Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 473 7191403 7171651 2026-07-12T07:47:14Z Velirand 67997 /* Y */ 7191403 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[helilooja]]id''. {{tähed}} ==A== *[[Michel van der Aa]] (1970–), hollandi helilooja *[[Thorvald Aagaard]] (1877–1937), taani helilooja *[[Torstein Aagaard-Nilsen]] (1964–), norra helilooja *[[Truid Aagesen]] (16.–17. sajand), taani helilooja ja organist *[[Heikki Aaltoila]] (1905–1992), soome helilooja *[[Erkki Aaltonen]] (1910–1990), soome helilooja *[[Els Aarne]] (1917–1995), eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[Evald Aav]] (1900–1939), eesti helilooja ja koorijuht *[[Juhan Aavik]] (1884–1982), eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane *[[Taavi Aavik]] [1977–), eesti helilooja *[[Marcello Abbado]] (1926), itaalia helilooja ning pianist *[[Frank Abbinanti]] (1949), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Mukaš Abdrajev]] (1920–1979), kirgiisi helilooja *[[Keiko Abe]] (1937), jaapani helilooja ja marimbamängija *[[Kōmei Abe]] (1911–2006), jaapani helilooja *[[Rosalina Abejo]] (1922–1991), Filipiini-Ameerika helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Karl Friedrich Abel]] (1723–1787), Saksa helilooja *[[Ādolfs Ābele]] (1889–1967), läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog *[[Lev Abeliovitš]] (1912–1985), Poola juudi päritolu Valgevene helilooja *[[Michael Abels]] (1962), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Pál Ábrahám]] (1892–1960), ungari juudi päritolu helilooja *[[Muhal Richard Abrams]] (1930–2017), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juan Manuel Abras]] (1975), Argentina helilooja ja dirigent *[[Jean Absil]] (1893–1974), Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog *[[Franz Wilhelm Abt]] (1819–1885), saksa helilooja ning dirigent *[[Ella Adajevskaja]] (1846–1926), Vene helilooja ja pianist *[[Adolphe Charles Adam]] (1803–1856), Prantsuse helilooja ja muusikakriitik *[[John Coolidge Adams]] (1947), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[John Luther Adams]] (1953), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Richard Addinsell]] (1904–1977), Briti helilooja *[[John Addison]] (1920–1998), Briti helilooja *[[Thomas Ades]] (1971), Briti helilooja, pianist ja dirigent *[[Samuel Adler]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent *[[Lejla Agolli]] (1950), Albaania helilooja *[[Alexander Agricola]], prantsuse–flaami helilooja *[[Graciela Agudela]] (1945), Mehhiko helilooja *[[Kalevi Aho]] (1949), Soome helilooja *[[Ahn Eak-tai]] (1906–1965), Korea helilooja ja dirigent *[[Bartholomäus Aich]] (17. saj), Saksa organist ja helilooja *[[Tauno Aints]] (1975), Eesti helilooja ja klahvpillimängija *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulja *[[Toshiko Akiyoshi]] (1929), Jaapani-Ameerika pianist ja helilooja *[[Necil Kazım Akses]] (1908–1999), Türgi helilooja *[[Harry Akst]] (1894–1963), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Jehan-Ariste Alain]] (1911–1940), Prantsuse helilooja ja organist *[[Isaac Manuel Francisco Albéniz]] (1860–1909), Hispaania helilooja ja pianist *[[Eleanor Alberga]] (1949), Jamaica helilooja ja pianist *[[Eugen Francis Charles d'Albert]] (1864–1932), Šoti-Saksa pianist ja helilooja *[[Domenico Alberti]] (umbes 1710–1740), Itaalia laulja, klahvpillimängija ja helilooja *[[Sef Albertz]] (1971), Venezuela kitarrist ja helilooja *[[Tomaso Giovanni Albinoni]] (1671–1751), Itaalia helilooja *[[Johann Georg Albrechtsberger]] (1736–1809) Austria helilooja, organist ja muusikateoreetik *[[Luna Alcalay]] (1928), Austria helilooja *[[Amanda Ira Aldridge]] (1866–1956), Briti helilooja *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Leni Alexander]] (1924–2005), Tšiili helilooja *[[Liana Alexandra]] (1947), Rumeenia helilooja *[[Franco Alfano]] (1875–1954), Itaalia helilooja ja pianist *[[Achilles Alferaki]] (1840–1919), Vene helilooja ja riigimees *[[Hugo Emil Alfvén]] (1872–1960), Rootsi helilooja, dirigent, viiuldaja ja maalija *[[Hossein Alizadeh]] (1951), Iraani helilooja *[[Franghiz Ali-Zadeh]] (1947), Aserbaidžaani helilooja ja pianist *[[Charles-Valentin Alkan]] (1813–1888), Prantsuse helilooja ja pianist *[[Gregorio Allegri]] (1582–1652), Itaalia helilooja, tenor ja vaimulik *[[Kristi Allik]] (1952), Eesti päritolu helilooja *[[Frances Allitsen]] (1849–1912), *[[Carl Jonas Love Almquist]] (1793–1866), Rootsi kirjanik, helilooja ja rännumees *[[Yardena Alotin]] (1930–1994) *[[Birgitte Alsted]] (1942) *[[Martha Alter]] (1904–1976) *[[Maria de Alvear]] (1960), Hispaania-Saksa helilooja *[[William Alwyn]] (1905–1985), Inglise helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Maryanne Amacher]] (1943), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Masamichi Amano]] (1957), Jaapani helilooja *[[Chareles Amirkhanian]] (1945), Armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja *[[David Amram]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja, muusik ja kirjanik *[[Solange Ancona]] (1943) *[[Beth Anderson]] (1950), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Ruth Anderson]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja flötist *[[Göran Bror Benny Andersson]] (1946), Rootsi muusik ja helilooja *[[Peter Andersson]] *[[Elfrida Andrée]] (1841–1929), Rootsi helilooja, organist ja dirigent *[[Michael Andrews]], Ameerika Ühendriikide muusik ja filmihelilooja *[[Hendrik Andriessen]] (1892–1981), Hollandi helilooja ja organist *[[Louis Andriessen]] (1939), Hollandi helilooja *[[François Andrieu]] (14. saj), Prantsuse helilooja *[[Pasquale Anfossi]] (1727–1797), Itaalia helilooja *[[Helmut Aniko]] (1947–2003), eesti džässmuusik, helilooja ja muusikapedagoog *[[George Antheil]] (1900–1959), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juri Antonov]] (1945), vene helilooja ja laulja *[[Giuseppe Apolloni]] (1822–1889), Itaalia helilooja *[[Francesco Domenico Araja]] (1709–1762? või hiljem), Itaalia helilooja *[[Priit Ardna]] (1892–1981), Eesti helilooja ja organist *[[Anton Arenski]] (1861–1906), Vene helilooja ja muusikapedagoog *[[Dominick Argento]] (1927), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Harold Arlen]] (1905–1986), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Craig Armstrong]] (1958), Šoti helilooja *[[Felix Arndt]] (1889–1918), Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja *[[Juan Crisostomo Jacobo Antonio de Arriaga y Balzola]], (1806–1826), Hispaania helilooja *[[Thomas Augustine Arne]] (1710–1778), Inglise helilooja *[[David Arnold]] (1962), Inglise filmihelilooja *[[Malcolm Henry Arnold]] (1921–2006), Inglise helilooja *[[Edgar Arro]] (1911–1978), Eesti helilooja *[[Eduard Artemjev]] (1937), vene helilooja *[[Robart Ashley]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Daniel-François-Esprit Auber]] (1782–1871), Prantsuse helilooja *[[May Frances Aufderheide]] (1888–1972), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Georges Auric]] (1899–1983), Prantsuse helilooja *[[Lydia Auster]] (1912–1993), Eesti helilooja *[[Lembit Avesson]] (1925), Eesti helilooja *[[David Axelrod]] (1933–2017), USA helilooja ja muusikaprodutsent *[[Nathaniel Davis Ayer]] (1887?–1952), Briti-Ameerika helilooja ==B== *[[Arno Babadžanjan]] *[[Milton Babbitt]] *[[Carl Philipp Emanuel Bach]] *[[Johann Ambrosius Bach]] *[[Johann Christian Bach]] *[[Johann Christoph Bach]] (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)]] *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)]] *[[Johann Christoph Friedrich Bach]] *[[Johann Sebastian Bach]] *[[Wilhelm Friedemann Bach]] *[[Tekla Badarzewska]] *[[Henk Badings]] *[[Mili Balakirev]] *[[Michael William Balfe]] *[[Pierre Barbaud]] *[[Samuel Barber]] *[[Francisco Asenjo Barbieri]] *[[Jean Barraqué]] *[[Natasha Barrett]] (1972), Briti helilooja *[[Béla Bartók]] *[[Count Basey]] *[[Veniamin Basner]] *[[Kārlis Baumanis]] *[[Arnold Bax]] *[[Amy Beach]] *[[Beck]] *[[Ludwig van Beethoven]] *[[Vincenzo Bellini]] *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Georg Anton Benda]] *[[Arthur Benjamin]] *[[William Sterndale Bennett]] *[[Alban Berg]] *[[Luciano Berio]] *[[Lennox Berkeley]] *[[Hector Berlioz]] *[[Bernart de Ventadorn]] *[[Leonard Bernstein]] *[[Henri Jerome Bertini]] *[[Franz Berwald]] *[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] *[[Gilles Binchois]] *[[Harrison Birtwistle]] *[[Georges Bizet]] *[[Ketil Bjørnstad]] (1952–) *[[Matvei Blanter]] *[[Johannes Bleive]] *[[Ernest Bloch]] *[[John Blow]] *[[Aleksander Blumberg]] *[[Luigi Boccherini]] *[[Nicolas Bochsa]] *[[Joseph Bodin de Boismortier]] *[[François-Adrien Boieldieu]] *[[Arrigo Boito]] *[[Guy Bonnet]] *[[François Borne]] *[[Aleksandr Borodin]] *[[Siegfried Borris]] *[[Franjo Bosanac]] *[[Giovanni Bottesini]] *[[Nadia Boulanger]] *[[Pierre Boulez]] *[[Loys Bourgeois]] *[[William Boyce]] *[[Johannes Brahms]] *[[Evald Brauer]] *[[Havergal Brian]] *[[Frank Bridge]] *[[Benjamin Britten]] *[[Leo Brouwer]] *[[Max Bruch]] *[[Anton Bruckner]] *[[Nicolaus Bruhns]] *[[Antoine Brumel]] *[[Pablo Bruna]] *[[Gaetano Brunetti]] *[[Peter Bruun]] (1968), Taani heilooja *[[Gavin Bryars]] *[[Valentino Bucchi]] *[[Barbara Buczek]] *[[Antanas Budriūnas]] (1902–1966), leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja *[[John Bull (inglise helilooja)|John Bull]] *[[Ludwig Busbetzky]] *[[Antoine Busnois]] *[[Ferruccio Busoni]] *[[Javier Busto]] *[[Dietrich Buxtehude]] *[[William Byrd]] ==C== *[[Juan Cabanilles]] *[[John Cage]] *[[Antonio Caldara]] *[[Joseph Canteloube]] *[[Manuel Cardoso]] *[[Roberto Carnevale]] *[[Giacomo Carrissimi]] *[[Elliot Carter]] *[[Robert Carver]] *[[Alfredo Casella]] *[[Pietro Francesco Cavalli]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014) *[[Emmanuel Chabrier]] *[[Cécile Chaminade]] *[[Marc Antoine Charpentier]] *[[Mános Chatzidákis]] *[[Ernest Chausson]] *[[Carlos Chávez]] *[[Luigi Cherubini]] *[[Frédéric Chopin]] *[[Frank Churchill]] *[[Francesco Cilea]] *[[Giovanni Paolo Cima]] *[[Domenico Cimarosa]] *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]] *[[Jeremiah Clarke]] *[[Muzio Clementi]] *[[Louis-Nicolas Clérambault]] *[[Albert Coates]] *[[Eric Coates]] *[[Cyril Collard]] *[[Ray Conniff]] *[[Marin Constantin]] *[[Aaron Copland]] *[[Arcangelo Corelli]] *[[François Couperin]] *[[Louis Couperin]] *[[Henry Cowell]] *[[Johann Baptist Cramer]] *[[Paul Creston]] *[[George Crumb]] *[[César Cui]] *[[José Cura]] *[[Carl Czerny]] ==D== *[[Nicolas Marie Dalayrac]] *[[Luigi Dallapiccola]] *[[Jean-Michel Damase]] *[[Jean-François Dandrieu]] *[[Louis-Claude Daquin]] *[[Aleksandr Dargomõžski]] *[[Emīls Dārziņš]] *[[Vladimir Daškevitš]] *[[Ferdinand David]] (1810–1873) *[[Peter Maxwell Davies]] *[[Achille Claude Debussy]] *[[Lèo Delibes]] *[[Frederick Delius]] *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja *[[Josquin Desprez]] *[[Paul Dessau]] *[[Francois Devienne]] *[[Carl Ditters von Dittersdorf]] *[[Erno Dohnanyi]] *[[Gaetano Donizetti]] *[[Friedrich Dotzauer]] *[[John Dowland]] *[[Patrick Doyle]] *[[Guillaume Dufay]] *[[Paul Dukas]] *[[Issaak Dunajevski]] *[[Edigio Romoaldo Duni]] *[[John Dunstable]] *[[Henri Duparc]] *[[Marcel Dupre]] *[[Louis Edmond Durey]] *[[Gianmartino Durighello]] *[[Maurice Durufle]] *[[Jan Ladislav Dussek]] *[[Henri Dutilleux]] *[[Antonín Dvořák]] ==E== *[[René Eespere]] *[[Olav Ehala]] *[[herbert Eimert]] *[[Hanns Eisler]] *[[Danny Elfman]] (1953–), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Edward Elgar]] *[[Paul-Valter Elken]] *[[Heino Eller]] *[[Duke Ellington]] *[[George Enescu]] *[[Donald Erb]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Heinrich Wilhelm Ernst]] *[[Ēriks Ešenvalds]] *[[Andrei Ešpai]] ==F== *[[Nicola Fago]] *[[Manuel de Falla]] *[[Ferenc Farkas]] *[[Giles Farnaby]] *[[Gabriel Fauré]] *[[Maria Faust]] *[[Morton Feldman]] *[[Oskar Feltsman]] *[[George Fenton]] *[[Brian Ferneyhough]] *[[Zdeněk Fibich]] *[[John Field]] *[[Anton Filts]] *[[Michael Finnissy]] *[[Gerald Finzi]] *[[Federigo Fiorillo]] *[[Johann Caspar Ferdinand Fischer]] *[[Friedrich Flotow]] *[[Dario Fo]] *[[Stephen Collins Foster]] *[[Nils-Eric Fougstedt]] *[[César Franck]] *[[Girolamo Frescobaldi]] *[[Rudolf Friml]] (1879–1972), Tšehhi päritolu USA helilooja *[[Robert Fripp]] *[[Julius Fučík (helilooja)|Julius Fučík]] *[[Wilhelm Furtwängler]] *[[Johann Joseph Fux]] ==G== *[[Wilhelm Gabriel]] *[[Andrea Gabrieli]] *[[Giovanni Gabrieli]] *[[Niels Gade]] *[[Diamanda Galás]] *[[Baldassare Galuppi]] *[[Anatoli Garšnek]] *[[Igor Garšnek]] *[[Lūcija Garūta]] *[[Constanze Geiger]] *[[Francesco Geminiani]] *[[Roberto Gerhard]] *[[Lisa Gerrard]] *[[George Gershwin]] *[[Carlo Gesualdo]] *[[Orlando Gibbons]] *[[Alberto Ginastera]] *[[Umberto Giordano]] *[[Philip Glass]] *[[Aleksandr Glazunov]] *[[Reinhold Glier]] *[[Mihhail Glinka]] *[[Christoph Willibald Gluck]] *[[Leopold Godowski]] *[[Alexander Goehr]] *[[Walther von Goethe]] *[[Kuddus Ĝojamiyarow]] *[[Carl Goldmark]] *[[Nikolai Goldschmidt]] *[[Mihhail Goltisson]] *[[Martin Gore]], ansambli Depeche Mode kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja *[[Henryk Górecki]] *[[Francois Joseph Gossec]] *[[Louis Moreau Gottschalk]] *[[Morton Gould]] *[[Charles Gounod]] *[[Percy Grainger]] *[[Enrique Granados]] *[[Alessandro Grandi]] *[[Carl Heinrich Graun]] *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]] *[[Nicolas Grenon]] *[[Andre Ernest Modeste Gretry]] *[[Edvard Grieg]] *[[Charles T. Griffes]] *[[Nicolas de Grigny]] *[[Galina Grigorjeva]] *[[Rudolph Reinhold Griwing]] *[[Ferde Grofe]] *[[Heinz Karl Gruber]] *[[Sven Grünberg]] *[[Friedrich Grützmacher]] *[[Sofia Gubaidulina]] *[[Francisco Guerrero]] *[[Vittorio Gui]] *[[Alexandre Guilmant]] *[[Ivor Gurney]] *[[Kaj-Erik Gustafsson]] *[[Adalbert Gyrowetz]] ==H== *[[Iro Haarla]] *[[Üzeyir Hacıbəyov]], Aserbaidžaani helilooja (1885–1948) *[[Johann August Hagen]] *[[Fromental Halévy]] *[[Bengt Hallberg]], rootsi helilooja (1932–2013) *[[Elis Hallik]] *[[Johan Halvorsen]] *[[Marvin Hamlisch]] *[[Howard Hanson]] *[[Roy Ellsworth Harris]] *[[Hans Harthan]] *[[Karen Hatšaturjan]] *[[Aram Hatšhaturjan]] *[[Josef Matthias Hauer]] *[[Arved Haug]] *[[Haukur Tómasson]] (1960), Islandi helilooja *[[Johann Michael Haydn]] *[[Joseph Haydn]] *[[Michael Haydn]] *[[Johann David Heinichen]] *[[Pearu Helenurm]] *[[Reino Helismaa]] *[[Stephen Heller]] *[[Pierre Henry]] *[[Adolf von Henselt]] *[[Hans Werner Henze]] *[[Karl August Hermann]] *[[Otto Hermann]] *[[Ferdinand Herold]] *[[Wilhelm Herschel]] (1738–1822), Saksa päritolu Briti helilooja *[[Johann Wilhelm Hertel]] *[[Richard Heuberger]] *[[Gregor Heuer|Gregor-Konrad Heuer]] *[[Paul Hindemith]] *[[Hans Hindpere]] *[[Johannes Hiob]] *[[Liisa Hirsch]] (1984–), eesti helilooja *[[Valdur Hirvesoo]] *[[Joe Hisaishi]] *[[Gustav Holst]] *[[Alun Hoddinott]] *[[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]] *[[Robin Holloway]] *[[Vagn Holmboe]] *[[Gustav Holst]] *[[Ignaz Holzbauer]] *[[Leontzi Honauer]] *[[Arthur Honegger]] *[[James Horner]] *[[Toshio Hosokawa]] *[[Alan Hovhannes]] *[[Egil Hovland]] *[[Herbert Howells]] *[[Tihhon Hrennikov]] *[[Mart Humal]], eesti muusikateadlane ja helilooja (sündinud 1947) *[[Johann Nepomuk Hummel]] *[[Engelbert Humperdinck]] *[[Georg Friedrich Händel]] *[[Miina Härma]] ==I== *[[Jacques Ibert]] *[[Viktor Ignatjev]] *[[Heimar Ilves]] *[[Vincent d'Indy]] *[[John Ireland]] *[[Heinrich Isaac]] *[[Charles Ives]] *[[Airat Ichmouratov]] (1973), Kanada ja Vene helilooja ==J== *[[Mart Jaanson]] *[[Giuseppe Maria Jacchini]] *[[Erich Jalajas]] *[[Leoš Janáček]] *[[Rainer Jancis]] *[[Clement Janequin]] *[[Georg Jarno]] *[[Jean-Michel Jarre]] *[[Joseph Joachim]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Elton John]] *[[Scott Joplin]] *[[Ivo Josipović]] *[[John Joubert (helilooja)|John Joubert]] *[[Louis-Antoine Jullien]] *[[Heldur Jõgioja]] *[[Theo Jörgensmann]] *[[Liis Jürgens]] *[[Heino Jürisalu]] *[[Robert Jürjendal]] *[[Juhan Jürme]] ==K== *[[Sirje Kaasik]] *[[Dmitri Kabalevski]] *[[Kaspar Kadastik]] *[[George Wilberforce Kakoma]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Andrus Kallastu]] *[[Imre Kálmán]] *[[Alfrēds Kalniņš]] *[[Jānis Kalniņš]] *[[Barsegh Kanahjan]] *[[Raimo Kangro]] *[[Pille Kangur]] *[[Shigeru Kan-no]] *[[Gia Kantšeli]] *[[Artur Kapp]] *[[Eugen Kapp]] *[[Villem Kapp]] *[[Johannes Kappel]] *[[Carl Friedrich Karell]] *[[Hillar Kareva]] *[[Alfred Karindi]] *[[Pávlos Karrér]] *[[Anton Kasemets]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Udo Kasemets]] *[[Vili Kazasjan]] *[[Tõnis Kaumann]] *[[Ville Kell]] *[[Mihkel Kerem]] *[[Taavi Kerikmäe]] *[[August Kiiss]] *[[Kustas Kikerpuu]] *[[Ants Kiilaspea]] *[[Tiina Kiilaspea]] *[[Wojciech Kilar]] *[[Mihkel Kleis]] *[[Oliver Knussen]] *[[Zoltán Kodály]] *[[Charles Koechlin]] *[[Jaan Koha]] *[[Oskar Kolberg]] *[[Eduard Kolmanovski]] *[[Krzysztof Komeda]] *[[Komitas]] *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja (1947–2001) *[[Erich Wolfgang Korngold]] *[[Aleksander Kościów]] *[[Kairi Kose]] *[[Joseph Kosma]] *[[Alar Kotkas]] *[[Bernie Krause]] *[[Cyrillus Kreek]] *[[Ernst Křenek]] *[[Fritz Kreisler]] *[[Ülo Krigul]] *[[Jan Křtitel Kuchař]] *[[Diana Krull]] *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Alisson Kruusmaa]] *[[Johann Kuhnau]] *[[Raimund Kull]] *[[Theodor Kullak]] *[[Aleksander Kunileid-Saebelmann]] *[[Sven Kuntu]] *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja (1949–2003) *[[György Kurtág]], ungari helilooja (1926–) *[[Mati Kuulberg]] *[[Toivo Kuula]] *[[Margo Kõlar]] *[[Raivo Kõrgemägi]] *[[Boris Kõrver]] *[[Evelin Kõrvits]] *[[Harri Kõrvits]] *[[Tõnu Kõrvits]] *[[Hermann Känd]] *[[Toivo Kärki]] *[[Maian-Anna Kärmas]] *[[Füsun Köksal]] *[[Martin Körber]] ==L== *[[Neeme Laanepõld]] *[[Helmut Lachemann]] *[[Franz Paul Lachner]] *[[Francis Lai]] *[[Peeter Laja]] *[[Édouard Lalo]] *[[Constant Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Yuri Landman]] *[[Wanda Landowska]] *[[Johann Georg Lang]] *[[Rued Langgaard]] *[[Joseph Franz Karl Lanner]] *[[Nathan Larson]] *[[Orlando di Lasso]] *[[Johann Friedrich Bonneval La Trobe]] *[[Urmas Lattikas]] *[[Rein Laul]] *[[Henry Lawes]] *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]] *[[Charles Lecocq]] *[[Simon Leduc]] *[[Voldemar Leemets]] *[[Ferenc Lehár]] *[[Tiit Lehto]] *[[Walter Leigh]] *[[Andres Lemba]] *[[Artur Lemba]] *[[Heino Lemmik]] *[[Ruggiero Leoncavallo]] *[[Leoninus]] *[[Tarmo Lepik]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Rolf Liebermann]] *[[György Ligeti]] *[[Marianna Liik]] *[[Indrek Liit]] *[[Marianna Liit]] *[[Eero Liives]] *[[Märt-Matis Lill]] *[[Vello Lipand]] *[[Ferenc Liszt]] *[[Henry Litolff]] *[[Anatoli Ljadov]] *[[Borõss Ljatošõnskõi]] *[[Andrew Lloyd Webber]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Pietro Antonio Locatelli]] *[[Gerhard Lock]] *[[Hans-Gunter Lock]] *[[Matthew Locke]] *[[Carl Loewe]] *[[Frederick Loewe]] *[[Jon Lord]] *[[Albert Lortzing]] *[[Antonio Lotti]] *[[Andrea Luchesi]] *[[Jean-Baptiste Lully]] *[[Hildor Lundvik]] *[[Witold Lutosławski]] *[[Elisabeth Lutyens]] *[[Aleksei Lvov]] *[[Aleksander Läte]] *[[Raimond Lätte]] *[[Vincent Lübeck]] *[[Mihkel Lüdig]] ==M== *[[Lorin Maazel]] *[[Edward MacDowell]] *[[Guillaume de Machaut]] *[[François-Bernard Mâche]] *[[Kevin MacLeod]] *[[James MacMillan]] *[[Leevi Madetoja]] *[[Frederik Magle]] *[[Gustav Mahler]] *[[Gian Francesco Malipiero]] *[[Malle Maltis]] *[[Felix Mandre]] *[[Jüri Mandre]] *[[Francesco Onofrio Manfredini]] *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]] *[[Clint Mansell]] *[[Luca Marenzio]] *[[Anti Marguste]] *[[Marie-Martin Marcel Marin]] *[[Lele Marchitelli]] *[[Biagio Marini]] *[[Wynton Marsalis]] *[[Heinrich August Marschner]] *[[Francois Martin]] *[[Frank Martin]] *[[Bohuslav Martinů]] *[[Vladimir Martõnov]] *[[Pietro Mascagni]] *[[Jules Massenet]] *[[Kento Masuda]] *[[Aleksei Mažukov]] *[[Emil Mattiesen]] *[[Alo Mattiisen]] *[[Mauro Maur]] *[[Paul Mauriat]] *[[Nicholas Maw]] *[[John McLaughlin]] *[[Johann Valentin Meder]] *[[Nikolai Medtner]] *[[Etienne Nicholas Mehul]] *[[Erki Meister]] (1967–) *[[Erkki Melartin]] *[[Fanny Mendelssohn]] *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]] *[[Gilberto Mendes]] *[[Gian Carlo Menotti]] *[[Saverio Mercadante]] *[[Heinrich Meri]] *[[Aarre Merikanto]] *[[Oskar Merikanto]] *[[Gustav Merkel]] *[[Claudio Merulo]] *[[Andre Messager]] *[[Olivier Messiaen]] *[[Anne Metsala]] *[[Giacomo Meyerbeer]] *[[Darius Milhaud]] *[[Juri Miljutin]] *[[Glemm Miller]] *[[Ludwig Minkus]] *[[Eduard Mirzojan]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Nikolai Mjaskovski]] *[[Jean Molinet]] *[[Johann Melchior Molter]] *[[Jean Joseph Cassanea de Mondonville]] *[[Stanisław Moniuszko]] *[[Matthias Georg Monn]] *[[Philippus de Monte]] *[[Michel Pignolet de Monteclair]] *[[Claudio Monteverdi]] *[[Vittorio Monti]] *[[Xavier Montsalvatge]] *[[Cristobal De Morales]] *[[Thomas Morley]] *[[Giorgio Moroder]] *[[Ennio Morricone]] *[[Jelly Roll Morton]] *[[Erik Moseholm]] *[[Moritz Moszkowski]] *[[Leopold Mozart]] *[[Wolfgang Amadeus Mozart]] *[[Jean Mouton]] *[[Thea Musgrave]] *[[Modest Mussorgski]] *[[Ivar Must]] *[[Ester Mägi]] *[[Tõnis Mägi]] *[[Aarne Männik]] *[[Ferdinand Mühlhausen]] *[[August Eberhard Müller‎]] *[[Ivan Müller]] ==N== *[[Tõnu Naissoo]] *[[Uno Naissoo]] *[[Zeferino Nandayapa]] *[[Murat Nassõrov]] *[[Joachim Neander]] *[[Oskar Nedbal]] *[[Christian Gottlob Neefe]] *[[Verner Nerep]] *[[Thomas Newman]] *[[Otto Nicolai]] *[[Carl Nielsen]] *[[Luigi Nono]] *[[Rikard Nordraak]] *[[Leo Normet]] *[[Vitezslav Novak]] *[[Per Nørgård]] (1932), Taani helilooja *[[Gary Numan]] *[[Michael Nyman]] *[[Knut Nystedt]] ==O== *[[Jacob Obrecht]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Jacques Offenbach]] *[[Arne Oit]] *[[Eduard Oja]] *[[Valter Ojakäär]] *[[Raul Ojamaa]] (1989–), eesti kitarrist ja helilooja *[[Harry Olt]] (1929–2016) *[[Carl Orff]] *[[Riz Ortolani]] *[[Max Oscheit]] *[[Harri Otsa]] ==Q== *[[Johann Joachim Quantz]] ==P== *[[Johann Pachelbel]] *[[Fredrik Pacius]] *[[Ignacy Jan Paderewski]] *[[Vladimir Padva]] *[[Niccolò Paganini]] *[[Aleksandra Pahmutova]] *[[Giovanni Paisiello]] *[[Aksel Pajupuu]] *[[Priit Pajusaar]] *[[Riine Pajusaar]] *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] *[[Andrzej Panufnik]] *[[Maria Theresia von Paradis]] *[[Ian Parrot]] *[[Hubert Parry]] *[[Boriss Parsadanjan]] *[[Erich Part]] *[[Harry Partch]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Clemens non Papa]] *[[Edward Pearce]] *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]] *[[Felipe Pedrell]] *[[Krzysztof Penderecki]] *[[Ruvim Pergament]] *[[Giovanni Battista Pergolesi]] *[[Jacopo Peri]] *[[Magnus Perotinus]] *[[Kristaps Pētersons]] *[[Anto Pett]] *[[Gustaf Allan Pettersson]], (1911–1980), Rootsi helilooja *[[Hans Pfitzner]] *[[Astor Piazzolla]] *[[Walter Piston]] *[[John Playford]] *[[Rein Ploom]] *[[Gennadi Podelski]] *[[Amilcare Ponchielli]] *[[Jocelyn Pook]] (1960–), inglise helilooja ja viiulimängija *[[Francis Poulenc]] *[[Bud Powell]] *[[Leonel Power]] *[[Michael Praetorius]] *[[André Previn]] *[[Sergei Prokofjev]] *[[Marcin Przybyłowicz]] (1985–), poola helilooja *[[Giacomo Puccini]] *[[Henry Purcell]] *[[Kevin Puts]] *[[Rasmus Puur]] *[[Alo Põldmäe]] *[[Arvo Pärt]] *[[Riho Päts]] *[[Tauno Pylkkänen]] ==R== *[[Joseph Joachim Raff]] *[[Manşūr ar-Raḩbānī]] *[[Sergei Rahmaninov]] *[[Kaljo Raid]] *[[Priit Raik]] *[[Anatoli Rait]] *[[Nikolai Rakov]] *[[Jean-Philippe Rameau]] *[[Rein Rannap]] *[[Arvo Ratassepp]] *[[Ülo Raudmäe]] *[[Einojuhani Rautavaara]] *[[Maurice Ravel]] *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] *[[Alan Rawsthorne]] *[[Fred Raymond]] *[[Max Reger]] *[[Aadu Regi]] *[[Steve Reich]] *[[Aribert Reimann]] *[[Villem Reimann]] *[[Johann Adam Reincken]] *[[Carl Reinecke]] *[[Jüri Reinvere]] *[[Jay Reise]] *[[Rauno Remme]] *[[Jakob-Aleksander Rennik]] *[[Ottorino Respighi]] *[[Boriss Rezņiks]] *[[Julius Reubke]] *[[Silvestre Revueltas]] *[[Franz Xaver Richter]] *[[Vittorio Rieti]] *[[Knudåge Riisager]] *[[Terry Riley]] *[[Nikolai Rimski-Korsakov]] *[[Alo Ritsing]] *[[Richard Ritsing]] *[[Markus Robam]] *[[Pierre Rode]] *[[Joaquin Rodrigo]] *[[Vicente Rodriguez]] *[[Villem Rootalu]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Miklós Rózsa]] *[[Olav Roots]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Gioacchino Antonio Rossini]] *[[Mstislav Rostropovitš]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Nino Rota]], itaalia helilooja *[[Claude-Joseph Rouget de Lisle]] *[[Albert Roussel]] *[[Paul Rubens]] *[[Anton Rubinstein]] *[[Pierre de La Rue]] *[[Carl Ruggles]] *[[Walter Rummel]] *[[Luigi Russolo]] *[[Aleksei Rõbnikov]] *[[Selvadore Rähni]] *[[Jaan Rääts]] ==S== *[[Mart Saar]] *[[Kaija Saariaho]] *[[Lembit Saarsalu]] *[[Victor de Sabata]] *[[Friedrich August Saebelmann]] *[[Hillar Saha]] *[[Camille Saint-Saëns]] *[[Antonio Salieri]] *[[Aulis Sallinen]] *[[Esa-Pekka Salonen]] *[[Spýros Samáras]] *[[Giovanni Battista Sammartini]] *[[Gustavo Santaolalla]] *[[Claudio Saracini]] *[[Peep Sarapik]] *[[Pablo Sarasate]] *[[Francesco Sartori]] *[[Erik Satie]] *[[Kentaro Sato]] *[[Olev Sau]] *[[Alessandro Scarlatti]] *[[Domenico Scarlatti]] *[[Giacinto Scelsi]] *[[Pierre Schaeffer]] *[[Xaver Scharwenka]] *[[Heinrich Scheidemann]] *[[Samuel Scheidt]] *[[Johann Hermann Schein]] *[[Joe Schittino]] *[[Franz Schmidt]] *[[Florent Schmitt]] *[[Alfred Schnittke]] *[[Leo Schotter]] *[[Franz Schreker]] *[[Ervin Schulhoff]] *[[Ella Schultz-Adajewsky]] *[[Arnold Schönberg]] *[[Heinrich Schütz]] *[[Woldemar Schütz]] *[[Franz Schubert]] *[[Clara Schumann]] *[[Robert Schumann]] *[[Humphrey Searle]] *[[Leif Segerstam]] *[[Cecilia Seghizzi]] *[[Eerik Semlek]] *[[Leo Semlek]] *[[Ludwig Senfl]] *[[Ilmar Sepp]] *[[Evelin Seppar]] *[[Aleksander Serov]] *[[Aleksandr Serov]] *[[Roger Sessions]] *[[Giovanni Sgambati]] *[[Ravi Shankar]] *[[Howard Shore]] *[[Jean Sibelius]] *[[Mart Siimer]] *[[Arnold Siirak]] *[[Rannar Sillard]] *[[Juhan Simm]] *[[Robert Simpson]] *[[Christian Sinding]] *[[Helmer-Rainer Sinisalo]] (1920–1989), karjala helilooja ja flötist *[[Kuldar Sink]] *[[Urmas Sisask]] *[[Aleksandr Skrjabin]] *[[Ādolfs Skulte]] *[[Bedřich Smetana]] *[[Mark Snow]] *[[Michel Sogny]] *[[Antonio Soler]] *[[Arthur Somervell]] *[[Stephen Sondheim]] *[[Mart Soo]] *[[Uno Soomere]] *[[Jaan Soonvald]] *[[Kaikhosru Shapurji Sorabji]] *[[Louis Spohr]] *[[Gaspare Spontini]] *[[Władysław Szpilman]] *[[Karol Szymanowski]] *[[John Stainer]] *[[Carl Stamitz]] *[[Johann Stamitz]] *[[Charles Villiers Stanford]] *[[Tomasz Stańko]] *[[Daniel Steibelt]] *[[Max Steiner]] *[[Timo Steiner]] *[[Aleksei Stepanov]] *[[Karlheinz Stockhausen]] *[[Robert Stolz]] *[[Alessandro Stradella]] *[[Michele Stratico]] *[[Oscar Straus]] *[[Eduard Strauß]] *[[Franz Strauss]] *[[Johann Strauß (isa)]] *[[Johann Strauß (poeg)]] *[[Johann Strauß III]] *[[Josef Strauß]] *[[Richard Strauss]] *[[Igor Stravinski]] *[[Kristjan Strobel]] *[[Morton Subotnik]] *[[Josef Suk]] *[[Arthur Sullivan]] *[[Lepo Sumera]] *[[Heikki Suolahti]] *[[Franz von Suppe]] *[[Georgi Sviridov]] *[[Jan Pieterszoon Sweelinck]] *[[Karel Svoboda]] *[[Ants Sõber]] *[[Valentõn Sõlvestrov]] *[[Avo Sõmer]] *[[Peeter Süda]] *[[Franz Xaver Süßmayr]] ==Š== *[[Sten Šeripov]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Dmitri Šostakovitš]] ==Z== *[[Frank Zappa]] *[[Horre Zeiger]] *[[Erich Zeisl]] *[[Jan Dismas Zelenka]] *[[Carl Zeller]] *[[Alexander von Zemlinsky]] *[[Hans Zimmer]] *[[Bernard Zweers]] *[[Heinrich Zöllner]] *[[Wojciech Żywny]] ==Ž== *[[Konstantin Žigulin]] ==T== *[[Germaine Tailleferre]] *[[Arnold Taimre]] *[[Tōru Takemitsu]] *[[Johannes Tall]] *[[Thomas Tallis]] *[[Mirjam Tally]] *[[Eino Tamberg]] *[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]] *[[Paul Tammeveski]] *[[Raivo Tammik]] *[[Kait Tamra]] *[[Johan Tamverk]] *[[Jüri Tamverk]] *[[Gennadi Taniel]] *[[Alexandre Tansman]] *[[Mikk Targo]] *[[Vladimir Tarkpea]] *[[Jonas Tarm]] *[[Władysław Tarnowski]] *[[Giuseppe Tartini]] *[[Evert Taube]] *[[Carl Tausig]] *[[Leo Tauts]] *[[John Tavener]] *[[John Taverner]] *[[Georg Philipp Telemann]] *[[Levon Tevanjan]] *[[Sigismond Thalberg]] *[[Mikis Theodorakis]] *[[Ambroise Thomas]] *[[Aleksander Eduard Thomson]] *[[Virgil Thomson]] *[[Lasse Thoresen]] *[[Teet Tibar]] *[[Yann Tiersen]] *[[Michael Tippett]] *[[Juri Tjulin]] *[[Rudolf Tobias]] *[[Helen Tobias-Duesberg]] *[[Roman Toi]] *[[Thomas Tomkins]] *[[Tarvo Kaspar Toome]] *[[August Topman]] *[[Giuseppe Torelli]] *[[Veljo Tormis]] *[[Jaanus Torrim]] *[[Paolo Tosti]] *[[Toomas Trass]] *[[Tõnu Trubetsky]] *[[Juhan Trump]] *[[Sulkhan Tsintsadze]] *[[Pjotr Tšaikovski]] *[[Aleksandr Tšerepnin]] *[[Eduard Tubin]] *[[David Tuhmanov]] *[[Taavi Tulev]] *[[Toivo Tulev]] *[[Helena Tulve]] *[[Franz Tunder]] *[[Joaquin Turina]] *[[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] *[[Geirr Tveitt]] *[[Romuald Twardowski]] *[[Konstantin Türnpu]] *[[Erkki-Sven Tüür]] ==U== *[[Sohrab Uduman]] *[[Avo Ulvik]] *[[Artur Uritamm]] *[[Edmund Balduin Uus]] *[[Pärt Uusberg]] *[[Albert Uustulnd]] *[[Patrik Sebastian Unt]] ==V== *[[Evald Vain]] *[[Vahur Valgmaa]] *[[Raimond Valgre]] *[[Andres Valkonen]] *[[Mariliis Valkonen]] *[[Joann Baptist Vanhal]] *[[Antónis Vardís]] *[[Edgar Varese]] *[[Ardo Ran Varres]] *[[Pēteris Vasks]] *[[Heldur Vatsel]], eesti operetihelilooja (1916–1982) *[[Adolf Vedro]] *[[Priit Veebel]] *[[Uno Veenre]] *[[Age Veeroos]] *[[Lembit Veevo]] *[[Aado Velmet]] *[[Francesco Veracini]] *[[Carl Verbraeken]] *[[Giuseppe Verdi]] *[[Lembit Verlin]] *[[Villu Veski]] *[[Enn Vetemaa]] *[[Tuudur Vettik]] *[[Tomás Luis de Victoria]] *[[Louis Vierne]] *[[Anatol Vieru]], rumeenia helilooja *[[Henri Vieuxtemps]] *[[Mari Vihmand]] *[[Heitor Villa-Lobos]] *[[Hillar Aleksander Vimberg]] *[[Ülo Vinter]] *[[Alfrēds Vinters]] *[[Taavo Virkhaus]] *[[Valdeko Viru]] *[[Jāzeps Vītols]] *[[Philippe de Vitry]] *[[Antonio Vivaldi]] *[[Andrei Volkonski]] *[[Toomas Voll]] *[[Enn Võrk]] *[[Peeter Vähi]] ==W== *[[Georg Christoph Wagenseil]] *[[Richard Wagner]] *[[Émile Waldteufel]] *[[William Walton]] *[[Baron Waqa]] *[[Peter Warlock]] *[[Carl Maria von Weber]] *[[Anton Webern]] *[[Thomas Weelkes]] *[[Matthias Weckmann]] *[[Kurt Weill]] *[[Jaromir Weinberger]] *[[Judith Weir]] *[[Ben Weisman]] *[[Charles Marie Widor]] *[[Henryk Wieniawski]] *[[Adolf Wiklund]] *[[John Williams]] *[[Ralph Vaughan Williams]] *[[Malcolm Williamson]] *[[Adalbert August Wirkhaus]] *[[Debbie Wiseman]] *[[Hugo Wolf]] *[[Ermanno Wolf-Ferrari]] *[[Jürg Wyttenbach]] ==Ö== *[[Anders Öhrwall]] ==X== *[[Iannis Xenakis]] ==Y== *[[Gabriel Yared]] *[[Yitzhak Yedid]] *[[Colville Young]] [[Kategooria:Heliloojad| Heliloojate loend]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] 7slkyxirc00rdde2fceic0amotz0oiq 0 486 7191208 7108422 2026-07-11T21:38:44Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7191208 wikitext text/x-wiki '''Helgi Vihma''' (sünninimi Helgi Stamberg; [[5. juuni]] [[1931]] [[Tartu]] – [[12. oktoober]] [[2025]]) oli [[eesti]] [[keeleteadlane]] ja kultuuriloolane.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-10-17 |pealkiri=Helgi Vihma 5. VI 1931 – 12. X 2025 |url=https://www.sirp.ee/helgi-vihma-5-vi-1931-12-x-2025/ |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> Ta lõpetas 1957. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia erialal.<ref name=":0" /> ==Looming== Helgi Vihma uuris [[Muhu murrak]]ut ([[diplomitöö]] sellest [[1957]])<ref name=":0" /> ning kirjutas artikleid [[leksikoloogia]]st ja [[leksikograafia]]st. Ta osales [[Eesti kirjakeele seletussõnaraamat]]u koostamisel. Aastast [[1970]] oli tema peamiseks uurimisteemaks [[Johannes Aavik]]u elulugu ja [[keeleuuendus]]. Ta asutas [[1992]]. aastal [[Johannes Aaviku Selts]]i. ==Tunnustus== Helgi Vihma oli Johannes Aaviku Seltsi [[auliige]]. 2024. aastal avati [[Kuressaare]]s [[Aavikute majamuuseum|Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum]]i aias Helgi Vihma tänupink, avamisele eelnes Helgi Vihma elutöö teemaline konverents.<ref>Sirje Vihma-Normet, [https://eestielu.ca/et/aiakonverents-ja-tanupink-helgi-vihmale/ "Aiakonverents ja tänupink Helgi Vihmale"], Eesti Elu, 20. august 2024 (vaadatud 09.03.2026)</ref> ===Teoseid=== *1990 "Kultuurilugu kirjapeeglis: Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus" *1994 "Kataloogitermineid: eesti-inglise-saksa-soome-vene. Raamatukogusõnastik I" (koos [[Ivi Piibeleht|Ivi Piibelehega]]) *2000 "Johannes Aavik ja keeleuuendus: Bibliograafia 1901–1996" ==Isiklikku== Tema poeg on [[Ülo Vihma]] ja tütar on [[Sirje Normet]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vihma_helgi "Helgi Vihma"], Eesti entsüklopeedia * [[Sirje Vihma-Normet]], [https://eestielu.ca/et/aiakonverents-ja-tanupink-helgi-vihmale/ "Aiakonverents ja tänupink Helgi Vihmale"], Eesti Elu, 20. august 2024 * [[Erika Klaats]], [http://web.archive.org/web/20010716230642/http://www.maaleht.ee/LEHT/2000/12/07/kultuur.html#1 "Johannes Aavik viimistles emakeelt"], Maaleht, 7. detsember 2000 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keelekorv-keelekorv-helgi-vihma-ja-johannes-aavik "Helgi Vihma ja Johannes Aavik"], raadiosaade sarjas "Keelekõrv", toimetaja Maris Johannes, Vikerraadio, 27. november 2010 (pikkus 30 minutit) {{JÄRJESTA:Vihma, Helgi}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti kultuuriloolased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2025]] el2582ame8uhrn3ce27qjv0vva3r9dc 0 694 7191044 7171496 2026-07-11T12:59:31Z Velirand 67997 /* N */ 7191044 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[teater|teatri]][[näitleja]]id. {{tähed}} ==A== [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Andreas Aadel]] - [[Argo Aadli]] - [[Lydia Aadre]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Ida Aalberg]] - [[Agnes Aaliste]] - [[Viive Aamisepp]] - [[Georg Aan]] - [[Ott Aardam]] - [[Henn Aare]] - [[Inna Aare]] - [[Irja Aarma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Reet Aarma]] - [[Mart Aas]] - [[Marta Aasa]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Ants Aasmaa]] - [[Irja Aav]] - [[Murel Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Evald Aavik]] (1941) - [[Evald Aavik (1924–2001)]] - [[Vaso Abašidze]] - [[George Abbott]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[Maia Adari]] - [[Olga Adari]] - [[Rudolf Adelmann]] - [[Karl Ader]] - [[Voldemar Ader]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Kais Adlas]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[Enn Adusson]] - [[Ilse Adusson]] - [[Ljubov Agapova]] - [[Ksenia Agarkova]] - [[Galina Agu]] - [[Ada Ahi]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Liisa Aibel]] - [[Marika Aidla]] - [[Lembit Aimre]] - [[Linda Ainla]] - [[Elmo Ainula]] - [[Anti Ainumäe]] - [[Riina Airenne]] - [[Silvi Ait]] - [[Ira Ajango]] - [[Eneken Aksel]] - [[Alide Alaküla]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Robert Alamaa]] - [[Randar Alango]] - [[Rudolf Alari]] - [[Nata Albring-Kruusmann]] - [[Alan Alda]] - [[Ivan Aleksejev]] - [[Urmas Alender]] - [[Voldemar Alev]] - [[Martin Algus]] - [[Armin Alla]] - [[Illi Allabert]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Ljuba Aller]] - [[Elise Allik]] - [[Peeter Allik]] - [[Alli Alliksoo]] - [[Andrus Allikvee]] - [[Hanna Allsaar]] - [[Otto Aloe]] - [[Milli Altermann]] - [[Theodor Altermann]] - [[Anna Alt-Jakobson]] - [[Anna Altleis]] - [[Jaan Altleis]] - [[Ādolfs Alunāns]] - [[Kaarli Aluoja]] - [[Hannes Ambos]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Anu Ander]] - [[Lehte Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Rein Andre]] - [[Valve Andre]] - [[Karin Andrekson]] - [[Paula Andrekson]] - [[Ludmilla Andrianova]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Ain Anger]] - [[Endel Ani]] - [[Eva Annast]] - [[Helgi Annast]] - [[Sergi Annilo]] -- [[Maria Annus]] - [[Rednar Annus]] - [[Rein Anon]] - [[Nadežda Antipenko]] - [[Maria Antipp]] - [[Maimu Anto]] - [[André Antoine]] - [[Lembit Anton]] - [[Eugen Antoni]] - [[Ljubov Antoni]] - [[Jenny Anvelt]] - [[Astrid Arak]] - [[Sirje Arbi]] - [[Fanny Ardant]] - [[Aleksander Arder]] - [[Pierre Arditi]] - [[Helmi Aren]] - [[Rein Aren]] - [[Väino Aren]] - [[Anu Arendi]] - [[Juta Arg]] - [[Valentin Arhipenko]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Toivo Arnover]] - [[Inge Arro]] - [[Aleksander Arry]] - [[Ines Aru]] - [[Leida Aru]] - [[Jaanika Arum]] - [[Virve Aruoja]] - [[Heino Arus]] - [[Tiit Aruvee]] - [[Fred Astaire]] - [[Raissa Aštemenko]] - [[Julia Aug]] - [[Erki Aule]] - [[Edmund Aumere]] - [[Merle Aunpuu]] - [[Aleksander Aur]] - [[Ajjar Ausma]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[Gustav Avesson]] - [[Anatoli Avilotšev]] - [[Valentina Avilotševa]] - [[Dan Aykroyd]] ==B== [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Aggio Bachmann]] - [[Tõnu Bachmann]] - [[Laurence Badie]] - [[Maie Baldesport]] - [[Svetlana Balojan]] - [[Hans Baltser]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Oleg Baranov]] - [[Antanas Barčas]] - [[Etta Moten Barnett]] - [[Aleksandr Basihhin]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Ruts Bauman]] - [[Laura Baumverk]] - [[Anastassia Bedredinova]] - [[Nathalie Behm]] - [[Doris Belack]] - [[Igor Beljajev]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[John Belushi]] - [[Liis Bender]] - [[Peter Benson]] - [[Nikolai Bentsler]] - [[Regina Berg]] - [[Ants Berger]] - [[Sarah Bernhardt]] - [[Karl Birkhan]] - [[Sophie Birkhan]] - [[August Blaubrik]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Boris Blinov]] - [[Jelena Blinova]] - [[Marika Blossfeldt]] - [[Roberts Blossom]] - [[Leili Bluumer]] - [[Sofja Blücher]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Lydia Bock]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Veera Bogatõrjova]] - [[Anton Bome]] - [[John Wilkes Booth]] - [[Vladimir Borissov]] - [[Liidia Borzenkova]] - [[Pierre Brice]] - [[Peeter Briedis]] - [[Aleksandr Buldakov]] - [[Olga Bunder]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] ==C== [[Larry the Cable Guy]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Ian Carmichael]] - [[Bab Christensen]] - [[Halfdan Christensen]] - [[Andrei Christiansen]] - [[Colin Clive]] - [[Herardo Contreras]] - [[Dominic Cooper]] - [[Steven Cree]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Zbigniew Cybulski]] ==D== [[Arlene Dahl]] - [[Timothy Dalton]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Aleksander Dener]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Karin Devis-Kaasik]] - [[Viivi Dikson]] - [[Mihhail Djatšihhin]] - [[Rita Dolgihh]] - [[Margarita Dombrovskaja]] - [[Alexandr Domowoy]] - [[Svetlana Dorošenko]] - [[Maija Doveika]] - [[Lelde Dreimane]] - [[Ben Drui]] - [[Haim Drui]] - [[Medea Džapharidze]] - [[Lidia Duplevsky]] - [[Eleonora Duse]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Natalja Dõmtšenko]] ==E== [[Ija Eberlein]] - [[Toomas Edur]] - [[Olev Eek]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Andrus Eelmäe]] - [[Lembit Eelmäe]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Marika Eensalu]] - [[Enno Eesmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Elle Eha]] - [[Valve Ehala]] - [[Helmi Einer]] - [[Aino Einla]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Anna Ekston]] - [[Rainer Elhi]] - [[Kitty Eller]] - [[Kai Elling]] - [[Kristel Elling]] - [[Rauno Elp]] - [[Herta Elviste]] - [[Michael Emerson]] - [[Eino Ende]] - [[Richard Ende]] - [[Aili Engelberg]] - [[Rudolf Engelberg]] - [[Roland Engman]] - [[Elvira Ennok]] - [[Heino Ennok]] - [[Mitrofan Enson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Elita Erkina]] - [[Andero Ermel]] - [[Theodor Ers]] - [[Iivi Ervin]] - [[Ants Eskola]] - [[Olev Eskola]] - [[David Essex]] - [[Mihkel Essmann]] - [[Richard Ester]] - [[Ita Ever]] ==F== [[Manolo Fábregas]] - [[Gottfried Falk]] - [[Semjon Farada]] - [[Viktor Fedortšenko]] - [[Sergei Fedossejev]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Albert Filozov]] - [[Veera Fjodorova]] - [[Dario Fo]] - [[Bryn Fôn]] - [[Irina Fomina]] - [[Henry Fonda]] - [[Antonie Formanová]] - [[Philip Franks]] - [[Jaan Freimann]] - [[Dwight Frye]] - [[Sergei Furmanjuk]] ==G== [[Tamara Gaenko]] - [[Jevgeni Gaitšuk]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Viktor Galinsky]] - [[Vladislav Galkin]] - [[Peter Gallagher]] - [[Janis Garancis]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Stephen Gately]] - [[Ira Generalova]] - [[Heinrich George]] - [[Estelle Getty]] - [[Venera Gilmutdinova]] - [[Annie Girardot]] - [[Hilda Gleser]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Lidia Golovataja]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Ariana Grande]] - [[Richard Griffiths]] - [[Lauren Grinberg]] - [[Liliana Grodnikova]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Gustaf Gründgens]] - [[Ellen Grünfeldt]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Maria Gurjev]] - [[Rostislav Gurjev]] - [[Viktor Gurjev]] - [[Anatoli Gussev]] - [[Harry Gustavson]] - [[Robert Gutman]] - [[Vidrik Gutman]] ==H== [[Liis Haab]] - [[Ahto Haabjärv]] - [[Jaan Haabjärv]] - [[Alar Haak]] - [[Maarja Haamer]] - [[Juss Haasma]] - [[Aino Haav]] - [[Maire Haava]] - [[Markus Habakukk]] - [[Verner Hagus]] - [[Uko Halla]] - [[Priit Hallap]] - [[Arvi Hallik]] - [[Alide-Johanna Halliste]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mati Hammer]] - [[Rene Hammer]] - [[Enn Hango]] - [[Ravo Hanura]] - [[Teet Hanschmidt]] - [[Benno Hansen]] - [[Kristjan Hansen]] - [[Leopold Hansen]] - [[Mall Hansen]] - [[Johan Hansing]] - [[Meelis Hansing]] - [[Wilhelmine Hansing]] - [[Anatoli Hanson]] - [[Heikki Haravee]] - [[Chris Hardwick]] - [[Robert Hardy]] - [[Alvi Hargel]] - [[Jaan Hargel]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Dmitri Hartšenko]] - [[Helen Hayes]] - [[Terje Heido]] - [[Jaak Hein]] - [[Valentina Hein]] - [[Viive Hein]] - [[Uno Heinapuu]] - [[Marian Heinat]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Norbert Heinloo]] - [[Anu Heinsalu]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Helle-Reet Helenurm]] - [[Tiit Helimets]] - [[Mare Hellam]] - [[Hilda Hellas]] - [[Ludmilla Hellat-Lemba]] - [[Julius Helsblum]] - [[Neeme Henk]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Katharine Hepburn]] - [[Ago Herkül]] - [[Imbi Herm]] - [[Evald Hermaküla]] - [[Endla Hermann]] - [[Ülle Hertmann-Knop]] - [[Agate Hiielo]] - [[Siina Hiievälja]] - [[Elfriede Hilden]] - [[Valdur Himbek]] - [[Mercedes Hink]] - [[Aavo Hinno]] - [[Lea Holst]] - [[Emmy Holz]] - [[Agnes Holt]] - [[Vladislav Horuženko]] - [[Ludmilla Hussar]] - [[Aado Hõimre]] - [[Lembit Härm]] - [[Martin Härm]] - [[Tiit Härm]] - [[Viiu Härm]] - [[Edkar Härmson]] ==I== [[Tiina Ideon]] - [[Hermann Iila]] - [[Ella Ilbak]] - [[Andres Ild]] - [[Linda Ilja]] - [[Aleksandr Iljin]] - [[Mihhail Iljon]] - [[Kaja Ilmjärv]] - [[Helgi Ilo]] - [[Valeri Iltšik]] - [[Marie Ilves]] - [[Tamara Imre]] - [[Aita Indrikson]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Kaarel Ird]] - [[Jeremy Irons]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Ludmilla Issakova]] - [[Klára Issová]] - [[Andrei Izmestjev]] - [[Ingrid Iter]] - [[Guido Ivandi]] - [[Oleg Ivanov]] -[[Kati Ivaste]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] ==J== [[Adeele Jaago]] - [[Marta Jaago]] - [[Tiina Jaaksoo (laulja)|Tiina Jaaksoo]] - [[Anna Jaamets]] - [[Henn Jaaniste]] - [[Margus Jaanovits]] - [[Erich Jaansoo]] - [[Allan Jaas]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Viktor Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Peeter Jalakas]] - [[Helle Jalonen]] - [[Kevin James]] - [[Valter Janno]] - [[Vello Janson]] - [[Viesturs Jansons]] - [[Mari Jászai]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Nikolai Jegorov (näitleja)|Nikolai Jegorov]] - [[Tatjana Jegoruškina]] - [[Juri Jekimov]] - [[Stanislav Jermakov]] - [[Vladimir Jermolajev]] - [[Dan Jeršov]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Eike Joasoo]] - [[Ida Johannes]] - [[Kalju Johannson]] - [[Aire Johanson]] - [[Gustav Johanson]] - [[Jaak Johanson]] - [[Jaan Johanson]] - [[Jaanus Johanson]] - [[Uku Joller]] - [[Tanel Jonas]] - [[Ado Joonas]] - [[Leida-Marie Joonson]] - [[Mait Joorits]] - [[Janek Joost]] - [[Haja Judeikin]] - [[Triin Jugapuu]] - [[Felix Juhandi]] - [[Aleksander Juhani]] - [[Laine Juhansoo]] - [[Amanda Juhkamson]] - [[Aljo Juhkum]] - [[Karl Jungholz]] - [[Orm Jungholz]] - [[Lii Jõe]] - [[Jaak Jõekallas]] - [[Mare Jõgeva]] - [[Ants Jõgi]] - [[Arli Jõgi]] - [[Elsa Jõgi]] - [[Julie Jõgi]] - [[Rudolf Jõks]] - [[Toomas Jõõger]] - [[Endel Jägala]] - [[Eduard Järs]] - [[Julius Järve]] - [[Malle Järve]] - [[Andres Järvela]] - [[Leontine Järvepera]] - [[Arne Järvesaar]] - [[Jüri Järvet]] - [[Lemme Järvi]] - [[Tatjana Järvi]] - [[Ene Järvis]] - [[Ninel Järvson]] - [[Merle Jääger]] - [[Udo Jääger]] - [[Helene Jürgens]] - [[Leida Jürgens]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Milvi Jürgenson]] - [[Juhan Jürgo]] - [[Meta Jürgo]] - [[Karolin Jürise]] - [[Aili Jürissaar]] - [[Ain Jürisson]] - [[Veiko Jürisson]] - [[Mikk Jürjens]] - [[Elmar Jürmann]] - [[Vello Jürna]] ==K== [[Anu Kaal]] - [[Johannes Kaal]] - [[Ellen Kaarma]] - [[Harri Kaasik]] - [[Katri Kaasik-Aaslav]] - [[Vaike Kaasik]] - [[Maie Kaasikmäe]] - [[Mihkel Kabel]] - [[Karl Kadak]] - [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aksel Kahr]] - [[Rauno Kaibiainen]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Epp Kaidu]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Erich Kajandi]] - [[Veera Kala]] - [[Marie Kalbek]] - [[Märt Kalbus]] - [[Konstantin Kald]] - [[Mati Kalda]] - [[Piret Kalda]] - [[Paul Kalde]] - [[Kalle Kaldma]] - [[Tiit Kaldma]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Zoja Kalevi-Silla]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Erika Kaljusaar]] - [[Galina Kaljuste]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Ruudu Kalk]] - [[Karl Kalkun]] - [[Karl Kalkun]] - [[Kait Kall]] - [[Aksel Kallas]] - [[Kalju Kallas]] - [[Vera Kallas]] - [[Aivar Kallaste]] - [[Harry Kallaste]] - [[Juhan Kallaste]] - [[Mihkel Kallaste]] - [[Vivian Kallaste]] - [[Laura Kalle]] - [[Imbi Kallikorm]] - [[Oudi Kalm]] - [[Rudolf Kalm]] - [[Ida Kalme]] - [[Hanno Kalmet]] - [[Henrik Kalmet]] - [[Karl-Andreas Kalmet]] - [[Leo Kalmet]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Toomas Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Joan Kalt]] - [[Mari Kamp]] - [[Mart Kampus]] - [[Anu Kanarik]] - [[Liia Kanemägi]] - [[Mari Kangilaski]] - [[Rein Kangro]] - [[Guido Kangur]] - [[Villu Kangur]] - [[Helmi Kann]] - [[Karli Kannelmäe]] - [[Paul Kannuluik]] - [[Loviise Kapper]] - [[Tiina Kapper]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Harald Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Ann Karden]] - [[Tiina Kareda]] - [[Peeter Karell]] - [[Jüri Karindi]] - [[Katrin Karisma]] - [[Herta Karjamets]] - [[Feliks Kark]] - [[Tõnu Kark]] - [[Kaarel Karm]] - [[Karin Karm]] - [[Priit Karm]] - [[Alina Karmazina]] - [[Aita Karo]] - [[Väino Karo]] - [[Eliisabet Karotom]] - [[Liis Karpov]] - [[Sten Karpov]] - [[Jelena Karpova]] - [[Marta Karring]] - [[Eedo Karrisoo]] - [[Auguste Karro]] - [[Hansi Karro]] - [[Harry Karro]] - [[Maks Karro]] - [[Voldemar Karro]] - [[Ott Kartau]] - [[Aino Kartul]] - [[Lehte Karula]] - [[Vaike Karusoo]] - [[Naima Kasak]] - [[Aiki Kase]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Anne Kasemets]] - [[Kaire Kasetalu]] - [[Vladimir Kasimir]] - [[Erni Kask]] - [[Irina Kask]] - [[Jaanus Kask]] - [[Teet Kask]] - [[Tõnis Kask]] - [[Valentine Kask]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Linda Kasuk]] - [[Leia Kasumets]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Artur Kattai]] - [[Helgi Kattai]] - [[Tõnis Kattai]] - [[Tõnu Kattai]] - [[Aleksander Kauler]] - [[Oiva Kauppinen]] - [[Larissa Kaur]] - [[Sirje Kaur]] - [[Albina Kausi]] - [[Enn Keerd]] - [[Lembit Kees]] - [[Marie Kei]] - [[Hannes Kelder]] - [[Aleksander Keller]] - [[Gene Kelly]] - [[Guido Kenner]] - [[Ireen Kennik]] - [[Maimu Kents]] - [[Johannes Kepp]] - [[Ago-Endrik Kerge]] - [[Raido Keskküla]] - [[Elvi Kesküla]] - [[Marina Kesler]] - [[Sirje Kets]] - [[Arnold Kettman]] - [[Elise Kevend]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[August Kiho]] - [[Jaan Kiho]] - [[Vaike Kiik]] - [[Voldemar Kiin]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Joosep Kiiver]] - [[Aleksander Kikas]] - [[Eduard Kikas]] - [[Lea Kikas]] - [[Kiira Kikerpuu]] - [[Aleksander Kikinov]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Paul Kilgas]] - [[Tõnu Kilgas]] - [[Kaarel Kilvet]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Artur Kink]] - [[Lauri Kink]] - [[Virve Kiple]] - [[Merilin Kirbits]] - [[Vallo Kirs]] - [[Verni Kirs]] - [[Alden Kirss]] - [[Olev Kitsas]] - [[Lulu Kitzberg-Pappel]] - [[Avo Kittask]] - [[Enn Kivi]] - [[Heino Kivi]] - [[Mihkel Kivilaan]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Katrin Kivimägi]] - [[Ants Kivirähk]] - [[Arnold Kivirähk]] - [[Ingrid Kivirähk]] - [[Garibaldi Kivisalu]] - [[Diana Klas]] - [[Ada Klein]] - [[Aleksander Kleius]] [[Maria Klenskaja]] - [[Vladimir Klepinin]] - [[Aleksander Klink]] - [[Eva Klink]] - [[Rein Klink]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Milan Kňažko]] - [[T.R. Knight]] - [[Olga Knipper-Tšehhova]] - [[Anti Kobin]] - [[Meta Kodanipork]] - [[Jüri Koger]] - [[Heli Kohv]] - [[Katrin Kohv]] - [[Milvi Koidu]] - [[Külli Koik]] - [[Liisi Koik]] - [[Märt Koik]] - [[Artur Koit]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Jaan Tristan Kolberg]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Mart Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Ants Kollo]] - [[Peeter Kollom]] - [[Stanislav Kolodub]] - [[Soila Komi]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Luule Komissarov]] - [[Hanno Kompus]] - [[Ita Kongas]] - [[Ülle Konovalov]] - [[Amalie Konsa]] - [[Linda Konsap]] - [[Herardo Kontreras]] - [[Erna Konts]] - [[Leida Koorits]] - [[Malle Koost]] - [[Gerda Kopp]] - [[Helju Koppa]] - [[Einari Koppel]] - [[Elvi Koppel]] - [[Jaak Koppel]] - [[Milvi Koppel]] - [[Teet Koppel]] - [[Lauli Koppelmaa]] - [[Jekaterina Kordas]] - [[Mark Koritko]] - [[Erna Korjus]] - [[Maile Korjus]] - [[Martin Kork]] - [[Kalev Korkma]] - [[Marika Korolev]] - [[Ants Korv]] - [[Enn Kose]] - [[Kädi Kosenkranius]] - [[Tatjana Kosmõnina]] - [[Vassili Kossatkin]] - [[Lidia Kostandi]] - [[Sonja Koževnikova]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Rudolf Kraav]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saima Kranig]] - [[Liisu Krass]] - [[Anni Kreem]] - [[Toomas Kreen]] - [[Uno Kreen]] - [[Kersti Kreismann]] - [[Valentina Kremen]] - [[Tiia Kriisa]] - [[Tatjana Krikun]] - [[Maimu Krinal]] - [[Tiina Kripsaar]] - [[Priit Kripson]] - [[Madli Kristjuhan]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Grigori Kromanov]] - [[Endel Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Theodor Krull]] - [[Viktor Krull]] - [[Berta Krumm]] - [[Hendrik Krumm]] - [[Piret Krumm]] - [[Arnold Krupp]] - [[Ernst Kruuda]] - [[Hugo Kruuda]] - [[Ants Kruusement]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Priit Kruusement]] - [[Vilja Kruusement]] - [[Elli Kubjas]] - [[Veli Kudres]] - [[Salme Kuik]] - [[Aino Kukepuu]] - [[Vello Kukesoo]] - [[Jaana Kukk]] - [[Laura Kukk]] - [[Terje Kukk]] - [[Tiina Kukli]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Adja Kuljus]] - [[Riivo Kuljus]] - [[Galina Kulkina]] - [[Arnold Kull]] - [[Elle Kull]] - [[Juhan Kull]] - [[Kärt Kull]] - [[Hannes Kulla]] - [[Katrin Kullamaa]] - [[Heino Kulvere]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Neeme Kuningas]] - [[Tiina Kuningas]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Nadia Kurem]] - [[Raivo Kuremaa]] - [[Vambola Kurg]] - [[Eduard Kurnim]] - [[Jaan Kurnikoff]] - [[Tinka Kurti]] - [[Alma Kurtna]] - [[Igor Kurve]] - [[Alo Kurvits]] - [[Kitty Kuskova]] - [[Voldemar Kuslap]] - [[Jenny Kuslapuu]] - [[Antonina Kusminina]] - [[Vladimir Kuzmin]] - [[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]] - [[Laine Kuulma]] - [[Vally Kuurman]] - [[Claire Kuus]] - [[Edmar Kuus]] - [[Heljo Kuusemets]] - [[Ilmar Kuusemets]] - [[Niina Kuusik]] - [[Paul Kuusik]] - [[Tiit Kuusik]] - [[Ivo Kuusk]] - [[August Kuuskemaa]] - [[Betty Kuuskemaa]] - [[Linda Kuusma]] - [[Aleksander Kõiv]] - [[Eino Kõiv]] - [[Kaarel Kõive]] - [[Milvi Kõnnusaar]] - [[Kaie Kõrb]] - [[Ludmilla Kõrts]] - [[Mati Kõrts]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Harry Kõrvits]] - [[Viiu Kõrvits]] - [[Andrus Kämbre]] - [[Ants Känd]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Ervin Kärvet]] - [[Aasa Käsi]] - [[Risto Kübar]] - [[Jüri Kühn]] - [[Aino Külvand]] - [[Eduard Külvet]] - [[Aksel Küngas]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Feliks Künnapuu]] - [[Riho Kütsar]] - [[Alfred Kütt]] - [[Jakob Küüts]] ==L== [[Aadu Laabus]] - [[Marta Laan]] - [[Ants Laande]] - [[Piret Laanelepp]] - [[Aare Laanemets]] - [[Ave Laanoja]] - [[Aleksander Laar]] - [[Ly Laar]] - [[Adolf Laas]] - [[Helle Laas]] - [[Paul Laasik]] - [[Voldemar Laason]] - [[Lia Laats]] - [[Väino Laes]] - [[Lembit Lahe]] - [[Anna Laht]] - [[Arvo Laid]] - [[Milvi Laid]] - [[Tatjana Laid]] - [[Silvia Laidla]] - [[Ants Lainevool]] - [[Leida Laius]] - [[Anu Lamp]] - [[Elsa Lamp]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Johannes Lampson]] - [[Karin Lamson]] - [[Alma Landberg]] - [[Nathan Lane]] - [[Hope Lange]] - [[Anne Langston]] - [[Angela Lansbury]] - [[Lilli Laoniidu]] - [[Alfred Laos]] - [[Arne Laos]] - [[Rein Laos]] - [[Roland Laos]] - [[Vladimir Laptev]] - [[Tont Laretei]] - [[Aleksander Larin]] - [[Ly Lasner]] - [[Jüri Lass]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Juri Latko]] - [[Alice Lattik]] - [[Amandus Lattik]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Mart Laur]] - [[Miroslav Laur]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Arno Lauring]] - [[Ants Lauter]] - [[Jaan Leemets]] - [[Asta Lees]] - [[Kristel Leesmend]] - [[Mare Leet]] - [[Kai Leete]] - [[Voldemar Leetjärv]] - [[Liia Leetmaa]] - [[Rete Leetna]] - [[Aili Leetva]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Veera Leever]] - [[Juta Lehiste]] - [[Leonid Lehtla]] - [[Magda Lehtla]] - [[Uno Leies]] - [[Siiri Leinatamm]] - [[Aime Leis]] - [[Aadu Leissar]] - [[Johanna-Marie Leissar]] - [[Mall Leissar]] - [[Reet Leissar]] - [[Frédérick Lemaître]] - [[Herta Lember]] - [[Vaadu Lember]] - [[eduard Lemmiste]] - [[Urmas Lennuk]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Astrid Lepa]] - [[Ester Lepa]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Iivi Lepik]] - [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] - [[Triin Lepik]] - [[Kadri Lepp]] - [[Nieves Lepp]] - [[Tõnis Lepp]] - [[Agnes Lepp-Kaasik]] - [[Rea Lest]] - [[Leida Levald]] - [[Tiiu Levald]] - [[Pirjo Levandi]] - [[Martin Libene]] - [[Nadeschda Libene]] - [[Lydia Liblikmann]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Katre Lidmets]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]]] - [[Karl Liigand]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arnold Liiger]] - [[Eduard Liiger]] - [[Ellen Liiger]] - [[Albert Liik]] - [[Edmund Liim]] - [[Juha Liira]] - [[Hilja Liiv]] - [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] - [[Senta Liiv]] - [[Ants Liivak]] - [[Maria Lee Liivak]] - [[Lembit Liivamägi]] - [[Aleksander Lilbok]] - [[Artur Lill]] - [[Ella Lill]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Pille Lill]] - [[Aino Lilla]] - [[Helga Lilleorg]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[Valentin Lind]] - [[Kaja Lindal]] - [[Lisl Lindau]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Mart Lindebaum]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Artur Linnamägi]] - [[Tõnno Linnas]] - [[Eva Linnumägi]] - [[osvald Lipp]] - [[Sergius Lipp]] - [[Teodor Lipp]] - [[Hella Lippasaar]] - [[Susy Lipp-Jakobson]] - [[Ly Lippur]] - [[Eugenia Litvinova]] - [[Ülo Lodeson]] - [[Epp Lohk]] -- [[Helmuth Lohner]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Valdeko Loigu]] - [[Uno Loit]] - [[Anu Lomp]] - [[August Lomp]] - [[Lydia Loo]] - [[Raine Loo]] - [[Verner Loo]] - [[Virve Loodsalu]] - [[Priit Loog]] - [[Niini Loona]] - [[Maire Loorents]] - [[Lilian Looring]] - [[Marje Loorits]] - [[Venno Loosaar]] - [[Ida Loo-Talvari]] - [[Helena Lotman]] - [[Asta Lott]] - [[Salme Lott]] - [[Jon Lovitz]] - [[Elmar Luhats]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Kata-Riina Luide]] - [[Juhan Luik]] - [[Markus Luik]] - [[Milvi Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Natalia Lukaševitš]] - [[Pille Lukin]] - [[Ella Lukk-Kudu]] - [[Liivika Lukkering]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Olga Lund]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Lydia Lust]] - [[Meta Luts]] - [[Tiit Luts]] - [[Valter Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Lilli Lutter]] - [[Väino Luup]] - [[Veera Luur]] - [[Toomas Lõhmuste]] - [[Karin Lätsim]] - [[Vaike Lätt]] - [[Elmar Lätti]] - [[Tanel Lään]] - [[Amanda Lääne]] - [[August Lääne]] - [[Johannes Lükki]] - [[Bernhard Lülle]] - [[Ago Lüüdik]] - [[Kristjan Lüüs]] ==M== [[Martin Maagen]] - [[Anne Maasik]] - [[Elsa Maasik]] - [[Maie Maasik]] - [[Õie Maasik]] - [[Wilhelm Maddy]] - [[Linda Madis]] - [[Mart Madiste]] - [[Kleer Maibaum-Vihmar]] - [[Kaido Maidla]] - [[Riina Maidre]] - [[Raimu Maiksar]] - [[Vjatšeslav Maimussov]] - [[Teo Maiste]] - [[Paul Maivel]] - [[Lembit Majas]] - [[Vello Makke]] - [[Eva Malleus]] - [[Hilda Malling]] - [[Franz Malmsten]] - [[Hugo Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Rein Malmsten]] - [[Priit Manavald]] - [[Heino Mandri]] - [[Karl Mantzius]] - [[Gertrud Elisabeth Mara]] - [[Nancy Marchand]] - [[Maimu Mardi]] - [[Eve Maremäe]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Elmar Maripuu]] - [[Enna Maripuu]] - [[Nikolai-Feodor Maripuu]] - [[Theo Maripuu]] - [[Lehte Mark]] - [[Anna Markova]] - [[Anna Markus]] - [[Jüri Markus]] - [[Leo Martin]] - [[Mare Martin]] - [[Valli Martin]] - [[Aksy Martinson]] - [[Elena Martinson]] - [[Elmar Martinson]] - [[Erich Martinson]] - [[Maire Martinson]] - [[Viktor Marvin]] - [[Therese Masing]] - [[Ella Masing-Grünberg]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Märten Matsu]] - [[Marko Matvere]] - [[Julianna Rose Mauriello]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Ian McKellen]] - [[Maggie McNamara]] - [[Vassili Medvedev]] - [[Virve Meerits]] - [[Aleksander Meermann]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Eva Meil]] - [[Ellu Meister]] - [[Zoja Mellov]] - [[Aarne Melts]] - [[Helene Meltsas]] - [[Māra Mennika]] - [[Ludvig Menning]] - [[Idina Menzel]] - [[Märt Meos]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Vello Merimaa]] - [[Alfred Mering]] - [[Mai Mering]] - [[Triinu Meriste]] - [[Agne Merit]] - [[Karl Merits]] - [[Lydia Merits-Sepa]] - [[Maria Merjanskaja]] - [[Nil Merjanski]] - [[Helena Merzin]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Maarika Mesipuu-Veebel]] - [[Raivo Mets]] - [[Elise Metsanurk]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Harald Metsis]] - [[Marje Metsur]] - [[Lea Michele]] - [[August Michelson]] - [[Juri Mihhejev]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Hans Miilberg]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mart Mikk]] - [[Tõnu Mikk]] - [[Benno Mikkal]] - [[Enno Mikkelsaar]] - [[Olga Mikk-Krull]] - [[Marina Mikk-Murakin]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Silja Miks]] - [[Martin Mill]] - [[Sirje Minhof]] - [[Peeter Mirski]] - [[Bruno Mitt]] - [[Helene Mitt]] - [[Manivalde Mitt]] - [[Margo Mitt]] - [[Oskar Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Jevgeni Moissejenko]] - [[Margarita Monakova]] - [[Margarita Monakova]] - [[Felix Moor]] - [[Julianne Moore]] - [[Terese Mugasto]] - [[Truuta Muld]] - [[Radner Muratov]] - [[Mai Murdmaa]] - [[Hilje Murel]] - [[Jaan Muri]] - [[Natalja Murina]] – [[Maret Mursa]] - [[Raido Murss]] - [[Anu Murss-Põldar]] - [[Mati Murumaa]] - [[Taavet Mutsu]] - [[Maarja Mõts]] - [[Leida Mõttus]] - [[Polli Mõtus]] - [[Jass Kalev Mäe]] - [[Ain Mäeots]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Madis Mäeorg]] - [[Paul Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Lembit Mägedi]] - [[Aarne Mägi]] - [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]] - [[Alice Mägi]] - [[Arvi Mägi]] - [[Laine Mägi]] - [[Lembo Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Maigret Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Paul Mägi]] - [[Tõnis Mägi]] - [[Viktor Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tiina Mälberg]] - [[Vadim Mälk]] - [[Maarika Mälksoo]] - [[Aleksander Mälton]] - [[Reet Mändmets]] - [[Tarmo Männard]] - [[Mai Männiko]] - [[Ilmar Märks]] - [[Erika Määrits]] - [[Ellen Mölder]] - [[Milvi Mölder]] - [[Pauline Mölder]] - [[Mari Möldre]] - [[Hilda Möldroo]] - [[Hartius Möller]] - [[Tuuli Maarja Möller]] - [[Ida Möller-Tüür]] - [[Jaan Mürk]] - [[Thomas Mürk]] - [[Armilde Müür]] ==N== [[Ernst-Eduard Naaris]] - [[Helju Nael]] - [[Elvi Nander]] - [[Jane Napp]] - [[Ilja Nartov]] - [[Heinrich Nau]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Eve Neem]] - [[Kersti Neem]] - [[Eero Neemre]] - [[Jevgeni Neff]] - [[Gerd Neggo]] - [[Natalja Negoda]] - [[Veera Nelus]] - [[Marek Nepomnjaštši]] - [[Helmi Nerep]] - [[Ilmar Nerep]] - [[Mihhail Netšajev]] - [[Katrin Nielsen]] - [[Hans Nieländer]] [[Annet Nieuwenhuijzen]] - [[Ellen Niglas]] - [[Karmo Nigula]] - [[Laura Niils]] - [[Eduard Niilus]] - [[Jüri Niin]] - [[Aleksander Niine (näitleja)|Aleksander Niine]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Arno Niitof]] - [[Vjatšeslav Nikkinen]] - [[Vitali Nikolajev]] - [[Juri Nikulin]] - [[Rufina Noor]] - [[Taisto Noor]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Ants Nopri]] - [[Eva Novek]] - [[Egon Nuter]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Laura Nõlvak]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Endel Nõmberg]] - [[Artur Nõmmik]] - [[Enn Nõmmik]] - [[Renee Nõmmik]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Ella Nõmtak]] - [[Milli Nõmtak]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] ==O== [[Marta Ohaka]] - [[Andres Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Helga Ojalo]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Eduard Ojamets]] - [[Indrek Ojari]] - [[Tiit Ojasoo]] - [[Age Oks]] - [[Andres Oks]] - [[Aleksandr Okunev]] - [[Rahel Olbrei]] - [[Liina Olmaru]] - [[Rein Olmaru]] - [[Asta Olo]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kati Ong]] - [[Katrin Oolo]] - [[Margus Oopkaup]] - [[Helmi-Marie Oot]] - [[Raivo Opsola]] - [[Ain Orav]] - [[Aksel Orav]] - [[Illart Orav]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Maimu Orgussaar]] - [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Svetlana Orlova]] - [[Alexis Ormusson]] - [[Kalju Orro]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] - [[Artur Ots]] - [[Asta Ots]] - [[Georg Ots]] - [[Jori Ots]] - [[Karl Ots]] - [[Senta Ots]] - [[Toomas Ots]] - [[Marika Otsa]] - [[Kuno Otsus]] - [[Velda Otsus]] - [[Benita Otti]] - [[Heino Otto]] ==P== [[Heljo Paas]] - [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Dovydas Pabarčius]] - [[Linda Paberit]] - [[Talvo Pabut]] - [[Endel Padrik]] - [[Paula Padrik]] - [[Olaf Paesüld]] - [[Voldemar Pahkla]] - [[Ants Pahla]] - [[Maria Paimre]] - [[Ella Pajo]] - [[Louise Elisabeth Pajo]] - [[Maimu Pajusaar]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Meelis Pakri]] - [[Herman Palang]] - [[Voldemar Paldre]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Arkadi Pallo]] - [[Erna Pallo]] - [[Mari Palm]] - [[Marika Palm]] - [[Mati Palm]] - [[Bernhard Palmberg]] - [[Tiina Palmer]] - [[Merle Palmiste]] - [[Ksenia Palmre]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Tiit Palu]] - [[Hele Palumaa]] - [[Anne Paluver]] - [[Maret Pank (laulja)|Maret Pank]] - [[Leonid Pankin]] - [[Liidia Panova]] - [[Voldemar Panso]] - [[Alma Papp]] - [[Ülo Papp]] - [[Koidula Pappel]] - [[Marje Parikas]] - [[Harri Paris]] - [[Dagmar Parmas]] - [[Kai Parmas]] - [[Johann Parmi]] - [[Marie Parrik]] - [[Leida Parrol]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Elmerice Parts]] - [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Jevgeni Pavlov]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Eduard Pea]] - [[Priit Pedajas]] - [[Taavi Pedriks]] - [[Malle Peedo]] - [[Leida Peekmann]] - [[Boris Peensaar]] - [[Ao Peep]] - [[Helend Peep]] - [[Maret Peep]] - [[Emma Peeri]] - [[Marju Peerna]] - [[Karin Peetri]] - [[Valdo Peetri]] - [[Salme Peetson]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Terje Pennie]] - [[Richard Peramets]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Mare Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Marius Peterson]] - [[Nata Peterson]] - [[Otto Peterson]] - [[Aina Petersons]] - [[Juri Petrov]] - [[Vjatšeslav Petrov]] - [[Ferdinand Pettai]] - [[Kaljo Pettai]] - [[Gérard Philipe]] - [[Härm Pihl]] - [[Helle Pihlak]] - [[Miika Pihlak]] - [[Ella Piho]] - [[Ene Piir]] - [[Olga Piiroja]] - [[Hilda Piir-Rosenthal]] - [[Silva Pijon]] - [[Athalie Pilden]] - [[Ants Piller]] - [[Netty Pinna]] - [[Paul Pinna]] - [[Signe Pinna]] - [[Joseph Pirchan]] - [[Astrid Pirn]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Rudolf Plakk]] - [[Christopher Plummer]] - [[Sergei Podekrat]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Adele Polisinsky]] - [[Andrei Poljakov]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Marika Poobus]] - [[Madli Poola]] - [[Endel Poom]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Elanda Porrmann]] - [[Tiia Porss]] - [[Natalie Portman]] - [[Taavet Poska]] - [[Vilma Poska]] – [[Pete Postlethwaite]] - [[Elena Poznjak-Kõlar]] - [[Voldemar Praakel]] - [[Michael Praed]] - [[Margus Prangel]] - [[Tarmo Prangel]] - [[Aleksandra Pranno]] - [[Anu Presjärv]] - [[Linnar Priimägi]] - [[Priit Prillup]] - [[Sergei Prilutski]] - [[Jaak Prints]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[August Promen]] - [[Ain Prosa]] - [[Arnold Pruuli]] - [[Valter Prügi]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] – [[Hillar Puhm]] - [[Peep Puis]] - [[Ieva Puķe]] - [[Eduard Pukk]] - [[Theodor Puks]] - [[Liisa Pulk]] - [[Hans Pulst]] - [[Kristi Pumbo]] - [[Mia Pumbo]] - [[August Puna]] - [[Hedi Pundonen]] - [[Oskar Punga]] - [[Jenny Pungar]] - [[Helga Purre]] - [[Lulo Purre]] - [[Alice Puss-Stamm]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Ahti Puudersell]] - [[Ellu Puudist]] - [[Helmi Puur]] - [[Sirje Puura]] - [[Väino Puura]] - [[Uno Puusaag]] - [[Jaan Puusepp]] - [[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] - [[Sergi Puusepp]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Inge Põder]] - [[Julius Põder]] - [[Lembit Põder]] - [[Elli Põder-Roht]] - [[Meelis Põdersoo]] - [[Üllar Põld]] - [[Karl-Robert Põlde]] - [[Kristian Põldma]] - [[Alari Põldoja]] - [[Olev Põldoja]] - [[Aleksandra Põldots]] - [[Dan Põldroos]] - [[Priit Põldroos]] - [[Oskar Põlla]] - [[Nikolai Põlluaas]] - [[Eduard Põltsamaa]] - [[Priit Põltsamaa]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Irina Pähn]] - [[Steffi Pähn]] - [[Leontine Päiv]] - [[Marie Päiv]] - [[Eha Pärg]] - [[Eero Pärgmäe]] - [[Viktor Päri]] - [[Aaro Pärn]] - [[Andres Pärn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Maarius Pärn]] - [[Malle Pärn]] - [[Teele Pärn]] - [[Irina Pärtel]] - [[Piret Päär]] - [[Alide Päärson]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] - [[Valdek Pütsep]] - [[Aleksander Püvi]] ==R== [[Enn Raa]] - [[Helle Raa]] - [[Tõnu Raadik]] - [[Andres Raag]] - [[Arvo Raag]] - [[Kaljo Raag]] - [[Helvi Raamat]] - [[Rita Raave]] - [[Elza Radziņa]] - [[Ande Rahe]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Aino Raid]] - [[Kaarin Raid]] - [[Jane Raidma]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Irene Raiend]] - [[Jüri Raiend]] - [[Magda Raik]] - [[Riide Raik]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Thea Raist]] - [[Ernst Raiste]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Mirko Rajas]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Yvonne Raksnevitš]] - [[Eduard Ralja]] - [[Tereza Ramba]] - [[Franca Rame]]- [[Leida Rammo]] - [[Leida Rammul]] - [[Ringo Ramul]] - [[Eve Randkivi]] - [[Iivi Randla]] - [[Adele Randoja]] - [[Evald Randoja]] - [[Juhan Randoja]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Tiiu Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] – [[Dagmar Rang]] - [[Johannes Ranna]] - [[Aili Rannaste]] - [[Ülo Rannaste]] - [[Irina Ranniku]] - [[Rein Ranniku]] - [[Karin Rask]] - [[Louise Rasmussen]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Priit Ratas]] - [[Elsa Ratassepp]] - [[Jaan Ratassepp]] - [[Rudolf Ratassepp]] - [[Valdeko Ratassepp]] - [[Jaan Ratnik]] - [[Otto Raud (näitleja)|Otto Raud]] - [[Heino Raudam]] - [[Ott Raudheiding]] - [[Priit Raudkivi (näitleja)]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Geeni Raudsepp]] - [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Sirje Raudsik]] - [[Päären Raudvee]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Illaria Raukas]] - [[Ott Raukas]] - [[Mauri Raus]] - [[Sander Raus]] - [[Alfred Rebane]] - [[Johannes Rebane]] - [[Mati Rebane]] - [[Milli Rebane]] - [[Sander Rebane]] - [[Tiina Rebane]] - [[Ly Rebbas]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Ranet Rees]] - [[Jarmo Reha]] - [[Leino Rei]] - [[Linda Reial]] - [[Magda Reiart]] - [[Susy Reiart]] - [[Anu Reidak]] - [[Helmi Reilas]] - [[Reet Reiljan]] - [[August Reiman]] - [[Liina Reiman]] - [[Hilda Reimann]] - [[Elisabet Reinsalu]] - [[Nelly Rein]] - [[Ester Reinart]] - [[Tiiu Reinau]] - [[Carl Reiner]] - [[Klinta Reinholde]] - [[Riina Reinik]] - [[Veljo Reinik]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[René Reinumägi]] - [[Linda Reinup]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Astrid Relve]] - [[Salme Remmelgas]] - [[Annely Renel]] - [[Kalju Renel]] - [[Aleksander Resta]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Kaur Riismaa]] - [[August Riismann]] - [[Heino Rikas]] - [[Tiina Rinne]] - [[Elga Rips]] - [[Aino Ripus]] - [[Valve Ristma]] - [[Elts Ristmägi]] - [[Liia Ritsing]] - [[Mait Robas]] - [[Aleksei Rodionov]] - [[Igor Rogatšov]] - [[Oleg Rogatšov]] - [[Veera Rogožina]] - [[Jaanus Rohumaa]] - [[Juliette Roletsky]] - [[Adele Roman]] - [[Jussi Romot]] - [[Ago Roo]] - [[Johannes Rooberg]] - [[Robert Rood]] - [[Pille Roomere]] - [[Ilmar Roomets]] - [[Lydia Roos]] - [[Peeter Roos]] - [[Jüri Roosaar]] - [[Aime Roosileht]] - [[Andres Roosileht]] - [[Herbert Roosman]] - [[Reet Rootare]] - [[Heiki Roots]] - [[Martin Roots]] - [[Riho Rosberg]] - [[Frieda Marie Rosenberg]] - [[Helgur Rosental]] - [[Valentin Ross]] - [[Valentina Rossar]] - [[Julius Rossfeldt]] - [[Ludvig Rost]] - [[Siim Rulli]] - [[Ilse Rumbalu]] - [[Aimi Rumessen]] - [[Maaja Rumessen]] - [[Linda Rummo]] - [[Elly Rump]] - [[Felix Rump]] - [[Marta Rungi]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Aarne Ruus]] - [[Erik Ruus]] - [[Karin Ruus]] - [[Anu Ruusmaa]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Hele Rähn]] - [[Vambola Rähn]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Riho Räni]] - [[Gita Ränk]] - [[Maila Rästas]] - [[Peeter Rästas]] - [[Illar Rätsep]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Toomas Rätsepp]] - [[Kristiin Räägel]] - [[Tiina Rääk]] - [[Lensi Römmer]] - [[Aigi Rüütel]] - [[Ken Rüütel]] -[[Raivo Rüütel]] ==S== [[Aare Saal]] - [[Indrek Saar]] - [[Johannes Saar (näitleja)|Johannes Saar]] - [[Maire Saar]] - [[Tõnu Saar]] - [[Kalju Saareke]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Ilo-Ann Saarepera]] - [[Liina Saari]] - [[Elfriede Saarik]] - [[Anni Saariste]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Yrjö Saarnio]] - [[Sulev Saarup]] - [[Şabāḩ]] - [[Hilda Sabbe]] - [[Ernie Sabella]] - [[Reinhold Sachker]] - [[Aivo Sadam]] - [[Maie Saealle]] - [[Tiia Saealle]] - [[Alexius Sagor]] - [[Reimo Sagor]] - [[Karl Sakrits]] - [[Madara Saldovere]] - [[Külliki Saldre]] - [[Viljo Saldre]] - [[Dimitri Saliste]] - [[Ago Saller]] - [[Helgi Sallo]] - [[Krišjānis Salmiņš]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Haili Sammelselg]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jaan Sammul]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Otto Sander]] - [[Vaike Saral]] - [[Helmi Sarap]] - [[Janek Sarapson]] - [[Salme Sarapuu]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Arnold Sarv]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Margaret Sarv]] - [[Meelis Sarv]] - [[Aleks Sats]] - [[Katrin Saukas]] - [[Ellen Saul]] - [[Hans Saul]] - [[Jaan Saul]] - [[Tõnis Saul]] - [[Margit Saulep]] - [[Larissa Savankova]] - [[Konstantin Savi]] - [[Leonid Savitski]] - [[Irina Savuskan]] - [[Ija Savvina]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Paul-Erich Schneider]] - [[Eevi Schütz]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[Aino Seep]] - [[Henno Sein]] - [[Kaisa Selde]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Oskar Seliaru]] - [[Tambet Seling]] - [[Enno Selirand]] - [[Heino Seljamaa]] - [[Lydia Seller]] - [[Linda Sellistemägi]] - [[Selma Björnsdóttir]] - [[Ülo Selter]] - [[Angelina Semjonova]] - [[August Sepp]] - [[Endel Sepp]] - [[Hilja Sepp]] - [[Kustav Sepp]] - [[Ott Sepp]] - [[Paul Sepp]] - [[Selma Sepp]] - [[Peep Seppik]] - [[Johannes Richard Sepping]] - [[Karin Sepre]] - [[Olev Serg]] - [[Anna Sergejeva]] -[[Alice Serman]] - [[Hilda Sestov]] - [[Julius Sestov]] - [[Wallace Shawn]] - [[Jaan Willem Sibul]] - [[Júlia Sigmond]] - [[Richard-Voldemar Siig]] - [[Alice Siil]] - [[Jenny Siimon]] - [[Johannes Siimsen]] - [[Samuel Siirak]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Piret Sikkel]] - [[Anni Silbermann]] - [[Eili Sild]] - [[Tarmo Sild]] - [[Kaja Sildna]] - [[Ilmar Silla]] - [[Mall Sillandi]] - [[Nadežda Sillar]] - [[Errart Sillart]] - [[Ants Simm]] - [[Aivar Simmermann]] - [[Endel Simmermann]] - [[Maret Simmo]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Piret Simson]] - [[Larissa Sintsova]] - [[Valve Sirel]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Elise Sisask]] - [[Sergei Sitnikov]] - [[Larissa Skljanskaja-Uher]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Ināra Slucka]] - [[Grigori Služitel]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Tamara Solodnikova]] - [[Vitali Solomin]] - [[Jelena Solovjova]] - [[Tatjana Solovkina]] - [[Linnar Solvi]] - [[Arthur Sommer]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Mae Sonin]] - [[Maimu Sonn]] - [[Leida Soom]] - [[Mare Soomre]] - [[Eda Soomus]] - [[Lembit Soone]] - [[Tamara Soone]] - [[Hilda Sooper]] - [[Helje Soosalu]] - [[Valter Soosõrv]] - [[Ago Soots]] - [[Anna Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Aarne Soro]] - [[Arnold Spirka]] - [[Eero Spriit]] - [[Elonna Spriit]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Konstantin Stanislavski]] - [[Zefira Stankevitš]] - [[Igor Starõgin]] – [[Alma Steinberg]] - [[Nils Mattias Steinberg]] - [[Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg]] - [[Margot Stevenson]] - [[Patrick Stewart]] - [[Dean Stockwell]] - [[Imants Strads]] - [[Priit Strandberg]] - [[Barbra Streisand]] - [[Oleg Striženov]] - [[Albin Strutzkin]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Anneli Suits]] - [[Maret Suits]] - [[Tiina Suits]] - [[Tiit Sukk]] - [[Simeoni Sundja]] - [[August Sunne]] - [[Väino Suri]] - [[Astra Irene Susi]] - [[Hugo Sutt]] - [[Katrin Sutt]] - [[Toomas Suuman]] - [[Maie Suurallik]] - [[Arno Suurorg]] - [[Nikolai Suursööt (näitleja)|Nikolai Suursööt]] - [[Enn Suve]] - [[Ida Suvero]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Tarvo Sõmer]] - [[Inna Sõrmus]] - [[Selma Sõõro]] - [[Voldemar Sõõro]] - [[Alfred Sällik]] - [[Grete Sällik]] - [[Andres Särev]] - [[Anna Särev]] - [[Valter Särg]] - [[Veera Särgava]] - [[Leila Säälik]] - [[Kaarel Söödor]] - [[Magda Söödor]] - [[Heiko Sööt]] - [[Meeli Sööt]] - [[Galina Süvalep]] - [[Kulno Süvalep]] ==Š== [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Juri Šestakov]] - [[Leonid Ševtsov]] - [[Lilia Šinkarjova]] - [[Nady Šprenk-Dorn]] - [[Oleg Štšigorets]] - [[Feliks Šubin]] - [[David Šur]] ==Z== [[Aleksei Zahharov]] - [[Jassi Zahharov]] - [[Eda Zahharova]] - [[Maria Zahharova-Bruns]] - [[Vladimir Zeldin]] – [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Lya Zernant]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Julia Zozulja]] - [[Andrei Zubkov]] ==Ž== [[Jelena Žigadlo]] - [[Juris Žigurs]] - [[Aleksandr Žilenko]] - [[Juri Žilin]] - [[Olesja Žurakivska]] ==T== [[Indrek Taalmaa]] - [[Inna Taarna]] - [[Nadežda Taarna]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Garmen Tabor]] - [[Margus Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Kai Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Marvi Taggo]] - [[Rein Taidla]] - [[Toomas Taimla]] - [[Viktor Taimre]] - [[Georg Taleš]] - [[Agu Tali]] - [[Alli Tali]] - [[Leo Talimaa]] - [[Lydia Tall]] - [[Asta Talpsepp]] - [[Jullo Talpsepp]] - [[Valentina Taluma]] - [[Aino Talvi]] - [[Aarne Talvik]] - [[Leelo Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Kadri Tamberg]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Aino Tamm]] - [[Aleksander Tamm]] - [[Anna Tamm]] - [[Arno Tamm]] - [[Herbert Tamm]] - [[Julius Tamm]] - [[Katariina Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Salme Tamm]] - [[Signe Tamm]] - [[Sulev Tamm]] - [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] - [[Meeta Tammai]] - [[Karin Tammaru]] - [[Mariann Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Leili Tammel]] - [[Alli Tammemets]] - [[Paul Tammeveski]] - [[Kalev Tammin]] - [[August Tammisaar]] - [[Diana Tammisto]] - [[Meeli Tammu]] - [[Aasa Tammur]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Indrek Tamre]] - [[Elo Tamul]] - [[Kadi Taniloo]] - [[Linda Tanni]] - [[Jaan Tappel]] - [[Martin Taras]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Kaarel Targo]] - [[Eero Tari]] - [[Villu Tari]] - [[Ludmilla Tarm]] - [[Lia Tarmo]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Maria Tarre]] - [[Marta Tarto]] - [[Harry Tarvo]] - [[Merike Tatsi]] - [[Ellen Tauden]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Urve Tauts]] - [[Anna Techner]] - [[Hugo Techner]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Aleksander Teder (näitleja)|Aleksander Teder]] - [[Alma Teder]] - [[Heigo Teder]] - [[Hella Teder]] - [[Margo Teder]] - [[Ross Teder]] - [[Lii Tedre]] - [[Peeter Tedre]] - [[Eduard Tee]] - [[Eido Tee]] - [[Kalju Tee]] - [[Kristi Teemusk]] - [[Külli Teetamm]] - [[Aleksander Teetsov]] - [[Olly Teetsov]] - [[Harry Teffel]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Tõnu Tepandi]] - [[Taavi Teplenkov]] - [[Jaanus Tepomees]] - [[Virve Tepp]] - [[Sulev Teppart]] - [[Alfred Teras]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Valentine Tern]] - [[Erika Tetzky]] - [[Ida Thomson]] - [[Malachi Throne]] - [[Aino Tigane]] - [[Eva Tihane]] - [[Jüri Tiidus]] - [[Klaudia Tiidus]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Elsa Tiitsman]] - [[Piia Tiitus]] - [[Juta Tikandt]] - [[Mairi Tikerpalu]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Tiina Tikk]] - [[Friedrich Tilk]] - [[Silvia Tilk]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ella Timmer]] - [[Eduard Tinn]] - [[Olev Tinn]] - [[Ülle Tinn]] - [[Juta Tints]] - [[Doris Tislar]] - [[Oleg Titov]] - [[Asta Tofer]] - [[Valdur Tohera]] - [[Ants Toiger]] - [[Aare Toikka]] - [[Anni Toi-Puskar]] - [[Jani Toivola]] - [[Eduard Toman]] - [[Kersti Tombak]] - [[Felix Tomberg]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Aivar Tommingas]] - [[Mare Tommingas]] - [[Harald Tomson]] - [[Jaan Tomson]] - [[Toomas Tondu]] - [[Ann-Ester Toom]] - [[Helgi Toom]] - [[Kaarel Toom]] - [[Taimo Toomast]] - [[Magda Toome]] - [[Mart Toome]] - [[Jaan Tooming]] - [[Ilmar Toomla]] - [[Sirje Toomla]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Hendrik Toompere seenior]] - [[Maie Toompere]] - [[Ülle Toompuu]] - [[Linda Toomsalu]] - [[Enn Toona]] - [[Liki Toona]] - [[Reeda Toots]] - [[Evald Tordik]] - [[Heino Torga]] - [[Erika Torger]] - [[August Torim]] - [[Olga Torokoff-Tiideberg]] - [[August Torop]] - [[Tiit Tralla]] - [[Raivo Trass]] - [[Jüri Trei]] - [[Lee Trei]] - [[Malle Treial]] - [[Agnes Treier]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Carl Treumundt]] - [[Emmy Treumundt]] - [[Jördis Triebel]] - [[Karl Triipus]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Elmar Trink]] - [[Mait Trink]] - [[Boriss Troškin]] - [[Aida Truu]] - [[Hilda Truu]] - [[Mai Truupõld]] - [[Valdo Truve]] - [[Jelena Tšaulina]] - [[Sergei Tšerkassov]] - [[Galina Tšernjavskaja]] - [[Olga Tšitšerova]] - [[Linda Tubin]] - [[Taago Tubin]] - [[Veiko Tubin]] - [[Kadri Tudre]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Voldemar Tuisk]] - [[Andres Tukk]] - [[Ülle Tundla]] - [[Eduard Turban]] - [[Fausti Turban]] - [[Anna Turp]] - [[Sam Tutty]] - [[Ruuben Tuudur]] - [[Vello Tuulik]] - [[Anne Tuuling]] - [[Margus Tuuling]] - [[Guido Tuvi]] - [[Tiina Tõnis]] - [[Taavi Tõnisson]] - [[Epp Tõniste]] - [[Juhan Tõnopa]] - [[Annika Tõnuri]] - [[Regina Tõško]] - [[Siiri Tähe]] - [[Jaan Tätte]] - [[Veikko Täär]] - [[Eduard Türk]] - [[Maria Türk]] - [[Anne Türnpu]] - [[Triin Tüvi]] ==U== [[Paul Udal]] - [[Are Uder]] - [[Alla Udovenko]] - [[Airi Udras]] - [[Tõnis Uibo]] - [[Väino Uibo]] - [[Alfred Uibopuu]] - [[Ilmar Uibopuu]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Ülle Ulla]] - [[Eha Undo]] - [[Olli Ungvere]] - [[Katariina Unt]] - [[Svetlana Unt]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Silvia Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Leida-Marie Urbel]] - [[Voldemar-Siegfried Urbel]] - [[Hedvig Urbla]] - [[Ain Urbsoo]] - [[Mari Urbsoo]] - [[Nina Urgant]] - [[Nero Urke]] - [[Inge Urmi]] - [[Jaan Urvet]] - [[Ia Uudelepp]] - [[Ella Uuehendrik]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Eino Uuli]] - [[Eevi Uus]] - [[Joosep Uus]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] - [[Heino Uustal]] - [[Ragnar Uustal]] - [[Elve Uustalu]] ==V== [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Els Vaarman]] - [[Anu Vabamäe]] - [[Arvo Vabamäe]] - [[Janek Vadi]] - [[Laine Vaga]] - [[Kalju Vaha]] - [[Aita Vaher]] - [[Alfred Vaher]] - [[Ingrit Vaher]] - [[Johannes Vaher]] - [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] - [[Heli Vahing]] - [[Mart Vahtel]] - [[Elar Vahter]] - [[Roland Vahtmaa]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Eeva Vahur]] - [[Risto Vaidla]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Mati Vaikmaa]] - [[Ants Vain]] - [[Arnold Vaino]] - [[Heino Vaks]] - [[Oskar Valdes]] - [[Tõnu Valdma]] - [[Viire Valdma]] - [[Villu Valdmaa]] - [[Enn Valdre]] - [[Silva Valdt]] - [[Anne Valge]] - [[Edgar Valge]] - [[Imbi Valgemäe]] - [[Eduard Valgma]] - [[Ritva Valkama]] - [[Katrin Valkna]] - [[Helja Valler]] - [[Alo Vallimäe]] - [[Eldor Valter]] - [[Evi Vanamölder]] - [[Helene Vannari]] - [[Paul Varandi]] - [[Made Varango]] - [[Olli Vare]] - [[Hilja Varem]] - [[Sergo Vares]] - [[Kaupo Varik]] - [[Uno Vark]] - [[Natalja Varlei]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Elli Varts]] - [[Roman Varts]] - [[Harri Vasar]] - [[Viivika Vasar]] - [[Karl Vasko]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Valentina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Eduard Vedler]] - [[Thea Veelma]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Erivan Veesaar]] - [[Niina Veesaar]] - [[Dolores Vegman]] - [[Boleslaus Veidebaum]] - [[Herta Veidenbaum]] - [[Vootele Veikat]] - [[Ferdinand Veike]] - [[Martin Veinmann]] - [[Fritz Velberg]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Ivo Velmet]] - [[Alma Veltmann]] - [[Mihkel Vendel]] - [[Rasmus Vendel]] - [[Melitta Vennikas]] - [[Elts Ventsel]] - [[Ermu Verme]] - [[Marika Vernik]] - [[Heikki-Rein Veromann]] - [[Õiela Verrev]] - [[Karl Verry]] - [[Iiris Vesik]] - [[Aime Veskimäe]] - [[Jevgeni Vesnik]] – [[Silvia Vestmann]] - [[Luule Veziko]] - [[Asta Vihandi]] - [[Oskar Vihandi]] - [[Ülo Vihma]] - [[Ingomar Vihmar]] - [[Erich Viidas]] - [[Kaili Viidas]] - [[Lydia Viidas]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Aleksander Viikholm]] - [[Olari Viikholm]] - [[Aleksander Viilma]] - [[Ants Viir]] - [[Helene Viir]] - [[Krista Viirand]] - [[Juta Viire]] - [[Tiiu Viires]] - [[Toomas Viires]] - [[Virve Viires]] - [[Johannes Viirg]] - [[Aarne Viisimaa]] - [[Heli Viisimaa]] - [[Teesi Viisimaa]] - [[Vello Viisimaa]] - [[Karl Viitol]] - [[Arnold Vikat]] - [[Edgar Vilba]] - [[Ain Vilbre]] - [[Ülo Vilimaa]] - [[Aleksandra Viljur]] - [[Kustas Viljur]] - [[Tuuli Vilks]] - [[Jaan Villard]] - [[Ellenide Viller]] - [[Epp Viller]] - [[Voldemar Viller]] - [[Asta Willmann]] - [[Erna Villmer]] - [[Anne Vilt]] - [[Aleksander Vimm]] - [[Gunta Virkava]] - [[Lully Wirkhaus]] - [[Tenno Vironi]] - [[Hilja Viru]] - [[Hilda Visnap]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Hendrik Vissel]] - [[Vizma Vitols]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Ilme Vohu]] - [[Margarita Voites]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Peeter Volmer]] - [[Ants Vomm]] - [[Mare Voog]] - [[Sergei Vorobjov]] - [[Tatjana Voronina]] - [[Mizzi Vorontsova]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Tarvo Vridolin]] - [[Endel Vunk]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Alice Võrno]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] - [[Hermann Vähi]] - [[Minni Vähi]] - [[Ülo Vähi]] - [[Villu Vähk]] - [[Katrin Välbe]] - [[Helene Väli]] - [[Mare Väli]] - [[Natali Väli]] - [[Velvo Väli]] - [[Udo Väljaots]] - [[Olga Vääter]] ==W== [[Kari Wahlgren]] - [[Marie Walcamp]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stein Winge]] - [[Noah Wyle]] ==Õ== [[Birgit Õigemeel]] - [[Karl Õigus]] - [[Hans Kristian Õis]] - [[Mihkel Õnnis]] - [[Imre Õunapuu]] - [[Inge Õunapuu]] - [[Rait Õunapuu]] - [[Lembit Õunroos]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ö== ==Ü== [[Albert Üksip]] - [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Siina Üksküla]] - [[Erich Ülevain]] - [[Maren Ülevain]] - [[Gertrud Üppis]] ==Y== [[Susannah York]] ==Vaata ka== *[[Eesti näitlejate loend]] *[[Filminäitlejate loend]] [[Kategooria:Teatri loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Teatrinäitlejad| ]] gosoovyy48t8lv7li6mh4gkr3dbi4yd 7191045 7191044 2026-07-11T13:00:04Z Velirand 67997 /* M */ 7191045 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[teater|teatri]][[näitleja]]id. {{tähed}} ==A== [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Andreas Aadel]] - [[Argo Aadli]] - [[Lydia Aadre]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Ida Aalberg]] - [[Agnes Aaliste]] - [[Viive Aamisepp]] - [[Georg Aan]] - [[Ott Aardam]] - [[Henn Aare]] - [[Inna Aare]] - [[Irja Aarma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Reet Aarma]] - [[Mart Aas]] - [[Marta Aasa]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Ants Aasmaa]] - [[Irja Aav]] - [[Murel Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Evald Aavik]] (1941) - [[Evald Aavik (1924–2001)]] - [[Vaso Abašidze]] - [[George Abbott]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[Maia Adari]] - [[Olga Adari]] - [[Rudolf Adelmann]] - [[Karl Ader]] - [[Voldemar Ader]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Kais Adlas]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[Enn Adusson]] - [[Ilse Adusson]] - [[Ljubov Agapova]] - [[Ksenia Agarkova]] - [[Galina Agu]] - [[Ada Ahi]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Liisa Aibel]] - [[Marika Aidla]] - [[Lembit Aimre]] - [[Linda Ainla]] - [[Elmo Ainula]] - [[Anti Ainumäe]] - [[Riina Airenne]] - [[Silvi Ait]] - [[Ira Ajango]] - [[Eneken Aksel]] - [[Alide Alaküla]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Robert Alamaa]] - [[Randar Alango]] - [[Rudolf Alari]] - [[Nata Albring-Kruusmann]] - [[Alan Alda]] - [[Ivan Aleksejev]] - [[Urmas Alender]] - [[Voldemar Alev]] - [[Martin Algus]] - [[Armin Alla]] - [[Illi Allabert]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Ljuba Aller]] - [[Elise Allik]] - [[Peeter Allik]] - [[Alli Alliksoo]] - [[Andrus Allikvee]] - [[Hanna Allsaar]] - [[Otto Aloe]] - [[Milli Altermann]] - [[Theodor Altermann]] - [[Anna Alt-Jakobson]] - [[Anna Altleis]] - [[Jaan Altleis]] - [[Ādolfs Alunāns]] - [[Kaarli Aluoja]] - [[Hannes Ambos]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Anu Ander]] - [[Lehte Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Rein Andre]] - [[Valve Andre]] - [[Karin Andrekson]] - [[Paula Andrekson]] - [[Ludmilla Andrianova]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Ain Anger]] - [[Endel Ani]] - [[Eva Annast]] - [[Helgi Annast]] - [[Sergi Annilo]] -- [[Maria Annus]] - [[Rednar Annus]] - [[Rein Anon]] - [[Nadežda Antipenko]] - [[Maria Antipp]] - [[Maimu Anto]] - [[André Antoine]] - [[Lembit Anton]] - [[Eugen Antoni]] - [[Ljubov Antoni]] - [[Jenny Anvelt]] - [[Astrid Arak]] - [[Sirje Arbi]] - [[Fanny Ardant]] - [[Aleksander Arder]] - [[Pierre Arditi]] - [[Helmi Aren]] - [[Rein Aren]] - [[Väino Aren]] - [[Anu Arendi]] - [[Juta Arg]] - [[Valentin Arhipenko]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Toivo Arnover]] - [[Inge Arro]] - [[Aleksander Arry]] - [[Ines Aru]] - [[Leida Aru]] - [[Jaanika Arum]] - [[Virve Aruoja]] - [[Heino Arus]] - [[Tiit Aruvee]] - [[Fred Astaire]] - [[Raissa Aštemenko]] - [[Julia Aug]] - [[Erki Aule]] - [[Edmund Aumere]] - [[Merle Aunpuu]] - [[Aleksander Aur]] - [[Ajjar Ausma]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[Gustav Avesson]] - [[Anatoli Avilotšev]] - [[Valentina Avilotševa]] - [[Dan Aykroyd]] ==B== [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Aggio Bachmann]] - [[Tõnu Bachmann]] - [[Laurence Badie]] - [[Maie Baldesport]] - [[Svetlana Balojan]] - [[Hans Baltser]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Oleg Baranov]] - [[Antanas Barčas]] - [[Etta Moten Barnett]] - [[Aleksandr Basihhin]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Ruts Bauman]] - [[Laura Baumverk]] - [[Anastassia Bedredinova]] - [[Nathalie Behm]] - [[Doris Belack]] - [[Igor Beljajev]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[John Belushi]] - [[Liis Bender]] - [[Peter Benson]] - [[Nikolai Bentsler]] - [[Regina Berg]] - [[Ants Berger]] - [[Sarah Bernhardt]] - [[Karl Birkhan]] - [[Sophie Birkhan]] - [[August Blaubrik]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Boris Blinov]] - [[Jelena Blinova]] - [[Marika Blossfeldt]] - [[Roberts Blossom]] - [[Leili Bluumer]] - [[Sofja Blücher]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Lydia Bock]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Veera Bogatõrjova]] - [[Anton Bome]] - [[John Wilkes Booth]] - [[Vladimir Borissov]] - [[Liidia Borzenkova]] - [[Pierre Brice]] - [[Peeter Briedis]] - [[Aleksandr Buldakov]] - [[Olga Bunder]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] ==C== [[Larry the Cable Guy]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Ian Carmichael]] - [[Bab Christensen]] - [[Halfdan Christensen]] - [[Andrei Christiansen]] - [[Colin Clive]] - [[Herardo Contreras]] - [[Dominic Cooper]] - [[Steven Cree]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Zbigniew Cybulski]] ==D== [[Arlene Dahl]] - [[Timothy Dalton]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Aleksander Dener]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Karin Devis-Kaasik]] - [[Viivi Dikson]] - [[Mihhail Djatšihhin]] - [[Rita Dolgihh]] - [[Margarita Dombrovskaja]] - [[Alexandr Domowoy]] - [[Svetlana Dorošenko]] - [[Maija Doveika]] - [[Lelde Dreimane]] - [[Ben Drui]] - [[Haim Drui]] - [[Medea Džapharidze]] - [[Lidia Duplevsky]] - [[Eleonora Duse]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Natalja Dõmtšenko]] ==E== [[Ija Eberlein]] - [[Toomas Edur]] - [[Olev Eek]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Andrus Eelmäe]] - [[Lembit Eelmäe]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Marika Eensalu]] - [[Enno Eesmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Elle Eha]] - [[Valve Ehala]] - [[Helmi Einer]] - [[Aino Einla]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Anna Ekston]] - [[Rainer Elhi]] - [[Kitty Eller]] - [[Kai Elling]] - [[Kristel Elling]] - [[Rauno Elp]] - [[Herta Elviste]] - [[Michael Emerson]] - [[Eino Ende]] - [[Richard Ende]] - [[Aili Engelberg]] - [[Rudolf Engelberg]] - [[Roland Engman]] - [[Elvira Ennok]] - [[Heino Ennok]] - [[Mitrofan Enson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Elita Erkina]] - [[Andero Ermel]] - [[Theodor Ers]] - [[Iivi Ervin]] - [[Ants Eskola]] - [[Olev Eskola]] - [[David Essex]] - [[Mihkel Essmann]] - [[Richard Ester]] - [[Ita Ever]] ==F== [[Manolo Fábregas]] - [[Gottfried Falk]] - [[Semjon Farada]] - [[Viktor Fedortšenko]] - [[Sergei Fedossejev]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Albert Filozov]] - [[Veera Fjodorova]] - [[Dario Fo]] - [[Bryn Fôn]] - [[Irina Fomina]] - [[Henry Fonda]] - [[Antonie Formanová]] - [[Philip Franks]] - [[Jaan Freimann]] - [[Dwight Frye]] - [[Sergei Furmanjuk]] ==G== [[Tamara Gaenko]] - [[Jevgeni Gaitšuk]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Viktor Galinsky]] - [[Vladislav Galkin]] - [[Peter Gallagher]] - [[Janis Garancis]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Stephen Gately]] - [[Ira Generalova]] - [[Heinrich George]] - [[Estelle Getty]] - [[Venera Gilmutdinova]] - [[Annie Girardot]] - [[Hilda Gleser]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Lidia Golovataja]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Ariana Grande]] - [[Richard Griffiths]] - [[Lauren Grinberg]] - [[Liliana Grodnikova]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Gustaf Gründgens]] - [[Ellen Grünfeldt]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Maria Gurjev]] - [[Rostislav Gurjev]] - [[Viktor Gurjev]] - [[Anatoli Gussev]] - [[Harry Gustavson]] - [[Robert Gutman]] - [[Vidrik Gutman]] ==H== [[Liis Haab]] - [[Ahto Haabjärv]] - [[Jaan Haabjärv]] - [[Alar Haak]] - [[Maarja Haamer]] - [[Juss Haasma]] - [[Aino Haav]] - [[Maire Haava]] - [[Markus Habakukk]] - [[Verner Hagus]] - [[Uko Halla]] - [[Priit Hallap]] - [[Arvi Hallik]] - [[Alide-Johanna Halliste]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mati Hammer]] - [[Rene Hammer]] - [[Enn Hango]] - [[Ravo Hanura]] - [[Teet Hanschmidt]] - [[Benno Hansen]] - [[Kristjan Hansen]] - [[Leopold Hansen]] - [[Mall Hansen]] - [[Johan Hansing]] - [[Meelis Hansing]] - [[Wilhelmine Hansing]] - [[Anatoli Hanson]] - [[Heikki Haravee]] - [[Chris Hardwick]] - [[Robert Hardy]] - [[Alvi Hargel]] - [[Jaan Hargel]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Dmitri Hartšenko]] - [[Helen Hayes]] - [[Terje Heido]] - [[Jaak Hein]] - [[Valentina Hein]] - [[Viive Hein]] - [[Uno Heinapuu]] - [[Marian Heinat]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Norbert Heinloo]] - [[Anu Heinsalu]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Helle-Reet Helenurm]] - [[Tiit Helimets]] - [[Mare Hellam]] - [[Hilda Hellas]] - [[Ludmilla Hellat-Lemba]] - [[Julius Helsblum]] - [[Neeme Henk]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Katharine Hepburn]] - [[Ago Herkül]] - [[Imbi Herm]] - [[Evald Hermaküla]] - [[Endla Hermann]] - [[Ülle Hertmann-Knop]] - [[Agate Hiielo]] - [[Siina Hiievälja]] - [[Elfriede Hilden]] - [[Valdur Himbek]] - [[Mercedes Hink]] - [[Aavo Hinno]] - [[Lea Holst]] - [[Emmy Holz]] - [[Agnes Holt]] - [[Vladislav Horuženko]] - [[Ludmilla Hussar]] - [[Aado Hõimre]] - [[Lembit Härm]] - [[Martin Härm]] - [[Tiit Härm]] - [[Viiu Härm]] - [[Edkar Härmson]] ==I== [[Tiina Ideon]] - [[Hermann Iila]] - [[Ella Ilbak]] - [[Andres Ild]] - [[Linda Ilja]] - [[Aleksandr Iljin]] - [[Mihhail Iljon]] - [[Kaja Ilmjärv]] - [[Helgi Ilo]] - [[Valeri Iltšik]] - [[Marie Ilves]] - [[Tamara Imre]] - [[Aita Indrikson]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Kaarel Ird]] - [[Jeremy Irons]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Ludmilla Issakova]] - [[Klára Issová]] - [[Andrei Izmestjev]] - [[Ingrid Iter]] - [[Guido Ivandi]] - [[Oleg Ivanov]] -[[Kati Ivaste]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] ==J== [[Adeele Jaago]] - [[Marta Jaago]] - [[Tiina Jaaksoo (laulja)|Tiina Jaaksoo]] - [[Anna Jaamets]] - [[Henn Jaaniste]] - [[Margus Jaanovits]] - [[Erich Jaansoo]] - [[Allan Jaas]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Viktor Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Peeter Jalakas]] - [[Helle Jalonen]] - [[Kevin James]] - [[Valter Janno]] - [[Vello Janson]] - [[Viesturs Jansons]] - [[Mari Jászai]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Nikolai Jegorov (näitleja)|Nikolai Jegorov]] - [[Tatjana Jegoruškina]] - [[Juri Jekimov]] - [[Stanislav Jermakov]] - [[Vladimir Jermolajev]] - [[Dan Jeršov]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Eike Joasoo]] - [[Ida Johannes]] - [[Kalju Johannson]] - [[Aire Johanson]] - [[Gustav Johanson]] - [[Jaak Johanson]] - [[Jaan Johanson]] - [[Jaanus Johanson]] - [[Uku Joller]] - [[Tanel Jonas]] - [[Ado Joonas]] - [[Leida-Marie Joonson]] - [[Mait Joorits]] - [[Janek Joost]] - [[Haja Judeikin]] - [[Triin Jugapuu]] - [[Felix Juhandi]] - [[Aleksander Juhani]] - [[Laine Juhansoo]] - [[Amanda Juhkamson]] - [[Aljo Juhkum]] - [[Karl Jungholz]] - [[Orm Jungholz]] - [[Lii Jõe]] - [[Jaak Jõekallas]] - [[Mare Jõgeva]] - [[Ants Jõgi]] - [[Arli Jõgi]] - [[Elsa Jõgi]] - [[Julie Jõgi]] - [[Rudolf Jõks]] - [[Toomas Jõõger]] - [[Endel Jägala]] - [[Eduard Järs]] - [[Julius Järve]] - [[Malle Järve]] - [[Andres Järvela]] - [[Leontine Järvepera]] - [[Arne Järvesaar]] - [[Jüri Järvet]] - [[Lemme Järvi]] - [[Tatjana Järvi]] - [[Ene Järvis]] - [[Ninel Järvson]] - [[Merle Jääger]] - [[Udo Jääger]] - [[Helene Jürgens]] - [[Leida Jürgens]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Milvi Jürgenson]] - [[Juhan Jürgo]] - [[Meta Jürgo]] - [[Karolin Jürise]] - [[Aili Jürissaar]] - [[Ain Jürisson]] - [[Veiko Jürisson]] - [[Mikk Jürjens]] - [[Elmar Jürmann]] - [[Vello Jürna]] ==K== [[Anu Kaal]] - [[Johannes Kaal]] - [[Ellen Kaarma]] - [[Harri Kaasik]] - [[Katri Kaasik-Aaslav]] - [[Vaike Kaasik]] - [[Maie Kaasikmäe]] - [[Mihkel Kabel]] - [[Karl Kadak]] - [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aksel Kahr]] - [[Rauno Kaibiainen]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Epp Kaidu]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Erich Kajandi]] - [[Veera Kala]] - [[Marie Kalbek]] - [[Märt Kalbus]] - [[Konstantin Kald]] - [[Mati Kalda]] - [[Piret Kalda]] - [[Paul Kalde]] - [[Kalle Kaldma]] - [[Tiit Kaldma]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Zoja Kalevi-Silla]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Erika Kaljusaar]] - [[Galina Kaljuste]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Ruudu Kalk]] - [[Karl Kalkun]] - [[Karl Kalkun]] - [[Kait Kall]] - [[Aksel Kallas]] - [[Kalju Kallas]] - [[Vera Kallas]] - [[Aivar Kallaste]] - [[Harry Kallaste]] - [[Juhan Kallaste]] - [[Mihkel Kallaste]] - [[Vivian Kallaste]] - [[Laura Kalle]] - [[Imbi Kallikorm]] - [[Oudi Kalm]] - [[Rudolf Kalm]] - [[Ida Kalme]] - [[Hanno Kalmet]] - [[Henrik Kalmet]] - [[Karl-Andreas Kalmet]] - [[Leo Kalmet]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Toomas Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Joan Kalt]] - [[Mari Kamp]] - [[Mart Kampus]] - [[Anu Kanarik]] - [[Liia Kanemägi]] - [[Mari Kangilaski]] - [[Rein Kangro]] - [[Guido Kangur]] - [[Villu Kangur]] - [[Helmi Kann]] - [[Karli Kannelmäe]] - [[Paul Kannuluik]] - [[Loviise Kapper]] - [[Tiina Kapper]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Harald Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Ann Karden]] - [[Tiina Kareda]] - [[Peeter Karell]] - [[Jüri Karindi]] - [[Katrin Karisma]] - [[Herta Karjamets]] - [[Feliks Kark]] - [[Tõnu Kark]] - [[Kaarel Karm]] - [[Karin Karm]] - [[Priit Karm]] - [[Alina Karmazina]] - [[Aita Karo]] - [[Väino Karo]] - [[Eliisabet Karotom]] - [[Liis Karpov]] - [[Sten Karpov]] - [[Jelena Karpova]] - [[Marta Karring]] - [[Eedo Karrisoo]] - [[Auguste Karro]] - [[Hansi Karro]] - [[Harry Karro]] - [[Maks Karro]] - [[Voldemar Karro]] - [[Ott Kartau]] - [[Aino Kartul]] - [[Lehte Karula]] - [[Vaike Karusoo]] - [[Naima Kasak]] - [[Aiki Kase]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Anne Kasemets]] - [[Kaire Kasetalu]] - [[Vladimir Kasimir]] - [[Erni Kask]] - [[Irina Kask]] - [[Jaanus Kask]] - [[Teet Kask]] - [[Tõnis Kask]] - [[Valentine Kask]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Linda Kasuk]] - [[Leia Kasumets]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Artur Kattai]] - [[Helgi Kattai]] - [[Tõnis Kattai]] - [[Tõnu Kattai]] - [[Aleksander Kauler]] - [[Oiva Kauppinen]] - [[Larissa Kaur]] - [[Sirje Kaur]] - [[Albina Kausi]] - [[Enn Keerd]] - [[Lembit Kees]] - [[Marie Kei]] - [[Hannes Kelder]] - [[Aleksander Keller]] - [[Gene Kelly]] - [[Guido Kenner]] - [[Ireen Kennik]] - [[Maimu Kents]] - [[Johannes Kepp]] - [[Ago-Endrik Kerge]] - [[Raido Keskküla]] - [[Elvi Kesküla]] - [[Marina Kesler]] - [[Sirje Kets]] - [[Arnold Kettman]] - [[Elise Kevend]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[August Kiho]] - [[Jaan Kiho]] - [[Vaike Kiik]] - [[Voldemar Kiin]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Joosep Kiiver]] - [[Aleksander Kikas]] - [[Eduard Kikas]] - [[Lea Kikas]] - [[Kiira Kikerpuu]] - [[Aleksander Kikinov]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Paul Kilgas]] - [[Tõnu Kilgas]] - [[Kaarel Kilvet]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Artur Kink]] - [[Lauri Kink]] - [[Virve Kiple]] - [[Merilin Kirbits]] - [[Vallo Kirs]] - [[Verni Kirs]] - [[Alden Kirss]] - [[Olev Kitsas]] - [[Lulu Kitzberg-Pappel]] - [[Avo Kittask]] - [[Enn Kivi]] - [[Heino Kivi]] - [[Mihkel Kivilaan]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Katrin Kivimägi]] - [[Ants Kivirähk]] - [[Arnold Kivirähk]] - [[Ingrid Kivirähk]] - [[Garibaldi Kivisalu]] - [[Diana Klas]] - [[Ada Klein]] - [[Aleksander Kleius]] [[Maria Klenskaja]] - [[Vladimir Klepinin]] - [[Aleksander Klink]] - [[Eva Klink]] - [[Rein Klink]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Milan Kňažko]] - [[T.R. Knight]] - [[Olga Knipper-Tšehhova]] - [[Anti Kobin]] - [[Meta Kodanipork]] - [[Jüri Koger]] - [[Heli Kohv]] - [[Katrin Kohv]] - [[Milvi Koidu]] - [[Külli Koik]] - [[Liisi Koik]] - [[Märt Koik]] - [[Artur Koit]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Jaan Tristan Kolberg]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Mart Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Ants Kollo]] - [[Peeter Kollom]] - [[Stanislav Kolodub]] - [[Soila Komi]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Luule Komissarov]] - [[Hanno Kompus]] - [[Ita Kongas]] - [[Ülle Konovalov]] - [[Amalie Konsa]] - [[Linda Konsap]] - [[Herardo Kontreras]] - [[Erna Konts]] - [[Leida Koorits]] - [[Malle Koost]] - [[Gerda Kopp]] - [[Helju Koppa]] - [[Einari Koppel]] - [[Elvi Koppel]] - [[Jaak Koppel]] - [[Milvi Koppel]] - [[Teet Koppel]] - [[Lauli Koppelmaa]] - [[Jekaterina Kordas]] - [[Mark Koritko]] - [[Erna Korjus]] - [[Maile Korjus]] - [[Martin Kork]] - [[Kalev Korkma]] - [[Marika Korolev]] - [[Ants Korv]] - [[Enn Kose]] - [[Kädi Kosenkranius]] - [[Tatjana Kosmõnina]] - [[Vassili Kossatkin]] - [[Lidia Kostandi]] - [[Sonja Koževnikova]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Rudolf Kraav]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saima Kranig]] - [[Liisu Krass]] - [[Anni Kreem]] - [[Toomas Kreen]] - [[Uno Kreen]] - [[Kersti Kreismann]] - [[Valentina Kremen]] - [[Tiia Kriisa]] - [[Tatjana Krikun]] - [[Maimu Krinal]] - [[Tiina Kripsaar]] - [[Priit Kripson]] - [[Madli Kristjuhan]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Grigori Kromanov]] - [[Endel Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Theodor Krull]] - [[Viktor Krull]] - [[Berta Krumm]] - [[Hendrik Krumm]] - [[Piret Krumm]] - [[Arnold Krupp]] - [[Ernst Kruuda]] - [[Hugo Kruuda]] - [[Ants Kruusement]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Priit Kruusement]] - [[Vilja Kruusement]] - [[Elli Kubjas]] - [[Veli Kudres]] - [[Salme Kuik]] - [[Aino Kukepuu]] - [[Vello Kukesoo]] - [[Jaana Kukk]] - [[Laura Kukk]] - [[Terje Kukk]] - [[Tiina Kukli]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Adja Kuljus]] - [[Riivo Kuljus]] - [[Galina Kulkina]] - [[Arnold Kull]] - [[Elle Kull]] - [[Juhan Kull]] - [[Kärt Kull]] - [[Hannes Kulla]] - [[Katrin Kullamaa]] - [[Heino Kulvere]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Neeme Kuningas]] - [[Tiina Kuningas]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Nadia Kurem]] - [[Raivo Kuremaa]] - [[Vambola Kurg]] - [[Eduard Kurnim]] - [[Jaan Kurnikoff]] - [[Tinka Kurti]] - [[Alma Kurtna]] - [[Igor Kurve]] - [[Alo Kurvits]] - [[Kitty Kuskova]] - [[Voldemar Kuslap]] - [[Jenny Kuslapuu]] - [[Antonina Kusminina]] - [[Vladimir Kuzmin]] - [[Ilze Ķuzule-Skrastiņa]] - [[Laine Kuulma]] - [[Vally Kuurman]] - [[Claire Kuus]] - [[Edmar Kuus]] - [[Heljo Kuusemets]] - [[Ilmar Kuusemets]] - [[Niina Kuusik]] - [[Paul Kuusik]] - [[Tiit Kuusik]] - [[Ivo Kuusk]] - [[August Kuuskemaa]] - [[Betty Kuuskemaa]] - [[Linda Kuusma]] - [[Aleksander Kõiv]] - [[Eino Kõiv]] - [[Kaarel Kõive]] - [[Milvi Kõnnusaar]] - [[Kaie Kõrb]] - [[Ludmilla Kõrts]] - [[Mati Kõrts]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Harry Kõrvits]] - [[Viiu Kõrvits]] - [[Andrus Kämbre]] - [[Ants Känd]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Ervin Kärvet]] - [[Aasa Käsi]] - [[Risto Kübar]] - [[Jüri Kühn]] - [[Aino Külvand]] - [[Eduard Külvet]] - [[Aksel Küngas]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Feliks Künnapuu]] - [[Riho Kütsar]] - [[Alfred Kütt]] - [[Jakob Küüts]] ==L== [[Aadu Laabus]] - [[Marta Laan]] - [[Ants Laande]] - [[Piret Laanelepp]] - [[Aare Laanemets]] - [[Ave Laanoja]] - [[Aleksander Laar]] - [[Ly Laar]] - [[Adolf Laas]] - [[Helle Laas]] - [[Paul Laasik]] - [[Voldemar Laason]] - [[Lia Laats]] - [[Väino Laes]] - [[Lembit Lahe]] - [[Anna Laht]] - [[Arvo Laid]] - [[Milvi Laid]] - [[Tatjana Laid]] - [[Silvia Laidla]] - [[Ants Lainevool]] - [[Leida Laius]] - [[Anu Lamp]] - [[Elsa Lamp]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Johannes Lampson]] - [[Karin Lamson]] - [[Alma Landberg]] - [[Nathan Lane]] - [[Hope Lange]] - [[Anne Langston]] - [[Angela Lansbury]] - [[Lilli Laoniidu]] - [[Alfred Laos]] - [[Arne Laos]] - [[Rein Laos]] - [[Roland Laos]] - [[Vladimir Laptev]] - [[Tont Laretei]] - [[Aleksander Larin]] - [[Ly Lasner]] - [[Jüri Lass]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Juri Latko]] - [[Alice Lattik]] - [[Amandus Lattik]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Mart Laur]] - [[Miroslav Laur]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Arno Lauring]] - [[Ants Lauter]] - [[Jaan Leemets]] - [[Asta Lees]] - [[Kristel Leesmend]] - [[Mare Leet]] - [[Kai Leete]] - [[Voldemar Leetjärv]] - [[Liia Leetmaa]] - [[Rete Leetna]] - [[Aili Leetva]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Veera Leever]] - [[Juta Lehiste]] - [[Leonid Lehtla]] - [[Magda Lehtla]] - [[Uno Leies]] - [[Siiri Leinatamm]] - [[Aime Leis]] - [[Aadu Leissar]] - [[Johanna-Marie Leissar]] - [[Mall Leissar]] - [[Reet Leissar]] - [[Frédérick Lemaître]] - [[Herta Lember]] - [[Vaadu Lember]] - [[eduard Lemmiste]] - [[Urmas Lennuk]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Astrid Lepa]] - [[Ester Lepa]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Iivi Lepik]] - [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] - [[Triin Lepik]] - [[Kadri Lepp]] - [[Nieves Lepp]] - [[Tõnis Lepp]] - [[Agnes Lepp-Kaasik]] - [[Rea Lest]] - [[Leida Levald]] - [[Tiiu Levald]] - [[Pirjo Levandi]] - [[Martin Libene]] - [[Nadeschda Libene]] - [[Lydia Liblikmann]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Katre Lidmets]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]]] - [[Karl Liigand]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arnold Liiger]] - [[Eduard Liiger]] - [[Ellen Liiger]] - [[Albert Liik]] - [[Edmund Liim]] - [[Juha Liira]] - [[Hilja Liiv]] - [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] - [[Senta Liiv]] - [[Ants Liivak]] - [[Maria Lee Liivak]] - [[Lembit Liivamägi]] - [[Aleksander Lilbok]] - [[Artur Lill]] - [[Ella Lill]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Pille Lill]] - [[Aino Lilla]] - [[Helga Lilleorg]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[Valentin Lind]] - [[Kaja Lindal]] - [[Lisl Lindau]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Mart Lindebaum]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Artur Linnamägi]] - [[Tõnno Linnas]] - [[Eva Linnumägi]] - [[osvald Lipp]] - [[Sergius Lipp]] - [[Teodor Lipp]] - [[Hella Lippasaar]] - [[Susy Lipp-Jakobson]] - [[Ly Lippur]] - [[Eugenia Litvinova]] - [[Ülo Lodeson]] - [[Epp Lohk]] -- [[Helmuth Lohner]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Valdeko Loigu]] - [[Uno Loit]] - [[Anu Lomp]] - [[August Lomp]] - [[Lydia Loo]] - [[Raine Loo]] - [[Verner Loo]] - [[Virve Loodsalu]] - [[Priit Loog]] - [[Niini Loona]] - [[Maire Loorents]] - [[Lilian Looring]] - [[Marje Loorits]] - [[Venno Loosaar]] - [[Ida Loo-Talvari]] - [[Helena Lotman]] - [[Asta Lott]] - [[Salme Lott]] - [[Jon Lovitz]] - [[Elmar Luhats]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Kata-Riina Luide]] - [[Juhan Luik]] - [[Markus Luik]] - [[Milvi Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Natalia Lukaševitš]] - [[Pille Lukin]] - [[Ella Lukk-Kudu]] - [[Liivika Lukkering]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Olga Lund]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Lydia Lust]] - [[Meta Luts]] - [[Tiit Luts]] - [[Valter Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Lilli Lutter]] - [[Väino Luup]] - [[Veera Luur]] - [[Toomas Lõhmuste]] - [[Karin Lätsim]] - [[Vaike Lätt]] - [[Elmar Lätti]] - [[Tanel Lään]] - [[Amanda Lääne]] - [[August Lääne]] - [[Johannes Lükki]] - [[Bernhard Lülle]] - [[Ago Lüüdik]] - [[Kristjan Lüüs]] ==M== [[Martin Maagen]] - [[Anne Maasik]] - [[Elsa Maasik]] - [[Maie Maasik]] - [[Õie Maasik]] - [[Wilhelm Maddy]] - [[Linda Madis]] - [[Mart Madiste]] - [[Kleer Maibaum-Vihmar]] - [[Kaido Maidla]] - [[Riina Maidre]] - [[Raimu Maiksar]] - [[Vjatšeslav Maimussov]] - [[Teo Maiste]] - [[Paul Maivel]] - [[Lembit Majas]] - [[Vello Makke]] - [[Eva Malleus]] - [[Hilda Malling]] - [[Franz Malmsten]] - [[Hugo Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Rein Malmsten]] - [[Priit Manavald]] - [[Heino Mandri]] - [[Karl Mantzius]] - [[Gertrud Elisabeth Mara]] - [[Nancy Marchand]] - [[Maimu Mardi]] - [[Eve Maremäe]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Elmar Maripuu]] - [[Enna Maripuu]] - [[Nikolai-Feodor Maripuu]] - [[Theo Maripuu]] - [[Lehte Mark]] - [[Anna Markova]] - [[Anna Markus]] - [[Jüri Markus]] - [[Leo Martin]] - [[Mare Martin]] - [[Valli Martin]] - [[Aksy Martinson]] - [[Elena Martinson]] - [[Elmar Martinson]] - [[Erich Martinson]] - [[Maire Martinson]] - [[Viktor Marvin]] - [[Therese Masing]] - [[Ella Masing-Grünberg]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Märten Matsu]] - [[Marko Matvere]] - [[Julianna Rose Mauriello]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Ian McKellen]] - [[Maggie McNamara]] - [[Vassili Medvedev]] - [[Virve Meerits]] - [[Aleksander Meermann]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Eva Meil]] - [[Ellu Meister]] - [[Zoja Mellov]] - [[Aarne Melts]] - [[Helene Meltsas]] - [[Māra Mennika]] - [[Ludvig Menning]] - [[Idina Menzel]] - [[Märt Meos]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Vello Merimaa]] - [[Alfred Mering]] - [[Mai Mering]] - [[Triinu Meriste]] - [[Agne Merit]] - [[Karl Merits]] - [[Lydia Merits-Sepa]] - [[Maria Merjanskaja]] - [[Nil Merjanski]] - [[Helena Merzin]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Maarika Mesipuu-Veebel]] - [[Raivo Mets]] - [[Elise Metsanurk]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Harald Metsis]] - [[Marje Metsur]] - [[Lea Michele]] - [[August Michelson]] - [[Juri Mihhejev]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Hans Miilberg]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mart Mikk]] - [[Tõnu Mikk]] - [[Benno Mikkal]] - [[Enno Mikkelsaar]] - [[Olga Mikk-Krull]] - [[Marina Mikk-Murakin]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Silja Miks]] - [[Martin Mill]] - [[Sirje Minhof]] - [[Peeter Mirski]] - [[Bruno Mitt]] - [[Helene Mitt]] - [[Manivalde Mitt]] - [[Margo Mitt]] - [[Oskar Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Jevgeni Moissejenko]] - [[Margarita Monakova]] - [[Margarita Monakova]] - [[Felix Moor]] - [[Julianne Moore]] - [[Terese Mugasto]] - [[Truuta Muld]] - [[Radner Muratov]] - [[Mai Murdmaa]] - [[Hilje Murel]] - [[Jaan Muri]] - [[Natalja Murina]] – [[Maret Mursa]] - [[Raido Murss]] - [[Anu Murss-Põldar]] - [[Mati Murumaa]] - [[Taavet Mutsu]] - [[Maarja Mõts]] - [[Leida Mõttus]] - [[Polli Mõtus]] - [[Jass Kalev Mäe]] - [[Ain Mäeots]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Madis Mäeorg]] - [[Paul Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Lembit Mägedi]] - [[Aarne Mägi]] - [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]] - [[Alice Mägi]] - [[Arvi Mägi]] - [[Laine Mägi]] - [[Lembo Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Maigret Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Paul Mägi]] - [[Tõnis Mägi]] - [[Viktor Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tiina Mälberg]] - [[Vadim Mälk]] - [[Maarika Mälksoo]] - [[Aleksander Mälton]] - [[Reet Mändmets]] - [[Tarmo Männard]] - [[Mai Männiko]] - [[Ilmar Märks]] - [[Erika Määrits]] - [[Ellen Mölder]] - [[Milvi Mölder]] - [[Pauline Mölder]] - [[Mari Möldre]] - [[Hilda Möldroo]] - [[Hartius Möller]] - [[Tuuli Maarja Möller]] - [[Ida Möller-Tüür]] - [[Jaan Mürk]] - [[Thomas Mürk]] - [[Armilde Müür]] ==N== [[Ernst-Eduard Naaris]] - [[Helju Nael]] - [[Elvi Nander]] - [[Jane Napp]] - [[Ilja Nartov]] - [[Heinrich Nau]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Eve Neem]] - [[Kersti Neem]] - [[Eero Neemre]] - [[Jevgeni Neff]] - [[Gerd Neggo]] - [[Natalja Negoda]] - [[Veera Nelus]] - [[Marek Nepomnjaštši]] - [[Helmi Nerep]] - [[Ilmar Nerep]] - [[Mihhail Netšajev]] - [[Katrin Nielsen]] - [[Hans Nieländer]] [[Annet Nieuwenhuijzen]] - [[Ellen Niglas]] - [[Karmo Nigula]] - [[Laura Niils]] - [[Eduard Niilus]] - [[Jüri Niin]] - [[Aleksander Niine (näitleja)|Aleksander Niine]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Arno Niitof]] - [[Vjatšeslav Nikkinen]] - [[Vitali Nikolajev]] - [[Juri Nikulin]] - [[Rufina Noor]] - [[Taisto Noor]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Ants Nopri]] - [[Eva Novek]] - [[Egon Nuter]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Laura Nõlvak]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Endel Nõmberg]] - [[Artur Nõmmik]] - [[Enn Nõmmik]] - [[Renee Nõmmik]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Ella Nõmtak]] - [[Milli Nõmtak]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] ==O== [[Marta Ohaka]] - [[Andres Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Helga Ojalo]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Eduard Ojamets]] - [[Indrek Ojari]] - [[Tiit Ojasoo]] - [[Age Oks]] - [[Andres Oks]] - [[Aleksandr Okunev]] - [[Rahel Olbrei]] - [[Liina Olmaru]] - [[Rein Olmaru]] - [[Asta Olo]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kati Ong]] - [[Katrin Oolo]] - [[Margus Oopkaup]] - [[Helmi-Marie Oot]] - [[Raivo Opsola]] - [[Ain Orav]] - [[Aksel Orav]] - [[Illart Orav]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Maimu Orgussaar]] - [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Svetlana Orlova]] - [[Alexis Ormusson]] - [[Kalju Orro]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] - [[Artur Ots]] - [[Asta Ots]] - [[Georg Ots]] - [[Jori Ots]] - [[Karl Ots]] - [[Senta Ots]] - [[Toomas Ots]] - [[Marika Otsa]] - [[Kuno Otsus]] - [[Velda Otsus]] - [[Benita Otti]] - [[Heino Otto]] ==P== [[Heljo Paas]] - [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Dovydas Pabarčius]] - [[Linda Paberit]] - [[Talvo Pabut]] - [[Endel Padrik]] - [[Paula Padrik]] - [[Olaf Paesüld]] - [[Voldemar Pahkla]] - [[Ants Pahla]] - [[Maria Paimre]] - [[Ella Pajo]] - [[Louise Elisabeth Pajo]] - [[Maimu Pajusaar]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Meelis Pakri]] - [[Herman Palang]] - [[Voldemar Paldre]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Arkadi Pallo]] - [[Erna Pallo]] - [[Mari Palm]] - [[Marika Palm]] - [[Mati Palm]] - [[Bernhard Palmberg]] - [[Tiina Palmer]] - [[Merle Palmiste]] - [[Ksenia Palmre]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Tiit Palu]] - [[Hele Palumaa]] - [[Anne Paluver]] - [[Maret Pank (laulja)|Maret Pank]] - [[Leonid Pankin]] - [[Liidia Panova]] - [[Voldemar Panso]] - [[Alma Papp]] - [[Ülo Papp]] - [[Koidula Pappel]] - [[Marje Parikas]] - [[Harri Paris]] - [[Dagmar Parmas]] - [[Kai Parmas]] - [[Johann Parmi]] - [[Marie Parrik]] - [[Leida Parrol]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Elmerice Parts]] - [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Jevgeni Pavlov]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Eduard Pea]] - [[Priit Pedajas]] - [[Taavi Pedriks]] - [[Malle Peedo]] - [[Leida Peekmann]] - [[Boris Peensaar]] - [[Ao Peep]] - [[Helend Peep]] - [[Maret Peep]] - [[Emma Peeri]] - [[Marju Peerna]] - [[Karin Peetri]] - [[Valdo Peetri]] - [[Salme Peetson]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Terje Pennie]] - [[Richard Peramets]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Mare Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Marius Peterson]] - [[Nata Peterson]] - [[Otto Peterson]] - [[Aina Petersons]] - [[Juri Petrov]] - [[Vjatšeslav Petrov]] - [[Ferdinand Pettai]] - [[Kaljo Pettai]] - [[Gérard Philipe]] - [[Härm Pihl]] - [[Helle Pihlak]] - [[Miika Pihlak]] - [[Ella Piho]] - [[Ene Piir]] - [[Olga Piiroja]] - [[Hilda Piir-Rosenthal]] - [[Silva Pijon]] - [[Athalie Pilden]] - [[Ants Piller]] - [[Netty Pinna]] - [[Paul Pinna]] - [[Signe Pinna]] - [[Joseph Pirchan]] - [[Astrid Pirn]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Rudolf Plakk]] - [[Christopher Plummer]] - [[Sergei Podekrat]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Adele Polisinsky]] - [[Andrei Poljakov]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Marika Poobus]] - [[Madli Poola]] - [[Endel Poom]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Elanda Porrmann]] - [[Tiia Porss]] - [[Natalie Portman]] - [[Taavet Poska]] - [[Vilma Poska]] – [[Pete Postlethwaite]] - [[Elena Poznjak-Kõlar]] - [[Voldemar Praakel]] - [[Michael Praed]] - [[Margus Prangel]] - [[Tarmo Prangel]] - [[Aleksandra Pranno]] - [[Anu Presjärv]] - [[Linnar Priimägi]] - [[Priit Prillup]] - [[Sergei Prilutski]] - [[Jaak Prints]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[August Promen]] - [[Ain Prosa]] - [[Arnold Pruuli]] - [[Valter Prügi]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] – [[Hillar Puhm]] - [[Peep Puis]] - [[Ieva Puķe]] - [[Eduard Pukk]] - [[Theodor Puks]] - [[Liisa Pulk]] - [[Hans Pulst]] - [[Kristi Pumbo]] - [[Mia Pumbo]] - [[August Puna]] - [[Hedi Pundonen]] - [[Oskar Punga]] - [[Jenny Pungar]] - [[Helga Purre]] - [[Lulo Purre]] - [[Alice Puss-Stamm]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Ahti Puudersell]] - [[Ellu Puudist]] - [[Helmi Puur]] - [[Sirje Puura]] - [[Väino Puura]] - [[Uno Puusaag]] - [[Jaan Puusepp]] - [[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] - [[Sergi Puusepp]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Inge Põder]] - [[Julius Põder]] - [[Lembit Põder]] - [[Elli Põder-Roht]] - [[Meelis Põdersoo]] - [[Üllar Põld]] - [[Karl-Robert Põlde]] - [[Kristian Põldma]] - [[Alari Põldoja]] - [[Olev Põldoja]] - [[Aleksandra Põldots]] - [[Dan Põldroos]] - [[Priit Põldroos]] - [[Oskar Põlla]] - [[Nikolai Põlluaas]] - [[Eduard Põltsamaa]] - [[Priit Põltsamaa]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Irina Pähn]] - [[Steffi Pähn]] - [[Leontine Päiv]] - [[Marie Päiv]] - [[Eha Pärg]] - [[Eero Pärgmäe]] - [[Viktor Päri]] - [[Aaro Pärn]] - [[Andres Pärn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Maarius Pärn]] - [[Malle Pärn]] - [[Teele Pärn]] - [[Irina Pärtel]] - [[Piret Päär]] - [[Alide Päärson]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] - [[Valdek Pütsep]] - [[Aleksander Püvi]] ==R== [[Enn Raa]] - [[Helle Raa]] - [[Tõnu Raadik]] - [[Andres Raag]] - [[Arvo Raag]] - [[Kaljo Raag]] - [[Helvi Raamat]] - [[Rita Raave]] - [[Elza Radziņa]] - [[Ande Rahe]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Aino Raid]] - [[Kaarin Raid]] - [[Jane Raidma]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Irene Raiend]] - [[Jüri Raiend]] - [[Magda Raik]] - [[Riide Raik]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Thea Raist]] - [[Ernst Raiste]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Mirko Rajas]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Yvonne Raksnevitš]] - [[Eduard Ralja]] - [[Tereza Ramba]] - [[Franca Rame]]- [[Leida Rammo]] - [[Leida Rammul]] - [[Ringo Ramul]] - [[Eve Randkivi]] - [[Iivi Randla]] - [[Adele Randoja]] - [[Evald Randoja]] - [[Juhan Randoja]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Tiiu Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] – [[Dagmar Rang]] - [[Johannes Ranna]] - [[Aili Rannaste]] - [[Ülo Rannaste]] - [[Irina Ranniku]] - [[Rein Ranniku]] - [[Karin Rask]] - [[Louise Rasmussen]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Priit Ratas]] - [[Elsa Ratassepp]] - [[Jaan Ratassepp]] - [[Rudolf Ratassepp]] - [[Valdeko Ratassepp]] - [[Jaan Ratnik]] - [[Otto Raud (näitleja)|Otto Raud]] - [[Heino Raudam]] - [[Ott Raudheiding]] - [[Priit Raudkivi (näitleja)]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Geeni Raudsepp]] - [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Sirje Raudsik]] - [[Päären Raudvee]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Illaria Raukas]] - [[Ott Raukas]] - [[Mauri Raus]] - [[Sander Raus]] - [[Alfred Rebane]] - [[Johannes Rebane]] - [[Mati Rebane]] - [[Milli Rebane]] - [[Sander Rebane]] - [[Tiina Rebane]] - [[Ly Rebbas]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Ranet Rees]] - [[Jarmo Reha]] - [[Leino Rei]] - [[Linda Reial]] - [[Magda Reiart]] - [[Susy Reiart]] - [[Anu Reidak]] - [[Helmi Reilas]] - [[Reet Reiljan]] - [[August Reiman]] - [[Liina Reiman]] - [[Hilda Reimann]] - [[Elisabet Reinsalu]] - [[Nelly Rein]] - [[Ester Reinart]] - [[Tiiu Reinau]] - [[Carl Reiner]] - [[Klinta Reinholde]] - [[Riina Reinik]] - [[Veljo Reinik]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[René Reinumägi]] - [[Linda Reinup]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Astrid Relve]] - [[Salme Remmelgas]] - [[Annely Renel]] - [[Kalju Renel]] - [[Aleksander Resta]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Kaur Riismaa]] - [[August Riismann]] - [[Heino Rikas]] - [[Tiina Rinne]] - [[Elga Rips]] - [[Aino Ripus]] - [[Valve Ristma]] - [[Elts Ristmägi]] - [[Liia Ritsing]] - [[Mait Robas]] - [[Aleksei Rodionov]] - [[Igor Rogatšov]] - [[Oleg Rogatšov]] - [[Veera Rogožina]] - [[Jaanus Rohumaa]] - [[Juliette Roletsky]] - [[Adele Roman]] - [[Jussi Romot]] - [[Ago Roo]] - [[Johannes Rooberg]] - [[Robert Rood]] - [[Pille Roomere]] - [[Ilmar Roomets]] - [[Lydia Roos]] - [[Peeter Roos]] - [[Jüri Roosaar]] - [[Aime Roosileht]] - [[Andres Roosileht]] - [[Herbert Roosman]] - [[Reet Rootare]] - [[Heiki Roots]] - [[Martin Roots]] - [[Riho Rosberg]] - [[Frieda Marie Rosenberg]] - [[Helgur Rosental]] - [[Valentin Ross]] - [[Valentina Rossar]] - [[Julius Rossfeldt]] - [[Ludvig Rost]] - [[Siim Rulli]] - [[Ilse Rumbalu]] - [[Aimi Rumessen]] - [[Maaja Rumessen]] - [[Linda Rummo]] - [[Elly Rump]] - [[Felix Rump]] - [[Marta Rungi]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Aarne Ruus]] - [[Erik Ruus]] - [[Karin Ruus]] - [[Anu Ruusmaa]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Hele Rähn]] - [[Vambola Rähn]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Riho Räni]] - [[Gita Ränk]] - [[Maila Rästas]] - [[Peeter Rästas]] - [[Illar Rätsep]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Toomas Rätsepp]] - [[Kristiin Räägel]] - [[Tiina Rääk]] - [[Lensi Römmer]] - [[Aigi Rüütel]] - [[Ken Rüütel]] -[[Raivo Rüütel]] ==S== [[Aare Saal]] - [[Indrek Saar]] - [[Johannes Saar (näitleja)|Johannes Saar]] - [[Maire Saar]] - [[Tõnu Saar]] - [[Kalju Saareke]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Ilo-Ann Saarepera]] - [[Liina Saari]] - [[Elfriede Saarik]] - [[Anni Saariste]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Yrjö Saarnio]] - [[Sulev Saarup]] - [[Şabāḩ]] - [[Hilda Sabbe]] - [[Ernie Sabella]] - [[Reinhold Sachker]] - [[Aivo Sadam]] - [[Maie Saealle]] - [[Tiia Saealle]] - [[Alexius Sagor]] - [[Reimo Sagor]] - [[Karl Sakrits]] - [[Madara Saldovere]] - [[Külliki Saldre]] - [[Viljo Saldre]] - [[Dimitri Saliste]] - [[Ago Saller]] - [[Helgi Sallo]] - [[Krišjānis Salmiņš]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Haili Sammelselg]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jaan Sammul]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Otto Sander]] - [[Vaike Saral]] - [[Helmi Sarap]] - [[Janek Sarapson]] - [[Salme Sarapuu]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Arnold Sarv]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Margaret Sarv]] - [[Meelis Sarv]] - [[Aleks Sats]] - [[Katrin Saukas]] - [[Ellen Saul]] - [[Hans Saul]] - [[Jaan Saul]] - [[Tõnis Saul]] - [[Margit Saulep]] - [[Larissa Savankova]] - [[Konstantin Savi]] - [[Leonid Savitski]] - [[Irina Savuskan]] - [[Ija Savvina]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Paul-Erich Schneider]] - [[Eevi Schütz]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[Aino Seep]] - [[Henno Sein]] - [[Kaisa Selde]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Oskar Seliaru]] - [[Tambet Seling]] - [[Enno Selirand]] - [[Heino Seljamaa]] - [[Lydia Seller]] - [[Linda Sellistemägi]] - [[Selma Björnsdóttir]] - [[Ülo Selter]] - [[Angelina Semjonova]] - [[August Sepp]] - [[Endel Sepp]] - [[Hilja Sepp]] - [[Kustav Sepp]] - [[Ott Sepp]] - [[Paul Sepp]] - [[Selma Sepp]] - [[Peep Seppik]] - [[Johannes Richard Sepping]] - [[Karin Sepre]] - [[Olev Serg]] - [[Anna Sergejeva]] -[[Alice Serman]] - [[Hilda Sestov]] - [[Julius Sestov]] - [[Wallace Shawn]] - [[Jaan Willem Sibul]] - [[Júlia Sigmond]] - [[Richard-Voldemar Siig]] - [[Alice Siil]] - [[Jenny Siimon]] - [[Johannes Siimsen]] - [[Samuel Siirak]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Piret Sikkel]] - [[Anni Silbermann]] - [[Eili Sild]] - [[Tarmo Sild]] - [[Kaja Sildna]] - [[Ilmar Silla]] - [[Mall Sillandi]] - [[Nadežda Sillar]] - [[Errart Sillart]] - [[Ants Simm]] - [[Aivar Simmermann]] - [[Endel Simmermann]] - [[Maret Simmo]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Piret Simson]] - [[Larissa Sintsova]] - [[Valve Sirel]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Elise Sisask]] - [[Sergei Sitnikov]] - [[Larissa Skljanskaja-Uher]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Ināra Slucka]] - [[Grigori Služitel]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Tamara Solodnikova]] - [[Vitali Solomin]] - [[Jelena Solovjova]] - [[Tatjana Solovkina]] - [[Linnar Solvi]] - [[Arthur Sommer]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Mae Sonin]] - [[Maimu Sonn]] - [[Leida Soom]] - [[Mare Soomre]] - [[Eda Soomus]] - [[Lembit Soone]] - [[Tamara Soone]] - [[Hilda Sooper]] - [[Helje Soosalu]] - [[Valter Soosõrv]] - [[Ago Soots]] - [[Anna Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Aarne Soro]] - [[Arnold Spirka]] - [[Eero Spriit]] - [[Elonna Spriit]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Konstantin Stanislavski]] - [[Zefira Stankevitš]] - [[Igor Starõgin]] – [[Alma Steinberg]] - [[Nils Mattias Steinberg]] - [[Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg]] - [[Margot Stevenson]] - [[Patrick Stewart]] - [[Dean Stockwell]] - [[Imants Strads]] - [[Priit Strandberg]] - [[Barbra Streisand]] - [[Oleg Striženov]] - [[Albin Strutzkin]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Anneli Suits]] - [[Maret Suits]] - [[Tiina Suits]] - [[Tiit Sukk]] - [[Simeoni Sundja]] - [[August Sunne]] - [[Väino Suri]] - [[Astra Irene Susi]] - [[Hugo Sutt]] - [[Katrin Sutt]] - [[Toomas Suuman]] - [[Maie Suurallik]] - [[Arno Suurorg]] - [[Nikolai Suursööt (näitleja)|Nikolai Suursööt]] - [[Enn Suve]] - [[Ida Suvero]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Tarvo Sõmer]] - [[Inna Sõrmus]] - [[Selma Sõõro]] - [[Voldemar Sõõro]] - [[Alfred Sällik]] - [[Grete Sällik]] - [[Andres Särev]] - [[Anna Särev]] - [[Valter Särg]] - [[Veera Särgava]] - [[Leila Säälik]] - [[Kaarel Söödor]] - [[Magda Söödor]] - [[Heiko Sööt]] - [[Meeli Sööt]] - [[Galina Süvalep]] - [[Kulno Süvalep]] ==Š== [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Juri Šestakov]] - [[Leonid Ševtsov]] - [[Lilia Šinkarjova]] - [[Nady Šprenk-Dorn]] - [[Oleg Štšigorets]] - [[Feliks Šubin]] - [[David Šur]] ==Z== [[Aleksei Zahharov]] - [[Jassi Zahharov]] - [[Eda Zahharova]] - [[Maria Zahharova-Bruns]] - [[Vladimir Zeldin]] – [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Lya Zernant]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Julia Zozulja]] - [[Andrei Zubkov]] ==Ž== [[Jelena Žigadlo]] - [[Juris Žigurs]] - [[Aleksandr Žilenko]] - [[Juri Žilin]] - [[Olesja Žurakivska]] ==T== [[Indrek Taalmaa]] - [[Inna Taarna]] - [[Nadežda Taarna]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Garmen Tabor]] - [[Margus Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Kai Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Marvi Taggo]] - [[Rein Taidla]] - [[Toomas Taimla]] - [[Viktor Taimre]] - [[Georg Taleš]] - [[Agu Tali]] - [[Alli Tali]] - [[Leo Talimaa]] - [[Lydia Tall]] - [[Asta Talpsepp]] - [[Jullo Talpsepp]] - [[Valentina Taluma]] - [[Aino Talvi]] - [[Aarne Talvik]] - [[Leelo Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Kadri Tamberg]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Aino Tamm]] - [[Aleksander Tamm]] - [[Anna Tamm]] - [[Arno Tamm]] - [[Herbert Tamm]] - [[Julius Tamm]] - [[Katariina Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Salme Tamm]] - [[Signe Tamm]] - [[Sulev Tamm]] - [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] - [[Meeta Tammai]] - [[Karin Tammaru]] - [[Mariann Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Leili Tammel]] - [[Alli Tammemets]] - [[Paul Tammeveski]] - [[Kalev Tammin]] - [[August Tammisaar]] - [[Diana Tammisto]] - [[Meeli Tammu]] - [[Aasa Tammur]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Indrek Tamre]] - [[Elo Tamul]] - [[Kadi Taniloo]] - [[Linda Tanni]] - [[Jaan Tappel]] - [[Martin Taras]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Kaarel Targo]] - [[Eero Tari]] - [[Villu Tari]] - [[Ludmilla Tarm]] - [[Lia Tarmo]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Maria Tarre]] - [[Marta Tarto]] - [[Harry Tarvo]] - [[Merike Tatsi]] - [[Ellen Tauden]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Urve Tauts]] - [[Anna Techner]] - [[Hugo Techner]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Aleksander Teder (näitleja)|Aleksander Teder]] - [[Alma Teder]] - [[Heigo Teder]] - [[Hella Teder]] - [[Margo Teder]] - [[Ross Teder]] - [[Lii Tedre]] - [[Peeter Tedre]] - [[Eduard Tee]] - [[Eido Tee]] - [[Kalju Tee]] - [[Kristi Teemusk]] - [[Külli Teetamm]] - [[Aleksander Teetsov]] - [[Olly Teetsov]] - [[Harry Teffel]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Tõnu Tepandi]] - [[Taavi Teplenkov]] - [[Jaanus Tepomees]] - [[Virve Tepp]] - [[Sulev Teppart]] - [[Alfred Teras]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Valentine Tern]] - [[Erika Tetzky]] - [[Ida Thomson]] - [[Malachi Throne]] - [[Aino Tigane]] - [[Eva Tihane]] - [[Jüri Tiidus]] - [[Klaudia Tiidus]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Elsa Tiitsman]] - [[Piia Tiitus]] - [[Juta Tikandt]] - [[Mairi Tikerpalu]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Tiina Tikk]] - [[Friedrich Tilk]] - [[Silvia Tilk]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ella Timmer]] - [[Eduard Tinn]] - [[Olev Tinn]] - [[Ülle Tinn]] - [[Juta Tints]] - [[Doris Tislar]] - [[Oleg Titov]] - [[Asta Tofer]] - [[Valdur Tohera]] - [[Ants Toiger]] - [[Aare Toikka]] - [[Anni Toi-Puskar]] - [[Jani Toivola]] - [[Eduard Toman]] - [[Kersti Tombak]] - [[Felix Tomberg]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Aivar Tommingas]] - [[Mare Tommingas]] - [[Harald Tomson]] - [[Jaan Tomson]] - [[Toomas Tondu]] - [[Ann-Ester Toom]] - [[Helgi Toom]] - [[Kaarel Toom]] - [[Taimo Toomast]] - [[Magda Toome]] - [[Mart Toome]] - [[Jaan Tooming]] - [[Ilmar Toomla]] - [[Sirje Toomla]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Hendrik Toompere seenior]] - [[Maie Toompere]] - [[Ülle Toompuu]] - [[Linda Toomsalu]] - [[Enn Toona]] - [[Liki Toona]] - [[Reeda Toots]] - [[Evald Tordik]] - [[Heino Torga]] - [[Erika Torger]] - [[August Torim]] - [[Olga Torokoff-Tiideberg]] - [[August Torop]] - [[Tiit Tralla]] - [[Raivo Trass]] - [[Jüri Trei]] - [[Lee Trei]] - [[Malle Treial]] - [[Agnes Treier]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Carl Treumundt]] - [[Emmy Treumundt]] - [[Jördis Triebel]] - [[Karl Triipus]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Elmar Trink]] - [[Mait Trink]] - [[Boriss Troškin]] - [[Aida Truu]] - [[Hilda Truu]] - [[Mai Truupõld]] - [[Valdo Truve]] - [[Jelena Tšaulina]] - [[Sergei Tšerkassov]] - [[Galina Tšernjavskaja]] - [[Olga Tšitšerova]] - [[Linda Tubin]] - [[Taago Tubin]] - [[Veiko Tubin]] - [[Kadri Tudre]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Voldemar Tuisk]] - [[Andres Tukk]] - [[Ülle Tundla]] - [[Eduard Turban]] - [[Fausti Turban]] - [[Anna Turp]] - [[Sam Tutty]] - [[Ruuben Tuudur]] - [[Vello Tuulik]] - [[Anne Tuuling]] - [[Margus Tuuling]] - [[Guido Tuvi]] - [[Tiina Tõnis]] - [[Taavi Tõnisson]] - [[Epp Tõniste]] - [[Juhan Tõnopa]] - [[Annika Tõnuri]] - [[Regina Tõško]] - [[Siiri Tähe]] - [[Jaan Tätte]] - [[Veikko Täär]] - [[Eduard Türk]] - [[Maria Türk]] - [[Anne Türnpu]] - [[Triin Tüvi]] ==U== [[Paul Udal]] - [[Are Uder]] - [[Alla Udovenko]] - [[Airi Udras]] - [[Tõnis Uibo]] - [[Väino Uibo]] - [[Alfred Uibopuu]] - [[Ilmar Uibopuu]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Ülle Ulla]] - [[Eha Undo]] - [[Olli Ungvere]] - [[Katariina Unt]] - [[Svetlana Unt]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Silvia Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Leida-Marie Urbel]] - [[Voldemar-Siegfried Urbel]] - [[Hedvig Urbla]] - [[Ain Urbsoo]] - [[Mari Urbsoo]] - [[Nina Urgant]] - [[Nero Urke]] - [[Inge Urmi]] - [[Jaan Urvet]] - [[Ia Uudelepp]] - [[Ella Uuehendrik]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Eino Uuli]] - [[Eevi Uus]] - [[Joosep Uus]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] - [[Heino Uustal]] - [[Ragnar Uustal]] - [[Elve Uustalu]] ==V== [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Els Vaarman]] - [[Anu Vabamäe]] - [[Arvo Vabamäe]] - [[Janek Vadi]] - [[Laine Vaga]] - [[Kalju Vaha]] - [[Aita Vaher]] - [[Alfred Vaher]] - [[Ingrit Vaher]] - [[Johannes Vaher]] - [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] - [[Heli Vahing]] - [[Mart Vahtel]] - [[Elar Vahter]] - [[Roland Vahtmaa]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Eeva Vahur]] - [[Risto Vaidla]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Mati Vaikmaa]] - [[Ants Vain]] - [[Arnold Vaino]] - [[Heino Vaks]] - [[Oskar Valdes]] - [[Tõnu Valdma]] - [[Viire Valdma]] - [[Villu Valdmaa]] - [[Enn Valdre]] - [[Silva Valdt]] - [[Anne Valge]] - [[Edgar Valge]] - [[Imbi Valgemäe]] - [[Eduard Valgma]] - [[Ritva Valkama]] - [[Katrin Valkna]] - [[Helja Valler]] - [[Alo Vallimäe]] - [[Eldor Valter]] - [[Evi Vanamölder]] - [[Helene Vannari]] - [[Paul Varandi]] - [[Made Varango]] - [[Olli Vare]] - [[Hilja Varem]] - [[Sergo Vares]] - [[Kaupo Varik]] - [[Uno Vark]] - [[Natalja Varlei]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Elli Varts]] - [[Roman Varts]] - [[Harri Vasar]] - [[Viivika Vasar]] - [[Karl Vasko]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Valentina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Eduard Vedler]] - [[Thea Veelma]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Erivan Veesaar]] - [[Niina Veesaar]] - [[Dolores Vegman]] - [[Boleslaus Veidebaum]] - [[Herta Veidenbaum]] - [[Vootele Veikat]] - [[Ferdinand Veike]] - [[Martin Veinmann]] - [[Fritz Velberg]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Ivo Velmet]] - [[Alma Veltmann]] - [[Mihkel Vendel]] - [[Rasmus Vendel]] - [[Melitta Vennikas]] - [[Elts Ventsel]] - [[Ermu Verme]] - [[Marika Vernik]] - [[Heikki-Rein Veromann]] - [[Õiela Verrev]] - [[Karl Verry]] - [[Iiris Vesik]] - [[Aime Veskimäe]] - [[Jevgeni Vesnik]] – [[Silvia Vestmann]] - [[Luule Veziko]] - [[Asta Vihandi]] - [[Oskar Vihandi]] - [[Ülo Vihma]] - [[Ingomar Vihmar]] - [[Erich Viidas]] - [[Kaili Viidas]] - [[Lydia Viidas]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Aleksander Viikholm]] - [[Olari Viikholm]] - [[Aleksander Viilma]] - [[Ants Viir]] - [[Helene Viir]] - [[Krista Viirand]] - [[Juta Viire]] - [[Tiiu Viires]] - [[Toomas Viires]] - [[Virve Viires]] - [[Johannes Viirg]] - [[Aarne Viisimaa]] - [[Heli Viisimaa]] - [[Teesi Viisimaa]] - [[Vello Viisimaa]] - [[Karl Viitol]] - [[Arnold Vikat]] - [[Edgar Vilba]] - [[Ain Vilbre]] - [[Ülo Vilimaa]] - [[Aleksandra Viljur]] - [[Kustas Viljur]] - [[Tuuli Vilks]] - [[Jaan Villard]] - [[Ellenide Viller]] - [[Epp Viller]] - [[Voldemar Viller]] - [[Asta Willmann]] - [[Erna Villmer]] - [[Anne Vilt]] - [[Aleksander Vimm]] - [[Gunta Virkava]] - [[Lully Wirkhaus]] - [[Tenno Vironi]] - [[Hilja Viru]] - [[Hilda Visnap]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Hendrik Vissel]] - [[Vizma Vitols]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Ilme Vohu]] - [[Margarita Voites]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Peeter Volmer]] - [[Ants Vomm]] - [[Mare Voog]] - [[Sergei Vorobjov]] - [[Tatjana Voronina]] - [[Mizzi Vorontsova]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Tarvo Vridolin]] - [[Endel Vunk]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Alice Võrno]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] - [[Hermann Vähi]] - [[Minni Vähi]] - [[Ülo Vähi]] - [[Villu Vähk]] - [[Katrin Välbe]] - [[Helene Väli]] - [[Mare Väli]] - [[Natali Väli]] - [[Velvo Väli]] - [[Udo Väljaots]] - [[Olga Vääter]] ==W== [[Kari Wahlgren]] - [[Marie Walcamp]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stein Winge]] - [[Noah Wyle]] ==Õ== [[Birgit Õigemeel]] - [[Karl Õigus]] - [[Hans Kristian Õis]] - [[Mihkel Õnnis]] - [[Imre Õunapuu]] - [[Inge Õunapuu]] - [[Rait Õunapuu]] - [[Lembit Õunroos]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ö== ==Ü== [[Albert Üksip]] - [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Siina Üksküla]] - [[Erich Ülevain]] - [[Maren Ülevain]] - [[Gertrud Üppis]] ==Y== [[Susannah York]] ==Vaata ka== *[[Eesti näitlejate loend]] *[[Filminäitlejate loend]] [[Kategooria:Teatri loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Teatrinäitlejad| ]] p7rh05y0cqeug392o9fiq74k66mxojf 0 2379 7191118 7115925 2026-07-11T17:04:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Kaukaasia piirkonnast; Eesti seltsi kohta vaata [[Dagestan (selts)]]}} {{Provints | nimi = Dagestani Vabariik | omakeelsed_nimed = {{lihtne loend| * {{värvi|#666|vene}} Республика Дагестан<br />(Respublika Dagestan) * {{värvi|#666|avaari}} Дагъистаналъул Республика<br />(Daghistanalhul Respublika) * {{värvi|#666|aserbaidžaani}} Дағыстан Республикасы<br />Dağıstan Respublikası * {{värvi|#666|kumõki}} Дагъыстан Республикасы /<br />Daghõstan Respublikasõ) * {{värvi|#666|lesgi}} Дагъустандин Республика<br />(Daghustandin Respublika) * {{värvi|#666|dargi}} Дагъистанес Республика<br />(Daghistanes Respublika) * {{värvi|#666|laki}} Дагъусттаннал Республика<br />(Daghusttannal Respublika) * {{värvi|#666|tabassaraani}} Дагъустан<br />(Daghustan) }} | lipp = Flag of Dagestan.svg | lipu_link = [[Dagestani Vabariigi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Dagestan.svg | vapi_link = [[Dagestani Vabariigi vapp]] | pindala = 50270 | elanikke = 3259890 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Mahhatškala]] | ametlik_keel = [[vene keel|vene]] ja kohalikud põliskeeled | asendikaardi_pilt = Rus-Dag.png | asendikaardi_pilt_seletus = Dagestan endises Lõuna föderaalringkonnas }} '''Dagestani Vabariik''' on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]]. Dagestan asub [[Kaukasus]]e peaahelikust põhja jääval mäestiku- ja eelmägede alal [[Tšetšeenia]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] vahelisel alal. Nimi Dagestan ('mägede maa') tuleneb türgi sõnast ''dağ'' ('mägi'), millele on lisatud pärsia sufiks ''-stan'' ('maa'). == Loodus == Suurem osa Dagestanist on väga mägine, kliima on kuiv (kontinentaalne) ja taimestik napp. Keskmine aastane sademete hulk on 250 mm. Mägipiirkondades on kliima [[Lähisarktiline kliimavööde|subarktiline]]. Vabariigis on üle 1800 jõe. Suuremate jõgede hulka kuuluvad [[Sulaki jõgi]], [[Samuri jõgi]], [[Tereki jõgi]]. Dagestan on rikas nafta, maagaasi, kivisöe ja paljude muude maavarade poolest.<ref>[https://www.investinginrussia.ru/russia/regions/15137/ Dagestan Republic.] www.investinginrussia.ru.</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Dagestan etniciteit.png|thumb|left|Dagestani etniline kaart.<br>1 – segaasustus, 2 – [[avaarid]], 3 – [[dargid]], 4 – [[lesgid]], 5 – [[lakid]], 6 – [[tabassaraanid]], 7 – [[agulid]], 8 – [[rutulid]], 9 – [[tsahhid]], 10 – [[kumõkid]], 11 – [[nogaid]], 12 – [[aserbaidžaanlased]], 13 – [[venelased]]]] Dagestanis elab üle 30 etnilise rühma ja 81 rahvuse, kes räägivad peamiselt [[kaukaasia keeled|kaukaasia keelte]] [[nahhi-dagestani keelkond]]a kuuluvaid keeli. Vabariigis on 14 keelt, millel on oma kiri (ülejäänud kirjakeelt ei oma), ja 12 etnilist rühma, mis on suuremad kui 1% kogu elanikkonnast. Seetõttu on Dagestan Venemaa keeleliselt ja etniliselt mitmekesisemaid vabariike ning maailmas üks heterogeensemaid haldusüksusi.<ref>[https://books.google.it/books?id=0aAW8O4CTkAC&pg=PA46&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Will Russia Become a Muslim Society?.] Peter Lang. ISBN 978-3631609132.</ref> 2024. aastal elas Venemaa statistikaameti andmetel vabariigis 3 232 224 inimest. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli rahvastikus 30,5% [[avaarid|avaare]]; 16,6% [[dargid|darge]], 15,5% [[kumõkid|kumõkke]], 13,3% [[lesgid|lesgisid]], 5,2% [[lakid|lakke]], 4,0% [[tabassaraanid|tabassaraane]], 3,7% [[aserbaidžaanlased|aserbaidžaanlasi]] ja 3,3% [[venelased|venelasi]]. Põlisrahvad moodustavad üle 80% rahvastikust.<ref>Территориальный орган Федеральной службы государственной системы по Республики Дагестан — итоги Всероссийской переписи населения 2020 года. Дата обращения: 8 ноября 2023.</ref> {| class="wikitable sortable" |+ Dagestani etniline koostis |- ! Rahva nimetus !! 2002 !! % !! 2010 !! % |- | [[avaarid]] | 758 438 | 29,4 | 850 011 | 29,4 |- | [[dargid]] | 425 526 | 16,5 | 490 384 | 17,0 |- | [[kumõkid]] | 365 804 | 14,2 | 431 736 | 14,9 |- | [[lesgid]] | 336 698 | 13,1 | 385 240 | 13,3 |- | [[lakid]] | 139 732 | 5,4 | 161 276 | 5,6 |- | [[venelased]] | 120 875 | 4,7 | 104 020 | 3,6 |- | [[aserbaidžaanlased]] | 111 656 | 4,3 | 130 919 | 4,5 |- | [[tabassaraanid]] | 110 152 | 4,3 | 118 848 | 4,1 |- | [[tšetšeenid]] | 87 867 | 3,4 | 93 658 | 3,2 |- | [[nogaid]] | 38 168 | 1,5 | 40 407 | 1,4 |} Kuigi venelased moodustavad ainult 3,3% elanikkonnast, on vene keel Dagestanis põhiline asjaajamiskeel ja suures osas ka rahvastevahelise suhtluse keel. Linnades elab 44,6% ja maal 55,4% elanikest. Suuremad linnad on [[Mahhatškala]], [[Hassavjurt]], [[Derbent]], [[Kaspiisk]], [[Buinaksk]] ja [[Kizljar]]. ==Haldusjaotus== Halduslikult jaguneb Dagestan 10 linnaks ja 41 rajooniks. {{veergude loend|laius=25em| ; Linnad *[[Mahhatškala]] *[[Buinaksk]] *[[Dagestanskije Ogni]] *[[Derbent]] *[[Hassavjurt]] *[[Izberbaš]] *[[Južno-Suhhokumsk]] *[[Kaspiisk]] *[[Kiziljurt]] *[[Kizljar]] ; Rajoonid *[[Aguli rajoon]] (Агульский район) *[[Ahtõ rajoon]] (Ахтынский район) *[[Ahvahhi rajoon]] (Ахвахский район) *[[Akuša rajoon]] (Акушинский район) *[[Babajurti rajoon]] (Бабаюртовский район) *[[Botlihhi rajoon]] (Ботлихский район) *[[Buinakski rajoon]] (Буйнакский район) *[[Dahhadajevi rajoon]] (Дахадаевский район) *[[Derbenti rajoon]] (Дербентский район) *[[Dokuzpara rajoon]] (Докузпаринский район) *[[Gergebili rajoon]] (Гергебильский район) *[[Gumbeti rajoon]] (Гумбетовский район) *[[Gunibi rajoon]] (Гунибский район) *[[Hassavjurti rajoon]] (Хасавюртовский район) *[[Hivi rajoon]] (Хивский район) *[[Hunzahhi rajoon]] (Хунзахский район) *[[Kaitagi rajoon]] (Кайтагский район) *[[Kajakenti rajoon]] (Каякентский район) *[[Karabudahkenti rajoon]] (Карабудахкентский район) *[[Kazbeki rajoon]] (Казбековский район) *[[Kiziljurti rajoon]] (Кизилюртовский район) *[[Kizljari rajoon]] (Кизлярский район) *[[Kuli rajoon]] (Кулинский район) *[[Kumtorkala rajoon]] (Кумторкалинский район) *[[Kurahhi rajoon]] (Курахский район) *[[Laki rajoon]] (Лакский район) *[[Levaši rajoon]] (Левашинский район) *[[Magaramkenti rajoon]] (Магарамкентский район) *[[Nogai rajoon (Dagestan)|Nogai rajoon]] (Ногайский район) *[[Novolakskoje rajoon]] (Новолакский район) *[[Rutuli rajoon]] (Рутульский район) *[[Sergokala rajoon]] (Сергокалинский район) *[[Suleiman-Stali rajoon]] (Сулейман-Стальский район) *[[Šamili rajoon]] (Шамильский район) *[[Tabassaraani rajoon]] (Табасаранский район) *[[Tarumovka rajoon]] (Тарумовский район) *[[Tljarata rajoon]] (Тляратинский район) *[[Tsumada rajoon]] (Цумадинский район) *[[Tsunta rajoon]] (Цунтинский район) *[[Tšaroda rajoon]] (Чародинский район) *[[Untsukuli rajoon]] (Унцукульский район) }} ==Riigikord ja juhtimine== Dagestani põhiseadus võeti vastu 10. juulil 2003. Dagestani parlament on Rahvaassamblee, mis koosneb 72 saadikust, kes valitakse neljaks aastaks ja on vabariigi kõrgeim täitev- ja seadusandlik organ. Põhiseaduse kohaselt on kõrgeim täidesaatev võim Riiginõukogul, kuhu kuuluvad neljateistkümne rahvuse esindajad. Riiginõukogus on esindatud avaarid, darginid, kumõkid, lezgiinid, lakid, aserbaidžaanid, tabasaranid, venelased, tšetšeenid, nogaid, agulid, rutulid, tsahhurid ja tatid. Dagestani Rahvaassamblee nimetab Riiginõukogu liikmed neljaks aastaks. Riiginõukogu nimetab ametisse valitsuse liikmed. Vabariigi juhiks on Dagestani riigipea (Глава Дагестана, 2013. aastani oli nimetus president), kelle määrab [[Venemaa president]]. Praegune Dagestani riigipea on [[Sergei Melikov]] (sõjaväelane, kindralpolkovnik) alates 5. oktoobrist 2020, kui ta määrati Venemaa presidendi dekreediga Dagestani Vabariigi juhi kohusetäitjaks. 14. oktoobril 2021 kinnitas Dagestani parlament ta Dagestani riigipeaks.<ref>[http://kremlin.ru/events/president/news/64156 Сергей Меликов назначен врио Главы Республики Дагестан.] Президент России.</ref> ==Ajaloost== ===19. sajand=== [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|Vene-Pärsia sõja]] (1804–1813) tagajärjel kinnitati Venemaa võim Dagestani üle ja [[Kadžaarid|Kadžaaride dünastia]] oli sunnitud loovutama territooriumi ametlikult Venemaale. Pärast Venemaa võitu sõjas, oli Pärsia sunnitud vastavalt [[Gulistani leping]]ule loovutama Venemaale Lõuna-Dagestani pealinna Derbenti ja suured [[Taga-Kaukaasia]] alad.<ref>[https://books.google.it/books?id=KTq2BQAAQBAJ&pg=PA728&redir_esc=y Russia at War: From the Mongol Conquest to Afghanistan, Chechnya, and Beyond.] pp. 728–730. ABC-CLIO. ISBN 1598849484.</ref> Vene riigivõim valmistas aga mägilastele pettumust ja kibestumist. Raske maksustamine koos koos mõisate sundvõõrandamise ja kindluste (sealhulgas Mahhatškala) ehitamisega põhjustas kolme [[imaam]]i ([[Ghazi-Muhammad]], [[Hamzat Bek]] ja [[Šamil]]) juhitud ülestõusu, mis arenes [[Kaukaasia sõda|Kaukaasia sõjaks]] ning [[Kaukaasia imamaat|Kaukaasia imamaadi]] riigi moodustamise Dagestani ja Tšetšeenia territooriumil. Sõda kestis 1864. aastani. Dagestan ja Tšetšeenia tõusid koos uuesti Vene impeeriumi vastu üles [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõja]] ajal (1877–1878). ===20. sajand=== 1. mail 1917 kuulutasid [[Inguššia]], [[Tšetšeenia]], Dagestan ja ülejäänud Põhja-Kaukaasia rahvad oma kongressil välja Venemaast iseseisvumise ning moodustasid ühtse riigi – Põhja-Kaukaasia Rahvaste Liidu Vabariik ehk lühidalt [[Mägivabariik]] (nimi alates 1918). Iseseisvus kuulutati ametlikult välja 11. mail 1918 [[Batumi]]s rahukonverentsil.<ref>[https://web.archive.org/web/20140222101340/http://1900.ethnia.org/polity.php?ASK_CODE=KC__&ASK_YY=1919&ASK_MM=05&ASK_DD=07&SL=en Republic of the North Caucasus Federation.] 1900.ethnia.org. Archived from the original on February 22, 2014.</ref> 1918. aasta suvel algas Tereki piirkonnas Georgi Bitšerahhovi juhtimisel suur kasakate ülestõus, peeti lahinguid enamlastega [[Vladikavkaz]]i, [[Groznõi]] ja [[Kizljar]]i pärast, ning augustis sisenesid kasakate väed Dagestani madalikule ja hõivasid selle. Pärast [[Bakuu]] hõivamist [[Osmanid|osmanite]] armee poolt novembris 1918 algas Türgi täiemahuline pealetung Dagestanis ning Bitšerahhovi kasakate väed tõrjuti Dagestanist välja ja taastati Mägivabariigi võim. Mais 1919 toimus kindral [[Anton Denikin]]i armee sissetung Dagestani ning Mägivabariik likvideeriti. Pärast enam kui kolm aastat kestnud võitlust [[Valgekaartlased|valgekaartlaste]] armee ja kohalike mägilastest natsionalistidega saavutasid bolševikud võidu ja 20. jaanuaril 1921 kuulutati välja [[Dagestani ANSV|Dagestani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. Kuna vastloodud [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]] tugevdas kontrolli selles piirkonnas, kuulutas Dagestan end vabariigiks Venemaa Nõukogude Föderatsiooni koosseisus. 1929. aastal viidi läbi haldusreform, mille tulemusena moodustati 10 rajooni asemel 28 rajooni. 1937. aastal võeti NSV Liidu põhiseaduse alusel vastu uus Dagestani Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi põhiseadus. 1944. aastal loodi Põhja-Kaukaasia moslemite vaimne administratsioon, mida juhtis [[mufti]], kelle elukohaks sai Buynakski linn Dagestanis. 1990. aastal moodustati Põhja-Kaukaasia moslemite vaimse administratsiooni tegevuse lõppemise tõttu Dagestani moslemite vaimne administratsioon. 24. mail 1991. aastal nimetati Dagestani ANSV ümber Dagestani NSV-ks<ref>[https://web.archive.org/web/20130728075843/http://dagestan.news-city.info/docs/sistemsq/dok_ieqdgo.htm ПОСТАНОВЛЕНИЕ Съезда Народных Депутатов ДССР.] Дата обращения: 5 июня 2012.</ref> ja 25. detsembril 1993 pärast [[Venemaa Föderatsioon]]i põhiseaduse jõustumist Dagestani Vabariigiks (Dagestan). 1990. aastatel toimus Dagestanis mitmeid piirkonna iseseisvuslaste aktsioone: 1996. aastal toimus Tšetšeenia komandöri Salman Raduevi võitlejate rünnak ja pantvangide võtmine Kizljari linnas; [[Kaspiisk]]i linnas asunud Vene sõjaväelaste elumajas teostati pommiplahvatus; 21. mail 1998 hõivasid relvastatud meeleavaldajad Mahhatškalas Dagestani Vabariigi valitsuse ja riiginõukogu hoone.<ref>[https://www.apn.ru/publications/article1471.htm Терроризм в рамках "международных стандартов".] Дата обращения: 27 ноября 2019.</ref> ===Dagestani sõda=== {{vaata|Dagestani sõda}} Augustis 1999 suundus Tšetšeenias baseeruv kergelt relvastatud Islami rahvusvaheline rahuvalvebrigaad, kuhu kuulus umbes 1500–2000 võitlejat, [[Šamil Bassajev]]i ja Ibn al-Khattabi juhtimisel Tšetšeeniast Dagestani, et aidata kohalikke [[islam]]i [[Fundamentalism|fundamentali]]ste.<ref>Murphy, Paul (2004). The Wolves of Islam: Russia and the Faces of Chechen Terror. Potomac Books Inc.</ref> 10. augustil kuulutasid Tšetšeenia islamiradikaalid ja rahvusvahelised islamistid välja iseseisva Dagestani Islamiriigi. Vene föderaalväed teostasid vasturünnaku ja 23. augustil islamivõitlejad lahkusid Dagestanist. 5. septembri hommikul alustasid tšetšeeni mässulised teistkordset sissetungi Dagestani madalikule ja vallutasid mitmed külad. Intensiivne lahingutegevus jätkus kuni 12. septembrini, mil kohalike vabatahtlike toetatud Venemaa föderaaljõud sundisid islamistid lõpuks Tšetšeeniasse tagasi, kuigi juhuslikud relvakokkupõrked jätkusid veel mõnda aega.<ref>[https://web.archive.org/web/20070314022541/http://www.psan.org/document519.html The Security Organs of the Russian Federation. A Brief History 1991–2004.] Psan Publishing House.</ref> 13. septembriks olid kõik külad tagasi vallutatud. Samal ajal olid Vene õhujõud juba alustanud Tšetšeenias asuvate sihtmärkide pommitamist. Föderaalvõimud teatasid, et neil hukkus 275 sõjaväelast, 15 jäi teadmata kadunuks ja umbes 937 sai haavata. Hukkunud tsiviilisikute arvu pole kunagi teatatud. Islamistide sissetungid Dagestani, samuti Venemaal korraldatud [[1999. aasta Venemaa korterelamute plahvatused|korterelamute pommiplahvatused]] 1999. aasta oktoobris olid [[Teine Tšetšeenia sõda|Teise Tšetšeenia sõja]] peamiseks [[casus belli|''casus belli''<nowiki/>'ks]]. ===21. sajand=== Dagestanis on Venemaa üks kõrgemaid töötuse määrasid (kõrgem on vaid Inguššias).<ref>[https://web.archive.org/web/20200527223613/https://gks.ru/bgd/free/B04_03/IssWWW.exe/Stg/d05/53.htm Занятость и безработица в Российской Федерации в феврале 2020 года.] May 27, 2020.</ref> Dagestani vabariigi sõjaväelased osalevad 2022. aastal alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungil Ukrainasse]] ning suhteline hukkunute arv vabariigi elanike arvu kohta on Venemaa suuremaid. Algul innustas kutsealuseid võimudega Ukrainas sõdimiseks lepinguid sõlmima asjaolu, et reamehe palgaks lubati 2800 dollarit, mis on kohalike jaoks erakordne summa.<ref>[https://belsat.eu/ru/news/18-05-2022-dagestan-lidiruet-po-chislu-pogibshih-v-ukraine Дагестан лидирует по числу погибших в Украине.] Новости, 18.05.2022.</ref> Septembris 2022 sai Dagestanist Põhja-Kaukaasia mobilisatsioonivastaste protestide keskus.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-63028586 Ukraine war: Protests in Russia's Dagestan region against new draft.] BBC News. Retrieved September 26, 2022.</ref> 2023. aastal, [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Iisraeli-Ḩamāsi sõja]] ajal, toimus kogu Põhja-Kaukaasias, sealhulgas Dagestanis, antisemiitlikke väljaastumisi.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-67258332 Dagestan: Mob storms Russian airport in search of Jews.] BBC News. October 29, 2023.</ref> 23. juunil 2024 toimusid Dagestanis rünnakud kirikutele, sünagoogidele ja politseipunktidele, mille käigus sai surma vähemalt 20 ja vigastada 46 inimest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8046811/dagestani-runnakute-ohvrite-arv-kerkis-20-le-vigastatuid-on-46 Dagestani rünnakute ohvrite arv kerkis 20-le, vigastatuid on 46.] maailm.postimees.ee, 24.06.2024.</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonscat}} {{vikisõnaraamatus}} *[http://www.e-dag.ru/ Dagestani valitsus] *[https://www.ohtuleht.ee/203252/dagestanis-rooviti-eesti-tudengineiu Dagestanis rööviti Eesti tudengineiu] Õhtuleht, 8. august 2006 *[https://www.err.ee/1609379954/dagestanis-tapsid-relvastatud-rundajad-vahemalt-20-inimest Dagestanis tapsid relvastatud ründajad vähemalt 20 inimest] err.ee, 24. juuni 2024 {{RUS-Põhja-Kaukaasia}} {{koord |type=adm1st |region=RU-DA}} [[Kategooria:Venemaa vabariigid]] [[Kategooria:Dagestan| ]] 80heconghwzezb0dwu8vfjbpe3ndpm4 0 4549 7191377 6932650 2026-07-12T07:17:15Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7191377 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''11. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 192. ([[liigaasta]]l 193.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 28. juuni ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1924]] – Eestis hakkas kehtima [[kuldkroon]]. *[[1980]] – avati [[Tallinna teletorn]]. ===Maailmas=== *[[1811]] – Itaalia õpetlane [[Amedeo Avogadro]] avaldas kirjutise gaaside molekulaarsest koostisest. Selle alusel sisaldub eri gaaside võrdses ruumalas võrdsel temperatuuril ja rõhul võrdne arv aineosakesi ([[Avogadro arv]]). *[[1940]] – [[Rumeenia]] heideti [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] välja.<ref>http://www.thegreenpapers.com/ww/LeagueOfNations.phtml</ref> *[[1942]] – 24 Briti pommitajat pommitas [[Danzig]]i allveelaevade tehast.<ref>http://ww2db.com/battle_spec.php?battle_id=55</ref> *[[1975]] – [[Hiina]] arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinna [[Xian]]i läheduses, kust avastati 8000 elusuuruses sõdalase savikuju. *[[1985]] – kirurg Harlan Stone andis teada, et on kasutanud [[tõmblukk]]e patsientide operatsioonihaavade ajutiseks sulgemiseks, sest neid haavu pidi ravi eesmärgil taasavatama. *[[1987]] – [[ÜRO]] hinnangul ületas maailma elanike arv 5 miljardi piiri.<ref>http://www.dayoftheweek.org/?m=July&d=11&y=1987&go=Go</ref> *[[2009]] – Ajakirjas Cell avaldati artikkel, kus avalikustati [[Neandertallane|Neandertali inimese]] [[genoom]], uuringuid teostanud töörühma juhtis Eesti juurtega [[geneetik]] [[Svante Pääbo]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 11. juulil}} *[[1767]] – [[John Quincy Adams]], USA kuues president *[[1946]] – [[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik *[[1967]] – [[Mare Tralla]], eesti kunstnik *[[1973]] – [[Konstantínos Kentéris]], kreeka jooksja *[[1979]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 11. juulil}} * [[1935]] – [[Aleksander Arro]] ja [[Ernst Muru]], Eesti sõjaväelased (lennuõnnetus) * 1935 – [[Eduard Timbermann]], eesti kunstnik * [[1937]] – [[George Gershwin]], Ameerika helilooja * [[1974]] – [[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik * [[2008]] – [[Anatoli Pristavkin]], vene kirjanik * [[2014]] – [[Heldur Tõnisson]], eesti ettevõtja * [[2023]] – [[Milan Kundera]], tšehhi-prantsuse kirjanik * [[2025]] – [[Jörgen Liik]], eesti näitleja * [[2026]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Asko]], [[Askur]] == Ilmarekordid == *[[2021]] – kõrgeim õhutemperatuur [[Kunda]]s (+33,9 kraadi).<ref>[https://rus.postimees.ee/7290365/kak-v-tropikah-v-subbotu-v-kunda-byl-pobit-temperaturnyy-rekord Как в тропиках: в субботу в Кунда был побит температурный рекорд], Postimees, 11.07.2021 (vaadatud 12.07.2021)</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 11]] f8r0ep2pfefkub1at5mq1ksgargbwdw 0 6398 7191122 7190976 2026-07-11T17:25:49Z Andres 5 /* Närvikiud */ 7191122 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite hargnevad jätked, mida võib olla üks või mitu.<ref name="histo" /> Need on neuronite peamised sisendjätked.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need on tavaliselt aksonitest lühemad, kuid nende pikkus ja kuju sõltuvad suurel määral neuronitüübist. Dendriidid võivad olla väga erineva ulatuse ja keerukusega: näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ite pikad apikaalsed dendriidid võivad ulatuda rakukehast läbi mitme ajukoorekihi ja olla sadade mikromeetrite kuni üle millimeetri pikkused. Dendriidid on tavaliselt arvukad ja ulatuslikult hargnenud<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Dendriidid algavad tavaliselt [[rakukeha]]st jämedamate tüvedena ja hargnevad suhteliselt kiiresti eri suundades, moodustades puukujulise [[dendriidipuu]].<ref name="histo" /> Nende hargnemine võib olla dihhotoomne (haru jaguneb kaheks ligikaudu võrdseks haruks) või monopoodne (põhiharust lähtuvad külgharud). Dendriidid muutuvad distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja hargnevad peenteks terminaalseteks harudeks. Enamikul [[kesknärvisüsteem]]i neuronitel paiknevad need peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest, kuigi mõnd tüüpi neuronite üksikud dendriidiharud võivad ulatuda ka [[valgeaine]] lähedusse või selle sisse. Dendriitide distaalsed harud ehk lõppharud on tavaliselt peenemad kui dendriitide proksimaalsed osad. Nende hargnemine suurendab dendriidipuu kogupinda. Lõppharud sisaldavad arvukalt sünaptilisi kontaktikohti ja võivad olla olulised lokaalse signaalitöötluse piirkonnad. Paljudel neuronitel paiknevad lõppharudel [[dendriidioga]]d, mis suurendavad membraanipinda ja moodustavad suure osa ergastavate sünaptiliste sisendite vastuvõtukohtadest. Kõik lõppharud ei ole ühesuguse ehitusega: nende läbimõõt, pikkus ja hargnemisviis sõltuvad neuronitüübist ja võivad olla tugevalt spetsialiseerunud. Distaalsetes dendriidiharudes võivad paikneda mitmesugused organellid, sealhulgas mitokondrid, sile endoplasmaretiikulum ning teatud neuronitel ka ribosoome, mRNA-d ja lokaalset valgusünteesi võimaldavaid molekulaarseid komplekse. Seega ei ole dendriitide lõppharud lihtsalt passiivsed juhtteed rakukeha ja sünaptiliste kontaktide vahel, vaid aktiivsed piirkonnad, kus toimuvad elektrilised, metaboolsed ja plastilisusega seotud protsessid. Dendriitide arv, pikkus, orientatsioon ja hargnemismuster on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt sarnased. [[Dendriidipuu]] kuju ja ulatus mõjutavad neuroni ühenduvust, määrates suuresti selle, kui palju sünaptilisi sisendeid neuron vastu võtab ja kuidas neid sisendeid ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja suurendab sünaptiliste kontaktide vastuvõtmiseks saadaolevat pinda. Paljudel neuronitel moodustavad dendriidid suurema osa rakupinnast; näiteks seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronitel]] võib ligikaudu 80–90% neuroni pinnast paikneda dendriitidel.<ref name="histo" /> Dendriitide pind on sageli ebatasane, sest sellel leidub [[dendriidioga]]sid, mis on paljude ergastavate sünaptiliste ühenduste vastuvõtukohad. Dendriidid erinevad aksonitest ka tsütoloogilise ehituse poolest. Nad sisaldavad [[mitokonder|mitokondreid]], [[mikrotoruke]]si, [[neurofilament]]e, [[ribosoom]]e ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|karedat endoplasmaatilist retiikulumi]]; laiemates proksimaalsetes osades võib leiduda ka [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Seega sarnanevad dendriidid organellide sisalduse poolest rohkem rakukehaga kui aksoniga. Dendriitides toimub [[dendriitiline transport]], mille kaudu liiguvad molekulid, organellid ja muud rakukomponendid dendriitide eri piirkondadesse. Tänu ulatuslikule ainevahetuslikule aparatuurile on dendriidid aktiivsed metaboolsed piirkonnad, kus toimub energiavahetus, organellide dünaamika ja teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need protsessid toetavad dendriitiliste ühenduste säilitamist ja muutumist ning [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]]. Dendriidid ei ole üksnes passiivsed signaalijuhtmed, vaid aktiivsed signaalitöötluspiirkonnad. Neis toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus. Saabuvad sünaptilised signaalid summeeruvad dendriitides ruumiliselt ja ajaliselt ning mõjutavad [[rakukeha]] ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonna [[membraanipotentsiaal]]i. Paljudes neuronites võivad dendriidid ka genereerida lokaalseid [[dendriidipotentsiaal]]e (''dendritic spikes''), sealhulgas [[kaltsiumipiik]]e (''calcium spikes''), mis võimendavad või moduleerivad sünaptiliste sisendite integreerimist ja mõjutavad [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkimise tõenäosust. Dendriidipotentsiaalid on lokaalsed aktiivsed elektrilised sündmused dendriitides, mis tekivad tavaliselt pingesõltuvate ioonkanalite aktiveerumisel. Erinevalt sünaptiliste potentsiaalide passiivsest levikust osaleb dendriit nende korral aktiivselt signaali võimendamises ja töötlemises. Kaltsiumipiikide tekkes osalevad eriti [[pingesõltuv kaltsiumikanal|pingesõltuvad kaltsiumikanalid]] ja nendega kaasneb kaltsiumiioonide lokaalne sissevool dendriiti. Need võivad vallandada või toetada pikaajalisi muutusi sünapside tugevuses ehk sünaptilist plastilisust. Eri neuronitüüpide dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel suur lehvikukujuline dendriidipuu, mis paikneb risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e püramidaalneuronitel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmistesse kihtidesse ja moodustab arvukalt külgharusid; lisaks esinevad basaalsed dendriidid, mis lähtuvad rakukeha alumisest ja külgmistest osadest. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju motoorsete neuronite dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri lokaalseid sisendvõrgustikke. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. [[Camillo Golgi]] omistas neuroni jätketele lisaks signaalidega seotud funktsioonidele ka olulise toetava ja troofilise funktsiooni, mida ta seostas [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerse aparaadiga]]. Hilisemad uurimused näitasid, et dendriidid ei täida üksnes toetavaid ega passiivselt signaale vastuvõtvaid funktsioone, vaid on aktiivsed signaalide töötlemise piirkonnad, kus toimub ka lokaalne ainevahetus ja sünaptiline plastilisus. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi idee siiski täielikult kõrvale jäetud, vaid seda mõistetakse dendriitide ainevahetusliku ja troofilise rolli kaudu. Dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, teiselt poolt aga aktiivsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad sünaptiliste ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,<ref name="histo" /> sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust. Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants<ref name="histo" /> ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal. Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid<ref name="histo" /> ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud<ref name="histo" />. Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu. Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.<ref name="histo" /> Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,<ref name="histo" /> müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni [[rakukeha]]st kuni terminaalsete harudeni (lõppharudeni). Aksoni pikkuse tõttu võib selle ruumala ületada rakukeha ruumala kümneid kordi.<ref name="histo" /> Aksoni sisemise tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]test, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Tsütoskelett tagab aksoni mehaanilise toe ja moodustab rajad [[aksonaalne transport|aksonaalseks transpordiks]]. Selle kaudu liiguvad organellid, [[membraanivalgud]], [[RNA]] ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ning aksoni lõpmete vahel. Aksonis sünteesitakse valke väga piiratud hulgal, mistõttu transporditakse enamik aksoni toimimiseks vajalikke valke, samuti mõningaid organelle, näiteks [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[põieke]]si, rakukehast aksonisse. Mööda aksonit toimub kahesuunaline aksoplasmaatiline transport, mis erineb ka kiiruse poolest.<ref name="histo" /> [[Anterograadne transport]] liigub rakukehast aksoni terminaalsete osade poole. Sellel on kaks peamist voolu. [[Aeglane anterograadne vool]] liigub kiirusega umbes 1–3 mm ööpäevas ning transpordib peamiselt tsütoskeleti valke ja muid aksoni kasvuks ning säilimiseks vajalikke komponente. [[Kiire anterograadne vool]] liigub ligikaudu 8–17 mm tunnis (väikesed vesiikulid ja virgatsainetega seotud komponendid, mitokondrid aeglasemalt) ja transpordib eelkõige sünaptiliseks funktsiooniks vajalikke vesiikuleid, membraanivalke ja organelle. [[Retrograadne transport]] liigub vastassuunas ehk aksoni terminaalsetest osadest rakukeha poole.<ref name="histo" /> See on kiire (kuni 200 mm ööpäevas)<ref name="histo" /> ja transpordib rakukeha suunas vananenud organelle, [[signaalmolekul]]e ja muid aksoni lõpposadest pärinevaid komponente; selle kaudu jõuab rakukehasse ka informatsioon aksoni terminaalide seisundi kohta. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete arvu järgi=== Neuroneid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi. Peamised morfoloogilised tüübid on unipolaarsed, pseudounipolaarsed, bipolaarsed ja multipolaarsed neuronid, lisaks eristatakse aksonita neuroneid, millel puudub selgelt eristatav akson.<ref>Arend 2023: 907.</ref> [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende rakukeha on tavaliselt ovaalne või piklik.<ref name="histo" /> Tüüpilised unipolaarsed neuronid on imetajate närvisüsteemis haruldased ja neid leidub peamiselt selgrootutel. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast algselt üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks.<ref name="histo" /> Üks haru suundub perifeeriasse ja teine [[kesknärvisüsteem]]i; mõlemad juhivad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena.<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> Pseudounipolaarsed neuronid on peamiselt sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja mõnedes [[kraniaalganglion]]ides.<ref name="histo" /><ref>Arend 2023: 906–907.</ref> [[Bipolaarne neuron|Bipolaarsetel neuronitel]] on kaks vastaskülgedel paiknevat jätket – üks [[akson]] ja üks [[dendriit]].<ref name="histo" /> Nende rakutuum on tavaliselt pikliku kujuga.<ref name="histo" /> Imetajatel on bipolaarsed neuronid suhteliselt haruldased ja paiknevad peamiselt meeleelundites<ref>Arend 2023: 906.</ref> ([[võrkkest]]as ([[võrkkesta bipolaarrakud]]), [[spiraalganglion]]is ja [[haistmisepiteel]]is ([[haistmisretseptor]]id)). [[Multipolaarne neuron|Multipolaarsed neuronid]] on kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neil on üks [[akson]] ja kaks või enam [[dendriit]]i.<ref name="histo" /> Multipolaarse neuroni rakukeha võib olla ümara, kolmnurkse või hulknurkse kujuga.<ref name="histo" /> Enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid kuulub sellesse rühma. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson; nende jätked sarnanevad ehituselt dendriitidega ja neil puudub klassikaline aksonaalne väljundjätke.<ref>Arend 2023: 907.</ref> Nad mõjutavad naaberrakke peamiselt lokaalse sünaptilise või moduleeriva toime kaudu. Nende hulka kuuluvad näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> ===Närvilõpmed=== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== Kesknärvisüsteemi neuroneid võib aksoni pikkuse järgi jaotada pikaaksonilisteks ja lühiaksonilisteks neuroniteks.<ref name="histo" /> See jaotus vastab [[Camillo Golgi]] ajaloolisele morfoloogilisele klassifikatsioonile, milles eristati [[Golgi I tüüpi neuron|Golgi I tüüpi]] ja [[Golgi II tüüpi neuron|Golgi II tüüpi]] neuroneid. Tänapäeval kasutatakse seda jaotust peamiselt kirjeldava morfoloogilise käsitlusena, sest neuroni talitlust ei määra üksnes aksoni pikkus, vaid ka selle ühendused ja füsioloogilised omadused. [[Pikaaksoniline neuron|Pikaaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi I tüüpi neuron]]id saadavad oma aksoni rakukehast kaugele,<ref name="histo" /> sageli närvisüsteemi teise piirkonda või isegi teise osasse. Nende hulka kuulub enamik [[projektsioonineuron]]eid, mille aksonid moodustavad juhteteid peaaju eri piirkondade vahel ning peaaju ja seljaaju vahel. Näiteks kuuluvad siia [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad suurajukoorest seljaajju, samuti seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronid]], mille aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist ja moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Pikaaksoniliste neuronite hulka arvatakse ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mille perifeerne ja tsentraalne haru juhivad mõlemad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena ning vahendavad sensoorset infot perifeeriast kesknärvisüsteemi, samuti [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionide postganglionaarsed neuronid, mille aksonid ulatuvad sageli sihtelunditeni suhteliselt pika vahemaa tagant (erinevalt parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionide neuronitest, mille postganglionaarsed aksonid on tavaliselt lühikesed, sest ganglion paikneb sihtelundi vahetus läheduses või selle sees). [[Lühiaksoniline neuron|Lühiaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi II tüüpi neuron]]id on peamiselt lokaalse toimega neuronid, mille akson jääb tavaliselt samasse hallaine piirkonda, kus paikneb rakukeha, või selle vahetusse lähedusse.<ref name="histo" /> Mõnes histoloogilises käsitluses on nende aksoni pikkuseks toodud kuni umbes 5 mm,<ref name="histo" /> kuid tegelik ulatus sõltub närvisüsteemi piirkonnast ja neuronitüübist. Nende akson hargneb tavaliselt varakult tihedaks terminaalseks harustikuks, moodustades ulatusliku kohaliku ühendusvõrgustiku. Selline ehitus võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ning kujundada lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. Enamik [[vaheneuron]]eid kuulub sellesse rühma; nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] pidurdavad neuronid ning väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]]. Pika- ja lühiaksoniliste neuronite vahele jääb ka üleminekuvorme. Mõnel neuronil on suhteliselt pikk, kuid müeliniseerumata akson, mis annab arvukalt kollateraale ja mõjutab peamiselt lokaalseid närvivõrke. Seega ei ole jaotus Golgi I ja II tüübiks range dihhotoomia, vaid aksoni ulatuse ja ühendusmustrite pidev spekter lokaalsetest [[vaheneuron]]itest kaugele projitseeruvate neuroniteni. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] Gliiarakud ehk neurogliia ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> on neuronite kõrval närvikoe teine peamine rakurühm.<ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Termini ''neurogliia'' (saksa ''Neuroglia'') võttis 19. sajandil kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks" (''Nervenkitt'') ehk "aju sidekoeks".<ref>Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, mis osalevad peaaegu kõigis närvisüsteemi talitluse aspektides.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on enamasti neuronitest väiksemad ja moodustavad ligikaudu poole [[peaaju]] ja [[seljaaju]] mahust.<ref name="histo" /> Erinevalt neuronitest ei tekita nad klassikalisi [[aktsioonipotentsiaal]]e,<ref>Mõnel gliiarakul (näiteks haistmissüsteemi teatud gliiarakkudel) on kirjeldatud [[naatriumikanal]]itega aktiivsust.</ref> kuid neil leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid, [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja rakusiseseid signaalimehhanisme, mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele ja mõjutada närvivõrkude talitlust.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud loovad neuronite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ja rakuvälise keskkonna koostist, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[fagotsütoos]]is, reageerivad [[koekahjustus]]tele ja osalevad närvikoe arengus ja taastumises, [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], õppimises ja mäluprotsessides.<ref>Kandel 2021: 131–134.</ref> Selgroogsete gliia jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliia hulka kuuluvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]] ning [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].<ref name="histo" /> Enamik makrogliiast pärineb koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. [[Mikrogliia]] aga on [[mesoderm]]se päritoluga ning areneb peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete fagotsüütide]] liinist.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Sellest hoolimata täidavad nad ka selgrootutel samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid, säilitavad rakuvälise keskkonna koostist ja isoleerivad närvikiude. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle osa närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt suurenenud. Varem peeti kõige arvukamaks gliiarakutüübiks astrotsüüte,<ref name="histo" /> kuid [[isotroopne fraktsioneerimine|isotroopse fraktsioneerimise]] meetodil on leitud, et enamikus ajupiirkondades, sealhulgas inimese [[neokorteks]]is, on kõige arvukamad oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 45–75% kõigist gliiarakkudest; astrotsüüdid moodustavad ligikaudu 19–40% ja mikrogliia alla 10%.<ref>Christopher S von Bartheld, Jami Bahney, Suzana Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: a review of 150 years of cell counting. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524(18):3865–3895. </ref> Ka hiire kogu peaaju hõlmavas rakuloenduses osutusid oligodendrotsüüdid kõige arvukamaks gliiarakutüübiks.<ref>Bruna Valério-Gomes, Daniel M. Guimarães1, Diego Szczupak, Roberto Lent. The absolute number of oligodendrocytes in the adult mouse brain. – ''Frontiers in Neuroanatomy'', 2018, kd 12.</ref> === Makrogliia === [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke. Selle peamised rakutüübid on [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]; [[piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad makrogliia hulka ka [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. Makrogliia täidab peamiselt tugi-, ainevahetus-, isolatsiooni- ja regulatsioonifunktsioone ning osaleb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]], [[müelinisatsioon]]i ja sünaptilise talitluse säilitamises. ==== Astrotsüüdid ==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on tavaliselt ligikaudu tähekujulised ning nende arvukad jätked ulatuvad neuronite, sünapside ja veresoonte juurde, moodustades veresoonte ümber [[perivaskulaarne lõppjalg|perivaskulaarseid lõppjalgu]].<ref name="histo" /> Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Protoplasmaatilised astrotsüüdid paiknevad peamiselt [[hallaine]]s, neil on lühikesed tugevasti hargnenud jätked ning nad osalevad peamiselt sünaptilise mikrokeskkonna reguleerimises. Kiulised astrotsüüdid paiknevad valdavalt [[valgeaine]]s, nende jätked on pikemad, peenemad ja vähem hargnenud ning nad toetavad eeskätt närvikiudude talitlust.<ref name="histo" /> Astrotsüüdid reguleerivad [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaltsiumiioon]]ide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, varustavad neuroneid [[ainevahetussubstraat]]idega ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nende peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] ümbritsevad sageli sünapse ja mõjutavad sünaptilist signaaliülekannet. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud [[aukliidus]]te kaudu ning moodustavad ulatusliku funktsionaalse võrgustiku. Kahjustuse korral võivad nad vohada ja moodustada [[glioos]]e ning [[glioosne arm|glioosse armi]]. ==== Oligodendrotsüüdid ==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is [[müeliintupp|müeliintupesid]],<ref name="histo" /> mis elektriliselt isoleerivad aksoneid ning suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust ja energiatõhusust. Üks oligodendrotsüüt võib müeliniseerida korraga mitme erineva aksoni [[internoodium]]i. Lisaks müelinisatsioonile toetavad oligodendrotsüüdid aksonite ainevahetust ja talitlust. ==== Ependüüm ==== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad ühekihilise kuubilise või madala silindrilise epiteelitaolise kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake|ajuvatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it.<ref name="histo" /> Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis aitavad kaasa [[ajuvedelik]]u liikumisele ning osalevad selle koostise regulatsioonis. Mõned autorid käsitavad ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse koena. === Mikrogliia === [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentsete [[immuunrakk]]ude populatsioon. Need paiknevad peamiselt [[hallaine]]s ja on gliiarakkudest kõige väiksemad ning neil on peened tugevalt hargnenud jätked.<ref name="histo" /> Mikrogliia rakud on funktsionaalselt [[makrofaag]]id: nad teevad [[immuunseire]]t, eemaldavad [[fagotsütoos]]i teel [[rakujäänus]]eid, [[haigustekitaja]]id ja kahjustatud sünapse ning osalevad närvikoe arengu, homöostaasi ja kahjustusjärgse paranemise regulatsioonis,<ref>Kandel 2021: 134.</ref> sealhulgas [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimises]]. == Närvikiud == {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud koosneb neuroni [[akson]]ist (harva mõnest muust eferentsest jätkest) ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest, kui see on olemas.<ref name="histo" /><ref>''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 532.</ref> Eristatakse [[müeliinkiud]]e ehk [[müeliniseeritud kiud]]e ja [[müeliinita kiud]]e ehk [[müeliseerimata kiud]]e.<ref name="histo" /><ref>Arend 2023: 918.</ref> Aksonist moodustavad müeliinkiu kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, piirdenärvisüsteemis [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref name="histo" /> Kesknärvisüsteemis koosneb müeliinkiud aksonist ja seda ümbritsevast [[müeliintupp|müeliintupest]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is võib kiul lisaks müeliintuppele olla väliskiht – [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, mis ümbritseb müeliintupe välispinda. Schwanni tupp koosneb müeliintupe moodustava [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasmast ja rakutuumast.<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab mõnede ajupiirkondade müeliniseerumine kuni noore täiskasvanu eani. === Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud === [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref name="histo" /> Schwanni rakk ümbritseb tavaliselt ühe aksoni ühte [[internodaalsegment|internodaalsegmenti]], üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osa mitme aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud koosneb aksonist, Schwanni raku moodustatud müeliintupest ja selle välispinnal paiknevast [[Schwanni tupp|Schwanni tupest]] ehk neurilemmist. Schwanni tupp koosneb Schwanni raku tsütoplasmast koos rakutuumaga.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Sellised närvikiud esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Sellised kiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning seljaaju- ja kraniaalganglionide sensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Eranditeks on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja mille aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ning [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], kuid mis neid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Närvipõimikute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e; muutub üksnes nende paiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles närvi distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> Arengu käigus ümbritsetakse nende kiudude aksonid täies pikkuses Schwanni rakkudega. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni juurde kraavitaoline moodustis, mille servad liituvad omavahel, nii et akson kattub igas suunas Schwanni raku tsütoplasmaga. Nüüd puutub osa Schwanni raku vastaskülgede rakumembraanist omavahel kokku ja moodustab [[mesakson]]i (kahekordse rakumembraani riba). Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma ümber aksoni keerduma, kusjuures mesakson hakkab pikenema ja kontsentriliselt ümber aksoni keerduma. Alguses jääb mesaksoni keerdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, seejärel liituvad keerud omavahel tihedalt, nii et tekib müeliintupp. Sellest väljapoole jääb Schwanni raku tsütoplasma koos tuumaga (Schwanni tupp).<ref>Arend 2023: 918.</ref> Schwanni raku rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide, mistõttu see on aksonile hea elektriline isolaator ja hoiab ioon-mikrokeskkonda püsivalt aktsioonipotentsiaali levikule soodsana.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Selles eristatakse peajooni ja vahejooni. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed on rakumembraanide tsütoplasmapoolsed pinnad. Nende vahel asetsevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis moodustuvad rakumembraanide välispindade liitumisel.<ref>Arend 2023: 919.</ref> === Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud === [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked.<ref name="histo" /> Erinevalt Schwanni rakkudest ei moodusta oligodendrotsüüdid üksiku aksoni ümber terviklikku rakku ümbritsevat kihti, vaid nende mitmed jätked võivad moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Seetõttu ei ole kesknärvisüsteemi müeliinkiud seotud ühe kindla müeliini moodustava rakuga samal viisil nagu piirdenärvisüsteemi Schwanni raku moodustatud müeliinkiud. Kesknärvisüsteemi müeliinkiud moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes, ning neid leidub ka [[hallaine]]s neuronite vahel. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub Schwanni tupp ehk neurilemm, sest neid ümbritseva müeliini moodustavad oligodendrotsüütide jätked. Ranvier' soonised on siiski olemas ning võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. === Müeliinita kiud === {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel puudub kompaktne [[müeliintupp]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Siiski ümbritsevad aksoneid gliiarakud, mis osalevad ka nende ainevahetuslikus toetamises. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sissesopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit;<ref name="histo" /> sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], kuid neid esineb ka kesknärvisüsteemi hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. === Läbimõõt === Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. === Ranvier' soonised === [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiududes on Ranvier' soonised ehk Ranvier' sõlmed kõrvuti asetsevate Schwanni rakkude kokkupuutealad, kus akson on ainult osaliselt kaetud nende rakkude ainult osaliselt kattuvate jätketega.<ref>Arend 2019: 919.</ref> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud aksonilõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Schwanni rakkude moodustatud müeliinkius on see lõik, mida ümbritseb üks Schwanni rakk.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm ning see suureneb üldiselt koos aksoni läbimõõduga.<ref name="levi" /> Internodiaalsegmendis on näha põiki kulgevaid [[Schmidti-Langermani sälk]]e ehk Schmidti-Langermani intsisuure.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Ranvier' sooniste piirkonna [[aksolemm]] on eksponeeritud [[interstitsiaalvedelik]]us leiduvatele ioonidele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Selles on tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Selline juhtivusviis võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] levib hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Saltatoorne juhtivus suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks, sest [[depolarisatsioon]] toimub peamiselt Ranvier' sooniste piirkondades paiknevas aksonimembraanis. Varajased neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust.<ref name="levi" /> === Müeliinkesta muutused kahjustuse korral === Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. === Närvikiudude terminaalsed piirkonnad === Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. === Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias === Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Klassikalises neurohistoloogias jaotati närvikiude sageli selle järgi, kas neid ümbritses [[neurilemm]]. [[Neurilemmiga närvikiud]]udeks peeti peamiselt perifeerse närvisüsteemi müeliniseeritud närvikiude, mille ümber kirjeldati Schwanni kest ehk neurilemm. Neurilemmita kiududeks käsitati seevastu närvikiude, millel sellist välist kesta ei kirjeldatud, eelkõige kesknärvisüsteemi kiude. Hiljem selgus, et selline jaotus ei kajasta müeliini moodustumise tegelikku rakulist alust. Tänapäeval eristatakse müeliinkiude eelkõige selle järgi, milline gliiarakk müeliini moodustab: piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]id. Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i sageli mitte kindla struktuurina, vaid närvikiudu ümbritseva lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidus rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> Hilisemad ultrastruktuuriuuringud näitasid, et müeliin ei ole amorfne aine, vaid korrapärane mitmekihiline membraansüsteem, mis koosneb gliiarakkude korduvalt ümber aksoni keerdunud rakumembraanidest. 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppi kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama neurilemmiks ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljateks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Wojciech Pawlina, Michael H. Ross. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 7. trükk, 2015. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Scences'', 6. trükk, 2021.. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, 2023. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] bq19ylwcy6ca8t9mti6vxaknjhghwfi 7191327 7191122 2026-07-12T05:37:09Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7191327 wikitext text/x-wiki {{LLM}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Peripheral_nerve,_cross_section.jpg|pisi|Perifeerse närvi ristlõige]] '''Närvikude''' (''textus nervosus'') on üks [[koed|loomsete kudede]] neljast põhitüübist. Seda leidub [[pärishulkraksed|pärishulkraksetel]], sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[inimene|inimesel]]. Närvikude moodustab [[närvisüsteem]]i ning selle põhiülesanne on organismi sise- ja väliskeskkonnast pärineva informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ning organismi talitluse koordineerimine. Närvikude on seotud peaaegu kõigi [[kude|kudede]] ja [[elund]]itega ning moodustab organismi peamise kommunikatsiooni- ja regulatsioonisüsteemi. Närvikude koosneb [[neuron]]itest, [[gliia]]st ehk [[neurogliia]]st,<ref>Arend 2023: 908.</ref> vähesest [[rakuvaheaine]]st,<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004" /> [[ependüüm]]ist (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ning osaliselt ka [[tüvirakk|tüvirakkudest]], mis paiknevad eeskätt [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is piirkonnas ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, muundavad need [[närviimpulss]]ideks, töötlevad ja integreerivad informatsiooni ning edastavad selle teistele neuronitele või [[efektor]]itele. Neuronid on omavahel ühendatud [[sünaps]]ide kaudu, kus signaali ülekanne toimub enamasti [[virgatsaine]]te vahendusel, kuid mõnes närvivõrgus ka [[elektriline sünaps|elektriliste sünapside]] kaudu.<ref name="text hist" /><ref name="üldhistoloogia" /> Neuronid on närvisüsteemi talitluslikud alusüksused, millel võib olla mitmesugune kuju ja suurus.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need koosnevad [[rakukeha]]st ja selle [[neuriit|jätketest]].<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neuronite jätked on iga rakutüübi puhul kindla kuju, suunatuse ja ühendusmustritega, erinevalt mitteneuraalsetest rakkudest (näiteks [[mesenhüümirakk|mesenhüümirakud]] ja [[neurogliia]]<ref>Arend 2023: 909.</ref>), mille jätkete suund on muutlik ega ole funktsiooni seisukohalt määrav. Neuronite puhul on aga jätkete kuju, suund, harunemine ja kontaktid naaberrakkudega funktsiooni seisukohalt määravad; mõne üksiku jätke katkemine võib pöördumatult kahjustada kogu närvisüsteemi piirkonna talitlust. Neuronite jätketel on teistsugune talitlus kui [[rakukeha]]l, milles paikneb [[rakutuum]]. Närvikoest koosnevad muu hulgas [[peaaju]], [[seljaaju]], [[seljaajunärv]]id, [[kraniaalnärv]]id, [[ganglion]]id, [[närvilõpe|närvilõpmed]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] osad. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] pärinevad neuronid ja enamik gliiarakke [[neuroektoderm]]setest [[eellasrakk]]udest, mis arenevad [[neuraaltoru]]st ja [[neuraalhari|neuraalharjast]]. [[Mikrogliia]] on erand, sest see pärineb [[rebupõis|rebupõies]] tekkivatest [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis migreeruvad embrüonaalse arengu käigus arenevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal mikrogliiarakkudeks.<ref name="04f5N" /> Enamikul [[selgrootud|selgrootutest]] areneb närvikude samuti peamiselt [[neuroektoderm]]ist, kuid gliiarakkude päritolu ja mitmekesisus on loomarühmiti erinev. [[Pilt:Cerebellum - biel - very high mag.jpg|pisi|[[Väikeaju]] koelõik ([[Max Bielschowsky|Bielschowsky]] värving). Pildi ülaosas ümbritsevad heledamalt värvunud [[gliia]] keskel paiknevaid suuri [[Purkinje rakk|Purkinje rakkude]] [[rakukeha]]sid ja jätkeid. Nendega on tihedas kontaktis tumedalt värvunud [[korvrakk]]ude jätked. Allpool paikneb [[väikeaju sõmerrakk]]udel kiht; sõmerrakud moodustavad [[imetajad|imetajatel]] üle poole kõigist neuronitest]] Neuronid ja gliiarakud kujundavad koos närvisüsteemi põhistruktuurid ja tagavad selle talitluse. [[Neuraaltoru]]st areneb [[kesknärvisüsteem]], mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> [[piirdenärvisüsteem]]is kujunevad [[närv]]id, [[närvipõimik]]ud, [[ganglion]]id<ref>Arend 2023: 905.</ref> ja [[seedetrakti enteronärvisüsteem]] ([[enteerne närvisüsteem]]). Neuronid moodustavad [[dendriit]]e ja [[akson]]eid, mille kaudu nad võtavad vastu ning edastavad signaale, ühendudes [[sünaps]]ide vahendusel keerukateks [[närvivõrk]]udeks. [[Aferentne närv|Aferentsed]] neuronid toovad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt [[kesknärvisüsteem]]i, [[eferentne närv|eferentsed]] neuronid juhivad signaale [[efektor]]itele ning [[vaheneuron]]id vahendavad ja moduleerivad närviimpulsside ülekannet. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] on [[erutusvõime]]ta mitteneuraalsed [[rakk|rakud]], mis täidavad kesknärvisüsteemis ja piirdenärvisüsteemis<ref>Arend 2023: 909.</ref> närvisüsteemis mitmesuguseid tugifunktsioone. Varajases arengus juhivad nad neuronite migratsiooni ja jätkete kasvu, hiljem stabiliseerivad sünapse ning [[oligodendrotsüüt]]ide ja [[Schwanni rakk]]ude moodustatud [[müeliintupp|müeliintuped]] võimaldavad [[saltatoorne erutusjuhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]]ref>Kandel 2021: 131</ref>. Küpses närvisüsteemis osalevad gliiarakud [[ioonhomöostaas]]i säilitamises, [[virgatsaine]]te eemaldamises ja taaskasutamises, neuronite ainevahetuslikus toetuses<ref>Arend 2023: 905.</ref>ning [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse]] ja [[hematolikvoriaalne barjäär|hematolikvoriaalse barjäär]]i talitluses. Närvikoe ehituses eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaines paikneb valdavalt neuronite [[rakukeha]]de kogum, mida [[kesknärvisüsteem]]is nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[ganglion]]ideks. Hallaines paiknevad ka rakukehade hajusad jätked, sünapsid ja neurogliiarakud. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga ümbritsetud [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvitee|närviteid]] ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[närv]]e. Närvikude koosneb neuronitest ja [[neurogliia]]st, mis loob neuronitele spetsiifilise mikrokeskkonna. Närvikoe hulka kuuluvad ka [[ependüüm]] (mõned autorid käsitlevad seda gliiast eraldi) ja mõnede käsitluste järgi [[tüvirakk|tüvirakud]], mis paiknevad [[külgvatsakeste subventrikulaarne tsoon]]is ja [[hipokampus]]e [[hammaskäär]]us. Selgroogsete närvikoele on iseloomulik aktiivne ainevahetus, mida toetab suur veresoonte tihedus (peamiselt [[kapillaar]]ide kaudu). ==Funktsioonid== [[Pilt:Saltatory Conduction.gif|pisi|Müeliniseeritud akson (paremal) juhib närviimpulsi kiiremini kui müeliniseerimata (vasakul)]] Närvikoe funktsioonid on: *ärrituse vastuvõtu funktsioon: närvikude suudab vastu võtta sisemisest ja väliskeskkonnast pärinevaid ärritajaid retseptorrakkude, neuronite dendriitide ja sensoorsete närvilõpmete kaudu ning käivitada vastava bioelektrilise vastuse; *närviimpulsi genereerimine ja juhtimine: neuronid tekitavad membraanipotentsiaali muutuste tulemusel [[aktsioonipotentsiaal]]i ja juhivad seda mööda aksonit teistesse närvirakkudesse või efektorrakkudesse; *närviimpulsi ülekandmine efektorrakkudele: signaal edastatakse sünapside kaudu lihasrakkudele, näärmerakkudele või teistele sihtrakkudele, võimaldades liikumist, sekretsiooni või muid reaktsioone; *sekretoorne (ekso- ja endokriinne) funktsioon: närvikude, eriti neurosekretoorsed neuronid ja teatud gliiarakud, vabastavad virgatsaineid ja neurohormoone nii lokaalselt (sünapsides) kui ka verre (endokriinselt), mõjutades organismi süsteemset talitlust; *barjäärifunktsioon: gliiarakud (eriti astrotsüüdid ja ependüüm) osalevad kaitsvate barjääride moodustamises, sealhulgas [[hematoentsefaalne barjäär]] mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel ning kaitseb närvikude toksiliste ainete ja patogeenide eest; *adaptatsiooni- ja troofiline funktsioon: gliia toetab neuronite kasvu, arengut ja taastumist, varustab neid toitainetega, reguleerib sünapside arengut ja kohandab närvikoe talitlust vastavalt aktiivsuse muutustele; *regulatoorne funktsioon (elundite ja kudede talitluse reguleerimine): närvisüsteem koordineerib kogu organismi tegevust, reguleerides elundite tööd reflekside, autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse regulatsiooni kaudu; *homöostaatiline funktsioon: närvikude aitab säilitada organismi sisekeskkonna stabiilsust, reguleerides näiteks ioonide (eriti K⁺), virgatsainete taset, vedelikutasakaalu ning osaledes temperatuuri, vererõhu ja muude füsioloogiliste parameetrite kontrollis. ==Närvisüsteem== {{Vaata|Närvisüsteem}} [[Pilt:Nervous system organization en.svg‎|pisi|Närvisüsteem]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st,<ref>Arend 2023: 905.</ref> kus paikneb enamik neuronite rakukehadest ja gliiarakkudest ning kus toimub informatsiooni keerukam töötlemine ja integreerimine.<ref name="medits" /> [[Piirdenärvisüsteem]] hõlmab kogu närvikude väljaspool pea- ja seljaaju, sealhulgas [[närv]]e, [[ganglion]]e ja [[närvilõpe|närvilõpmeid]].<ref>Arend 2023: 905.</ref> Talitluse järgi eristatakse [[aferentne närv|aferentseid]] ehk toomanärve, mis juhivad infot [[retseptorrakk|retseptoritelt]] kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid]] ehk viimanärve, mis kannavad närviimpulsse kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni.<ref name="hist text" /><ref name="medits" /> Piirdenärvisüsteem jaguneb tahtele alluvaks [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja tahtele allumatuks [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks närvisüsteemiks]] ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks.<ref>Arend 2023: 905–906.</ref> Somaatiline närvisüsteem vahendab [[taju]] ja juhib tahtele alluvate [[skeletilihas]]te tegevust. Autonoomne närvisüsteem reguleerib tahtele allumatute elundite, [[silelihas]]te, [[südamelihas]]e ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Sümpaatiline närvisüsteem valmistab organismi ette suurenenud koormuseks, suurendades muu hulgas [[südame löögisagedus]]t ja [[vererõhk]]u ning pidurdades [[seedimine|seedimist]]; parasümpaatiline soodustab puhkamist, energiavarude taastamist ja seedetegevust.<ref name="medits" /> ==Neuron== {{Vaata|Neuron}} {{Neuroni ehitus|}} Närvikoe struktuurne ja funktsionaalne üksus on neuron ehk närvirakk. Neuronid on närvikoe põhirakud ja närvisüsteemi peamised informatsiooni vastuvõtvad, töötlevad ning edastavad rakud. Nad on spetsialiseerunud [[närviimpulss]]ide tekitamisele ja töötlemisele ning nende kiirele ülekandmisele elektriliste ja keemiliste signaalide abil. Teistest rakkudest erinevad neuronid selle poolest, et neil on spetsiifilised [[neuriit|jätke]]d – tavaliselt [[dendriit|dendriidid]] ja akson –, mille abil nad võtavad [[informatsioon]]i vastu ning töötlevad ja edastavad seda. <ref name="histo">Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013.</ref> <ref>Arend 2023: 906.</ref> Koos [[gliiarakk]]udega moodustavad neuronid [[närvisüsteem]]i talitluse rakulise aluse. Neuron koosneb [[rakukeha]]st ehk perikaarüonist ehk soomast ja sellest lähtuvatest [[neuriit|jätke]]test – [[dendriit]]idest ja [[akson]]ist.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Tüüpilises neuronis võtavad dendriidid vastu signaale teistelt neuronitelt, [[retseptorrakk]]udelt või [[väliskeskkond|väliskeskkonnast]] [[sensoorne närvilõpe|sensoorsete närvilõpmete]] kaudu ja juhivad need rakukeha suunas<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Rakukehas integreeritakse saabuvad signaalid ja [[aksoniküngas|aksonikünkal]] ja aksoni [[initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] otsustatakse, kas tekib [[aktsioonipotentsiaal]]. Akson juhib selle rakukehast eemale<ref>Arend 2023: 906.</ref> [[sünaps]]ideni ja edastab nende kaudu signaale teistele neuronitele, [[lihasrakk]]ude või [[näärmerakk]]udele. Hoolimata suurest mitmekesisusest on neuronitel tüüpilised omadused, mis võimaldab kiiret ja täpset suhtlust ka organismi üksteisest kaugete piirkondade vahel. Neuronitel on sageli pikad ja hargnevates [[neuriit|jätked]], mis võimaldavad moodustada keerukaid närvivõrgustikke. Nad on funktsionaalselt polariseerunud, [[erutusvõime|elektriliselt erutuvad]] rakud. Signaale võtavad vastu peamiselt [[dendriit|dendriidid]], signaale edastab [[akson]] ja [[aktsioonipotentsiaal]] levib tavaliselt ühes suunas – dendriitidelt ja [[rakukeha]]st aksoni kaudu [[aksoni lõpe|aksoni lõpmeteni]]. [[Rakumembraan]]is paiknevad [[ioonkanal]]id ja [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]id võimaldavad [[ioon]]ide liikumist läbi membraani, mille toimel tekivad [[membraanipotentsiaal]]i muutused ja [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Neuronid sünteesivad, talletavad ja vabastavad [[virgatsaine]]id [[sünaps]]ides, mille kaudu nad edastavad signaale teistele neuronitele või muudele [[sihtrakk]]udele. Neuronile iseloomulik [[tsütoskelett]] tagab [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], mille käigus liiguvad [[valk|valgud]], [[mRNA]] ja [[organell]]id rakukeha ja [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmete]] vahel. Kõik see võimaldab neuronitel vastu võtta, töödelda ja edastada informatsiooni ja ühendada organismi eri osad närvivõrgustiga.<ref>Kandel 2021: 132.</ref><ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Närvisüsteem on dünaamiline võrk, milles neuronid moodustavad sõlmed ja sünapsid nendevahelised ühendused. Närvisüsteemi talitlus ei tulene üksikute neuronite omadustest, vaid neuronite ühenduvusest, võrgustiku aktiivsusest ja ühenduste pidevast muutumisest [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise]] ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]] käigus. ===Arv=== Inimesel on miljardeid neuroneid.<ref name="histo" /> ===Üldine liigitus funktsiooni järgi=== Neuronid jagatakse kolmeks rühmaks: *[[sensoorne neuron|Sensoorsed neuronid]] edastavad informatsiooni [[retseptorrakk]]udelt ja [[närvilõpe|närvilõpmetelt]] [[kesknärvisüsteem]]i. *[[motoorne neuron|Motoorsed neuronid]] edastavad informarsiooni kesknärvisüsteemist või [[ganglion]]idest edasi [[efektorrakk]]udele. *[[Vaheneuron]]id moodustavad sensoorsete ja motoorsete neuronite vahelise võrgustiku. 99,9% neuronitest on vaheneuronid.<ref name="histo" /> ===Rakukeha=== {{Vaata ka|Rakukeha}} Neuroni [[rakukeha]] ehk perikaarüon ehk sooma sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku raku elutegevuseks vajalikest [[organell]]idest. See on neuroni [[ainevahetus]]- ja [[biosüntees]]ikeskus, kus toimub suurem osa [[valgusüntees]]ist ja kust juhitakse raku talitlust. Koos jätketega (aksoni ja dendriitidega) on see üks neuroni põhilistest struktuurielementidest<ref name="histo" />. Rakukeha kuju ja suurus varieeruvad suurel määral ning sõltuvad nende paiknemisest ja funktsioonist.<ref name="histo" /> Kõige väiksemate neuronite rakukeha läbimõõt on umbes 4–8 µm, [[suuraju koor]]e V kihi suured [[Betsi rakud]] on 70–100 μm, mõnikord isegi kuni 140 µm läbimõõduga.<ref name="histo" /> Suured on ka näiteks ajukoore suured [[püramidaalrakk|püramidaalrakud]] ja [[seljaajuganglion]]ide neuronid, kõige väiksemate seas on [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a neuronid. Rakukeha sisaldab rohkelt organelle, mis on seotud neuroni intensiivse ainevahetusega.<ref name="histo" /> Neis leiduvad tavapärased [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] organellid, nagu [[mitokonder|mitokondrid]], [[Golgi komplek]]s, [[endoplasmaretiikulum]], [[lüsosoom]]id ja [[ribosoom]]id,<ref name="histo" /> samuti neuronitele iseloomulikke struktuure. Tsütoplasmas leidub [[glükogeen]]i ja [[lipiidid|lipiide]].<ref name="histo" /> Rakutuum paikneb tavaliselt rakukeha keskosas<ref name="histo" /> ja on suhteliselt suur, mis peegeldab neuronite intensiivset transkriptsiooni ja ulatuslikku geeniekspressiooni. Inimese neuronites on tuum enamasti ümara kujuga ja selle suurus sõltub raku suurusest.<ref name="histo" /> Tuumas on tavaliselt üks selgelt eristatav [[tuumake]], harvem kaks<ref name="histo" />. [[Kromatiin]] paikneb hajutatult, mis on iseloomulik aktiivselt funktsioneerivatele rakkudele. Kahe ja enama tuumaga neuronid on inimesel haruldased.<ref name="histo" /> Neid võib esineda mõnes [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] ganglionis, kus rakul võib olla kuni 15 tuuma ([[emakakael]]a ja [[eesnääre|eesnäärme]] seotud ganglionides – emakakaela sümpaatilistes ganglionides ja vaagna autonoomsetes ganglionides).<ref name="histo" /> Neuronite rakukehas leiduv Nissli substants<ref name="histo" /> koosneb peamiselt karedast endoplasmaretiikulumist ja ribosoomidest. Selles toimub ulatuslik valgusüntees, mille käigus toodetakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka aksonite ja dendriitide talitluse säilitamiseks<ref name="histo" />. Et aksonis tavaliselt puuduvad [[vaba ribosoom|vabad ribosoomid]] ja kare endoplasmaretiikulum, sünteesitakse enamik aksonile vajalikke valke rakukehas ja transporditakse aksonisse [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]] kaudu. Mõnes neuronis võib siiski toimuda piiratud lokaalne valgusüntees aksonis, eriti arengu ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] ajal. Neuronite [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] moodustavad peamiselt neurofilamendid, mikrotorukesed ja mikrofilamendid. Need annavad rakule mehaanilise toe, säilitavad jätkete kuju ning osalevad ainete transpordis mööda dendriite ja aksonit. Neuronite rakukehas võib leiduda [[pigment (bioloogia)|pigment]]e, näiteks [[lipofustsiin]]i ja [[neuromelaniin]]i. Lipofustsiin on kollakaspruun pigment, mis [[pigmentinklusioon]]ina koguneb sageli [[vananemine|vananemise]] käigus ning peegeldab rakusiseste [[jääkaine]]te kuhjumist. Mõnel juhul, eriti vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides, võib lipofustsiini kogunemine olla nii ulatuslik, et täidab suure osa neuronist; seda nähtust on nimetatud ka [[neuroni pigmentatroofia]]ks<ref name="histo" />. === Neurofibrillid ja neuroni tsütoskelett === Neuronite [[rakukeha]]s ja jätketes leidub fibrillaarseid struktuure, mida klassikalises [[neurohistoloogia]]s nimetatakse [[neurofibrill]]ideks. Need muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite, eriti [[hõbeimpregnatsioon]]i abil, ja ilmnevad peente niitjate struktuuridena, mis läbivad kogu neuroni. Rakukehas paiknevad neurofibrillid ebakorrapärasema võrgustikuna, kuid [[dendriit]]ides ja [[akson]]is kulgevad need valdavalt pikisuunaliste paralleelsete kiududena.<ref name="histo" /> Tänapäevase [[ultrastruktuur]]il põhineva arusaama järgi ei ole neurofibrillid eraldi organellid, vaid valgusmikroskoopiliselt nähtavad fibrillaarsed struktuurid, mille alus on peamiselt [[neurofilament]]idest, [[mikrotoruke]]stest ja [[aktiinifilament]]idest koosnev süsteem. Tsütoskelett on neuroni peamine spetsialiseerunud rakusisene tugisüsteem. See koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]stest, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Need ulatuvad [[rakukeha]]st läbi dendriitide ja aksoni kuni kõige peenemate harudeni ning moodustavad kogu neuroni ulatuses pideva süsteemi. Tsütoskelett ei ole üksnes neuroni kuju säilitav tugivõrk, vaid dünaamiline süsteem, mis seob raku ehituse, [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]], jätkete kasvu, [[sünaps]]ide talitluse ja [[struktuurne plastilisus|struktuurse plastilisuse]]. See võimaldab neuronitel säilitada oma väga pika ja hargnenud kuju ning kohaneda närvivõrkude muutuvate vajadustega. Neurofilamendid kuuluvad [[vahefilamenti]]de hulka.<ref name="histo" /> Nad on neuronite tsütoskeleti peamised kandvad elemendid. Nende läbimõõt on umbes 10 nm.<ref name="histo" /> Eriti palju on neid aksonites. Neil on oluline osa neuroni mehaanilise tugevuse tagamisel<ref name="histo" /> ja aksoni läbimõõdu kujundamisel. Aksoni läbimõõt mõjutab närviimpulsi leviku kiirust. Suurema läbimõõduga aksonites liigub närviimpulss üldiselt kiiremini, sest suurem läbimõõt vähendab sisemist takistust ja suurendab juhtivuskiirust. Mikrotorukesed on torukujulised. Nende läbimõõt on ligikaudu 20–24 nm.<ref name="histo" /> Need moodustavad neuroni peamise pikisuunalise transpordisüsteemi, mille abil liiguvad [[molekulaarmootor]]ite vahendusel organellid, valgud, RNA ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ja jätkete vahel. [[Anterograadne transport]] toimub rakukehast aksoni lõpmete suunas ning seda vahendavad peamiselt [[kinesiinid]]. [[Retrograadne transport]] toimub aksoni lõpmetest rakukeha suunas ning seda vahendavad peamiselt [[düneiinid]]. See transpordisüsteem on eriti oluline pikkade [[projektsioonineuron]]ite puhul, mille aksonid võivad ulatuda sentimeetritest rohkem kui meetrini. Rakukeha ja aksoni kauged piirkonnad ei ole ainevahetuslikult iseseisvad üksused, vaid moodustavad tervikliku süsteemi. Rakukehas sünteesitud valgud ja organellid tuleb transportida jätkete kaugetesse osadesse, kahjustunud või vananenud rakukomponendid tuleb aga lagundamiseks ja töötlemiseks tagasi transportida. Dendriitides paiknev tsütoskelett säilitab nende keeruka hargnemise ja toetab dendriitide kasvu, ümberkorraldumist ja sünapside säilitamist. Aksonis paiknevad mikrotorukesed ja neurofilamendid valdavalt pikisuunas paralleelselt, moodustades struktuurse telje, mis tagab aksoni pikkuse säilimise ja tõhusa transpordi. Aksoni terminaalsetes harudes on tsütoskelett dünaamilisem. Seal osaleb see [[sünapsipõieke]]ste liikumises, sünapside ümberkorraldumises ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] mehhanismides. Neurofibrillide mõiste kujunes välja enne tänapäevase tsütoskeleti kontseptsiooni tekkimist. Varajases [[neurohistoloogia]]s kirjeldati neurofibrille neuronite [[protoplasma]]s paiknevate peente niitjate struktuuridena, mis muutuvad nähtavaks spetsiaalsete värvimismeetodite abil. Nende olemasolu peeti neuronite üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks. Neurofibrillide uurimine ja nendega seotud debatid intensiivistusid 20. sajandi alguses, kui István Apáthy ja Albrecht Bethe töötasid välja meetodeid, mis nende arvates näitasid neurofibrillide pidevat, rakkudevahelist võrgustikku — tõlgendus, mis toetas retikularistlikku vastandteooriat neuroniteooriale. Santiago Ramón y Cajal, kes kaitses neuroniteooriat, töötas selle vastuseks välja oma hõbenitraadi meetodi, ning ka Antonio Donaggio ja teised histoloogid osalesid selles debatis oma vaatlustega.Neurofibrillide uurimine sai võimalikuks pärast seda, kui [[István Apáthy]], [[Albrecht Bethe]], [[Antonio Donaggio]] ja [[Santiago Ramón y Cajal]] töötasid välja meetodeid, mille abil neid struktuure saab neuronites nähtavaks teha, ja täiustasid neid.<ref name="levi" /> Pärast hõbedaga töötlemist paistsid neurofibrillid peente fibrillidena, mis läbivad [[rakukeha]] ning jätkuvad [[dendriit]]ides ja [[akson]]is. Neurofibrille kirjeldati kõikide uuritud loomade neuronites nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]. Need lähtuvad rakukeha tuuma ümbritsevast piirkonnast ning kulgevad läbi neuronite jätkete kuni kõige peenemate harudeni. Et neurofibrillid olid nähtavad neuronites iseloomuliku fibrillaarse organiseeritusena, kuid sellist struktuuri muud tüüpi rakkudes samal kujul ei täheldatud, peeti neid üheks tunnuseks, mille järgi saab neuroneid teistest rakkudest eristada.<ref name="levi" /> Neurofibrillidel täheldati afiinsust mõnede [[aluselised aniliinvärvid|aluseliste aniliinvärvide]] suhtes. Mõnel juhul ilmnes värvumine ilma spetsiaalsete peitsainete lisamiseta, mida varajases histoloogias nimetati [[primaarne värvuvus|primaarseks värvuvuseks]]. Need värvimisomadused võimaldasid neurofibrille fikseeritud ja värvitud [[preparaat]]ides selgelt eristada ja aitasid kaasa nende kasutamisele neuronite ehituse uurimisel.<ref name="levi" /> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] neuronite rakukehas ja dendriitide algusosades moodustavad neurofibrillid peene kolmemõõtmelise võrgustiku, mida kirjeldas üksikasjalikult [[Antonio Donaggio]]. Seda hakati nimetama [[rakusisene neurofibrillivõrk|rakusiseseks neurofibrillivõrguks]].<ref name="levi" /> Neurofibrillivõrk paikneb eriti väljendunult rakutuuma ümbruses. Tuuma lähedal kirjeldati piirkonda, kus neurofibrillivõrgu silmused tihenevad. Seda nimetati [[perinukleaarne rõngas|perinukleaarseks rõngaks]]. Donaggio kirjeldatud võrgustik näitas, et neuronite tsütoplasma ei ole ühtlane mass, vaid sisaldab kindlal viisil organiseeritud sisemisi struktuure.<ref name="levi" /> Paljudes neuronites läbivad pikemad neurofibrillid rakukeha perifeerset osa. Mõnikord võib neid jälgida ühest dendriidist teise või dendriidist aksonini. Pikemad fibrillid on peenemate kõrvalharude kaudu ühendatud üldiseks võrgustikuks.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuses on eri tüüpi neuronitrrrrrrrrrrrrrrre vahel erinevusi. Näiteks [[suuraju koor]]e [[püramidaalrakk]]udes domineerivad sageli pikisuunas kulgevad pikad fibrillid, [[seljaajuganglion]]ide [[sensoorne neuron|sensoorsetes neuronites]] on aga väljendunum ja peenem võrgustik ning selgelt eristatavaid pikki fibrille on vähem.<ref name="levi" /> Dendriitide distaalsetes (rakukehast kaugetes) osades läheb neurofibrillaarne võrgustik järk-järgult üle üksikuteks pikisuunalisteks fibrillideks, mis enam omavahel ei anastomeeru. Aksonis kulgevad neurofibrillid jätke kogu ulatuses valdavalt paralleelselt ja säilitavad sellise organisatsiooni aksoni lõpuni.<ref name="levi" /> Alles aksoni terminaalsetes harudes – nii [[piirdenärvisüsteem|perifeersetes]] närvilõpmetes kui ka [[kesknärvisüsteem]]i [[hallaine]]s – kirjeldati taas peenemat võrgustikulist organiseeritust. Sealsed struktuurid on seotud sünapside talitlusega, sealhulgas [[sünapsipõieke]]ste ja teiste sünaptilise ülekandega seotud komponentide paiknemisega.<ref name="levi" /> Neurofibrillide paigutuse põhjal eristati varajases neurohistoloogias erinevaid neuronitüüpe. Eristati näiteks: *I tüüpi rakke, milles jätketest rakukehasse saabuvad neurofibrillid ühinevad ühtseks võrgustikuks; *II tüüpi rakke, milles lisaks võrgustikule esinevad ka pikisuunas kulgevad üksikud neurofibrillid.<ref name="levi" /> Rakusisene neurofibrillivõrk jätkub histoloogilistes preparaatides aksoni fibrillaarse süsteemina. Et aksonit peeti juba varajases neurohistoloogias närviimpulsi juhtimise peamiseks teeks, omistati sellele pidevusele suur tähtsus. Samal ajal märgati, et neurofibrillide üleminek rakukehast aksonisse võib eri tüüpi neuronites toimuda erinevalt.<ref name="levi" /> Kõige sagedamini kirjeldatud tüübi puhul lähtuvad aksoni neurofibrillid rakukeha perifeerses piirkonnas paiknevast tihenenud võrgustikust. See piirkond ei sisalda tavaliselt [[Nissli substants]]i, kuid on neurofibrillide poolest väga tihe. Seda piirkonda nimetati varajases neurohistoloogias [[aksonikoonus]]eks.<ref name="levi" /> Tänapäeva anatoomias vastab see piirkond peamiselt [[aksoniküngas|aksonikünka]] ja [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendi]] alale. Tänapäeval on teada, et [[aktsioonipotentsiaal]] tekib tavaliselt aksoni initsiaalsegmendis, kus paikneb suur hulk [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Aksoniküngas on rakukeha ja aksoni vaheline üleminekuala. Nagu [[Nissli substants]]i puhulgi, tekkis neurofibrillide puhul juba varajases [[neurohistoloogia]]s küsimus, kas värvitud [[preparaat]]ides nähtavad struktuurid esinevad elusrakus samal kujul või kujunevad need osaliselt [[fikseerimine|fikseerimise]] ja värvimise tulemusena. Neurofibrillide puhul tekitas kahtlusi asjaolu, et neid ei olnud võimalik elusas närvikoes samal kujul vaadelda nagu fikseeritud ja värvitud preparaatides. Eri preparatsioonimeetodite kasutamise korral võib nende välimus märgatavalt erineda ja mõnikord ilmnevad erinevused isegi sama meetodi kasutamise korral.<ref name="levi" /> Selle põhjal oletati, et neuroni protoplasmas võib leiduda eriline neurofibrillaarne aine, mille füüsikaline seisund määrab selle nähtavuse. Mõned varasemad käsitlused ei pidanud neurofibrille mitte püsivateks niitjateks struktuurideks, vaid dünaamilisteks fibrillaarseteks moodustisteks, mis võivad sõltuda tsütoplasma [[kolloid]]setest omadustest.<ref name="levi" /> Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes kasutati [[geelifaas]]i mõistet olukorra puhul, kus tsütoplasma organiseeritud struktuurid ei pruugi elusrakus olla valgusmikroskoobiga eristatavate terakeste või fibrillidena nähtavad. Geelifaas ei tähendanud eraldi geelitaolise organelli olemasolu, vaid pärines 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse [[kolloidkeemia]] käsitlustest, kus tsütoplasmat vaadeldi organiseeritud kolloidse süsteemina. Samalaadseid ideid väljendati mõistega [[latentne struktuur]], mille all mõeldi elusrakus olemas olevat, kuid otseselt nähtamatut organiseeritust, mis muutub nähtavaks pärast fikseerimist ja värvimist. Selliseid käsitlusi seostati muu hulgas [[Tibor Péterfi]] töödega.<ref name="levi" /> Tänapäeva rakubioloogia seisukohast ei ole neurofibrillid siiski lihtsalt fikseerimise või värvimise käigus tekkinud [[artefakt]]id. Nende valgusmikroskoopiline kuju sõltub küll suuresti preparatsioonimeetodist, kuid nende alus on neuroni tegelik sisemine organisatsioon. [[Elektronmikroskoopia]] ja [[molekulaarbioloogia]] areng on näidanud, et neurofibrillide alus on neuroni tsütoskeleti koostisosad – neurofilamentide, mikrotorukeste ja aktiinifilamentide organiseeritud süsteem. Need struktuurid ei moodusta fikseeritud "niite", vaid on dünaamilised rakusisesed võrgustikud, mis võivad elu jooksul pidevalt ümber korralduda. Tänapäeva histoloogias mõistetakse neurofibrillide all valgusmikroskoobiga nähtavat fibrillaarset organiseeritust neuronites. See ei ole üksik molekulaarne struktuur ega vastandu otseselt neurofilamentidele, vaid hõlmab mitme tsütoskeleti komponendi nähtavat organisatsiooni. Neurofibrillide uurimine oli väga oluline, sest see näitas esimest korda, et neuroni tsütoplasma ei ole passiivne täitematerjal, vaid keerukalt organiseeritud struktuur. Varajased neurohistoloogid kirjeldasid õigesti mitmeid nähtusi, mida tänapäeval seletatakse tsütoskeleti, rakusisese transpordi ja neuroni struktuurse plastilisuse alusel. Neurofibrillaarse süsteemi häired on seotud ka mitmete [[neurodegeneratiivsed haigused|neurodegeneratiivsete haigustega]]. Näiteks [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral kuhjub neuronites ebanormaalselt muutunud [[tau-valk]], mis moodustab [[neurofibrillaarne kämp|neurofibrillaarseid kämpe]]. Tau-valgu normaalne ülesanne on stabiliseerida [[mikrotoruke]]si, kuid selle patoloogiline kuhjumine häirib mikrotorukeste korraldust ja kahjustab [[aksonaalne transport|aksonaalset transporti]]. See aitab kaasa neuronite talitluse häirumisele ja lõpuks nende hukkumisele. ===Golgi perifeerne aparaat=== {{Vaata|Golgi perifeerne aparaat}} Närviraku perifeerset osa ümbritsevat laia silmusega võrgustikku kirjeldas [[Camillo Golgi]] oma hõbedaimmutusmeetodiga. Seda struktuuri on nimetatud [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerseks aparaadiks]] või perifeerseks retikulaarseks aparaadiks.<ref name="levi" /> Seda ei tohi segi ajada tänapäevase [[Golgi kompleks]]i ehk Golgi aparaadiga, mis on rakusisene membraanorganell ning osaleb [[valk|valkude]] ja [[lipiid]]ide töötlemises, modifitseerimises ja sorteerimises. Golgi perifeerne aparaat paistis valgusmikroskoopilistes preparaatides närviraku perifeerses [[tsütoplasma]]s paikneva laia silmusega võrgustikuna. Täpsemad histoloogilised uuringud näitasid, et selle võrgustiku silmades leiduvadd erilised moodustised, mida nimetati [[kiirjätke]]teks (''raggieri''), ja et see aparaat paistis olevat seotud ümbritseva koega.<ref name="levi" /> [[Albrecht Bethe]] ja [[Franz Nissl]] käsitzsid selliseid struktuure närviraku eriomaste osadena.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei peeta Golgi perifeerset aparaati siiski eraldiseisvaks närvisüsteemile omaseks organelliks. Tõenäoliselt oli Golgi värvimismeetodiga nähtav võrgustik mitme erineva struktuuri koondkujutis. See võis hõlmata rakumembraani lähedasi tsütoplasmastruktuure, membraanisüsteeme, [[tsütoskelett|tsütoskeleti]] elemente, [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]] ning rakuvälise keskkonna ja naaberrakkude piirialasid. Selle täpne vastavus tänapäevastele rakustruktuuridele ei ole täielikult kindlaks tehtud. [[Camillo Golgi]] ise tõlgendas seda perifeerset võrgustikku pigem troofilise ehk neuroni ainevahetust ja toitumist toetava süsteemina. Ta väitis, et neuroni protoplasmaatilised jätked, mida tänapäevases käsitluses seostatakse peamiselt [[dendriit]]idega, ei ole seotud üksnes närvisignaalide vastuvõtmisega, vaid täidavad ka toetavat ja toitvat funktsiooni.<ref name="levi" /> ===Nissli substants=== {{Vaata|Nissli substants}} [[Franz Nissl]] kirjeldas 1884. aastal neuronite [[rakukeha]]s ja suurte dendriitide algusosades paiknevat kromatofiilset ainet, mida hakati nimetama Nissli substantsiks, tigroidsubstantsiks või kromofiilseks substantsiks.<ref name="histo" /><ref name="levi" /> Nissli substants koosneb peamiselt [[kare endoplasmaretiikulum|kareda endoplasmaretiikulumi]] tsisternidest, nendega seotud [[ribosoom]]idest, [[polüribosoom]]idest ja [[ribosomaalne RNA|ribosomaalsest RNA-st]]. Valgusmikroskoobis on see nähtav erineva suurusega terakeste või kogumikena, mida nimetatakse [[Nissli känk]]udeks. Suuremate kogumikena annab see rakukehale iseloomuliku vöödilise ehk tigroidse välimuse.<ref name="levi" /><ref name="histo" /> Nissli substants paikneb neuronite rakukehas ja dendriitide proksimaalsetes osades,<ref name="histo" /> kuid puudub tavaliselt [[aksoniküngas|aksonikünkal]], [[aksoni initsiaalsegment|aksoni initsiaalsegmendis]] ning kogu [[akson]]i ulatuses, sest seal ei leidu karedat endoplasmaretiikulumi ega ribosoome samal kujul nagu rakukehas. Dendriitide peenemates distaalsetes harudes on Nissli substantsi märksa vähem. Nissli substants on neuroni peamine [[valgusüntees]]i piirkond. Seal sünteesitakse valke nii rakukeha enda vajadusteks kui ka dendriitide ja aksoni talitluse säilitamiseks. Seetõttu peetakse seda neuroni valgusünteetilise ja ainevahetusliku aktiivsuse morfoloogiliseks väljenduseks. Nissli substantsi leidub eriti rohkesti suurtes ja keskmise suurusega neuronites, mille valgusünteesivajadus on suur. Väikestes neuronites võib seda olla vähem või ei ole see tavapäraste värvimismeetoditega nähtav (näiteks [[väikeaju]] [[sõmerrakk]]udes). Nissli substantsi on kirjeldatud ka mõnede [[selgrootud|selgrootute]] neuronites, kuid selle hulk ja organiseeritus varieeruvad liigiti.<ref name="levi" /> Nissli substants sisaldab rohkesti RNA-d ning värvub intensiivselt [[aluselised värvid|aluseliste värvidega]],<ref name="histo" /> näiteks [[tioniin]]i ja [[metüleensinine|metüleensinisega]]. Tioniiniga võib see värvuda ka [[metakromaasia|metakromaatiliselt]].<ref name="histo" /> Varajases neurohistoloogias nimetati seda nähtust primaarseks värvuvuseks, sest värvumine ilmnes ka ilma [[peitsaine]]te kasutamiseta. [[Kroomisoolad]] võivad selle värvumist vähendada või muuta.<ref name="levi" /> Nissli substantsi nähtav kuju sõltub suurel määral kasutatud fikseerimis- ja värvimismeetoditest. Juba varases neurohistoloogias arutleti, kas preparaatides nähtavad teralised kogumikud eksisteerivad elusrakus samal kujul või tekivad osaliselt histoloogilise töötlemise käigus. Toona oletati, et kromofiilne aine võib elusrakus olla hajusamalt jaotunud ning omandada teralise välimuse alles fikseerimisel.<ref name="levi" /> Tänapäeval peetakse Nissli substantsi neuroni tegelikuks rakusiseseks struktuuriks, mille aluseks on kareda endoplasmaretiikulumi tsisternid, ribosoomid ja ribonukleoproteiinsed kompleksid. Fikseerimine ja värvimine ei tekita seda struktuuri, küll aga muudavad selle ruumilise organiseerituse valgusmikroskoobis selgelt nähtavaks. Seetõttu ei ole Nissli substants pelgalt preparaadist tingitud artefakt, kuigi selle iseloomulik teraline välimus sõltub olulisel määral histoloogilisest töötlemisest. Nissli substantsi kasutatakse tänapäeval neuroni valgusünteesiaktiivsuse, ainevahetusliku seisundi ja rakukahjustuste hindamise markerina. ===Lipofustsiin=== {{Vaata|Lipofustsiin}} Paljude inimese neuronite [[rakukeha]] sisaldab kollakaid [[pigment (bioloogia)|pigmendi]]terakesi, mida tänapäeval käsitatakse peamiselt [[lipofustsiin]]ina – vananemispigmendina, mis koosneb oksüdeerunud lipiidide, valkude ja muude makromolekulide jääkidest. Varasemates neurohistoloogilistes käsitlustes nimetati seda pigmenti mõnikord [[lipokroom]]iks või seostati [[melaniin]]iga,<ref name="levi" /> kuid tänapäevases mõistes ei ole tegemist tüüpilise melaniiniga. Lipofustsiini hakkab neuronites kogunema teatud vanusest alates ja selle hulk suureneb järk-järgult. Vanemas eas võib see mõnd tüüpi neuronites täita suure osa tsütoplasmast. Seetõttu peetakse lipofustsiini kogunemist üheks neuronite vananemise morfoloogiliseks tunnuseks. Pigmendi ilmumise aeg ja kogunemise ulatus erinevad eri tüüpi neuronitel märkimisväärselt ja sõltuvad ka individuaalsetest erinevustest. Näiteks inimese [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] [[ülemine kaelaganglion|ülemise kaelaganglioni]] neuronites võib pigmenti leiduda juba sünni ajal või isegi enne sündi ja umbes 30.–40. eluaastaks sisaldavad paljud neist rakkudest rohkesti lipofustsiini. [[Motoorneuron|Motoorsetes neuronites]] ja sensoorsetes neuronites suureneb selle hulk tavaliselt hiljem ja suurajukoore neuronites veelgi hiljem. Väiksemates neuronites võib pigmenti olla vähe või see võib puududa. Lipofustsiini leidub eri liiki loomade neuronites erineval hulgal. Seda esineb tavaliselt vähem paljude koduimetajate neuronites, eriti väiksema kehamassiga loomadel, ja selle kogunemine varieerub selgroogsete rühmade vahel. Arvatakse, et lipofustsiin on raskesti lagundatav ja raskesti eemaldatav [[ainevahetusjääk]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i tagajärjel pidevalt, kuid aeglaselt ja väikestes kogustes. ===Inklusioonid=== Neuronite ja gliiarakkude tsütoplasmas võib leiduda mitmesuguseid [[inklusioon]]e ehk rakusiseseid ainekogumeid, mis ei ole membraaniga ümbritsetud organellid, vaid raku ainevahetuse või [[jääkaine]]te talletumisega seotud struktuurid. [[Lipiiditilk|Lipiiditilgad]] on dünaamilised rakusisesed struktuurid, mis osalevad lipiidide säilitamises ([[metaboolne reserv]])<ref name="histo" /> ja ainevahetuses. Need on [[neutraalsed lipiidid|neutraalsete lipiidide]], eelkõige [[triglütseriidid]]e ja [[kolesterooli estrid|kolesterooli estrite]] reservuaarid ning võivad osaleda ka lipiidide transpordis ja lagundamises. Närvikoes võivad nende hulk ja paiknemine sõltuda raku ainevahetuslikust seisundist. [[Glükogeen]]i leidub küpses närvikoes peamiselt [[astrotsüüt]]ides,<ref name="histo" /> kus see toimib mobiliseeritava energiavaruna ja osaleb närvikoe ainevahetuses. Neuronites on glükogeeni tavaliselt väga vähe. Teatud füsioloogilistes ja patoloogilistes tingimustes võib selle hulk suureneda. [[Melaniin]]isõmeraid võib esineda mõnede neuronite tsütoplasmas.<ref name="histo" /> Eriti iseloomulikud on need [[mustaine]] neuronitele,<ref name="histo" /> millele melaniinisisaldus annab tumeda värvuse. [[Neuromelaniin]] tekib peamiselt [[dopamiin]]i ja teiste [[katehhoolamiinid]]e [[ainevahetuse kõrvalprodukt]]idest. Arvatakse, et see aitab siduda potentsiaalselt [[toksiline ühend|toksilisi ühendeid]] ja kaitsta neuroneid [[oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] eest. [[Lipofustsiin]] on kollakaspruun [[kulumispigment]]<ref name="histo" /> ehk [[jääkpigment]], mis tekib [[oksüdatsioon]]i ja raku [[ainevahetuse]] kõrvalsaaduste kuhjumisel ning koguneb eriti pikaealiste rakkude, sealhulgas neuronite, tsütoplasmasse. Selle hulk suureneb tavaliselt [[vananemine|vananemise]] käigus,<ref name="histo" /> mistõttu seda nimetatakse sageli vananemispigmendiks. Ulatusliku kuhjumise korral võib lipofustsiin täita suure osa rakukeha mahust ja sellega võib kaasneda neuroni ruumala vähenemine. Sellist nähtust nimetatakse [[pigmentatroofia]]ks.<ref name="histo" /> ===Rakutuum=== Neuroni [[rakutuum]] on enamasti suur, ümar ja heleda välimusega ning paikneb tavaliselt [[rakukeha]] keskosas. Suurtes neuronites on hästi nähtav ka silmatorkavalt suur [[tuumake]]. Tuumake koosneb peamiselt [[ribosomaalne RNA|ribosomaalse RNA]] sünteesi ja [[ribosoom]]ide koostamisega seotud valkudest ja [[nukleiinhape]]test. Varasemates histoloogilistes kirjeldustes eristati selles üht suuremat [[atsidofiilsus|atsidofiilset]] ([[happelised värvained|happeliste värvainetega]] värvuvat) massi ja selle servas paiknevat kahte-kolme õhukest poolkuukujulist basikromatiin ([[heterokromatiin]]i) kogumikke.<ref name="levi" /> Neuronite rakutuum sisaldab suhteliselt vähe kondenseerunud [[heterokromatiin]]i ja suurem osa [[DNA]]-st paikneb hajusama [[eukromatiin]]ina. Erinevalt paljudest teistest rakutüüpidest ei ole neuronite [[tuumaümbris]]e sisepinnal tavaliselt ulatuslikke heterokromatiini kogumikke. Sellepärast on neuronite rakutuum valgusmikroskoobi all hele ja põiekesetaolise välimusega.<ref name="levi" /> Tuumaümbris on alati atsidofiilne.<ref name="levi" /> Keskmise suurusega ja väikeste neuronite rakutuum on põhimõtteliselt samasuguse ehitusega, kuid selle korrapärasus ja tuumakese silmatorkavus võivad olla väiksemad. Rakutuuma selline ehitus peegeldab intensiivset [[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] neuronites ja nende kõrget diferentseerumisastet. Rohke eukromatiini sisaldus ja suur tuumake on seotud intensiivse RNA sünteesi ja pideva valgutootmisega, mis on vajalikud neuronite ulatuslike jätkete säilitamiseks ja nende talitluseks. ===Neuroni jätked=== {{Vaata|Neuriit}} Neuronid on iseloomuliku ehitusega rakud, mille rakukehast lähtuvad pikad jätked.<ref name="histo" /> Enamikul neuronitel eristatakse kahte põhilist [[neuriit|jätke]]tüüpi: [[dendriit]]e ja [[akson]]eid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Akson on tavaliselt üks pikk jätke, mis põhitüvena püsib suurema osa oma kulust hargnemata, kuigi võib teel anda üksikuid [[kõrvalharu]]sid ehk [[kollateraal]]e; enamik hargnemist toimub siiski alles terminaalses piirkonnas (aksoni lõpus). Dendriite võib olla üks või mitu <ref name="histo" /> ja need hargnevad tavaliselt juba rakukeha lähedal, moodustades suure [[dendriidipuu]]. Sellest üldmustrist esineb siiski olulisi erandeid. [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks, mis talitlevad aksonina, mistõttu nende neuronite jätkeid ei saa tavapärasel viisil dendriidiks ja aksoniks jaotada. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson. Nende kõik jätked on ehituselt sarnased ja signaali ülekanne toimub sageli graduaalsete potentsiaalide kaudu mitmest kohast korraga. ====Dendriidid==== {{Vaata ka|Dendriit}} [[Dendriit|Dendriidid]] on neuronite hargnevad jätked, mida võib olla üks või mitu.<ref name="histo" /> Need on neuronite peamised sisendjätked.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende põhifunktsioon on sünaptiliste sisendsignaalide vastuvõtmine ja töötlemine.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Need on tavaliselt aksonitest lühemad, kuid nende pikkus ja kuju sõltuvad suurel määral neuronitüübist. Dendriidid võivad olla väga erineva ulatuse ja keerukusega: näiteks [[suurajukoor]]e [[püramidaalneuron]]ite pikad apikaalsed dendriidid võivad ulatuda rakukehast läbi mitme ajukoorekihi ja olla sadade mikromeetrite kuni üle millimeetri pikkused. Dendriidid on tavaliselt arvukad ja ulatuslikult hargnenud<ref>Arend 2023: 906.</ref>. Dendriidid algavad tavaliselt [[rakukeha]]st jämedamate tüvedena ja hargnevad suhteliselt kiiresti eri suundades, moodustades puukujulise [[dendriidipuu]].<ref name="histo" /> Nende hargnemine võib olla dihhotoomne (haru jaguneb kaheks ligikaudu võrdseks haruks) või monopoodne (põhiharust lähtuvad külgharud). Dendriidid muutuvad distaalses suunas järk-järgult peenemaks ja hargnevad peenteks terminaalseteks harudeks. Enamikul [[kesknärvisüsteem]]i neuronitel paiknevad need peamiselt [[hallaine]]s, kus toimub suurem osa sünaptilistest kontaktidest, kuigi mõnd tüüpi neuronite üksikud dendriidiharud võivad ulatuda ka [[valgeaine]] lähedusse või selle sisse. Dendriitide distaalsed harud ehk lõppharud on tavaliselt peenemad kui dendriitide proksimaalsed osad. Nende hargnemine suurendab dendriidipuu kogupinda. Lõppharud sisaldavad arvukalt sünaptilisi kontaktikohti ja võivad olla olulised lokaalse signaalitöötluse piirkonnad. Paljudel neuronitel paiknevad lõppharudel [[dendriidioga]]d, mis suurendavad membraanipinda ja moodustavad suure osa ergastavate sünaptiliste sisendite vastuvõtukohtadest. Kõik lõppharud ei ole ühesuguse ehitusega: nende läbimõõt, pikkus ja hargnemisviis sõltuvad neuronitüübist ja võivad olla tugevalt spetsialiseerunud. Distaalsetes dendriidiharudes võivad paikneda mitmesugused organellid, sealhulgas mitokondrid, sile endoplasmaretiikulum ning teatud neuronitel ka ribosoome, mRNA-d ja lokaalset valgusünteesi võimaldavaid molekulaarseid komplekse. Seega ei ole dendriitide lõppharud lihtsalt passiivsed juhtteed rakukeha ja sünaptiliste kontaktide vahel, vaid aktiivsed piirkonnad, kus toimuvad elektrilised, metaboolsed ja plastilisusega seotud protsessid. Dendriitide arv, pikkus, orientatsioon ja hargnemismuster on neuronitüübile iseloomulikud ja ühe neuronitüübi piires suhteliselt sarnased. [[Dendriidipuu]] kuju ja ulatus mõjutavad neuroni ühenduvust, määrates suuresti selle, kui palju sünaptilisi sisendeid neuron vastu võtab ja kuidas neid sisendeid ruumiliselt ja ajaliselt integreeritakse. Dendriitide ulatuslik hargnemine suurendab neuroni [[retseptiivväli|retseptiivvälja]] ja suurendab sünaptiliste kontaktide vastuvõtmiseks saadaolevat pinda. Paljudel neuronitel moodustavad dendriidid suurema osa rakupinnast; näiteks seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronitel]] võib ligikaudu 80–90% neuroni pinnast paikneda dendriitidel.<ref name="histo" /> Dendriitide pind on sageli ebatasane, sest sellel leidub [[dendriidioga]]sid, mis on paljude ergastavate sünaptiliste ühenduste vastuvõtukohad. Dendriidid erinevad aksonitest ka tsütoloogilise ehituse poolest. Nad sisaldavad [[mitokonder|mitokondreid]], [[mikrotoruke]]si, [[neurofilament]]e, [[ribosoom]]e ja [[kare endoplasmaatiline retiikulum|karedat endoplasmaatilist retiikulumi]]; laiemates proksimaalsetes osades võib leiduda ka [[Nissli substants]].<ref name="histo" /> Seega sarnanevad dendriidid organellide sisalduse poolest rohkem rakukehaga kui aksoniga. Dendriitides toimub [[dendriitiline transport]], mille kaudu liiguvad molekulid, organellid ja muud rakukomponendid dendriitide eri piirkondadesse. Tänu ulatuslikule ainevahetuslikule aparatuurile on dendriidid aktiivsed metaboolsed piirkonnad, kus toimub energiavahetus, organellide dünaamika ja teatud tingimustel ka lokaalne [[valgusüntees]]. Need protsessid toetavad dendriitiliste ühenduste säilitamist ja muutumist ning [[sünaptiline plastilisus|sünaptilist plastilisust]]. Dendriidid ei ole üksnes passiivsed signaalijuhtmed, vaid aktiivsed signaalitöötluspiirkonnad. Neis toimuvad lokaalsed elektrilised ja biokeemilised protsessid, sealhulgas mittelineaarne signaalitöötlus. Saabuvad sünaptilised signaalid summeeruvad dendriitides ruumiliselt ja ajaliselt ning mõjutavad [[rakukeha]] ja [[aksoniküngas|aksonikünka]] piirkonna [[membraanipotentsiaal]]i. Paljudes neuronites võivad dendriidid ka genereerida lokaalseid [[dendriidipotentsiaal]]e (''dendritic spikes''), sealhulgas [[kaltsiumipiik]]e (''calcium spikes''), mis võimendavad või moduleerivad sünaptiliste sisendite integreerimist ja mõjutavad [[aktsioonipotentsiaal]]i tekkimise tõenäosust. Dendriidipotentsiaalid on lokaalsed aktiivsed elektrilised sündmused dendriitides, mis tekivad tavaliselt pingesõltuvate ioonkanalite aktiveerumisel. Erinevalt sünaptiliste potentsiaalide passiivsest levikust osaleb dendriit nende korral aktiivselt signaali võimendamises ja töötlemises. Kaltsiumipiikide tekkes osalevad eriti [[pingesõltuv kaltsiumikanal|pingesõltuvad kaltsiumikanalid]] ja nendega kaasneb kaltsiumiioonide lokaalne sissevool dendriiti. Need võivad vallandada või toetada pikaajalisi muutusi sünapside tugevuses ehk sünaptilist plastilisust. Eri neuronitüüpide dendriidipuud on tugevalt spetsialiseerunud. [[Purkinje rakk]]udel on imetajatel suur lehvikukujuline dendriidipuu, mis paikneb risti [[väikeajukoor]]e kihtidega. [[Suurajukoor]]e püramidaalneuronitel lähtub rakukeha tipmisest osast pikk apikaalne dendriit, mis ulatub ajukoore pindmistesse kihtidesse ja moodustab arvukalt külgharusid; lisaks esinevad basaalsed dendriidid, mis lähtuvad rakukeha alumisest ja külgmistest osadest. [[Hipokampus]]e neuronitel eristuvad tavaliselt apikaalsed ja basaalsed dendriidid. [[Haistmissibul]]a [[mitraalrakk]]udel lähtub rakukehast üks jäme primaarne dendriit, mis hargneb alles distaalselt tihedaks harustikuks. Seljaaju motoorsete neuronite dendriidid hargnevad mitmes suunas ja moodustavad suuri lokaalseid sisendvõrgustikke. Naaberneuronite dendriidid, aksoniharud ja gliiarakkude jätked põimuvad hallaines tihedaks [[neuropiil]]iks, mis on sünapsiderikas võrgustik ja sisaldab valdava osa hallaine sünaptilistest kontaktidest. [[Camillo Golgi]] omistas neuroni jätketele lisaks signaalidega seotud funktsioonidele ka olulise toetava ja troofilise funktsiooni, mida ta seostas [[Golgi perifeerne aparaat|Golgi perifeerse aparaadiga]]. Hilisemad uurimused näitasid, et dendriidid ei täida üksnes toetavaid ega passiivselt signaale vastuvõtvaid funktsioone, vaid on aktiivsed signaalide töötlemise piirkonnad, kus toimub ka lokaalne ainevahetus ja sünaptiline plastilisus. Tänapäevases käsitluses ei ole Golgi idee siiski täielikult kõrvale jäetud, vaid seda mõistetakse dendriitide ainevahetusliku ja troofilise rolli kaudu. Dendriidid on ühelt poolt neuroni peamised sisendstruktuurid, teiselt poolt aga aktiivsed metaboolsed piirkonnad, mis toetavad sünaptiliste ühenduste säilitamist, muutumist ja pikaajalist talitlust. ====Akson==== {{Vaata|Akson}} [[Akson]]<ref>Vanakreeka sõnast ἄξων, ''axōn'' 'telg'. Arend 2023: 906.</ref> on neuroni jätke, mille põhiülesanne on juhtida [[aktsioonipotentsiaal]]i ja muid elektrilisi signaale [[rakukeha]]st eemale sihtrakkudeni. Lisaks aktsioonipotentsiaalide juhtimisele moodustab akson sünapse teiste neuronite, lihasrakkude ja näärmerakkudega ning varustab oma lõpposa ja sünapse rakukehas toodetud valkude ja muude vajalike komponentidega. Neuronil on tavaliselt üks akson, mis on tavaliselt dendriitidest peenem ja mille läbimõõt on kogu pikkuses suhteliselt ühtlane.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Aksoni pikkus ja läbimõõt sõltuvad neuroni tüübist. Pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mitmekümne sentimeetrini või isegi üle meetri ja läbimõõt on tavaliselt 1–20 μm.<ref name="histo" /> Jämedamad aksonid juhivad [[aktsioonipotentsiaal]]e kiiremini kui peenemad,<ref name="histo" /> sest nende suurem läbimõõt vähendab elektrilise signaali levimise takistust. Akson võib lähtuda otse [[rakukeha]]st või mõnd tüüpi neuronitel [[dendriit|dendriidi]] proksimaalsest ehk rakukehale lähedasest osast. Dendriidilt lähtuvaid aksoneid leidub näiteks [[suurajukoor]]e ja [[hipokampus]]e mõnd tüüpi [[püramidaalrakk]]udes ning [[vaheneuron]]ites. Rakukehast lähtuva aksoni alguspiirkonnas eristatakse [[aksoniküngas]]t ja sellele järgnevat [[aksoni initsiaalsegment]]i. Aksoniküngas on rakukeha spetsialiseerunud üleminekupiirkond, kus puudub Nissli substants<ref name="histo" /> ja mis eristub seetõttu ümbritsevast rakukehast heledama alana. Neuronitel, mille akson lähtub dendriidist, ei pruugi selgelt eristatavat aksoniküngast olla. [[Aksoni initsiaalsegment]] sisaldab väga tihedalt [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja enamikul neuronitel algatatakse [[aktsioonipotentsiaal]] just seal. Aksoni tsütoplasmas ehk [[aksoplasma]]s leidub piklikke [[mitokonder|mitokondreid]], [[sile endoplasmaretiikulum|sileda endoplasmaretiikulumi]] torukujulisi membraanistruktuure, põiekesi ehk [[vesiikul (bioloogia)|vesiikul]]eid<ref name="histo" /> ja tsütoskeleti elemente, kuid puuduvad Nissli substantsi moodustavad kareda endoplasmaatilise retiikulumi ja ribosoomide kogumikud<ref name="histo" />. Akson võib oma kulgemise jooksul anda kõrvalharusid ehk [[aksoni kollateraal|kollateraale]]. Kollateraalide väljumisnurk aksoni põhiharust võib olla erinev; need ei välju tingimata täisnurga all. Vanemas histoloogilises kirjanduses rõhutati sageli kollateraalide peaaegu täisnurkset väljumist ja sellele järgnevat aksoniga paralleelset kulgu, kuid tänapäevaste kirjelduste järgi on kollateraalide kuju ja kulg varieeruv. Enamik aksoni hargnemist toimub terminaalses piirkonnas, kus lõppharud moodustavad [[sünaps]]e teiste neuronite või teiste sihtrakkudega. Aksoni pikkus, kulg ja hargnemismuster määravad suuresti neuroni väljundühendused närvivõrgus. Need on sageli neuronitüübi määramisel olulisemad kui üksnes dendriitide kuju. Katte iseloomu järgi eristatakse [[müeliinkiud|müeliniseeritud]] ja [[müeliinita kiud|müeliinita]] aksoneid.<ref name="histo" /> [[Piirdenärvisüsteem]]is ümbritseb müeliniseeritud aksonit [[lemmotsüüt|lemmotsüüdi]] ehk [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] moodustatud [[müeliintupp]]. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Müeliinita aksonid on piirdenärvisüsteemis tavaliselt ümbritsetud Schwanni rakkude tsütoplasmaga, kuid neil puudub kompaktne müeliintupp.<ref name="histo" /> [[Müeliin]] on elektriline isolaator ja suurendab aktsioonipotentsiaali leviku kiirust ning vähendab selleks vajalikku energiakulu. Aksonit ümbritsevat [[plasmamembraan]]i nimetatakse [[aksolemm]]iks.<ref name="histo" /> Müeliniseeritud aksonitel paikneb aksolemm vahetult müeliinkatte all,<ref name="histo" /> müeliinita aksonitel aga vahetult rakuvälise keskkonna vastas. =====Aksoni tsütoskelett ja aksonaalne transport===== Akson kulgeb katkematult neuroni [[rakukeha]]st kuni terminaalsete harudeni (lõppharudeni). Aksoni pikkuse tõttu võib selle ruumala ületada rakukeha ruumala kümneid kordi.<ref name="histo" /> Aksoni sisemise tugisüsteemi moodustab [[tsütoskelett]], mis koosneb peamiselt [[mikrotoruke]]test, [[neurofilament]]idest ja [[aktiinifilament]]idest. Tsütoskelett tagab aksoni mehaanilise toe ja moodustab rajad [[aksonaalne transport|aksonaalseks transpordiks]]. Selle kaudu liiguvad organellid, [[membraanivalgud]], [[RNA]] ja muud rakukomponendid [[rakukeha]] ning aksoni lõpmete vahel. Aksonis sünteesitakse valke väga piiratud hulgal, mistõttu transporditakse enamik aksoni toimimiseks vajalikke valke, samuti mõningaid organelle, näiteks [[mitokonder|mitokondreid]] ja [[põieke]]si, rakukehast aksonisse. Mööda aksonit toimub kahesuunaline aksoplasmaatiline transport, mis erineb ka kiiruse poolest.<ref name="histo" /> [[Anterograadne transport]] liigub rakukehast aksoni terminaalsete osade poole. Sellel on kaks peamist voolu. [[Aeglane anterograadne vool]] liigub kiirusega umbes 1–3 mm ööpäevas ning transpordib peamiselt tsütoskeleti valke ja muid aksoni kasvuks ning säilimiseks vajalikke komponente. [[Kiire anterograadne vool]] liigub ligikaudu 8–17 mm tunnis (väikesed vesiikulid ja virgatsainetega seotud komponendid, mitokondrid aeglasemalt) ja transpordib eelkõige sünaptiliseks funktsiooniks vajalikke vesiikuleid, membraanivalke ja organelle. [[Retrograadne transport]] liigub vastassuunas ehk aksoni terminaalsetest osadest rakukeha poole.<ref name="histo" /> See on kiire (kuni 200 mm ööpäevas)<ref name="histo" /> ja transpordib rakukeha suunas vananenud organelle, [[signaalmolekul]]e ja muid aksoni lõpposadest pärinevaid komponente; selle kaudu jõuab rakukehasse ka informatsioon aksoni terminaalide seisundi kohta. =====Akson ajaloolises neurohistoloogias===== Värskes koes paistab akson valgusmikroskoobis suhteliselt ühtlase struktuurina. Sobivate värvimismeetoditega kirjeldati selles siiski peente fibrillide kimpe, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Õhukestes aksonites arvati neid olevat umbes 10–20, jämedamates kuni 30–50.<ref name="levi" /> Juba varakult tekkis küsimus, kas neurofibrillid kujutavad endast tegelikke rakustruktuure või on need preparaatide valmistamisel tekkivad nähtused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – mikrotorukestele, neurofilamentidele ja aktiinifilamentidele –, mille organiseeritus võib valgusmikroskoopilistes preparaatides avalduda fibrillidena. ===Liigitus jätkete arvu järgi=== Neuroneid liigitatakse morfoloogiliselt jätkete arvu<ref>Arend 2023: 906.</ref> ja kuju järgi. Peamised morfoloogilised tüübid on unipolaarsed, pseudounipolaarsed, bipolaarsed ja multipolaarsed neuronid, lisaks eristatakse aksonita neuroneid, millel puudub selgelt eristatav akson.<ref>Arend 2023: 907.</ref> [[Unipolaarne neuron|Unipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast ainult üks jätke, millel võivad olla nii dendriidi kui ka aksoni funktsioonid.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Nende rakukeha on tavaliselt ovaalne või piklik.<ref name="histo" /> Tüüpilised unipolaarsed neuronid on imetajate närvisüsteemis haruldased ja neid leidub peamiselt selgrootutel. [[Pseudounipolaarne neuron|Pseudounipolaarsetel neuronitel]] lähtub rakukehast algselt üks jätke, mis lühikese vahemaa järel jaguneb kaheks haruks.<ref name="histo" /> Üks haru suundub perifeeriasse ja teine [[kesknärvisüsteem]]i; mõlemad juhivad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena.<ref>Arend 2023: 906–907.</ref> Pseudounipolaarsed neuronid on peamiselt sensoorsed neuronid, mille rakukehad paiknevad [[seljaajuganglion]]ides ja mõnedes [[kraniaalganglion]]ides.<ref name="histo" /><ref>Arend 2023: 906–907.</ref> [[Bipolaarne neuron|Bipolaarsetel neuronitel]] on kaks vastaskülgedel paiknevat jätket – üks [[akson]] ja üks [[dendriit]].<ref name="histo" /> Nende rakutuum on tavaliselt pikliku kujuga.<ref name="histo" /> Imetajatel on bipolaarsed neuronid suhteliselt haruldased ja paiknevad peamiselt meeleelundites<ref>Arend 2023: 906.</ref> ([[võrkkest]]as ([[võrkkesta bipolaarrakud]]), [[spiraalganglion]]is ja [[haistmisepiteel]]is ([[haistmisretseptor]]id)). [[Multipolaarne neuron|Multipolaarsed neuronid]] on kõige sagedasem neuronitüüp selgroogsetel.<ref>Arend 2023: 906.</ref> Neil on üks [[akson]] ja kaks või enam [[dendriit]]i.<ref name="histo" /> Multipolaarse neuroni rakukeha võib olla ümara, kolmnurkse või hulknurkse kujuga.<ref name="histo" /> Enamik [[kesknärvisüsteem]]i neuroneid kuulub sellesse rühma. [[Aksonita neuron]]itel puudub selgelt eristatav akson; nende jätked sarnanevad ehituselt dendriitidega ja neil puudub klassikaline aksonaalne väljundjätke.<ref>Arend 2023: 907.</ref> Nad mõjutavad naaberrakke peamiselt lokaalse sünaptilise või moduleeriva toime kaudu. Nende hulka kuuluvad näiteks võrkkesta [[amakriinrakk|amakriinrakud]].<ref>Arend 2023: 907.</ref> ===Närvilõpmed=== {{Vaata ka|Närvilõpe}} [[Närvilõpe|Närvilõpmed]] on [[neuron]]i perifeersed jätkeosad, mille kaudu [[närvisüsteem]] suhtleb teiste kudedega, sealhulgas [[lihaskude|lihas-]], [[sidekude|side-]] ja [[epiteelkude|epiteelkoega]]. Vastavalt talitlusele eristatakse [[retseptoorne närvilõpe|retseptoorseid]] ja [[efektoorne närvilõpe|efektoorseid närvilõpmeid]]. Närvilõpmete ehitus ja spetsialiseeritus varieeruvad eri loomarühmades. [[Retseptoorne närvilõpe|Retseptoorsed närvilõpmed]] võtavad vastu [[ärritus]]i ja [[transduktsioon|muundavad]] selle [[närvimpulss|närviimpulsiks]] ehk [[erutus]]eks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] eristatakse [[vaba närvilõpe|vabu]] ja [[kapseldunud närvilõpe|kapseldunud]] ehk inkapsuleerunud retseptoorseid närvilõpmeid. Vabad närvilõpmed paiknevad paljudes kudedes ning vahendavad eelkõige [[valu]]-, [[temperatuur]]i- ja osaliselt [[mehaaniline ärritaja|mehaaniliste ärritajate]] taju. Kapseldunud närvilõpmeid ümbritseb [[sidekude|sidekoeline]] ja sageli ka [[gliia|gliaalne]] kapsel ning need on spetsialiseerunud mehaaniliste ärritajate täpsele registreerimisele. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Meissneri kehake]]sed, mis vahendavad kerget [[puudutus]]t, [[Vateri-Pacini kehake]]sed, mis registreerivad [[vibratsioon]]i ja sügavamat [[surve]]t, [[Ruffini kehake]]sed, mis reageerivad [[naha venitus]]ele, ning [[Krause lõppkehake]]sed, mida seostatakse peamiselt külma- ja kerge puutetundlikkusega. Lisaks moodustavad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud kontakte [[retseptorrakk]]udega, näiteks [[karvarakk]]udega [[sisekõrv]]as ja [[maitserakk]]udega [[maitsmispung]]ades.<ref name="hist text" /> [[Efektoorne närvilõpe|Efektoorsed närvilõpmed]] vahendavad närviimpulsi ülekannet närvikiust sihtrakule, näiteks lihas- või näärmerakule, kutsudes esile vastava füsioloogilise toime, nagu [[lihaskontraktsioon]] või [[sekretsioon]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad motoorsed neuronid [[skeletilihas]]es kõrgelt spetsialiseerunud [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]], mille [[presünaptiline lõpe]] sisaldab rohkesti [[atsetüülkoliin]]iga täidetud [[sünapsipõieke]]si. [[Postsünaptiline lihasmembraan|Postsünaptilisel lihasmembraanil]] paiknevad suure tihedusega [[nikotiinne atsetüülkoliiniretseptor|nikotiinsed atsetüülkoliiniretseptorid]], mis tagavad kiire ja usaldusväärse [[signaaliülekanne|signaaliülekande]]. [[Autonoomne närvisüsteem|Autonoomse närvisüsteemi]] närvilõpmed moodustavad seevastu [[silelihas]]es, [[südamelihas]]es ja [[nääre|näärmetes]] enamasti hajusamaid kontakte, mille kaudu [[virgatsaine]]d vabanevad laiemale alale. Selgroogsetel kujunevad närvilõpmed välja [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] käigus. Aksonite kasvavad tipud ehk [[kasvukoonus]]ed juhitakse sihtkoeni [[aksonijuhtimine|aksonijuhtimise]] signaalide ja [[neurotroofne faktor|neurotroofsete faktorite]] abil. Pärast sihtkoeni jõudmist närvilõpmed küpsevad: suureneb [[sünapsipõieke]]ste arv, aktiivstsoonidesse koonduvad [[kaltsiumikanal]]id jakujuneb välja täpne kontakt sihtrakuga. Arengu käigus eemaldatakse liigsed närvilõpmed ja sünapsid, mistõttu säilivad kõige tõhusamad ühendused. Inimesel kestab see küpsemine kaua pärast sündi ning närvilõpmete ehitust ja talitlust kujundavad oluliselt närvisüsteemi aktiivsus ja kogemus. Näiteks toimub motoorsetes närvilõpmetes varases arengus [[sünaptiline eliminatsioon]], mille käigus ühest lihaskiust eemaldatakse liigsed motoorsed ühendused ning alles jääb tavaliselt üks funktsionaalselt küps neuromuskulaarne sünaps. [[Selgrootud|Selgrootutel]] on närvilõpmete ehitus loomarühmade vahel märksa mitmekesisem. Paljudel rühmadel, eriti [[putukad|putukatel]], paiknevad sensoorsed närvilõpmed spetsialiseerunud [[sensill]]ides ehk [[tundekarvake]]stes, mis sisaldavad mehaanilisi, keemilisi või termilisi retseptoreid. Muudel selgrootutel võivad retseptoorseid funktsioone täita ka vabad närvilõpmed või lihtsama ehitusega retseptorelundid. Kuigi mõnel selgrootul leidub kapseldunud retseptoritele analoogseid moodustisi, on need üldjuhul lihtsama ehitusega kui selgroogsetel. Ka selgrootute efektoorsed närvilõpmed erinevad sageli selgroogsete omadest. [[Lülijalgsed|Lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] võib üks lihaskiud saada sisendeid mitmelt motoorselt neuronilt ja motoorsete närvilõpmete ehitus on enamasti lihtsam kui selgroogsete neuromuskulaarsel sünapsil. Närvilõpmed saavutavad funktsionaalse küpsuse tavaliselt juba varases arengujärgus ja hilisem aktiivsusest sõltuv ümberkujunemine on üldiselt väiksem kui selgroogsetel, kuigi märkimisväärne [[neuroplastilisus]] on säilinud näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] ja putukatel. ===Närvivõrk kui dünaamiline graaf=== Närvivõrku võib kirjeldada suunatud ja kaalutud dünaamilise [[graaf]]ina, milles neuronid moodustavad tipud ja sünaptilised ühendused servad. Servadel on erinev tugevus ehk kaal, mis muutub vastavalt sünaptilisele plastilisusele, arengule ja aktiivsusele. Närvisignaal ei ole üksnes üksik elektriline impulss, vaid võrgus leviv dünaamiline aktivatsioonimuster. Aktsioonipotentsiaal kujutab endast diskreetset sündmust, mis liigub mööda aksonite ja sünapside moodustatud radu. Selle mõju sõltub võrgu ühenduste arvust, lokaalsest klastrilisusest, hierarhiast ja seotusest kaugemate piirkondadega. Dendriidipuu määrab suuresti neuroni sisendühenduste ruumilise korralduse, akson aga väljundühenduste ulatuse. Sellepärast mõjutab neuroni morfoloogia otseselt tema rolli võrgus: ulatusliku dendriidipuuga neuronid on sageli integratsioonisõlmed, pika aksoniga neuronid aga ühendavad võrgu eri piirkondi. Gliarakud moodustavad närvivõrgus täiendava regulatsioonikihi. Nad mõjutavad ioonilist tasakaalu, ainevahetust, müeliniseerumist, sünaptilist plastilisust ja immuunvastuseid. Seega ei ole närvikude ainult neuronite võrgustik, vaid mitmekihiline dünaamiline süsteem, milles neuronid ja gliiarakud kujundavad ühiselt võrgustiku talitlust. ===Golgi klassifikatsioon=== Kesknärvisüsteemi neuroneid võib aksoni pikkuse järgi jaotada pikaaksonilisteks ja lühiaksonilisteks neuroniteks.<ref name="histo" /> See jaotus vastab [[Camillo Golgi]] ajaloolisele morfoloogilisele klassifikatsioonile, milles eristati [[Golgi I tüüpi neuron|Golgi I tüüpi]] ja [[Golgi II tüüpi neuron|Golgi II tüüpi]] neuroneid. Tänapäeval kasutatakse seda jaotust peamiselt kirjeldava morfoloogilise käsitlusena, sest neuroni talitlust ei määra üksnes aksoni pikkus, vaid ka selle ühendused ja füsioloogilised omadused. [[Pikaaksoniline neuron|Pikaaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi I tüüpi neuron]]id saadavad oma aksoni rakukehast kaugele,<ref name="histo" /> sageli närvisüsteemi teise piirkonda või isegi teise osasse. Nende hulka kuulub enamik [[projektsioonineuron]]eid, mille aksonid moodustavad juhteteid peaaju eri piirkondade vahel ning peaaju ja seljaaju vahel. Näiteks kuuluvad siia [[Betsi rakud]], mille aksonid kulgevad suurajukoorest seljaajju, samuti seljaaju [[motoorne neuron|motoneuronid]], mille aksonid väljuvad kesknärvisüsteemist ja moodustavad [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarseid sünapse]] skeletilihastega. Pikaaksoniliste neuronite hulka arvatakse ka [[pseudounipolaarne neuron|pseudounipolaarsed neuronid]], mille perifeerne ja tsentraalne haru juhivad mõlemad aktsioonipotentsiaali ja toimivad funktsionaalselt aksonitena ning vahendavad sensoorset infot perifeeriast kesknärvisüsteemi, samuti [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] ganglionide postganglionaarsed neuronid, mille aksonid ulatuvad sageli sihtelunditeni suhteliselt pika vahemaa tagant (erinevalt parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionide neuronitest, mille postganglionaarsed aksonid on tavaliselt lühikesed, sest ganglion paikneb sihtelundi vahetus läheduses või selle sees). [[Lühiaksoniline neuron|Lühiaksonilised neuronid]] ehk [[Golgi II tüüpi neuron]]id on peamiselt lokaalse toimega neuronid, mille akson jääb tavaliselt samasse hallaine piirkonda, kus paikneb rakukeha, või selle vahetusse lähedusse.<ref name="histo" /> Mõnes histoloogilises käsitluses on nende aksoni pikkuseks toodud kuni umbes 5 mm,<ref name="histo" /> kuid tegelik ulatus sõltub närvisüsteemi piirkonnast ja neuronitüübist. Nende akson hargneb tavaliselt varakult tihedaks terminaalseks harustikuks, moodustades ulatusliku kohaliku ühendusvõrgustiku. Selline ehitus võimaldab mõjutada korraga paljusid naaberneuroneid ning kujundada lokaalsete närvivõrkude aktiivsust. Enamik [[vaheneuron]]eid kuulub sellesse rühma; nende hulka kuuluvad näiteks suurajukoore [[GABAergiline neuron|GABAergilised]] pidurdavad neuronid ning väikeaju [[korvrakk|korvrakud]] ja [[tähtrakk|tähtrakud]]. Pika- ja lühiaksoniliste neuronite vahele jääb ka üleminekuvorme. Mõnel neuronil on suhteliselt pikk, kuid müeliniseerumata akson, mis annab arvukalt kollateraale ja mõjutab peamiselt lokaalseid närvivõrke. Seega ei ole jaotus Golgi I ja II tüübiks range dihhotoomia, vaid aksoni ulatuse ja ühendusmustrite pidev spekter lokaalsetest [[vaheneuron]]itest kaugele projitseeruvate neuroniteni. ===Neuronid, millel dendriidid ja akson selgelt ei eristu=== Mõnede neuronitüüpide puhul ei ole dendriite ja aksonit võimalik ainult morfoloogia põhjal selgelt eristada. Sellistes rakkudes võivad kõik jätked sarnaneda dendriitidega või võivad mitmel jätkel esineda aksonilaadsed tunnused. See näitab, et dendriidi ja aksoni erinevus ei ole alati rangelt määratud üksnes nende kujuga. Näiteks [[võrkkest]]a [[amakriinrakk]]udel võivad rakukehast lähtuvad jätked moodustada ulatusliku hargnenud arborisatsiooni, mis osaleb nii sisendi vastuvõtmises kui ka lokaalses signaalitöötluses. Mõnede amakriinrakkude puhul ei ole klassikaline dendriidi ja aksoni eristus selgelt rakendatav. Ka mõnedes [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] neuronites võivad jätked olla morfoloogiliselt sarnased ning nende funktsionaalne roll ei vasta alati klassikalisele dendriidi-aksoni jaotusele. Sellised neuronid näitavad, et dendriidi ja aksoni eristus ei ole absoluutne morfoloogiline piir, vaid neuronijätkete spetsialiseerumine kujuneb nende funktsiooni, ühenduste ja molekulaarse koostise põhjal. Jätke identiteeti määratakse lisaks kujule ka nende [[molekulaarne marker|molekulaarsete markerite]], [[membraanikanal]]ite ja [[signaaliedastus]]e omaduste järgi. Näiteks aksonit identifitseeritakse sageli [[anküriin G]] järgi (aksoni initsiaalsegmendis), dendriitidel esinevad teised valgud (näiteks [[MAP2]]). ===Suurus=== Neuronite suurus varieerub erakordselt suurel määral võrreldes enamiku teiste kudede rakkudega. Paljude kudede rakkude mõõtmed on eri loomaliikidel suhteliselt sarnased, neuronite rakukehade ja jätkete suurus aga sõltub tugevalt nende funktsioonist, ühendustest, asukohast närvivõrgustikus ja organismi üldisest ehitusest. Neuronite rakukehade suurus varieerub märksa enam kui enamiku teiste kudede rakkudel. Erinevused ilmnevad juba ühe organismi sees: suurimate hulka kuuluvad näiteks [[suurajukoor]]e V kihi hiidpüramidaalrakud ehk [[Betsi rakud]], [[Purkinje rakk|Purkinje rakud]] väikeajus ning [[seljaajuganglion]]ide suured [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], väiksemate hulka aga [[väikeaju]] [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja mõned [[võrkkest]]a väikesed vaheneuronid. Neuroni suurus on seotud tema funktsionaalse rolliga. Suure dendriidipuuga neuronitel on tavaliselt suurem rakukeha, mis toetab suuremat sünaptilist sisendite hulka, suuremat mat rakusisest transpordivõrgustikku ja suuremaid ainevahetuslikke vajadusi. Neuroni suurus mõjutab tema rolli närvivõrgus. Suure dendriidipuuga neuronid võivad olla suured integratsioonisõlmed, mis koondavad paljusid sünaptilisi sisendeid. Pika aksoniga neuronid võivad ühendada närvivõrgu kaugeid piirkondi ja väiksema ulatusega neuronid võivad reguleerida lokaalseid mikroahelaid. ====Neuroni suuruse ja organismi suuruse seos==== Paljude tüüpide neuronid on suurematel loomadel suuremad. Seda seost on kirjeldatud eri loomarühmades, sealhulgas [[imetajad|imetajatel]], [[kalad]]el, [[roomajad|roomajatel]], [[vähilaadsed|vähilaadsetel]] ja [[limused|limustel]]. Seda ajalooliselt [[Giuseppe Levi]] töödega seotud nähtust nimetatakse mõnikord [[Levi seadus]]eks või [[Levi suurusereegel|Levi suurusereegliks]].<ref name="levi" /> Näiteks suurte imetajate [[Purkinje rakk]]ude, suurajukoore [[püramidaalneuron]]ite ning [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomsete ganglionide]] neuronite rakukehad on sageli suuremad kui vastavat tüüpi neuronite rakukehad väikestel imetajatel. Sellised erinevused näitavad, et neuroni suurus on seotud organismi üldise ehituse, närvisüsteemi ühenduste pikkuse ja ainevahetuslike vajadustega.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse seda nähtust närvisüsteemi [[skaleerumine|skaleerumise]] osana. Suurema kehaehitusega loomadel peavad paljud neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda. See suurendab vajadust tõhusama [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Sellepärast kaasneb neuronite mõõtmete suurenemisega sageli ka nende [[rakusisene transport|rakusisese transpordi]] ja [[biosüntees]]i võimekuse suurenemine. Rakukeha ruumala on sageli seotud dendriidipuu ulatuse ja neuroni ühenduvusega. Suurema rakukehaga neuronitel on tavaliselt ulatuslikum dendriitiline arborisatsioon ja nad võivad vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid. [[Rakutuum]] suureneb samuti koos rakukehaga, kuid mitte samas proportsioonis, mistõttu tuuma ja tsütoplasma ruumala suhe võib suuremates neuronites väheneda. Neuronite ehituses esineb liikide vahel ka kvalitatiivseid erinevusi. Näiteks võib suurte imetajate [[seljaajuganglion]]ide sensoorsete neuronite rakukehades esineda [[fenestreeritud tsütoplasma|fenestreeritud ehk võrgustikulise ehitusega tsütoplasma]]. [[Giuseppe Levi]] tõlgendas seda [[kohastumus]]ena suuremate neuronite ainevahetuslike vajaduste rahuldaamiseks.<ref name="levi" /> Tänapäeval käsitatakse sellist ehitust peamiselt neuronite morfoloogilise skaleerumise ilminguna, mis on seotud raku suuremate mõõtmete ning nendega kaasnevate transpordi- ja ainevahetuslike nõuetega. ====Funktsionaalne kohanemine ja plastilisus==== 20. sajandi alguses esitas [[Max Verworn]] hüpoteesi, et korduv närviaktiivsus võib põhjustada neuronites püsivaid materiaalseid muutusi analoogselt skeletilihaste funktsionaalse hüpertroofiaga.<ref name="levi">Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it.</ref>Samalaadseid seisukohti väljendas ka [[Giuseppe Levi]], kes seostas neuronite suuruse muutusi nende funktsionaalse koormusega.<ref name="levi" /> Kuigi sellist seletust tänapäeval enam ei kasutata, ennetasid need käsitused osaliselt hilisemat arusaama närvisüsteemi [[plastilisus]]est. Verworni oletustele pakkusid eksperimentaalset tuge [[Tullio Terni]] katsed sisalike saba regeneratsiooniga. Pärast saba taastumist suurenesid taastunud piirkonda innerveerivate [[seljaajuganglion]]ide neuronite rakukehad märgatavalt.<ref name="levi" /> Tänapäeval tõlgendatakse selliseid muutusi neuronite struktuurse plastilisuse, muutunud ühenduvuse, suurenenud metaboolsete vajaduste ja aktiivsusest sõltuva kohanemise ilmingutena. Tänapäeval käsitatakse neuronite ehituse muutusi osana närvisüsteemi plastilisusest. Korduv aktiivsus võib muuta sünapside tugevust, dendriitide hargnemist, aksonite ühendusi, ainevahetuslikku aktiivsust ja [[geeniekspressioon]]i. Neuronite struktuur ei ole seega staatiline, vaid dünaamiline ja närvivõrgud muutuvad kogu elu jooksul arengu, õppimise, kogemuste ja keskkonnamõjude toimel. Selliseid ehituslikke muutusi nimetatakse [[struktuurne plastilisus|struktuurseks plastilisuseks]]. Selle kõrval toimib [[sünaptiline plastilisus]], mille puhul muutub olemasolevate sünaptiliste ühenduste tugevus ilma tingimata uute jätkete moodustumiseta. Pärast koekahjustust või närvisüsteemi ümberkorraldumist võivad allesjäänud neuronid suurendada dendriitset ja aksonaalset arborisatsiooni, et kadunud ühendusi osaliselt korvata. Neuroni suuruse või hargnemise suurenemine ei tähenda muutusi üksnes neuroni enda ehituses, vaid võib mõjutada ka tema ühenduvust närvivõrgus. Ulatuslikuma dendriidipuuga neuron saab vastu võtta rohkem sünaptilisi sisendeid, pikem või rohkem hargnev akson saab ühendada kaugemaid võrgupiirkondi jasuurem metaboolne võimekus toetab suuremat sünaptilist aktiivsust. Sellepärast käsitatakse neuronite morfoloogilist skaleerumist ja plastilisust närvivõrkude geomeetrilise ning funktsionaalse ümberkujunemise oluliste mehhanismidena. Närvisüsteem ei ole staatiline juhtmestik, vaid iseorganiseeruv dünaamiline võrgustik, mille struktuur ja talitlus kujunevad pidevas vastastikuses mõjus neuronite aktiivsuse, sünaptiliste ühenduste, gliiarakkude ja keskkonna vahel. ===Arv=== Neuronite arv ja suurus ei ole juhuslikud tunnused, vaid sõltuvad organismi ehitusest, närvisüsteemi organisatsioonist ja funktsionaalsest vajadusest. Arvestades närvielementide suhteliselt korrapärast paiknemist ja ühendusmustreid, oletati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, et sama liigi sarnase kehasuurusega isenditel võiks neuronite arv olla suhteliselt püsiv.<ref name="levi" /> See oletus leidis kinnitust mõnede väikeste loomade puhul, kelle närvisüsteemis on neuronite arv väike ja neid on võimalik otseselt loendada, näiteks mõnede [[keriloomad]]e ja usside puhul. Neuronite arvu suhtelist püsivus on täheldatud ka [[selgroogsed|selgroogsetel]] vähemalt mõnede kindlate neuronitüüpide puhul. Näiteks on üksikute suurte neuronite populatsioonide arv olnud teatud liikidel suhteliselt konstantne. Samas ei kehti üldreegel, et sama liigi erineva kehamõõduga isenditel on neuronite arv alati ühesugune või et neuronite ruumala suureneb võrdeliselt keha suurusega. [[Giuseppe Levi]] uuris neuronite suuruse ja keha mõõtmete seoseid ning rõhutas, et neuronite rakukehade suurenemisel on füüsikalised ja ainevahetuslikud piirangud. Ta tugines osaliselt [[Herbert Spencer]]i üldisele bioloogilisele skaleerumisprintsiibile, mille järgi raku suurenemisega ei kasva ainevahetusvõime ja ainete vahetuse efektiivsus samas proportsioonis raku mahuga. Seda põhimõtet on ajalooliselt nimetatud [[Spenceri seadus]]eks ehk [[Spenceri skaleerumisprintsiip|Spenceri skaleerumisprintsiibiks]]. Spenceri seaduse kohaselt muutub suuremate rakkude korral ainevahetuse ja sisetranspordi korraldamine järjest keerulisemaks, sest ainevahetuslikult aktiivne pind suureneb aeglasemalt kui raku ruumala. Neuronite puhul on see eriti oluline pikkade rakujätkete tõttu: aksonites ja dendriitides tuleb transportida valke, organelle ja metaboliite sageli suurte vahemaade taha.<ref name="levi" /> Tänapäeval ei käsitata Spenceri seadust iseseisva neurobioloogilise seadusena, kuid selle üldine mõte – et raku suurusel on ainevahetuslikud ja füüsikalised piirangud – on kooskõlas tänapäevaste arusaamadega rakusisesest transpordist ja bioloogilisest skaleerumisest. Seda nähtust käsitatakse närvisüsteemi [[allomeetria|allomeetrilise skaleerumise]] osana. Organismi suurenemisega kaasnevad sageli muutused neuronite mõõtmetes, arvus, dendriitide ulatuses, aksonite pikkuses, müeliniseerumises ja ühenduste korralduses. Suurema keha korral peavad neuronid toetama pikemaid aksonaalseid ühendusi ja suuremat dendriitset vastuvõtupinda, mis suurendab vajadust tõhusa [[aksonaalne transport|aksonaalse transpordi]], [[valgusüntees]]i ja [[energiaainevahetus]]e järele. Seetõttu ei saa suuremate loomade närvisüsteem tavaliselt kohaneda üksnes olemasolevate neuronite suurendamise kaudu, vaid toimub ka neuronite arvu, ühendusmustrite ja võrguorganisatsiooni muutumine. Et üksiku neuroni suuruse suurenemisel on piirid, saavutatakse suuremate organismide närvisüsteemides vajalik ühenduvus sageli neuronite arvu suurenemise, ühendusmustrite muutumise ja närvivõrkude organisatsiooni keerukamaks muutumise kaudu. Seetõttu ei sõltu närvisüsteemi suurus üksnes neuronite mõõtmetest, vaid neuronite arvu, suuruse, ühenduvuse ja ainevahetusliku toe vastastikusest tasakaalust. ===Areng=== Neuronite areng hõlmab protsesse, mille käigus tekivad, diferentseeruvad ja küpsevad närvisüsteemi neuronid. See hõlmab [[neurogenees]]i ehk neuronite teket, närvisüsteemi eellaskudede arengut, [[närvitüvirakk]]ude ja [[neuraalne eellasrakk|neuraalsete eellasrakkude]] jagunemist, neuronite saatuse määramist, rännet, jätkete kasvu, sünaptiliste ühenduste kujunemist ja närvivõrkude hilisemat ümberkorraldumist. Neuronite arengu üldpõhimõtted on sarnased nii [[selgroogsed|selgroogsetel]] kui ka [[selgrootud|selgrootutel]]: eellasrakkudest tekivad diferentseeruvad neuronid, mis omandavad kindla ehituse ja funktsiooni, kasvatavad jätked, moodustavad sünaptilisi ühendusi ja kohanduvad aktiivsusest sõltuvate protsesside kaudu. ====Selgroogsetel==== Selgroogsete neuronite areng on tihedalt seotud [[neuraaltoru]] arenguga. Neuraaltorust kujuneb [[kesknärvisüsteem]]. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] tekib [[ektoderm]]ist [[neuroektoderm]], mis moodustab [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] ja seejärel [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru seinas paiknevad [[neuraalsed tüvirakud]], millest tekivad kesknärvisüsteemi neuronid ja [[neurogliia]]. Närvisüsteemi varajases arengus paljunevad neuraalsed tüvirakud peamiselt [[sümmeetriline rakujaotus|sümmeetrilise jagunemise]] teel, mille tulemusel suureneb eellasrakkude arv. Hiljem muutub jagunemine sagedamini [[asümmeetriline rakujaotus|asümmeetriliseks]], mille tulemusel tekivad diferentseeruvad neuraalsed eellasrakud ja neuronid. Neuronite saatust reguleerivad täpselt koordineeritud [[geeniekspressioon]]i programmid, [[transkriptsioonifaktor]]id ja [[signaalirada|signaalirajad]], sealhulgas [[Notch-signaalirada|Notch]]-, [[Wnt-signaalirada|Wnt]]-, [[Shh-signaalirada|Shh]]- ja [[BMP-signaalirada|BMP]]-signaalid. Nende toimel kujunevad neuronite asukoht, [[virgatsaine]] tüüp, morfoloogia, ühendused ja funktsionaalne roll närvivõrgus. Näiteks kujunevad eri arenguprogrammide alusel [[ergastav neuron|ergastavad]] [[glutamaat]]i kasutavad neuronid ja [[pidurdav neuron|pidurdavad]] [[GABAergiline neuron|GABAergilised neuronid]]. Pärast tekkimist liiguvad paljud noored neuronid oma lõplikku asukohta. [[Neuronite migratsioon]] on eriti oluline [[suurajukoor]]e arengus, kus neuronid liiguvad neuraaltoru sisemistest piirkondadest ajukoore kihtidesse. Selle tulemusel kujuneb selgroogsete peaajule iseloomulik kihiline ja piirkondlik organisatsioon. Neuronite rännet juhivad nii raku enda omadused kui ka keskkonnas leiduvad signaalid. Olulist osa etendavad [[rakuvaheaine]], [[adhesioonimolekul]]id ja naaberrakkude antavad juhised. Häired neuronite migratsioonis võivad põhjustada närvisüsteemi arenguhäireid. Pärast lõplikku asukohta jõudmist hakkavad neuronid välja arendama oma jätkeid. [[Akson]] kujuneb sageli varases arenguetapis ning selle kasvu juhib [[aksonikasvukoonus]], mis reageerib keskkonna keemilistele ja füüsikalistele signaalidele. Aksonite suunamist mõjutavad mitmesugused signaalmolekulid, näiteks [[netriinid]], [[semaforiinid]], [[ephriinid]] ja [[slit-valk|slit-valgud]]. Need võivad toimida aksonikasvukoonust suunavate või piiravate signaalidena ning aitavad määrata aksonite sihtkohti närvisüsteemis. Dendriidid arenevad järk-järgult ja moodustavad pinna sünaptiliste sisendite vastuvõtuks. Nende kuju ja hargnemist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Neuronite küpsemise oluline osa on [[sünaptogenees]] ehk sünaptiliste ühenduste moodustumine. Arengu käigus tekib närvisüsteemis sageli rohkem sünapse kui täiskasvanueas säilib. [[Sünaptiline kärpimine]] võimaldab närvivõrkudel täpsustuda: aktiivsemad ja funktsionaalselt olulisemad ühendused tugevnevad ning vähem efektiivsed ühendused vähenevad. Selgroogsetel tekib enamik neuroneid enne sündi või varajases arengujärgus. Pärast sündi jätkub neuronite küpsemine, sealhulgas [[müelinisatsioon]], dendriitide hargnemine ja sünaptiliste võrgustike stabiliseerumine. Täiskasvanueas on neuronite jagunemisvõime enamasti väga piiratud, kuid närvivõrgud säilitavad plastilisuse. Mõnes selgroogsete ajupiirkonnas võib esineda ka [[täiskasvanuea neurogenees]]i. Selle ulatus erineb liigiti: näiteks paljudel kaladel ja kahepaiksetel jätkub neuronite teke kogu elu jooksul ulatuslikumalt kui imetajatel. Imetajatel, sealhulgas inimesel, on täiskasvanuea neurogeneesi ulatus ja funktsionaalne tähtsus endiselt uurimise all. ====Selgrootutel==== Selgrootute neuronite areng on väga mitmekesine, sest nende närvisüsteemid erinevad suuresti nii ehituselt kui ka arengumehhanismidelt. Erinevalt selgroogsetest ei põhine nende areng üldiselt neuraaltoru kujunemisel, vaid mitmesugustel rühmaspetsiifilistel eellasrakkudel. Paljudel [[lülijalgsed|lülijalgsetel]], eriti [[putukad|putukatel]], tekivad neuronid [[neuroblast]]idest. Neuroblastid on spetsialiseerunud närvisüsteemi eellasrakud, mis jagunevad korduvalt ja annavad kindla järjestuse alusel tekkivaid järglasi. Selle tulemusel kujunevad täpselt organiseeritud närvivõrgud, näiteks putukate [[aju]] ja [[kõhtmine närviahel|kõhtmise närviahela]] ganglionides. Putukate arengus määravad neuronite tüübi, asukoha ja ühendused geneetilised arenguprogrammid, kuid närvivõrkude küpsemist mõjutavad ka aktiivsusest sõltuvad protsessid. Eriti oluline on see [[moone (bioloogia)|moonde]] ajal, mil närvisüsteem korraldub ümber vastavalt täiskasvanud looma käitumisvajadustele. Osa olemasolevaid neuroneid säilib, osa ühendusi eemaldatakse ja moodustuvad uued ühendused. Keerukama närvisüsteemiga [[peajalgsed|peajalgsetel]] võivad kujuneda väga suured ja spetsialiseerunud neuronid. Näiteks [[kaheksajalg]]adel on suured neuronid ja ulatuslikud närvivõrgud seotud keeruka motoorse juhtimise, õppimise ja meelelise töötlemisega. Paljudel selgrootute liikidel säilib ulatuslik elukestev neuroplastilisus. Mitmetel liikidel jätkub neuronite lisandumine, närvivõrkude ümberkorraldumine ja käitumisega seotud ahelate kohandamine kogu elu jooksul. ====Areng ja plastilisus==== Neuronite areng ei lõpe täielikult pärast närvisüsteemi küpsemist. Kogu elu jooksul toimuvad [[struktuurne plastilisus|struktuursed]] ja [[sünaptiline plastilisus|sünaptilised muutused]], mille käigus võivad muutuda dendriitide hargnemine, aksonite ühendused ja sünapside tugevus. Seega ei kujune närvisüsteem üksnes embrüonaalse arengu käigus, vaid pideva arengu ja kohanemise tulemusena. Selles osalevad neuronite aktiivsus, sünaptilised ühendused, gliiarakud ja keskkonnamõjud. ===Evolutsioon=== Neuronite evolutsioon hõlmab närvirakkude ja närvivõrkude kujunemist loomade evolutsiooni käigus. Neuronid ei tekkinud tõenäoliselt üheainsa järsu muutusena, vaid järkjärgulise üleminekuna lihtsamatelt signaalitöötlussüsteemidelt keerukatele närvivõrkudele. Närvisüsteemide areng võimaldas loomadel kiiremini reageerida keskkonnamuutustele, koordineerida liikumist, töödelda meelelisi signaale ja kujundada keerukat käitumist. Neuronite evolutsiooni uuritakse võrdleva neurobioloogia, arengubioloogia ja molekulaarse evolutsiooni abil. Kuigi tänapäevased närvisüsteemid erinevad eri loomarühmades väga suurel määral, näitavad paljud ühised molekulaarsed mehhanismid, et neuronite põhielemendid kujunesid varakult loomade evolutsioonis. ====Närvisüsteemi varased eelkäijad==== Enne neuronite teket esines tõenäoliselt rakulisi signalisatsioonisüsteeme, milles üksikud rakud tajusid keskkonnamuutusi ja edastasid keemilisi signaale naaberrakkudele. Paljudel tänapäeva üherakulistel organismidel ja lihtsatel hulkraksetel esineb mehhanisme, mis sarnanevad osaliselt närvirakkudes kasutatavatele signaaliradadele, kuigi neil puuduvad neuronid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel hulkraksetel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. Neuronite areng andis eelise, sest elektriliste signaalide abil oli võimalik edastada informatsiooni kiiremini kui üksnes keemilise difusiooni kaudu. Lihtsaimad närvisüsteemid koosnesid tõenäoliselt hajusatest närvirakkude võrgustikest, kus neuronid ei moodustanud veel keskset närvikeskust. Selliseid närvivõrke leidub tänapäeval näiteks [[ainuraksed loomad|ainuraksetest erinevatel]] lihtsamatel hulkraksetel loomadel, nagu [[käsnad]]el närvisüsteem puudub, kuid [[hoovloomad|kõrveraksetel]] esineb hajus närvivõrk. ====Neuronite põhitunnuste kujunemine==== Neuronite evolutsiooniga kujunesid järk-järgult välja nende iseloomulikud omadused: elektrilise erutuvuse võime, pikkade jätkete olemasolu, keemiline signaaliedastus sünapside kaudu ja võime moodustada keerukaid võrgustikke. [[Akson]]i ja [[dendriit]]ide eristumine võimaldas neuronitel spetsialiseeruda eri ülesannetele. Dendriidid kohanesid peamiselt signaalide vastuvõtuks, aksonid aga signaalide edastamiseks teistele rakkudele. See funktsionaalne jaotus suurendas närvivõrkude töötlemisvõimet. [[Sünaps]]ide kujunemine oli närvisüsteemi evolutsioonis oluline samm, sest see võimaldas neuronite vahel paindlikku ja reguleeritavat ühendust. Sünaptiline ülekanne võimaldas närvivõrkudel mitte ainult edastada signaale, vaid ka neid töödelda, tugevdada või nõrgendada. ====Närvisüsteemide keerustumine==== Loomade evolutsiooni käigus kujunesid hajusatest närvivõrkudest järjest organiseeritumad närvisüsteemid. Paljudel [[kahepoolse sümmeetriaga loomad|kahepoolse sümmeetriaga loomadel]] kujunes välja närvirakkude koondumine keha eesmisse ossa, millest arenesid närvikeskused ja hiljem [[aju]]. [[Lülijalgsed]] ja [[selgroogsed]] kujundasid välja tsentraliseeritud närvisüsteemid, kuid nende arenguteed olid suurel määral erinevad. Lülijalgsetel kujunes [[kõhtmine närviahel]], selgroogsetel aga [[seljaaju]] ja [[peaaju]]. Mõlemas rühmas võimaldas närvisüsteemi tsentraliseerumine keerukamat liikumise juhtimist ja käitumise koordineerimist. Selgroogsete evolutsioonis oli oluline [[neuraalhari|neuraalharja]] teke, mis võimaldas paljude perifeerse närvisüsteemi struktuuride, sealhulgas [[seljaajuganglion]]ide ja autonoomse närvisüsteemi osade kujunemist. Selgroogsete ajus toimus närvivõrkude ulatuslik suurenemine ja spetsialiseerumine, eriti [[suurajukoor]]e arenguga imetajatel. ====Neuronite mitmekesistumine==== Evolutsiooni käigus kujunes suur hulk erinevaid neuronitüüpe, mis erinevad oma kuju, ühenduste ja funktsiooni poolest. Erinevate neuronitüüpide teke võimaldas närvivõrkudel jagada ülesandeid: mõned neuronid töötlevad meelelisi sisendeid, teised juhivad liikumist, kolmandad reguleerivad teiste neuronite aktiivsust. Neuronite mitmekesisus ei tulene ainult uute geenide tekkest, vaid ka olemasolevate geeniregulatsioonivõrkude erinevast kasutamisest. Samade arenguliste signaaliradade ja transkriptsioonifaktorite erinev rakendamine võib viia väga erinevate neuronitüüpide kujunemiseni. ====Neuronite evolutsioon selgroogsetel==== Selgroogsete evolutsiooni käigus suurenes närvisüsteemi keskne integratsioonivõime. Kaladel, kahepaiksetel ja roomajatel kujunesid välja keerukad sensoorsed ja motoorsed süsteemid, mis võimaldasid kohaneda erinevate keskkondadega. Lindudel ja imetajatel toimus eriti ulatuslik peaaju areng. Imetajatel suurenes [[neokorteks]]i roll informatsiooni töötlemisel, õppimisel ja keeruka käitumise kujunemisel. Mõnedel primaatidel, sealhulgas inimesel, suurenes eriti assotsiatiivsete ajupiirkondade osakaal, mis võimaldas abstraktset mõtlemist, keelelist suhtlust ja kultuurilist õppimist. ====Neuronite evolutsiooniline skaleerumine==== Neuronite suurus, hargnemine ja ühenduste arv on evolutsiooni käigus kohanenud organismi keha suuruse ja eluviisiga. Suurematel loomadel peavad neuronid sageli ühendama pikemaid vahemaid ning seetõttu võivad suureneda nii aksonite pikkus, dendriitide ulatus kui ka rakusisese transpordi võimekus. Samas ei tähenda suurem aju ja suuremad neuronid alati keerukamat käitumist. Erinevad loomarühmad on arendanud erinevaid närvisüsteemi organisatsiooni viise. Näiteks [[peajalgsed|peajalgsetel]] on väga keerukas närvisüsteem, kuigi nende evolutsiooniline areng erineb selgroogsete omast. ====Neuronite evolutsioon ja plastilisus==== Närvisüsteemide evolutsioon ei seisne üksnes uute struktuuride tekkes, vaid ka võimes kohaneda muutuvate tingimustega. Neuronite plastilisus, sünaptiliste ühenduste muutumine ja õppimisvõime kujunesid oluliseks evolutsiooniliseks eeliseks. Evolutsiooni käigus suurenes närvivõrkude võime muuta oma ühendusi vastavalt kogemusele. See võimaldas loomadel kohaneda paindlikumalt keskkonnaga ning soodustas keerukamate käitumisvormide kujunemist. Seega kujutab neuronite evolutsioon endast üleminekut lihtsatelt rakulistelt signalisatsioonisüsteemidelt kõrgelt organiseeritud dünaamilistele närvivõrkudele. Neuronite põhiomadused kujunesid varakult loomade evolutsioonis, kuid nende mitmekesisus, ühenduste keerukus ja töötlemisvõime suurenesid järk-järgult eri loomarühmades erinevate evolutsiooniliste radade kaudu. ==Sünapsid== {{Vaata|Sünaps}} [[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg|pisi|Erutuse ülekanne]] Närvikoe eripära on [[sünaps]]ide rohkus. Sünapside kaudu edastatakse signaale neuronite vahel ning neuronite ja teiste sihtrakkude (näiteks [[lihasrakk]]ude ja [[näärmerakk]]ude) vahel. Ühel neuronil võib olla kuni kümneid tuhandeid sünapse. Akson võib moodustada [[aksodendriitne sünaps|aksodendriitseid]], [[aksosomaatiline sünaps|aksosomaatilisi]] ja [[aksoaksonaalne sünaps|aksoaksonaalseid]] sünapse. Aksodendriitsetes sünapsides kontakteerub akson teise neuroni dendriidiga, aksosomaatilistes rakukehaga ning aksoaksonaalsetes teise neuroni aksoniga, võimaldades mõjutada signaali levikut ja sünaptilist ülekannet juba enne selle jõudmist sihtrakuni. [[Keemiline sünaps]] koosneb [[presünaptiline lõpe|presünaptilisest lõpmest]] ([[presünaps]]) ja [[postsünaptiline membraan|postsünaptilisest membraanist]] ([[postsünaps]]), mida eraldab kitsas [[sünapsipilu]]. Presünapsis paiknevad arvukad 30–50 nm läbimõõduga [[sünapsipõieke]]sed ehk sünaptilised vesiikulid, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id. Virgatsainete varal toimivad sünapsid jaotatakse funktsionaalselt kaheks põhitüübiks. Kiiretes ioonkanal-sünapsides ehk [[ionotroopne sünaps|ionotroopsetes sünapsides]] seondub virgatsaine otse [[retseptor (biokeemia)|retseptoriga]], mis on ise [[ioonkanal]] või selle osa. See põhjustab kiireid muutusi [[membraanipotentsiaal]]is ja võimaldab väga kiiret signaaliedastust. Aeglasemates [[metabotroopne sünaps|metabotroopsetes sünapsides]] ei ava retseptor otseselt ioonkanalit, vaid aktiveerib rakusiseseid [[signaalirada|signaaliradasid]] (nt [[G-valk]]ude kaudu), mis muudavad raku aktiivsust kaudsemalt ja pikemaajaliselt. Lisaks keemilistele sünapsidele esinevad närvisüsteemis ka [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]], milles rakud on ühendatud [[aukliidus]]te kaudu. Nende kaudu liiguvad ioonid otse ühest rakust teise, mistõttu signaali ülekanne on väga kiire ja sageli kahesuunaline. Elektrilised sünapsid on olulised eeskätt kiire sünkroniseeritud aktiivsuse, näiteks teatud [[refleks]]ide ja rütmiliste närvivõrgustike tekkimisel. Sünapside ehitus ja toimimine on närvisüsteemi evolutsioonis järk-järgult mitmekesistunud. Varajastes [[selgrootud|selgrootute]] närvivõrkudes esinesid nii keemilised kui ka elektrilised sünapsid ning nende kombinatsioon võimaldas lihtsat, kuid efektiivset signaali levikut hajusates närvivõrkudes. Eriti [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja [[limused|limustel]] on säilinud suur funktsionaalne mitmekesisus, kus elektrilised sünapsid toetavad kiiret koordinatsiooni ning keemilised sünapsid võimaldavad plastilisust ja modulatsiooni. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on keemilised sünapsid domineerivaks muutunud ning nende molekulaarne keerukus on märkimisväärselt suurenenud. Eriti [[imetajad|imetajatel]] on arenenud väga lai valik [[retseptor (biokeemia)|retseptoreid]], [[sekundaarne virgatsaine|sekundaarseid virgatsaineid]] ja [[modulatoorne süsteem|modulatoorseid süsteeme]], mis võimaldavad sünaptilise ülekande peent reguleerimist. Elektrilised sünapsid on säilinud eeskätt spetsialiseerunud võrgustikes, kus on oluline kiire ja sünkroniseeritud aktiivsus (näiteks ajutüve ja võrkkesta teatud osad). Arengu käigus kujunevad sünapsid välja [[sünaptogenees]]i kaudu, kui aksoni kasvukoonused loovad esmased kontaktid sihtrakkudega. Esialgu moodustub ülemäärane hulk sünapse, mille hulgas toimub hiljem aktiivsusest sõltuv selektsioon. Vähem aktiivsed ühendused elimineeritakse protsessis, mida nimetatakse [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimiseks]], sagedamini kasutatavad sünapsid aga stabiliseeruvad ja tugevnevad. See mehhanism on eriti väljendunud [[inimene|inimesel]], kellel sünapside ümberkujunemine jätkub ka pärast sündi ning sõltub tugevalt kogemusest ja õppimisest. ==Gliiarakud== {{Vaata ka|Gliiarakk}} [[Pilt:Neuroglia.png|pisi|Neurogliia]] Gliiarakud ehk neurogliia ehk gliia<ref>Vanakreeka sõnast γλία, ''glia'' 'liim'. Arend 2023: 904.</ref> on neuronite kõrval närvikoe teine peamine rakurühm.<ref>Arend 2023: 904–905.</ref> Termini ''neurogliia'' (saksa ''Neuroglia'') võttis 19. sajandil kasutusele [[Rudolf Virchow]], kes pidas gliiat närvirakke kooshoidvaks "närvikoe liimiks" (''Nervenkitt'') ehk "aju sidekoeks".<ref>Arend 2023: 905.</ref> Tänapäeval on teada, et gliia ei ole üksnes tugikude, vaid koosneb mitmest spetsialiseerunud rakutüübist, mis osalevad peaaegu kõigis närvisüsteemi talitluse aspektides.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud on enamasti neuronitest väiksemad ja moodustavad ligikaudu poole [[peaaju]] ja [[seljaaju]] mahust.<ref name="histo" /> Erinevalt neuronitest ei tekita nad klassikalisi [[aktsioonipotentsiaal]]e,<ref>Mõnel gliiarakul (näiteks haistmissüsteemi teatud gliiarakkudel) on kirjeldatud [[naatriumikanal]]itega aktiivsust.</ref> kuid neil leidub [[virgatsaine]]te retseptoreid, [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]] ja rakusiseseid signaalimehhanisme, mis võimaldavad neil reageerida neuronite aktiivsusele ja mõjutada närvivõrkude talitlust.<ref>Kandel 2021: 131.</ref> Gliiarakud loovad neuronite talitluseks vajaliku mikrokeskkonna ja hoiavad seda.<ref>Arend 2023: 905.</ref> Nad toetavad neuroneid mehaaniliselt ja ainevahetuslikult, säilitavad [[ioonhomöostaas]]i ja rakuvälise keskkonna koostist, osalevad [[energiametabolism]]is ja [[lipiidimetabolism]]is, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, moodustavad [[müeliintupp]]i, osalevad [[immuunseire]]s ja [[fagotsütoos]]is, reageerivad [[koekahjustus]]tele ja osalevad närvikoe arengus ja taastumises, [[sünaptiline plastilisus|sünaptilises plastilisuses]], õppimises ja mäluprotsessides.<ref>Kandel 2021: 131–134.</ref> Selgroogsete gliia jaotatakse [[makrogliia]]ks ja [[mikrogliia]]ks. Makrogliia hulka kuuluvad [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]] ning [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]].<ref name="histo" /> Enamik makrogliiast pärineb koos neuronitega [[neuroektoderm]]ist. [[Mikrogliia]] aga on [[mesoderm]]se päritoluga ning areneb peamiselt [[rebupõis|rebupõie]] [[mononukleaarne fagotsüüt|mononukleaarsete fagotsüütide]] liinist.<ref>Kandel 2021: 134.</ref> Gliiarakkude ehitus ja funktsioon on loomariigis märkimisväärselt mitmekesised. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on gliia tugevalt spetsialiseerunud, [[selgrootud|selgrootutel]] on gliiarakke vähem ja nende mitmekesisus väiksem. Sellest hoolimata täidavad nad ka selgrootutel samu põhifunktsioone: toetavad neuroneid, säilitavad rakuvälise keskkonna koostist ja isoleerivad närvikiude. Evolutsiooni käigus on gliia muutunud üha spetsialiseerunumaks ning selle osa närvisüsteemi talitluse reguleerimisel on märkimisväärselt suurenenud. Varem peeti kõige arvukamaks gliiarakutüübiks astrotsüüte,<ref name="histo" /> kuid [[isotroopne fraktsioneerimine|isotroopse fraktsioneerimise]] meetodil on leitud, et enamikus ajupiirkondades, sealhulgas inimese [[neokorteks]]is, on kõige arvukamad oligodendrotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 45–75% kõigist gliiarakkudest; astrotsüüdid moodustavad ligikaudu 19–40% ja mikrogliia alla 10%.<ref>Christopher S von Bartheld, Jami Bahney, Suzana Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: a review of 150 years of cell counting. – ''The Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524(18):3865–3895. </ref> Ka hiire kogu peaaju hõlmavas rakuloenduses osutusid oligodendrotsüüdid kõige arvukamaks gliiarakutüübiks.<ref>Bruna Valério-Gomes, Daniel M. Guimarães1, Diego Szczupak, Roberto Lent. The absolute number of oligodendrocytes in the adult mouse brain. – ''Frontiers in Neuroanatomy'', 2018, kd 12.</ref> === Makrogliia === [[Makrogliia]] hõlmab neuroektodermist pärinevaid gliiarakke. Selle peamised rakutüübid on [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]; [[piirdenärvisüsteem]]is kuuluvad makrogliia hulka ka [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja [[satelliitrakk|satelliitrakud]]. Makrogliia täidab peamiselt tugi-, ainevahetus-, isolatsiooni- ja regulatsioonifunktsioone ning osaleb [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]], [[müelinisatsioon]]i ja sünaptilise talitluse säilitamises. ==== Astrotsüüdid ==== [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]] on tavaliselt ligikaudu tähekujulised ning nende arvukad jätked ulatuvad neuronite, sünapside ja veresoonte juurde, moodustades veresoonte ümber [[perivaskulaarne lõppjalg|perivaskulaarseid lõppjalgu]].<ref name="histo" /> Eristatakse [[protoplasmaatiline astrotsüüt|protoplasmaatilisi]] ja [[kiuline astrotsüüt|kiulisi astrotsüüte]]. Protoplasmaatilised astrotsüüdid paiknevad peamiselt [[hallaine]]s, neil on lühikesed tugevasti hargnenud jätked ning nad osalevad peamiselt sünaptilise mikrokeskkonna reguleerimises. Kiulised astrotsüüdid paiknevad valdavalt [[valgeaine]]s, nende jätked on pikemad, peenemad ja vähem hargnenud ning nad toetavad eeskätt närvikiudude talitlust.<ref name="histo" /> Astrotsüüdid reguleerivad [[ioonhomöostaas]]i, eeskätt [[kaltsiumiioon]]ide tasakaalu, eemaldavad sünapsidest liigseid [[virgatsaine]]id, varustavad neuroneid [[ainevahetussubstraat]]idega ja osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises. Nende peened [[perifeersed astrotsüüdijätked]] ümbritsevad sageli sünapse ja mõjutavad sünaptilist signaaliülekannet. Astrotsüüdid on omavahel ühendatud [[aukliidus]]te kaudu ning moodustavad ulatusliku funktsionaalse võrgustiku. Kahjustuse korral võivad nad vohada ja moodustada [[glioos]]e ning [[glioosne arm|glioosse armi]]. ==== Oligodendrotsüüdid ==== [[Oligodendrotsüüt|Oligodendrotsüüdid]] moodustavad [[kesknärvisüsteem]]is [[müeliintupp|müeliintupesid]],<ref name="histo" /> mis elektriliselt isoleerivad aksoneid ning suurendavad [[aktsioonipotentsiaal]]i leviku kiirust ja energiatõhusust. Üks oligodendrotsüüt võib müeliniseerida korraga mitme erineva aksoni [[internoodium]]i. Lisaks müelinisatsioonile toetavad oligodendrotsüüdid aksonite ainevahetust ja talitlust. ==== Ependüüm ==== [[Ependüümirakk|Ependüümirakud]] moodustavad ühekihilise kuubilise või madala silindrilise epiteelitaolise kihi, mis vooderdab [[ajuvatsake|ajuvatsakesi]] ja [[seljaaju keskkanal]]it.<ref name="histo" /> Nende apikaalsel pinnal paiknevad [[ripsmed (organellid)|ripsmed]] ja [[mikrovill]]id, mis aitavad kaasa [[ajuvedelik]]u liikumisele ning osalevad selle koostise regulatsioonis. Mõned autorid käsitavad ependüümi gliiast eraldi epiteelilaadse koena. === Mikrogliia === [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentsete [[immuunrakk]]ude populatsioon. Need paiknevad peamiselt [[hallaine]]s ja on gliiarakkudest kõige väiksemad ning neil on peened tugevalt hargnenud jätked.<ref name="histo" /> Mikrogliia rakud on funktsionaalselt [[makrofaag]]id: nad teevad [[immuunseire]]t, eemaldavad [[fagotsütoos]]i teel [[rakujäänus]]eid, [[haigustekitaja]]id ja kahjustatud sünapse ning osalevad närvikoe arengu, homöostaasi ja kahjustusjärgse paranemise regulatsioonis,<ref>Kandel 2021: 134.</ref> sealhulgas [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimises]]. == Närvikiud == {{Vaata|Närvikiud}} Närvikiud koosneb neuroni [[akson]]ist (harva mõnest muust eferentsest jätkest) ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest, kui see on olemas.<ref name="histo" /><ref>''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 532.</ref> Eristatakse [[müeliinkiud]]e ehk [[müeliniseeritud kiud]]e ja [[müeliinita kiud]]e ehk [[müeliseerimata kiud]]e.<ref name="histo" /><ref>Arend 2023: 918.</ref> Aksonist moodustavad müeliinkiu kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked, piirdenärvisüsteemis [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref name="histo" /> Kesknärvisüsteemis koosneb müeliinkiud aksonist ja seda ümbritsevast [[müeliintupp|müeliintupest]]. [[Piirdenärvisüsteem]]is võib kiul lisaks müeliintuppele olla väliskiht – [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, mis ümbritseb müeliintupe välispinda. Schwanni tupp koosneb müeliintupe moodustava [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasmast ja rakutuumast.<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müelinisatsioon]] algab looteeas, kuid jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel kestab mõnede ajupiirkondade müeliniseerumine kuni noore täiskasvanu eani. === Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud === [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref name="histo" /> Schwanni rakk ümbritseb tavaliselt ühe aksoni ühte [[internodaalsegment|internodaalsegmenti]], üks oligodendrotsüüt aga võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osa mitme aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiud koosneb aksonist, Schwanni raku moodustatud müeliintupest ja selle välispinnal paiknevast [[Schwanni tupp|Schwanni tupest]] ehk neurilemmist. Schwanni tupp koosneb Schwanni raku tsütoplasmast koos rakutuumaga.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Sellised närvikiud esinevad peaaegu kõigil selgroogsetel; erandiks on [[sõõrsuud]],<ref name="levi" /> kelle närvikiud ei moodusta tüüpilist müeliintuppe. Neid leidub kõige rohkem [[piirdenärvisüsteem]]i seljaaju- ja kraniaalnärvides.<ref name="levi" /> Sellised kiud moodustuvad peamiselt seljaaju ja peaaju motoorsete neuronite aksonitest ning seljaaju- ja kraniaalganglionide sensoorsete neuronite aksonitest.<ref name="levi" /> Eranditeks on [[nägemisnärv]],<ref name="levi" /> mis kuulub arenguliselt [[kesknärvisüsteem]]i ja mille aksoneid müeliniseerivad oligodendrotsüüdid, ning [[haistmisnärv]],<ref name="levi" /> mille aksoneid ümbritsevad [[haistmisümbrisrakk|haistmisümbrisrakud]] ehk [[haistmisepiteeli tugigliia]], kuid mis neid ei müeliniseeri. Vähemal hulgal leidub Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiude ka [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilise närvisüsteemi]] tüvedes ja harudes.<ref name="levi" /> Need närvikiud võivad ulatuda ühe katkematu jätkena neuroni rakukehast kuni lõppelundini<ref name="levi" /> ja olla üle meetri pikkused. Närvipõimikute moodustumisel ja närvitüvede hargnemisel ei ühine närvikiud omavahel ega moodusta [[anastomoos]]e; muutub üksnes nende paiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles närvi distaalses osas enne terminaalseid harusid.<ref name="levi" /> Arengu käigus ümbritsetakse nende kiudude aksonid täies pikkuses Schwanni rakkudega. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni juurde kraavitaoline moodustis, mille servad liituvad omavahel, nii et akson kattub igas suunas Schwanni raku tsütoplasmaga. Nüüd puutub osa Schwanni raku vastaskülgede rakumembraanist omavahel kokku ja moodustab [[mesakson]]i (kahekordse rakumembraani riba). Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma ümber aksoni keerduma, kusjuures mesakson hakkab pikenema ja kontsentriliselt ümber aksoni keerduma. Alguses jääb mesaksoni keerdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, seejärel liituvad keerud omavahel tihedalt, nii et tekib müeliintupp. Sellest väljapoole jääb Schwanni raku tsütoplasma koos tuumaga (Schwanni tupp).<ref>Arend 2023: 918.</ref> Schwanni raku rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide, mistõttu see on aksonile hea elektriline isolaator ja hoiab ioon-mikrokeskkonda püsivalt aktsioonipotentsiaali levikule soodsana.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Selles eristatakse peajooni ja vahejooni. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed on rakumembraanide tsütoplasmapoolsed pinnad. Nende vahel asetsevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis moodustuvad rakumembraanide välispindade liitumisel.<ref>Arend 2023: 919.</ref> === Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud === [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked.<ref name="histo" /> Erinevalt Schwanni rakkudest ei moodusta oligodendrotsüüdid üksiku aksoni ümber terviklikku rakku ümbritsevat kihti, vaid nende mitmed jätked võivad moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni üksikute [[internoodium]]ide ümber.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Seetõttu ei ole kesknärvisüsteemi müeliinkiud seotud ühe kindla müeliini moodustava rakuga samal viisil nagu piirdenärvisüsteemi Schwanni raku moodustatud müeliinkiud. Kesknärvisüsteemi müeliinkiud moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes, ning neid leidub ka [[hallaine]]s neuronite vahel. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub Schwanni tupp ehk neurilemm, sest neid ümbritseva müeliini moodustavad oligodendrotsüütide jätked. Ranvier' soonised on siiski olemas ning võimaldavad ka kesknärvisüsteemis [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]. === Müeliinita kiud === {{Vaata|Müeliinita kiud}} Kõik aksonid ei ole müeliniseeritud. [[Müeliinita kiud]]udel ehk [[müeliseerimata kiud]]udel puudub kompaktne [[müeliintupp]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Siiski ümbritsevad aksoneid gliiarakud, mis osalevad ka nende ainevahetuslikus toetamises. [[Piirdenärvisüsteem]]is paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt [[Schwanni rakk]]ude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sissesopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit;<ref name="histo" /> sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. Müeliinita närvikiude leidub eriti [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvisüsteemis]], kuid neid esineb ka kesknärvisüsteemi hallaines ja aksonite terminaalsetes piirkondades. === Läbimõõt === Närvikiudude läbimõõt varieerub suurel määral nii eri närvide kui ka ühe närvi sees.<ref name="levi" /> Inimesel on müeliinkiudude läbimõõt ligikaudu 1–20 μm. Juba varajastes uurimustes märgati, et suuremad neuronid annavad enamasti jämedamaid aksoneid. Et suurematel neuronitel on sageli ka pikemad aksonid, seostati närvikiu läbimõõtu ka selle pikkusega.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et suurem aksoni läbimõõt vähendab aksoni sisetakistust ning võimaldab koos müeliintupega kiiremat [[aktsioonipotentsiaal]]i levikut. Eri loomaliikidel esineb üldiselt seos keha suuruse, aksonite pikkuse ja läbimõõdu vahel, kuigi see ei ole absoluutne. === Ranvier' soonised === [[Ranvier' soonis]]ed on piirkonnad, kus müeliintupp katkeb ja akson on lühikeses ulatuses paljastatud. Schwanni rakkude moodustatud müeliinkiududes on Ranvier' soonised ehk Ranvier' sõlmed kõrvuti asetsevate Schwanni rakkude kokkupuutealad, kus akson on ainult osaliselt kaetud nende rakkude ainult osaliselt kattuvate jätketega.<ref>Arend 2019: 919.</ref> Kahe järjestikuse Ranvier' soonise vahelist müeliniseeritud aksonilõiku nimetatakse [[internodaalsegment|internodaalsegmendiks]] ehk [[internoodium]]iks.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Schwanni rakkude moodustatud müeliinkius on see lõik, mida ümbritseb üks Schwanni rakk.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Inimesel on selle pikkus tavaliselt ligikaudu 0,2–2 mm ning see suureneb üldiselt koos aksoni läbimõõduga.<ref name="levi" /> Internodiaalsegmendis on näha põiki kulgevaid [[Schmidti-Langermani sälk]]e ehk Schmidti-Langermani intsisuure.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Ranvier' sooniste piirkonna [[aksolemm]] on eksponeeritud [[interstitsiaalvedelik]]us leiduvatele ioonidele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Selles on tihedalt [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]], mille kaudu aktsioonipotentsiaal igas sõlmes taastub.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Selline juhtivusviis võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]], mille puhul [[aktsioonipotentsiaal]] levib hüppeliselt ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Saltatoorne juhtivus suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks, sest [[depolarisatsioon]] toimub peamiselt Ranvier' sooniste piirkondades paiknevas aksonimembraanis. Varajased neurohistoloogid arvasid, et need katkestused võimaldavad toitainetel ja koevedelikul paremini aksonini pääseda ning toetavad niiviisi närvikiu ainevahetust.<ref name="levi" /> === Müeliinkesta muutused kahjustuse korral === Müeliintupp on tundlik mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste kahjustuste suhtes. Närvikiu vigastuse, tugeva venituse, [[hüpotooniline lahus|hüpotooniliste lahuste]] toime või mitmesuguste haiguste korral laguneb müeliin ebakorrapärasteks kogumikeks.<ref name="levi" /> Müeliini suure lipiidisisalduse tõttu värvub terve müeliintupp mitmete histoloogiliste meetoditega iseloomulikul viisil. [[Osmiumhape|Osmiumhappega]] töötlemisel muutub see hallikaks (aeglane ja nõrk mustumine), [[sudaanvärvid]]ega aga roosakaks. Degeneratsiooni käigus vabanevad müeliini lipiididest [[rasvhapped]], [[glütseriin]] ja [[kolesterool]], mille tõttu kahjustunud müeliin värvub osmiumhappe toimel mustaks. Neil muutustel põhineb [[Marchi meetod]],<ref name="levi" /> mida kasutati kahjustunud närvikiudude ja närviteede kulgemise uurimiseks klassikalises neuroanatoomias. === Närvikiudude terminaalsed piirkonnad === Närvikiud säilitavad suurema osa oma pikkusest ühtlase ehituse ega moodusta omavahel anastomoose. Närvipõimikutes toimub üksnes üksikute aksonite ümberpaiknemine närvikimpudes. Aksonite tegelik hargnemine algab tavaliselt alles terminaalses piirkonnas. Seal muutub müeliintupp õhemaks või kaob täielikult ning akson jaguneb peenemateks harudeks, mis moodustavad [[sünaps]]eid teiste neuronite, lihasrakkude või retseptorrakkudega. Müeliini puudumine terminaalsetes piirkondades võimaldab aksonil moodustada tihedaid rakukontakte ning vabastada [[virgatsaine]]id sünaptilisse pilusse. === Närvikiud ajaloolises neurohistoloogias === Varasemas neurohistoloogias käsitati närvikiudu sageli neuroni aksonina koos seda ümbritsevate kestadega. Juba 19. sajandi uurijad rõhutasid, et närvikiud ei ole organismi iseseisev struktuuriüksus, vaid kuulub närvirakku. Perifeersete närvide ning [[kesknärvisüsteem]]i valge- ja hallaine kiudusid käsitati hiljem [[Golgi I tüüpi neuron]]ite aksonitena.<ref name="levi" /> Klassikalises neurohistoloogias jaotati närvikiude sageli selle järgi, kas neid ümbritses [[neurilemm]]. [[Neurilemmiga närvikiud]]udeks peeti peamiselt perifeerse närvisüsteemi müeliniseeritud närvikiude, mille ümber kirjeldati Schwanni kest ehk neurilemm. Neurilemmita kiududeks käsitati seevastu närvikiude, millel sellist välist kesta ei kirjeldatud, eelkõige kesknärvisüsteemi kiude. Hiljem selgus, et selline jaotus ei kajasta müeliini moodustumise tegelikku rakulist alust. Tänapäeval eristatakse müeliinkiude eelkõige selle järgi, milline gliiarakk müeliini moodustab: piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliini [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] ja kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]id. Varajased histoloogid kirjeldasid [[müeliin]]i sageli mitte kindla struktuurina, vaid närvikiudu ümbritseva lipiidirikka poolvedela või [[kolloid]]se ainena, milles leidus rohkesti [[letsitiin]]i, [[tsefaliin]]i ja [[kolesterool]]i.<ref name="levi" /> Hilisemad ultrastruktuuriuuringud näitasid, et müeliin ei ole amorfne aine, vaid korrapärane mitmekihiline membraansüsteem, mis koosneb gliiarakkude korduvalt ümber aksoni keerdunud rakumembraanidest. 19. sajandil kirjeldati ka müeliintupe korrapäraseid katkestusi ehk [[Ranvier' soonis]]eid. Neid peeti algul kohtadeks, mille kaudu [[toitaine]]d ja [[koevedelik]]ud pääsevad aksonini.<ref name="levi" /> Aksonit nimetati vanemas kirjanduses sageli silinderteljeks. Värvimismeetoditega kirjeldati selles kulgevaid peeni fibrille, mida nimetati [[neurofibrill]]ideks. Arutleti selle üle, kas need on elusa närviraku tegelikud struktuurid või närvikoe fikseerimise käigus nähtavale tulnud omadused.<ref name="levi" /> Tänapäeval on teada, et neurofibrillide ajalooline kujutis vastab peamiselt aksoni tsütoskeleti elementidele – [[mikrotoruke]]stele, [[neurofilament]]idele ja [[aktiinifilament]]idele. Nende ruumiline organiseeritus võib sõltuvalt preparatsioonimeetodist avalduda valgusmikroskoobis erinevalt. Terminit "neurilemm" on eri aegadel ja eri autorite poolt kasutatud erinevalt. Algul tähistas see müeliintuppe ja Schwanni tuppi kokku. Vahepeal arvati, et nende peal on veel üks õhuke kest, mida hakati nimetama neurilemmiks ehk Schwanni kestaks.<ref name="levi" /> Varasemates uurimustes peeti paljusid müeliinita närvikiude täiesti paljateks aksoniteks.<ref name="levi" /> Hiljem selgus, et enamik piirdenärvisüsteemi müeliinita aksoneid paikneb siiski Schwanni rakkude tsütoplasmas. Mitme väikese aksoni paiknemist ühe Schwanni raku tsütoplasmas nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Areng== {{Vaata|Neurogenees}} ===Selgroogsed=== Närvikoe areng selgroogsetel algab varases [[embrüogenees]]is, kui [[neuroektoderm]] eristub [[ektoderm]]ist. [[Neurulatsioon]]i käigus moodustub [[neuraaltoru]], millest areneb [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]] ja [[seljaaju]]), ning [[neuraalhari]], mille rakkudest kujunevad mitmed [[piirdenärvisüsteem]]i struktuurid. Arenevate embrüonaalsete struktuuride, eelkõige [[seljakeelik]]u indutseerival toimel moodustub lindudel ja imetajatel ektodermis [[neuraalvagu]]. Neuraalvao servad moodustavad [[neuraalvoldid]], mille sulgumisel tekib neuraaltoru, mis eraldub pindmisest ektodermist. Sulgunud neuraalvoltide piirialalt kujuneb [[neuraalhari]], mille rakud rändavad kereosas külg- ja kõhtsuunas ning moodustavad [[ganglioniliist]]u ehk [[ganglioniplaat|ganglioniplaadi]]. Sellest arenevad muu hulgas [[neuroblast]]id ja [[glioblast]]id – [[seljaajuganglion]]ide ja [[autonoomne ganglion|autonoomsete ganglionide]] neuronite ning makrogliia eellasrakud. Osa neuraalharja rakkudest rändab ektodermi alla ja neist saavad alguse [[melanoblast]]id, millest arenevad naha [[melanotsüüt|melanotsüüdid]]. Peapiirkonna neuraalharja rakud osalevad [[kraniaalnärv]]ide [[ganglion]]ide moodustumises koos [[neuraalplakoodid|neuraalplakoodidest]] pärinevate rakkudega. Neuraalplakoodid on pea külgedel paiknevad ektodermi paksendid, mis annavad olulise panuse mitme kraniaalse sensoorse ganglioni arengusse.<ref>Афанасьев Ю. И., Юрина Н. А. ''Гистология'', 4. trükk, 1989, lk 286.</ref> Neuraaltoru [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]] (klassikalises histoloogias nimetatud ka [[medulloblast]]ideks) [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] [[neuroblast]]ideks ja [[glioblast]]ideks – peaaju ja seljaaju neuronite ning makrogliia eellasrakkudeks. Neuroblasti diferentseerumisega kaasneb aksoni kasvuga seotud valgu [[GAP-43]] avaldumine. GAP-43 on tihedalt seotud [[tsütoskelett|tsütoskeletiga]] ja selle [[geeniekspressioon|ekspressioon]] on üks varajase aksonaalse diferentseerumise tunnuseid.<ref>Мяделец О. Д. ''Гистология, цитология и эмбриология человека'', 2007, lk 134–135.</ref> Diferentseerumise ja migratsiooni käigus kaotavad neuroepiteelirakud ja neuroblastid jagunemisvõime ja omandavad iseloomuliku pirnja kuju. Nende [[rakutuum|tuum]] ja [[kare endoplasmaretiikulum]] korralduvad ümber. Raku tipmises osas moodustab esmalt üks jätke ja seejärel moodustuvad ülejäänud jätked. Varajases arengujärgus võib iga jätke omandada nii dendriidi kui ka aksoni omadusi, kuid aksoni diferentseerumisega kaasneb GAP-43 suurenenud avaldumine vastavas jätkes. Neuronite spetsialiseerumise oluline tunnus on peente [[neurofibrill]]ide teke tsütoplasmas. Nende hulk suureneb järk-järgult. Neuroblastid rändavad aktiivselt kindlatesse sihtkohtadesse. Nende jätked reageerivad keemilistele juhtsignaalidele ([[kemotropism]]), mis suunavad aksonite kasvu sobivate sihtrakkude poole. Neuronite migratsiooni ja ühenduste kujunemist toetab [[radiaalgliia]], mis on nii neuronite migratsioonirada kui ka närvisüsteemi arengus oluline tüvirakupopulatsioonina. Küpsete neuronite vahel kujunevad spetsiifilised rakkudevahelised kontaktid – [[sünaps]]id. [[Glioblast]]id säilitavad suure proliferatsioonivõime ka pärast migratsiooni ja diferentseeruvad [[gliiarakk]]udeks, mis moodustavad [[makrogliia]]. [[Mikrogliia]] ei pärine neuraaltorust ega neuraalharjast. See areneb [[rebukott|rebukoti]] [[erütromüeloidne eellasrakk|erütromüeloidsetest eellasrakkudest]], mis rändavad embrüonaalse arengu varajases järgus kujunevasse [[kesknärvisüsteem]]i ja diferentseeruvad seal [[mikrogliiarakk]]udeks. [[Histogenees]]i käigus hukkub märkimisväärne osa neuronitest (olenevalt piirkonnast ligikaudu 25–80%) [[apoptoos]]i ehk [[programmeeritud rakusurm]]a teel. Elimineeritakse eeskätt need neuronid, mis ei loo funktsionaalseid ühendusi oma sihtmärkelunditega ega saa neilt vajalikke [[troofiline signaal|troofilisi signaale]], samuti neuronid, mis moodustavad ebaõigeid ühendusi. Närvisüsteemi arengus tekib esialgu oluliselt rohkem neuroneid, kui lõplikult vajalikuks osutub, ning ülejääk eemaldatakse programmeeritud rakusurma teel. Pärast põhiliste närviühenduste moodustumist toimub [[sünaptiline kärpimine]], mille käigus eemaldatakse vähem aktiivsed sünapsid ja tugevdatakse sagedamini kasutatavaid ühendusi. Sellele järgneb ulatuslik [[müeliniseerumine]], mis suurendab [[aktsioonipotentsiaal]]i levimise kiirust ja energiatõhusust. [[Oligodendrotsüüt]]ide vahendatud müeliniseerumine jätkub paljudes ajupiirkondades ka pärast sündi. Inimesel on närvikoe areng eriti pikenenud ja plastiline. Eri ajupiirkonnad küpsevad erineval ajal: [[sensoorne ajukoor|sensoorne]] ja [[motoorne ajukoor]] küpsevad varem, [[prefrontaalne ajukoor]] aga, mis on seotud [[planeerimine|planeerimise]], [[otsustamine|otsustamise]] ja [[töömälu]]ga, küpseb kuni [[noorukiga|noorukiea]] ja [[varajane täiskasvanuiga|varajase täiskasvanueani]]. Müeliniseerumine jätkub mõnes piirkonnas kuni kolmanda elukümnendini. Inimese närvikoe arengut iseloomustab tugev [[neuroplastilisus]]: sünaptiliste ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine, uute ühenduste teke ning närvivõrkude ümberorganiseerumine jätkuvad kogu elu jooksul. ===Selgrootud=== ====Keelikloomad==== [[Süstikkalad]]el ja [[mantelloomad]]el kulgeb neurulatsioon mõnevõrra teisiti kui [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Süstikkaladel tekib [[neuraaltoru]] samuti [[ektoderm]]ist [[neuraalvagu|neuraalvao]] ja [[neuraalvolt]]ide sulgumise teel, kuid areng on lihtsam ja [[neuraalhari]] puudub või on väga algeline. Sellepärast puudub ka enamik neuraalharjast pärinevaid rakutüüpe ja struktuure, mis on iseloomulikud selgroogsetele, sealhulgas suurem osa [[piirdenärvisüsteem]]i [[ganglion]]idest, [[Schwanni rakk]]udest ja [[melanotsüüt]]idest. [[Mantelloomad]]el moodustub [[vastne|vastse]] selgmine neuraaltoru samuti ektodermist, kuid närvisüsteemi areng on tugevalt lihtsustunud. Enamikul liikidel taandareneb vastse närvitoru pärast [[moone (bioloogia)|moone]]t ja täiskasvanul säilib vaid väike närviganglion. Selgroogsetele on iseloomulik hästi arenenud [[neuraalhari]], mille rakud migreeruvad ulatuslikult ning annavad alguse suurele hulgale rakutüüpidele, sealhulgas [[piirdenärvisüsteem]]i neuronitele ja gliiarakkudele, [[melanotsüüt]]idele ning osale [[kraniofatsiaalne sidekude|kraniofatsiaalsest sidekoest]]. Neuraalharja ulatuslik areng on üks selgroogsete olulisemaid evolutsioonilisi uuendusi. ====Muud selgrootud==== Muudel selgrootutel areneb närvisüsteem samuti embrüonaalsest [[ektoderm]]ist, kuid [[neuraaltoru]] ei teki. Selle asemel kujuneb närvisüsteem olenevalt loomarühmast kas hajusa [[närvivõrk|närvivõrguna]], nagu [[ainuõõssed|ainuõõssetel]], või segmentaalsete [[ganglion]]idena, nagu [[rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]]. Närvirakkude paiknemine ja ühendused kujunevad valdavalt keha segmentatsiooni järgi. Selgrootutel toimub närvisüsteemi küpsemine üldiselt kiiremini kui selgroogsetel ning funktsionaalsed närvivõrgud saavutavad käitumusliku küpsuse varakult. Ka sünaptiline areng on plastiline, kuid üldjuhul vähem pikaajaliselt ümberkujundatav kui selgroogsetel. Ühenduste tugevnemine ja nõrgenemine sõltub peamiselt kasutamisest ja keskkonnast ning ulatuslikku hilisemat ümberkorraldust esineb harvem. Erandiks on mõned [[lülijalgsed]], eriti [[putukad]], kellel toimub [[moone (bioloogia)|moonde]] käigus närvisüsteemi osaline ümberorganiseerumine. Vastse ja [[valmik]]u närvisüsteemi funktsionaalne ülesehitus võib oluliselt erineda. See peegeldab elutsükli muutust ja käitumuslikku spetsialiseerumist. ===Närvikoe regeneratsioon=== Närvikoe taastumisvõime on võrreldes enamiku teiste kudedega väga piiratud, eelkõige seetõttu, et [[neuron]]id ei ole enam [[jagunemine|jagunemis]]võimelised. Varajases [[embrüonaalne areng|embrüonaalses arengus]] on kujunev [[närvisüsteem]] mõnda aega organismi kõige aktiivsema rakkude jagunemisega piirkond. Inimese [[loode|loote]] arengu tippperioodil tekib igas sekundis ligikaudu 3000–4000 uut närvirakku. Pärast kujunemist muutuvad need neuronid aga [[postmitootiline rakk|postmitootilisteks]] ega ole enam võimelised jagunema. Ka ei ela kõik neuronid sama kaua kui organism ise – arengu käigus hävib märkimisväärne osa neist [[apoptoos]]i teel. Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis suudavad veel jaguneda ning anda [[neuroblast]]e ja uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Küpses [[peaaju]]s on säilinud vaid üksikud piirkonnad, kus leidub diferentseerumata neuraalseid [[eellasrakk]]e, mis võivad jaguneda ja anda [[neuroblast]]e ning mõningatel juhtudel ka uusi neuroneid (vt [[täiskasvanu neurogenees]]). Uute neuronite teke on hästi tõestatud paljudel imetajatel, kuid inimese puhul on selle ulatus endiselt vaieldav. Kõige enam on uuritud [[hipokampus]]e ja [[subventrikulaarne tsoon|subventrikulaarset tsooni]]. Erinevalt paljudest teistest imetajatest ei peeta täiskasvanud inimesel subventrikulaarsest tsoonist [[haistmissibul]]asse suunduvat ulatuslikku neuronite rännet enam tõenäoliseks. Loomadel toimub selline ränne ka [[haistmisepiteel]]i, kuid inimesel on selle ulatus tänapäevaste teadmiste järgi väga piiratud. Selleks peavad noored neuronid liikuma sihtpiirkonda, leidma sobiva asukohajärgides keemilisi ja kontaktseid juhtsignaale ([[kemotroopne signaal|kemotroopseid]] ja [[haptotroopne signaal|haptotroopseid signaale]]), kasvatama jätkeid ([[aksonogenees]]), moodustama [[sünaps]]e ([[sünaptogenees]]), looma ühendused olemasoleva närvivõrguga ning hakkama vastu võtma ja edasi andma närviimpulsse. Lõpuks peavad nad olema võimelised mõjutama teiste neuronite aktiivsust, tekitades kas [[ergastav postsünaptiline potentsiaal|ergastavaid]] või [[pidurdav postsünaptiline potentsiaal|pidurdavaid postsünaptilisi potentsiaale]]. Selle protsessi käigus diferentseerub neuron järk-järgult vastavalt sellele kindlale kohale ja funktsioonile, mille ta närvivõrgus omandab. Kui sobivaid ühendusi ei õnnestu luua, ei jää neuron tavaliselt püsima ja hukkub. Eduka diferentseerumise korral omandab neuron närvivõrgus kindla koha ning seda saab asendada üksnes uus neuron, mis läbib samalaadse diferentseerumisprotsessi. Küpsed neuronid ise uusi neuroneid jagunemise teel moodustada ei saa. Selleks peaksid nad kaotama oma spetsialiseerumise, tõmbama tagasi jätked ja katkestama olemasolevad ühendused, muutudes seeläbi talitlusvõimetuks. Seetõttu seab neuronite keerukas omavaheline ühendatus diferentseerunud ja funktsioneerivate neuronite asendamisele väga ranged piirid. Seevastu [[piirdenärvisüsteem]]is on [[närvikiud|närvikiu]] kahjustuse korral võimalik [[akson]]i taastumine. Kui [[endoneurium]] ja Schwanni rakkude moodustatud regeneratsioonikanal on säilinud, võib akson sellesse uuesti sisse kasvada. Inimesel on aksoni kasvukiirus keskmiselt umbes 1 mm ööpäevas, mis on ligikaudu võrreldav [[juuksed|juuste]] kasvukiirusega. ==Evolutsioon== Närvikoe evolutsioon hõlmab närvirakkudest ja neid toetavatest rakkudest koosnevate [[signaalivõrgustik]]e kujunemist [[loomad]]e [[evolutsioon]]i käigus. Närvikoe põhifunktsioon on organismi seisundi ja keskkonna muutuste kiire tajumine, informatsiooni töötlemine ja koordineeritud vastuste kujundamine. Keskkonnamuutustele reageerimise võime on üks elu fundamentaalseid omadusi. See esineb juba lihtsatel organismidel, kellel signaalitöötlus toimub rakusiseste ja rakkudevaheliste keemiliste mehhanismide kaudu ilma spetsialiseerunud närvistruktuurideta. Loomadel kujunes selle põhjal spetsialiseerunud [[kude]] – närvikude –, milles signaalide vastuvõtt, töötlemine ja edastamine muutus järjest tõhusamaks. Närvikoe evolutsioon ei seisnenud üksnes neuronite tekkes, vaid ka nende organiseerumises funktsionaalseteks võrgustikeks. Üksikute signaalirakkude asemel kujunesid esmalt hajusad närvivõrgud, seejärel lokaalsed integratsioonikeskused ja lõpuks tsentraliseeritud närvisüsteemid koos keerukate aju- ja närvivõrkudega. ====Närvikoe varajane areng==== [[Käsnad]]el puuduvad neuronid ja närvikude, kuid nende rakkude vahel toimub keerukas keemiline signaalivahetus. Neid mehhanisme peetakse üheks võimalikuks algmeks, millest hiljem kujunesid loomade spetsialiseerunud signaalisüsteemid. Esimesed neuronid kujunesid tõenäoliselt varajastel loomadel, kui rakkudevaheline kommunikatsioon muutus spetsialiseerunumaks. [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] moodustavad neuronid hajusa [[närvivõrk|närvivõrgu]], milles puudub keskne integratsioonikeskus. Selline võrgustik võimaldab siiski koordineerida kogu keha või kehaosade reaktsioone, näiteks liikumist ja kontraktsioone. Hajus närvivõrk esindab närvikoe evolutsiooniliselt varajast organisatsioonivormi, mille puhul informatsioon ei liigu mööda kindlaid keskseid radu, vaid levib võrgustiku eri osade vahel. ====Närvisüsteemi tsentraliseerumine==== Loomade evolutsiooni käigus tekkis vajadus kiirema ja täpsema signaalide töötlemise järele. Selle tulemusena hakkasid neuronid koonduma piirkondadesse, kus toimus ulatuslikum informatsiooni integratsioon. [[Lameussid]]el ilmneb juba selgem tsentraliseerumine: keha eesosas paiknevad [[tserebraalganglion]]id ehk [[peaajuganglion]]id, millest lähtuvad pikisuunalised [[närvitüvi|närvitüved]]. Närvitüvesid ühendavad ristühendused. Moodustub varajase kesksema organisatsiooniga närvisüsteemi. [[Rõngussid]]el ja [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] kujunevad segmentaalsed [[ganglion]]id, milles neuronite rakukehad koonduvad ja moodustavad lokaalseid integratsioonikeskusi. Ganglionides eristub keskne [[neuropiil]], kus paiknevad tihedalt põimunud dendriidid, aksonid ja sünapsid, ning seda ümbritsev rakukehade piirkond. Selline ehitus võimaldab ganglionidel töödelda sensoorset informatsiooni, koordineerida liikumist ja juhtida lokaalset käitumist ilma pideva sõltuvuseta keskajust. Lülijalgsete ja limuste ganglionid ei ole seega üksnes närvijuhtimise sõlmed, vaid keerukad arvutuslikud integratsioonikeskused. ====Närvikoe evolutsioon selgroogsetel==== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] kujunes välja tugevalt tsentraliseeritud närvisüsteem, mis jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]], piirdenärvisüsteemi aga kraniaal- ja seljaajunärvid, perifeersed ganglionid ning autonoomsed närvivõrgud. Selgroogsete närvikoe oluline arenguline uuendus oli närvikoe ulatuslik spetsialiseerumine. Neuronite rakukehad koonduvad peamiselt [[hallaine]]sse ja ganglionidesse, aksonikimbud aga moodustavad [[valgeaine]] ja perifeersed närvid. Hall- ja valgeaine eristus vastab närvivõrgu erinevatele funktsioonidele: hallaine sisaldab neuronite rakukehi, dendriite ja sünapse ning moodustab lokaalseid integratsioonivõrgustikke; valgeaine koosneb peamiselt pikkadest müeliniseeritud aksonitest, mis ühendavad närvisüsteemi eri piirkondi. Selgroogsete närvikoe evolutsioonis oli oluline ka [[gliiarakk]]ude mitmekesistumine. [[Astrotsüüt|Astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüüm]] osalevad aktiivselt närvikoe ainevahetuse, sünaptilise ülekande, müeliniseerumise, immuunvastuse ja plastilisuse reguleerimises. ====Müeliini ja kiire signaaliedastuse evolutsioon==== Selgroogsete närvisüsteemidele on iseloomulik ulatuslik [[müeliin]]i teke, mis suurendab närviimpulsside leviku kiirust [[saltatoorne juhtivus|saltatoorse juhtivuse]] kaudu. Müeliniseerumine võimaldas kujuneda pikematel ja kiirematel ühendusteedel, mis on vajalikud suuremate kehade ja keerukamate käitumisvormide korral. Ka paljudel selgrootutel esineb aksonite kiiret juhtivust toetavaid mehhanisme, kuid müeliinitaolised ja müeliiniga sarnased lahendused on eri loomarühmades kujunenud sõltumatult. ====Närvivõrkude keerustumine ja plastilisus==== Närvikoe evolutsioon ei seisne ainult närvisüsteemi suurenemises, vaid ka selle organisatsiooni keerustumises. Arenenud närvivõrgud muutuvad järjest enam modulaarseks: eri piirkonnad spetsialiseeruvad erinevate ülesannete täitmisele, kuid säilitavad ulatusliku vastastikuse ühendatuse. Neuronitevaheline suhtlus toimub keemiliste ja elektriliste sünapside kaudu. Elektrilised sünapsid võimaldavad kiiret ja sünkroniseeritud aktiivsust, keemilised sünapsid aga suuremat paindlikkust, modulatsiooni ja plastilisust. Keerukate närvisüsteemidega loomadel kujunes välja ulatuslik [[sünaptiline plastilisus]], mis võimaldab närvivõrkudel muutuda vastavalt kogemusele. See moodustab õppimise, mälu ja käitumusliku kohanemise bioloogilise aluse. ====Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus==== Närvikoe evolutsiooni üldine suundumus on liikunud hajusatest signaalivõrkudest järjest suurema tsentraliseerituse, spetsialiseerumise ja integratsioonivõime suunas. Seda ei saa siiski käsitada lihtsa arenguredelina, kus kõik loomad liiguvad sama keerukuseastme poole. Erinevad loomarühmad on kujundanud närvikoe erineval viisil vastavalt oma eluviisile ja keskkonnale. Näiteks lülijalgsete ganglioniline närvisüsteem, peajalgsete keerukas närvivõrgustik ja selgroogsete tsentraliseeritud aju esindavad erinevaid evolutsioonilisi lahendusi informatsiooni töötlemiseks. Seega kujutab närvikoe evolutsioon endast erinevate organisatsioonitasemete kujunemist: lihtsatest rakulistest signalisatsioonimehhanismidest hajusate närvivõrkude, ganglionide ja lõpuks kõrgelt integreeritud närvisüsteemideni. ==Uurimislugu== Närvikoe ehituse mõistmine kujunes järk-järgult koos [[mikroskoopia]]tehnika arenguga. 19. sajandil kujunes arusaam, et neuron koosneb [[rakukeha]]st ja rakujätketest, mille kaudu toimub signaalide vastuvõtt ja edastamine. Enne [[neuroniteooria]] kujunemist ei olnud siiski selge, kas närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest või moodustab pideva võrgustiku. [[Camillo Golgi]] töötas 1878. aastal välja [[hõbedaimmutusmeetod]]i ehk [[Golgi meetod]]i, mis võimaldas esimest korda üksikasjalikult nähtavaks teha üksikuid närvirakke koos jätketega. Golgi töötles [[peaaju]] ja [[seljaaju]] lõike järjestikku [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadiga]]. Selle tulemuse tekkis rakkudes [[hõbekromaat|hõbekromaadi]] [[sade]], mis muutis üksikud neuronid mikroskoobis tumedalt nähtavaks. Meetodi oluline eelis seisnes selles, et värvusid ainult üksikud rakud, mitte kogu närvikude. See võimaldas jälgida neuronite täielikku kuju ja jätkete kulgu ning hargnemist ja uurida närvikoe ruumilist organiseeritust viisil, mida varasemad värvimismeetodid ei võimaldanud. Golgi meetod võimaldas uurida eelkõige närvirakkude morfoloogiat ja omavahelisi ruumilisi suhteid, kuid ei näidanud otseselt nende funktsionaalseid ühendusi ega signaaliedastuse mehhanisme. Golgi tõlgendas oma vaatlusandmeid [[retikulaarteooria]] alusel. Ta arvas, et närvirakkude jätked moodustavad omavahel ühendatud pideva võrgustiku, milles närviimpulsid levivad mööda ühtset retikulaarset struktuuri. Ta ei pidanud närvikiude juhuslikuks võrgustikuks, vaid eeldas nende omavahelist anastomoseerumist ja funktsionaalselt ühtse närvivõrgu olemasolu. Ta ei pidanud neuroneid närvisüsteemi iseseisvateks ehitusüksusteks, vaid osaks ühisest retikulaarsest süsteemist. [[Santiago Ramón y Cajal]] kasutas Golgi meetodit ulatuslikult ja jõudis vastupidisele järeldusele. Ta näitas, et närvikude koosneb eraldiseisvatest rakkudest, mille jätked võivad paikneda väga tihedalt koos ja moodustada keerukaid võrgustikke, kuid rakud ise ei sulandu üheks pidevaks tsütoplasmavõrgustikuks. Seda seisukohta hakati nimetama [[neuroniteooria]]ks ehk neuronidoktriiniks. Cajali uurimused näitasid ka, et neuronitel on kindel ehituslik polaarsus: dendriidid võtavad tavaliselt vastu sünaptilisi sisendeid, rakukeha ja dendriidid osalevad nende töötlemises ja akson edastab väljundsignaale teistele rakkudele. Neuroniteooria kohaselt on neuronid iseseisvad rakulised üksused, kuid mitte funktsionaalselt sõltumatud, sest närvisüsteemi talitlus põhineb nende omavahelistel ühendustel. Neuroniteooriat toetasid hiljem mitmed teised avastused. [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]] võttis 1891. aastal närvisüsteemi iseseisvate rakuliste üksuste tähistamiseks kasutusele termini "neuron". [[Charles Scott Sherrington]] arendas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses närvisüsteemi funktsionaalse integratsiooni käsitlust ja hakkas neuronitevahelisi spetsialiseerunud ühenduskohti nimetama [[sünaps]]ideks. 20. sajandi jooksul kinnistus arusaam, et neuronitevaheline suhtlus ei toimu otsese tsütoplasmaatilise pidevuse kaudu, vaid spetsiaalsete kontaktide vahendusel. Hilisemad [[elektronmikroskoop]]ilised uuringud kinnitasid sünapside olemasolu ja näitasid, et neuronite vahel paikneb kitsas rakuväline sünaptiline vahe. 20. sajandi teisel poolel täiendasid närvikoe uurimist uued meetodid, sealhulgas [[elektrofüsioloogia]], [[immunohistokeemia]] ja [[molekulaarbioloogia]] meetodid ning [[neurokuvamine]]. Need ei võimaldanud uurida ainult närvikoe ehitust, vaid ka neuronite elektrilist aktiivsust, geeniekspressiooni, arengut, ühenduvust ja plastilisust. Tänapäeva [[neurobioloogia]] käsitab närvikudet dünaamilise süsteemina, milles neuronid, [[neurogliia]], veresooned ja rakuväline keskkond moodustavad vastastikmõjus oleva terviku. Neuroniteooria on jäänud närvisüsteemi rakulise ehituse aluseks, kuid tänapäevane käsitlus ei pea neuronit isoleeritud üksuseks, vaid närvivõrgu aktiivseks komponendiks. Närvikoe talitlust kujundavad neuronitevahelised ühendused, gliiarakkude regulatsioon, ainevahetuslik tugi ja aktiivsusest sõltuv plastilisus. ==Vaata ka== *[[aju]] *[[kraniaalnärvid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, lk 532, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', ISBN 9985-829-55-7</ref> <ref name="04f5N">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 62, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.</ref> <ref name="text hist">F. Geneser. "Textbook of Histology: First Edition", Munksgaard, [[1986]].</ref> <ref name="üldhistoloogia">Ü. Arend, J. Kärner, H. Kübar, K. Põldvere. "Üldhistoloogia", Tallinn: Valgus, [[1994]].</ref> <ref name="medits">J. Tehver, Ü. Hussar. "Meditsiinihistoloogia seletussõnaraamat", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1996]] ISBN 9985-56-158-9.</ref> <ref name="hist text">M. H. Ross, W. Pawlina. "Histology a text and atlas with correlated cell and molecular biology: Fifth Edition", Lippincott Willams & Wilkins, [[2006]].</ref> <ref name="histology">C. R. Leeson, T. S. Leeson, A. A. Paparo. "Textbook of Histology: Fifth Edition", W. B Saunders Company, [[1985]] ISBN 0-7216-1210-6.</ref> }} ==Kirjandus== *Peter J. Dyck, P. K. Thomas (toim). ''Peripheral Neuropathy'', 2 kd, 2005. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2005. *Richard S. Snell. ''Clinical Neuroanatomy'', 7. trükk, 2010. [https://www.digital.avicennamch.com/updata/services/file_file/549_20190402001724.pdf Veebis] *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, Richard D. Mooney, Michael L. Platt, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 6. trükk, 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Sciences'', 6. trükk, 2021. *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. *Wojciech Pawlina. ''Histology: A Text and Atlas: With Correlated Cell and Molecular Biology'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2023, ISBN-13: 978-1-975181-51-2. *Anthony L. Mescher. ''Junqueira's Basic Histology: Text and Atlas'', 17. trükk, e-raamat, McGraw Hill 2024, ISBN 978-1-26-493214-6. ==Välislingid== *Andres Arend, Marina Aunapuu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b1c9883d-54e8-4a2c-90fa-eaf283b4d4b6/content Histoloogia], e-kursuse materjalid, Tartu Ülikool, 2013. *Giuseppe Levi, Mario Donati, Ugo Cerletti. [https://www.treccani.it/enciclopedia/tessuto-nervoso_(Enciclopedia-Italiana)/ Nervoso, tessuto], ''Enciclopedia Italiana'', 1934, treccani.it. * [https://www.heise.de/tp/features/Warum-Nerven-zu-haben-nicht-genuegt-3419029.html Astrozyten steuern Neurone] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Koed]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] m4470lhzd5d4xt9s7g24zisndi59fy1 0 7827 7191062 7190933 2026-07-11T14:27:19Z Velirand 67997 /* A */ 7191062 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] hsk7yo3257e88ht6j8dyk1sbmy4yiic 0 10276 7191089 7190377 2026-07-11T15:16:47Z Velirand 67997 /* J */ 7191089 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] lr9xvwwci3zmbs0tfolggwfs6h6xreg 7191162 7191089 2026-07-11T20:13:43Z Velirand 67997 /* D */ 7191162 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] ap1xiburknzvhpx5nz4c9s764tw2j1d 7191417 7191162 2026-07-12T08:14:27Z Velirand 67997 /* Š */ 7191417 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] fq7lqvmm8xq2328z8almx9zfta70n3p 0 10838 7191217 6337069 2026-07-11T22:18:44Z Icodense 95075 Rio de Janiero → Rio de Janeiro 7191217 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' olid IV maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid [[24. juuni]]st [[16. juuli]]ni [[Brasiilia]]s. == Ajalugu == Eelmisest MM-finaalturniirist oli möödas juba 12 aastat, enne kui sai järgmisi korraldada. Põhiliseks takistuseks oli teadagi sõda. [[1946]]. aasta [[1. juuli]]l kogunes [[Luxembourg]]is [[FIFA]] kongress ning ühe punktina oli kavas ka järgmiste MM-võistluste korraldaja valimine. Esialgu oli plaanis MM korraldada juba [[1949]], kuid lõpuks otsustati siiski veel aasta oodata. Ainus kandidaat oli Brasiilia. Peapõhjuseks oli, et [[Euroopa]] vajas aega sõjakahjustuste likvideerimiseks. Selle eest, et kolm korda maailmameistrile auhinnaks olnud karikas sõjakeerises kaduma ei läinud, peab tänama üht [[Itaalia]] jalgpalliliidu ametnikku, kes seda kogu sõja vältel oma voodi all peidus hoidis. FIFA 1946. aasta kongressil otsustati, et austusest veerandsada aastat maailma jalgpalliliitu juhtinud [[Jules Rimet]]' vastu kannab auhind edaspidi [[Jules Rimet Trophy]] nime. Tagantjärele võib öelda, et otsus valida Brasiilia MM-i korraldama oli õige. Tegemist oli ju [[Lõuna-Ameerika]] valitseva meistriga ning jalgpallivaimustusest pole sellel maal kunagi puudust tuntud. FIFA oli veendunud, et brasiillased korraldavad vaatemängulise jalgpallipeo. Mängupaikadeks olid [[Belo Horizonte]], [[Curitiba]], [[Pórto Alegre]], [[Rio de Janeiro]] ja [[Sao Paulo]]. [[31. detsember|31. detsembriks]] [[1948]] registreerus valikmängudeks küll 34 meeskonda, kuid tegelikult mängis 25, neist 7 esimest korda. Erinevatel põhjustel jõudis Brasiiliasse täpselt sama palju meeskondi kui kakskümmend aastat varem [[Uruguay]]sse: 13. Osalusõiguse saanutest loobusid finaalist [[India jalgpallikoondis|India]], [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]]. Kõige kummalisem oli India loobumise põhjus: FIFA ei lubanud neil mängida paljajalu! [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]], [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]], [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] ja [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] ei pidanud finaalturniirile pääsemiseks pidama ainsatki valikmängu. Järjekordselt muudeti maailmameistri selgitamise süsteemi. Kuna meeskondi oli vähe, moodustati kaks neljaliikmelist alagruppi, üks kolme- ja üks kaheliikmeline. Iga grupi võitja pääses finaalturniirile, kus kõik mängisid kõigiga läbi. Esimest ja viimast korda MM-ide ajaloos polnud kavas finaalmängu. Meeskonnad loositi gruppidesse [[30. aprill]]il [[1950]] [[London]]is. Jalgpalli sünnimaa [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] alustas oma esimest MM-i võiduga Tšiili üle 2:0. Esimese värava lõi [[Stan Mortensen]], teise [[Wilf Mannion]]. [[29. juuni]]l Belo Horizontes sündis aga MM-võistluste ajaloo üks suuremaid üllatusi: Inglismaa jäi alla [[USA jalgpallikoondis|USA-le]] 0:1! Inglaste treener otsustas [[Stanley Matthews]]ile puhkust anda, sest ameeriklastega pidanuks kergelt hakkama saama ka [[Tom Finney]], [[Billy Wright]] ja Stan Mortensen. Inglastel nende arvestuste järgi ei läinud ning [[Haiti]]l sündinud kesktormaja [[Larry Gaetjens]]i tabamus jäi selle kohtumise ainsaks. MM-iks valminud Rio de Janeiro hiiglaslikul [[Maracanã staadion]]il elas [[16. juuli]]l peetud mängule kaasa ligi 200 000 (193 850) pealtvaatajat ning mängu lõppedes ei uskunud nad oma silmi: Uruguay oli 0:1 kaotusseisust võitnud 2:1 ja tulnud teist korda maailmameistriks. [[Albino Cardosa Friaca]] viis Brasiilia kaks minutit pärast teise poolaja algust ette, kuid uruguaylastest vastasid talle [[Alcides Ghiggia]] ja [[Juan Schiaffino]]. ==Mängukohad== {| class=wikitable |- !Linn !! Staadion |- | [[Belo Horizonte]] || Estadio Independencia |- | [[Curitiba]] || Estadio Durival de Brito |- | [[Pôrto Alegre]]|| Estadio dos Eucaliptos |- | [[Recife]] || Estadio Ilha do Retiro |- | [[Rio de Janeiro]] || [[Estadio Maracana]] |- | [[São Paulo]] || Estadio Pacaembu |} ==Tulemused== ===Esimene voor=== ====Grupp 1==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=165|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GD|Goals difference}} !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |3||2||1||0||8||2||+6||'''5''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |3||2||0||1||7||3||+4||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |3||1||1||1||4||6||-2||'''3''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |3||0||0||3||2||10||-8||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 24. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 4:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1187/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1 = [[Ademir Marques de Menezes|Ademir]] {{värav|30||79}}<br />[[Jair da Rosa Pinto|Jair]] {{värav|65}}<br />[[Baltazar]] {{värav|71}} |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 82 000 |kohtunik = [[George Reader]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |tulemus = 3:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1230/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1 = [[Rajko Mitić|Mitić]] {{värav|59}}<br />[[Kosta Tomašević|Tomašević]] {{värav|70}}<br />[[Tihomir Ognjanov|Ognjanov]] {{värav|75}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio Independência]], [[Belo Horizonte]] |pealtvaatajaid = 7,500 |kohtunik = [[Giovanni Galeati]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 28. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 2:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1188/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |väravad1 = [[Alfredo Ramos dos Santos|Alfredo]] {{värav|3}}<br />[[Baltazar]] {{värav|32}} |väravad2 = [[Jacques Fatton|Fatton]] {{värav|17||88}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 42 000 |kohtunik = [[Ramón Azon Roma]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 28. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |tulemus = 4:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1225/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1 = [[Stjepan Bobek|Bobek]] {{värav|19}}<br />[[Željko Čajkovski|Ž. Čajkovski]] {{värav|22||62}}<br />[[Kosta Tomašević|Tomašević]] {{värav|81}} |väravad2 = [[Héctor Ortiz|Ortiz]] {{värav|89|pen.}} |staadion = [[Estádio dos Eucaliptos]], [[Porto Alegre]] |pealtvaatajaid = 11 000 |kohtunik = [[Reginald Leafe]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 1. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1191/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia jalgpallikoondis|Jugoslaavia]] |väravad1 = [[Ademir Marques de Menezes|Ademir]] {{värav|4}}<br />[[Zizinho]] {{värav|69}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 142 000 |kohtunik = [[Sandy Griffiths|Benjamin Griffiths]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |tulemus = 2:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1222/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |väravad1 = [[René Bader|Bader]] {{värav|10}}<br />[[Charles Antenen|Antenen]] {{värav|44}} |väravad2 = [[Horacio Casarín|Casarín]] {{värav|89}} |staadion = [[Estádio dos Eucaliptos]], [[Porto Alegre]] |pealtvaatajaid = 4 000 |kohtunik = [[Ivan Eklind]] }} ====Grupp 2==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=165|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GD|Goals difference}} !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |3||3||0||0||6||1||+5||'''6''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |3||1||0||2||2||2||0||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |3||1||0||2||5||6||-1||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |3||1||0||2||4||8||-4||'''2''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1192/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |väravad1 = [[Stan Mortensen|Mortensen]] {{värav|27}}<br />[[Wilf Mannion|Mannion]] {{värav|51}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 30 000 |kohtunik = [[Karel van der Meer]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus = 3:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1208/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1 = [[Silvestre Igoa|Igoa]] {{värav|81}}<br />[[Estanislao Basora|Basora]] {{värav|83}}<br />[[Telmo Zarraonaindía|Zarra]] {{värav|89}} |väravad2 = [[Gino Pariani|Pariani]] {{värav|17}} |staadion = [[Estádio Vila Capanema|Estádio Durival de Britto]], [[Curitiba]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = [[Mario Vianna]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 29. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1193/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |väravad1 = [[Estanislao Basora|Basora]] {{värav|17}}<br />[[Telmo Zarraonaindía|Zarra]] {{värav|30}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 16 000 |kohtunik = [[Alberto Malcher]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 29. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1202/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1 = [[Joe Gaetjens|Gaetjens]] {{värav|38}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio Independência]], [[Belo Horizonte]] |pealtvaatajaid = 10 000 |kohtunik = [[Generoso Datillo]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus = 1:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1199/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1 = [[Telmo Zarraonaindía|Zarra]] {{värav|48}} |väravad2 = |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 74 000 |kohtunik = [[Giovanni Galeati]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |tulemus = 5:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1194/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|USA}} [[USA jalgpallikoondis|USA]] |väravad1 = [[George Robledo|Robledo]] {{värav|16}}<br />[[Fernando Riera|Riera]] {{värav|32}}<br />[[Atilio Cremaschi|Cremaschi]] {{värav|54||82}}<br />[[Andrés Prieto|Prieto]] {{värav|60}} |väravad2 = [[Frank Wallace (soccer)|Wallace]] {{värav|47}}<br />[[Joe Maca|Maca]] {{värav|48|pen.}} |staadion = [[Estádio Ilha do Retiro]], [[Recife]] |pealtvaatajaid = 9 000 |kohtunik = [[Mario Gardelli]] }} ====Grupp 3==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=165|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GD|Goals difference}} !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |2||1||1||0||5||4||+1||'''3''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |2||1||0||1||4||3||+1||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |2||0||1||1||2||4||-2||'''1''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|India}} [[India jalgpallikoondis|India]] | style="text-align:left;" colspan="8"|''loobunud'' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 25. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus = 3:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1219/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |väravad1 = [[Hasse Jeppson|Jeppson]] {{värav|25||68}}<br />[[Sune Andersson|Andersson]] {{värav|33}} |väravad2 = [[Riccardo Carapellese|Carapellese]] {{värav|7}}<br />[[Ermes Muccinelli|Muccinelli]] {{värav|75}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 36 000 |kohtunik = [[Jean Lutz]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 29. juuni 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus = 2:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1228/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1 = [[Stig Sundqvist|Sundqvist]] {{värav|24}}<br />[[Karl-Erik Palmér|Palmér]] {{värav|26}} |väravad2 = [[Atilio López|López]] {{värav|32}}<br />[[César López Fretes|López Fretes]] {{värav|89}} |staadion = [[Estádio Vila Capanema|Estádio Durival Britto]], [[Curitiba]] |pealtvaatajaid = 8 000 |kohtunik = [[Robert Mitchell]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] |tulemus = 2:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1218/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |väravad1 = [[Riccardo Carapellese|Carapellese]] {{värav|12}}<br />[[Egisto Pandolfini|Pandolfini]] {{värav|62}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 26 000 |kohtunik = [[Arthur Edward Ellis|Arthur Ellis]] }} ====Grupp 4==== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=165|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GD|Goals difference}} !width=20|Punktid |- style="background:#cfc;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |1||1||0||0||8||0||+8||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |1||0||0||1||0||8||-8||'''0''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | style="text-align:left;" colspan="8"|''loobunud'' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 2. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |tulemus = 8:0 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1185/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Boliivia}} [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |väravad1 = [[Oscar Míguez|Míguez]] {{värav|14||45||56}}<br />[[Juan Alberto Schiaffino|Schiaffino]] {{värav|23||59}}<br />[[Ernesto Vidal|Vidal]] {{värav|18}}<br />[[Julio Pérez|Pérez]] {{värav|73}}<br />[[Alcides Ghiggia|Ghiggia]] {{värav|83}} |staadion = [[Estádio Independência]], [[Belo Horizonte]] |pealtvaatajaid = 6 000 |kohtunik = [[George Reader]] }} ===Finaalgrupp=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=165|Meeskond !width=20|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width=20|{{Lühend|V|Võidud}} !width=20|{{Lühend|x|Viigid}} !width=20|{{Lühend|K|Kaotused}} !width=20|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width=20|{{Lühend|GD|Goals difference}} !width=20|Punktid |- style="background:gold;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |3||2||1||0||7||5||+2||'''5''' |- style="background:silver;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |3||2||0||1||14||4||+10||'''4''' |- style="background:#c96;" |align="left"|{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |3||1||0||2||6||11||-5||'''2''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |3||0||1||2||4||11||-7||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev = 9. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |tulemus = 2:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1207/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1 = [[Alcides Ghiggia|Ghiggia]] {{värav|29}}<br />[[Obdulio Varela|Varela]] {{värav|73}} |väravad2 = [[Estanislao Basora|Basora]] {{värav|37||39}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 45 000 |kohtunik = [[Sandy Griffiths|Benjamin Griffiths]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 9. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 7:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1189/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1 = [[Ademir Marques de Menezes|Ademir]] {{värav|17||36||52||58}}<br />[[Francisco Aramburu|Chico]] {{värav|39||88}}<br />[[Manuel Marinho Alves|Maneca]] {{värav|85}} |väravad2 = [[Sune Andersson|Andersson]] {{värav|67|pen.}} |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 139 000 |kohtunik = [[Arthur Edward Ellis|Arthur Ellis]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 13. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |tulemus = 6:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1186/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1 = [[Ademir Marques de Menezes|Ademir]] {{värav|15||57}}<br />[[Jair da Rosa Pinto|Jair]] {{värav|21}}<br />[[Francisco Aramburu|Chico]] {{värav|31||55}}<br />[[Zizinho]] {{värav|67}} |väravad2 = [[Silvestre Igoa|Igoa]] {{värav|71}} |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 153 000 |kohtunik = [[Reginald Leafe]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 13. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |tulemus = 3:2 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1231/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |väravad1 = [[Alcides Ghiggia|Ghiggia]] {{värav|39}}<br />[[Oscar Míguez|Míguez]] {{värav|77||85}} |väravad2 = [[Karl-Erik Palmér|Palmér]] {{värav|5}}<br />[[Stig Sundqvist|Sundqvist]] {{värav|40}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 8 000 |kohtunik = [[Giovanni Galeati]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 16. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] |tulemus = 3:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1206/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1 = [[Stig Sundqvist|Sundqvist]] {{värav|15}}<br />[[Bror Mellberg|Mellberg]] {{värav|33}}<br />[[Karl-Erik Palmér|Palmér]] {{värav|80}} |väravad2 = [[Zarra]] {{värav|82}} |staadion = [[Estádio do Pacaembu]], [[São Paulo]] |pealtvaatajaid = 11 000 |kohtunik = [[Karel van der Meer]] }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev = 16. juuli 1950 |aeg= |meeskond1= {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |tulemus = 2:1 |Protokoll = [http://www.fifa.com/worldcup/archive/edition=7/results/matches/match=1190/report.html Protokoll ] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |väravad1 = [[Juan Alberto Schiaffino|Schiaffino]] {{värav|66}}<br />[[Alcides Ghiggia|Ghiggia]] {{värav|79}} |väravad2 = [[Friaça]] {{värav|47}} |staadion = [[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]] |pealtvaatajaid = 200 000 |kohtunik = [[George Reader]] }} == Edukaimad väravalööjad == 9 – [[Ademir Marques de Menzes]] ([[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]])<br> 5 – Juan Schiaffino ([[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]])<br> 5 – [[Estanislao Basora]] ([[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]])<br> 4 – [[Chico]] (Brasiilia)<br> 4 – [[Telmo Zarra]] (Hispaania)<br> 4 – [[Omar Miguez]] (Uruguay)<br> 4 – Alcides Ghiggia (Uruguay) {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:1950. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused| ]] [[Kategooria:Brasiilia ajalugu]] 36wwq0qao8jlpoxnb2s509adsk3hbn9 0 13735 7191166 6698369 2026-07-11T20:25:29Z Kruusamägi 1530 7191166 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1623. aasta''' ('''MDCXXIII''') oli [[17. sajand]]i 23. aasta. == Sündmused maailmas == * [[6. august]] – Pärast [[Gregorius XV]] surma valiti uueks paavstiks Maffeo Barberini, kellest sai paavst [[Urbanus VIII]]. == Sündmused Eestis == * Esimest korda mainiti [[Vaivara kihelkond]]a (''im Waywerschen Kerspel'') – see oli endine [[Narva kihelkond]], mis oli loodud 13. sajandi alguses, vahel nimetatud ka [[Peetri kihelkond|Peetri kihelkonnaks]]. * Braunsbergis (praegu [[Braniewo]] [[Poola]]s) trükiti eestikeelsete [[Katoliiklus|katoliiklike]] õpetuste raamat "[[Institutiones Estonicae Catholicae]]". == Sündinud == * [[26. mai]] – [[William Petty]], inglise majandusteadlane * [[19. juuni]] – [[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof * [[25. juuli]] – [[Otto Wilhelm von Fersen]], Eestimaa maanõunik, Rootsi kuninglik kammerhärra, Ingerimaa kindralkuberner * [[10. november]] – [[Bengt Klasson Horn]], [[Rootsi]] poliitik ja sõjaväelane == Surnud == * [[4. juuli]] – [[William Byrd]], inglise organist, helilooja ja noodikirjastaja * [[8. juuli]] – [[Gregorius XV]], Rooma paavst * [[6. august]] – [[Anne Hathaway (Shakespeare'i abikaasa)|Anne Hathaway]], [[William Shakespeare]]'i abikaasa * [[28. august]] – [[Nicolaus Eck]], Riia bürgermeister ja linnusekrahv * [[27. september]] – [[Johann VII (Nassau-Siegen)|Johann VII]], Nassau-Siegeni krahv 1606–1611 * [[12. november]] – [[Jozafat Kuncewicz]], Poola-Leedu riigis tegutsenud munk ja Ruteenia kreekakatoliku kiriku arhieparh [[Kategooria:1623| 1623]] 6yj8uao35vdcsys79xps3r0i6xytsnx 0 15884 7191041 7189317 2026-07-11T12:57:10Z Velirand 67997 /* N */ 7191041 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Jesse Eisenberg]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Louise Lasser]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] - [[Sue Lyon]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Lox Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Janek Sarapson]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Alice Siil]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Mary Steenburgen]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Won Ji-an]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] qwqp5ehm43eq1l9wpxrn1il1rt600a5 7191042 7191041 2026-07-11T12:57:45Z Velirand 67997 /* M */ 7191042 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Jesse Eisenberg]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Louise Lasser]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] - [[Sue Lyon]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Lox Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Janek Sarapson]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Alice Siil]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Mary Steenburgen]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Won Ji-an]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] m47pppwxhofk8rz714f8q10gqfwhf65 0 17474 7191475 6304134 2026-07-12T09:33:39Z Mona 355 7191475 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Henry David Thoreau''' (sünninimi ''David Henry Thoreau''; [[12. juuli]] [[1817]] – [[6. mai]] [[1862]]) oli [[USA]] [[kirjanik]], [[filosoof]], loodusteadlane ja ühiskonnakriitik ning üks [[transtsendentalism]]i silmapaistvamaid esindajaid. Teda peetakse ka üheks [[ökofilosoofia]] ja keskkonnaeetilise mõtte varaseks rajajaks. Thoreau tuntuimad teosed on "[[Walden]]" (1854) ja essee "Kodanikuallumatus" (1849), milles ta kaitses üksikisiku moraalset õigust ja kohustust keelduda allumast ebaõiglastele seadustele. Tema kodanikuallumatuse kontseptsioon on avaldanud sügavat mõju [[Kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] arengule, vägivallatu vastupanu ideele ning inimõiguste ja demokraatlike vabaduste eest seisvatele liikumistele. Eriti tuntud on selle mõju [[Mahatma Gandhi]]le, [[Martin Luther King]]ile ja teistele vägivallatu vastupanu eestkõnelejatele. Thoreau looduskäsitlus, rõhuasetus lihtsale eluviisile ning kriitiline suhtumine [[tarbimisühiskond]]a on mõjutanud keskkonnaliikumist, [[Roheline ideoloogia|rohelist mõtteviisi]] ja kestliku arengu ideid. Samuti on teda peetud üheks 20. sajandi [[Anarhism|anarhistliku]] mõtte eelkäijaks, kuna ta rõhutas üksikisiku südametunnistuse ülimuslikkust riigivõimu ees ning suhtus kriitiliselt valitsuse liigse sekkumise ja ebaõiglase võimu teostamisse. == Teosed == *[[A Week on the Concord and Merrimack Rivers]] ([[1849]]) *[[Kodanikuallumatus]] (''[[Civil Disobedience]]'' [[1849]]; [[eesti keel]]es koos "Waldeniga" [[1994]]) *[[Civil Disobedience]] ([[1849]]) *[[Slavery in Massachusetts]] ([[1854]]) *[[Walden]] ([[1854]]; eesti keeles "Walden ehk Elu metsas" 1994) *[[A Plea for Captain John Brown]] ([[1860]]) *[[Excursions]] ([[1863]]) *[[Life Without Principle]] *[[The Maine Woods]] ([[1864]]) *[[Cape Cod (Thoreau)|Cape Cod]] ([[1865]]) *[[Early Spring in Massachusetts]] ([[1881]]) *Summer ([[1884]]) *[[Winter]] ([[1888]]) *[[Autumn]] ([[1892]]) *[[Miscellanies]] ([[1894]]) *[[The Journal of Henry David Thoreau]] ([[1906]]) ==Teosed eesti keeles== *"Walden ehk Elu metsas" ja "Kodanikuallumatus" 1994. *Thoreau, Henry David 2021. ''Walden ehk elu metsas''. (Tõlkinud [[Erkki Sivonen]].) Tallinn: Rahva Raamat. (Kordustrükk.) *Esseistlik mõtisklus "Jalutuskäik" (tõlkinud ja saatesõna: [[Tiiu Speek]]) – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2006]], nr. 8, lk. 1675–1723. {{tsitaat|Every creature is better alive than dead, men and moose and pine trees, and he who understands it aright will rather preserve its life than destroy it.|Henry David Thoreau}} == Kirjandus == * [[Reed Morn|Frieda Drewerk]], "Thoreau" – [[Mana (ajakiri)|Mana]] [[1962]], nr. 3, lk. 179–181 * [[Märt Karmo]], [[Ain Raitviir]], "Henry David Thoreau – looduse bakalaureus" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1974]], nr. 8, lk. 1362–74 * [[Jaak Rähesoo]], "Thoreau'st" (tõlkeraamatu "Walden ehk Elu metsas" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1994]], nr. 10, lk. 1429–33 * [[Kalevi Kull]], "Simply living" (sama raamatu arvustus) – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1995]], nr. 9/10, lk. 154–158 == Välislingid == {{commons}} {{vikitsitaat}} * [http://www.transcendentalists.com/1thorea.html Henry David Thoreau] * [http://eserver.org/thoreau/ The Thoreau Reader] {{DEFAULTSORT:Thoreau, Henry David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Looduskaitsjad]] [[Kategooria:Nudistid]] [[Kategooria:Sündinud 1817]] [[Kategooria:Surnud 1862]] b2dsh4bmscctctccqeede5snricauao 0 18599 7191080 7190515 2026-07-11T15:08:19Z Velirand 67997 /* Dr */ 7191080 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab D-tähega. ==Da== ''Vaata [[Biograafiad (Da)]]'' ==De== ''Vaata [[Biograafiad (De)]]'' ==Dh== *[[Ashay Dharwadker]], india matemaatik (1967–) *[[Tanmanjeet Singh Dhesi]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Ikililou Dhoinine]], Komooride poliitik (1962–) ==Di== ''Vaata [[Biograafiad (Di)]]'' ==Dj== *[[DJ Antoine]], Šveitsi DJ, (1975–) *[[DJ Critikal]], eesti diskor *[[DJ Falk]], norra diskor ja laulja (1967–) *[[Baciro Djá]], Guinea-Bissau poliitik (1973–) *[[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter (1978–) *[[Hamida Djandoubi]], giljotineeritud kurjategija Prantsusmaal (suri 1977) *[[Ivan Djakov]], Venemaa jalgpallur (1924–2012) *[[Abdelaziz Djerad]], Alžeeria poliitik (1954–) *[[Alexander Djiku]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Berat Djimsiti]], albaania jalgpallur (1993–) *[[Christian Djoos]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Zoran Djordjević]], Serbia poliitik (1970–) *[[Youri Djorkaeff]], endine Prantsusmaa jalgpallur (1968–) *[[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik (1972–) *[[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur (1987–) *[[Aleksandr Djukov]], Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik (sündinud 1978) *[[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik (1972–) *[[Emil Djuse]], rootsi jäähokimängija (1993–) ==Dl== *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1942–2018) *[[Senele Dlamini]], Svaasimaa ujuja (1992–) *[[Sikhanyiso Dlamini]], Svaasimaa printsess (1987–) *[[Themba Dlamini]], Svaasimaa poliitik (1950–) *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–) *[[Norman Dlomo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pikamaajooksja (1975–) *[[Jan Długosz]], poola vaimulik, kroonik ja diplomaat (1415–1480) ==Dm== *[[Vale-Dmitri I]], Vene tsaar (1580–1606) *[[Oksana Dmitrieva]], Ukraina nukuteatri juht (1977–) *[[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1982–) *[[Aleksandr Dmitrijev (dirigent)|Aleksandr Dmitrijev]], Venemaa dirigent (1935–) *[[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Dmitri Dmitrijev]], Eesti poliitik (1982–) *[[Dmitri Dmitrijev (balletitantsija)|Dmitri Dmitrijev]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1971–) *[[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene teatri- ja filminäitleja (1927–2008) *[[Ivan Dmitrijev]], vene luuletaja ja riigitegelane (1760–1837) *[[Kirill Dmitrijev]], vene finantsist ja investor (1975–) *[[Roman Dmitrijev]], jakuudi maadleja (1949–2010) *[[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja pedagoog (1976–) *[[Ivan Dmitrjukov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1872–?) *[[Marko Dmitrović]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Riina Dmohovski]], eesti kirjanik (1931–2009) *[[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar (1970–2021) ==Do== ''Vaata [[Biograafiad (Do)]]'' ==Dr== *[[Dr. Dre]], USA räppar (1965–) *[[Edu Dracena]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Andrzej Dragan]], poola fotograaf ja füüsik (1978–) *[[Johann Georg Dragendorff]], saksa rohuteadlane (1836–1898) *[[Goran Dragić]], Sloveenia korvpallur (1986–) *[[György Dragomán]], Ungari kirjanik (1973–) *[[Abram Dragomirov]], Vene impeeriumi sõjaväelane, ratsaväekindral (1868–1955) *[[Domenico Dragonetti]], Itaalia kontrabassimängija (1763–1846) *[[Maija Dragūne]], läti kunstnik (1945–) *[[Aleksandr Dragunkin]], vene keeleteadlane ja keeleõpetaja (1947–) *[[Viktor Dragunski]], Vene lastekirjanik (1913–1972) *[[Radu Drăgușin]], Rumeenia jalgpallur (2002–) *[[Dirk Draheim]], saksa informaatik (1969–) *[[Ion Draica]], Rumeenia maadleja (1958–) *[[Leon Draisaitl]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Francis Drake]], meresõitja (1540–1596) *[[Frank Drake]], ameerika astrofüüsik (1930–2022) *[[Knut Drake]], soome arhitektuuriajaloolane (1927–2013) *[[Vladimir Drake]], Venemaa sõjaväelane (1874–1935) *[[Karen Drambjan]], Eesti jurist, kes hukkus tulevahetuses politseiga (1954–2011) *[[Ivan Dratšov]], Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1921–1989) *[[Vladimir Dratšov]], vene laskesuusataja (1966–) *[[Milena Dravić]], serbia näitleja (1940–2018) *[[William Dray]], Kanada ajaloofilosoof (1921–) *[[Jan Drda]], tšehhi kirjanik (1915–1970) *[[Heike Drechsler]], saksa kõrgushüppaja (1964–) *[[Wolfgang Drechsler]], Eesti sotsiaalteadlane (1963–) *[[Willem Drees]], Hollandi poliitik (1886–1988) *[[Franz Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Matthias Dreier]], Tallinna kullassepp *[[Wolter Dreier]], Haapsalu kullassepp *[[Ruth Dreifuss]], Šveitsi poliitik (1940–) *[[Adolf Fredrik Dreijer]], Soome ja Eesti vaimulik (1817–1892) *[[Burchard von Dreileben]], Liivi Ordu meister (14. sajand) *[[Lelde Dreimane]], läti näitleja ja modell (1989–) *[[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1861–1916) *[[Theodore Dreiser]], USA kirjanik (1871–1945) *[[Aleksei Drejev]], vene maletaja (1969–) *[[Harri Drell]], eesti korvpallur (1964–) *[[Henri Drell]], eesti korvpallur (2000–) *[[Nelly Drell]], eesti kunstnik (1979–) *[[Rebeka Dremelj]], Sloveenia laulja (1980–) *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1820–1888) *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1862–1925) *[[Heinrich Johann von Drenteln]], Rootsi sõjaväelane (1659–1704) *[[Thomas Drenteln]], Tallinna raehärra ja bürgermeister (maetud 1657) *[[Fran Drescher]], USA filminäitleja (1957–) *[[Helmi Dresen]], eesti tõlkija ja esperantist (1892–1941) *[[Hilda Dresen]], eesti esperantist ja tõlkija (1896–1981) *[[Urmas Dresen]], meremuuseumi direktor (1958–) *[[Caeleb Dressel]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1996–) *[[Aleksei Dressen]], endine Kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist (1968–) *[[Karl von Dressler]], Kuressaare linnaarst (1788–1854) *[[Wolfgang U. Dressler]], austria keeleteadlane (1939–) *[[Jean-Marie Dreujou]], prantsuse filmioperaator (1959–) *[[Dennis Drew]], USA muusik (1957–) *[[Jane Drew]], Inglise arhitekt ja linnaplaneerija (1911–1996) *[[Anton Drexler]] *[[Clyde Drexler]], endine USA korvpallur, kaitsemängija (1962–) *[[Carl Theodor Dreyer]], taani filmilavastaja (1889–1968) *[[Alfred Dreyfus]], Prantsuse sõjaväelane (1859–1935) *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Hans Driesch]], saksa bioloog ja filosoof (1867–1941) *[[Victor Drija]], Venezuela näitleja, laulja ja tantsija (1985–) *[[Sebastián Driussi]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Jenny Drivala]], kreeka ooperilaulja (1957–) *[[Julia Driver]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1961–) *[[Minnie Driver]], Briti näitleja (1970–) *[[Drivinalde]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur (1999–) *[[Ljilja Drljević]], serbia maletaja (1984–) *[[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik (1950–2008) *[[Václav Drobný]], tšehhi jalgpallur (1980–2012) *[[Viktor Drobõš]], vene muusik (1966–) *[[Drochia]], linn [[Moldova]]s, [[Drochia rajoon]]i keskus *[[Didier Drogba]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1978–) *[[Leszek Drogosz]], Poola poksija ja filminäitleja (1933–2012) *[[Harika Dronavalli]], india maletaja (1991–) *[[Oscar Dronjak]], rootsi muusik (1972–) *[[Aleksandr Dronov]], vene maletaja (1946–2023) *[[Henricus Droog]], hollandi sõudja (1944–) *[[Eduard Dross]], Eesti ettevõtja (1837–1929) *[[Frank Drost]], hollandi kabetaja (1953–) *[[Christian Drosten]], saksa viroloog (1972–) *[[Thomas Drozda]], Austria poliitik (1965–) *[[Juri Drozdov]], vene luurejuht (1925–2017) *[[Mihhail Drozdovski]], Vene impeeriumi kõrgem sõjaväelane (1881–1919) *[[Derek Drouin]], Kanada kõrgushüppaja (1990–) *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Dimítris Droútsas]], Kreeka poliitik (1968–) *[[Johann Gustav Droysen]], saksa ajaloolane (1808–1884) *[[Sandra Drzymalska]], poola näitleja (1993–) *[[Lauri Drubinš]], Eesti munitsipaalametnik (1987–) *[[Peter Ferdinand Drucker]], Austria päritolu ameerika juhtimisteadlane (1909–2005) *[[Felipe Drugovich]], Brasiilia autovõidusõitja (2000–) *[[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja (1924–1975) *[[Heini Drui]], eesti dokumentaal- ja muusikafilmide lavastaja ning fotograaf (1954–) *[[Vasil Drumev]], Bulgaaria vaimulik, kirjanik ja poliitik (1841–1901) *[[Alexei Drummond]], Uus-Meremaa bioinformaatik *[[Maurice Druon]], prantsuse kirjanik (1918–2009) *[[Boris Družinin]], NSV Liidu ja Leedu kabetaja ja treener (1938–) *[[Guy Drut]] *[[Ion Druță]], Moldova kirjanik (1928–2023) *[[Ina Druviete]], Läti poliitik (1958–) *[[Ernst Wilhelm Drümpelmann]], baltisaksa arst ja looduseuurija (1760–1830) *[[Hugh Dryden]], Ameerika Ühendriikide aeronautikateadlane ja riigiteenistuja (1898–1965) ==Dz== *[[Nana Dzagnidze]], gruusia maletaja (1987–) *[[Alan Dzagojev]], Venemaa jalgpallur (1990–) *[[Dzanabadzar]], bogdogeegen (1635–1723) *[[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija (1985–) *[[Kristaps Dzelme]], läti jalgpallur (1990–) *[[Ilmārs Dzenis]], läti laulja ja laulukirjutaja paguluses (1931–2025) *[[Feliks Dzeržinski]], kommunistlik revolutsionäär ja Nõukogude riigiametnik (1871–1926) *[[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija (1997–) *[[Aleksandra Dzik]], poola alpinist (1982–) *[[Stanisław Dziwisz]], Poola kardinal ja Krakówi peapiiskop (1939–) *[[Artjom Dzjuba]], vene jalgpallur (1988–) *[[Balázs Dzsudzsák]], Ungari jalgpallur (1986–) *[[Martin Dzúr]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1919–1985) ==Dž== *[[Dža-laama]], buda munk (1862–1922) *[[Umar Džabrailov]], Venemaa ärimees ja poliitik (1958–2026) *[[Šefik Džaferović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1957–) *[[Džajadeva]], India sanskritikeelne luuletaja (12. sajand) *[[Simon Džanašia]], gruusia ajaloolane (1900–1947) *[[Sadõr Džaparov]], Kõrgõzstani poliitik (1968–) *[[Medea Džapharidze]], gruusia näitleja (1923–1994) *[[Lela Džavahhišvili]], gruusia maletaja (1984–) *[[Sooronbaj Džeenbekov]], Kõrgõzstani poliitik (1958–) *[[Blerim Džemaili]], Šveitsi jalgpallur (1986–) *[[Mustafa Džemiljev]], Ukraina poliitik (1943–) *[[Džedefra]], Vana-Egiptuse kuningas (26. sajand eKr) *[[Mihheil Džanelidze]], Gruusia poliitik *[[Mindia Džanelidze]], Gruusia riigiametnik ja poliitik (1978–) *[[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1986–) *[[Geidar Džemal]], Venemaa islamiliikumise tegelane (1947–2016) *[[Orhan Džemal]], Venemaa ajakirjanik (1966–2018) *[[Armen Džigarhanjan]], Armeenia, Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja (1935–2020) *[[Veronika Džiojeva]], vene ooperilaulja (1979–) *[[Baadur Džobava]], gruusia maletaja (1983–) *[[Anri Džohhadze]], gruusia laulja (1980–) *[[Džoser]], Vana-Egiptuse kuningas (28. või 27. sajand eKr) *[[Julija Džugašvili]], baleriin, [[Jakov Džugašvili]] abikaasa *[[Arsen Džulfalakjan]], Armeenia maadleja (1987–) *[[Levon Džulfalakjan]], Nõukogude Liidu maadleja (1964–) *[[Vladimir Džunkovski]], Venemaa sõjaväelane (1865–1938) ==Du== ''Vaata [[Biograafiad (Du)]]'' ==Dv== *[[Giorgi Dvali]], gruusia füüsik (1964–) *[[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja ja teatrijuht (1963–) *[[Markus Dvinjaninov]], eesti näitleja (1991–) *[[Antonín Dvořák]], tšehhi helilooja (1841–1904) *[[Christian Dvorak]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Tomáš Dvořák]], tšehhi kümnevõistleja (1972–) *[[Mark Dvoretski]], Venemaa maletaja ja maletreener (1947–2016) *[[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa riigi- ja maletegelane (1972–) *[[Vladimir Dvorkovitš]], vene malekohtunik (1937–2005) *[[Aleksandr Dvornikov]], Venemaa sõjaväelane (1961–) *[[Vladislav Dvoržetski]], vene filminäitleja (1939–1978) ==Dw== *[[Andrea Dworkin]], USA feminist (1946–2005) *[[Gerald Dworkin]], ameerika filosoof (1937–) *[[Ronald Dworkin]], USA õigusfilosoof (1931–2013) ==Dõ== *[[Pavel Dõbenko]], Venemaa sõjaväelane *[[Aleksandr Dõbman]], kabetaja *[[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane (1987–) *[[Pavel Dõmov]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Natalja Dõmtšenko]], Eesti näitleja (1980–) *[[Ivan Dõtško]], Kasahstani poksija (1990–) ==Dä== *[[Herta Däubler-Gmelin]], Saksamaa jurist, õigusteadlane ja poliitik (1943–) *[[Häziä Däülätšina]], Baškortostani luuletaja, proosa- ja näitekirjanik (1905–1954) ==Dö== *[[Alfred Döblin]], Saksa kirjanik (1878–1957) *[[Johann Christoph Döll]], saksa botaanik (1808–1885) *[[Ignaz Döllinger]], saksa arst, anatoom ja füsioloog (1770–1841) *[[Karl Dönitz]], Saksamaa sõjaväelane ja president (1891–1980) *[[Fatih Dönmez]], Türgi insener ja poliitik (1965–) *[[Evald-Reinhold Döring]], Eesti sõjaväelane (1899–1977) ==Dü== *[[Carl Gustaf Dücker]], baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1671–1732) *[[Eugen Gustav Dücker]], baltisaksa kunstnik (1841–1916) *[[Can Dündar]], türgi ajakirjanik, publitsist ja dokumentalist *[[Albrecht Dürer]], saksa kunstnik ja matemaatik (1471–1528) *[[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja (1991–) *[[Friedrich Dürrenmatt]], šveitsi kirjanik (1921–1990) ==Dy== *[[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Lone Dybkjær]], Taani poliitik (1940–2020) *[[Anthonis van Dyck]], flaami maalikunstnik (1599–1641) *[[Frank Dycus]], USA laulukirjutaja (1939–2012) *[[Jeff Dye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Stanisław Dygat]], poola kirjanik (1914–1978) *[[Viktor Dyk]], tšehhi kirjanik ja Tšehhoslovakkia poliitik (1877–1931) *[[Bob Dylan]], USA muusik (1941–) *[[Niklas Dyrhaug]], Norra suusataja (1987–) *[[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik (1923–2020) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|D, Biograafiad]] jtreb2tpol4b5m2ciepgdp7knveym4d 0 20644 7191195 7136703 2026-07-11T21:25:57Z ~2026-33657-65 231127 7191195 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Torop a Milano, marzo 2006, foto di Bruno Osimo.jpg|pisi|Peeter Torop Milanos, märts 2006]] '''Peeter Torop''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1950]]) on eesti [[kirjandusteadlane]] ja [[semiootik]]. Torop õppis aastatel 1969–1974 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] vene filoloogiat ja 1992–1995 [[Helsingi Ülikool]]is ning kaitses 1995. aastal doktoriväitekirja "Тотальный перевод" ("Totaaltõlge").<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/cf3534f2-2bf6-400f-ba97-8ec9a863d710|Pealkiri=Peeter Torop|Väljaanne=Eesti teadusinfosüsteem|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Peeter Torop on uurinud tõlketeaduse aluseid, [[eesti keel]]de tõlkimise ajalugu ja tekstide käitumise [[semiootika]]t. Ta on [[Fjodor Dostojevski]] tekstide tõlgetest kokku pannud raamatu "Inimene on saladus" ning õpetanud Tartu Ülikoolis vene kirjandust. Ta on [[Eesti Semiootika Selts]]i esimees ja Tartu Ülikooli [[kultuurisemiootika]] professor. == Teoseid == * "Тотальный перевод". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 (doktoriväitekiri) * "Kultuurimärgid". Tartu: Ilmamaa, 1999 (artiklikogumik) * "Tõlge ja kultuur". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011 (monograafia) * "Totaaltõlge". Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[2024]], ISBN 9789916276617 * "Total Translation". Milano: [[Bruno Osimo]], [[2026]], ISBN 9791281358782 ==Tunnustus== * 1995 [[Eesti Taassünni auhind]] * 2000 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2010 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}</ref> * 2011 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18179}}</ref> *2012 [[stipendium "Ela ja sära"]] *2015 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> * 2019 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 48</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2022 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia]] (Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor ja kauaaegne semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi juhataja, rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud semiootik, kultuuriteoreetik ja kirjandusteadlane, kirjanduse, tõlkimise ja tõlketeooria mõtestaja, ühtlasi tõlkija ja toimetaja. Õppejõud, kes kogu oma isiku, teadmiste ja tegevusega on olnud väga paljude üliõpilaste ja kolleegide sügavalt haritud ning eetiliseks innustajaks ja toetajaks.) * 2024 [[Semiootiline Jälg]] ==Isiklikku== 1969. aasta septembrist alates on Peeter Torop abielus Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõu ja treeneri [[Tiina Torop]]iga (neiupõlvenimi Kampus). Neil on kaks last, Liisi (s. 1991) ja Kaarel (s. 1992).<ref>[https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82300281/paar-tiina-ja-peeter-torop "Paar: Tiina ja Peeter Torop"], Anne & Stiil, 07.06.2005 (vaadatud 07.07.2023)</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{cite journal |last=Sütiste |first=Elin |author-link=Elin Sütiste |title=Preface. On the paths of translation semiotics with Peeter Torop |journal=[[Sign Systems Studies]] |volume=40 |issue=3/4 |date=2012 |pages=269-278 |url=https://philpapers.org/rec/STIPOT-3 |doi=10.12697/SSS.2012.3-4.01 |issn = 1406-4243 }} == Välislingid == {{Commons|Category:Peeter Torop}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ut.ee/SOSE/peeter_torop/index.html Peeter Torop TÜ semiootika osakonna kodulehel] *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Torop, Peeter}} [[Kategooria:Tõlketeadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kultuuriteoreetikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] tj9t0of8iy1jszxo0ybz8tekbf2h2n3 0 21482 7191428 6685885 2026-07-12T08:38:25Z Kuriuss 38125 7191428 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = The New York Times | pilt = Nytimes hq.jpg | pildiallkiri = [[New York Times Building|The New York Timesi peakorter]] | tüüp = [[päevaleht]] | formaat = ''Broadsheet'' | asutamine = [[1851]] | omanik = [[The New York Times Company]] | väljaandja = [[Arthur Gregg Sulzberger]] | toimetaja = | koosseis = 350 | trükiarv = 1 000 665 iga päev<br />1 438 585 pühapäeviti<ref>{{Netiviide |url=http://ap.google.com/article/ALeqM5gl7k89dknwJH1WtwNb70t3CdIqywD94334KG0 |pealkiri=Newspapers see sharp circulation drop of 4.8 pct |autor=Annick Jesdanun |kuupäev=27. oktoober 2008 |väljaandja=Associated Press |kasutatud=5.11.2008 |keel=inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | toimetuse asukoht = [[New York Times Building]]<br />620 Eighth Avenue<br />[[Manhattan]], [[New York]] 10018<br />Ameerika Ühendriigid | ISSN = }} '''The New York Times''' ([[eesti keel]]es kasutatakse tavaliselt nimekuju '''New York Times''') on rahvusvahelise levikuga [[ajaleht]], mis asutati [[1851]]. aastal. Seda antakse välja [[New York|New Yorgis]] ja levitatakse kogu [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s ning veel paljudes riikides. Ajalehe omanik on [[The New York Times Company]], millele kuulub teisigi suuri ajalehti, näiteks [[International Herald Tribune]] ja [[The Boston Globe]]. Ettevõtte juhatuse esimees on [[Arthur Gregg Sulzberger]], kelle perekonnale on ajaleht kuulunud juba [[1896]]. aastast. Ajaleht asutati [[18. september|18. septembril]] [[1851]] nimega The New York Daily Times. 2020. aasta seisuga oli ajalehel 5,496 miljonit tellijat, kellest digisisu tellis 4,665 miljonit ning mängude ja kokanduse osa 1,398 miljonit. Paberlehte tellis 0,831 miljonit ja see arv väheneb järjest nagu teistelgi paberlehtedel. [[2012]]. aasta juunis hakati välja andma [[hiina keel|hiinakeelset]] veebiversiooni. [[2016]]. aasta veebruarist [[2019]]. aasta septembrini anti välja ka [[hispaania keel|hispaaniakeelset]] paberversiooni. New York Timesi tellijatele on saadaval digiarhiiv The TimesMachine, kus on olemas kõik ajalehenumbrid aastatest 1851–[[2002]] digiteeritult (PDF-vormingus). Erinevalt enamikust USA ajalehtedest on New York Timesil range sisemine stiilijuhend, mille kohaselt inimeste perekonnanimesid kasutatakse ainult koos tiitliga, näiteks "härra" või "proua". Erand tehakse üksnes spordivõistluste ja popkultuuri kajastamisel. Vastavalt stiilijuhendile ajalehes roppe sõnu ei kasutata. Nii näiteks kirjutas ajaleht punkbändi Fucked Up kontserdiarvustuse ilma kordagi bändi nime mainimata. Erandlikult kasutas ajaleht [[2016. aasta USA presidendivalimised|2016. aasta USA presidendivalimiste]] kajastamisel sõnu "''fuck''" ja "''pussy''", et illustreerida [[Donald Trump]]i keelekasutust. ==Vaata ka== *[[New York Timesi bestsellerid]] *[[The New York Times Magazine]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|New York Times}} *[http://www.nytimes.com/ New York Timesi koduleht] * {{Twitter|nytimes}} {{JÄRJESTA:New York Times, The}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalehed]] jsat87mzb0lr4wq1tp9pkcu8eheb9w6 0 22710 7191200 7075766 2026-07-11T21:31:05Z ~2026-33657-65 231127 7191200 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Undusk, Jaan.IMG_4480.JPG|pisi|Jaan Undusk esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011]] '''Jaan Undusk''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1958]] [[Otepää]]l) on eesti [[kirjanik]] ja [[kirjandusteadlane]], aastast 2007 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige. Ta oli 2000–2025 [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e direktor. == Elulugu == Jaan Undusk on lõpetanud 1977. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ning 1982. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse erialal. Aspirantuuri läbis ta Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi juures ning kaitses samas 1986. aastal filoloogiateaduste kandidaadi (PhD) väitekirja "F. Tuglase osa eesti ilukirjandusliku stiili teooria arengus". Ta oli [[Wellesto]] liige. Aastatel 1986–1993 töötas Jaan Undusk Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudis (KKI) nooremteaduri, teaduri ja vanemteadurina. Kui 1993. aastal loodi KKI kirjandusosakonna ja [[Friedebert Tuglase Majamuuseum]]i ühendamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], töötas ta seal algul teadurina. Alates 2000. aastast kuni 2025. aasta sügiseni oli Jaan Undusk Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor. Alates 2018 on ta [[Tallinna Ülikool]]i humanitaarteaduste instituudi külalisprofessor. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2007. aastal humanitaarteaduste alal, ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.[[Pilt:Marin Laak ja Jaan Undusk.JPG|pisi|[[Marin Laak]] ja Jaan Undusk Eesti Kirjanike Liidu üldkogul 2011. aastal]] ==Teadustöö== Jaan Unduski uurimistöö peasuunad on kirjandusfilosoofia ja -teooria, Eesti ja Euroopa tekstitraditsioonide retoorilis-tüpoloogilised mudelid, baltisaksa kirjandus, historiograafia ja filosoofia ning eesti kirjanduslugu. Tema eestvõttel on UTKK juhtivaks uurimissuunaks kujunenud ka balti kultuuride teema. Seda teemat on Jaan Undusk arendanud rohketes kirjutistes, kraaditööde juhendamisel ja baltisaksa kirjanduse rahvusvahelistel konverentsidel. Jaan Undusk on osalenud Eesti Teadusfondi humanitaarteaduste ekspertkomisjoni, riiklike programmide “Eesti keel ja rahvuskultuur” ja “Eesti kirjandusklassika” komisjonide töös ning kuulub mitme Eesti teadusasutuse ja väljaande nõukogusse. Ta on saanud uurimisstipendiume Austria, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Ungari ja Soome teadusinstitutsioonidelt, esinenud rahvusvahelistel konverentsidel ning teinud teadusprojektide raames koostööd Stockholmi Ülikooli, Ungari TA Kirjandusteaduse Instituudi, Groningeni Ülikooli ja teiste Euroopa humanitaarkeskustega. Ta tõlkinud saksa, inglise, prantsuse jt keeltest nõudlikku filosoofilist kirjandust (F. Nietzsche, Th. Bernhard, E. Lévinas, J. M. R.). Tema sulest on pärit üle kahesaja teadusartikli kirjandus- ja kultuuriloo ning teooria alalt. Ta on koordineerinud klassikaliste tekstide toimetamist, loonud esseistika-, näitekirjanduse- ja proosateoseid, sh kirjutanud romaani “Kuum”, näidendid “Goodbye, Vienna (Gertrud)”, “Quevedo” ja “Boulgakoff”, reisikirja "Teekond Hispaania", novelle jm. == Liikmesus == Jaan Undusk on [[Academia Scientiarum et Artium Europaea]], Austria Germanistika Seltsi, Rahvusvahelise Thomas Bernhardi Seltsi, [[Balti Ajaloo Komisjon]]i ([[Göttingen]]is) liige, Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni, [[Eesti Goethe Selts]]i, Jaan Krossi kirjandusauhinna žürii ning [[Rahvusmõtte auhind|Rahvusmõtte auhinna]] komisjoni liige. Ta on mitme ajakirja ([[Keel ja Kirjandus]], [[Methis]]) toimetuskolleegiumi liige ja Fr. Tuglase "Kogutud teoste" kolleegiumi esimees. Akadeemiku ja kirjandusteadlasena oli ta raamatusarja "[[Eesti mälu]]" nõustaja. == Teoseid == *"Sina, Tuglas" (1986; novell) *"Kuum. Lugu noorest armastusest" (1990; romaan) *"Maagiline müstiline keel" (1998; kirjandusteooria) *"Good-bye, Vienna" (1999; näidend) *"Quevedo" (2003; näidend) *"Boulgakoff" (2005; näidend) *"Teekond Hispaania" (2016) *"Eesti kirjanike ilmavaatest" (2016, [[Eesti mõttelugu]], 118) *Hinge roppus ja vaimu õis : kogutud kirjatöid / Paul Reets ; koostanud ja toimetanud Jaan Undusk (2019) *Suur Siberimaa : näidend kaheksas pildis proloogi ja epiloogiga : Jaan Krossi mälestuseks (2020) ==Tunnustus== *1996 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Preestriaia pihtimus", "Sissejuhatus Tuglase kriitikasse" ja "Kommentaarium Tuglase "Kogutud teoste" VII köitele") *1998 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Maagiline müstiline keel") *1999 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Goodbye, Vienna") *2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3464}}</ref> *2009 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (“Friedebert Tuglas. Valik proosat” koostamine) *2016 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamat "Eesti kirjanike ilmavaatest", milles kirglikult ja stiilivõimsalt ning avarasse konteksti paigutatuna püütakse tabada Eesti alal tegutsenud tüvikirjanike loomingu ja vaimu ning isiksuse tuuma) ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== *1987 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Sina, Tuglas") *1990 [[Betti Alveri kirjandusauhind]] ("Kuum") *2003 [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] ("Armastus raamatu vastu") *2003 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] I preemia ("Quevedo") *2005 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] II preemia ("Boulgakoff") *2009 [[Eesti Teatriliidu algupärase dramaturgia auhind]] *2017 [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] ("Teekond Hispaania") ==Isiklikku== Tema isa oli matemaatikaõpetaja [[August Undusk]] ja ema keemiaõpetaja Linda Undusk. Tema vend on [[Rein Undusk]]. Tema abikaasa on [[Maarja Undusk]]. Neil sündis neli last – Marion Undusk, luuletaja [[Ingel Undusk]] (sündinud [[27. juuni]]l [[1988]]), Liispet Undusk ja Joosep Undusk (2002–2026). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Paavo Matsin, [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/tuntud-ja-tundmatu-undusk/ Tuntud ja tundmatu Undusk]. Sirp, 19. mai 2017 ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/undusk/ Jaan Undusk] Teaduste Akadeemia kodulehel * [[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/?id=48796 Vaimusöe rikastaja Jaan Undusk], Postimees 14. november 2008 * [[Sven Vabar]]. [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/jaanundusk.htm Roosikrants ja raamat. Intervjuu Jaan Unduskiga], Looming 11/2008 * Jaan Undusk. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/mats-traadist-ja-hirmsast-tahtmisest/ Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest.] Sirp 2. detsember 2016 * [[Aare Pilv]]. [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2018/11/1106 Usutlus vendade Unduskitega]. Keel ja Kirjandus nr 11, 2018. {{JÄRJESTA:Undusk, Jaan}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] dvr9r9lcmjp9mbok83hnjkz0ickf2fp 0 24294 7191263 4253614 2026-07-12T00:15:17Z Kuriuss 38125 7191263 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} Esimeseks '''Saksa kuningaks''' [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] peetakse [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] [[kuningas|kuninga]] [[Ludwig Vaga]] poega Ludwig Sakslast. Esimeseks '''Saksa-Rooma keisriks''' peetakse [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], kes võttis endale keisri tiitli [[962]]. aastal. == Tiitlite ajaloost == Esialgu nimetati Saksa kuningaid Ida-Frangi kuningateks, alles [[11. sajand]]il hakkasid [[paavst]]id neid halvustavalt sakslaste kuningateks kutsuma. Seepeale mõtlesid kuningad omakorda välja tiitli "Roomlaste kuningas", mis Saksa kuninga paralleelnimetusena jäi püsima kuni Saksa-Rooma riigi lõpuni. Keisrid nimetasid end Püha Rooma keisriteks, nagu olid teinud ka [[Karl Suur]] ja tema järglased ehk "Frangi keisrid". Nimetus "Saksa-Rooma keiser" tekkis alles [[15. sajand]]i lõpul. ==Keisrite ja kuningate järjestusega seotud probleemid== Keisrite järjestuses võeti arvesse ka Rooma ehk Frangi keisreid: [[Karl Suur]]t (Karl I), [[Ludwig Vaga]] (Ludwig I), [[Charles Paljaspea]]d (Lääne-Frangi kuningas Charles II ning 875&ndash;877 keiser, sakslastele Karl II), [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Kesk-Frangi kuningat ning keisrit (843&ndash;855), tema poega, Itaalia kuningat ja keisrit [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ja eelviimast Frangi keisrit [[Ludwig III Pime]]dat. Saksa kuningate loenduses arvestati valitsejaid alates [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasest]], kuid et esimene samaaegselt nii keiser ja kuningas olnud Ludwig IV oli neljas nii keisrite kui ka kuningate järjestuse järgi, siis ei tekkinud sellest probleemi. Vaieldav on aga Lothar I poja [[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotringi kuninga lisamine Saksa kuningate loetellu, kuna too valitses vaid Lotringis, kuid enamasti on teda Saksamaa valitsejana siiski käsitletud ja seetõttu on ainsa sellenimelise Saksa kuninga ja Saksa-Rooma keisri nimi tavaliselt kujul Lothar III, mitte Lothar II. Ainus valitseja, kelle järjenumber Saksa kuningana on keisri omast erinev, on [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich von Habsburg]], kes oli kuningana Friedrich IV, keisrina aga Friedrich III. (See on seotud ilmselt sellega, et tema esivanem Friedrich III Ilus oli [[14. sajand]]il nominaalselt kaasvalitseja ning teda taheti tema järglase poolt dünastia suurema hiilguse huvides esile tõsta.) Heinrichid ja Konradid on kuningate ja keisritena nummerdatud kronoloogiliselt, arvestamata seda, et Heinrich I, Konrad I, Konard III ja Konrad IV keisrid ei olnud. Sama kehtib ka Rudolfite puhul: Rudolf I ei olnud keiser, Rudolf II oli. ==Saksa kuningad ja Saksa-Rooma keisrid== ===[[Karolingid]]=== [[Pilt:Charles the Fat.jpg|thumb|Karl Paks]] *[[843]]–876 [[Ludwig Sakslane]] (umbes 805–876) *[[876]]–[[880]] [[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]] (umbes 830–880), Baieri valitseja ja Ida-Frangi kuningatiitli valdaja **876–[[882]] [[Ludwig Noorem]] (835–882), Saksimaa valitseja, alates 880 ka Baieri kuningas *876–887 [[Karl III Paks]] (umbes 830–[[888]]), algul Alemannia ja Reetia valitseja, alates 882 kogu Ida-Frangi riigi kuningas; [[879]]–887 ka [[Frangi keiser]] ning alates [[884]]. aastast [[Lääne-Frangi kuningas]] *[[887]]–[[899]] [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] (umbes 850–899), [[896]]–899 Frangi keiser *[[900]]–911 [[Ludwig III Laps (Ida-Frangi kuningas)|Ludwig Laps]] ([[893]]–911) *[[911]]–[[918]] [[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]] (umbes [[890]]–918) ===[[Saksi dünastia]]=== [[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Saksa-Rooma riigi rajaja Otto I]] *[[919]]–936 [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] ([[876]]–936) **919–[[921]] vastukuningas [[Arnulf Halb]] (suri [[937]]) *[[936]]–973 [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Suur ([[912]]–973), alates [[962]] Saksa-Rooma keiser *[[973]]–983 [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] ([[955]]–983), kuningas ja keiser *[[983]]–1002 [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] ([[980]]–1002), keiser alates [[996]] *[[1002]]–1024 [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II Püha]] (umbes 980–1024), keiser alates [[1014]] ===Franki ehk [[Saali dünastia]]=== [[Pilt:Hugo-v-cluny heinrich-iv mathilde-v-tuszien cod-vat-lat-4922 1115ad.jpg|thumb|Heinrich IV [[Canossa]]s]] *[[1024]]–1039 [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] (umbes [[990]]–1039), keiser alates [[1027]] *[[1039]]–1056 [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] ([[1017]]–1056), keiser alates [[1046]] *[[1056]]–[[1106]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] ([[1050]]–1106), keiser alates [[1084]] (kuni surmani) **[[1077]]–[[1080]] vastukuningas [[Rudolf von Rheinfelden]] (umbes [[1025]]–[[1080]]) **[[1081]]–[[1088]] vastukuningas [[Hermann von Salm]] (surnud [[1088]]) **[[1087]]–1098 kaaskuningas [[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]] ([[1074]]–[[1101]]) **[[1098]]–1105 kaaskuningas Heinrich V, seejärel kuulutas end riigi ainuvalitsejaks *[[1105]]–1125 [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] ([[1081]]–1125), keiser alates [[1111]] ===Supplinburgi dünastia=== *[[1125]]–[[1137]] [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III Supplinburg]] ([[1075]]–1137), keiser alates [[1133]] ===[[Hohenstaufenid]]=== [[Pilt:Armoiries empereurs Hohenstaufen.svg|thumb|Hohenstaufenite vapp]] *[[1138]]–1152 [[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]] ([[1093]]–1152), 1125–1137 oli vastukuningas *[[1152]]–1190 [[Friedrich I Barbarossa]] (umbes 1125–1190), keiser alates [[1155]] *[[1190]]–[[1197]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] ([[1165]]–[[1197]]), keiser alates [[1191]] *[[1198]]–[[1208]] [[Philipp (Saksa kuningas)|Philipp]] ([[1177]]–[[1208]]) *1198–[[1218]] [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV Welf]] (umbes [[1175]] – 1218), keiser alates [[1209]]; [[Welfi dünastia]]st *[[1212]]–1250 [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] ([[1194]]–1250), keiser alates [[1220]] **1220–[[1235]] kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich (VII)]] ([[1211]]–1242), tegelikult valitses ta isa Friedrich II *[[1250]]–[[1254]] [[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]] ([[1227]]–1254), kuningas alates [[1237]], kuni 1250 valitses tema isa Friedrich II **[[1246]]–1247 oli vastukuningaks [[Heinrich Raspe]] ([[1204]]&ndash;1247) **[[1247]]–[[1256]] vastukuningas Hollandi krahv [[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]] ([[1228]]&ndash;1256), ka pärast 1254. aastat polnud üldtunnustatud === Interreegnum === [[Interreegnum]]i ajal oli kaks välismaist sümboolse võimuga valitud rivaalkuningat: *[[1257]]–[[1272]] [[Richard Cornwallist]] ([[1209]]–1272) *1257–[[1284]] [[Alfonso X|Alfonso Kastiiliast]] ([[1221]]–1284), alates [[1273]] ei omanud Saksamaal enam mingit toetust === Valitud kuningad ja keisrid === [[13. sajand]]i lõpus ja [[14. sajand|14.]] alguses ei suutnud ükski dünastia endale pikemaks ajaks trooni kindlustada. *[[1273]]–[[1291]] [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I Habsburg]] ([[1219]]–1291) *[[1292]]–1298 [[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]] (umbes [[1255]] – 1298) *[[1298]]–1308 [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I Habsburg]] (1255–1308) *[[1308]]–[[1313]] [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII Luxemburg]] (umbes [[1275]] – [[1313]]), keiser alates [[1312]] *[[1314]]–[[1347]] [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV Wittelsbach]] ([[1282]]–1347), keiser alates [[1328]] **[[1316]]–[[1325]] oli tema vastukuningas ja [[1326]]–[[1330]] kaasvalitseja [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III Ilus]] ([[1286]]–1330) ===[[Luksemburgid]]=== [[Pilt:Goldene-bulle 1c-480x475.jpg|thumb|Karl IV [[Kuldbulla]]l]] *[[1346]]–1378 [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]] ([[1316]]–1378), keiser alates [[1355]], oli 1346–1347 vastukuningas **[[1349]] oli vastukuningaks [[Günther von Schwarzburg]] ([[1304]]–1349) *[[1378]]–1400 [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] ([[1361]]–[[1419]]), ainus troonist loobuma sunnitud kuningas *[[1400]]–1410 [[Ruprecht (Saksa kuningas)|Ruprecht Pfalzist]] ([[1352]]–1410), [[Wittelsbachi dünastia]]st *[[1410]]–[[1437]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] ([[1368]]–1437), keiser alates [[1433]] **1410&ndash;[[1411]] vastukuningas [[Jobst Brandenburgist]] ([[1351]]–1411) ===[[Habsburgid]]=== [[Pilt:Wappen röm.kaiser.JPG|thumb|Maximilian II vapp]] *[[1438]]–[[1439]] [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] ([[1397]]–1439) *[[1440]]–1493 [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] (Saksa kuningana Friedrich IV) ([[1415]]–1493), keiser alates [[1452]] *[[1493]]–1519 [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ([[1459]]–1519), Saksa kuningas alates [[1486]], (esimene valitud) keiser alates [[1508]] *[[1519]]–1556 [[Karl V]] ([[1500]]–[[1558]]), (viimane paavsti poolt kroonitud) keiser alates [[1530]] *[[1556]]–1564 [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] ([[1503]]–1564), Saksa kuningas alates [[1531]], alates temast võeti keisritiitel kohe pärast valimisi (mis toimusid enamasti kohe pärast eelkäija surma) *[[1564]]–1576 [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] ([[1527]]–1576), kuningas alates [[1562]] *[[1576]]–1612 [[Rudolf II (Saksa-Rooma keiser)|Rudolf II]] ([[1552]]–1612), kuningas alates [[1575]] *[[1612]]–1619 [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]] ([[1557]]–1619) *[[1619]]–1637 [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] ([[1578]]–1637) *[[1637]]–[[1657]] [[Ferdinand III (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand III]] ([[1608]]–1657), kuningas alates [[1636]] **[[1653]]&ndash;[[1654]] [[Ferdinand IV (Saksa kuningas)|Ferdinand IV]] ([[1633]]–[[1654]]), kuningas, tegelikult valitses tema isa Ferdinand III *[[1658]]–1705 [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]] ([[1640]]–1705) *[[1705]]–1711 [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]] ([[1678]]–1711), kuningas alates [[1690]] *[[1711]]–[[1740]] [[Karl VI]] ([[1685]]–1740) ===Vaheperiood=== *[[1742]]–1745 [[Karl VII (Saksa-Rooma keiser)|Karl VII]] Wittelsbach ([[1697]]–1745) *[[1745]]–1765 [[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I Stephan]] Lotringist ([[1708]]–1765) ===[[Habsburgid-Lotringid]]=== *[[1765]]–1790 [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] ([[1741]]–1790), kuningas alates [[1761]] *[[1790]]–1792 [[Leopold II (Saksa-Rooma keiser)|Leopold II]] ([[1747]]–1792) *[[1792]]–[[1806]] [[Franz II Joseph Karl (Saksa-Rooma keiser)|Franz II]] ([[1768]]–[[1835]]), viimane Saksa-Rooma keiser ja esimene [[Austria keiser]] ([[1804]]–1835) ==Vaata ka== *[[Frangi keiser]] *[[Ida-Frangi kuningas]] *[[Saksa kuningas]] *[[Saksa-Rooma keiser]] *[[Saksa-Rooma riik]] [[Kategooria:Ajalooliste riikide riigipeade loendid]] [[Kategooria:Saksamaa loendid]][[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad| ]][[no:Liste over tyske konger og keisere]] 8tna1aguzb0jwyor7u6jjvg8vajn46v 0 25091 7191528 6952658 2026-07-12T10:41:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191528 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti erakonnast; Islandi partei kohta vaata artiklit [[Iseseisvuspartei (Island)]]}} {{liita|Tuleviku Eesti Erakond}} {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2020}} {{Partei |partei_nimi = Eesti Iseseisvuspartei |partei_nimi_keeles = |partei_logo = Eesti Iseseisvuspartei.gif |partei_staatus = Eesti erakond |esimees = [[Sven Sildnik]] (kuni 04.10.2022) <ref name="ReferenceA">http://www.postimees.ee/7622157/erakonnad-koguvad-valimisteks-musklit</ref><ref name="ReferenceB">https://www.err.ee/1608738199/ekre-sse-astunud-kivisildnik-see-on-enesekaitse</ref> |europarlament = |ajaleht = |ideoloogia = [[paremäärmuslus]]<br />[[euroskeptitsism]] |spekter = [[Paremäärmuslus]]<ref>{{cite journal|title=Extreme-right parties in contemporary Estonia|last=Kasekamp|first=Andres|journal=Patterns of Prejudice |date=4 June 2010|volume=37 |issue=4 |pages=401–414 |doi=10.1080/0031322032000144483|s2cid=143801588 |issn=0031-322X }}</ref><ref>{{cite book|title=Right-Wing Populism in Europe Politics and Discourse|last1=Wodak|first1=Ruth|last2=Khosravinik|first2=Majid|last3=Mral|first3=Brigitte|date=9 January 2015|doi=10.5040/9781472544940|isbn=978-1-78093-343-6|s2cid=55423405|url=https://directory.doabooks.org/handle/20.500.12854/92909|access-date=2024-02-07|archive-date=2024-02-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20240207164123/https://directory.doabooks.org/handle/20.500.12854/92909|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite book|title=Transforming the Transformation?|last=Minkenberg|first=Michael|date=2015|isbn=9780415793360}}</ref> |kodulehekülg = [http://www.iseseisvuspartei.ee/ http://www.iseseisvuspartei.ee/] |colorcode = blue |koalitsioon = ei ole parlamendis esindatud |Liikmeid = 1787 <small>(18.05.2022)</small> |asutamine = [[1993]] |peakorter = Tallinn }} '''Eesti Iseseisvuspartei''' ([[lühend]] '''EIP''') oli [[Rahvuslus|rahvuslik]] [[Eesti]] [[erakond]] aastail 1993–2022. Erakonna asutasid 29. augustil 1993 [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]st (ERSP) eraldunud liikmed (erakond registreeriti 11. oktoobril 1995). 20. septembrist 1993 kuni 30. novembrini 1999 kandis partei nime [[Tuleviku Eesti Erakond|Tuleviku Eesti Erakond]] (TEE). 30. novembril 1999 registreeriti uue nimena Eesti Iseseisvuspartei.{{lisa viide}} Erakonna viimane esimees oli [[Sven Sildnik]], alates 18. aprillist 2015 kuni 4. oktoobrini 2022, kes ühines [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|konservatiivse rahvaerakonnaga]] <ref name="ReferenceA" /><ref name="ReferenceB" />. ==Ajalugu== 1998. aasta detsembris tekkis erakonnas sisemine kriis, ehk erakonna lõhenemine, ühel pool [[Jaanus Raidal]] ja [[Roy Strider|Raul Sillaste]], teisel pool Uno Silberg ja Kalle Põld. Sisevastuolude tõttu jäi erakonnal ka 1999. aasta Riigikogu valimistel osalemata.{{lisa viide}} 3. jaanuaril 2006 kirjutati alla ühinemisleppele, millega plaaniti rahvuslike erakondade – [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] (EDP), Eesti Iseseisvuspartei (EIP) ja [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] (PK) – ühendamist. Ühinemine aga ebaõnnestus, seda eelkõige Põllumeeste Kogu loobumise tõttu. {{lisa viide}} 2008. aasta alguses plaaniti taas rahvuslike erakondade ühinemist, kõnelusi peeti parteidega [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]] (EDP) ja [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] (PK). Kuid seegi ühinemine jooksis 6. mail 2008 ummikusse. Iseseisvuspartei soovis uue partei nimeks Eesti Iseseisvusliitu, EDP soovis sellele aga lisada sõna "demokraatlik" – nimeks Eesti Demokraatlik Iseseisvusliit, mis aga ei olnud vastuvõetav Iseseisvusparteile. {{lisa viide}} 2010. aastal tegi [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (VP) Eesti Iseseisvusparteile (EIP) ühinemisettepaneku, mille see oma korralisel üldkoosolekul 29. mail 2010 heaks kiitis. 20. mail 2011 sõlmisid [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] ja Eesti Iseseisvuspartei ühinemislepingu. Ühinemine jõustus 12. jaanuaril 2012, mil ühendava ühingu Eesti Iseseisvuspartei registrikaardile tehti ühinemiskanne. 13. jaanuaril 2012 kustutati [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] erakonnaregistrist.{{lisa viide}} '''Esimehed''' 29.08.1993 – 21.12.1998 [[Jaanus Raidal]] 21.12.1998 – 02.01.2003 Olavi Tutt 02.01.2003 – 03.01.2004 [[Vello Leito]] 03.01.2004 – 22.01.2005 [[Anti Poolamets]] 22.01.2005 – 18.04.2015 [[Vello Leito]] 18.04.2015 – 04.10.2022 [[Sven Sildnik]] ( [[Kivisildnik]] )<ref name="ReferenceB" /> ==Valimistulemused== 1995. aasta Riigikogu valimistel oli TEE ([[Tuleviku Eesti Erakond]]) nimekirjas 102 kandidaati, kes kogusid 13907 häält ehk 2,57 protsendi valijate toetuse. 1999. aasta Riigikogu valimistel TEE ([[Tuleviku Eesti Erakond]]) oma nimekirjadega ei osalenud. 2002. aasta kohalike omavalitsuste valimistel EIP oma nimekirjadega ei osalenud. 2003. aasta Riigikogu valimistel oli EIP nimekirjas 37 kandidaati (eesotsas [[Vello Leito]], [[Kaido Nõmmik]], [[Leo Tammiksaar]], [[Peeter Paemurru]], Andres Pinka), kes kogusid 2705 häält ehk 0,5 protsendi valijate toetuse. [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] EIP oma nimekirjadega ei osalenud. 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimistel oli EIP oma valimisnimekirjaga esindatud 12 omavalitsuses. Nimekirjas oli 48 kandidaati (eesotsas [[Leo Tammiksaar]], [[Peeter Paemurru]], Ülo Niitmäe, Agu Hollo, Tõnis Tulp), kes kogusid 687 häält ehk 0,14 protsenti valijate toetuse. Ainsana osutus valituks Agu Hollo Haanja vallas. 2007. aasta Riigikogu valimistel oli EIP nimekirjas 10 kandidaati (eesotsas [[Vello Leito]], [[Sven Sildnik]], [[Leo Tammiksaar]], [[Kaido Nõmmik]], [[Jaanus Koorep]]), kes kogusid 1273 häält ehk 0,2 protsendi valijate toetuse. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel EIP oma nimekirjadega ei osalenud. Vaatamata algsele plaanile osaleda osutus osalemine EIP jaoks liiga kulukaks. Raha otsustati säästa kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ajaks. 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel oli EIP enda nimekirjaga esindatud ainult Pärnu linnas. Nimekirjas oli 40 kandidaati (eesotsas linnapea kandidaat [[Sven Sildnik]], [[Leo Tammiksaar]], [[Kaido Nõmmik]]), kes kogusid 289 häält. Tallinnas ja Tartus osales EIP valimisliidu Alternatiiv nimekirjades. 2011. aasta Riigikogu valimistel oli EIP nimekirjas 16 kandidaati ( eesotsas [[Vello Leito]], [[Kaido Nõmmik]], [[Leo Tammiksaar]], [[Kalju Mätik]] ), kes kogusid 2570 häält ehk 0,4 protsendi valijate toetuse. [[2013. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisi]] EIP boikoteeris. Otsust põhjendas erakonna esimees 9. septembri pressiavalduses<ref name="HT1lD" />, öeldes muuseas, et "kohalikul tasandil olukorda paremuse poole pöörata ei saa, sest riigikogu poolt on igasugune areng blokeeritud". Ühtlasi nimetas [[Vello Leito]] KOV 2013 valimisi näidishukkamiseks, kuna "Riigikoguparteid on neli aastat ilma propagandalimiitideta ja raskerahaliste kulutustega eksponeerinud end kartellimeedias ja riiklikus meedias. Kõik see on võrdväärne tasuta/tasulise valimiskampaaniaga. Riigikoguvälised erakonnad praktiliselt mingit meediaruumi pole saanud, isegi mitte [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingus]]". Selle pressiavalduse, mida eesti meedia ei kajastanud, lõpetuseks teatas Leito, et EIP on juba ammu alustanud ettevalmistusi [[Riigikogu]] valimisteks, sest nendel olevat erakond soodsamas olukorras. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli EIP nimekirjas 7 kandidaati ([[Vello Leito]], [[Hardo Aasmäe]], [[Juku-Kalle Raid]], [[Sven Sildnik]], [[Merle Jääger]], [[Emil Rutiku]] ja Õie-Mari Aasmäe) kogusid 4158 häält ehk 1,3 protsendi valijate toetuse. 2015. aasta Riigikogu valimistel oli EIP nimekirjas 12 kandidaati, kes kogusid 1047 häält ehk 0,2 protsendi valijate toetuse. 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel EIP oma nimekirjadega ei osalenud.{{lisa viide}} ==Ideoloogia== [[Politoloog]]ide [[Andres Kasekamp]]i ja [[Daunis Aures]]i hinnangul oli Iseseisvuspartei [[paremäärmuslus|paremäärmuslik]] erakond, mille [[ideoloogia]] põhines suuresti Vello Leito [[globalism]]ivastastel ja [[vandenõu]]dele vihjavatel kirjutistel, mis propageerivad [[autarkia]]t ning näevad rikast, sõltumatut ja [[Neutraliteet|neutraalset]] [[Šveits]]i eeskujuna.<ref>[[Daunis Auers]], [[Andres Kasekamp]]. “The impact of the radical right in the Baltic States”. Kogumikus ''Transforming the Transformation? The Radical Right in the Political Process in East Central Europe''. London: Routledge. 2015</ref> Erakond seab kahtluse alla [[Eesti]] kuulumise [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]].<ref>{{cite book|author=Europa Europa Publications|title=The Europa World Year Book 2003, Volume 1|url=https://books.google.fr/books?id=XLvU9lroRuUC&pg=PA1560&lpg=PA1560&dq=%22estonian+independence+party%22+right-wing&source=bl&ots=FK-ATz6dBc&sig=ACfU3U3OZmkJZEbMhEpST7kRgOo6gfgBCA&hl=fr&sa=X&ved=2ahUKEwjjldz01d7qAhVK9IUKHey_DiY4FBDoATARegQIChAB#v=onepage&q=%22estonian%20independence%20party%22%20right-wing&f=false|publisher=Taylor & Francis|quote=Estonian Independence Party: opposes EU membership|year=2003|page=|isbn=9781857432275}}</ref> ==Juhtimine== ===Üldkoosolek=== Vastavalt EIP põhikirjale oli partei kõrgeim organ liikmete üldkoosolek.{{lisa viide}} ===Juhatus=== Juhatusse valiti 2015. aastal [[Martin Kummets]] ja [[Martin Mets]].<ref name="pressiteade" /> EIP esimehel, juhatuse esimehel ja peasekretäril oli õigus EIP-d ainuisikuliselt esindada. Teised juhatuse liikmed võisid parteid esindada ainult ühiselt. Juhatusel oli õigus kehtestada liikmetele kohustusi.{{lisa viide}} ==Alusdokumendid== EIP põhikiri<ref name="4ZvcE" /> kinnitati 29. mai 2010 üldkoosolekul. See sätestab EIP olemuse, liikmesuse ja juhtimise. Iseseisvuspartei poliitiline doktriin ''Eesti iseseisvus ja majandus – Eesti kui uusautarkiline geopoliitiline ruum''<ref name="8hh0F" /> võeti vastu EIP juhatuse istungil 12. novembril 2001 ja partei on oma poliitilises tegevuses siiamaani sellest lähtunud. Viimati kehtinud programm<ref name="TyghH" /> võeti vastu 13. jaanuaril 2007. Programm määras kindlaks suunad, mida partei kavatses järgida valituks osutumise korral. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="pressiteade">{{Netiviide |url=http://iseseisvuspartei.ee/2015/04/24/eip-pressiteade/ |pealkiri=EIP pressiteade |vaadatud=2015-04-28 |arhiivimisaeg=2015-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150518085647/http://iseseisvuspartei.ee/2015/04/24/eip-pressiteade/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HT1lD">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/eesti-iseseisvuspartei-esimehe-vello-leito-avaldus-seoses-kov-2013-valimistega.html |pealkiri=Eesti Iseseisvuspartei esimehe Vello Leito avaldus seoses KOV 2013 valimistega |vaadatud=2013-11-23 |arhiivimisaeg=2013-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131202234217/http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pressiteated-avatud/items/eesti-iseseisvuspartei-esimehe-vello-leito-avaldus-seoses-kov-2013-valimistega.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4ZvcE">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pohikiri.html |pealkiri=Eesti Iseseisvuspartei põhikiri |vaadatud=2009-07-17 |arhiivimisaeg=2009-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090125105746/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/pohikiri.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="8hh0F">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/doktriin.html |pealkiri=Eesti Iseseisvuspartei poliitiline doktriin |vaadatud=2009-07-17 |arhiivimisaeg=2009-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090125225139/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/doktriin.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TyghH">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/programm.html |pealkiri=Eesti Iseseisvuspartei programm |vaadatud=2009-07-17 |arhiivimisaeg=2009-03-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090302090655/http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/programm.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.iseseisvuspartei.ee/ Eesti Iseseisvuspartei koduleht] *[https://www.facebook.com/iseseisvuspartei Eesti Iseseisvuspartei Facebookis] * Johannes Voltri. [https://www.err.ee/1608817018/eesti-poliitikamaastik-jai-uhe-erakonna-vorra-vaesemaks "Eesti poliitikamaastik jäi ühe erakonna võrra vaesemaks"] ERR, 12. detsember 2022 [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei| ]] [[Kategooria:Eesti erakonnad]] lfpbi6z5ty3ba56bfq2it73iu3u8ujc 0 26407 7191392 7187013 2026-07-12T07:33:55Z Velirand 67997 /* Ša */ 7191392 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Š)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Š-tähega. ==Ša== *[[Leon Šabad]], arstiteadlane (1902–1982 või 1983) *[[Aleksandr Šabalin]], Nõukogude sõjaväelane (1914–1982) *[[Maksim Šabalin]], Venemaa iluuisutaja (1982–) *[[Vassili Šabanov]], vene füüsik (1940–) *[[Šabdar Ossõp]], mari kirjanik (1898–1937) *[[Filipp Šaberdin]], mari skulptor *[[Jevgeni Šabliovski]], ukraina kirjanik (1906–1983) *[[Grit Šadeiko]], eesti kergejõustiklane (1989–) *[[Ivan Šadr]], vene skulptor (1887–1941) *[[Vladimir Šadrin]], vene hokimängija (1948–) *[[Rimantas Šadžius]], Leedu poliitik ja keemik (1960–) *[[Vilius Šaduikis]], leedu alpinist (1940–) *[[Kārlis Šadurskis]], Läti matemaatik, haridustegelane ja poliitik (1959–) *[[Igor Šafarevitš]], Venemaa matemaatik (1923 –2017) *[[Pavel Josef Šafařík]], tšehhi ja slovaki filoloog, ajaloolane ja rahvusliku liikumise tegelane (1795–1861) *[[Lucie Šafářová]], tšehhi tennisist (1987–) *[[Daniil Šafran]], tšellist *[[Anda Šafranska]], läti päritolu Prantsusmaa maletaja (1960–) *[[Jossif Šagal]], viiuldaja (1922–1993) *[[Marietta Šaginjan]], armeenia päritolu vene kirjanik (1888–1982) *[[Nikolai Šagov]], Venemaa poliitik *[[Smbat Šahaziz]], armeenia luuletaja (1841–1907) *[[Zijadullo Šahhidi]], tadžiki helilooja *[[Šamsuddin Šahhin]], tadžiki luuletaja (1859–1894) *[[Aleksandr Šahhovskoi]], vene näitekirjanik ja teatritegelane (1777–1846) *[[Sergei Šahhovskoi]], Venemaa riigitegelane (1852–1894) *[[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1836—1892) *[[Karen Šahnazarov]], vene filmirežissöör, stsenarist ja filmiprodutsent (1952–) *[[Sergei Šahverdov]], Eesti kirjandusteadlane (1947–2010) *[[Arkadi Šaihet]], fotograaf (1898–1957) *[[Grigori Šain]], astronoom (1892–1956) *[[Vladimir Šainski]], vene helilooja (1925–) *[[Dovilė Šakalienė]], Leedu poliitik ja psühholoog (1978–) *[[Igor Šaitanov]], vene kirjandusteadlane (1947–) *[[Fjodor Šaklovitõi]], Vene riigitegelane (suri 1689) *[[Sergei Šakurov]], vene näitleja (1941–) *[[Anatoli Šalagin]], vene füüsik (1943–) *[[Varlam Šalamov]], vene kirjanik (1907–1982) *[[Rimantė Šalaševičiūtė]], Leedu poliitik ja jurist (1954–) *[[Manana Šalikašvili]], Gruusia kirjanik ja tõlkija (1959–) *[[Radi Šalin]], vene konstruktor (1933–2006) *[[Fjodor Šaljapin]], vene laulja (1873–1938) *[[Aleksandr Šalnikov]], vene füüsik (1905–1986) *[[Michal Šalomoun]], Tšehhi jurist ja poliitik (1974–) *[[Šalva]], gruusia vürst ja pühak *[[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja (1982–) *[[Sergei Šamba]], Abhaasia poliitik (1951–) *[[Vladislav Šamšin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1937–2014) *[[Ester Šank]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1956–) *[[Šāntarakšita]], buda munk (8. sajand) *[[Šāntideva]], India õpetlane (7.–8. sajand) *[[Adolf Šapiro]], juudi päritolu lavastaja (1937–) *[[Jakovs Šapiro]], juudi päritolu Läti kaupmees ja poliitik, II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Kęstutis Šapka]], leedu kõrgushüppaja (1949–2025) *[[Igor Šaplavski]], Läti poksija (1968–) *[[Vilius Šapoka]], Leedu rahandustegelane ja poliitik (1978–) *[[Jevgeni Šapošnikov]], Venemaa sõjaväelane (1939–) *[[Boriss Šapošnikov]], NSV Liidu sõjaväelane ja sõjateoreetik (1882–1945) *[[Natalja Šaptala]], Ukraina jurist (1959–) *[[Serhi Šaptala]], Ukraina sõjaväelane (1973–) *[[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija (1998–) *[[Marija Šarapova]] (1987–), vene tennisist *[[Anne Šaraškin]] (Ronk) (1938–2025), Eesti iluuisutaja ja iluuisutamiskohtunik *[[Jüri Šaraškin]] (1938–2019), Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[Mari Šaraškin]] (1974–2011), Eesti purjetaja *[[Peter Šaraškin]] (1967–), Eesti purjetaja *[[Marjan Šarec]], Sloveenia ajakirjanik, koomik ja poliitik (1977–) *[[Anatoli Šari]], ukraina ajakirjanik ja poliitik (1978–) *[[Ante Šarić]], horvaatia maletaja (1984–) *[[Dario Šarić]], horvaatia korvpallur (1994–) *[[Ivan Šarić]], horvaatia maletaja (1990–) *[[Kristina Šarić]], horvaatia maletaja (1986–) *[[Sergei Šarikov]], Venemaa vehkleja (1974–2015) *[[Šāriputra]], Buddha õpilane *[[Aleksandr Šaronov]], ersa keeleteadlane ja kirjanik (1942–) *[[Aleksei Šarov]], vene bioloog, entomoloog ja biosemiootik (1954–) *[[Zossima Šaškov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1905–1984) *[[Vladimir Šatajev]], vene alpinist (1937–) *[[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]], vene näitleja (1940–2021) *[[Nina Šatskaja]], vene laulja (1970–) *[[Juri Šatunov]], vene laulja (1973–2022) *[[Sebastian Šaumjan]], vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik (1916–2007) *[[Stepan Šaumjan]], armeenia revolutsionäär (1878–1918) *[[Georgi Šavgulidze]], gruusia näitleja (1910–1959) *[[Stihvan Šavlõ]], tšuvaši luuletaja (1910–1976) *[[Vadim Šavrov]], vene lennukikonstruktor ja lennundusajaloolane (1898–1976) *[[Ioane Šavteli]], gruusia luuletaja *[[Boriss Šavõrin]], vene relvakonstruktor (1902–1965) *[[Roman Šayxetdinov]], tatari rahvusest Venemaa riigitegelane (1974–) ==Šc== *[[Viktors Ščerbatihs]], Läti tõstja ja poliitik (1974–) ==Še== *[[Leonid Šebaršin]], NSV Liidu ja Venemaa luureohvitser (1935–2012) *[[Dmitri Šebedev]], NSV Liidu kabetaja (1911–1955) *[[Roman Šebrle]], tšehhi kümnevõistleja (1974–) *[[Maroš Šefčovič]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Aleksandr Šegedin]], venekeelne Eesti ajakirjanik *[[Hagi Šein]], Eesti teleajakirjanik ja ajakirjandusprofessor (1945–2024) *[[Mai Šein]], eesti arhitekt (1946–) *[[Radmila Šekerinska]], Makedoonia poliitik (1972–) *[[Artjoms Šeļa]], läti slavist (1989–) *[[Aleksandr Šelepin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1918–1994) *[[Petro Šelest]], Ukraina NSV ja Nõukogude Liidu partei- ning riigitegelane (1908–1996) *[[Jevgeni Šeljakin]], vene filmirežissöör ja stsenarist (1976–) *[[Mihhail Šeljakin]], vene keeleteadlane Eestis (1927–2011) *[[Daugirdas Šemiotas]], Leedu poksija (1983–) *[[Viktor Šenderovitš]], vene kirjanik, saatejuht ja publitsist (1958–) *[[Jevgeni Šepilevski]], vene arstiteadlane (1857–1920) *[[Dmitri Šepilov]], Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane (1905–1995) *[[Larissa Šepitko]], Vene filmilavastaja ja stsenarist (1938–1979) *[[Aleksandr Šeps]], vene selgeltnägija (1986–) *[[Leivi Šer]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1941–) *[[Anatoli Šeremet]], vene majandusteadlane (1929–2020) *[[Roman Šeremeta]], Eesti NSV riigitegelane (1936–) *[[Boriss Šeremetev]], Venemaa sõjaväelane (1652–1719) *[[Solomon Šereševski]], juudi päritolu ajakirjanik ja mnemonist (1886–1958) *[[Ivica Šerfezi]], horvaadi mees-poplaulja ja helilooja (1935—2004) *[[Marija Šerifović]], serbia laulja (1984–) *[[Sten Šeripov]], eesti helilooja, muusik ja produtsent (1975–) *[[Boris Šestakov]], Eesti kunstnik (1963–) *[[Juvan Šestalov]], mansi kirjanik (1937–2011) *[[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur (1987–) *[[Dušan Šestić]], helilooja (1946–) *[[Marija Šestić]], Bosnia ja Hetsegoviina laulja (1987–) *[[Inna Šeškil]], Kasahstani laskesuusataja (1971–) *[[Kęstutis Šeštokas]], Leedu endine korvpallur (1976–) *[[Eduard Ševardnadze]], Nõukogude Liidu ja Gruusia poliitik (1928–2014) *[[Ivan Ševitš]], serbia päritolu Venemaa riigitegelane (1838–1912) *[[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1987–) *[[Leonid Ševtsov]], Eesti näitleja (1938–) *[[Tatjana Ševtsova]], Venemaa riigitegelane (1969–) *[[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallur (1976–) *[[Janne Ševtšenko]], eesti ooperilaulja (1970–) *[[Tarass Ševtšenko]], ukraina luuletaja ja kunstnik (1814–1861) *[[Valentõna Ševtšenko]], Ukraina suusataja (1975–) *[[Jevgeni Ševtšuk]], Transnistria poliitik (1968–) *[[Juri Ševtšuk]], vene muusik, luuletaja ja kunstnik (1957–) ==Ši== *[[Sergei Šidlovski]], valgevene päritolu Venemaa riigitegelane (1864–1922) *[[Šig-Alei]], Kaasani khaan ja tatari väepealik (1505–1567) *[[Natalja Šikolenko]], Valgevene odaviskaja (1964–2025) *[[Vytautas Šilinskas]], Leedu jurist, riigiteenistuja ja poliitik (1985–) *[[Darius Šilinskis]], leedu korvpallur (1984–) *[[Vladimir Šilkarski]], filosoof (1884–1960) *[[Boriss Šilkov]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1927–2015) *[[Artūrs Šilovs]], läti jäähokimängija (2001–) *[[Remigijus Šimašius]], Leedu jurist ja poliitik (1974–) *[[Michal Šimečka]], Slovakkia poliitik, ajakirjanik ja teadlane (1984–) *[[Radim Šimek]], tšehhi jäähokimängija (1992–) *[[Albertas Šimėnas]], Leedu poliitik (1950–) *[[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane (1990–) *[[Elina Šimkus]], läti laulja (1982–) *[[Ingrida Šimonytė]], Leedu poliitik (1974–) *[[Lilia Šinkarjova]], Eesti näitleja (1948–) *[[Bagrat Šinkuba]], abhaasi kirjanik, ajaloolane ja keeleteadlane (1917–2004) *[[Ivan Šipić]], Horvaatia poliitik ja teoloog (1974–) *[[Ivan Šipov]], Venemaa keisririigi poliitik (1865–1919) *[[Sergei Šipov]], vene maletaja (1966–) *[[Anton Šipulin]], Venemaa laskesuusataja (1987–) *[[Ara Širaz]], armeenia skulptor (1941–2014) *[[Andrej Šircelj]], Sloveenia majandusteadlane, jurist ja poliitik (1959–) *[[Andrei Širinski-Šihmatov]], Venemaa riigitegelane (1868–1927) *[[Andris Širjakovs]], Läti võrkpallur (2000–) *[[Ivan Širokogorov]], vene arstiteadlane (1869–1946) *[[Roman Širokov]], Venemaa jalgpallur (1981–) *[[Sergei Širokov]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Viliam Široký]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane (1902–1971) *[[Aleksei Širov]], Läti malesuurmeister (1972–) *[[Aleksandr Širšov]], NSV Liidu ja Venemaa vehkleja (1972–) *[[Olga Šišigina]], Kasahstani tõkkejooksja (1968–) *[[Ivan Šiškin]], vene maalikunstnik (1832–1898) *[[Mihhail Šiškin]], vene kirjanik (1961–) *[[Andrei Šiškov]], eesti maletaja (1978–) *[[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur (1983–) *[[Jurgita Šiugždinienė]], Leedu poliitik (1972–) *[[Marijo Šivolija-Jelica]], Horvaatia poksija (1981–) ==Šk== *[[Sergei Škatov]], Eesti poksija (1960–) *[[Andris Šķēle]], Läti poliitik ja ärimees (1958–) *[[Armands Šķēle]], läti korvpallur (1983–) *[[Ada Škerl]], sloveeni kirjanik ja tõlkija (1924–2009) *[[Jakov Šketan]], mari kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1937) *[[Aleksandr Škirin]], Eesti iluuisutaja (1985–) *[[Boriss Škitkin]], Venemaa kabetaja (1936–2015) *[[Jossif Šklovski]], Nõukogude Liidu astrofüüsik (1916–1985) *[[Milan Škoda]], tšehhi jalgpallur (1986–) *[[Anna Škodenko]], Eesti kunstnik (1986–) *[[Semjon Školnikov]], Eesti filmioperaator ja poliitik (1918–2015) *[[Siima Škop]], Eesti raamatukunstnik (1920–2016) *[[Nina Škottová]], Tšehhi farmatseut ja poliitik (1946–2018) *[[Simona Škrabec]], sloveeni kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija (1968–) *[[Milan Škriniar]], slovaki jalgpallur (1995–) *[[Martin Škrtel]], slovaki jalgpallur (1984–) ==Šl== *[[Karla Šlechtová]], Tšehhi ökonomist ja poliitik (1977–) *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija (1971–) *[[German Šlein]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Alvydas Šlepikas]], Leedu kirjanik (1966–) *[[Ainārs Šlesers]], Läti poliitik (1970–) *[[Michal Šlesingr]], Tšehhi laskesuusataja (1983–) *[[Jomantė Šležaitė]], Leedu laulja (1989–) ==Šm== *[[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1966–2021) *[[Vladimír Šmicer]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Anatoli Šmigun]], suusataja ja treener (1952–) *[[Katrin Šmigun]], eesti suusataja (1979–) *[[Kristina Šmigun]], eesti suusataja (1977–) *[[Rutt Šmigun]], eesti suusataja (1954–) *[[Ausma Šmite]], läti graafik (1986–) *[[Didzis Šmits]], Läti ärimees ja poliitik (1975–) *[[Jevgeni Šmurlo]], vene ajaloolane (1854–1934) *[[Martin Šmutov]], eesti ajakirjanik ja meediajuht (1982–) *[[Denõss Šmõhal]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1975–) ==Šn== *[[Sergei Šnurov]], Venemaa muusik (1973–) ==Šo== *[[Algirdas Šocikas]], Nõukogude Liidu poksija (1928–2012) *[[Sergei Šoigu]], Venemaa poliitik (1956–) *[[Juli Šokalski]], Venemaa mereväelane, okeanograaf, kartograaf, polaaruurija (1856–1940) *[[Viktor Šokin]], ukraina jurist (1952–) *[[Vladimir Šokman]], Eesti poliitik (1948–) *[[Šolem Alejchem]], juudi kirjanik (1859–1916) *[[Mihhail Šolohhov]], vene kirjanik (1905–1984) *[[Rozalija Šor]], vene keeleteadlane (1894–1939) *[[Marko Šorin]], Eesti poliitik (1974–) *[[Vassili Šorin]], Venemaa ja Nõukogude sõjaväelane (1871–1938) *[[Dmitri Šostakovitš]], vene helilooja (1906–1975) ==Šp== *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija (1997–) *[[Ivana Španović]], Serbia kergejõustiklane (1990–) *[[Gustav Špet]], vene filosoof (1879–1937) *[[Vladimír Špidla]], Tšehhi poliitik (1959–) *[[Jaroslav Špillar]], tšehhi maalikunstnik (1869–1917) *[[Nikola Špirić]], Bosnia ja Hertsegoviina majandusteadlane ja poliitik (1956–) *[[Eduard Špolski]], vene füüsik (1892–1975) *[[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[Barbora Špotáková]], Tšehhi kergejõustiklane (1981–) *[[Karolina Šprem]], horvaadi tennisist (1984–) *[[Nady Šprenk-Dorn]], eesti näitleja (1955–) ==Št== *[[Leo Štarkov]], Eesti poliitik ja karikaturist (1942–2003) *[[Peter Šťastný]], Slovakkia-Kanada endine elukutseline jäähokimängija ja poliitik (1956–) *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija (1980–) *[[Milan Rastislav Štefánik]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1880–1919) *[[Sergei Štemenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1907–1976) *[[Vadim Štepa]], vene filosoof, publitsist, luuletaja ja analüütik (1970–) *[[Boriss Štern]], vene astrofüüsik (1950–) *[[Grigori Štern]], juudi rahvusest Nõukogude sõjaväelane (1900–1941) *[[Zuzana Štočková]], slovaki maletaja (1977–) *[[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja (1993–) *[[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur (1987–) *[[Lubomír Štrougal]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1924–2023) *[[Natan Štšaranski]], nõukogude dissident ja Iisraeli poliitik (1948–) *[[Aleksei Štšastnõi]], Venemaa sõjaväelane (1881–1918) *[[Georgi Štšedrovitski]], vene filosoof ja metodoloog (1929–1994) *[[Vjatšeslav Štšegolev]], vene kabetaja (1940–2022) *[[Juri Štšekotšihhin]], vene ajakirjanik (1950–2003) *[[Daniil Štšenja]], Vene väejuht (15.–16. sajand) *[[Georgi Štšennikov]], vene jalgpallur (1991–) *[[Sergei Štšerbakov]], Eesti põllumees ja poliitik (1871–1937) *[[Sergei Štšerbakov (poksija)|Sergei Štšerbakov]], Nõukogude Liidu poksija (1918–1994) *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]], Nõukogude Liidu ja Ukraina NSV poliitik (1918–1990) *[[Oleg Štšigorets]], Eesti näitleja (1973–2019) *[[Igor Štšogolev]], Venemaa riigitegelane (1965–) *[[Nikolai Štšolokov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1910–1984) *[[Aleksandr Štšukin]], vene raadiotehnikateadlane (1900–1990) *[[Artjom Štšukin]], vene illusionist (1984–) *[[Nikolai Štšukin]], vene õigusteadlane (1883–) *[[Sergei Štšukin]], vene illusionist ja draamalavastaja (1936–) *[[Anatoli Štšura]], Eesti muusik (1960–) *[[Ilka Štuhec]], sloveeni mäesuusataja (1990–) *[[Ľudovít Štúr]], slovaki rahvusliku liikumise tegelane (1815–1856) *[[Vjatšeslav Šturm]], eesti allveesporditreener (1947–2024) *[[Vjatšeslav Štõrov]], Venemaa ja Sahha riigitegelane (1953–) ==Šu== *[[Sergei Šubenkov]], Venemaa kergejõustiklane (1990–) *[[Roman Šuhhevõtš]], ukraina rahvuslane (1907–1950) *[[Dubravka Šuica]], Horvaatia poliitik (1957–) *[[Pjotr Šuiski]], Vene tsaaririigi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1564) *[[Vassili Vassiljevitš Šuiski]], Vene vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (suri 1539) *[[Davor Šuker]], Horvaatia jalgpallur (1968–) *[[Vassili Šukšin]], vene filmilavastaja, näitleja, kirjanik ja stsenarist (1929–1974) *[[Libor Šulák]], tšehhi jäähokimängija (1994–) *[[Pavel Šulc]], Tšehhi jalgpallur (2000–) *[[Šulgi]], Sumeri valitseja (21. sajand eKr) *[[Vassili Šulgin]], Venemaa poliitik ja publitsist (1878–1976) *[[Patricija Šulin]], Sloveenia poliitik (1965–2021) *[[Olena Šuljak]], Ukraina poliitik (1976–) *[[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja (1972–) *[[Aleksei Šumakov]], NSV Liidu maadleja (1948–) *[[Jüri Šumakov]], Eesti luuletaja ja tõlkija (1914–1997) *[[Vjatšeslav Šumski]], vene filmioperaator (1921–2011) *[[Anton Šunin]], vene jalgpallur (1987–) *[[Ilga Šuplinska]], Läti kirjandusteadlane, õppejõud, õpetaja ja poliitik (1970–) *[[Stass Šurins]], ukraina laulja ja laulukirjutaja (1990–) *[[Njuša|Anna Vladimirovna Šurotškina]], esinejanimega Njuša, vene laulja (1990–) *[[Savik Šuster]], Ukraina ajakirjanik (1952–) *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (1934–2022) *[[Ante Šušnjar]], Horvaatia poliitik (1983–) *[[Andrea Šušnjara]], horvaadi laulja (1987–) *[[Matúš Šutaj Eštok]], Slovakkia poliitik (1987–) *[[Josip Šutalo]], Horvaatia jalgpallur (2000–) *[[Tina Šutej]], Sloveenia teivashüppaja (1988–) *[[Šutruk-Naḫḫunte III]], Elami kuningas (8.–7. sajand eKr) *[[Ardi Šuvalov]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Igor Šuvalov]], Venemaa riigitegelane (1967–) *[[Pavel Andrejevitš Šuvalov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1830–1908) *[[Pjotr Šuvalov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1827–1889) ==Šv== *[[Darja Švajger]], sloveeni laulja (1965–) *[[Dominika Švarc Pipan]], Sloveenia jurist ja poliitik (1978–) *[[Jevgeni Švarts]], näitekirjanik ja stsenarist (1896–1958) *[[Angelina Švatška]], ukraina laulja (1971–) *[[Marek Švec]], Ungari maadleja (1973–) *[[Jonas Švedas]], leedu helilooja ja dirigent (1908–1971) *[[Timo Švedko]], eesti vaimulik (1987–) *[[Sergei Švedov]], vene sõjaajaloolane (?–) *[[Radojka Šverko]], horvaadi laulja (1948–) *[[Nikolai Švernik]], NSV Liidu riigitegelane (1888–1970) *[[Mark Švets]], Eesti jalgpallur (1976–) *[[Oksana Švets]], ukraina näitleja (1955–2022) *[[Atis Švinka]], Läti poliitik (1973–) *[[Švitrigaila]], Leedu suurvürst (suri 1452) *[[Mihhail Švõdkoi]], Venemaa riigitegelane ja telesaatejuht (1948–) *[[Igor Švõrjov]], Eesti maletaja (1955–) ==Šö== *[[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa muusik (1962–2015) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Š, Biograafiad]] gsbwijn94mdhi71ynq5ojfmcepzrwrw 0 26412 7191400 7187026 2026-07-12T07:45:46Z Velirand 67997 /* Ye */ 7191400 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Y)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Y-tähega. ==Y== *[[Inci Y.]], Saksamaa türklanna (1970–) ==Ya== * [[Ya Boy]], USA räppar (1984–) *[[Ya Ding]], hiina kirjanik (1956–) *[[Ya Hanzhang]], hiina tibetoloog (1916–) *[[Ya Kid K]], Kongo naisräppar (1973–) * [[Yaa Asantewaa]], Edweso kuningannaema (1863–1923) *[[Gad Yaacobi]] *[[Nathan Yaacov]], Iisraeli geoloog (1931–) *[[Ehud Ya'ari]], Iisraeli ajakirjanik (1945–) *[[Meir Ya'ari]], Iisraeli poliitik (1897–1987) *[[Menahem E. Yaari]], Iisraeli majandusteadlane (1935–) *[[Yedidya Ya'ari]], Iisraeli sõjaväelane (1947–) *[[Yâba]], Assüüria kuninganna *[[Yoshiaki Yabe]] (1943–) *[[Yutaka Yabe]] *[[Steven M. Yabek]] *[[Leopoldo Y. Yabes]] *[[Maximo Yabes]], USA sõdur (1932–1967) *[[Stephen Yablo]], USA filosoof (1957–) *[[Al Yablon]] *[[Andrew D. Yablon]] *[[Charles M. Yablon]] *[[Hanna Yablonka]] *[[Eli Yablonovitch]], USA füüsik (1946–) *[[Brian Yablonski]] *[[Jeremy Yablonski]], USA jäähokimängija (1980–) *[[Judy Yablonski]] *[[Buster Yablonsky]] *[[David Yablonsky]] *[[Lewis Yablonsky]], USA sotsioloog, kriminoloog ja psühhoterapeut (1924–) *[[Linda Yablonsky]] *[[Serge Yablonsky]] *[[Yabo Yablonsky]] *[[Ronn Yablun]] *[[Reinhold Yabo]], saksa jalgpallur (1992–) *[[William Yabroff]] *[[Alexander A. Yabrov]] *[[Charmaine Yabsley]] *[[Hiroyuki Yabu]] *[[Yabu Kentsū]], jaapani karatemeister (1863–1937) *[[Narelle Yabuka]] *[[Go Yabuki]] *[[Kentarō Yabuki]], jaapani mangakunstnik (1980–) *[[Megumi Yabushita]], jaapani naisvõistluskunstnik (1972–) *[[Susumu Yabuki]] *[[Satoshi Yabushita]] *[[Shin Yabushita]] *[[Kiyoshi Yabuuchi]], jaapani teadusajaloolane (1906–2000) *[[Masayuki Yabuuchi]] *[[Dan Yaccarino]] *[[Michael-Orlando Yaccarino]] *[[Jean-Luc Yacine]] *[[Kassab Mohamed Yacine]] *[[Kateb Yacine]] *[[Olena Yacinska]] *[[Bernard Yack]] (1952–) *[[Larry W. Yackle]] *[[Christine Yackx]] *[[Halimah Yacob]], Singapuri poliitik (1954–) *[[Linda A. Yacone]] *[[Xavier Yacono]] *[[Alain Yacou]] *[[Alaine Yacou]] *[[Gabriel Yacoub]] *[[Joseph Yacoub]] *[[Magdi Yacoub]] *[[Mohamed Yacoub]] *[[Rami Yacoub]] *[[Rachida Yacoubi]] *[[Hajine Yadate]] *[[Laloo Prasad Yadav]], India poliitik *[[Rāmvaraṇ Yādav]], Nepali arst ja poliitik (1948–) *[[Vikas Yadav]], India poksija (1992–) *[[Yigael Yadin]], Iisraeli arheoloog, sõjaväelane ja poliitik (1917–1984) *[[Shigeo Yaegashi]], jaapani jalgpallur (1933–2011) *[[Carl H. Yaeger]] *[[Patricia Yaeger]] *[[Gabriel Yaerd]], helilooja (1949–) *[[Yishay Yafeh]] *[[James Yaffe]] *[[Maurice Yaffe]] *[[Isabelle Yafil]] *[[Rachel Yagamata]] *[[Hiroki Yagami]] *[[Murat Yagan]] *[[Yagawa]] *[[Nadia Yagchi]] *[[Fafrettin Yagci]] *[[Jan Yager]] (1948–) *[[Ronald R. Yager]] (1941–) *[[Thomas Yager]] *[[Yaghi]] *[[Karim Yaghmour]] *[[Waiel Yaghnam]] *[[Alfred Yaghobzadeh]] *[[Amiko Yagi]] *[[Amina Yagi]] *[[Kiichiro Yagi]] *[[Koji Yagi]] *[[Kunio Yagi]], jaapani biokeemik *[[Norihiro Yagi]] *[[Tomomi Yagi]] *[[Viviane Yagi]] *[[Limor Yagil]] *[[Limore Yagil]] *[[Steeve Yago]], Burkina Faso jalgpallur (1992–) *[[Didier Yaguel]] *[[Marina Yaguello]] *[[Hiromichi Yahara]], Jaapani sõjaväelane (1902–1981) *[[Elie Yahchouchy]] *[[Salem Yahi]] *[[Améziane Yahia]] *[[Belaskri Yahia]] *[[Mona Yahia]] *[[Saïd Yahia-Chérif]] *[[Gérard Yahiaoui]] *[[Rabah Yahiaoui]] *[[Beth Yahp]] *[[Harun Yahya]], türgi kirjanik (1956–) *[[Agha Muhammad Yahya Khan]] *[[Abdessalem Yahyaoui]] *[[Jean-Louis Yaïch]] *[[Yaiche]] *[[Alain Yaïche]] *[[Francis Yaiche]] *[[Yaigre]] *[[Jean Yaigre]] *[[Amnon Yaish]] *[[Véronique Yak]] *[[Ōtomo no Yakamochi]], jaapani luuletaja (718–785) *[[Diana Yakeley]] *[[Romain Yakemtchouk]] *[[Joseph Yakete]] *[[Hakan Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1977–) *[[Murat Yakin]], Šveitsi jalgpallur (1974–) *[[Elhanan Yakira]] *[[Melaz Yakouben]] *[[Yakup Kadri Karaosmanoglu]] *[[Teoman Yakupoğlu]], türgi laulja (1967–) *[[Amina Yala]] *[[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija (1986–) *[[Yalde]], Saaremaa maavanem *[[Elihu Yale]], USA filantroop (1649–1721) *[[Frankie Yale]], USA kurjategija (1893–1928) *[[Linus Yale]], USA insener ja tööstur (1821–1868) *[[Pat Yale]] *[[David A. Yallop]] *[[Rachel Yallop]] *[[Irwin Yalom]], psühholoog *[[Irvin D. Yalom]] *[[Rosalyn Sussman Yalow]], USA füüsik (1921–) *[[Yamabe no Akihito]], jaapani kirjanik *[[Yamada]] *[[Akihiro Yamada]] *[[Eimi Yamada]] *[[Kosaku Yamada]], jaapani helilooja ja dirigent *[[Norie Yamada]] *[[Taichi Yamada]] *[[Tomoko Yamada]] *[[Aritomo Yamagata]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1838–1922) *[[Hirō Yamagata]], jaapani kirjanik (1964–) *[[Kaoru Yamaguchi]], jaapani maalikunstnik *[[Tsutomu Yamaguchi]] *[[Yoji Yamaguchi]] *[[Ebine Yamaji]] *[[Osamu Yamaji]], jaapani jalgpallur (1929–2021) *[[Lamine Yamal]], Hispaania jalgpallur (2007–) *[[Hisaye Yamamoto]], jaapani kirjanik *[[Isoroku Yamamoto]], Jaapani admiral (1884–1943) *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja (1997–) *[[Satsuo Yamamoto]], jaapani filmirežissöör *[[Tsunetomo Yamamoto]], samurai (1659–1719) *[[Jocho Yamamoto]] *[[Katsuji Yamamoto]] *[[Kenji Yamamoto]] *[[Masashi Yamamoto]], jaapani filmirežissöör (sündinud 1956) *[[Sakon Yamamoto]], jaapani vormelisõitja (1982–) *[[Shizuko Yamamoto]] *[[Tadayoshi Yamamoto]] *[[Toyoko Yamamoto]] *[[Yohji Yamamoto]], moekunstnik (1943–) *[[Misa Yamamura]] *[[Yamanaka]] *[[Keiko Yamanaka]] *[[Shinya Yamanaka]], jaapani bioloog (1962–) *[[Yuriko Yamanaka]] *[[Akira Yamaoka]], jaapani helilooja (1968–) *[[Minoru Yamasaki]], USA arhitekt (1912–1986) *[[Kōji Yamase]], Jaapani jalgpallur (1981–) *[[Haruo Yamashita]] *[[Michael Yamashita]] *[[Tokuo Yamashita]], Jaapani poliitik (1919–2014) *[[Tomoyuki Yamashita]], Jaapani sõjaväelane (1885–1946) *[[Yasuhiro Yamashita]] *[[Ikue Yamazaki]] *[[Naoko Yamazaki]], Jaapani insener ja astronaut *[[Tetsu Yamazaki]] *[[Yoko Yamazaki]] *[[Kikou Yamata]] *[[Hiroshi Yamauchi]], jaapani ärimees (1927–2013) *[[Yuriko Yamawaki]] *[[Abdulla Yameen]], Maldiivide poliitik (1959–) *[[Yameogo]] *[[Maurice Yaméogo]], Ülem-Volta poliitik (1921–1993) *[[Kofi Yamgnane]] *[[Hervé Yamguen]] *[[Saïd Yami]] *[[Mariana Yampolsky]] *[[Yan Fu]] *[[Yan Hui]] *[[Yan Jiagan]], Hiina Vabariigi poliitik (1905–1993) *[[Yan Jici]] *[[Yan Jidao]] *[[Yan Li]] *[[Yan Liben]] *[[Yan Pei-Ming]], hiina maalikunstnik (1960–) *[[Yan Shu]] *[[Yan Shuei-Lung]], Taiwani maalikunstnik (1903–1998) *[[Yan Wudanxia]] *[[Yan Zhenqing]] *[[Yan Xin]] *[[Yan Xishan]] *[[Yan Yangchu]] *[[Yan Yuan]] *[[Yukiko Yanagi]], jaapani baleriin (1992–) *[[Hanya Yanagihara]], hawaii ja korea päritolu Ameerika Ühendriikide (nais)kirjanik (1974–) *[[Kunio Yanagita]], jaapani etnograaf ja rahvaluuleteadlane (1875–1962) *[[Kaya Yanar]], Saksa koomik (1973–) *[[Jimmy Yancey]], USA pianist (−1951) *[[Philip Yancey]] *[[Augustín Yáñez]], kirjanik *[[Stefan Yanev]], Bulgaaria sõjaväelane ja riigitegelane (1960–) *[[Dulamsüren Yanjindulam]], mongoolia maletaja (1988–) *[[Yang Baibing]] *[[Belle Yang]] *[[Yang Bin]] *[[Bowen Yang]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, ''podcaster'' ja stsenarist (1990–) *[[Yang Changji]] *[[Chen Ning Yang]], USA füüsik (1922–2025) *[[Yang Chengfu]] (1883–1936) *[[Yang Chengwu]] *[[Yang Chun]], Hiina poliitik (1917–2005) *[[Yang Dechang]] *[[Yang Dezhi]] *[[Yang Du]] *[[Yang Ensheng]] *[[Yang Fang (杨坊)]] *[[Yang Fang (杨芳)]] *[[Yang Guang]], Hiina keiser *[[Yang Guangxian]] *[[Yang Guifei]], keiser Xuanzongi liignaine (719–756) *[[Yang Guishan]] *[[Yang Guozhong]] *[[Yang Hao]] *[[Yang Huanyi]] (−2004) *[[Yang Hucheng]] *[[Yang Hui]] *[[Jerry Yang]], USA insener (1968–) *[[Yang Jian (杨简)]] *[[Yang Jian (杨坚)]] *[[Yang Jiang]] *[[Yang Jingyu]] *[[Yang Jiong]] *[[Yang Jisheng]] *[[Yang Kaihui]] *[[Yang Lian]] *[[Yang Lianzhenjia]] *[[Yang Liwei]], Hiina taikonaut *[[Yang Mingxuan]] *[[Philémon Yang]], Kameruni poliitik ja diplomaat (1947–) *[[Yang Pu]] *[[Yang Qianhua]] *[[Yang Qifanghui]] *[[Yang Quan]] *[[Yang Quyun]] *[[Yang Rong]] *[[Yang Rui]] *[[Yang Ruilong]] *[[Yang Sen]] *[[Yang Shangkun]] *[[Yang Shen]] *[[Yang Shenxiu]] *[[Yang Shi]] *[[Yang Shiqi]] *[[Yang Shoujing]] *[[Yang Shuda]] *[[Yang Shukan]] *[[Yang Sze]], hiina näitleja (1938–) *[[Yang Su]] *[[Yang Zai]] *[[Yang Zhenning]] *[[Yang Zhiyuan]] *[[Yang Zhu]], hiina filosoof (−334 eKr) *[[Yang Zi]] *[[Timothy Yang]], Hiina Vabariigi välisminister (1942–2026) *[[Yang Tingbao]] *[[Yang Tinghe]] *[[Yang Wanli]] *[[Yang Weizhen]] *[[Yang Wencong]] *[[Yang Wenhui]] *[[Yang Xian]] *[[Yang Xiangfa]] *[[Yang Xianyi]] *[[Yang Xianzhen]] *[[Yang Xianzhi (杨衔之)]] *[[Yang Xianzhi (杨显之)]] *[[Yang Xingmi]] *[[Yang Xiong]] *[[Yang Xiufeng]] *[[Yang Xiuqing]] *[[Yang Xu]], hiina jalgpallur (1987–) *[[Yang Xuangan]] *[[Yang Yan]] *[[Yang Ye]] *[[Yang Yi]] *[[Yang Yingfeng]] *[[Yang Yiqing]] *[[Yang Yisun]] *[[Yang Yizeng]] *[[Yang Yong]] *[[Yang Yongtai]] *[[Yang Yuchun]] *[[Yang Yu-Fang]] (1909–1969) *[[Yang Yuting]] *[[Yang Shilei]] *[[Weird Al Yankovic]], USA muusikaparodist (1959–) *[[Bosa Yankovich]] *[[Manolis Yannadakis]] (1954–) *[[Jean Yanne]], prantsuse näitleja (1933–2003) *[[Daniel Yanofsky]], Kanada jurist ja maletaja (1925–2005) *[[Scott Yanow]] *[[Zal Yanovsky]], USA muusik (1945–2002) *[[Yao Chang]] *[[Yao Chong]] *[[Yao Guangxiao]] *[[Yao Hong]] *[[Yao Jiheng]] *[[Yao Ming]], hiina korvpallur (1980–) *[[Yao Nai]] *[[Yao Pengzi]] *[[Andrew Chi-Chih Yao]] *[[Yao Shu]] *[[Yao Silian]] *[[Yao Sui]] *[[Yao Wenyuan]], hiina propagandist (1931–) *[[Yao Xing]] *[[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Karin Yapalater]] *[[Michael D. Yapko]] *[[Nick Yapp]] *[[Ara Yaralyan]], armeenia kontrabassist Eestis (1973–) *[[Umaru Yar'Adua]], Nigeeria poliitik (1951–2010) *[[Ralph Yarborough]], USA poliitik (1903–1996) *[[Chelsea Quinn Yarbro]], USA õuduskirjanik (1942–) *[[Glenn Yarbrough]], USA muusik (1930–) *[[Gabriel Yared]], Liibanoni helilooja (1949–) *[[Randy J. Yarger]] *[[Kevin J. Yaroch]] *[[Curtis Yarvin]], ameerika blogija (1973–) *[[Mike Yarwood]], Briti koomik (1941–) *[[Yaşar Kemal]], kurdi päritolu türgikeelne kirjanik (1923–2015) *[[Komil Yashin]], usbeki kirjanik (1909–1997) *[[Yoshiyoki Yashinuma]] *[[Yashpal]], kirjanik *[[Ahmad Yāsīn]], palestiina terroristide juht (1936–2004) *[[Aleksander Yaska]], eesti kunstnik (1967–) *[[Yasmyn]], eesti laulja (1999–) *[[Muhyiddin Yassin]], Malaisia poliitik (1947–) *[[Tassadit Yassin]] *[[Carl Yastrzemski]], USA pesapallur (1939–) *[[Takeshi Yasuda]], jaapani keraamik (1922–1986) *[[Mitsuda Yasunori]], jaapani helilooja (1972–) *[[Ai Yazawa]], jaapani ajaloolane *[[Yusuf Yazıcı]], türgi jalgpallur (1997–) *[[Ali Yata]] *[[Martin John Yate]] *[[Abraham Yates]], USA poliitik (1724–1796) *[[Andrea Yates]], USA lastetapja (1964–) *[[Brock Yates]] *[[Dornford Yates]], briti kirjanik (1885–1960) *[[Frances A. Yates]] *[[Frank Yates]], inglise statistik (1902–1994) *[[Frederick Dewhurst Yates]], inglise maletaja (1884–1932) *[[Joseph C. Yates]], USA poliitik (1768–1837) *[[Paula Yates]] *[[Peter Yates]], Briti filmirežissöör (1929–2011) *[[Peter W. Yates]], USA poliitik (1747–1826) *[[Richard Yates seenior]], USA poliitik (1818–1873) *[[Richard Yates juunior]], USA poliitik (1860–1936) *[[Richard Yates (kirjanik)|Richard Yates]], USA kirjanik (1926–1992) *[[Ryan Yates]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Simon Yates]], inglise alpinist (1963–) *[[Pin Yathay]] *[[John Yau]], luuletaja *[[Shing Tung Yau]], Hongkongi ja USA matemaatik (1949–) *[[Mansur Yavaş]], Türgi jurist ja poliitik (1955–) *[[Zvi Yavetz]] *[[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja (1999–) *[[Ghāzī al-Yāwar]], Iraagi poliitik (1958–) ==Yb== *[[Miklós Ybl]], ungari arhitekt (1814–1891) ==Yc== *[[Martynas Yčas]], leedu bioloog (1917–2014) ==Ye== *[[Ye Jiangchuan]], hiina maletegelane ja maletaja (1960–) *[[Ye Mang]] *[[Bunny Yeager]] *[[Chuck Yeager]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur (1923–2020) *[[Hunter Yeany]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (2005–) *[[William Butler Yeats]], kirjanik (1865–1939) *[[Yitzhak Yedid]], Iisraeli-Austraalia helilooja (1971–) *[[DeAndre Yedlin]], USA jalgpallur (1993–) *[[Alex Yee]], Briti elukutseline triatleet ja distantsijooksja (1998–) *[[Alfred Kirwa Yego]], Keenia kergejõustiklane (1986–) *[[Julius Yego]], Keenia odaviskaja (1989–) *[[Abraham B. Yehoshua]], kirjanik (1936–) *[[Yelawolf]], USA räppar (1979–) *[[Janet Yellen]], USA majandusteadlane ja pangandustegelane (1946–) *[[Adeline Yen Mah]] *[[Philip Yenawine]] *[[Hande Yener]], türgi laulja (1973–) *[[Bill Yenne]] *[[Beop-Ryong Yeo]] *[[Hannah Yeoh]], Malaisia ​​poliitik (1979–) *[[John Yeoman]] *[[Jack Yeovil]] *[[Laurence Yep]] *[[Frank Yerby]] *[[Daniel Yergin]] *[[Jacek Yerka]], poola kunstnik (1952–) *[[Robert Yerkes]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog (1876–1956) *[[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja (1976–) *[[Nicholas Yermakov]] *[[Alex Yermolinsky]], USA maletaja (1958–) *[[Thubten Yeshe]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]], kurdi-türgi päritolu Hollandi poliitik (1977–) *[[Selvarajan Yesudian]] ==Yg== *[[Anders Ygeman]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Helen Yglesias]] *[[Rafael Yglesias]], kirjanik ==Yi== *[[Munyol Yi]] *[[Yi Siling]], hiina laskesportlane (1988–) *[[Milo Yiannopoulos]], Briti poliitiline kommentaator ja kirjanik (1984–) *[[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja (1938–) *[[Binali Yıldırım]], Türgi poliitik (1955–) *[[Betül Cemre Yıldız]], türgi maletaja (1989–) *[[Burak Yılmaz]], türgi jalgpallur (1985–) *[[Cevdet Yılmaz]], Türgi poliitik (1967–) *[[İsmet Yılmaz]], Türgi poliitik (1961–) *[[Mesut Yılmaz]], Türgi poliitik (1947–2020) *[[Rıdvan Yılmaz]], türgi jalgpallur (2001–) *[[Yan Yin-Intemann]] *[[Ying Chen]] *[[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija (1985–) ==Yk== *[[Ykemele]], Liivi ordu rüütelvend (13. sajand) ==Yl== *[[Axel Gabriel Ylander]], Soome ja Eesti vaimulik (1829–1882) *[[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja (1973–) *[[Heikki Ylikangas]], soome ajaloolane (1937–) *[[Ylle]], Saaremaa maavanem (13. sajand) *[[Adolf Yllö]], ingerisoome päritolu Eesti arst (1920–1992) *[[Leo Yllö]], eesti-soome agronoom (1915–1978) *[[Ylo]], ristitud liivlane (12. sajand) *[[Arvo Ylppö]], soome lastearst ja arstiteadlane (1887–1992) *[[Toivo Yläjärvi]], Soome poliitik, agronoom ja tegevjuht (1941–2014) *[[Lauri Ylönen]], soome laulja (1979–) *[[Reino Ylönen]], soome ja Eesti vaimulik (1910–1981) ==Ym== *[[Ymaut]], piiskop Bertoldi tapja (12. sajandi lõpp) ==Yo== *[[Pascal Yoadimnadji]], Tšaadi poliitik (1950–2007) *[[Francis Parker Yockey]], ameerika filosoof (1917–1960) *[[Paramahansa Yogananda]] *[[Shomei Yoh]] *[[Michiko Yokote]], jaapani stsenarist *[[Okay Yokuşlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Jane Yolen]], kirjanik (1939–) *[[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja (1997–) *[[Kenshi Yonezu]], jaapani meeslaulja, produtsent, muusik ja illustraator (1991–) *[[Ed Yong]], Malaisiast pärit Briti teaduskirjanik (1981–) *[[Alex Yoong]], Malaisia autovõidusõitja (1976–) *[[Marion Yorck von Wartenburg]] *[[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja (1976–) *[[Vladimir K. Yorga]] *[[Akira Yoshizawa]], jaapani origamimeister (1911–2005) *[[Andrew York]] *[[Susannah York]], Briti teatri- ja filminäitleja (1939–2011) *[[Suzan York]] *[[Ute York]] *[[Andrew Yorke]] *[[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1971–) *[[Malcolm Yorke]] *[[Margaret Yorke]] *[[Thom Yorke]], inglise muusik (1967–) *[[Akimi Yoshida]] *[[Reiko Yoshida]] *[[Eiji Yoshikawa]] *[[Mako Yoshikawa]] *[[Banana Yoshimoto]] *[[Akira Yoshimura]] *[[Shoko Yoshinaka]]) *[[Hiroshi Yoshino]], jaapani luuletaja (1926–2014) *[[Minoru Yoshioka]], jaapani luuletaja (1919–1990) *[[Wataru Yoshizumi]] *[[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur (1990–) *[[Amos Youga]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1992–) *[[Vincent Youmans]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1898–1946) *[[Adam Young]], USA muusik (1986–) *[[Angus Young]], muusik (1955–) *[[Ashley Young]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Carter Davis Young]] *[[Colville Young]], Belize'i poliitik, helilooja ja kirjanik (1932–) *[[Cy Young]], USA odaviskaja (1928–2017) *[[Cy Young (pesapallur)|Cy Young]], USA pesapallur (1867–1955) *[[David Young]] *[[Desmond Young]], kirjanik *[[Elizabeth Young]] *[[Helen Young]], kirjanik *[[John Young]], USA astronaut (1930–2018) *[[Kevin Young]], USA kergejõustiklane (1966–) *[[Lola Young]], inglise laulja laulukirjutaja (2001–) *[[Louisa Young]] *[[Michael J. Young]] *[[Neil Young]] *[[Nick Young]] *[[Patrick Young]] *[[Sandra Young]] *[[Rudy Youngblood]], USA filminäitleja (1981–) *[[Thomas Youngblood]], USA muusik *[[Alex Younger]], Briti luureohvitser (1963–2026) *[[Polly Young-Eisendrath]] *[[Adoum Younousmi]], Tšaadi poliitik *[[Marguerite Yourcenar]], prantsuse kirjanik (1903) *[[Edward Yourdon]] *[[Ramy Youssef]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik, näitleja ja stsenarist (1991–) ==Yp== *[[Lea Ypi]], Albaania päritolu briti filosoof (1979–) *[[Xhafer Ypi]], Albaania poliitik (1880–1940) *[[Herbert Ypma]] ==Yr== *[[Hipólito Yrigoyen]], Argentina poliitik (1852–1933) *[[Aarno Yrjö-Koskinen]], Soome diplomaat ja poliitik (1885–1951) *[[Jouni Yrjölä]], soome maletaja (1959–) *[[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik (1963–) ==Yz== *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija (1965–) ==Yu== *[[Yu Hai]], hiina jalgpallur (1987–) *[[Yu Hua]] *[[Yu Kil-chun]], Korea poliitik (1856–1914) *[[Miri Yū]], korea päritolu jaapani kirjanik (1969–) *[[Yu Xiaoyu]], Hiina iluuisutaja *[[Yu Yangyi]], hiina maletaja (1994–) *[[Hong Li Yuan]] *[[Yuanling Yuan]], Kanada maletaja (1994–) *[[Yu-Cheung-Lieh]] *[[Kimiya Yui]], jaapani astronaut (1970–) *[[Toshiki Yui]] *[[Hideki Yukawa]], jaapani füüsikateoreetik (1907–1981) *[[Kaori Yuki]] *[[Andrew Yule]] *[[İbrahim Yumaklı]], Türgi riigiametnik ja poliitik (1969–) *[[Kazumi Yumoto]] *[[Yun Chi-ho]], Korea poliitik ja riigiametnik (1864–1945) *[[Aude Yung-de Prevaux]] *[[Nina Yunkers]] *[[Muhammad Yunus]], Bangladeshi pankur (1940–) *[[Barbara Yurtdas]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]], Indoneesia poliitik (1949–) *[[Malālah Yūsafzay]], Pakistani aktivist (1997–) *[[Asako Yuzuki]], jaapani kirjanik (1981–) ==Yv== *[[Adolphe Yvon]], prantsuse maalikunstnik (1817–1893) ==Yü== *[[Deniz Yücel]], saksa-türgi ajakirjanik ja publitsist (1973–) *[[Figen Yüksekdağ]], Türgi poliitik (1971–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Y, Biograafiad]] 0ztzhic3mx53khbscbydu4l8l9jvxo3 0 27381 7191255 7141367 2026-07-11T23:55:22Z Kuriuss 38125 7191255 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg}}{{keeletoimeta}} '''Eesti lähiajalooks''' nimetatakse perioodi [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]] alates [[20. sajand]]i algusest. == 1905. aasta rahutused == {{vaata|1905. aasta revolutsioon Eestis}} == Esimene maailmasõda Eestis == Eesti aladelt mobiliseeriti umbes 100 000 sõjameest, neist hukkus umbes 10 000. Eestlasi hukkus Esimeses maailmasõjas vähe, kuna nad osalesid hajutatult mitmel rindel. {{vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas}} == Eesti Vabariigi loomine == [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõpupoole varises [[Venemaa keisririik]] [[1917]]. aasta [[Veebruarirevolutsioon|Veebruarirevolutsiooni]] käigus kokku. Eesti rahvuslikud poliitikud asusid [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Ajutine valitsus|Ajutiselt valitsuselt]] taotlema autonoomiat. Oma nõudmiste tugevdamiseks korraldasid eestlased [[8. aprill]]il ([[vkj]] 26. märtsil) [[Petrograd]]is jõulise meeleavalduse (vt [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis]]). [[12. aprill]]il (vkj 30. märtsil) kinnitaski Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega [[eestlased|eestlastega]] asustatud alad [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]us liideti ühtseks autonoomseks Eestimaa rahvuskubermanguks, mille eesotsas oli kubermangu komissar, kelleks määrati [[Jaan Poska]]. Kubermangu komissari juurde asutati nõuandva organina [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mille etteotsa sai [[Konstantin Päts]]. Maanõukogu vanematekogu oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkutulemiseni ja [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] ametisse määramiseni – vaheaegadega – tegelik võimu teostaja Eesti territooriumil. Sügisel 1917 jõudis sõjategevus Eestisse. Septembris-oktoobris vallutasid Saksa väed merelt Lääne-Eesti saared. Veebruari keskel 1918 asusid sakslased idarindel pealetungile ja tungisid saartelt Mandri-Eestisse. Eestis asuvad Vene väed olid pärast [[oktoobrirevolutsioon|enamlaste riigipööret]] Petrogradis demoraliseerunud, revolutsioonilisest liikumisest haaratud ja kaotanud võitlusvõime. Pealetungivatele Saksa vägedele püüdis vastupanu osutada ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 24. veebruaril jõudsid [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väeosad [[Tartu]]sse ja [[Pärnu]]sse, 25. veebruaril [[Viljandi]]sse ja [[Tallinn]]a, 26. veebruaril [[Paide]]sse ning 4. märtsil [[Narva]]. Kasutades ära olukorda, kus Vene väed olid Eestist põgenemas, kuid pealetungivad Saksa väed ei olnud veel kogu maad hõivanud, kuulutas Eesti end [[24. veebruar|24. veebruaril]] 1918 [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu (Eesti Maapäeva)]] Vanematenõukogu (Vanematekogu) poolt vastuvõetud [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga]] iseseisvaks vabariigiks. Maanõukogu Vanematekogu otsusega [[19. veebruar]]il 1918 asutatud [[Eestimaa Päästekomitee]] moodustas 24. veebruaril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] eesotsas [[Konstantin Päts]]iga, mis sai tegutseda vaid mõned päevad enne Saksa vägede saabumist Tallinna ja [[Saksa keisririik|Saksa]] okupatsioonivõimu kehtestamist, seejärel läks Eesti Ajutine Valitsus põranda alla. [[3. märts]]il 1918 sõlmis [[Venemaa Nõukogude Vabariik]] Saksamaaga [[Brest-Litovski rahuleping]]u. Selle lepingu järgi läksid [[Baltimaad]] Saksa keisririigi koosseisu. Vahepeal aga oli Eesti kuulutatud iseseisvaks. Seega okupeeris Saksamaa nüüd iseseisva [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]], mitte Venemaa territooriumi. [[Compiègne'i vaherahu]] järgi pidi Saksamaa loovutama ja vabastama [[11. november|11. novembril]] 1918 kõik enda poolt okupeeritud alad, kaasa arvatud Eesti. [[Eesti Ajutine Valitsus]] taastas samal päeval oma vahepeal katkenud tegevuse. [[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] [[1918]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Kui Saksa väed asusid 1918. aasta novembris Eestist lahkuma, seadis Venemaa Nõukogude Vabariigi juhtkond endale eesmärgiks liita Eesti taas Venemaaga. Enne eestlaste lepingut Winnigiga jõudsid bolševikud 13. novembril 1918 tühistada [[Brest-Litovski rahuleping]]u koos selle kõigi lisadega ning asusid rahueelset olukorda sakslastele kaotatud aladel taastama. [[28. november|28. novembril]] algas Nõukogude Venemaa [[invasioon]] Eestisse. Algas [[Eesti Vabadussõda]], mis lõppes [[Tartu rahuleping|Tartu rahu]] allakirjutamisega [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1920]]. Eesti Ajutine Valitsus töötas kuni [[1919]]. aasta 8. maini. Eesti esimese [[Parlament|parlamendi]] [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] valimised toimusid [[5. aprill|5.]]–[[7. aprill]]il 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu [[Otto Strandmani esimene valitsus|esimese Eesti Vabariigi Valitsuse]] eesotsas [[Otto Strandman]]iga. Sellega lõppesid Ajutise Valitsuse volitused. Asutav Kogu võttis [[15. juuni]]l 1920 vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse]] ja see jõustus [[21. detsember|21. detsembril]] samal aastal. ==Eesti Vabadussõda ja Tartu rahuleping== {{vaata|Eesti Vabadussõda}} == 1934. aasta riigipööre ja vaikiv ajastu == {{Vaata| 1934. aasta riigipööre}} 1930. aastate alguse [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] lõpus oli Eesti rahvas suhteliselt rahutus olukorras. Hakati otsima süüdlasi. [[1932]]. ja [[1933]]. aastatel vahetus valitsus Eestis viis korda. [[Vabadussõjalased#Eesti Vabadussõjalaste Keskliit|Vabadussõjalaste Keskliit]] esitas 1933. aastal põhiseaduse muutmise eelnõu, mis nägi ette suure võimuga [[riigihoidja]] ametikoha loomist, st Eestist pidi saama [[Vabariik#Presidentaalne vabariik|presidentaalne vabariik]]. Pärast mitmeid nurjunud katseid kiideti see põhiseaduse eelnõu [[14. oktoober|14.]]–[[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1933. aasta rahvahääletus|rahvahääletusega]] heaks. [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta [[24. jaanuar]]il. Kuna rahvahääletuse tulemus oli ühtlasi umbusaldusavaldus senisele riigikorrale ja Riigikogule, astus Jaan Tõnissoni neljas valitsus [[17. oktoober|17. oktoobril]] 1933 tagasi ja üleminekuvalitsuse juhiks valiti [[Konstantin Päts]]. Rahva seas [[vapsid]]e populaarsus kasvas. Kartes võimalikku lüüasaamist aprilliks 1934 välja kuulutatud VI Riigikogu ja Riigivanema valimistel, korraldasid Riigivanema kandidaadid [[Johan Laidoner]] ja [[Konstantin Päts]] veretu sõjaväelise riigipöörde. [[12. märts]]il 1934 kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsenud peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata, lasti vangistada mitusada juhtivat vabadussõjalast ja sulgeda nende organisatsioonid ja häälekandjad.<ref name="estonica" /> Suleti Vabadussõjalaste Keskliit, keelati poliitilised koosolekud ning rongkäigud. [[19. märts]]il lükkas Konstantin Päts dekreediga mõlemad valimised edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni. Kui riigipöörde avalöök oli sihitud vabadussõjalaste vastu, siis sügisel asuti lammutama kogu senist riigikorda. [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1934 lõpetati [[V Riigikogu]] istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud sellel enam koguneda. Algas nn "[[vaikiv ajastu]]". Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja kutsekodadega, ajakirjandus allutati [[tsensuur]]ile ja mitmed väljaanded suleti, oluliste elualade (ametiühingud, omavalitsused, kirikud, kõrgkoolid jne) üle kehtestati riigi kontroll, uue režiimi vastased võeti politseilise jälgimise alla, parlamendi puudumise tõttu teostati seadusandlust riigivanema dekreetidega. Võim koondus riigivanem Pätsi, ülemjuhataja Laidoneri ja peaminister [[Kaarel Eenpalu]] kätte.<ref name="estonica" /> [[23. veebruar|23]].–[[25. veebruar]]il [[1937]] toimunud [[Rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks|rahvahääletusel]] vastuvõetud põhimõtete alusel võttis selleks valitud [[Rahvuskogu]] vastu [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse]], mis põhines valitava riigipea, tema poolt nimetatava valitsuse ja kutseesinduste osavõtul kujundatud kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Uus põhiseadus jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]]. See muutis mitmed kaitseseisukorrast tingitud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendas rahva osalust riigi juhtimisel. Uue põhiseaduse alusel loodud Vabariigi Presidendi ametikohale valiti Konstantin Päts. Järgnenud maailmapoliitiliste sündmuste tõttu ei suutnud Eesti täielikult normaalsete olude juurde tagasi pöörduda. Majanduslikult osutus vaikiv ajastu edukaks, kuigi edu tulenes ennekõike ülemaailmse majanduskriisi ületamisest ja mitte niivõrd uuest riigikorrast. Ajastut iseloomustavad heaolu tõus, mitmesugused rahvuslikud suurüritused ja erinevate kutsekodade asutamine (aastail 1934–1936 asutati senistele lisaks 15 uut kutsekoda ja 72 [[Põllutöökoda|põllumeeste konventi]]). Konstantin Pätsi valitsus teostas ulatuslikke majanduslikke, kutsehariduslikke ja halduslikke reforme ja kujundas erinevate elukutsete ühtlaseks esindamiseks uute omavalitsuste võrgu. Paraku kaasnes noorele riigile rahvusliku [[ideoloogia]] otsinguga senise kultuuripärandi eitamine ja tuntav saksavaenulikkus. Eesti rahvaarvu kasv oli üks väiksemaid Euroopas. See põhjustas valitsusringkondades muret, kas Eesti suudab end suurte naaberriikide laienemispüüete eest kaitsta ja kindlustada oma iseseisvuse püsimise. Probleemi püüti lahendada eugeeniliste abinõudega. Vaatamata pingutustele ei suudetud Eesti sõjaväe relvastamisel suurriikidega võrdväärsena püsida. == Esimene Nõukogude okupatsioon ja Eesti annekteerimine == [[23. august]]il [[1939]] sõlmiti [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] vahel mittekallaletungileping ehk nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]. Selle pakti avalik osa sisaldas mittekallaletungilepingut tähtajaga kümme aastat. Pakt sisaldas ka salajasi lisaprotokolle, millega Ida-Euroopa jagati [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates huvisfäärideks. NSV Liidu [[huvisfäär]]i kuulusid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Poola]] idaosa ja [[Rumeenia]]le kuulunud [[Bessaraabia]], Saksamaa huvisfääri [[Leedu]] ja Poola lääneosa. [[1. september|1. septembril]] [[1939]] ründas Saksamaa Poolat. Poola allveelaev [[Orzeł]] otsis [[14. september|14. septembril]] varjupaika Tallinnas ja interneeriti. Pärast seda, kui [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Nõukogude Liidu väed Poolasse]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Interneeritud laeva põgenemine andis NSV Liidule ettekäände süüdistada Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises. [[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti]] viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja [[Paldiski]] linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed asukohad lepiti vastastikku kokku väljaspool baaside lepingut. Esialgse kokkuleppe kohaselt saabus Eestisse 25 000 sõjaväelast, üsna kiiresti kasvas see arv mitmekordseks. Lõpuks ei küsitud lisavägede toomiseks Eesti valitsuselt enam lubagi. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Seejärel lavastati [[juunipööre|"rahvademokraatlik riigipööre"]], valiti kiirkorras ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega [[II Riigivolikogu|Riigivolikogu]], kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid tegelikult Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja pideva sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. Maailma tähelepanu neilt sündmustelt ja võimalikku meelepaha aitasid kõrvale juhtida samal ajal Prantsusmaal toimuvad lahingud. [[21. juuni]]l 1940 kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude Liidu esindaja [[Andrei Ždanov]]i ja tema sõjajõudude jõhkra surve all [[Jüri Uluots]]a peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna [[Johannes Vares-Barbarus]]e. Järgnes Eesti riikluse kavakindel hävitamine, mis on Eesti rahva mällu sööbinud "Eesti rahva kannatuste aastana". Toimusid massilised arreteerimised, eraettevõtted natsionaliseeriti, enamik kodanikuühendusi ja seltse suleti, väljapaistvaid kultuuri- ja riigitegelasi hakati jälitama. Paljud Eesti poliitikud ja haritlased sattusid [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Nõukogude julgeolekuorganite]] mõrvade ja [[repressioon]]ide ohvriks, sealhulgas ka Eesti esimene president Konstantin Päts, kes küüditati Venemaale. [[14. juuni]]l [[1941]] viidi läbi esimene [[juuniküüditamine|massküüditamine]] [[Siber]]isse, mis hõlmas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. {{vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} == Saksa okupatsioon == [[22. juuni]]l [[1941]] Nõukogude Liitu rünnanud Saksa [[armeegrupp Nord|armeegrupi Nord ]]üksused ületasid Eesti-Läti piiri juba [[7. juuli]]l. [[Juuniküüditamine]] oli löönud rahva julgeolekutundesse sügava haava ning sakslastesse suhtuti kui vabastajatesse. Vahepealset ajapuhvrit venelaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel kasutati mitmel pool omariikluse taastamiseks. Asutustel heisati uuesti rahvuslipud ja üritati vabaneda kõigest, mis seotud venelaste tegevusega riigis. {{vaata|Suvesõda}} Enne lõplikku lahkumist viidi taganevate venelaste poolt [[Põhja-Eesti]]s ning saartel läbi sund[[mobilisatsioon]], mille käigus viidi kaasa hinnanguliselt 30 000 meest. Lahkumise käigus andsid venelased tugeva hoobi kohalikule infrastruktuurile. Rikuti raudteevõrgustik, lõhati tehaseid, sildu ja teid, suures mahus võeti kaasa tehnikat. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} Eestlased pettusid sakslastes üsna kiiresti, sest poliitilises plaanis käsitati Eestit vallutatava Venemaa osana ning Eesti riigi taastamise plaanidele tõmmati kriips peale. Suhtumist uude võimu halvendas sakslaste tehtud puhastustöö rahva hulgas, millega üritati likvideerida punaste toetajad. Hinnanguliselt hukati selle käigus umbes 7000 inimest. Nagu mujal Euroopas, hakkas Saksa ülemvõim siingi agaralt [[juudiküsimus]]t lahendama. Kõrgeima võimu kandjaks Eestis ([[Eesti kindralkomissariaat|Eesti kindralkomissariaadis]]) sai kindralkomissar ning omavalitsuse etteotsa üks vabadussõjalaste ([[vapsid]]e) juhte dr [[Hjalmar Mäe]] (1901–1978). Eesti majanduse allutamine Saksa sõjavankri ette muutis elu riigis raskeks. Peaaegu kõigest oli puudus. Tööstuskaupade müügiks seati sisse talongisüsteem. Tugevat vastutegevust Saksa võimude suhtes siiski ei esinenud. Pigem üritati võimu käske ja korraldusi ignoreerida. {{vaata|Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944}} Esimesed tagasilöögid rindel sundisid sakslasi oma rahvuspoliitikat üle vaatama ning nüüd oli teisejärgulistest rahvustest sõjaliste üksuste loomiseks tee avatud. Vastu ootusi ei kujunenud [[mobilisatsioon]] Eestis kuigi edukaks. Saksa huvide eest seismise asemel põgenesid paljud noored mehed Soome, et aidata sugulasrahval hoida oma riiki vabana (vt [[Soomepoisid]]). Enamik Saksa sõjaväkke kas vabatahtlikult või mobiliseerituna läinud eestlasi pidas võitlust peamiselt oma kodumaa eest. [[Rahvussotsialism|Rahvussotsialistlik ideoloogia]] ja [[SS]]-i põhimõtted jäid eestlastele põhijoontes võõraks – [[Relva-SS|Relva-SS-]]i kuulus [[Eesti SS-leegion|Eesti Leegion]] vaid põhjusel, et [[Wehrmacht]]i koosseisus võisid teenida vaid Saksa kodanikud. Tuntumad eestlased Saksa armees olid [[Alfons Rebane]], [[Paul Maitla]], [[Harald Riipalu]], [[Hando Ruus]], [[Harald Nugiseks]], [[Johannes Soodla]], [[Henn-Ants Kurg]] ja [[Paul Vent]]. 1944. aastaks oli sakslaste sõjaõnn pöördunud ning rindejoon liikus üsna kiiresti Eesti suunas. Jaanuari lõpus kuulutati Eestis välja uus mobilisatsioon, mis kuidagi ei tahtnud vedu võtta. Mobilisatsioon õnnestus alles pärast Eesti Vabariigi viimase peaministri [[Jüri Uluots]]a avalikku toetust sellele. Vastu ootusi astus sõjaväeteenistusse loodetust märkimisväärselt suurem hulk mehi. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust. Formeeritud väeosad koos Taani, Hollandi, Norra jt võõrleegionidega hoidsid rinnet paigal veebruarist septembrini (selle sisse jäi ka verine [[Sinimägede lahing]]). Strateegiliselt oli Eesti näol tegemist väga olulise tugialaga kogu [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. Paraku otsustas Saksa ülemjuhatus väed Eestist välja tõmmata ning taganemine algas [[17. september|17. septembril]] 1944. Lääneriikide toetusele lootes kuulutas [[Otto Tiefi valitsus]] päev hiljem Eesti neutraliteeti Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjategevuse suhtes, kuid need lootused luhtusid. Otto Tiefi valitsus pidas oma viimase istungi [[22. september|22. septembril]] 1944 Läänemaal [[Põgari palvemaja]]s. Valitsus jätkas oma tegevust juba eksiilis (vt [[Vabariigi Valitsus eksiilis]]). Tänu seaduslikele Tiefi valitsusele ja sellele järgnenud pagulasvalitsustele oli hiljem, Eesti Vabariigi taastamisel, võimalik rakendada õigusliku järjepidevuse printsiipi. 22. septembril [[Tallinna hõivamine (1944)|hõivasid Nõukogude väed Tallinna]]. Mandri-Eestist taganemise järel jätkus sõjategevus saartel. Pärast raskeid lahinguid (näiteks [[Tehumardi lahing]]) lahkusid viimased Saksa väeosad Eestist [[15. detsember|15. detsembril]] [[1944]]. Sellega oli [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] Eestis lõppenud. {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)}} ==Teine Nõukogude okupatsioon== {{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)}} ===Punaarmee sissetung=== {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)}} 1944. aasta jaanuaris lõi Punaarmee [[Leningradi blokaad|Leningradi rinne]] Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli eluliselt tähtis rinnet hoida, et [[Soome]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poolel sõda jätkaks. Veebruari esimestel päevadel algas [[Narva lahing (1944)|Narva lahing]]. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas strateegiliselt tähtsat Eestit kaitsta, kasutades sealjuures võimalikult palju eestlastest formeeritud üksusi. Jaanuari lõpul oli kuulutatud välja üldmobilisatsioon. Selle edukuse tagas rahvuslike ringkondade toetus ja [[Jüri Uluots]]a üleskutse kaitsta maad Nõukogude vägede sissetungi eest. Kogunes 38 000 meest, kellest moodustati piirikaitserügemendid ja täiendati [[20. eesti diviis]]i. Paljud eestlased nägid rahvuslikes üksustes Eesti Vabariigi taassünni eeldust. Saksa ja eesti vägede visa vastupanuga löödi tagasi Nõukogude vägede [[:en:Kingisepp–Gdov Offensive|Kingisepa-Gdovi pealetung]], [[:en:Narva Offensive (15–28 February 1944)|veebruari Narva pealetung]], [[Putki lahing|märtsi alguse]] ja [[:en:Narva Offensive (18–24 March 1944)|märtsi lõpu Narva pealetung]]. Eestlaste vastupanu halvamiseks tegi Nõukogude lennuvägi maatasa ajaloolise Narva linna, tugevasti said kannatada [[Tartu]] ja [[Jõhvi]], ka [[Pärnu]]. Tallinna [[märtsipommitamine|9. märtsi pommitamise]] ohvrite arv ulatus 1400-ni, hävis ligi pool elamispinnast, 20 000 inimest jäi peavarjuta.<ref name="ents" /><ref name="laar" /> Nõukogude vägede [[:en:Narva Offensive (July 1944)|suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni [[26. juuli]]l, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]] [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Järgnenud erakordselt veristes [[Sinimägede lahing|Sinimägede lahingutes]] ei suutnud Leningradi rinde väed kaitseliini murda. Suutmata läbi murda [[Virumaa]]l, alustas Punaarmee augustis [[Tartu lahing (1944)|Tartu pealetungi]] ja vallutas linna [[25. august]]il. ''Oberkommando des Heeres'' otsustas Eesti maha jätta. Septembri teisel poolel alustasid sakslased rindejoone õgvendamise otstarbel oma vägede Eestist väljatõmbamist. Sakslaste taandumisest võtsid osa eesti üksused, mis hävitati või löödi laiali. [[Avinurme lahing|Avinurme]] ja [[Porkuni lahing|Porkuni]] lahingus tuli võidelda Punaarmee [[8. Eesti Laskurkorpus|8. eesti laskurkorpuses]] sõdinud rahvuskaaslaste vastu. Rahvuslikult meelestatud iseseisvuslased osutasid Saksa okupatsioonivõimudele passiivset vastupanu. Märtsis 1944 moodustasid nad üle-eestilise koordineeriva keskuse – [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]]. Peaminister [[Jüri Uluots]], kes Eesti Vabariigi [[põhiseadus]]e järgi täitis Presidendi ülesandeid, püüdis taastada seaduslikke võimuorganeid. [[18. september|18. septembril]] nimetas ta ametisse [[Otto Tiefi valitsus|koalitsioonivalitsuse]], mille tegelik juht oli [[Otto Tief]]. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni tõmmati [[sinimustvalge]] lipp. Valitsus deklareeris Eesti Vabariigi kestmist ja erapooletust käimasolevas sõjas ning püüdis organiseerida Tallinna kaitset, kuid edutult. Punaarmee üksused jõudsid sakslastest mahajäetud Tallinna [[22. september|22. septembril]]. Viimased Saksa väeosad evakueeriti Saaremaalt [[25. november|25. novembril]]. [[19. detsember|19. detsembril]] hõivas Punaarmee [[Ruhnu]] saare. [[Lääne-Eesti saarestik]]u hõivamise järel oli kogu Eesti Punaarmee poolt taas okupeeritud.<ref name="ents" /><ref name="laar" /> === Stalini aeg === {{vaata|Stalinism}} Eesti teistkordse okupeerimisega [[Punaarmee]] poolt [[1944]]. aastal sai Eestist taas liiduvabariik [[NSV Liit|NSV Liidu]] koosseisus. Liiduvabariigi autonoomia oli muidugi näiline, kuna NSV Liit oli autoritaarne, tsentraliseeritud majanduse ja poliitikaga riik. [[Nõukogude võim|Nõukogude võimuorganid]] alustasid enesekehtestamist Eestis juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist. Augustis [[1944]] oli [[Eesti NSV]] ajutiseks pealinnaks [[Võru]]. Kohe pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt asus nõukogude valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, keda juhtis [[Eesti NSV siseministrite loend#Eesti NSV siseasjade rahvakomissarid, 1944–1946|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] [[Aleksander Resev]]. [[EKP KK]] I sekretäriks sai [[Nikolai Karotamm]]. Kuigi NSV Liit oli Eesti uuesti okupeerinud, jätkasid paljud võitlust metsades. Neid võitlejaid kutsuti [[metsavend]]adeks. See ebavõrdne võitlus oli määratud lõpule, kui [[nõukogude võim]] likvideeris küüditamise teel metsavendade peamised toetajad, jõukamad talupered. Viimane metsavend [[August Sabbe]] tabati siiski alles [[1978]]. aastal ja ta sooritas vahistamise vältimiseks enesetapu. Eesti okupeerimisega algasid taas repressioonid ning Eesti Vabariigi aastatel [[1918]]–[[1940]] loodud väärtuste hävitamine. Arreteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Repressioonipoliitika tipnes kahe sündmusega – [[1949]]. aasta [[märtsiküüditamine|märtsiküüditamisega]] ning [[EKP VIII pleenum]]iga [[1950]]. aastal –, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased kodanlikeks natsionalistideks kuulutati ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks EKP KK I sekretäriks sai Venemaa eestlane [[Ivan Käbin]], kes jäi sellele kohale 28 aastaks. [[25. märts]]il [[1949]] viidi läbi [[Märtsiküüditamine|teine massiküüditamine]] NSV Liidu Siberi piirkonda. Erinevalt [[Juuniküüditamine|1941. aasta küüditamisest]] pandi seekord suurt rõhku maapiirkondadele, eriti jõukamatele taluperedele. [[28. jaanuar]]il [[1949]] võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu määruse "Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSV-s" ning järgmisel päeval, [[29. jaanuar]]il, ülisalajase määruse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta<ref name="IMc0B" />. [[1949]]. aasta [[25. märts]]il Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi küüditamisi korraldati aastatel [[1950]]–[[1951]] Eestisse jäänud [[sakslased|sakslastele]], keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Küüditamisele järgnes [[sundkollektiviseerimine]]. Talud kui majandusüksused kaotati nende liitmisega [[kolhoos]]idesse. Muutus ka rahvuspoliitika. [[1945]]. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud [[peipsivenelased]]. Nüüd hakati Tallinna, Ida-Virumaale ja mujalegi rajama suurtööstusi, mille tööjõud toodi peamiselt sisse Venemaalt. [[Vene keel]] hakkas omandama järjest tähtsamat osa. Kõige rängemad nõukogude repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel [[1953]]. aastal. Algas nn [[sulaaeg]], kuid ühiskond jäi jätkuvalt tugeva ideoloogilise surve alla. [[1956]].–[[1957]]. aastal lubati kodumaale naasta enamikul Siberisse küüditatuil. Senisest enam lubati arendada rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. [[File:Bundesarchiv Bild 183-B0118-0010-027, Werk für Fernsehelektronik, Besuch Chruschtschow.jpg|thumb|[[Nikita Hruštšov]]]] === Hruštšovi aeg === {{vaata|Nikita Hruštšov}} [[1956]]. aastal mõistis [[Nikita Hruštšov]] [[NLKP XX kongress]]il Stalini kuriteod hukka. === Brežnevi aeg === {{vaata|Stagnatsioon}} [[File:Bundesarchiv Bild 183-F0418-0001-038, Berlin, VII. SED-Parteitag, 2.Tag.jpg|thumb|left|[[Leonid Brežnev]] ja [[Walter Ulbricht]]]] [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas ning [[1978]]. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav [[Karl Vaino]]. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Valgevenest, Ukrainast ja ka Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissident]]lus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] [[1980]]. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell Olümpia. === Gorbatšovi aeg === {{vaata|Perestroika}} [[File:Bush Gorba P15623-25A.jpg|thumb|[[George H. W. Bush|George Bush]] ja [[Mihhail Gorbatšov]]]] [[1985]]. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud [[Mihhail Gorbatšov]] alustas [[1987]]. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks [[perestroika]] ja [[glasnost]]i kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi ([[fosforiidisõda]]), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks [[Isemajandav Eesti|IME]] projekt. 1987. aasta kevadel algasid [[fosforiidisõda]] ja [[laulev revolutsioon]]. Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba [[1988]]. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga. Toimus [[loomeliitude ühispleenum]], millel eesti kultuuritegelased avaldasid sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi ka [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), mis võttis ideoloogiliselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka [[öölaulupeod]], kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi [[Karl Vaino]] tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne [[Vaino Väljas]], ministrite nõukogu esimeheks aga [[Indrek Toome]]. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud [[Eestimaa Rahvarinne]]. [[16. november|16. novembril]] [[1988]] võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] erakorraline istungjärk [[Vaino Väljas]]e eesistumisel vastu [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest]]. Seda on peetud ka Nõukogude Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud [[seadus]]te ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. [[26. november|26. novembril]] tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid. [[1989]]. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama [[Eesti Kodanike Komiteed|Eesti Kodanike Komiteesid]], mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka [[Interrinne]]), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. [[23. august]]il 1989, [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i 50. aastapäeval, toimus [[Balti kett]], kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti [[1960. aastad|1960.]]–[[1980. aastad|1980. aastateni]] toimunud võõrtööjõu sissetoomisega langes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnast [[1989]]. aastaks 61,5%-ni. [[1990]]. aasta alguses taastati [[Eesti Kaitseliit]]. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast [[8. mai]]l [[1990]]. [[File:Arnold Rüütel 2006.jpg|thumb|[[Arnold Rüütel]]]] [[1987]]. aasta kevadel algas [[fosforiidisõda]], millega rahvas protesteeris uute kaevanduste rajamise vastu. [[25. mai]]l asutati [[ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu]]. Juunis Tallinna [[Vanalinna Päevad]]e ajal toimusid [[punkarid|punkarite]] algatusel esimesed spontaansed [[öölaulupidu|öölaulupeod]], mida tuleb pidada [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] alguseks. [[23. august]]il korraldas Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp ([[MRP-AEG]]) [[Hirvepark|Hirvepargis]] pakti aastapäeval meeleavalduse. Sügisel hakati revideerima ametlikku ajalookäsitlust. [[26. september|26. septembril]] ilmus ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] ettepanek viia Eesti üle täielikule territoriaalsele isemajandamisele ([[Isemajandav Eesti|IME]]). [[12. detsember|12. detsembril]] asutati [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]. [[1988]]. aasta [[2. veebruar]]il tähistati [[Tartu]]s [[Tartu rahuleping]]u 68. aastapäeva. [[24. veebruar]]il toimus Eesti Vabariigi 70. aastapäeva puhul miiting [[A. H. Tammsaare]] mälestussamba juures ning [[Estonia (teater)|Estonia]] teatris. [[Eesti Muinsuskaitse Selts]] nõudis [[25. märts]]il esimest korda avalikult [[küüditamine|küüditatute]] nimekirja avalikustamist. 1.-2. aprillil toimus Tallinnas Eesti NSV loominguliste liitude juhatuse ühispleenum. Pleenumi ettekanded ja vastuvõetud dokumendid avaldati trükis eri raamatuna 1988. aasta lõpus. <ref name="aw6UP" /> [[13. aprill]]il tegi [[Edgar Savisaar]] ettepaneku [[Eestimaa Rahvarinne|Rahvarinde]] moodustamiseks. [[14. aprill|14.]] – [[17. aprill]]ini peetud Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi välja [[Eesti lipp|eesti rahvuslipp]]. [[30. aprill]]il ilmus ajalehes Edasi [[deklaratsioon]] Rahvarinde moodustamise kohta. [[10. juuni|10.]]–[[14. juuni]]ni toimusid [[Tallinna lauluväljak]]ul [[öölaulupeod]], millele pandi mitteametlik ja siiani tsenseeritud alus juba aasta varem. [[16. juuni]]l vabastati [[Karl Vaino]] ametist ning [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] Keskkomitee I sekretäriks sai senine [[NSVL]] [[suursaadik]] [[Nicaragua]]s [[Vaino Väljas]]. [[19. juuni]] avati esimene taastatud [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestusmärk. [[19. juuli]]l sai alguse [[ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine|Interliikumine]]. [[10. august]]il avaldati [[Rahva Hääl]]es [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i salajane lisaprotokoll. [[20. august]]il asutati [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]. [[26. august|26.]]–[[28. august]]ini toimus Tallinna lauluväljakul esimene [[Rock Summer]]. Septembris peetud [[EKP Keskkomitee XI pleenum]]il taaselustati Eesti-keskne poliitika. [[11. september|11. septembril]] peeti lauluväljakul suurüritus [[Eestimaa laul 88]], millel nõuti Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. Sellel üritusel osales üle 300 000 inimese. [[1. oktoober|1.]] – [[2. oktoober|2. oktoobril]] peeti [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamiskongress. [[30. oktoober|30. oktoobril]] ilmus keeleseaduse eelnõu. Oktoobris-novembris koguti NSV Liidu konstitutsioonimuudatuste rahvaarutelul selle vastu üle 800 000 allkirja. [[16. november|16. novembril]] peetud [[ENSV Ülemnõukogu]] erakorralisel istungjärgul kinnitati ENSV konstitutsiooniparandused ja [[Eesti NSV suveräänsuse deklaratsioon]]. [[26. november|26. novembril]] võttis [[NSVL Ülemnõukogu]] vastu [[seadlus]]e "16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse "Muudatuse ja täienduste tegemise kohta Eesti NSV konstitutsioonis (põhiseaduses)" ja Eesti NSV Ülemnõukogu deklaratsiooni "Eesti NSV suveräänsusest" mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega". [[5. detsember|5.]]–[[7. detsember|7. detsembrini]] peetud ENSV Ülemnõukogu IX istungjärgul otsustati [[stalinism|stalinismi]]aegsed repressioonid inimsusvastasteks kuritegudeks ning võeti vastu otsus Eesti NSV riigikeele kohta. [[10. detsember|10. detsembril]] asutati [[Eesti Roheline Liikumine]]. [[24. detsember|24. detsembril]] tähistati üle hulga aja avalikult jõule. [[1989]]. aasta [[14. jaanuar]]il taasloodi [[Eesti Olümpiakomitee]]. [[17. veebruar]]il kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu presiidium [[24. veebruar]]i Eesti iseseisvuspäevaks. 24. veebruaril heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni sinimustvalge lipp. [[13. mai|13.]]–[[14. mai]]l peeti Eestimaa Rahvarinde, [[Läti]] [[Tautas Fronte]] ja [[Leedu]] [[Sajūdis]]e korraldusel Tallinnas I [[Balti Assamblee]]. [[18. mai]]l võttis Ülemnõukogu XI istungjärk vastu otsuse ülemineku kohta isemajandamisele ja võttis seisukoha [[Molotovi-Ribbentropi pakt|MRP]] suhtes. [[25. juuni]]l taasavati [[Konstantin Päts]]i [[Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas|ausammas]] Tahkurannas. [[23. august]]il, MRP 50. aastapäeval moodustati "[[Balti kett]]". [[15. detsember|15. detsembril]] asutati [[Eesti Pank]]. [[24. detsember|24. detsembril]] tunnistas NSVL rahvasaadikute kongress MRP lisaprotokolli olemasolu ning kuulutas selle kehtetuks algusest peale. [[1990]]. aasta [[17. veebruar]]il taasasutati [[Eesti Kaitseliit]]. [[19. veebruar]]il rehabiliteeris ENSV Ülemnõukogu Presiidium umbes 60 000 nõukogude võimu poolt represseeritud isikut. [[23. veebruar]]il tühistas ENSV Ülemnõukogu [[Eesti NSV konstitutsioon]]i paragrahvi [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] juhtiva rolli kohta. [[24. veebruar]]ist [[1. märts]]ini toimusid [[Eesti Kongress]]i valimised, sellest kogust sai esimene täievoliline Eesti Vabariigi kodanike esinduskogu pärast Eesti okupeerimist. Kongressi I istungjärk [[11. märts|11.]]–[[12. märts]]il kinnitas rahva tahet taastada iseseisev riik; alaliselt tegutsevaks organiks moodustati [[Eesti Komitee]]. [[23. märts|23.]]–[[25. märts]]ini peetud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] XX kongressil lõhenes partei ning sündis otsus luua iseseisev EKP. [[NLKP]]-le truuks jäänud parteiliikmed moodustasid hiljem oma juhtorganid. [[29. märts]]il sai [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlist]] ENSV Ülemnõukogu esimees. [[30. märts]]il tunnistas Eesti NSV Ülemnõukogu NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikuks selle kehtestamise hetkest alates ning kuulutas, et algab üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. [[Indrek Toome]] valitsus astus tagasi. [[3. aprill]]il nimetati [[Edgar Savisaar]] Eesti NSV valitsuse esimeheks. == Eesti Vabariigi taastamine == {{Vaata| Eesti taasiseseisvumine}} [[Image:Baltic states borders.jpg|thumb|right|222px|Eesti [[Eesti NSV]] halduspiirides [[1946]]. aastal. Näidatud on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigist]] äralõigatud maa- ja veealad]] [[1990]]. aasta [[8. mai]]l tunnistas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] kehtetuks nime [[Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] ning taaskehtestas Eesti Vabariigi nime. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu seaduse "Eesti sümboolikast", millega sätestati, et [[Eesti lipp|Eesti riigivärvid]] on sinine, must ja valge. Riigilipu kuju pidi määrama seadus. Rakendati [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseaduse]] paragrahvid 1, 2, 4, 5 ja 6. Neist §1 sätestas, et "Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Moskva pakutud eristaatuse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konföderatsioonileppe alusel lükkasid Eesti juhid tagasi. [[7. august]]il võeti vastu seadus riigilipu ja -vapi kohta; riigilipuks sai taas [[Eesti lipp]]. [[23. august]]il võeti [[Tartu]]s maha [[Vladimir Lenin|Lenini]] kuju. [[21. oktoober|21. oktoobril]] maeti [[Konstantin Päts]] kodumulda [[Tallinna Metsakalmistu]]le. [[13. jaanuar]]il [[1991]], pärast NSV Liidu juhtkonna sanktsioneeritud veriseid sündmusi [[Leedu]]s, kirjutati Tallinnas alla Eesti Vabariigi, [[Läti|Läti Vabariigi]], [[Leedu|Leedu Vabariigi]] ja [[Vene NFSV]] ühisavaldusele ning lähetati see [[ÜRO]] peasekretärile. Moodustati [[Erakorraline Kaitsenõukogu]]. [[18. jaanuar]]il hakati [[Toompea]]le püstitama [[barrikaad]]e. [[1. märts]]il sai miilitsast politsei. [[19. august]]il toimus riigipöördekatse [[NSV Liit|NSV Liidus]]. Tallinna poole hakkasid liikuma [[Nõukogude armee]] sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu andis Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused. [[20. august]]il [[1991]] võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest]]. [[21. august]]il anti [[Pärnu]]s kätte esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused. [[Island]] tunnustas [[22. august]]il esimese riigina Eesti Vabariiki. [[23. august]]il võeti Tallinnas maha Lenini kuju – Lenini puiesteest sai Leninita puiestee. Eesti Vabariigi valitsus otsustas lõpetada [[NLKP]] vabariikliku organisatsiooni tegutsemise Eesti territooriumil. [[24. august]]il tunnustas Venemaa Eesti riiklikku iseseisvust. [[27. august]]il tunnustasid [[Euroopa Ühendus]]e 12 riiki [[Balti riigid|Balti riikide]] iseseisvust. [[29. august]]il avati [[Tallinn]]as esimene välisriigi saatkond – [[Rootsi]] suursaatkond. [[2. september|2. septembril]] tunnustasid ka [[Ameerika Ühendriigid]] Balti riikide iseseisvust. [[3. september|3. septembril]] otsustati moodustada Eesti Vabariigi kaitsejõud. [[6. september|6. septembril]] tunnustas [[NSV Liidu Riiginõukogu]] Balti riikide iseseisvust. [[10. september|10. septembril]] võeti Eesti vastu [[Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine|Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise]] liikmeks. [[13. september|13. septembril]] alustas tööd [[Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee]]. [[17. september|17. septembril]] võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmeks. [[18. september|18. septembril]] võeti [[Eesti Olümpiakomitee]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] liikmeks. [[1. oktoober|1. oktoobril]] tulid müügile esimesed taasiseseisvunud Eesti postmargid. [[9. oktoober|9. oktoobril]] taastati Eesti Vabariigi ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] diplomaatilised suhted, [[24. oktoober|24. oktoobril]] sõlmiti need Eesti Vabariigi ja [[Vene NFSV]] vahel. [[8. detsember|8. detsembril]] allkirjastatud [[Belovežje kokkulepe|Belovežje kokkuleppega]] otsustati likvideerida [[NSV Liit]] ning moodustada [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]. NSV Liit riigina lõpetas eksistentsi [[26. detsember|26. detsembril]], kui iseennast saatis laiali selle riigi kõrgeim võimuorgan [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]. [[20. juuni]]l [[1992]] toimus Eestis [[rahareform]] – võeti kasutusele [[Eesti kroon]]. [[28. juuni]]l võeti [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus]], mis jõustus [[3. juuli]]l. [[20. september|20. septembril]] toimusid [[Riigikogu]] ja [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] valimised. Sellega jõudis lõpule Eesti Vabariigi taastamine. Viimased Nõukogude Liidu õigusjärglase [[Venemaa Föderatsioon]]i väeosad lahkusid Eestist [[31. august]]il [[1994]]. Eesti liitus [[NATO]]-ga [[29. märts]]il [[2004]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[1. mai]]l 2004. ==Eesti-Venemaa piirileping== {{vaata|Eesti–Venemaa piirileping}} Eesti sõlmis Venemaaga piirilepingu 18. mail 2005, mille Riigikogu ratifitseeris 20. juunil 2005. Sellest hoolimata teatas Venemaa välisministeerium 22. juunil, et ei pea võimalikuks algatada Eesti-Venemaa piirilepingute ratifitseerimist [[Riigiduuma]]s, sest nende lepingute ratifitseerimisotsus Riigikogus "sisaldab vastuvõetamatuid sätteid". Venemaad ärritab Nõukogude Liidu võimu all olemise aja okupatsiooniks nimetamine ning viited 1920. aasta [[Tartu rahuleping]]ule, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusele "Eesti riiklikust iseseisvusest" 20. augustist 1991 ja Riigikogu deklaratsioonile "Põhiseadusliku riigikorra taastamisest" 7. oktoobrist 1992. Moskva kinnitusel tähendavad lisaklauslid sisuliselt, et Eestil on õigus edaspidigi Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitada. Venemaa teatas, et võtab tagasi allkirja ning soovib algatada Eestiga uued läbirääkimised. Eesti teatas, et vajadust uuteks piiriläbirääkimisteks pole ning et lisaklauslid ei sisalda mingeid territoriaalseid nõudmisi. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="estonica">[https://web.archive.org/web/20210505210943/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1920-1939_Eesti_Vabariik_kahe_maailmas%C3%B5ja_vahel/Autoritaarse_re%C5%BEiimi_aastad/ Autoritaarse režiimi aastad] www.estonica.org (vaadatud 6.09.2013)</ref> <ref name="ents">{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref> <ref name="IMc0B">Määrus nr 390-138ss: [[:s:et:NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrus nr 390-138ss|"Kulakute ja nende perekondade, illegaalselt elavate, relvastatud kokkupõrgete ajal taptetud ning süüdimõistetud bandiitide ja natsionalistide perekondade, vastupanutegevust jätkavate legaliseeritud bandiitide ning nende perekondade, samuti represseeritud bandiitide abistajate perekondade Leedu, Läti ning Eesti territooriumilt väljasaatmise kohta"]]</ref> <ref name="aw6UP">Eesti NSV loominguliste liitude juhatuse ühispleenum 1. – 2. aprillil 1988. Eesti Raamat, Tallinn, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid/254/Eesti_Vabariik_1920-1940.doc Eesti Vabariik 1920–1940] [[Kategooria:Eesti lähiajalugu| ]] tg9wqixqvscp169lwpl98b9kuldb7h0 0 30339 7191141 7100069 2026-07-11T18:37:51Z LeeMarx 59920 7191141 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Tunne Kelam | pilt = TunneKelam2009.jpg | pildiallkiri = Tunne Kelam [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] avamisel 23. juunil 2009 | sünninimi = Tunne-Väldo Sink | sünniaeg = {{süv|1936|7|10}} | sünnikoht = [[Taheva vald]], [[Valgamaa]] | kodakondsus = Eesti | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[ajaloolane]] ja [[poliitik]] | tegevusala = Eesti iseseisvusliikumine, parlamentaarne ja Euroopa poliitika | erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] | tunnustus = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]] (2006) | abikaasa = [[Mari-Ann Kelam]] (1991–) | lapsed = 1 | vanemad = [[Peeter Sink]] ja [[Marje Sink]] | sugulased = [[Kuldar Sink]] (vend) | a1 = Ametikohad | a2 = [[Eesti Komitee]] esimees (1990–1992)<br>[[Riigikogu juhatus|Riigikogu aseesimees]] (1992–1995 ja 1996–2003)<br>[[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi liige]] (2004–2019) }} '''Tunne-Väldo Kelam''' (kuni 1959. aastani '''Tunne-Väldo Sink'''; sündinud [[10. juuli]]l [[1936]] [[Taheva vald|Taheva vallas]]) on [[Eesti]] [[ajaloolane]], iseseisvusliikumise tegelane ja [[poliitik]]. Ta oli aastatel 1990–1992 [[Eesti Komitee]] esimees, 1992–2004 [[Riigikogu]] liige ning 2004–2019 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] auesimees.<ref name="isamaa">{{Netiviide |url=https://isamaa.ee/rk23/tunne-kelam/ |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref name="rito">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=JVriigiktoim202012.2.12 |pealkiri=Autoritest |väljaanne=Riigikogu Toimetised |aeg=detsember 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Lapsepõlv, haridus ja töö == Kelam kasvas üles [[Tallinn]]as. Tema isa oli kunstnik, luuletaja, äratusjutlustaja ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] vaimulik [[Peeter Sink]] ning ema helilooja ja koorijuht [[Marje Sink]].<ref name="ott">Urmas Ott. ''Tunne Kelam''. Tallinn: SE & JS, 1999. ISBN 9985-854-24-1.</ref> Ta lõpetas 1954. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ja 1959. aastal [[Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal. Aastatel 1959–1965 töötas ta [[Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv|Eesti NSV Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis]] vanemteadurina ja 1965–1975 „[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]]” peatoimetuses vanemteadustoimetajana.<ref name="dissident">{{Netiviide |url=https://www.dissidenten.eu/laender/estland/biografien/tunne-kelam |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Dissidenten.eu |keel=de |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Alates 1957. aastast tegutses Kelam [[Ühing Teadus|ühingu Teadus]] rahvusvaheliste suhete lektorina ning kirjutas ajalehele [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] välispoliitilisi kommentaare. Nõukogude võim piiras 1960. aastate lõpul tema avalikku tegevust ja keelas tal hiljem loengute pidamise.<ref name="dissident"/> Pärast entsüklopeedia toimetusest vallandamist töötas Kelam aastatel 1975–1979 [[Eesti Rahvusraamatukogu|F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus]] bibliograafina ning 1980–1988 sovhoosis öövahetuse töötajana. Aastatel 1988–1990 oli ta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] esindaja Tallinnas ja toimetaja.<ref name="dissident"/><ref name="rito"/> == Vastupanutegevus == Kelam hakkas 1960. aastate lõpul osalema rahvuslikus vastupanuliikumises. Ta korraldas mitteametlikke aruteluringe, kus käsitleti Eesti ajalugu, filosoofiat, rahvuslikku eneseteadvust ja poliitilist olukorda. [[24. oktoober|24. oktoobril]] 1972 saatsid põrandaalused [[Eesti Demokraatlik Liikumine]] ja [[Eesti Rahvusrinne]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] Peaassambleele märgukirja, milles taotleti ÜRO abi iseseisva Eesti riigi taastamiseks. Märgukirja koostamist juhtis [[Kalju Mätik]] ning selle ingliskeelse versiooni kirjutas Tunne Kelam.<ref name="memorandum">{{Netiviide |url=https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1941-1991/1972 |pealkiri=1972 |väljaanne=Meie parlament ja aeg, Eesti Rahvusraamatukogu |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pärast Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde liikmete vahistamist 1974. aastal otsis [[KGB]] läbi Kelami kodu ning kuulas ta üle. Otseste tõendite puudumise tõttu teda ei vahistatud, kuid 1975. aastal vallandati ta entsüklopeedia toimetusest ja tal keelati avalike loengute pidamine. Ta jätkas sõltumatu teabe ja inimõiguste rikkumisi käsitlevate materjalide vahendamist välismaale. 1985. aastal tegi KGB talle ametliku hoiatuse rahvuslike koosolekute korraldamise ja nõukogudevastase tegevuse eest.<ref name="dissident"/> == Osalemine Eesti iseseisvuse taastamises == [[Pilt:Tunne Kelam 07.jpg|pisi|Tunne Kelam 2007. aastal [[Hirvepark|Hirvepargis]]]] Augustis 1988 oli Kelam üks [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] asutajaid ja selle poliitilise programmi kujundajaid. Ta pooldas Eesti Vabariigi taastamist [[riigi õiguslik järjepidevus|õigusliku järjepidevuse]] alusel.<ref name="dissident"/> 1989. aastal oli ta üks [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede liikumise]] algatajaid ja Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee esimees. Veebruaris 1990 valiti ta [[Eesti Kongress]]i liikmeks. Aastatel 1990–1992 juhtis ta kongressi täidesaatvat organit [[Eesti Komitee|Eesti Komiteed]].<ref name="isamaa"/> Augustis 1991 osales Kelam Eesti Kongressi ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] vahel peetud läbirääkimistel, mis aitasid saavutada kokkuleppe Eesti iseseisvuse taastamise ning riigi õigusliku järjepidevuse põhimõtete kohta. Aastatel 1991–1992 oli ta [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="dissident"/> == Riigikogu ja erakondlik tegevus == Kelam valiti 1992. aastal [[VII Riigikogu]] liikmeks ning ta kuulus ka [[VIII Riigikogu|VIII]], [[IX Riigikogu|IX]] ja [[X Riigikogu]] koosseisu. Tema Riigikogu liikme volitused lõppesid 2004. aastal seoses Euroopa Parlamenti valimisega.<ref name="rito"/> Ta oli aastatel 1992–1995 ja 1996–2003 [[Riigikogu juhatus|Riigikogu aseesimees]]. Aastatel 1997–2003 juhtis ta [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa asjade komisjoni]] ja Euroopa Parlamendiga suhtlemise parlamentaarset ühiskomisjoni. Aastatel 2002–2003 esindas ta Riigikogu [[Euroopa tuleviku konvent|Euroopa tuleviku konvendis]].<ref name="epp">{{Netiviide |url=https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-members/tunne-kelam |pealkiri=Tunne Kelam |väljaanne=Euroopa Rahvapartei fraktsioon |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Aastatel 1992–2000 kuulus Kelam [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarsesse Assambleesse]]. Aastatel 1996–2000 oli ta assamblee Ukraina raportöör.<ref name="epp"/> Kelam oli aastatel 1993–1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimees. Ta toetas ERSP ühinemist [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa]], mille tulemusena moodustati 1995. aastal [[Isamaaliit]]. Aastatel 2002–2005 oli ta Isamaaliidu esimees.<ref name="epp"/> 1996. aasta [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideeris Kelam [[Eesti president|Vabariigi Presidendiks]]. Ta sai valimiskogu esimeses voorus 76 häält ega pääsenud teise vooru.<ref name="president">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-1996-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 1996. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Euroopa Parlamendi liige == [[Pilt:Kelam Tunne.IMG 3360.JPG|pisi|Tunne Kelam 2010. aastal]] Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] valiti Kelam 2004. aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. Ta valiti tagasi 2009. ja 2014. aasta valimistel ning kuulus kõigil kolmel ametiajal [[Euroopa Rahvapartei fraktsioon]]i. Tema tegevus Euroopa Parlamendis lõppes 2019. aastal.<ref name="ep">{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28424/TUNNE_KELAM/history/8 |pealkiri=Tunne Kelam. Kaheksas koosseis |väljaanne=Euroopa Parlament |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Euroopa Parlamendi kaheksandas koosseisus kuulus Kelam [[Euroopa Parlamendi väliskomisjon|väliskomisjoni]] ning julgeoleku- ja kaitse allkomisjoni. Samuti kuulus ta Ameerika Ühendriikidega suhtlemise delegatsiooni ning oli regionaalarengukomisjoni asendusliige. Tema tegevuse keskmes olid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika, suhted [[Venemaa]]ga, Euroopa Liidu idapartnerlus ning kommunistlike režiimide kuritegude teadvustamine.<ref name="ep"/> Kelam oli üks 2009. aasta [[Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi resolutsioon]]i ettepaneku esitajaid. Resolutsioonis mõisteti hukka totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod ning toetati [[23. august]]i tähistamist totalitaarsete režiimide ohvrite üleeuroopalise mälestuspäevana.<ref>{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/B-6-2009-0165_ET.html |pealkiri=Resolutsiooni ettepanek: Euroopa südametunnistus ja totalitarism |väljaanne=Euroopa Parlament |aeg=25. märts 2009 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2018. aastal oli Kelam Euroopa Parlamendi sõjalist liikuvust käsitleva raporti raportöör. Raportis käsitleti Euroopa Liidu ja [[NATO]] koostööd ning sõjaväeüksuste ja -varustuse kiiremat liikumist Euroopa riikide vahel.<ref name="ep"/> 2019. aastal valiti ta Isamaa auesimeheks.<ref name="isamaa"/> == Ühiskondlik tegevus == Kelam oli aastatel 1996–2008 [[Eesti Skautide Ühing]]u peavanem ning 2006. aastal nimetati ta ühingu auliikmeks.<ref name="rito"/><ref>{{Netiviide |url=https://skaut.ee/liikmele/edutused-ja-teenetemargid/esu-auliikmed/ |pealkiri=ESÜ auliikmed |väljaanne=Eesti Skautide Ühing |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ta on olnud seotud [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] ja [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|Kistler-Ritso Eesti Sihtasutusega]]. Kelam oli Tallinna okupatsioonide muuseumi, hilisema [[Vabamu]], idee algataja ja sihtasutuse nõukogu liige.<ref name="epp"/> Kelam on tegelenud fotograafiaga, korraldanud isikunäitusi ning avaldanud fotoalbumeid Eesti iseseisvusliikumisest ja inimestest, kellega ta poliitilise tegevuse jooksul kokku puutus. == Teoseid ja väljaandeid == * ''Tunne Kelam''. Eluloointervjuu [[Urmas Ott|Urmas Otile]] ning valik artikleid ja esinemisi. Tallinn: SE & JS, 1999. ISBN 9985-854-24-1 * ''Eesti tee vabadusele''. Fotoraamat. Tallinn, 2002. ISBN 9985-78-661-0 * ''Kaasrändureid vabaduse teel''. Fotoportreede album. Tallinn, 2006. ISBN 9985-9568-6-9 * ''The Reunification of Europe''. Kümne endise kommunistliku riigi lähiajalugu käsitlev koguteos, mille väljaandmise Kelam algatas. 2009 * ''Estonia: Almost Extinguished, Successfully Reborn''. Kaasautor [[Mart Laar]]. Tallinn, 2017. ISBN 978-9949-9913-1-0 * ''Isamaa tõde hoieldes. Kõnesid ja kirjutisi''. Tallinn, 2019. ISBN 978-9949-9913-2-7 * ''Eesti hääl Euroopas. Meenutusi Eesti jõudmisest Euroopa Liitu ning esimese kümnendi tegevusest Europarlamendis''. 2024 == Tunnustus == * 1990 – [[Rotary International]]i Paul Harrise auhind<ref name="epp"/> * 1991 – [[Maryland]]i osariigi aukodanik<ref name="epp"/> * 1996 – aasta pressisõber<ref>{{Netiviide |url=https://ajapaik.ee/photo/997896/1996aasta-pressisobralikum-poliitik-tunne-kelam/ |pealkiri=1996. aasta pressisõbralikum poliitik Tunne Kelam |väljaanne=Ajapaik |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 1999 – [[Balti Assamblee]] diplom ja aulint teenete eest Eesti iseseisvuse taastamisel<ref name="epp"/> * 2001 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/84532 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2001 – Prantsusmaa [[Prantsuse Riiklik Teeneteorden|Riikliku Teeneteordeni]] suurohvitser<ref name="epp"/> * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2006 – Euroopa Rahvapartei fraktsiooni [[Robert Schumani medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-history/robert-schuman-medal |pealkiri=Robert Schuman Medal |väljaanne=Euroopa Rahvapartei fraktsioon |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2007 – [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Teeneteristi III järk<ref name="maarja">{{Netiviide |url=https://toomkirik.ee/maarja-medal-ja-kultuuripreemia-2011-anti-tunne-kelamile/ |pealkiri=Maarja medal ja kultuuripreemia 2011 anti Tunne Kelamile |väljaanne=Tallinna Piiskoplik Toomkogudus |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2011 – [[Maarja medal|Tallinna Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia]]<ref name="maarja"/> * 2011 – [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] vabaduse auhind<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/55605664/tunne-kelam-saab-baltic-american-freedom-league-vabaduse-auhinna |pealkiri=Tunne Kelam saab Baltic-American Freedom League'i vabaduse auhinna |väljaanne=Delfi |aeg=12. august 2011 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2018 – Truman-Reagani vabadusemedal<ref>{{Netiviide |url=https://news.err.ee/876618/tunne-kelam-mep-honoured-by-us |pealkiri=Tunne Kelam MEP honoured by US |väljaanne=ERR |aeg=8. november 2018 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> * 2021 – [[Jaan Poska medal]] silmapaistvate teenete eest [[Tartu rahuleping]]u põhimõtete kaitsmisel<ref>{{Netiviide |url=https://www.vm.ee/uudised/poska-medali-palvisid-tunne-kelam-ja-poska-muuseum |pealkiri=Poska medali pälvisid Tunne Kelam ja Poska muuseum |väljaanne=Välisministeerium |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Kelami vend oli helilooja [[Kuldar Sink]]. Tema tädi [[Anna Kalamees]] oli kopsuarst.<ref name="ott"/> Kelami esimene abikaasa oli sotsioloog [[Aili Kelam]]. Neil on tütar. Alates 1991. aastast on tema abikaasa poliitik [[Mari-Ann Kelam]].<ref name="ott"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskust-kulastasid-tunne-ja-mari-ann-kelam/ |pealkiri=Arvo Pärdi keskust külastasid Tunne ja Mari-Ann Kelam |väljaanne=Arvo Pärdi Keskus |aeg=24. mai 2013 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tunne Kelam}} * [https://www.kelam.ee/ Tunne Kelami koduleht] * [https://www.europarl.europa.eu/meps/en/28424/TUNNE_KELAM/history/8 Tunne Kelami profiil Euroopa Parlamendi veebilehel] * [https://www.eppgroup.eu/who-we-are/our-members/tunne-kelam Tunne Kelami profiil Euroopa Rahvapartei fraktsiooni veebilehel] * [[Kaja Kärner]]. [https://vikerraadio.err.ee/1122041/kajalood-tunne-kelam „Kajalood. Tunne Kelam”]. [[Vikerraadio]], 22. august 2020 {{JÄRJESTA:Kelam, Tunne}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Eesti entsüklopedistid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] m9ic9advddtz8x2h41jb59869ixt4pr 0 30568 7191418 7186163 2026-07-12T08:15:47Z LeeMarx 59920 7191418 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Sulev Vahtre | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = Sulev Vinkmann | sünniaeg = {{sünniaeg|1926|7|7}} | sünnikoht = [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2007|8|31|1926|7|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = ajaloodoktor | elukutse = ajaloolane | tegevusala = [[Eesti ajalugu]], [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[medievistika]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | organisatsioon = [[Õpetatud Eesti Selts]], [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] | erakond = [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]], [[Isamaaliit]] | tunnustus = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] (1997), [[Tartu linna aukodanik]] (2000), Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia (2004) | abikaasa = Idi-Alice Vahtre | lapsed = [[Silver Vahtre]], [[Lauri Vahtre]] | vanemad = Heinrich Vahtre ja Elise Vahtre }} '''Sulev Vahtre''' ([[1937]]. aastani '''Sulev Vinkmann'''; [[7. juuli]] [[1926]] [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]] – [[31. august]] [[2007]] [[Tartu]]) oli eesti [[ajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i professor ja ühiskonnategelane. Vahtre oli 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid Eesti ajaloo uurijaid ja õpetajaid. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eesti keskaegsed kroonikad, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[kirikuajalugu]] ja [[kultuuriajalugu]]. Ta taastas 1989. aastal Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo õppetooli ning juhtis seda kuni 1993. aastani.<ref name="TÜRfond">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/134dcc2e-ea5b-4223-a872-7a9d1cdbbc83/download |pealkiri=Fond 186. Vahtre, Sulev. Inventarinimistu |väljaanne=Tartu Ülikooli Raamatukogu |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv ja haridustee === Sulev Vahtre sündis Põhja-[[Tartumaa]]l Laiuse vallas põlises talupojaperes. Tema isa Heinrich Vahtre, 1937. aastani Vinkmann, osales kohalikus seltsi- ja kultuurielus. Ema Elise Vahtre, neiupõlvenimega Möllerson, kujundas kodus kristlikku ning haridus- ja kultuurilembest vaimsust. Vahtre õppis [[Kivijärve]] algkoolis ning oli majanduslikel põhjustel aastatel 1939–1940 [[Paldiski]]s kaubandusõpilane. Aastatel 1940–1943 õppis ta [[Tartu Kommertsgümnaasium]]is. Tema esimene kirjatöö „Sõjasuvi Laiusel“ ilmus 1942. aastal ajalehes [[Postimees]].<ref name="TÜRfond"/> 1943. aastal katkestas Vahtre õpingud, sest tema kaks vanemat venda olid sõjas langenud ja isatalu vajas tööjõudu. 1944. aasta sügisel liitus ta löögiüksusega [[Admiral Pitka]], millega püüti korraldada [[Tallinn]]a kaitsmist pealetungiva [[Punaarmee]] eest. Organiseeritud vastupanuni ei jõutud ning Vahtre naasis kodutallu.<ref name="TÜRfond"/> 1945. aastal jätkas ta õpinguid Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis, endises Tartu Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetas 1947. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] ajalugu õppima. Tema olulisemad õppejõud olid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]], [[Julius Madisson]] ja [[Jaan Konks]].<ref name="TÜRfond"/> Vahtre lõpetas ülikooli 1952. aastal diplomitööga [[Prantsuse revolutsioon]]i agraarsuhetest. Sama aasta suvel töötas ta lühikest aega [[Tartu Õpetajate Seminar]]is õppejõuna ning jätkas seejärel õpinguid aspirantuuris.<ref name="TÜRfond"/> === Akadeemiline karjäär === 1955. aastal kaitses Vahtre kandidaadiväitekirja „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Väitekiri sisaldas kroonika eestikeelseid tõlkeid, allikakriitilist analüüsi ja kommentaare. Uurimus ilmus 1960. aastal raamatuna „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“ ning äratas ka [[Paul Johansen]]i tähelepanu.<ref name="TÜRfond"/> Pärast väitekirja kaitsmist asus Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1962. aastal sai temast dotsent. Ta õpetas ajaloo allikaõpetust, Eesti vanemat ajalugu ning aeg-ajalt ka Venemaa vanemat ajalugu. Aastatel 1971–1972 töötas Vahtre põhikohaga [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi]] vanemteadurina. Ta kaitses 1971. aastal doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi [[hingeloendus]]te allikalise väärtuse ja Eesti talurahva ajaloolise demograafia teemal. Täiendatud uurimus ilmus 1973. aastal raamatuna „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)“. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.<ref name="teaduspreemiad">{{Netiviide |url=https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/tp_2004.pdf |pealkiri=Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004 |väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia |lehekülg=21–26 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> 1989. aasta 1. aprillil taastati Vahtre algatusel Tartu Ülikoolis iseseisev Eesti ajaloo õppetool. Vahtre oli selle esimene juhataja kuni 1993. aastani, mil ta sai emeriitprofessoriks.<ref name="Tartu">{{Netiviide |url=https://www.tartu.ee/en/node/5136 |pealkiri=Sulev Vahtre |väljaanne=Tartu linn |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Ta jätkas magistritööde juhendamist 2006. aastani. === Teadustöö === Vahtre uuris Eesti kesk- ja varauusaegseid kroonikaid, talurahva ajalugu, agraarsuhteid, ajaloolist demograafiat, rahvastiku liikumist, kiriku- ja kultuuriajalugu ning Eesti muistset vabadusvõitlust. Ta avaldas üle 200 teaduspublikatsiooni.<ref name="teaduspreemiad"/> 1980. aastal ilmus tema uurimus „Jüriöö“, milles käsitleti [[Jüriöö ülestõus]]u muistse vabadusvõitluse jätku ja epiloogina ning analüüsiti ülestõusu poliitilisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Teose eest pälvis Vahtre 1990. aastal [[Arthur Puksovi fond]]i preemia.<ref name="teaduspreemiad"/> 1990. aastal ilmunud raamatus „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“ käsitles Vahtre Eesti ala vallutamist, muistse ühiskonna poliitilist arengutaset ja [[Liivimaa ristisõda|13. sajandi vabadusvõitlust]]. Raamatus pööras ta suurt tähelepanu ajalooallikatele ja varasemate käsitluste uurimisloole. Vahtre koostas ja toimetas mitmeid Eesti ajaloo üldkäsitlusi. Ta oli teoste „Eesti ajalugu. Kronoloogia“ ja „Eesti ajalugu elulugudes“ koostaja ning koguteose „[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]“ IV, V ja VI köite peatoimetaja. V köide ilmus 2010. aastal pärast tema surma.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre õpilaste hulka kuulusid teiste seas [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]] ja [[Janet Laidla]]. Tema õpetus ja isiklik eeskuju mõjutasid mitut põlvkonda Eesti ajaloolasi.<ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/sulev-vahtre-7-vii-1926-31-viii-2007/ |pealkiri=Sulev Vahtre 7. VII 1926 – 31. VIII 2007 |väljaanne=Sirp |aeg=7.09.2007 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> === Tegevus Tartu Ülikoolis === Vahtre oli üks [[Tartu Ülikooli ajalooring]]i pikaajalisemaid juhendajaid. Koos [[Helmut Piirimäe]] ja teiste õppejõududega aitas ta ajalooringist kujundada rahvusliku mõtte ja vabama ajalookäsitluse keskuse. 1979. aastal algatas Vahtre Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude ja lõpetajate iga-aastased jalgpallivõistlused. Ta oli õppejõudude võistkonna 13-kordne kapten.<ref name="jalgpall">Sulev Vahtre. „Ajaloolased jalgpallimurul“. – ''Kleio'', 1996, nr 2, lk 53.</ref> Võistlused kujunesid ajaloo-osakonna traditsiooniks ning meelitasid kohale arvukalt pealtvaatajaid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/ajalooprofessor-sulev-vahtre-peab-laiuset-uheks-eestimaa-kultuurikantsiks/ |pealkiri=Ajalooprofessor Sulev Vahtre peab Laiuset üheks Eestimaa kultuurikantsiks |väljaanne=Vooremaa |aeg=31.07.2006 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Nõukogude ajal jäi Vahtre oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]]. Seetõttu ei olnud tal võimalik saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks ning tema edasised karjäärivõimalused olid piiratud. 1980. aastate lõpul ähvardas teda professori kohalt kõrvaldamine. === Ühiskondlik tegevus === [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] ajal osales Vahtre aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamise liikumises. Ta oli üks [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i asutajaliikmeid ning nõudis 1988. aasta [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre osales 1988. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]]i taastamises. 1989. aastal toimetas ta [[Mart Laar]]i, [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] teost „Kodu lugu“, mis esitas Eesti ajalugu nõukogudeaegsest käsitlusest erinevast rahvuslikust vaatepunktist. 1989. aastal valiti Vahtre [[Eesti Kodanike Komitee]] juhatusse. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige ning aastatel 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="KKK">„Kes? Mis? Kus?“. Tallinn, 2008, lk 188.</ref><ref name="Tartu"/> == Isiklikku == Sulev Vahtre abiellus 1951. aastal Idi-Alice Rammiga (1926–2018). Nende pojad on kunstnik ja lavastuskunstnik [[Silver Vahtre]] ning ajaloolane, kirjanik ja poliitik [[Lauri Vahtre]]. Vahtre kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.<ref name="Sirp"/> Alates 1992. aastast oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja hiljem [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige. Sulev Vahtre suri 31. augustil 2007 Tartus. Ta on maetud [[Raadi kalmistu]]le. Tema isikuarhiivi andis perekond 2008. aastal üle [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]le.<ref name="TÜRfond"/> == Tunnustus == * 1990 – [[Arthur Puksovi auhind]]<ref name="teaduspreemiad"/> * 1990 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] * 1991 – [[Balti Ajaloo Komisjon]]i korrespondentliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|903}}</ref> * 1999 – [[Avatud Eesti Fond]]i iseseisvuspäevapreemia<ref name="teaduspreemiad"/> * 2000 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref name="Tartu"/> * 2001 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=12.07.2026}}</ref> * 2001 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 2004 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest<ref name="teaduspreemiad"/> == Teoseid == * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 1“. Tartu, 1962. Vastutav toimetaja. * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 3“. Tartu, 1967. Vastutav toimetaja. * „Balti kroonikad ja nende osa eesti rahva mineviku valgustamisel“. – „Eesti kirjanduse ajalugu“, I köide. Tallinn, 1965, lk 91–104. * „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. Tõlkija ja kommenteerija. * „Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni“. Tartu: [[Ilmamaa]], 2003. ISBN 9985-77-062-5. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani“. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-142-7. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast“. Tallinn: [[Olion]], 1997. ISBN 9985-66-081-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia“. Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5-460-00228-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia, 13 000 eKr – 2006“. Tallinn: Olion, 2007. ISBN 978-9985-66-508-4. Koostaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. Koostanud [[Vello Naber]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1981. Toimetaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. Toimetaja. * „Eesti talurahva ajalugu I“. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992. Kaasautor. * „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Ajaloolis-demograafiline uurimus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1973. * „Eesti NSV ajaloo küsimusi 7“. Tartu, 1972. Vastutav toimetaja. * „Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana“. Tartu, 1970. Doktoriväitekiri. * „Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870. a) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale“. Tartu, 1970. * „Jüriöö. 1343. a ülestõus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. * „Kodu lugu I–II“. Autorid Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 40–41, 1989. Toimetaja. * „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Tartu, 1955. Kandidaadiväitekiri. * „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“. Tallinn: Olion, 1990. ISBN 5-450-01313-2. * „Rahvastiku liikumisest Eestimaa kubermangus XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel“. – „Ajaloo järskudel radadel. Pühendusteos Hans Kruusi 75. sünnipäevaks“. Tallinn, 1966, lk 56–83. * „Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782–1858“. Tartu, 1970. * „Talurahva sotsiaalsest struktuurist Eestimaa kubermangus feodalismi lõpuperioodil hingeloenduste andmetel“. Tartu, 1970. * „Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“. Peatoimetaja [[Karl Siilivask]]. Tallinn: Perioodika, 1985. Kaasautor. * „Õigus ajaloole“. Koostanud [[Priit Raudkivi]], toimetanud Leino Pahtma. Tartu: Ilmamaa, 2026. ISBN 978-9985-77-927-9.<ref name="Oigus">{{Netiviide |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/sulev-vahtre-oigus-ajaloole |pealkiri=Õigus ajaloole |väljaanne=Ilmamaa |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == 2001. aastal ilmus Vahtre 75. sünnipäevaks pühendusteos „Muinasaja loojangust omariikluse läveni“, mille koostas [[Andres Andresen]]. Pärast Vahtre surma ilmus 2008. aastal tema mälestusteraamat „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“, mille toimetas [[Lauri Vahtre]]. 2026. aastal, Vahtre 100. sünniaastapäeva aastal, ilmus [[Eesti mõttelugu|„Eesti mõtteloo“]] sarja 188. köitena tema artiklite, usutluste ja mälestuste kogumik „Õigus ajaloole“. Kogumiku koostas [[Priit Raudkivi]].<ref name="Oigus"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Rosenberg]]. „Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75“. – „Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks“. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001, lk 13–36. ISBN 9985-9178-8-X. * „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“. Toimetanud Lauri Vahtre, järelsõna Silver ja Lauri Vahtre. Laiuse: Laiuse Raamatukogu, 2008. ISBN 978-9949-15-645-0. * Priit Raudkivi. „Vabadus ei tule tuulest“. – Sulev Vahtre, „Õigus ajaloole“. Tartu: Ilmamaa, 2026. == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/1610060219/eesti-lugu-sulev-vahtre-100 „Eesti lugu. Sulev Vahtre 100“], [[Vikerraadio]], 4. juuli 2026 {{DEFAULTSORT:Vahtre, Sulev}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Medievistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2007]] tnvyu3nkuuftopgu6fo71f27xj2ovrx 7191445 7191418 2026-07-12T09:07:27Z Neptuunium 58653 esilausesse ei ole synni-surmakohti vaja 7191445 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Sulev Vahtre | pilt = | pildiallkiri = | sünninimi = Sulev Vinkmann | sünniaeg = {{sünniaeg|1926|7|7}} | sünnikoht = [[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2007|8|31|1926|7|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = eestlane | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = ajaloodoktor | elukutse = ajaloolane | tegevusala = [[Eesti ajalugu]], [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[medievistika]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | organisatsioon = [[Õpetatud Eesti Selts]], [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] | erakond = [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]], [[Isamaaliit]] | tunnustus = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] (1997), [[Tartu linna aukodanik]] (2000), Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia (2004) | abikaasa = Idi-Alice Vahtre | lapsed = [[Silver Vahtre]], [[Lauri Vahtre]] | vanemad = Heinrich Vahtre ja Elise Vahtre }} '''Sulev Vahtre''' ([[1937]]. aastani '''Vinkmann'''; [[7. juuli]] [[1926]] – [[31. august]] [[2007]]) oli eesti [[ajaloolane]], [[Tartu Ülikool]]i professor ja ühiskonnategelane. Vahtre oli 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid Eesti ajaloo uurijaid ja õpetajaid. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Eesti keskaegsed kroonikad, [[agraarajalugu]], [[ajalooline demograafia]], [[kirikuajalugu]] ja [[kultuuriajalugu]]. Ta taastas 1989. aastal Tartu Ülikoolis Eesti ajaloo õppetooli ning juhtis seda kuni 1993. aastani.<ref name="TÜRfond">{{Netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/134dcc2e-ea5b-4223-a872-7a9d1cdbbc83/download |pealkiri=Fond 186. Vahtre, Sulev. Inventarinimistu |väljaanne=Tartu Ülikooli Raamatukogu |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Elulugu == === Lapsepõlv ja haridustee === Sulev Vahtre sündis Põhja-[[Tartumaa]]l [[[Laiuse vald (Laiuse kihelkond)|Laiuse vallas]] põlises talupojaperes. Tema isa Heinrich Vahtre, 1937. aastani Vinkmann, osales kohalikus seltsi- ja kultuurielus. Ema Elise Vahtre, neiupõlvenimega Möllerson, kujundas kodus kristlikku ning haridus- ja kultuurilembest vaimsust. Vahtre õppis [[Kivijärve]] algkoolis ning oli majanduslikel põhjustel aastatel 1939–1940 [[Paldiski]]s kaubandusõpilane. Aastatel 1940–1943 õppis ta [[Tartu Kommertsgümnaasium]]is. Tema esimene kirjatöö „Sõjasuvi Laiusel“ ilmus 1942. aastal ajalehes [[Postimees]].<ref name="TÜRfond"/> 1943. aastal katkestas Vahtre õpingud, sest tema kaks vanemat venda olid sõjas langenud ja isatalu vajas tööjõudu. 1944. aasta sügisel liitus ta löögiüksusega [[Admiral Pitka]], millega püüti korraldada [[Tallinn]]a kaitsmist pealetungiva [[Punaarmee]] eest. Organiseeritud vastupanuni ei jõutud ning Vahtre naasis kodutallu.<ref name="TÜRfond"/> 1945. aastal jätkas ta õpinguid Tartu Arve- ja Plaanindustehnikumis, endises Tartu Kommertsgümnaasiumis, mille lõpetas 1947. aastal. Samal aastal astus ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]] ajalugu õppima. Tema olulisemad õppejõud olid [[Arno Rafael Cederberg]]i õpilased [[Rudolf Kenkmaa]], [[Julius Madisson]] ja [[Jaan Konks]].<ref name="TÜRfond"/> Vahtre lõpetas ülikooli 1952. aastal diplomitööga [[Prantsuse revolutsioon]]i agraarsuhetest. Sama aasta suvel töötas ta lühikest aega [[Tartu Õpetajate Seminar]]is õppejõuna ning jätkas seejärel õpinguid aspirantuuris.<ref name="TÜRfond"/> === Akadeemiline karjäär === 1955. aastal kaitses Vahtre kandidaadiväitekirja „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Väitekiri sisaldas kroonika eestikeelseid tõlkeid, allikakriitilist analüüsi ja kommentaare. Uurimus ilmus 1960. aastal raamatuna „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“ ning äratas ka [[Paul Johansen]]i tähelepanu.<ref name="TÜRfond"/> Pärast väitekirja kaitsmist asus Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli NSV Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1962. aastal sai temast dotsent. Ta õpetas ajaloo allikaõpetust, Eesti vanemat ajalugu ning aeg-ajalt ka Venemaa vanemat ajalugu. Aastatel 1971–1972 töötas Vahtre põhikohaga [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi]] vanemteadurina. Ta kaitses 1971. aastal doktoriväitekirja 18. ja 19. sajandi [[hingeloendus]]te allikalise väärtuse ja Eesti talurahva ajaloolise demograafia teemal. Täiendatud uurimus ilmus 1973. aastal raamatuna „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858)“. 1974. aastal sai Vahtrest ajalooprofessor.<ref name="teaduspreemiad">{{Netiviide |url=https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/tp_2004.pdf |pealkiri=Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2004 |väljaanne=Eesti Teaduste Akadeemia |lehekülg=21–26 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> 1989. aasta 1. aprillil taastati Vahtre algatusel Tartu Ülikoolis iseseisev Eesti ajaloo õppetool. Vahtre oli selle esimene juhataja kuni 1993. aastani, mil ta sai emeriitprofessoriks.<ref name="Tartu">{{Netiviide |url=https://www.tartu.ee/en/node/5136 |pealkiri=Sulev Vahtre |väljaanne=Tartu linn |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Ta jätkas magistritööde juhendamist 2006. aastani. === Teadustöö === Vahtre uuris Eesti kesk- ja varauusaegseid kroonikaid, talurahva ajalugu, agraarsuhteid, ajaloolist demograafiat, rahvastiku liikumist, kiriku- ja kultuuriajalugu ning Eesti muistset vabadusvõitlust. Ta avaldas üle 200 teaduspublikatsiooni.<ref name="teaduspreemiad"/> 1980. aastal ilmus tema uurimus „Jüriöö“, milles käsitleti [[Jüriöö ülestõus]]u muistse vabadusvõitluse jätku ja epiloogina ning analüüsiti ülestõusu poliitilisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Teose eest pälvis Vahtre 1990. aastal [[Arthur Puksovi fond]]i preemia.<ref name="teaduspreemiad"/> 1990. aastal ilmunud raamatus „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“ käsitles Vahtre Eesti ala vallutamist, muistse ühiskonna poliitilist arengutaset ja [[Liivimaa ristisõda|13. sajandi vabadusvõitlust]]. Raamatus pööras ta suurt tähelepanu ajalooallikatele ja varasemate käsitluste uurimisloole. Vahtre koostas ja toimetas mitmeid Eesti ajaloo üldkäsitlusi. Ta oli teoste „Eesti ajalugu. Kronoloogia“ ja „Eesti ajalugu elulugudes“ koostaja ning koguteose „[[Eesti ajalugu (1935–2010)|Eesti ajalugu]]“ IV, V ja VI köite peatoimetaja. V köide ilmus 2010. aastal pärast tema surma.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre õpilaste hulka kuulusid teiste seas [[Heldur Palli]], [[Mati Laur]], [[Margus Laidre]], [[Mart Laar]], [[Lauri Vahtre]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Andresen]], [[Aivar Põldvee]] ja [[Janet Laidla]]. Tema õpetus ja isiklik eeskuju mõjutasid mitut põlvkonda Eesti ajaloolasi.<ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/sulev-vahtre-7-vii-1926-31-viii-2007/ |pealkiri=Sulev Vahtre 7. VII 1926 – 31. VIII 2007 |väljaanne=Sirp |aeg=7.09.2007 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> === Tegevus Tartu Ülikoolis === Vahtre oli üks [[Tartu Ülikooli ajalooring]]i pikaajalisemaid juhendajaid. Koos [[Helmut Piirimäe]] ja teiste õppejõududega aitas ta ajalooringist kujundada rahvusliku mõtte ja vabama ajalookäsitluse keskuse. 1979. aastal algatas Vahtre Tartu Ülikooli ajalooõppejõudude ja lõpetajate iga-aastased jalgpallivõistlused. Ta oli õppejõudude võistkonna 13-kordne kapten.<ref name="jalgpall">Sulev Vahtre. „Ajaloolased jalgpallimurul“. – ''Kleio'', 1996, nr 2, lk 53.</ref> Võistlused kujunesid ajaloo-osakonna traditsiooniks ning meelitasid kohale arvukalt pealtvaatajaid.<ref>{{Netiviide |url=https://www.vooremaa.ee/ajalooprofessor-sulev-vahtre-peab-laiuset-uheks-eestimaa-kultuurikantsiks/ |pealkiri=Ajalooprofessor Sulev Vahtre peab Laiuset üheks Eestimaa kultuurikantsiks |väljaanne=Vooremaa |aeg=31.07.2006 |vaadatud=12.07.2026}}</ref> Nõukogude ajal jäi Vahtre oma rahvuslikele ja demokraatlikele põhimõtetele kindlaks ega astunud [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistlikku parteisse]]. Seetõttu ei olnud tal võimalik saada NSV Liidu ajaloo kateedri juhatajaks ning tema edasised karjäärivõimalused olid piiratud. 1980. aastate lõpul ähvardas teda professori kohalt kõrvaldamine. === Ühiskondlik tegevus === [[Laulev revolutsioon|Laulva revolutsiooni]] ajal osales Vahtre aktiivselt Eesti iseseisvuse taastamise liikumises. Ta oli üks [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i asutajaliikmeid ning nõudis 1988. aasta [[Tartu muinsuskaitsepäevad]]el avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref name="TÜRfond"/> Vahtre osales 1988. aastal [[Õpetatud Eesti Selts]]i taastamises. 1989. aastal toimetas ta [[Mart Laar]]i, [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valgu]] teost „Kodu lugu“, mis esitas Eesti ajalugu nõukogudeaegsest käsitlusest erinevast rahvuslikust vaatepunktist. 1989. aastal valiti Vahtre [[Eesti Kodanike Komitee]] juhatusse. Ta oli [[Eesti Kongress]]i liige ning aastatel 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige.<ref name="KKK">„Kes? Mis? Kus?“. Tallinn, 2008, lk 188.</ref><ref name="Tartu"/> == Isiklikku == Sulev Vahtre abiellus 1951. aastal Idi-Alice Rammiga (1926–2018). Nende pojad on kunstnik ja lavastuskunstnik [[Silver Vahtre]] ning ajaloolane, kirjanik ja poliitik [[Lauri Vahtre]]. Vahtre kuulus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i.<ref name="Sirp"/> Alates 1992. aastast oli ta [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] ja hiljem [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige. Sulev Vahtre suri 31. augustil 2007 Tartus. Ta on maetud [[Raadi kalmistu]]le. Tema isikuarhiivi andis perekond 2008. aastal üle [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]le.<ref name="TÜRfond"/> == Tunnustus == * 1990 – [[Arthur Puksovi auhind]]<ref name="teaduspreemiad"/> * 1990 – [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] * 1991 – [[Balti Ajaloo Komisjon]]i korrespondentliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 1997 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|903}}</ref> * 1999 – [[Avatud Eesti Fond]]i iseseisvuspäevapreemia<ref name="teaduspreemiad"/> * 2000 – [[Tartu linna aukodanik]] ja [[Tartu Suurtäht|Tartu Suurtähe]] kavaler<ref name="Tartu"/> * 2001 – [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=12.07.2026}}</ref> * 2001 – [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige<ref name="teaduspreemiad"/> * 2004 – Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest<ref name="teaduspreemiad"/> == Teoseid == * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 1“. Tartu, 1962. Vastutav toimetaja. * „Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik 3“. Tartu, 1967. Vastutav toimetaja. * „Balti kroonikad ja nende osa eesti rahva mineviku valgustamisel“. – „Eesti kirjanduse ajalugu“, I köide. Tallinn, 1965, lk 91–104. * „Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348)“. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960. Tõlkija ja kommenteerija. * „Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni“. Tartu: [[Ilmamaa]], 2003. ISBN 9985-77-062-5. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani“. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni“. Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-142-7. Peatoimetaja. * „Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast“. Tallinn: [[Olion]], 1997. ISBN 9985-66-081-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia“. Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5-460-00228-1. Koostaja. * „Eesti ajalugu. Kronoloogia, 13 000 eKr – 2006“. Tallinn: Olion, 2007. ISBN 978-9985-66-508-4. Koostaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. Koostanud [[Vello Naber]]. Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1981. Toimetaja. * „Eesti ala mõisate nimestik“. 2., täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Eesti Raamat, 1984. Toimetaja. * „Eesti talurahva ajalugu I“. Peatoimetaja [[Juhan Kahk]]. Tallinn: Olion, 1992. Kaasautor. * „Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Ajaloolis-demograafiline uurimus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1973. * „Eesti NSV ajaloo küsimusi 7“. Tartu, 1972. Vastutav toimetaja. * „Hingeloendused Eestimaa kubermangus (1782–1858) ja nende andmed talurahva ajaloo allikana“. Tartu, 1970. Doktoriväitekiri. * „Ilmastikuoludest Eestis XVIII ja XIX sajandil (kuni 1870. a) ja nende mõjust põllumajandusele ning talurahva olukorrale“. Tartu, 1970. * „Jüriöö. 1343. a ülestõus“. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. * „Kodu lugu I–II“. Autorid Mart Laar, Lauri Vahtre ja Heiki Valk. [[Loomingu Raamatukogu]], nr 40–41, 1989. Toimetaja. * „Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348) ajalooallikana“. Tartu, 1955. Kandidaadiväitekiri. * „Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208–1227“. Tallinn: Olion, 1990. ISBN 5-450-01313-2. * „Rahvastiku liikumisest Eestimaa kubermangus XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel“. – „Ajaloo järskudel radadel. Pühendusteos Hans Kruusi 75. sünnipäevaks“. Tallinn, 1966, lk 56–83. * „Talurahva sooline koostis Eestis XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi esimesel poolel: 1782–1858“. Tartu, 1970. * „Talurahva sotsiaalsest struktuurist Eestimaa kubermangus feodalismi lõpuperioodil hingeloenduste andmetel“. Tartu, 1970. * „Tartu Ülikooli ajalugu 1632–1982“. Peatoimetaja [[Karl Siilivask]]. Tallinn: Perioodika, 1985. Kaasautor. * „Õigus ajaloole“. Koostanud [[Priit Raudkivi]], toimetanud Leino Pahtma. Tartu: Ilmamaa, 2026. ISBN 978-9985-77-927-9.<ref name="Oigus">{{Netiviide |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/sulev-vahtre-oigus-ajaloole |pealkiri=Õigus ajaloole |väljaanne=Ilmamaa |vaadatud=12.07.2026}}</ref> == Mälestuse jäädvustamine == 2001. aastal ilmus Vahtre 75. sünnipäevaks pühendusteos „Muinasaja loojangust omariikluse läveni“, mille koostas [[Andres Andresen]]. Pärast Vahtre surma ilmus 2008. aastal tema mälestusteraamat „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“, mille toimetas [[Lauri Vahtre]]. 2026. aastal, Vahtre 100. sünniaastapäeva aastal, ilmus [[Eesti mõttelugu|„Eesti mõtteloo“]] sarja 188. köitena tema artiklite, usutluste ja mälestuste kogumik „Õigus ajaloole“. Kogumiku koostas [[Priit Raudkivi]].<ref name="Oigus"/> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Tiit Rosenberg]]. „Ajaloolane ja aeg. Sulev Vahtre 75“. – „Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks“. Koostanud Andres Andresen. Tartu, 2001, lk 13–36. ISBN 9985-9178-8-X. * „Koolis, elukoolis ja ülikoolis. Sulev Vahtre memuaarid“. Toimetanud Lauri Vahtre, järelsõna Silver ja Lauri Vahtre. Laiuse: Laiuse Raamatukogu, 2008. ISBN 978-9949-15-645-0. * Priit Raudkivi. „Vabadus ei tule tuulest“. – Sulev Vahtre, „Õigus ajaloole“. Tartu: Ilmamaa, 2026. == Välislingid == * [https://vikerraadio.err.ee/1610060219/eesti-lugu-sulev-vahtre-100 „Eesti lugu. Sulev Vahtre 100“], [[Vikerraadio]], 4. juuli 2026 {{DEFAULTSORT:Vahtre, Sulev}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Medievistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2007]] cgsjuplum062zy74h19o1xl206htjsa 0 31611 7191140 6713246 2026-07-11T18:36:20Z Kruusamägi 1530 7191140 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bayeux_Tapestry_scene44_William_Odo_Robert.jpg|pisi|William Vallutaja. Fragment Bayeux' vaibast]] '''Bayeux' vaip''' on [[romaani stiil|romaani]] [[tekstiilikunst]]i kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele kangale tikitud stseenid kujutavad [[Inglismaa]] vallutamist [[normannid]]e poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Vaip on nime saanud oma asukoha järgi: nimelt hoiti vaipa varem [[Bayeux' katedraal]]is [[Normandia]]s, kus seda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks välja pandud Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune, kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad [[Normandia hertsog]]i Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga [[William I Vallutaja]] Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu on [[1066]]. aastal toimunud [[Hastingsi lahing]]ul. Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu. Vaiba servad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Ehkki poliitiline propaganda ja üksikisikute ületähtsustamine on loo ajaloolist tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on täheldatud, et sõjamehed on kujutatud paljaste kätega, samas kui teiste allikate järgi kanti lahingutes ja jahil üldiselt kindaid. Arvatakse, et seinavaip valmistati Inglismaal ja toimetati seejärel Bayeux'sse. Perioodil 10. septembrist kuni 11. juulini 2027 on vaip väljas [[Briti Muuseum]]is ja see on esimene kord pärast vaiba valmimist, kui see on taas Inglismaal.<ref>[https://www.err.ee/1610074708/bayeux-vaip-joudis-londonisse "Bayeux' vaip jõudis Londonisse"] ERR, 10. juuli 2026</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Bayeux#Bayeux_Tapestry|Bayeux' vaip}} *[http://hastings1066.com/baythumb.shtml Bayeux' vaiba täielik pildikogu ja ingliskeelne ajalugu] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik]] [[Kategooria:Prantsusmaa keskaeg]] [[Kategooria:Tekstiiltaiesed]] j300lb800dl40a0bxeqv9dtkxyk5a0g 0 33218 7191460 7179093 2026-07-12T09:17:32Z ~2026-39238-50 233352 /* Tunnustus */ 7191460 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Ajakohasta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=juuli}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Dirijorul Paavo Järvi pe scena Sălii Palatului din București, în cadrul ediției 2013 a Festivalului Enescu.jpg|pisi|Paavo Järvi 2013. aastal]] '''Paavo Järvi''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1962]]) on eesti [[dirigent]]. Ta on [[Zürichi Tonhalle Orkester|Zürichi Tonhalle Orkestri]] muusikajuht, [[Bremeni Kammerphilharmonie]] kunstiline juht ja [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestri]] kunstiline juht. Alates 2028/2029. hooajast on ta [[Londoni Filharmoonia Orkester|Londoni Filharmoonia Orkestri]] peadirigent ja kunstiline nõustaja.<ref>[https://www.gramophone.co.uk/content/news/paavo-jaervi-named-london-philharmonic-orchestra-s-next-chief-conductor-and-artistic-advisor Paavo Järvi named London Philharmonic Orchestra’s next Chief Conductor and Artistic Advisor.] Gramophone, 3. märts 2026.</ref> == Töö ja looming == Grammy auhinna võitnud Paavo Järvi on olnud [[Orchestre de Paris]] muusikajuht (kuni [[2016]]). Selle töö eest pälvis ta [[2011]]. aastal ordeni [[Chevalier des Arts et des Lettres]] ning hiljem silmapaistva panuse eest [[Prantsusmaa]] muusikamaailmas [[Commandeur des Arts et des Lettres]]'i medali. Alates 2015/2016. hooajast oli ta [[Jaapan]]i [[NHK Sümfooniaorkester|NHK Sümfooniaorkestri]] peadirigent. Olles [[Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester|Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri]] peadirigent, esines Paavo Järvi nendega Jaapanis, Hiinas, Koreas ja Taiwanis, kuid samuti viis orkestri sellistele [[Euroopa]] suurematele festivalidele nagu BBC Proms, Rheingau Musik Festival ja Roberco Summeri sarjad Amsterdami Concertgebouws. Tema Sony all tehtud salvestiste seas on kõik [[Anton Bruckner]]i [[sümfoonia]]d, seejärel võttis ta käsile [[Carl Nielsen]]i sümfooniate salvestamise. 2011/12 hooaja lõpus oli orkestril teine edukas ringreis Aasias. Alates 2004. aastast oli Paavo Järvi orkestri Die Deutsche Kammerphilharmonie Bremen kunstiline juht. Suurepärast vastukaja said selle orkestriga antud [[Ludwig van Beethoven|Beethoveni]] sümfooniate kontserdid ja salvestused Sony juures. 2010. aastal sai ta ECHO aasta dirigendi auhinna Beethoveni 2. ja 6. sümfoonia eest. 3. ja 8. sümfoonia tõid maineka Deutschen Schallplattenkritiku auhinna 2007. aastal. Beethoveni sümfooniate täielikku tsüklit esitati Champs-Elysées' teatris, Beethovenhalles Bonnis, Salzburgi festivalil, Minato-Mirais, Yokohamas, Lincoln Centeris, Lanaudiere Festivalil ja Varssavi Easteri festivalil. Sama plaan võeti ette [[Robert Schumann]]i kõikide sümfooniate tsükliga. Külalisdirigendina on ta juhatanud ta selliseid nimekaid orkestreid nagu [[Royal Concertgebouw]] ja Vene Rahvuslikud orkestrid, Wiener Philharmoniker, Münchner Philharmoniker, New Yorgi Filharmoonikud ja Clevelandi ja Chicago sümfooniaorkestrid. Teda on saanud näha selliste orkestrite ees nagu Berliner Philharmoniker, Staatskapelle Dresden, Gewandhausorchester Leipzig, Deutsches Symphonie-Orchester Berlin ja Philharmonia Orchestra. 2010/2011 hooajaga lõpetas Paavo Järvi kümneaastase ametiaja [[Cincinnati Sümfooniaorkester|Cincinnati Sümfooniaorkestri]] muusikajuhina. Sellesse perioodi jäi rohkesti turneesid ja 16 salvestatud [[album|heliplaati]] koostöös Telarci plaadifirmaga. Järvi pälvis ka orkestri muusikajuhi auhinna. Kogu dirigendikarjääri jooksul on Järvi pidanud oma missiooniks Eesti heliloojate, sh [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]], [[Erkki-Sven Tüür]]i, [[Lepo Sumera]] ja [[Eduard Tubin]]a teoste propageerimist. Järvi on ka [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[Pärnu|Pärnus]] toimuva [[Pärnu muusikafestival|Pärnu muusikafestivali]] kunstiline nõustaja. 2019. aasta sügishooajast on ta Šveitsis [[Zürichi Tonhalle Orkester|Zürichi Tonhalle Orkestri]] peadirigent ja muusikaline juht.<ref>Priit Kuusk. [https://kultuur.err.ee/989761/paavo-jarvi-alustas-tood-zurichi-tonhalle-orkestri-peadirigendina Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina]. ERR Kultuur, 08.10.2019.</ref> 2024. aastal kroonis nende koostööd rahvusvaheline klassikalise muusika auhind (ICMA): aasta parimaks sümfoonilise muusika heliplaadiks kuulutati [[Anton Bruckner|Anton Bruckneri]] 8. sümfoonia salvestis.<ref name=":0" /> == Orkestrid == * 1994–1997 [[Malmö sümfooniaorkester|Malmö sümfooniaorkestri]] peadirigent * 1995–1998 [[Stockholmi kuninglik filharmooniaorkester|Stockholmi kuningliku filharmooniaorkestri]] peadirigent (koos [[Andrew Davis|Andrew Davisega]]) * 2001–2011 [[Cincinnati sümfooniaorkester|Cincinnati sümfooniaorkestri]] muusikajuht * alates 2004 [[Deutsche Kammerphilharmonie Bremen|Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni]] kunstiline juht * alates 2004 [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] kunstiline nõustaja * 2006–2014 [[Frankfurdi raadio sümfooniaorkester|Frankfurdi raadio sümfooniaorkestri]] peadirigent * 2010–2016 [[Orchestre de Paris|Orchestre de Paris']] muusikajuht * 2015–2022 Jaapani [[NHK sümfooniaorkester|NHK sümfooniaorkestri]] peadirigent * alates 2019 [[Zürichi Tonhalle orkester|Zürichi Tonhalle orkestri]] peadirigent == Suguvõsa == {{SuurSugupuu/start}} {{SuurSugupuu | | | | | |,|-|-|-|-|-|.| | | | | | | }} {{SuurSugupuu | | | |y|VEND| | | |IS|y|EM| | | VEND=[[Vallo Järvi]]|IS=[[Neeme Järvi]]|EM=[[Liilia Järvi]]}} {{SuurSugupuu | |,|-|^|-|.| | | |,|-|-|-|+|-|-|-|.| | | }} {{SuurSugupuu |AJ| |TJ| |PJ| |MJ| |KJ| |AJ=[[Andrus Järvi]]|TJ=[[Teet Järvi]] |PJ=[[Paavo Järvi]]|MJ=[[Maarika Järvi]]|KJ=[[Kristjan Järvi]]|boxstyle_PJ =background-color: #afa;}} </table> Paavo Järvi onu oli dirigent ja [[Järvide suguvõsa|Järvide dünastia]] alusepanija [[Vallo Järvi]]. Tema onupoeg on tšellist [[Teet Järvi]], kelle muusikutest lapsed [[Marius Järvi]], [[Miina Järvi]], [[Mihkel Järvi]], [[Madis Järvi]] ning [[Martin Järvi]] moodustavad ansambli [[Järvi Instrumentalists]]. == Tunnustus == * 2002 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (silmapaistvad eesti muusika esitused välismaal) * 2004 – [[Grammy auhind]] * 2012 – Eesti Raadio [[aasta muusik]] * 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] (Järvi festivali organiseerimise ja eesti muusika suurejoonelise tutvustamise eest maailmalavadel) * 2013 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18785}}</ref> * 2017 – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (tippdirigendina eesti muusika maailmakaardil hoidmise eest) * 2017 – [[Pärnu vapimärk]] ([[Pärnu Muusikafestival]]i Järvi Akadeemia korraldamise eest) * 2019 – Saksa heliplaadipreemia Opus Klassik (kategoorias "Aasta dirigent") Jean Sibeliuse kõigi sümfooniate plaadistuse eest l'Orchestre de Paris'ga<ref>[https://kultuur.err.ee/989761/paavo-jarvi-alustas-tood-zurichi-tonhalle-orkestri-peadirigendina Kuusk, Priit. Paavo Järvi alustas tööd Zürichi Tonhalle orkestri peadirigendina]. ERR Kultuur, 8. oktoober 2019.</ref> * 2021 – ajakirja Gramophone auhind parima orkestriteose kategoorias Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri plaadi eest ("Franz Schmidt Complete Symphonies") * 2023 – [[Kultuurivedur|Postimehe kultuurivedur]], Eesti muusika maailma viimise, [[Eesti Festivaliorkester|Eesti Festivaliorkestri]] käivitamise ja mõjukaks muutmise eest * 2024 – rahvusvaheline klassikalise muusika auhind (ICMA) aasta parima sümfoonilise muusika heliplaadi eest (Paavo Järvile ja Zürichi Tonhalle sümfooniaorkestrile Anton Bruckneri 8. sümfoonia salvestise eest)<ref name=":0">[https://kultuur.err.ee/1609227246/paavo-jarvi-palvis-rahvusvahelise-klassikalise-muusika-auhinna Paavo Järvi pälvis rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna] ERR Kultuur, 19.01.2024.</ref> * 2025 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-29 |pealkiri=Vaata, kellele kuuluvad tänavused riigi kultuuripreemiad |url=https://kultuur.postimees.ee/8405894/palju-onne-vaata-kellele-kuuluvad-tanavused-riigi-kultuuripreemiad |vaadatud=2026-02-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> * 2026 – täht [[Hollywoodi kuulsuste allee|Hollywoodi kuulsuste alleel]] (1. aprill 2026) <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-01 |pealkiri=MAAILMAKUULUS DIRIGENT HOLLYWOODI KUULSUSTE ALLEELE? PAAVO JÄRVI ÜLLATAS FÄNNE OOTAMATU "UUDISEGA" - 🎶 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2026/04/01/jarvi010426/ |vaadatud=2026-04-07 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Tõusva Päikese orden]] (töö eest Jaapani muusikakultuuri arendamisel ning Eesti ja Jaapani kultuurisuhete edendamisel)<ref>[https://kultuur.err.ee/1610009434/dirigent-paavo-jarvi-palvis-jaapanilt-tousva-paikese-ordeni Dirigent Paavo Järvi pälvis Jaapanilt Tõusva Päikese ordeni] ERR Kultuur, 29.04.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{netiviide |pealkiri= Paavo Järvi juhatab Saksamaal Beethoveni IX sümfooniat|url=http://uudised.err.ee/index.php?06148160|väljaanne=ERR uudised |autor=Priit Kuusk|aeg=17. detsember 2008}} * {{netiviide |pealkiri= Paavo Järvi juhatab Tüüri teose esiettekannet USAs |url=http://uudised.err.ee/index.php?06151343|väljaanne=ERR uudised |autor=Priit Kuusk|aeg=17. jaanuar 2009}} * {{netiviide |pealkiri= Grammy võitnud plaadi dirigent on Paavo Järvi |url=http://uudised.err.ee/index.php?06154251|väljaanne=ERR uudised |autor=Priit Kuusk|aeg=10. veebruar 2009}} * {{netiviide |pealkiri= Paavo Järvi esitab Pariisis kõik Beethoveni sümfooniad |url=http://uudised.err.ee/index.php?06159402|väljaanne=ERR uudised |autor=Priit Kuusk|aeg=26. märts 2009}} * [https://www.youtube.com/watch?v=_7MzeICPHCw Digitarga saate intervjuu Paavo Järviga: räägime tehnoloogiajuttu Eesti ühe tuntuima dirigendiga], Youtube, 22. august 2018 * Heili Sibrits. [https://www.postimees.ee/6797057/alanud-on-paavo-jarvi-ajastu Alanud on Paavo Järvi ajastu], Postimees, 8. oktoober 2019 {{JÄRJESTA:Järvi, Paavo}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide dirigendid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Järvide suguvõsa]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] gvexkomrrge22hozedfnfylhxaigt8z 0 34257 7191244 6981135 2026-07-11T23:37:09Z Kuriuss 38125 7191244 wikitext text/x-wiki '''Jaanuar 2006''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|jaanuar}} ==[[1. jaanuar]]== *[[2005]]. aasta viimase sekundi ette [[maailmaaeg|maailmaaja]] järgi lisati [[liigsekund]] (kell 1.59 Eesti aja järgi lisati 59. sekundi järele lisasekund). *[[Austria]] sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujamaaks. *[[Hispaania]]s jõustus seadus, millega keelustati avalikes kohtades suitsetamine ja kohustati toitlusasutusi looma eraldi teenindusalad suitsetajatele ning mittesuitsetajatele. *[[Šveits]]is astus ametisse [[Šveitsi liidupresident|liidupresident]] [[Moritz Leuenberger]]. *[[Vene-Ukraina gaasitüli]]: Hommikul alustas Venemaa riigiettevõte [[Gazprom]] tehnilisi töid [[maagaas]]itarnete peatamiseks [[Ukraina]]le, sest hinnaläbirääkimistel ei jõutud kokkuleppeni. Ungarisse ja Poolasse jõudva gaasi hulk vähenes. Gazpromi esindaja väitel oli Ukraina gaasi varastanud, Ukraina peaminister eitas seda. *[[Venemaa]] sai grupi [[G8]] eesistujamaaks. *[[Palestiina]] aladelt tulistati [[Kassam]]-tüüpi rakettidega [[Iisrael]]i. Raketid kukkusid [[Negev]]i kõrbe ja [[Sederot]]i linna. Inimohvreid rünnakud kaasa ei toonud. ==[[2. jaanuar]]== *[[Saksamaa]]l [[Bad Reichenhall]]is ([[Baieri]] liidumaal) ei pidanud lume raskusele vastu ja varises sisse jäähalli katus. Surma sai 15 inimest. *[[Fidži]] saari tabas 7,1-magnituudine [[maavärin]]. ==[[3. jaanuar]]== *Suri [[Paapua Uus-Guinea]] poliitik, endine peaminister ja kindralkuberner [[William Skate]]. ==[[4. jaanuar]]== *[[Iisrael]]i [[Iisraeli peaminister|peaministril]] [[Ariel Sharon]]il tekkis tugev ajuverejooks, mis põhjustas aju [[insult|insuldi]]. Peaministri kohuseid hakkas täitma rahandusminister [[Ehud Olmert]]. *[[Vene-Ukraina gaasitüli]] leidis lahenduse. Vahendusfirma [[RosUkrEnergo]] nõustus ostma [[Gazprom]]ilt uue hinnaga [[maagaas]]i, segades seda odava [[Türkmenistan]]i gaasiga ja müües Ukrainale gaasisegu 95 [[USA dollar|dollari]] eest. Uus leping sõlmiti viieks aastaks. *63. eluaastal suri [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|asepresident]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|peaminister]], [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Dubai emiir|emiir]] [[Maktūm bin Rāshid Āl Maktūm]]. Dubai emiiriks sai tema vend kroonprints [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]. ==[[5. jaanuar]]== *[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Araabia Ühendemiraatide president|president]] [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] nimetas [[Dubai emiir]]i [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]i [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|asepresidendiks]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|peaministriks]]. *[[Hispaania]] kuningas [[Juan Carlos I|Don Juan Carlos I]] abikaasaga viibis ametlikul riiklikul visiidil [[Andaluusia]]s. *[[Kino]]s [[Sõprus (kino)|Sõprus]] anti [[Jaak Kilmi]]le üle [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind]] [[telemängufilm]]i "[[Kohtumine tundmatuga]]" eest ja [[Andres Laasik]]ule [[Eesti Filmiajakirjanike Ühing]]u parima filmiajakirjaniku auhind. ==[[6. jaanuar]]== *[[Iisrael]]i peaministrile [[Ariel Sharon]]ile tehti kolmas edukas operatsioon koljusisese rõhu alandamiseks. ==[[7. jaanuar]]== *[[Suurbritannia]] suuruselt kolmanda erakonna, Liberaaldemokraatliku Partei esimees [[Charles Kennedy]] astus tagasi pärast alkoholiprobleemide tunnistamist. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is rööviti ajalehe [[Christian Science Monitor]] kaastöötaja [[Jill Carroll]]. Tema autojuht sai rünnakus surma. ==[[8. jaanuar]]== *Algas muslimite iga-aastane Suur Palverännak pühasse [[Meka]] linna [[Saudi Araabia]]s. *[[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s leidis aset 6,4–6,7-magnituudine [[maavärin]]. *[[Eesti Kultuurkapital]] andis [[Eesti Kunstimuuseum]]i uues hoones üle 2005. aasta [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia|aastapreemiad]]. Rahvakultuuri preemia pälvis koorijuht [[Olev Oja]], kirjanduspreemia luuletaja [[Paul-Eerik Rummo]], helikunsti preemia helilooja [[Eino Tamberg]], spordipreemia sõudja [[Jaan Tults]], kujutava kunsti preemia disainer [[Tarmo Luisk]], arhitektuuripreemia arhitekt [[Pekka Vapaavuori]], audiovisuaalse kunsti preemia [[Hardi Volmer]], [[Arko Okk]] ja [[Toomas Kall]], näitekunsti preemia [[Mari-Liis Küla]], [[Liina Pihlak]], [[Aime Unt]], [[Liina Unt]], [[Mari Tuuling]] ja [[Andres Tali]]. ==[[9. jaanuar]]== *[[Iraan]]i Revolutsiooni Kaardiväe maavägede ülem [[Ahmad Kazemi]] ja tema 10 kaasohvitseri hukkusid Kirde-Iraanis toimunud lennuõnnetuses. *69. eluaastal suri tuntud Eesti näitleja ja lavastaja [[Mikk Mikiver]]. ==[[10. jaanuar]]== *[[Ukraina]] parlament avaldas umbusaldust peaminister [[Juri Jehhanurov]]i valitsusele, kuna opositsioon ei olnud rahul valitsuse kompromisslahendusega [[Vene-Ukraina gaasitüli]]le. Umbusaldust toetas 250 liiget 450-st. *[[Põhja-Korea]] liider [[Kim Chong-il]] alustas salajast visiiti [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]], lennates [[P'yŏngyang]]ist [[Shanghai]]sse ja jätkates sealt maad mööda teekonda [[Peking]]isse. Korea riigijuhi visiiti võib pidada erakordseks, kuna seni oli ta välismaale reisinud ainult maatransporti kasutades. *Arvutifirma [[Apple Computer]] juht [[Steve Jobs]] esitles iga-aastasel suurüritusel [[Macworld Expo]] esimesi Mac-arvuteid, mis kasutavad [[Motorola]] G4 ja [[IBM]]i G5 protsessorite asemel [[Intel]]i uusi kahetuumalisi protsessoreid Yonah. 2006. aasta lõpuks kavandab Apple kõik oma arvutimudelid üle viia Inteli protsessoritele. ==[[11. jaanuar]]== *[[Kasahstan]]i pealinnas [[Astana]]s toimus president [[Nursultan Nazarbajev]]i ametisse seadmise tseremoonia. Nazarbajev, kes on võimul olnud aastast 1989, jäi ametisse veel viieks aastaks. Suurriikide juhtidest olid kohal [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]], Hiina asepresident [[Zeng Qinghong]] ja Ukraina president [[Viktor Juštšenko]]. ==[[12. jaanuar]]== *[[Saudi Araabia]]s [[Mina (Saudi Araabia)|Mina]]s [[Meka]] lähedal hukkus päikeseloojangu ajal tekkinud rüseluses vähemalt 363 palverändurit ja tõenäoliselt tuhanded said vigastada. Õnnetus leidis aset muslimite iga-aastase suure palverännaku viimasel päeval. Enamik ohvreid oli pärit [[Lõuna-Aasia]]st. *[[Mehmet Ali Ağca]], kes üritas [[1981]]. aastal mõrvata [[paavst]] [[Johannes Paulus II]], vabastati pärast 25-aastast vangistust [[Itaalia]] ja [[Türgi]] karistusasutustes [[İstanbul]]i Kartali vanglast. ==[[13. jaanuar]]== *[[CIA]] korraldas terrorist [[Ayman az-Zawahiri]] tapmiseks rünnaku [[Damadola]] külale [[Pakistan]]is. Rünnakus hukkus 18 külaelanikku, az-Zawahirit nende seas ei olnud. Pakistan esitas toimunu tõttu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] ametliku protesti. *4 [[Likud]]i-parteisse kuuluvat [[Iisrael]]i ministrit, sealhulgas välisminister [[Silvan Shalom]] teatasid oma tagasiastumisest. Ministrite lahkumine oli kavas juba varem seoses Likudi lõhenemisega ja peaminister [[Ariel Sharon]]i lahkumisega parteist. Peaministri haigestumisel loobusid nad esialgu sellest kavast, kuid andsid nüüd järele Likudi juhi [[Benjamin Netanyahu]] survele. ==[[14. jaanuar]]== *[[Läti]]s asutati uus rahvuslik partei Visu Latvijai! ([[Kõik Lätile!]]), mis kasvas välja kolme aasta eest asutatud samanimelisest poliitilisest noorteorganisatsioonist. *Ametisse astus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Virginia]] osariigi uus kuberner, demokraat [[Tim Kaine]]. ==[[15. jaanuar]]== *79 aasta vanuses suri kauaaegne [[Kuveit|Kuveidi]] [[Kuveidi emiir|emiir]] [[Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]. Uueks emiiriks sai 76-aastane kroonprints [[Sa‘d al-Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], eelmise valitseja onupoeg. *[[2006. aasta Soome presidendivalimised]]: [[Soome]]s toimus presidendivalimiste esimene voor. Et ükski kandidaatidest ei kogunud üle 50% häältest, leidis [[29. jaanuar]]il [[2006]] aset valimiste teine voor, kus osalesid enim hääli kogunud [[Tarja Halonen]] (46,3%) ja [[Sauli Niinistö]] (24,1%). Valimistel kandideerinud peaminister [[Matti Vanhanen]] kogus 18,6% häältest ja jäi kolmandaks. *[[Tšiili]]s toimus presidendivalimiste teine voor. Valimised võitis 53,5% häältega [[Tšiili Sotsialistlik Partei|Tšiili Sotsialistliku Partei]] kandidaat [[Michelle Bachelet|Verónica Michelle Bachelet Jeria]], kellest sai esimene naispresident riigi ajaloos. *[[Afganistan]]is [[Kandahār]]i linnas rammis umbes kell 13 transpordiameti juures 200 m kaugusel linna väravatest laskemoonaga täidetud auto patrullil olnud Kanada konvoisse kuulunud soomussõidukit [[Humvee]]. [[Enesetaputerrorist]], Kanada diplomaat [[Glyn Berry]] ja kaks tsiviilisikut hukkusid. Veel 13 inimest sai viga, neist 10 olid Afganistani kodanikud ja kolm Kanada sõjaväelased. Vastutuse võttis endale [[Ţālibān]]. ==[[16. jaanuar]]== *[[Libeeria]]s astus ametisse riigi esimene naispresident [[Ellen Johnson-Sirleaf]]. Valimiste teises voorus [[8. november|8. novembril]] [[2005]] kogus ta 59,4% häältest. Tegu on ühtlasi [[Aafrika]] esimese demokraatlikult valitud naisriigipeaga. *[[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] kohtus [[Moskva]]s [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Kohtumisel arutati Vene-Saksa majanduskoostööd ja [[Iraan]]i tuumaprobleemi. *[[Iisrael]]i peaministri kohusetäitja [[Ehud Olmert]] valiti [[Ariel Sharon]]i loodud uue [[Kadima]] partei esimeheks. *[[Afganistan]]is [[Kandahār]]i linnas hukkusid plahvatuses kaks sõjaväelast ja kaks tsiviilisikut. Neli Afganistani sõjaväelast ja kümme tsiviilisikut sai vigastada. Vastutuse võttis endale [[Ţālebān]]. *[[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is [[Pakistan]]i piiri äärse linna [[Spīn Būldak]]i kesklinnas sõitis [[enesetaputerrorist]]ist mootorrattur kohaliku pidustuse raames korraldatud maadlusmatši jälgiva sadakonna inimese sekka ning pani plahvatama oma keha ümber seotud lõhkeaine. Hukkus 22 inimest ja veel 20 inimest sai vigastada. Vastutuse võttis endale [[Ţālibān]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Hollywood]]is jagati [[Kuldgloobus]]e filmiauhindu. Parimaks filmiks tunnistati [[Ang Lee]] "Brokeback Mountain", mille eest sai Ang Lee ka parima režissööri preemia. Parimaks meesosatäitjaks tunnistati [[Philip Seymour Hoffman]] ja parimaks naisosatäitjaks [[Felicity Huffman]]. Parima muusikafilmi auhinna pälvis [[James Mangold]]i film "Walk the Line" ("Nagu noateral") ja parima võõrkeelse filmi auhinna Hollandi-Palestiina koostöös valminud "Paradise Now" ("Kohe paradiisi"). Televisioonikategoorias olid võitjateks draamaseriaalidest "Lost" ("Teadmata kadunud") ja komöödiasarjast "Desperate Housewives" ("[[Meeleheitel koduperenaised]]"). *[[Tallinna Ülikool]]i senat kuulutas [[rektor]]ikandidaatideks [[Rein Raud|Rein Raua]] ja [[Andres Kollist]]i. ==[[17. jaanuar]]== *[[Taiwan]]i president [[Chen Shui-bian]] rahuldas peaminister [[Frank Hsieh]]i tagasiastumispalve, mis oli ajendatud valitseva [[Demokraatlik Progressiivne Partei|Demokraatliku Progressiivse Partei]] kaotusest kohalikel valimistel. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus ametisse [[New Jersey]] osariigi uus kuberner, demokraat [[Jon Corzine|Jon Stevens Corzine]]. *Internetifirma [[Google]] teatas, et ostab ära raadioreklaamifirma [[dMarc Broadcasting]]. dMarci peamiseks väärtuseks on spetsiaalne tarkvara, mis võimaldab klientidel oma reklaami otse raadiojaamale edastada. Google maksab firma senistele omanikele 102 miljonit [[USA dollar]]it ja sõltuvalt dMarci kasumlikkusest kolme aasta jooksul veel kuni 1,14 miljardit dollarit. *Terroristid ähvardasid tappa [[Iraak|Iraagis]] röövitud Ameerika ajakirjaniku [[Jill Carroll]]i kui [[Ameerika Ühendriigid]] ei vabasta 72 tunni jooksul kõiki naissoost iraaklastest vange. *Suri esimene [[linnugripp|linnugripi]] surmavasse vormi H5N1 haigestunud inimene [[Iraak|Iraagis]], 15-aastane [[kurdid|kurdi]] tüdruk. ==[[18. jaanuar]]== *[[Iisrael]]i peaministri kohusetäitja [[Ehud Olmert]] nimetas ametisse uued ministrid asendamaks [[13. jaanuar]]il tagasi astunud [[Likud]]i partei liikmeid. Uued ministrid kuuluvad [[Ariel Sharon]]i asutatud [[Kadima]] parteisse. Neist prominentseim on uus välisminister [[Tzipi Livni]]. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is lõppes [[linnugripp|linnugripikonverents]], kus maailma juhtivad riigid ja organisatsioonid eesotsas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ning [[Maailmapank|Maailmapangaga]] lubasid eraldada võitluseks haigusega 1,9 miljardit [[USA dollar]]it. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i Jami'a distriktis toimunud rünnakus relvastatud konvoile tapeti 10 turvatöötajat ja rööviti [[Malawi]]st pärit insener. *[[Elevandiluurannik]]ul laienesid kokkupõrked [[ÜRO]] rahuvalvajate ja riigi presidendi [[Laurent Gbagbo]] poolehoidjate vahel, kes nõudsid ÜRO ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rahuvalvevägede lahkumist Lääne-Aafrikast. [[Guiglo]] linnas sai surma 4 ja vigastada 12 rahuvalvajate baasi rünnanud isikut. *[[Eesti]]s puhkes skandaal [[Eesti president|president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] isiku ümber, kui telesaates "[[Pealtnägija]]" avaldati lugu presidendi lapselastest, kes sõpradega [[Kadrioru loss]]is pidutsedes rikkusid väidetavalt häid tavasid, käitusid ebaväärikalt lossi ametiruumides ja tutvusid ametlike dokumentidega. ==[[19. jaanuar]]== *Terroriorganisatsiooni [[al-Qā‘idah]] juht [[Usāmah ibn Lādin]] ähvardas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]] uute rünnakutega, kuid pakkus samas neile ka teatud tingimustel pikaajalist vaherahu. Sõnum edastati helilindil telekanalile [[al-Jazīrah]], USA [[CIA|Luure Keskagentuuri]] ekspertide hinnangul kõneles lindil tõepoolest bin Lādin ise. *[[Iisrael]]i pealinna [[Tel Aviv]]i vana bussijaama läheduses asuvas kiirsöögikohas sai [[enesetaputerrorist]]i rünnakus vigastada 20 inimest. Vastutuse rünnaku eest võttis [[Palestiina Islamidžihaadi Liikumine]] (''Harakat al-Jihād al-Islāmi al-Filastīni''). *[[Ameerika Ühendriigid]] nõudsid [[Iraan]]i küsimuse kiiret arutlusele võtmist [[ÜRO]] Julgeolekunõukogus. Iraani süüdistatakse [[tuumaelektrijaam]]a rajamise varjus [[tuumarelv]]ade programmi arendamises. Ameerika Ühendriigid soovivad seetõttu kehtestada Iraani vastu majandussanktsioone; sellele seisukohale seisavad vastu [[Hiina]] ja [[Venemaa]]. [[Euroopa Liit]] on oma seisukohta [[Iraan]]i küsimuses sageli muutnud, kuid kaldub toetama USA nõudmisi. *[[Prantsusmaa]] president [[Jacques Chirac]] teatas avalikus esinemises, et tema riik on valmis andma tuumalöögi igale riigile, kes paneb Prantsusmaa vastu toime terroriakti. [[Saksamaa]] juhtivad poliitikud mõistsid Chiraci avalduse hukka, nähes selles otsest ähvardust [[Iraan]]ile. *[[Iraan]]i president [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] alustas kahepäevast riigivisiiti [[Süüria]]s. *[[Elevandiluurannik]]u valitsusmeelse noorteorganisatsiooni Noored Patrioodid juht [[Charles Ble Goude]] kutsus oma organisatsiooni liikmeid üles lõpetama protestid [[ÜRO]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] rahuvalvajate vastu. *[[Taiwan]]i uueks peaministriks nimetati [[Su Tseng-chang]], kes on varem olnud [[Demokraatlik Progressiivne Partei|Demokraatliku Progressiivse Partei]] esimees ja presidendi kantselei personaliülem. *[[Ungari]] kirdeosas kukkus alla [[Slovakkia]] armeele kuulunud lennuk [[Antonov An-24]]. Hukkus 42 inimest, pääses vaid üks Slovakkia armee [[leitnant]]. Lennuki pardal olid [[Kosovo]]st [[NATO]] missioonilt koju pöörduvad sõdurid. See on Slovakkia ajaloo ohvriterohkeim lennuõnnetus. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kosmoseagentuur [[NASA]] saatis teele kosmosesondi New Horizons, mille ülesandeks on uurida [[Päikesesüsteem]]i kaugeimat planeeti [[Pluuto]]t. Sond peaks jõudma oma sihtkohta 2015. aastal. Pluuto on viimane Päikesesüsteemi planeet, mida pole siiani uuritud. ==[[20. jaanuar]]== *[[Jaapan]] taaskehtestas sisseveokeelu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] loomalihale, kuna hiljutisest saadetisest leiti veiste selgroo osi, mille kaudu võib edasi kanduda [[hullulehmatõbi]]. USA loomaliha import oli varem keelustatud kaks aastat kuni detsembrini [[2005]]. *[[Iraak|Iraagi]] parlamendivalimistel saatis edu [[šiiidid|šiiitide]] valimisliitu, mis võitis parlamendis 128 kohta. [[Kurdid]]el on uues parlamendis 53 ja kahel [[sunniidid|sunniitide]] parteil kokku 55 kohta. *[[Iraan]]i keskpank alustas [[ÜRO]] Julgeolekunõukogu sanktsioonide kartuses oma välismaal asuvate rahaliste vahendite ümberpaigutamist. *[[Türgi]] Ülemkohus otsustas, et [[12. jaanuar]]il vanglast vabanenud [[Mehmet Ali Ağca]] peab sinna tagasi pöörduma, sest [[Itaalia]]s kantud karistus ei kehti Türgis sooritatud kuritegude eest. Ağca oli viibinud 19 aastat Itaalia vanglas [[1981]]. aastal paavst [[Johannes Paulus II|Johannes Paulus II-le]] tehtud mõrvakatse eest. *[[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]]i [[Altai Vabariik|Altai Vabariigi]] presidendiks sai [[Aleksandr Berdnikov]]. *[[Austraalia]] kaitseminister [[Robert Hill]] teatas oma tagasiastumisest. *[[Gabon]]i president [[Omar Bongo Ondimba]] nimetas [[Jean Eyeghe Ndong]]i riigi uueks peaministriks. ==[[21. jaanuar]]== *62. eluaastal suri kopsuvähki [[Kosovo]] president ja [[Kosovo Demokraatlik Liiga|Kosovo Demokraatliku Liiga]] esimees [[Ibrahim Rugova]]. Presidendi kohuseid asus ajutiselt täitma parlamendi esimees [[Nexhat Daci]]. *[[Taani]] pealinna [[Kopenhaagen]]i Christiansborgi lossi kirikus ristiti kroonprints [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederiki]] kolmekuune poeg, kes sai nimeks Christian Valdemar Henri John. Tulevase troonipärija ristimisel osales 300 aadlisoost külalist, sealhulgas kõigi Euroopa monarhiate esindajad. *[[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is viidi läbi päästeoperatsioon [[Thames]]i jõkke sattunud [[vaal]]a toimetamiseks [[Atlandi ookean]]i. Vaatamata päästjate jõupingutustele suri vaal siiski kella 22 paiku laeval, mis oli teel avamerele. ==[[22. jaanuar]]== *[[Boliivia]]s vannutati ametisse [[18. detsember|18. detsembril]] [[2005]] presidendivalimised võitnud sotsialist [[Evo Morales|Juan Evo Morales Aima]]. *[[Portugal]]is toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister, paremtsentrist [[Anibal Cavaco Silva]]. Silva kogus 50,6% häältest ja temast sai esimene parempoolne president pärast [[1974]]. aastat. *[[Cabo Verde]] parlamendivalimised võitis valitsev sotsiaaldemokraatlik [[Aafrika Partei Cabo Verde Iseseisvuse Eest]] (''Partido Africano da Independência de Cabo Verde, PAICV''), saavutades 41 kohta 72-kohalises parlamendis. *[[Vatikan]]i [[Sixtuse kabel]]is tähistati piduliku [[missa]]ga [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]] asutamise 500. aastapäeva. Missa pidas Vatikani riigisekretär, kardinal [[Angelo Sodano]] ja sellel osales 110 kaardiväelast. Sõdureid õnnistas ka paavst [[Benedictus XVI]] isiklikult. *[[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s toimunud kahe plahvatuse tagajärjel katkes [[Gruusia]] ja [[Armeenia]] varustamine [[maagaas]]iga. Raskete ilmaolude ja sõltuvuse tõttu Vene gaasist ähvardas mõlemat riiki energiakriis. Gruusia president [[Mihhail Saakašvili]] süüdistas plahvatuste korraldamises Venemaa eriteenistusi. *[[Armeenia]] president [[Robert Khotšharjan]] alustas ametlikku visiiti [[Venemaa]]l, kohtudes [[Moskva]]s Vene presidendi [[Vladimir Putin]]iga. *[[Kambodža]]s toimusid esimesed valimised senatisse. Rahvusvaheliselt nimetati valimisi ebademokraatlikeks, kuna valida said ainult parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogude liikmed. *[[Eesti]] president [[Arnold Rüütel]] pöördus tagasi visiidilt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus oli kohtunud väliseestlaste kogukonna esindajatega, pidanud loengu [[Stanfordi ülikool]]is ja külastanud internetifirmat [[Yahoo!]]. ==[[23. jaanuar]]== *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] jõudis kätte [[Euroopa Liidu Nõukogu|nõukogu]] direktiivi 2003/109/EÜ rakendamise tähtaeg, mis võrdsustas kolmandatest riikidest pärit püsiva pikaajalise elamis- ja tööloaga isikute õigused võimaluste piires Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigustega. Tähtajaks olid direktiivi rakendanud vaid viis liikmesriiki – [[Austria]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]] ja [[Sloveenia]]. *[[Kanada]] parlamendivalimised võitis 13 aastat opositsioonis olnud [[Konservatiivne Partei (Kanada)|Konservatiivne Partei]] (36,3% häältest). Senine peaminister ja liberaalide juht [[Paul Martin]] teatas oma tagasiastumisest [[Liberaalne Partei (Kanada)|Liberaalse Partei]] esimehe kohalt. Konservatiividel puudub parlamendis siiski kindel enamus – 308 kohast kuulub neile 124, liberaalidele 103. *[[Venemaa]] taastas osaliselt [[Gruusia]] ja [[Armeenia]] varustamise gaasiga, kasutades selleks [[Aserbaidžaan]]i läbivaid torujuhtmeid. *[[Armeenia]] esitas [[Venemaa]]le kava müüa 45% oma osakutest rajatavas [[Iraan]]i-Armeenia gaasijuhtmes Vene gaasimonopolile [[Gazprom]]ile, soovides vastutasuks pikaajalist lepingut odava Vene [[maagaas]]i tarnimiseks Armeeniasse. *[[Türgi]] kohus otsustas loobuda kriminaalsüüdistustest kirjaniku ja dissidendi [[Orhan Pamuk]]i vastu, keda süüdistati Türgi identiteedi solvamises. [[Euroopa Liit]] kritiseeris Türgit Pamuki süüasja tõttu korduvalt, kuna pidas seda tõendiks sõnavabaduse piiramise kohta Türgis. *[[Iraak|Iraagi]] endise presidendi [[Saddam Hussein]]i üle peetava kohtuprotsessi uueks ülemkohtunikuks nimetati [[kurdid|kurdi]] rahvusest [[Rauf Rashid Abdel-Rahman]]. Eelmine ülemkohtunik [[Rizgar Muhammad Amin]] lahkus ametist vastuolude tõttu Iraagi valitsusega. *[[Montenegro]] pealinna [[Podgorica]] lähistel toimunud rongiõnnetuses hukkus 44 ja sai vigastada enam kui 180 inimest. *[[Keenia]] pealinnas [[Nairobi]]s kukkus kokku pooleliolev ehitis. Õnnetuses hukkus 4 ja sai vigastada 79 inimest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Ford Motor Company]] teatas, et soovib 2008. aastaks [[Põhja-Ameerika]]s uuesti kasumisse jõuda ja restruktureerib selleks firma. Restruktureerimise käigus suletakse aastaks 2012 14 tootmisüksust ja koondatakse 25 000–30 000 töötajat. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] arvutifirma [[IBM]] teatas, et tihendab koostööd internetifirmade [[AOL]]i, [[Yahoo]] ja [[Google]]'iga, integreerides oma suhtlustarkvara [[Lotus Sametime]] mainitud firmade suhtlusprogrammidega. ==[[24. jaanuar]]== *[[Kuveit|Kuveidi]] emiir [[Sa‘d al-Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]] loobus parlamendi ja perekonna survel troonist. 76-aastane Sa‘d tõusis vastavalt päriluskorrale troonile [[15. jaanuar]]il, kuid raskete terviseprobleemide tõttu peeti teda riigipea ametikohale sobimatuks. Tema järglaseks nimetati senine peaminister, 76-aastane šeik [[Şabāḩ al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Senati justiitskomitee kiitis 10 häälega 8 vastu heaks [[Samuel Alito]] kandidatuuri Ülemkohtu liikme ametikohale. Järgmisena läheb Alito kandidatuur hääletamisele senati täiskogu ette. *[[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] uueks esimeheks valiti [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] president [[Denis Sassou-Nguesso]]. *[[Nigeeria]] lõunaosas [[Port Harcourt]]i linnas ründasid relvastatud isikud [[Itaalia]] naftafirma [[Agip]] kontorit, rünnakus hukkus 2 ettevõtte töötajat ja 7 politseinikku. *[[Saksamaa|Saksa]]-[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] autotootja [[Daimler-Chrysler]] teatas, et kavatseb järgmise kolme aasta jooksul koondada 6000 kontoritöölist. Päev varem teatas ulatuslikest koondamisplaanidest USA autotootja [[Ford Motor Company]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] meelelahutuskontsern [[Walt Disney Company]] jõudis arvutifirma [[Apple Computer]] juhi [[Steve Jobs]]iga kokkuleppele viimasele kuuluva animatsioonifirma [[Pixar Animation Studios]] ostuks. Tehingu hinnaks on 7,4 miljardit [[USA dollar]]it. *[[Eesti]]s astus ametist tagasi [[Eesti president|presidendi]] turvalisuse eest vastutava julgestuspolitsei julgestusosakonna peadirektor [[Ain Lepikult]]. Tema lahkumise põhjuseks oli julgestuspolitsei ebapiisav tegutsemine president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] lastelaste poolt presidendi ametiruumides korraldatud pidude ([[kadriorgia]]) ohjeldamisel. ==[[25. jaanuar]]== *[[Palestiina]]s toimusid parlamendivalimised. Teiste seas olid valimisi vaatlemas [[Riigikogu]] liige [[Toomas Alatalu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ekspresident [[Jimmy Carter]]. Valimised võitis äärmuslik islamiliikumine [[Ḩamās]], saades 76 kohta 132-kohalises parlamendis. Senine võimupartei [[Fatah]] saavutas 43 kohaga paremuselt teise tulemuse. Kokku osales valimistel 74,6% valimisealisest elanikkonnast. *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] avaldas oma esimese [[entsüklika]], mis kannab pealkirja "[[Deus Caritas Est]]" ("Jumal on armastus"). Entsüklika käsitleb armastuse rolli kirikus ja lunastuse ajaloos. *[[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]] mõistis oma resolutsioonis hukka [[totalitarism|totalitaarsete]] [[kommunism|kommunistlike]] režiimide poolt toime pandud [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastased kuriteod]]. *Kohtu all viibiva [[Tšiili]] ekspresidendi [[Augusto Pinochet]]i tütar, 60-aastane [[Lucía Pinochet]], keda kodumaal süüdistatakse maksudest kõrvalehoidmises, palus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidelt]] poliitilist varjupaika. *Internetifirma [[Google]] teatas oma otsimootori tsenseeritud versiooni avamisest [[Hiina]] kasutajatele, mis järgib Hiina RV valitsuse poolt kehtestatud piiranguid. Filtreeritud otsimootoriga seoses on firmat laialdaselt süüdistatud sõnavabaduse piiramisele kaasa aitamises. *[[Eesti Filmi Sihtasutus]]e uueks juhiks valiti [[Marge Liiske]] ja uueks peaeksperdiks [[Karlo Funk]]. Liiske vahetab [[1. aprill]]ist välja sihtasutuse praeguse juhi [[Martin Aadamsoo]] ja senine peaekspert [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] lahkub töölt [[31. mai]]l. ==[[26. jaanuar]]== *[[Palestiina]] omavalitsuse [[Palestiina peaminister|peaminister]] [[Aḩmad Qurai‘]] astus tagasi. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee nõustus vabastama 5 iraagi päritolu naisvangi, kelle vabastamist nõudsid [[7. jaanuar]]il USA ajakirjaniku [[Jill Carroll]]i röövinud terroristid. *[[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[Serblaste Vabariik|Serblaste Vabariigis]] avaldati umbusaldust peaminister [[Pero Bukejlović]]i valitsusele. ==[[27. jaanuar]]== *[[Honduras]]es astus ametisse president [[Manuel Zelaya|José Manuel Zelaya Rosales]], kes võitis [[27. november|27. novembril]] [[2005]] [[Liberaalne Partei (Honduras)|Liberaalse Partei]] (''Partido Liberal de Honduras'') kandidaadina presidendivalimised. *[[Slovakkia]] kaitseminister [[Juraj Liska]] astus tagasi seoses [[19. jaanuar]]il toimunud lennuõnnetusega, kus hukkus 42 rahukaitsemissioonilt koju pöörduvat Slovakkia sõjaväelast. *[[Ameerika Ühendriigid]] lükkasid tagasi [[Tšiili]] ekspresidendi [[Augusto Pinochet]]i tütre [[Lucía Pinochet]]i poliitilise varjupaiga taotluse. Pinochet toimetati tagasi Tšiili pealinna [[Santiago]]sse, kus ta võeti vahi alla seoses süüdistusega maksudest kõrvalehoidmises. *[[Haiti]]l röövisid relvastatud isikud kolm [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kodanikku. *75 aasta vanuses suri [[Johannes Rau]], [[Saksamaa]] president aastatel [[1999]]–[[2004]]. ==[[28. jaanuar]]== *[[Poola]]s [[Chorzów]]i linnas [[Katowice]] lähistel varises rahvusvahelise tuvientusiastide kogunemise ja kirjatuvide näituse ajal sisse näitusehalli katus. Õnnetuses hukkus 65 ja vigastada sai 150 inimest. *[[Indoneesia]] idaosas toimus 7,7-magnituudine [[maavärin]]. Inimohvritest ja kahjustustest andmed puuduvad. *[[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju-]] ja [[Lääne maakond|Läänemaa]] rannikul avastati ulatuslik naftareostus, mis saastas 15 kilomeetri ulatuses merekallast ja tappis sadu veelinde. ==[[29. jaanuar]]== *[[2006. aasta Soome presidendivalimised]]: [[Soome]]s toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis 51,8% häältega senine president [[Tarja Halonen]]. Tema vastaskandidaat [[Sauli Niinistö]] kogus 48,2% häältest. *[[Šveits]]is [[Davos]]is lõppes [[Maailma Majandusfoorum]]i avatud aastakoosolek, kus sel aastal osales 2400 inimest. *[[Venemaa]] taastas [[Gruusia]] varustamise [[maagaas]]iga. Maagaasitarned Gruusiasse ja [[Armeenia]]sse olid häiritud alates [[Põhja-Osseetia]]s toimunud gaasijuhtmete plahvatustest [[Jaanuar 2009#22. jaanuar|22. jaanuar]]il. *[[Prohvet]] [[Muḩammad]]it kujutavate karikatuuride avaldamise pärast ajalehes [[Jyllands-Posten]] septembris [[2005]] puhkenud [[Taani]] ja islamimaade konflikt süvenes kui [[Taani peaminister]] [[Anders Fogh Rasmussen]] keeldus toimunu pärast vabandamast ja [[Liibüa]] sulges vastuseks oma saatkonna Taanis. Juba varem oli diplomaatilised suhted katkestanud ja Taani kaupadele boikoti kehtestanud [[Saudi Araabia]]. *[[Saksamaa]]l [[Oberhausen]]i lähistel ([[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal) sõitis 130-kilomeetrise tunnikiirusega metallplaadi otsa ja sai mitmeid kahjustusi kiirrong [[ICE]]. Rongis olnud 230 reisijat pääsesid vigastusteta; kahtlustatakse sihilikku rünnakut. *[[Kuveit|Kuveidis]] vannutati ametisse uus emiir [[Şabāḩ al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]], kes oli alates [[Jaanuar 2006#24. jaanuar|24. jaanuar]]ist olnud emiiri kohusetäitja. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnast [[Bagdad]]ist põhja pool toimunud plahvatuses said vigastada telekanali [[American Broadcasting Company|ABC]] ameeriklasest reporter [[Bob Woodruff]] ja tema kanadalasest operaator [[Doug Vogt]] *[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ametnikud kinnitasid, et [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küpros]]el avastatud haigusjuhtumite puhul on tegu [[linnugripp|linnugripi]] surmava vormiga H5N1. *Maoistidest mässuliste ähvarduste tulemusel taandasid 600 kandidaati [[Nepal]]i kohalikel valimistel oma kandidatuuri, nurjates valimised 22 omavalitsuses. ==[[30. jaanuar]]== *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Houston]]is algas kohtuprotsess firma [[Enron]] endiste juhtide [[Ken Lay]] ja [[Jeffrey Skilling]]i üle, keda süüdistatakse finantspettuste kaudu ettevõttele ulatusliku kahju põhjustamises. *Ameerika Ühendriikides [[California]] osariigis tappis naissoost endine postitöötaja [[Santa Barbara]] lähedal asuvas postitöötlemiskeskuses kuus inimest ja sooritas seejärel enesetapu. *[[Taani]] ja islamimaade konflikt Taani ajalehes ilmunud [[prohvet]] [[Muhammad]]i karikatuuride pärast tõi kaasa meeleavaldused [[Lähis-Ida]] riikides ning [[Suurbritannia]] islamiorganisatsioonide [[boikott|boikoti]] Taani kaupadele. Vastukaaluks esinesid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide välisministrid avaldusega Taani toetuseks. Õhtul esines ajaleht [[Jyllands-Posten]] [[muslim]]ite ees ametliku vabandusega. *Kuus [[Kariibi meri|Kariibi mere]] riiki – [[Barbados]], [[Belize]], [[Guyana]], [[Jamaica]], [[Suriname]] ning [[Trinidad ja Tobago]] – moodustasid koostööorganisatsiooni [[Caricom]] raames [[Kariibi Ühisturg|Kariibi Ühisturu]], mille eesmärk on panna piirkonnas alus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] taolisele majandusruumile ja tõsta osalevate riikide konkurentsivõimet. ==[[31. jaanuar]]== *[[ÜRO Julgeolekunõukogu]] viie alalise liikmesriigi välisministrid jõudsid [[London]]is toimunud kohtumisel otsusele, et [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur]] (IAEA) peab oma järgmisel koosolekul esitama [[Iraan]]i tuumaprogrammi küsimuse Julgeolekunõukogule arutamiseks. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Senat valis häältega 58-42 konservatiivse kohtuniku [[Samuel Alito]] USA [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ülemkohtu]] uueks liikmeks. *79. eluaastal suri Ameerika Ühendriikide inimõiguste liikumise juhi [[Martin Luther King]]i lesk [[Coretta Scott King]]. *Ameerika Ühendriikide president [[George W. Bush]] esines oma viienda iga-aastase riigikõnega, kus ta käsitles olukorda [[Iraak|Iraagis]] ja tutvustas programmi majandusraskuste leevendamiseks. {{Mall:Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2006| 2006-01]] gvpniqa42bl5uuzw16bdyve2mwh94ig 0 37316 7191170 7066006 2026-07-11T20:41:32Z ~2026-33657-65 231127 /* Tunnustus */ 7191170 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Persoon | nimi = Juri Gagarin | Taustavärv = #DEDEDE | pilt = Yuri-Gagarin-1961-Helsinki-crop.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Juri Gagarin Helsingis (1961) | sünninimi = Juri Aleksejevitš Gagarin | sünniaeg = 9. märts 1934 | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1968|3|27|1934|3|9}} | surmakoht = | rahvus = venelane | a1 = Autogramm | a2 = [[Pilt:Gagarin Signature.svg|keskel|175px]] }} [[Pilt:Gagarin in Sweden.jpg|pisi|175px|Gagarin tervitab ajakirjanikke [[Malmö]]s 4. märtsil 1964]] '''Juri Gagarin''' ([[vene keel]]es Юрий Алексеевич Гагарин, ''Juri Aleksejevitš Gagarin''; [[9. märts]] [[1934]] [[Lääne oblast]], Gžatsk (praegu [[Gagarin]]) – [[27. märts]] [[1968]] [[Vladimiri oblast]], [[Kiržatš]]i lähedal) oli [[venelased|vene]] rahvusest [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[kosmonaut]], kes [[1961]]. aastal sooritas maailma esimese [[kosmoselend|kosmoselennu]]. Juri Gagarin oli [[12. aprill]]il [[1961]] startinud [[Vostok 1]] pardal. Lend kestis 1 tund ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul [[MiG-15]]-ga [[Kiržatš]]i lähedal. Hukkumise asjaolud pole tänini päris selged. Gagarini mälestuseks nimetati ümber paljud NSV Liidu asulate tänavad, väljakud ja asustatud punktid. Nende hulgas nimetati Juri Gagarini sünnilinn ümber [[Gagarin]]iks. ==Päritolu== Gagarini vanemad pärinesid [[talurahvas|talurahva]] seast. Isa Aleksei Ivanovitš Gagarin (1902–1973) oli kolhoosi [[puusepp]], kes tegi ka [[tisler]]i- ja muid töid, ema Anna Timofejevna Matvejeva (1903–1984) töötas piima-kaubafarmis<ref name="rLCOm" /><ref name="RppdP" />. Isa oli kehviktalupoja poeg. Ta käis ainult kaks aastat kogudusekoolis, kuid oli teadmishimuline ja haris end ise. Ta oli külas tuntud kuldsete kätega mehena.<ref name="jbGrD" /> Vanaisa Timofei Matvejevitš Matvejev elas 19. sajandi lõpus [[Peterburi]]s [[Avtovo]]s Bogomolovskaja tänavas (praegu [[Vozroždenija tänav]])<ref name="dP3Np" />. Ta töötas [[Putilovi tehas]]es puurijana ning oli oskustööline.<ref name="jbGrD" /> Ka emal ei olnud haridust, kuid ta luges ja teadis palju.<ref name="jbGrD" /> ==Elulugu== ===Lapsepõlv ja kooliaastad=== [[Pilt:Yuri Gagarin parents Home.jpg|pisi|Gagarini vanematekodu Klušinos, praegu muuseum]] Juri Aleksejevitš Gagarin sündis 9. märtsil 1934 dokumentide järgi [[Lääne oblast]]i [[Gžatski rajoon]]i (praegu [[Smolenski oblast]]i [[Gagarini rajoon]]) [[Klušino]] külas<ref name="bre6" /><ref name="gKmVG" />, st kohas, kuhu vanemad olid [[sissekirjutus|sisse kirjutatud]]. Tegelik [[sünnikoht]] oli [[Gžatsk]]i (1968. aastal [[Gagarin]]iks ümber nimetatud) linna [[sünnitusmaja]]<ref name="IjFq8" />. Gagarinil oli vanem vend Valentin (sündis 1924), vanem õde Zoja ja noorem vend Boriss.<ref name="jbGrD" /> [[Pilt:Gagarin town - Gagarin Memorial Museum 03.jpg|pisi|Maja, kus Juri Gagarin koolipõlves õppis]] Juri Gagarini lapsepõlv möödus Klušino külas. 1. septembril 1941 läks poiss kooli, ent 12. oktoobril hõivasid küla sakslased ning õpingud katkesid. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 9. aprillil 1943 vabastas [[Punaarmee]] Klušino ning kool hakkas jälle tööle. 24. mail 1945 asusid Gagarinid elama Gžatskisse. Mais 1949 lõpetas Gagarin Gžatski keskkooli 6. klassi ja 30. septembril astus [[Ljubertsõ]] 10. kutsekooli. Samal aastal astus ta [[õhtukool|õhtusesse]] [[töölisnoorte kool]]i, mille 7. klassi ta lõpetas mais 1951; juunis lõpetas ta kiitusega kutsekooli [[vormija-valaja]] erialal.<ref name="bre6" />. Augustis 1951 astus Gagarin [[Saratovi Tööstustehnikum]]i. 25. oktoobril 1954 läks ta esimest korda [[Saratovi lennuklubi]]sse. 1955. aastal lõpetas Juri Gagarin kiitusega õpingud ning sooritas esimese iseseisva lennu [[lennuk]]iga [[Jak-18]]. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu (kokku 42 tundi ja 23 minutit)<ref name="bre6" />. ===Õpingud sõjakoolis ja teenistus mereväes=== 27. oktoobril 1955 kutsuti Gagarin [[Nõukogude armee]]sse ja suunati Tškalovisse (praegu [[Orenburg]]) [[Kliment Vorošilovi|K. J. Vorošilovi]] nimelisse [[Orenburgi Kõrgem Lennuväe Punalipuline Lendurite Kool|1. Lennuväe Lendurite Kool]]i. Ta õppis tollal tuntud [[katselendur]]i J. Š. Akbulatovi juures<ref name="bebu" />. Vaatamata mõningatele raskustele õppimise ajal<ref name="xJxgX" />, lõpetas Gagarin 25. oktoobril 1957 sõjakooli kiitusega<ref name="bre6" />. Kaks aastat [[sõjaväeteenistus|teenis]] ta [[Murmansk]]i lähedal [[Põhjamere laevastik]]u [[122. hävituslennukite diviis]]i [[169. hävituslennukite polk|169. hävituslennukite polgus]]<ref name="bre6" />, mis oli relvastatud lennukitega [[Mikojan-Gurevitš MiG-15]]bis. Oktoobriks 1959 oli ta lennanud kokku 265 lennutundi<ref name="bre6" /><ref name="jojbN" />. === Ettevalmistus kosmoselennuks === Otsus valida [[kosmonaut|kosmonaudid]] ja valmistada nad ette esimeseks lennuks [[kosmoselaev]]al [[Vostok 1]] tehti [[NLKP KK ja NSVL Ministrite Nõukogu määrus]]ega nr 22-10 5. jaanuarist 1959 ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 569–264 22. maist 1959. Tulevaste kosmonautide valiku ja ettevalmistamisega tegelesid [[NSV Liidu õhujõud]]. Kavas oli valida 20 kandidaati. 9. detsembril 1959 kirjutas Gagarin avalduse, et soovib astuda kosmonaudikandidaatide rühma. Nädala pärast kutsuti Gagarin [[Moskva]]sse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele Lennuväe Teadusliku Uurimise Kesksõjaväehospidalis, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm <ref name="79kvu" />. 1960. aasta alguses läbis [[vanemleitnant]] Gagarin veel ühe arstliku erikomisjoni, mis tunnistas ta [[kosmoselend]]udeks kõlblikuks. 11. jaanuaril 1960 organiseeriti õhujõudude [[ülemjuhataja]] [[Konstantin Veršinin|Konstantin Andrejevitš Veršinin]]i [[käskkiri|käskkirjaga]] eriväeosa nr 26266, mille ülesanne oli kosmonautide ettevalmistamine (hiljem reorganiseeriti väeosa õhujõudude kosmonautide ettevalmistuskeskuseks). Gagarin arvati kosmonaudikandidaatide rühma õhujõudude ülemjuhataja K. A. Veršinini käskkirjaga 3. märtsist 1960 ja 11. märtsil sõitis ta koos perekonnaga uude teenistuskohta. 25. märtsil algasid esimesed õppused [[kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programm]]i järgi.<ref name="SA5GQ" /><ref name="YIZBi" />. Augustis 1960 kirjutasid Kesksõjaväehospidali [[psühholoog]]id Gagarini iseloomustuseks: "Armastab aktiivse tegevusega vaatemänge, kus on valdav kangelaslikkus, võidutahe, võistlusvaim. Sportmängudes etendab algataja, juhi, meeskonna kapteni osa. Reeglina mängivad siin rolli tema võidutahe, vastupidavus, sihikindlus, kollektiivitunnetus. Lemmiksõna on "töötada". Koosolekutel teeb asjalikke ettepanekuid. On pidevalt kindel endas, oma jõus. Treeninguid talub kergesti, töötab tulemuslikult. On üsna harmooniliselt arenenud. Puhtsüdamlik. Hingeliselt ja kehaliselt puhas. Viisakas, taktitundeline, punktuaalsuseni täpne. Intellektuaalne areng on Jural kõrge. Suurepärane mälu. Paistab kaaslaste seas silma aktiivse mälu mahuga, leidlikkusega, kiire reaktsiooniga. Püsiv. Ei häbene kaitsta seisukohta, mida peab õigeks."<ref name="U9WQI" /> Peale Gagarini oli esimesele kosmoselennule veel kakskümmend kandidaati ([[NSV Liidu kosmonautide esimene rühm]]), kes ei olnud Nõukogude Liidu parimad piloodid, vaid neid valis [[Sergei Koroljov]] ise. Valikul oli tähtis kasv, kaal ja tervis; vanus ei tohtinud ületada 30 aastat, kaal 72&nbsp;kg ja kasv 170&nbsp;cm<ref name="81Ans" /> (Gagarini kasv oli 165&nbsp;cm <ref name="QlWir" />, mõnikord mainitakse kasvuna 157&nbsp;cm<ref name="1QtHS" />). Ainult niisuguse kasvu ja kaaluga inimene sobis kosmoselaeva [[Vostok (kosmoselaev)|Vostok]], sest laeva mõõtmed ja kaal olid [[kanderakett|kanderaketi]] [[Vostok (kanderakett)|Vostok]] võimsusega tugevasti piiratud. Peale selle oli nõutav, et kosmonaut oleks [[NLKP]] liige (Gagarin astus NLKP-sse suvel [[1960]]). Kosmonaute lendudeks ette valmistanud [[Mark Gallai]] on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit ..."<ref name="HXXnZ" /> Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus. Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et [[20. aprill]]il [[1961]] saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Sellepärast määrati start ajavahemikule 1961. aasta 11. ja 17. aprilli vahele. Kosmosesse lendajad määrati kindlaks viimasel hetkel riikliku komisjoni istungil, nendeks olid Gagarin ja tema [[dublant]] [[German Titov]]. Valmistati ette kolm [[TASS]]-i teadaannet Gagarini lennust kosmosesse. Esimene oli "Edukas", teine juhuks, kui ta langeb teise riigi territooriumile või maailmamerre – "Pöördumine teiste riikide valitsuste poole", palvega aidata teda otsida, ja kolmas, "Traagiline", juhuks kui Gagarin elusana tagasi ei jõua. === Kosmoselend === [[Pilt:Gagarin's capsule in Moscow Cosmonautics museum.jpg|pisi|Gagarini [[laskumisaparaat]] [[Kosmonautika memoriaalmuuseum]]is]] Kosmoselaev [[Vostok-1]] startis [[12. aprill]]il [[1961]] kell 9.07 [[Moskva aeg|Moskva aja]] järgi [[Baikonuri kosmodroom]]ilt. Laev tegi ühe tiiru ümber [[Maa (planeet)|Maa]] ning viis lennu lõpule 108. minutil kell 10.55:34, üks sekund enne plaanitut. Gagarini [[kutsung]] oli "Kedr". [[Pidurdussüsteem]]i rikke tõttu ei maandunud [[laskumisaparaat]] Gagariniga mitte kavandatud piirkonnas 110&nbsp;km kaugusel [[Stalingrad]]ist, vaid [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linna lähedal. Seal keegi nii kõrget külalist ei oodanud. Kell 10.48 avastas lähedal asuva [[sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] [[radar]] tundmatu sihtmärgi (see oli laskumisaparaat) ning pisut hiljem 7&nbsp;km kõrgusel juba kaks sihtmärki, sest Gagarin oli lennuplaani kohaselt [[katapulteerumine|katapulteerunud]]. === Vastuvõtt Maal === Esimesed inimesed, kes kosmonauti pärast lendu kohtasid, olid metsniku naine Anna Akimovna Tahtarova ja tema kuueaastane lapselaps Rita. Varsti saabusid sündmuskohale sõjaväelased lähedal asuvast väeosast. Üks grupp sõjaväelasi võttis valve alla laskumisaparaadi, teine viis Gagarini väeosa asukohta. Sealt raporteeris Gagarin telefoni teel õhukaitsediviisi komandörile: "Palun anda õhujõudude ülemjuhatajale ette: ülesande täitsin, maandusin etteantud rajoonis, tunnen end hästi, vigastusi ja murde ei ole. Gagarin." Vahepeal lendas [[Engelsi lennubaas]]ist välja [[helikopter]] [[Mi-4]], mille ülesandeks oli leida Gagarin ja ta peale võtta. Nemad avastasidki esimestena laskumisaparaadi, kuid Gagarinit selle juures ei olnud. Olukorda selgitasid kohalikud elanikud, kes ütlesid, et Gagarin sõitis [[veoauto]]ga Engelsisse. Helikopter tõusis õhku ja võttis kursi linnale. Teel nähti helikopterilt veoautot, millelt Gagarin kätega vehkis. Gagarin võeti peale, helikopter võttis kursi Engelsi lennubaasile ning pardalt edastati [[radiogramm]]: "Kosmonaut on pardale võetud, suundun lennuväljale." Engelsi lennuväljal Gagarinit juba oodati, helikopteri [[trapp|trapi]] juures oli kogu baasi juhtkond. Talle anti kätte Nõukogude juhtkonna [[õnnitlustelegramm]]. [[Pobeda]]ga viidi Gagarin [[dispetšeripunkt]]i ning seejärel baasi [[staap]]i sideks Moskvaga. Keskpäevaks oli Engelsi lennuväljale Baikonuri kosmodroomilt saabunud kaks [[lennuk]]it: [[Il-18]] ja [[An-10]], millega saabusid õhujõudude komandöri asetäitja [[kindralleitnant]] [[Filipp Agaltsov]] ja rühm ajakirjanikke. Kolme tunni jooksul, kuni seati sisse sidet Moskvaga, andis Gagarin [[intervjuu]]sid ja laskis end pildistada. Kui side oli sisse seatud, kandis ta isiklikult [[Leonid Brežnev]]ile ja [[Nikita Hruštšov]]ile lennu sooritamisest ette. Pärast ettekannet istus Gagarin lennukile [[Il-14]] ja lendas [[Samara|Kuibõševi]]. Et mitte tähelepanu äratada, otsustati maanduda linnast kaugemal. Ent kuni mootorit summutati ja trappi monteeriti, kogunes väga palju rahvast, kohale oli tulnud ka kohalik parteijuhtkond. Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi [[Volga]] äärde NLKP Kuibõševi Oblastikomitee suvilasse. Seal ta käis duši all ja einestas korralikult. Kolm tundi pärast Gagarinit saabusid Kuibõševi Koroljov ja veel mõned inimesed riiklikust komisjonist. Kell 21 kaeti peolaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. === Elu pärast lendu === [[Pilt:Gagarin observes air parade Air Base near Cairo Egypt 1962.jpg|pisi|Gagarin [[Egiptus]]es 1962. aastal]] 108 minuti pikkune kosmoselend muutis täielikult Gagarini elu, kuna temast sai ülemaailmne kuulsus. Paari aasta jooksul pärast kosmoselendu võtsid suurema osa Gagarini ajast kohtumised ja reisid välisriikidesse. Gagarin külastas kokku 30 välisriiki, nende hulgas olid [[Tšehhoslovakkia]], Saksamaa, Itaalia, [[Bulgaaria]], [[Soome]], [[Suurbritannia]], [[Poola]], [[Kuuba]], [[Brasiilia]], [[Ungari]], [[India]], [[Afganistan]], [[Egiptus]] jm. Samuti soovisid NSV Liidu tähtsamad isikud Gagariniga kohtuda. Kõik need vastuvõtud koos rikkaliku toidulaua ja napsudega jätsid oma jälje Gagarini tervisele. Tema kehamass tõusis 8–9&nbsp;kg võrra ning ta loobus regulaarsetest sporditreeningutest. Vaid ettevalmistused järgmiseks kosmoselennuks ja lennuväe treeninglennud suutsid teda vastuvõttude rohkusest päästa. Õpingute ajaks lennuväe akadeemias Moskvas lõppesid treeninglennud ning esimese lennu [[MiG-17]]-ga sooritas Gagarin 1967. aasta veebruaris. Lend ei möödunud kõige paremini, sest ta suutis maanduda alles teisel katsel. ==Isiklikku== Juri Gagarin abiellus [[1957]]. aastal [[Valentina Gagarina|Valentina Gorjatšova]]ga (sündinud 1935). Nende tütred on [[Jelena Gagarina|Jelena]] (1959) ja Galina (1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on [[Moskva Kremli muuseum]]i<!--Государственного историко-культурного музея-заповедника «Московский Кремль»--> peadirektor. == Hukkumine == [[Pilt:MIG-15UTI-hatzerim-1.jpg|pisi|Kahekohaline õppe-treeninglennuk MiG-15UTI]] Pärast lennuväeakadeemia lõpetamist pühendus Gagarin treeninglendudele lennukiga Mig-15UTI. 1968. aasta 13.–22. märtsini sooritas ta koos instruktoriga 18 treeninglendu kogukestusega 7 tundi. Iseseisvateks lendudeks oli tal vaja läbida veel kaks treeninglendu. 27. märtsil oli tema lennuinstruktoriks [[Vladimir Serjogin]] ([[polk|polgukomandör]], [[Nõukogude Liidu kangelane]]). Kell 10.18 välja lennanud ekipaaž pidi ülesande täitma vähem kui 20 minutiga. 10.30 teatas Gagarin ülesande täitmisest ja baasi tagasipöördumisest. See jäi tema viimaseks raadiosõnumiks. Kui oli möödunud nii palju aega, et oli selge, et poleks enam piisanud kütust lennu jätkamiseks, alustati otsinguid, mis kestsid üle kolme tunni. Õnnetuskoht asus baasist ligi 65&nbsp;km kaugusel, [[Novosjolovo]] küla lähistel, 18&nbsp;km [[Kiržatš]]i linnast. Õnnetuse uurimiseks moodustati riiklik komisjon, kuid isegi sadade spetsialistide kaasamine ei andnud piisavat selgitust õnnetuse põhjuste kohta. Komisjoni lõppraport salastati ning selle sisu kohta saadi vaid lünklikku teavet komisjoni liikmetelt. Õnnetust uurinud riikliku komisjoni tollane järeldus oli, et MiG-15UTI kaotas juhitavuse manöövri tagajärjel, mis püüdis vältida kokkupõrget mingi objektiga (linnu või õhupalliga), ning põrkas vastu maad. 14. juunil 2013 avaldati Venemaa televõrgus [[Russia Today]] uut infot õnnetuse üksikasjade kohta. Intervjuus telekanalile rääkis õnnetuse ajal läheduses viibinud kosmonaut [[Aleksei Leonov]], et õnnetuse põhjustas teine hävitaja [[Suhhoi Su-15|Su-15]], mis poleks vastavalt lennuplaanile tohtinud nii madalal lennata. See oleks pidanud lendama 10 000 meetri kõrgusel, kuid möödus 450–500 meetri kõrgusel lähedalt Gagarini lennukist. Tulemusena tekkinud õhuvool viis MiG-15UTI spiraalsesse langusse kiirusel 750&nbsp;km tunnis, millest see enam välja ei tulnud.<ref>{{cite web|url=http://ria.ru/science/20130611/942806941.html#13709698423243&message=resize&relto=register&action=addClass&value=registration|title=Леонов: Гагарин погиб из-за неосторожного маневра другого самолёта|date=11.06.2013|work=|publisher=[[RIA Novosti]]|accessdate=21.06.2013|lang=ru|archiveurl=https://www.webcitation.org/6HhWRIQ15?url=http://ria.ru/science/20130611/942806941.html#13709698423243&message=resize&relto=register&action=addClass&value=registration|archivedate=28.06.2013|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.colta.ru/articles/specials/2903|title=Алексей Леонов: «Трудно быть первым»|publisher=colta.ru|accessdate=21.04.2014}}</ref> Mainitud asjaolud olid teada juba õnnetust uurinud komisjonile, kuid alles nüüd lubati Leonovil neist avalikult rääkida. Leonov usub, et õnnetuse tegelikke põhjuseid varjati, kuna ei soovitud tunnistada seesuguse vääratuse toimumist Moskvale nii lähedal.<ref name="SrYJ7" /><ref name="8rTAr" /> == Tunnustus == *[[Fail:Jânio da Silva Quadros, presidência da República, condecora o major Iuri Alekseievitch Gagarin, em Brasília.jpg|pisi|Brasiilia president [[Jânio Quadros]] autasustab Gagarinit 1961. aastal]][[NSV Liidu kosmoselendur]] (1961) *[[Nõukogude Liidu kangelane]] *[[Tšehhoslovakkia sotsialistliku töö kangelane]] *[[Bulgaaria sotsialistliku töö kangelane]] *[[Vietnami töökangelane]] *[[Rahvusvaheline Astronautika Akadeemia|Rahvusvahelise Astronautika Akadeemia]] auliige ([[1966]]) *[[Nõukogude–Kuuba sõprusühing]]u president *[[Ühing Soome–Nõukogude Liit|ühingu Soome-Nõukogude Liit]] auliige *[[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] NSV Liidu kaitseminister [[Rodion Malinovski]] ülendas käskkirja nr 77 alusel Gagarini kosmoselennu toimumise päeval (12. aprillil 1961) [[vanemleitnant|vanemleitnandist]] otse [[major]]iks, jättes vahele [[kapten]]i auastme.<ref name="mysteriouscountry"/> [[Lenini orden]] (NSV Liit), [[Georgi Dimitrovi orden]] (Bulgaaria), [[Karl Marxi orden]] ([[Saksa DV]]), [[Grünwaldi rist]] ([[Poola]]), I järgu kuulsuse orden [[briljant]]idega ([[Ungari]]), Aafrika tähe suur lint ([[Libeeria]]), orden "Lennundusalaste teenete eest" ([[Brasiilia]]), II klassi täht ([[Indoneesia]]). Ordeni "Playa Giron" (Kuuba) esimene kavaler. [[Kuldtähe medal|Kuldtäht]], [[Konstantin Tsiolkovski]] nimeline kuldmedal (mõlemad NSV Liit), de Lavo medal, suur kuldmedal ja diplom (kõik [[Rahvusvaheline Aeronautikaföderatsioon]]), [[Austria]] valitsuse kuldmedal, [[Kolumbus]]e medal ([[Itaalia]]), [[Itaalia kosmonautikaassotsiatsioon]]i kuldmedal ja diplom, [[Suurbritannia]] [[planeet]]idevahelise suhtlemise ühingu kuldmedal. [[Fail:«Kosmonaut Juri Gagarin» Merekosmoselaevastiku lipulaev Tallinna reidil 1971.jpg|pisi|Merekosmoselaevastiku lipulaev [[Kosmonaut Juri Gagarin]] Tallinna reidil 1971. aastal]] Tema auks võeti Venemaal 1960. aastail kasutusele eesnimi Urjurvkos (Ura, Jura v kosmose). == Mälestuse jäädvustamine== 1968. aastal nimetati tema sünnilinn Gžatsk [[Gagarin]]iks. Nõukogude Liidus nimetati alates 1961. aastast Gagarini järgi arvukalt puiesteid, tänavaid ja väljakuid. Eesti NSV-s olid Gagarini puiesteed või tänavad Tallinnas ([[Toompuiestee]]), Tartus, Valgas, Jõgeval, Jõhvis, Rakveres ja Viljandis. Tänaseni on Juri Gagarini tänav Sillamäel. Juri Gagarini nime kannavad [[Kuu]] tagaküljel olev [[kraater]] ja [[asteroid]] '''[[1772 Gagarin]]'''. Tema nimi on antud mereväe [[Kosmonaut Juri Gagarin|uurimislaevale]], mis ehitati 1971 ja oli kasutuses kuni 1991. aastani. Gagarini [[London]]is viibimise 50. aastapäeval [[14. juuli]]l [[2011]] avati Suurbritannia pealinnas [[Trafalgari väljak]]ult [[Buckinghami palee]] juurde viival [[The Mall]]il Gagarini mälestusmärk.<ref name="0skk1" /> <gallery> Yuri Gagarin Kolkata crop.jpg|Mälestusmärk Birla planetaariumi juures Indias The Soviet Union 1964 CPA 3014 stamp (Space Exploration. Gagarin and Vostok 1).jpg|Nõukogude postmark, 1964 Stamp 2011 Gagarin (1).JPG|Ukraina postmark, 2011 RR5220-0010R.png|2011. aastal Venemaal välja antud mälestusmünt Statue of Yuri Gagarin at the Royal Observatory in Greenwich.jpg|Mälestusmärk [[Greenwichi observatoorium]]i juures Inglismaal </gallery> Venemaal antakse välja nii Gagarini medalit (2016. aastast) kui Gagarini ordenit (2023. aastast). ==Vaata ka== *[[Nõukogude kosmoseprogramm]] == Märkused == {{viited|allikad= <ref name="rLCOm">"...isa tegi puusepatööd, ja ema oli [[lüpsja]]. Hea töö eest määrati ta kolhoosi piima-kaubafarmi (молочнотоварной фермой) juhatajaks." Гагарин Ю. А. ''Дорога в космос. Записки лётчика-космонавта СССР'', М.: Правда 1961. [https://web.archive.org/web/20130131062114/http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/01.html Peatükk veebis]</ref> <ref name="RppdP">Farmi jooksis kuller... "Jooksen," vastas ema. "Annan põrsastele toidu ette, lähen koju ümber riietuma..." Гагарин В. А. ''Мой брат Юрий'', М.: [[Moskovski Rabotši|Московский рабочий]] 1972</ref> <ref name="jbGrD">Gagarin 1961. [https://web.archive.org/web/20130131062114/http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/01.html Peatükk veebis]</ref> <ref name="dP3Np">[http://www.gov.spb.ru/gov/admin/terr/reg_kirovsk/kirovsk_history/kirovsk_avtovo Автово, Официальный портал Администрации Санкт-Петербурга, Администрация Санкт-Петербурга]</ref> <ref name="bre6">Большая Российская энциклопедия: В 30-ти тт. / Председатель науч.-ред. совета Ю. С. Осипов. Отв. ред С. Л. Кравец. Т. 6. Восьмеричный путь – Германцы. – М.: Большая Российская энциклопедия, 2006. – 767 с.</ref> <ref name="gKmVG">Sünnitunnistuse koopia lk 17.[http://www.webcitation.org/query?id=1313945849487085&url=www.federalspace.ru/download/video/docs/2010_08_22_Press_bull.pdf Пресс-бюллетень № 1: Июль – август 2010, 22. august 2010, Оргкомитет по подготовке и проведению празднования в 2011 году 50-летия полета в космос Ю. А. Гагарина.]</ref> <ref name="IjFq8">[[Nikolai Nikolajev|Николай Николаев]]. [https://web.archive.org/web/20131023062835/http://www.rabochy-put.ru/history/11842-gzhatsk-ili-klushino-.html Тайна рождения Юрия Гагарина], 2. märts 2011, ''[[Rabotši Put|Рабочий путь]]'', [[Smolensk]]</ref> <ref name="bebu">[[Ivan Kopõlov|Копылов Иван Степанович]], [[Aleksandr Lazukin|Лазукин Александр Николаевич]], [[Gerš Raikin|Райкин Герш Львович]]. [http://militera.lib.ru/h/kopylov/37.html ''Первый космонавт''], 1. jaanuar 1976</ref> <ref name="xJxgX">Лесков С. [http://izvestia.ru/news/373279 Главный полёт человека], izvestia.ru, 2011</ref> <ref name="jojbN">[http://www.astronaut.ru/as_rusia/vvs/text/gagarin.htm?reload_coolmenus Юрий Алексеевич Гагарин / Yuri Alekseyevich Gagarin], astronaut.ru]</ref> <ref name="79kvu">{{Netiviide |pealkiri=15.08.2006 ЮРИЙ ГАГАРИН |url=http://schoollibrary.ioso.ru/index.php?news_id=501 |vaadatud=22.06.2013 |arhiivimisaeg=27.09.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130927160406/http://schoollibrary.ioso.ru/index.php?news_id=501 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SA5GQ">[http://www.gctc.ru/main.php?id=245 Хронология событий Центра], ФГБУ "НИИ ЦПК имени Ю.А.Гагарина".</ref> <ref name="YIZBi">[http://www.veteranland.ru/index3_12.html 50 лет назад в СССР создан Центр подготовки космонавтов]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Ветераны отчизны.</ref> <ref name="U9WQI">Põhiliselt arstidest ja psühholoogidest koosneva komisjoni järeldusest atesteerimisel 23. augustil 1960. Tsiteeritud artiklist: Губарев В. Юрий Гагарин: «Я чувствовал себя хорошо…» (Комментарий к Главному полёту ХХ века). – ''[[Nauka i Žizn|Наука и жизнь]]'', 2011, nr 4, lk 6.</ref> <ref name="81Ans">[https://web.archive.org/web/20090317085654/http://www.federalspace.ru/includes/SMI_44_230508.htm Резюме для космонавта], ajakiri Власть, nr 19(772), 19. mai 2008</ref> <ref name="QlWir">[http://gazeta.aif.ru/online/aif/1218/13_01?print Почему Гагарину запретили летать], [[Argumentõ i Faktõ|Аргументы и факты]], nr 9(1218), 3. märts 2004</ref> <ref name="1QtHS">[https://archive.today/20130630104348/http://www.time.com/time/printout/0,8816,1553758,00.html Yuri Gagarin], [[Time]], 2. november 2006</ref> <ref name="HXXnZ">[http://testpilot.ru/review/gallai/ithink/gagarin.htm Марк Галлай. «Я думал: это давно забыто»], testpilot.ru</ref> <ref name="SrYJ7">{{cite web|first=Robert Z.|last=Pearlman|date=17. juuni 2013|title= Details in Death of Yuri Gagarin, 1st Man in Space, Revealed 45 Years Later|url=http://www.space.com/21594-yuri-gagarin-death-cause-revealed.html|publisher=collectSPACE.com|accessdate=22. juunil 2013}}</ref> <ref name="8rTAr">{{cite web|date=14. juuni 2013|title= Death of Yuri Gagarin demystified 40 years on|url=http://rt.com/news/gagarin-death-truth-revealed-674/|publisher=Russia Today|accessdate=22. juunil 2013}}</ref> <ref name="mysteriouscountry">[http://www.mysteriouscountry.ru/wiki/index.php/Чуев_Феликс_Иванович/Солдаты_империи/О_ГагаринеРоссошанский В. И. Чуев Феликс Иванович. "Солдаты империи" – О Гагарине]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.mysteriouscountry.ru</ref> <ref name="0skk1">[https://web.archive.org/web/20120118153913/http://forte.delfi.ee/news/teadus/video-londonis-maandus-tulnukas-avati-malestusmark-esimesele-kosmoseinimesele.d?id=49576491 Londonis maandus tulnukas – avati mälestusmärk esimesele kosmoseinimesele] // DELFI, 14. juuli 2011</ref> }} == Kirjandus == *Гагарин Ю. А. ''Дорога в космос. Записки лётчика-космонавта СССР'', М.: Правда 1961. [http://militera.lib.ru/explo/gagarin_ua/index.html Veebiversioon] *Гагарин В. А. ''Мой брат Юрий'', М.: [[Moskovski Rabotši|Московский рабочий]] 1972. *[[Jamie Doran]], [[Piers Bizony]]. ''Gagarin'', [[Olion]]:Tallinn 2001 *[[Lev Danilkin|ДАНИЛКИН, Лев Александрович]]. ''Юрий Гагарин'', Москва: Молодая гвардия 2011. (Жизнь замечательных людей. Серия биографий; kd 1500 (1300). [http://militera.lib.ru/bio/danilkin_la01/index.html V Veebiversioon]. ISBN 978-5-235-03440-2 == Välislingid == * [http://www.rtc.ru/encyk/gagarin/main1.shtml Venekeelne "Энциклопедия космонавтики": Gagarini elulugu, dokumendid, fotod, videoklipp] {{commons|Yuri Gagarin}} {{vikitsitaadid}} {{NSV Liidu kosmoselendurid}} {{JÄRJESTA:Gagarin, Juri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu lendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmonaudid]] [[Kategooria:NSV Liidu kosmoselendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Lennuõnnetusel hukkunud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1968]] 42cji7vyz128se505uksmb4ksynz740 0 38029 7191216 7117476 2026-07-11T22:18:21Z Icodense 95075 Rio de Janiero → Rio de Janeiro 7191216 wikitext text/x-wiki Eesti ja Eestist pärit sportlased on [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängudelt]] võitnud 81 medalit (27 kuldmedalit<ref>[http://vana.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja_medalistid/olympiavoitjad_ja_medalistid EOK]</ref>, 23 hõbemedalit<ref>[http://vana.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja_medalistid/hobemedalid EOK]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 31 pronksmedalit<ref>[http://vana.eok.ee/est/sportlased/olympiavoitjad_ja_medalistid/pronksmedalid EOK]</ref>). Neist 71 [[suveolümpiamängud]]elt ja 11[[taliolümpiamängud]]elt. Iseseisva Eesti riigi eest on võidetud 44 medalit (36 suveolümpiamängudelt ja 8 taliolümpiamängudelt). ==Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud== [[Suveolümpiamängud]]elt on võidetud 22 ja [[taliolümpiamängud]]elt 5 kuldmedalit, neist Eesti riiki esindades 14 medalit (10 suveolümpiamängudelt ja 4 taliolümpiamängudelt). {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Koht ! Sportlane ! Spordiala !class="unsortable"|Võistlusala !class="unsortable"|Tulemus !class="unsortable"|Märkused |- | [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] | [[Antwerpen]] | [[Alfred Neuland]] | [[Tõstmine]] | Kergekaal (kuni 67,5 kg) | 257,5 (72,5-75-110) kg | |- | [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] | [[Pariis]] | [[Eduard Pütsep]] | [[Kreeka-Rooma maadlus]] | Kärbeskaal (kuni 58 kg) | | |- | [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] | [[Amsterdam]] | [[Voldemar Väli]] | Kreeka-Rooma maadlus | Sulgkaal (kuni 62 kg) | | |- | 1928 | Amsterdam | [[Osvald Käpp]] | [[Vabamaadlus]] | I kergekeskkaal (kuni 66 kg) | | |- | [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] | [[Berliin]] | [[Kristjan Palusalu]] | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | | |- | 1936 | Berliin | Kristjan Palusalu | Vabamaadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | | |- | [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]] | [[Helsingi]] | [[Johannes Kotkas]] | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (üle 87 kg) | | |- | [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964]] | [[Innsbruck]] | [[Ants Antson]] | [[Kiiruisutamine]] | 1500 m | 2.10,3 | |- | [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] | [[México]] | [[Svetlana Tširkova]] | [[Vehklemine]] | Naiskondlik florett | | |- | [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] | [[München]] | [[Jüri Tarmak]] | [[Kergejõustik]] | [[Kõrgushüpe]] | 2,23 m | |- | 1972 | München | [[Jaan Talts]] | Tõstmine | Raskekaal (kuni 110 kg) | 580 (210-165-205) kg | |- | 1972 | München | Svetlana Tširkova | Vehklemine | Naiskondlik florett | | |- | [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] | [[Montréal]] | [[Aavo Pikkuus]] | [[Jalgrattasport]] | 102,55 km meeskonnasõit | | |- | [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] | [[Moskva]] | [[Jaak Uudmäe]] | Kergejõustik | [[Kolmikhüpe]] | 17,35 m | |- | 1980 | Moskva | [[Ivar Stukolkin]] | [[Ujumine (spordiala)|Ujumine]] | 4x200 m vabalt teade | | |- | 1980 | Moskva | [[Mait Riisman]] | [[Veepall]] | | | |- | 1980 | Moskva | [[Viljar Loor]] | [[Võrkpall]] | | | |- | [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] | [[Sŏul]] | [[Erika Salumäe]] | Jalgrattasport | Trekisprint | | |- | 1988 | Sŏul | [[Tiit Sokk]] | [[Korvpall]] | | | Nõukogude Liidu koondis võitis finaalis Jugoslaaviat 76:63. |- | [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] | [[Barcelona]] | Erika Salumäe | Jalgrattasport | Trekisprint | | |- | [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] | [[Sydney]] | [[Erki Nool]] | Kergejõustik | [[Kümnevõistlus]] | 8641 p | |- | [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] | [[Salt Lake City]] | [[Andrus Veerpalu]] | [[Murdmaasuusatamine]] | 15 km klassikatehnikas | 37.07,4 | |- | [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] | [[Torino]] | [[Kristina Šmigun]] | Murdmaasuusatamine | 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus | 42.48,7 | |- | 2006 | Torino | Kristina Šmigun | Murdmaasuusatamine | 10 km klassikatehnikas | 27.51,4 | |- | 2006 | Torino | Andrus Veerpalu | Murdmaasuusatamine | 15 km klassikatehnikas | 38.01,3 | |- | [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] | [[Peking]] | [[Gerd Kanter]] | Kergejõustik | [[Kettaheide]] | 68,82 m | |- |[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]] |[[Tōkyō]] |[[Julia Beljajeva]], [[Erika Kirpu]], [[Katrina Lehis]], [[Irina Embrich]] |Vehklemine |Epee | | |} ==Eestlaste olümpiamängude hõbemedalivõidud== [[Suveolümpiamängud]]elt on võidetud 20 ja [[taliolümpiamängud]]elt 3 hõbemedalit, neist Eesti riiki esindades 11 medalit (9 suveolümpiamängudelt ja 2 taliolümpiamängudelt). {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Koht ! Sportlane ! Spordiala !class="unsortable"|Võistlusala !class="unsortable"|Tulemus !class="unsortable"|Märkused |- | [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] | [[Stockholm]] | [[Martin Klein]] | [[Kreeka-Rooma maadlus]] | I keskkaal | | Võistles Tsaari-Venemaa koondises. |- | [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] | [[Antwerpen]] | [[Jüri Lossmann]] | [[Kergejõustik]] | [[Maraton]] | 2:32:48.6 | |- | [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]] | [[Antwerpen]] | [[Alfred Schmidt]] | [[Tõstmine]] | Sulgkaal (kuni 60 kg) | 210 (55-65-90) kg | |- | [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] | [[Pariis]] | [[Alfred Neuland]] | Tõstmine | Keskkaal (kuni 75 kg) | 455 (82,5-90-77,5-90-115) kg | |- | [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] | [[Amsterdam]] | [[Arnold Luhaäär]] | Tõstmine | Raskekaal (üle 82,5 kg) | 360 (100-110-150) kg | |- | [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] | [[Berliin]] | [[Nikolai Stepulov]] | [[Poks]] | Kergekaal (kuni 61,2 kg) | | |- | 1936 | Berliin | [[August Neo]] | [[Vabamaadlus]] | Poolraskekaal | | |- | [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]] | [[Helsingi]] | [[Ilmar Kullam]], [[Heino Kruus]], [[Joann Lõssov]] | [[Korvpall]] | | | Nõukogude Liidu koondis kaotas finaalis USA-le 25:36. |- | 1956 | [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne]] | [[Edvin Vesterby]] | Kreeka-Rooma maadlus | Kärbeskaal (kuni 57 kg) | | Võistles Rootsi Kuningriigi koondises. |- | 1956 | Melbourne | [[Mihhail Kaaleste]] | [[Aerutamine]] | Kahesüst (1000 m sõit) | | |- | [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] | [[Rooma]] | [[Hanno Selg]] | [[Moodne viievõistlus]] | Meeskondlik | | |- | 1960 | Rooma | [[Aleksander Tšutšelov]] | [[Purjetamine]] | [[Finn]] klass | | |- | [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] | [[Tōkyō]] | [[Jaak Lipso]] | Korvpall | | | Nõukogude Liidu koondis kaotas finaalis USA-le 59:73. |- | 1964 | Tōkyō | [[Rein Aun]] | Kergejõustik | [[Kümnevõistlus]] | 7677 (uue arvestuse järgi 7842) p | |- | [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] | [[México]] | [[Jaan Talts]] | Tõstmine | Poolraskekaal (kuni 90 kg) | | |- | [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] | [[Moskva]] | [[Nikolai Poljakov]] | Purjetamine | [[Soling]] klass | | |- | [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] | [[Sŏul]] | [[Toomas Tõniste]], [[Tõnu Tõniste]] | Purjetamine | [[470 (jahiklass)|470]] klass | | |- | [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] | [[Salt Lake City]] | [[Andrus Veerpalu]] | [[Murdmaasuusatamine]] | 50 km klassikatehnikas | 2:06:44.5 | |- | [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] | [[Ateena]] | [[Jüri Jaanson]] | [[Sõudmine]] | Ühepaat | 6:51.42 | |- | [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] | [[Peking]] | Jüri Jaanson, [[Tõnu Endrekson]] | [[Sõudmine]] | Paarisaeruline kahepaat | 6:29.05 (+1.69) | |- | [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] | [[Vancouver]] | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | Murdmaasuusatamine | 10 km vabastiilis | 25:05.0 | |- | [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] | [[London]] | [[Heiki Nabi]] | Kreeka-Rooma maadlus | Raskekaal (kuni 120 kg) | | |- |[[2026. aasta taliolümpiamängud|2026]] |Milano-Cortina |[[Henry Sildaru]] |Vigursuusatamine |Rennisõit | | |} ==Eestlaste olümpiamängude pronksmedalivõidud== [[Suveolümpiamängud]]elt on võidetud 26 ja [[taliolümpiamängud]]elt 3 pronksmedalit, neist Eesti riiki esindades 19 medalit (17 suveolümpiamängudelt ja 2 taliolümpiamängudelt). {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Koht ! Sportlane ! Spordiala !class="unsortable"|Võistlusala !class="unsortable"|Tulemus !class="unsortable"|Märkused |- | [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]] | [[Stockholm]] | [[Mart Kuusik]] | [[Sõudmine]] | Ühepaat | | Sai kolmanda koha, kuid pole kindel, kas sai pronksmedali. Võistles Tsaari-Venemaa koondises. |- | [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]] | [[Pariis]] | [[Jaan Kikkas]] | [[Tõstmine]] | Keskkaal (kuni 75 kg) | 450 (70-87,5-80-85-127,5) kg | |- | 1924 | Pariis | [[Harald Tammer]] | Tõstmine | Raskekaal (üle 82,5 kg) | 497,5 (75-95-90-97,5-140) kg | |- | 1924 | Pariis | [[Aleksander Kolmpere]] | [[Kergejõustik]] | [[Kümnevõistlus]] | 7329,36 p | |- | 1924 | Pariis | [[Roman Steinberg]] | [[Kreeka-Rooma maadlus]] | Keskkaal | | |- | [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] | [[Amsterdam]] | [[Albert Kusnets]] | Kreeka-Rooma maadlus | | | |- | 1928 | Amsterdam | [[Andreas Faehlmann]], [[Georg Faehlmann]], [[William von Wiren]], [[Nikolai Vekšin]], [[Eberhard Vogdt]] | [[Purjetamine]] | | | |- | [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]] | [[Berliin]] | [[Voldemar Väli]] | Kreeka-Rooma maadlus | | | |- | 1936 | Berliin | [[August Neo]] | Kreeka-Rooma maadlus | | | |- | 1936 | Berliin | [[Arnold Luhaäär]] | [[Tõstmine]] | Raskekaal (üle 82,5 kg) | | |- | [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952]] | [[Helsingi]] | [[Bruno Junk]] | [[Kergejõustik]] | [[Käimine]] (10 km) | 45:41.0 | Sama aeg oli ka teisel kohal lõpetanul. |- | [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] | [[Melbourne]] | Bruno Junk | Kergejõustik | Käimine (20 km) | 1:32:12.0 | |- | [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] | [[México]] | [[Anatoli Krikun]], [[Jaak Lipso]], [[Priit Tomson]] | [[Korvpall]] | | | Nõukogude Liidu koondis võitis pronksimängus Brasiiliat 70:53. Poolfinaalis kaotas Jugoslaaviale 62:63. |- | [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] | [[München]] | [[Georgi Zažitski]] | [[Vehklemine]] | Meeskondlik epee | | |- | [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] | [[Montréal]] | [[Raul Arnemann]] | [[Sõudmine]] | Roolijata neljapaat | | |- | [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] | [[Moskva]] | [[Ivar Stukolkin]] | [[Ujumine (spordiala)|Ujumine]] | 400 m vabaujumine | 3:53.95 | |- | 1980 | Moskva | [[Jüri Tamm]] | [[Kergejõustik]] | [[Vasaraheide]] | 78,96 m | |- | [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] | [[Sŏul]] | Jüri Tamm | Kergejõustik | Vasaraheide | 81,16 m | |- | [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] | [[Calgary]] | [[Allar Levandi]] | [[Kahevõistlus]] | | 40:31.8 | |- | [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] | [[Barcelona]] | [[Toomas Tõniste]], [[Tõnu Tõniste]] | Purjetamine | [[470 (jahiklass)|470]] klass | | |- | [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] | [[Sydney]] | [[Aleksei Budõlin]] | [[Judo]] | | | |- | 2000 | Sydney | [[Indrek Pertelson]] | Judo | | | |- | [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] | [[Salt Lake City]] | [[Jaak Mae]] | [[Murdmaasuusatamine]] | 15 km klassikatehnikas | 37:50.8 | |- | [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] | [[Ateena]] | Indrek Pertelson | Judo | | | |- | 2004 | Ateena | [[Aleksander Tammert]] | Kergejõustik | [[Kettaheide]] | 66,66 m | |- | [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] | [[London]] | [[Gerd Kanter]] | Kergejõustik | Kettaheide | 68,03 m | |- |[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] |[[Rio de Janeiro]] |[[Tõnu Endrekson]], [[Andrei Jämsä]], [[Kaspar Taimsoo]], [[Allar Raja]] |[[Sõudmine]] |Paarisaeruline neljapaat |6:10.65 | |- |[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]] |[[Tōkyō]] |[[Katrina Lehis]] |Vehklemine |[[Epee]] | | |- |[[2022. aasta taliolümpiamängud|2022]] |[[Peking]] |[[Kelly Sildaru]] |Vigursuusatamine |Pargisõit | | |} ==Vaata ka== *[[Eesti olümpiamängudel]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [https://www.eok.ee/tegevus/eestlased-olumpiamangudel Eestlased olümpiamängudel] eok.ee * [https://web.archive.org/web/20071208140700/http://www.eok.ee/sportlased/sportlased_om-del Eestiga seotud sportlased olümpiamängudel] eok.ee * Jaak Valdre [https://sport.delfi.ee/news/varia/purjetamine/eesti-sai-olumpiapronksi-vorra-rikkamaks-kas-kadus-viimane-valge-laik-meie-spordiajaloos?id=88465337 Eesti sai olümpiapronksi võrra rikkamaks. Kas kadus viimane valge laik meie spordiajaloos?] 27.detsember 2019 {{Eesti olümpiamängudel}} [[Kategooria:Eesti olümpiamängudel]] [[Kategooria:Olümpiamängude medalistid]] q8t0tznos3j8f276pj8w7c524j7q4n3 0 41150 7191063 7190826 2026-07-11T14:28:11Z Velirand 67997 /* A */ 7191063 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[tennis]]iste. {{tähed}} ==A== [[Ivana Abramović]]{{*}} [[Monique Adamczak]]{{*}} [[Andre Agassi]]{{*}} [[Carlos Alcaraz]]{{*}} [[Bianca Andreescu]]{{*}} [[Mirra Andrejeva]]{{*}} [[Maret Ani]]{{*}} [[Marcelo Arévalo]]{{*}} [[Lara Arruabarrena]]{{*}} [[Arthur Ashe]]{{*}} [[Viktorija Azarenka]]{{*}} [[Erik Aunapuu]]{{*}} [[Tracy Austin]] ==B== [[Elisabeth Bagh-Malvet]]{{*}} [[Sybille Bammer]]{{*}} [[Marion Bartoli]]{{*}} [[Ashleigh Barty]]{{*}} [[Boris Becker]]{{*}} [[Belinda Bencic]]{{*}} [[Iveta Benešová]]{{*}} [[Alberto Berasategui]]{{*}} [[Tomáš Berdych]]{{*}} [[Mahesh Bhupathi]]{{*}} [[Jonas Björkman]]{{*}} [[Cara Black]]{{*}} [[John Boland]]{{*}} [[Björn Borg]]{{*}} [[Sergi Bruguera]]{{*}} [[Rene Busch]] ==C== [[Jennifer Capriati]]{{*}} [[Pat Cash]]{{*}} [[Michael Chang]]{{*}} [[Dominika Cibulková]]{{*}} [[Kim Clijsters]]{{*}} [[Elisabetta Cocciaretto]]{{*}} [[Maureen Connolly]]{{*}} [[Jimmy Connors]]{{*}} [[Albert Costa]]{{*}} [[Margaret Court]]{{*}} [[Jim Courier]]{{*}} [[Petra Cetkovská]] ==D== [[Eléni Daniilídou]]{{*}} [[Lindsay Davenport]]{{*}} [[Nikolai Davõdenko]]{{*}} [[Nathalie Dechy]]{{*}} [[Casey Dellacqua]]{{*}} [[Jelena Dementjeva]]{{*}} [[Grigor Dimitrov]] - [[Jelena Dokić]]{{*}} [[Novak Đoković]]{{*}} [[Alexandra Dulgheru]] ==E== [[Stefan Edberg]]{{*}} [[Roy Emerson]]{{*}} [[Thomas Enqvist]]{{*}} [[Chris Evert]] ==F== [[Roger Federer]]{{*}} [[David Ferrer]]{{*}} [[Ken Flach]]{{*}} [[Kirsten Flipkens]]{{*}} [[Maria Fraser]] ==G== [[Cori Gauff]]{{*}} [[Vitas Gerulaitis]]{{*}} [[Lina Gjortšeska]]{{*}} [[Jérôme Golmard]]{{*}} [[Andres Gomez]]{{*}} [[Pancho Gonzales]]{{*}} [[Valeria Gorlats]]{{*}} [[Steffi Graf]]{{*}} [[Anna-Lena Grönefeld]]{{*}} [[Ernests Gulbis]] ==H== [[Tommy Haas]]{{*}} [[Simona Halep]]{{*}} [[Sylvia Hanika]]{{*}} [[Daniela Hantuchová]]{{*}} [[Doris Hart]]{{*}} [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]{{*}} [[Harri Heliövaara]]{{*}} [[Justine Henin]]{{*}} [[Alejandro Hernández]]{{*}} [[Lleyton Hewitt]]{{*}} [[Martina Hingis]]{{*}} [[Lucie Hradecká]]{{*}} [[Anke Huber]]{{*}} [[Liezel Huber]]{{*}} [[Patricia Hy-Boulais]] ==I== [[Mikk Irdoja]]{{*}} [[Jaak Issak]]{{*}} [[Vladimir Ivanov]]{{*}} [[Jekaterina Ivanova]]{{*}} [[Ana Ivanović]] ==J== [[Ons Jabeur]]{{*}} [[Andrea Jaeger]]{{*}} [[Jelena Janković]]{{*}} [[Mima Jaušovec]]{{*}} [[Mervana Jugić-Salkić]]{{*}} [[Ants Juhvelt]] ==K== [[Jevgeni Kafelnikov]]{{*}} [[Leelo Kalju]]{{*}} [[Kaia Kanepi]]{{*}} [[Darja Kassatkina]]{{*}} [[Eerik Kedars]]{{*}} [[Sofia Kenin]]{{*}} [[Angelique Kerber]]{{*}} [[Billie Jean King]]{{*}} [[Marija Kirilenko]]{{*}} [[Alissa Kleibanova]]{{*}} [[Karin Knapp]]{{*}} [[Anett Kontaveit]]{{*}} [[Petr Korda]]{{*}} [[Evald Kree]]{{*}} [[Barbora Krejčíková]]{{*}} [[Johan Kriek]]{{*}} [[Gustavo Kuerten]]{{*}} [[Maria Kull]]{{*}} [[Anna Kurnikova]]{{*}} [[Svetlana Kuznetsova]]{{*}} [[Petra Kvitová]]{{*}} [[Mait Künnap]] ==L== [[Emma Laine]]{{*}} [[Mark Lajal]]{{*}} [[Laurent Lamothe]]{{*}} [[Helen Laupa]]{{*}} [[Emil Laur]]{{*}} [[Rod Laver]]{{*}} [[Toomas Leius]]{{*}} [[Ivan Lendl]]{{*}} [[Suzanne Lenglen]]{{*}} [[Armand Levandi]]{{*}} [[Li Na]]{{*}} [[Sabine Lisicki]]{{*}} [[Bruno Loit]]{{*}} [[Andrei Luzgin]]{{*}} [[Rein Lüüs]]{{*}} ==M== [[Iva Majoli]]{{*}} [[Jelena Malõgina]]{{*}} [[Hana Mandlíková]]{{*}} [[Todd Martin]]{{*}} [[Conchita Martínez]]{{*}} [[María José Martínez Sánchez]]{{*}} [[Nicolás Massú]]{{*}} [[Julia Matojan]]{{*}} [[Amélie Mauresmo]]{{*}} [[John McEnroe]]{{*}} [[Miloslav Mečíř]]{{*}} [[Anabel Medina Garrigues]]{{*}} [[Jürgen Melzer]]{{*}} [[Sania Mirza]]{{*}} [[Michael Mmoh]]{{*}} [[Alicia Molik]]{{*}} [[Ayumi Morita]]{{*}} [[Angela Mortimer]]{{*}} [[Carlos Moya]]{{*}} [[Garbiñe Muguruza]]{{*}} [[Andy Murray]]{{*}} [[Jamie Murray]]{{*}} [[Thomas Muster]]{{*}} [[Anastassija Mõskina]]{{*}} [[Talvi Märja]]{{*}} [[Markus Mölder]] ==N== [[Rafael Nadal]]{{*}} [[Aiko Nakamura]]{{*}} [[Diego Nargiso]]{{*}} [[Ilse Nastase]]{{*}} [[Martina Navrátilová]]{{*}} [[Ingrid Neel]]{{*}} [[Tiiu Neiland]]{{*}} [[Harri Neppi]]{{*}} [[John Newcombe]]{{*}} [[Monica Niculescu]]{{*}} [[Jarkko Nieminen]]{{*}} [[Yannick Noah]]{{*}} [[Jana Novotná]]{{*}} [[Liidia Nurme]] ==O== [[Oliver Ojakäär]]{{*}} [[Tom Okker]]{{*}} [[Andrei Olhovski]]{{*}} [[Saara Orav]]{{*}} [[Oona Orpana]]{{*}} [[Naomi Ōsaka]] ==P== [[Jasmine Paolini]]{{*}} [[Jaak Parmas]]{{*}} [[Tiiu Parmas]]{{*}} [[Charles Pasarell]]{{*}} [[Anastassija Pavljutšenkova]]{{*}} [[Víctor Pecci]]{{*}} [[Shaẖar Pe'er]]{{*}} [[Flavia Pennetta]]{{*}} [[Nicolas Pereira]]{{*}} [[Mikael Pernfors]]{{*}} [[Shenay Perry]]{{*}} [[Andrea Petkovic]]{{*}} [[Nadja Petrova]]{{*}} [[Mark Philippoussis]]{{*}} [[Mary Pierce]]{{*}} [[Cédric Pioline]]{{*}} [[Andrus Pirn]]{{*}} [[Tsvetana Pironkova]] {{*}} [[Karolína Plíšková]]{{*}} [[Juan Martín del Potro]]{{*}} [[Larissa Preobraženskaja]]{{*}} [[Aita Põldma]]{{*}} [[Jaak Põldma]] ==R== [[Emma Raducanu]]{{*}} [[Agnieszka Radwańska]]{{*}} [[Patrick Rafter]]{{*}} [[Kenneth Raisma]]{{*}} [[Aravane Rezaï]]{{*}} [[Renée Richards]]{{*}} [[Nancy Richey]]{{*}} [[Bobby Riggs]]{{*}} [[Marcelo Ríos]]{{*}} [[Laura Robson]]{{*}} [[Andy Roddick]]{{*}} [[Ken Rosewall]]{{*}} [[Dorothy Round Little]]{{*}} [[Arantxa Rus]]{{*}} [[Greg Rusedski]]{{*}} [[Virginia Ruzici]]{{*}} [[Margit Rüütel]] ==S== [[Kadi Liis Saar]]{{*}} [[Arõna Sabalenka]]{{*}} [[Gabriela Sabatini]]{{*}} [[John Sadri]]{{*}} [[Dinara Safina]]{{*}} [[Marat Safin]]{{*}} [[María Sákkari]]{{*}} [[Pete Sampras]]{{*}} [[Julia Sampson Hayward]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]]{{*}} [[Francesca Schiavone]]{{*}} [[Patty Schnyder]]{{*}} [[Anett Schutting]]{{*}} [[Monica Seles]]{{*}} [[Katrin Sepp]]{{*}} [[Laura Siegemund]]{{*}} [[Mattias Siimar]]{{*}} [[Jannik Sinner]]{{*}} [[Melanie South]]{{*}} [[Sara Sorribes Tormo]]{{*}} [[Katarina Srebotnik]]{{*}} [[Ágnes Szávay]]{{*}} [[Michael Stich]]{{*}} [[Samantha Stosur]]{{*}} [[Ai Sugiyama]]{{*}} [[Helena Suková]]{{*}} [[Elina Svitolina]]{{*}} [[Robin Söderling]] ==Š== [[Marija Šarapova]]{{*}} [[Lucie Šafářová]]{{*}} [[Karolina Šprem]]{{*}} [[Iga Świątek]] ==Z== [[Barbora Záhlavová-Strýcová]]{{*}} [[Klára Zakopalová]]{{*}} [[Zheng Jie]]{{*}} [[Jürgen Zopp]]{{*}} [[Alexander Zverev]]{{*}} [[Vera Zvonarjova]]{{*}} [[Natasha Zvereva]] ==Ž== [[Slobodan Živojinović]] ==T== [[Roscoe Tanner]]{{*}} [[Merilin Tipp]]{{*}} [[Valdur Topaasia]]{{*}} [[Friedrich Traun]]{{*}} [[Martina Trevisan]]{{*}} [[Ivar Troost]]{{*}} [[Jo-Wilfried Tsonga]]{{*}} [[Anna Tšakvetadze]]{{*}} [[Jakov Tširkin]]{{*}} [[Lesia Tšurenko]]{{*}} [[Meilen Tu]]{{*}} [[Feliks Tõnuri]]{{*}} [[Harry Tõnuri]] == U == [[Petra Uberalová]] ==V== [[Nicole Vaidišová]]{{*}} [[Alison Van Uytvanck]]{{*}} [[Fernando Verdasco]]{{*}} [[Natalja Vihljantseva]]{{*}} [[Guillermo Vilas]]{{*}} [[Andres Võsand]] ==W== [[Stanislas Wawrinka]] - [[Yanina Wickmayer]]{{*}} [[Mats Wilander]]{{*}} [[Helen Wills Moody]]{{*}} [[Serena Williams]]{{*}} [[Venus Williams]]{{*}} [[Todd Woodbridge]]{{*}} [[Mark Woodforde]]{{*}} [[Caroline Wozniacki]] [[Kategooria:Tennisistid| Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] tkquz8322evzd07z3eoefhy5g7coi7o 0 41621 7191404 6820399 2026-07-12T07:48:17Z Robert Treufeldt 9117 /* Vaatamisväärsused */ 7191404 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bielefeld | hääldus = b'iilefelt | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bielefeld | pilt = Blick_vom_Johannisberg_auf_Bielefeld_in_Richtung_Osten_2.jpg | pildiallkiri = Vaade Bielefeldile | lipp = Hissflagge_Bielefeld.svg | lipu_link = [[Bielefeldi lipp]] | vapp = DEU Bielefeld COA.svg | vapi_link = [[Bielefeldi vapp]] | pindala = 257,8 | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} [[File:Marienkirche Bi.JPG|pisi|püsti|Maria kirik Bielefeldi uuslinnas]] '''Bielefeld''' on linn [[Saksamaa]] lääneosas [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal. Bielefeld asub [[Teutoburgi mets]]a läbiva strateegiliselt tähtsa tee ääres. Bielefeldi linna on esmamainitud [[1214]]. aastal, kui [[Ravensbergi krahv]] [[Hermann II (Ravensberg)|Hermann II]] andis Bielefeldile linna õigused. [[1240. aastad|1240. aastatel]] rajati [[Sparrenburgi linnus]]. [[15. sajand]]i lõpus liitus linn [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. [[1849]]. aastal jõudis linna lähedale [[Bad Deynhausen]]isse [[Köln]]i–[[Minden]]i [[raudtee]]. [[1851]]. aastal rajati esimene mehaaniline ketrusvabrik. [[1860. aastad|1860. aastatel]] rajati linna metallitööstus. Linna suurim tööandja oli pikka aega AG Dürkoppwerke, mis rajati [[1867]]. aastal [[õmblusmasin]]ate parandustöökojana. 1892. aastal pakkus ettevõte tööd 1665 inimesele. Aastatel [[1898]]–[[1927]] töötas linnas Dürkoppi autotööstus. [[1990]]. aastal moodustas ta koos veel mõne Bielefeldi ettevõttega Dürkopp Adler AG. Raudtee jõudis Bielefeldi alles [[20. sajand]]il. [[1923]]. aastal trükiti linnas [[hüperinflatsioon]]i ajal [[raha]] muu hulgas [[siid]]ile, [[nahk|nahale]], [[lõuend]]ile, [[puit|puidule]], [[samet]]ile ja teistele materjalidele. [[1938]]. aastal põletati maha Bielefeldi [[sünagoog]]. Teise maailmasõja ajal korraldati Bielefeldile esimene suur [[õhurünnak]] [[20. september|20. septembril]] [[1944]], nimelt linna [[gaasitööstus]]ele. Järgnesid üha uued ja uued õhurünnakud. [[14. märts]]il [[1945]] kasutasid inglased esimest korda [[suure slämmi pomm]]i, seda Bielefeldi [[viadukt]]i vastu ning õnnestunult: viadukt varises umbes 30 meetri ulatuses kokku ja inglased ei kaotanud ainsatki lennukit. [[USA]] väed sisenesid linna [[1945]]. aasta aprillis. Minevikus oli Bielefeldis oluline [[lina]]<nowiki></nowiki>tööstus. Tänapäeval on suurimad ettevõtted [[Dr. Oetker]] ([[toiduainetetööstus]]), Möller Group (nahktooted ja [[plast]]) ning Seidensticker (rõivad ja [[tekstiil]]). Bielefeldis on väike [[lennujaam]], aga põhiliselt teenindavad Bielefeldi [[Paderborn]]i/[[Lippstadt]]i lennujaam ja [[Münster]]i/[[Osnabrück]]i lennujaam. Linnas on arenenud [[ühistransport]]: nelja liiniga [[metroo]], [[tramm]]id ja [[liinibuss]]id. Linnas asub [[1969]]. aastal asutatud [[Bielefeldi Ülikool]]. == Olematu linn == Bielefeld on kaasatud Saksamaa nüüdisfolkloori parodeeriva [[vandenõuteooria]] kaudu, mis väidab, et Bielefeldi linna ei eksisteeri.<ref name="sixtus.net 2004">{{cite web|url=http://www.sixtus.net/article/175_0_2_0_C/|title=SIXTUS.NET - Die Stadt, die nicht sein darf - von Mario Sixtus|website=sixtus.net|date=3 August 2004|access-date=11 April 2023|language=de|archive-url=https://web.archive.org/web/20080131132330/http://www.sixtus.net/article/175_0_2_0_C/|archive-date=31 January 2008|url-status=dead}}</ref> Algselt Saksa [[Usenet]]is levima hakanud internetifenomen on jõudnud linna turundusse ning selle üle on nalja heitnud ka liidukantsler [[Angela Merkel]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-08-22 |pealkiri=City of Bielefeld offers €1m for proof it doesn't exist |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-49432677 |vaadatud=2025-02-17}}</ref> Legendi autoriks peetakse tarkvaraarendajat [[Achim Held|Achim Heldi]]: tema sõnul mainis üks 1990. aastate keskel toimunud [[Kieli ülikool|Kieli üliõpilaste]] ühiselamupeol osaleja, et on Bielefeldist pärit, ning teised üliõpilased olid sellest kohast küll kuulnud, kuid keegi polnud seal käinud, mille peale tehti nalja, et seda pole järelikult olemas. Achim oli ühe [[Usenet|Useneti]] (hilisema [[Reddit|Redditi]] sarnase) foorumi liige. [[Internetifoorum|Foorumis]] oli üks teemagrupp, mis keskendus vandenõuteooriatele, kuhu Achim 1994. aasta mais vandenõuteoreetikute tögamiseks Bielefeldi teema postitas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-17 |pealkiri=This German city doesn’t exist, according to a conspiracy theory |url=https://www.nationalgeographic.com/travel/article/does-bielefeld-germany-exist-conspiracy |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=Travel |keel=en}}</ref> 25 aastat hiljem kasutas linnavalitsuse turundusmeeskond legendi [[Reklaam|reklaamis]], teatades, et linna olematuse tõestajale antakse miljon eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=German city offers €1 million prize to dispel conspiracy – DW – 08/21/2019 |url=https://www.dw.com/en/german-city-offers-1-million-prize-to-prove-conspiracy-theory-it-doesnt-exist/a-50110712 |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=dw.com |keel=en}}</ref> == Vaatamisväärsused == [[Sparrenburgi linnus]]e laskis ehitada Ravensbergi krahv [[Ludwig (Ravensberg)|Ludwig]] aastatel [[1240]]–[[1250]]. Selle 37 meetri kõrgune torn ja [[katakomb]]id on külastajatele avatud. Bielefeldi vana [[raekoda]] ehitati [[1904]]. aastal ja selles on siiani linnavalitsus. Hoone [[fassaad]] on [[eklektitsism|eklektiline]], sisaldades näiteks [[Gooti stiil|gooti]] ja [[renessanss]]-stiili komponente. Osa linnavalitsusest asub ka vana raekoja lähedal uues raekojas. Bielefeldi vanim kirik on vanalinna Nikolai kirik. See on gooti stiilis [[saalkirik]], mille kõrgus on 81,5 meetrit. Selle laskis [[1236]]. aastal rajada [[Paderborni piiskop]], [[14. sajand]]i alguses kirikut laiendati. Kolm korda päevas töötab kirikus [[kariljon]], muusikariist, milles kellamehhanism on ühendatud suure hulga kirikukelladega. Kirikus on väike [[muuseum]]. Muuseumi kõige väärtuslikum ese on [[Antwerpen]]ist pärit nikerdatud [[altar]], mis on kaunistatud 250 kujuga. Bielefeldi suurim kirik on uuslinna Maria kirik. See on gooti stiilis saalkirik, mille kõrgus on 78 meetrit ja pikkus 52 meetrit. Seda hakati ehitama [[1293]]. aastal ja see valmis [[1512]]. aastal. Sellest kirikust algas Bielefeldis protestantlik [[reformatsioon]]. Kirikus on 13 maaliga [[tiibaltar]], mis pärineb umbes 1400. aastast ja on keskaegse saksa kunsti silmapaistev näide. Kiriku tornid hävinesid Teises maailmasõjas ja hiljem asendati need kahe ebatavalise kujuga pseudogooti stiilis [[kellatorn]]iga. Linnateater on Bielefeldi suurim [[teater]]. Seal asub Bielefeldi [[ooper]]iteater. See asub vana raekoja kõrval ja on samuti rajatud 1904. aastal. Linnateatri fassaad on [[juugend]]stiilis. Bielefeldis on [[kunstimuuseum]], Rudolf Oetkeri kontserdihall ja linna [[botaanikaaed]]. Läheduses [[Hünenburg]]is on [[observatoorium]] ja selle kõrval 164 meetri kõrgune [[raadiomast]]. == Sõpruslinnad == Bielefeldil on seitse sõpruslinna: [[Concarneau]] ([[Prantsusmaa]]), [[Enniskillen]] ([[Suurbritannia]]), [[Goshen]] ([[USA]]), [[Nahariya]] ([[Iisrael]]), [[Novgorod]] ([[Venemaa]]), [[Rochdale]] (Suurbritannia) ja [[Rzeszów]] ([[Poola]]). == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * [http://www.bielefeld.de/ Bielefeldi koduleht] {{Saksamaa linnad}} [[Kategooria:Nordrhein-Westfaleni linnad]] [[Kategooria:Bielefeld| ]] hb0kb8m96jlu7vc0i049l04f0ukgyyv 0 45468 7191168 7187598 2026-07-11T20:31:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191168 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{See artikkel|räägib psüühikahäirest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Depressioon (täpsustus)]].}} {{Mitte segi ajada|[[masendus]]ega.}} {{Infokast haigus | Nimi = Depressioon | Pilt = File:At Eternity's Gate - Vincent Van Gogh.jpg | Pildi_suurus = | Pildiallkiri = [[Vincent van Gogh]] 1890. aasta õlimaal [[At Eternity's Gate|"Kurvastav vanamees" ("Igaviku väravas")]] | Alt_tekst = <!-- --> | Sünonüümid = kliiniline depressioon | Valdkond = {{nowrap|[[psühhiaatria]], [[psühholoogia]]}} | Sümptomid = püsiv [[masendus]], väärtusetuse ja lootusetuse tunne, energiapuudus, tähelepanu- ja keskendumisraskused, unehäired, huvipuudus<ref name="NIMH" /> | Tüsistused = [[enesetapp]]<ref name="RichardsOhara" /> | Avaldumine = 20.–30. eluaastad<ref name="DSM5" /><ref name="Kes2013" /> | Kestus = vähemalt 2 nädalat<ref name="NIMH" /> | Tüübid = | Põhjused = geneetilised, keskkonnalised ja psühholoogilised tegurid<ref name="NIMH" /> | Riskifaktorid = [[perekondlik haiguslugu]], suured elumuutused, traumaatilised kogemused, osad ravimid, [[kroonilised tervisehäired]], [[mõnuainete kuritarvitamine]]<ref name="NIMH" /><ref name="DSM5" /> | Diagnoos = | Eristusdiagnoos = kurbus<ref name="DSM5" /> | Ravi = [[psühhoteraapia]], [[antidepressant]]ravi, [[elekterkrampravi]]<ref name="NIMH" /> | Esinemissagedus = 216 miljonit juhtumit (2015)<ref name="GBD2015Pre" /> <!-- --> | RHK-10 = {{RHK-10|F32}} | RHK-9 = {{RHK-9|296}} | RHK-O = | OMIM = 608516 | DiseasesDB = 3589 | MedlinePlus = 003213 | eMedicineSubj = med | eMedicineTopic = 532 | MeSH = 68003863 }} '''Depressioon''' on [[psüühikahäire]], mille korral on häiritud [[peaaju]] funktsioon kontrollida [[meeleolu]]. Peamiseks tunnuseks on pikemat aega kestev meeleolu langus, mis piirab haige teotahet, halvendab [[elukvaliteet]]i ning segab igapäevaste toimetuste tegemist. Depressioonist rääkimiseks peavad sümptomid olema avaldunud häirival määral kahe nädala jooksul või pikema perioodi jooksul enamikul päevadest.<ref>{{Netiviide |url=https://valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-13 |arhiivimisaeg=2025-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250208231104/https://valisveeb.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Depressioon on tihedalt seotud [[ärevushäire|ärevushäirega]]. See on tihti hiiliva alguse ja raske kuluga pikaleveniv [[haigus]] (võib kesta kahest nädalast paljude aastateni), mis mõjutab ühest küljest haige tundeid, mõtteid ja kehalisi funktsioone ning teisest küljest haige suhteid ümbritsevate inimestega. Depressioonil on kalduvus hakata korduma. Kuigi õiget ravi võib olla keeruline leida, pole depressioon siiski ravimatu haigus.<ref name=":0" /> Vahel nimetatakse depressiooniks ekslikult ka meeleolu lühiajalist kerget langust ning [[stress]]itaseme tõusu, kuid sellist määratlust tuleks vältida. Lühiajaline meeleolu langus, [[kurbus]], [[hirm]], ahastus ja muud [[Emotsioon|emotsionaalsed]] või afektiivsed seisundid on inimese igapäevase elu osad ning oleks ennatlik neid depressiooniks nimetada. Depressioonil võib olla palju tundemärke, kuid see on väga variatiivne haigus ning kõikidel haigetel ei pruugi kõik sümptomid avalduda. Mõned sümptomid on vanusespetsiifilised (nt käitumisprobleemid tekivad enamasti lastel, [[luul]]ud on rohkem levinud vanematel inimestel). Järgnevalt on nimetatud levinumad sümptomid, mis sageli esinevad kombinatsioonis ja üheaegselt.<ref name=":5" /><ref name=":1" /><ref name=":4" /> == Sümptomid == === Kehalised ehk somaatilised sümptomid === 69% depressiooni sümptomitest on kehalised.<ref name=":5" /> Need on inimesele endale kergemini märgatavad, mistõttu ei pruugi ta neid esialgu osata depressiooniga seostada. Arstile tuleks füüsiliste [[kaebus]]te kõrval kindlasti rääkida ka [[Psüühika|psüühilise]] tasakaalu muutustest. Kehalised sümptomid on järgmised: * [[unehäire]]d, sh nii [[unetus]] kui ka liigne unisus * [[söömishäired]], sh nii isutus kui ka õgimissööstud * sõltuvushäired * füüsiline ebamugavustunne ja pinge (sageli kaela piirkonnas) * tähelepanu ja keskendumisvõime langus * energiataseme langus, [[väsimus]] ja üldine kurnatus * südamepekslemine * püsivad (tihti ravile allumatud) [[valu]]d, sagedamini pea-, selja- ja kõhuvalud * iiveldus ja peapööritus * seedehäired * [[Hingamine|hingamisraskused]] ja surumistunne rinnus * liigne [[higistamine]] * [[libiido]] langus === Psüühilised sümptomid === Psüühilised muutused on lähedastele inimestele (sõbrad, pereliikmed, kolleegid) tavaliselt üsna hästi märgatavad, mistõttu probleemid nendega suhtlemisel on kerged tekkima, kui ei osata käitumismuutuste taga näha haigust ning sellega toime tulla. Kuid vahel suudab inimene oma depressiooni teiste eest hästi varjata. Psüühilised sümptomid on järgmised: * kurvameelsus, meeleheide, [[masendus]], rusutud meeleolu * võimetus tunda rõõmu ([[anhedoonia]]) * madal [[enesehinnang]], väärtusetuse tunne * huvipuudus, apaatsus * suhtlemisprobleemid * süütunne * [[ärevus]] * negatiivne mõtlemine * pessimistlik tulevikunägemus * eneseusalduse puudumine * kergesti ärrituvus, erutuvus, rahutus * kergesti vallanduvad nutuhood * [[luul]]ud * [[Enesetapp|enesetapumõtted]] ja/või -katsed * [[enesevigastamine]] Lisaks kõigele muule valdab haiget tihti ka [[häbi]]tunne oma haiguse pärast ja hirm saada [[Stigma (täpsustus)|stigmatiseeritud]], mistõttu kardetakse sellest rääkida ja abi otsida. Abita jäämine aga süvendab haigust veelgi. Häbitunde ja hirmu põhjuseks on enamasti ühiskonna vähene teadlikkus haigusest ja levinud [[uskumus]], et tegemist on lihtsalt laiskuse, halva tuju, iseloomunäitamise, otsitud vabanduse või muu sellise tahtlikuga. Tihti ei peeta depressiooni piisavaks põhjuseks, et võtta [[Töövõimetusleht|haigusleht]] ja end ravida. == Põhjused == Uuringud on näidanud, et depressiooni põhjustavad peamiselt, 60–70% ulatuses, [[keskkond]]likud tegurid ning [[geen]]ide ja keskkonna koosmõju.<ref name=":0" /> Peamisteks keskkonnast tulenevateks põhjustajateks on suhteprobleemid, rahamured, töökaotus, lähedase kaotus, terviseprobleemid, konfliktid, aga ka harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes.<ref name=":1" /> Ka [[Psühhotrauma|lapsepõlvetraumad]] ja läbielamised ning ebasobiv kasvukeskkond (turvalise täiskasvanu ja positiivse tagasiside puudumine, hooletussejätmine, halvad suhted vanematega jms<ref name="quGfI" />) tekitavad [[aju]]s muutusi, mis mõjutavad inimese [[Vaimne tervis|vaimset tervist]] ja aju funktsioneerimist nii [[laps]]e-, nooruki- kui ka [[täiskasvanu]]eas kuni elu lõpuni. Sama teevad ka täiskasvanueas kogetud tugevad stressorid.<ref name=":0" /> Kuid ka [[Pärilikkus|pärilikku]]st ei saa päris kõrvale jätta. Tervelt 30–40% ulatuses nähakse süüd just halvas geenikombinatsioonis.<ref name=":0" /> Riskirühma kuuluvad inimesed, kelle vereliinis on esinenud depressiooni, suitsiidi(katseid), söömishäireid või [[alkoholism]]i. Samuti on depressioonile vastuvõtlikumad [[Neurootilisus|neurootilised]], tundlikud, paindumatud, raske iseloomuga ja kohusetundlikud inimesed.<ref name="JRyEE" /> Seega on depressioonil mingi pärilikkuse komponent täiesti olemas, kuid muidugi ei tähenda see, et vanema(te)l avaldunud depressioon kindlasti ka lastel vallandub. On uuritud ka kultuurilisi eelsoodumusi ning leitud, et depressiooni levimus on riigiti erinev. Näiteks [[Jaapan]]is saab elu jooksul depressiooni[[diagnoos]]i 3% elanikkonnast, samal ajal kui USAs on sama näitaja 16,9%.<ref name=":1" /> [[Uurimus|Teadusuuringute]] käigus on täheldatud, et kasvajate ja [[C-hepatiidi viirus|C-hepatiidi]] raviks kasutatava [[tsütokiinid]]el põhineva [[Immuunsus|immuun]][[Ravi|teraapia]] kõrvaltoimena tekivad [[patsient]]idel sageli depressioonilaadsed kaebused, mis alluvad [[Antidepressandid|antidepressant]]ravile. See on viinud teadlased oletusele, et tsütokiinidel võib olla depressiooni tekkimise juures oluline roll. Kuid uurimistulemused on olnud vastuolulised.<ref name="BIC3m" /> Mitmed teadusuuringud on leidnud [[Statistika|statistilise]] [[korrelatsioon]]i ka depressiooni ja mõnede põllumajanduslike [[pestitsiid]]ide kasutamise vahel.<ref name="jZJ4l" /><ref name="3KOD3" /><ref name="eFGo9" /><ref name="rEVdN" /><ref name="Rso7V" /><ref name="X7h0L" /> Depressiooni ohtu suurendab ravimata kuulmislangus.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Kuulmislangus algab hiilivalt. Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida |keel=et |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120430056/kuulmislangus-algab-hiilivalt-sumptomid-mida-ei-tohiks-ignoreerida |vaadatud=2026-01-18}}</ref> == Mõju füüsilisele tervisele == On teada, et inimese psüühiline ja füüsiline tervis on teineteisest sõltuvad. Depressiooni võib esile kutsuda mõni raske füüsiline haigus, aga samuti võivad asjad kulgeda vastupidi – depressioon võib olla hoopis mõne füüsilise haiguse põhjustajaks. Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu langeb [[immuunsüsteem]]i vastupanuvõime haigustele. Negatiivsed emotsioonid ja depressioon on seotud varasema suremusega südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Immuunsüsteemi, [[kesknärvisüsteem]]i ja depressiooni omavahelisi mõjusid ja seoseid on palju uuritud ning enamik uuringutest on näidanud, et negatiivsed emotsioonid nõrgestavad [[organism]]i vastupanuvõimet füüsiliste haiguste tekitajatele. On leitud seoseid [[Vähk (haigus)|vähi]] tekke ja arenguga, [[HIV]], südamehaiguste ja [[autoimmuunhaigus]]tega.<ref name="BIC3m" /> Elu jooksul rasket või korduvat depressiooni põdenud inimestel on ka kaks korda suurem risk jääda vanaduses dementseks ja haigestuda Alzheimeri tõppe.<ref name="SO9I6" /><ref name="32KPj" /> == Tüübid == Depressiooni liigitatakse vastavalt raskusastmele kergeks, mõõdukaks või raskekujuliseks. Sümptomitest ja põhjustest lähtuvalt esineb väga palju erinevaid alajaotusi. Siinkohal on toodud Harvard Medical Schooli kodulehel olev põhiliigitus.<ref name="X1mOY" /> # Klassikaline depressioon (''major depression'') on kõige laiemalt levinud depressiooni vorm, mille jooksul inimene tunneb end pidevalt (kaks nädalat või kauem) halvasti. Piltlikult öeldes on inimese emotsioonid heaolu teljel alati miinuspoolel. Seda nimetatakse ka unipolaarseks depressiooniks.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> # Düstüümia ehk püsiv depressiivne häire (''persistent depressive disorder''). Kerge kuid püsiv meeleolulangus, mis kestab vähemalt kaks aastat ning mille ajal inimene ei kaota oma teovõimet, tuleb oma igapäevaeluga rahuldavalt toime, kuid tunneb end seejuures siiski enamasti rõõmutu ja kurvameelsena. Sageli kaasnevad ka une- ja toitumishäired, madal enesehinnang ja energiatase ning lootusetusetunne. # [[Bipolaarne häire]] ''(bipolar disorder)'', varem tuntud ka kui maniakaal-depressiivne häire. Selle häirega inimesel vahelduvad sügavad depressioonihood äärmuslikult suurte energiasööstudega. Emotsioonid käivad seinast seina. Ühel perioodil avalduvad kõige drastilisemad depressiooniilmingud ja teisel perioodil on kõik täpselt vastupidi: grandioossed [[idee]]d, ebarealistlikult kõrge enesehinnang, vähenenud unevajadus, [[Hüperaktiivsus|üliaktiivsus]], suurenenud sugutung ja vajadus naudingute järele, riskialtisus ja laristamine. [[Maania]]hood võivad olla meeldivad, kuid need ei kesta kaua, kuna kutsuvad esile mõtlematut ja enesehävituslikku käitumist, misjärel leiab inimene end taas sügavast depressioonist. Piltlikult öeldes lainetavad inimese emotsioonid heaolu teljel äärmusest äärmusse üles-alla.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> # Sesoonne depressioon (''seasonal affective disorder'' (SAD)), tuntud ka kui talvedepressioon või sügismasendus. See häire esineb tavaliselt sügistalvisel perioodil ja on seotud päeva lühenemise ja valguse vähenemisega. Vähene valgus alandab [[serotoniin]]i ja [[melatoniin]]i taset ning viib keha loomuliku rütmi tasakaalust välja. Raviks kasutatakse põhiliselt valgusteraapiat, aga [[psühhoteraapia]]st ja antidepressantidest võib samuti abi olla. # Perinataalne depressioon ''(perinatal depression)'' esineb vaid naistel [[rasedus]]e ajal (nn sünnituseelne depressioon, ingl k ''prenatal depression'') ja kuni aasta pärast [[sünnitus]]t (nn sünnitusjärgne depressioon, ingl k ''postpartum depression''). See esineb igal seitsmendal rasedal või äsjasünnitanud naisel ning sel on laastav mõju nii naisele endale, vastsündinule kui ka kogu perele. Ravitakse tavaliselt nõustamise ja [[Ravim|medikamentidega]] (vt nt [[zuranoloon]]). # Premenstruaalse [[düsfooria]] häire (''premenstrual dysphoric disorder'' (PMDD)) on premenstruaalse [[sündroom]]i raskem vorm. Sümptomid ilmnevad vahetult enne [[ovulatsioon]]i ja kaovad [[menstruatsioon]]i alates. Võib alluda medikamentravile. == Diagnoosimine ja ravi == Depressioon on haigus, mis ei möödu iseenesest ja enamasti ei saa inimene selle ravimisega üksi hakkama. Lähedaste mõistev suhtumine, igakülgne tugi ja abi on paranemisprotsessis väga olulise tähtsusega. Siiski jäävad aga isegi arenenud riikides peaaegu pooled juhtumitest ravimata, mis kergitab raskete ja korduvjuhtumite ning suitsiidide arvu. Depressioonil on palju erinevaid alavorme ja kulge. Selle eest pole kaitstud ei lapsed, noorukid, täiskasvanud ega vanurid. Sümptomid erinevad arvu, ajalise jaotuse, raskusastme ja püsivuse osas. Sellest tulenevalt on ka ravivajadused erinevad. Eestis kasutatakse haiguste diagnoosimisel [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i (WHO) [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni ehk RHK-10]]. Et arst saaks määrata õige tüübi ja sellele vastava ravi, tuleb talle kõikidest kõrvalekalletest üksikasjalikult rääkida. Neurootilist, reaktiivset ja kerget depressiooni ravitakse peamiselt psühhoteraapiaga, somaatilist ja psühhootilist depressiooni medikamentoosselt antidepressantidega. Sageli vajab patsient aga mõlemat. Luululist depressiooni põdevad inimesed vajavad peaaegu alati [[Statsionaarne ravi|statsionaarset psühhiaatrilist haiglarav]]i<ref name=":3" /> ning eriti rasketel juhtudel, kui inimene on potentsiaalselt ohtlik iseendale või teistele, kasutatakse ka [[elekterkrampravi]].<ref name="bXqIc" /> Elektriline uitnärvi stimulatsioon – naha alla paigaldatud elektristimulaatoriga muudetakse närvirakkude elektrilist aktiivsust. Elektristimulaator annab iga viie minuti tagant 30 sekundilise elektriimpulsi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Conway |eesnimi=Charles R. |perekonnanimi2=Aaronson |eesnimi2=Scott T. |perekonnanimi3=Sackeim |eesnimi3=Harold A. |perekonnanimi4=George |eesnimi4=Mark S. |perekonnanimi5=Zajecka |eesnimi5=John |perekonnanimi6=Bunker |eesnimi6=Mark T. |perekonnanimi7=Duffy |eesnimi7=Walter |perekonnanimi8=Stedman |eesnimi8=Mary |perekonnanimi9=Riva-Posse |eesnimi9=Patricio |perekonnanimi10=Allen |eesnimi10=Rebecca M. |perekonnanimi11=Quevedo |eesnimi11=João |perekonnanimi12=Berger |eesnimi12=Matthew |perekonnanimi13=Alva |eesnimi13=Gustavo |perekonnanimi14=Malik |eesnimi14=Mohd A. |perekonnanimi15=Dunner |eesnimi15=David L. |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Vagus nerve stimulation in treatment-resistant depression: A one-year, randomized, sham-controlled trial |url=https://www.brainstimjrnl.com/article/S1935-861X%2824%2901390-1/fulltext |ajakiri=Brain Stimulation: Basic, Translational, and Clinical Research in Neuromodulation |keel=English |aastakäik=18 |üksiknumber=3 |doi=10.1016/j.br |issn=1935-861X}}</ref> WHO ei soovita antidepressante lastele ega täiskasvanutele kerge depressiooni raviks, samuti mitte eritähelepanu vajavatele täiskasvanutele.<ref name=":4" /> == Epidemioloogia == {{Vaata|Depressiooni epidemioloogia}} WHO andmetel on depressioon kogu maailmas vaimse tervise haigustest esikohal. Igal aastal kannatab üle 300 miljoni inimese depressiooni all ja peaaegu 800 000 neist teeb seetõttu enesetapu. 15–29aastaste inimeste seas on suitsiid [[surm]]a põhjustest teisel kohal.<ref name=":4" /> Enamikus maades on 8–12% elanikkonnast elu kestel vähemalt korra depressiooni põdenud.<ref name=":1" /> Umbes 10–15%-l maailma täiskasvanuist on diagnoositud kerge depressioon, 5% kannatab sügava depressiooni all. WHO andmetel oli depressiooni levimus [[Euroopa]]s 2017. aastal keskmiselt 5,0%, [[Eesti]]s 5,9%<ref name="aAjt9" />, kuid spetsialistide hinnangul on depressioon Eestis aladiagnoositud.<ref name="Kgvx9" /> Kuigi viimasel ajal tehakse hoolega teavitustööd ja [[Kampaania|ennetuskampaaniaid]] ning on märgatud edusammegi, näitab [[statistika]] siiski veel depressiooni sagenemist. [[Prognoos]]itakse, et 2030. aastaks on depressioonist saanud üldse kõige sagedamini diagnoositud haigus maailmas.<ref name="AsQjK" /> Juba praegu on raske depressioon [[Naine|naiste]] seas kõige enam levinud haigus. 2010. aastal olid globaalsed näitajad naiste ja [[mees]]te depressiooni [[haigestumus]]e osas vastavalt 5,5% ja 3,2%. Kõige ohustatumad on noored naised vanuses 14–25 aastat.<ref name="RU8qw" /> == Ajalugu == {{Vaata|Depressiooni ajalugu}} Kuigi depressiooni peetakse tihti moodsa aja haiguseks, diagnoositi seda juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. [[Hippokrates]] tegi oma kirjutistes vahet lihtsalt kurbusel ja depressiivsel häirel. Kurvameelsust peeti loomulikuks reaktsiooniks kaotusele, häirele viidati aga siis, kui meeleolulanguse põhjust ei õnnestunud välja selgitada, kui see oli ebaproportsionaalselt tugev või kestis ebanormaalselt kaua.<ref name=":6" /> Esimest korda püüti depressiooni alamliike kategoriseerida 17. sajandil.<ref name=":6" /> Depressiooni on rahvasuus nimetatud ka järgmiste nimetustega: '''kurvameelsus''', '''masendus''', '''meeleolu langus''', '''nukrus koos tusameelsusega''', '''[[melanhoolia]]''', '''spliin'''.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[Depressiivne realism]] *[[Bipolaarne häire]] *[[Ärevushäire]] *[[Ülemaailmne vaimse tervise päev]] *[[Elekterkrampravi]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="NIMH">{{Netiviide |url=https://www.nimh.nih.gov/health/topics/depression/index.shtml |pealkiri=NIMH >> Depression |väljaandja=[[National Institute of Mental Health]] |vaadatud=9. septembril 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="RichardsOhara">Richards & O'Hara 2014, [https://books.google.ee/books?id=9jpsAwAAQBAJ&pg=PA254&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false lk 254].</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Kelli Lehto|url=http://eplblog.ut.ee/2017/12/05/epli-liikmeks-saanud-dr-kelli-lehto-tutvustab-end/|pealkiri=EPLi liikme dr Kelli Lehto tutvustus|väljaanne=Eesti Psühholoogide Liidu blogi|aeg=5.12.2017|vaadatud=28.04.2018|arhiivimisaeg=30.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180430114725/http://eplblog.ut.ee/2017/12/05/epli-liikmeks-saanud-dr-kelli-lehto-tutvustab-end/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":5">{{Netiviide|autor=|url=https://ifightdepression.com/et/koigile/tunnused-ja-suemptomid|pealkiri=Mis on depressiooni tunnused ja sümptomid?|väljaanne=I Fight Depression|aeg=|vaadatud=28.04.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Anti Liiv|url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/depressioon/id-220|pealkiri=Depressioon|väljaanne=Kliinik.ee. Tervise ABC|aeg=|vaadatud=28.04.2018}}</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=http://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/depression|pealkiri=Depression|väljaanne=World Health Organization|aeg=22.03.2018|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.ulifeline.org/articles/399-bipolar-depression-vs-unipolar-depression|pealkiri=What is the difference between bipolar depression and depression?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.04.2018|arhiivimisaeg=30.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180430115236/http://www.ulifeline.org/articles/399-bipolar-depression-vs-unipolar-depression|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://ifightdepression.com/et/koigile/depressiooni-vormid|pealkiri=Milliseid depressiooni vorme esineb?|väljaanne=I Fight Depression|aeg=|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|autor=Allan V. Horwitz, Jerome C. Wakefield, Lorenzo Lorenzo-Luaces|url=http://www.oxfordhandbooks.com/view/10.1093/oxfordhb/9780199973965.001.0001/oxfordhb-9780199973965-e-2|pealkiri=History of Depression|väljaanne=The Oxford Handbook of Mood Disorders|aeg=aprill 2016|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name="quGfI">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Depression in childhood and adolescence |ajakiri=Journal of the Canadian Academy of Child and Adolescent Psychiatry |perekonnanimi=Maughan |eesnimi=Barbara |kuupäev=2013 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23390431/ |aastakäik=22 |üksiknumber=1 |lehekülg=35-40 |perekonnanimi2=Collishaw |eesnimi2=Stephan |perekonnanimi3=Stingaris |eesnimi3=Argyris |pmid=23390431}}</ref> <ref name="JRyEE">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Relationships between personality traits and depression in the light of the “Big Five” and their different facets |ajakiri=L'Évolution Psychiatrique |perekonnanimi=Rourdy |eesnimi=Rajaa |kuupäev= |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0014385517300920 |aastakäik=82 |üksiknumber=4 |lehekülg=27–37 |perekonnanimi2=Petot |eesnimi2=Jean-Michel |doi=10.1016/j.evopsy.2017.08.002}}</ref> <ref name="BIC3m">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Õnnetunne ja immuunsüsteem |ajakiri=Eesti Arst |perekonnanimi=Ainjärv |eesnimi=Heldi |kuupäev=2007 |url=https://eestiarst.ee/onnetunne-ja-immuunsusteem/ |aastakäik=86 |üksiknumber=1 |lehekülg=31–34 |perekonnanimi2=Linnamägi |eesnimi2=Ülla}}</ref> <ref name="jZJ4l">Psychiatric disorders among Egyptian pesticide applicators and formulators. By Amr MM, Halim ZS, Moussa SS. In Environ Res. 1997;73(1-2):193-9. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9311547 PMID 9311547]</ref> <ref name="3KOD3">Depression and pesticide exposures among private pesticide applicators enrolled in the Agricultural Health Study. By Beseler CL, Stallones L, Hoppin JA, Alavanja MC, Blair A, Keefe T, Kamel F. In: Environ Health Perspect. 2008 Dec; 116(12):1713-9.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19079725 PMID 19079725]</ref> <ref name="eFGo9">A cohort study of pesticide poisoning and depression in Colorado farm residents. By Beseler CL, Stallones L. In Ann Epidemiol. 2008 Oct; 18(10):768-74.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18693039 PMID 18693039]</ref> <ref name="rEVdN">Mood disorders hospitalizations, suicide attempts, and suicide mortality among agricultural workers and residents in an area with intensive use of pesticides in Brazil. By Meyer A, Koifman S, Koifman RJ, Moreira JC, de Rezende Chrisman J, Abreu-Villaca Y. In J Toxicol Environ Health A. 2010; 73(13-14):866-77. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20563920 PMID 20563920]</ref> <ref name="Rso7V">Suicide and potential occupational exposure to pesticides, Colorado 1990-1999 , By Stallones L. In J Agromedicine. 2006; 11(3-4):107-12. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19274902 PMID 19274902]</ref> <ref name="X7h0L">Increased risk of suicide with exposure to pesticides in an intensive agricultural area. A 12-year retrospective study. Di Parrón T, Hernández AF, Villanueva E. In Forensic Sci Int. 1996 May 17; 79(1):53-63.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8635774 PMID 8635774]</ref> <ref name="SO9I6">{{Netiviide|autor=Joe Herbert|url=https://www.psychologytoday.com/us/blog/hormones-and-the-brain/201604/depression-is-risk-alzheimer-s-we-need-know-why|pealkiri=Depression Is a Risk for Alzheimer’s: We Need to Know Why.|väljaanne=Psychology Today|aeg=25.04.2016|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name="32KPj">{{Netiviide|autor=|url=https://www.alzheimersresearchuk.org/steadily-increasing-depression-linked-to-higher-dementia-risk-in-over-55s/|pealkiri=Steadily increasing depression linked to higher dementia risk in over 55s|väljaanne=Alzheimer's Research UK|aeg=29.04.2016|vaadatud=29.04.2018|arhiivimisaeg=30.04.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180430114525/https://www.alzheimersresearchuk.org/steadily-increasing-depression-linked-to-higher-dementia-risk-in-over-55s/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="X1mOY">{{Netiviide|autor=Beverly Merz|url=https://www.health.harvard.edu/mind-and-mood/six-common-depression-types|pealkiri=Six common depression types|väljaanne=|aeg=jaanuar 2017|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name="bXqIc">{{Netiviide|autor=Black Dog Institute|url=https://www.blackdoginstitute.org.au/docs/default-source/factsheets/electroconvulsive-therapy.pdf?sfvrsn=6|pealkiri=Electroconvulsive Therapy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.04.2018}}</ref> <ref name="aAjt9">{{Netiviide|autor=|url=http://www.euro.who.int/en/countries/estonia/data-and-statistics/infographic-depression-in-estonia-2017|pealkiri=Infographic – Depression in Estonia (2017)|väljaanne=World Health Organization|aeg=aprill 2017|vaadatud=29.04.2018|arhiivimisaeg=3.11.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181103120954/http://www.euro.who.int/en/countries/estonia/data-and-statistics/infographic-depression-in-estonia-2017|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Kgvx9">{{Netiviide|autor=|url=http://psyhhoteraapia.ee/selts/lugemist-ja-muud/teraapiast/depressioon/|pealkiri=Depressioon|väljaanne=Eesti Psühhoanalüütiline Selts|aeg=|vaadatud=01.05.2018|arhiivimisaeg=2.05.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180502140145/http://psyhhoteraapia.ee/selts/lugemist-ja-muud/teraapiast/depressioon/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="AsQjK">{{Netiviide|autor=Deborah Wan|url=http://www.who.int/mental_health/management/depression/wfmh_paper_depression_wmhd_2012.pdf|pealkiri=Foreword|väljaanne=DEPRESSION: A Global Crisis World Mental Health Day, October 10 2012|aeg=10.10.2012|vaadatud=01.05.2018}}</ref> <ref name="RU8qw">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Why is depression more prevalent in women? |ajakiri=Journal of Psychiatry and Neuroscience |perekonnanimi=Albert |eesnimi=Paul R. |kuupäev=2015 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4478054/ |aastakäik=40 |üksiknumber=4 |lehekülg=219–221 |doi=10.1503/jpn.150205 |pmid=26107348}}</ref> <ref name="DSM5">{{citation|author=American Psychiatric Association|year=2013|title=Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders|location=Arlington|publisher=American Psychiatric Publishing|pages=160–168|isbn=978-0-89042-555-8|edition=5th|url=https://www.psychiatry.org/psychiatrists/practice/dsm/dsm-5|accessdate=22.07.2016|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160731072609/https://psychiatry.org/psychiatrists/practice/dsm/dsm-5|archivedate=31.07.2016}}</ref> <ref name="Kes2013">{{cite journal |vauthors=Kessler RC, Bromet EJ |title=The epidemiology of depression across cultures |journal=Annual Review of Public Health |volume=34 |pages=119–38 |date=2013 |pmid=23514317 |pmc=4100461 |doi=10.1146/annurev-publhealth-031912-114409| issn=0163-7525}}</ref> <ref name="GBD2015Pre">{{cite journal | author = ((GBD 2015 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators)) | title = Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 310 diseases and injuries, 1990–2015: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2015 | journal = Lancet | volume = 388 | issue = 10053 | pages = 1545–1602 |date=oktoober 2016 | pmid = 27733282 | pmc = 5055577 | doi = 10.1016/S0140-6736(16)31678-6}}</ref> }} == Kirjandus == * Richards, C. Steven & O'hara, Michael W. (2014). ''[https://books.google.ee/books?id=9jpsAwAAQBAJ&hl=et&source=gbs_navlinks_s The Oxford Handbook of Depression and Comorbidity]''. [[Oxford University Press]]. ISBN 9780199797042 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * http://peaasi.ee * http://saeioleyksi.net.ee/ * https://ifightdepression.com/et/start (mh ka eesti keeles) * [http://raulpage.org/depress/depress5.html Dr. John Preston – Kuidas jagu saada depressioonist] * [http://www.novaator.ee/ET//depressioon_kahandab_aju/ "Depressioon kahandab aju"] Novaator, 6. juuli 2011 * Anne Kleinberg, Peeter Jaanson, Andres Lehtmets, Anu Aluoja, Veiko Vasar, Kadri Suija, Pille Ööpik, [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf Depressiooni ravijuhend perearstidele], [[Eesti Arst]] 2011; 90(9):431–446, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014) [[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] rheszjk7hfk1wedrtz1w95kz8697mz7 0 46911 7191435 6921430 2026-07-12T08:58:37Z Kuriuss 38125 7191435 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Taksonitabel | nimi = Gupi | värvus = loomad | pilt = Guppy pho 0048.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = ''[[Cyprinodontiformes]]'' | sugukond = [[Kirevkalalased]] ''Poeciliidae'' | perekond = [[Kirevkala]] ''Poecilia'' | liik = '''Gupi''' | binaarne = ''Poecilia reticulata'' }} '''Gupi''' ehk '''miljonikala''' (''Poecilia reticulata'') on [[kirevkala]] perekonda kuuluv kalaliik. Liik pärineb Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ([[Venezuela]], [[Barbados]], [[Trinidad]], Põhja-[[Brasiilia]] ja [[Guyana]]), kuid teda on bioloogilise moskiitotõrjevahendina aklimatiseeritud paljudesse regioonidesse üle maakera. Looduses elab gupi soojades allikates ja nendest moodustunud veekogudes, rohtukasvanud kraavides ja ojades. Rühm kalaliigi esindajaid viidi{{millal}} ka Hollandisse, kus nad elavad Coruse terasetehase jahutusvees. See avaldas ootamatut mõju liigi arengule: sealne arvukus kasvab jõudsalt ja kalade suurus on läbi teinud drastilise muutuse – normaalsuuruses gupid on seal 12 cm pikad. Gupit on palju kasutatud bioloogilises uurimistöös, eriti tänuväärne on liik olnud geneetika ja loodusliku evolutsiooni uurimisel. Konkreetsemalt on palju uuritud gupide populatsiooni Trinidadi saarel (Venezuela rannikust kirdes), kus gupid asustavad väga piiratud mahuga magedaveelist asuala.{{lisa viide}} Tänu rahulikule loomusele ja vastupidavusele on gupi ideaalne kalaliik algajale akvaariumipidajale ning üks armastatumaid akvaariumikalu üldse. Ta eelistab karedaveelist akvaariumi ja talub erakordselt hästi vee liigset soolsust. Gupi kuulub elussünnitajate hulka ja liigi aretamine on väga lihtne. Kui betta puhul on kõige iseloomulikum tunnus agressiivsus, siis gupi puhul soodumus sigida. Looduslik gupi on hall kuni oliivroheline, ent valikulise aretustöö tulemusena on tänapäeval poodides saadaval kõikvõimalikes värvitoonides ja erikujuliste uimedega variatsioone. Isased on emastest väiksemad emased umbes 7 cm, isased 4 cm pikad ja iseloomuliku mõõgakujulise pärakuuimega (gonopood), mis on omane kõigile elussünnitajatest hammaskarplaste (''Poeciliidae'') sugukonna liikmetele. Kui emased on tavaliselt helepruuni või -halli värvi (v.a kollakasvalged [[albiino]]d), siis isastel on värviline sabauim ja kõikvõimalike mustritega kaetud kere. == Toitumine == Gupid on toidu suhtes väga leplikud: nad söövad kõiki kalatoite ja kuna neil on väikesed kõhud, on neid kerge üle toita. Gupide võimetus toiduga piiri pidada seab kalaomanikele piirangu – toitu tuleb anda nii palju, et kalad jaksavad selle ära süüa kahe minuti jooksul. Vastasel juhul lähevad nad paksuks, samuti kujutab ülejäänud ja akvaariumi põhja vajunud toit riknedes ohtu akvaariumivee kvaliteedile. Juhul kui omanik peab mingil põhjusel kodust eemal olema, ei pea gupide pärast muretsema – nad saavad toiduta edukalt hakkama kuni kaks nädalat. Asjatundjad ei soovitagi kalu jätta kogemusteta naabrite või sugulaste hoole alla, vaid jätta nad lihtsalt toitmata. Pikemaajalise eemaloleku puhul soovitatakse automaatset kalatoitjat. Gupid on segatoitlased, seega on eelistatud võimalikult lai toiduvalik. Elustoit on akvaariumikaladele parim, ent see ei ole alati hõlpsasti saadaval. Sellepärast loovad kogenud aretajad oma eluskultuurid. Eestis müüakse elustoitu üha vähemates poodides, sest ostetud elustoiduga võib akvaariumisse sattuda ohtlikke bakterikultuure, kuigi usaldusväärse müüja puhul ei tohiks sellist probleemi olla. Tüüpilised elustoidud on vesikirbud, sääsevastsed, valgeliimukad, mudatuplased, alamad vähid ja väiksed limukad. Väga hea alternatiiv elustoidule on sügavkülmutatud toit, mis on külmutatud nii, et selles on võimalikult vähe lisaniiskust, seega säilib see pikka aega. Kolmas võimalus on helvestoit, mis sisaldab samuti palju toitaineid ja on seetõttu eelnevatele hea alternatiiv. Sääsevastsed on gupide looduslik toit. Neid saab loodusest ise püüda, eriti palju on mitmesuguseid putukavastseid leida kevaditi veekogude pinnal. Valgeliimukad ja surusääskede vastsed sisaldavad palju rasva, mistõttu võib neid anda vaid mõõdukates kogustes ja üksnes täiskasvanud gupidele. Valgeliimukad tuleb lõigata väikesteks tükkideks, sest nad on gupide suhu mahtumiseks liiga suured. Soolavähid sisaldavad palju [[proteiin]]i ja on seetõttu parim valguallikas. == Paljunemine ja eluviis == [[Image:Guppy1.jpg|pisi|Isane gupi. Näha on kõhu all paiknev eriliselt väljaarenenud [[anaaluim]] ([[gonopood]]).]] Gupidel on katkematu, saadavalolevatest ressurssidest sõltumatu ja mitteterritoriaalne paaritumissüsteem. Nad on ideaalne näide ekstreemsest sugulisest kahekujulisusest: isased on eredalt värvunud ja polümorfsed, emased aga alalhoidlikult elukohaga kokkusulanduvat (kaitse)värvi. Lisaks ilmneb soost olenev kahekujulisus keha pikkuses: ilma sabata on isaste kehapikkus 12–17 mm, emaste kehapikkus aga ületab sageli 20 mm. Emaste kehapikkuse ja viljakuse vahel on otsene seos, isaste puhul sellist seost ei esine. [[Sooline dimorfism|Suguline dimorfism]] on seksuaalse valiku, röövloomade surve ja ajalooliste tegurite koostoime vili. Seksuaalne valik on protsess, milles indiviidid erinevad teineteisest võimelt konkureerida teistega paaritumise protsessis või ligi tõmmata vastassoo esindajaid. Teisestel seksuaalsetel karakteristikutel, nagu näiteks oranž pigmentatsioon ja liikumine, on gupide seksuaalse valiku arengus väga tähtis osa. Nimetatud omadused isase gupi puhul näitavad emasele, et tegu on osava toiduhankijaga, kes on terve ja kannab häid geene. Nii ongi isased gupid arenenud värvuselt erksamaks ja kurameerimiskäitumiselt ärksamaks. On teaduslikult tõestatud, et emastel on [[aisting]]uline eelarvamus, justkui seostuksid erksad värvid haruldaste toitumiskohtadega. Näiteks eelistavad emased oranži värvusega isast isegi juhul, kui see pole värvust põhjustavate haruldaste [[karotenoid]]idega kunagi kokku puutunud, mitte tuhmi värvi suguvenda, kes on kasvanud just karotenoidipõhise toidu peal. Lisaks sellele eelistavad emased pigem suurt kasvu isaseid. Eeltoodu põhjendab selgelt, et vabalt sigivate gupide populatsioonis kerkivad esile või kinnistuvad mingid eelistatud omadused. 2004. aastal Leedsi ja Bathi ülikoolis korraldatud uurimus näitas, et gupid elavad keerukates võrgustikes, valides ja meelde jättes oma sotsiaalseid partnereid. Elussünnitajatel hammaskarplastel areneb mari emaorganismis. Isaskala juhib seemneniidid gonopoodi abil emaskala munajuhasse, kust need tungivad edasi ja viljastavad munarakud, mis seejärel arenevad munasarjas looteiks. Loodete arenemisprotsess kestab umbes 35–40 päeva. Emakala võib 3–4 kuu möödudes sünnitada ka isaskalata, sest munajuhas säilinud seemneniidid viljastavad munarakud. == Enesekaitsekäitumine == Loomad muudavad oma käitumist neid ohustavate eri röövloomade mitmekesisuse järgi. Trinidadi gupid on olnud oluline allikas süsteemina, mille abil uurida enesekaitsekäitumise evolutsiooni, sest sealsed geograafiliselt isoleeritud gupipopulatsioonid puutuvad kokku vees elavate röövloomadega. Kuigi selliste röövloomade mõju on põhjalikult kirjeldatud, ei teata veel eriti palju teist tüüpi kiskjate mõjust looduslikule valikule. Denisoni ülikooli bioloogia osakonnas uuriti loodusest püütud isendite reageeringut veeloomast ja tehislikule õhukiskjale (linnule). Sealjuures uuriti eraldi nii allavoolu kui ka ülesvoolu elavate populatsioonide käitumist. Nagu ka varem oli tõestatud, näitas see uurimus, et allavoolu-populatsioonidest pärit isendid vastasid vees olevale ohule palju ärksamalt ja tugevama reageeringuga kui nende ülesvoolu-populatsioonidest liigikaaslased. Gupid reageerisid ka potentsiaalsele õhust tulevale ohule. Reageeringud erinesid, kuigi mõlema katserühma isendid demonstreerisid sama suurt käitumuslikku vastust. Ülesvoolukalad kaldusid neelduma paigale akvaariumi põhja, samas kui allavoolukalad proovisid leida varju, mille alla hädaohu eest peituda. Vaatlustulemused annavad põhjust oletada, et sellised enesekaitsestrateegiad lähtuvad liigi elukoha omadustest. Kuna käitumine õhust tuleva ohu korral erines veeröövlooma ohust nii suurel määral, võib väita, et eri tüüpi kiskjad avaldavad vastuolulist mõju enesekaitsekäitumise evolutsioonile. Allavoolugupid peavad end kaitsma nii vee- kui ka teiste kiskjate eest ja on seepärast omandanud universaalsema käitumise kui ülesvoolu-populatsioonidesse kuuluvad. See uurimus tõestas edukalt, et uurides mingi liigi enesekaitsestrateegia kujunemise ajalugu, peaksime kaaluma ka võimalust, et subjekti käitumise kujunemist võisid korraga suunata mitut eri tüüpi kiskjad, kes liigi elupiirkonnas esinevad. Samuti on esitatud erinevusi Trinidadi gupide fenotüübis, mis puudutab sotsiaalset ja seksuaalkäitumist ning elukohavaliku strateegiaid populatsioonides, mis elavad erineva röövlooma ohuga piirkondades. Samas peab arvestama, et võib olla ka teisi keskkonnaerinevusi, mis tingisid röövloomade paljususe/vähesuse ning muutsid gupide käitumist. Alati ei saa populatsioonide käitumise erinevust põhjendada enesekaitsevajadusega. [[Kategooria:Kalad]] [[Kategooria:Akvaariumikalad]] rtjy20srvns12itljned737frovp0ex 0 51389 7191194 7096431 2026-07-11T21:24:45Z ~2026-33657-65 231127 7191194 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Infokast muusik | nimi = Veljo Tormis | pilt = Veljo Tormis.jpg | pildiallkiri = Veljo Tormis (2004) | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = | alias = | sünniaeg = [[7. august]] [[1930]] | sünnikoht = [[Kuusalu vald]], [[Harju maakond|Harjumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2017|1|21|1930|8|7}} | surmakoht = [[Tallinn]] | päritolu = | pill = | stiil = | amet = helilooja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Veljo Tormis''' (kuni 25. veebruarini 1936 '''Veljo Sturm'''; [[7. august]] [[1930]] Kõrveaia koht, [[Aru (Kuusalu)|Aru küla]], [[Kuusalu vald]], [[Harju maakond|Harjumaa]] – [[21. jaanuar]] [[2017]] [[Tallinn]]) oli eesti [[helilooja]]. == Elulugu == Aastatel [[1937]]–[[1942]] elas ta [[Kivi-Vigala]]s, kus tema isa [[Riho Tormis]] töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama.<ref name="9t5sI" /> Aastatel [[1942]]–[[1943]] võttis ta [[August Topman]]ilt [[orel]]itunde, [[1943]]–[[1944]] õppis ta Topmani juures orelit [[Tallinna Konservatoorium]]is. Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal [[Tallinna Riiklik Muusikakool]], jätkas Tormis oreliõpinguid seal [[Salme Krull|Salme Krulli]] klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli esimesi lõpetajaid. 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks [[Villem Kapp]]. 1950. aastal lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]]. [[1951]]–[[1956]] õppis Tormis [[:en:Vissarion_Shebalin|Vissarion Šebalini]] juures kompositsiooni. Šebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud [[Ester Mägi]]. Aastatel [[1956]]–[[1960]] oli [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakooli]] õpetaja, tema õpilaste seas oli [[Kuldar Sink]] ja Tormisest vaid viis aastat noorem [[Arvo Pärt]]. [[1956]]–1969 oli ta [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti NSV Heliloojate Liidu]] nõustaja, [[1974]]–[[1989]] samas esimene asetäitja. [[1969]]. aastast oli ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis oli [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige 1956. aastast. Tormis oli [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] professor. 1997. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. == Helilooming == Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] rahvaste igivana [[rahvalaul]]uga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on [[loits]] "[[Raua needmine]]" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni [[liivlased|liivi]], [[vadjalased|vadja]], [[isurid|isuri]], [[ingerisoomlased|ingerisoome]], [[vepslased|vepsa]] ja [[karjalased|karjala]] motiividest). Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta kirjutas palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt [[Eino Tamberg]]i, [[Arvo Pärt|Pärdi]] ja [[Jaan Rääts]]aga [[uusklassitsism (muusika)|uusklassitsistina]]. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud žanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises helikeeles on tal mitmeid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" ([[Paul-Eerik Rummo]], 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas [[flööt]]. Sarnaselt Pärdiga katsetas Tormis [[dodekafoonia]]ga (ooperis "Luigelend", 1964 ja laulutsüklis "Kümme haikut", 1966 [[Jaan Kaplinski]] sõnadele) ning otsis lühemaid vorme. 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuride tsüklis "Looduspildid" (1964–1969, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"). Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutatud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas [[Vladimir Lenin|Lenini]] teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" [[Hando Runnel]]i tekstile. [[2007]]. aasta [[Eesti Muusika Päevad]] algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema [[1966]] kirjutatud [[ooper]] "Luigelend" ja Eesti noored [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.<ref name="3oE9L" /> Veljo Tormis oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Kõige enam levis "Raua needmine", mida Rootsi Raadiokoor kandis [[Eric Ericson]]i juhatusel ette juba 1970. aastail. Sellele järgnes "Ingerimaa õhtud". Üks enim Rootsis Veljo Tormise loomingut esitanud koor on Uppsala meeskoor Orphei Drängar, kelle esituses on Tormise muusikat salvestatud ka heliplaatidele.<ref name="7zk2U" /> Helilooja 90. sünniaastapäevaks 7. augustil 2020 oli plaanis avada Veljo Tormise Virtuaalkeskus eesmärgiga koondada erinevates virtuaalmeediaallikates asuv helilooming ja heliloojaga seotud teave ühtsesse keskusse, millele on internetis juurdepääs (Portaal) kogu maailmast.<ref>{{Netiviide|autor=Iti Teder|url=https://kooriyhing.ee/veljo-tormise-virtuaalkeskuse-teabe-kogumine/|pealkiri=Veljo Tormise Virtuaalkeskuse teabe kogumine|väljaanne=Eesti kooriühingu koduleht|aeg=|vaadatud=}}</ref> ===Teosed=== *1948, 7. märts meeskoorilaul "Hundisõnad". Tekst rahvaluulest. V. Tormise esimene teos. *1949, "Süit Vigala rahvaviisidest viiulile ja klaverile", Soololaul "Lennaku laul". *1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile ([[Juhan Liiv]]) *1956 **avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile **"Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile *1958 **Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile **"Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) **"Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile ([[Minni Nurme]]) *1959 **avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile **"Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud [[Olli Kõiva]]) *1960 **"Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") **"Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv) *1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele *1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo) *1963 ** "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo) **"Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile *1964 **"Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile ([[Viivi Luik]]) – "Looduspildid III"; "Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo); "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) ** "Luigelend", kammerooper (libreto [[Osvald Tooming]]a põhjal [[Enn Vetemaa]], stsenaarium [[Kaarel Ird]]) *1965 **"Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) **"Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo) **"Meestelaulud", lavalugu meeskoorile ja lugejale (rahvaluule) ** "Luigelend", süit samanimelisest ooperist sümfooniaorkestrile *1966 **"Kevadkillud", kuus miniatuuri naiskoorile (Jaan Kaplinski) – "Looduspildid I" **"Kiigelaulud", kuus laulu naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud IV" **"Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski) **"Lauliku lapsepõli" naiskoorile (rahvaluule) *1967 **"Vanemuine", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile **"Jaanilaulud", seitse laulu mees- ja naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud V" **"Kadrilaulud", neli laulu naiskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud II" **"Mardilaulud", üheksa laulu meeskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud I" **"Vastlalaulud", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) – "Eesti kalendrilaulud III" *1968 **"Laulu algus" ühendkooridele (Hando Runnel) **"Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) – "Looduspildid IV" *1969 **"Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski) **"Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski) **"Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) **"Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) – "Looduspildid II" **"Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule) **"Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile) *1970 **"Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule) **"Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile **"Päike, maa ja meri", kantaat sopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile *1971 **"Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule) **"Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal) *1972 **"Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule) **"Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule) **"Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule) **"Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) **"Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele **"[[Raua needmine]]" tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) **"Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere) *1973 **"Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) **"Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv) *1974 **"Laulja" meeskoorile, orelile ja löökpillidele (Kristjan Jaak Peterson) **"[[Pikse litaania]]" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep) **"Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa) **"Kaks eesti runolaulu" kahele metsosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski) *1975 **"Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest) **"Naistelaulud", põimik regivärsilistest rahvalauludest metsosopranile ja naiskoorile (rahvaluule; libreto Jaan Kaplinski) *1976 "Põhja-vene bõliina" meeskoorile (rahvaluule) * 1977 "Hääled Tammsaare karjapõlvest" tenorile, meeskoorile, kampaniilile, lehmakellale, kuljustele ja fonogrammile *1978 **"Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana) **"Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) **"Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep) *1979 **"[[Ingerimaa õhtud]]", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) **"Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile **"Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu metsosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule) **"Lindpriiuse päevad" metsosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel) **"Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule) **"Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding) *1980 **"[[Eesti ballaadid]]", ballett-kantaat sopranile, metsosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) **"Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel) *1981 **"Eestlase laulukesed", neli laulu segakoorile (Hando Runnel) **"Kojusaatmissõnad" meeskoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala") **"Küsimus on..." tenorile ja segakoorile (tekst Olaf Utt'i artiklist ajalehest Sirp ja Vasar) **"Laulusild" meeskoorile/naiskoorile/segakoorile ("Kalevala" ja eesti rahvaluule) **"Lojaalsed laulukesed", kolm laulu segakoorile (Hando Runnel) **"Mis siin naerda on?" naiskoorile (Hando Runnel) **"Mõtisklusi Hando Runneliga", neli laulu segakoorile/meeskoorile (Hando Runnel) **"Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile **"Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv) **"Viimane laev – Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) **"Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel) **"Stagna-aja laulukesi" (Hando Runnel ja Juhan Liiv) *1982 **"Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) **"Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978–1982) **"Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule) **"Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule) **"Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) **"Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule) *1983 **"Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule) **"Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) **"Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule) *1984 **"Kaitse, Jumal, sõja eest!/ Varjele, Jumala, soasta" meeskoorile ja tam-tamile ("Kanteletar") **"Sõjakulleri sõit" meeskoorile ("Kalevipoeg") **"Vepsa talv" meeskoorile (rahvaluule) **"Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile/ baritonile klaveri saatega ("Kanteletar") *1985 **"Kalevala 17. runo" meeskoorile, lugejale ja rahvapillidele ("Kalevala", seadnud A. Ambus) **"Jõudu tööle!", kantaat segakoorile (Juhan Viiding) **"Kaheksa tuntud eesti laulu" segakoorile (L. Koidula, M. Moon, Fr. Kuhlbars, K. Ruut, M. Körber, A. Reinvald, G. Wulff-õis, E. Wöhrmann) **"Karja kojukutse/ Karjan kotiinkutsu" lastekoorile/ naiskoorile ja sopranile ("Kalevala") **"Väinämöise venesõit" naiskoorile/ lastekoorile ("Kalevala") *1986 "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt) * 1987 **"Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala") **"Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis) **"Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel) **"Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule) *1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile *1989 **"Ilmiantajan tarina / Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) **"Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) **"Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule) **"Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) *1990 **"Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile **"Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala") *1991 **"Kolme Karjalan neitoa/ Kolm Karjala neidu", kolm laulu lastekoorile ("Kanteletar") **"Kord me tuleme tagasi" meeskoorile (Jaan Kaplinski) **"Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv) *1992 "[[Piiskop ja pagan]]" vokaalansamblile (seade meeskoorile 1995, [[Henrik (Uppsala piiskop)|piiskop Henriku]] ja [[Lalli (piiskopitapja)|Lalli]] legendi ainetel) *1993 "Meelespea" (In memoriam Gustav Ernesaks) segakoorile (seade meeskoorile) * 1994 **"Kullervo sõnum" segakoorile/ vokaalansamblile ("Kalevala") **"Suomalais-ugrilaisia maisemia/ Soome-ugri maastikud", 15 soome-ugri rahvaste laulu lastekoorile *1996 "[[Incantatio maris aestuosi]]/ Tormise mere loits" meeskoorile ("Kalevala") * 1997 "Sampo tagumine" naiskoorile ("Kalevala") (seade meeskoorile) * 1998 **"Kuulmata kuskil kumiseb kodu" segakoorile (Ernst Enno) **"Noore suve muinasjutt" segakoorile (Ernst Enno) *1999 "Sünnisõnad", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Jaan Kaplinski) * 2000 "Lauliku lõpusõnad" segakoorile (seade meeskoorile) == Tunnustus == *[[1967]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] *[[1970]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] *[[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] ("[[Kevade (film)|Kevade]]" filmimuusika eest) *[[1974]] – [[NSV Liidu riiklik preemia]] *[[1975]] – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *[[1980]] ja [[1986]] – [[Eesti NSV muusika aastapreemia]] *[[1987]] – [[NSV Liidu rahvakunstnik]] *[[1991]] – Kuusalu valla aukodanik *[[1993]] – [[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia]] *[[1995]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] *[[1996]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|876}}</ref> *[[1998]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *[[2000]] – [[Tallinna vapimärk]] *[[2000]] – [[Balti Assamblee kunstipreemia]] *[[2002]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] elutöö eest *[[2005]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *[[2005]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (lavastus "[[Eesti ballaadid]]", koos [[Tõnu Kaljuste]], [[Peeter Jalakas|Peeter Jalaka]], [[Aki Suzuki]], [[Enar Tarmo]] ja [[Reet Aus|Reet Ausiga]]) *[[2006]] – [[Vigala vald|Vigala valla]] aukodanik<ref name="cXc6X" /> *[[2009]] – [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]]<ref name="rLG11" /> *[[2010]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17678}}</ref> *[[2010]] – [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]] *[[2015]] – [[PÖFFi elutööpreemia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. november 2015 |pealkiri=Arvo Pärt ja Veljo Tormis pälvisid PÖFFi elutööpreemia |url=https://www.arvopart.ee/arvo-part-and-veljo-tormis-recive-the-poff-lifetime-achievement-award/ |vaadatud=28. veebruaril 2024 |väljaanne=arvopart.ee}}</ref> *2015 – [[Harju maakonna aukodanik]] *[[2016]] – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] *[[2017]] – mälestuskontsert [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis<ref name="qtSlC" /> ==Isiklikku== Veljo Tormise abikaasa oli [[Lea Tormis]]. Poeg [[Tõnu Tormis]] on fotograaf.<ref name="1FYZG" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="9t5sI">[http://www.videvik.ee/487/tormis.html Kuusalu mees Veljo Tormis murakamaitsest ja muust], [[Menda Kirsmaa]]<br>Priit Kuusk. ''Veljo Tormis: Jonni pärast heliloojaks!'' Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2000.</ref> <ref name="cXc6X">[http://www.vigala.ee/ajaleht/2006/2006_marts.pdf Vigala Sõnumid, Märts 2006]</ref> <ref name="rLG11">[http://www.emc.ee/?id=272 laureaadid 2009]</ref> <ref name="qtSlC">{{Netiviide|autor=[[Kaspar Viilup]]|url=http://menu.err.ee/320491/etv-ekraanile-jouab-veljo-tormise-malestuskontsert|pealkiri=ETV ekraanile jõuab Veljo Tormise mälestuskontsert|väljaanne=ERR Menu|aeg=12.03.2017|vaadatud=12.03.2017}}</ref> <ref name="1FYZG">Maris Meiessaar. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/veljo-tormis-olen-saanud-teha-koik-mis-vaid-tahtsin?id=51187155 Veljo Tormis: olen saanud teha kõik, mis vaid tahtsin]. EPL, 4. veebruar 2010 (vaadatud 24.01.2017)</ref> <ref name="3oE9L">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 357.</ref> <ref name="7zk2U">[[Jaan Seim]]. Meenutusi ja mõtisklusi Veljo Tormisest. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 8. veebruar 2017</ref> }} == Kirjandus == * Tiia Järg, 2000. Veljo Tormis 70 – Mõned killud, mis õnne vist ei toonud, aga lausõnnetust ka mitte. ''Teater. Muusika. Kino'', 8–9: 56–61. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://arhiiv.err.ee/vaata/veljo-tormis-80-tootoajutud-veljo-tormis-80-tootoajutud-i ERR audioarhiiv: Veljo Tormis 80. Töötoajutud: VELJO TORMIS 80. Töötoajutud, I. (2010)] *[http://arhiiv.err.ee/vaata/veljo-tormis-80-tootoajutud-veljo-tormis-80-tootoajutud-ii ERR audioarhiiv: Veljo Tormis 80. Töötoajutud: VELJO TORMIS 80. Töötoajutud, II. (2010)] *[http://www.emic.ee/veljo-tormis-est Biograafia, teoste loetelu ja helinäited Eesti Muusika Infokeskuses] *{{MusicBrainz nimi|id=72de4cdd-112f-44bf-bb4f-d80297c30e79|nimi=Veljo Tormis}} *[[Urve Lippus]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/soome-ugri-helilooja-veljo-tormis/ Soome-ugri helilooja Veljo Tormis] Sirp, 5. august 2010 *[http://www.postimees.ee/3988305/suri-armastatud-helilooja-veljo-tormis Suri armastatud helilooja Veljo Tormis], Postimees, 22. jaanuar 2017 *[http://real.edu.ee/ajatelg/tormis.html Veljo Tormis, real.edu.ee] {{JÄRJESTA:Tormis, Veljo}} [[Kategooria:Veljo Tormis| ]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti filmimuusika loojad]] [[Kategooria:Eesti NSV Heliloojate Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Vigala inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2017]] f7ywrvo21czyd674ah8itbeov8jmi6d 0 51557 7191238 7165622 2026-07-11T23:13:45Z Kuriuss 38125 7191238 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Aben''' ([[19. juuli]] [[1908]] [[Hübja]] küla, [[Kaarma vald (Kaarma kihelkond)|Kaarma vald]], [[Kaarma kihelkond]], [[Kuressaare kreis]] – [[11. oktoober]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli Eesti poliitik ja Eesti NSV riigiametnik. Aleksander Aben õppis [[Kaarma algkool|Kaarma algkoolis]] ja astus 1922. aastal [[Saaremaa Ühisgümnaasium|Saaremaa Ühisgümnaasiumisse]], kust ta 1925. aasta alguses riigivastasuses süüdistatuna välja heideti. Töötas põllutöölisena, 1931. aastal kutsuti ta Üleriikliku Maatöörahva Ühisuse Pärnumaa toimkonna sekretäriks. 1933. aasta jaanuaris siirdus Tallinna Eesti Tööliste Haridusliidu õppetöö instruktoriks. 1934. aasta aprillist kuni 1939. aasta juulini töötas ta Tallinna Ühises Haigekassas, algul käitiste revidendina ja hiljem kontrollosakonna juhataja asetäitjana. Aastatel 1929–1934 oli Aleksander Aben [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] liige. Aleksander Aben [[1938. aasta Riigivolikogu valimised|valiti 1938. aastal]] Tallinna 9. valimisringkonnast [[I Riigivolikogu|I Riigivolikokku]]. 4. juulil 1939 mõisteti ta [[Sõjaväe Kõrgem Kohus|Sõjaväe Kõrgema Kohtu]] poolt presidenti ja valitsust halvustava lendlehe levitamise eest viieks aastaks sunnitööle. Põgenes [[Rootsi]], kus elas poliitilise pagulasena kuni Nõukogude okupatsiooni alguse ja [[Juunipööre|relvastatud riigipöördeni juunis 1940]]. Aleksander Abeni asemel asendussaadikuks I Riigivolikogusse sai 1939. aastal [[Aleksander Jõeäär]]. Rootsist okupeeritud Eestisse tagasi saabumise järel 1940. aastal määrati Aleksander Aben [[Eesti Ametiühingute Keskliit#Ametiühingud Eesti NSV-s|Ametiühingute Kesknõukogu]] esimeheks ja pärast [[EK(b)P]] liikmeks vastuvõtmist stalinistliku [[Johannes Varese valitsus|Varese nukuvalitsuse]] [[riigikontrolör]]iks. Peagi nimetati A. Aben Maata ja Vähese Maaga Talupoegade Maaga Varustamise Peakomitee esimehe asetäitjaks ja [[EK(b)P Keskkomitee]] põllumajandusosakonna juhatajaks. [[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja ajal]] pärast evakueerumist Nõukogude Liidu tagalasse 1941. aasta suvel töötas Aleksander Aben algul [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. laskurpol]]gu parteibüroo vastutava sekretärina ja hiljem sama diviisi ajalehe [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]] vastutava toimetajana. 1944. aasta veebruaris nimetati ta Leningradis välja antud partisaniliikumise häälekandja Tasuja ja EKP Keskkomitee häälekandja Talurahvaleht vastutavaks toimetajaks. Aleksander Aben suunati 1944. aasta mais EK(b)P Keskkomitee büroo otsusel [[NSV Liidu Välisministeerium]]i Kõrgema Diplomaatilise Kooli juures korraldatud kursustele, nende lõpetamise järel sai temast [[Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]]i abi ja alates 1949. aasta augustist välisministri asetäitja. Aastatel 1945–1946 viibis komandeeringus Rootsis. 1950. aasta novembris tagandati Aleksander Aben ametist ja arreteeriti. [[NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium]]i kohtuistungil 17. jaanuaril 1952 mõisteti A. Aben 25 aastaks [[Parandusliku töö laager|parandusliku töö laagrisse]]. Karistust kandis ta [[Vorkuta]] vangilaagris kuni 10. septembrini 1955, mil tema kohtuasi kuriteo koosseisu puudumise tõttu lõpetati. 1957. aasta juulist töötas ta [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] tehnikaosakonna vaneminspektorina. Aastatel 1959–1967 töötas ta [[Eesti NSV Tehnilise Informatsiooni Keskbüroo]]s toimetaja ja osakonnajuhatajana ning seejärel kuni [[personaalpension]]ile siirdumiseni 1970. aastal Eksperimentaalkombinaadi Bit inseneri ja toimetajana. Aleksander Aben suri Tallinnas 14. oktoobril 1991 ja on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le. == Kirjandus == * Riigivolikogu liige A. Aben riigivastase sisuga lendlehtede levitamise pärast 5 a. sunnitööle. [[Uus Eesti]], 5. juuli 1939, nr. 178, lk. 3. ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERAF.9616 Aben, Aleksander - poliitik ja ühiskonnategelane 1927-1991, ERAF.9616], The National Archives of Estonia *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata-memuaare-aleksander-aben Kirjutamata memuaare. Aleksander Aben.], Eesti Raadio saade, 5. veebruar 1978 {{JÄRJESTA:Aben, Aleksander}} [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Välisministeeriumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1991]] jw2vvs1nt56wrpfoqw5ha0c11w89rm6 0 54484 7191100 6315699 2026-07-11T15:46:51Z ~2026-39424-47 233318 /* */ 7191100 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Purtse | pilt = Purtse rand.jpg | pildiallkiri = Purtse rand 1920. aastatel | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Purtse''' on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]. Asub [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] ääres. Külas asub [[Purtse Hiiemägi]], [[Purtse mõis]]a kivist kindluselamu ([[vasallilinnus]]) ja [[Purtse tuule- ja päikese hübriidpark]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-01 |pealkiri=Purtse hübriidpargis kerkivad esimesed tuulikud |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/02/01/purtse-hubriidpargis-kerkivad-esimesed-tuulikud |vaadatud=2023-02-05 |väljaanne=Ehitusuudised.ee |keel=et}}</ref>. Küla on kuulunud [[Lüganuse kihelkond]]a.2026 .07.11 saabus Ats Lehtmets Purtse külla , tevitas Läänemaa mehi suurtest imedest. ==Vaata ka== *[[Purtse Uku allikas]] *[[Purtse silmaallikad]] ==Viited== {{viited}} {{Lüganuse vald}} [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] 0ypn6naauo95vxvzs8zobatdljx7m7j 7191103 7191100 2026-07-11T15:52:39Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-39424-47|~2026-39424-47]] ([[User talk:~2026-39424-47|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Maemees|Maemees]]. 6315699 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Purtse | pilt = Purtse rand.jpg | pildiallkiri = Purtse rand 1920. aastatel | pindala = | elanikke = | maakond = Ida-Viru }} '''Purtse''' on [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]]. Asub [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] ääres. Külas asub [[Purtse Hiiemägi]], [[Purtse mõis]]a kivist kindluselamu ([[vasallilinnus]]) ja [[Purtse tuule- ja päikese hübriidpark]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-01 |pealkiri=Purtse hübriidpargis kerkivad esimesed tuulikud |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/02/01/purtse-hubriidpargis-kerkivad-esimesed-tuulikud |vaadatud=2023-02-05 |väljaanne=Ehitusuudised.ee |keel=et}}</ref>. Küla on kuulunud [[Lüganuse kihelkond]]a. ==Vaata ka== *[[Purtse Uku allikas]] *[[Purtse silmaallikad]] ==Viited== {{viited}} {{Lüganuse vald}} [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna külad]] 1d9wyib1rsl7fm3q7bdoc999oqzs336 0 54519 7191210 7190607 2026-07-11T21:55:10Z Metsavend 738 /* Al */ 7191210 wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} ''Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid [[asula]]test, mille nimi algab A-tähega. {{Sisukord paremale}} ==A== *[[Å (Rootsi)|Å]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Östergötlandi lään]]is [[Norrköpingi vald|Norrköpingi vallas]] *[[Å (Moskenes)|Å]], küla [[Norra]]s [[Nordland]]i maakonnas [[Moskenesi vald|Moskenesi vallas]] *[[Å (Tranøy)|Å]], [[küla]] [[Norra]]s [[Troms]]i maakonnas [[Tranøy vald|Tranøy vallas]] *[[A Coruña]], linn ja kohaliku omavalitsuse üksus [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] *[[A Peneda]], asula ja kihelkond [[Hispaania]]s [[Galicia]]s [[A Coruña provints]]is [[A Coruña maakond|A Coruña maakonnas]] [[A Coruña]]s ==Aa== *[[Aa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] *[[Aa asundus]], endine asula [[Eesti]]s [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Lüganuse külanõukogu]]s *[[Aabel-Keramim]], endine asula [[Palestiina (ajalooline)|ajaloolises Palestiinas]] *[[Aabla]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aabra]], [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Rõuge kihelkond|Rõuge kihelkonnas]] *[[Aach]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Konstanzi kreis]]is *[[Aachen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Aadami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aadma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aadumäe]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aakaru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Aakre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Puka vald|Puka vallas]] *[[Aalen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Aalst]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Ida-Flandria]] provintsis *[[Aamse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Aandu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Aapua]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Övertorneå vald|Övertorneå vallas]] *[[Aarau]], [[linn]] [[Šveits]]is, [[Aargau kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aardla]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aardlapalu]], [[küla]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Aareavaara]], [[küla]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Pajala vald|Pajala vallas]] *[[Aarla]] endine küla [[Eesti]]s praeguses [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]], [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Aarna]], küla [[Eesti]]s [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aarschot]], linn [[Belgia]]s [[Flaami Brabant|Flaami Brabandi]] provintsis, [[Aarschoti vald|Aarschoti valla]] keskus *[[Aasa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Aasa (Oru)|Aasa]], endine küla Eestis Lääne maakonna [[Oru vald|Oru valla]] territooriumil *[[Aasiaat]], linn [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Aasiku]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon]]is *[[Aaspere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Aasukalda]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aavere (Anija)|Aavere]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Aavidu]] ehk Avido, endine küla [[Eesti]]s praeguse [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonna]] [[Haljala vald|Haljala valla]] territooriumil *[[Aaviku (Rae)|Aaviku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Ab== *[[Aba (Kongo)|Aba]], linn [[Kongo DV]] [[Idaprovints (Kongo DV)|Idaprovintsis]] *[[Aba (Nigeeria)|Aba]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Abia osariik|Abia osariigis]] *[[Aba (Okayama)|Aba]], [[küla]] [[Jaapan]]is [[Okayama prefektuur]]is [[Tomata maakond|Tomata maakonnas]] [[Tsuyama]] linna territooriumil *[[Aba (Ungari)|Aba]], asula [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] *[[Abaclia]], [[küla]] ja [[vald]] [[Moldova]]s [[Basarabeasca rajoon]]is *[[Ābādān]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestān]]i provintsis *[[Abadan]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Ābādeh]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Fārsi provints]]is, [[Ābādeh' maakond|Ābādeh' maakonna]] keskus *[[Abadiño]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Abadla]], asula [[Alžeeria]]s [[Bechari provints]]is, [[Abadla ringkond|Abadla ringkonna]] keskus *[[Abádszalók]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Kunhegyesi kreis]]is *[[Abaí]], asula [[Paraguay]]s [[Caazapá departemang]]us, [[Abaí ringkond|Abaí ringkonna]] halduskeskus *[[Abai (Altai Vabariik)|Abai]], küla [[Venemaa]]l [[Altai Vabariik|Altai Vabariigis]] [[Ust-Koksa rajoon]]is, Amuri külaasunduses *[[Abaj (linn)|Abaj]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Abaja (Koeru)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Abaja (Kihelkonna)|Abaja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Abakai]] *[[Abakaliki]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Ebonyi osariik|Ebonyi osariigi]] pealinn *[[Abakan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Hakassia]] [[pealinn]] *[[Abaku]] *[[Abalak]], küla Venemaal [[Tjumeni oblast]]is [[Tobolski rajoon]]is *[[Aban]], [[alevik]] Venemaal [[Krasnojarski krai]]s, [[Abani rajoon]]i halduskeskus *[[Abancay]], linn [[Peruu]]s, [[Apurímaci departemang]]u, [[Abancay provints]]i ja [[Abancay ringkond|Abancay ringkonna]] keskus *[[Abashiri]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Abashiri allprefektuur]]is *[[Abasthumani]], alev [[Gruusia]]s *[[Abaša]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Abaša omavalitsus|Abaša omavalitsuse]] [[halduskeskus]] *[[Abaševo]], küla [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ rajoon]]is, [[Abaševo külaasundus]]e keskus *[[Abaza]], linn Venemaal Hakassias *[[Abatskoje]], küla Venemaal Tjumeni oblastis, [[Abatskoje rajoon]]i halduskeskus *[[Abau]], asula [[Paapua Uus-Guinea]]s [[Keskprovints (Paapua Uus-Guinea)|Keskprovintsis]], [[Abau ringkond|Abau ringkonna]] keskus *[[Abaújszántó]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Gönci kreis]]is *[[Abaújvár]], küla [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis *[[Abavmala]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Abavnieki]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus *[[Abbateggio]], küla [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Pescara provints]]is, [[Abbateggio vald|Abbateggio valla]] keskus *[[Abbeville]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hauts-de-France]]'i piirkonnas *[[Abbotsdale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Abbotspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] [[Lephalale vald|Lephalale vallas]] *[[Abbott (Texas)|Abbott]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hilli maakond (Texas)|Hilli maakonna]]s *[[Abbottabad]], [[linn]] [[Pakistan]]i [[Loodepiiriprovints]]is, [[Abbottabadi ringkond|Abbottabadi ringkonna]] keskus *[[Abdera]], vanaaja linn [[Traakia]]s *[[Abdera (Hispaania)|Abdera]], vanaaja linn Hispaanias *[[Abdess-Urdess]], küla Venemaal [[Udmurtia]]s [[Malaja Purga rajoon]]is *[[Abdi]], küla Venemaal Tatarstanis [[Tjuljatši rajoon]]is *[[Abdrezjakovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškiiria]]s [[Kigi rajoon]]is *[[Abdulino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Orenburgi oblast]]is *[[Abéché]], linn [[Tšaad]]is, [[Ouaddaï]] piirkonna halduskeskus *[[Ābele]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Pelči vald|Pelči vallas]] *[[Ābeļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Ābelīte]], küla Lätis Sēja piirkonnas *[[Abelsborg]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Unjárga vald|Unjárga vallas]] *[[Abengourou]], linn [[Elevandiluurannik]]ul, [[Kesk-Comoé ringkond|Kesk-Comoé ringkonna]] ja [[Abengourou vald|Abengourou valla]] keskus *[[Åbenrå]] *[[Abeokuta]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oguni osariik|Oguni osariigi]] pealinn *[[Aberaeron]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Ceredigion]]i halduskeskus *[[Aberdaugleddau]], linn [[Wales]]is *[[Aberdeen]], [[linn]] [[Šotimaa]]l *[[Aberdeen (LAV)|Aberdeen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Lõuna-Dakota]] osariigis *[[Aberdeen (Hongkong)|Aberdeen]], asula [[Hiina]]s [[Hongkong]]is [[Lõunaringkond (Hongkong)|Lõunaringkonnas]] *[[Aberdeen (Washington)|Aberdeen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni]] osariigis *[[Aberhonddu]], linn [[Wales]]is *[[Abertamy]], linn [[Tšehhi]] [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Aberteifi]], linn [[Wales]]is *[[Abergele]], linn [[Wales]]is [[Conwy tervikomavalitsus]]es *[[Ābermaņi]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]] *[[Aberystwyth]], linn [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Ceredigion]]i tervikomavalitsuses *[[Abez]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] [[Inta linnaringkond|Inta linnaringkonnas]] *[[Abhā]], linn [[Saudi Araabia]]s, [[‘Asīr]]i provintsi halduskeskus *[[Abidjan]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul *[[Abiko]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Abikülä]] ehk Abiküla ehk Abi, endine küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Abilene]], [[linn]] [[USA]]-s [[Taylori maakond (Texas)|Taylori]] ja [[Jonesi maakond (Texas)|Jonesi maakonnas]], Taylori maakonna keskus *[[Abinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Abinski rajoon]]i keskus *[[Abja-Paluoja]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abja-Vanamõisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abjaku]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Abohar]], linn [[India]]s [[Pandžab (India)|Pandžabi]] osariigis [[Fīrozpuri ringkond|Fīrozpuri ringkonnas]] *[[Aboisso]], [[linn]] [[Elevandiluurannik]]ul [[Lõuna-Comoé]] piirkonnas, [[Aboisso departemang]]u keskus *[[Abomey]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Zou departemang]]u keskus *[[Abonentnogo Jaštšika 001]], alev [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Odintsovo linnaasundus]]es *[[Abong-Mbang]], [[linn]] [[Kamerun]]i [[Idapiirkond (Kamerun)|Idapiirkond]]is, [[Haut-Nyongi departemang]]u keskus *[[Abony]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Abora]], endine linn Rooma provintsis [[Africa proconsularis]] *[[Aboso]], asula [[Ghana]]s [[Läänepiirkond (Ghana)|Läänepiirkonnas]], [[Wassa West]]i ringkonna keskus *[[Abovjan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Abragciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Abramtsevo]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is [[Hotkovo linnaasundus]]es *[[Abrantes]], [[linn]] [[Portugal]]is [[Santarémi ringkond|Santarémi ringkonnas]], [[Abrantesi vald|Abrantesi valla]] keskus *[[Abrau-Djurso]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i haldusalas *[[‘Abrī]], asula [[Sudaan]]is *[[Abromiškės]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es [[Elektrėnai vald|Elektrėnai vallas]] *[[Abrud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Abruka küla|Abruka]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Abrupe]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Ābsard]], linn [[Iraan]]is [[Teherani provints]]is Damāvandi maakonnas *[[Abzanovo (Arhangelskoje rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Arhangelskoje rajoon]]is *[[Abzanovo (Ziantšurinski rajoon)|Abzanovo]], küla [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is [[Ziantšurinski rajoon]]is *[[Abu (Canogo)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Canogo]] saarel *[[Abu (Formosa)|Abu]], asula [[Guinea-Bissau]]s [[Bolama piirkond|Bolama piirkonnas]] [[Formosa (Guinea-Bissau)|Formosa]] saarel *[[Abū al-Khaşīb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Abu Dhabi]], [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] ja [[Abu Dhabi emiraat|Abu Dhabi emiraadi]] [[pealinn]] *[[Abū Ghurayb]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Abū Sunbul]], linn [[Egiptus]]es [[Aswāni kubernerkond|Aswāni kubernerkonnas]] *[[Abuja]], [[Nigeeria]] [[pealinn]] *[[Aburi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Aburti]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Abõi]], küla [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis [[Abõi uluss]]is, [[Abõi nasleg]]i keskus *[[Åbybro]], asula [[Taani]]s [[Põhja-Jüütimaa ringkond|Põhja-Jüütimaa ringkonnas]], [[Jammerbrugti vald|Jammerbrugti valla]] keskus ==Ac== *[[Acajutla]], [[linn]] [[El Salvador]]is [[Sonsonate departemang]]us, [[Acajutla vald|Acajutla valla]] keskus *[[Acámbaro]], linn [[Mehhiko]]s [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigis]] [[Lerma jõgi|Lerma jõe]] ääres, [[Acámbaro vald|Acámbaro valla]] keskus *[[Acapulco]] *[[Accra]], [[Ghana]] [[pealinn]] *[[Acheng]] *[[Achim]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Verdeni kreis]]is *[[Acme (Alberta)|Acme]], [[küla]] [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis [[Kneehilli maakond|Kneehilli maakonnas]] *[[Acone]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Acones dārzs]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Acornhoek]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[A Coruña]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Galicia]] autonoomses piirkonnas, [[A Coruña provints]]i [[halduskeskus]] *[[Ács (Ungari)|Ács]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Komáromi kreis]]is *[[Acton Vale]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas ==Ad== *[[Ada (Vojvodina)|Ada]], [[linn]] [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Põhja-Banaat|Põhja-Banaadi]] ringkonnas, [[Ada vald|Ada valla]] keskus *[[Ada (Ghana)|Ada]], linn [[Ghana]]s [[Suur-Accra]] piirkonnas *[[Adamivka (Bari rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Adamivka (Gaissõni rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Adamivka (Kalõnivka rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Adamivka (Pogrebõštše rajoon)|Adamivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Adamov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Blansko ringkond|Blansko ringkonnas]] *[[Adamova]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]] [[Vērēmi vald|Vērēmi vallas]] *[[Adamova (Alūksne piirkond)|Adamova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Ādams]], küla Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]]. *[[Adamsfjord]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas [[Lebesby vald|Lebesby vallas]] *[[Adamstown]], [[Pitcairn]]i halduskeskus *[[Adamswiller]], asula ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Alsace]]'i piirkonnas [[Bas-Rhini departemang]]us *[[Adana]], linn [[Türgi]]s, [[Adana provints]]i keskus *[[Adapazarı]], linn [[Türgi]]s [[Marmara piirkond|Marmara piirkonnas]], [[Sakarya provints]]i keskus *[[Ādaži]], küla [[Läti]]s [[Riia rajoon]]is *[[Adavere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Addis Abeba]], [[Etioopia]] pealinn *[[Adelaide]], linn [[Austraalia]]s, [[Lõuna-Austraalia]] osariigi pealinn *[[Adelaide (LAV)|Adelaide]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Adelboden]], küla ja vald [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Frutingeni ringkond|Frutingeni ringkonnas]] *[[Aden]], linn [[Jeemen]]is *[[Adendorp]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Dr Beyers Naudé vald|Dr Beyers Naudé vallas]] *[[Aderkaši]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]] *[[Adila]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Ādilābād]], linn [[India]]s [[Andhra Pradesh]]i osariigis, [[Ādilābādi ringkond|Ādilābādi ringkonna]] halduskeskus *[[Adilcevaz]], linn [[Türgi]]s [[Bitlisi provints]]is *[[Adiste]], [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Adıyaman]], linn [[Türgi]]s, [[Adıyamani provints]]i keskus *[[Adjud]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Ado Ekiti]], [[linn]] [[Nigeeria]]s [[Ekiti osariik|Ekiti osariigis]] *[[Adony]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Dunaújvárosi kreis]]is *[[Adra]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Adrakaši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Adrar]], linn [[Alžeeria]]s, [[Adrari provints (Alžeeria)|Adrari provints]]i halduskeskus *[[Adrasmon]], alev [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajeti]] [[Ašti rajoon]]is *[[Adria]], linn [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Rovigo provints]]is *[[Adzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Gudenieki vald|Gudenieki vallas]] *[[Aduliena]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]] *[[Adutiškis]], alev [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Adutiškise vald|Adutiškise valla]] halduskeskus *[[Adõgeisk]], linn [[Venemaa]]l [[Adõgee|Adõgee Vabariigis]] ==Ae== *[[Aegviidu]], [[alevvald]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Aela]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Aesoo]], küla [[Pärnu maakond|Pärnumaa maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Aespa]], alevik [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] ==Af== *[[Afyonkarahisar]], linn [[Türgi]]s, [[Afyonkarahisari provints]]i keskus ==Ag== *[[Agadez]], linn [[Niger]]is, [[Agadezi departemang]]u keskus *[[Agadir]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Agano]], linn [[Jaapan]]is [[Niigata prefektuur]]is *[[Agarak]], linn [[Armeenia]]s [[Sjunikhi maakond|Sjunikhi maakonnas]] *[[Agartala]], linn [[India]]s, [[Tripura]] osariigi pealinn *[[Ağcabədi]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Ağcabədi rajoon]]i keskus *[[Ağdam]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Armeenia]] poolt okupeeritud territooriumil *[[Agde]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Hérault' departemang]]us, [[Agde'i vald|Agde'i valla keskus]] *[[Ağdərə]], linn Aserbaidžaanis [[Mägi-Karabahh]]is *[[Agejevo]], alev [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Agen]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas, [[Lot-et-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Aggeneys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Agidel]], vabariikliku alluvusega linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is *[[Aginskoje]], alev [[Venemaa]]l, [[Aga Burjaadi autonoomne ringkond|Aga-Burjaadi autonoomse ringkonna]] keskus *[[Ágios Kírykos]], linn [[Kreeka]]s *[[Aglona]], küla [[Läti]]s, [[Aglona piirkond|Aglona piirkonna]] keskus *[[Agluonai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Agluonėnai]], küla [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is, [[Agluonėnai vald|Agluonėnai valla]] halduskeskus *[[Agnita]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Agoitz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Navarra]] autonoomses piirkonnas *[[Agordat]], [[linn]] [[Eritrea]]s [[Gash Barka]] provintsis *[[Āgra]], linn Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis *[[Agra küla|Agra]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Ağrı]], linn [[Türgi]]s, [[Ağrı provints]]i keskus *[[Agronomitšne (Vinnõtsja rajoon)|Agronomitšne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Agrumi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]. *[[Agrõz]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Agrõzi rajoon]]i keskus *[[Aguascalientes]], linn [[Mehhiko]]s, [[Aguascalientese osariik|Aguascalientese osariigi]] keskus *[[Aguel'hoc]], asula [[Mali]]s [[Kidali piirkond|Kidali piirkonnas]] *[[Agusalu]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] ==Ah== *[[Ahaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Ahekõnnu]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Ahhalkhalakhi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, [[Ahhalkhalakhi omavalitsus|Ahhalkhalakhi omavalitsuse]] keskus *[[Ahhaltsihhe]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonna keskus *[[Ahhali Athoni]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia Autonoomne Vabariik|Abhaasia]] [[Gudauta omavalitsus|Gudauta omavalitsuses]] *[[Ahisilla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Ahitsa]], küla [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ahja]], alevik [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Ahlen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Ahmedabad]], linn [[India]]s [[Gujarat]]is *[[Ahmeta]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas, [[Ahmeta omavalitsus|Ahmeta omavalitsuse]] keskus *[[Aho-dong]], asula [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hwanghae provints]]is [[Paekch'ŏni maakond|Paekch'ŏni maakonnas]] *[[Ahrensburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal [[Stormarn]]i kreisis *[[Ahthala]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Ahtopol]], [[linn]] [[Bulgaaria]]s [[Burgasi piirkond|Burgasi piirkonna]]s [[Carevo vald|Carevo vallas]] *[[Ahtubinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Astrahani oblast]]is, [[Ahtubinski rajoon]]i keskus *[[Ahtõ]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Ahtõ rajoon]]i keskus *[[Ahvāz]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Khūzestāni provints]]i ja [[Ahvāzi maakond|Ahvāzi maakonna]] keskus ==Ai== *[[Aiamaa küla|Aiamaa]], küla Eestis Tartu maakonnas Nõo vallas *[[Aiaste]], küla Eestis Põlva maakonnas Valgjärve vallas *[[Aidu (Maidla)|Aidu]], küla Eestis Maidla vallas *[[Aidu (Viljandi)|Aidu]], küla Eestis Viljandi vallas *[[Aidu (Pajusi)|Aidu]], küla Eestis Pajusi vallas *[[Aigueperse (Puy-de-Dôme)|Aigueperse]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Auvergne]]'i piirkonnas [[Puy-de-Dôme]]'i departemangus, [[Aigueperse'i kanton]]i [[halduskeskus]] *[[Aigun]], endine linn [[Mandžuuria]]s, praeguses [[Hiina]] [[Heilongjiang]]i provintsi [[Heihe Shi]] [[Aihui linnarajoon]]is *[[Aihhal]], alev [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Mirnõi uluss]]is *[[Aila]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Aim]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s [[Ajani-Maja rajoon]]is *[[Aimla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ain (Joosua raamat)|Ain]], ajalooline linn vanaaja [[Palestiina (ajalooline)|Palestiina]]s *[[Ainaro]], [[linn]] [[Ida-Timor]]is, [[Ainaro ringkond|Ainaro ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Ainava]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Aindu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Ainja]], küla [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Aioi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Aira (Jaapan)|Aira]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Airai]], asula [[Belau]]s, [[Airai osariik|Airai osariigi]] pealinn *[[Aire-sur-la-Lys]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais' departemang]]us *[[Airth]], küla [[Šotimaa]]l [[Falkirki regioon]]is *[[Aisai]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel *[[Aistere]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aisteres muiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Tadaiķi vald|Tadaiķi vallas]] *[[Aizas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Aizawl]], linn [[India]]s, [[Mizoram]]i pealinn *[[Aizgārša]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Aizkalnieši (Mārciena vald)|Aizkalnieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mārciena vald|Mārciena vallas]] *[[Aizklāņi]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Aizkraukle]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] keskus *[[Aizkraukle küla|Aizkraukle]], asula [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] *[[Aizkraukles muiža]] on küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]] *[[Aizkraukles stacija]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]] *[[Aizkuja]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Aizpores]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Aizpure]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Aizpurieši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Zeltiņi vald|Zeltiņi vallas]] *[[Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Aizpurve (Dzelzava vald)|Aizpurve]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]] *[[Aizpurves]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Aizpute]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Aizstrautnieki]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]]s, [[Dobele vald|Dobele valla]] halduskeskus *[[Aiztilte]], [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Aizupe]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Aizupes (Tīnūži vald)|Aizupes]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Aizupītes]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Aitsra]], küla Eestis [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aiud]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Aiviekste küla|Aiviekste]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Aix-en-Provence]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas ==Aj== *[[Ajaccio]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Korsika]] pealinn, [[Corse du Sud]]i departemangu keskus *[[Ajak]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Kisvárda kreis]]is *[[Ajka]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[‘Ajmān]], [[linn]] [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[‘Ajmāni emiraat|‘Ajmāni emiraadi]] pealinn *[[Ajmer]], linn [[India]]s [[Rajasthan]]is, [[Ajmeri ringkond|Ajmeri ringkonna]] keskus ==Ak== *[[Akaa]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Akabira]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is Sorachi allprefektuuris *[[Akademija]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Akademija (Kėdainiai)|Akademija]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva vallas]] *[[Akashi]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akasia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Akciabrski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Akciabrski rajoon]]i ja [[Akciabrski külanõukogu]] halduskeskus *[[Akdepe]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Akenstaka]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]] *[[Akhisar]], linn [[Türgi]]s [[Manisa provints]]is, [[Akhisari maakond|Akhisari maakonna]] keskus *[[Åkirkeby]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Akiruno]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akishima]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Akita]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Akita prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Akjoujt]], linn [[Mauritaania]]s, [[Inchiri]] provintsi keskus *[[Akko]], linn [[Iisrael]]is [[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkonnas]] *[[Aklaisciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Akmeņdziras]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Akmene]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Akmenė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is *[[Akmenė I]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenė II]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmenė III]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Akmeņsala]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. *[[Akmenynai]], küla [[Leedu]]s [[Kalvarija omavalitsus]]es, [[Akmenynai vald|Akmenynai valla]] halduskeskus *[[Akmenynė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Akmenynė vald|Akmenynė valla]] halduskeskus *[[Aknīste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonna]] keskus *[[Aknystos]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Debeikiai vald|Debeikiai vallas]] *[[Akō]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Akranes]], [[linn]] [[Island]]il [[Vesturland]]is *[[Akremi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Akron]], linn Ameerika Ühendriikides [[Ohio]]s, [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonna]] halduskeskus *[[Aksai (Rostovi oblast)|Aksai]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Aksai rajoon]]i keskus *[[Aksaray]], linn [[Türgi]]s, [[Aksaray provints]]i keskus *[[Akste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Aksum]], linn [[Etioopia]]s [[Tigray osariik|Tigray osariigis]] *[[Aktaš]], küla [[Kõrgõzstan]]is, [[Oši oblast]]is *[[Aktau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Manggõstau oblast]]i keskus *[[Aktöbe]], linn [[Kasahstan]]is, [[Aktöbe oblast]]i keskus *[[Akune]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Akunnaaq]], küla [[Gröönimaa]]l [[Qaasuitsupi vald|Qaasuitsupi vallas]] *[[Akureyri]], [[linn]] [[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas ==Al== *[[Ål]], asula [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas, [[Åli vald|Åli valla]] keskus *[[Ala (Hiiumaa)|Ala]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Ala (Tõrva)|Ala]], küla [[Valgamaa]]l [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Ala-Palo]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ala-Suhka]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Ala-Tilga]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Alagir]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Alagiri rajoon]]i keskus *[[Alajõe]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Alajärvi kirikuküla]], küla [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas [[Alajärvi linn]]as *[[Alajärvi linn]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Alakste]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Alakurtti]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Alaküla (Lääneranna)|Alaküla]], [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Alaküla (Märjamaa)|Alaküla]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Alakülä]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Al-‘Alamayn]], linn [[Egiptus]]es *[[Alam-Linda]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia Autonoomne Vabariik|Abhaasias]] *[[Alamõisa]], küla [[Valgamaa|Valgamaal]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Aland]], [[linn]] [[India]]s [[Karnataka]] osariigis [[Gulbarga ringkond|Gulbarga ringkonnas]] *[[Ālande]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Alansi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Alanta]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Alanta vald|Alanta valla]] halduskeskus *[[Alanya]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Antalya provints]]is *[[Alaotsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Petseri linna-asundus]]es *[[Al-‘Aqabah]], [[linn]] [[Jordaania]]s *[[Alapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Alapajevski linnaringkond|Alapajevski linnaringkonna]] keskus *[[Alappuzha]], linn [[India]]s [[Kerala]] osariigis, [[Alappuzha ringkond|Alappuzha ringkonna]] keskus *[[Alapõdra]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Al-‘Azīzīyah]], linn [[Liibüa]]s, [[Al-Jifārah' omavalitsus]]e halduskeskus *[[Alasora]], küla [[Madagaskar]]il [[Antananarivo provints]]is *[[Alatri]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Frosinone provints]]is *[[Alatskivi]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Alatõr]], linn Venemaal [[Tšuvaššia]]s *[[Alaverdi]], linn [[Armeenia]]s [[Lori maakond|Lori maakonnas]] *[[Alavere (Anija)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Alavere (Jõgeva)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas *[[Alavere (Vinni)|Alavere]], [[küla]] [[Eesti]]s Vinni vallas *[[Alavieska]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Alavieska vald|Alavieska valla]] [[kirikuküla]] *[[Alavuotto]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ylikiiminki]] vallas *[[Alavus]], linn [[Soome]]s Lääne-Soome läänis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas *[[Alba (Itaalia)|Alba]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Cuneo provints]]is *[[Alba Iulia]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Alba maakond|Alba maakonna]] keskus *[[Albany]], [[linn]] [[USA]]-s [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Albany maakond|Albany maakonnas]], New Yorgi osariigi [[pealinn]] *[[Albany (Austraalia)|Albany]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Albazino]], küla [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is [[Skovorodino rajoon]]is *[[Al-Bayḑā’]], [[linn]] [[Liibüa]]s, [[Al-Jabal al-Akhḑar]]i omavalitsuse halduskeskus *[[Albert Falls]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[uMshwathi vald|uMshwathi vallas]] *[[Albertinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Albertirsa]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Ceglédi kreis]]is *[[Alberton]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Albertville]], linn Prantsusmaal *[[Ålborg]], [[linn]] [[Taani]]s *[[Albuquerque]], linn Ameerika Ühendriikides [[New Mexico]]s *[[Alcácer do Sal]], linn [[Portugal]]is *[[Alcalá de Henares]], linn [[Hispaania]]s [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomses piirkonnas]] *[[Alcamo]], asula [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonnas]] [[Trapani provints]]is, [[Alcamo vald|Alcamo valla]] keskus *[[Alcobendas]], linn Hispaanias Madridi autonoomses piirkonnas *[[Aldan]], linn Venemaal *[[Alderi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Aldersyde]], [[asula]] [[Lääne-Austraalia]]s *[[Aleisk]], linn [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s, [[Aleiski rajoon]]i halduskeskus *[[Alejas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Alejas (Ķekava vald)|Alejas]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Aleknonys]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is [[Simnase vald|Simnase vallas]] *[[Aleksandria]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Aleksandrija (Leedu)|Aleksandrija]], küla [[Skuodase rajoon]]is *[[Aleksandropole]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Aleksandrovskaja]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalal [[Puškini linnarajoon]]is *[[Aleksandrovsk-Sahhalinski]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Aleksandrów Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonna]] halduskeskus *[[Aleksandrów Łódzki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Zgierzi maakond|Zgierzi maakonnas]] *[[Aleksandryja]], [[agrolinnake]] [[Mahiloŭ oblast]]is [[Škłoŭ rajoon]]is *[[Aleksejevka]], linn [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Aleksejevka rajoon (Belgorodi oblast)|Aleksejevka rajooni]] halduskeskus *[[Aleksin]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Aleksini rajoon]]i keskus *[[Alekvere]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Alençon]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, [[Orne'i departemang]]u keskus *[[Aleppo]], linn [[Süüria]]s, [[Aleppo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alert]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Aleșd]], linn [[Rumeenia]]s [[Bihori maakond|Bihori maakonnas]] *[[Alessandria]], linn [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Alessandria provints]]i keskus *[[Ålesund]], linn [[Norra]]s *[[Alexander Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Alexandroúpoli]], linn [[Kreeka]]s *[[Al-Fallūjah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonnas]] *[[Al-Fashn]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Banī Suwayfi kubernerkond|Banī Suwayfi kubernerkonnas]] *[[Al-Fāw]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Fayyūm]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Fayyūmi kubernerkond|Al-Fayyūmi kubernerkonna]] keskus *[[Algar]], asula [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Algeciras]], linn Hispaanias Andaluusias *[[Al-Hārithah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩasakah]], linn [[Süüria]]s, [[Al-Ḩasakah' provints]]i keskus *[[Al-Ḩayy]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Wāsiţ|Wāsiţi kubernerkonnas]] *[[Al-Ḩillah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Bābil|Bābili kubernerkonnas]] *[[Al-Hufūf]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s [[Ash-Sharqīyah]]' provintsis *[[Ali Sabieh]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Ali Sabiehi piirkond|Ali Sabiehi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Alicante]], [[linn]] [[Hispaania]]s *[[Alice (LAV)|Alice]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Alicedale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Alihe]], asula [[Hiina]]s [[Sise-Mongoolia]]s [[Hulunbeir Shi]]'s, [[Orotšooni autonoomne hošuun|Orotšooni autonoomse hošuuni]] ja [[Alihe suurvald|Alihe suurvalla]] keskus *[[Alieši]], küla Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Aliņkalns]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ķeipene vald|Ķeipene vallas]] *[[Alionys I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]i territooriumil, [[Alionysi vald|Alionysi valla]] halduskeskus *[[Alizava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is *[[Alitēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Aliwal North]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Joe Gqabi ringkond|Joe Gqabi ringkonnas]] *[[Aljava]], küla [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Alkiškiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Alkmaar]], [[linn]] [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis *[[Alksnāji]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Mērsragsi piirkond|Mērsragsi piirkonnas]] *[[Alksniai]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Alkšņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Al-Kūfah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[An-Najafi kubernerkond|An-Najafi kubernerkonnas]] *[[Al-Kuwayt]], [[Kuveit|Kuveidi]] [[pealinn]], [[Al-‘Āşimah]]' kubernerkonna halduskeskus *[[Allahābād]], linn [[India]]s [[Uttar Pradesh]]is *[[Allaste]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Allaži]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] keskus *[[Allažmuiža]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Allen]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Aļļi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Allika (Kuusalu)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Allika (Saue)|Allika]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Allika (Haapsalu)|Allika]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Allika (Lääneranna)|Allika]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Alliklepa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Allikmaa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Alliku (Saue)|Alliku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Allikukivi]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Allikõnnu]], küla [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] *[[Allikotsa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Allinge-Sandvig]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Alma (Colorado)|Alma]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Parki maakond (Colorado)|Parki maakonnas]] *[[Alma (LAV)|Alma]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Alma (Québec)|Alma]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis *[[Alma (Nebraska)|Alma]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nebraska]] osariigis, [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonna]] halduskeskus *[[Al-Maḩallah al-Kubrá]], linn [[Egiptus]]es *[[Almāle]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s *[[Al-Manşūrah]], linn [[Egiptus]]es [[Ad-Daqahlīyah' kubernerkond|Ad-Daqahlīyah' kubernerkonnas]] *[[Almazán]], asula [[Hispaania]]s [[Castilla-León]]i piirkonnas [[Soria]] provintsis [[Almazáni vald|Almazáni vallas]] *[[Almatõ]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Al-Mawāsī]], asula [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is [[Rafaḩi kubernerkond|Rafaḩi kubernerkonnas]] *[[Almere]], [[linn]] [[Holland]]is *[[Almería]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s *[[Almetjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigis]] *[[Aļmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Alnarp]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Lomma vald|Lomma vallas]] *[[Aļņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Alodzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Alofi]], [[Niue]] [[pealinn]] *[[Aloja]], [[linn]] [[Läti]]s [[Limbaži rajoon]]is, [[Aloja piirkond|Aloja piirkonna]] keskus *[[Alovė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Alovė vald|Alovė valla]] halduskeskus. *[[Al-Qaḑārif]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Qaḑārifi provints]]i keskus *[[Alsėdžiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Alsiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Alsózsolca]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Miskolci kreis]]is *[[Alsunga]], küla [[Läti]]s, [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] keskus *[[Alsviķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus *[[Alšany]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Alši]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonna]]s [[Nīgrande vald|Nīgrande vallas]] *[[Alzamai]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is [[Nižneudinski rajoon]]is *[[Alžāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]] *[[Alžiir]], [[Alžeeria]] pealinn, [[Alžiiri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Alta]], asula [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas, [[Alta|Alta valla]] halduskeskus *[[Alta vald]], linnaks nimetatav vald [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmarg]]i maakonnas *[[Altamira (Brasiilia)]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]], [[Altamira vald|Altamira valla]] [[halduskeskus]] *[[Altdorf]], linn [[Šveits]]is *[[Altena]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Märkischer Kreis]]is *[[Altinum]], ajalooline linn Rooma riigis *[[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Altküla (Märjamaa)|Altküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Altküla (Põhja-Pärnumaa)|Altküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Altmittweida]], [[vald]] ja küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Mittweida kreis]]is *[[Altona]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l (praegu [[Hamburg]]i koosseisus) *[[Altševsk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Alturpe]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallas]] *[[Alu]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alu küla|Alu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Al-Ubayyiḑ]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Põhja-Kordofan]]i provintsi keskus *[[Alu-Metsküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Alūksne]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Alūksne rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Alunēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Alupere]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas.]] *[[Alupka]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Aluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Alustre]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Alušta]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[Alvitas]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena vallas]] *[[Alwernia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Alytus]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] [[halduskeskus]] ==Am== *[[Amagasaki]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Åmål]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is *[[Amami]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Amanzimtoti]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Amara (Rumeenia)|Amara]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Amarillo]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texase osariik|Texase osariigis]] *[[Amasya]], linn [[Türgi]]s, [[Amasya provints]]i keskus *[[Amata küla|Amata]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatas skola]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Amatciems]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Amatnieki]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Ambanizana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambassa]], [[linn]] [[India]]s [[Tripura]] osariigis, [[Dhalai ringkond|Dhalai ringkonna]] halduskeskus *[[Ambatoharana (Masoala)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambatoharana (Vohibinany)|Ambatoharana]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Vohibinany maakond|Vohibinany maakonnas]] *[[Ambatonjanahary]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ambavazakana]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Amberg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ambla]], alevik [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Ambodifotatra]], asula [[Madagaskar]]i [[Toamasina provints]]is [[Analanjirofo piirkond|Analanjirofo piirkonnas]], [[Sainte-Marie maakond|Sainte-Marie maakonna]] ja [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie valla]] keskus *[[Ambodikily]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodimanga (Masoala)|Ambodimanga]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambodivoaranto]], küla [[Madagaskar]]il [[Sava piirkond|Sava piirkonnas]] [[Antalaha ringkond|Antalaha ringkonnas]] [[Vinanivao vald|Vinanivao vallas]] *[[Ambrakas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Ambrolauri]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Amderma]], alevik [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[Ameļciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Amele]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[American Corner]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Amersfoort]], [[linn]] [[Holland]]is [[Utrechti provints]]is *[[Amersfoort (LAV)|Amersfoort]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amherst (Massachusetts)|Amherst]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis [[Hampshirei maakond|Hampshire'i maakonnas]] *[[Amherst (Colorado)|Amherst]], asula [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond (Colorado)|Grandi maakonnas]] *[[Amherst (Nova Scotia)|Amherst]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Amiens]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Somme'i departemang]]u keskus *[[Amjūdze]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[‘Ammān]], [[Jordaania]] [[pealinn]] *[[Ammuta (Haapsalu)|Ammuta]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Amol]], linn [[Iraan]]is [[Māzandarāni provints]]is *[[Amos (Québec)|Amos]], linn Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas *[[Amqui]], [[linn]] Kanadas [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Amritsar]], linn [[India]]s [[Pandžab]]is *[[Amsterdam]], [[Holland]]i [[pealinn]] *[[Amsterdam (LAV)|Amsterdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Amstetten]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Amši]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Amula]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Amursk]], linn [[Venemaa]]l [[Habarovski krai]]s, [[Amurski rajoon]]i keskus *[[Amvrossijivka]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Amvrossijivka rajoon]]i halduskeskus ==An== *[[Anabari küla|Anabar]], endine [[küla]] [[Nauru]]l [[Anabari ringkond|Anabari ringkonnas]] *[[Anadõr]], küla [[Venemaa]]l, [[Tšuktši autonoomne ringkond|Tšuktši autonoomse ringkonna]] halduskeskus *[[Anakasiá]], linn [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] *[[Anaklia]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] maakonnas [[Zugdidi omavalitsus|Zugdidi omavalitsuses]] *[[Anamosa]], linn [[USA]]-s [[Iowa]] osariigis, [[Jonesi maakond (Iowa)|Jonesi maakonna]] halduskeskus *[[Ananjiv]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Ananjivi rajoon]]i keskus *[[Anapa]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Anapa rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Anchorage]], linn Ameerika Ühendriikides [[Alaska]]s *[[Ance]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus *[[Anckani]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Ancona]], linn [[Itaalia]]s, [[Ancona provints]]i ja [[Marche]] maakonna halduskeskus *[[Andalyp]], linn [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Andau]], küla [[Austria]] [[Burgenland]]i liidumaal [[Neusiedl am See ringkond|Neusiedl am See ringkonnas]] *[[Andělská Hora (Bruntáli ringkond)|Andělská Hora]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Bruntáli ringkond|Bruntáli ringkonnas]] *[[Andersontown]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Andijon]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Andijoni vilajett|Andijoni vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Andineeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Andkhvoy]], linn [[Afganistan]]is [[Fāryābi provints]]is *[[Andohanizengitra]], küla [[Madagaskar]]il *[[Andong]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Põhja-Gyeongsangi provints]]i keskus *[[Andorra la Vella]], [[Andorra]] [[pealinn]] *[[Andradina]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Andranovondronina]], asula [[Madagaskar]]il [[Diana piirkond|Diana piirkonnas]] [[Antsiranana II ringkond|Antsiranana II ringkonnas]] *[[Andre]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Andreapol]], linn [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Andreapoli rajoon]]i halduskeskus *[[Andrēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Taurene vald|Taurene vallas]] *[[Andrespol]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]], [[Andrespoli vald|Andrespoli valla]] halduskeskus *[[Andria]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas [[Barletta-Andria-Trani provints]]is *[[Andrijevica]], linn [[Montenegro]]s, [[Andrijevica vald|Andrijevica valla]] keskus *[[Andriņi]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Andrioniškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Andrioniškise vald|Andrioniškise valla]] halduskeskus *[[Andromer]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pljussa rajoon]]is [[Zapljusje linnaasundus]]es *[[Ándros]], [[linn]] [[Kreeka]]s [[Lõuna-Egeus]]e piirkonnas, [[Ándrose piirkonnaüksus]]e ja [[Ándrose vald|Ándrose valla]] keskus *[[Andrušivka]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Andrušivka rajoon]]i halduskeskus *[[Andrušivka (Pogrebõštše rajoon)|Andrušivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Andruves]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Andrychów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] *[[Andsumäe (Rõuge)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Andsumäe (Võru)|Andsumäe]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Anduļēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Ērgļi vald|Ērgļi vallas]] *[[Andumi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Anelema]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Anenii Noi]], linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus *[[Anganchi]], küla [[Ekvatoriaal-Guinea]]s [[Annobóni provints]]is *[[Angarsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is *[[Angerciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Angerja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]] *[[Angers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Pays de la Loire]]'i piirkonnas, [[Maine-et-Loire'i departemang]]u halduskeskus *[[Ângkôr]], endine linn [[Kambodža]]s *[[Angla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Angren]], linn [[Usbekistan]]is *[[Āņi]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Anija]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Anijala]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Anikatsi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Anina]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Aninoasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Aniva]], linn [[Venemaa]]l [[Sahhalini oblast]]is *[[Anjalankoski]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kymenlaakso]] maakonnas [[Kouvola linn]]as *[[Anjamahara]], asula [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Anjō]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ankara]], [[Türgi]] [[pealinn]] *[[Ankinirambe]], küla [[Madagaskar]]il *[[Ankoalabe]], linn [[Madagaskar]]il [[Toamasina provints]]is [[Sainte-Marie vald|Sainte-Marie vallas]] *[[Ann Arbor]], linn Ameerika Ühendriikides [[Michigan]]i osariigis *[[Anna (Läti)|Anna]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus *[[Annaba]], linn [[Alžeeria]]s *[[An-Nabaţīyah at-Taḩtā]], linn [[Liibanon]]is, [[An-Nabaţīyah' kubernerkond|An-Nabaţīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Annaberg-Buchholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Annabergi kreis]]i halduskeskus *[[An-Naḩwah]], küla [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] [[Al-Fujayrah' emiraat|Al-Fujayrah' emiraadis]] *[[An-Najaf]] *[[Annamõisa]], endine küla [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonnas]] [[Piirsalu vald (Kullamaa kihelkond)|Piirsalu vallas]] *[[Annapolis]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Maryland]]i pealinn *[[Annapolis Royal]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Annas]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Annas (Lielvārde vald)|Annas]], küla [[Lätis]] [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]] *[[Annasciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Strazde vald|Strazde vallas]] *[[An-Nāşirīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonna]] keskus *[[Anne küla|Anne]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Annecy]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Haute-Savoie' departemang]]u keskus *[[Annikoru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Anning]], [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Yunnani provints]]is *[[Annonay]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Ardèche'i departemang]]us, [[Annonay-Nord]]i ja [[Annonay-Sud]]i kantoni keskus *[[Annopol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Kraśniki maakond|Kraśniki maakonnas]] *[[Annuška]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Ansan]] *[[Ansbach]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Anseküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Ansfelden]], linn [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Anstrupe]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Anzuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Anžero-Sudžensk]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Antakya]], linn Türgis *[[Antalieptė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antalieptė vald|Antalieptė valla]] halduskeskus *[[Antalya]], linn Türgis *[[Antananarivo]], [[Madagaskar]]i [[pealinn]] *[[Antanava]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]] *[[Antanavas]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Antanavase vald|Antanavase valla]] halduskeskus *[[Antašava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Kupiškise vald|Kupiškise valla]]s *[[Antazavė]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Antazavė vald|Antazavė valla]] halduskeskus *[[Antibes]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Alpes-Maritimes]] departemangus *[[Antigonish (Nova Scotia)|Antigonish]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Antiņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Antofagasta]], linn [[Tšiili]]s *[[Antoņiški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Antonivka (Bari rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is *[[Antonivka (Litõni rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Antonivka (Tomašpili rajoon)|Antonivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Antonivka (Teplõki rajoon)|Antonivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Teplõki rajoon]]is *[[Antonopil (Kalõnivka rajoon)|Antonopil]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis *[[Antopal]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Antopali külanõukogu]]s *[[Antratsõt]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] *[[Antropkovo]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Novosokolniki rajoon]]is [[Majevo vald|Majevo vallas]] *[[Antsiran̈ana]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Antsiran̈ana provints]]i [[halduskeskus]] *[[Antsla]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsu]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Antsõpolivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Antwerpen]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s, [[Antwerpeni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Anuradhapura]], linn [[Sri Lanka]]l, [[Põhjakeskprovints]]i halduskeskus *[[Anuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus *[[Anykščiai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] ==Ao== *[[Aomori]], linn [[Jaapan]]is, [[Aomori prefektuur]]i keskus *[[Aosilla]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Aosta]], linn [[Itaalia]]s, [[Valle d'Aosta]] pealinn ==Ap== *[[Apaļi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Aparēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]] *[[Aparnieki]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Amata vald|Amata vallas]] *[[Apatin]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lääne-Bačka]] ringkonnas, [[Apatini vald|Apatini valla]] keskus *[[Apatitõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Āpciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]] *[[Apekalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Āpēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Apia]], [[Samoa]] pealinn *[[Apiesdoring]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] [[Suur-Tubatse vald|Suur-Tubatse vallas]] *[[Apogi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Apolda]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] [[liidumaa]]l [[Weimari maakreis]]is *[[Appenzell]], linn [[Šveits]]is *[[Apriķi]], [[küla]] Lätis [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]], [[Laža vald|Laža valla]] halduskeskus *[[Apšeronsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Apšeronski rajoon]]i keskus *[[Apši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Apšuciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Apšuriņķis]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Apuolė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] *[[Apuzes]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Apytalaukis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Vilainiai vald|Vilainiai vallas]] ==Aq== *[[Āqchah]] ==Ar== *[[Aracaju]], linn [[Brasiilia]]s, [[Sergipe osariik|Sergipe osariigi]] pealinn *[[Āraiši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Arāji]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]] *[[Arakste]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]] *[[Aral]], linn [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas *[[Aral (Kasahstan)|Aral]], linn [[Kasahstan]]is [[Kõzõlorda oblast]]is, [[Arali rajoon]]i keskus *[[Aramil]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Aramili linnaringkond|Aramili linnaringkonna]] keskus *[[Arancón]], asula [[Hispaania]]s [[Soria provints]]is [[Arancóni vald|Arancóni vallas]] *[[Arančycy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is [[Linova külanõukogu]]s *[[Arandi]], [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kärla vald|Kärla vallas]] *[[Aranküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Araouane]], [[küla]] [[Mali]]s *[[‘Ar‘ar]], [[linn]] [[Saudi Araabia]]s, [[Al-Ḩudūd ash-Shamālīyah]]' provintsi halduskeskus *[[Ararat (linn)|Ararat]], linn [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Arase]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Araski]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Araste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arava]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] *[[Aravere]], [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Aravete]], alevik [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Arawa]], linn [[Paapua Uus-Guinea]]s, [[Bougainville'i provints]]is *[[Arbanasi]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tǎrnovo piirkond|Veliko Tǎrnovo piirkonna]]s *[[Arbīl]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[Arbīli kubernerkond|Arbīli kubernerkonna]] keskus *[[Arboga]], linn [[Rootsi]]s [[Västmanlandi lään]]is [[Arboga vald|Arboga]] vallas *[[Ardabīl]], [[linn]] [[Iraan]]is, [[Ardabīli provints]]i ja [[Ardabīli maakond|Ardabīli maakonna]] keskus *[[Ardahan]], linn [[Türgi]]s, [[Ardahani provints]]i keskus *[[Ardakan]], linn [[Iraan]]is [[Yazdi provints]]is, [[Ardakani maakond|Ardakani maakonna]] keskus *[[Ardath]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Ardatov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Ardatovi rajoon]]i halduskeskus *[[Ardea]], linn [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Rooma provints]]is *[[Ardino]], linn [[Bulgaaria]]s [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali piirkonnas]], [[Ardino vald|Ardino valla]] keskus *[[Ardla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Ardon]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Ardoni rajoon]]i halduskeskus *[[Ardu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Ardud]], linn [[Rumeenia]]s, [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Are]], [[alevik]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Are küla|Are]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arechaŭsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is *[[Āres (Saulkrasti piirkond)|Āres]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Āres (Grobiņa piirkond)|Āres]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Aresi]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]] *[[Arendal]], linn [[Norra]]s, [[Aust-Agder]]i maakonna keskus *[[Arendole]], asula [[Läti]]s [[Vārkava piirkond|Vārkava piirkonnas]] [[Rožkalni vald|Rožkalni valla]]s *[[Arenys de Mar]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Barcelona provints]]is *[[Areópoli]], asula [[Kreeka]]s [[Peloponnesose piirkond|Peloponnesose piirkonna]]s [[Lakoonia]] maakonnas *[[Arequipa]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Arequipa piirkond|Arequipa piirkonna]] ja [[Arequipa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Arezzo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Arezzo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Argenteuil]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Val-d'Oise]]'i departemangus *[[Argonia]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Kansas]]e osariigis [[Sumneri maakond (Kansas)|Sumneri maakonnas]] *[[Argostóli]], [[linn]] [[Kreeka]] lääneosas [[Kefalloniá]] saarel, [[Kefalloniá piirkonnaüksus]]e ja [[Kefalloniá vald|Kefalloniá valla]] halduskeskus *[[Arhangelsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Arhangelski oblast]]i ja [[Primorski rajoon (Arhangelski oblast)|Primorski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Arhangelskoje (Moskva oblast)]], alevik Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Arhangelskoje (Baškortostan)]], linn Venemaal [[Baškortostan]]is *[[Århus]], [[linn]], [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]]l, endine [[Århusi maakond|Århusi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Arica]], linn [[Tšiili]]s, [[Arica y Parinacota piirkond|Arica y Parinacota piirkonna]] halduskeskus *[[Arild]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is [[Höganäsi vald|Höganäsi vallas]] *[[Āriņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Mētriena vald|Mētriena vallas]] *[[Arinsal]], küla [[Andorra]]s [[La Massana vald|La Massana vallas]] *[[Ariogala]], linn [[Leedu]]s [[Raseiniai rajoon]]is *[[Aripo]], küla [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobagos]] *[[Ariste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Arjadi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arjassaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arkadak]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Arkadaki rajoon]]i keskus *[[Arkliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Arklinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ārlava]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Arles]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Bouches-du-Rhône]]'i departemangus *[[Arlington]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Tarranti maakond|Tarranti maakonnas]] *[[Arlington (LAV)|Arlington]] on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Arlon]], linn [[Belgia]]s, [[Luxembourgi provints]]i keskus *[[Arlöv]], asula [[Rootsi]]s [[Skåne lään]]is, [[Burlövi vald|Burlövi valla]] [[halduskeskus]] *[[Armagh]], [[linn]] [[Põhja-Iirimaa]]l *[[Armavir (Armeenia)|Armavir]], linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Armavir (Venemaa)|Armavir]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Armjansk]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Armoliškės]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Armonys]], küla [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Juodupė vald|Juodupė vallas]] *[[Armuškas]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Arnhem]], linn [[Holland]]is *[[Arnis]], linn Saksamaal [[Schleswig-Holstein]]i liidumaal, [[Schleswig-Flensburgi kreis]]is *[[Arniston]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Arnsberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Arnsdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Arnsdorfi vald|Arnsdorfi vallas]] *[[Arnstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi maakond|Ilmi maakonnas]] *[[Arona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Novara provints]]is *[[Aronieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Aronija]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]] *[[Aronijas]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[jumprava vald|Jumprava vallas]] *[[Ar-Ramādī]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Anbār|Al-Anbāri kubernerkonna]] keskus *[[Ar-Raqqah]], linn [[Süüria]]s, [[Ar-Raqqah' provints]]i keskus *[[Arras]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nord-Pas-de-Calais]] piirkonnas [[Arrasi jõgi|Arrasi jõe]] ääres, [[Pas-de-Calais' departemang]]u, [[Arrasi alldepartemang]]u, [[Arras-Nordi kanton]]i, [[Arras-Ouesti kanton]]i, [[Arras-Sudi kanton]]i ja [[Arrasi linnakogukond|Arrasi linnakogukonna]] keskus *[[Arrasate]], linn [[Hispaania]]s [[Baskimaa]]l [[Gipuzkoa]] provintsis *[[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]] [[pealinn]] *[[Arsenjev]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Arsk]], linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Arski rajooni keskus *[[Arzamass]], linn [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is *[[Arta]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Arta piirkond|Arta piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Árta]], linn [[Kreeka]]s, [[Árta piirkonnaüksus]]e ja Árta valla halduskeskus *[[Artašat]], linn [[Armeenia]]s, [[Ararati maakond|Ararati maakonna]] keskus *[[Artemisa]], linn [[Kuuba]]l, [[Artemisa provints]]i halduskeskus *[[Arthik]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Širaki maakond|Širaki maakonnas]] *[[Artjom]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Artjomovski]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Artjomovski linnaringkond|Artjomovski linnaringkonna]] keskus *[[Artlenburg]], alevi (''Flecken'') staatuses vald [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal [[Lüneburgi kreis]]is *[[Artsvašen]], küla [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Artsõz]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is [[Bolhradi rajoon]]is *[[Artvin]], linn [[Türgi]]s, [[Artvini provints]]i keskus *[[Aru (Kuusalu)|Aru]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruaru]], küla [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] *[[Aruküla]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]], [[Raasiku vald|Raasiku valla]] [[halduskeskus]] *[[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla]], [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] *[[Aruküla (Koeru)|Aruküla]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald]] *[[Aruküla (Lääneranna)|Aruküla]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Aruküla (Märjamaa)|Aruküla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Arula]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Arumetsa]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Arusha]], [[linn]] [[Tansaania]]s, [[Arusha piirkond|Arusha piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Arussaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Arusta]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]] *[[Aruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Aruvalla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Aruvälja (Pärnu)|Aruvälja]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Arvajheer]], linn [[Mongoolia]]s, [[Övörhangaj aimakk|Övörhangaj aimaki]] keskus *[[Arvydiškė]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] ==As== *[[As‘adābād]] *[[Asago]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Asahikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Hokkaidō prefektuur]]is [[Kamikawa allprefektuur]]is *[[Asan]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Asare]], asula [[Läti]]s [[Aknīste piirkond|Aknīste piirkonnas]] *[[Asbest (linn)|Asbest]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Aschaffenburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Asenovgrad]], linn [[Bulgaaria]] lõunaosas, [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonnas]], [[Asenovgradi vald|Asenovgradi valla]] keskus *[[Aseri]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aseriaru]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakonnas [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Aşgabat]], [[Türkmenistan]]i pealinn *[[Ash-Shaţrah]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[Dhī Qār|Dhī Qāri kubernerkonnas]] *[[Ashcroft]], endine kaevanduslinn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis [[Pitkini maakond|Pitkini maakonnas]] *[[Ashdod]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Ashiya]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Ashqelon]], linn Iisraelis *[[Ashton (LAV)|Ashton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Asintorf]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Dubroŭna rajoon]]is, [[Asintorfi külanõukogu]] keskus *[[Asipovičy]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Asipovičy rajoon]]i halduskeskus *[[Asker]], asula [[Norra]]s [[Akershus]]i maakonnas, [[Askeri vald|Askeri valla]] keskus *[[Askim]], [[linn]] [[Norra]]s [[Østfold]]i maakonnas, [[Askimi vald|Askimi valla]] keskus *[[Askola]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa maakond|Ida-Uusimaa maakonnas]], [[Askola vald|Askola valla]] [[kirikuküla]] *[[Asmara]], [[Eritrea]] [[pealinn]] *[[Asni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Aso]], linn [[Jaapan]]is [[Kumamoto prefektuur]]is *[[Aspen]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Pitkini maakond|Pitkini maakonna]] halduskeskus *[[Aspindza]], alev [[Gruusia]]s [[Samtshe-Džavahhethi]] piirkonnas, Aspindza omavalitsuse keskus *[[As-Samāwah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Al-Muthanná|Al-Muthanná kubernerkonna]] keskus *[[As-Sulaymānīyah]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Iraagi Kurdistan]]is, [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonna keskus]] *[[Assaku]], [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Assamalla]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Assanovski sovhoz-tehnikum]], küla [[Venemaa]]l [[Udmurtia]]s [[Alnaši rajoon]]is, [[Tehnikumovskoje]] külaasunduse keskus *[[Assen]], linn Hollandis *[[Assino]], linn [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is, [[Assino rajoon]]i halduskeskus *[[Assisi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Assiut]], linn Egiptuses *[[Assuan]], [[linn]] [[Egiptus]]es *[[Assur]], linn Iraagis *[[Aszód]], [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Aszódi kreis]]i keskus *[[Astana]], [[Kasahstan]]i [[pealinn]] *[[Astara]], [[linn]] [[Aserbaidžaan]]is, [[Astara rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Aste alevik|Aste]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Aste küla|Aste]] ,[[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Astei]], küla [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is [[Berehove rajoon]]is [[Velika Bõihani vald|Velika Bõihani vallas]] *[[Asteikiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Asti]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Asti provints]]i [[halduskeskus]] *[[Aston Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Astor]], asula [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Lake'i maakond (Florida)|Lake'i maakonnas]] *[[Astra (küla)|Āstra]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Astrahan]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Astrahani oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Astraviec]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Astryna]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Ščučyni rajoon]]is, [[Astryna külanõukogu]] keskus *[[Asuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asunción]], [[Paraguay]] [[pealinn]] *[[Asva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Asvieja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Vierchniadźvinski rajoon]]is, [[Asvieja külanõukogu]] keskus ==Aš== *[[Aš]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Chebi ringkond|Chebi ringkonnas]] *[[Aša]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Ašmiany]], linn [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Ašmiany rajoon]]i keskus *[[Ašminta]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Ašminta vald|Ašminta valla]] keskus *[[Aštarak]], linn [[Armeenia]]s, [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonna]] keskus *[[Aštrioji Kirsna]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Būdvietise vald|Būdvietise valla]] halduskeskus *[[Ašvėnai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] ==Az== *[[Azaryčy]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Kalinkavičy rajoon]]is, [[Azaryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Azierščyna]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Rečyca rajoon]]is, [[Azierščyna külanõukogu]] halduskeskus *[[Aznakajevo]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is, [[Aznakajevo rajoon]]i keskus *[[Azor]], [[linn]] [[Iisrael]]is [[Tel Avivi ringkond|Tel Avivi ringkonnas]] *[[Azov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Azovi rajoon]]i keskus *[[Az-Zaqāzīq]], [[linn]] [[Egiptus]]es, [[Ash-Sharqīyah' kubernerkond|Ash-Sharqīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Az-Zubayr]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah' kubernerkond|Al-Başrah' kubernerkonnas]] *[[Aztec]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Mexico]] osariigis, [[San Juani maakond (New Mexico)|San Juani maakonna]] halduskeskus *[[Azuga]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] ==Až== *[[Āži]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] ==At== *[[Atakpamé]], [[linn]] [[Togo]]s, [[Mägipiirkond|Mägipiirkonna]] halduskeskus *[[Atami]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Atapuerca]], küla [[Hispaania]]s [[Castilla y León]]i autonoomses piirkonnas [[Burgose provints]]is [[Alfoz de Burgose maakond|Alfoz de Burgose maakonnas]], [[Atapuerca vald|Atapuerca valla]] keskus *[[Atari küla|Atari]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[‘Aţbarah]], linn [[Sudaan]]is [[Niiluse provints]]is *[[Ateena]], [[Kreeka]] [[pealinn]] *[[Athi]], asula [[Keenia]]s [[Idaprovints (Kenya)|Idaprovints]]is *[[Atika küla|Atika]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Atkarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is, [[Atkarski rajoon]]i keskus *[[Atla (Rapla)|Atla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Atlanta]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Georgia]] osariigi pealinn *[[Atlantic City]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Jersey]] osariigis [[Atlanticu maakond|Atlanticu maakonnas]] *[[Atradze]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Atri (Itaalia)|Atri]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas [[Teramo provints]]is *[[Atsugi]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Atšinsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Atteridgeville]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Attert]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Atterti vald|Atterti valla]] keskus *[[Attock]], linn [[Pakistan]]is [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]], [[Attocki ringkond|Attocki ringkonna]] keskus *[[Aţ-Ţūr]], linn [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el, [[Lõuna-Siinai kubernerkond|Lõuna-Siinai kubernerkonna]] keskus *[[Atõrau]], linn [[Kasahstan]]is, [[Atõrau oblast]]i keskus ==Au== *[[Auaste küla|Auaste]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Aubrikiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Barstyčiai vald|Barstyčiai vallas]] *[[Auce]], [[linn]] [[Läti]]s [[Dobele rajoon]]is *[[Auckland]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l *[[Aude]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Audevälja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Audla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Audriņi]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]]. [[Audriņi vald|Audriņi valla]] halduskeskus. *[[Audru]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Audru vald|Audru valla]] [[halduskeskus]] *[[Aue]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Aue-Schwarzenbergi kreis]]i halduskeskus *[[Augli]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Augsburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Augstkalne]], asula [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] *[[Augstlīči]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Augštūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Augšlīgatne]], [[küla]] [[Läti]]s, [[Līgatne piirkond|Līgatne piirkonna]] [[Līgatne vald|Līgatne valla]] halduskeskus *[[Augzeliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Auguļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Augusta (Austraalia)|Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Augusta (Georgia)|Augusta]], [[linn]] [[USA]]-s [[Georgia]] osariigis [[Augusta-Richmondi maakond|Augusta-Richmondi maakonnas]] *[[Augusta (Maine)|Augusta]], [[USA]] [[Maine]]'i osariigi pealinn *[[Augustaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Augustów]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]], [[Augustówi maakond|Augustówi maakonna]] halduskeskus *[[Augustusburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is *[[Auksi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Aukštadvaris]], alev [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Aukštadvarise vald|Aukštadvarise valla]] halduskeskus *[[Aukštelkai]], küla [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Aukštelkai vald|Aukštelkai valla]] halduskeskus *[[Aukštieji]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Aulakowszczyzna]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Korycini vald|Korycini vallas]] *[[Auleliai]], küla [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is [[Svėdasai vald|Svėdasai vallas]] *[[Aulepa]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Auļi küla|Auļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Dzērbene vald|Dzērbene vallas]] *[[Auliciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Auļukalns]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Aumeisteri]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Aunus]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Aunuse rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Auri]], küla [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]] [[Auri vald|Auri vallas]], ühtlasi valla keskus *[[Aurora (Colorado)|Aurora]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Arapahoe maakond|Arapahoe]] ja [[Douglase maakond (Colorado)|Douglase maakonnas]] *[[Aurora (LAV)|Aurora]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Augrabies]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Ausland]], [[küla]] [[Norra]]s [[Aust-Agder]]i maakonnas [[Gjerstadi vald|Gjerstadi vallas]] *[[Austin]], linn Ameerika Ühendriikides, [[Texas]]e osariigi pealinn *[[Australind]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Austrumi (Koknese vald)|Austrumi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Koknese vald|Koknese vallas]] *[[Auzdarciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Autun]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Saône-et-Loire]]'i departemangus *[[Auvere]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]]. ==Av== *[[Avanduse]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avarua]], asula [[Cooki saared|Cooki saartel]] *[[Avaste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Avdijivka]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Avesta (Rootsi)|Avesta]], linn [[Rootsi]]s [[Dalarna lään]]is, [[Avesta vald|Avesta valla]] keskus *[[Avignon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Vaucluse'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Ávila]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Ávila provints]]i [[halduskeskus]] *[[Avinurme]], [[alevik]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva]] maakonnas [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Avispea]], [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Avižieniai]], küla [[Leedu]]s [[Lazdijai rajoon]]is, [[Šlavantai vald|Šlavantai valla]] halduskeskus *[[Avižliai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Venta vald|Venta vallas]] *[[Avontuur]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Avoti]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Avotiņi]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Avotkalns]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Salatsi vald|Salatsi vallas]] *[[Avrig]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] ==Aw== *[[Awa]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Tokushima prefektuur]]is *[[Awaji]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is ==Ay== *[[Ayabe]], linn [[Jaapan]]is [[Kyōto prefektuur]]is *[[Ayacucho]], linn [[Peruu]]s, [[Ayacucho piirkond|Ayacucho piirkonna]] keskus *[[Ayase]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Aybak]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Samangāni provints]]is *[[Aydın]], linn [[Türgi]]s, [[Aydıni provints]]i keskus *[[Ayerbe]], linn [[Hispaania]]s [[Aragón]]i autonoomses piirkonnas [[Huesca provints]]is *[[Aylesbury]], linn Inglismaal, [[Buckinghamshire]]'i krahvkonnalinn *[[Ayutthaya]], linn [[Tai]]s, [[Ayutthaya provints]]i keskus [[Kategooria:Asulate loendid]] 9l39hhs7ki1x4yw4j2t6eo0fcqcj9uo 0 54528 7191211 7151636 2026-07-11T21:56:20Z Metsavend 738 /* Is */ 7191211 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} ''Siin on loetletud loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mille nimi algab I-tähega. ==Ia== *[[Ialoveni]], linn [[Moldova]]s, [[Ialoveni rajoon]]i keskus *[[Ianca]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Iargara]], linn [[Moldova]]s [[Leova rajoon]]is *[[Iași]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Iași maakond|Iași maakonna]] [[halduskeskus]] ==Ib== *[[Ibadan]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Oyo osariik|Oyo osariigi]] pealinn *[[Ibarac]], asula [[Montenegro]]s [[Rožaje vald|Rožaje vallas]] *[[Ibaraki]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Ibaste]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Ibbenbüren]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal Münsteri ringkonnas Steinfurti kreisis *[[Ibrány]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Ibrányi kreis]]i halduskeskus ==Ic== *[[Ichikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Ichinomiya]], linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is *[[Ichinoseki]], linn [[Jaapan]]is [[Iwate prefektuur]]is ==Id== *[[Idaotsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Prangli]] saarel *[[Iđoš]], asula [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Kikinda vald|Kikinda vallas]] *[[Idritsa]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is [[Sebeži rajoon]]is *[[Idževan]], [[linn]] [[Armeenia]]s, [[Tavuši maakond|Tavuši maakonna]] keskus *[[Idus]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] ==Ie== *[[Iecava]], linn [[Läti]]s, [[Iecava piirkond|Iecava piirkonna]] keskus *[[Iecelnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Iedzēni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Bērzaune vald|Bērzaune vallas]] *[[Ieleja]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Iemetēji]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]] *[[Ieper]], [[linn]] [[Belgia]]s [[Flandria]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Ieriķi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Iernut]], linn [[Rumeenia]]s [[Mureși maakond|Mureși maakonnas]] *[[Ievade]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Ievāni]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lizumsi vald|Lizumsi vallas]] *[[Ievedne]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Ievkalni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] ==If== *[[Ifafa Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] [[uMdoni vald|uMdoni vallas]] *[[Iferouâne]], [[linn]] [[Niger]]is [[Agadezi ringkond|Agadezi ringkonnas]] ==Ig== *[[Iga (linn)|Iga]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Igalo]], linn [[Montenegro]]s [[Herceg Novi vald|Herceg Novi vallas]] *[[Igariai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Igarka]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s *[[Igauņi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Igaunīši]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Igbo-Ora]], linn [[Nigeeria]]s [[Oyo osariik|Oyo osariigis]], [[Ibarapa Central]]i omavalitsuse keskus *[[Iğdır]], linn [[Türgi]]s, [[Iğdıri provints]]i keskus *[[Iģene]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Igliauka]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es, [[Igliauka vald|Igliauka valla]] halduskeskus *[[Igliškėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es [[Marijampolė vald|Marijampolė valla]]s. *[[Ignalina]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]], [[Ignalina rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Igoumenítsa]], linn [[Kreeka]]s [[Ípeiros]]e piirkonnas *[[Igra]], alev [[Venemaa]]l [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]], [[Igra rajoon]]i keskus *[[Igryły]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] ==Ih== *[[Ihasalu]], küla [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]] ==Ii== *[[Iia]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Iide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iigaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Iila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Iilaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iira]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Iisaku]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] maakonnas, [[Alutaguse vald|Alutaguse valla]] keskus *[[Iisalmi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Savo]] maakonnas ==Ik== *[[Ikaalinen]], asula [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas, [[Ikaalineni linn]]a keskus *[[Ikaalineni linn]], linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Ikast]], [[linn]] [[Taani]]s [[Kesk-Jüütimaa]] piirkonnas [[Ikast-Brande vald|Ikast-Brande vallas]] *[[Ikaunieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Ikaunieki (Ošupe vald)|Ikaunieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Ikaunīki]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ikeda]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Iki]], linn [[Jaapan]]is [[Nagasaki prefektuur]]is *[[Ikla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Ikšķile]], [[linn]] [[Läti]]s [[Ogre rajoon]]is ==Il== *[[Ilava]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]], [[Ilava ringkond|Ilava ringkonna]] halduskeskus *[[Iława]], [[linn]] [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] *[[Ilbaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ildzere]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Īle]], küla [[Läti]]s [[Zemgale]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]], [[Īle vald|Īle valla]] halduskeskus *[[Ilgas]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Smiltene vald|Smiltene vallas]] *[[Ilgciems]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Iļģi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Iliņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Ilješi]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is *[[Iljič]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]i [[Zvanieci külanõukogu]]s *[[Iļķene]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Illán de Vacas]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha]] autonoomses piirkonnas [[Toledo provints]]is *[[Illi (Võru)|Illi]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Illinetske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Illingen (Württemberg)|Illingen]], asula [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Enzkreis]]is, [[Illingeni vald (Württemberg)|Illingeni valla]] keskus *[[Illintsi]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Illintsi rajoon]]i keskus *[[Illjašivka (Trostjanetsi rajoon)|Illjašivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon (Vinnõtsja oblast)|Trostjanetsi rajoonis]] *[[Illurma]], [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Ilmandu]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Ilmastalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Ilmatsalu]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] *[[Ilmenau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal [[Ilmi kreis]]is *[[Ilmjärve]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Ilok]], linn [[Horvaatia]]s [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonnas]] *[[Ilomantsi]], asula [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Ilomantsi vald|Ilomantsi valla]] keskus *[[Ilorin]], linn Nigeerias *[[Ilovaisk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Iłów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Sochaczewi maakond|Sochaczewi maakonnas]], [[Iłówi vald|Iłówi valla]] halduskeskus *[[Iłowa]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Żagańi maakond|Żagańi maakonnas]] *[[Ilpla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Iłża]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Ilzene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] *[[Ilzēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ilzēni (Jaunpiebalga vald)|Ilzēni]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Ilzeskalns]], küla [[Läti]]s [[Rēzekne piirkond|Rēzekne piirkonnas]], [[Ilzeskalnsi vald|Ilzeskalnsi valla]] halduskeskus *[[Ilūkste]], [[linn]] [[Läti]]s [[Daugavpilsi rajoon]]is *[[Ilulissat]], [[linn]] [[Gröönimaa]]l, [[Avannaata]] valla halduskeskus *[[Ilvese]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] ==Im== *[[Imara]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imari]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Saga prefektuur]]is *[[Imastu]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Imatra]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Karjala]] maakonnas *[[Imavere (Järva)|Imavere]], [[küla]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]], [[Imavere vald|Imavere valla]] [[halduskeskus]] *[[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Imbali]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]] [[Msunduzi vald|Msunduzi vallas]] *[[Imbradas]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Imbradase vald|Imbradase valla]] halduskeskus *[[imeni Babuškina]], küla Venemaal [[Vologda oblast]]is, [[Babuškini rajoon]]i keskus. *[[Imeni Karla Liebknechta]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Kurski oblast]]is [[Kurtšatovi rajoon]]is *[[Imeni M. I. Kalinina]], alev Venemaal [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Vetluga rajoon]]is *[[Imeni Morozova]], alev Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Imeni Stepana Razina]], [[asula]] [[Venemaa]]l [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Lukojanovi rajoon]]is *[[Imeni Sverdlova]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is, [[Sverdlovi linnaasundus]]e keskus *[[Imielin]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bieruń-Lędziny maakond|Bieruń-Lędziny maakonnas]] *[[Impendle]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkond|uMgungundlovu ringkonnas]], [[Impendle vald|Impendle valla]] halduskeskus *[[Imperia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Liguuria]] maakonnas, [[Imperia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Imphal]], linn [[India]]s, [[Manipur]]i pealinn *[[Imvani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] ==In== *[[Inabe]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Inagi]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Inari]], [[küla]] [[Soome]]s, [[Inari vald|Inari valla]] [[halduskeskus]] *[[Inčārnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Inch’ŏn]], keskalluvusega linn [[Lõuna-Korea]] *[[Incēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Inčukalns]], küla [[Läti]]s, [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonna]] ja [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi valla]] halduskeskus *[[Inda]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Indāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Independence (Missouri)|Independence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Missouri osariik|Missouri osariigis]] *[[Indian Wells]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Indianapolis]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Indiana]] osariigi [[pealinn]] ja [[Marioni maakond (Indiana)|Marioni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Indra küla|Indra]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Indrāni]], küla [[Läti]]s [[Inčukalnsi piirkond|Inčukalnsi piirkonnas]] [[Inčukalnsi vald|Inčukalnsi vallas]] *[[Indrāni (Indrāni vald)|Indrāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Indriķi]], küla Lätis [[Vidzeme]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Trapene vald|Trapene vallas]] *[[Indwe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Ineši]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Ineši vald|Ineši valla]] halduskeskus *[[Ineu]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Ingelmunster]], asula ja vald [[Belgia]]s [[Flandria]] piirkonnas [[Lääne-Flandria]] provintsis [[Roeselare ringkond|Roeselare ringkonnas]] *[[Ingküla]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Inglewood]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Ingliste]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Ingolstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Ingooigem]], asula [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria]] provintsis *[[Inkerman]], linn [[Ukraina]]s [[Sevastopol]]i haldusalas *[[Inkuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]] *[[Innsbruck]], [[linn]] [[Austria]]s, [[Tirool]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Inongo]], [[linn]] [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] [[Bandundu provints]]is, [[Mai-Ndombe ringkond|Mai-Ndombe ringkonna]] keskus *[[Inowłódz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonnas]], [[Inowłódzi vald|Inowłódzi valla]] halduskeskus *[[Insar]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Mordva Vabariik|Mordva Vabariigis]], [[Insari rajoon]]i halduskeskus *[[Ińsko]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Însurăței]], linn [[Rumeenia]]s [[Brăila maakond|Brăila maakonnas]] *[[Inza]], linn [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Inza rajoon]]i keskus *[[Inta]], linn [[Venemaa]]l [[Komi]] Vabariigis *[[Inte]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Interlaken]], vald ja küla [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is [[Interlaken-Oberhasli ringkond|Interlaken-Oberhasli ringkonnas]] *[[Internacyjanalny]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Pružany rajoon]]is *[[Întorsura Buzăului]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Intsu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Inturkė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Inturkė vald|Inturkė valla]] halduskeskus *[[Inverness]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s Põhja-[[Šotimaa]]l, [[Highland]]i halduskeskus ==Io== *[[Ioánnina]], linn [[Kreeka]]s, [[Ípeiros]]e halduskeskus *[[Iolkos]], endine linn Kreekas *[[Iolkós]], küla [[Kreeka]]s [[Tessaalia piirkond|Tessaalia piirkonnas]] [[Magneesia maakond|Magneesia maakonnas]] [[Vólose vald|Vólose vallas]] ==Ip== *[[Ipatovo]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Ipatovo rajoon]]i ja linnaringkonna keskus *[[Ipiku]], küla Lätis *[[Ipiķu skola]], küla [[Läti]]s [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]] *[[Ipoh]], [[linn]] [[Malaisia]]s, [[Peraki osariik|Peraki osariigi]] pealinn *[[Ipswich]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s ==Iq== *[[Iqaluit]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Nunavut]]i keskus *[[Iquique]], linn [[Tšiili]]s, [[Tarapacá piirkond|Tarapacá piirkonna]] halduskeskus *[[Iquitos]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Loreto piirkond|Loreto piirkonna]] ja [[Maynase provints]]i [[halduskeskus]] ==Ir== *[[Irákleio]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonna]] keskus *[[Iravere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Irbene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Ance vald|Ance vallas]] *[[Irbid]], linn [[Jordaania]]s *[[Irbit]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Irbiti rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Irboska]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is. *[[Irkutsk]], linn Venemaal *[[Irlava]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Irlava vald|Irlava valla]] halduskeskus *[[Irma (Itaalia)|Irma]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Brescia provints]]is *[[Irmino]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is. *[[Irpin]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Iršava]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Iršava rajoon]]i halduskeskus *[[Irta]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Iru]], küla [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Irun]], linn [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Gipuzkoa provints]]is *[[Iruste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Irvala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Lüganuse vald|Lüganuse vallas]] ==Is== *[[Isa (Kagoshima)|Isa]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Isaccea]], linn [[Rumeenia]]s [[Tulcea maakond|Tulcea maakonnas]] *[[Ísafjörður]], [[linn]] [[Island]]il, [[Vestfirðir]]i [[piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]], [[Ísafjarðarbær]]i [[vald|valla]] [[halduskeskus]] *[[Isaszeg]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is *[[Ise (Jaapan)|Ise]], linn [[Jaapan]]is *[[Isehara]], linn Jaapanis [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Iserlohn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Isfana]], asula [[Kõrgõzstan]]is [[Batkeni oblast]]is *[[Isfara]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Iska]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]]. *[[Iskatelei]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Neenetsimaa]]l *[[İskenderun]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Iskitim]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is *[[Islāmābād]], [[Pakistan]]i [[pealinn]], [[Liidupealinna ala]] keskus *[[Ismailia]], linn [[Egiptus]]es, [[Ismailia kubernerkond|Ismailia kubernerkonna]] keskus *[[Isparta]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Issilkul]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Issilkuli rajoon]]i halduskeskus *[[Iszkaszentgyörgy]], küla [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Székesfehérvári maakond|Székesfehérvári maakonnas]] *[[İstanbul]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Istaravšon]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Istebna]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]], [[Istebna vald|Istebna valla]] halduskeskus *[[Istog]], linn [[Kosovo]]s *[[Istra]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Istra rajoon]]i keskus *[[Iswepe]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] ==Iš== *[[Išim]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Išimi rajoon]]i halduskeskus *[[Išimbai]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan]]is, [[Išimbai rajoon]]i keskus *[[Iškošim]], kišlakk [[Tadžikistan]]is [[Mägi-Badahšan]]is, [[Iškošimi rajoon]]i keskus *[[Išlaužas]], küla [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Išlaužase vald|Išlaužase valla]] keskus ==Iz== *[[Izberbaš]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Izbica]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Krasnystawi maakond|Krasnystawi maakonnas]], [[Izbica vald|Izbica valla]] halduskeskus *[[Izbica Kujawska]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Izby]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Gorlice maakond|Gorlice maakonnas]] [[Uście Gorlickie vald|Uście Gorlickie vallas]] *[[Izjaslav]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Izjaslav rajoon]]i halduskeskus *[[Izjum]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Izjumi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Izmajil]], [[linn]] [[Ukraina]]s *[[İzmir]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İzmit]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[İznik]], [[linn]] [[Türgi]]s *[[Izobilnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s, [[Izoblinõi rajoon]]i halduskeskus *[[Izsák]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskőrösi kreis]]is *[[Izu]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izumi]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Izumi (Kagoshima)|Izumi]], linn [[Jaapan]]is [[Kagoshima prefektuur]]is *[[Izumo]], linn [[Jaapan]]is [[Shimane prefektuur]]is *[[Izunokuni]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Izvarõne]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Krasnodon]]i haldusalas ==Iž== *[[Ižkar]], linn Venemaal, [[Udmurtia]] pealinn ==It== *[[Itami]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Itapipoca]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[Ceará osariik|Ceará osariigis]] *[[Itaquaquecetuba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]], [[São Paulo]] eeslinn *[[Itō]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Itsoseng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Itšnja]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Itšnja rajoon]]i keskus *[[Itum-Kale]], küla [[Venemaa]]l [[Tšetšeenia]]s, [[Itum-Kale rajoon]]i keskus ==Iu== *[[Iŭje]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is *[[Iultin]], endine alev [[Venemaa]] [[Tšuktšimaa]]l ==Iv== *[[Ivalo]], [[küla]] [[Soome]]s [[Inari vald|Inari vallas]] *[[Ivanauskiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Ivanava]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Ivanava rajoon]]i keskus *[[Ivančice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]] *[[Īvande]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Īvande vald|Īvande valla]] halduskeskus *[[Īvāni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] * [[Ivanivtsi (Bari rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Bari rajoon]]is * [[Ivanivtsi (Litõni rajoon)|Ivanivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Ivankõ (Lõpovetsi rajoon)|Ivankõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Ivano-Frankivsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Ivano-Frankivski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Ivanovice na Hané]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Vyškovi ringkond|Vyškovi ringkonnas]] *[[Ivanovo]], linn Venemaal, [[Ivanovo oblast]]i halduskeskus *[[Ivantejevka]], linn Venemaal [[Moskva oblast]]is *[[Ivaski]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Ivdel]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is, [[Ivdeli linnaringkond|Ivdeli linnaringkonna]] keskus *[[Īve]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Ivianiec]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]i [[Vałožyni rajoon]]is, [[Ivianieci külanõukogu]] keskus *[[Ivoniškė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Ivtša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is ==Iw== *[[Iwakuni]], linn [[Jaapan]]is [[Yamaguchi prefektuur]]is *[[Iwaniska]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond| Opatówi maakonnas]], [[Iwaniska vald|Iwaniska valla]] halduskeskus *[[Iwata]], linn [[Jaapan]]is [[Shizuoka prefektuur]]is *[[Iwin]], küla [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Szczecineki maakond|Szczecineki maakonnas]] [[Grzmiąca vald|Grzmiąca vallas]] *[[Iwkowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]], [[Iwkowa vald|Iwkowa valla]] halduskeskus *[[Iwla]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Iwonicz-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] ==Ix== *[[Ixopo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Harry Gwala ringkond|Harry Gwala ringkonna]] halduskeskus [[Kategooria:Asulate loendid]] fg30dr27k0er0bgcyza06a5vni6umqh 0 57111 7191059 7188703 2026-07-11T14:16:13Z Velirand 67997 /* N */ 7191059 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ==A== [[Andreas Aadel]] - [[Heilo Aadla]] - [[Argo Aadli]] - [[Agnes Aaliste]] - [[Viive Aamisepp]] - [[Ott Aardam]] - [[Henn Aare]] - [[Inna Aare]] - [[Irja Aarma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Reet Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Mart Aas]] - [[Marta Aasa]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Katri Aaslav-Tepandi]] - [[Ants Aasmaa]] - [[Irja Aav]] - [[Murel Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Evald Aavik]] - [[Ervin Abel]] - [[Margus Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Tamara Abel]] - [[Hardo Adamson]] - [[Maia Adari]] - [[Olga Adari]] - [[Rudolf Adelmann]] - [[Karl Ader]] - [[Voldemar Ader]] - [[Kais Adlas]] - [[Raivo Adlas]] - [[Enn Adusson]] - [[Ilse Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ljubov Agapova]] - [[Ada Ahi]] - [[Dajan Ahmetov]] - [[Liisa Aibel]] - [[Marika Aidla]] - [[Endel Aimre]] - [[Lembit Aimre]] - [[Linda Ainla]] - [[Elmo Ainula]] - [[Anti Ainumäe]] - [[Riina Airenne]] - [[Silvi Ait]] - [[Ira Ajango]] - [[Eneken Aksel]] - [[Alide Alaküla]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Robert Alamaa]] - [[Randar Alango]] - [[Rudolf Alari]] - [[Nata Albring-Kruusmann]] - [[Urmas Alender]] - [[Voldemar Alev]] - [[Martin Algus]] - [[Armin Alla]] - [[Illi Allabert]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Ljuba Aller]] - [[Elise Allik]] - [[Peeter Allik]] - [[Alli Alliksoo]] - [[Andrus Allikvee]] - [[Hanna Allsaar]] - [[Otto Aloe]] - [[Milli Altermann]] - [[Theodor Altermann]] - [[Anna Alt-Jakobson]] - [[Anna Altleis]] - [[Jaan Altleis]] - [[Kaarli Aluoja]] - [[Hannes Ambos]] - [[Ants Ander]] - [[Anu Ander]] - [[Lehte Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Rein Andre]] - [[Valve Andre]] - [[Karin Andrekson]] - [[Paula Andrekson]] - [[Ludmilla Andrianova]] - [[Ain Anger]] - [[Endel Ani]] - [[Eva Annast]] - [[Helgi Annast]] - [[Sergi Annilo]] - [[Maria Annus]] - [[Rednar Annus]] - [[Robert Annus]] - [[Rein Anon]] - [[Hilda Anso]] - [[Nadežda Antipenko]] - [[Maimu Anto]] - [[Kärt Anton]] - [[Lembit Anton]] - [[Eugen Antoni]] - [[Ljubov Antoni]] - [[Olavi Antons]] - [[Jenny Anvelt]] - [[Astrid Arak]] - [[Sirje Arbi]] - [[Aleksander Arder]] - [[Helmi Aren]] - [[Rein Aren]] - [[Väino Aren]] - [[Anu Arendi]] - [[Juta Arg]] - [[Toivo Arnover]] - [[Inge Arro]] - [[Aleksander Arry]] - [[Ines Aru]] - [[Leida Aru]] - [[Jaanika Arum]] - [[Virve Aruoja]] - [[Heino Arus]] - [[Tiit Aruvee]] - [[Jim Ashilevi]] - [[Sandra Ashilevi]] - [[Erki Aule]] - [[Edmund Aumere]] - [[Merle Aunpuu]] - [[Aleksander Aur]] - [[Ajjar Ausma]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] ==B== [[Tõnu Bachmann]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Ruts Bauman]] - [[Laura Baumverk]] - [[Karl Birnbaum]] - [[Leili Bluumer]] - [[Lydia Bock]] ==D== [[Karin Devis-Kaasik]] - [[Viivi Dikson]] - [[Alexandr Domowoy]] - [[Svetlana Dorošenko]] - Ben Drui - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Natalja Dõmtšenko]] ==E== [[Toomas Edur]] - [[Olev Eek]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Andrus Eelmäe]] - [[Lembit Eelmäe]] - [[Eva Eensaar]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Marika Eensalu]] - [[Enno Eesmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Elle Eha]] - [[Valve Ehala]] - [[Helmi Einer]] - [[Aino Einla]] - [[Anna Ekston]] - [[Rainer Elhi]] - [[Kitty Eller]] - [[Kai Elling]] - [[Kristel Elling]] - [[Rauno Elp]] - [[Herta Elviste]] - [[Eino Ende]] - [[Richard Ende]] - [[Aili Engelberg]] - [[Rudolf Engelberg]] - [[Roland Engman]] - [[Elvira Ennok]] - [[Heino Ennok]] - [[Elita Erkina]] - [[Andero Ermel]] - [[Theodor Ers]] - [[Iivi Ervin]] - [[Ants Eskola]] - [[Olev Eskola]] - [[Mihkel Essmann]] - [[Richard Ester]] - [[Ita Ever]] ==F== [[Veera Fjodorova]] - [[Jaan Freimann]] ==G== [[Jürgen Gansen]] - [[Lauren Grinberg]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Ellen Grünfeldt]] - [[Robert Gutman]] ==H== [[Liis Haab]] - [[Ahto Haabjärv]] - [[Jaan Haabjärv]] - [[Alar Haak]] - [[Maarja Haamer]] - [[Raul Haaristo]] - [[Juss Haasma]] - [[Aino Haav]] - [[Maire Haava]] - [[Markus Habakukk]] - [[Verner Hagus]] - [[Uko Halla]] - [[Priit Hallap]] - [[Arvi Hallik]] - [[Maaja Hallik]] - [[Alide-Johanna Halliste]] - [[Mati Hammer]] - [[Rene Hammer]] - [[Enn Hango]] - [[Teet Hanschmidt]] - [[Benno Hansen]] - [[Kristjan Hansen]] - [[Leopold Hansen]] - [[Mall Hansen]] - [[Johan Hansing]] - [[Meelis Hansing]] - [[Wilhelmine Hansing]] - [[Anatoli Hanson]] - [[Ravo Hanura]] - [[Heikki Haravee]] - [[Alvi Hargel]] - [[Jaan Hargel]] - [[Dmitri Hartšenko]] - [[Sven Heiberg]] - [[Terje Heido]] - [[Jaak Hein]] - [[Valentina Hein]] - [[Viive Hein]] - [[Uno Heinapuu]] - [[Marian Heinat]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Norbert Heinloo]] - [[Anu Heinsalu]] - [[Maare-Marika Heinsoo-Kiiver]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Helle-Reet Helenurm]] - [[Tiit Helimets]] - [[Mare Hellam]] - [[Hilda Hellas]] - [[Ludmilla Hellat-Lemba]] - [[Julius Helsblum]] - [[Neeme Henk]] - [[Ago Herkül]] - [[Imbi Herm]] - [[Evald Hermaküla]] - [[Endla Hermann]] - [[Ülle Hertmann-Knop]] - [[Agate Hiielo]] - [[Siina Hiievälja]] - [[Elfriede Hilden]] - [[Valdur Himbek]] - [[Mercedes Hink]] - [[Aavo Hinno]] - [[Lea Holst]] - [[Emmy Holz]] - [[Agnes Holt]] - [[Vladislav Horuženko]] - [[Toomas Hussar]] - [[Ludmilla Hussar]] - [[Aado Hõimre]] - [[Lembit Härm]] - [[Martin Härm]] - [[Tiit Härm]] - [[Viiu Härm]] - [[Edkar Härmson]] ==I== [[Tiina Ideon]] - [[Hermann Iila]] - [[Ella Ilbak]] - [[Andres Ild]] - [[Linda Ilja]] - [[Kaja Ilmjärv]] - [[Helgi Ilo]] - [[Marie Ilves]] - [[Tamara Imre]] - [[Aita Indrikson]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Kaarel Ird]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Ingrid Iter]] - [[Guido Ivandi]] - [[Kati Ivaste]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] ==J== [[Adeele Jaago]] - [[Marta Jaago]] - [[Tiina Jaaksoo (laulja)|Tiina Jaaksoo]] - [[Anna Jaamets]] - [[Henn Jaaniste]] - [[Margus Jaanovits]] - [[Erich Jaansoo]] - [[Allan Jaas]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Märt Jakobson]] - [[Viktor Jakovlev]] - [[Peeter Jalakas]] - [[Valter Janno]] - [[Vello Janson]] - [[Eike Joasoo]] - [[Ida Johannes]] - [[Kalju Johannson]] - [[Aire Johanson]] - [[Gustav Johanson]] - [[Jaak Johanson]] - [[Jaan Johanson]] - [[Uku Joller]] - [[Pirjo Jonas]] - [[Tanel Jonas]] - [[Ado Joonas]] - [[Leida-Marie Joonson]] - [[Mait Joorits]] - [[Janek Joost]] - [[Triin Jugapuu]] - [[Felix Juhandi]] - [[Aleksander Juhani]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Laine Juhansoo]] - [[Amanda Juhkamson]] - [[Aljo Juhkum]] - [[Karl Jungholz]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Lii Jõe]] - [[Jaak Jõekallas]] - [[Mare Jõgeva]] - [[Ants Jõgi]] - [[Arli Jõgi]] - [[Elsa Jõgi]] - [[Julie Jõgi]] - [[Rudolf Jõks]] - [[Toomas Jõõger]] - [[Endel Jägala]] - [[Eduard Järs]] - [[Julius Järve]] - [[Malle Järve]] - [[Andres Järvela]] - [[Leontine Järvepera]] - [[Arne Järvesaar]] - [[Jüri Järvet]] - [[Lemme Järvi]] - [[Tatjana Järvi]] - [[Ene Järvis]] - [[Ninel Järvson]] - [[Merle Jääger]] - [[Udo Jääger]] - [[Leida Jürgens]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Milvi Jürgenson]] - [[Juhan Jürgo]] - [[Meta Jürgo]] - [[Karolin Jürise]] - [[Aili Jürissaar]] - [[Ain Jürisson]] - [[Veiko Jürisson]] - [[Mari Jürjens]] - [[Mikk Jürjens]] - [[Elmar Jürmann]] - [[Vello Jürna]] - [[Faime Jürno]] ==K== [[Anu Kaal]] - [[Johannes Kaal]] - [[Ellen Kaarma]] - [[Harri Kaasik]] - [[Vaike Kaasik]] - [[Katri Kaasik-Aaslav]] - [[Maie Kaasikmäe]] - [[Mihkel Kabel]] - [[Karl Kadak]] - [[Simo Andre Kadastu]] - [[Rauno Kaibiainen]] - [[Epp Kaidu]] - [[Erich Kajandi]] - [[Veera Kala]] - [[Marie Kalbek]] - [[Märt Kalbus]] - [[Konstantin Kald]] - [[Mati Kalda]] - [[Piret Kalda]] - [[Kalle Kaldma]] - [[Tiit Kaldma]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Lauri Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Silver Kaljula]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Erika Kaljusaar]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Kait Kall]] - [[Aksel Kallas]] - [[Kalju Kallas]] - [[Vera Kallas]] - [[Aivar Kallaste]] - [[Harry Kallaste]] - [[Juhan Kallaste]] - [[Mihkel Kallaste]] - [[Vivian Kallaste]] - [[Laura Kalle]] - [[Imbi Kallikorm]] - [[Rudolf Kalm]] - [[Ida Kalme]] - [[Hanno Kalmet]] - [[Henrik Kalmet]] - [[Karl-Andreas Kalmet]] - [[Leo Kalmet]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Toomas Kalmet]] - [[Mari Kamp]] - [[Mart Kampus]] - [[Anu Kanarik]] - [[Liia Kanemägi]] - [[Mari Kangilaski]] - [[Rein Kangro]] - [[Guido Kangur]] - [[Villu Kangur]] - [[Helmi Kann]] - [[Karli Kannelmäe]] - [[Tõru Kannimäe]] - [[Paul Kannuluik]] - [[Loviise Kapper]] - [[Tiina Kapper]] - [[Kalju Karask]] - [[Eha Kard]] - [[Harald Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Ann Karden]] - [[Tiina Kareda]] - [[Peeter Karell]] - [[Jüri Karindi]] - [[Katrin Karisma]] - [[Herta Karjamets]] - [[Feliks Kark]] - [[Tõnu Kark]] - [[Kaarel Karm]] - [[Karin Karm]] - [[Priit Karm]] - [[Alina Karmazina]] - [[Aita Karo]] - [[Väino Karo]] - [[Eliisabet Karotam]] - [[Liis Karpov]] - [[Sten Karpov]] - [[Jelena Karpova]] - [[Marta Karring]] - [[Eedo Karrisoo]] - [[Harry Karro]] - [[Voldemar Karro]] - [[Ott Kartau]] - [[Aino Kartul]] - [[Lehte Karula]] - [[Vaike Karusoo]] - [[Naima Kasak]] - [[Aiki Kase]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Anne Kasemets]] - [[Kaire Kasetalu]] - [[Erni Kask]] - [[Irina Kask]] - [[Jaanus Kask]] - [[Teet Kask]] - [[Tõnis Kask]] - [[Valentine Kask]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Linda Kasuk]] - [[Leia Kasumets]] - [[Artur Kattai]] - [[Helgi Kattai]] - [[Tõnis Kattai]] - [[Tõnu Kattai]] - [[Oiva Kaupinen]] - [[Sirje Kaur]] - [[Albina Kausi]] - [[Enn Keerd]] - [[Lembit Kees]] - [[Marie Kei]] - [[Hannes Kelder]] - [[Aleksander Keller]] - [[Guido Kenner]] - [[Ireen Kennik]] - [[Maimu Kents]] - [[Johannes Kepp]] - [[Ago-Endrik Kerge]] - [[Raido Keskküla]] - [[Elvi Kesküla]] - [[Marina Kesler]] - [[Sirje Kets]] - [[Arnold Kettman]] - [[Elise Kevend]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[August Kiho]] - [[Jaan Kiho]] - [[Vaike Kiik]] - [[Voldemar Kiin]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Joosep Kiiver]] - [[Aleksander Kikas]] - [[Eduard Kikas]] - [[Lea Kikas]] - [[Kiira Kikerpuu]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Paul Kilgas]] - [[Tõnu Kilgas]] - [[Kaarel Kilvet]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Artur Kink]] - [[Lauri Kink]] - [[Virve Kiple]] - [[Merilin Kirbits]] - [[Vallo Kirs]] - [[Verni Kirs]] - [[Olev Kitsas]] - [[Lulu Kitzberg-Pappel]] - [[Avo Kittask]] - [[Enn Kivi]] - [[Eve Kivi]] - [[Heino Kivi]] - [[Mihkel Kivilaan]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Katrin Kivimägi]] - [[Ants Kivirähk]] - [[Arnold Kivirähk]] - [[Ingrid Kivirähk]] - [[Garibaldi Kivisalu]] - [[Diana Klas]] - [[Ada Klein]] - [[Aleksander Kleius]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Rein Klink]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Anti Kobin]] - [[Meta Kodanipork]] - [[Jüri Koger]] - [[Mihkel Kohava]] - [[Heli Kohv]] - [[Katrin Kohv]] - [[Milvi Koidu]] - [[Külli Koik]] - [[Liisi Koik]] - [[Märt Koik]] - [[Artur Koit]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Jaan Tristan Kolberg]] - [[Linda Kolde]] - [[Mart Koldits]] - [[Ants Kollo]] - [[Peeter Kollom]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Luule Komissarov]] - [[Hanno Kompus]] - [[Ita Kongas]] - [[Ülle Konovalov]] - [[Amalie-Luise Konsa]] - [[Linda Konsap]] - [[Erna Konts]] - [[Leida Koorits]] - [[Malle Koost]] - [[Gerda Kopp]] - [[Helju Koppa]] - [[Einari Koppel]] - [[Elvi Koppel]] - [[Jaak Koppel]] - [[Milvi Koppel]] - [[Teet Koppel]] - [[Lauli Koppelmaa]] - [[Rein Koppelmann]] - [[Mark Koritko]] - [[Erna Korjus]] - [[Maile Korjus]] - [[Martin Kork]] - [[Kalev Korkma]] - [[Marika Korolev]] - [[Ants Korv]] - [[Enn Kose]] - [[Kädi Kosenkranius]] - [[Dmitri Kosjakov]] - [[Lidia Kostandi]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Rudolf Kraav]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saima Kranig]] - [[Liisu Krass]] - [[Anni Kreem]] - [[Toomas Kreen]] - [[Uno Kreen]] - [[Kersti Kreismann]] - [[Valentina Kremen]] - [[Allan Kress]] - [[Tiia Kriisa]] - [[Maimu Krinal]] - [[Tiina Kripsaar]] - [[Priit Kripson]] - [[Madli Kristjuhan]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Endel Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Kärt Kross]] - [[Theodor Krull]] - [[Viktor Krull]] - [[Berta Krumm]] - [[Hendrik Krumm]] - [[Piret Krumm]] - [[Arnold Krupp]] - [[Ernst Kruuda]] - [[Hugo Kruuda]] - [[Ants Kruusement]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Priit Kruusement]] - [[Vilja Kruusement]] - [[Elli Kubjas]] - [[Veli Kudres]] - [[Salme Kuik]] - [[Aino Kukepuu]] - [[Vello Kukesoo]] - [[Jaana Kukk]] - [[Laura Kukk]] - [[Terje Kukk]] - [[Tiina Kukli]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Adja Kuljus]] - [[Riivo Kuljus]] - [[Galina Kulkina]] - [[Arnold Kull]] - [[Elle Kull]] - [[Juhan Kull]] - [[Kärt Kull]] - [[Hannes Kulla]] - [[Katrin Kullamaa]] - [[Heino Kulvere]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Neeme Kuningas]] - [[Tiina Kuningas]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Sven Kuntu]] - [[Nadia Kurem]] - [[Raivo Kuremaa]] - [[Vambola Kurg]] - [[Eduard Kurnim]] - [[Jaan Kurnikoff]] - [[Alma Kurtna]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Igor Kurve]] - [[Alo Kurvits]] - [[Kitty Kuskova]] - [[Voldemar Kuslap]] - [[Jenny Kuslapuu]] - [[Antonina Kusminina]] - [[Vladimir Kuzmin]] - [[Laine Kuulma]] - [[Vally Kuurman]] - [[Claire Kuus]] - [[Edmar Kuus]] - [[Heljo Kuusemets]] - [[Ilmar Kuusemets]] - [[Niina Kuusik]] - [[Paul Kuusik]] - [[Tiit Kuusik]] - [[Ivo Kuusk]] - [[Einar Kuusk]] - [[August Kuuskemaa]] - [[Betty Kuuskemaa]] - [[Linda Kuusma]] - [[Aleksander Kõiv]] - [[Eino Kõiv]] - [[Martin Kõiv]] - [[Kaarel Kõive]] - [[Milvi Kõnnusaar]] - [[Kaie Kõrb]] - [[Ludmilla Kõrts]] - [[Mati Kõrts]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Harry Kõrvits]] - [[Viiu Kõrvits]] - [[Helve Kägu]] - [[Adolf Käis]] - [[Andrus Kämbre]] - [[Ants Känd]] - [[Mihkel Känd]] - [[Volli Käro]] - [[Ervin Kärvet]] - [[Aasa Käsi]] - [[Risto Kübar]] - [[Jüri Kühn]] - [[Aino Külvand]] - [[Eduard Külvet]] - [[Aksel Küngas]] - [[Priit Künnapas]] - [[Feliks Künnapuu]] - [[Riho Kütsar]] - [[Alfred Kütt]] - [[Marianne Kütt]] - [[Jakob Küüts]] ==L== [[Aadu Laabus]] - [[Marta Laan]] - [[Ants Laande]] - [[Piret Laanelepp]] - [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laanemets]] - [[Ave Laanoja]] - [[Aleksander Laar]] - [[Ly Laar]] - [[Adolf Laas]] - [[Helle Laas]] - [[Paul Laasik]] - [[Voldemar Laason]] - [[Lia Laats]] - [[Väino Laes]] - [[Lauri Lagle]] - [[Lembit Lahe]] - [[Anna Laht]] - [[Arvo Laid]] - [[Milvi Laid]] - [[Tatjana Laid]] - [[Silvia Laidla]] - [[Ants Lainevool]] - [[Mart Laisk]] - [[Leida Laius]] - [[Anu Lamp]] - [[Elsa Lamp]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Johannes Lampson]] - [[Alma Landberg]] - [[Salme Landberg]] - [[Lilli Laoniidu]] - [[Alfred Laos]] - [[Arne Laos]] - [[Rein Laos]] - [[Roland Laos]] - [[Vladimir Laptev]] - [[Tont Laretei]] - [[Aleksander Larin]] - [[Ly Lasner]] - [[Jüri Lass]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Juri Latko]] - [[Alice Lattik]] - [[Amandus Lattik]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Mart Laur]] - [[Miroslav Laur]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Arno Lauring]] - [[Ants Lauter]] - [[Jaan Leemets]] - [[Asta Lees]] - [[Kristel Leesmend]] - [[Mare Leet]] - [[Kai Leete]] - [[Voldemar Leetjärv]] - [[Liia Leetmaa]] - [[Rete Leetna]] - [[Aili Leetva]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Veera Leever]] - [[Juta Lehiste]] - [[Leonid Lehtla]] - [[Magda Lehtla]] - [[Uno Leies]] - [[Siiri Leinatamm]] - [[Aime Leis]] - [[Aadu Leissar]] - [[Johanna-Marie Leissar]] - [[Mall Leissar]] - [[Reet Leissar]] - [[Herta Lember]] - [[Vaadu Lember]] - [[Eduard Lemmiste]] - [[Urmas Lennuk]] - [[Astrid Lepa]] - [[Ester Lepa]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Iivi Lepik]] - [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] - [[Mait Lepik]] - [[Triin Lepik]] - [[Kadri Lepp]] - [[Nieves Lepp]] - [[Tõnis Lepp]] - [[Agnes Lepp-Kaasik]] - [[Rea Lest]] - [[Leida Levald]] - [[Tiiu Levald]] - [[Pirjo Levandi]] - [[Martin Libene]] - [[Lydia Liblikmann]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Katre Lidmets]] - [[Karl Liigand]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arnold Liiger]] - [[Eduard Liiger]] - [[Ellen Liiger]] - [[Albert Liik]] - [[Jörgen Liik]] - [[Edmund Liim]] - [[Juha Liira]] - [[Hilja Liiv]] - [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] - [[Senta Liiv]] - [[Ants Liivak]] - [[Maria Lee Liivak]] - [[Lembit Liivamägi]] - [[Aleksander Lilbok]] - [[Artur Lill]] - [[Ella Lill]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Pille Lill]] - [[Aino Lilla]] - [[Enn Lillemets]] - [[Helga Lilleorg]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[Valentin Lind]] - [[Kaja Lindal]] - [[Lisl Lindau]] - [[Mart Lindebaum]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Artur Linnamägi]] - [[Tõnno Linnas]] - [[Eva Linnumägi]] - [[Osvald Lipp]] - [[Sergius Lipp]] - [[Teodor Lipp]] - [[Hella Lippasaar]] - [[Susy Lipp-Jakobson]] - [[Ly Lippur]] - [[Ülo Lodeson]] - [[Epp Lohk]] - [[Valdeko Loigu]] - [[Uno Loit]] - [[Anu Lomp]] - [[August Lomp]] - [[Lydia Loo]] - [[Raine Loo]] - [[Verner Loo]] - [[Virve Loodsalu]] - [[Priit Loog]] - [[Niini Loona]] - [[Maire Loorents]] - [[Lilian Looring]] - [[Marje Loorits]] - [[Venno Loosaar]] - [[Ida Loo-Talvari]] - [[Helena Lotman]] - [[Asta Lott]] - [[Salme Lott]] - [[Elmar Luhats]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Kata-Riina Luide]] - [[Juhan Luik]] - [[Markus Luik]] - [[Milvi Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Natalia Lukaševitš]] - [[Pille Lukin]] - [[Ella Lukk-Kudu]] - [[Liivika Lukkering]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Olga Lund]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Lydia Lust]] - [[Meta Luts]] - [[Tiit Luts]] - [[Valter Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Lilli Lutter]] - [[Väino Luup]] - [[Veera Luur]] - [[Toomas Lõhmuste]] - [[Karin Rask|Karin Lätsim]] - [[Vaike Lätt]] - [[Elmar Lätti]] - [[Tanel Lään]] - [[Amanda Lääne]] - [[August Lääne]] - [[Karin Lätti]] - [[Johannes Lükki]] - [[Bernhard Lülle]] - [[Ago Lüüdik]] - [[Kristjan Lüüs]] ==M== [[Martin Maagen]] - [[Anne Maasik]] - [[Elsa Maasik]] - [[Maie Maasik]] - [[Õie Maasik]] - [[Linda Madis]] - [[Mart Madiste]] - [[Kleer Maibaum-Vihmar]] - [[Kaido Maidla]] - [[Riina Maidre]] - [[Raimu Maiksar]] - [[Teo Maiste]] - [[Paul Maivel]] - [[Lembit Majas]] - [[Vello Makke]] - [[Roman Maksimuk]] - [[Eva Malleus]] - [[Hilda Malling]] - [[Franz Malmsten]] - [[Hugo Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Rein Malmsten]] - [[Marina Malova]] - [[Priit Manavald]] - [[Henry Mandel]] - [[Heino Mandri]] - [[Maimu Mardi]] - [[Eve Maremäe]] - [[Anne Margiste]] - [[Ingrid Margus]] - [[Elmar Maripuu]] - [[Enna Maripuu]] - [[Nikolai-Feodor Maripuu]] - [[Theo Maripuu]] - [[Lehte Mark]] - [[Anna Markus]] - [[Jüri Markus]] - [[Leo Martin]] - [[Mare Martin]] - [[Valli Martin]] - [[Elmar Martinson]] - [[Maire Martinson]] - [[Therese Masing]] - [[Ella Masing-Grünberg]] - [[Märten Matsu]] - [[Marko Matvere]] - [[Virve Meerits]] - [[Aleksander Meermann]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Eva Meil]] - [[Ellu Meister]] - [[Zoja Mellov]] - [[Aarne Melts]] - [[Helene Meltsas]] - [[Ludvig Menning]] - [[Märt Meos]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Vello Merimaa]] - [[Alfred Mering]] - [[Mai Mering]] - [[Triinu Meriste]] - [[Agne Merit]] - [[Karl Merits]] - [[Lydia Merits-Sepa]] - [[Maria Merjanskaja]] - [[Helena Merzin]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Maarika Mesipuu-Veebel]] - [[Raivo Mets]] - [[Elise Metsanurk]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Harald Metsis]] - [[Maili Metssalu]] - [[Marje Metsur]] - [[August Michelson]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Hans Miilberg]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Angelika Mikk]] – [[Mart Mikk]] - [[Tõnu Mikk]] - [[Olga Mikk-Krull]] - [[Marina Mikk-Murakin]] - [[Benno Mikkal]] - [[Enno Mikkelsaar]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Silja Miks]] - [[Madis Milling]] - [[Sirje Minhof]] - [[Peeter Mirski]] - [[Bruno Mitt]] - [[Helene Mitt]] - [[Manivalde Mitt]] - [[Margo Mitt]] - [[Oskar Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Felix Moor]] - [[Kertu Moppel]] - [[Terese Mugasto]] - [[Truuta Muld]] - [[Mai Murdmaa]] - [[Mari Murdvee]] - [[Hilje Murel]] - [[Jaan Muri]] - [[Natalja Murina]] - [[Maret Mursa]] - [[Raido Murss]] - [[Anu Murss-Põldar]] - [[Mati Murumaa]] - [[Taavet Mutsu]] - [[Maarja Mõts]] - [[Leida Mõttus]] - [[Polli Mõtus]] - [[Jass Kalev Mäe]] - [[Madis Mäeorg]] - [[Ain Mäeots]] - [[Paul Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Lembit Mägedi]] - [[Aarne Mägi]] - [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]] - [[Alice Mägi]] - [[Arvi Mägi]] - [[Laine Mägi]] - [[Lembo Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Maigret Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Paul Mägi]] - [[Tõnis Mägi]] - [[Viktor Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tiina Mälberg]] - [[Maarika Mälksoo]] - [[Aleksander Mälton]] - [[Reet Mändmets]] - [[Tarmo Männard]] - [[Marju Männik]] - [[Mai Männiko]] - [[Ilmar Märks]] - [[Erika Määrits]] - [[Ellen Mölder]] - [[Milvi Mölder]] - [[Pauline Mölder]] - [[Mari Möldre]] - [[Hilda Möldroo]] - [[Hartius Möller]] - [[Tuuli Maarja Möller]] - [[Ida Möller-Tüür]] - [[Aleksander Müller]] - [[Jaan Mürk]] - [[Thomas Mürk]] - [[Armilde Müür]] - [[Mart Müürisepp]] ==N== [[Ernst-Eduard Naaris]] - [[Helju Nael]] - [[Elvi Nander]] - [[Jane Napp]] - [[Heinrich Nau]] - [[Kreidy Naudre]] - [[Lauri Nebel]] - [[Eve Neem]] - [[Kersti Neem]] - [[Eero Neemre]] - [[Gerd Neggo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Veera Nelus]] - [[Marek Nepomnjaštši]] - [[Helmi Nerep]] - [[Ilmar Nerep]] - [[Katrin Nielsen]] - [[Hans Nieländer]] - [[Ellen Niglas]] - [[Karmo Nigula]] - [[Laura Niils]] - [[Eduard Niilus]] - [[Jüri Niin]] - [[Aleksander Niine (näitleja)|Aleksander Niine]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Arno Niitof]] - [[Rufina Noor]] - [[Taisto Noor]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Ants Nopri]] - [[Henrik Normann]] - [[Eva Novek]] - [[Peeter Novoseltsev]]- [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Egon Nuter]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Laura Nõlvak]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Endel Nõmberg]] - [[Artur Nõmmik]] - [[Enn Nõmmik]] - [[Renee Nõmmik]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Ella Nõmtak]] - [[Milli Nõmtak]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] ==O== [[Marta Ohaka]] - [[Andres Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Helga Ojalo]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Eduard Ojamets]] - [[Indrek Ojari]] - [[Tiit Ojasoo]] - [[Age Oks]] - [[Andres Oks]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Liina Olmaru]] - [[Rein Olmaru]] - [[Asta Olo]] - [[Kati Ong]] - [[Katrin Oolo]] - [[Margus Oopkaup]] - [[Helmi-Marie Oot]] - [[Raivo Opsola]] - [[Ain Orav]] - [[Aksel Orav]] - [[Illart Orav]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Maimu Orgussaar]] - [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]] - [[Liina Orlova]] - [[Kalju Orro]] - [[Kaarel Orumägi]] - [[Andres Ots]] - [[Artur Ots]] - [[Asta Ots]] - [[Georg Ots]] - [[Jori Ots]] - [[Karl Ots]] - [[Senta Ots]] - [[Toomas Ots]] - [[Kuno Otsus]] - [[Velda Otsus]] - [[Benita Otti]] - [[Heino Otto]] ==P== [[Heljo Paas]] - [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Linda Paberit]] - [[Talvo Pabut]] - [[Endel Padrik]] - [[Paula Padrik]] - [[Olaf Paesüld]] - [[Voldemar Pahkla]] - [[Ants Pahla]] - [[Maria Paimre]] - [[Ella Pajo]] - [[Louise Elisabeth Pajo]] - [[Maimu Pajusaar]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Meelis Pakri]] - [[Herman Palang]] - [[Voldemar Paldre]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Arkadi Pallo]] - [[Erna Pallo]] - [[Mari Palm]] - [[Marika Palm]] - [[Mati Palm]] - [[Bernhard Palmberg]] - [[Merle Palmiste]] - [[Ksenia Palmre]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tiit Palu]] - [[Hele Palumaa]] - [[Anne Paluver]] - [[Maret Pank (laulja)|Maret Pank]] - [[Voldemar Panso]] - [[Alma Papp]] - [[Ülo Papp]] - [[Koidula Pappel]] - [[Marje Parikas]] - [[Harri Paris]] - [[Dagmar Parmas]] - [[Kai Parmas]] - [[Johann Parmi]] - [[Marie Parrik]] - [[Leida Parrol]] - [[Elmerice Parts]] - [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]] - [[Raimo Pass]] - [[Eduard Pea]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Priit Pedajas]] - [[Taavi Pedriks]] - [[Malle Peedo]] - [[Leida Peekmann]] - [[Boris Peensaar]] - [[Ao Peep]] - [[Helend Peep]] - [[Maret Peep]] - [[Emma Peeri]] - [[Marju Peerna]] - [[Karin Peetri]] - [[Valdo Peetri]] - [[Salme Peetson]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Terje Pennie]] - [[Richard Peramets]] - [[Laura Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Mare Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Marius Peterson]] - [[Ferdinand Pettai]] - [[Kaljo Pettai]] - [[Härm Pihl]] - [[Helle Pihlak]] - [[Miika Pihlak]] - [[Ella Piho]] - [[Ene Piir]] - [[Olga Piiroja]] - [[Hilda Piir-Rosenthal]] - [[Silva Pijon]] - [[Athalie Pilden]] - [[Ants Piller]] - [[Netty Pinna]] - [[Paul Pinna]] - [[Signe Pinna]] - [[Joseph Pirchan]] - [[Astrid Pirn]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Rudolf Plakk]] - [[Sergei Podekrat]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Marika Poobus]] - [[Madli Poola]] - [[Endel Poom]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Salme Poopuu]] - [[Natalia Popenko]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Elanda Porrmann]] - [[Tiia Porss]] - [[Kristiina-Hortensia Port]] - [[Taavet Poska]] - [[Vilma Poska]] - [[Elena Poznjak-Kõlar]] - [[Voldemar Praakel]] - [[Margus Prangel]] - [[Tarmo Prangel]] - [[Aleksandra Pranno]] - [[Anu Presjärv]] - [[Linnar Priimägi]] - [[Priit Prillup]] - [[Jaak Prints]] - [[August Promen]] - [[Ain Prosa]] - [[Arnold Pruuli]] - [[Valter Prügi]] - [[Hillar Puhm]] - [[Peep Puis]] - [[Eduard Pukk]] - [[Theodor Puks]] - [[Liisa Pulk]] - [[Hans Pulst]] - [[Kristi Pumbo]] - [[Mia Pumbo]] - [[August Puna]] - [[Hedi Pundonen]] - [[Oskar Punga]] - [[Jenny Pungar]] - [[Helga Purre]] - [[Lulo Purre]] - [[Alice Puss-Stamm]] - [[Ahti Puudersell]] - [[Ellu Puudist]] - [[Helmi Puur]] - [[Sirje Puura]] - [[Väino Puura]] - [[Uno Puusaag]] - [[Karl Kristjan Puusepp]] - [[Jaan Puusepp]] - [[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] - [[Sergi Puusepp]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Inge Põder]] - [[Julius Põder]] - [[Lembit Põder]] - [[Elli Põder-Roht]] - [[Meelis Põdersoo]] - [[Üllar Põld]] - [[Karl-Robert Põlde]] - [[Kristian Põldma]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Alari Põldoja]] - [[Olev Põldoja]] - [[Aleksandra Põldots]] - [[Dan Põldroos]] - [[Priit Põldroos]] - [[Oskar Põlla]] - [[Nikolai Põlluaas]] - [[Eduard Põltsamaa]] - [[Priit Põltsamaa]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Irina Pähn]] - [[Steffi Pähn]] - [[Leontine Päiv]] - [[Marie Päiv]] - [[Eha Pärg]] - [[Eero Pärgmäe]] - [[Viktor Päri]] - [[Aaro Pärn]] - [[Andres Pärn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Maarius Pärn]] - [[Malle Pärn]] - [[Teele Pärn]] - [[Mart Pärna]] - [[Irina Pärtel]] - [[Piret Päär]] - [[Alide Päärson]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] - [[Valdek Pütsep]] - [[Aleksander Püvi]] ==R== [[Enn Raa]] - [[Helle Raa]] - [[Tõnu Raadik]] - [[Andres Raag]] - [[Arvo Raag]] - [[Kaljo Raag]] - [[Doris Kristina Raave]] - [[Helvi Raamat]] - [[Rita Raave]] - [[Ande Rahe]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Aino Raid]] - [[Kaarin Raid]] - [[Jane Raidma]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Irene Raiend]] - [[Jüri Raiend]] - [[Magda Raik]] - [[Riide Raik]] - [[Arvo Raimo]] - [[Thea Raist]] - [[Ernst Raiste]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Mirko Rajas]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Eduard Ralja]] - [[Leida Rammo]] - [[Leida Rammul]] - [[Ringo Ramul]] - [[Eve Randkivi]] - [[Iivi Randla]] - [[Adele Randoja]] - [[Evald Randoja]] - [[Juhan Randoja]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Tiiu Randviir]] - [[Dagmar Rang]] - [[Johannes Ranna]] [[Johan Randvere]]- [[Aili Rannaste]] - [[Ülo Rannaste]] - [[Irina Ranniku]] - [[Rein Ranniku]] - [[Karin Rask]] - [[Priit Ratas]] - [[Katariina Ratasepp]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Elsa Ratassepp]] - [[Jaan Ratassepp]] - [[Rudolf Ratassepp]] - [[Valdeko Ratassepp]] - [[Jaan Ratnik]] - [[Otto Raud (näitleja)|Otto Raud]] - [[Heino Raudam]] - [[Ott Raudheiding]] - [[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Geeni Raudsepp]] - [[Kristiina Raudsepp]] - [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Sirje Raudsik]] - [[Päären Raudvee]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Illaria Raukas]] - [[Ott Raukas]] - [[Mauri Raus]] - [[Sander Raus]] - [[Alfred Rebane]] - [[Johannes Rebane]] - [[Mati Rebane]] - [[Milli Rebane]] - [[Sander Rebane]] - [[Tiina Rebane]] - [[Ly Rebbas]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Ranet Rees]] - [[Jarmo Reha]] - [[Leino Rei]] - [[Linda Reial]] - [[Magda Reiart]] - [[Susy Reiart]] - [[Anu Reidak]] - [[Helmi Reilas]] - [[Reet Reiljan]] - [[August Reiman]] - [[Liina Reiman]] - [[Hilda Reimann]] - [[Nelly Rein]] - [[Ester Reinart]] - [[Tiiu Reinau]] - [[Riina Reinik]] - [[Veljo Reinik]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[René Reinumägi]] - [[Linda Reinup]] - [[Helen Rekkor]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Astrid Relve]] - [[Salme Remmelgas]] - [[Annely Renel]] - [[Kalju Renel]] - [[Aleksander Resta]] - [[Kaur Riismaa]] - [[August Riismann]] - [[Heino Rikas]] - [[Elga Rips]] - [[Aino Ripus]] - [[Valve Ristma]] - [[Elts Ristmägi]] - [[Liia Ritsing]] - [[Mait Robas]] - [[Aleksei Rodionov]] - [[Veera Rogožina]] - [[Emili Rohumaa]] - [[Jaanus Rohumaa]] - [[Adele Roman]] - [[Jussi Romot]] - [[Ago Roo]] - [[Johannes Rooberg]] - [[Robert Rood]] - [[Pille Roomere]] - [[Ilmar Roomets]] - [[Lydia Roos]] - [[Peeter Roos]] - [[Eliise Paula Roosa]] - [[Jüri Roosaar]] - [[Aime Roosileht]] - [[Andres Roosileht]] - [[Sander Roosimägi]] - [[Herbert Roosman]] - [[Reet Rootare]] - [[Heiki Roots]] - [[Martin Roots]] - [[Riho Rosberg]] - [[Helgur Rosental]] - [[Valentin Ross]] - [[Valentina Rossar]] - [[Julius Rossfeldt]] - [[Ludvig Rost]] - [[Siim Rulli]] - [[Ilse Rumbalu]] - [[Aimi Rumessen]] - [[Maaja Rumessen]] - [[Linda Rummo]] - [[Elly Rump]] - [[Felix Rump]] - [[Marta Rungi]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Aarne Ruus]] - [[Erik Ruus]] - [[Karin Ruus]] - [[Anu Ruusmaa]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Hele Rähn]] - [[Vambola Rähn]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Riho Räni]] - [[Gita Ränk]] - [[Maila Rästas]] - [[Peeter Rästas]] - [[Illar Rätsep]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Toomas Rätsepp]] - [[Kristiin Räägel]] - [[Tiina Rääk]] - [[Lensi Römmer]] - [[Aigi Rüütel]] - [[Ken Rüütel]] - [[Raivo Rüütel]] ==S== [[Aare Saal]] - [[Indrek Saar]] - [[Johannes Saar (näitleja)|Johannes Saar]] - [[Maire Saar]] - [[Tanel Saar]] - [[Tõnu Saar]] - [[Kalju Saareke]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Ilo-Ann Saarepera]] - [[Toomas Saarepera]] - [[Liina Saari]] - [[Elfriede Saarik]] - [[Anni Saariste]] - [[Yrjö Saarnio]] - [[Sulev Saarup]] - [[Hilda Sabbe]] - [[Reinhold Sachker]] - [[Aivo Sadam]] - [[Maie Saealle]] - [[Tiia Saealle]] - [[Alexius Sagor]] - [[Reimo Sagor]] - [[Karl Sakrits]] - [[Külliki Saldre]] - [[Viljo Saldre]] - [[Dimitri Saliste]] - [[Ago Saller]] - [[Helgi Sallo]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Haili Sammelselg]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jaan Sammul]] - [[Vaike Saral]] - [[Helmi Sarap]] - [[Janek Sarapson]] - [[Salme Sarapuu]] - [[Arnold Sarv]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Margaret Sarv]] - [[Meelis Sarv]] - [[Aleks Sats]] - [[Katrin Saukas]] - [[Ellen Saul]] - [[Hans Saul]] - [[Jaan Saul]] - [[Tõnis Saul]] - [[Margit Saulep]] - [[Larissa Savankova]] - [[Konstantin Savi]] - [[Leonid Savitski]] - [[Irina Savuskan]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Paul-Erich Schneider]] - [[Eevi Schütz]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[Aino Seep]] - [[Henno Sein]] - [[Kaisa Selde]] - [[Oskar Seliaru]] - [[Tambet Seling]] - [[Enno Selirand]] - [[Heino Seljamaa]] - [[Lydia Seller]] - [[Linda Sellistemägi]] - [[Ülo Selter]] - [[Angelina Semjonova]] - [[August Sepp]] - [[Endel Sepp]] - [[Hilja Sepp]] - [[Kustav Sepp]] - [[Ott Sepp]] - [[Paul Sepp]] - [[Selma Sepp]] - [[Peep Seppik]] - [[Johannes Richard Sepping]] - [[Karin Sepre]] - [[Olev Serg]] - [[Alice Serman]] - [[Hilda Sestov]] - [[Julius Sestov]] - [[Jaan-Willem Sibul]] - [[Richard-Voldemar Siig]] - [[Alice Siil]] - [[Jenny Siimon]] - [[Johannes Siimsen]] - [[Samuel Siirak]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Piret Sikkel]] - [[Anni Silbermann]] - [[Eili Sild]] - [[Tarmo Sild]] - [[Kaja Sildna]] - [[Ilmar Silla]] - [[Mall Sillandi]] - [[Nadežda Sillar]] - [[Errart Sillart]] - [[Ants Simm]] - [[Aivar Simmermann]] - [[Endel Simmermann]] - [[Maret Simmo]] - [[Rain Simmul]] - [[Piret Simson]] - [[Larissa Sintsova]] - [[Valve Sirel]] - [[Elise Sisask]] - [[Larissa Skljanskaja-Uher]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Tamara Solodnikova]] - [[Linnar Solvi]] - [[Arthur Sommer]] - [[Mae Sonin]] - [[Maimu Sonn]] - [[Leida Soom]] - [[Mare Soomre]] - [[Eda Soomus]] - [[Lembit Soone]] - [[Tamara Soone]] - [[Hilda Sooper]] - [[Helje Soosalu]] - [[Valter Soosõrv]] - [[Ago Soots]] - [[Anna Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Aarne Soro]] - [[Arnold Spirka]] - [[Eero Spriit]] - [[Elonna Spriit]] - [[Alma Steinberg]] - [[Nils Mattias Steinberg]] - [[Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg]] - [[Priit Strandberg]] - [[Albin Strutzkin]] - [[Anneli Suits]] - [[Maret Suits]] - [[Tiina Suits]] - [[Tiit Sukk]] - [[Simeoni Sundja]] - [[August Sunne]] - [[Väino Suri]] - [[Astra Irene Susi]] - [[Hugo Sutt]] - [[Toomas Suuman]] - [[Maie Suurallik]] - [[Arno Suurorg]] - [[Nikolai Suursööt (näitleja)|Nikolai Suursööt]] - [[Enn Suve]] - [[Ida Suvero]] - [[Tarvo Sõmer]] - [[Inna Sõrmus]] - [[Selma Sõõro]] - [[Voldemar Sõõro]] - [[Alfred Sällik]] - [[Grete Sällik]] - [[Andres Särev]] - [[Anna Särev]] - [[Valter Särg]] - [[Veera Särgava]] - [[Leila Säälik]] - [[Kaarel Söödor]] - [[Magda Söödor]] - [[Heiko Sööt]] - [[Meeli Sööt]] - [[Galina Süvalep]] - [[Kulno Süvalep]] ==Š== [[Lilia Šinkarjova]], [[Janne Ševtšenko]] ==Z== [[Daniil Zandberg]] - [[Sten Zupping]] ==T== [[Indrek Taalmaa]] - [[Inna Taarna]] - [[Nadežda Taarna]] - [[Garmen Tabor]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Kai Tabun]] - [[Anatoli Tafitšuk]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Marvi Taggo]] - [[Rein Taidla]] - [[Toomas Taimla]] - [[Viktor Taimre]] - [[Agu Tali]] - [[Alli Tali]] - [[Leo Talimaa]] - [[Lydia Tall]] - [[Asta Talpsepp]] - [[Jullo Talpsepp]] - [[Valentina Taluma]] - [[Aino Talvi]] - [[Aarne Talvik]] - [[Leelo Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Kadri Tamberg]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Aino Tamm]] - [[Aleksander Tamm]] - [[Anna Tamm]] - [[Arno Tamm]] - [[Elisabet Tamm]] - [[Herbert Tamm]] - [[Julius Tamm]] - [[Katariina Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Salme Tamm]] - [[Signe Tamm]] - [[Sulev Tamm]] - [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] - [[Meeta Tammai]] - [[Karin Tammaru]] - [[Mariann Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Leili Tammel]] - [[Alli Tammemets]] - [[Paul Tammeveski]] - [[Kalev Tammin]] - [[August Tammisaar]] - [[Diana Tammisto]] - [[Meeli Tammu]] - [[Aasa Tammur]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Indrek Tamre]] - [[Elo Tamul]] - [[Kadi Taniloo]] - [[Linda Tanni]] - [[Jaan Tappel]] - [[Martin Taras]] - [[Kaarel Targo]] - [[Eero Tari]] - [[Villu Tari]] - [[Ludmilla Tarm]] - [[Lia Tarmo]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Maria Tarre]] - [[Marta Tarto]] - [[Harry Tarvo]] - [[Adele Taska]] - [[Merike Tatsi]] - [[Ellen Tauden]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Urve Tauts]] - [[Anna Techner]] - [[Hugo Techner]] - [[Aleksander Teder (näitleja)|Aleksander Teder]] - [[Alma Teder]] - [[Heigo Teder]] – [[Hella Teder]] - [[Margo Teder]] - [[Ross Teder]] - [[Lii Tedre]] - [[Peeter Tedre]] - [[Artur Tedremägi]] - [[Eido Tee]] - [[Kalju Tee]] - [[Kristi Teemusk]] - [[Külli Teetamm]] - [[Aleksander Teetsov]] - [[Olly Teetsov]] - [[Harry Teffel]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Tõnu Tepandi]] - [[Taavi Teplenkov]] - [[Jaanus Tepomees]] - [[Virve Tepp]] - [[Sulev Teppart]] - [[Alfred Teras]] - [[Erika Tetzky]] - [[Ida Thomson]] - [[Aino Tigane]] - [[Eva Tihane]] - [[Jüri Tiidus]] - [[Klaudia Tiidus]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Elsa Tiitsman]] - [[Piia Tiitus]] - [[Juta Tikandt]] - [[Mairi Tikerpalu]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Tiina Tikk]] - [[Friedrich Tilk]] - [[Silvia Tilk]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ella Timmer]] - [[Eduard Tinn]] - [[Olev Tinn]] - [[Ülle Tinn]] - [[Juta Tints]] - [[Doris Tislar]] - [[Oleg Titov]] - [[Asta Tofer]] - [[Valdur Tohera]] - [[Ants Toiger]] - [[Aare Toikka]] - [[Anni Toi-Puskar]] - [[Eduard Toman]] - [[Kersti Tombak]] - [[Felix Tomberg]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Aivar Tommingas]] - [[Mare Tommingas]] - [[Harald Tomson]] - [[Jaan Tomson]] - [[Toomas Tondu]] - [[Ann-Ester Toom]] - [[Helgi Toom]] - [[Kaarel Toom]] - [[Taimo Toomast]] - [[Magda Toome]] - [[Mart Toome]] - [[Jaan Tooming]] - [[Ilmar Toomla]] - [[Sirje Toomla]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Hendrik Toompere seenior]] - [[Maie Toompere]] - [[Ülle Toompuu]] - [[Linda Toomsalu]] - [[Enn Toona]] - [[Liki Toona]] - [[Kristo Toots]] - [[Reeda Toots]] - [[Evald Tordik]] - [[Heino Torga]] - [[Erika Torger]] - [[August Torim]] - [[Olga Torokoff-Tiideberg]] - [[August Torop]] - [[Tiit Tralla]] - [[Raivo Trass]] - [[Jüri Trei]] - [[Lee Trei]] - [[Malle Treial]] - [[Agnes Treier]] - [[Karl Triipus]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Elmar Trink]] - [[Mait Trink]] - [[Aida Truu]] - [[Hilda Truu]] - [[Mai Truupõld]] - [[Valdo Truve]] - [[Linda Tubin]] - [[Taago Tubin]] - [[Veiko Tubin]] - [[Kadri Tudre]] - [[Lo Tui]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Voldemar Tuisk]] - [[Andres Tukk]] - [[Ülle Tundla]] - [[Eduard Turban]] - [[Fausti Turban]] - [[Anna Turp]] - [[Ruuben Tuudur]] - [[Vello Tuulik]] - [[Anne Tuuling]] - [[Margus Tuuling]] - [[Guido Tuvi]] - [[Tiina Tõnis]] - [[Taavi Tõnisson]] - [[Epp Tõniste]] - [[Juhan Tõnopa]] - [[Annika Tõnuri]] - [[Regina Tõško]] - [[Siiri Tähe]] - [[Jaan Tätte]] - [[Veikko Täär]] - [[Eduard Türk]] - [[Maria Türk]] - [[Anne Türnpu]] - [[Triin Tüvi]] ==U== [[Paul Udal]] - [[Are Uder]] - [[Alla Udovenko]] - [[Airi Udras]] - [[Tõnis Uibo]] - [[Väino Uibo]] - [[Alfred Uibopuu]] - [[Ilmar Uibopuu]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Ülle Ulla]] - [[Eha Undo]] - [[Olli Ungvere]] - [[Katariina Unt]] - [[Svetlana Unt]] - [[Silvia Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Leida-Marie Urbel]] - [[Voldemar-Siegfried Urbel]] - [[Hedvig Urbla]] - [[Ain Urbsoo]] - [[Mari Urbsoo]] - [[Nero Urke]] - [[Inge Urmi]] - [[Jaan Urvet]] - [[Ia Uudelepp]] - [[Ella Uuehendrik]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Eino Uuli]] - [[Eevi Uus]] - [[Joosep Uus]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] - [[Heino Uustal]] - [[Ragnar Uustal]] - [[Elve Uustalu]] ==V== [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Els Vaarman]] - [[Anu Vabamäe]] - [[Arvo Vabamäe]] - [[Janek Vadi]] - [[Laine Vaga]] - [[Kalju Vaha]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aita Vaher]] - [[Alfred Vaher]] - [[Ingrit Vaher]] - [[Johannes Vaher]] - [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] - [[Aigi Vahing]] - [[Heli Vahing]] - [[Mart Vahtel]] - [[Elar Vahter]] - [[Liina Vahter]] - [[Roland Vahtmaa]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Eeva Vahur]] - [[Risto Vaidla]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Mati Vaikmaa]] - [[Nele-Liis Vaiksoo]] - [[Ants Vain]] - [[Arnold Vaino]] - [[Heino Vaks]] - [[Oskar Valdes]] - [[Tõnu Valdma]] - [[Viire Valdma]] - [[Villu Valdmaa]] - [[Enn Valdre]] - [[Silva Valdt]] - [[Maanus Valentin]] - [[Anne Valge]] - [[Edgar Valge]] - [[Imbi Valgemäe]] - [[Eduard Valgma]] - [[Katrin Valkna]] - [[Helja Valler]] - [[Alo Vallimäe]] - [[Eldor Valter]] - [[Evi Vanamölder]] - [[Helene Vannari]] - [[Paul Varandi]] - [[Made Varango]] - [[Olli Vare]] - [[Hilja Varem]] - [[Sergo Vares]] - [[Kaupo Varik]] - [[Uno Vark]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Elli Varts]] - [[Roman Varts]] - [[Harri Vasar]] - [[Viivika Vasar]] - [[Karl Vasko]] - [[Valentina Vassiljeva]] - [[Eduard Vedler]] - [[Thea Veelma]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Erivan Veesaar]] - [[Niina Veesaar]] - [[Dolores Vegman]] - [[Boleslaus Veidebaum]] - [[Herta Veidenbaum]] - [[Vootele Veikat]] - [[Ferdinand Veike]] - [[Martin Veinmann]] - [[Fritz Velberg]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Ivo Velmet]] - [[Anne Velt]] - [[Alma Veltmann]] - [[Mihkel Vendel]] - [[Rasmus Vendel]] - [[Melitta Vennikas]] - [[Elts Ventsel]] - [[Ermu Verme]] - [[Marika Vernik]] - [[Heikki-Rein Veromann]] - [[Õiela Verrev]] - [[Karl Verry]] - [[Iiris Vesik]] - [[Aime Veskimäe]] - [[Silvia Vestmann]] - [[Luule Veziko]] - [[Asta Vihandi]] - [[Oskar Vihandi]] - [[Ülo Vihma]] - [[Ingomar Vihmar]] - [[Erich Viidas]] - [[Kaili Viidas]] - [[Lydia Viidas]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Aleksander Viikholm]] - [[Olari Viikholm]] - [[Aleksander Viilma]] - [[Ants Viir]] - [[Helene Viir]] - [[Krista Viirand]] - [[Juta Viire]] - [[Tiiu Viires]] - [[Toomas Viires]] - [[Virve Viires]] - [[Johannes Viirg]] - [[Aarne Viisimaa]] - [[Heli Viisimaa]] - [[Teesi Viisimaa]] - [[Vello Viisimaa]] - [[Karl Viitol]] - [[Arnold Vikat]] - [[Edgar Vilba]] - [[Ain Vilbre]] - [[Kaire Vilgats]] - [[Ülo Vilimaa]] - [[Aleksandra Viljur]] - [[Kustas Viljur]] - [[Tuuli Vilks]] - [[Jaan Villard]] - [[Ellenide Viller]] - [[Epp Viller]] - [[Voldemar Viller]] - [[Asta Willmann]] - [[Erna Villmer]] - [[Anne Vilt]] - [[Aleksander Vimm]] - [[Hilja Viru]] - [[Hilda Visnap]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Hendrik Vissel]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Ilme Vohu]] - [[Margarita Voites]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Peeter Volmer]] - [[Ants Vomm]] - [[Mare Voog]] - [[Tarvo Vridolin]] - [[Endel Vunk]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Alice Võrno]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Hermann Vähi]] - [[Minni Vähi]] - [[Ülo Vähi]] - [[Villu Vähk]] - [[Katrin Välbe]] - [[Helene Väli]] - [[Mare Väli]] - [[Natali Väli]] - [[Velvo Väli]] - [[Udo Väljaots]] - [[Olga Vääter]] ==Õ== [[Karl Õigus]] - [[Hans Kristian Õis]] - [[Mihkel Õnnis]] - [[Imre Õunapuu]] - [[Inge Õunapuu]] - [[Rait Õunapuu]] - [[Lembit Õunroos]] ==Ü== [[Albert Üksip]] - [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Siina Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] - [[Erich Ülevain]] - [[Maren Ülevain]] - [[Gertrud Üppis]] [[Kategooria:Eesti näitlejad| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Näitlejad]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] 77xoegjifwqgwsij1vc5ef9mge7znq2 7191060 7191059 2026-07-11T14:16:46Z Velirand 67997 /* M */ 7191060 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} ==A== [[Andreas Aadel]] - [[Heilo Aadla]] - [[Argo Aadli]] - [[Agnes Aaliste]] - [[Viive Aamisepp]] - [[Ott Aardam]] - [[Henn Aare]] - [[Inna Aare]] - [[Irja Aarma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Reet Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Mart Aas]] - [[Marta Aasa]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Katri Aaslav-Tepandi]] - [[Ants Aasmaa]] - [[Irja Aav]] - [[Murel Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Evald Aavik]] - [[Ervin Abel]] - [[Margus Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Tamara Abel]] - [[Hardo Adamson]] - [[Maia Adari]] - [[Olga Adari]] - [[Rudolf Adelmann]] - [[Karl Ader]] - [[Voldemar Ader]] - [[Kais Adlas]] - [[Raivo Adlas]] - [[Enn Adusson]] - [[Ilse Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ljubov Agapova]] - [[Ada Ahi]] - [[Dajan Ahmetov]] - [[Liisa Aibel]] - [[Marika Aidla]] - [[Endel Aimre]] - [[Lembit Aimre]] - [[Linda Ainla]] - [[Elmo Ainula]] - [[Anti Ainumäe]] - [[Riina Airenne]] - [[Silvi Ait]] - [[Ira Ajango]] - [[Eneken Aksel]] - [[Alide Alaküla]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Robert Alamaa]] - [[Randar Alango]] - [[Rudolf Alari]] - [[Nata Albring-Kruusmann]] - [[Urmas Alender]] - [[Voldemar Alev]] - [[Martin Algus]] - [[Armin Alla]] - [[Illi Allabert]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Ljuba Aller]] - [[Elise Allik]] - [[Peeter Allik]] - [[Alli Alliksoo]] - [[Andrus Allikvee]] - [[Hanna Allsaar]] - [[Otto Aloe]] - [[Milli Altermann]] - [[Theodor Altermann]] - [[Anna Alt-Jakobson]] - [[Anna Altleis]] - [[Jaan Altleis]] - [[Kaarli Aluoja]] - [[Hannes Ambos]] - [[Ants Ander]] - [[Anu Ander]] - [[Lehte Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Rein Andre]] - [[Valve Andre]] - [[Karin Andrekson]] - [[Paula Andrekson]] - [[Ludmilla Andrianova]] - [[Ain Anger]] - [[Endel Ani]] - [[Eva Annast]] - [[Helgi Annast]] - [[Sergi Annilo]] - [[Maria Annus]] - [[Rednar Annus]] - [[Robert Annus]] - [[Rein Anon]] - [[Hilda Anso]] - [[Nadežda Antipenko]] - [[Maimu Anto]] - [[Kärt Anton]] - [[Lembit Anton]] - [[Eugen Antoni]] - [[Ljubov Antoni]] - [[Olavi Antons]] - [[Jenny Anvelt]] - [[Astrid Arak]] - [[Sirje Arbi]] - [[Aleksander Arder]] - [[Helmi Aren]] - [[Rein Aren]] - [[Väino Aren]] - [[Anu Arendi]] - [[Juta Arg]] - [[Toivo Arnover]] - [[Inge Arro]] - [[Aleksander Arry]] - [[Ines Aru]] - [[Leida Aru]] - [[Jaanika Arum]] - [[Virve Aruoja]] - [[Heino Arus]] - [[Tiit Aruvee]] - [[Jim Ashilevi]] - [[Sandra Ashilevi]] - [[Erki Aule]] - [[Edmund Aumere]] - [[Merle Aunpuu]] - [[Aleksander Aur]] - [[Ajjar Ausma]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] ==B== [[Tõnu Bachmann]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Ruts Bauman]] - [[Laura Baumverk]] - [[Karl Birnbaum]] - [[Leili Bluumer]] - [[Lydia Bock]] ==D== [[Karin Devis-Kaasik]] - [[Viivi Dikson]] - [[Alexandr Domowoy]] - [[Svetlana Dorošenko]] - Ben Drui - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Natalja Dõmtšenko]] ==E== [[Toomas Edur]] - [[Olev Eek]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Andrus Eelmäe]] - [[Lembit Eelmäe]] - [[Eva Eensaar]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Marika Eensalu]] - [[Enno Eesmaa]] - [[Epp Eespäev]] - [[Elle Eha]] - [[Valve Ehala]] - [[Helmi Einer]] - [[Aino Einla]] - [[Anna Ekston]] - [[Rainer Elhi]] - [[Kitty Eller]] - [[Kai Elling]] - [[Kristel Elling]] - [[Rauno Elp]] - [[Herta Elviste]] - [[Eino Ende]] - [[Richard Ende]] - [[Aili Engelberg]] - [[Rudolf Engelberg]] - [[Roland Engman]] - [[Elvira Ennok]] - [[Heino Ennok]] - [[Elita Erkina]] - [[Andero Ermel]] - [[Theodor Ers]] - [[Iivi Ervin]] - [[Ants Eskola]] - [[Olev Eskola]] - [[Mihkel Essmann]] - [[Richard Ester]] - [[Ita Ever]] ==F== [[Veera Fjodorova]] - [[Jaan Freimann]] ==G== [[Jürgen Gansen]] - [[Lauren Grinberg]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Ellen Grünfeldt]] - [[Robert Gutman]] ==H== [[Liis Haab]] - [[Ahto Haabjärv]] - [[Jaan Haabjärv]] - [[Alar Haak]] - [[Maarja Haamer]] - [[Raul Haaristo]] - [[Juss Haasma]] - [[Aino Haav]] - [[Maire Haava]] - [[Markus Habakukk]] - [[Verner Hagus]] - [[Uko Halla]] - [[Priit Hallap]] - [[Arvi Hallik]] - [[Maaja Hallik]] - [[Alide-Johanna Halliste]] - [[Mati Hammer]] - [[Rene Hammer]] - [[Enn Hango]] - [[Teet Hanschmidt]] - [[Benno Hansen]] - [[Kristjan Hansen]] - [[Leopold Hansen]] - [[Mall Hansen]] - [[Johan Hansing]] - [[Meelis Hansing]] - [[Wilhelmine Hansing]] - [[Anatoli Hanson]] - [[Ravo Hanura]] - [[Heikki Haravee]] - [[Alvi Hargel]] - [[Jaan Hargel]] - [[Dmitri Hartšenko]] - [[Sven Heiberg]] - [[Terje Heido]] - [[Jaak Hein]] - [[Valentina Hein]] - [[Viive Hein]] - [[Uno Heinapuu]] - [[Marian Heinat]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Norbert Heinloo]] - [[Anu Heinsalu]] - [[Maare-Marika Heinsoo-Kiiver]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Helle-Reet Helenurm]] - [[Tiit Helimets]] - [[Mare Hellam]] - [[Hilda Hellas]] - [[Ludmilla Hellat-Lemba]] - [[Julius Helsblum]] - [[Neeme Henk]] - [[Ago Herkül]] - [[Imbi Herm]] - [[Evald Hermaküla]] - [[Endla Hermann]] - [[Ülle Hertmann-Knop]] - [[Agate Hiielo]] - [[Siina Hiievälja]] - [[Elfriede Hilden]] - [[Valdur Himbek]] - [[Mercedes Hink]] - [[Aavo Hinno]] - [[Lea Holst]] - [[Emmy Holz]] - [[Agnes Holt]] - [[Vladislav Horuženko]] - [[Toomas Hussar]] - [[Ludmilla Hussar]] - [[Aado Hõimre]] - [[Lembit Härm]] - [[Martin Härm]] - [[Tiit Härm]] - [[Viiu Härm]] - [[Edkar Härmson]] ==I== [[Tiina Ideon]] - [[Hermann Iila]] - [[Ella Ilbak]] - [[Andres Ild]] - [[Linda Ilja]] - [[Kaja Ilmjärv]] - [[Helgi Ilo]] - [[Marie Ilves]] - [[Tamara Imre]] - [[Aita Indrikson]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Kaarel Ird]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Ingrid Iter]] - [[Guido Ivandi]] - [[Kati Ivaste]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] ==J== [[Adeele Jaago]] - [[Marta Jaago]] - [[Tiina Jaaksoo (laulja)|Tiina Jaaksoo]] - [[Anna Jaamets]] - [[Henn Jaaniste]] - [[Margus Jaanovits]] - [[Erich Jaansoo]] - [[Allan Jaas]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Märt Jakobson]] - [[Viktor Jakovlev]] - [[Peeter Jalakas]] - [[Valter Janno]] - [[Vello Janson]] - [[Eike Joasoo]] - [[Ida Johannes]] - [[Kalju Johannson]] - [[Aire Johanson]] - [[Gustav Johanson]] - [[Jaak Johanson]] - [[Jaan Johanson]] - [[Uku Joller]] - [[Pirjo Jonas]] - [[Tanel Jonas]] - [[Ado Joonas]] - [[Leida-Marie Joonson]] - [[Mait Joorits]] - [[Janek Joost]] - [[Triin Jugapuu]] - [[Felix Juhandi]] - [[Aleksander Juhani]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Laine Juhansoo]] - [[Amanda Juhkamson]] - [[Aljo Juhkum]] - [[Karl Jungholz]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Lii Jõe]] - [[Jaak Jõekallas]] - [[Mare Jõgeva]] - [[Ants Jõgi]] - [[Arli Jõgi]] - [[Elsa Jõgi]] - [[Julie Jõgi]] - [[Rudolf Jõks]] - [[Toomas Jõõger]] - [[Endel Jägala]] - [[Eduard Järs]] - [[Julius Järve]] - [[Malle Järve]] - [[Andres Järvela]] - [[Leontine Järvepera]] - [[Arne Järvesaar]] - [[Jüri Järvet]] - [[Lemme Järvi]] - [[Tatjana Järvi]] - [[Ene Järvis]] - [[Ninel Järvson]] - [[Merle Jääger]] - [[Udo Jääger]] - [[Leida Jürgens]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Milvi Jürgenson]] - [[Juhan Jürgo]] - [[Meta Jürgo]] - [[Karolin Jürise]] - [[Aili Jürissaar]] - [[Ain Jürisson]] - [[Veiko Jürisson]] - [[Mari Jürjens]] - [[Mikk Jürjens]] - [[Elmar Jürmann]] - [[Vello Jürna]] - [[Faime Jürno]] ==K== [[Anu Kaal]] - [[Johannes Kaal]] - [[Ellen Kaarma]] - [[Harri Kaasik]] - [[Vaike Kaasik]] - [[Katri Kaasik-Aaslav]] - [[Maie Kaasikmäe]] - [[Mihkel Kabel]] - [[Karl Kadak]] - [[Simo Andre Kadastu]] - [[Rauno Kaibiainen]] - [[Epp Kaidu]] - [[Erich Kajandi]] - [[Veera Kala]] - [[Marie Kalbek]] - [[Märt Kalbus]] - [[Konstantin Kald]] - [[Mati Kalda]] - [[Piret Kalda]] - [[Kalle Kaldma]] - [[Tiit Kaldma]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Lauri Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Silver Kaljula]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Erika Kaljusaar]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Kait Kall]] - [[Aksel Kallas]] - [[Kalju Kallas]] - [[Vera Kallas]] - [[Aivar Kallaste]] - [[Harry Kallaste]] - [[Juhan Kallaste]] - [[Mihkel Kallaste]] - [[Vivian Kallaste]] - [[Laura Kalle]] - [[Imbi Kallikorm]] - [[Rudolf Kalm]] - [[Ida Kalme]] - [[Hanno Kalmet]] - [[Henrik Kalmet]] - [[Karl-Andreas Kalmet]] - [[Leo Kalmet]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Toomas Kalmet]] - [[Mari Kamp]] - [[Mart Kampus]] - [[Anu Kanarik]] - [[Liia Kanemägi]] - [[Mari Kangilaski]] - [[Rein Kangro]] - [[Guido Kangur]] - [[Villu Kangur]] - [[Helmi Kann]] - [[Karli Kannelmäe]] - [[Tõru Kannimäe]] - [[Paul Kannuluik]] - [[Loviise Kapper]] - [[Tiina Kapper]] - [[Kalju Karask]] - [[Eha Kard]] - [[Harald Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Ann Karden]] - [[Tiina Kareda]] - [[Peeter Karell]] - [[Jüri Karindi]] - [[Katrin Karisma]] - [[Herta Karjamets]] - [[Feliks Kark]] - [[Tõnu Kark]] - [[Kaarel Karm]] - [[Karin Karm]] - [[Priit Karm]] - [[Alina Karmazina]] - [[Aita Karo]] - [[Väino Karo]] - [[Eliisabet Karotam]] - [[Liis Karpov]] - [[Sten Karpov]] - [[Jelena Karpova]] - [[Marta Karring]] - [[Eedo Karrisoo]] - [[Harry Karro]] - [[Voldemar Karro]] - [[Ott Kartau]] - [[Aino Kartul]] - [[Lehte Karula]] - [[Vaike Karusoo]] - [[Naima Kasak]] - [[Aiki Kase]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Anne Kasemets]] - [[Kaire Kasetalu]] - [[Erni Kask]] - [[Irina Kask]] - [[Jaanus Kask]] - [[Teet Kask]] - [[Tõnis Kask]] - [[Valentine Kask]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Linda Kasuk]] - [[Leia Kasumets]] - [[Artur Kattai]] - [[Helgi Kattai]] - [[Tõnis Kattai]] - [[Tõnu Kattai]] - [[Oiva Kaupinen]] - [[Sirje Kaur]] - [[Albina Kausi]] - [[Enn Keerd]] - [[Lembit Kees]] - [[Marie Kei]] - [[Hannes Kelder]] - [[Aleksander Keller]] - [[Guido Kenner]] - [[Ireen Kennik]] - [[Maimu Kents]] - [[Johannes Kepp]] - [[Ago-Endrik Kerge]] - [[Raido Keskküla]] - [[Elvi Kesküla]] - [[Marina Kesler]] - [[Sirje Kets]] - [[Arnold Kettman]] - [[Elise Kevend]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[August Kiho]] - [[Jaan Kiho]] - [[Vaike Kiik]] - [[Voldemar Kiin]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Joosep Kiiver]] - [[Aleksander Kikas]] - [[Eduard Kikas]] - [[Lea Kikas]] - [[Kiira Kikerpuu]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Paul Kilgas]] - [[Tõnu Kilgas]] - [[Kaarel Kilvet]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Artur Kink]] - [[Lauri Kink]] - [[Virve Kiple]] - [[Merilin Kirbits]] - [[Vallo Kirs]] - [[Verni Kirs]] - [[Olev Kitsas]] - [[Lulu Kitzberg-Pappel]] - [[Avo Kittask]] - [[Enn Kivi]] - [[Eve Kivi]] - [[Heino Kivi]] - [[Mihkel Kivilaan]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Katrin Kivimägi]] - [[Ants Kivirähk]] - [[Arnold Kivirähk]] - [[Ingrid Kivirähk]] - [[Garibaldi Kivisalu]] - [[Diana Klas]] - [[Ada Klein]] - [[Aleksander Kleius]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Rein Klink]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Anti Kobin]] - [[Meta Kodanipork]] - [[Jüri Koger]] - [[Mihkel Kohava]] - [[Heli Kohv]] - [[Katrin Kohv]] - [[Milvi Koidu]] - [[Külli Koik]] - [[Liisi Koik]] - [[Märt Koik]] - [[Artur Koit]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Jaan Tristan Kolberg]] - [[Linda Kolde]] - [[Mart Koldits]] - [[Ants Kollo]] - [[Peeter Kollom]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Luule Komissarov]] - [[Hanno Kompus]] - [[Ita Kongas]] - [[Ülle Konovalov]] - [[Amalie-Luise Konsa]] - [[Linda Konsap]] - [[Erna Konts]] - [[Leida Koorits]] - [[Malle Koost]] - [[Gerda Kopp]] - [[Helju Koppa]] - [[Einari Koppel]] - [[Elvi Koppel]] - [[Jaak Koppel]] - [[Milvi Koppel]] - [[Teet Koppel]] - [[Lauli Koppelmaa]] - [[Rein Koppelmann]] - [[Mark Koritko]] - [[Erna Korjus]] - [[Maile Korjus]] - [[Martin Kork]] - [[Kalev Korkma]] - [[Marika Korolev]] - [[Ants Korv]] - [[Enn Kose]] - [[Kädi Kosenkranius]] - [[Dmitri Kosjakov]] - [[Lidia Kostandi]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Rudolf Kraav]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saima Kranig]] - [[Liisu Krass]] - [[Anni Kreem]] - [[Toomas Kreen]] - [[Uno Kreen]] - [[Kersti Kreismann]] - [[Valentina Kremen]] - [[Allan Kress]] - [[Tiia Kriisa]] - [[Maimu Krinal]] - [[Tiina Kripsaar]] - [[Priit Kripson]] - [[Madli Kristjuhan]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Endel Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Kärt Kross]] - [[Theodor Krull]] - [[Viktor Krull]] - [[Berta Krumm]] - [[Hendrik Krumm]] - [[Piret Krumm]] - [[Arnold Krupp]] - [[Ernst Kruuda]] - [[Hugo Kruuda]] - [[Ants Kruusement]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Priit Kruusement]] - [[Vilja Kruusement]] - [[Elli Kubjas]] - [[Veli Kudres]] - [[Salme Kuik]] - [[Aino Kukepuu]] - [[Vello Kukesoo]] - [[Jaana Kukk]] - [[Laura Kukk]] - [[Terje Kukk]] - [[Tiina Kukli]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Adja Kuljus]] - [[Riivo Kuljus]] - [[Galina Kulkina]] - [[Arnold Kull]] - [[Elle Kull]] - [[Juhan Kull]] - [[Kärt Kull]] - [[Hannes Kulla]] - [[Katrin Kullamaa]] - [[Heino Kulvere]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Neeme Kuningas]] - [[Tiina Kuningas]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Sven Kuntu]] - [[Nadia Kurem]] - [[Raivo Kuremaa]] - [[Vambola Kurg]] - [[Eduard Kurnim]] - [[Jaan Kurnikoff]] - [[Alma Kurtna]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Igor Kurve]] - [[Alo Kurvits]] - [[Kitty Kuskova]] - [[Voldemar Kuslap]] - [[Jenny Kuslapuu]] - [[Antonina Kusminina]] - [[Vladimir Kuzmin]] - [[Laine Kuulma]] - [[Vally Kuurman]] - [[Claire Kuus]] - [[Edmar Kuus]] - [[Heljo Kuusemets]] - [[Ilmar Kuusemets]] - [[Niina Kuusik]] - [[Paul Kuusik]] - [[Tiit Kuusik]] - [[Ivo Kuusk]] - [[Einar Kuusk]] - [[August Kuuskemaa]] - [[Betty Kuuskemaa]] - [[Linda Kuusma]] - [[Aleksander Kõiv]] - [[Eino Kõiv]] - [[Martin Kõiv]] - [[Kaarel Kõive]] - [[Milvi Kõnnusaar]] - [[Kaie Kõrb]] - [[Ludmilla Kõrts]] - [[Mati Kõrts]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Harry Kõrvits]] - [[Viiu Kõrvits]] - [[Helve Kägu]] - [[Adolf Käis]] - [[Andrus Kämbre]] - [[Ants Känd]] - [[Mihkel Känd]] - [[Volli Käro]] - [[Ervin Kärvet]] - [[Aasa Käsi]] - [[Risto Kübar]] - [[Jüri Kühn]] - [[Aino Külvand]] - [[Eduard Külvet]] - [[Aksel Küngas]] - [[Priit Künnapas]] - [[Feliks Künnapuu]] - [[Riho Kütsar]] - [[Alfred Kütt]] - [[Marianne Kütt]] - [[Jakob Küüts]] ==L== [[Aadu Laabus]] - [[Marta Laan]] - [[Ants Laande]] - [[Piret Laanelepp]] - [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laanemets]] - [[Ave Laanoja]] - [[Aleksander Laar]] - [[Ly Laar]] - [[Adolf Laas]] - [[Helle Laas]] - [[Paul Laasik]] - [[Voldemar Laason]] - [[Lia Laats]] - [[Väino Laes]] - [[Lauri Lagle]] - [[Lembit Lahe]] - [[Anna Laht]] - [[Arvo Laid]] - [[Milvi Laid]] - [[Tatjana Laid]] - [[Silvia Laidla]] - [[Ants Lainevool]] - [[Mart Laisk]] - [[Leida Laius]] - [[Anu Lamp]] - [[Elsa Lamp]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Johannes Lampson]] - [[Alma Landberg]] - [[Salme Landberg]] - [[Lilli Laoniidu]] - [[Alfred Laos]] - [[Arne Laos]] - [[Rein Laos]] - [[Roland Laos]] - [[Vladimir Laptev]] - [[Tont Laretei]] - [[Aleksander Larin]] - [[Ly Lasner]] - [[Jüri Lass]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Juri Latko]] - [[Alice Lattik]] - [[Amandus Lattik]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Mart Laur]] - [[Miroslav Laur]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Arno Lauring]] - [[Ants Lauter]] - [[Jaan Leemets]] - [[Asta Lees]] - [[Kristel Leesmend]] - [[Mare Leet]] - [[Kai Leete]] - [[Voldemar Leetjärv]] - [[Liia Leetmaa]] - [[Rete Leetna]] - [[Aili Leetva]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Veera Leever]] - [[Juta Lehiste]] - [[Leonid Lehtla]] - [[Magda Lehtla]] - [[Uno Leies]] - [[Siiri Leinatamm]] - [[Aime Leis]] - [[Aadu Leissar]] - [[Johanna-Marie Leissar]] - [[Mall Leissar]] - [[Reet Leissar]] - [[Herta Lember]] - [[Vaadu Lember]] - [[Eduard Lemmiste]] - [[Urmas Lennuk]] - [[Astrid Lepa]] - [[Ester Lepa]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Iivi Lepik]] - [[Leida Lepik (näitleja)|Leida Lepik]] - [[Mait Lepik]] - [[Triin Lepik]] - [[Kadri Lepp]] - [[Nieves Lepp]] - [[Tõnis Lepp]] - [[Agnes Lepp-Kaasik]] - [[Rea Lest]] - [[Leida Levald]] - [[Tiiu Levald]] - [[Pirjo Levandi]] - [[Martin Libene]] - [[Lydia Liblikmann]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Katre Lidmets]] - [[Karl Liigand]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arnold Liiger]] - [[Eduard Liiger]] - [[Ellen Liiger]] - [[Albert Liik]] - [[Jörgen Liik]] - [[Edmund Liim]] - [[Juha Liira]] - [[Hilja Liiv]] - [[Salme Liiv (näitleja)|Salme Liiv]] - [[Senta Liiv]] - [[Ants Liivak]] - [[Maria Lee Liivak]] - [[Lembit Liivamägi]] - [[Aleksander Lilbok]] - [[Artur Lill]] - [[Ella Lill]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Pille Lill]] - [[Aino Lilla]] - [[Enn Lillemets]] - [[Helga Lilleorg]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[Valentin Lind]] - [[Kaja Lindal]] - [[Lisl Lindau]] - [[Mart Lindebaum]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Artur Linnamägi]] - [[Tõnno Linnas]] - [[Eva Linnumägi]] - [[Osvald Lipp]] - [[Sergius Lipp]] - [[Teodor Lipp]] - [[Hella Lippasaar]] - [[Susy Lipp-Jakobson]] - [[Ly Lippur]] - [[Ülo Lodeson]] - [[Epp Lohk]] - [[Valdeko Loigu]] - [[Uno Loit]] - [[Anu Lomp]] - [[August Lomp]] - [[Lydia Loo]] - [[Raine Loo]] - [[Verner Loo]] - [[Virve Loodsalu]] - [[Priit Loog]] - [[Niini Loona]] - [[Maire Loorents]] - [[Lilian Looring]] - [[Marje Loorits]] - [[Venno Loosaar]] - [[Ida Loo-Talvari]] - [[Helena Lotman]] - [[Asta Lott]] - [[Salme Lott]] - [[Elmar Luhats]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Kata-Riina Luide]] - [[Juhan Luik]] - [[Markus Luik]] - [[Milvi Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Natalia Lukaševitš]] - [[Pille Lukin]] - [[Ella Lukk-Kudu]] - [[Liivika Lukkering]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Olga Lund]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Lydia Lust]] - [[Meta Luts]] - [[Tiit Luts]] - [[Valter Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Lilli Lutter]] - [[Väino Luup]] - [[Veera Luur]] - [[Toomas Lõhmuste]] - [[Karin Rask|Karin Lätsim]] - [[Vaike Lätt]] - [[Elmar Lätti]] - [[Tanel Lään]] - [[Amanda Lääne]] - [[August Lääne]] - [[Karin Lätti]] - [[Johannes Lükki]] - [[Bernhard Lülle]] - [[Ago Lüüdik]] - [[Kristjan Lüüs]] ==M== [[Martin Maagen]] - [[Anne Maasik]] - [[Elsa Maasik]] - [[Maie Maasik]] - [[Õie Maasik]] - [[Linda Madis]] - [[Mart Madiste]] - [[Kleer Maibaum-Vihmar]] - [[Kaido Maidla]] - [[Riina Maidre]] - [[Raimu Maiksar]] - [[Teo Maiste]] - [[Paul Maivel]] - [[Lembit Majas]] - [[Vello Makke]] - [[Roman Maksimuk]] - [[Eva Malleus]] - [[Hilda Malling]] - [[Franz Malmsten]] - [[Hugo Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Rein Malmsten]] - [[Marina Malova]] - [[Priit Manavald]] - [[Henry Mandel]] - [[Heino Mandri]] - [[Maimu Mardi]] - [[Eve Maremäe]] - [[Anne Margiste]] - [[Ingrid Margus]] - [[Elmar Maripuu]] - [[Enna Maripuu]] - [[Nikolai-Feodor Maripuu]] - [[Theo Maripuu]] - [[Lehte Mark]] - [[Anna Markus]] - [[Jüri Markus]] - [[Leo Martin]] - [[Mare Martin]] - [[Valli Martin]] - [[Elmar Martinson]] - [[Maire Martinson]] - [[Therese Masing]] - [[Ella Masing-Grünberg]] - [[Märten Matsu]] - [[Marko Matvere]] - [[Virve Meerits]] - [[Aleksander Meermann]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Eva Meil]] - [[Ellu Meister]] - [[Zoja Mellov]] - [[Aarne Melts]] - [[Helene Meltsas]] - [[Ludvig Menning]] - [[Märt Meos]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Vello Merimaa]] - [[Alfred Mering]] - [[Mai Mering]] - [[Triinu Meriste]] - [[Agne Merit]] - [[Karl Merits]] - [[Lydia Merits-Sepa]] - [[Maria Merjanskaja]] - [[Helena Merzin]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Maarika Mesipuu-Veebel]] - [[Raivo Mets]] - [[Elise Metsanurk]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Harald Metsis]] - [[Maili Metssalu]] - [[Marje Metsur]] - [[August Michelson]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Hans Miilberg]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Angelika Mikk]] – [[Mart Mikk]] - [[Tõnu Mikk]] - [[Olga Mikk-Krull]] - [[Marina Mikk-Murakin]] - [[Benno Mikkal]] - [[Enno Mikkelsaar]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Silja Miks]] - [[Madis Milling]] - [[Sirje Minhof]] - [[Peeter Mirski]] - [[Bruno Mitt]] - [[Helene Mitt]] - [[Manivalde Mitt]] - [[Margo Mitt]] - [[Oskar Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Felix Moor]] - [[Kertu Moppel]] - [[Terese Mugasto]] - [[Truuta Muld]] - [[Mai Murdmaa]] - [[Mari Murdvee]] - [[Hilje Murel]] - [[Jaan Muri]] - [[Natalja Murina]] - [[Maret Mursa]] - [[Raido Murss]] - [[Anu Murss-Põldar]] - [[Mati Murumaa]] - [[Taavet Mutsu]] - [[Maarja Mõts]] - [[Leida Mõttus]] - [[Polli Mõtus]] - [[Jass Kalev Mäe]] - [[Madis Mäeorg]] - [[Ain Mäeots]] - [[Paul Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Lembit Mägedi]] - [[Aarne Mägi]] - [[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]] - [[Alice Mägi]] - [[Arvi Mägi]] - [[Laine Mägi]] - [[Lembo Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Maigret Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Paul Mägi]] - [[Tõnis Mägi]] - [[Viktor Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tiina Mälberg]] - [[Maarika Mälksoo]] - [[Aleksander Mälton]] - [[Reet Mändmets]] - [[Tarmo Männard]] - [[Marju Männik]] - [[Mai Männiko]] - [[Ilmar Märks]] - [[Erika Määrits]] - [[Ellen Mölder]] - [[Milvi Mölder]] - [[Pauline Mölder]] - [[Mari Möldre]] - [[Hilda Möldroo]] - [[Hartius Möller]] - [[Tuuli Maarja Möller]] - [[Ida Möller-Tüür]] - [[Aleksander Müller]] - [[Jaan Mürk]] - [[Thomas Mürk]] - [[Armilde Müür]] - [[Mart Müürisepp]] ==N== [[Ernst-Eduard Naaris]] - [[Helju Nael]] - [[Elvi Nander]] - [[Jane Napp]] - [[Heinrich Nau]] - [[Kreidy Naudre]] - [[Lauri Nebel]] - [[Eve Neem]] - [[Kersti Neem]] - [[Eero Neemre]] - [[Gerd Neggo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Veera Nelus]] - [[Marek Nepomnjaštši]] - [[Helmi Nerep]] - [[Ilmar Nerep]] - [[Katrin Nielsen]] - [[Hans Nieländer]] - [[Ellen Niglas]] - [[Karmo Nigula]] - [[Laura Niils]] - [[Eduard Niilus]] - [[Jüri Niin]] - [[Aleksander Niine (näitleja)|Aleksander Niine]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Arno Niitof]] - [[Rufina Noor]] - [[Taisto Noor]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Ants Nopri]] - [[Henrik Normann]] - [[Eva Novek]] - [[Peeter Novoseltsev]]- [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Egon Nuter]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Laura Nõlvak]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Endel Nõmberg]] - [[Artur Nõmmik]] - [[Enn Nõmmik]] - [[Renee Nõmmik]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Ella Nõmtak]] - [[Milli Nõmtak]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] ==O== [[Marta Ohaka]] - [[Andres Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Helga Ojalo]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Eduard Ojamets]] - [[Indrek Ojari]] - [[Tiit Ojasoo]] - [[Age Oks]] - [[Andres Oks]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Liina Olmaru]] - [[Rein Olmaru]] - [[Asta Olo]] - [[Kati Ong]] - [[Katrin Oolo]] - [[Margus Oopkaup]] - [[Helmi-Marie Oot]] - [[Raivo Opsola]] - [[Ain Orav]] - [[Aksel Orav]] - [[Illart Orav]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Maimu Orgussaar]] - [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]] - [[Liina Orlova]] - [[Kalju Orro]] - [[Kaarel Orumägi]] - [[Andres Ots]] - [[Artur Ots]] - [[Asta Ots]] - [[Georg Ots]] - [[Jori Ots]] - [[Karl Ots]] - [[Senta Ots]] - [[Toomas Ots]] - [[Kuno Otsus]] - [[Velda Otsus]] - [[Benita Otti]] - [[Heino Otto]] ==P== [[Heljo Paas]] - [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Linda Paberit]] - [[Talvo Pabut]] - [[Endel Padrik]] - [[Paula Padrik]] - [[Olaf Paesüld]] - [[Voldemar Pahkla]] - [[Ants Pahla]] - [[Maria Paimre]] - [[Ella Pajo]] - [[Louise Elisabeth Pajo]] - [[Maimu Pajusaar]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Meelis Pakri]] - [[Herman Palang]] - [[Voldemar Paldre]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Arkadi Pallo]] - [[Erna Pallo]] - [[Mari Palm]] - [[Marika Palm]] - [[Mati Palm]] - [[Bernhard Palmberg]] - [[Merle Palmiste]] - [[Ksenia Palmre]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tiit Palu]] - [[Hele Palumaa]] - [[Anne Paluver]] - [[Maret Pank (laulja)|Maret Pank]] - [[Voldemar Panso]] - [[Alma Papp]] - [[Ülo Papp]] - [[Koidula Pappel]] - [[Marje Parikas]] - [[Harri Paris]] - [[Dagmar Parmas]] - [[Kai Parmas]] - [[Johann Parmi]] - [[Marie Parrik]] - [[Leida Parrol]] - [[Elmerice Parts]] - [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]] - [[Raimo Pass]] - [[Eduard Pea]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Priit Pedajas]] - [[Taavi Pedriks]] - [[Malle Peedo]] - [[Leida Peekmann]] - [[Boris Peensaar]] - [[Ao Peep]] - [[Helend Peep]] - [[Maret Peep]] - [[Emma Peeri]] - [[Marju Peerna]] - [[Karin Peetri]] - [[Valdo Peetri]] - [[Salme Peetson]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Terje Pennie]] - [[Richard Peramets]] - [[Laura Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Mare Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Marius Peterson]] - [[Ferdinand Pettai]] - [[Kaljo Pettai]] - [[Härm Pihl]] - [[Helle Pihlak]] - [[Miika Pihlak]] - [[Ella Piho]] - [[Ene Piir]] - [[Olga Piiroja]] - [[Hilda Piir-Rosenthal]] - [[Silva Pijon]] - [[Athalie Pilden]] - [[Ants Piller]] - [[Netty Pinna]] - [[Paul Pinna]] - [[Signe Pinna]] - [[Joseph Pirchan]] - [[Astrid Pirn]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Rudolf Plakk]] - [[Sergei Podekrat]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Marika Poobus]] - [[Madli Poola]] - [[Endel Poom]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Salme Poopuu]] - [[Natalia Popenko]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Elanda Porrmann]] - [[Tiia Porss]] - [[Kristiina-Hortensia Port]] - [[Taavet Poska]] - [[Vilma Poska]] - [[Elena Poznjak-Kõlar]] - [[Voldemar Praakel]] - [[Margus Prangel]] - [[Tarmo Prangel]] - [[Aleksandra Pranno]] - [[Anu Presjärv]] - [[Linnar Priimägi]] - [[Priit Prillup]] - [[Jaak Prints]] - [[August Promen]] - [[Ain Prosa]] - [[Arnold Pruuli]] - [[Valter Prügi]] - [[Hillar Puhm]] - [[Peep Puis]] - [[Eduard Pukk]] - [[Theodor Puks]] - [[Liisa Pulk]] - [[Hans Pulst]] - [[Kristi Pumbo]] - [[Mia Pumbo]] - [[August Puna]] - [[Hedi Pundonen]] - [[Oskar Punga]] - [[Jenny Pungar]] - [[Helga Purre]] - [[Lulo Purre]] - [[Alice Puss-Stamm]] - [[Ahti Puudersell]] - [[Ellu Puudist]] - [[Helmi Puur]] - [[Sirje Puura]] - [[Väino Puura]] - [[Uno Puusaag]] - [[Karl Kristjan Puusepp]] - [[Jaan Puusepp]] - [[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] - [[Sergi Puusepp]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Inge Põder]] - [[Julius Põder]] - [[Lembit Põder]] - [[Elli Põder-Roht]] - [[Meelis Põdersoo]] - [[Üllar Põld]] - [[Karl-Robert Põlde]] - [[Kristian Põldma]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Alari Põldoja]] - [[Olev Põldoja]] - [[Aleksandra Põldots]] - [[Dan Põldroos]] - [[Priit Põldroos]] - [[Oskar Põlla]] - [[Nikolai Põlluaas]] - [[Eduard Põltsamaa]] - [[Priit Põltsamaa]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Irina Pähn]] - [[Steffi Pähn]] - [[Leontine Päiv]] - [[Marie Päiv]] - [[Eha Pärg]] - [[Eero Pärgmäe]] - [[Viktor Päri]] - [[Aaro Pärn]] - [[Andres Pärn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Maarius Pärn]] - [[Malle Pärn]] - [[Teele Pärn]] - [[Mart Pärna]] - [[Irina Pärtel]] - [[Piret Päär]] - [[Alide Päärson]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] - [[Valdek Pütsep]] - [[Aleksander Püvi]] ==R== [[Enn Raa]] - [[Helle Raa]] - [[Tõnu Raadik]] - [[Andres Raag]] - [[Arvo Raag]] - [[Kaljo Raag]] - [[Doris Kristina Raave]] - [[Helvi Raamat]] - [[Rita Raave]] - [[Ande Rahe]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Aino Raid]] - [[Kaarin Raid]] - [[Jane Raidma]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Irene Raiend]] - [[Jüri Raiend]] - [[Magda Raik]] - [[Riide Raik]] - [[Arvo Raimo]] - [[Thea Raist]] - [[Ernst Raiste]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Mirko Rajas]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Eduard Ralja]] - [[Leida Rammo]] - [[Leida Rammul]] - [[Ringo Ramul]] - [[Eve Randkivi]] - [[Iivi Randla]] - [[Adele Randoja]] - [[Evald Randoja]] - [[Juhan Randoja]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Tiiu Randviir]] - [[Dagmar Rang]] - [[Johannes Ranna]] [[Johan Randvere]]- [[Aili Rannaste]] - [[Ülo Rannaste]] - [[Irina Ranniku]] - [[Rein Ranniku]] - [[Karin Rask]] - [[Priit Ratas]] - [[Katariina Ratasepp]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Elsa Ratassepp]] - [[Jaan Ratassepp]] - [[Rudolf Ratassepp]] - [[Valdeko Ratassepp]] - [[Jaan Ratnik]] - [[Otto Raud (näitleja)|Otto Raud]] - [[Heino Raudam]] - [[Ott Raudheiding]] - [[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Geeni Raudsepp]] - [[Kristiina Raudsepp]] - [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Sirje Raudsik]] - [[Päären Raudvee]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Illaria Raukas]] - [[Ott Raukas]] - [[Mauri Raus]] - [[Sander Raus]] - [[Alfred Rebane]] - [[Johannes Rebane]] - [[Mati Rebane]] - [[Milli Rebane]] - [[Sander Rebane]] - [[Tiina Rebane]] - [[Ly Rebbas]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Ranet Rees]] - [[Jarmo Reha]] - [[Leino Rei]] - [[Linda Reial]] - [[Magda Reiart]] - [[Susy Reiart]] - [[Anu Reidak]] - [[Helmi Reilas]] - [[Reet Reiljan]] - [[August Reiman]] - [[Liina Reiman]] - [[Hilda Reimann]] - [[Nelly Rein]] - [[Ester Reinart]] - [[Tiiu Reinau]] - [[Riina Reinik]] - [[Veljo Reinik]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[René Reinumägi]] - [[Linda Reinup]] - [[Helen Rekkor]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Astrid Relve]] - [[Salme Remmelgas]] - [[Annely Renel]] - [[Kalju Renel]] - [[Aleksander Resta]] - [[Kaur Riismaa]] - [[August Riismann]] - [[Heino Rikas]] - [[Elga Rips]] - [[Aino Ripus]] - [[Valve Ristma]] - [[Elts Ristmägi]] - [[Liia Ritsing]] - [[Mait Robas]] - [[Aleksei Rodionov]] - [[Veera Rogožina]] - [[Emili Rohumaa]] - [[Jaanus Rohumaa]] - [[Adele Roman]] - [[Jussi Romot]] - [[Ago Roo]] - [[Johannes Rooberg]] - [[Robert Rood]] - [[Pille Roomere]] - [[Ilmar Roomets]] - [[Lydia Roos]] - [[Peeter Roos]] - [[Eliise Paula Roosa]] - [[Jüri Roosaar]] - [[Aime Roosileht]] - [[Andres Roosileht]] - [[Sander Roosimägi]] - [[Herbert Roosman]] - [[Reet Rootare]] - [[Heiki Roots]] - [[Martin Roots]] - [[Riho Rosberg]] - [[Helgur Rosental]] - [[Valentin Ross]] - [[Valentina Rossar]] - [[Julius Rossfeldt]] - [[Ludvig Rost]] - [[Siim Rulli]] - [[Ilse Rumbalu]] - [[Aimi Rumessen]] - [[Maaja Rumessen]] - [[Linda Rummo]] - [[Elly Rump]] - [[Felix Rump]] - [[Marta Rungi]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Aarne Ruus]] - [[Erik Ruus]] - [[Karin Ruus]] - [[Anu Ruusmaa]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Hele Rähn]] - [[Vambola Rähn]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Riho Räni]] - [[Gita Ränk]] - [[Maila Rästas]] - [[Peeter Rästas]] - [[Illar Rätsep]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Toomas Rätsepp]] - [[Kristiin Räägel]] - [[Tiina Rääk]] - [[Lensi Römmer]] - [[Aigi Rüütel]] - [[Ken Rüütel]] - [[Raivo Rüütel]] ==S== [[Aare Saal]] - [[Indrek Saar]] - [[Johannes Saar (näitleja)|Johannes Saar]] - [[Maire Saar]] - [[Tanel Saar]] - [[Tõnu Saar]] - [[Kalju Saareke]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Ilo-Ann Saarepera]] - [[Toomas Saarepera]] - [[Liina Saari]] - [[Elfriede Saarik]] - [[Anni Saariste]] - [[Yrjö Saarnio]] - [[Sulev Saarup]] - [[Hilda Sabbe]] - [[Reinhold Sachker]] - [[Aivo Sadam]] - [[Maie Saealle]] - [[Tiia Saealle]] - [[Alexius Sagor]] - [[Reimo Sagor]] - [[Karl Sakrits]] - [[Külliki Saldre]] - [[Viljo Saldre]] - [[Dimitri Saliste]] - [[Ago Saller]] - [[Helgi Sallo]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Haili Sammelselg]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jaan Sammul]] - [[Vaike Saral]] - [[Helmi Sarap]] - [[Janek Sarapson]] - [[Salme Sarapuu]] - [[Arnold Sarv]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Margaret Sarv]] - [[Meelis Sarv]] - [[Aleks Sats]] - [[Katrin Saukas]] - [[Ellen Saul]] - [[Hans Saul]] - [[Jaan Saul]] - [[Tõnis Saul]] - [[Margit Saulep]] - [[Larissa Savankova]] - [[Konstantin Savi]] - [[Leonid Savitski]] - [[Irina Savuskan]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Paul-Erich Schneider]] - [[Eevi Schütz]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[Aino Seep]] - [[Henno Sein]] - [[Kaisa Selde]] - [[Oskar Seliaru]] - [[Tambet Seling]] - [[Enno Selirand]] - [[Heino Seljamaa]] - [[Lydia Seller]] - [[Linda Sellistemägi]] - [[Ülo Selter]] - [[Angelina Semjonova]] - [[August Sepp]] - [[Endel Sepp]] - [[Hilja Sepp]] - [[Kustav Sepp]] - [[Ott Sepp]] - [[Paul Sepp]] - [[Selma Sepp]] - [[Peep Seppik]] - [[Johannes Richard Sepping]] - [[Karin Sepre]] - [[Olev Serg]] - [[Alice Serman]] - [[Hilda Sestov]] - [[Julius Sestov]] - [[Jaan-Willem Sibul]] - [[Richard-Voldemar Siig]] - [[Alice Siil]] - [[Jenny Siimon]] - [[Johannes Siimsen]] - [[Samuel Siirak]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Piret Sikkel]] - [[Anni Silbermann]] - [[Eili Sild]] - [[Tarmo Sild]] - [[Kaja Sildna]] - [[Ilmar Silla]] - [[Mall Sillandi]] - [[Nadežda Sillar]] - [[Errart Sillart]] - [[Ants Simm]] - [[Aivar Simmermann]] - [[Endel Simmermann]] - [[Maret Simmo]] - [[Rain Simmul]] - [[Piret Simson]] - [[Larissa Sintsova]] - [[Valve Sirel]] - [[Elise Sisask]] - [[Larissa Skljanskaja-Uher]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Tamara Solodnikova]] - [[Linnar Solvi]] - [[Arthur Sommer]] - [[Mae Sonin]] - [[Maimu Sonn]] - [[Leida Soom]] - [[Mare Soomre]] - [[Eda Soomus]] - [[Lembit Soone]] - [[Tamara Soone]] - [[Hilda Sooper]] - [[Helje Soosalu]] - [[Valter Soosõrv]] - [[Ago Soots]] - [[Anna Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Aarne Soro]] - [[Arnold Spirka]] - [[Eero Spriit]] - [[Elonna Spriit]] - [[Alma Steinberg]] - [[Nils Mattias Steinberg]] - [[Peter Andreas Christoph Johann Steinsberg]] - [[Priit Strandberg]] - [[Albin Strutzkin]] - [[Anneli Suits]] - [[Maret Suits]] - [[Tiina Suits]] - [[Tiit Sukk]] - [[Simeoni Sundja]] - [[August Sunne]] - [[Väino Suri]] - [[Astra Irene Susi]] - [[Hugo Sutt]] - [[Toomas Suuman]] - [[Maie Suurallik]] - [[Arno Suurorg]] - [[Nikolai Suursööt (näitleja)|Nikolai Suursööt]] - [[Enn Suve]] - [[Ida Suvero]] - [[Tarvo Sõmer]] - [[Inna Sõrmus]] - [[Selma Sõõro]] - [[Voldemar Sõõro]] - [[Alfred Sällik]] - [[Grete Sällik]] - [[Andres Särev]] - [[Anna Särev]] - [[Valter Särg]] - [[Veera Särgava]] - [[Leila Säälik]] - [[Kaarel Söödor]] - [[Magda Söödor]] - [[Heiko Sööt]] - [[Meeli Sööt]] - [[Galina Süvalep]] - [[Kulno Süvalep]] ==Š== [[Lilia Šinkarjova]], [[Janne Ševtšenko]] ==Z== [[Daniil Zandberg]] - [[Sten Zupping]] ==T== [[Indrek Taalmaa]] - [[Inna Taarna]] - [[Nadežda Taarna]] - [[Garmen Tabor]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Kai Tabun]] - [[Anatoli Tafitšuk]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Marvi Taggo]] - [[Rein Taidla]] - [[Toomas Taimla]] - [[Viktor Taimre]] - [[Agu Tali]] - [[Alli Tali]] - [[Leo Talimaa]] - [[Lydia Tall]] - [[Asta Talpsepp]] - [[Jullo Talpsepp]] - [[Valentina Taluma]] - [[Aino Talvi]] - [[Aarne Talvik]] - [[Leelo Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Kadri Tamberg]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Aino Tamm]] - [[Aleksander Tamm]] - [[Anna Tamm]] - [[Arno Tamm]] - [[Elisabet Tamm]] - [[Herbert Tamm]] - [[Julius Tamm]] - [[Katariina Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Salme Tamm]] - [[Signe Tamm]] - [[Sulev Tamm]] - [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamm]] - [[Meeta Tammai]] - [[Karin Tammaru]] - [[Mariann Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Leili Tammel]] - [[Alli Tammemets]] - [[Paul Tammeveski]] - [[Kalev Tammin]] - [[August Tammisaar]] - [[Diana Tammisto]] - [[Meeli Tammu]] - [[Aasa Tammur]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Indrek Tamre]] - [[Elo Tamul]] - [[Kadi Taniloo]] - [[Linda Tanni]] - [[Jaan Tappel]] - [[Martin Taras]] - [[Kaarel Targo]] - [[Eero Tari]] - [[Villu Tari]] - [[Ludmilla Tarm]] - [[Lia Tarmo]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Maria Tarre]] - [[Marta Tarto]] - [[Harry Tarvo]] - [[Adele Taska]] - [[Merike Tatsi]] - [[Ellen Tauden]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Urve Tauts]] - [[Anna Techner]] - [[Hugo Techner]] - [[Aleksander Teder (näitleja)|Aleksander Teder]] - [[Alma Teder]] - [[Heigo Teder]] – [[Hella Teder]] - [[Margo Teder]] - [[Ross Teder]] - [[Lii Tedre]] - [[Peeter Tedre]] - [[Artur Tedremägi]] - [[Eido Tee]] - [[Kalju Tee]] - [[Kristi Teemusk]] - [[Külli Teetamm]] - [[Aleksander Teetsov]] - [[Olly Teetsov]] - [[Harry Teffel]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Tõnu Tepandi]] - [[Taavi Teplenkov]] - [[Jaanus Tepomees]] - [[Virve Tepp]] - [[Sulev Teppart]] - [[Alfred Teras]] - [[Erika Tetzky]] - [[Ida Thomson]] - [[Aino Tigane]] - [[Eva Tihane]] - [[Jüri Tiidus]] - [[Klaudia Tiidus]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Elsa Tiitsman]] - [[Piia Tiitus]] - [[Juta Tikandt]] - [[Mairi Tikerpalu]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Tiina Tikk]] - [[Friedrich Tilk]] - [[Silvia Tilk]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ella Timmer]] - [[Eduard Tinn]] - [[Olev Tinn]] - [[Ülle Tinn]] - [[Juta Tints]] - [[Doris Tislar]] - [[Oleg Titov]] - [[Asta Tofer]] - [[Valdur Tohera]] - [[Ants Toiger]] - [[Aare Toikka]] - [[Anni Toi-Puskar]] - [[Eduard Toman]] - [[Kersti Tombak]] - [[Felix Tomberg]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Aivar Tommingas]] - [[Mare Tommingas]] - [[Harald Tomson]] - [[Jaan Tomson]] - [[Toomas Tondu]] - [[Ann-Ester Toom]] - [[Helgi Toom]] - [[Kaarel Toom]] - [[Taimo Toomast]] - [[Magda Toome]] - [[Mart Toome]] - [[Jaan Tooming]] - [[Ilmar Toomla]] - [[Sirje Toomla]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Hendrik Toompere seenior]] - [[Maie Toompere]] - [[Ülle Toompuu]] - [[Linda Toomsalu]] - [[Enn Toona]] - [[Liki Toona]] - [[Kristo Toots]] - [[Reeda Toots]] - [[Evald Tordik]] - [[Heino Torga]] - [[Erika Torger]] - [[August Torim]] - [[Olga Torokoff-Tiideberg]] - [[August Torop]] - [[Tiit Tralla]] - [[Raivo Trass]] - [[Jüri Trei]] - [[Lee Trei]] - [[Malle Treial]] - [[Agnes Treier]] - [[Karl Triipus]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Elmar Trink]] - [[Mait Trink]] - [[Aida Truu]] - [[Hilda Truu]] - [[Mai Truupõld]] - [[Valdo Truve]] - [[Linda Tubin]] - [[Taago Tubin]] - [[Veiko Tubin]] - [[Kadri Tudre]] - [[Lo Tui]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Voldemar Tuisk]] - [[Andres Tukk]] - [[Ülle Tundla]] - [[Eduard Turban]] - [[Fausti Turban]] - [[Anna Turp]] - [[Ruuben Tuudur]] - [[Vello Tuulik]] - [[Anne Tuuling]] - [[Margus Tuuling]] - [[Guido Tuvi]] - [[Tiina Tõnis]] - [[Taavi Tõnisson]] - [[Epp Tõniste]] - [[Juhan Tõnopa]] - [[Annika Tõnuri]] - [[Regina Tõško]] - [[Siiri Tähe]] - [[Jaan Tätte]] - [[Veikko Täär]] - [[Eduard Türk]] - [[Maria Türk]] - [[Anne Türnpu]] - [[Triin Tüvi]] ==U== [[Paul Udal]] - [[Are Uder]] - [[Alla Udovenko]] - [[Airi Udras]] - [[Tõnis Uibo]] - [[Väino Uibo]] - [[Alfred Uibopuu]] - [[Ilmar Uibopuu]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Ülle Ulla]] - [[Eha Undo]] - [[Olli Ungvere]] - [[Katariina Unt]] - [[Svetlana Unt]] - [[Silvia Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Leida-Marie Urbel]] - [[Voldemar-Siegfried Urbel]] - [[Hedvig Urbla]] - [[Ain Urbsoo]] - [[Mari Urbsoo]] - [[Nero Urke]] - [[Inge Urmi]] - [[Jaan Urvet]] - [[Ia Uudelepp]] - [[Ella Uuehendrik]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Eino Uuli]] - [[Eevi Uus]] - [[Joosep Uus]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] - [[Heino Uustal]] - [[Ragnar Uustal]] - [[Elve Uustalu]] ==V== [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Els Vaarman]] - [[Anu Vabamäe]] - [[Arvo Vabamäe]] - [[Janek Vadi]] - [[Laine Vaga]] - [[Kalju Vaha]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aita Vaher]] - [[Alfred Vaher]] - [[Ingrit Vaher]] - [[Johannes Vaher]] - [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]] - [[Aigi Vahing]] - [[Heli Vahing]] - [[Mart Vahtel]] - [[Elar Vahter]] - [[Liina Vahter]] - [[Roland Vahtmaa]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Britta Vahur]] - [[Eeva Vahur]] - [[Risto Vaidla]] - [[Carita Vaikjärv]] - [[Mati Vaikmaa]] - [[Nele-Liis Vaiksoo]] - [[Ants Vain]] - [[Arnold Vaino]] - [[Heino Vaks]] - [[Oskar Valdes]] - [[Tõnu Valdma]] - [[Viire Valdma]] - [[Villu Valdmaa]] - [[Enn Valdre]] - [[Silva Valdt]] - [[Maanus Valentin]] - [[Anne Valge]] - [[Edgar Valge]] - [[Imbi Valgemäe]] - [[Eduard Valgma]] - [[Katrin Valkna]] - [[Helja Valler]] - [[Alo Vallimäe]] - [[Eldor Valter]] - [[Evi Vanamölder]] - [[Helene Vannari]] - [[Paul Varandi]] - [[Made Varango]] - [[Olli Vare]] - [[Hilja Varem]] - [[Sergo Vares]] - [[Kaupo Varik]] - [[Uno Vark]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Elli Varts]] - [[Roman Varts]] - [[Harri Vasar]] - [[Viivika Vasar]] - [[Karl Vasko]] - [[Valentina Vassiljeva]] - [[Eduard Vedler]] - [[Thea Veelma]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Erivan Veesaar]] - [[Niina Veesaar]] - [[Dolores Vegman]] - [[Boleslaus Veidebaum]] - [[Herta Veidenbaum]] - [[Vootele Veikat]] - [[Ferdinand Veike]] - [[Martin Veinmann]] - [[Fritz Velberg]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Ivo Velmet]] - [[Anne Velt]] - [[Alma Veltmann]] - [[Mihkel Vendel]] - [[Rasmus Vendel]] - [[Melitta Vennikas]] - [[Elts Ventsel]] - [[Ermu Verme]] - [[Marika Vernik]] - [[Heikki-Rein Veromann]] - [[Õiela Verrev]] - [[Karl Verry]] - [[Iiris Vesik]] - [[Aime Veskimäe]] - [[Silvia Vestmann]] - [[Luule Veziko]] - [[Asta Vihandi]] - [[Oskar Vihandi]] - [[Ülo Vihma]] - [[Ingomar Vihmar]] - [[Erich Viidas]] - [[Kaili Viidas]] - [[Lydia Viidas]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Aleksander Viikholm]] - [[Olari Viikholm]] - [[Aleksander Viilma]] - [[Ants Viir]] - [[Helene Viir]] - [[Krista Viirand]] - [[Juta Viire]] - [[Tiiu Viires]] - [[Toomas Viires]] - [[Virve Viires]] - [[Johannes Viirg]] - [[Aarne Viisimaa]] - [[Heli Viisimaa]] - [[Teesi Viisimaa]] - [[Vello Viisimaa]] - [[Karl Viitol]] - [[Arnold Vikat]] - [[Edgar Vilba]] - [[Ain Vilbre]] - [[Kaire Vilgats]] - [[Ülo Vilimaa]] - [[Aleksandra Viljur]] - [[Kustas Viljur]] - [[Tuuli Vilks]] - [[Jaan Villard]] - [[Ellenide Viller]] - [[Epp Viller]] - [[Voldemar Viller]] - [[Asta Willmann]] - [[Erna Villmer]] - [[Anne Vilt]] - [[Aleksander Vimm]] - [[Hilja Viru]] - [[Hilda Visnap]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Hendrik Vissel]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Ilme Vohu]] - [[Margarita Voites]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Peeter Volmer]] - [[Ants Vomm]] - [[Mare Voog]] - [[Tarvo Vridolin]] - [[Endel Vunk]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Alice Võrno]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Hermann Vähi]] - [[Minni Vähi]] - [[Ülo Vähi]] - [[Villu Vähk]] - [[Katrin Välbe]] - [[Helene Väli]] - [[Mare Väli]] - [[Natali Väli]] - [[Velvo Väli]] - [[Udo Väljaots]] - [[Olga Vääter]] ==Õ== [[Karl Õigus]] - [[Hans Kristian Õis]] - [[Mihkel Õnnis]] - [[Imre Õunapuu]] - [[Inge Õunapuu]] - [[Rait Õunapuu]] - [[Lembit Õunroos]] ==Ü== [[Albert Üksip]] - [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Siina Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] - [[Erich Ülevain]] - [[Maren Ülevain]] - [[Gertrud Üppis]] [[Kategooria:Eesti näitlejad| ]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Näitlejad]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] gfgz4vr5sfuzdg6pzyfdtsp3ov2ebug 0 57680 7191558 6553727 2026-07-12T11:13:09Z Velirand 67997 + kategooria 7191558 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kustodiev Zamyatin.jpg|pisi|Jevgeni Zamjatin. [[Boriss Kustodijev]]i portree (1923)]] '''Jevgeni Ivanovitš Zamjatin''' ([[vene keel]]es Евгений Иванович Замятин; [[1. veebruar]] <small>(20. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1884]] [[Tambovi kubermang]], [[Lebedjanin]] – [[10. märts]] [[1937]] [[Pariis]]) oli vene kirjanik. Tema ainus [[romaan]], [[düstoopia]] "[[Meie (romaan)|Meie]]" on ka tema kuulsaim teos. == Elulugu == Zamjatini isa oli [[õiguusk|õigeusu]] vaimulik, ema oli klaverimängija. [[1893]]–[[1896]] õppis Zamjatin Lebedjanski [[gümnaasium]]is, pärast seda [[Voronež]]i gümnaasiumis, mille lõpetas [[1902]] [[kuldmedal]]iga. Koolis hiilgas ta vene keele alal, seevastu [[matemaatika]]s ei saanud ta alati häid hindeid. Kangekaelsusest astus ta [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] laevaehitusteaduskonda. [[1906]]. aastal sai Zamjatinist [[bolševik]] ning ta hakkas osalema üliõpilaste revolutsioonilises tegevuses. Nii tutvus ta ka Ljudmila Ussovaga (1883–1965), kellest sai hiljem tema abikaasa. [[1905]]. aasta suvel, pöördudes [[Egiptus]]est tagasi [[Odessa]]sse, oli ta tunnistajaks ülestõusule [[soomuslaev]]al [[Potjomkin (soomuslaev)|Potjomkin]]. [[1906]] Zamjatin vahistati ja saadeti tagasi Lebedjaninisse. Kuigi tal keelati instituuti lõpetada, põgenes Zamjatin ikkagi [[Peterburi]] ja lõpetas ebaseaduslikult instituudi. Maailmasõja ajal esines Zamjatin [[internatsionalism|internatsionalistlike]] sõjavastaste üleskutsetega. Selle eest ta vahistati, mõisteti [[1914]] kohtus süüdi ja saadeti asumisele [[Kem]]i. [[1916]]. aasta märtsis ta saabus asumiselt ja komandeeriti kohe [[Suurbritannia]]sse, kus ta [[Newcastle upon Tyne|Newcastle]]'is, [[Glasgow]]'s ja [[Sunderland]]is töötas [[Venemaa]]le määratud [[jäälõhkuja]]te ehitusel. Zamjatin oli üks jäälõhkuja Svjatoi Aleksandr Nevski peamisi projekteerijaid. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i sai see jäälõhkuja nime [[Lenin (jäämurdja 1916)|Lenin]]. [[1920]] valmis Zamjatinil romaan "[[Meie (Zamjatin)|Meie]]". See oli tema ainus romaan ja tänapäeval ongi Zamjatin tuntud peamiselt selle teose tõttu. Romaan oli üks esimesi, mille avaldamise [[Glavlit]] keelustas. See ilmus alles [[1924]] [[New York|New Yorgis]] [[inglise keel]]es. [[1929]] ilmus "Meie" vene emigrantlikes väljaannetes lühendatud kujul. [[NSV Liit|NSV Liidus]] tõi see endaga kaasa kriitikatulva, mistõttu Zamjatin astus välja [[NSV Liidu Kirjanike Liit|NSV Liidu Kirjanike Liidust]] ja tal sisuliselt keelati oma teoste avaldamine. [[1931]]. aastal sai Zamjatin [[Stalin]]i loa Nõukogude Liidust lahkumiseks ja asus elama Pariisi. Juba emigrandina taastati [[1934]] tema liikmesus NSV Liidu Kirjanike Liidus ja [[1935]] osales ta kirjanike [[antifašism|antifašistlikul]] kongressil NSV Liidu delegatsiooni koosseisus. [[1937]]. aastal suri ta [[südamerabandus]]se. =="Meie"== Romaani "Meie" tegevus leiab aset [[totalitaarne riik|totalitaarses]] tulevikuühiskonnas nimega Ühtne Riik, mille juht Heategija pakub alamatele turvatunnet ja heaolu, kuid mitte vabadust. Kõigil riigi elanikel on nime asemel number, peategelasest matemaatiku ja inseneri number on D-503. Kirjaniku kodumaal avaldati romaan esmakordselt alles ajakirjas [[Znamja]], [[1988]], nr 5–6, eesti keeles [[2006]]. "Meie" mõjutas [[George Orwell]]i "[[1984 (romaan)|1984]]" ja [[Aldous Huxley]]t "[[Hea uus ilm|Hea uue ilma]]" kirjutamisel.<ref>Aleks Lange. [http://www.epl.ee/artikkel/351282 "Jevgeni Zamjatini “Meie” – Orwelli inspireerija"] Eesti Päevaleht, 18. august 2006</ref> ==Eesti keeles ilmunud== * "Mamai", "Koobas" (lühijutud, tõlkinud [[Arvo Valton]]) – valimikus "Kuidas sünnivad kurgaanid: novelle nõukogude kirjanduse algaastatest", koostanud ja järelsõna [[Valeri Bezzubov]], "[[Loomingu Raamatukogu]]" [[1967]], nr. 44/46, lk. 119–136 * "Meie" (tõlkinud [[Maiga Varik]], "[[Tänapäev]]": [[Tallinn]] 2006) ISBN 9985-62-430-0 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://az.lib.ru/z/zamjatin_e_i/ Zamjatini teosed internetis (vene keeles)] * [http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/teosed.asp?Autor=524&krit=Vorm Jevgeni Zamjatin Ulmekirjanduse BAASis] {{JÄRJESTA:Zamjatin, Jevgeni}} [[Kategooria:Venemaa ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1937]] oe1zoj6eoapm1nz5b30qg6cvc2c2uy7 0 60037 7191206 7104747 2026-07-11T21:35:46Z ~2026-33657-65 231127 7191206 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|korvpallur [[Rain Veideman]]iga.}} [[Pilt:Rein Veidemann 20.8.2011.JPG|pisi|300px|Rein Veidemann (2011)]] '''Rein Veidemann''' (kuni [[1957]]. aastani '''Rein Koitla'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-10-28 |pealkiri=Vestlus. Rein Veidemann / Jüri Talvet: rahutuse kirglikul rajal |url=https://kultuur.err.ee/314375/vestlus-rein-veidemann-juri-talvet-rahutuse-kirglikul-rajal |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1946]] [[Pärnu]]s) on eesti [[kirjandusteadlane]], [[ajakirjanik]], [[kirjanik]] ja [[õppejõud]]. Õppis aastail 1954–1965 Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja [[Pärnu 1. Keskkool]]is ning seejärel aastail 1969–1974 [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust. Aastast 1984 filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".<ref>Veidemanni doktorikraad tuletati poliitika muutumisel. "-- Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor)." - Tiit Hennoste. "...igavust omale otsida". Keel ja Kirjandus 2017, nr 5 [http://keeljakirjandus.ee/ee/issues/2017/5/927]</ref> ==Töö== *1974–1977 ajalehe [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]] toimetaja *1977–1980 [[Eesti Kirjandusmuuseum|Kirjandusmuuseum]]i [[teadussekretär]] *1980–1983 [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] [[nooremteadur]] *1983–1986 ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] peatoimetaja asetäitja *1986–1989 ajakirja [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] peatoimetaja<ref>Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik". // Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986–2005. Koostaja [[Märt Väljataga]]. Tallinn 2006, lk 515</ref> *1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja *1995–1998 [[Kultuuriministeerium]]i nõunik *1998–2000 [[Tartu Ülikool]]i kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent *2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor *2005–2016 [[Tallinna Ülikool]]i kultuuriteooria ja -poliitika korraline professor, õppetooli juhataja *2016–Tallinna Ülikooli kultuuriloo emeriitprofessor<ref>[http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2130 Eesti Humanitaarinstituut]</ref> *[[ERR]]-i nõukogu esimees 7. mai 2017 – 9. detsember 2025 ==Looming== [[Pilt:Rein Veidemann 2004.jpg|pisipilt|300px|Rein Veidemann [[Ilmar Talve]] raamatu esitlusel [[Tartu Kirjanike Maja]]s 2004. aastal. Foto: [[Lauri Kulpsoo]]]] Pikaajalisele kirjanduskriitilisele tegevusele vaatamata jõudis Veidemann omaloomingu avaldamiseni küllalt hilja. Tema debüütromaan "Lastekodu" ilmus 2003. ja teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal. Veidemanni kultuurikriitikat iseloomustas kolleeg [[Veiko Märka]] nõnda: "/---/ Veidemanni kui autori olemuses on iga teksti kaudu avaldada oma austust, lugupidamist ja imetlust kellegi või millegi vastu. Omaette pärliks on mõned tema teatriarvustused, kus analüüsiv ja hindav mõõde on täielikult asendatud lapseliku rõõmu ja õhinaga. /---/ Ta ei ründa, ei ärritu, ei sõgetse, kui midagi või kedagi fännata ei saa. Sel juhul on ta lihtsalt kurb."<ref>Veiko Märka. "Ülistuskirjanduse koorekiht". Eesti Ekspress, 23. mai 2013, lk 35</ref> ===Teoseid=== *debüteeris kirjanduskriitilise kirjutisega aastal [[1971]] *"Essee [[Gustav Naan]]i esseest". [[Looming (ajakiri)|Looming]] 1979, nr 11, lk 1604–1607 *"Elu keskpäev: [[essee|esseid]] ja pihtimusi". [[Loomingu Raamatukogu|LR]] [[1986]], nr 52. 70 lk *"Olla kriitik..." (kriitikakogumik; tekste aastaist [[1975]]–[[1985]]). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1986]]. 292 lk *"Ühised huvid" (NSV Liidu rahvasaadiku programm). [[Õhtuleht]] 18. märts 1989 *"''Jossakin Euroopassa: Viron uudestisyntymisen hetkiä ja tekijöitä''". Kaleva, [[Oulu]] [[1993]], 40 lk *"Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986–1993". LR [[1993]], nr 41/43. 144 lk *"Ajavahe: mälestusi, pihtimusi, esseid". Eesti Raamat. Tallinn [[1996]]. 356 lk *"Eepose epiloog" ([[Ülo Russak]]u järjejutt "[[Vilja Savisaar|Vilja Laanaru]]: mul on vaid üks elu" Eesti Päevalehes). [[Eesti Ekspress]], 24. mai 1996 *"Vaikus ümber lüürilise miilitsa". Eesti Päevaleht, 27. juuli 2000 [http://www.epl.ee/artikkel/69932] *"Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest. Eesti kogemus". [[Tartu Ülikool]], eesti kirjanduse õppetool ja kirjandusteooria õppetool. [[Avita]], Tallinn [[2000]]. 160 lk *"Kusagil Euroopas" (esseed; saatesõna: [[Küllo Arjakas]]). [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2001]]. 312 lk *[[Mihhail Bronštein]], [[Rafik Grigorjan]], [[Viktor Palm]], [[Igor Rosenfeld]], [[Leonid Stolovitš]] ja Rein Veidemann. "Iseseisvuse anatoomia. Анатомия незавизимости." (Eesti ja vene keeles). Тарту, Крипта; Санкт-Петербург: Базунов, [[2004]] (Kättesaadav ka võrguteavikuna ja CD-ROMil) *[http://euro.postimees.ee/101005/esileht/arvamus/179576.php Rein Veidemann: Loova dialoogi võimatus(?)]. Postimees, 10. oktoober 2005 *"Lastekodu: memorandum" (romaan). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn [[2003]]. 396 lk. Kättesaadav ka helikassettidel: esitab [[Hans Kaldoja]], [[Eesti Pimedate Raamatukogu]] [[2005]] *"Isiku tunnistus: eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006". [[SE & JS]], Tallinn [[2006]]. 288 lk *"Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist aastatel 2000–2005". [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2006]]. 254 lk *Рейн Вейдеманн. "Пярну – город между рекой и морем" (Brošüür turistidele.) Пярну, Пярнуский центр туристической информации 2006. 16 lk *[http://www.euro.postimees.ee/030507/esileht/arvamus/258418.php Rein Veidemann: Hoop eesti rahvusteadvusele]. Postimees, 3. mai 2007 *[https://epl.delfi.ee/artikkel/51086164 Rein Veidemann, akadeemik. Lääne vasakpoolsel ei ole põhjust enesesüüdistuseks]. Eesti Päevaleht, 8. mai 2007 *[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=26&artid=3295&sec=0 "Rein Veidemann: meil oli valida – nüüd või mitte kunagi"]. (Intervjuu Tõnu Preile). [[Oma Saar]], 16. august 2007 *[http://www.postimees.ee/251007/esileht/arvamus/291449.php?rein-veidemann-luukere-kolin Rein Veidemann: luukere kolin] – Postimees, 25. oktoober 2007 *"Soome sisu". Postimees, 6. detsember 2008 [http://www.postimees.ee/?id=55553] *[http://www.postimees.ee/?id=74820 Kirjandusega turul]. Postimees, 29. jaanuar 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=76759 Parem hilja kui mitte kunagi]. Postimees, 2. veebruar 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=83265 Ühishuvist ühisväärtusteni]. Postimees, 17. veebruar 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=106988 Soome päästab seegi kord]. Postimees, 15. aprill 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=110546 "Ilmutuslik Uku Masing], 20. sajandi geenius. (Filmitriloogia). Postimees, 23. aprill 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=123742 Ärastatud isamaalisus]. Postimees, 26. mai 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=155316 "Kummardus Vladimir Beekmanile"]. Postimees, 24. august 2009 *[http://www.postimees.ee/?id=165570 "Helga Nõu kirjaniku elu kui pagulase lugu"]. Postimees, 19. september 2009 *"Rein Veidemann: geograafilised indiviidid". Postimees, 22. märts 2010 [http://www.postimees.ee/?id=239871] *"Eksistentsiaalne Eesti: käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010". [[Tänapäev]], Tallinn [[2010]]. 240 lk; ISBN 9789985629543 *"101 Eesti kirjandusteost". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[2011]]. 224 lk; ISBN 9789985322802 *"Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011. 212 lk; ISBN 9789985794593 *"Kirjanik ja tema aeg". Postimees (AK = Arvamus. Kultuur), 16. jaanuar 2012 [http://arvamus.postimees.ee/704132/kirjanik-ja-tema-aeg] *"Tund enne igavikku". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn [[2012]]. 218 lk *"Kirik keset küla". Postimees, 22. detsember 2017 [https://arvamus.postimees.ee/4352011/rein-veidemann-kirik-keset-kula] *"Piimaring". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn [[2018]]. 274 lk *"Eesti kirjanduse mõte". [[Eesti Mõttelugu]], [[2021]]. 512 lk, ISBN 9789985778043 *"Järjehoidja" (Valik arvustusi, loomingulisi portreid, kaaskajasid, järelehüüdeid eesti kirjasõnaväljalt 2000–2022). [[EKSA]], [[2022]]. 775 lk, ISBN 9789916677384 *"Eesti kultuuri semiootika ehk kuidas mõista eesti kultuuri". [[Ilmamaa]], [[2023]]. 344 lk, ISBN 9789985770740 *"Koera-aastad. Kaksteist omaeluloolist esseenovelli". [[EKSA]], [[2024]]. 208 lk, ISBN 9789916768075 ===Tõlkijana=== *[[Leonid Stolovitš]]. "Ilu filosoofia" (esteetikast, selle objektist, meetoditest, esteetikateooria tähtsusest ühiskonnaelu ümberkujundamisel ja töötajate kommunistlikul kasvatamisel). [[Vene keel]]est tõlkinud Rein Veidemann. Tallinn, [[Eesti Raamat]] [[1980]] ==Liikmesus== *1981 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Tegevus NLKP-s== *1972–1990 [[NLKP]] liige ==Poliitiline tegevus== [[Fail:Rein Veidemann Pätsi monumendi avamisel 2022.jpg|pisi|Rein Veidemann Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] *1988–1992 [[Eestimaa Rahvarinne|Eestimaa Rahvarinde]] Eestseisuse liige *1989–1992 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige *1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige *1992–1996 [[Keskerakond|Keskerakonna]] liige *1992–1995 [[Riigikogu]] liige Ta on kirjutanud kõnesid president [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]]. Rein Veidemann kirjutas alla [[Pronkssõduri kiri|Pronkssõduri kirjale]]<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 63</ref> ja avalikule pöördumisele, milles oldi [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusamba]] püstitamise vastu [[Vabaduse väljak]]ule konkursi võitnud projekti järgi, mis nägi ette [[Vabadusrist]]i kasutamist.<ref>{{Netiviide |url=http://www.vabadusesammas.co.ee/index.php?language=et |pealkiri=Avalik pöördumine, 25. veebruar 2008 |vaadatud=2010-06-05 |arhiivimisaeg=2009-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090412131847/http://www.vabadusesammas.co.ee/index.php?language=et |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Suhtumine religiooni== 2000. aastatel on Veidemann esitlenud end avalikkuses korduvalt [[kirik]]u ja [[religioon]]i kontekstis, luues vastuolulise pildi. Küsimus usust [[Jumal]]asse. "Mul on lihtsam vastata küsimusele, kas pean end kristlaseks («jah, ma pean, sest [[kristlus]] on mu kultuuriruum!») - - kui sellele, kas ma usun Jumalat. Kui usuksin, siis ilmselt oleks oodatav, et võtaksin Jumalat kui üleloomulikku väge – jah, sellisena olen teda valmis võtmagi –, aga samas on see üleloomulik isikustatud läbi [[Jeesus Kristus]]e (küllap tõesti kunagi elanud inimene, kellest saab Jumalapoeg), milles adun teatavat tõrget. - - piiblilugusid võtan kujundite ja mõistukõnede kogumina - - kas meis endis on - - midagi, mille kaudu luua seda sidet, jõuda teiseni, Jumalani ja seejärel iseendani? Tegelikult juhatavad just need küsimused mind kirikusse, ja pole tähtis, millal ma sinna lähen ja kas leian sealt ka vastuse."<ref>[https://arvamus.postimees.ee/4352011/rein-veidemann-kirik-keset-kula Rein Veidemann: kirik keset küla]. [[Postimees]], 22. detsember 2017</ref> ==Tunnustus== * 2001 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3745}}</ref> * 2004 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Lastekodu") * 2005 – [[Postimehe aasta arvamusliider]] * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1222}}</ref> * 2016 – [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] * 2016 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] * 2017 – [[aasta muuseumisõber]] * 2021 – [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] * 2023 – [[Eesti rahvuskultuuri fond]]i Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium * 2024 – [[Jaan Krossi kirjandusauhind]] (artiklikogumiku "Järjehoidja" ja romaani "Lunastatud" eest)<ref>[https://kultuur.err.ee/1609257705/jaan-krossi-kirjandusauhinna-palvis-rein-veidemann Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Rein Veidemann] ERR Kultuur, 19.02.2024.</ref> ==Isiklikku== Rein Veidemanni abikaasa on [[Andra Veidemann]]. Nende tütar on ajakirjanik [[Anna-Maria Veidemann-Makko]]. ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *[[Mihkel Mutt]]. "Varsti saab minust poliitiline sisepagulane" (Intervjuu [[Riigikogu]] liikme R. Veidemanniga). [[Hommikuleht]], 3. märts 1993 *[[Peeter Olesk]]. "Sütistelik Rein Veidemann". [[Eesti Päevaleht]], 28. september 2001 [https://epl.delfi.ee/artikkel/50809564] *[[Aare Pilv]]. "Pseudokirjanik arvustamas metakriitikut" (raamatu "Kriitikakunst" arvustus). [[Keel ja Kirjandus]] [[2002]], nr 1, lk 54–59 *[[Aivo Lõhmus]]. "Kriitika ja nood teised kaunid" (raamatu "Kriitikakunst" arvustus). Looming 2002, nr 2, lk 307–311 *[[Kätlin Kaldmaa]]. "Professor Veidemanni tähetund". Looming 2009, nr 6 (ilukirjanduslik proosapala) [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=117] *[[Mart Ummelas]]. "Nädala juubilar Rein Veidemann 65". [[Kesknädal]], 12. oktoober 2011 [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17669&sess_admin=24803cb8fc10cccc1826775226be44dd] ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} *[https://www.tlu.ee/inimesed/rein-veidemann Rein Veidemanni kontaktid Tallinna ülikooli lehel] *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50804882/kes-suudab-olla-suurem-kui-tema-saatus Uno Mereste. Kes suudab olla suurem kui tema saatus?]. Eesti Ekspress, 12. juuni 2001 *[[Vaapo Vaher]]. [http://www.maakodu.ee/index.phpold_rubriik=7067&old_art=32827&old_num=841 Avalik Veidemann, sala-Bulgakov ja rahakas tennis]. Maaleht, 20. november 2003 *[[Kalle Kurg]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50970403/veidemanni-wiikimine? Veidemanni wiikimine (Arvustus Rein Veidemanni esseeromaanile "Lastekodu")]. Eesti Päevaleht, 28. november 2003 *[[Veiko Märka]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69039475/ara-loe-nadala-raamat-rein-veidemann-lastekodu-tallinn-eesti-keele-sihtasutus-400-lk "ÄRA LOE: NÄDALA RAAMAT (Rein Veidemann “Lastekodu”. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus. 400 lk.)] Eesti Ekspress, 22. detsember 2003 *[http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15642767&categoryID=9738762&ndate=1177327099 Professorite avalik kiri kaitseministrile]. Delfi, 23. aprill 2007 *[[Heili Sibrits]] [http://www.postimees.ee/524692/veidemann-s-list-sai-kaante-vahele/ "Veidemann’s list sai kaante vahele"]. Postimees, 9. august 2011 (intervjuu "101 Eesti kirjandusteose" ilmumise puhul) *[[Tiina Kirss]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/58912670 "Veidemanni 101: teljed, visiitkaardid, läbimurded"]. Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2011 *[[Tiina Kirss]]. [http://www.tlu.ee/?LangID=4&CatID=3513&ArtID=11635&action=article Veidemanni kirjanduslugu ehk professor Rein Veidemann 65] – Tallinna Ülikooli uudiskiri, 21. oktoober 2011 *[[Peeter Olesk]]. "Raamat teostest ehk tähtsuse järjekorrast". (Arvustus Rein Veidemanni raamatule "101 kirjandusteost", Tallinn, Varrak 2001). Postimees (lisa AK = Arvamus. Kultuur, paberväljaanne lk 8–9), 17. detsember 2011 *[[Rauno Alliksaar]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aastad-mooduvad-piim-laheb-hapuks/"Aastad mööduvad, piim läheb hapuks. (Arvustus Rein Veidemanni romaani "Piimaring" kohta)]. Sirp, 25. jaanuar 2019 *{{ISIK|4200}} {{JÄRJESTA:Veidemann, Rein}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] kwastm1s348us7gdh3bnjt9eaypam7h 0 60038 7191205 6404332 2026-07-11T21:34:41Z ~2026-33657-65 231127 7191205 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arengupartei esinaine Andra Veidemann.jpg|pisi|Andra Veidemann 1998. aastal. [[Tiit Made]] foto]] '''Andra Veidemann''' (sünninimi '''Andra Eesmaa'''; sündinud [[18. juuli]]l [[1955]]) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ajaloolane-etnograaf. Ta lõpetas [[Tallinna 7. Keskkool]]i aastal [[1973]] ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal [[1978]]. aastal. ==Töö== 1978–1990 töötas [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudis]] teadurina ja uuris eesti rahvameditsiini; 1990–1992 oli [[kultuuriministeerium]]is algul kirjasõna osakonna, pärast NSVL Ministrite Nõukogu juures asuva usuasjade nõukogu voliniku [[Rein Ristlaan]]e lahkumist usuasjade talituse juhataja <ref name="9Cjdh" /> (on läbinud [[Helsingi Ülikool|Helsingi Ülikooli]] [[teoloogia]] aprobatuuri); 1992–1995 [[VII Riigikogu]] ja selle [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] liige; 1995–1996 [[VIII Riigikogu]] liige ja [[Riigikogu väliskomisjon|väliskomisjoni]] aseesimees; 1996–1997 [[Tiit Vähi valitsus]]e portfellita minister euroministri ülesannetes (Eesti seaduste kooskõlla viimine Euroopa Liidu ''Acquis Communautaire''' iga); 1997–1999 [[Mart Siimanni valitsus|Mart Siimani valitsuses]] [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuministri]] ülesannetes ([[Integratsiooni Sihtasutus]]e ellukutsumine, lõimumispoliitika aluste väljatöötamine ja selle kaitsmine [[Riigikogu]] ees; [[rahvastikupoliitika]] alused ja selle aluseks olnud demograafilise olukorra analüüs); 1999–2001 [[AS Kirjastus Ilo|kirjastuse Ilo]] peatoimetaja; 2001–2006 [[president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nõunik; 2002–2006 [[Ühiskondliku Leppe Sihtasutus]]e juhatuse esimees; 2006–2008 kultuuriatašee [[Eesti Suursaatkond Moskvas|Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas]] ja Venemaal; [[2008]] kuni [[3. juuli]]ni [[2009]] oli ta Tallinna Arengu-ja Koolituskeskuse juhatuse esimees. 2011–2013 [[Tallinna linnavolikogu]] liige; Aastast 2012 juhib [[Tallinna Televisioon|Tallinna TV]]-s autorisaadet (2012–2014 "Mina tallinlane" ja 2014. aastast tänaseni "Rahvaadvokaat")<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tallinn-kesklinn--lasnamae-ja-pirita/andra-veidemann|Pealkiri=valimised2015.sotsdem.ee|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2016-04-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160405113323/http://valimised2015.sotsdem.ee/est/ringkonnad/tallinn-kesklinn--lasnamae-ja-pirita/andra-veidemann|url-olek=ei tööta}}</ref>. ==Poliitiline tegevus== [[Pilt:Arengupartei asutamiskongress - Tiina Mitt ja Andra Veidemann hääletavad.jpg|pisi|[[Tiina Mitt]] ja Andra Veidemann hääletamas [[Arengupartei]] asutamiskongressil]] Andra Veidemann on olnud [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] (hiljem [[Reformierakond]]) liige, seejärel [[Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Arengupartei]] liige.<ref name="DgP5D" /> Seoses [[Edgar Savisaar]]e [[lindiskandaal]]iga oli [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1995]] kuni [[30. märts]]ini [[1996]] Andra Veidemann [[Keskerakond|Keskerakonna]] esimees.<ref name="a7bjS" /> [[25. mai]]st [[1996]] kuni [[9. veebruar]]ini [[1999]] oli Veidemann Eesti Arengupartei esimees.<ref name="9uQHg" /> [[5. juuli]]st [[2000]] kuni [[19. august]]ini [[2009]] kuulus ta [[Eestimaa Rahvaliit]]u, [[9. august]]ist [[2009]] 2[[25. detsember|5. detsembrini]] [[2018]] oli [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige<ref name="xUCYm" /> ning alates [[28. detsember|28. detsembrist]] [[2018]] taas [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_ajalugu?lang=est&isiku_id=2000045649|Pealkiri=Äriregistri teabesüsteem|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190122195536/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_ajalugu?lang=est&isiku_id=2000045649|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tunnustus== *2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema isa oli [[Enno Eesmaa]] ja tema vend on [[Enn Eesmaa]]. Tema abikaasa on [[Rein Veidemann]], neil on tütar Anna-Maria Veidemann-Makko. Ta on [[Pehmed ja karvased|"Pehmete ja karvaste"]] Jänese [[prototüüp (kirjandus)|prototüüp]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="9Cjdh">http://www.eestikirik.ee/node/414</ref> <ref name="DgP5D">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/ue.html |vaadatud=2013-11-09 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109193236/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/ue.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="a7bjS">>[https://web.archive.org/web/20180209141034/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html Eesti erakondade ajalugu, Keskerakonna esimehed]</ref> <ref name="9uQHg">{{Netiviide |pealkiri=Eesti erakondade ajalugu |url=http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/ue.html |vaadatud=2013-11-09 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109193236/http://www.erakonnad.info/erakond/reg/vana/ue.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xUCYm">http://www.epl.ee/artikkel/475310 "Andra Veidemann astus sotsiaaldemokraatide ridadesse" – Eesti Päevaleht 10.08.2009</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.naisteleht.ee/node/3363 11 küsimust] – Naisteleht, 16. august 2007 {{JÄRJESTA:Veidemann, Andra}} [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 7950h7ewu600re30lnkbjdzolc2jwtw 0 60091 7191176 7110788 2026-07-11T21:04:41Z ~2026-33657-65 231127 7191176 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anu Saluäär.jpg|pisi|Anu Saluäär (2004)]] '''Anu Saluäär''' (sünninimi '''Anu Vaher'''; alates 2010. aastast '''Anu Saluäär-Kall''', tõlkijanimega Anu Saluäär; on kasutanud pseudonüümi '''Anna Ydberg'''; sündinud [[16. september|16. septembril]] [[1948]]) on [[eestlased|eesti]] [[tõlkija]] ja [[toimetaja]]. ==Haridus== Anu Saluäär lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i 1972. aastal [[eesti keel|eesti]] filoloogia alal, lisaerialana [[skandinaavia keeled]]. ==Töökäik== Aastatel 1972–1975 töötas Anu Saluäär kirjastuse [[Eesti Raamat]] korrektorina, 1975–1976 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kirjastusosakonna tehnilise toimetajana. Aastail 1976–2018 toimetaja ajakirjas [[Loomingu Raamatukogu]], aastatel 2008–2013 peatoimetaja. [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige 1992. aastast. Tõlkijana on Anu Saluäär peamiselt tutvustanud [[Rootsi kirjandus|Rootsi ilukirjandust]], kuid on tõlkinud ka [[norra keel|norra]], [[taani keel|taani]] ning vähemal määral [[saksa keel|saksa]], [[soome keel|soome]] ja [[vene keel]]est. ==Tegevus poliitikas== Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s [[Erakond Isamaa|Isamaa]] nimekirjas, kogus 10 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 11. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Isiklikku== 1971–1986 abielus Tõnu Saluäärega, 1987–2007 Toomas Haugiga, alates 2010 Toomas Kalliga. Emapoolne vanaisa oli EELK vaimulik, Keila kirikuõpetaja [[Ado Köögardal]], kelle päevaraamatuid ta on avaldanud Harjumaa Muuseumi väljaannetena: '''1944''' (2019), '''1945''' (2020), '''1946/1947''' (2022), '''1948''' (2023), '''1949''' (2021) ja '''1940''' (2025). Tütred: keeletoimetaja Hille Saluäär ja arheoloog [[Ulla Kadakas|Ulla (Saluäär) Kadakas]]. ==Tunnustus== * 1990 [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] (Skandinaavia kirjanduse eestindamine) * 1991 [[Eesti Kirjanike Liidu tõlkepreemia]] * 1997 [[Eesti Kultuurifondi aastapreemia]] * 2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3709}}</ref> * 2005 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[Vilhelm Moberg|Vilhelm Mobergi]] "Sisserändajad") * 2006 Rootsi [[Vilhelm Mobergi Selts]]i auhind * 2006 Rootsi [[Põhjatähe orden|Põhjatähe ordeni]] esimene klass *2017 [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] ==Teoseid== * "Rändamisest ja väljarändamisest", reisikiri [[Põhja-Ameerika]]st, [[Loomingu Raamatukogu]] 2007, nr 28/29 * "Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008", [[Eesti Keele Sihtasutus]] 2008, ISBN 9789985792308 *"Lähedased rannad. Kirjutisi 2008–2018". Eesti Keele Sihtasutus 2018, ISBN 9789949604647 ==Tõlkeid== ===Tõlkeid rootsi keelest=== * [[Bo Balderson]] ** "Minister ja surm" (1994) ** "Parteijuht lahkub surma läbi" (1995) * [[Frans G. Bengtsson]] ** "Orm Punane" (1997) ** "Pikkade juustega Merovingid" (2003) * [[Hjalmar Bergman]] ** "Juhataja proua Ingeborg" (1994) ** "Vanaema ja Issand Jumal" (1994) * [[Ingmar Bergman]] ** "[[Stseenid ühest abielust]]" (1978) ** "Saraband" (2004) **"Puumaaling" (2018) * [[Bo Carpelan]] ** "Varjukõnd" (1990) * [[Stig Claesson]] ** "Kes armastab Yngve Frejd" (1980) * [[Sven Danell]] ** "Kuldrannake" (1999) * [[Per Olov Enquist]] ** "Ihuarsti visiit" (2004) * [[Per Agne Erkelius]] ** "Päevapiltnik" (1993) ** "Unistus Johannesest" (1994) * [[Lennart Frick]] ** "Ähvardus. Viga. Avastus" (1989) * "[[Gutalaste saaga]]" (2002) * [[Verner von Heidenstam]] ** "Rootslased ja nende valitsejad" (I ja II osa, 2015) * [[Lena Jackson]] ** "Päikeseratta all" (2003) * [[Bengt Jangfeldt]] ** "Mäng elu peale. Vladimir Majakovski ja tema lähikond" (2011) * [[P. C. Jersild]] ** "Elus hing" (1990) * [[Theodor Kallifatides]] ** "Armastus" (1981) **"Veel üks elu" (2018) **"Taplus Trooja pärast" (2021) * [[Andres Küng]] ** "Tuule lapsed" (katkendeid, 1990) * [[Käbi Laretei]] ** "[[Peotäis mulda, lapike maad]]" (1989) ** "Keerised ja jäljed" (1997) ** "Vihmapiisad ja kuupaiste" (2002) ** "Otsekui tõlkes" (2005) ** "Kuhu kadus kõik see armastus?" (2008) ** "Ludus tonalis. Kirg" (2010) * [[Torgny Lindgren]] ** "Doré Piibel" (2009) ** "Mälestused" (2011) * [[Ulla-Lena Lundberg]] ** "Siber. Tiivuline autoportree" (2013) * [[Carin Mannheimer]] ** "Viimasel minutil" (2014) * [[Liza Marklund]] ** "Pommuudis" (2001) * [[Vilhelm Moberg]] ** "Mehenaine" (1986) ** "Sulle antud elupäevad" (1988) ** "Väljarändajad" (2002) ** "Sisserändajad" (2005) ** "Asunikud" (2007) ** "Viimane kiri Rootsi" (2009) * [[Carl Mothander]] ** "Parunid, eestlased ja enamlased" (1997) ** "Rootsi kuninga valge laev" (2011) ** "Kulinaarsed vested" (2014) * [[Hjalmar Söderberg]] ** "Eksikäigud" (1990) ** "Tõsine mäng" (1990) ** "Lookesed" (2012) * [[Maarja Talgre]] ** "Leo – vastupanu surmani" (1992) ** "Leo tütar" (2004) * [[Harry Winter]] ** "Operatsioon Narva" (1996) *[[Alf Henrikson]] **"Saatuse sõrmed. Ajalooline mõttemäng" (2015) *[[Albert Engström]] **"Anders Zorni elu" (2017) **"Moskoviidid" (2020) **LENA EINHORN **"Siri" (2013) **AGNETA PLEIJEL "Kaksikportree" (2021) === Tõlkeid norra keelest === * [[Jostein Gaarder]] ** "Mängukaartide saladus" (2000) * [[Ellinor Rafaelsen]] ** "Öö New Yorgis" (1995) * [[Liv Ullmann]] ** "Muutumine" (1986) ===Tõlkeid taani keelest=== *[[Hans Christian Andersen]] **"Peer Õnneseen" (2005) * [[Saxo Grammaticus]] ** "[[Taanlaste vägiteod]]" (katkendeid, 2000) * [[Villy Sørensen]] ** "Ragnarok" (1998) ===Tõlkeid saksa keelest=== * [[Gerd Treffer]] ** "François I. Valitseja ning metseen" (koos [[Ellinor Vaher]]iga; 1996). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Kätlin Kaldmaa]]: [http://www.epl.ee/artikkel/442878 Anu Saluääre juubeliteos pühendatud tulevikule], Eesti Päevaleht, 26. september 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/581686 Anu Saluäär: Vampiiride videvik, inimeste loojak], Eesti Päevaleht, 12. august 2010 {{JÄRJESTA:Saluäär, Anu}} [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] cjcy3ovt99okb3vjela09pjg9cgn9du 0 69537 7191406 7138699 2026-07-12T07:54:14Z Kuriuss 38125 7191406 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on apelsinipuu viljast; ansambli kohta vaata artiklit [[Apelsin (ansambel)]]}} [[Pilt:Oranges - whole-halved-segment.jpg|pisi|Apelsin ja selle viljaliha]] [[Pilt:Oranges.jpg|pisi|Apelsinid apelsinipuul]] '''Apelsin''' on [[apelsinipuu]] (''Citrus × sinensis'') [[vili]]. == Vilja ehitus == Apelsin on [[vili|vilja]] ehituselt [[mari]]. Rohkelt [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] sisaldav [[koor (anatoomia)|koor]] koosneb [[oranž]]ist näärmelisest [[väliskest]]ast ([[eksokarp|eksokarbist]]) ja selle all asuvast heledast ja säsikast [[vahekest]]ast ([[mesokarp|mesokarbist]]). Vilja mahlakas [[sisekest]] on jaotunud kilejate vaheseintega kümneks [[sektor]]iks. Sektorites asuv [[viljaliha]] koosneb mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest [[mahl]]aga täidetud kotikestest. Sektorites asuvad ka apelsini seemned. == Ajalugu == Eurooplased nägid apelsine esimest korda umbes aastal 100, kui Lõuna-[[India]]st toodud eksootilised viljad ilmusid rikaste [[roomlased|roomlaste]] toidulauale. [[Rooma impeerium]]i õitseajal rajati apelsiniistandikke [[Liibüa]]st [[Maroko]]ni. Tõsi, kohalikud viljad polnud küll nii magusad kui Indias kasvanud. Pärast impeeriumi langust, langesid unustusse ka [[Euroopa]] apelsiniaiad.<ref name="gardenguides" /> [[11. sajand]]il hakkasid [[Põhja-Aafrika]] islamiriigid taas apelsine Euroopasse tooma. Lõuna-Euroopas, eeskätt [[Itaalia]]s, hakati tegelema mõrude viljadega nn Pärsia apelsini aretusega. Tõeliselt magusa apelsini tõid [[15. sajand]]il [[India]]st Euroopasse [[Portugal]]i meresõitjad. Portugali, [[Hispaania]] ja [[araabia]] meresõitjad istutasid apelsinipuid vilkamate laevateede äärde, et suure [[C-vitamiin]]i sisaldusega viljad oleksid [[skorbuut|skorbuudi]] vältimiseks alati lähedalt võtta. 1493. aastal viis [[Christopher Columbus]] apelsini, [[sidrun]]i ja [[tsitron]] ehk [[näsasidrun]]i seemned [[Haiti]]le ja teistele [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartele. Esimesed apelsinipuud istutas Ameerika mandrile [[Ponce de Leon]] 1513.<ref name="etymonline" /> == Levinumad sordirühmad == [[Pilt:Navel orange 2006.jpg|pisi|Nabaapelsinid]] Nabaapelsin (''Citrus × sinensis'') Navel-rühm – [[geenimutatsioon]]i tulemusena areneb sellel sordil vilja ülaossa, koore alla, veel teinegi kogum viljasektoreid. Väljastpoolt jääb mulje nagu oleks viljal "naba", sellest ka nimi. Tõenäoliselt tekkis selline mutatsioon umbes 1810–1820 ühel [[Brasiilia]]s apelsinipuuistanduses kasvaval puul. 1873 rajas keegi Eliza Tibbets [[California]]sse istanduse ning esimesed Riverside'i nabaapelsinid valmisid 1878. aastal.<ref name="Hist" /> Peatselt muutus magus ja mahlakas nabaapelsin ülipopulaarseks ning California puuviljaaedades kandis seda sorti üle poole miljoni apelsinipuu.<ref name="Hist" /> Kuna mutatsioon on muutnud selle sordi [[partenokarpia|partenokarpseks]] ehk viljad on ilma seemneteta, saab nabaapelsinipuid paljundada vaid [[pookimine|pookimise]] teel. [[Pilt:Blood orange sliced.jpg|pisi|Veriapelsin]] Veriapelsin (''Citrus × sinensis'') Blood-rühm – on tumepunase viljalihaga apelsin. Vili on väiksem kui tavaline apelsin, koor on reeglina näärmeline, kuid võib olla ka sile. Veriapelsinile iseloomuliku punase värvi annab viljale [[antotsüaniin]], mis on tavaline [[lilled]]es ja näiteks [[viinamarjad]]es, kuid haruldane tsitruselistes.<ref name="kurwd" /> Sõltuvalt sordist on mõnikord punane ka vilja koor. Värvi toon sõltub sordist, temperatuurist ja valgustingimustest, milles vili kasvas (mida rohkem varjus, seda intensiivsem punane). Veriapelsini koor on märksa tugevam ja seda on raskem koorida kui tavalist apelsini.<ref name="en.wikipedia" /> Veriapelsini on peetud ka [[pomel]]i ja [[tangeriin]]i või apelsini ja [[granaatõun]]a (mis on küll bioloogiliselt võimatu) [[ristand]]iks, kuid eksperdid on arvamusel, et tegu on siiski tavalise apelsini mutatsiooniga. Veel hiljuti usuti, et veriapelsin pärineb [[Vahemere maad]]est, tõenäoliselt kas [[Sitsiilia]]st või [[Malta]]lt, siiski on leidnud tõestust, et punaseid apelsine tunti [[Hiina]]s juba [[4. sajand]]il. Euroopa kontekstis mainitakse punaseid apelsine üheksa sajandit hiljem (1646) ooperis "Hesperiidid". Firenze botaanik [[Micheli]] (1679–1737) on kujutanud ühel oma käsikirja illustratsioonil "Aurantium hierochunticumi" veinikarva mahla.<ref name="WHbLS" /> On ka pruunika koorega apelsinisorte, näiteks Kumato tomat ja apelsinisort "Brownie". == Kasutamine == [[Apelsinimahl]] on pressitud kas koos koorega purustatud tervetest apelsinidest (tööstusliku apelsinimahla[[kontsentraat|kontsentraadi]] tarbeks) või pooleks lõigatud apelsiniviljast, kohe tarbimiseks. Apelsinimahl sisaldab C-vitamiini, [[kaalium]]i, [[tiamiin]]i, [[fosfor]]it, [[foolhape]]t ([[B9-vitamiin|B₉-vitamiini]]) ja [[B6-vitamiin|B₆-vitamiini]].<ref name="TXEBl" /> [[Apelsiniõli]] on mahlatööstuse kõrvalsaadus. Seda kasutatakse jookide ja toitude maitsestamiseks ning lisandina [[parfüüm]]ides ja [[aroomiõli]]des. [[Apelsiniõli]] sisaldab 90% [[limoniin]]i, koos teiste tsitrusõlidega lisatakse seda mitmesuguste majapidamiskemikaalide koostisse (näiteks mööblipoleerimisvahadesse ja kätepesuvahenditesse). Õli on tuntud karastusjoogi [[Fanta]] koostisaine. [[Pilt:Citrus sinensis CloseupFlowerSolanadelPino.jpg|pisi|vasakul|Apelsiniõied]] Apelsinipuu õis on meeldiva lõhnaga ning seda on traditsiooniliselt peetud õnnetoovaks sümboliks. Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides on apelsiniõied armastatud osaks [[pruudikimp|pruudikimbust]]. Apelsiniõie [[essents]] on kasutusel [[parfümeeriatööstus]]es. Apelsinipuu õielehti kasutatakse "[[roosivesi|roosivee]]" analoogi valmistamiseks. See meeldivalt tsitruselõhnaline vesi on leidnud oma kindla koha [[prantsuse köök|Prantsuse]] ja [[Lähis-Ida köök|Lähis-Ida köögis]], kus seda kasutatakse magustoitude ja küpsetiste koostises. Apelsiniõielehe teed juuakse [[Hispaania]]s. Apelsinimee saamiseks viiakse [[mesitarud]] tolmeldamist ootavasse tsitruseistandikku. Apelsiniõie [[mesi]] on kõrgelt hinnatud ning maitseb apelsini järele. [[Pilt:Apelsin Brownie.jpg|pisi|Apelsin "Brownie"]] [[Apelsinimarmelaad]] on hoidis, mida valmistatakse reeglina [[pomerants]]idest ehk mõruapelsinidest. Hoidise tegemiseks kasutatakse ära terve vili. Säsi ja seemned pannakse eraldi kotti ning keedetakse koos mahla ja kooreribadega, et neist eralduks marmelaadi tarretumiseks vajalik [[pektiin]]. [[Apelsinikoor]]t kasutavad aednikud [[tigu]]de peletamiseks ning koduperenaised [[riidekoi]]de riidekapist eemal hoidmiseks. Apelsinikooresukaadi kasutatakse kulinaarias. Kuivatatud apelsinid leiavad kasutust [[floristika]]s ja dekoratiivesemete valmistamisel. Alkoholitõmmist tarvitatakse mõningate ravimite, [[toidulisand]]ite ja loodustoodete värvimiseks ning maitse parandamiseks. == Apelsin ravimtaimena == Soodustab seedimist ja viib organismist välja [[jääkained]]. On tõestatud, et apelsinikoores sisalduvad [[vitamiinid]] ja [[Pigment (bioloogia)|pigmendid]] stimuleerivad nakkuste eest kaitsvate [[antikehad]]e teket, tõrjuvad [[vabad radikaalid|vabu radikaale]] ja kiirendavad [[haavad]]e paranemist.<ref name="3qAo6" /> [[Antioksüdandid|Antioksüdantsete]] omaduste tõttu vähendab apelsin vähiriski. Omalt poolt aitab sellele kaasa ka C-vitamiin, mis takistab kantserogeensete ainete teket [[seedetrakt]]is sisalduvatest [[nitritid|nitrititest]] ja [[nitraadid|nitraatidest]]. [[Bioflavonoidid]] muudavad [[veresoon]]ed elastsemaks, väheneb [[tromb (meditsiin)|trombi]]- ja [[ateroskleroos]]ioht. Apelsinide söömine korrastab [[seedetegevus]]t ja aitab ära hoida [[kõhukinnisus]]t. Apelsini viljalihas sisalduvad [[kiudained (toit)|kiudained]] vähendavad tühja kõhu tunnet. [[Migreen]]i puhul on ammusest ajast soovitatud süüa 4–5 apelsini korraga.<ref name="ypMB3" /> Aroomteraapias kasutatakse apelsini söögiisu suurendamiseks ja [[seedimine|seedimise]] soodustamiseks, [[spasmid]]e lõõgastamiseks, ülemiste [[hingamisteed]]e ja [[nahapõletik]]e, [[külmetushaigus]]te jm korral. Inimestel, kel esineb apelsinide vastu ülitundlikkus, tuleks apelsinide ning neist valmistatud toitude ja jookide tarvitamist vältida. == Apelsin kultuuris == Inimese pikaaegne ja hea suhe selle maitsva viljaga on olnud loomulikult ka väga inspireeriv: <gallery> Pilt:Charles Bird King Still Life on a Green Table Cloth.jpg|"Vaikelu rohelise laudlinaga" C. B. King, u 1815 Pilt:Tacuin Orange08.jpg|Illustratsioon keskaegsest manuskriptist, 14. sajand Pilt:Woman with an Orange.jpg|"Naine apelsiniga", J. J. Lefebvre Pilt:Ion Andreescu - O portocala desfacuta.jpg|"O portocală desfăcută / Portocală", I. Andreescu </gallery> Apelsini nimetati [[renessanss|renessansiajal]] ''malus medicus''<nowiki>'</nowiki>eks ehk ravimõunaks ja see on [[Medici]]te perekonna sümbol.<ref name="rlTV6" /> == Suurimad tootjad, viljade toiteväärtus ja biokeemiline koostis == {| |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+Suurimad tootjad (2012)<ref name="fao" /> ! Riik ! Toodang,<br> tonnides ! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Brasiilia}} || 18 012 560 || 26,4 |- | {{PisiLipp|USA}} || 8 166 480 || 12,0 |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 6 500 000* || 9,5 |- | {{PisiLipp|India}} || 5 000 000* || 7,3 |- | {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3 666 790 || 5,4 |- | {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 933 800 || 4,3 |- | {{PisiLipp|Egiptus}} || 2 786 397 || 4,1 |- | {{PisiLipp|Itaalia}} || 1 770 503 || 2,6 |- | {{PisiLipp|Türgi}} || 1 662 000 || 2,4 |- | {{PisiLipp|LAV}} || 1 612 828 || 2,4 |- ! Maailm kokku ! 68 223 759 ! 100 |- |colspan="3" |* – [[FAO]] hinnang |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit" /> ! Toitaine ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] || 86,75 || g |- | [[Kalorsus]] || 47 || kcal |- | [[Valgud]] || 0,94 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,12 || g |- | [[Tuhk]] || 0,44 || g |- | [[Süsivesikud]] || 11,75 || g |- | [[Sahharoos]] || 4,28 || g |- | [[Glükoos]] || 1,97 || g |- | [[Fruktoos]] || 2,25 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 2,4 || g |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit" /> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 40 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,10 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 10 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 14 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 181 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,07 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,04 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,03 || mg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,5 || μg |- |colspan="4"| (1 g = 1000&nbsp;mg; 1&nbsp;mg = 1000 μg) |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit" /> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] || 59,10 || mg |- | [[B1-vitamiin|B₁]] || 0,068 || mg |- | [[B2-vitamiin|B₂]] || 0,051 || mg |- | [[B3-vitamiin|B₃]] || 0,425 || mg |- | [[B5-vitamiin|B₅]] || 0,26 || mg |- | [[B6-vitamiin|B₆]] || 0,079 || mg |- | [[B4-vitamiin|B₄]] || 8,40 || mg |- | [[E-vitamiin|E]] || 0,18 || mg |- | [[A-vitamiin|A]] || 11 || μg |- | β-[[karoteen]] || 71 || μg |- | α-karoteen || 7 || μg |- | β-[[krüptoksantiin]] || 116 || μg |- | [[Folaadid]] || 30 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] | 129 | μg |} |} == Vaata ka == * [[Apelsinipuu]] * [[Tsitrus]] * [[Pomerantsvili]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gardenguides">{{netiviide | url = http://www.gardenguides.com/80859-orange-fruit-history.html| pealkiri = "Orange Fruit History"| väljaanne =www.gardenguides.com| vaadatud = 04.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="etymonline">{{netiviide | url = http://www.etymonline.com/index.php?term=orange| pealkiri = "Orange"| väljaanne = www.etymonline.com| vaadatud = 04.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="Hist">{{netiviide | url = http://www.gardenguides.com/105885-history-navel-orange-tree.html| pealkiri = "The History on Navel Orange tree"| väljaanne = www.gardenguides.com| vaadatud = 04.12.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="kurwd">Rapisarda, P; Paolo Rapisarda, Fabiana Fanella, and Emanuele Maccarone (2 May 2000). "Reliability of Analytical Methods for Determining Anthocyanins in Blood Orange Juices". Journal of Agricultural and Food Chemistry 48 (6): 2249–2252. doi:10.1021/jf991157h. PMID 10888531. http://pubs.acs.org/doi/full/10.1021/jf991157h. (kasutatud 04.12.2010)</ref> <ref name="en.wikipedia">http://en.wikipedia.org/wiki/Blood_orange (kasutatud 04.12.2010)</ref> <ref name="WHbLS">History runs deep for blood oranges. https://web.archive.org/web/20060903224041/http://ccmg.ucdavis.edu/CCTimes/41401.htm (kasutatud 04.12.2010)</ref> <ref name="TXEBl">Rampersaud, GC (2007). A comparison of nutrient density scores for 100% fruit juices. Journal of Food Science 72(4) (kasutatud 4.12.2010)</ref> <ref name="3qAo6">[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 222, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2010</ref> <ref name="ypMB3">Raal, A., Tervist ja vürsti maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005</ref> <ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat3.fao.org| vaadatud = 13.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 19.10.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161019111658/http://faostat3.fao.org/download/Q/QC/E| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/2330| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 13.01.2015| keel = inglise| arhiivimisaeg = 24.12.2014| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141224041408/http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/show/2330| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="rlTV6">Richard Stemp (2007). "Renessansi salakeel", [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]]. lk 156. ISBN 978-9949-14-306-1</ref> }} {{Tähtsaimad tsitrusviljad}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Puuviljad]] [[Kategooria:Tsitrused]] qjr5b9dfieukso7x1w6h9q4isha7wwh 0 70375 7191543 6916211 2026-07-12T11:04:30Z Velirand 67997 + kategooria 7191543 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nyyazov in February 1998.jpg|pisi|Saparmyrat Nyýazow]] '''Saparmyrat Nyýazow''' [saparmõrat nõjazov] ehk '''Türkmenbaşy''' [türkmenbašõ] (venepäraselt ''Saparmurat Nijazov''; [[19. veebruar]] [[1940]] [[Gypjak]]i küla [[Aşgabat]]i lähedal – [[21. detsember]] [[2006]] [[Aşgabat]]) oli [[Türkmenistan]]i eluaegne [[Türkmenistani presidendid|president]]. == Elukäik == Õppis [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilises Instituudis]]. 1962. aastal astus kommunistlikku parteisse. Juhtis 1984. aastani Aşgabati parteiorganisatsiooni, seejärel siirdus tööle [[NLKP]] peakorterisse [[Moskva]]s. 1985. aastal sai [[Turkmeeni NSV]] peaministriks ja parteijuhiks. 1990. aasta algul valiti ta Turkmeenia Ülemnõukogu esimeheks ja aasta lõpus presidendiks. Vastaskandidaate ei olnud. Nõukogude Liidu lagunedes nimetas senise kommunistliku partei ümber [[Türkmenistani Demokraatlik Partei|Türkmenistani Demokraatlikuks Parteiks]], opositsiooniparteide registreerimist ei võimaldanud. 1992. aastal jõustunud konstitutsioon tegi Nyýazowist ka riigi valitsusjuhi ja vägede ülemjuhataja. Sama aasta suvel sai vastaskandidaatide puudumise tõttu taas presidendiks. 1994. aasta jaanuaris toimunud referendum pikendas tema ametiaega 2002. aastani, poolthäälte protsendiks kuulutati 99,9. 1999. aastal kuulutas parlament Nyýazowi eluaegseks presidendiks. Abikaasa Muza oli Vene juut. Neil oli üks poeg ja üks tütar. Nyýazow suri 2006. aastal südameinfarkti. == Nyýazow Türkmenistani presidendina == Nyýazowi valitsusaega saatis süvenev isikukultus, tema ja tema lähedaste järgi nimetati linnu, ajalehti ja isegi kalendrikuid, talle anti kindrali auaste, tema sünnipäevast tehti riigipüha. Nyýazow lasi end kutsuda Türkmenbaşyks – 'kõigi türkmeenide isaks'. Türkmenistani elanikele tehti kohustuslikuks Nyýazowi kirjutatud raamatu "[[Ruhnama]]" lugemine, raamatu tõlkimine võõrkeeltesse oli võtmeks riigi nafta- ja gaasivarudega kaubelda soovijatele. Nyýazow keelustas "ebatürkmeenipärased" kultuurinähtused nagu ooperi- ja balletietendused, aga ka autoraadio kuulamise ja salvestatud muusika esitamise. Tema algatusel muudeti kümneklassiline koolisüsteem üheksaklassiliseks. Rahvusvahelised organisatsioonid heitsid Nyýazowile ette ränki inimõigusrikkumisi Türkmenistanis ja nimetasid tema valitsust üheks kõige repressiivsemaks maailmas. Ta harrastas Venemaa-vastast retoorikat ja suhtus pikka aega võõristusega välisinvesteeringutesse. Nyýazow suunas miljardite dollarite väärtuses riigitulusid oma isiklikele või enda käsutatavatele pangakontodele. Teravat kriitikat on sellise teguviisi võimaldamise eest pidanud kuulma [[Deutsche Bank]]. Elektrit ja kütet pakuti Nyýazowi juhitud Türkmenistanis elanikele tasuta. Nyýazowi järgi on nimetatud [[Türkmenbaşy]] linn (endine Krasnovodsk), laht ja rajoon. ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/?id=73978 Türkmenistan vabaneb igavese juhi isikukultusest] Postimees, 26. jaanuar 2009 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= pole| nimi=[[Türkmenistani president]] | aeg= [[1991]]–[[2006]] | järgnev= [[Gurbanguly Berdimuhammedow]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Nyyazow, Saparmyrat}} [[Kategooria:Türkmenistani presidendid]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 3j9fqksn0hmjx1afsv0y7pe6y72mblx 0 72168 7191179 7090676 2026-07-11T21:09:58Z ~2026-33657-65 231127 7191179 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{viita}} {{Persoon | nimi = Mikk Sarv | Taustavärv = | pilt = Mikk Sarv. 2008..jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Mikk Sarv 2008 | sünninimi = | sünniaeg = 10. august 1951 | sünnikoht = | surmaaeg ={{murdmata|{{death date and age|2018|4|6|1951|8|10}}}} | surmakoht = | rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | a1 = | a2 = | b1 = | b2 = }} '''Mikk Sarv''' ([[10. august]] [[1951]] – [[6. aprill]] [[2018]]) oli eesti rahvaluuleteadlane, regilaulik, bioloog, maaelu aktivist, helilooja, raadio- ja telesaatejuht, näitleja ja koolitaja.<ref>06. aprill 2018 11:28, [http://m.maaleht.delfi.ee/article.php?id=81682647 Suri maaelu väärtustaja ja pärimuskultuuri hoidja Mikk Sarv]</ref><ref>06. aprill 2018 11:44, [https://www.err.ee/744067/suri-rahvaluuleteadlane-ja-loodusmees-mikk-sarv Suri rahvaluuleteadlane ja loodusmees Mikk Sarv]</ref><ref>06. aprill 2018 11:47 [https://www.ohtuleht.ee/869498/suri-rahvaluuleteadlane-mikk-sarv Suri rahvaluuleteadlane Mikk Sarv]</ref><ref>06. aprill 2018 11:55, [https://kultuur.postimees.ee/4462503/suri-nimekas-rahvaluuleteadlane-mikk-sarv? Suri nimekas rahvaluuleteadlane Mikk Sarv]</ref><ref>06. aprill 2018 14:24, [http://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=81684037 Head teed tähtede taha, Mikk Sarv!]</ref> Sarv oli [[regilaul]]utraditsiooni propageerija ja regilauluansambli "[[Hellero]]" asutajaid.<ref>reede, 20. november 2009, [http://loitsija.blogspot.com.ee/2009/11/hellero-10.html Hellero 10], Aado Lintropi võrgumaja</ref> Mikk Sarv on kirjutanud filmimuusikat [[Rein Maran]]i loodusfilmidele "[[Üheksavägised]]", "[[Otsi looduses liitlast]]", "[[Laanetaguse suvi]]", "[[Euroopa naarits (film)|Euroopa naarits]]", "[[Varjuelu]]", "[[Sookured (film)|Sookured]]", "[[Nõialoom]]", "Ilus on maa", ja "[[Tavaline rästik (film)|Tavaline rästik]]". Veel on ta heliloojaks filmidel: Elo Tusti "Kuulugu", Vello Pohla "Veskikivi" ja "Kiviaid", Mark Soosaare "Ühepuulootsik", Illis Vetsi "Uurimusfilm doktor Enn Vetemaa märkmeraamatute põhjal "Eesti näkid"", Enn Säde "Isand ja ori". Ta on teinud raadio- ja telesaateid põlisrahvastest, loodusest ning rahvamuusikast.{{lisa viide}} Esimesena võttis Sarv kasutusele eestikeelsed mõisted ''[[õuesõpe]]'' (inglise ''outdoor learning'' vastena) ja ''[[elurikkus]]'' (''biodiversity'' vastena) 2005. aastal, ''mõnus minek'' ("sustainable development" vastena, tavavaste on ''[[jätkusuutlik areng]]'') 2005. aastal, ''õhinapõhine'' 2010. aastal ja sõna ''räst'' diagonaalristi ehk [[andrease rist]]i ehk saltiiri kohta 2013. aastal.{{lisa viide}} Sarv oli [[Eesti Koolimetsade Ühendus]]e juhatuse esimees.{{lisa viide}} ==Töö- ja haridustee== Sarv õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis [[bioloogia]]t, [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemias]] metsandust ja lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i haridusteaduse magistrikraadiga [[2012]]. Mikk Sarve esimene töökoht oli [[Eesti Kirjandusmuuseum|ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelises kirjandusmuuseumis]] vanemteadurina. *[[1974]] [[Valgamaa Metsamajand]]i tööline *[[1975]] [[Eesti Looduskaitse Selts]]i Tartu osakonna juhataja *1975–1977 [[Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudi]] insener *[[1977]] RAT [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] draamanäitleja *1977–1980 [[Tartu Ülikool]]i looduskaitseekspert [[Jamali poolsaar]]ele rajatava gaasitrassi looduskahjustusi hindavas töögrupis *[[1980]]–1986 [[Viljandi]] teatri [[Ugala]] muusikaala juhataja *1982–1986 Viljandi Kultuurikoolis rahvapärimuse õpetaja *[[1986]]–1987 [[Eesti Nukuteater|Nukuteatri]] muusikaala juhataja *[[1987]]–1990 [[Pirgu Arenduskeskus]]e projektijuht *[[1990]]–2001 [[Rapla maavalitsus]]e asemaavanem ja arendusnõunik *[[2001]]. aastal [[Ida-Viru maavalitsus]]e nõunik *[[2001]]–[[2003]] [[Eestimaa Looduse Fond]]i kogukonnametsanduse projektijuht ja Koola-Saami projekti ekspert *[[2004]]–[[2008]] Euroopa Rakendusuuringute programmi COST aktsiooni E39 "Mets, puud ning inimese tervis ja heaolu" Eesti-poolne koordineerija *[[2006]]–[[2008]] [[ETV]], [[Tallinna Ülikool]]i ja [[Tallinna Pedagoogiline Seminar|Tallinna Pedagoogilise Seminari]] projekti "Õuesõpe" sisujuht *[[2008]] [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] riigikogu fraktsiooni nõunik *[[2009]]–2014 koolitusfirma OÜ Avatud Ruum juhatuse esimees *2014–2018 MTÜ Avatud Ruumi Instituut juhatuse esimees Sarv on õpetanud [[Michael Harner]]i [[tuumšamanism]]i meetodi kursuseid. ==Osalemine organisatsioonides== [[Pilt:Sarv, Mikk.IMG 1496.JPG|pisi|Mikk Sarv 12. aprillil 2014 [[Eesti Rahvusraamatukogu]] suures konverentsisaalis [[kosmonautikapäev]]a tähistamisel]] *1975 [[Eesti Looduskaitse Selts]]i liige *1977 [[Emakeele Selts]]i liige *1989 [[Eesti-Saami Ühendus]]e asutajaliige ja juhatuse esimees *1991 Rapla Tõlkijate ja Võõrkeeleõpetajate Seltsi asutajaliige *1993 Vabahariduse Õpetajate Seltsi asutajaliige *1994 [[Vabaharidusliit|Vabaharidusliidu]] asutajaliige ja juhatuse esimees *1997 Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise [[Kodukant]] asutajaliige (president 1997–1999) *2000 Ida-Virumaa Külade Esinduskogu auliige *2000 Forum Synergies aisbl kaaspresident *2003 [[Eesti Koolimetsade Ühendus]]e asutajaliige (juhatuse esimees) *2003–2007 USA Open Space Institute juhatuse liige *2004 [[Peipsi Kogukonnafond]]i asutajaliige (nõukogu esimees) *2007–2010 erakonna [[Eestimaa Rohelised]] juhatuse liige ja kogukonna eestkõneleja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4482 |pealkiri=Rohelised loodavad Ida-Virust üht riigikogu kohta |vaadatud=2007-01-12 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609192714/http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=4482 |url-olek=ei tööta }}</ref> *2010 Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi liige *2016 [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige *[[Paleoastronoomia]] konverentside korraldamine 1978–1985, Eesti Vabaharidusliidu taastamine 1994, vabahariduskongressi korraldamine 1994, Külade Maapäevade korraldamine 1996, 1997, 1999, 2001. == Tunnustus == *1983 Eesti Väike Looduskaitsemärk *1998 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (kodukandiliikumise ja rahvaülikoolide traditsiooni taaselustamine) *2000 Ida-Virumaa Külade Esinduse auliige *2001 [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3870}}</ref> *2004 [[Maaleht|Maalehe]] laureaat *2004 ühenduse Vaimuvalgus aasta tegija ==Isiklikku== Tema vanaisa oli matemaatik [[Jaan Sarv]], isa [[Hans Sarv]], vennad on [[Tõnn Sarv]] ja [[Heno Sarv]], esimene abikaasa [[Marju Sarv|Marju Peterson (abielu ajal Sarv)]], lapsed [[Kaur Sarv]] ja [[Lill Sarv]], ning teine abikaasa [[Kristel Vilbaste]], tütar [[Ann Aotäht Sarv]]. ==Teoseid== * "Maa=Ilm", Varrak, 2018, 303 lk *"Eesti ravimtaimed", (autorid: Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste), Varrak, 2018, 420 lk *"Iseendast algav sugupuu", (autorid: Mikk Sarv, Kristel Vilbaste), Varrak, 2017, 262 lk * "Kuu", Varrak, 2016, 215 lk * "Täielik tervenemine", Kelly Turner, (tõlkija), Varrak, 2015, 325 lk * "[[Hellero]] – Tartu vaimu särin", (koostaja) Cum laude, 2014, 176 lk * "Suur pärimuse mälumäng", Cum laude, 2013, 208 lk * "Sõna jõud", Pilgrim, 2012 * "Suur koolilaste mälumäng", (autorid: Lembitu Kuuse, Mikk Sarv, Aleksei Turovski, Kristel Vilbaste ja David Vseviov), Cum Laude, 2012, 214 lk * "Õuesõpe", Britta Brügge, Matz Glantz, Klas Sandell, tõlge eesti keelde Mikk Sarv, Inkari Lindve, Ruth Laidmets ja Kristel Vilbaste, Ilo, 2008. * "Õuesõppe pedagoogika", Lars Owe Dahlgren, Anders Szczepanski, (tõlkija), Ilo, 2006 * "Avatud Ruumi Meetod", Harrison Owen, (tõlkija), Eesti Ekspressi kirjastus, 2005 * "Ilmasilmaja", Maalehe kirjastus, 2005 * "Rahvakalendri tähtpäevad" – käsiraamat klubiürituse korraldamiseks, (koostaja) Tallinn, 1987 * "Külavanema käsiraamat", Tallinn, 2001 ===Artikleid=== * [http://arvamus.postimees.ee/797746/mikk-sarv-meie-vaimse-iseseisvuse-kants/ Meie vaimse iseseisvuse kants], Postimees, 4.04.2012 * [http://arvamus.postimees.ee/1002830/mikk-sarv-erm-vaikust-voi-vingu/ ERM – vaikust või vingu?], Postimees, 11.10.2012 * [http://paber.maaleht.ee/index.php?page=26839&grupp=targutalita&artikkel=100 Meie moodi usk], Maaleht == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://mikksarv.blogspot.com/ "Mikk Sarve veebipäevik"] * [http://klassikaraadio.err.ee/saated?saade=991 "Päeva pärimussõna Klassikaraadios"] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-mikk-sarv ETV saade "Tähelaev" Mikk Sarvega] * Inna Grünfeldt [http://www.virumaateataja.ee/170105/esileht/kultuur/15022065.php "Lood-laulud ja loodus annavad vaimuväge"] Virumaa Teataja, 15.01.2005 (kokkuvõte kirjandusõhtust Mikk Sarvega) * [[Kristiina Ehin]] [http://www.ekspress.ee/viewdoc/62304B3104295AD5C225703B0034AD8B "NÄDALA RAAMAT. Mikk Sarv "Ilmasilmaja""] Eesti Ekspress * Teet Korsten [http://pr.pohjarannik.ee/?p=6224 "Aeglase toidu liikumine on elujõust pakatav"] Põhjarannik, 30. november 2012 * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2956/ EFIS Mikk Sarv – Eesti filmi andmebaas] {{JÄRJESTA:Sarv, Mikk}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koolitajad]] [[Kategooria:Eesti Metsainstituudi koosseis]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2018]] rr5jspfplv1ksjooutonwbrto386sbm 0 73992 7191032 6783945 2026-07-11T12:06:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191032 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; tema albumi kohta vaata artiklit [[Christina Aguilera (album)]]}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Christina Maria Aguilera | pilt = Christina Aguilera (2006).jpg | taust = soolo_laulja | sünninimi = Christina María Aguilera | alias = Christina Aguilera-Bratman<ref>Jenny S. 12. jaanuar 2005 [https://web.archive.org/web/20120203042529/http://www.bbc.co.uk/totp/news/news/2005/12/01/27808.shtml Will You Mari-a Me?] [[BBC]] [[Top of the Pops]] online, kontrollitud 26. augustil 2008.</ref>, Xtina<ref name="Christina Aguilera: Five Fun Facts">People magazine 15. augustil 2006 [https://web.archive.org/web/20131022140434/http://www.people.com/people/christina_aguilera/0,,,00.html Christina Aguilera: Five Fun Facts] [[People]] magazine online, kontrollitud 29. augustil 2008</ref> | sünniaeg = {{süv|1980|12|18}}<br />[[Staten Island]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | päritolu = [[Wexford (Pennsylvania)|Wexford]], [[Pennsylvania]], USA | stiil = ''[[Popmuusika|pop]]'', [[rhythm and blues|R&B]] | amet = laulja, laulukirjutaja | tegev = alates 1998 | plaadifirma = [[RCA Records]] | seotud_esitajad = | URL = [http://www.christinaaguilera.com/ Ametlik koduleht] }} '''Christina María Aguilera''' (sündinud [[18. detsember|18. detsembril]] [[1980]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] poplaulja ja laulukirjutaja. Ta on viimase aastakümne üks menukamaid naislauljaid: tema [[album]]eid on müüdud üle 25 miljoni eksemplari. Aastal [[1999]] avaldatud debüütalbum "Christina Aguilera" oli edukas ja võitis [[2000]]. aastal [[Grammy|Grammy auhinna]] aasta debütandi kategoorias. Tema hispaaniakeelne album "Mi Reflejo" võitis [[2001]]. aastal hispaaniakeelse muusika Latin Grammy parima vokaalalbumi kategoorias. == Elulugu == Christina sündis Jimi ja Shelly Aguilera viielapselises peres. Tema ema, elukutseline muusik, on pärit [[Iirimaa]]lt. Christina isa, kes pärines [[Ecuador]]ist, oli sõjaväelane. Tema vennad on Michael ja Casey ning õed Stephanie ja Rachel. Tema vanemad lahutasid, kui Christina oli 5-aastane, mistõttu kolis Christina koos emaga [[Pennsylvania]]sse. 8-aastaselt osales ta telesaates "Star Search". Tuntuks sai ta 14-aastaselt, kui osales koos jaapani tähe [[Keizo Nakanishi]]ga [[video]]s "All I Wanna Do". Aastal [[1998]] sõlmis ta plaadilepingu [[RCA Records]]iga. Järgmisel aastal avaldas ta debüütalbumi "Christina Aguilera". ==Diskograafia== ===Albumid=== *[[1999]] "[[Christina Aguilera (album)|Christina Aguilera]]" *[[2000]] "Mi Reflejo" *2000 "My Kind Of Christmas" *[[2001]] "Just Be Free" *[[2002]] "Stripped" *[[2006]] "Back To Basics" *[[2008]] "Keeps Gettin' Better - A Decade Of Hits" *[[2009]] "[[Light & Darkness]]" *[[2012]] "Lotus" *[[2018]] "Liberation" ===Singlid=== *[[1995]] "All I Wanna Do" (koos Keizo Nakanishiga) *[[1998]] "Reflection" *1999 "Genie in a Bottle" *2000 "What a Girl Wants" *2000 "Come on Over Baby (All I Want Is You)" *2000 "Si No Te Hubiera Conocido" (koos [[Luis Fonsi]]ga) *2001 "Nobody Wants to Be Lonely" (koos [[Ricky Martin]]iga) *2001 "Lady Marmalade" (koos [[P!nk]]i, [[Lil' Kim]]i ja [[Mya]]ga) *2002 "What's Going On" (& MTV All-Star Collaboration) *2002 "Dirrty" (& Redman) *2002 "Beautiful" *[[2003]] "Fighter" *2003 "Can't Hold Us Down" (& Lil' Kim) *[[2004]] "Car Wash" (& [[Missy Elliott]]) *2004 "Tilt Ya Head Back" (koos [[Nelly]]ga) *[[2005]] "A Song For You" (koos [[Herbie Hancock]]iga) *2006 "Somos Novios (It's Impossible)" (koos [[Andrea Bocelli]]ga) *2006 "Ain't No Other Man" *2006 "Tell Me" (koos P. Diddyga) *2006 "Hurt" *[[2007]] "Candyman" *2007 "Slow Down Baby" *2007 "Oh Mother" *2008 "Keeps Gettin' Better" *[[2010]] "Not Myself Tonight" *2010 "Woohoo" (koos [[Nicki Minaj]]iga) *2010 "You Lost Me" *2010 "I Hate Boys" *2010 "Express" *2010 "Show Me How You Burlesque" *[[2011]] "Moves like Jagger" (koos [[Maroon 5|Maroon 5-ga]]) *2012 "Your Body" *2012 "Just a Fool" (& [[Blake Shelton]]) *[[2013]] "[[Feel This Moment]]" (koos [[Pitbull]]iga) *2013 "Hoy Tengo Ganas de Ti" (koos [[Alejandro Fernández|Alejandro Fernándezega]]) *2013 "Say Something" (& A Great Big World) *2013 "We Remain" *2018 "Acclerate" (koos [[Ty Dolla $ign]]iga & [[2 Chainz]]iga) *2018 "Fall in Line" (koos [[Demi Lovato]]ga) *2018 "Like I Do" *[[2019]] "Fall on Me" (& A Great Big World) ==Isiklikku== [[19. november|19. novembril]] [[2005]] abiellus ta muusikamänedžeri [[Jordan Bratman]]iga. [[4. juuni]]l, oma abikaasa sünnipäeval, avaldas Aguilera, et on [[rasedus|rase]]. [[12. jaanuar]]il [[2008]] sündis poeg Max Liron Bratman. Christina on 160 cm pikk. Tema silmad on sinised, juuksed [[blond]]id. Tema hüüdnimed on Chrissy, X-Tina ja Baby Jane. == Viited == {{reflist}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.christinaaguilera.com/us/home Koduleht] {{JÄRJESTA:Aguilera, Christina}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] nr0hrza2grrxtko3rlggpb0hbj4dbrg 0 75480 7191131 6481974 2026-07-11T18:04:52Z Taivo 268 7191131 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Ahitsa | pilt = Ahitsõ järv Rõuge vallas.jpg | pildiallkiri = Osaliselt küla territooriumile jääv [[Ahitsõ järv]] | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Ahitsa''' (kohati '''Ahitsõ''', kirjakeeles varem '''Ahitse''') on [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] asuv [[küla]]. Ahitse asub [[Rõuge]]st loodes ja [[Võru–Mõniste–Valga maantee]]st kagus. Itta jääb [[Kahrila järv]].<ref>[[Eesti kohanimeraamat]], kaart 44</ref> Küla servas on [[Ahitsõ järv]]. Järve on kirjalikes allikates mainitud palju varem kui küla: [[1638]] ''Altzy Jerw'' ja [[1839]] ''Ahize S[ee].'' 1638 nimetati talupoega ''Jerre Pallo Pustus'', kes elas [[Nursi]] pool, ja kirjutati, et järve ümber käib piiritüli, kuid [[1684]]. aasta kaardil puudus järve ääres asustus üldse. [[1765]] mainiti [[Simmuli]] küla all ''Jerwe'' talu, mis võis asuda Ahitsõ järve ääres. Alles [[1869]] nimetati kindlalt ''Jerwe'' talu, mille juures oli ''Ahhitze Jerw''. See kant kuulus [[Rõuge kihelkond]]a [[Sänna mõis|Sänna]] ja [[Vastse-Nursi mõis]]a alla. [[1997]]–[[1997]] oligi tänapäeva Ahitsa jagatud [[Lauri (Rõuge)|Lauri]] ja Nursi küla vahel. Esimest korda on küla nimetatud alles [[1909]]. aastal kujul ''Wastse Ahitse'' ja 1940. aasta paiku oli küla saanud nime Ahetse.<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 29-30</ref> Küla on saanud nime talu järgi, mis omakorda on saanud nime järve järgi. ''Ahinõ : ahitsõ'' on [[omadussõna]]. Etümoloogiliselt sarnaseid kohanimesid võib otsida Ahe-alguliste seast, näiteks [[Vana-Roosa]] kandis olev [[Ahepalu]].<ref name=Kohanimeraamat/> ==Viited== {{viited}} {{Rõuge vald}} [[Kategooria:Rõuge valla külad]] 1lmdsax963oikkywh85aah3xuslphxs 0 76785 7191087 6343484 2026-07-11T15:15:34Z Velirand 67997 7191087 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elenayoncheva.jpg|pisi|Elena Jončeva (2006)]] '''Elena Jončeva''' ([[bulgaaria keel]]es Елена Николова Йончева; sündinud [[27. mai]]l [[1964]] [[Sofia]]s) on [[bulgaaria]] [[ajakirjanik]] ja poliitik, alates [[2. juuli]]st [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on endine [[Bulgaaria Televisioon]]i korrespondent, kes on teinud telereportaaže paljudest konfliktipiirkondadest, näiteks [[Kosovo]]st, [[Alžeeria]]st, [[Tšetšeenia]]st, [[Iisrael]]ist, [[Somaalia]]st, [[Afganistan]]ist, [[Iraak|Iraagist]], [[Venezuela]]st ja [[Colombia]]st. Ta on teinud [[dokumentaalfilm]]e ka [[Antarktika]]s asuvast Bulgaaria [[polaarjaam]]ast [[Ohridi Püha Klimenti Baas|Ohridi Püha Klimenti baas]]ist, mis asub [[Lõuna-Shetland]]il [[Livingstoni saar]]el, ja Loode-Bulgaarias asuva [[Lom (Bulgaaria)|Lomi]] linna [[mustlased|mustlastest]]. Ühtekokku on tema kaasabil valminud üle 25 dokumentaalfilmi. Aastatel [[1994]]–[[2009]] elas ta koos Bulgaaria endise peaministri [[Sergej Stanišev]]iga. Tal ei ole lapsi. Stanišev sai hiljem lapse teise naisega, kellega seejärel abiellus. [[2008]]. aastal osales Jončeva saatesarja "[[Tantsud tähtedega]]" Bulgaaria versioonis. Saatesari osutus menukaks: seda vaatas keskmiselt 40% nendest, kes sel ajal Bulgaarias telerit vaatasid. Kuid Jončeva langes esimesena välja. Mais 2019 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei|Bulgaaria Sotsialistliku Partei]] nimekirjas. {{JÄRJESTA:Jonceva, Elena}} [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 7rdptkvwtexi6ki97yafgz36oh7rwj3 7191088 7191087 2026-07-11T15:16:07Z Velirand 67997 + kategooria 7191088 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elenayoncheva.jpg|pisi|Elena Jončeva (2006)]] '''Elena Jončeva''' ([[bulgaaria keel]]es Елена Николова Йончева; sündinud [[27. mai]]l [[1964]] [[Sofia]]s) on [[bulgaaria]] [[ajakirjanik]] ja poliitik, alates [[2. juuli]]st [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on endine [[Bulgaaria Televisioon]]i korrespondent, kes on teinud telereportaaže paljudest konfliktipiirkondadest, näiteks [[Kosovo]]st, [[Alžeeria]]st, [[Tšetšeenia]]st, [[Iisrael]]ist, [[Somaalia]]st, [[Afganistan]]ist, [[Iraak|Iraagist]], [[Venezuela]]st ja [[Colombia]]st. Ta on teinud [[dokumentaalfilm]]e ka [[Antarktika]]s asuvast Bulgaaria [[polaarjaam]]ast [[Ohridi Püha Klimenti Baas|Ohridi Püha Klimenti baas]]ist, mis asub [[Lõuna-Shetland]]il [[Livingstoni saar]]el, ja Loode-Bulgaarias asuva [[Lom (Bulgaaria)|Lomi]] linna [[mustlased|mustlastest]]. Ühtekokku on tema kaasabil valminud üle 25 dokumentaalfilmi. Aastatel [[1994]]–[[2009]] elas ta koos Bulgaaria endise peaministri [[Sergej Stanišev]]iga. Tal ei ole lapsi. Stanišev sai hiljem lapse teise naisega, kellega seejärel abiellus. [[2008]]. aastal osales Jončeva saatesarja "[[Tantsud tähtedega]]" Bulgaaria versioonis. Saatesari osutus menukaks: seda vaatas keskmiselt 40% nendest, kes sel ajal Bulgaarias telerit vaatasid. Kuid Jončeva langes esimesena välja. Mais 2019 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei|Bulgaaria Sotsialistliku Partei]] nimekirjas. {{JÄRJESTA:Jonceva, Elena}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] keh2nty4ekf0mlsbwa331sm9k9djlaa 7191098 7191088 2026-07-11T15:39:38Z Velirand 67997 + kategooria 7191098 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Elenayoncheva.jpg|pisi|Elena Jončeva (2006)]] '''Elena Jončeva''' ([[bulgaaria keel]]es Елена Николова Йончева; sündinud [[27. mai]]l [[1964]] [[Sofia]]s) on [[bulgaaria]] [[ajakirjanik]] ja poliitik, alates [[2. juuli]]st [[2019]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta on endine [[Bulgaaria Televisioon]]i korrespondent, kes on teinud telereportaaže paljudest konfliktipiirkondadest, näiteks [[Kosovo]]st, [[Alžeeria]]st, [[Tšetšeenia]]st, [[Iisrael]]ist, [[Somaalia]]st, [[Afganistan]]ist, [[Iraak|Iraagist]], [[Venezuela]]st ja [[Colombia]]st. Ta on teinud [[dokumentaalfilm]]e ka [[Antarktika]]s asuvast Bulgaaria [[polaarjaam]]ast [[Ohridi Püha Klimenti Baas|Ohridi Püha Klimenti baas]]ist, mis asub [[Lõuna-Shetland]]il [[Livingstoni saar]]el, ja Loode-Bulgaarias asuva [[Lom (Bulgaaria)|Lomi]] linna [[mustlased|mustlastest]]. Ühtekokku on tema kaasabil valminud üle 25 dokumentaalfilmi. Aastatel [[1994]]–[[2009]] elas ta koos Bulgaaria endise peaministri [[Sergej Stanišev]]iga. Tal ei ole lapsi. Stanišev sai hiljem lapse teise naisega, kellega seejärel abiellus. [[2008]]. aastal osales Jončeva saatesarja "[[Tantsud tähtedega]]" Bulgaaria versioonis. Saatesari osutus menukaks: seda vaatas keskmiselt 40% nendest, kes sel ajal Bulgaarias telerit vaatasid. Kuid Jončeva langes esimesena välja. Mais 2019 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei|Bulgaaria Sotsialistliku Partei]] nimekirjas. {{JÄRJESTA:Jonceva, Elena}} [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bv6uroqdz1ayo23my6zrqtjxevnats5 0 81292 7191524 6985079 2026-07-12T10:23:59Z Neptuunium 58653 7191524 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vigdis Finnbogadottir (1985).jpg|pisi|Vigdís Finnbogadóttir (1985)]] '''Vigdís Finnbogadóttir''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1930]] [[Reykjavík]]is) on [[Island]]i poliitik, kes oli aastail [[1980]]–[[1996]] neljas [[Islandi president]]. Ta oli maailma esimene demokraatlikult valitud naisriigipea.<ref name="Anne & Stiil 2023">{{cite web|url=https://annestiil.delfi.ee/a/120167550|title=Maailma esimene naispresident oli adopteeritud lapsega üksikema|website=Anne & Stiil|date=10 April 2023|access-date=11 April 2023|language=et}}</ref><ref name="Review 2023">{{cite web|last=Review|first=Iceland|url=https://www.icelandreview.com/magazine/president-vigdis/|title=From the Archive: President Vigdís|website=Iceland Review|date=21 March 2023|access-date=11 April 2023}}</ref> == Elukäik == Finnbogadóttir õppis prantsuse keelt ja kirjandust [[Grenoble'i ülikool|Grenoble'i]] ja [[Sorbonne'i ülikool]]is aastatel [[1949]]–[[1953]]. [[Kopenhaageni ülikool]]is õppis ta teatriajalugu ning omandas prantsuse ja inglise keeles [[bakalaureusekraad]]i. Ta on õppinud ka [[Islandi ülikool]]is. Alates 1998. aastast on Finnbogadóttir [[UNESCO hea tahte saadik]].<ref name="International Theatre Institute ITI 1998">{{cite web|url=https://www.iti-worldwide.org/vigdis_finbogadottir.html|title=International Theatre Institute ITI|website=International Theatre Institute ITI|date=28 October 1998|access-date=11 April 2023}}</ref> == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristján Eldjárn]] | nimi=[[Islandi president]] | aeg=[[1980]]–[[1996]] | järgnev=[[Ólafur Ragnar Grímsson]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Vigdis Finnbogadottir}} [[Kategooria:Islandi presidendid]] [[Kategooria:Kopenhaageni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] 5rg9s8eifr6vvcfisgvc40cr5rzoaaz 0 82957 7191410 7188105 2026-07-12T08:01:40Z Kuriuss 38125 7191410 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[toiduaine]]id ja [[toit]]e, sealhulgas [[jook]]e. Jaapani toite on loetletud ka [[Jaapani toitude loend]]is. Alkohoolseid jooke on loetletud ka [[alkohoolsete jookide loend]]is, ürte [[ürtide loend]]is, vürtse [[vürtside loend]]is. Toidulisaaineid loetletakse [[toidulisaainete loend]]is. {{tähed}} ==#== *[[7 Up kook]] ==A== [[A. Le Coq Premium]] - [[A. Le Coq Special]] - [[aafrika punane tee]] - [[aasšampinjon]] - ''[[æbleskiver]]'' - [[aed-liivatee]] - [[aedmaasikas]] - [[aedoasupp]] - [[aedsalat]] - [[aedviljasupp]] - [[agaavisiirup]] - [[aganaleib]] - [[agar]] - [[ahjuahven]] - [[ahjuforell]] - [[ahjuhaug]] - [[ahjukala]] - [[ahjukana]] - [[ahjukartulid]] - [[ahjulatikas]] - [[ahjuliha]] - [[ahjulõhe]] - [[ahjupraad]] - [[ahjuräimed]] - [[ahjuõun]] - [[ahjuõunakala]] - [[aiva]] - ''[[ale (õlu)|ale]]'' - [[aleksandrikook]] - ''[[aljotta]]'' - [[alkohoolne jook]] - [[alõtša]] - [[alustainas]] - [[Amaretti]] - ''[[amaretto]]'' - [[Amarone]] - [[Amarula]] - [[aniis]] - [[ananass]] - [[aniisiviin]] - [[antrekoot]] - [[apelsin]] - [[apelsinimahl]] - [[aperitiiv]] - [[aprikoosid]] - [[araabika kohv]] - [[arak]] - [[Ararat (brändi)|Ararat]] - [[arbuus]] - [[armanjakk]] - [[arrak]] - [[assai (vili)|assai]] - [[asuu]] - [[austerservik]] - [[austrid]] - [[austrikaste]] - [[avokaado]] ==B== [[baaba]] - [[Baileys]] - [[Bakewelli kook]] - [[baklava]] - [[bambusevõrsed]] - [[banaan]] - ''[[bánh mì]]'' - [[barraquito]] - [[basiilik]] - [[basturma]] - [[Belõi Aist]] - [[bergamotiõli]] - [[besee]] - [[beseetort]] - ''[[bienmesabe]]'' - [[biifsteek]] - [[bilimbi]] - [[biskviitküpsised]] - [[biskviittainas]] - [[biskviittort]] - ''[[bizcocho borracho]]'' - [[Black Velvet (kokteil)|Black Velvet]] - [[Bombay Sapphire]] - [[borš]] - [[boržomm]] - [[Bounty (šokolaad)|Bounty]] - [[Brahma õlu]] - [[Brie juust]] - ''[[brunost]]'' - [[brõnsa]] - [[brändi]] - [[Brüsseli vahvlid]] - [[bubert]] - [[Buffalo tiivad]] - [[bulgur]] - [[böfstrooganov]] ==C== ''[[café au lait]]'' - ''[[caffè corretto]]'' - ''[[caffè latte]]'' - [[Campari]] - ''[[cannolo]]'' - ''[[cappuccino]]'' - [[Captain Morgan]] - ''[[carpaccio]]'' - ''[[cava]]'' - [[Cerasuolo di Vittoria]] - ''[[ceviche]]'' - [[Cheddari juust]] - ''[[chili con carne]]'' - [[Chinchón (jook)|Chinchón]] - [[Chorizo]] - [[Coca-Cola]] - [[Cointreau]] - [[Comté juust]] - ''[[corn dog]]'' - ''[[Cozonac]]'' - [[Courvoisier]] - [[Crème de cassis]] - [[Crystal Vodka]] ==D== [[datlid]] - [[Detroiti pitsa]] - [[doktorivorst]] -[[dolma]] - ''[[doppio]]'' - [[dražeekompvek]] - [[džinn]] - [[Dunkel]] - [[durian]] - [[Dynami:t]] ==E== [[ebaküdoonia]] - [[einevõileib]] - [[Edami juust]] - [[Emmentali juust]] - [[energiajook]] - [[espresso]] - [[ekleer]] - [[eskalopp]] ==F== [[falafel]] - [[Fanta]] - [[feta]] - [[fetasalat]] - [[filee]] - [[Finlandia Vodka]] - [[Fireball (viski)|Fireball]] - ''[[foie gras]]'' - [[friikartulid]] - [[frikadellid]] - [[frikadellisupp]] – [[fugu]] ==G== [[galantiin]] - ''[[garam masala]]'' - [[Garibaldi küpsis]] - [[garum]] - [[gaseeritud vesi]] - [[gazpacho]] - [[ġbejna]] - ''[[ghaphama]]'' - [[Gorgonzola juust]] - ''[[gnocchi alla sorrentina]]'' - ''[[gofio]]'' - [[Gouda juust]] - [[Grana Padano]] - [[granaatõun]] - [[granadill]] - ''[[grappa]]'' - [[greip]] - ''[[grissini]]'' - [[Gruyère'i juust]] - [[guajaav]] - [[guljašš]] - [[Gösser]] ==H== ''[[hákarl]]'' - [[hakkbitkiid]] - [[hakk-kotlet]] - [[hakkliha]] - [[hakklihakaste]] - [[hakklihapallid]] - [[hakkliharull]] - [[hakkpraad]] - [[hall kärbseseen]] - ''[[halloumi]]'' - [[halvaa]] - [[hamburger]] - [[handsa]] - [[hanepraad]] - [[hapukapsaborš]] - [[hapukapsas]] - [[hapukapsasalat]] - [[hapukapsasupp]] - [[hapukoor]] - [[hapukoorekaste]] - [[hapukurk]] - [[hapupiim]] - [[hapurokk]] - [[hapusilk]] - [[haputaigen]] - [[harilik põdramokk]] - [[harissa]] - [[harissa (puder)]] - [[hartšoo]] - [[Hawaii pitsa]] - [[heres]] - [[hernesupp]] - [[hiinakapsas]] - [[Hispaania omlett]] - [[hobuseliha]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hõõgvein]] - [[hädaleib]] - [[härjasilm (toit)|härjasilm]] ==I== ''[[igunaq]]'' - [[idud]] - [[india pähkel]] - [[ingver]] - [[invertsiirup]] - [[Ipohi valge kohv]] ==J== [[jaanijuust]] - [[jahu]] - [[jahukört]] - [[jahupuder]] - [[jalapeno]] - [[jogurt]] - [[joogivesi]] - [[jujuub]] - ''[[julep]]'' - [[juuretis]] - [[juust]] - [[jõevähk]] - [[jõuluhani (kulinaaria)|jõuluhani]] - [[jõululeib]] - [[Jägerbomb]] - [[Jägermeister]] - [[Jäätee (jook)|jäätee]] - [[jäätis]] ==K== [[K kohuke]] - [[kaalikas]] - [[kaaviar]] - [[kaer]] - [[kaerahelbed]] - [[kaerahelbepuder]] - [[kaerakile]] - [[kaeratangupuder]] - [[kaeratumm]] - [[Kahlúa]] - [[kakao]] - [[kakaooad]] - [[kakaopulber]] - [[kakaovõi]] - [[kala (toit)|kala]] - [[Kalamáta oliivid]] - [[kalapulgad]] - [[kalavalgupulber]] - [[kali]] - [[kalvados]] - [[kama]] - [[kamajahu]] - [[kamakäkk]] - [[kamambäär]] - [[kanaliha]] - [[kananagitsad]] - [[kanawok|kana''wok'']] - [[kaneel]] - [[kaneelirull]] - [[kanepipiim]] - [[kanepitemp]] - [[kappar]] - [[kapsas]] - [[karamboola]] - [[karamell]] - [[karask]] - [[karastusjook]] - [[karbonaad]] - [[Karjala pirukas]] - [[kartul]] - [[kartulileib]] - [[kartuliporss]] - [[kartulisalat]] - [[kartulitärklis]] - [[kartulivorst]] - [[kasemahl]] - [[kaseriisikas]] - [[Kaste (kokandus)|kaste]] - [[kebab]] - [[keeduvorst]] - [[keefir]] - [[Kelluke (jook)|Kelluke]] - [[Kelt (konjak)]] - [[Kelt (Slovakkia õlu)]] - [[ketšup]] - [[kevadkogrits]] - [[Kiievi kotlet]] - [[kiivi (vili)|kiivi]] - [[kikerhernes]] - [[kilu]] - [[kiluvõileib]] - [[kirsid]] - ''[[kiviaq]]'' - [[klarett]] - [[klementiin]] - [[kliid]] - [[klimbid]] - [[klimbisupp]] - [[kodujuust]] - [[koduõlu]] - [[kogelmogel]] - [[kohuke]] - [[kohv]] - [[kohvikoor]] - [[kohvioad]] - [[koirohutee]] - [[kollane pilvik]] - [[kollikakk]] - ''[[kombucha]]'' - [[kompott]] - [[kompvek]] - [[kondenspiim]] - [[kondiitritooted]] - [[konjak]] - [[kook]] - [[kookospiim]] - [[kookospähkel]] - [[kookosõli]] - [[kopra]] - [[Kopsud (kulinaaria)|kopsud]] - [[koriander]] - [[korint]] - [[kormoran]] - [[kornišonid]] - [[Koskenkorva Viina]] - [[kostroma juust]] - [[kotlet]] - [[Krakovi vorst]] - [[kreeka pähklid]] - ''[[kreplach]]'' - [[kringel]] - [[kruubipuder]] - [[kruubid]] - [[kuksu]] - [[kuldmampel]] - [[kuldriisikas]] - [[kuldtatik]] - [[kulebjaaka]] - [[kumõss]] - [[kusksu]] - [[kuskuss]] - [[kuuseriisikas]] - [[kõrsik]] - [[käkk]] - [[kört]] - [[köögivili]] - [[köögiviljasupp]] - [[köömned]] - [[käkisupp]] - [[köömnelõhnaline liivatee]] - [[küpsetis]] - [[küpsis]] - [[küüslauguküüned]] ==L== [[laagriõlu]] - [[laboriliha]] - ''[[Lactarius indigo]]'' - [[lahustuv kohv]] - [[laimid]] - [[lambaliha]] - [[lameleib]] - [[lamevirsik]] - [[lasanje]] - [[latikas]] - [[Laua Viin]] - [[lavašš]] - [[leem]] - [[lehmakomm]] - [[lehmatatik]] - [[leib]] - [[leibö]] - "[[Leida Peips (kokteil)|Leida Peips]]" - [[leivajuuretis]] - [[leivasupp]] - [[lemmikvorst]] - [[libekala]] - [[Licor 43]] - [[liha]] - [[liha asendajad]] - [[lihapirukas]] - [[liköör]] - [[limonaad]] - ''[[limoncello]]'' - [[linaseemned]] - [[litšid]] - ''[[London broil]]'' - [[loomaliha]] - [[loorber]] - ''[[Lopadotemakhoselakhogaleokranioleipsanodrimypotrimmatosilfiokarabomelitokatakekhymenokikhlepikossyfofattoperisteralektryonoptokefalliokinklopeleiolagōiosiraiobafetraganopterygōn|Lopado&shy;temacho&shy;selacho&shy;galeo&shy;kranio&shy;leipsano&shy;drim&shy;hypo&shy;trimmato&shy;silphio&shy;parao&shy;melito&shy;katakechy&shy;meno&shy;kichl&shy;epi&shy;kossypho&shy;phatto&shy;perister&shy;alektryon&shy;opte&shy;kephallio&shy;kinklo&shy;peleio&shy;lagoio&shy;siraio&shy;baphe&shy;tragano&shy;ptery&shy;gon]]'' - [[lulod]] - [[läbipaistev Coca-Cola]] - [[lõss]] ==M== [[maapähkel|maapähklid]] - [[maapähklivõi]] - [[Maasdami juust]] - [[aedmaasikas|maasikad]] - [[madeira (vein)|madeira]] - [[maguskirss]] - [[mahl]] - [[maipõrnikasupp]] - [[majonees]] - [[makaronid]] - [[makaronitooted]] - [[makaronid hakklihaga]] - [[makaronivorm]] - [[makrell]] - [[makroon]] - [[maks (kulinaaria)|maks]] - [[maksapasteet]] - [[maksavorst]] - [[Malibu (rumm)|Malibu]] - [[mandariin]]id - [[mandel|mandlid]] - [[mandlipiim]] - [[mango]] - [[manna]] - [[mannapuder]] - [[maoliha]] - [[margariin]] - [[Margherita pitsa]] - [[marinaad]] - [[marineeritud kurk]] - [[marjad]] - [[marmorjas veiseliha]] - [[Martini]] - [[martsipan]] - [[matsa]] - [[melass]] - [[merikapsas (toit)|merikapsas]] - [[mesi]] - ''[[mezcal]]'' - [[metsmaasikas|metsmaasikad]] - [[mineraalvesi]] - [[misosupp]] - ''[[mojito]]'' - [[Monster Energy]] - [[moos]] - ''[[moretum]]'' -[[mortadella]] - [[Moseli veinid]] - ''[[mozzarella]]'' - ''[[mote con huesillo]]'' - [[mulgipuder]] - [[muna (toiduaine)|muna]] - [[munad Benedicti moodi]] - [[munavõi]] - [[munguba]] - [[murel]] - [[muretainas]] - [[murulauk]] - [[musaka]] - [[must küüslauk]] - [[mustad sõstrad]] - [[mustikad]] - [[muulukas|muulukad]] - [[mädarõigas]] - [[mõdu]] - [[mõõkkala]] ==N== [[naan]] - [[nacho'd|''nacho''{{'}}d]] - [[naeris]] - [[Napoli pitsa]] - ''[[nata de coco]]'' - [[nektariin]] - [[Nelk (vürts)|nelk]] - [[nisuõlu]] - [[nugat]] - [[nuikapsas]] - [[Nutella]] - [[nuudlid]] - [[nõmm-liivatee]] - [[nääriorikas]] - [[nääris]]-neljaviljapuder ==O== [[oasupp]] - ''[[oghi]]'' - [[okroška]] - [[Old Monk]] - [[oliivid]] - [[oliiviõli]] - [[Olivier' salat]] - [[onigiri]] - ''[[oúzo]]'' ==P== [[palmkapsas]] - [[paltid]] - ''[[pancetta]]'' - ''[[panettone]]'' - ''[[panna cotta]]'' - [[pannkook]] - [[papaia]] - [[parapähkel]] - [[Parma juust]] - [[pasha]] - ''[[pasta al forno]]'' - [[pasteet]] - [[pastilaa]] - [[Pavlova kook]] - ''[[pecorino]]'' - [[peekon]] - [[peet]] - [[Pekingi part]] - [[pelmeenid]] - [[pelmeenisupp]] - [[pemmikan]] - [[pepiinod]] - [[Pepsi-Cola]] - [[pesto]] - [[pett]] - ''[[phở]]'' - [[piim]] - [[piimakoor]] - [[piimapulber]] - [[piimašokolaad]] - [[pikk sai]] - [[pikkpoiss]] - [[piklid]] - [[pilaff]] - [[Pilseni õlu]] - [[pipar]] - [[piparkook]] - [[piparmündiõli]] - [[Pirita ürdiliköör]] - [[pirn]] - [[pirukad]] - [[pistaatsiapähkel]] - [[pitsa]] - [[plaksumais]] - [[pliin]] - [[poke]] - [[polenta]] - [[pomel]] - [[pomerantsid]] - [[porgand]] - [[porgandimahl]] - [[porgandriisikas]] - [[präänik]] - [[puder]] - [[puding]] - [[puljong]] - [[puuvili]] - [[Põhiseaduse Pilsner]] - [[põletatud suhkur]] - [[päevalilleõli]] - [[pärm]] - [[püha Jaakobuse kook]] - [[püree]] - [[püül]] ==Q== ''[[quesadilla]]'' ==R== [[rabamurakas]] - [[raamen]] - [[rassolnik]] - ''[[ratatouille]]'' - [[RC Cola]] - [[Red Bull]] - [[Red Velvet (kokteil)]] - [[Red Velvet (kook)]] - [[redis]] - [[riis]] - [[Ripasso]] - [[risoto]] - [[rissool]] - [[ristretto]] - [[rjaženka]] - [[robusta kohv]] - [[roheline draakon]] - [[roheline pipar]] - [[roheline tee]] - [[rollmops]] - [[Rooie Dop Chica Americana IPA]] - [[rooma salat]] - [[Roqueforti juust]] - [[rosin]] - [[rosolje]] - [[roti (leib)|roti]] - [[rukkileib]] - [[rumm]] - [[rummibaaba]] - [[Runebergi kook]] - [[rupskid]] - [[rõngel]] - [[röövlisupp]] ==S== [[saago]] - ''[[sahti]]'' - [[sai]] - [[saib]] - [[sake]] - [[salaami]] - [[Salat (toit)|salat]] - [[sarapuupähkel]] - [[sardell]] - [[sardiinid]] - [[sarvesai]] - ''[[sashimi]]'' - [[Sazerac]] - [[sea siseelundite supp]] - [[sealiha]] - [[seapraad]] - [[seedermännipähkel]] - [[seemnesegu]] - [[seened]] ([[söögiseened]]) - [[seenekaste]] - [[seesamihalvaa]] - [[seesamiseemned]] - [[seesamiõli]] - [[sefiir]] - [[seitan]] - [[seljanka]] - ''[[sencha]]'' - [[sepik]] - [[servelaat]] - [[Sex on the Beach]] - ''[[sfogliatella]]'' - ''[[shōchū]]'' - [[sibul]] - [[sibulaõli]] - [[Sichuani pipar]] - [[Sidecar]] - [[sidrun]] - [[sidrun-liivatee]] - [[siider]] - [[siirup]] - [[sinihallitusjuust]] - [[sinikas]] - [[skumbria]] - [[smuuti]] - [[sojakaste]] - [[sojapiim]] - ''[[soju]]'' - [[naatriumkloriid|sool]] - [[soolakurk]] - [[soolvesi]] - [[Sovetskoje Šampanskoje]] - [[spagetid]] - [[spargelkapsas]] - [[spargelsalat]] - [[Sprite]] - [[Spritz]] - [[sprotid]] - [[St. Erhard (õlu)]] - [[struudel]] - [[suhkruvatt]] - [[sahharoos|suhkur]] - [[sukaad]] - [[sulatatud juust]] - [[sultana]] - [[supp]] - [[surimi]] - ''[[sushi]]'' - [[suur sirmik]] - [[sviitid]] - [[sändvitš]] - [[sült]] ==Z== [[Zapiekanka]] - [[Żywieci õlu]] ==Ž== [[Žiguli õlu]] ==Š== [[šampanja]] - [[šerbett]] - [[šerri]] - [[šokolaad]] - [[šoti viski]] - ''[[štši]]'' ==T== [[Tabasco kaste]] - [[tahiini]] - [[tainas]] - [[taimerasv]] - [[taimeõli]] - ''[[taiyaki]]'' -[[tangeriin]] - [[tangud]] - [[tangupuder]] - [[Tanqueray]] - [[Tarhun]] - [[tartaletid]] - [[tatrapuder]] - [[tee (jook)|tee]] - [[teeseenejook]] - [[teevorst]] - [[tekiila]] - [[Tilsiter]] - [[tiramisu]] - [[tofu]] - [[tokai]] - [[tomatid]] - [[tomatikaste]] - [[tomatimahl]] - [[tomatipüree]] - [[tomatisupp]] - [[toonik]] - [[tordipõhi]] - [[tort]] - ''[[triple sec]]'' - [[tsepeliinid]] - ''[[tsípouro]]'' - [[tšatša (brändi)|tšatša]] - [[tšeburekk]] - [[tšillipipar]] - [[tšurtšhela]] - [[tzatziki]] - [[tudraõli]] - ''[[turrón]]'' - [[tähtaniis]] - [[täisterajahu]] - [[Türgi kohv]] - [[Tyskie]] ==U== [[ugli]] - [[uhhaa]] - [[Underberg]] - [[Unicum]] ==V== [[vadak]] - [[vaese mehe kartulid]] - [[vahakõrvits]] - [[vahukoor]] - [[vahuvein]] - [[vahvel]] - [[valge kaste]] - [[valge pipar]] - [[valge rumm]] - [[Vana Tallinn]] - [[vasabi]] - [[vastlakukkel]] - [[vein]] - [[veiseliha]] - [[Vene juust]] - [[verikäkid]] - [[verivorst]] - [[vesi]] - [[vesikringel]] - [[viievürtsisegu]] - [[viigimari]] - [[viin (jook)|viin]] - [[viinamarjad]] - [[viinamarjamahl]] - [[viiner]] - [[viljakohv]] - [[virsikud]] - [[Viru Valge]] - [[Viru õlu]] - [[vorst]] - [[või]] - [[võileib]] - [[võitatik]] - [[vürtsid]] - [[vürtsikilu]] - [[vürtspipar]] ==W== [[Wagyu veiseliha]] - [[Worcestershire'i kaste]] ==Õ== [[õlisalvei seemned]] - [[õlu]] - [[õun]] - [[õuna-kirsimahl]] - [[õunamahl]] - [[õunapirukas]] - [[õunastruudel]] - [[õunaäädikas]] ==Ä== [[äädikas]] ==Ö== ==Ü== [[ühepajatoit]] ==X== ==Y== ==Z== [[Kategooria:Toiduained| ]] [[Kategooria:Toidud| ]] [[Kategooria:Kokanduse loendid]] 3e4vv4cvo5vfcv6yne22qicnfe5gt3a 0 86857 7191237 6813865 2026-07-11T23:07:22Z ~2026-39214-06 233337 7191237 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Hitchhiking worldwide 2024.png|pisi|Hääletamise ooteajad maailmas koos prognoosi määramatusega (2024) - põhineb [https://maps.hitchwiki.org/ Hitchwiki Mapsi] andmetel]] '''Pöidlaküüdiks''' nimetatakse tee ääres sõidukite peale hääletamist ehk (üldreeglina tasuta) küüdi palumist. Seda tehakse seistes tee ääres näoga [[Vasak- ja parempoolne liiklus|liikluse]] suunas, üks pöial üles tõstetud. Käe asend on muutuv, olenevalt inimesest ja regionaalsetest erinevustest. Käe ülestõstmine annab autojuhtidele märku hääletaja soovist. Vahel kasutatakse ka trafaretti: silti, kuhu on peale kirjutatud sihtpunkt. Selle abil saab autojuht juba enne peatumist teada, kas tal on võimalik hääletaja soovitud kohta viia. ==Ajalugu== ===Pöidlaküüt Eestis=== [[Image:Alwin Tallinjpg.jpg|thumb|180px|right]] Pöidlaküüt on [[Eesti Vabariik|Eestis]] juba algusaegadest peale olnud palju populaarsem kui paljudes teistes (lääne-) maades, kuna sealsetel kiirteedel on hääletamine rangelt keelatud ja väiksematel tugimaanteedel liigub vähem autosid. Teiseks on paljudes riikides arenenud täiuslikum ühistranspordivõrgustik, mistõttu muutub hääletamine ebavajalikuks. Kuna hobuvankrite ajastu elustiil oli märksa paiksem, siis ei olnud hääletamine tol ajal kuigi aktuaalne. Hääletamine kui nähtus kujunes välja tõenäoliselt umbes [[1950. aastad|1950.]] aastatel, kui loodi sõitmiskõlblike teede võrk ja teedel hakkas liikuma rohkem autosid. Hääletajate arv kasvas eriti [[stalinism]]iperioodil, mil legaliseeriti hääletamine ja seda toetati riiklikul tasandil. Hääletamiseks pidi ostma hääletamispileteid, mida tuli anda autojuhtidele teatud läbitud kilomeetrite eest. See-eest oli pöidlaküüt väga populaarne, sest ka autojuhtidel oli justkui kohustus leevendada [[Teine maailmasõda|sõjajärgset]] transpordivähesust. Kogutud talongide eest said juhid osta bensiini. Autoklubi Autom jagas samuti kaardikesi. Sinna sai kirjutada autojuhi nime ja kaart läks loosimisse, kust autojuht vajalikke asju võitis. Seda võimalust ei kasutanud mitte ainult vaesed ja kergemeelsed üliõpilased nagu tänapäeval üldiselt hääletajate kontingendi kohta arvatakse, vaid vastupidi – arvestatav osa hääletajaid olid tavalised töölised, kes eelistasid häälega liikumisvõimalust tol ajal veel suhteliselt vähestele käigus olevatele ühissõidukitele. Hääletamisele vaadati kui millelegi täiesti normaalsele. Peamised automargid, mida võis tänavatel näha, olid [[GAZ|Pobedad]], hirvega [[Volga (auto)|Volgad]], hiljem maanteemuhkudeks kutsutud [[Zaporožets]]id ja [[Moskvitš]]id. Liiklusõnnetuste korral, kui vigastatud hääletajate ees vastutamise probleem päevakorrale tuli, ei saanud riik seda tegevust enam toetada. Sellele vaatamata eksisteeris hääletamine edasi, nüüd spontaanne ja mitte enam organiseeritud, kuigi ettevaatlikumalt, sest üha enam kardeti vargaid. [[Eesti taasiseseisvumine|Iseseisvuse]] taastudes olukord ei paranenud, pigem halvenes veelgi. Hakkasid levima kuuldused autoröövlitest. Tänapäeval on hääletamine muutunud taas üsna populaarseks, kuigi autojuhtide hirm varaste ees pole kuhugi kadunud. Ollakse ettevaatlikumad. Sõna "hääletamine" on üsna hiline{{lisa viide}} metafoor ja põhineb koosolekutelt jms vastava käeliigutuse sarnasusel.{{lisa viide}} ==Välislingid== * [http://www.hitchwiki.org Hitchwiki.org] [[Kategooria:Transport]] qmzb14at7lsw2juvjqtyuu5veiicv2x 7191490 7191237 2026-07-12T09:48:29Z A09 150093 -spam 7191490 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Hitchhiking worldwide 2024.png|pisi|Hääletamise ooteajad maailmas koos prognoosi määramatusega (2024) - põhineb Hitchwiki Mapsi andmetel]] '''Pöidlaküüdiks''' nimetatakse tee ääres sõidukite peale hääletamist ehk (üldreeglina tasuta) küüdi palumist. Seda tehakse seistes tee ääres näoga [[Vasak- ja parempoolne liiklus|liikluse]] suunas, üks pöial üles tõstetud. Käe asend on muutuv, olenevalt inimesest ja regionaalsetest erinevustest. Käe ülestõstmine annab autojuhtidele märku hääletaja soovist. Vahel kasutatakse ka trafaretti: silti, kuhu on peale kirjutatud sihtpunkt. Selle abil saab autojuht juba enne peatumist teada, kas tal on võimalik hääletaja soovitud kohta viia. ==Ajalugu== ===Pöidlaküüt Eestis=== [[Image:Alwin Tallinjpg.jpg|thumb|180px|right]] Pöidlaküüt on [[Eesti Vabariik|Eestis]] juba algusaegadest peale olnud palju populaarsem kui paljudes teistes (lääne-) maades, kuna sealsetel kiirteedel on hääletamine rangelt keelatud ja väiksematel tugimaanteedel liigub vähem autosid. Teiseks on paljudes riikides arenenud täiuslikum ühistranspordivõrgustik, mistõttu muutub hääletamine ebavajalikuks. Kuna hobuvankrite ajastu elustiil oli märksa paiksem, siis ei olnud hääletamine tol ajal kuigi aktuaalne. Hääletamine kui nähtus kujunes välja tõenäoliselt umbes [[1950. aastad|1950.]] aastatel, kui loodi sõitmiskõlblike teede võrk ja teedel hakkas liikuma rohkem autosid. Hääletajate arv kasvas eriti [[stalinism]]iperioodil, mil legaliseeriti hääletamine ja seda toetati riiklikul tasandil. Hääletamiseks pidi ostma hääletamispileteid, mida tuli anda autojuhtidele teatud läbitud kilomeetrite eest. See-eest oli pöidlaküüt väga populaarne, sest ka autojuhtidel oli justkui kohustus leevendada [[Teine maailmasõda|sõjajärgset]] transpordivähesust. Kogutud talongide eest said juhid osta bensiini. Autoklubi Autom jagas samuti kaardikesi. Sinna sai kirjutada autojuhi nime ja kaart läks loosimisse, kust autojuht vajalikke asju võitis. Seda võimalust ei kasutanud mitte ainult vaesed ja kergemeelsed üliõpilased nagu tänapäeval üldiselt hääletajate kontingendi kohta arvatakse, vaid vastupidi – arvestatav osa hääletajaid olid tavalised töölised, kes eelistasid häälega liikumisvõimalust tol ajal veel suhteliselt vähestele käigus olevatele ühissõidukitele. Hääletamisele vaadati kui millelegi täiesti normaalsele. Peamised automargid, mida võis tänavatel näha, olid [[GAZ|Pobedad]], hirvega [[Volga (auto)|Volgad]], hiljem maanteemuhkudeks kutsutud [[Zaporožets]]id ja [[Moskvitš]]id. Liiklusõnnetuste korral, kui vigastatud hääletajate ees vastutamise probleem päevakorrale tuli, ei saanud riik seda tegevust enam toetada. Sellele vaatamata eksisteeris hääletamine edasi, nüüd spontaanne ja mitte enam organiseeritud, kuigi ettevaatlikumalt, sest üha enam kardeti vargaid. [[Eesti taasiseseisvumine|Iseseisvuse]] taastudes olukord ei paranenud, pigem halvenes veelgi. Hakkasid levima kuuldused autoröövlitest. Tänapäeval on hääletamine muutunud taas üsna populaarseks, kuigi autojuhtide hirm varaste ees pole kuhugi kadunud. Ollakse ettevaatlikumad. Sõna "hääletamine" on üsna hiline{{lisa viide}} metafoor ja põhineb koosolekutelt jms vastava käeliigutuse sarnasusel.{{lisa viide}} ==Välislingid== * [http://www.hitchwiki.org Hitchwiki.org] [[Kategooria:Transport]] 0yxgarza0jzduh2c1tonb07jl1dmnly 1 86935 7191507 5672816 2026-07-12T10:07:35Z ~2026-33657-65 231127 7191507 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. mai 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Minu teada oli autostopp Stalini ajast hilisem nähtus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. mai 2007, kell 22:22 (UTC) minu arust ei ole hääletamine kuhugi kadunud. Kust pärineb väide autojuhtide hirmust? Väga tihti on hääletajaid tee ääres näha ja näiteks mina võtan alati hääletaja peale ja tutvusringkonna juttudest on jäänud mulje, et ka teised autojuhid võtavad hääletajaid meelsasti peale.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 18. aprill 2008, kell 18:33 (UTC) minu arust oleks siin artiklis paslik viidata [[liigikaitse instikt]]ile. Kui hakata järele mõtlema, miks peaks kedagi tee ääres viibutajat peale võtma? Aga ikka selle pärast, et tekib kahjutunne liigikaaslase hädasoleku pärast. Ja kui palub abi, miks peab seda keelama? Otse vastupidi. Liigikaitse instinkt. Vähemalt enamikel käivitub see.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 18. aprill 2008, kell 18:46 (UTC) : Arvan, et selle asja nimi on [[altruism]]. See ei ole taandatav instinktile, kuigi ka instinktil on siin nähtavasti oma osa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. aprill 2008, kell 19:44 (UTC) ---- ÕS-i järgi on pöidlaküüt autode peatamine käeviipega. Minu meelest on see pigem hääletajate pealevõtmine ja edasiviimine, sest autojuhid ju pakuvad küüti ja neid tänatakse küüdi eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. aprill 2008, kell 19:44 (UTC) ---- Minu arvates on praegune definitsioon liiga kitsas ning seda tuleks laiendada. Esimese hooga sain sellise tekstiga maha: :Pöidlaküüt on transpordiviis, kus üks inimene küsib soovitud vahemaa läbimiseks teistelt samas suunas liikuvalt inimeselt, tavaliselt võõrastelt, küüti. Enamikel juhtudel, kuid mitte alati, küüdi eest tasu ei oodata. :Kommunikatsioon(Aalapealkiri) :Enim levinud viis sõidukijuhi teavitamiseks soovist küüti saada, on välja sirutatud käega liikluse suunas seismine. Käemärgi kasutus erineb :regiooniti. Peamised käemärgid on õrnalt rusikasse surutud käel pöidla ülal hoidmine (ingl. k. thumbs up), väljasirutatud sõrmedega käelaba välja :hoidmine nii, et pihk on liikluse suunas ning loomulikus asendis oleval käelabal nimetisõrme välja sirutamine. :Kasutatakse ka trafaretti: silti, kuhu on kirjutatud hääletaja sihtpunk või muu autojuhile kasulik informatsioon. :Levinud on ka praktika, kus hääletaja küsib küüti bensiinijaamades või teeäärsetes puhkealades autojuhiga näost-näkku suheldes. [[Kasutaja:MarkkuP|MarkkuP]] 16. jaanuar 2010, kell 00:56 (UTC) :: Pole selge, kas see käib pöidlaküüdi mõiste alla. EKSS-i järgi [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B6idlak%C3%BC%C3%BCt&F=M] ei käi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2010, kell 14:55 (UTC) :Ma ei tea milline võiks olla üldisem teema, mille üks alaliik pöidlaküüt oleks. Nende hääletajate vahel, kes pikemaid vahemaid hääletavad, peetakse seda minu teada tavaliselt üheks ja samaks protsessiks. Lisaks loetakse [http://www.hitchwiki.org Hitchwikis] pöidlaküüdi alla ka lennukite ja laevade peale hääletamine. [[Kasutaja:MarkkuP|MarkkuP]] 16. jaanuar 2010, kell 15:10 (UTC) :: Eesti keeles nähtavasti üldisemat nimetust ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2010, kell 17:19 (UTC) :: Siiski, "hääletamine" nähtavasti on, sest viimane juhtum käib kindlasti hääletamise alla. Ega ma ei väida, et pöidlaküüt seda ei hõlma, kuid EKSS-i järgi see nii pole ning asi pole selge. Üldse on "hääletamine" minu meelest palju levinum sõna. Ka "hääletama" on EKSS-is ainult kitsamas tähenduses [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=h%C3%A4%C3%A4letama&F=M], nii et nähtavasti ei saa tollele sõnaraamatule lootma jääda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2010, kell 17:23 (UTC) :Ei tea, kas on üldse eesti keeles mõni autoriteetne väljaanne, mis sellesse küsimusse lahendust tooks. Ehk tasuks kaaluda võimalust luua uus artikkel Hääletamine(transport) vms ning siinse sisu sinna ümber tõsta ja käsitleda tee ääres viibutamist pöidlaküüdina. Aga nagu tõdesid, ei ole kindel, kas selline vahettegemine on ikkagi õigustatud. [[Kasutaja:MarkkuP|MarkkuP]] 16. jaanuar 2010, kell 20:03 (UTC) :: Sõnade tähenduse kohta autoriteetsemat väljaannet ei ole, kuid on arusaadav, et EKSS-is öeldut ei saa võtta lõpliku ega ammendava tõena. :: Kui jääda kitsa definitsiooni juurde, siis võib artiklis mainida, et on olemas midagi funktsioonilt kattuvat, mis avaldub teises vormis. :: Teine võimalus oleks eksplitseerida kitsas ja lai tähendus. :: Kolmas võimalus oleks kohe lähtuda laiast tähendusest, nagu Sa soovitasid. Siis tuleks ikkagi mainida kitsamat tähendust, millest sõna ise lähtub. :: Kahtlustan, et selles asjas ei olegi ühest tõde ja me võime vabalt valida ükskõik millise neist kolmest. Ja neljandaks võib artiklis öelda, et pole selge, milline neist kolmest vastab tõele ja et pole selge, kas on ühest tõde jne, aga nii hulluks pole vist mõtet asja ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. jaanuar 2010, kell 23:30 (UTC) : Mulle näib kõige parem kolmas variant koos selgitusega. [[Kasutaja:MarkkuP|MarkkuP]] 17. jaanuar 2010, kell 22:54 (UTC) ::: Tee siis vastavalt sellele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. jaanuar 2010, kell 14:51 (UTC) -------- "Sõna "hääletamine" on üsna hiline metafoor" – kust see väide pärineb? Kui artiklis on öeldud, et pöidlaküüt tekkis 1950. aastatel, siis mina mäletan, et sõna "hääletama" kasutasid vähemalt nii Tartus kui ka Tallinnas õppivad tudengid juba 1960. aastatel – ei ole ju hiljuti? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2020, kell 18:53 (EEST) "Kuna hobuvankrite ajastu elustiil oli märksa paiksem, siis ei olnud hääletamine tol ajal kuigi aktuaalne." Kuidas nimetati vankri peale võtmist? --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 13:07 (EEST) dt84hiaqjr1lmmzajrxbi7390ypegli 0 87465 7191438 7189189 2026-07-12T09:03:13Z ~2026-34035-99 231272 /* */ 7191438 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Kadri Roobur | pilt = Kadri Adamson 04.jpg | sünninimi = Kadri Adamson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|8|16}} | amet = [[näitleja]] | abikaasa = [[Meelis Rämmeld]] | vanemad = isa [[Karl Adamson]] | pildi allkiri = Kadri Adamson (2004) }} '''Kadri Rämmeld''' (kuni 2016 '''Kadri Adamson'''; sündinud [[16. august]]il [[1976]]) on eesti näitleja. ==Haridus== Ta lõpetas 1994. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i ja on õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[germanistika]]t. [[1999]]. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. ==Töökäik== Ta on töötanud näitlejana [[Theatrum]]is, [[Vanalinnastuudio]]s, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] (2007–2012) ning näidelnud teatri-, tele- ja raadioprojektides. 2014. aastast töötab ta näitlejana Pärnu [[Endla teater|Endla Teatris]]. 2024. aastast töötab [[Audru Kool|Audru koolis]] saksa keele õpetajana<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. oktoober 2024 |pealkiri=Särab uues ametis! „Kättemaksukontorist“ lahkunud Kadri Rämmeldist sai Pärnumaa koolis õpetaja |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120327217/sarab-uues-ametis-kattemaksukontorist-lahkunud-kadri-rammeldist-sai-parnumaa-koolis-opetaja |väljaanne=Kroonika}}</ref>. Tõlkinud näidendeid (Georg Kreisleri „Täna õhtul – Lola Blau”, Ludwig Tiecki „Saabastega kass”, Wolfgang Maria Baueri „Julie, joovastus ja uni”).<ref name="Kadri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/adamson_kadri1 Kadri Rämmeld.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Rollid== ===Teatrilavastustes=== *2000 – Lena; "Leonce ja Lena" [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatris]] *2001 – Anja; "[[Kirsiaed]]" Vanalinnastuudios *2002 – Cynthia Hardcastle; "Mis liig, see liig!" *2003 – Vivi; "Roosad prillid" *2004 – Carrie O’Neil; "Tipsutaja" *2005 – Cecily; " Pentsik pere" Vana Baskini Teatris *2006 – [[Ülo Vinter]]i "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (nimiosa) Muusikaliteatris *2007 – Lenore; "Plastikvõileib" Vana Baskini Teatris *2009 – Paige Petite; "Kihluspidu" Vana Baskini Teatris *2010 – Õde; "Hikikomori" [[VAT Teater|VAT Teatris]] *2011 – Naine; "Krahv Dracula sügis" [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] *2012 – Naine; "Minu oma" [[Ugala]]s *2013 – Katriin; "Näha roosat elevanti" PolygonTeatris<ref name=Kadri /> ====Endla teatris lavastustes==== *2014 – Alberta; "Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid" *2014 – Bella Manningham; "Gaasivalgus" *2015 – Annie; "Midagi tõelist" *[[2015]] – eestlane; "45 339 km² raba" *2016 – Alice'i vanaema, Hertsoginna, Ärtu 5; "[[Alice Imedemaal]]" *2016 – Liisu; "Olga, Irina ja mina" *2017 – Sandrine, Marvalyn ja Hope; "Peaaegu armastus" *2018 – Madam Polli; "[[Elu ja armastus]]" *2019 – Opossum; "Onu Remuse jutte" *2020 – Dr. Silke Hufenreuther; "Hotell laibaga" *[[2021]] – Lisete, Noor naine, Arst; "Põrgupõhja uus Wanapagan" *2021 – Irina; "[[Kolm õde]]" *[[2022]] – Julia; "Linda Vista"<ref>[https://www.endla.ee/inimesed/kadri-rammeld Kadri Rämmeld] Endla teater.</ref> *2023 – Elena Carson; "Langev täht" *2023 – Esitaja; "25 °C ja päike" *2024 – Merike; "Lillemüüjatel hakkas külm" *2024 – Tiina; "Tõde ja õigus V" ===Telesarjades ja -saadetes=== *[[2003|2003–]][[2006]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]] – "[[Kodu keset linna]]" (Liis Uuspere) *[[2006]]–[[2008]] –" [[Kelgukoerad]]" (Laura) *[[2006]] – "[[Edekabel]]" *[[2008]] – "[[Kes? Mis? Kus? (saade)|Kes? Mis? Kus?]]" *[[2009]] – [[2023]], [[2026]] "[[Kättemaksukontor]]" (Marion Pärn) *[[2014]] – "[[Palume lavale]]" ===Filmides=== *[[2006]] – "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" lühimängufilm, Kadri A. *[[2008]] – "Võõras" mängufilm, TP õde *[[2016]] – "[[Klassikokkutulek]]" mängufilm, Anne *[[2018]] – "[[Seltsimees laps]]" mängufilm, tädi Iida *[[2018]] – "[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]" mängufilm, Anne *[[2019]] – "Pas devant les domestiques" lühimängufilm, Milady *[[2019]] – "[[Kõhedad muinaslood]]" mängufilm, Milady<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1824821/ Kadri Rämmeld.] IMDb.</ref> ==Tunnustus== *2016, 2019, 2021, 2023 – Endla Publikulemmik ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning eesti koolijuht [[Karl Adamson]]. Tal on kuni 2014. aastani kestnud kooselust ärijuht [[Toomas Vara]]ga 2006. aastal sündinud tütar Miira<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286894/kadri-adamson-ootab-poega Kadri Adamson ootab poega.] Kroonika, 24. september 2007,</ref> ja 2007. aastal<ref>[[Eveli Rebane]]. [http://www.ohtuleht.ee/253621/kadri-adamsonil-sundis-poeg "Kadri Adamsonil sündis poeg"] Õhtuleht, 9. november 2007.</ref> sündinud poeg Voldemar. 2016. aasta suve alguses abiellus ta näitleja [[Meelis Rämmeld]]iga.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/750139/palju-onne-kadri-adamsonist-sai-kadri-rammeld PALJU ÕNNE! Kadri Adamsonist sai Kadri Rämmeld], ohtuleht.ee, 26. juuli 2016.</ref> Neil on 2017. aastal sündinud poeg Ruts.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-kadri-ja-meelis-rammeld-said-lapse?id=78601384 Palju õnne! Kadri ja Meelis Rämmeld said lapse], Delfi, 18. juuni 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[imdbname:1824821|Kadri Rämmeld]] IMDb *[http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/kadri-adamson Kadri Rämmeld] Endla teater *[https://www.postimees.ee/1568873/kadri-adamson-naudib-pisitutre-seltsis-iga-hetke Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke.] Postimees, 16. august 2006. *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79443584/vaata-millise-huvitava-nime-pani-kadri-rammeld-enda-pisipojale Vaata, millise huvitava nime pani Kadri Rämmeld enda pisipojale.] Kroonika, 8. september 2017. *[https://menu.err.ee/1608917516/kadri-rammeld-olen-oppinud-tahelepanuga-elama Kadri Rämmeld: olen õppinud tähelepanuga elama.] err.ee, 16. märts 2023. {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Rämmeld, Kadri}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] 42a1alc04arf50ykedg9re9e68rix6s 7191439 7191438 2026-07-12T09:04:21Z ~2026-34035-99 231272 /* */ 7191439 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Kadri Roobur | pilt = Kadri Adamson 04.jpg | sünninimi = Kadri Adamson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|8|16}} | amet = [[näitleja]] | abikaasa = [[Meelis Roobur]] | vanemad = isa [[Karl Adamson]] | pildi allkiri = Kadri Adamson (2004) }} '''Kadri Rämmeld''' (kuni 2016 '''Kadri Adamson'''; sündinud [[16. august]]il [[1976]]) on eesti näitleja. ==Haridus== Ta lõpetas 1994. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i ja on õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[germanistika]]t. [[1999]]. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. ==Töökäik== Ta on töötanud näitlejana [[Theatrum]]is, [[Vanalinnastuudio]]s, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] (2007–2012) ning näidelnud teatri-, tele- ja raadioprojektides. 2014. aastast töötab ta näitlejana Pärnu [[Endla teater|Endla Teatris]]. 2024. aastast töötab [[Audru Kool|Audru koolis]] saksa keele õpetajana<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. oktoober 2024 |pealkiri=Särab uues ametis! „Kättemaksukontorist“ lahkunud Kadri Rämmeldist sai Pärnumaa koolis õpetaja |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120327217/sarab-uues-ametis-kattemaksukontorist-lahkunud-kadri-rammeldist-sai-parnumaa-koolis-opetaja |väljaanne=Kroonika}}</ref>. Tõlkinud näidendeid (Georg Kreisleri „Täna õhtul – Lola Blau”, Ludwig Tiecki „Saabastega kass”, Wolfgang Maria Baueri „Julie, joovastus ja uni”).<ref name="Kadri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/adamson_kadri1 Kadri Rämmeld.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Rollid== ===Teatrilavastustes=== *2000 – Lena; "Leonce ja Lena" [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatris]] *2001 – Anja; "[[Kirsiaed]]" Vanalinnastuudios *2002 – Cynthia Hardcastle; "Mis liig, see liig!" *2003 – Vivi; "Roosad prillid" *2004 – Carrie O’Neil; "Tipsutaja" *2005 – Cecily; " Pentsik pere" Vana Baskini Teatris *2006 – [[Ülo Vinter]]i "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (nimiosa) Muusikaliteatris *2007 – Lenore; "Plastikvõileib" Vana Baskini Teatris *2009 – Paige Petite; "Kihluspidu" Vana Baskini Teatris *2010 – Õde; "Hikikomori" [[VAT Teater|VAT Teatris]] *2011 – Naine; "Krahv Dracula sügis" [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] *2012 – Naine; "Minu oma" [[Ugala]]s *2013 – Katriin; "Näha roosat elevanti" PolygonTeatris<ref name=Kadri /> ====Endla teatris lavastustes==== *2014 – Alberta; "Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid" *2014 – Bella Manningham; "Gaasivalgus" *2015 – Annie; "Midagi tõelist" *[[2015]] – eestlane; "45 339 km² raba" *2016 – Alice'i vanaema, Hertsoginna, Ärtu 5; "[[Alice Imedemaal]]" *2016 – Liisu; "Olga, Irina ja mina" *2017 – Sandrine, Marvalyn ja Hope; "Peaaegu armastus" *2018 – Madam Polli; "[[Elu ja armastus]]" *2019 – Opossum; "Onu Remuse jutte" *2020 – Dr. Silke Hufenreuther; "Hotell laibaga" *[[2021]] – Lisete, Noor naine, Arst; "Põrgupõhja uus Wanapagan" *2021 – Irina; "[[Kolm õde]]" *[[2022]] – Julia; "Linda Vista"<ref>[https://www.endla.ee/inimesed/kadri-rammeld Kadri Rämmeld] Endla teater.</ref> *2023 – Elena Carson; "Langev täht" *2023 – Esitaja; "25 °C ja päike" *2024 – Merike; "Lillemüüjatel hakkas külm" *2024 – Tiina; "Tõde ja õigus V" ===Telesarjades ja -saadetes=== *[[2003|2003–]][[2006]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]] – "[[Kodu keset linna]]" (Liis Uuspere) *[[2006]]–[[2008]] –" [[Kelgukoerad]]" (Laura) *[[2006]] – "[[Edekabel]]" *[[2008]] – "[[Kes? Mis? Kus? (saade)|Kes? Mis? Kus?]]" *[[2009]] – [[2023]], [[2026]] "[[Kättemaksukontor]]" (Marion Pärn) *[[2014]] – "[[Palume lavale]]" ===Filmides=== *[[2006]] – "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" lühimängufilm, Kadri A. *[[2008]] – "Võõras" mängufilm, TP õde *[[2016]] – "[[Klassikokkutulek]]" mängufilm, Anne *[[2018]] – "[[Seltsimees laps]]" mängufilm, tädi Iida *[[2018]] – "[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]" mängufilm, Anne *[[2019]] – "Pas devant les domestiques" lühimängufilm, Milady *[[2019]] – "[[Kõhedad muinaslood]]" mängufilm, Milady<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1824821/ Kadri Rämmeld.] IMDb.</ref> ==Tunnustus== *2016, 2019, 2021, 2023 – Endla Publikulemmik ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning eesti koolijuht [[Karl Adamson]]. Tal on kuni 2014. aastani kestnud kooselust ärijuht [[Toomas Vara]]ga 2006. aastal sündinud tütar Miira<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286894/kadri-adamson-ootab-poega Kadri Adamson ootab poega.] Kroonika, 24. september 2007,</ref> ja 2007. aastal<ref>[[Eveli Rebane]]. [http://www.ohtuleht.ee/253621/kadri-adamsonil-sundis-poeg "Kadri Adamsonil sündis poeg"] Õhtuleht, 9. november 2007.</ref> sündinud poeg Voldemar. 2016. aasta suve alguses abiellus ta näitleja [[Meelis Rämmeld]]iga.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/750139/palju-onne-kadri-adamsonist-sai-kadri-rammeld PALJU ÕNNE! Kadri Adamsonist sai Kadri Rämmeld], ohtuleht.ee, 26. juuli 2016.</ref> Neil on 2017. aastal sündinud poeg Ruts.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-kadri-ja-meelis-rammeld-said-lapse?id=78601384 Palju õnne! Kadri ja Meelis Rämmeld said lapse], Delfi, 18. juuni 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[imdbname:1824821|Kadri Rämmeld]] IMDb *[http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/kadri-adamson Kadri Rämmeld] Endla teater *[https://www.postimees.ee/1568873/kadri-adamson-naudib-pisitutre-seltsis-iga-hetke Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke.] Postimees, 16. august 2006. *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79443584/vaata-millise-huvitava-nime-pani-kadri-rammeld-enda-pisipojale Vaata, millise huvitava nime pani Kadri Rämmeld enda pisipojale.] Kroonika, 8. september 2017. *[https://menu.err.ee/1608917516/kadri-rammeld-olen-oppinud-tahelepanuga-elama Kadri Rämmeld: olen õppinud tähelepanuga elama.] err.ee, 16. märts 2023. {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Rämmeld, Kadri}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] 5pzuuafsuvz227pr6f6cwi0lf5px5kf 7191441 7191439 2026-07-12T09:04:58Z ~2026-34035-99 231272 /* */ 7191441 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Kadri Roobur | pilt = Kadri Adamson 04.jpg | sünninimi = Kadri Adamson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|8|16}} | amet = [[näitleja]] | abikaasa = [[Meelis Roobur]] | vanemad = isa [[Karl Adamson]] | pildi allkiri = Kadri Adamson (2004) }} '''Kadri Roobur''' (kuni 2016 '''Kadri Adamson'''; sündinud [[16. august]]il [[1976]]) on eesti näitleja. ==Haridus== Ta lõpetas 1994. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i ja on õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[germanistika]]t. [[1999]]. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. ==Töökäik== Ta on töötanud näitlejana [[Theatrum]]is, [[Vanalinnastuudio]]s, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] (2007–2012) ning näidelnud teatri-, tele- ja raadioprojektides. 2014. aastast töötab ta näitlejana Pärnu [[Endla teater|Endla Teatris]]. 2024. aastast töötab [[Audru Kool|Audru koolis]] saksa keele õpetajana<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. oktoober 2024 |pealkiri=Särab uues ametis! „Kättemaksukontorist“ lahkunud Kadri Rämmeldist sai Pärnumaa koolis õpetaja |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120327217/sarab-uues-ametis-kattemaksukontorist-lahkunud-kadri-rammeldist-sai-parnumaa-koolis-opetaja |väljaanne=Kroonika}}</ref>. Tõlkinud näidendeid (Georg Kreisleri „Täna õhtul – Lola Blau”, Ludwig Tiecki „Saabastega kass”, Wolfgang Maria Baueri „Julie, joovastus ja uni”).<ref name="Kadri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/adamson_kadri1 Kadri Rämmeld.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Rollid== ===Teatrilavastustes=== *2000 – Lena; "Leonce ja Lena" [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatris]] *2001 – Anja; "[[Kirsiaed]]" Vanalinnastuudios *2002 – Cynthia Hardcastle; "Mis liig, see liig!" *2003 – Vivi; "Roosad prillid" *2004 – Carrie O’Neil; "Tipsutaja" *2005 – Cecily; " Pentsik pere" Vana Baskini Teatris *2006 – [[Ülo Vinter]]i "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (nimiosa) Muusikaliteatris *2007 – Lenore; "Plastikvõileib" Vana Baskini Teatris *2009 – Paige Petite; "Kihluspidu" Vana Baskini Teatris *2010 – Õde; "Hikikomori" [[VAT Teater|VAT Teatris]] *2011 – Naine; "Krahv Dracula sügis" [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] *2012 – Naine; "Minu oma" [[Ugala]]s *2013 – Katriin; "Näha roosat elevanti" PolygonTeatris<ref name=Kadri /> ====Endla teatris lavastustes==== *2014 – Alberta; "Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid" *2014 – Bella Manningham; "Gaasivalgus" *2015 – Annie; "Midagi tõelist" *[[2015]] – eestlane; "45 339 km² raba" *2016 – Alice'i vanaema, Hertsoginna, Ärtu 5; "[[Alice Imedemaal]]" *2016 – Liisu; "Olga, Irina ja mina" *2017 – Sandrine, Marvalyn ja Hope; "Peaaegu armastus" *2018 – Madam Polli; "[[Elu ja armastus]]" *2019 – Opossum; "Onu Remuse jutte" *2020 – Dr. Silke Hufenreuther; "Hotell laibaga" *[[2021]] – Lisete, Noor naine, Arst; "Põrgupõhja uus Wanapagan" *2021 – Irina; "[[Kolm õde]]" *[[2022]] – Julia; "Linda Vista"<ref>[https://www.endla.ee/inimesed/kadri-rammeld Kadri Rämmeld] Endla teater.</ref> *2023 – Elena Carson; "Langev täht" *2023 – Esitaja; "25 °C ja päike" *2024 – Merike; "Lillemüüjatel hakkas külm" *2024 – Tiina; "Tõde ja õigus V" ===Telesarjades ja -saadetes=== *[[2003|2003–]][[2006]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]] – "[[Kodu keset linna]]" (Liis Uuspere) *[[2006]]–[[2008]] –" [[Kelgukoerad]]" (Laura) *[[2006]] – "[[Edekabel]]" *[[2008]] – "[[Kes? Mis? Kus? (saade)|Kes? Mis? Kus?]]" *[[2009]] – [[2023]], [[2026]] "[[Kättemaksukontor]]" (Marion Pärn) *[[2014]] – "[[Palume lavale]]" ===Filmides=== *[[2006]] – "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" lühimängufilm, Kadri A. *[[2008]] – "Võõras" mängufilm, TP õde *[[2016]] – "[[Klassikokkutulek]]" mängufilm, Anne *[[2018]] – "[[Seltsimees laps]]" mängufilm, tädi Iida *[[2018]] – "[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]" mängufilm, Anne *[[2019]] – "Pas devant les domestiques" lühimängufilm, Milady *[[2019]] – "[[Kõhedad muinaslood]]" mängufilm, Milady<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1824821/ Kadri Rämmeld.] IMDb.</ref> ==Tunnustus== *2016, 2019, 2021, 2023 – Endla Publikulemmik ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning eesti koolijuht [[Karl Adamson]]. Tal on kuni 2014. aastani kestnud kooselust ärijuht [[Toomas Vara]]ga 2006. aastal sündinud tütar Miira<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286894/kadri-adamson-ootab-poega Kadri Adamson ootab poega.] Kroonika, 24. september 2007,</ref> ja 2007. aastal<ref>[[Eveli Rebane]]. [http://www.ohtuleht.ee/253621/kadri-adamsonil-sundis-poeg "Kadri Adamsonil sündis poeg"] Õhtuleht, 9. november 2007.</ref> sündinud poeg Voldemar. 2016. aasta suve alguses abiellus ta näitleja [[Meelis Rämmeld]]iga.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/750139/palju-onne-kadri-adamsonist-sai-kadri-rammeld PALJU ÕNNE! Kadri Adamsonist sai Kadri Rämmeld], ohtuleht.ee, 26. juuli 2016.</ref> Neil on 2017. aastal sündinud poeg Ruts.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-kadri-ja-meelis-rammeld-said-lapse?id=78601384 Palju õnne! Kadri ja Meelis Rämmeld said lapse], Delfi, 18. juuni 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[imdbname:1824821|Kadri Rämmeld]] IMDb *[http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/kadri-adamson Kadri Rämmeld] Endla teater *[https://www.postimees.ee/1568873/kadri-adamson-naudib-pisitutre-seltsis-iga-hetke Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke.] Postimees, 16. august 2006. *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79443584/vaata-millise-huvitava-nime-pani-kadri-rammeld-enda-pisipojale Vaata, millise huvitava nime pani Kadri Rämmeld enda pisipojale.] Kroonika, 8. september 2017. *[https://menu.err.ee/1608917516/kadri-rammeld-olen-oppinud-tahelepanuga-elama Kadri Rämmeld: olen õppinud tähelepanuga elama.] err.ee, 16. märts 2023. {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Rämmeld, Kadri}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] 82wo6zsyvrdhukh6a4goa8ifr0cebry 7191443 7191441 2026-07-12T09:05:23Z Quinlan83 152066 Restored revision 7189189 by [[Special:Contributions/WizardFixes1|WizardFixes1]] ([[User talk:WizardFixes1|talk]]): Restore (TwinkleGlobal) 7191443 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Kadri Rämmeld | pilt = Kadri Adamson 04.jpg | sünninimi = Kadri Adamson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|8|16}} | amet = [[näitleja]] | abikaasa = [[Meelis Rämmeld]] | vanemad = isa [[Karl Adamson]] | pildi allkiri = Kadri Adamson (2004) }} '''Kadri Rämmeld''' (kuni 2016 '''Kadri Adamson'''; sündinud [[16. august]]il [[1976]]) on eesti näitleja. ==Haridus== Ta lõpetas 1994. aastal [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i ja on õppinud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] [[germanistika]]t. [[1999]]. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi näitlejameisterlikkuse erialal. ==Töökäik== Ta on töötanud näitlejana [[Theatrum]]is, [[Vanalinnastuudio]]s, [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] (2007–2012) ning näidelnud teatri-, tele- ja raadioprojektides. 2014. aastast töötab ta näitlejana Pärnu [[Endla teater|Endla Teatris]]. 2024. aastast töötab [[Audru Kool|Audru koolis]] saksa keele õpetajana<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. oktoober 2024 |pealkiri=Särab uues ametis! „Kättemaksukontorist“ lahkunud Kadri Rämmeldist sai Pärnumaa koolis õpetaja |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120327217/sarab-uues-ametis-kattemaksukontorist-lahkunud-kadri-rammeldist-sai-parnumaa-koolis-opetaja |väljaanne=Kroonika}}</ref>. Tõlkinud näidendeid (Georg Kreisleri „Täna õhtul – Lola Blau”, Ludwig Tiecki „Saabastega kass”, Wolfgang Maria Baueri „Julie, joovastus ja uni”).<ref name="Kadri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/adamson_kadri1 Kadri Rämmeld.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Rollid== ===Teatrilavastustes=== *2000 – Lena; "Leonce ja Lena" [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatris]] *2001 – Anja; "[[Kirsiaed]]" Vanalinnastuudios *2002 – Cynthia Hardcastle; "Mis liig, see liig!" *2003 – Vivi; "Roosad prillid" *2004 – Carrie O’Neil; "Tipsutaja" *2005 – Cecily; " Pentsik pere" Vana Baskini Teatris *2006 – [[Ülo Vinter]]i "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (nimiosa) Muusikaliteatris *2007 – Lenore; "Plastikvõileib" Vana Baskini Teatris *2009 – Paige Petite; "Kihluspidu" Vana Baskini Teatris *2010 – Õde; "Hikikomori" [[VAT Teater|VAT Teatris]] *2011 – Naine; "Krahv Dracula sügis" [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] *2012 – Naine; "Minu oma" [[Ugala]]s *2013 – Katriin; "Näha roosat elevanti" PolygonTeatris<ref name=Kadri /> ====Endla teatris lavastustes==== *2014 – Alberta; "Titanic. Ilusad inimesed mängivad suuri tundeid" *2014 – Bella Manningham; "Gaasivalgus" *2015 – Annie; "Midagi tõelist" *[[2015]] – eestlane; "45 339 km² raba" *2016 – Alice'i vanaema, Hertsoginna, Ärtu 5; "[[Alice Imedemaal]]" *2016 – Liisu; "Olga, Irina ja mina" *2017 – Sandrine, Marvalyn ja Hope; "Peaaegu armastus" *2018 – Madam Polli; "[[Elu ja armastus]]" *2019 – Opossum; "Onu Remuse jutte" *2020 – Dr. Silke Hufenreuther; "Hotell laibaga" *[[2021]] – Lisete, Noor naine, Arst; "Põrgupõhja uus Wanapagan" *2021 – Irina; "[[Kolm õde]]" *[[2022]] – Julia; "Linda Vista"<ref>[https://www.endla.ee/inimesed/kadri-rammeld Kadri Rämmeld] Endla teater.</ref> *2023 – Elena Carson; "Langev täht" *2023 – Esitaja; "25 °C ja päike" *2024 – Merike; "Lillemüüjatel hakkas külm" *2024 – Tiina; "Tõde ja õigus V" ===Telesarjades ja -saadetes=== *[[2003|2003–]][[2006]], [[2009]]–[[2011]], [[2012]]–[[2013]] – "[[Kodu keset linna]]" (Liis Uuspere) *[[2006]]–[[2008]] –" [[Kelgukoerad]]" (Laura) *[[2006]] – "[[Edekabel]]" *[[2008]] – "[[Kes? Mis? Kus? (saade)|Kes? Mis? Kus?]]" *[[2009]] – [[2023]], [[2026]] "[[Kättemaksukontor]]" (Marion Pärn) *[[2014]] – "[[Palume lavale]]" ===Filmides=== *[[2006]] – "[[Tabamata ime (film)|Tabamata ime]]" lühimängufilm, Kadri A. *[[2008]] – "Võõras" mängufilm, TP õde *[[2016]] – "[[Klassikokkutulek]]" mängufilm, Anne *[[2018]] – "[[Seltsimees laps]]" mängufilm, tädi Iida *[[2018]] – "[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]" mängufilm, Anne *[[2019]] – "Pas devant les domestiques" lühimängufilm, Milady *[[2019]] – "[[Kõhedad muinaslood]]" mängufilm, Milady<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1824821/ Kadri Rämmeld.] IMDb.</ref> ==Tunnustus== *2016, 2019, 2021, 2023 – Endla Publikulemmik ==Isiklikku== Tema isa oli [[Eesti NSV]] komsomoli-, partei- ja riigitegelane ning eesti koolijuht [[Karl Adamson]]. Tal on kuni 2014. aastani kestnud kooselust ärijuht [[Toomas Vara]]ga 2006. aastal sündinud tütar Miira<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82286894/kadri-adamson-ootab-poega Kadri Adamson ootab poega.] Kroonika, 24. september 2007,</ref> ja 2007. aastal<ref>[[Eveli Rebane]]. [http://www.ohtuleht.ee/253621/kadri-adamsonil-sundis-poeg "Kadri Adamsonil sündis poeg"] Õhtuleht, 9. november 2007.</ref> sündinud poeg Voldemar. 2016. aasta suve alguses abiellus ta näitleja [[Meelis Rämmeld]]iga.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/750139/palju-onne-kadri-adamsonist-sai-kadri-rammeld PALJU ÕNNE! Kadri Adamsonist sai Kadri Rämmeld], ohtuleht.ee, 26. juuli 2016.</ref> Neil on 2017. aastal sündinud poeg Ruts.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-kadri-ja-meelis-rammeld-said-lapse?id=78601384 Palju õnne! Kadri ja Meelis Rämmeld said lapse], Delfi, 18. juuni 2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[imdbname:1824821|Kadri Rämmeld]] IMDb *[http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/kadri-adamson Kadri Rämmeld] Endla teater *[https://www.postimees.ee/1568873/kadri-adamson-naudib-pisitutre-seltsis-iga-hetke Kadri Adamson naudib pisitütre seltsis iga hetke.] Postimees, 16. august 2006. *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79443584/vaata-millise-huvitava-nime-pani-kadri-rammeld-enda-pisipojale Vaata, millise huvitava nime pani Kadri Rämmeld enda pisipojale.] Kroonika, 8. september 2017. *[https://menu.err.ee/1608917516/kadri-rammeld-olen-oppinud-tahelepanuga-elama Kadri Rämmeld: olen õppinud tähelepanuga elama.] err.ee, 16. märts 2023. {{Commonscat}} {{JÄRJESTA:Rämmeld, Kadri}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Vanalinnastuudio näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] nankcrlcyrclj41k4759p9bwkejvg10 0 88147 7191546 6424665 2026-07-12T11:05:38Z Velirand 67997 + kategooria 7191546 wikitext text/x-wiki [[Pilt:sergei_soldatov.jpg|frame|right|Vabadusvõitleja Sergei Soldatov]] '''Sergei Soldatov''' ([[24. juuni]] [[1933]] [[Narva]] – [[24. jaanuar]] [[2003]] [[Tallinn]]) oli üks nõukogudevastase vabadusliikumise algatajaid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeritud Eestis]]. [[1970]]. aastail kandis ta selle eest karistust [[GULAG|Nõukogude Liidu sunnitöölaagrites]]. Virumaalt pärit [[eestlased|eesti]]-[[venelased|vene]] segaperekonnas kasvanud Soldatov suutis mõjutada Brežnevi-aja vabameelseid ringkondi ka Nõukogude Liidus. Ta organiseeris ja toimetas [[omakirjastus]]e (''[[samizdat]]'') teoste väljaandmist ja oli [[1969]]. aastal avaldatud [[Nõukogude Liidu Demokraatlik Liikumine|Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise]] (NLDL) venekeelse programmi üks autoreid. Ta jätkas vabadusvõitlust publitsisti ja raadioajakirjanikuna ka välismaal pagenduses olles. == Soldatovi õpingud ja töökäik == Sergei Soldatov lõpetas [[Jõhvi keskkool]]i ja [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] masinaehituse erialal. Töötas Tallinna tehastes ja oli mitu aastat [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] õppejõud. == Soldatovi panus [[Vastupanutegevus ENSVs|Eesti vabadusvõitlusse]] == Sergei Soldatov oli Moraalpoliitilise Taassünni liikumise juht ja [[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel ja [[1970. aastad|1970. aastate]] algul Eesti Demokraatliku Liikumise juhtivaid tegelasi, toimetades selliseid põrandaaluseid ajakirju nagu Eesti Rahvuslik Hääl ja Eesti Demokraat, ning osaledes läkituste saatmises maailma avalikkusele. Ta tegi 1970. aastail koostööd [[Tunne Kelam]]i ja [[Jüri Lina]]ga. Pidas Jüri Lina põrandaalusele noorteliikumisele Tartus filosoofilistel teemadel loenguid, kasutades varjunime "Onu Jaan". Sergei Soldatovi tegevus Eesti iseseisvuse eest ja inimõiguste kaitseks jätkus ka välismaal, muuseas kampaaniareisidega [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], viimases esines ta tunnistustega ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Helsingi-komisjoni ees. == Vahistamine ja karistus == Kui 13. detsembril 1974 vahistati Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegelastest [[Kalju Mätik]], [[Mati Kiirend]], [[Artjom Juskevitš]] ja [[Arvo Varato]], õnnestus Soldatovil põranda alla minna ja varjuda kuni vahistamiseni 4. jaanuaril [[1975]]. Koos võitluskaaslastega mõisteti ta oktoobris [[1975]] süüdi nõukogudevastase tegevuse eest. Ta kandis kuueaastase karistuse ära [[Mordva]] range režiimiga vangilaagrites. Pärast vabanemist viibis ta lühikest aega nn administratiivjärelevalve all ning saadeti [[1981]]. aastal Nõukogude Liidust välja. Pärast väljasaatmist õnnestus Sergei Soldatovil [[Amnesty International]]i Saksamaa-grupi kaasabil asuda elama [[München]]isse, kus ta töötas aastast [[1983]] [[Vabadusraadio]] – [[Raadio Vaba Euroopa]] eesti toimetuses ning aastail [[1988]]–[[1993]] sama raadio vene toimetuses. Ta asutas [[1998]]. aastal Maini-äärses Frankfurdis ajaloo ja filosoofia uurimise keskuse Katharsis. == Tagasitulek Eestisse == Soldatov naasis Eestisse aastal 2000. Ta pidas koos publitsist [[Jüri Lina]]ga Euroopa Liidu kriitilisi loenguid. Ta osales ka endiste kommunismivangide ja vabadusvõitlejate konverentsidel ja kokkutulekutel Tartus, Toilas jm. == Teosed == Ta on avaldanud raamatuid ja kogumikke eesti, vene ja saksa keeles, sealhulgas "Zarnitsõ Vozroždenija" (inglise "Political Struggle and Ethical Rebirth", London, 1984; eesti keeles "Taassünni põuavälgud: Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus", Tallinn, 2012; 262 lk – vene keelest tõlkinud [[Kalju Mätik]]), "Fackel und Schwert" (München, 1987), "Sinimägede taustal" (Tallinn, 2002), "Kurva tõe otsingul" (Tallinn, 2003). == Välislingid == *[http://www.soldatov.kongress.ee Sergei Soldatov] {{kõdulink}}Koduleht Sergei Soldatovi tegevusest ja teostest. *[http://www.memo.ru/HISTORY/DISS/chr/chr11.htm ХРОНИКА ТЕКУЩИХ СОБЫТИЙ]. Venekeelne väljavõte [[20. juuni]]l [[1969]] [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] uurimisosakonna ülema [[polkovnik]] [[Leonid Barkov]]i, vanemuurija A. Nikitini ja Balti Laevastiku [[Eriosakond|eriosakonna]] vanemuurija [[kapten]] [[Bodunov]]i ja [[major]] Tihhonovi poolt läbi viidud uurimistoimingutest Sergei Soldatovi suhtes *[http://soldatov.instituut.ee/tom_pdf/Tom8-1veeb.pdf Pagendus. I köide 2005]{{kõdulink}}. Tallinn *[http://www.soldatov.instituut.ee/tom_pdf/Tom9veeb.pdf Taassünni idud 2005]{{kõdulink}}. Tallinn {{JÄRJESTA:Soldatov, Sergei}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2003]] hu3lv4j6ovu7xw3rn993e8q97c1wtcx 0 90707 7191286 7187608 2026-07-12T03:01:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191286 wikitext text/x-wiki {| class="toccolours" border="1" style="float: right; clear: right; margin: 0 0 1em 1em; border-collapse: collapse;" !| Dopamiin |- | align="center" colspan="2" bgcolor="#ffffff" | [[Image:Dopamine2.svg|200px|Dopamine]] <br>[[Image:Dopamine-3d-CPK.png|175px]] |- !| |- | [[IUPACi nomenklatuur|Keemiline nimetus]] | 4-(2-aminoetüül)benseen-1,2-diool |- | Teised nimetused | 2-(3,4-dihüdroksüfenüül)etüülamiin;<br/> 3,4-dihüdroksüfenetüülamiin;<br/> 3-hüdroksütüramiin; DA; Intropin<br/> Revivan; oksütüramiin |- | [[Molekulvalem]] | C₈H₁₁NO₂ |- | [[Molaarmass]] | 153,178 g/mol |- | Olek | valge pulber eripärase lõhnaga |- | [[CAS-number]] | [51-61-6] |- !| Omadused |- | [[Tihedus]] ja [[faas (füüsikaline keemia)|faas]] | 1,26 g/cm³ |- | [[Lahustuvus]] [[vesi|vees]] | 60,0 g/100 ml (? °C), tahkis |- | [[Sulamistemperatuur]] | 128 °C (401 K) |- | [[Keemistemperatuur]] | laguneb |} [[Pilt:Catecholamines biosynthesis.svg|pisi|Kattehoolamiinide biosüntees]] '''Dopamiin''' (lühend '''DA''', vananenud nimetus ''dofamiin''; ''dopaminum'') on [[orgaaniline ühend]], mis kuulub [[katehhoolamiinid]]e perekonda<ref name="Feldman" /> [[biogeensed amiinid|biogeensete amiinide]] hulka. Dopamiin on saadaval ka [[ravim]]i vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena. Dopamiini ülesanded ja toimed pole seni selged, ainet sünteesivad, metaboliseerivad ja transpordivad [[rakk|rakud]], koos vastavate retseptorite ja [[geen]]idega, väga erinevates organismides, nagu [[taimed]], [[putukad]]<ref name="KAphh" />, [[maolised|maod]], [[inimene|inimesed]] jpt. [[Kesknärvisüsteem]]iga organismides on dopamiin teatavate [[neuron]]ite toodetav oluline [[virgatsaine]] ja [[neurohormoon]]. Dopamiinil on ajus palju funktsioone, neist tuntumad on seotud [[motoorika]], [[motivatsioon]]i ja naudingute kujunemisega (seksuaal- ja toitumiskäitumine, samuti mitmesugused sõltuvusprobleemid)<ref name="Feldman" /> aga ka [[uni|une]], [[tähelepanu]], [[töömälu]] ja õppimisega. Dopamiin viib nimetatud funktsioone läbi [[dopamiiniretseptor]]ite kaudu. == Ajalugu == Esimest korda sünteesisid [[keemiline aine|keemilist ainet]] dopamiini [[George Barger]] ja [[James Ewens]] 1910. aastal [[Inglismaa]]l<ref name="movementdisorders" />, kuid alles 1958. aastal kirjeldasid [[Arvid Carlsson]] ja [[Nils-Åke Hillarp]] dopamiini kui neurotransmitteri funktsiooni.<ref name="Benes" /> 1957. aastal demonstreeris dr. Carlsson, et dopamiinil on peaajus mitte ainult [[noradrenaliin]]i vaid ka neurotransmitteri eelkursori ja virgatsaine roll. Selle eest pälvis ta 2000. aastal [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli meditsiiniauhinna]]. Carlssonit peetakse skisofreenia [[skisofreenia dopamiiniteooria|dopamiiniteooria]] kirjeldajaks.<ref name="U9KUk" /> == Biokeemia == === Klassifikatsioon === Loodusliku dopamiini klassifikatsioon pole selge. Osade allikate kohaselt peetakse tarvilikuks eristada dopamiini elundi põhiselt, näiteks peaaju dopamiin, neerupealise dopamiin jne. ====Nimetused ja tähised==== Dopamiini on saadaval ka ravimi vormis, mida manustatakse veenisisese süstelahusena. Dopamiin on registreeritud [[Eesti ravimiregister|Eesti ravimiregistris]].<ref name="FtjyH" /> [[CAS-i registreerimisnumber]] on 51-61-6. Farmakoterapeutiline rühm: adrenergilised ja dopaminergilised ained. [[ATC-kood]]: '''C01CA04'''. === Biosüntees === Dopamiini toodetakse mitmes [[peaaju]] piirkonnas, sealhulgas [[keskaju]]s paiknevas tuumas, mis sisaldab [[mustaine]]t ja [[ventraalne tegmentaalne ala|ventraalses tegmentaalses alas]].<ref name="encyclopedia" /> Lisaks [[närvikude]]dele toimub dopamiini süntees vähesel määral ka neerupealiste säsis, [[näärmehüpofüüs]]is ja [[pankreas]]es. Dopamiini sünteesitakse [[aminohape|aminohappest]] [[türosiin]]; suur osa ringlevast türosiinist saadakse toiduga. [[Veri|Vere]]-tekkeline türosiin toimetatakse peaaju rakuvälise vedeliku abiga dopaminergilistesse neuronitesse. Dopaminerigilistes neuronites transporditakse neurotransmitter [[tsütoplasma]]st sünaptilistesse vesiikulitesse. Vere kaudu transporditakse dopamiin ka [[ajuripats]]isse. Dopamiin on norepinefriini ehk [[noradrenaliin]]i ja epinefriini ehk [[adrenaliin]]i [[prekursor]] neurotransmitterite biosünteesi rajas.<ref name="Siegel" /> Dopamiini süntees rakkudes toimub põhiliselt [[närvikude|närvikoe]] teatud [[neuron]]ites ja [[neerupealise säsi|neerupealiste säsis]] ning algab L-türosiini [[hüdroksüleerimine|hüdroksüleerimisega]] L-DOPAks. Seda teostab [[ensüüm]] türosiini hüdroksülaas. Türosiini hüdroksülaas on kiirust piiravaks ensüümiks kattehoolamiinide biosünteesis. Ta lisab -OH rühma türosiini meta-asendisse, luues L-DOPA. L-DOPA formeerumiseks on lisaks türosiinile hädavajalik ka raud. DOPA dekarboksülaas katalüüsib karboksüülrühma eemaldamist DOPAlt, moodustades dopamiini. Dopamiini sisaldavates neuronites lõpetab DOPA dekarboksülaas sünteesiraja.<ref name="Siegel" /> Mõnedes neuronites muudab ensüüm beetahüdroksülaas dopamiini edasi noradrenaliiniks. Noradrenaliini võib omakorda edasi sünteesida adrenaliiniks, kasutades fenüületanoolamiini.<ref name="Siegel" /> [[Image:Dopamine degradation.svg|thumb|right|Dopamiini lagunemisrada]] === Inaktiveerimine ja lagundamine === Dopamiinil eksisteerib kaks põhilist lagundamisrada. Enamikus aju piirkondades, kaasa arvatud [[striaatum]]is ([[eesaju]] osa, mis paikneb subkortikaalselt), dopamiin inaktiveeritakse dopamiini transporter (''[[DAT1]]'') molekuli poolt ning siis lagundatakse monoamiini oksüdaasi-nimelise (MAO-A ja MAO-B) molekuli poolt 3,4 dihüdroksüfenüüläädikhappeks. Aju prefrontaalkoores on väga vähe [[dopmaiinitransporter|dopamiini transportervalke]] ja dopamiin inaktiveeritakse hoopis [[norepinefriini transporter]]i (NET) [[tagasihaardemehhanism]]i abil. Eeldatavasti teostavad seda ümberkaudsed norepinefriini neuronid. Seejärel toimub [[katehool-O-metüültransferaas]]i (COMT) abil dopamiini lagundamine 3-metoksütüramiiniks.<ref name="Morón" /> DAT1 rada on suurusjärk kiirem kui NET rada.<ref name="Yavich" /> Dopamiin, mida ensüümid ei lagunda, pakitakse valgu vesikulaarse monoamiini transporter-2 (VMAT2) abil ümber vesiikulitesse ja taaskasutatakse. == Dopaminergilised süsteemid == {{Vaata|Dopaminergilised süsteemid}} [[Image:Dopamine Pathways.png|thumb|Dopaminergilised süsteemid]] [[Dopaminergilised süsteemid]] on juhteteed ajus (traktid), mis edastavad signaali ühest aju piirkonnast teise.<ref name="urlBeyond" /> Traktiks nimetatakse ajutuumadest (mille moodustavad neuronite kehad) lähtuvate aksonite kimpe. Neuronite keha produtseerib ensüüme, mis sünteesivad dopamiini, need kantakse aksonite kaudu edasi presünaptilise neuroni lõpuossa, kus sünteesitakse enamik dopamiinist . Dopaminergilisi süsteeme on kaheksa, millest neli peamist on mesolimbiline, mesokortikaalne, nigrostriaalne ja tuberoinfundibulaarne dopamiinisüsteem.<ref name="Feldman" /> Mesokortikaalne dopamiini süsteem on juhtetee, mis ühendab keskaju ventraalse tegmentaalse ala ajukoorega, eelkõige [[frontaalsagar]]aga. See süsteem on oluline dorsolateraalse [[prefrontaalkoor]]e talitluses ja seeläbi ka üheks aluseks normaalsele kognitiivsele (tunnetuslikule) talitlusele. Arvatakse, et dorsolateraalne prefrontaalkoor on seotud emotsioonide ja motivatsiooniga. See süsteem võib talitleda ebanormaalselt näiteks psühhooside korral.<ref name="Diaz" /> Mesolimbiline dopamiini süsteem saab alguse keskaju ventraalsest tegmentaalsest alast ning ühendab limbilise süsteemi kaudu [[naalduv tuum|naalduva tuuma]], [[mandelkeha]], [[hipokampus]]e ja prefrontaalkoore.<ref name="Berridge" /> Mesolimbilise dopamiini süsteemi teatud muutustega seostatakse inimestel [[alkoholism]]i jm. Nigrostriaalne dopamiinisüsteem on juhtetee, mis ühendab mustainet ja [[juttkeha]].<ref name="Nigrostriatal" /> [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] peamiseks neuropatoloogiline põhjuseks peetakse mustaine dopamiinineuronite degeneratsiooni<ref name="Diaz" />, selle tulemusel alaneb juttkeha dopamiini neurotransmissiooni toimumiseks vajalik dopamiini määr.<ref name="aQADB" /> Tuberoinfundibulaarne dopamiinisüsteem edastab dopamiini [[hüpotalamus]]est [[hüpofüüs]]i. See süsteem mõjutab teatud [[hormoonid]]e, sealhulgas [[prolaktiin]]i, sekretsiooni. Prolaktiini rakud toodavad ja sekreteerivad prolaktiini. Dopamiin inhibeerib prolaktiini sekretsiooni. Seega, prolaktiini reguleerivas kontekstis nimetatakse dopamiini prolaktiini inhibeerivaks faktoriks (PIF), prolaktiini inhibeerivaks hormooniks (PIH) või prolaktostatiiniks. ===Dopaminergilised neuronid === {{Vaata|Dopaminergilised rakurühmad}} Dopaminergilised neuronid ehk dopamiini neuronid on närvirakud, mille esmane neurotransmitter on dopamiin. Neid esineb peamiselt [[keskaju]] ventraalses tegmentaalses alas. [[Dopamiiniretseptorid]] kuuluvad kõik [[G-valguga seotud retseptorid|G-valk-seoseliste retseptorite]] perekonda.<ref name="Feldman" /> Nad esinevad [[kesknärvisüsteem]]is (KNS) ja on seotud kognitiivsete ja käitumuslike protsessidega, nagu [[motivatsioon]], [[nauding]], [[mälu]], [[õppimine]] ja [[liigutamine]]. Dopamiiniretseptoreid on põhiliselt leitud aju, kuid ka [[neerud]]e<ref name="Siegel" /> ja mitme muu elundi rakkudes, aga ka [[arter]]ite seintes. Presünaptilisest terminalist vabastatuna aktiveerib dopamiin viit tüüpi retseptoreid, mida tähistatakse D1–D5. Need jaotatakse omakorda D1-sarnasteks (D1, D5) ja D2-sarnasteks retseptoriteks (D2, D3, D4).<ref name="Siegel" /> Dopamiiniretseptorite ja dopaminergiliste neuronite normaalsest kõrvalekalduvat talitlust seostatakse tänapäeval mitme neuropsühhiaatrilise häirega.<ref name="Girault, 2004" /> Dopamiini retseptorid on mitmete neuropsühhiaatriliste haiguste medikamentravis olulisteks ravimite sihtmärkideks. Nii näiteks on enamik [[antipsühhootikumid|antipsühhootikume]] dopamiini D2 retseptorite antagonistid. Dopamiiniretseptori ja [[dopamiinitransporter]]i geenid osalevad ka [[alkoholism]]i geneetikas, olenevalt mutatsioonist esineb variatsioone, nii on täheldatud ''DAT1'' geeni suuremat aktiivsust alkohoolikutel koos kõrgenenud dopamiini tasemega ja seda seostatakse nende agressiivse käitumisega.<ref name="F76aR" /> ==Immunoregulatoorsed funktsioonid== Dopamiiniretseptoreid ekspresseerivad ka [[Lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi elundite, nagu põrn, [[tüümus]], [[lümfisõlm]]ed, [[lümf]]i, [[luuüdi]], rakud (Basu jt, 1993; Basu ja Dasgupta, 2000; Eldrup jt, 1989; Ferrari jt, 2004; Kirillova jt, 2008; Le Fur jt, 1980; McKenna jt, 2002; Nakano jt, 2008, 2009; viidanud Sarkar jt, 2010), kuid nende toimiseks vajaliku dopamiini päritolu pole selge arvatakse, et see pärineb kas immuunsüsteemi rakkudelt või neid innerveerivatelt dopaminegilistelt närvidelt. Dopamiinil kui hormoonil ja selle retseptoritel on tähtis regulatoorne roll normaalses immuunsuses. [[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüütides]] ja [[monotsüüdid|monotsüütides]] on madal retseptorite ekspressioon. Mõõdukas ekspressioon on [[neutrofiilid]]es ja [[eosinofiilid]]es, kõrge ekspressioon [[B-lümfotsüüdid|B-rakkudes]] ja [[NK-rakk]]udes.<ref name="McKenna" /> Dopamiin võib mõjutada ka [[immuunsüsteem]]i rakke [[põrn]]as, [[luuüdi]]s ja [[vereringe]]s.<ref name="Basu" /> Lisaks sünteesivad ja vabastavad dopamiini immuunsüsteemi rakud ise.<ref name="Bergquist" /><ref name="bloodjournal" /> Dopamiin aktiveerib naiivseid T-rakke, nagu T-abistajarakkude ka tsütotoksiliste T-rakkude naiivsed vormid. Dopamiin, mis toimib oma retseptorite kaudu ja stimuleerib nende rakkude adhesiooni, migratsiooni ja [[tsütokiinid]]e sekretsiooni, kuid inhibeerib aktiveeritud [[T-rakk]]e.<ref name="rK12J" /> Dopamiiniretseptoreid seostatakse [[autoimmuunsus]]e ja mitme [[autoimmuunhaigus|autoimmuunhaigusega]].<ref name="ee21w" /> ==Vähirakkudes== Uuringud on tuvastanud, et dopamiin ja selle retseptorid osalevad ka mitmesuguste [[vähirakk]]ude levikul; seal on dopamiinil hormooni roll. == Kõrvalekalded dopamiini neurotransmissioonil == === Kognitsioon === Dopamiini neurotransmissiooni ajus seostatakse inimese kognitiivse sfääri ([[Tunnetus (psühholoogia)|tunnetus]]) toimimisega. Arvatakse, et dopamiini ringlus reguleerib [[otsmikusagar]]a infovoogu teistest aju piirkondadest. Dopamiini häired selles piirkonnas võivad põhjustada neurokognitiivse talitluse langust, eriti aga probleeme mälu, tähelepanu ja probleemide lahendamisega. Arvatakse, et dopamiini alanenud kontsentratsioon võib pärssida [[eesajukoor]]e talitlust ning soodustada tähelepanuvajakuga seotud häireid. === Psühhostimulandid === Arvatakse, et mitmete looduslike ja sünteetiliste psühhostimulantide, näiteks [[kokaiin]]i, [[Kanep (THC sisaldusega üle 0,5%)|kanepi]], [[amfetamiin]]i, [[metüülfenidaat|metüülfenidaadi]] (Ritalin) jmt, manustamine avaldab toimet dopaminergiliste juhteteede struktuurides, kutsudes esile kõrvalkaldeid dopamiini neurotransmissioonil. Täpsed mehhanismid pole selged, arvatakse et need ained toimivad säilituspõiekestele nii, et need vabastavad dopamiini. Amfetamiin, mille keemiline nimetus on β-fenüülisopropüülamiin, esineb kahe [[stereoisomeeri]]na: D- ja L-vormina. Amfetamiin tõstab dopamiini kontsentratsiooni ning inhibeerib dopamiini tagasihaaret. Amfetamiin transporditakse [[tsütoplasma]]sse, kus ta on võimeline asendama dopamiini sünaptilistes põiekestes. Põiekestest tsütoplasmasse vabanenud dopamiin paneb DAT’i teistpidi töötama ja sünaptilisse pilusse jõuab rohkem dopamiini.<ref name="Feldman" /> [[Kokaiin]] on [[alkaloidid|alkaloid]], mis on eraldatud [[kokapõõsas|kokapõõsa]] lehtedest. Arvatakse, et kokaiini toime sarnaneb amfetamiini omaga: muudab tuju ja käitumist ning inhibeerib dopamiini tagasihaaret.<ref name="Feldman" /> === Antipsühhootikumid === {{Vaata|Antipsühhootikumid}} Enamik [[psühhofarmakoloogia]]s [[psüühika]] mõjutamiseks loodud efektiivseid [[antipsühhootikumid|antipsühhotikume]] on dopamiiniretseptorite antagonistid. Dopamiiniretseptorite antagonistide raviannustes manustamise eesmärgiks on D2 dopamiini retseptorite blokeerimine. Skisofreenia dopamiinihüpoteesi kohaselt (praegu vaidlustatud) seostatakse ebanormaalselt hüperaktiivset dopamiini neurotransmissiooni [[skisofreenia]]<ref name="VLIrA" /> ja ka [[psühhoos]]i patofüsioloogiliste mehhanismidega. Selle vananenud hüpoteesi kohaselt esines skisofreenikutel suurenenud dopaminergilist aktiivsust eriti mesolimbilises süsteemis. Ja vähenenud aktiivsust teistes dopaminergilistes süsteemides, eriti mesokortikaalses dopamiinisüsteemis. Antipsühhootikumid pärsivad, vähemalt osaliselt, dopamiini retseptorite tasandil. Vanemad, nn tüüpilised antipsühhootikumid toimivad kõige sagedamini D2 dopamiiniretseptoritele,<ref name="williams" /> atüüpilised (uuema põlvkonna) ravimid toimivad D1, D3, D4 retseptoritele.<ref name="rcpsych" /><ref name="Durcan" /> === Valuaistingud === Dopamiin osaleb kesknärvisüsteemis [[valuaisting]]u tekkes mitmel tasandil, sealhulgas [[seljaaju]]s,<ref name="Jensen" /> [[talamus]]es,<ref name="Shyu" /> [[basaalganglionid]]es,<ref name="Chudler" /><ref name="Altier" />. Kõrvalekalded dopaminergilises neurotransmissioonis on kliiniliselt seotud tugevate valuaistingutega, sealhulgas selliste haiguslike seisundite korral nagu [[põletava suu sündroom]],<ref name="Jääskeläinen" /> fibromüalgia,<ref name="Wood1" /><ref name="Wood2" />, [[rahutute jalgade sündroom]]<ref name="Cervenka" /> ja diabeetiline neuropaatia jmt. Üldiselt ilmneb dopamiini valu vaigistav toime D2 retseptori aktiveerimise tulemusena, kuid on ka erandeid.<ref name="Wood3" /> === Agressiivne käitumine === Eesajukoore dopamiini ja serotoniini interaktsioone seostatakse ühe hüpoteesi kohaselt inimeste impulsiivse agressiivse käitumisega. Dopamiini ringlusel on oma roll ka inimese käitumishäirete avaldumisel. Tänapäeval seostatakse dopamiini puuduliku ülekandega (ATH [[dopamiinihüpotees]]) ka [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire]]t, mille peamisteks sümptomiteks on [[tähelepanu]]vajak ja [[hüperaktiivsus]]. Häire raviks kasutatakse psühhostimulante, mis modulleerivad muu hulgas ka dopamiini neurotransmissiooni<ref name="Cambridge" />, seda aga seostatakse muutustega ATH sümptomite avaldumises. Agressiivsus tuleneb tavaliselt [[geen]]idest ja inimese [[iseloom]]ust. === Dopamiini tagasihaarde inhibiitorid === [[Dopamiini tagasihaarde inhibiitor]]id on ravimite rühm, mida kasutatakse mitmete haiguslike seisundite medikamentravis. Arvatakse, et ekstratsellulaarse dopamiini kontsentratsiooni tõusust võivad kasu saada teatud tüüpi [[depressioon]]iga, kroonilise väsimuse ja [[aktiivsus- ja tähelepanuhäire|ATH-ga]] patsiendid. === Levodopa === Praeguse arusaama järgi on Parkinsoni tõve sümptomid seotud dopamiini vähenemisega otsaju [[juttkeha]]s. Ravim, mille [[Ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] on [[levodopa]], on dopamiini eelaste. Seda kasutatakse eri vormides, et ravida Parkinsoni tõve ja dopamiinitundlikku [[düstoonia]]t. Seda manustatakse tavaliselt koos mõne sellise perifeerse dekarboksüülimise (DDC, dopa dekarboksülaas) inhibiitoriga nagu karbidopa või benserasiide. Pikaajaline levodopa kasutamine Parkinsoni tõve korral on seotud dopamiini düsregulatsiooni sündroomiga (DDS).<ref name="pmid17988927" /> == Dopamiin (raviaine) == === Neerude ja südame-veresoonkonna talitlus=== Dopamiini mõju kesknärvisüsteemile avaldub ka siis, kui seda manustada veenisiseselt. Sel juhul sõltub mõju doosist. Dopamiin põhjustab [[naatrium]]i kadu neerudest. Ta on diureetilise(kuse eritumist edendava) toimega. Potentsiaalselt suurendab uriinieritust annus 5–10 ml/kg/h.<ref name="Gildea" /><ref name="Cinelli" /> Annuseid 2–5 μg/kg/min peetakse "neeruannusteks".<ref name="Circulation" /> Dopamiin väikestes kogustes aktiveerib D1 retseptori ja selle toimel laienevad [[veresoon]]ed ning suureneb vere juurdevool neerudesse jne.<ref name="pharmnemonics" /> Vahepealseid annuseid, 5–10 μg/kg/min, nimetatakse kardiaalseteks annusteks. Dopamiini kasutatakse patsientidel, kellel on šokk või [[südamepuudulikkus]], et suurendada südame minutimahtu ja [[vererõhk]]u.<ref name="pharmnemonics" /> Dopamiin hakkab mõjutama südant väiksemate doosidega, umbes 3 μg/kg/min veenisiseselt.<ref name="Dopamine" /> Suured annused, 10–20 μg/kg/min, on pressoorsed annused.<ref name="BryantKnights2010" /> Selline annus põhjustab [[vasokonstriktsioon]]i, suurendab süsteemset vaskulaarset resistentsust ja tõstab, arvatavasti α1 retseptorite aktivatsiooni tõttu, vererõhku.<ref name="BryantKnights2010" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Feldman">Feldman, R. S., Meyer, J. S., Quenzer, L. F. (1997). Principles of Neuropsychopharmacology. Sunderland, Massachusetts, Sinauer Associates, Inc.</ref> <ref name="Siegel">Siegel, G. J., Albers, R. W.,Brady S.,Price D. (2006). Basic Neurochemistry, 7th Ed. American Society for Neurochem New York, Raven Press</ref> <ref name="encyclopedia">http://www.encyclopedia.com/doc/1O87-ventraltegmentalarea.html Reference for VTA.</ref> <ref name="movementdisorders">{{Netiviide |pealkiri=Fahn, Stanley, "The History of Levodopa as it Pertains to Parkinson's disease," Movement Disorder Society’s 10th International Congress of Parkinson's Disease and Movement Disorders on November 1, 2006, in Kyoto, Japan. |url=http://movementdisorders.org/education/onlinecme/levodopa/print.pdf |vaadatud=2011-11-06 |arhiivimisaeg=2012-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120329214235/http://www.movementdisorders.org/education/onlinecme/levodopa/print.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Benes">{{cite journal |last1=Benes|first1 = F.M.| year=2001|title=Carlsson and the discovery of dopamine|url = |journal=Trends in Pharmacological Sciences|volume =22|issue =1|pages = 46–47}}</ref> <ref name="Morón">{{cite journal |last1=Morón |first1=JA |last2=Brockington |first2=A |last3=Wise |first3=RA |last4=Rocha |first4=BA |last5=Hope |first5=BT |title=Dopamine uptake through the norepinephrine transporter in brain regions with low levels of the dopamine transporter: evidence from knock-out mouse lines. |url=http://www.jneurosci.org/cgi/content/abstract/22/2/389 |journal=Journal of Neuroscience |volume=22 |issue=2 |pages=389–95 |year=2002 |pmid=11784783}}</ref> <ref name="Yavich">{{cite journal |last1=Yavich |first1=L |last2=Forsberg |first2=MM |last3=Karayiorgou |first3=M |last4=Gogos |first4=JA |last5=Männistö |first5=PT |title=Site-specific role of catechol-O-methyltransferase in dopamine overflow within prefrontal cortex and dorsal striatum. |url=http://www.jneurosci.org/cgi/content/abstract/27/38/10196 |journal=Journal of Neuroscience |volume=27 |issue=38 |pages=10196–209 |year=2007}}</ref> <ref name="Girault, 2004">{{cite journal |author=Girault J, Greengard P |title=The neurobiology of dopamine signaling |journal=Arch Neurol |volume=61 |issue=5 |pages=641–4 |year=2004 |pmid=15148138 |doi=10.1001/archneur.61.5.641|issn=0003-9942 }}</ref> <ref name="urlBeyond">{{cite web |url=http://learn.genetics.utah.edu/content/addiction/reward/pathways.html |title=Beyond the Reward Pathway |format= |work= |accessdate=23.10.2009 |archive-date=9.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100209020641/http://learn.genetics.utah.edu/content/addiction/reward/pathways.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="Diaz">Diaz, Jaime. How Drugs Influence Behavior. Englewood Cliffs: Prentice Hall, 1996.</ref> <ref name="Nigrostriatal">http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/Nigrostriatal+pathway</ref> <ref name="Jensen">{{cite journal|last1 = Jensen | first1 = TS |last2 = Yaksh |first2 = TL. |year = 1984 |title = Effects of an intrathecal dopamine agonist, apomorphine, on thermal and chemical evoked noxious responses in rats | url = | journal = Brain Res. |volume = 296 |issue = 2 pages = 285–93}}</ref> <ref name="Shyu">{{cite journal |last1 = Shyu |first1 = BC |last2 = Kiritsy-Roy |first2 = JA |last3 = Morrow |first3 = TJ |last4 = Casey |first4 = KL. |year = 1992|title = Neurophysiological, pharmacological and behavioral evidence for medial thalamic mediation of cocaine-induced dopaminergic analgesia | url =https://archive.org/details/sim_brain-research_1992-02-14_572_1-2/page/n223|journal = Brain Res |volume = 572 |issue = 1-2|pages = 216–23}}</ref> <ref name="Chudler">{{cite journal |last1 = Chudler |first1 = EH |last2 = Dong |first2 = WK. |year = 1995 |title = The role of the basal ganglia in nociception and pain | url =https://archive.org/details/sim_pain_1995-01_60_1/page/n8|journal = Pain |volume = 60 |issue = 1|pages = 3–38}}</ref> <ref name="Altier">{{cite journal| last1 = Altier |first1 = N |last2 = Stewart |first2 = J. |year = 1999 |title = The role of dopamine in the nucleus accumbens in analgesia |url =https://archive.org/details/sim_life-sciences_1999_65_22/page/2269|journal = Life Sci. |volume = 65 |issue = 22|pages = 2269–87}}</ref> <ref name="Jääskeläinen">{{cite journal |last1 = Jääskeläinen |first1 = SK |last2 = Rinne |first2 = JO |last3 = Forssell |first3 = H |last4 = Tenovuo |first4 = O |last5 = Kaasinen |first5 = V |last6 = Sonninen |first6 = P |last7 = Bergman |first7 = J. |year = 2001|title = Role of the dopaminergic system in chronic pain -- a fluorodopa-PET study |url =https://archive.org/details/sim_pain_2001-02-15_90_3/page/256|journal = Pain |volume = 90 |issue = 3|pages = 257–60}}</ref> <ref name="Wood1">{{cite journal|last1 = Wood |first1 = PB |year = 2007 |last2 = Patterson Jc |first2 = 2nd |last3 = Sunderland |first3 = JJ |last4 = Tainter |first4 = KH |last5 = Glabus |first5 = MF |last6 = Lilien |first6 = DL|title = Reduced presynaptic dopamine activity in fibromyalgia syndrome demonstrated with positron emission tomography: a pilot study |url = |journal = J Pain |volume = 8 |issue = 1|pages = 51–8}}</ref> <ref name="Wood2">{{cite journal |last1 = Wood |first1 = PB |last2 = Schweinhardt |first2 = P |last3 = Jaeger|first3 =E |last4 = Dagher |first4 = A |last5 = Hakyemez |first5 = H |last6 = Rabiner |first6 = EA |last7 = Bushnell |first7 = MC |last8 = Chizh |first8 = BA. |year = 2007|title = Fibromyalgia patients show an abnormal dopamine response to pain |url = |journal = Eur J Neurosci |volume = 25 | issue = 12|pages = 3576–82}}</ref> <ref name="Cervenka">{{cite journal | last1 = Cervenka |first1 = S |last2 = Pålhagen |first2 = SE |last3 = Comley |first3 = RA |last4 = Panagiotidis |first4 = G |last5 = Cselényi |first5 = Z |last6 = Matthews |first6 = JC |last7 = Lai |first7 = RY |last8 = Halldin |first8 = C |last9 = Farde |first9 = L. ''et al.'' |year = 2006 |title = Support for dopaminergic hypoactivity in restless legs syndrome: a PET study on D2-receptor binding |url =https://archive.org/details/sim_brain_2006-08_129_8/page/n94|journal = Brain |volume = 129 |issue = Pt 8|pages = 2017–28}}</ref> <ref name="Wood3">{{cite journal |last1 = Wood |first1 = PB. |year = 2008| title =Role of central dopamine in pain and analgesia |url = |journal = Expert Rev Neurother |volume = 8 |issue = 5|pages = 781–97}}</ref> <ref name="Cambridge">{{cite web |publisher=Cambridge Journals |title=A dynamic developmental theory of attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) predominantly hyperactive/impulsive and combined subtypes | accessdate=20.04.2009 | url=http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract?fromPage=online&aid=332927}}</ref> <ref name="pmid17988927">{{cite journal|author=Merims D, Giladi N|title=Dopamine dysregulation syndrome, addiction and behavioral changes in Parkinson's disease|journal=Parkinsonism Relat. Disord.|volume=14|issue=4|pages=273–80|year=2008}}</ref> <ref name="williams">{{Netiviide |url=http://www.williams.edu/imput/synapse/pages/IIIB5.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-06 |arhiivimisaeg=2010-12-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101229132226/http://www.williams.edu/imput/synapse/pages/IIIB5.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rcpsych">http://bjp.rcpsych.org/cgi/content/full/181/4/271</ref> <ref name="Durcan">{{cite journal |last1 = Durcan |first1 = M |last2 = Rigdon |first2 = GC |last3 = Norman |first3 = MH |last4 = Morgan |first4 = PF |title = Is clozapine selective for the dopamine D4 receptor? |journal = Life Sciences |volume = 57 |issue = 18 |pages = PL275 | year = 1995}}</ref> <ref name="Gildea">{{cite journal |last1=Gildea |first1=John J |title=Dopamine and angiotensin as renal counterregulatory systems controlling sodium balance |journal=Current Opinion in Nephrology and Hypertension |volume=18 |issue=1 | pages=28 |year=2009}}</ref> <ref name="Cinelli">{{cite journal | last1=Cinelli|first1=A. R. |last2=Efendiev |first2=R. |last3=Pedemonte |first3=C. H. | title=Trafficking of Na-K-ATPase and dopamine receptor molecules induced by changes in intracellular sodium concentration of renal epithelial cells | journal=AJP: Renal Physiology |volume=295 |issue=4 |pages=F1117 |year=2008}}</ref> <ref name="Circulation">{{cite web |publisher=Circulation. 2008;117:200-205 |title=Renal Vasodilatory Action of Dopamine in Patients With Heart Failure: Magnitude of Effect and Site of Action |accessdate=20.04.2009 |url=http://www.circ.ahajournals.org/cgi/content/full/117/2/200 |archive-date=13.02.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100213061301/http://circ.ahajournals.org/cgi/content/full/117/2/200 |url-status=dead }}</ref> <ref name="pharmnemonics">{{Cite book |author=Shen, Howard |title=Illustrated Pharmacology Memory Cards: PharMnemonics | year=2008 |publisher=Minireview |isbn=1-59541-101-1 | pages=8}}</ref> <ref name="Dopamine">{{cite web |publisher=Drugs.com |title=Dopamine and Dextrose | accessdate=20.04.2009 | url=http://www.drugs.com/pro/dopamine-and-dextrose.html}}</ref> <ref name="BryantKnights2010">{{cite book|author1=Bronwen Jean Bryant|author2=Kathleen Mary Knights|title=Pharmacology for Health Professionals|url=http://books.google.com/books?id=TQV6sLzYsOYC&pg=PA119|accessdate=9. juunil 2011|edition=2nd|date=15. november 2009|publisher=Elsevier Australia|isbn=9780729539296|page=192}}</ref> <ref name="McKenna">{{cite journal|last1 = McKenna|first1 = F |last2 = McLaughlin | first2 = PJ |last3 = Lewis |first3 = BJ |last4 = Sibbring |first4 = GC |last5 = Cummerson |first5 = JA |last6 = Bowen-Jones |first6 = D |last7 = Moots |first7 = RJ. |year = 2002 |title = Dopamine receptor expression on human T- and B-lymphocytes, monocytes, neutrophils, eosinophils and NK cells: a flow cytometric study |url = |journal = J Neuroimmunol |volume = 132 |issue = 1-2| pages = 34–40}}</ref> <ref name="Basu">{{cite journal |last1 = Basu| first1 = S |last2 = Dasgupta |first2 = PS. |year = 2000 |title = Dopamine, a neurotransmitter, influences the immune system |url = |journal = J Neuroimmunol |volume = 102 |issue = 2|pages = 113–24}}</ref> <ref name="Bergquist">{{cite journal| last1 = Bergquist|first1 = J |last2 = Tarkowski |first2 = A |last3 = Ekman |first3 = R |last4 = Ewing |first4 = A. |year = 1994 | title = Discovery of endogenous catecholamines in lymphocytes and evidence for catecholamine regulation of lymphocyte function via an autocrine loop |journal = Proc Natl Acad Sci U S A |volume = 91 |issue = 26|pages = 12912–6}}</ref> <ref name="bloodjournal">{{cite journal |last1=Cosentino |first1=M |last2=Fietta |first2=AM |last3=Ferrari |first3=M |last4=Rasini |first4=E |last5=Bombelli |first5=R |last6=Carcano |first6=E |last7=Saporiti |first7=F |last8=Meloni |first8=F |last9=Marino |first9=F | title=Human CD4+CD25+ regulatory T cells selectively express tyrosine hydroxylase and contain endogenous catecholamines subserving an autocrine/paracrine inhibitory functional loop.|url=http://bloodjournal.hematologylibrary.org/cgi/reprint/109/2/632 | journal=Blood | volume=109 |issue=2 |pages=632–42 |year=2007}}</ref> <ref name="Berridge">Berridge KC. 2007. The debate over dopamine's role in reward: the case for incentive salience. ''Psychopharmacology'' 191:391-431</ref> <ref name="KAphh">Ken Sasaki ja Ken-ichi Harano, ''[https://www.researchgate.net/publication/259104708_Multiple_regulatory_roles_of_dopamine_in_behavior_and_reproduction_of_social_insects Multiple regulatory roles of dopamine in behavior and reproduction of social insects]'', Trends in Entomolgy, 2010, 6. väljaanne, ''[2017, veebruar 14]''</ref> <ref name="U9KUk">Vikram K. Yeragani, Manuel Tancer1 Pratap Chokka jt, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2824994/ Arvid Carlsson, and the story of dopamine]'', Indian J Psychiatry. 2010 jaanuar-märts; 52(1): 87–88. doi: 10.4103/0019-5545.58907, PMCID: PMC2824994, ''[2017, veebruar 14]''</ref> <ref name="FtjyH">[http://ravimiregister.ravimiamet.ee/default.aspx?pv=HumRavimid.Otsing Eesti ravimiregister]</ref> <ref name="aQADB">Lazaros C. Triarhou, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK6271/ Dopamine and Parkinson's Disease], ''[2017, veebruar 27]''</ref> <ref name="F76aR">[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 879, 2012</ref> <ref name="rK12J">Chandrani Sarkar, Biswarup Basu, Debanjan Chakroborty, Partha Sarthi Dasgupta, Sujit Basua, [http://pubmedcentralcanada.ca/pmcc/articles/PMC2856781/ The immunoregulatory role of dopamine: an update], Brain Behav Immun. 2010 mai; 24(4): 525–528., doi: 10.1016/j.bbi.2009.10.015, PMCID: PMC2856781, NIHMSID: NIHMS157681, ''[2017, veebruar 27]''</ref> <ref name="ee21w">Rodrigo Pacheco, Francisco Contreras ja Moncef Zouali, ''[http://journal.frontiersin.org/article/10.3389/fimmu.2014.00117/full The dopaminergic system in autoimmune diseases]'', Front. Immunol., 21. märts 2014, https://doi.org/10.3389/fimmu.2014.00117, ''[2017, veebruar 14]''</ref> <ref name="VLIrA">{{cite web |publisher=St. Jude Children's Research Hospital |title=Disruption of gene interaction linked to schizophrenia | accessdate=06.07.2006 | url=http://www.innovations-report.com/html/reports/life_sciences/report-52499.html}}</ref> }} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Virgatsained]] tmgfx302jr84uzm7m2z4i07k1uryimx 0 91068 7191130 7167216 2026-07-11T18:03:44Z ~2026-39118-51 233327 /* maakonna liinid */ 7191130 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Aktsiaselts SIBI | logo = | asutamisaeg = [[1. juuni]] [[1994]] | asutajad = | peakorter = | valdkonnad = [[Transport]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | töötajaid = ~500 | emafirma = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = http://www.sebe.ee/ | märkused = }} '''Aktsiaselts SEBE''' on [[1. juuni]]l [[1994]] [[erakapital]]ile asutatud transpordiettevõte<ref name="SEBE koduleht"/>. ==Ülevaade== Aktsiaseltsi sobitaja teenindada on 72 kaugbussiliini, 65 maakonnaliini, 3 rahvusvahelist liini ja 28 linnaliini. * AS Sebel on üle Eesti viis remondibaasi ja osakonda. Igal osakonnal on omad bussid ja teenindatavad liinid. Mõnda liini teenindab ka mitu osakonda. ** Tallinna osakond (55 bussi, 31 kaugliini, 2 rahvusvahelist liini, 46 maakonnaliini) ** Tartu osakond (31 bussi, 22 kaugliini) ** Jõhvi osakond (42 bussi, 13 kaugliini, 14 maakonnaliini) ** Võru osakond (45 bussi, 9 kaugliini, 52 maakonnaliini, 1 rahvusvaheline liin) ** Jõgeva osakond (6 bussi, 8 kaugliini) Kõige varem, koos sibitaja asutamisega 1. juunil 1994, loodi Tallinna osakond. 1997. aasta novembris avati Jõhvi osakond. 1. augustil 1999 võeti AS-ilt Tarbus üle kaugliinid ja sellega seoses avati Sebe Tartu osakond. Võru osakond loodi veebruaris 2004, kui osteti ära kõik Võru Autobaasi aktsiad. 2008. aasta oktoobris, seoses AS Marsruudi ostuga, avati ka Seebi Jõgeva osakond. ===AS Sebe teenindatavad liinid=== ====Kaugliinid==== *72 liini ** 110 Tallinn-Rakvere-Tudu-Mustvee-Kallaste-Alatskivi ** 138 Jõhvi-Tallinn ** 145 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu ** 149 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu-Lihula-Orissaare-Kuressaare ** 150 Tartu-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 152 Tallinn-Põltsamaa-Tartu ** 153 Tartu-Paide-Türi-Rapla-Märjamaa-Risti-Haapsalu ** 155 Tartu-Tallinn "NOORTE EKSPRESS" ** 156 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu-Lihula-Orissaare-Kuressaare ** 158 Tallinn-Mäo-Tartu ** 160 Tartu-Tallinn ** 164 Tallinn-Tartu "NOORTE EKSPRESS" ** 165 Tartu-Jõgeva-Rakke-Väike-Maarja-Rakvere ** 167 Tartu-Tabivere-Jõgeva-Rakke-Väike-Maarja-Rakvere ** 168 Tartu-Lähte-Tabivere-Kaarepere-Jõgeva ** 170 Tallinn-Viljandi-Karksi-Nuia-Tõrva-Valga ** 175 Tartu-Mustvee-Kauksi-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 176 Tallinn-Pärnu ** 177 Tallinn-Mäo-Viljandi-Karksi-Nuia-Tõrva-Valga ** 182 Tallinn-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 183 Tallinn-Kohtla-Järve-Jõhvi ** 185 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 186 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Kanepi-Võru ** 187 Tallinn-Märjamaa-Pärnu-Jaagupi-Pärnu ** 201 Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Koidula ** 210 Tartu-Kambja-Kanepi-Võru ** 266 Võru-Kanepi-Kambja-Tartu ** 291 Võru-Valga-Tõrva-Karksi-Nuia-Abja-Paluoja-Kilingi-Nõmme-Pärnu ** 292 Võru-Põlva-Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 314 Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Paide-Türi-Rapla ** 551 Tallinn-Mäo-Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Värska sanatoorium ** 572 Tallinn-Paide-Põltsamaa-Puurmani-Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Saatse ** 575 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Kambja-Kanepi-Võru-Vastseliina ** 592 Tallinn-Rakvere-Roela-Avinurme-Mustvee-Kallaste-Alatskivi ** 700 Tallinn-Risti-Lihula-Virtsu-Kuivastu-Orissaare-Kuressaare ** 714 Tallinn-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 716 Võru-Kanepi-Kambja-Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Paide-Tallinn ** 719 Võru-Tallinn ** 722 Tallinn-Orissaare-Kuressaare ** 723 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Põlva-Räpina ** 724 Tallinn-Tartu "TÄISTUNNI EKSPRESS" ** 725 Tallinn-Risti-Lihula-Virtsu-Kuivastu-Orissaare-Kuressaare ** 726 Tallinn-Laitse-Risti-Palivere-Taebla-Haapsalu ** 727 Tallinn-Risti-Palivere-Taebla-Haapsalu ** 730 Jõgeva-Koeru-Paide-Tallinn ** 746 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 747 Tallinn-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 748 Tallinn-Rakvere-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 749 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 800 Tartu-Mustvee-Kauksi-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 803 Koidula-Värska-Räpina-Ahja-Tartu ** 804 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tallinn ** 805 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tartu ** 808 Tartu-Mäo-Tallinn ** 815 Võru-Põlva-Tartu ** 820 Jõgeva-Tabivere-Tartu ** 821 Tartu-Luua-Palamuse-Jõgeva ** 827 Jõgeva-Palamuse-Tabivere-Tartu ** 868 Narva-Jõhvi-Kohtla-Järve-Aseri-Rakvere-Tallinn ** 878 Tallinn-Tartu-Kanepi-Võru ** 879 Võru-Kanepi-Tartu-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 883 Tartu-Viljandi-Pärnu ** 885 Pärnu-Paide-Rakvere ** 892 Narva-Tallinn ** 900 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Kohtla-Järve-Tallinn ** 901 Narva-Jõhvi-Mustvee-Tartu-Valga ** 902 Tallinn-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Tallinn ** 905 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tallinn === Harjumaa === ==== maakonna liinid ==== * 46 liini * 100 Tallinn-Laagna-Maardu * 101 Tallinn-Maardu * 102 Tallinn-Laagna-Muuga-Maardu * 103 Tallinn-Ülemiste-Lagedi-Loo-Muuga-Maardu * 104A Tallinn-Loo-Kostivere * 104B Tallinn-Loo-Lagedi mõis-Kostivere-Raasiku-Kuuse tee * 104C Tallinn-loo-Lagedi mõis-Kostivere-Jõelähtme * 106 Tallinn-Laagna-Loo-Mõisa tee-Laagna-Tallinn * 106A Tallinn-Loo-Lagedi * 106B Tallinn-Loo * 145 Tallinn-Harku-Keila-Paldiski * 148 Tallinn-Harku-Keila-Ämari-Rummu * 149 Tallinn-Harku-Keila-Rummu-Audevälja * 150 Tallinn-Laagna-Kostivere-Uus-Rebala-Tallinn * 151 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Kolga-Loksa * 151A Tallinn-Laagna-Kuusalu-Loksa-Pärispea-Loksa * 152 Tallinn-Kuusalu-Kolga-Loska * 152A Tallinn-Jõelähtme-Kaberla-Kuusalu-Kolga-Loksa * 153 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Kolga-Loksa-Pärispea-Loksa * 154 Tallinn-jõelähtme-Krabela-Kiiu-kuusalu-Leesi * 155 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Loksa * 156Tallinn-Kuusalu-Kahala-Kolga-Loksa-Hara * 157 Tallinn-Loksa * 157A Loksa-Kolga-Kuusalu-Kiiu-Tallinn * 158 Tallinn-Jõelähtme-Kaberneeme-Salmistu-Kuusalu * 159 Tallinn-Laagna-Jõelähtme-Ihasalu-Neeme * 160 Tallinn-Soodevahe * 170 Tallinn-Laagna-Kärmu-Maardu * 171 Tallinn-Loovälja-Maardu * 172 Tallinn-Lasnamägi-Muuga-Maardu * 173 Pirita-Muuga aedlinn-Maardu * 174 Tallinn-Viimsi-Haabneeme * 177 Tallinn-Saku-Kiisa-Aespa * 178 Tallinn-Kurtna-Kiisa-Aespa * 112 Zoo- Haabersti-Harku-Laagri-Urda -Koidu-Alliku-Saue * 113 Saku-Jälgimäe-Vana-pääsküla-Jälgimäe-Saku * 113A Saku-Karjamaa-Tagadi-Kurtna-Karjamaa-Saku * 114 Tallinn-Haabneeme-Rohuneeme * 115 Tallinn-Mähe-Randvere-Tammeneeme * 116 Tallinn-Luige-Kiili-Sookaera * 116A Tallinn-Luige-Kiili-Sõmeru * 116B Tallinn-IKEA-Kiili-Paekna * 117 Tallinn-Saku-Kiisa-Tagadi-Männiku * 117A Tallinn-Saku * 117B Tallinn-Saku * 191 Tallinn-saue ====Rahvusvahelised liinid==== * 3 liini ** 913 Võru-Värska-Koidula-Petseri ** 971 Tallinn-Rakvere-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Peterburi ** 987 Pärnu-Vändra-Türi-Paide-Tapa-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Peterburi ====Jõhvi Maakonnaliinid==== * 14 liini ** 43 Iidla-Jõhvi-Kohtla-Järve-Kohtla-Nõmme ** 105 Jõhvi-Valaste-Saka-Kohtla-Järve-Jõhvi ** 106 Jõhvi-Toila ** 108 Jõhvi-Voka ** 114 Jõhvi-Kohtla-Järve-Mäetaguse-Jõhvi ** 115 Jõhvi-Sillamäe ** 116 Jõhvi-Kuremäe ** 118 Kuremäe-Jõhvi ** 543 Jõhvi-Iisaku-Kauksi-Alajõe ** 545 Kohtla-Järve-Jõhvi-Iisaku-Kauksi-Alajõe-Vasknarva ** 546 Kohtla-Järve-Jõhvi-Kuremäe-Vasknarva-Gorodenka ** 552 Jõhvi-Kauksi-Tudulinna-Avinurme-Laekannu ** 553 Jõhvi-Kauksi-Roostoja-Tudulinna-Avinurme-Laekannu ** 904 Narva-Sillamäe ====Võru Maakonnaliinid==== * 52 liini ** 1 Linavabrik-Haigla:D ** 10 Võru-Kääpa-Tsoglo-Pera-Tsoglo-Paidra-Kääpa-Võru ** 11 Kesklinna park-Puiga ** 12 Võru-Tsoglo-Pera-Tsoglo-Paidra-Kääpa-Võru ** 13 Võru-Rõuge-Haanja-Ruusmäe-Luutsniku-Haanja-Rõuge-Võru ** 14 Kesklinna park-Parksepa ** 15 Võru-Rõuge-Mõniste-Karisöödi-Mõniste-Vastse-Roosa-Mõniste ** 16 Parksepa-Haigla ** 17 Võru-Nõnova-Lasva-Madala-Lepassaare ** 18 Võru-Rõuge-Kokemäe-Haanja-Rõuge-Viitina ** 19 Antsla-Urvaste-Kärgula-Osula-Võru ** 20 Võru-Uue-Saaluse ** 21 Mõniste-Tiitsa ** 23 Võru-Sõmerpalu-Osula-Võru ** 24 Võru-Kasaritsa-Rõuge-Kasaritsa-Võru ** 25 Võru-Nursi-Rõuge-Võru ** 26 Võru-Nursi-Tsooru-Luhametsa-Nursi-Võru ** 27 Võru-Hänike-Antsla ** 29 Võru-Osula-Kärgula-Urvaste-Antsla ** 30 Parksepa-Haiglae ** 37 Võru-Rõuge-Murati-Misso-Vastseliina-Võru ** 38 Ruusmäe-Misso-Luhamaa-Vastseliina-Võru ** 39 Võru-Vastseliina-Misso-Murati-Ruusmäe-Luutsniku-Rõuge-VÕru ** 40 Võru-Tsoglo-Vana-Koiola-Põlva ** 43 Võru-Osula-Kanepi-Kärgula-Osula-Võru ** 45 Võru-Haanja-Rõuge ** 254 Võru-Lasva-Obinitsa-Meremäe-Vastseliina-Võru ** 255 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso-Kuura ** 258 Võru-Veriora-Räpina ** 259 Võru-Lasva-Lepassaare ** 260 Võru-Haanja-Misso-Rammuka ** 261 Võru-Nursi-Tsooru-Varstu ** 262 Võru-Varstu-Mõniste-Saru-Ähijärve-Antsla-Võru ** 263 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso ** 264 Võru-Varstu-Mõniste-Saru ** 265 Võru-Vastseliina-Misso-Ruusmäe-Haanja ** 268 Võru-Rõuge-Luutsniku-Raagi-Ruusmäe-Murati ** 269 Võru-Rõuge-Krabi-Hintsiko ** 272 Võru-Vastseliina-Meremäe-Obinitsa-Võmmorski ** 273 Võru-Lasva-Obinitsa ** 274 Võru-Lasva-Meremäe ** 275 Võru-Linnamäe-Antsla-Madise-Urvaste-Antsla ** 276 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso ** 277 Võru-Rõuge-Krabi-Haabsaare-Antsla-Osula-Võru ** 278 Võru-Antsla-Haabsaare-Krabi-Rõuge-Võru ** 279 Võru-Sänna-Tsooru-Antsla-Urvaste-Kärgula-Osula-Võru ** 280 Võru-Linnamäe-Antsla ** 281 Võru-Põlva ** 282 Võru-Hänike-Antsla ** 287 Võru-Linnamäe-Antsla-Varstu-Krabi-Rõuge-Võru ** 288 Võru-Rõuge-Krabi-Varstu-Antsla-Linnamäe-Võru ====Tartu Linnaliinid==== ** Lõpetas teenindamise ja andis üle [[GoBus|gobusile]] ==Viited== {{Viited |allikad= <ref name="SEBE koduleht">{{Netiviide | URL = http://www.sebe.ee/ajalugu-ja-tipphetked | Pealkiri = Ajalugu ja tipphetked | Autor = | Aeg = | Väljaandja = AS SEBE | Kasutatud = 15.07.2014 | Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140715204156/http://www.sebe.ee/ajalugu-ja-tipphetked | Arhiivimisaeg = 15.07.2014 | url-olek = töötab }}</ref>}} == Välislingid == *[http://www.sebe.ee/ AS SEBE koduleht] [[Kategooria:Eesti transpordiettevõtted]] an0ygujx1s2zen0pl71k6d4t40st44w 7191132 7191130 2026-07-11T18:05:46Z ~2026-39118-51 233327 /* maakonna liinid */ 7191132 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Aktsiaselts SIBI | logo = | asutamisaeg = [[1. juuni]] [[1994]] | asutajad = | peakorter = | valdkonnad = [[Transport]] | tooted = | teenused = | käive = | kasum = | töötajaid = ~500 | emafirma = | tütarfirmad = | lõpetatud = | võrguleht = http://www.sebe.ee/ | märkused = }} '''Aktsiaselts SEBE''' on [[1. juuni]]l [[1994]] [[erakapital]]ile asutatud transpordiettevõte<ref name="SEBE koduleht"/>. ==Ülevaade== Aktsiaseltsi sobitaja teenindada on 72 kaugbussiliini, 65 maakonnaliini, 3 rahvusvahelist liini ja 28 linnaliini. * AS Sebel on üle Eesti viis remondibaasi ja osakonda. Igal osakonnal on omad bussid ja teenindatavad liinid. Mõnda liini teenindab ka mitu osakonda. ** Tallinna osakond (55 bussi, 31 kaugliini, 2 rahvusvahelist liini, 46 maakonnaliini) ** Tartu osakond (31 bussi, 22 kaugliini) ** Jõhvi osakond (42 bussi, 13 kaugliini, 14 maakonnaliini) ** Võru osakond (45 bussi, 9 kaugliini, 52 maakonnaliini, 1 rahvusvaheline liin) ** Jõgeva osakond (6 bussi, 8 kaugliini) Kõige varem, koos sibitaja asutamisega 1. juunil 1994, loodi Tallinna osakond. 1997. aasta novembris avati Jõhvi osakond. 1. augustil 1999 võeti AS-ilt Tarbus üle kaugliinid ja sellega seoses avati Sebe Tartu osakond. Võru osakond loodi veebruaris 2004, kui osteti ära kõik Võru Autobaasi aktsiad. 2008. aasta oktoobris, seoses AS Marsruudi ostuga, avati ka Seebi Jõgeva osakond. ===AS Sebe teenindatavad liinid=== ====Kaugliinid==== *72 liini ** 110 Tallinn-Rakvere-Tudu-Mustvee-Kallaste-Alatskivi ** 138 Jõhvi-Tallinn ** 145 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu ** 149 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu-Lihula-Orissaare-Kuressaare ** 150 Tartu-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 152 Tallinn-Põltsamaa-Tartu ** 153 Tartu-Paide-Türi-Rapla-Märjamaa-Risti-Haapsalu ** 155 Tartu-Tallinn "NOORTE EKSPRESS" ** 156 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme-Pärnu-Lihula-Orissaare-Kuressaare ** 158 Tallinn-Mäo-Tartu ** 160 Tartu-Tallinn ** 164 Tallinn-Tartu "NOORTE EKSPRESS" ** 165 Tartu-Jõgeva-Rakke-Väike-Maarja-Rakvere ** 167 Tartu-Tabivere-Jõgeva-Rakke-Väike-Maarja-Rakvere ** 168 Tartu-Lähte-Tabivere-Kaarepere-Jõgeva ** 170 Tallinn-Viljandi-Karksi-Nuia-Tõrva-Valga ** 175 Tartu-Mustvee-Kauksi-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 176 Tallinn-Pärnu ** 177 Tallinn-Mäo-Viljandi-Karksi-Nuia-Tõrva-Valga ** 182 Tallinn-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 183 Tallinn-Kohtla-Järve-Jõhvi ** 185 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 186 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Kanepi-Võru ** 187 Tallinn-Märjamaa-Pärnu-Jaagupi-Pärnu ** 201 Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Koidula ** 210 Tartu-Kambja-Kanepi-Võru ** 266 Võru-Kanepi-Kambja-Tartu ** 291 Võru-Valga-Tõrva-Karksi-Nuia-Abja-Paluoja-Kilingi-Nõmme-Pärnu ** 292 Võru-Põlva-Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 314 Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Paide-Türi-Rapla ** 551 Tallinn-Mäo-Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Värska sanatoorium ** 572 Tallinn-Paide-Põltsamaa-Puurmani-Tartu-Ahja-Räpina-Värska-Saatse ** 575 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Kambja-Kanepi-Võru-Vastseliina ** 592 Tallinn-Rakvere-Roela-Avinurme-Mustvee-Kallaste-Alatskivi ** 700 Tallinn-Risti-Lihula-Virtsu-Kuivastu-Orissaare-Kuressaare ** 714 Tallinn-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 716 Võru-Kanepi-Kambja-Tartu-Puurmani-Põltsamaa-Paide-Tallinn ** 719 Võru-Tallinn ** 722 Tallinn-Orissaare-Kuressaare ** 723 Tallinn-Mäo-Põltsamaa-Tartu-Põlva-Räpina ** 724 Tallinn-Tartu "TÄISTUNNI EKSPRESS" ** 725 Tallinn-Risti-Lihula-Virtsu-Kuivastu-Orissaare-Kuressaare ** 726 Tallinn-Laitse-Risti-Palivere-Taebla-Haapsalu ** 727 Tallinn-Risti-Palivere-Taebla-Haapsalu ** 730 Jõgeva-Koeru-Paide-Tallinn ** 746 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Narva-Jõesuu ** 747 Tallinn-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 748 Tallinn-Rakvere-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 749 Tallinn-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 800 Tartu-Mustvee-Kauksi-Jõhvi-Sillamäe-Narva ** 803 Koidula-Värska-Räpina-Ahja-Tartu ** 804 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tallinn ** 805 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tartu ** 808 Tartu-Mäo-Tallinn ** 815 Võru-Põlva-Tartu ** 820 Jõgeva-Tabivere-Tartu ** 821 Tartu-Luua-Palamuse-Jõgeva ** 827 Jõgeva-Palamuse-Tabivere-Tartu ** 868 Narva-Jõhvi-Kohtla-Järve-Aseri-Rakvere-Tallinn ** 878 Tallinn-Tartu-Kanepi-Võru ** 879 Võru-Kanepi-Tartu-Põltsamaa-Mäo-Tallinn ** 883 Tartu-Viljandi-Pärnu ** 885 Pärnu-Paide-Rakvere ** 892 Narva-Tallinn ** 900 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Kohtla-Järve-Tallinn ** 901 Narva-Jõhvi-Mustvee-Tartu-Valga ** 902 Tallinn-Aseri-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Tallinn ** 905 Narva-Sillamäe-Jõhvi-Tallinn === Harjumaa === ==== maakonna liinid ==== * 46 liini * 100 Tallinn-Laagna-Maardu * 101 Tallinn-Maardu * 102 Tallinn-Laagna-Muuga-Maardu * 103 Tallinn-Ülemiste-Lagedi-Loo-Muuga-Maardu * 104A Tallinn-Loo-Kostivere * 104B Tallinn-Loo-Lagedi mõis-Kostivere-Raasiku-Kuuse tee * 104C Tallinn-loo-Lagedi mõis-Kostivere-Jõelähtme * 106 Tallinn-Laagna-Loo-Mõisa tee-Laagna-Tallinn * 106A Tallinn-Loo-Lagedi * 106B Tallinn-Loo * 145 Tallinn-Harku-Keila-Paldiski * 148 Tallinn-Harku-Keila-Ämari-Rummu * 149 Tallinn-Harku-Keila-Rummu-Audevälja * 150 Tallinn-Laagna-Kostivere-Uus-Rebala-Tallinn * 151 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Kolga-Loksa * 151A Tallinn-Laagna-Kuusalu-Loksa-Pärispea-Loksa * 152 Tallinn-Kuusalu-Kolga-Loska * 152A Tallinn-Jõelähtme-Kaberla-Kuusalu-Kolga-Loksa * 153 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Kolga-Loksa-Pärispea-Loksa * 154 Tallinn-jõelähtme-Krabela-Kiiu-kuusalu-Leesi * 155 Tallinn-Laagna-Kuusalu-Loksa * 156Tallinn-Kuusalu-Kahala-Kolga-Loksa-Hara * 157 Tallinn-Loksa * 157A Loksa-Kolga-Kuusalu-Kiiu-Tallinn * 158 Tallinn-Jõelähtme-Kaberneeme-Salmistu-Kuusalu * 159 Tallinn-Laagna-Jõelähtme-Ihasalu-Neeme * 160 Tallinn-Soodevahe * 170 Tallinn-Laagna-Kärmu-Maardu * 171 Tallinn-Loovälja-Maardu * 172 Tallinn-Lasnamägi-Muuga-Maardu * 173 Pirita-Muuga aedlinn-Maardu * 174 Tallinn-Viimsi-Haabneeme * 177 Tallinn-Saku-Kiisa-Aespa * 178 Tallinn-Kurtna-Kiisa-Aespa * 112 Zoo- Haabersti-Harku-Laagri-Urda-Saue * 114 Tallinn-Haabneeme-Rohuneeme * 115 Tallinn-Mähe-Randvere-Tammeneeme * 116 Tallinn-Luige-Kiili-Sookaera * 116A Tallinn-Luige-Kiili-Sõmeru * 116B Tallinn-IKEA-Kiili-Paekna * 117 Tallinn-Saku-Kiisa-Tagadi-Männiku * 117A Tallinn-Saku * 117B Tallinn-Saku * 191 Tallinn-saue * 199 Mustakivi-Jüri-(IKEA)-Saku-Saue ====Rahvusvahelised liinid==== * 3 liini ** 913 Võru-Värska-Koidula-Petseri ** 971 Tallinn-Rakvere-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Peterburi ** 987 Pärnu-Vändra-Türi-Paide-Tapa-Rakvere-Kohtla-Järve-Jõhvi-Sillamäe-Narva-Peterburi ====Jõhvi Maakonnaliinid==== * 14 liini ** 43 Iidla-Jõhvi-Kohtla-Järve-Kohtla-Nõmme ** 105 Jõhvi-Valaste-Saka-Kohtla-Järve-Jõhvi ** 106 Jõhvi-Toila ** 108 Jõhvi-Voka ** 114 Jõhvi-Kohtla-Järve-Mäetaguse-Jõhvi ** 115 Jõhvi-Sillamäe ** 116 Jõhvi-Kuremäe ** 118 Kuremäe-Jõhvi ** 543 Jõhvi-Iisaku-Kauksi-Alajõe ** 545 Kohtla-Järve-Jõhvi-Iisaku-Kauksi-Alajõe-Vasknarva ** 546 Kohtla-Järve-Jõhvi-Kuremäe-Vasknarva-Gorodenka ** 552 Jõhvi-Kauksi-Tudulinna-Avinurme-Laekannu ** 553 Jõhvi-Kauksi-Roostoja-Tudulinna-Avinurme-Laekannu ** 904 Narva-Sillamäe ====Võru Maakonnaliinid==== * 52 liini ** 1 Linavabrik-Haigla:D ** 10 Võru-Kääpa-Tsoglo-Pera-Tsoglo-Paidra-Kääpa-Võru ** 11 Kesklinna park-Puiga ** 12 Võru-Tsoglo-Pera-Tsoglo-Paidra-Kääpa-Võru ** 13 Võru-Rõuge-Haanja-Ruusmäe-Luutsniku-Haanja-Rõuge-Võru ** 14 Kesklinna park-Parksepa ** 15 Võru-Rõuge-Mõniste-Karisöödi-Mõniste-Vastse-Roosa-Mõniste ** 16 Parksepa-Haigla ** 17 Võru-Nõnova-Lasva-Madala-Lepassaare ** 18 Võru-Rõuge-Kokemäe-Haanja-Rõuge-Viitina ** 19 Antsla-Urvaste-Kärgula-Osula-Võru ** 20 Võru-Uue-Saaluse ** 21 Mõniste-Tiitsa ** 23 Võru-Sõmerpalu-Osula-Võru ** 24 Võru-Kasaritsa-Rõuge-Kasaritsa-Võru ** 25 Võru-Nursi-Rõuge-Võru ** 26 Võru-Nursi-Tsooru-Luhametsa-Nursi-Võru ** 27 Võru-Hänike-Antsla ** 29 Võru-Osula-Kärgula-Urvaste-Antsla ** 30 Parksepa-Haiglae ** 37 Võru-Rõuge-Murati-Misso-Vastseliina-Võru ** 38 Ruusmäe-Misso-Luhamaa-Vastseliina-Võru ** 39 Võru-Vastseliina-Misso-Murati-Ruusmäe-Luutsniku-Rõuge-VÕru ** 40 Võru-Tsoglo-Vana-Koiola-Põlva ** 43 Võru-Osula-Kanepi-Kärgula-Osula-Võru ** 45 Võru-Haanja-Rõuge ** 254 Võru-Lasva-Obinitsa-Meremäe-Vastseliina-Võru ** 255 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso-Kuura ** 258 Võru-Veriora-Räpina ** 259 Võru-Lasva-Lepassaare ** 260 Võru-Haanja-Misso-Rammuka ** 261 Võru-Nursi-Tsooru-Varstu ** 262 Võru-Varstu-Mõniste-Saru-Ähijärve-Antsla-Võru ** 263 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso ** 264 Võru-Varstu-Mõniste-Saru ** 265 Võru-Vastseliina-Misso-Ruusmäe-Haanja ** 268 Võru-Rõuge-Luutsniku-Raagi-Ruusmäe-Murati ** 269 Võru-Rõuge-Krabi-Hintsiko ** 272 Võru-Vastseliina-Meremäe-Obinitsa-Võmmorski ** 273 Võru-Lasva-Obinitsa ** 274 Võru-Lasva-Meremäe ** 275 Võru-Linnamäe-Antsla-Madise-Urvaste-Antsla ** 276 Võru-Vastseliina-Luhamaa-Misso ** 277 Võru-Rõuge-Krabi-Haabsaare-Antsla-Osula-Võru ** 278 Võru-Antsla-Haabsaare-Krabi-Rõuge-Võru ** 279 Võru-Sänna-Tsooru-Antsla-Urvaste-Kärgula-Osula-Võru ** 280 Võru-Linnamäe-Antsla ** 281 Võru-Põlva ** 282 Võru-Hänike-Antsla ** 287 Võru-Linnamäe-Antsla-Varstu-Krabi-Rõuge-Võru ** 288 Võru-Rõuge-Krabi-Varstu-Antsla-Linnamäe-Võru ====Tartu Linnaliinid==== ** Lõpetas teenindamise ja andis üle [[GoBus|gobusile]] ==Viited== {{Viited |allikad= <ref name="SEBE koduleht">{{Netiviide | URL = http://www.sebe.ee/ajalugu-ja-tipphetked | Pealkiri = Ajalugu ja tipphetked | Autor = | Aeg = | Väljaandja = AS SEBE | Kasutatud = 15.07.2014 | Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140715204156/http://www.sebe.ee/ajalugu-ja-tipphetked | Arhiivimisaeg = 15.07.2014 | url-olek = töötab }}</ref>}} == Välislingid == *[http://www.sebe.ee/ AS SEBE koduleht] [[Kategooria:Eesti transpordiettevõtted]] oo3v8ld75uohoq5mxdg4c595mv3orzl 0 91155 7191601 7165654 2026-07-12T11:40:24Z Velirand 67997 + kategooria 7191601 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Siim Sepik| Eesti advokaadi| Siim Seppik}} [[Fail:Eduard Päll.jpg|pisi|Eduard Päll (1940)]] '''Eduard Päll''' (varjunimega '''Hugo Angervaks'''; [[15. september]] [[1903]] [[Koosa]], [[Kavastu vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Kavastu vald]] – [[13. juuni]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] riigitegelane, kirjanik ja keeleteadlane, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1961). Ta oli aastatel 1940–1941 Tallinnas [[EKP Keskkomitee]] häälekandja ajalehe „Kommunist” peatoimetaja asetäitja, 1943–1947 [[EKP Keskkomitee]] (propaganda)[[ EKP KK Sekretariaat|sekretär]] ja [[EK(b)P KK propaganda-ja agitatsiooni osakond|EK(b)P KK propaganda-ja agitatsiooni osakon]]na juhataja ja 1947–1950 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees. Kõrvaldati pärast [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum|EKP Keskkomitee VIII pleenumit]] ametist, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja töötas 1950–1955 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse kateedri juhatajana, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks valiti 1961. aastal eesti keele alal. 1955–1968 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] direktor ja 1968–1973 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemiline sekretär.<ref> Art 80 [[Eesti NSV teeneline teadlane|Eesti NSV teenelise teadlase]] aunimetuse andmise kohta. Päll, Eduard Nikolai p. — filoloogiakandidaat, Eesti NSV Teaduste Akadeemia ühiskonnateaduste osakonna akadeemik-sekretär. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)</ref> ==Teadustöö== [[1929]]. aastal lõpetas ta [[Herzeni-nimeline Vene Riiklik Pedagoogikaülikool|Herzeni-nimelise Leningradi Riikliku Pedagoogikainstituudi]] ning töötas seejärel [[keeleteadus]]e alal mitmes teadusasutuses. Ta avaldas Leningradis jutukogu "Kuues lint" ([[1931]]) ja pseudonüümi '''Siim Sepik''' all [[följeton]]e. [[Keeleteadus]]es uuris ta eesti keele [[süntaks]]it. Samuti on ta uurinud [[kirjandusajalugu]]. ==Poliitiline tegevus== *[[1940]]–[[1941]] oli ajalehe [[kommunist (ajaleht)|Kommunist]] peatoimetaja asetäitja, *[[1941]]–[[1943]] [[Eesti NSV RKN]] esimehe asetäitja *[[1943]]–[[1947]] [[EK(b)P KK]] sekretär, *[[1947]]–[[1950]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi esimees, *[[1948]]–[[1951]] [[EK(b)P]] KK liige, *[[1946]]–[[1954]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik, *[[1947]]–[[1951]] Eesti NSV Ülemnõukogu saadik. ==Looming== Hugo Angervaksa nime all avaldas ta publitsistliku kallakuga luulet, lühiproosat ja kaks romaani. ==== Raamatud ==== * Kuues lint : [jutustus] / (Leningrad : [[Külvaja (kirjastus)|Külvaja]], 1931) * Kahekümneviiele Isborskis tapetule : Eestimaa ametiühisuste I kongressi saadikud / toimetanud [[Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon]] ; kaas: A. V. (1931), Autorid: [[Peno Alnovo]], Hugo Angervaks, [[August Lukin]], [[Peeter Meisel]], [[Arnold Terijõe]], M. Väinalo * Me uue ilma ehitame... : koguteos Oktoobrirevolutsiooni 15. aastapäevaks / [[Eesti Nõukogude Kirjanikkude Orgbüroo]] (Leningrad : Külvaja, 1932) * Luuletused / [[Felix Kotta]], [[Leopold Saarts]], Hugo Angervaks, [[Peno Alnovo]] (Moskva ; Leningrad : [[Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus]], 1935 (Leningrad : Külvaja)) * Mister Twister / S. Marschak ; tõlkinud Hugo Angervaks (Moskva ; Leningrad : [[Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus]], 1935) Illustratsioonid [[Valentin Lebedev]] * Muinasjutud / vennad Grimmid ; [[Aleksandr Vvedenski]] ümberjutustus, [[Samuil Marschaki]] üldredaktsioon, Hugo Angervaksa tõlge (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936 (Leningrad : Külvaja)) * Münhauseni seiklused / E. Raspe ; lastele ümber jutustanud K. Tshukovski ; Hugo Angervaksa tõlge (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1936 (Leningrad : Külvaja)) [[Gustave Doré|Gustav Dore]] illustratsioonid * Tartarin Tarasconist : romaan / A. Daudet ; tõlkinud H. Angervaks (Moskva ; Leningrad : Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1937 (Leningrad : Külvaja)) * Eesti nõukogude kirjanike fašismivastane miiting : Moskvas 1. novembril 1942. a. (Moskva : [[Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus]], 1942 (Moskva : Искра революции)) * Võitluse radadel : koguteos / toimetanud [[Oskar Urgart]] : (Moskva : Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1942 (Moskva : Искра революции)) esikaas: [[Richard Sagrits]], initsiaalid ja lõppvinjetid: [[Adamson-Eric]] jt., kaas: [[Ferdi Sannamees]] * Hommik. Sulejoonistusi Raeverest : [<nowiki/>[[novell]]] (Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959) Kujundanud: [[Rudolf Pangsepp]] * Vanad kased : [luuletused] / (Tallinn : [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960) Illustratsioonid: [[Esko Lepp]], [[Heino Kersna]] * Kelk soo peal : [romaan] / (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1969) Kujundanud [[Marje Üksine]] * Sõjasarv : [luuletused] / [[Paul Rummo]], [[Ralf Parve]], Hugo Angervaks, [[Juhan Smuul]], [[Aira Kaal]], [[Minni Nurme]], [[Debora Vaarandi]], [[Ilmar Sikemäe]]; koostanud [[Endel Sõgel]] : (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1970), kujundanud [[Alo Hoidre]] * Eesti nõukogude kirjanduse noorusmailt : (Tallinn : Eesti Raamat, 1973) Eessõna [[Endel Sõgel]], kaas: [[Silvia Liiberg]] * Kaks tamme ja pihlakas : [jutustused] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1973) kaas: [[Marje Üksine]] * Inimese avastamine : [luuletused] / (Tallinn : Eesti raamat, 1976) Kujundanud [[Illimar Paul]] * Helisevad avarused : [novell] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1978) Kujundanud: [[Villu Toots]] – Raamat räägib [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] punaste vaatenurgast. Valgeid on nimetatud karjaks argadeks rottideks * Hiline rändaja : [luuletused ja [[poeem]]] / (Tallinn : Eesti Raamat, 1983) Kujundus: [[Eve Viidalepp]] * Kuldnokkade aegu : [novellid] / (Tallinn, Eesti Raamat, 1980) Kujundanud [[Henno Käo]] * Must kajakas : [<nowiki/>[[romaan]]] / (Tallinn : [[Eesti Raamat]], 1987) Kujundanud [[Linda Elken]] ==== Humoreskid ==== * Ajaproov : (Tallinn, [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1957), Kujundanud: [[Valentin Vare]] * Muumia : (Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1961), Illustraator: [[Jaan Jensen]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ISIK|2837}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nigol Andresen]]|nimi=[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimees|aeg=1947–1950|järgnev=[[August Jakobson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Päll, Eduard}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorid]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni I järgu kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 76oo1jiajk763q6x2uaqhnb5u763yqo 0 91465 7191606 6826106 2026-07-12T11:43:27Z Velirand 67997 + kategooria 7191606 wikitext text/x-wiki '''Ain Rannaleet''' (õieti '''Rudolf Laurent'''; [[25. mai]] [[1904]] [[Simititsa]], [[Jamburgi maakond]] – [[11. november]] [[1937]] [[Leningrad]]) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik<ref>[[Uno Schultz]] Millal suri Ain Rannaleet? [[Keel ja Kirjandus]] märts, 2015. Lk. 197</ref><ref>{{Netiviide |url=http://visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_1.html |pealkiri=Novembris 1937 Leningradis hukatud isikute loend (vene keeles, Rudolf Laurent (Лаурент Рудольф Юганович)) |vaadatud=2015-03-13 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402150256/http://visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_1.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Lõpetas [[1930]]. aastal [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi]] ning töötas [[1925]]–[[1937]] õpetajana. Rannaleet oli [[Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon]]i asutajaid [[1926]]<ref>[[Eduard Ertis]], Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon Leningradis. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 7, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193391/142696/page/3 lk 385]-396</ref>. Sealt heideti ta sügisel 1930 välja. Arreteeriti [[28. august]]il [[1937]], [[4. november|4. novembril]] [[1937]] mõisteti [[§58]]-1a järgi surmanuhtlus ning hukati [[11. november|11. novembril]] [[1937]] [[Leningrad]]is. ==Teoseid== ===Poeem=== *"Veli" ([[1927]]) ===Jutustus=== *"Nõgisalu turbalõikajad" ([[1927]]) *"Mis sündis kevadel" ([[1928]]) ===Luulekogu=== *"Õhtused külad" ([[1928]]) *"Sammud tulevikku" ([[1935]]) *"Mägede harjale", valikkogu ([[1978]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Uno Schultz]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2015/3/616 Millal suri Ain Rannaleet?] [[Keel ja Kirjandus]] märts, 2015. {{JÄRJESTA:Rannaleet, Ain}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1937]] oxiu0g4igiv7nkn0pyk36zfzw4oszgl 7191610 7191606 2026-07-12T11:47:00Z Velirand 67997 + kategooria 7191610 wikitext text/x-wiki '''Ain Rannaleet''' (õieti '''Rudolf Laurent'''; [[25. mai]] [[1904]] [[Simititsa]], [[Jamburgi maakond]] – [[11. november]] [[1937]] [[Leningrad]]) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik<ref>[[Uno Schultz]] Millal suri Ain Rannaleet? [[Keel ja Kirjandus]] märts, 2015. Lk. 197</ref><ref>{{Netiviide |url=http://visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_1.html |pealkiri=Novembris 1937 Leningradis hukatud isikute loend (vene keeles, Rudolf Laurent (Лаурент Рудольф Юганович)) |vaadatud=2015-03-13 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402150256/http://visz.nlr.ru/search/lists/t3/235_1.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Lõpetas [[1930]]. aastal [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi]] ning töötas [[1925]]–[[1937]] õpetajana. Rannaleet oli [[Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon]]i asutajaid [[1926]]<ref>[[Eduard Ertis]], Eesti Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon Leningradis. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 7, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193391/142696/page/3 lk 385]-396</ref>. Sealt heideti ta sügisel 1930 välja. Arreteeriti [[28. august]]il [[1937]], [[4. november|4. novembril]] [[1937]] mõisteti [[§58]]-1a järgi surmanuhtlus ning hukati [[11. november|11. novembril]] [[1937]] [[Leningrad]]is. ==Teoseid== ===Poeem=== *"Veli" ([[1927]]) ===Jutustus=== *"Nõgisalu turbalõikajad" ([[1927]]) *"Mis sündis kevadel" ([[1928]]) ===Luulekogu=== *"Õhtused külad" ([[1928]]) *"Sammud tulevikku" ([[1935]]) *"Mägede harjale", valikkogu ([[1978]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Uno Schultz]] [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2015/3/616 Millal suri Ain Rannaleet?] [[Keel ja Kirjandus]] märts, 2015. {{JÄRJESTA:Rannaleet, Ain}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1937]] d9w2zhgd8ojiyryz0dlkh1wl9szsfs0 0 91973 7191178 7104741 2026-07-11T21:09:03Z ~2026-33657-65 231127 7191178 wikitext text/x-wiki '''Joel Sang''' (sündinud [[15. mai]]l [[1950]] [[Pärnu]]s) on eesti luuletaja, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist.<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Sang lõpetas 1968 [[Tallinna 21. Keskkool]]i, 1974 [[Tartu Ülikool]]i [[eesti filoloogia]] erialal ning 1980 aspirantuuri, kaitstes filoloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Eitus eesti keeles".<ref name="ETBL" /> Ta oli 1974–1975 [[Tallinna 15. Õhtukeskkool]]i õpetaja, 1975–1981 ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] keeleosakonna toimetaja, 1981 [[Tallinna Riiklik Nukuteater|Tallinna Riikliku Nukuteatri]] kirjandusala juhataja, 1982–1985 ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] ja 1986–1987 ajakirja [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] osakonnatoimetaja, 1987–1989 [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] kirjanduse sektori insener, 1989–1993 teadusdirektor ning 1991. aastast kirjastuse [[Vagabund]] toimetaja ja juhataja, 2006–2016 ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] peatoimetaja.{{lisa viide}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.kl.ee/Default.aspx?LangID=1&PageID=50 |vaadatud=2016-08-10 |arhiivimisaeg=2007-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070607094346/http://www.kl.ee/Default.aspx?LangID=1&PageID=50 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.kl.ee/Default.aspx?LangID=1&PageID=49&Redirect2=true |vaadatud=2016-08-10 |arhiivimisaeg=2007-06-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070607092040/http://www.kl.ee/Default.aspx?LangID=1&PageID=49&Redirect2=true |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Looming== Joel Sang on avaldanud keelealaseid artikleid, kirjandusarvustusi ja publitsistikat.<ref name="ETBL" /> Kirjanduslikku tegevust alustas Sang luuletajana nelja autori ühiskogus "[[Närvitrükk]]" ([[1971]]).{{lisa viide}} Ta on kirjutanud laulutekste ja ooperilibretosid ning tõlkinud [[soome keel|soome]], [[inglise keel|inglise]] ja [[vene keel]]est.<ref name="ETBL" /> 1984. aastast kuulub Sang [[Eesti Kirjanike Liit]]u.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 2011 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]{{lisa viide}}<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/18173/joel-sang</ref> ==Isiklikku== Joel Sang on [[August Sang]]a ja [[Kersti Merilaas]]i poeg. Tema õed olid teatri- ja telekunstnik [[Liina Pihlak]] ning lastearst [[Maarja Panov]]. Tema õetütar on [[Kristina Pai]]. ==Teosed== ===Luulekogud=== *"Abisõnad" ([[1983]]) *"Vigade parandus" ([[1988]]) *"Loomariik" (lastelaule, [[1991]]) *"Ohvitseride maja" ([[2008]]) *"Tulge eile meile" (2017) ===Artiklikogud=== * "Päripidi vastukarva. Kirjatöid aastaist 1976–1986" ([[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1987]]) * "Espresso. Valik tööhüpoteese" (kirjutisi aastaist 1987–2010, [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn [[2010]]) ===Teadustöid=== * "Grammar and semantics" (kaasautorid H. Õim, M. Erelt). Tallinn, 1980 * "Eitus eesti keeles" Tallinn, 1983 * "L'estonien d'Estonie et ses "iles"" // "Oral memory & national identity" Tallinn, 1994 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Eesti kirjanike leksikon" Tallinn, 2000, lk 513 * "Eesti entsüklopeedia" 14, lk 458 * Eesti Päevaleht, 19.09.2003 == Välislingid == {{vikitsitaadid}} * [[Ilmar Palli]], [http://paber.maaleht.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=5097 "Suvesära akna taga" (Joel Sanga meenutusi lapsepõlvest Pärnus)], Maaleht 23. veebruar 2006 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Sang, Joel}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] noepxagtzlicq1yi3hcu3t74bx0t2ld 0 92144 7191604 7154229 2026-07-12T11:42:15Z Velirand 67997 + kategooria 7191604 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = | Nimi = Harri Jõgisalu | Pilt = Harri Jõgisalu.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = Harri Jõgisalu Eesti Kirjanike Liidu üldkogul (2011) | Sünninimi = Harri Jõgisalu | Sünniaeg = [[24. august]] [[1922]] | Sünnikoht = [[Korju]], [[Paadrema vald]] | Surmaaeg = [[18. september]] [[2014]] | Surmakoht = | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Tegevusala = lastekirjanik, pedagoog | Haridus = bioloogia- ja keemiaõpetaja | Tegutsemisaastad = | Žanr = [[proosa]] | Kirjandusvool = [[lastekirjandus]] | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Abikaasa = | Allkiri = }} '''Harri Jõgisalu''' (20. maini 1936 '''Harri Konstaabel'''; [[24. august]] [[1922]] [[Korju]], [[Paadrema vald]] – [[18. september]] [[2014]]) oli eesti lastekirjanik ja pedagoog. == Elulugu == [[1936]]. aastal lõpetas Jõgisalu Paadrema algkooli, [[1940]]. aastal Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi. Kahel korral lühikest aega Saksa sõjaväes teeninud, sattus ta [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] kaotajate seas [[1944]]. aastal Venemaale vangi.<ref>Harri Jõgisalu. "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, Faatum 1998. ISBN 9985-856-15-5</ref> Vanglast vabanenud, omandas tulevane kirjanik [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudi]]s aastal [[1955]] bioloogia- ja keemiaõpetaja diplomi. Töötas aastatel [[1947]]–[[1978]] [[Märjamaa keskkool]]is õpetaja ja õppealajuhatajana. Aastast [[1984]] oli ta [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] konsultant. Harri Jõgisalu oli [[Kihnu vald|Kihnu valla]] ja [https://www.marjamaa.ee/aukodanik#2007 Märjamaa valla] aukodanik. ==Looming== Harri Jõgisalu on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Loomingulisse pärandisse kuulub üle 25 raamatu. ==Teoseid== ===Jutud=== *"Käopoja tänu" ([[1967]]) *"Sass ja Jass" ([[1968]]) *"Kärp" ([[1981]]) *"Metsapaharet" ([[1993]]) *"Vesiratta Madis" (2006) ===Etnograafilised lühipalad=== *"Suutäis soolast" ([[1974]]) *"Nõiutud allikas" ([[1974]]) *"Maaleib" ([[1985]]) ===Mälestusraamatud=== *"Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, [[Faatum]] 1998 *""Grand Marinast" Kadriorgu." (Lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg.) Tallinn, Faatum 2007 == Tunnustus == * [[1962]] [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] * [[1982]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Kärp") * [[1986]] Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Maaleib") * [[2001]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3610}}</ref> * [[2013]] [[Eesti looduskaitsemärk]] * [[2013]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jõgisalu, Harri}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2014]] tth901idnarmj62nqmhc9po2zwjv9ra 7191605 7191604 2026-07-12T11:42:35Z Velirand 67997 7191605 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = | Nimi = Harri Jõgisalu | Pilt = Harri Jõgisalu.JPG | Pildisuurus = | Pildi info = Harri Jõgisalu Eesti Kirjanike Liidu üldkogul (2011) | Sünninimi = Harri Jõgisalu | Sünniaeg = [[24. august]] [[1922]] | Sünnikoht = [[Korju]], [[Paadrema vald]] | Surmaaeg = [[18. september]] [[2014]] | Surmakoht = | Pseudonüüm = | Rahvus = eestlane | Tegevusala = lastekirjanik, pedagoog | Haridus = bioloogia- ja keemiaõpetaja | Tegutsemisaastad = | Žanr = [[proosa]] | Kirjandusvool = [[lastekirjandus]] | Tuntud teoseid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Abikaasa = | Allkiri = }} '''Harri Jõgisalu''' (20. maini 1936 '''Harri Konstaabel'''; [[24. august]] [[1922]] [[Korju]], [[Paadrema vald]] – [[18. september]] [[2014]]) oli eesti lastekirjanik ja pedagoog. == Elulugu == [[1936]]. aastal lõpetas Jõgisalu Paadrema algkooli, [[1940]]. aastal Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi. Kahel korral lühikest aega Saksa sõjaväes teeninud, sattus ta [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] kaotajate seas [[1944]]. aastal Venemaale vangi.<ref>Harri Jõgisalu. "Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, Faatum 1998. ISBN 9985-856-15-5</ref> Vanglast vabanenud, omandas tulevane kirjanik [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelises Leningradi Pedagoogilises Instituudi]]s aastal [[1955]] bioloogia- ja keemiaõpetaja diplomi. Töötas aastatel [[1947]]–[[1978]] [[Märjamaa keskkool]]is õpetaja ja õppealajuhatajana. Aastast [[1984]] oli ta [[Eesti NSV Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] konsultant. Harri Jõgisalu oli [[Kihnu vald|Kihnu valla]] ja [https://www.marjamaa.ee/aukodanik#2007 Märjamaa valla] aukodanik. ==Looming== Harri Jõgisalu on kirjutanud filosoofilise põhjaga lühijutte loomadest, lindudest ja lastest ning etnograafilisi lühipalu. Loomingulisse pärandisse kuulub üle 25 raamatu. ==Teoseid== ===Jutud=== *"Käopoja tänu" ([[1967]]) *"Sass ja Jass" ([[1968]]) *"Kärp" ([[1981]]) *"Metsapaharet" ([[1993]]) *"Vesiratta Madis" (2006) ===Etnograafilised lühipalad=== *"Suutäis soolast" ([[1974]]) *"Nõiutud allikas" ([[1974]]) *"Maaleib" ([[1985]]) ===Mälestusraamatud=== *"Valel poolel. Mälestuspilte Parahhino sõjavangilaagrist." Tallinn, [[Faatum]] 1998 *""Grand Marinast" Kadriorgu." (Lisatud Pätsi, Saksa ja Stalini aeg.) Tallinn, Faatum 2007 == Tunnustus == * [[1962]] [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] * [[1982]] [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] ("Kärp") * [[1986]] Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Maaleib") * [[2001]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3610}}</ref> * [[2013]] [[Eesti looduskaitsemärk]] * [[2013]] [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jõgisalu, Harri}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 49bxmyh70evpwo9h37ipcfrzx4yjjjy 0 104726 7191274 7096517 2026-07-12T00:43:55Z Kuriuss 38125 7191274 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib koduseast; perekonna kohta vaata artiklit [[Siga (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Kodusiga | värvus = loomad | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Sow with piglet.jpg | pildi_seletus = Emis põrsaga | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Sõralised]] ''Artiodactyla'' | sugukond = [[Sigalased]] ''Suidae'' | perekond = [[Siga (perekond)|Siga]] ''Sus'' | liik = '''Kodusiga''' | binaarne = ''Sus domestica'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Kodusiga''' ehk '''siga''' (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') on [[liik (bioloogia)|liik]] või alamliik [[sõralised|sõralisi]] perekonnast [[siga (perekond)|siga]]. Täiskasvanud isast siga nimetatakse [[kult|kuldiks]], emast siga aga [[emis]]eks. Noorsiga nimetatakse [[põrsas|põrsaks]] ja veidi vanemat [[kesik]]uks. Kohitsetud isast siga nimetatakse [[orikas|orikaks]]. ==Seakasvatus== {{Vaata|Seakasvatus}} Sigu kasvatatakse enamasti [[toit|toiduks]]. ==Vaata ka== *[[Mangalica]] *[[Sealiha]] *[[Eesti peekon]] *[[Metssiga]] *[[Sea siseelundite supp]] ==Kirjandus== *Siga vajab suvilat ja supelbasseini. [[Uus Eesti]], 25. september 1938, nr. 263, lk. 7. ==Välislingid== {{commons|Category:Sus scrofa domesticus|Kodusiga}} {{vikitsitaadid}} [[Kategooria:Sigalased]] r5ee940d0yj9x7yq1ioua8840ty6uqz 0 108296 7191127 6984114 2026-07-11T17:50:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191127 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Danilo Türk - World Economic Forum Annual Meeting Davos 2010 cropped.jpg|pisi|Danilo Türk (2010)]] '''Danilo Türk''' (sündinud [[19. veebruar]]il [[1952]] [[Maribor]]is) on [[Sloveenia]] [[poliitik]], [[jurist]] ja [[diplomaat]]. Ta oli [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2007]] kuni 22. detsembrini [[2012]] [[Sloveenia president]]. Ta on lõpetanud [[1975]]. aastal [[Ljubljana ülikool]]i õigusteaduskonna. [[1982]]. aastast rahvusvahelise õiguse doktor. [[1984]]. aastast töötas Danilo Türk ÜRO juures. Aastal 1992 sai ta Sloveenia esimeseks suursaadikuks [[ÜRO]] juures, 1990. aastate lõpus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] esimeheks. [[2000]]–[[2005]] töötas ta ÜRO peasekretäri abina poliitilistes küsimustes. 2005. aastast oli Türk Ljubljana ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kateedri juhataja. ==2007. aasta presidendivalimised== Presidendivalimiste esimeses voorus [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2007]] jäi teiseks ning pääses edasi koos [[Lojze Peterle]]ga teise vooru. Teises voorus [[11. november|11. novembril]] [[2007]] ta võitis, olles kogunud 68,03% häältest. <ref>{{Netiviide |url=http://volitve.gov.si/vp2007/ |pealkiri=Sloveenia valimiskomisjon, 2007 a valimised |vaadatud=2012-05-26 |arhiivimisaeg=2012-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120423184400/http://volitve.gov.si/vp2007/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==2012. aasta presidendivalimised== 2012. aasta presidendivalimiste teises voorus 2. detsembril 2012 kaotas Türk ülekaalukalt [[Borut Pahor]]ile, kes valiti Sloveenia uueks presidendiks. == Viited == {{reflist|2}} ==Välislingid== * [https://archive.today/20121212004038/http://www.un.int/slovenia/turk.html#selection-67.0-67.162 Elulookirjeldus ÜRO kodulehel] (arhiveeritult) (''inglise keeles'') * [https://archive.today/20121205023129/http://www.daniloturk2012.si/ Presidendivalimiste kampaania koduleht] (arhiveeritult) (''sloveeni ja inglise keeles'') {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Janez Drnovšek]] | nimi=[[Sloveenia president]] | aeg= [[2007]]–[[2012]] | järgnev= [[Borut Pahor]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Türk, Danilo}} [[Kategooria:Sloveenia presidendid]] [[Kategooria:Sloveenia juristid]] [[Kategooria:Ljubljana ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] bx733nj47hras588871rcjkf5o6yir9 0 110277 7191608 6974028 2026-07-12T11:44:17Z Velirand 67997 + kategooria 7191608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KE Eldar Efendijev.jpg|pisi|Eldar Efendijev 2011. aastal]] '''Eldar Efendijev''' ([[aserbaidžaani keel|aserbaidžaanipäraselt]] '''Eldar Əfəndiyev'''; sündinud [[29. juuni|29. juunil]] [[1954]] [[Tallinn]]as) on [[aserid|aseri]]<ref>{{Netiviide |url=http://azeri.ee/index.php?language=ee&page=sl&id=119&limit=71&cat=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-01-20 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304223603/http://azeri.ee/index.php?language=ee&page=sl&id=119&limit=71&cat=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> päritolu Eesti poliitik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Narva 6. Keskkool]]i [[1971]] ning [[Herzeni-nim Leningradi Riiklik Pedagoogikainstituut|Herzeni-nim Leningradi Riikliku Pedagoogikainstituudi]] ajaloo erialal [[1976]]. ==Töökäik== Efendijev töötas tehases [[Baltijets]] treialina 1971–[[1972]] ning [[Narva muuseum]]is teadurina 1976–[[1978]], filiaali juhatajana 1978–[[1979]] ning direktorina 1979–[[1999]] ja [[2001]]–[[2002]]. ==Poliitiline tegevus== Efendijev on [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige alates 1997. Ta oli [[Narva Linnavolikogu]] liige 1996–1999, 2001–2002 ning Narva [[linnapea]] 1999–[[2000]]. Efendijev oli [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu]] ja [[XII Riigikogu]] liige. Ta oli rahvastikuminister [[Siim Kallase valitsus]]es 2002–[[2003]]. ==Tunnustus== *[[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] 2006 *[[Aserbaidžaan]]i orden Sõprus («Dostluq» Ordeni) 2011 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Efendijev, Eldar}} [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] k2887sfgqjvq52yaq7nd4agsrdo2jbf 7191611 7191608 2026-07-12T11:47:27Z Velirand 67997 7191611 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KE Eldar Efendijev.jpg|pisi|Eldar Efendijev 2011. aastal]] '''Eldar Efendijev''' ([[aserbaidžaani keel|aserbaidžaanipäraselt]] '''Eldar Əfəndiyev'''; sündinud [[29. juuni|29. juunil]] [[1954]] [[Tallinn]]as) on [[aserid|aseri]]<ref>{{Netiviide |url=http://azeri.ee/index.php?language=ee&page=sl&id=119&limit=71&cat=6 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-01-20 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304223603/http://azeri.ee/index.php?language=ee&page=sl&id=119&limit=71&cat=6 |url-olek=ei tööta }}</ref> päritolu Eesti poliitik. ==Haridus== Ta lõpetas [[Narva 6. Keskkool]]i [[1971]] ning [[Herzeni-nim Leningradi Riiklik Pedagoogikainstituut|Herzeni-nim Leningradi Riikliku Pedagoogikainstituudi]] ajaloo erialal [[1976]]. ==Töökäik== Efendijev töötas tehases [[Baltijets]] treialina 1971–[[1972]] ning [[Narva muuseum]]is teadurina 1976–[[1978]], filiaali juhatajana 1978–[[1979]] ning direktorina 1979–[[1999]] ja [[2001]]–[[2002]]. ==Poliitiline tegevus== Efendijev on [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige alates 1997. Ta oli [[Narva Linnavolikogu]] liige 1996–1999, 2001–2002 ning Narva [[linnapea]] 1999–[[2000]]. Efendijev oli [[X Riigikogu|X]], [[XI Riigikogu]] ja [[XII Riigikogu]] liige. Ta oli rahvastikuminister [[Siim Kallase valitsus]]es 2002–[[2003]]. ==Tunnustus== *[[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] 2006 *[[Aserbaidžaan]]i orden Sõprus («Dostluq» Ordeni) 2011 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Efendijev, Eldar}} [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti rahvastikuministrid]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 59ixikrefvpzz2amwb09gfwlbht9yfm 0 118077 7191467 6853545 2026-07-12T09:23:41Z Velirand 67997 + kategooria 7191467 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on botaanikust, karikaturisti kohta vaata artiklit [[Kukrõniksid]].}} [[Pilt:Porfiry Krylov 1900-10.jpg|thumb]] '''Porfiri Krõlov''' (vene Порфирий Никитич Крылов; [[13. august]] (vkj. 1. august) [[1850]] Sagaiskoje, [[Jenissei kubermang]] – [[27. detsember]] [[1931]] [[Tomsk]]) oli vene botaanik, [[geobotaanika]] rajajaid Venemaal. Õppis [[Kaasani ülikool]]is. Ta uuris [[Uuralid|Uuralite]] ja [[Siber]]i floorat. Alates 1917. aastast oli [[Tomski ülikool]]i professor. Krõlov rajas Tomski botaanikaaia. Krõlov avaldas üle 60 teadusliku töö. Tema suurimad teosed on "Altai ja Tomski kubermangu floora" (7 köidet 1901–1914) ja "Lääne-Siberi floora" (12 köidet 1927–1964), milles on 1800 taimeliigi kirjeldused. == Välislingid == {{DEFAULTSORT:Krõlov, Porfiri}} [[Kategooria:Venemaa botaanikud]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1850]] [[Kategooria:Surnud 1931]] cwyg1syfj6707xvr8ebxrwzthom2y39 0 119190 7191066 6702173 2026-07-11T14:34:47Z Trebors 57925 7191066 wikitext text/x-wiki '''Ülo Purde''' (sündinud [[4. detsember]] [[1921]]<ref name="tyg2000"/> – [[1999]]) oli eesti õpetaja ja koolijuht. Ta oli [[1954]]–[[1966]] [[Tallinna Polütehnikum]]i ajalooõpetaja, [[1966]]–[[1972]] [[Tallinna 20. Keskkool]]i direktor. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tyg2000">Ene Liivaste, ''Tallinna Ühisgümnaasium 1920-2000'' (Tallinn, 2000), lk 66.</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Emilie Pertels]]|nimi=Tallinna 20. Keskkooli direktor|aeg=[[1966]] – [[1972]]|järgnev= [[Aksel Koppel]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Purde, Ülo}} [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1999]] 9dmau0bdeosb5p2yl1lwys0krne5i9a 0 119192 7191599 7134425 2026-07-12T11:38:04Z Velirand 67997 + kategooria 7191599 wikitext text/x-wiki '''Emilie Pertels''' ([[27. veebruar]] [[1904]] [[Narva]] – [[10. juuli]] [[1986]]) oli eesti õpetaja ja koolijuht. ==Elulugu== Pertelsi vanemad asusid elama 1907. aastal [[Peterburi kubermang]]u. Isa rentis veski, mille ostis 1914. aastal päriseks. Emilie õppis 1920. aastast [[Peterburi ülikool|Petrogradi ülikooli]] tööliste fakulteedi Eesti osakonnas ja 1922–1923 õpetajakursustel, kus omandas algkooliõpetaja kutse, 1928–1931 Leningradi Eesti Pedagoogilises Tehnikumis ja 1939–1948 kaugõppijana [[Leningradi Herzeni-nimeline Instituut|Leningradi Herzeni-nimelises Pedagoogilises Instituudis]], kus omandas keskkooli ajalooõpetaja kutse.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kalmistuportaal |url=https://www.kalmistud.ee/burial-place/ABjaqROjegJ3 |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=www.kalmistud.ee}}</ref> Pertels töötas aastatel 1923–1926 õpetajana [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] koolides, elas 1926. aastast (pärast abiellumist) [[Peterburi|Leningradis]], oli 1931–1942 algklasside õpetaja mitmes Leningradi koolis, 1942–1945 Leningradi 10. Lastekodus, millega evakueerus [[Kuibõšev|Kuibõševi]], vanemkasvataja, 1945–1948 Leningradis samas koolis, kus enne sõda, õpetaja, 1948–1949 [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] ajalooõpetajana ja 1949–1953 direktor (tema ametiajal hakati pidama lõpukella aktust), 1953–1954 [[Eesti NSV Haridusministeerium|Eesti NSV Haridusministeeriumis]] kõrgemate koolide ja pedagoogiliste koolide osakonna juhataja, 1954–1966 [[Tallinna 20. keskkool]]i direktor.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 detsember 1950 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19501208.2.11&srpos=3&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22emilie+pertels%22------------ |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Pertels oli [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]], [[Tallinna Kesklinna Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee|Eesti NSV Vabariikliku Rahukaitsekomitee]] liige, aastatel 1949–1954 [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] ja hiljem Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TPedI) õppejõud, õpetas TPedI-s NSV Liidu ajalugu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 16 august 1951 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19510816.2.19&srpos=5&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22emilie+pertels%22------------ |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 20 oktoober 1959 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19591020.2.11&srpos=7&e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22emilie+pertels%22------------ |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Emilie Pertels |url=https://www.real.edu.ee/ajatelg/emilie-pertels.html |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=www.real.edu.ee}}</ref> == Tunnustus == * 1950 – [[Tööpunalipu orden]]<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} == Artiklid == * Emilie Pertels. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=sadelasteleht19500907.2.3&srpos=2&e=-------et-25--1-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22emilie+pertels%22------------ Alustage kohe täie pingega!] [[Säde]], 7. september 1950 == Välislingid == * A. Annusson. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19500429.2.27&srpos=1&e=-------et-25--1-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22emilie+pertels%22------------ Esimese mai väärikas vastuvõtt] [[Õhtuleht]], 29. aprill 1950 * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudeopetaja19501208.1.1&srpos=4&e=-------et-25--1-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22emilie+pertels%22------------ Koolid ja õpetajad valimiste eel] [[Nõukogude Õpetaja]], 8. detsember 1950 * O. Merimaa. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=edasi19570403.2.5&srpos=156&e=-------et-25--151-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22e.+pertels%22------------ Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee IV pleenum] [[Postimees|Edasi]], 3. aprill 1957 * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=spordileht19651011.2.27&srpos=164&e=-------et-25--151-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22e.+pertels%22------------ Haridusorganid, miks see nii on?] [[Spordileht]], 11. oktoober 1965 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Albert Kiitam]]|nimi=Tallinna 2. Keskkooli direktor|aeg=[[1949]]–[[1953]]|järgnev= [[Aleksei Tsõgankov]]}} {{lõpp}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ellen Kuum]]|nimi=Tallinna 20. Keskkooli direktor|aeg=[[1954]]–[[1966]]|järgnev= [[Ülo Purde]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Pertels, Emilie}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1986]] m6jfimv8nri1qlgoup4fkpfbs9trmjt 0 124232 7191240 7113218 2026-07-11T23:22:20Z Kuriuss 38125 7191240 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Väeüksus |nimi= Eesti SS-leegion<br>''SS-Legion (Estnisch)'' (<small>[[saksa keel]]es</small>)<br> '''Eesti SS-vabatahtlike leegion''' <br>(''Estnische SS-Freiwilligen Legion'')'' (<small>[[saksa keel]]es</small>) |pilt= |pildiallkiri= |aeg= Eesti SS-leegion<br>01.10.1942 – 31.03.1943<br>Eesti SS-vabatahtlike leegion <br>31.03.1943 – 05.05.1943<ref name="kultuur.elu.ee">[[Hanno Ojalo]], [http://kultuur.elu.ee/ke520_leegion.htm Välgumärgiga eestlased – kes nad olid?], Kultuur ja Elu, 2/2015</ref><br> august 1942 – mai 1945 |riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] |kuuluvus=[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|25px]] [[Relva-SS]] |haru= |ülesanne= |suurus= |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |tähtpäevad= }} '''Eesti SS-leegion''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] [[Relva-SS|Relva-SS-i]] vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus. Relva-SS-i välismaa vabatahtlike väeosi käsitleti sakslaste poolt justkui millegi [[Võõrleegion|Prantsuse võõrleegion]]i taolisena – sealt ka nimetus ''leegion.''<ref name="InHV9" /> Eesti SS-leegioni<ref name="kultuur.elu.ee" /> koondnimetuse all tegutsesid<ref name="dea.digar.ee">[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1975/01/01/2 Eesti üksused ja nende välipostinumbrid], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 jaanuar 1975</ref> eestlastest moodustatud SS-väeosad augustist [[1942]] maini 1943. Eesti Leegion või Eesti SS-leegion oli siiski nende väeosade ajakirjanduses esinev nimetus, sellise ametliku nimega sõjaväeosa pole kunagi eksisteerinud. Mais 1943 formeeriti väeosa [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]]iks (''SS-Freiwilligen Brigade'' (Estnisch), mis koosnes juba 6 [[pataljon]]ist ja tugiüksustest. SS-leegioni koosseisu kuulus formeerimiskava kohaselt kolm jalaväe[[pataljon]]i (12 [[kompanii]]d) ja tugiüksused. {{Sisukord paremale}} [[Pilt:Estonian Legion recruiting point.jpg|pisi|Eesti Leegioni vabatahtlikkude registreerimise punkt. September 1942]] == Leegioni moodustamine, 1942 == Kevadel 1941 algas mittesaksa vabatahtlikest koosnevate [[Relva-SS|Relva-SS-i]] üksuste loomine. Eeskätt tulid siin kõne alla nn [[Germaanlased|germaani rahvad]], kes olid selleks [[SS]]-i juhtkonna jaoks rassiliselt sobivad. Kava luua suuremad eestlastest koosnevad üksused ning nende alusel taastada Eesti armee, tekkis eestlastest ohvitseridel juba 1941. aasta sõjasuvel. Sakslased seisid sellele esialgu otsustavalt vastu, kuid [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] kantud kaotused sundisid neid oma seisukohti revideerima. Augusti keskpaigaks 1942 jõudsid Saksa riigi- ja SS-i juhi (Hitler, Himmler, Rosenberg) Eesti leegioni loomises kokkuleppele. Olulise tähtsusega oli siinjuures ka see, et Saksa armee alluvuses tegutsevate eesti [[julgestusgrupp]]ide (''Sicherungs-Gruppen'') sõdurite teenistuslepingud lõppesid 1. septembril 1942 ja Saksa sõjaväe juhtkond oli huvitatud eesti sõdurite edasi võitlemisest.<ref name="cUlJg" /> [[Tallinna vallutamine (1941)|Tallinna Saksa vägede okupeerimise]] aastapäeval [[28. august]]il [[1942]] teatas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Eesti]] [[kindralkomissar]] [[Sturmabteilung|SA]]-[[Obergruppenführer]] [[Karl Siegmund Litzmann]], et [[Adolf Hitler]] on andnud loa moodustada [[Relva-SS]]-i alluvuses Eesti Leegion. Litzmann kutsus eesti noori vabatahtlikult leegioniga ühinema.<ref name="x0Dqc" /> Mehi värvati algul [[idapataljonid|ida]]- ja [[politseipataljonid]]est. Leegion pidi tulema [[Rügement|rügemend]]isuurune ning koosnema kolmest [[pataljon]]ist (igas neli [[kompanii]]d) ja raskegranaadiheitja- ja [[tankitõrjekompanii]]st. Leegioni astujate esimene kokkukoondmine toimus Pihkvas. Leegioni väljaõpe toimus [[Poola]]s [[Kraków]]i lähedal Tatra eelmäestikus asuvas [[Dębica]]st umbes 25 km kaugusel asunud väljaõppelaagris (''SS-Truppenübungplatze "Heidelager"'').[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101III-Weyer-024-05A, Fritz Klingenberg (r.).jpg|pisi|Franz Augsberger (vasakul) ja [[Fritz Klingenberg]]]] Adolf Hitler andis 29. septembril 1942 ametliku loa Eesti SS-leegioni moodustamiseks 1. oktoobrist 1942 ([[SS-i Peaamet]]i päevaraamat nr 5960/42, 29. september 1942<ref name="Bc7Ek" />). Eestlastest ohvitserid (80 meest) saadeti täienduskoolitusele [[Bad Tölz]]i SS-sõjakooli. [[Allohvitser]]ide väljaõppekohaks sai Poseni ([[Poznan]]) SS-sõjakool, [[radist]]id saadeti [[Potsdam]]i ja [[tankitõrje]]mehed [[Holland]]isse [[Hilversum]]i [[sõjakool]]i. Moodustati leegioni 1. rügemendi (''1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment'') staap koos I pataljoniga. 20. oktoobril 1942 määrati Eesti Leegioni 1. rügemendi ülemaks [[Obersturmbannführer|kolonelleitnant]] [[Franz Augsberger]] ja I pataljoni ülemaks [[Hauptsturmführer|kapten]] [[Georg Eberhardt]]. 1942. aasta lõpus oli Eesti SS-leegionis 969 meest (37 ohvitseri, 175 allohvitseri ja 757 võitlejat), kes 13. veebruaril 1943 andsid sõdurivande.<ref name="BaoNw" /> ===Leegioni juhtkond ja koosseis=== *1. rügemendi ülem: [[Obersturmbannführer|kolonelleitnant]] [[Franz Augsberger]] *[[Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"|I pataljon]] (saksa keeles ''1/I Bataillon'') – pataljoniülem [[Hauptsturmführer|kapten]] [[Georg Eberhardt]] **1. kompanii (saksa keeles ''1/I 1. Kompanie'') – kompaniiülem (01.10.1942–04.04.1943) SS-[[Obersturmführer]] [[Jakob Ottinger]] (1912–2007<ref>[https://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=113446 SS-Obersturmführer Jakob Ottinger], Axis History Forum</ref>), SS-[[Hauptsturmführer]] [[Elmar Lang]], SS-[[Hauptsturmführer]] [[Jaan Raudsoo]] (langes 21.07.43) **2. kompanii – kompaniiülem SS-[[Untersturmführer]] [[Bernhard Langhorst]], SS-[[Hauptsturmführer]] [[Adolf Nader]] **3. kompanii – kompaniiülem SS-[[Obersturmführer]] [[Fritz von Böckmann]] **4. kompanii (''schwere'') – kompaniiülem SS-[[Obersturmführer]] [[Karl Silberleitner]] *II pataljon (saksa keeles ''1/II Bataillon'') – pataljoniülem [[Obersturmführer|leitnant]] [[Kurt Halwachs]] **5. kompanii **6. kompanii **7. kompanii **8. kompanii *III pataljon **9. kompanii **10. kompanii **11. kompanii **12. kompanii *Pioneerikompanii (''Pioniere Kompanie'') – kompaniiülem [[Obersturmführer|leitnant]] [[Kurt Schärpf]] *Tankitõrjekompanii (''Panzerjäger Kompanie'') *Suurtükikompanii (''Artillerie Kompanie'') 1943. aasta aprillis viidi Eesti SS-leegioni I Pataljon [[5. SS-Soomusdiviis "Wiking"|5. SS-Soomusdiviisi Wiking]] koosseisu kui [[Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"|Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon Narva]] ([[saksa keel]]es ''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon Narwa''). ==I pataljon, Pataljon Narva == {{Väeüksus |nimi= Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljon "Narva"<br>(''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narwa"'' (<small>[[saksa keel]]es</small>)) |pilt= Logo-WaffenSS.jpg |pildisuurus=240px |pildiallkiri= Relva-SS-i logo |aeg= veebruar 1943 – märts 1944 |riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] |kuuluvus=[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|25px]] [[Relva-SS]] [[5. SS-Soomusdiviis Wiking]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[pataljon]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= ''[[Sturmbannführer]]'' [[Georg Eberhardt]] |tähtpäevad= }} Kuna Saksa vägedel oli [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] raske olukord, moodustati 23. märtsil 1943 leegioni 1. pataljonist, mis koosnes põhiliselt leegioni esimestest vabatahtlikest, motoriseeritud [[Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"|pataljon Narva]] (''Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Batallion "Narwa")'' ning liideti 5. SS-tankidiviisiga Wiking, kus nad vahetasid välja kodumaale siirduva Soome SS-pataljoni. Pataljon Narva saadeti [[4. aprill]]il 1943 Wikingi diviisi koosseisus Ukrainasse, kus lahingväljaõpe kestis veel mitu kuud. Pataljon sai tuleristsed juulis 1943 Ida-Ukrainas Izjumi lähedal Andrejevka küla juures. See lahing oli osa Kurski kaare suurlahingust. 19.–21. juulini ründas neid tankide toetusel kuus Nõukogude jalaväepolku (üle 20 000 mehe ja 115 tanki). Ränki kaotusi kandes lõi pataljon Narva kõik rünnakud tagasi. Lahingu lõppedes suitses eestlaste positsioonide ees üle saja tanki. Pataljon Narva kaotas 76 meest langenutena, sealhulgas pataljoniülema Georg Eberhardti, ning ligi pool koosseisust haavatutena. Saksa väegrupi Süd kontrollkomisjoni akti kohaselt jäi Narva pataljoni ette lahinguväljale maha üle 9000 ründaja laiba ja 113 tanki rusud. Pataljoni Narva võitlejaid autasustati Izjumi lahingu eest 35 II klassi ja 4 I klassi [[Raudrist]]iga.<ref name="y4QAD" /> 12.–19. augustini 1943 osales pataljon lahingutes Hadnitsa juures Harkovi lähedal. Pärast neid lahinguid oli rivvi jäänud kõigest 157 meest. 7. septembril alustati Harkovi juurest taandumist läände, kattes koos Wikingi diviisiga Saksa 8. armee taganemist. 21. ja 22. septembril mindi Tšerkassõ lähedal mööda pontoonsilda üle Dnepri ja jäädi kaitsele jõe läänekaldale.<ref name="uHKc9" /> Pataljon sai korduvalt täiendust. Detsembris 1943 saadeti [[Debica väljaõppelaager|Debica väljaõppelaagrist]] täienduseks 500 väljaõpetamata noort, kes polnud sooritanud ainsatki lasku. Jaanuari lõpul 1944 sattus pataljon koos teiste Saksa väeosadega (Saksa 8. armee 11. ja 42. armeekorpus) [[Tšerkassõ kott]]i. Kokku jäi piiramisrõngasse 56 000 Saksa poolel võidelnud sõdurit. 16.-17. veebruaril 1944 õnnestus umbes poolel neist kolmes kolonnis liikudes kotist välja murda, kusjuures pataljon Narva liikus vasakpoolse kolonni eesotsas. Läbimurdeteekonna pikkus oli 8–13&nbsp;km, kuid see tuli läbi teha lahingutega ja lõpuks ületada kitsas ning kiirevooluline jääkülma veega Gnõlõi Tikitši jõgi. Eestlaste kaotused oli rängad, pataljonis jäi rivvi ainult sadakond meest. Ellujäänud saadeti kolmeks nädalaks Poolasse puhkusele, kus pataljon eraldati diviisi Wiking koosseisust ning saadeti ümberformeerimisele. 20. märtsil jõudis pataljon Tallinna (172 Tserkassõ kotist väljamurdnud meest, nendest 35 viimasest, 500-mehelisest täiendusest), kus toimus väeosa pidulik vastuvõtt ja paraad [[Vabaduse väljak]]ul. Osa lahingutegevuses haavata saanuid evakueeriti lahingupiirkonnast juba varem ja nad liitusid väeosaga pärast paranemist.<ref name="ctaVI" /> Pataljon allutati [[20. Eesti SS-diviis]]ile ja saadeti Tallinna ümbrusse formeerimisele ja väljaõppele. Pataljoni Narva tuumikust moodustati 20. Eesti SS-diviisi [[20. Üksik SS-jalaväepataljon]] (''20. SS-füsiljeerpataljon'') ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest, 300 [[Kehra]]st ja 300 [[Alavere]]st. 4. juunil 1944 suunati 20. jalaväepataljon Narva rindele. Kokku kuulus (märtsist 1943 märtsini 1944) pataljoni Narva üle 1400 eestlase.<ref name="TtY1Y" /> {{Vaata|Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"#Lahingud Ukrainas}} ==Eesti SS-vabatahtlike brigaad== {{Väeüksus |nimi= Eesti SS-vabatahtlike brigaad<br> ''Estnische SS-Freiwilligen-Brigade'' (<small>[[saksa keel]]es</small>)<br>3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad<br>''3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade'' (<small>[[saksa keel]]es</small>) |pilt= |pildiallkiri= |aeg= Eesti SS-vabatahtlike brigaad<br> mai 1943 – oktoober 1943<br>3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad<br>oktoober 1943 – 24. jaanuar 1944<ref name="dea.digar.ee">[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1975/01/01/2 Eesti üksused ja nende välipostinumbrid], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1. jaanuar 1975</ref> |riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] |kuuluvus=[[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|25px]] [[Relva-SS]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[brigaad]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= }} Pärast leegioni I pataljoni rindele saatmist jätkati leegioni isikkoosseisu suurendamist eesmärgiga teha sellest rügemendisuurune väeosa. Väeosa täiendati laialisaadetud [[33. Kaitsepataljon|33.]], [[36. Kaitsepataljon|36.]], [[39. kaitsepataljon]]i ja [[Politseipataljon Ostland|politseipataljoni Ostland]] isikkoosseisuga. [[24. veebruar]]il [[1943]] kuulutati [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis]] välja aastatel 1919–1924 sündinud meeste mobilisatsioon [[Reichsarbeitsdienst|Saksa tööteenistusse]]. Mobiliseerituile anti luba "valida" tööteenistuse ja SS-leegioni astumise vahel. 1943. aastal värvati [[Relva-SS]]-i 5002 meest ning leegionis olevate meeste arv ületas [[leegion]]is ettenähtud võitlejate arvu. 1943. aasta maiks moodustati uuesti leegioni 1. rügemendi I pataljon ja ka 2. rügement. 5. mail 1943 andis SS-i juhtimise peaameti (Relva SS-i ülemjuhatus) ülem Hans Jüttner korralduse Eesti SS-vabatahtlike brigaadi formeerimiseks. Brigaad formeeriti pärast Narva pataljoni rindele saatmist [[Dębica]] väljaõppelaagrisse jäänud meeste ja 1943. aasta kevadmobilisatsiooniga Eestist Dębicasse saadetud nekrutite baasil. 27. märtsil 1943 andis Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe korralduse Eesti ohvitseridele ja allohvitseridele astuda vabatahtlikult Eesti Leegioni. Järgnevalt võeti arvele kõik ohvitserid, kes teenisid politseis, [[Eesti Omavalitsus|Eesti Omavalitsu]]se asutustes, [[Omakaitse]]s ja väljaspool avalikku sektorit. 1943. aasta juulis oli neid kokku 221 meest. Esimestena saadeti juuli esimesel poolel leegioni [[Eesti Julgeolekupolitsei ja SD|Eesti Julgeolekupolitsei]] ohvitserid (57st arvelevõetust 31 meest, 18 said ajapikenduse). Juuli keskel andis väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja, kellele muuhulgas allus ka Eesti Omakaitse, korralduse kõigile Omakaitse ohvitseridele, kes olid vallalised ja kuni 29-aastased, astuda vabatahtlikult leegioni. Eesti Julgeolekupolitseis teeninud [[Eduard Raig]]i järgi sai leegion ainuüksi politseist ja julgeolekupolitseist 250 ohvitseri ja allohvitseri.<ref name="6YVrl" /> 26. oktoobril 1943 kuulutas [[Eesti Omavalitsus]]e direktor [[Hjalmar Mäe]] välja 1925. aastal sündinud Eesti Vabariigi kodanike otsese [[mobilisatsioon]]i leegioni, mille tulemusena see täienes 3375 mehe võrra ning sama aasta 10. detsembril 1924. aastal sündinute mobilisatsiooni. 1944. aasta alguseks oli leeginäride arv tõusnud 11 000 meheni.<ref name="qr85h" /> 1943. aasta oktoobri lõpul seisis ees rindeleminek ning eesti brigaad nimetati 22. oktoobril 1944 ümber 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaadiks. 1. ja 2. grenaderirügement nimetati ümber 42. ja 43. grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon). 1943. aasta oktoobri lõpul suunati kahe rügemendi (1. ja 2. grenaderirügement, milles mõlemas kaks [[jalaväepataljon]]i) suurune [[Eesti SS-vabatahtlike brigaad]] pärast kaheksakuulist väljaõpet praeguse Pihkva oblasti ja Valgevene piirile, kus võideldi partisanivastase [[Operatsioon Heinrich|operatsiooni "Heinrich"]] käigus Nedzerdo ja [[Mešno järv]]e kallastel "[[Rossono vabariik|Rossonõ vabariigi]]" soveti[[partisan]]idega. Operatsioon "Heinrich" kestis 1.–8. novembrini 1943, mille käigus eesti brigaad ründas Idritsa juurest lõunasse. 42. rügemendi ülesanne oli tungida edasi ja murda vastase kaitsest läbi ning 43. rügement pidi tegelema vallutatud ala vaenlasest puhastamise ning piirkonna julgestamisega. Pärast nädal aega kestnud võitlust jõudis brigaad Rossonõ lähedal olevasse Albrehtovo külla. 3. novembril alustas Punaarmee suurpealetungi lähedal asuvale Nevelile, 8. novembril "Heinrich" peatati. 10. novembril liideti eesti brigaad võitlusgrupiga "Jeckeln" (SS- und Polizei-Kampfgruppe General Jeckeln), allutati 16. armeele ja saadeti rindele kinnikülmunud Neštšarda järve läänekaldale ja sellest lõuna pool olevale metsapiirkonda. Eestlastel õnnestus vaenlase pealetung seisma panna. 1943. aasta detsembri keskpaigas brigaad lahutati võitlusgrupist "Jeckeln" ja allutati Saksa 132. jalaväediviisile ning saadeti rindele Drissa jõe ja Neštšarda järve vahelisele alale. Jaanuaris 1944 asus 45. rügement rindel Drissa jõe ja Neštšarda järve lõunaosa vahel, 46. rügement asus Bulininos. Brigaadi staap koos 53. suurtükipataljoniga ja välihospidaliga asus Albrehtovo külas. Seisuga 31.12.1943 oli rindel olevas brigaadis 5099 meest. 23. jaanuaril 1944 loodi brigaadi tagalas Drissas reservpataljon. Jaanuari teisel poolel saadeti Debica õppelaagrist brigaadi 2000 peamiselt 1925. aastal sündinud meest. Kokku oli jaanuari lõpul 1944 Neveli all eesti brigaadis umbes 7000 meest. Brigaadi komandör Neveli all oli [[Franz Augsberger]] ja staabiülem SS-Obersturmbannführer [[Emil Rehfeldt]]. 45. rügemendi ülem oli novembrini 1943 SS-Standartenfüher [[Henn-Ants Kurg]], pärast tema haavatasaamist SS-Obersturmbannfüher [[Paul Vent]]. 46. rügementi juhtis SS-Standartenführer [[Juhan Tuuling]].<ref name="X50Df" /> {{Vaata|Eesti SS-vabatahtlike brigaad}} ==SS-leegionist SS-diviisiks== {{Väeüksus |nimi= 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis<br>''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division''<br>20. Relva[[grenader]]ide SS-diviis (1. eesti)<br>''20. Waffen-Grenadier-Division der SS (Estnische Nr. 1)'' |pilt=Estonian Division.jpg|pildisuurus=150px |pildiallkiri= Eesti diviisi [[embleem]] |aeg= 20. Eesti SS-vabatahtlike diviis,<br/>24. jaanuar 1944 – 26. mai 1944<br/>20. Relva[[grenader]]ide SS-diviis (1. eesti), <br/>26. mai 1944 – mai 1945<ref name="dea.digar.ee" /> |riik=[[Pilt:Flag of the NSDAP (1920–1945).svg|25px]] [[Suursaksa Riik]] |kuuluvus= [[Pilt:Flag Schutzstaffel.svg|25px]] [[Relva-SS]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=diviis |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= [[Franz Augsberger]]<br/>[[Alfons Rebane]]<br/>[[Berthold Maack]] |tähtpäevad= }} 1944. aasta alguses täiendati SS-leegioni seni [[Wehrmacht]]is teeninud saksa sõduritega ja Eesti [[Politseipataljonid]]e jõududega. Lisaks senisele kahele Eesti SS-brigaadi rügemendile moodustati [[658. Eesti Pataljon|658.]], [[659. Eesti Pataljon|659.]] ja [[660. Eesti Pataljon]]ide vabatahtlike ja Wehrmachti pataljonide baasil, kolmas – 47. rügement. [[24. jaanuar]]il [[1944]] nimetati uus kolmest rügemendist moodustatud täiskoosseisuline [[diviis]] ametlikult '''[[20. eesti diviis|20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]'''iks. 8. veebruaril vahetati 20. diviis Neveli rindel välja ja saadeti Eestisse.<ref name="eyRTn" /> {{vaata|20. eesti diviis|Sõjategevus Eestis (1944)}} == 20. Eesti SS-diviis Sileesias== Sügisel 1944. saadeti Saksamaale jõudnud eesti väeosade liikmed väeliigist olenemata Neuhammeri õppelaagrisse Põhja-Sileesias Bunzlau linna lähedal. Lisaks Eesti SS-Diviisi sõjameestele koguti sinna ka lisaks ka omakaitselased, kindralinspektuuri töötajad, piirikaitserügementide võitlejad, politseipataljonlased, tööteenistuslased ja lennuväelased. Neuhammerisse saadi kokku 11 000 eestlast, lisaks liideti diviisiga ka 2400 sakslast (150 ohvitseri, 750 allohvitseri ja 1600 sõdurit). Väljaõpe laagris pidi kestma pool aastat kuni 1. aprillini 1945, kuid 12. jaanuaril 1945 alanud Punaarmee suurpealetungi tõttu väljaõpe peatati 20. jaanuaril 1945. 22. jaanuaril lahkus laagrist 45. rügement ning järgmisel päeval 46. ja suurtüki rügement. Diviisi allutati 17. armee 8. armeekorpusele ja saadeti hävitama üle Oderi jõe tunginud Punaarmee sillapead Oppelni lähedal. Ägedate lahingute tulemusena suudeti Oderi läänekaldale tunginud Punaarmee sillapead likvideerida. Diviisi komandör Augseberger sai selle eest 8. märtsil Rüütliristi. Kuid märtsi algul võeti 20. diviis koos veel nelja Saksa diviisiga Punaarmee poolt Oppelni all piiramisrõngasse. 16. märtsil sai 20. diviis korralduse piiramisrõngast välja murda. See õnnestuski 19. märtsil Ziegenhalsi juures. Samal päeval langes diviisiülem Augsberger, kelle auto sai tankimürsust täistabamuse. Diviisi juhtimise võttis üle Alfons Rebane. 80%-l diviisi võitlejaist õnnestus kotist välja murda, kuid maha tuli jätta raskerelvad ja autod. 23. märtsil saadeti ellujäänud mehed Bolkenheini juurde ümberformeerimisele. Diviisi uueks ülemaks nimetati senine 26. SS-diviisi (2. Ungari diviis) komandör SS-Oberführer Berthold Maack. 15. aprillil saadeti 17. armee 8. armeekorpusele allutatud diviis uuesti Schönau juures rindele. 20. aprillil saadeti diviis Tšehhoslovakkia piiril asuvasse mägisesse Goldberg-Hirschbergi piirkonda, kus viibiti sõja lõpuni mais 1945. Seal rindelõigus käis vaikne positsioonisõda, kus ei toimunud enam suuremaid lahinguid.<ref name="fJtzZ" /> == 20. Eesti SS-diviis Tšehhimaal== 7. mail sai diviis käsu rindelt tagasi tõmbuda. 45. rügement lahkus esimesena, kuna 46. rügement kaitses taganemist. Taganemisteekond kulges läbi Tšehhimaa marsruudil Hirschberg–Turnau–Pilsen (Jelenia Gora – Turnow – Plzen). 8. mail taganes diviis veel organiseeritult, kuid lagunes varsti väiksemateks gruppideks. Melniku piirkonnas alistuti Punaarmeele. Diviisis oli tollal umbes 6000–7000 meest. Umbes 500 eesti sõdurit tapeti tšehhi ülestõusnute poolt ("Tšehhi põrgu"), nende hulgas oli ka 45. rügemendi viimane ülem Paul Maitla, kes hukati 10. mail 1945 Nymburgis Prahast ida pool. == Sõja lõpp ja vangilaagrid == Väiksem üksus, mida juhtis Alfons Rebane, taganes piki tänapäevast Saksa-Tšehhi piiri, kus elas saksakeelne elanikkond. Neil õnnestus ületada Elbe jõgi ja jõuda välja ameeriklasteni. Taanis asunud 20. diviisi tagala- ja väljaõpperügement alistus mais 1945 Briti vägedele. Kokku oli Saksamaal Briti okupatsioonitsooni sõjavangilaagrites 3000–4000 eestlast. 7. märtsil 1946 nad kõik vabastati. Ameeriklaste tsoonis oli umbes 700–800 eestlasest sõjavangi. Nad vabastati 1946. aasta jooksul. Prantsuse tsoonis oli vangis umbes 300 eesti sõdurit. Üle 100 neist anti üle Nõukogude Liidule (mitmed läksid ka vabatahtlikult, lootes koju jõuda). Viimane eestlasest sõjavang Prantsuse tsoonis vabastati 1946. aastal. Nõukogude vägede kätte langes vangi umbes 5000 20. diviisi sõdurit. Pärast Nõukogude sõjavangilaagrites viibimist saadeti nad nn filtratsioonilaagritesse. Sealt suunati nooremad mehed NKVD tööpataljonidesse ning paljud ka Siberis ja Põhja-Venemaal asuvaisse vangilaagritesse. Enamik neist vabanes 1950. aastatel pärast Stalini surma.<ref name="Fkd09" /> 1. oktoobril 1946 kuulutas rahvusvaheline sõjatribunal Nürnbergis kuritegelikuks SS-i ja kõik temaga seotud organisatsioonid (sealhulgas Waffen-SS-i), väljaarvatud nn SS-i ratsaüksused.<ref name="6dygW" /> Samas määrates kindlaks kuritegelikku organisatsiooni kuuluvate isikute ringi, jättis ta sealt välja isikud, kel polnud aimu organisatsiooni kuritegelikest eesmärkidest või tegudest, samuti need, kes olid sinna sundmobiliseeritud.<ref name="bG6bV" /> 1948. aastal võttis USA kongress vastu nn DP-de seadus (DP-Act), mille alusel said Saksamaal lääneliitlaste okupatsioonitsoonide põgenikelaagrite (DP, ''displaced persons'' – ümberasustatud isikud) laagrite) elanikud ümber asuda USAsse. Esialgu oli segadust endiste Waffen-SS-is võidelnud eestlastest-lätlastest sõduritega. 1. septembril 1950 võttis USA DP-de komisjon (tollases tõlkes Elamiskohast Pagendatud Isikute Komisjon) Washingtonis vastu otsuse: "Balti Waffen SS väeosi (Balti leegionid) tuleb vaadelda nii eesmärgilt, ideoloogialt, tegevuselt ja osavõtutingimustelt lahusolevaid ning Saksa SS-ist erinevaid väeosi ja sellepärast ei pea komisjon neid Ühendriikide valitsusele vaenulikuks nagu märgitud parandusena pagendatud isikute seaduses, lõik 13."<ref name="KUWAj" /> == Kokkuvõte == Saksa sõjaväes käis üle 70 000 eesti mehe, neist umbes 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes üle 20 000 mehe. Ainuüksi 1944. aastal langes 10 000 – 12 000 meest. ([[Hannes Walter]]i andmeil langes Teises maailmasõjas kokku 14 600 meest). ==Vaata ka== * [[Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎]] * [[Eesti Leegioni Sõprade Klubi]] * [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] * [[Eesti Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="InHV9">Toomas Hiio "Eesti üksustest Wehrmachti, SSi ja politsei ning Relva SSi alluvuses.- Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2011/1, lk 169.</ref> <ref name="cUlJg">Toomas Hiio, Peeter Kaasik "Estonian units in the Waffen-SS" – Estonia 1940–1945. Tallinn, 2006, lk 930.</ref> <ref name="x0Dqc">Hjalmar Mäe "Eidesstättliche Erklärung" 10.6.1948. Bundesarchiv MA N 765-180</ref> <ref name="Bc7Ek">Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 24.</ref> <ref name="BaoNw">Mart Laar "Eesti sõdur II maailmasõjas" Tallinn, 2009, lk 298.</ref> <ref name="y4QAD">3 222 22 Mart Laar "Eesti sõdur II maailmasõjas" Tallinn, 2009, lk 298; [[Izjumi lahing]].</ref> <ref name="uHKc9">T.Hiio, P. Kaasik "Estonian units in the Waffen-SS" pp. 959; Hanno Ojalo "Leegion 1942–1945" lk 42–43.</ref> <ref name="ctaVI">Ojalo, lk 42–45; Laar lk 298.</ref> <ref name="TtY1Y">T.Hiio, P.Kaasik "Estonian units in the Waffen SS", lk 959.</ref> <ref name="6YVrl">Toomas Hiio "Eesti üksustest Wehrmachti, SSi ja poltisei ning Relva SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest"- Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2011/1. Lk 227–229</ref> <ref name="qr85h">"Eesti ajalugu" VI. Tallinn, 2005, lk 206.</ref> <ref name="X50Df">T.Hiio, P.Kaasik "Estonain units in the Waffen-SS", lk 960.</ref> <ref name="eyRTn">T.Hiio, P.Kaasik, lk 961.</ref> <ref name="fJtzZ">Ojalo lk 111–134; T.Hiio, P.Kaasik, lk 964–966.</ref> <ref name="Fkd09">Ojalo lk 111–148; T.Hiio, P.Kaasik, lk 964–967.</ref> <ref name="6dygW">Ratsa-SS (saksa keeles Reiter-SS või SS-Reiterstandarten) loodi pärast rahvussotsialistide võimuletulekut 1933. aastal, kui kõikvõimalikke ratsaklubisid ja -organisatsioone sunniti minema SS-i või SA alluvusse.</ref> <ref name="bG6bV">A criminal organization is analogues to a criminal conspicacy in that the essence of both is cooperation for criminal purposes. There must be a group bound together and organizised for a common purpose. The group must be formed or used in connection with the commission of crimes denounced by the Charter. Since the declaration with respect to the organizations and groups will, as has been pointed out, fix the criminality of its members, that the definition should exclude persons who had no knowledge of the criminal purposes or acts of the organization and those who were drafted by the State for membership, unless they were personally implicated in the commission of acts declared criminal by Article of the Charter as members of the organization. Membership alone is not enough to come within the scope of these declarations.[[# ftn1|[1]]] ----[[# ftnref1|[1]]] <nowiki>https://www.loc.gov/rr/frd/Military_Law/pdf/NT_Nazi-opinion-judgment.pdf</nowiki> pp. 86</ref> <ref name="KUWAj">Elamiskohast Pagenatud Isikute Komisjoni esimees Harry N Rosenfield Mr. Johannes Kaivile, Eesti tegutsevale peakonsulile saadiku kohustes. 13. september 1950. Avaldatud: Richard Säägi "Minu sõjamälestused. Mälestuskilde Eesti kaitselahingutest 1943–1945" Tallinn, 2007. Lk 120</ref> }} == Kirjandus == *"Eesti leegionäride elust väljaõppelaagris". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 5, 14. jaanuar 1943, lk 3. *[[Kalju Pähklamets]], "Ühe leegionäri päevik II maailmasõja päevilt", 2003 (veebiväljaanne [http://www.rindeleht.ee/foorumisse/pahklamets.doc Ühe leegionäri päevik "Heidelaagris"]) {{Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}} [[Kategooria:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes]] [[Kategooria:Relva-SS]] 64vfy3oe628nyhntuvbmboo1pdlbx8s 0 124374 7191307 5279897 2026-07-12T04:40:30Z Ojassaar 206682 7191307 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib linnuperekonnast, naisenime kohta vaata artiklit [[Lagle (eesnimi)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Lagle | pilt = Barnacle Goose - Branta leucopsis.jpg | pildi_laius = 240px | pildi_seletus = [[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis'') | värvus = loomad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | alamsugukond = ''[[Anserinae]]'' | perekond = '''Lagle''' ''Branta'' | perekonna_autor = [[Giovanni Antonio Scopoli|Scopoli]], [[1769]] | sünonüümid = ''Nesochen'' <small>[[Tommaso Salvadori|Salvadori]], [[1895]]</small> }} '''Lagle''' (''Branta'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[veelind]]e. Nende [[levila]] hõlmab [[Palearktis]]e riikkonna põhjapoolsemad rannikualad ja suure osa [[Põhja-Ameerika]]st. Talvel rändavad nad lõunapoolsematele rannaaladele, paikselt elavad ka [[Hawaii saared|Hawaii saartel]]. Edukalt on neid [[introduktsioon (bioloogia)|introdutseeritud]] ka [[Uus-Meremaa]]le. == Eestis nähtud liigid == *[[mustlagle]] ''Branta bernicla'' *[[kanada lagle]] ''Branta canadensis'' *[[eskimo lagle]] ''Branta hutchinsii'' *[[valgepõsk-lagle]] ''Branta leucopsis'' – Eestis lagledest kõige tavalisem *[[punakael-lagle]] ''Branta ruficollis'' ==Teisi lagle perekonna liike== *[[nenelagle]] ''Branta sandvicensis'' [[Kategooria:Partlased]] i0ygtlvzl9j3jymt7emuarubb7hldts 0 124577 7191298 7107758 2026-07-12T04:10:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191298 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; emiraadi kohta vaata artiklit [[Dubai emiraat]].}} {{keeletoimeta}} {{linn | nimi = Dubai | hääldus = | nimi1_keel = araabia | nimi1 = دبي | nimi1_latin = Dubayy | pilt = Madinat Jumeirah-Dubai3303.JPG | pildiallkiri = [[Burj al-‘Arab]] uusarenduse taustal | lipp = Flag of Dubai.svg | lipu_link = [[Dubai lipp]] | vapp= Coat of arms of Dubai.svg | vapi_link = [[Dubai vapp]] | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Araabia Ühendemiraadid | asendikaardi_seletus = Dubai asukoht Araabia Ühendemiraatides }} '''Dubai''' ([[araabia keel]]es دبيّ) on [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] (AÜE) kuuluva [[Dubai emiraat|Dubai emiraadi]] haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres. Dubai linn asub Dubai emiraadi põhjarannikul. Selle jaotab kaheks [[Dubai Creek]], mis on 100–1300 meetri laiune ja umbes 14 kilomeetri pikkune oja Pärsia lahe ääres. Varem oli ojast põhja pool linn Daira ja lõuna pool Bur Dubai. Linn laiub lõunasuunas piki [[Jumeirah]]i randa ja [[Sheikh Zayed Road]]i maanteed; põhjas piirneb Dubai [[Ash-Shāriqah' emiraat|Ash-Shāriqah' emiraadiga]]. 85% Dubai emiraadi elanikest elab Dubai linnas. 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845. Dubais on 2011. aasta seisuga 63 [[pilvelõhkuja]]t, millest 46 on kõrgemad kui 200 m ja 17 kõrgemad kui 300 m. Kõrgeim on 2010. aastal valminud [[Burj Khalīfah]], mis on 828 meetriga maailma kõrgeim ehitis. Ehitusjärgus on mitu üle 400 meetri kõrgust hoonet. ==Ajalugu== Inimasustuse ajalugu, mis on nüüd defineeritud Araabia Ühendemiraatide territooriumiks, on rikas ja keeruline ning viitab ulatuslikele kaubandussidemetele Induse oru ja Mesopotaami tsivilisatsioonide vahel ning ka Levandi piirkonnaga nii kaugel kui võimalik. Arheoloogilised leiud Dubais, eriti Al-Ashooshis, Al Sufouhis ja märkimisväärselt rikkalik leid Saruq Al Hadidist näitavad asustust Ubaidi ja Hafiti perioodidel, Umm Al Nari ja Wadi Suqi perioodidel ning kolmel rauaajal Araabia Ühendemiraatides. Piirkond oli sumerlastele tuntud kui Magan ning see oli metalltoodete, eriti vase ja pronksi allikas. Umbes 5000 aastat tagasi oli piirkond kaetud liivaga, kui rannik taandus sisemaa poole ja sellest sai linna praegune rannajoon. Eelislami aegseid keraamikaleide on leitud 3. ja 4. sajandist. Enne islami vastuvõtmist selles piirkonnas kummardati seal Bajirit (või Bajari). Pärast islami levikut piirkonnas ründas Ida-Islami maailma Umayyadi kalifaat kagu-Araabiat ja ajas Sassaniidid välja. Dubais asuva muuseumi väljakaevamised Al-Jumayra (Jumeirah) piirkonnas leidsid mitu Umayyadi perioodi artefakti. Dubai varajast mainimist leiab 1095. aasta teosest "Geograafia raamat", mille autoriks oli andaluusia araabia geograaf Abu Abdullah al-Bakri. Veneetsia pärliturustaja Gasparo Balbi külastas piirkonda 1580. aastal ja mainis Dubaid (Dibei) selle pärlitööstuse tõttu. ===Kaasaegse Dubai rajamine=== Arvatakse, et Dubaist sai kaluriküla 18. sajandi alguses ning 1822. aastaks oli see Bani Yasi hõimu umbes 700–800 liikme asula ja Abu Dhabi šeikh Tahnun bin Shakhbuti võimu all. 1822. aastal märkis Briti mereuuringute tegija, et Dubais elab tuhat inimest ovaalse kujuga linnas, mis on ümbritsetud savimüüriga ja kus on hajutatud kitsed ja kaamelid. Peamine jalakäijate tee külast viis kõrkjaga kaetud jõeni, samal ajal kui teine läks kõrbesse ja ühines kaubateedega. 1833. aastal lahkusid Al Bu Falasah hõimu liikmed Abu Dhabist pärast hõimudevahelist tüli ja asusid elama Dubaisse. Abu Dhabist lahkumist juhtisid Obeid bin Saeed ja Maktoum bin Butti, kes said Dubai ühiseks juhiks kuni Ubaid surmani 1836. aastal, jättes Maktumi Maktoumi dünastiat looma. Dubai allkirjastas koos teiste Trucial State'i riikidega Briti valitsusega 1820. aastal üldise meresõidulepingu, järgides Briti kampaaniat Ras Al Khaimahi vastu 1819. aastal. See viis 1853. aasta püsiva meresõidu vaherahuni. Dubaiga sõlmis eksklusiivsuse lepingu Ühendkuningriik, kes võttis emiraadi turvalisuse eest vastutuse enda kanda 1892. aastal. 1901. aastal rajas Maktoum bin Hasher Al Maktoum Dubais tollivaba vabakaubasadama, kus impordil ja ekspordil ei olnud maksustamist, samuti andis kaupmeestele maatükke ja tagas kaitse ja tolerantsi. Dubai sadama kasvava tähtsuse kohta annab aimu Bombay ja Pärsia Aurulaevade Navigatsioonikompanii aurikute liikumine, mis külastas Dubai sadamat aastatel 1899–1901 viis korda aastas. 1902. aastal tegid ettevõtte laevad Dubai 21 külastust ja alates 1904. aastast külastasid aurikud Dubaid kaks korda kuus; 1906. aastal kaubeldi 70 000 tonni kaubaga. Nende laevade sagedus aitas kaasa Dubais esilekerkiva sadama ja eelistatud kaubanduskeskuse rolli kiirendamisele. ===Naftaeelne Dubai=== Dubai geograafiline lähedus Iraaniga tegi sellest olulise kaubanduspaiga. Dubais asus tähtis välismaiste kauplejate peatuspaik, eelkõige Iraanist pärit kauplejate jaoks, paljud neist asusid lõpuks Dubaisse elama. 20. sajandi alguseks oli Dubai tähtis sadam. Sel ajal koosnes Dubai Dubais asuvast linnast ja lähedal asuvast Jumeirahi külast, kus asus umbes 45 palmilehehütist koosnev asula. 1920. aastateks oli palju iraanlasi Dubaisse elama asunud ja kolisid üle Pärsia lahe. Selleks ajaks kasvasid linna mugavused ja loodi kaasaegne piirkond Al Bastakiya. Dubai oli tuntud pärliekspordi poolest kuni 1930. aastateni; pärlitööstus sai pöördeliselt kahjustatud 1929. aasta suure depressiooni ja kultiveeritud pärlite innovatsiooni tõttu. Pärlikaubanduse kokkuvarisemisega langes Dubai sügavasse depressiooni ja paljud elanikud elasid vaesuses või kolisid teistesse Pärsia lahe piirkondadesse. 1937. aastal sõlmiti naftaotsingu leping, mis tagas Dubaile õigused saada tasusid naftatöötlemise eest ja Šeik Saeed bin Maktoumile makstavaid soodustusi. Siiski ei leitud naftat Teise maailmasõja tõttu enne 1966. aastat. Alates selle asutamisest oli Dubai alati Abu Dhabiga vastuolus. 1947. aastal puhkes piiritüli Dubai ja Abu Dhabi vahel nende vastastikuse piiri põhjasektoris, mis eskaleerus sõjaks. Briti valitsuse vahendusel saavutatud vahekohtu tulemusena lõpetati vaenutegevus. Hoolimata naftapuudusest kasutas Dubais 1958. aastast valitsev Sheikh Rashid bin Saeed Al Maktoum kaubandustegevusest saadavat tulu infrastruktuuri ehitamiseks. Asutati erasektori ettevõtted, et ehitada ja hallata infrastruktuuri, sealhulgas elektrit, telefoniteenuseid ja sadamate ja lennujaama operaatoreid. Lennuväli rajati Dubaisse 1950. aastatel ja 1959. aastal ehitati emiraadi esimene hotell, Airlines Hotel. Sellele järgnesid 1968. aastal ehitatud Ambassador ja Carltoni hotellid. Sheikh Rashid palkas 1959. aastal Briti arhitektuurifirma Halcrow arhitekti John Harrise, et luua linna esimene üldplaneering. Harris kujutas ette Dubaid, mis tõusis ajaloolisest keskusest Dubais Creekist, omades ulatuslikku teedevõrku, organiseeritud tsoone ja linna keskust, mis kõik oleks suhteliselt napi eelarvega teostatav. 1959. aastal asutati Dubais esimene telefonifirma, millest 51% kuulus IAL-ile (International Aeradio Ltd) ja 49% kuulus Sheikh Rashidile ja kohalikele ärimeestele ning 1961. aastaks olid nii elektrifirma kui ka telefonifirma käivitanud töötavad võrgud. Vee-ettevõte (mille esimees ja enamusosalus oli Sheikh Rashidil) ehitas torujuhtme Awiri kaevudest ja mitmest säilituspaagist ning 1968. aastaks oli Dubail usaldusväärne veevarustus. Dubai esimene lennujaam ehitati linna põhjaossa 1959. aastal ning terminalihoone avati äritegevuseks septembris 1960. aastal. Lennujaama teenindas algul Gulf Aviation (lendades Dakotatega, Heronitega ja Viscountidega), kuid 1961. aastal alustas lennufirma Iran Air lende Shirazi. 1962. aastal märkis Briti poliitiline esindaja, et "palju uusi maju, kontori- ja korteriplokke ehitatakse. Valitseja on otsustanud vastu briti ametivõimude soovitust jätkata tööd lennujaama ehitamisega. Üha enam euroopa ja araabia ettevõtteid avab uksi ning tulevik paistab helge". 1962. aastal, kui infrastruktuuri projektide kulutused olid juba kõrgeks läinud, lähenes Sheikh Rashid oma vennapoeg Qatari valitsejale laenu saamiseks esimese silla ehitamiseks Dubai Creeki ületamiseks. See sild valmis 1963. aasta mais ja selle eest tasuti teemaksuga, mis võeti Dubai poolelt Deira poolele ületamise eest. 1960. aastatel oli Dubai elav kaubanduskeskus, mille keskmes oli kullakaubandus. 1968. aastal imporditi kulda umbes 56 miljoni naela eest. Enamus sellest kullast eksporditi edasi. India kullaimport oli keelatud ja seega iseloomustati kaubandust salakaubaveona, kuigi Dubais asuvad kauplejad olid kiired rõhutama, et nad teevad seaduslikke kullatehinguid ja kliendid otsustavad ise, kuhu need kullahulgad viiakse. 1966. aastal saadeti rohkem kulda Londonist Dubaisse kui peaaegu ükskõik kuhu mujale maailmas (rohkem võeti vastu ainult Prantsusmaal ja Šveitsis) – 4 miljonit untsi. Dubai võttis vastu ka üle 15 miljoni dollari väärtuses kellasid ja üle 5 miljoni untsi hõbedat. 1967. aasta kulla hind oli 35 dollarit untsi kohta, kuid selle turuhind Indias oli 68 dollarit untsi kohta. Tollal hinnati, et Dubaist Indiasse imporditava kulla maht moodustas umbes 75% kogu turust. ===Nafta ajastu=== Pärast aastaid otsimist avastati lõpuks 1966. aastal nafta Dubais asuvates territoriaalvetes. Esimene välja leiukoht nimetati "Fateh" ('hea õnn'). See viis Sheikh Rashidi infrastruktuuri arendusplaanide kiirendamiseni ja ehitusbuumini, mis tõi kaasa massilise sisserände välismaistest töölistest, peamiselt Aasia ja Lähis-Ida riikidest. Aastatel 1968–1975 kasvas linna rahvaarv üle 300%. Dubais oli alanud infrastruktuuri arendamise ja laienemise periood. Naftatulud, mis hakkasid voolama alates 1969. aastast, toetasid kasvuperioodi, kus Sheikh Rashid alustas infrastruktuuri ja mitmekesistatud kaubandusliku majanduse arendamise poliitikat enne emiraadi piiratud varude ammendumist. Nafta moodustas 1990. aastal 24% SKP-st, kuid oli aastaks 2004 vähenenud 7%-ni SKP-st. ===Araabia Ühendemiraatide ühinemisakt=== Dubai ja teised osariigid olid olnud pikka aega Briti protektoraat, kus Briti valitsus hoolitses välispoliitika ja kaitse eest ning oli vahendaja Ida-Pärsia lahe valitsejate vahel, mille tulemusena 1892. aastal sõlmiti "Eksklusiivne leping". Peaminister Harold Wilsoni teatas 16. jaanuaril 1968, et kõik Briti väed tuleb tagasi kutsuda. See otsus sundis rannikuemiirid koos Katari ja Bahreiniga läbirääkimistesse, et täita poliitiline tühimik, mille Briti tagasitõmbumine jätab. Põhimõte liidu loomiseks lepiti esmakordselt kokku Abu Dhabi valitseja Sheikh Zayed bin Sultan Al Nahyan'i ja Dubais asuva Sheikh Rashidi vahel 18. veebruaril 1968 Argoub Al Sedirah'i laagris. Mõlemad leppisid kokku, et töötavad selle nimel, et kaasata liitu teised emiraadid, sealhulgas Katar ja Bahrein. Järgmise kahe aasta jooksul järgnesid valitsejate läbirääkimised ja kohtumised, et välja töötada liidu vorm. Üheksa emiraadi liit ei taastunud kunagi pärast 1969. aasta oktoobrit, kus Briti sekkumine kahe emiraadi agressiivsete tegevuste vastu viis nende, Bahreini ja Katariga läbirääkimistelt lahkumiseni. 2. detsembril 1971 ühinesid Dubai koos Abu Dhabi, Sharjah, Ajmani, Umm al-Quwaini ja Fujairahiga Ühendemiraatide Liidu moodustamiseks. Seitsmes emiraat, Ras Al Khaimah, ühines UAE-ga 10. veebruaril 1972 pärast seda, kui Iraan annekteeris RAK-i nõutud Tunb saared. 1973. aastal liitus Dubai teiste emiraatidega, et võtta kasutusele ühtne valuuta: Araabia Ühendemiraatide dirhem. ===Tänapäevane Dubai=== 1970. aastatel jätkas Dubai kasvu nii naftatulust kui ka kaubandusest saadud tuludest hoolimata sellest, et linna külastasid paljud Liibanoni kodusõda põgenenud sisserändajad. Piirivaidlused emiraatide vahel jätkusid isegi pärast UAE loomist ja alles 1979. aastal jõuti ametliku kompromissini, mis lahendas erimeelsused. Sügava veega Jebel Ali sadam, mis võimaldas suurematel laevadel dokkida, asutati 1979. aastal. Algul sadam edu ei saavutanud, seega rajas šeik Mohammed 1985. aastal sadama juurde JAFZA (Jebel Ali vabatsoon), mis võimaldas välismaistel ettevõtetel piiramatut tööjõu sisseveo ja kapitali väljaveo importi. Dubai lennujaam ja lennundustööstus jätkasid samuti kasvu. Samas oli šeik Rashid endale tunnistanud, et naftajõukus ei kesta igavesti ja Dubai vajab ka majandust, kui ühel päeval nafta otsa peaks lõppema - talle on omistatud fraas: "Minu vanaisa sõitis kaameliga, minu isa sõitis kaameliga, mina sõidan Mercedesega, mu poeg sõidab Land Roveriga, tema poeg hakkab sõitma Land Roveriga, kuid tema poeg hakkab sõitma kaameliga." Seetõttu otsustas ta ka arendada Dubais teisi majandussektoreid, nagu kaubandust ja turismi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Hong Kong of the Middle East |url=https://www.gluckman.com/DubaiBiz.html |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=www.gluckman.com}}</ref> 1982. aastal külastas Dubaid 375 000 välisturisti, kuid 1993. aastal juba miljon ja 2012. aastal 10 miljonit. Esimese lahe sõda alguses 1991. aastal oli sõjalistel operatsioonidel negatiivne rahaline mõju linnale, kuna deposiidid tagastati ja kauplejad lõpetasid oma tegevuse, kuid hiljem taastus linn muutuvas poliitilises kliimas ja õitses. 1990. aastate lõpus kolisid paljud välismaised kaubandusühendused Kuveidist ja hiljem Bahreinist, kui seal oli šiiidi rahutusperiood, oma ärid Dubaisse. Dubai pakkus Jebel Ali vabatsoonis liitlasvägedele kütusevarusid esimese lahesõja ajal ja uuesti 2003. aasta Iraagi sissetungi ajal. Suured naftahinna tõusud pärast Esimest lahe sõda julgustasid Dubaid keskenduma endiselt vabakaubandusele ja turismile. ==Valitsus== Dubaid on valitsenud Al Maktoum perekond alates 1833. aastast; emiraat on konstitutsiooniline monarhia. Dubai kodanikud osalevad valimiskolleegiumis, et valida esindajaid Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse. Valitseja, Tema Kõrgeausus Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoum, on ka Araabia Ühendemiraatide asepresident ja peaminister ning liige liidu Ülemnõukogus (SCU). Dubai nimetab kaheksa liiget kaheksa-aastaste ametiaegade jooksul Araabia Ühendemiraatide föderaalnõukogusse (FNC), ülemasse föderaalsesse seadusandlikku organisse. Dubai Omavalitsus (DM) asutati 1954. aastal Dubai valitseja Rashid bin Saeed Al Maktoumi poolt linna planeerimise, kodanikuteenuste ja kohalike rajatiste hooldamise eesmärgil. Ajapikku on see arenenud autonoomseks alamriigiasutuseks, mida tuntakse ühiselt kui Dubai Valitsus, mis vastutab nii Dubais kui ka suuremas emiraadis. Dubais on üle 58 valitsusasutuse, mis vastutavad julgeoleku, majanduspoliitika, hariduse, transpordi, sisserände ja muu eest. Samuti on Dubai ainus kolmest emiraadist, kellel on eraldiseisev kohtusüsteem föderaalse kohtusüsteemi kõrval. Dubai valitseja on valitsusjuht ja emiir (riigipea) ning seadused, määrused ja kohtuotsused avaldatakse tema nimel, kuid alates 2003. aastast on Dubais valitsusasutuste juhtimise ja järelevalve täidesaatev võim delegeeritud Dubai Tegevusnõukogule, mida juhib Dubai kroonprints Hamdan bin Mohammed Al Maktoum. Kuigi seadusandlikku kogu ei ole, kasutatakse traditsioonilist avatud nõukogu, kus kodanikud ja valitseja esindajad kohtuvad, tagasiside saamiseks teatud koduste küsimuste kohta. ===Õiguskaitse=== Dubai politsei, mis asutati 1956. aastal Naifi piirkonnas, omab õiguskaitse pädevust emiraadi üle. Jõud on otseselt Mohammed bin Rashid al Maktoumi alluvuses. Dubai ja Ras al Khaimah on ainsad emiraadid, mis ei allu Araabia Ühendemiraatide föderaalsetele kohtusüsteemidele. Emiraadi kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust, apellatsioonikohtust ja kassatsioonikohtust. Esimese astme kohus koosneb tsiviilkohtust, mis kuuleb kõiki tsiviilvaidlusi; kriminaalkohtust, mis kuuleb politsei kaebustest alguse saanud nõudeid; ja šariaatkohtust, mis vastutab muslimite vahelistes asjades. Mittemuslimid ei ilmu šariaatkohtusse. Kassatsioonikohus on emiraadi ülemkohus, mis kuuleb ainult õigusalaseid vaidlusi. ===Alkoholiseadused=== Alkoholi müük ja tarbimine on seaduslik, kuid reguleeritud. Täiskasvanud mittemuslimitel on lubatud tarbida alkoholi litsentseeritud kohtades, tavaliselt hotellides või kodus, kui neil on alkoholilitsents. Tavaliselt ei ole muudes kohtades kui hotellides, klubides ja eraldi määratud piirkondades alkoholi müük lubatud. Nagu mujalgi maailmas, on joomine ja autoroolis juhtimine ebaseaduslik, Emiraadis Dubai on seaduslikuks joomise vanuseks 21. ==Kuritegevus== Dubai on üks maailma madalaima vägivallakuritegevuse määraga linnu ning 2019. aastal oli see turvalisuselt maailma seitsmes linn. Turvaalase tööstuse reguleeriv asutus jagas kuriteod kuude kategooriasse. Nende hulka kuuluvad vargus, röövimine, kodune murdvargus, pettus, seksuaalne ahistamine ja vägivald ning kuritegelikud kahjustused. Gulf Newsi andmetel on Dubai politsei väitnud, et kuritegevus vähenes 2017. aastal 15 protsendi võrra. Siiski suurenes uimastitega seotud kuritegude arv kaheksa protsendi võrra. Kindralmajor Abdullah Khalifa Al Merri, Dubai politsei ülem, kiitis jõustruktuure, mis lahendas 86 protsenti kuritegudest. Statistika näitas ka seda, et mõrvajuhtumid langesid iga 100 000 elaniku kohta 2016. aastal 0,5-lt 2017. aastal 0,3-le. Viimase viie aasta jooksul on vägivaldsed ja agressiivsed kuriteod langenud 2,2-lt kuriteolt 100 000 elaniku kohta 1,2-ni aastal 2017, märkis Al Mansouri. Üldised kuriteod on langenud alates 2013. aastast ning olid aastal 2017 umbes 0,2. Röövimiste arv langes 2013. aastal 3,8-lt 2017. aasta lõpuks 2,1-le, samas kui röövimisjuhtumite arv langes samal perioodil 0,2-lt 0,1-ni. Sõidukivargusi olid 2013. aastal 100 000 elaniku kohta 3,8 ja langesid 2017. aastal 1,7-ni. USA Diplomaatilise Julgeolekubüroo sõnul esineb endiselt väiksemaid vargusi, taskuvargusi, petuskeeme ja seksuaalset ahistamist, kuigi need ei ole tavaliselt vägivaldsed ning relvi ei kasutata. ==Arhitektuur== Dubais on erakordne hoonete ja arhitektuuristiilide kooslus. Sealt võib leida palju islami arhitektuuri kaasaegseid tõlgendusi tänu ehitus- ja arhitektuurilisele innovatsioonile Araabia maailmas üldiselt ning eriti Dubais, mida toetavad mitte ainult tippklassi Araabia või rahvusvahelised arhitektuuri- ja inseneribürood nagu Al Hashemi ja Aedas, vaid ka tippklassi bürood New Yorgis ja Chicagos. Selle buumi tulemusena on kaasaegne islami – ja maailma – arhitektuur viidud pilvelõhkujate ehitamise disaini- ja tehnoloogia uutele tasemetele. Dubais on nüüdseks kõrgemaid kui 2/3 km, 1/3 km või 1/4 km pilvelõhkujaid rohkem kui üheski teises linnas. Kõrgpunkt saavutati 2010. aastal Burj Khalifa (Khalifa torni) valmimisega, mis on nüüd maailma kõrgeim hoone 829,8 m kõrgusega. Khalifa torni valmimine, mis järgnes 1980. aastatel alanud ehitusbuumile, kiirenes 1990. aastatel ning võttis 2000. aastate jooksul ehitustööde osas hoogu, jättis Dubaisse maailma kõrgeima pilvelõhkuja, alates 4. jaanuarist 2010. Burj Khalifa on Dubais üks populaarsemaid turismiobjekte, mida külastas 2013. aastal üle 1,87 miljoni külastaja. Creek Tower oli kavas 2010. aastatel, et hoida Dubaid kõige kõrgemate hoonete nimekirja tipus. Siiski peatati ehitus määramatuks ajaks koroonapandeemia ajal ning projekti jätkamise kuupäeva ei ole veel avalikustatud. ===Burj Al Arab=== Burj Al Arab on luksushotell, mida sageli nimetatakse maailma ainsaks seitsmetärnihotelliks, kuigi selle juhtkond ei ole seda kunagi väitnud, vaid on nimetanud hotelli viie tärniga ''deluxe''-hotelliks. Sõna "seitsmetärnihotell" võttis kasutusele üks Briti ajakirjanik, et ülistada seda hotelli ja seal kogetud teenindust. Jumeirah Groupi esindaja sõnul: "Me ei saa palju teha selle takistamiseks. Me ei soodusta selle termini kasutamist. Me pole kunagi seda oma reklaamis kasutanud." Hotell avati detsembris 1999. ===Palm Jumeirah=== Palm Jumeirah on tehissaarestik Dubais, mille lõi Dubai valitsuse omandis olev ettevõte Nakheel ja mille kujundas Helman Hurley Charvat Peacock/Architects, Inc. Palm Jumeirah on üks kolmest plaanitud saarest, mida nimetatakse Palm Islands, mis ulatuvad Pärsia lahte. Palm Jumeirah, mis asub Dubai Jumeirahi ranniku piirkonnas, on kolmest Palm Islandsi saarest kõige väiksem. Saar ehitati aastatel 2001–2006. ===Maailmasaared=== Maailmasaared on arhipelaag väikestest kunstlikest saartest, mis on ehitatud maailmakaardi kujul ning asuvad Pärsia lahe vetes, 4,0 kilomeetri kaugusel Dubai rannikust, Araabia Ühendemiraatides. Maailma saared koosnevad peamiselt Dubais madalatest rannikuvetest kaevatud liivast ja on üks mitmest Dubais asuvast kunstlikust saarearendusest. ===Dubai imeaed=== [[File:Dubai Miracle Garden-Dubai UAE-Andres Larin.jpg|thumb|right|Südametunnel Dubai Miracle Gardenis]] 14. veebruaril 2013 avati Dubailandis 72 000 ruutmeetri suurune lilleaed. See on maailma suurim lilleaed, kus saab vaadelda vähemalt 50 miljonit taimeõit ja enam kui 70 liiki õistaimi. Aia taimi kastetakse linna veevärgist saadud ja vajaliku tasemeni puhastatud reoveega. Suvehooajal, mai lõpust kuni septembrini, kui ilm võib muutuda eriti palavaks, umbes 40 °C-ni (104 °F), jääb aed suletuks. ===Dubai Marina=== Dubai jahisadam on piirkond Dubais. See on kunstlik kanalilinn, mis on ehitatud mööda 3-kilomeetrist Pärsia lahe rannajoont. 2018. aastaks oli selles piirkonnas elanikke 55 052. Kui kogu arendus on lõpule viidud, mahutab see enam kui 120 000 inimest korterelamutes ja villades. Selle projekti esimene faas on juba valmis. Dubai Marina sai inspiratsiooni Vancouveris Kanadas asuva Concord Pacific Place'i arendusest False Creeki ääres. Selle piirkonnaga on seotud mitmeid juhtumeid mereelustiku (eriti vaalade ja haide) sattumisega Marina piirkonda, kuna see asub avatud merele suhteliselt lähedal. == Kliima == Dubais valitseb kuum kõrbekliima. Suved on väga kuumad, tuulised ja niisked. Kõige kuumem on augustis, kui keskmine päevane õhutemperatuur on ligikaudu 41&nbsp;°C ja öine ligikaudu 30&nbsp;°C. Enamik päevi aastas on päikeselised. Talved on lühikesed ja soojad – jaanuar on kõige külmem, siis on keskmine temperatuur päevasel ajal 24&nbsp;°C ja öösiti 14&nbsp;°C.<ref>[https://services.dubaiairports.ae/dubaimet/MET/Climate.aspx Annual Climate and Weather of Dubai] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Sademeid on aga viimase paarikümne aasta jooksul juurde tulnud ning sademed ulatuvad juba 94,3&nbsp;mm-ni aastas. Paljudel võib olla Dubai suve raske taluda ka suure õhuniiskuse tõttu.<ref>[http://www.godubai.com/explore/whatshot.asp Temperature and Humidity in Dubai] (vaadatud 03.10.2014)</ref> == Rahvastik == 2013. aastal oli Dubais elanikke 2 213 845, kuid tegelikult on keeruline elanike arvu uuringutega teada saada, sest igal aastal toimuvad suured [[migratsioon]]ilised muutused. Igal aastal kolivad kümned tuhanded inimesed Dubaisse ajutiselt elama, kuid on ka palju alalisi elanikke. Dubais elab umbes 250 000 rändtöölist, kõige enam on neid [[Lõuna-Aasia]]st. 2005. aastal oli 84% Dubai linna elanikest sündinud välismaal, umbes pooled neist Indias.<ref>[http://www.migrationpolicy.org/programs/data-hub&#x20; Migration Policy] (kasutatud 03.10.2014)</ref> == Kultuur ja vaatamisväärsused == [[Pilt:Dub-jum-mos2.jpg|pisi|Üks paljudest mošeedest AÜE-s – Jumeirahi mošee]] [[Pilt:Abayapair.jpg|pisi|püsti|Traditsiooniline ''abaya'']] === Kultuur === AÜE kultuur on mõjutatud islamist, traditsioonilisest araabia ja [[beduiin]]i kultuurist. Dubai linn on aga väga kosmopoliitne, mitmekesise ja elava kultuuriga. Samas on islami ja araabia kultuuri mõjutusi näha arhitektuuris, muusikas, rõivastusviisis, pakutavates söökides ja elustiilis. Viis korda päevas kutsutakse muslimeid [[minarett]]idelt palvele. Minarette on ehitatud üle kogu riigi, et oleks alati võimalik palvusest osa võtta. Alates 2006. aastast on AÜE-s nädalavahetus reedel ja laupäeval, sest reede on muslimite jaoks püha päev.<ref>[https://web.archive.org/web/20110212191741/http://www.ameinfo.com/95027.html "UAE Weekend Switchover"] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Tähtsaimad pühad nii kogu AÜE-s kui ka Dubais on [[Īd al-Fiţr]] ehk [[ramadaan]]i lõpu tähistamine ja iseseisvuspäev (2. detsember). Suurüritused nagu Dubai 45-päevane ostupidu (''Dubai shopping festival'') ja Dubai suveüllatused (''Dubai summer surprises'') meelitavad linna üle 4 miljoni külastaja. Ostufestivali käive on 8 miljardit [[Araabia Ühendemiraatide dirhem|dirhemit]] ehk 8% Dubai [[SKP]]-st.<ref>[http://www.dubaicityguide.com/site/dsf/milestones.asp Dubai City Guide] (vaadatud 03.10.2014)</ref><ref>[http://gulfnews.com/in-focus/dubai-shopping-festival/sales-will-account-for-8-of-dubai-s-gdp-1.269917 "Sales will account for 8% of Dubai's GDP"] Gulf News, 3. mai 2009 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Suured ostukeskused, näiteks Dubai Mall, Mall of the Emirates ja ka traditsionaalsed ''[[souk]]<nowiki>'</nowiki>''id ehk turud meelitavad piirkonda ostlejaid. Dubai Creek on üks neist vähestest kohtadest, kus saab näha koos paljusid vanu traditsioone. Seda piirkonda pakuti ka UNESCO maailmapärandi hulka<ref>[http://www.dubaichronicle.com/2013/06/04/dubai-creek-may-become-a-unesco-world-heritage-site/ "Dubai Creek May Become a World Heritage Site"], Dubai Chronicle (kasutatud 03.10.2014)</ref>, kuid taotluse rahuldamine lükati edasi, sest UNESCO soovib rohkem informatsiooni sealse arhitektuuri, paatide, ''souk''<nowiki>'</nowiki>ide ja ehitiste kohta.<ref>[http://www.thenational.ae/uae/heritage/dubai-creeks-unesco-bid-is-deferred "Dubai Creek's Unesco world heritage bid deferred"] The National, 22. juuni 2014 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Nii nagu AÜE-s üldiselt, on ka Dubais ametlik usund [[islam]]. 2005. aastal moodustasid muslimid 76% rahvastikust; 9% olid [[Kristlus|kristlased]] ja ülejäänud 15% muu usundi esindajad (peamiselt [[hinduism|hindud]] ja [[budism|budistid]]).<ref>Central Intelligence Agency [https://web.archive.org/web/20190104010155/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ae.html UNITED ARAB EMIRATES] (vaadatud 03.10.2014)</ref> === Riietus ja etikett === Enamik kohalikest meestest eelistab riietuda ''[[kandura]]''{{'}}sse, mis kujutab endast traditsioonilist üle põlvede ulatuvat pikakäiselist valget särki. Naised kannavad ''[[abaya]]''<nowiki/>'t, musta värvi traditsioonilist pikka ürpi, mis katab enamiku kehast, ning ''[[hijab]]''<nowiki/>'i ehk pearätikut.<ref>UAE Clothing, GrapeShisha https://web.archive.org/web/20120104204209/http://www.grapeshisha.com/about-uae/uae-clothing.html (kasutatud 03.10.2014)</ref> Dubaisse reisides tuleks kindlasti enne uurida, kuidas riietuda, et mitte sattuda ebameeldiva tähelepanu alla. [[Pilt:Downtown Burj Dubai and Business Bay, seen from Safa Park.jpg|pisi|Dubai panoraam Pärsia lahelt]] === Pilvelõhkujad === Dubaist 40&nbsp;km raadiuses oli 2008. aastal umbes 150 vähemalt 150-meetrit kõrgust pilvelõhkujat, 60 üle 200-meetrist pilvelõhkujat ja kuus üle 300-meetrist pilvelõhkujat. Kõrgeimad tornid on [[Almas Tower]] (360&nbsp;m), [[Emirates Towers|Emiratesi kaksiktornid]] (355 ja 305&nbsp;m), [[Rose Tower]] (333&nbsp;m), [[Burj al-‘Arab]] (321&nbsp;m) ja maailma kõige kõrgem ehitis [[Burj Khalīfah]] (828&nbsp;m). Ligi 20 üle 300 meetri kõrgust pilvelõhkujat on projekteerimis- või ehitusjärgus. === Dubai turismisihtpunkti ja elukohana === 2012. aastal koostatud pingerea järgi on Dubai maailma kõige kalleimate linnade edetabelis 22. kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/business/industry-insights/economics/cost-of-living-in-dubai-rising-rapidly&#x20; "Cost of Living in Dubai Rising Rapidly"], The National (kasutatud 06.10.2014)</ref> 2014. aasta keskel oli Dubai maailma hotellitubade hindade poolest [[Genf]]i järel teisel kohal.<ref>[http://www.thenational.ae/uae/tourism/dubai-second-most-expensive-city-to-stay-in-report-says "Dubai – Second Most Expensive City to Stay In, Report Says"] The National, 30. juuli 2014 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Dubai (koos [[Abu Dhabi]]ga) on aga nimetatud kõige paremaks elamispaigaks [[Lähis-Ida]]s.<ref>[http://www.thenational.ae/business/economy/abu-dhabi-and-dubai-are-best-places-to-live-in-the-middle-east-survey-says&#x20; "Abu Dhabi and Dubai are the Best Places to Live in the Middle East, Survey Says"] The National, 30. november 2011 (vaadatud 06.10.2014)</ref> Paljud, kes elavad Dubaiga põhjas piirnevas Schardcha linnas, käivad just sealt odavama üüri tõttu Dubais tööl. == Liiklus == === Kaugtransport === [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]] (''Dubai International Airport'', DXB) on üks olulisemaid lennujaamu [[Lähis-Ida]]s. Lennujaam asub Deirast põhja pool, umbes 5&nbsp;km Dubai Creekist. 2010. aastal avati Dubais uus lennujaam ([[Jebel Ali]] juures) – [[Dubai World Central International Airport]]. Uus lennujaam peaks suutma teenindada kuni 120 miljonit inimest aastas. Dubais asub ka Araabia Ühendemiraatide lennufirma [[Emirates]] peakontor. [[Pilt:Dubai creek-2011 (5).JPG|pisi|Abra ehk veetakso Dubai Creekil]] Dubais [[Jebel Ali]]s asub Pärsia lahe kõige suurem kaubaterminal. Kuid Dubais ei peatu ainult kauba-, vaid ka reisilaevad, mis ühendavad Dubaid meritsi kogu maailmaga. Reisilaevad peatuvad vanemas sadamas Port Rashidis, kust on laevaühendus [[Doha]]ga, [[Manama]]ga, [[Kuveit|Kuveidiga]] ja [[Muscat]]iga. Olulisel kohal on ka väiksed traditsionaalsed purjekad, mis seisavad Creeki kai ääres. Nendega püüavad kohalikud meremehed rannikuvetes kala, kuid toimub ka pisemat sorti kaubavedu terves [[Pärsia laht|Pärsia lahes]], [[Omaan]]i ja [[Jeemen]]isse, ka [[Punane meri|Punase mere]] äärsetele aladele, [[Ida-Aafrika]]sse ja [[Pakistan]]i ning ka [[Goa]]sse [[India]]s. Maanteid pidi on Dubai ühenduses [[Abu Dhabi]], Schardscha, [[Hatta (Dubai)|Hatta]] ja [[Al Ain]]iga. === Linnaliiklus === [[Pilt:Dubai Roads on 1 May 2007.jpg|pisi|Keerukad ristmikud Dubais]] [[Pilt:5030 Dubai metro.jpg|pisi|Dubai metroo]] [[Pilt:Sh5-zayed-road.jpg|pisi|Dubaid teiste linnadega ühendav maantee Sheikh Zayed Road]] Nagu Aasia linnadele kohane, on ka Dubai autode linn – 2011. aastal oli registreeritud iga kahe inimese kohta üks sõiduk.<ref>[https://web.archive.org/web/20141031090809/http://articles.economictimes.indiatimes.com/2011-01-22/news/28425973_1_vehicles-dubai-roads-rta Dubai has one car for every two residents] The Economic Times, 22. jaanuar 2011 (vaadatud 30.09.2014)</ref> Vanemates linnaosades on ummikutesse jäämise võimalus suur. Kõrge temperatuuri tõttu on tanklates klienditeenindus, et inimesed ei peaks konditsioneeritud õhuga autost väljuma. Üha kasvava mootorsõidukite arvu tõttu otsustas kohalik teede planeerimise ja sõidukite registreerimisega tegelev amet Roads and Transport Authority (RTA) 2007. aasta juulis kindlad teelõigud maksustada, pannes aluse teemaksuga tegevale süsteemile [[Salik]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191020022819/https://www.salik.gov.ae/ Salik] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Igal sõidukil, mis sõidab maksustatud sildadel või teedel, peab olema esiklaasil [[Salik]]i kleebis. Maksustatud lõikude läbimisel tuvastatakse sõidukid ja iga sõidu eest esitatakse arve. Ühistransport on Dubai linnas odav ja ka bussiliine on palju. Eriliseks teevad Dubai bussiliikluse 2008. aastal ehitatud 800 konditsioneeritud bussiootepaviljoni, mis hakkavad tööle alates temperatuurist 22&nbsp;°C. 2009. aastal avati osa [[Dubai metroo]]st, mis ühendab Dubai rahvusvahelist lennujaama kesklinnaga. Nüüdseks on Dubais ka teine metrooliin ning kokku on kahe liini peale 47 peatust (neist 9 maa all), 2 ümberistumisvõimalust ja 75&nbsp;km jagu metrooliine. Kogu süsteemis on 87 metroorongi, igaüks neist mahutab 643 reisijat. Lisaks tavaklassile on metroos ka ''gold class'' ehk luksuslikult sisustatud kuldne klass 18 kohaga. Eraldi klass on ka naistele ja lastele, kus on ruumi kärudele ja kottidele. Kõikides metroodes on koht ratastooliga reisijatele.<ref>[https://archive.today/20121208191313/http://www.rta.ae/dubai_metro/english/home.html Dubai metro] (kasutatud 03.10.2014)</ref> Dubai Creeki ehk linna kaheks jaotavat lahte saab ületada ainult üle kahe silla, mis asuvad keskuse lähedal. Jalakäijad saavad aga väikeste praamidega ehk ''[[abra]]'dega'' üle lahe sõita. == Dubai EXPO 2020 == 2. novembril 2011 esitas Dubai viimasel minutil soovi saada 2020. aasta EXPO linnaks. 2013. aasta veebruaris käis ''Bureau International des Expositions''i delegatsioon Dubais, et veenduda linna valmisolekus nii suure ürituse korraldamiseks. Delegatsioonile avaldas Dubai infrastruktuur ja rahvusliku toetuse tase muljet. 2013. aasta mais sai ka avalikkus plaanist teada.<ref>[https://web.archive.org/web/20130622152423/http://www.dubaichronicle.com/2013/05/22/dubai-expo-2020-master-plan/ "Dubai EXPO 2020 Master Plan"] Dubai Chronicle, 22. mai 2013 (vaadatud 03.10.2014)</ref> Sama aasta novembris sai Dubai õiguse korraldada Expo 2020.<ref>[http://www.ft.com/cms/s/648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0,Authorised=false.html?_i_location=http%3A%2F%2Fwww.ft.com%2Fcms%2Fs%2F0%2F648e8632-5781-11e3-b615-00144feabdc0.html%3Fsiteedition%3Duk&siteedition=uk&_i_referer=#axzz2vJUeWw4E "Jubilant Dubai wins bid to host 2020 World Expo"], Financial Times. (kasutatud 03.10.2014)</ref> Üritus toob endaga kaasa palju majanduslikke hüvesid, näiteks luuakse üle 270 000 uue töökoha.<ref>[https://web.archive.org/web/20151017084537/http://www.dubaichronicle.com/2013/05/24/dubai-expo-2020-may-create-over-270000-jobs/ "Dubai Expo May Create Over 270 000 Jobs"] Dubai Chronicle, 24. mai 2013 (vaadatud 06.10.2014)</ref> == Vaata ka == * [[Dubai metroo]] * [[Burj al-‘Arab]] * [[Burj Khalīfah]] * [[Palmisaared]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Lara Dunston ja Sarah Monaghan. ''Dubai ja Abu Dhabi''. (Silmaringi reisijuht). Inglise keelest tõlkinud Margus Elings, toimetaja Helen Kõrgesaar. [Tallinn]: Koolibri, 2009. ISBN 9789985024645 == Välislingid == {{Commons|Category:Dubai}} * [http://arhiiv.err.ee/vaata/minemine-dubai Minemine: Dubai] arhiiv.err.ee * [https://majandus24.postimees.ee/409497 Voldemar Kolga. Dubai reis kui eneseteostus] eesti.info [[Kategooria:Araabia Ühendemiraatide linnad]] [[Kategooria:Dubai| ]] fbgj70v6nojli31hpj7t4xhz0dsa0ab 0 125028 7191306 6379088 2026-07-12T04:36:52Z Ojassaar 206682 7191306 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Valgepõsk-lagle | värvus = Linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | hindaja = BirdLife International| aasta = 2009 | IUCN_aasta = 2011 | nimi = ''Branta leucopsis'' | ID=100600385/0}}</ref> | pilt = Branta leucopsis.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] [[Anatidae]] | perekond = [[Lagle]] ''Branta'' | liik = '''Valgepõsk-lagle''' | binaarne = ''Branta leucopsis'' | binaarse_autor = ([[Johann Matthäus Bechstein|Bechstein]], [[1803]]) | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Valgepõsk-lagle''' (''Branta leucopsis'') on [[partlased|partlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lagle]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[veelind]]. == Levila == [[Pilt:Kaks valgepõsk-lagle.jpg|pisi|left|Valgepõsk-lagled lendamas]] [[Pilt:Valgepõsk laglede lennuparv.jpg|pisi|left|[[Puise poolsaar]], valgepõsk-lagled]] [[File:Branta leucopsis MHNT.ZOO.2010.11.14.1.jpg|thumb|Valgepõsk-lagle munad]] Valgepõsk-lagle pesitseb [[Gröönimaa]] kirderannikul, [[Teravmäed|Teravmägedel]], [[Skandinaavia poolsaar]]e loodeosas, [[Novaja Zemlja]] [[Lõunasaar]]el ja võib-olla [[Kolgujevi saar]]el<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 94-95</ref>. Lagle talvitub [[Madalmaad]]es ja [[Briti saared|Briti saartel]] <ref name="Valgepõsk-lagle">L. Jonsson. "Euroopa linnud". [[Tallinn]], [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[2000]], lk. 84–85</ref>. [[Lääne-Eesti]] jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks kevadrände ajal [[aprill]]is-[[mai]]s, mil neid kohtab mitme tuhande isendi suuruste parvedena<ref name="Loomade elu"/>. Muul ajal kohtab neid harva ja vähesel arvul, ka sügisrände ajal [[oktoober|oktoobris]] ja [[november|novembris]] nad kestvaid peatusi ei tee<ref name="Loomade elu"/>. == Välimus == Valgepõsk-lagle üldpikkus on 58–70 cm, tiibade siruulatus 132–145 cm<ref name="Valgepõsk-lagle"/>. Ta on [[mustlagle]]<nowiki/>suurune ja kaalub 1,1–2,2 kg<ref name="Loomade elu"/>. Valgepõsk-lagle on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb [[hani|hanega]]. Kuid hanedest on teda hõlbus eristada kahevärvilise [[sulestik]]u järgi, mis on pealt [[must]] ja alt [[valge]]<ref name="Loomade elu"/>. Linnul on valge põsepiirkond, millest lind on ka nimetuse on saanud, ning must pea, [[kael]] ja ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, [[tiivad]] ja [[selg]] hõbe[[Hall (värvus)|hall]]id. == Eluviis == [[Pilt:Hanede ränd Haeska rannaniidul.jpg|pisi|Hanede ränd [[Haeska (Haapsalu)|Haeska]] rannaniidul]] Valgepõsk-lagle [[pesitsemine|pesitseb]] [[kalju]]stel [[rannik]]utel ning [[oja]]de ja [[järv]]ede kaljustel [[kallas]]tel, mille läheduses leidub mahlakaid [[taim]]i<ref name="Loomade elu"/>. [[Pesa]] tehakse sellisesse kohta, et vaenlased, kelleks on eeskätt [[polaarrebane]] ja [[jääkaru]], seda kätte ei saaks. Valgepõsk-lagle [[koloonia (zooloogia)|kolooniad]] on hajusad ja vahemaad naaberpesade vahel suured<ref name="Loomade elu"/>. Ta [[ujumine|ujub]] väga hästi ja [[lendamine|lendab]] kergelt. [[Sulgimine|Sulgimise]] ajal päästab ta end sageli joostes ja jookseb kiiresti.<ref name="Loomade elu"/> == Looduskaitse == Eestis kuulub valgepõsk-lagle [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]], kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/765393 Keskkonnaministri määrus]</ref> Eestis on valgepõsk-laglet põhjalikult uurinud [[Aivar Leito]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Branta leucopsis}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=-3NRmEfbweQ Valgepõsk-lagle YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] 2lbbkrvh8clfb21axck5126jvg62jy4 0 127479 7191186 7129312 2026-07-11T21:18:40Z ~2026-33657-65 231127 7191186 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Sutrop, Urmas.IMG 0481.JPG|pisi|Urmas Sutrop 17. detsembril 2013 [[Õigekeelsussõnaraamat]] 2013 esitlusel]] [[Pilt:Margit Sutrop ja Urmas Sutrop.jpg|pisi|püsti|[[Margit Sutrop]] ja Urmas Sutrop Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul augustis 2012]] '''Urmas Sutrop''' (sündinud [[7. juuni]]l [[1956]]) on eesti keeleteadlane. Ta lõpetas aastal 1974 [[Tallinna 44. Keskkool]]i<ref>http://www.mg.edu.ee/#vilistlased&lend=VIII</ref> ja aastal 1984 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] bioloogia-geograafia teaduskonna bioloogia-tsütoloogia-histoloogia erialal bioloogi, bioloogia- ja keemiaõpetaja kvalifikatsiooniga. Diplomitöö teemaks oli "''Ardisia crispa'' A. DC. lehe baktersõlme siseste taimerakkude peenehitus". Tal on filosoofiadoktori kraad [[Konstanzi Ülikool]]ist. Tema doktoritöö teema on "Tajusõnavara eesti keeles: tüpoloogia, ajalugu ja kognitsioon" (''The Vocabulary of Sense Perception in Estonian: Typology, History, and Cognition''). Ta on alates 2006. aastast [[Tartu Ülikool]]i antropoloogilise ja etnolingvistika õppetooli ning alates 2007. aastast üldkeeleteaduse õppetooli antropoloogilise ja etnolingvistika professor. 2000–2015 oli ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] ning 2015–2020 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i direktor. Sutrop astus 2014. aastal [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/6c287ff5-3828-4f33-827a-e7c0b7d252bd Professor Urmas Sutrop liitus Reformierakonnaga], ERR, 14. märts 2014</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ja sai 1109 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html</ref> == Tunnustus == * 2012 – Kaitseministeeriumi hõberinnamärk 2. klass * 2006 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2001 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i medal "Wastne Testament 1686" == Isiklikku == Urmas Sutrop on abielus filosoof [[Margit Sutrop]]iga. == Teoseid == * "The vocabulary of sense perception in Estonian: Structure and history", Peeter Lang, 2002 * "La langue estonienne" Eesti Instituut, 2002 * (kaasautor) "Eesti [[viipekeel]]" Eesti Keele Sihtasutus, 2003 * "Estonian language" Eesti Instituut, 2004 * "Die Estnische Sprache" Eesti Instituut, 2005 * "Estniska" Eesti Instituut, 2007 * "Viron kieli" Eesti Instituut, 2010 * (kaasautor) "Värvinimede raamat" Eesti Keele Sihtasutus, 2011 === Tõlkeid === * [[Karl Feyerabend]] "Kosmopoliitilised rännakud". Eesti Keele Sihtasutus, 2004 === Artikleid ja esinemisi === * [http://digitalcommons.mcmaster.ca/cgi/viewcontent.cgi?article=1102&context=russelljournal "Bertrand Russell in Estonia"] russell: the Journal of Bertrand Russell Studies, summer 2006, lk 55-76 * Urmas Sutrop saates [http://podcast.kuku.ee/2008/12/21/kukul-kulas-2008-12-21/ "Kukul külas"], 21. detsember 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/458120 "Uuenev keel"] EPL, 9. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/475271 "Trahvidega keelt paremaks ei muuda"] EPL, 10. august 2009 * [https://www.delfi.ee/artikkel/64697916 "Eesti keel pole kunagi oma ajaloos olnud nii tugev kui praegu"] Delfi, 22. juuli 2012 * [http://arvamus.postimees.ee/1035082/urmas-sutrop-erakorralistest-valimistest/ "Erakorralistest valimistest"] Postimees, 09.11.2012 * [http://arvamus.postimees.ee/1118016/urmas-sutrop-holokaust-kurjus-ja-meie/ "Holokaust, kurjus ja meie"] Postimees, 28.01.2013 * [http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/nadalategija-2017-03-17/ "Nädalategija"] Kuku raadio, 17.03.2017 * [https://www.temuki.ee/archives/10309 "Turandot teatris ning eesti ja kogu maailma muinasjuttudes"]. Teater. Muusika. Kino, juuli–august,2024, lk 73-87, illustratsioon tagakaane siseküljel == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} * Aili Künstler [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10767:pealelend-urmas-sutrop-eesti-keele-instituudi-direktor-tartu-uelikooli-professor&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3300 "Pealelend: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor"] Sirp, 20. mai 2010 * Madis Vaikmaa [https://www.delfi.ee/artikkel/64318271 "Urmas Sutrop: Pronkssõduri teisaldanud Ansip on rahvuskangelane, võrdne Kalevipojaga"] Delfi, 27. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Sutrop, Urmas}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Konstanzi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 88zjnnfpli011wbxjcw15a6jcbrrhk9 0 130855 7191299 6978536 2026-07-12T04:12:10Z Mona 355 7191299 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Jalgpallur | nimi = Luka Modrić | pilt = ISL-HRV (7).jpg | täisnimi = Luka Modrić | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|09|09}} | sünnilinn = [[Zadar]] | sünnimaa = [[Jugoslaavia SFV]] (tänapäeval [[Horvaatia]]) | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 172 cm | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = [[Madridi Real]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 2002–2003 | noorteklubi1 = [[Zagrebi Dinamo]] | aastad1 = 2003–2008 | mänge1 = 112 | väravaid1 = 31 | klubi1 = [[Zagrebi Dinamo]] | aastad2 = 2003–2004 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 8 | klubi2 = → [[HŠK Zrinjski Mostar|Zrinjski]] (laenul) | aastad3 = 2004–2005 | mänge3 = 18 | väravaid3 = 4 | klubi3 = → [[NK Inter Zaprešić|Inter Zaprešić]] (laenul) | aastad4 = 2008–2012 | mänge4 = 127 | väravaid4 = 13 | klubi4 = [[Tottenham Hotspur F.C.|Tottenham Hotspur]] | aastad5 = 2012–2025 | mänge5 = 245 | väravaid5 = 17 | klubi5 = [[Madridi Real]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 20. detsember 2020 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 2 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = Horvaatia U-17 | koondiseaastad2 = 2003–2004 | koondisemänge2 = 11 | koondiseväravaid2 = 1 | koondis2 = Horvaatia U-19 | koondiseaastad3 = 2004–2005 | koondisemänge3 = 15 | koondiseväravaid3 = 2 | koondis3 = Horvaatia U-21 | koondiseaastad4 = 2006– | koondisemänge4 = 133 | koondiseväravaid4 = 16 | koondis4 = [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] | koondis_seisuga = 17. november 2020 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2018]]|venemaal}} | klubi6 = AC Milan | aastad6 = 2025– }} '''Luka Modrić''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1985]] [[Zadar]]is) on [[Horvaatia jalgpallikoondis]]e [[poolkaitsja]], kes mängib [[Serie A]] liigas klubis [[AC Milan|AC milanis]] Modrić alustas oma jalgpallurikarjääri [[2002]], kui sai lepingu [[Zagrebi Dinamo]]ga. Esimesel hooajal mängis Modrić noortemeeskonnas, teisel laenas Dinamo teda teistele klubidele, sealhulgas välismaale. Kuni [[2008]] osales Modrić Dinamo täiskasvanute meeskonnas 112 kohtumises ja lõi neis 31 väravat. Ta sai selles klubis mängides kaks meistritiilit ja ühe karikavõidu. Aastatel 2008–2012 mängis Modrić [[Tottenham Hotspur]]is. 2011. aastal valiti ta Tottenham Hotspuri aasta mängijaks. Ta on kaheksal korral (aastatel 2007, 2008, 2011, 2014, 2016, 2017, 2018, 2019) valitud Horvaatia aasta jalgpalluriks. == Koondisekarjäär == Modrić osales Horvaatia U15 koondises (2 mängu, 0 väravat), U17 koondises (2 mängu, 0 väravat), U18 koondises (7 mängu, 0 väravat), U19 koondises (11 mängu, 1 värav) ja U21 koondises (15 mängu, 2 väravat). [[Horvaatia jalgpallikoondis]]es debüteeris Modrić [[1. märts]]il [[2006]] [[sõprusmäng]]us [[Argentina jalgpallikoondis]]e vastu, mille Horvaatia võitis 3:2. Esimese värava Horvaatia kasuks lõi ta [[16. august]]il 2006 [[Livorno]]s sõprusmängus [[Itaalia jalgpallikoondis]]e vastu, mille Horvaatia võitis 2:0 ja Modrić lõi tagumise värava. 13. märtsi 2011 seisuga on ta mänginud koondises 49 mängu ja löönud 8 väravat. Kõik väravad on ta löönud eri mängudes. [[Andorra jalgpallikoondis]]e vastu on ta löönud 2 väravat. Kõik mängud, kus Modrić on värava löönud, on Horvaatia võitnud, välja arvatud 2010. aasta MM-valikmäng [[Ukraina jalgpallikoondis]]e vastu, mis lõppes 2:2. Seitse väravat on ta löönud kodusel [[Maksimiri staadion]]il. Ta oli Horvaatia koondises ka [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Saksamaa]]l. Avakohtumises kaotas Horvaatia 0:1 [[Brasiilia jalgpallikoondis]]ele (Modrić ei mänginud), siis viigistas 0:0 [[Jaapani jalgpallikoondis]]ega (Modrić sekkus vahetusest 78. minutil). Viimases alagrupimängus [[Austraalia jalgpallikoondis]]e vastu vajas Horvaatia võitu. Modrić vahetati platsile 74. minutil seisul 2:1, kuid mäng lõppes 2:2 viigiga, Horvaatia jäi alagrupis kolmandaks, edestades üksnes Jaapanit, ja langes välja. [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Austria]]s esimeses mängus [[Austria jalgpallikoondis]]e vastu lõi ta [[penalti]]st 4. minutil Horvaatia meeskonna võiduvärava. Ta mängis kogu kohtumise nagu ka järgmises mängus [[Saksamaa jalgpallikoondis]]e vastu, mille Horvaatia võitis 2:1. Üleminutitel sai Modrić [[kollane kaart|kollase kaardi]], kuid valiti kohtumise parimaks mängijaks. Sellega oli Horvaatia alagrupi võitnud ja viimases alagrupimängus [[Poola jalgpallikoondis]]e vastu anti Modrićile puhkust. Veerandfinaalis [[Türgi jalgpallikoondis]]e vastu mängis Modrić jälle terve kohtumise. Normaalajal väravaid ei löödud. 119. minutil andis Modrić [[resultatiivne sööt|resultatiivse söödu]], mille [[Ivan Klasnić]] väravaks lõi, kuid üleminutitel suutis Türgi viigistada ja järgnes penaltiseeria. Modrić lõi kohe esimese löögi väravast mööda, kokku realiseeris Horvaatia 4 penaltist vaid 1 ja Türgi võitis 3:1. Modrić valiti ainsa horvaadina turniiri sümboolsesse koondisse. Varem oli EM-i sümboolsesse koondisse horvaatidest valitud üksnes [[Davor Šuker]]. [[2010. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2010. aasta MM]]-valikturniiril lõi Modrić 3 väravat, jagades sellega oma meeskonna kõige resultatiivsema mängija tiitlit, kuid alagrupi võitis [[Inglismaa jalgpallikoondis]] Ukraina ees. Horvaatia jäi kolmandaks ega pääsenud MM-ile. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM]]-valikturniiri lõpetas Horvaatia alagrupi teisena [[Kreeka jalgpallikoondis]]e järel ja pääses ''play-off''i. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistlustel]] valiti ta turniiri parimaks mängijaks. Ta lõi turniiril kaks väravat: esimeses alagrupimängus [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] vastu ja teises alagrupimängus [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. Ta on esindanud Horvaatiat veel ka [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. ==Saavutused== ;Zagrebi Dinamo *[[Prva HNL|Horvaatia meister]]: 2006, 2007 *[[Horvaatia karikavõistlused jalgpallis|Horvaatia karika võit]]: 2007 *[[Horvaatia superikarikavõistlused jalgpallis|Horvaatia superkarika võit]]: 2006 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]], [[La Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]] * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Maailma klubide karikas]]: 2014, 2016, 2017, 2018 * [[Copa del Rey]]: 2013–14 * [[Supercopa de España]]: 2012 == Isiklikku == Luka Modrić on 172 cm pikk ja kaalub 65 kg. ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.lukamodricofficial.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/luka-modric Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://www.soccerbase.com/players/player.sd?player_id=43862 Luka Modrić Soccerbase'i lehel] {{Madridi Reali mängijad}} {{UEFA Euro 2012 Horvaatia koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Horvaatia koondis}} {{UEFA Euro 2016 Horvaatia koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Horvaatia koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Horvaatia koondis}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{JÄRJESTA:Modric, Luka}} [[Kategooria:Horvaatia jalgpallurid]] [[Kategooria:Zagrebi Dinamo mängijad]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 8jpeia6koao8ao09ldoqw7bf52qdp15 0 131555 7191147 7183789 2026-07-11T19:23:53Z LeeMarx 59920 7191147 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Hannaliisa Uusma | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = 8. juuli 1986 | sünnikoht = [[Tartu]] | tegevusala = [[sotsioloog]], [[laulja]], [[kultuurikorraldaja]], lähisuhtevägivalla ennetamise ekspert | töökoht = [[President Kaljulaidi Fond]] | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] | autasud = [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] (2019) }} '''Hannaliisa Uusma''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1986]] [[Tartu]]s) on eesti [[sotsioloog]], [[laulja]], [[kultuurikorraldaja]] ja lähisuhtevägivalla ennetamise ekspert. Ta on ansambli [[HU?]] solist ning [[President Kaljulaidi Fond]]i lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht.<ref name="efis">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/12843 |pealkiri=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Eesti filmi andmebaas |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref name="fond">{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/kontakt/ |pealkiri=Kontakt |väljaanne=President Kaljulaidi Fond |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Haridus ja teadustegevus == Uusma õppis lapsena Tartu laste laulustuudios [[Ursel Oja]] juhendamisel. Ta lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Ülikool]]i bakalaureuseõppe [[sotsioloogia]] erialal. Tema bakalaureusetöö „Noored popmuusikud Eestis” käsitles noorte muusikute identiteeti ja tegevust Eesti popmuusikaväljal.<ref name="efis"/> 2011. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistriõppe tööga „Feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusika maastikul”. Aastatel 2010–2011 õppis ta [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena Saksamaal [[Augsburgi Ülikool]]is.<ref name="etis">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hannaliisa_Uusma/est |pealkiri=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2012. aastal alustas Uusma doktoriõpinguid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] muusikateaduse osakonnas. Aastatel 2013–2014 tegi ta külalisdoktorandina uurimistööd [[Friedrich-Alexanderi Erlangeni-Nürnbergi Ülikool]]i anglistika ja amerikanistika instituudis. Doktoriõpingud jäid pooleli.<ref name="etis"/> Tema uurimisvaldkondade hulka on kuulunud popkultuur, [[soouuringud]], maskuliinsus, noortekultuur ja postsotsialistlik ühiskond. 2014. aastal ilmus ajakirjas „Ariadne Lõng” tema artikkel „Romantiline macho: mässav mees Eesti punk-rokis”, milles ta analüüsis maskuliinsuse kujutamist ansambli [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] näitel.<ref>{{Netiviide |url=https://ariadnelong.ee/wp-content/uploads/2021/04/H.Uusma_Romantiline-macho-massav-mees-Eesti-punk-rokis.pdf |pealkiri=Romantiline macho: mässav mees Eesti punk-rokis |autor=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Ariadne Lõng |aeg=2014 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2017. aastal korraldas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvahelise doktoriseminari „Gender and Sexualities in (Post)Soviet/(Post)Socialist Music, Theatre and Visual Arts”, mille keskmes olid soo ja seksuaalsuse käsitlused postsotsialistlikus muusikas, teatris ja kujutavas kunstis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-postsovetlik-kultuurikontekst-on-veel-moes/ |pealkiri=Kas postsovetlik kultuurikontekst on veel moes? |väljaanne=Sirp |aeg=19. mai 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Töö lähisuhtevägivalla ennetamisel == Uusma töötas 2017. aastal [[Sotsiaalministeerium]]i võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialistina, tegeledes muu hulgas soolise palgalõhe ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/589245/hannaliisa-uusma-muusikute-puhul-ei-soltu-rahanumber-agedusest |pealkiri=Hannaliisa Uusma: muusikute puhul ei sõltu rahanumber ägedusest |väljaanne=ERR |aeg=10. aprill 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Hiljem töötas ta [[Sotsiaalkindlustusamet]]i ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas, kus juhtis kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks kasutatava MARAC-i koostöömudeli rakendamist. MARAC-i ekspertgruppides teevad kannatanu ja tema laste kaitsmiseks koostööd ohvriabi, politsei, prokuratuur, naiste tugikeskused, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tervishoiu- ja haridusasutused.<ref name="marac">{{Netiviide |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/peaprokuror-kohtub-polva-marac-ekspertgrupi-liikmetega |pealkiri=Peaprokurör kohtub Põlva MARAC ekspertgrupi liikmetega |väljaanne=Sotsiaalkindlustusamet |aeg=5. juuni 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> President Kaljulaidi Fondis juhib Uusma lähisuhtevägivalla ennetamise suunda. Fondi tegevus hõlmab vägivalla ennetamist, kõrvalseisjate teadlikkuse suurendamist ja tööandjatele suunatud algatuste arendamist.<ref name="fond"/><ref>{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/tagasivaade-fondi-neljandale-tegutsemisaastale-miljon-eurot-eraraha-lahisuhtevagivalla-ennetamisele-ja-palju-muud/ |pealkiri=Tagasivaade fondi neljandale tegutsemisaastale: miljon eurot eraraha lähisuhtevägivalla ennetamisele ja palju muud |väljaanne=President Kaljulaidi Fond |aeg=25. märts 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ta on esinenud meedias lähisuhte- ja seksuaalvägivalla, ohvrite abistamise, vägivalla kultuuriliste kujutamisviiside ning kõrvalseisjate vastutuse teemadel.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609833684/hannaliisa-uusma-lahisuhtevagivald-puudutab-igat-eesti-inimest |pealkiri=Hannaliisa Uusma: lähisuhtevägivald puudutab igat Eesti inimest |väljaanne=ERR |aeg=19. oktoober 2025 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Muusikategevus == === HU? === Uusma alustas 2007. aastal laulmist elektroonilist popmuusikat viljelevas ansamblis [[HU?]]. Ansambli nime aluseks on Uusma nimetähed ning ingliskeelse küsisõna ''who?'' ('kes?') hääldus. Ansambli teised põhiliikmed olid [[Bert Prikenfeld]] ehk DJ Critikal ja [[Leslie Laasner]] ehk Leslie da Bass.<ref name="hualgus">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/244300/hannaliisa-uusma-raagib-oma-uuest-artistinimest-hu |pealkiri=Hannaliisa Uusma räägib oma uuest artistinimest HU? |väljaanne=Õhtuleht |aeg=1. september 2007 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ansambli esimesed tuntumad laulud olid „Kosmos” ja „[[Absoluutselt]]”. „Absoluutselt” pälvis 2008. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] aasta hittloo auhinna.<ref name="ema">{{Netiviide |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2008. aastal ilmus HU? debüütalbum „Film”, millel avaldati ka laul „[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]”. Laulu ühiskonnakriitiline tekst äratas laialdast tähelepanu ning selle pealkirjast kujunes Eesti väikelinnade ja ääremaastumise käsitlemisel sageli kasutatud väljend.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/283520/kus-idanesid-sonad-laulule-depressiivsed-eesti-vaikelinnad |pealkiri=Kus idanesid sõnad laulule „Depressiivsed Eesti väikelinnad”? |väljaanne=Õhtuleht |aeg=13. juuni 2008 |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609940510/hannaliisa-uusma-hu-fannide-jarelejatmatu-huvi-on-meile-suur-kompliment |pealkiri=Hannaliisa Uusma: HU? fännide järelejätmatu huvi on meile suur kompliment |väljaanne=ERR |aeg=13. veebruar 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> HU? pälvis 2009. aasta Eesti Muusikaauhindadel albumiga „Film” aasta albumi, aasta ansambli ja aasta uue tulija auhinna.<ref name="ema"/> Ansambel avaldas hiljem albumid „HU2” (2010), „Läbi öö” (2011) ja „Bermuda” (2013). Pärast ligikaudu kümneaastast esinemispausi teatas HU? 2026. aastal mõneks kontserdiks lavale naasmisest.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609940510/hannaliisa-uusma-hu-fannide-jarelejatmatu-huvi-on-meile-suur-kompliment |pealkiri=Hannaliisa Uusma: HU? fännide järelejätmatu huvi on meile suur kompliment |väljaanne=ERR |aeg=13. veebruar 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> === HUNT === Alates 2015. aastast on Uusma musitseerinud koos [[Brigitta Davidjants]]iga ansamblis HUNT. Mõlemad liikmed on olnud ansambli laulude sõnade ja meloodiate autorid. Ansambli muusikat on kirjeldatud postromantilise ''indie''-soul'ina, kuid loomingus on kasutatud ka elektroonilise ja eksperimentaalse popmuusika elemente.<ref>{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/kiirkohting-hannaliisa-uusma/ |pealkiri=Kiirkohting: Hannaliisa Uusma |väljaanne=Müürileht |aeg=17. aprill 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/89068315/kultuuribiit-hannaliisa-uusma-ja-brigitta-davidjantsi-ehk-ansambli-hunt-playlist |pealkiri=Kultuuribiit. Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjantsi ehk ansambli HUNT playlist |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=28. veebruar 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> === Raadiotöö === Uusma on olnud [[Raadio 2]] elektroonilise muusika saate „HU.mix” saatejuht. Saates mängis ta eksperimentaalset elektroonilist, džässilikku ja eri kultuuriruumidest pärit muusikat.<ref>{{Netiviide |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/hu-mix-hannaliisa-uusma |pealkiri=HU.mix. Hannaliisa Uusma |väljaanne=ERR-i audioarhiiv |aeg=22. oktoober 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Kultuurikorraldus == Uusma ja [[Teele Vares]] hakkasid 2015. aastal korraldama [[Saaremaa]]l [[Triigi sadam]]as vabaõhukontserte. Sellest kujunes eksperimentaalne kultuurilava [[Triigi Filharmoonia]].<ref name="triigi2025">{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609724718/hannaliisa-uusma-triigi-filharmoonia-toimib-suuresti-tanu-ohule-ja-armastusele |pealkiri=Hannaliisa Uusma: Triigi Filharmoonia toimib suuresti tänu õhule ja armastusele |väljaanne=ERR |aeg=18. juuni 2025 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2016. aastal valmis sadamas arhitektide Riin Kersalu ja Mihkel Meriste kavandatud kontserdipaviljon. Triigi Filharmoonias on korraldatud kontserte, etendusi, näitusi ja ühiskondlikke teemasid käsitlevaid kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/312783/hannaliisa-uusma-loob-triigi-sadamasse-omanaolise-kontserdimaja |pealkiri=Hannaliisa Uusma loob Triigi sadamasse omanäolise kontserdimaja |väljaanne=ERR |aeg=29. juuni 2016 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2020. aastal korraldasid Uusma ja Vares Triigi Filharmoonias lähisuhtevägivalla ohvrite märkamisele pühendatud näituse „ARM.”. Näitusel osalenud kunstnikud käsitlesid lähisuhtevägivalda video-, maali- ja skulptuurikunsti kaudu.<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1107359/triigi-filharmoonia-uus-naitus-kutsub-markama-perevagivalla-ohvreid |pealkiri=Triigi Filharmoonia uus näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid |väljaanne=ERR |aeg=29. juuni 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Tunnustus == * 2008 – Eesti Muusikaauhindade aasta hittlugu „Absoluutselt”<ref name="ema"/> * 2009 – HU? pälvis Eesti Muusikaauhindadel aasta albumi, aasta ansambli ja aasta uue tulija auhinna<ref name="ema"/> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sajandi-vilistlased |pealkiri=Sajandi vilistlased |väljaanne=Tallinna Ülikool |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Tõlkija [[Heli Susi]] oli Uusma vanatädi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1120567/esivanemate-hong-hannaliisa-uusma-avastas-vanatadi-riidekapist-haruldase-eseme |pealkiri=Esivanemate hõng! Hannaliisa Uusma avastas vanatädi riidekapist haruldase eseme |väljaanne=Õhtuleht |aeg=13. detsember 2024 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{MusicBrainz nimi|id=1e10b6c5-b28c-4446-af1c-196fee755e8d|nimi=Hannaliisa Uusma}} * Margit Tõnson. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63020626 „Manöövrid naiselikkusega”]. Eesti Ekspress, 11. detsember 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-hannaliisa-uusma „Plekktrumm. Hannaliisa Uusma”]. ETV, 20. november 2023 * Hannaliisa Uusma. [https://www.draamateater.ee/meedia/ma-olen-enesekindel-naine-ma-ei-habene-ja-ma-ei-ole-lits/ „Ma olen enesekindel naine, ma ei häbene ja ma ei ole lits”]. Eesti Draamateatri ajaleht, kevad 2026 {{JÄRJESTA:Uusma, Hannaliisa}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 57vae1b6wfcjq6wjntev3bqdmgnn3rp 7191148 7191147 2026-07-11T19:25:53Z LeeMarx 59920 7191148 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Hannaliisa Uusma | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1986|07|08}} | sünnikoht = [[Tartu]] | tegevusala = [[sotsioloog]], [[laulja]], [[kultuurikorraldaja]], lähisuhtevägivalla ennetamise ekspert | töökoht = [[President Kaljulaidi Fond]] | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] | autasud = [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] (2019) }} '''Hannaliisa Uusma''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1986]] [[Tartu]]s) on eesti [[sotsioloog]], [[laulja]], [[kultuurikorraldaja]] ja lähisuhtevägivalla ennetamise ekspert. Ta on ansambli [[HU?]] solist ning [[President Kaljulaidi Fond]]i lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht.<ref name="efis">{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/person/12843 |pealkiri=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Eesti filmi andmebaas |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref name="fond">{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/kontakt/ |pealkiri=Kontakt |väljaanne=President Kaljulaidi Fond |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Haridus ja teadustegevus == Uusma õppis lapsena Tartu laste laulustuudios [[Ursel Oja]] juhendamisel. Ta lõpetas 2008. aastal [[Tallinna Ülikool]]i bakalaureuseõppe [[sotsioloogia]] erialal. Tema bakalaureusetöö „Noored popmuusikud Eestis” käsitles noorte muusikute identiteeti ja tegevust Eesti popmuusikaväljal.<ref name="efis"/> 2011. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistriõppe tööga „Feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusika maastikul”. Aastatel 2010–2011 õppis ta [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena Saksamaal [[Augsburgi Ülikool]]is.<ref name="etis">{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hannaliisa_Uusma/est |pealkiri=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2012. aastal alustas Uusma doktoriõpinguid [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] muusikateaduse osakonnas. Aastatel 2013–2014 tegi ta külalisdoktorandina uurimistööd [[Friedrich-Alexanderi Erlangeni-Nürnbergi Ülikool]]i anglistika ja amerikanistika instituudis. Doktoriõpingud jäid pooleli.<ref name="etis"/> Tema uurimisvaldkondade hulka on kuulunud popkultuur, [[soouuringud]], maskuliinsus, noortekultuur ja postsotsialistlik ühiskond. 2014. aastal ilmus ajakirjas „Ariadne Lõng” tema artikkel „Romantiline macho: mässav mees Eesti punk-rokis”, milles ta analüüsis maskuliinsuse kujutamist ansambli [[Vennaskond (ansambel)|Vennaskond]] näitel.<ref>{{Netiviide |url=https://ariadnelong.ee/wp-content/uploads/2021/04/H.Uusma_Romantiline-macho-massav-mees-Eesti-punk-rokis.pdf |pealkiri=Romantiline macho: mässav mees Eesti punk-rokis |autor=Hannaliisa Uusma |väljaanne=Ariadne Lõng |aeg=2014 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2017. aastal korraldas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvahelise doktoriseminari „Gender and Sexualities in (Post)Soviet/(Post)Socialist Music, Theatre and Visual Arts”, mille keskmes olid soo ja seksuaalsuse käsitlused postsotsialistlikus muusikas, teatris ja kujutavas kunstis.<ref>{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-postsovetlik-kultuurikontekst-on-veel-moes/ |pealkiri=Kas postsovetlik kultuurikontekst on veel moes? |väljaanne=Sirp |aeg=19. mai 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Töö lähisuhtevägivalla ennetamisel == Uusma töötas 2017. aastal [[Sotsiaalministeerium]]i võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialistina, tegeledes muu hulgas soolise palgalõhe ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustega.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/589245/hannaliisa-uusma-muusikute-puhul-ei-soltu-rahanumber-agedusest |pealkiri=Hannaliisa Uusma: muusikute puhul ei sõltu rahanumber ägedusest |väljaanne=ERR |aeg=10. aprill 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Hiljem töötas ta [[Sotsiaalkindlustusamet]]i ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas, kus juhtis kõrge riskiga lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks kasutatava MARAC-i koostöömudeli rakendamist. MARAC-i ekspertgruppides teevad kannatanu ja tema laste kaitsmiseks koostööd ohvriabi, politsei, prokuratuur, naiste tugikeskused, kohalikud omavalitsused ning vajaduse korral tervishoiu- ja haridusasutused.<ref name="marac">{{Netiviide |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/peaprokuror-kohtub-polva-marac-ekspertgrupi-liikmetega |pealkiri=Peaprokurör kohtub Põlva MARAC ekspertgrupi liikmetega |väljaanne=Sotsiaalkindlustusamet |aeg=5. juuni 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> President Kaljulaidi Fondis juhib Uusma lähisuhtevägivalla ennetamise suunda. Fondi tegevus hõlmab vägivalla ennetamist, kõrvalseisjate teadlikkuse suurendamist ja tööandjatele suunatud algatuste arendamist.<ref name="fond"/><ref>{{Netiviide |url=https://kerstikaljulaid.ee/m/uudis/tagasivaade-fondi-neljandale-tegutsemisaastale-miljon-eurot-eraraha-lahisuhtevagivalla-ennetamisele-ja-palju-muud/ |pealkiri=Tagasivaade fondi neljandale tegutsemisaastale: miljon eurot eraraha lähisuhtevägivalla ennetamisele ja palju muud |väljaanne=President Kaljulaidi Fond |aeg=25. märts 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ta on esinenud meedias lähisuhte- ja seksuaalvägivalla, ohvrite abistamise, vägivalla kultuuriliste kujutamisviiside ning kõrvalseisjate vastutuse teemadel.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609833684/hannaliisa-uusma-lahisuhtevagivald-puudutab-igat-eesti-inimest |pealkiri=Hannaliisa Uusma: lähisuhtevägivald puudutab igat Eesti inimest |väljaanne=ERR |aeg=19. oktoober 2025 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Muusikategevus == === HU? === Uusma alustas 2007. aastal laulmist elektroonilist popmuusikat viljelevas ansamblis [[HU?]]. Ansambli nime aluseks on Uusma nimetähed ning ingliskeelse küsisõna ''who?'' ('kes?') hääldus. Ansambli teised põhiliikmed olid [[Bert Prikenfeld]] ehk DJ Critikal ja [[Leslie Laasner]] ehk Leslie da Bass.<ref name="hualgus">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/244300/hannaliisa-uusma-raagib-oma-uuest-artistinimest-hu |pealkiri=Hannaliisa Uusma räägib oma uuest artistinimest HU? |väljaanne=Õhtuleht |aeg=1. september 2007 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ansambli esimesed tuntumad laulud olid „Kosmos” ja „[[Absoluutselt]]”. „Absoluutselt” pälvis 2008. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] aasta hittloo auhinna.<ref name="ema">{{Netiviide |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2008. aastal ilmus HU? debüütalbum „Film”, millel avaldati ka laul „[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]”. Laulu ühiskonnakriitiline tekst äratas laialdast tähelepanu ning selle pealkirjast kujunes Eesti väikelinnade ja ääremaastumise käsitlemisel sageli kasutatud väljend.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/283520/kus-idanesid-sonad-laulule-depressiivsed-eesti-vaikelinnad |pealkiri=Kus idanesid sõnad laulule „Depressiivsed Eesti väikelinnad”? |väljaanne=Õhtuleht |aeg=13. juuni 2008 |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609940510/hannaliisa-uusma-hu-fannide-jarelejatmatu-huvi-on-meile-suur-kompliment |pealkiri=Hannaliisa Uusma: HU? fännide järelejätmatu huvi on meile suur kompliment |väljaanne=ERR |aeg=13. veebruar 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> HU? pälvis 2009. aasta Eesti Muusikaauhindadel albumiga „Film” aasta albumi, aasta ansambli ja aasta uue tulija auhinna.<ref name="ema"/> Ansambel avaldas hiljem albumid „HU2” (2010), „Läbi öö” (2011) ja „Bermuda” (2013). Pärast ligikaudu kümneaastast esinemispausi teatas HU? 2026. aastal mõneks kontserdiks lavale naasmisest.<ref>{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1609940510/hannaliisa-uusma-hu-fannide-jarelejatmatu-huvi-on-meile-suur-kompliment |pealkiri=Hannaliisa Uusma: HU? fännide järelejätmatu huvi on meile suur kompliment |väljaanne=ERR |aeg=13. veebruar 2026 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> === HUNT === Alates 2015. aastast on Uusma musitseerinud koos [[Brigitta Davidjants]]iga ansamblis HUNT. Mõlemad liikmed on olnud ansambli laulude sõnade ja meloodiate autorid. Ansambli muusikat on kirjeldatud postromantilise ''indie''-soul'ina, kuid loomingus on kasutatud ka elektroonilise ja eksperimentaalse popmuusika elemente.<ref>{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/kiirkohting-hannaliisa-uusma/ |pealkiri=Kiirkohting: Hannaliisa Uusma |väljaanne=Müürileht |aeg=17. aprill 2017 |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/89068315/kultuuribiit-hannaliisa-uusma-ja-brigitta-davidjantsi-ehk-ansambli-hunt-playlist |pealkiri=Kultuuribiit. Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjantsi ehk ansambli HUNT playlist |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=28. veebruar 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> === Raadiotöö === Uusma on olnud [[Raadio 2]] elektroonilise muusika saate „HU.mix” saatejuht. Saates mängis ta eksperimentaalset elektroonilist, džässilikku ja eri kultuuriruumidest pärit muusikat.<ref>{{Netiviide |url=https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/hu-mix-hannaliisa-uusma |pealkiri=HU.mix. Hannaliisa Uusma |väljaanne=ERR-i audioarhiiv |aeg=22. oktoober 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Kultuurikorraldus == Uusma ja [[Teele Vares]] hakkasid 2015. aastal korraldama [[Saaremaa]]l [[Triigi sadam]]as vabaõhukontserte. Sellest kujunes eksperimentaalne kultuurilava [[Triigi Filharmoonia]].<ref name="triigi2025">{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609724718/hannaliisa-uusma-triigi-filharmoonia-toimib-suuresti-tanu-ohule-ja-armastusele |pealkiri=Hannaliisa Uusma: Triigi Filharmoonia toimib suuresti tänu õhule ja armastusele |väljaanne=ERR |aeg=18. juuni 2025 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2016. aastal valmis sadamas arhitektide Riin Kersalu ja Mihkel Meriste kavandatud kontserdipaviljon. Triigi Filharmoonias on korraldatud kontserte, etendusi, näitusi ja ühiskondlikke teemasid käsitlevaid kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/312783/hannaliisa-uusma-loob-triigi-sadamasse-omanaolise-kontserdimaja |pealkiri=Hannaliisa Uusma loob Triigi sadamasse omanäolise kontserdimaja |väljaanne=ERR |aeg=29. juuni 2016 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> 2020. aastal korraldasid Uusma ja Vares Triigi Filharmoonias lähisuhtevägivalla ohvrite märkamisele pühendatud näituse „ARM.”. Näitusel osalenud kunstnikud käsitlesid lähisuhtevägivalda video-, maali- ja skulptuurikunsti kaudu.<ref>{{Netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1107359/triigi-filharmoonia-uus-naitus-kutsub-markama-perevagivalla-ohvreid |pealkiri=Triigi Filharmoonia uus näitus kutsub märkama perevägivalla ohvreid |väljaanne=ERR |aeg=29. juuni 2020 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Tunnustus == * 2008 – Eesti Muusikaauhindade aasta hittlugu „Absoluutselt”<ref name="ema"/> * 2009 – HU? pälvis Eesti Muusikaauhindadel aasta albumi, aasta ansambli ja aasta uue tulija auhinna<ref name="ema"/> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.tlu.ee/sajandi-vilistlased |pealkiri=Sajandi vilistlased |väljaanne=Tallinna Ülikool |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Tõlkija [[Heli Susi]] oli Uusma vanatädi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1120567/esivanemate-hong-hannaliisa-uusma-avastas-vanatadi-riidekapist-haruldase-eseme |pealkiri=Esivanemate hõng! Hannaliisa Uusma avastas vanatädi riidekapist haruldase eseme |väljaanne=Õhtuleht |aeg=13. detsember 2024 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{MusicBrainz nimi|id=1e10b6c5-b28c-4446-af1c-196fee755e8d|nimi=Hannaliisa Uusma}} * Margit Tõnson. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63020626 „Manöövrid naiselikkusega”]. Eesti Ekspress, 11. detsember 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-hannaliisa-uusma „Plekktrumm. Hannaliisa Uusma”]. ETV, 20. november 2023 * Hannaliisa Uusma. [https://www.draamateater.ee/meedia/ma-olen-enesekindel-naine-ma-ei-habene-ja-ma-ei-ole-lits/ „Ma olen enesekindel naine, ma ei häbene ja ma ei ole lits”]. Eesti Draamateatri ajaleht, kevad 2026 {{JÄRJESTA:Uusma, Hannaliisa}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] cjnhoai0d5szdvnnqoc8xf9ewij7pkn 0 134434 7191273 7135960 2026-07-12T00:41:29Z Kuriuss 38125 7191273 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesilestad | värvus = putukad | pilt = Hydracarina.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed ]] ''Athropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | alamklass = [[Lestalised]] ''Acari'' | ülemselts = [[Pärislestalised]] ''Acariformes'' | selts = [[Imilestalised]] ''Trombidiformes'' | alamselts = ''[[Prostigmata]]'' | järguta_sugukond = '''Vesilestad''' ''Hydrachnidia'' | sünonüümid = * ''Hydracarina'' * ''Hydrachnellae'' }} '''Vesilestad''' (''Hydrachnidia'' ehk ''Hydrachnellae'') on [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] [[klass (bioloogia)|klassi]] [[imilestalised|imilestaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[alamselts]]i ''[[Prostigmata]]'' kuuluv [[lestad]]e rühm.<ref>"Loomade elu", 3. kd., lk. 78 ja 86</ref> Vesilestad on jaotatud enam kui viiekümnesse [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. Maailmas leidub 2008. aasta andmetel üle 6000,<ref>{{Raamatuviide|autor=Di Sabatino A., Smit H., Gerecke R., Goldschmidt T., Matsumoto N., Cicolani B.|pealkiri=Hydrobiologia 595|aasta=2008|koht=|kirjastus=Hybrid|lehekülg=303-315|artikkel=Global Diversity of water mites}}</ref> [[Eesti]]s üle 100 [[liik (bioloogia)|liigi]]. Veel "[[Loomade elu]]" eristab 3 [[ülemsugukond]]a, 9 või 20 sugukonda ja enam kui 2000 liiki<ref name="Loomade elu">"Loomade elu", 3. kd., lk. 86</ref>, mis tähendab, et viimastel aastakümnetel on avastatud väga palju uusi liike. Eeldatavasti jätkub see suundumus lähitulevikuski. Teine alamseltsi ''Prostigmata'' kuuluv lestade rühm on [[merilestad]] (''Halacarae''<ref name="Loomade elu"/> ehk ''Halacaridae'')<ref>{{Raamatuviide|autor=Bartsch I.|pealkiri=Hydrobiologia 595|aasta=2008|koht=|kirjastus=Hybrid|lehekülg=317-322|artikkel=Global diversity of halacarid mites}}</ref>. Vesilestade alla kuuluvad [[ülemsugukond|ülemsugukonnad]] ''[[Arrenuroidea]], [[Eylaoidea]], [[Hydrachnoidea]], [[Hygrobatoidea]], [[Hydrovolzioidea]], [[Hydryphantoidea]], [[Lebertioidea]]'' ja ''[[Stygothrombidioidea]]''.{{lisa viide}} Kõige arvukamad ja liigiliselt koostiselt mitmekesisemad on vesilestad [[tiik]]ide ja [[järv]]ede veealuses taimestikus. Vaesem on [[jõgi|jõgede]], [[oja]]de ja ajutiste veekogude loomastik. Kuid vesilesti on leitud ka [[meri|merest]], maa-alustest vetest ja [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikatest]].<ref name="Loomade elu"/> Kõik nad pärinevad maismaal elanud eellastest. {{lisa viide}} Liigirikkaid perekondi Eestis: ''Arrenurus, Hygrobates, Lebertia, Piona''. Suur, silmapaistev ja tavaline liik on pehme kehaga ''[[Limnochares aquatica]]''.<ref name=":2" /> == Välimus == [[Pilt:Vesilest 1.jpg|alt=Joonis 1|pisi|Nool näitab suiseid, numbrid tähistavad jalapaare<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Timm.H|pealkiri=Eesti sisevete suurselgrootute määraja.|aasta=2015|koht=Eesti|kirjastus=Kuma Print|lehekülg=|keel=Eesti}}</ref>]] Vesilestal on kaheksa jalga nagu kõigil ämblikulaadsetel ja mõnikord näevad nad isegi välja nagu vees tiirutavad ülesöönud ämblikud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Friedl. Sarah|url=https://study.com/academy/lesson/water-mites-classification-life-cycle-diet-predators.html#lesson|pealkiri=Water Mites: Classification, Life Cycle, Diet & Predators|väljaanne=study.com|aeg=22. september 2018|vaadatud=27.03.2020}}</ref> Suur ümmargune keha koosneb kõhust ja pearindmikust. Segmente pole ja keha tundub jagamatuna. Vesilestadel on kaks silmapaari, mis asuvad sageli nii lähestikku, et tundub olevat ainult üks paar.<ref>{{Netiviide|autor=Hamrsky.Jon|url=https://lifeinfreshwater.net/water-mites/|pealkiri=Water Mites|väljaanne=Life In Fresh Water|aeg=|vaadatud=28.03.2020}}</ref> Keha katted on nahkjad, tihedad ning sageli kaetud ogadega, võrkja struktuuriga või mitmesuguse suuruse ja kujuga naastudega<ref name="Loomade elu"/>. Nad on väikesed, täiskasvanud isend kasvab tavaliselt 1–2 mm pikkuseks, kuid paljud liigid on hoopis suuremad: 3–5 mm ja isegi 8 mm pikkused, vesilestade hulka kuuluvad kogu imilestaliste seltsi suurimad liigid<ref name="Loomade elu"/>. Vesilestad on erksate värvidega: erepunased, oranžid, kollased, pruunid, rohelised, sinakad, mõnikord ka kirjud<ref name="Loomade elu"/>. Tänu erksale värvile on neid kerge märgata veetaimedel ning vees.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.learnaboutnature.com/animals/pond-critters/water-mites/|pealkiri=Water Mites|väljaanne=Learn About Nature|aeg=|vaadatud=27.03.2020}}</ref> Erk värv sümboliseerib loomariigis tihti midagi ebameeldivat, vesilestadel halba maitset. Neid võivad süüa veeputukad, koorikloomad, väikesed kalad ja hüdrad. Neil on neli paari jalgu, mida katavad ujukarvad, tänu millele on nad head ujujad<ref name="Loomade elu"/>. [[Veetaimed]]el elavad vesilestad ei uju, vaid jooksevad<ref name=":0" />. Puusad on suured ja kehaga kokku kasvanud koksaalkilpide abil<ref name="Loomade elu"/>. [[Suised]] on kokku kasvanud [[pea]]ks. [[Lõugtundlad|Lõugtundlate]] viimane lüli on moondunud [[küünis]]eks. [[Lõugkobija]]te küünisjas jätk moodustab mõnikord koos viimase lüliga haardesõra taolise moodustise. Suiste lähedal asetsevad hästi arenenud harunenud [[trahhee]]de hingeavad.<ref name="Loomade elu"/> [[Sugukoonus]] on kaetud sugupoolmetega ning on emasel moondunud [[muneti]]ks ja isasel [[spermatofoor]]i eritavaks elundiks. Sugunäsade arv varieerub.<ref name="Loomade elu"/> == Elutsükkel == Vesilestadel on mitmesuguseid paaritumisviise. Mõnel liigil võib isane kanda limajat spermatofoori oma kolmanda jalapaariga, mõnel tõmbab emase substraadile kinnitatud spermatofoori juurde.<ref name="Loomade elu"/> Vesilestad munevad veealustele esemetele, eriti taimede veealustele osadele. Emase viljakus võib ulatuda mõnesaja [[muna]]ni. Munad on ümbritsetud tursuva sekreediga, mõnel liigil sulavad tuhanded munakogumikud kokku ühtseks limaseks kihiks.<ref name="Loomade elu"/> [[Pilt:Hydrachnidia 3.jpg|pisi|Putukal parasiteeriv vastne]] Eelvastse staadium läbitakse munas. Vastsed on peamiselt veeputukate [[parasitism|parasiidid]]. Mõned liigid otsivad putukaid ujudes, mõned tõusevad veepinnale ja varitsevad putukaid seal. Peremeesputukad on mitmekesised: [[mardikad]], [[lutikad]], [[kiilid|kiili]]vastsed, [[kevikud]], [[ühepäevikud]], [[ehmestiivalised]] ja [[kahetiivalised]]. Rühma ''[[Unionicola]]'' liigid parasiteerivad mitte ainult vastsetena, vaid ka kõigis järgnevates elustaadiumides [[karbid|karpide]] mantliõõntes ja [[lõpused|lõpustel]]. Vastsed just nagu kasvavad suiseidpidi peremeesputuka katete külge, imevad [[hemolümf]]i ja suurenevad väga palju, kaalus sadu kordi. Parasitismil on ka levimise ülesanne: vastsed kantakse uutesse veekogudesse.<ref name="Loomade elu"/> Vesilestade edasine areng on omapärane. Vesilestadel nagu kõigil pärislestalistel järgnevad [[protonümf|proto-]] ja [[tritonümf]]i staadium. Kuid vesilestad läbivad need moonded vastse kehas. Vastse katete alla moodustuvad protonümfi katted ja nende alla omakorda tritonümfi katted. Kui vastne peremehe lahti laseb, siis heidab ta vastse ja protonümfi katted korraga ära ja saab tritonümfiks. Nagu kõigil pärislestalistel järgnevad [[deutonümf]]i ja [[valmik]]u staadium. Vesilestad teevad sama veel kord: tritonümfi katete alla moodustuvad deutonümfi katted ja nende alla valmiku katted. Tritonümfi ja deutonümfi katted heidetakse korraga ära ja vesilest saab valmikuks. Niimoodi kestub vesilest ainult kaks korda, mitte neli korda nagu teised pärislestalised. Metamorfoosi perioodidel läheb lest üle puhkeseisundisse ehk teisisõnu [[nukk (bioloogia)|nukkub]]. Vesilesta tritonümfid ja valmikud on röövloomad, kes toituvad väikestest vähikestest ja veeputukate vastsetest.<ref name="Loomade elu"/> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ämblikulaadsed]] jnscx1v3xzx448cghvphp8jameh5x15 0 135703 7191450 6979918 2026-07-12T09:10:51Z Velirand 67997 + kategooria 7191450 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Walter Anderson.jpg | pildiallkiri = Walter Anderson | sünniaeg = {{Sünniaeg|1885|10|10}} | sünnikoht = [[Minsk]], [[Minski kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1962|8|23|1885|10|10}} | surmakoht = [[Kiel]], [[Schleswig-Holstein]], [[Lääne-Saksamaa]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[numismaatika]] | töökoht = {{Lihtloend| * [[Tartu Ülikool]] * [[Königsbergi Ülikool]] * [[Kieli Ülikool]] }} | haridus = | alma_mater = {{Lihtloend| * [[Kaasani Ülikool]] * [[Peterburi Ülikool]] * [[Berliini Humboldti Ülikool]] }} | doktoritöö = "Императоръ и аббатъ: исторiя одного народного анекдота" (1916) | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = "Keiser ja abt" | tuntud_õpilased = [[Oskar Loorits]], [[August Annist]], [[Isidor Levin]], [[W. F. H. Nicolaisen]] | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Walter Artur Aleksander Anderson''' ([[10. oktoober]] [[1885]] [[Minsk]] – [[23. august]] [[1962]] [[Kiel]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[folklorist]]. Ta oli Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli esimene professor (1920–1939). Alates 1920. aastast oli ta [[Õpetatud Eesti Selts]]i liige<ref name="9HkBE" /> ja aastail 1928–1929 ka selle president.<ref name="ANhJb" /> 1925. aastal oli ta [[Akadeemiline Rahvaluule Selts|Akadeemilise Rahvaluule Seltsi]] asutajaliige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.folklore.ee/rl/inste/ars/ajalugu.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-01-17 |arhiivimisaeg=2022-07-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220701162410/https://www.folklore.ee/rl/inste/ars/ajalugu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 1939. aastal emigreerus Anderson [[Umsiedlung|ümberasumise]] korras [[Kolmas Riik|Saksamaale]] ja töötas aastatel 1940–1945 [[Königsbergi ülikool]]is. Pärast Teist maailmasõda õpetas ta [[Kieli ülikool]]is kuni pensionile jäämiseni 1953. aastal, kuid jäi ka hiljem [[emeriitprofessor]]ina ülikooliga seotuks. ==Tunnustus== * 1930 – Õpetatud Eesti Seltsi auliige<ref name="D58i6" /> * 1938 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="hnGpv" /> Auliikmena kuulus ta ka [[Ameerika Folkloori Selts]]i ja [[Kreeka Folkloori Selts]]i.<ref name="ranke" /> 1936. aastal võeti Anderson [[Preisi Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks.<ref name="4Q2IN" /> Ta oli ka [[Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia|Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia]], [[Soome Kirjanduse Selts]]i, [[Soome-Ugri Selts]]i ja [[Varssavi Teadusselts]]i liige.<ref name="ranke" /> ==Isiklikku== Tema isa [[Nikolai Anderson]] oli keeleteadlane, vend [[Wilhelm Anderson]] oli astrofüüsik ja vend [[Oskar Anderson]] oli matemaatik. Tema vanavanaisa [[Gustav Emmanuel Stockenberg]] oli eesti vaimulik. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9HkBE">{{Citation |contribution = 766. Monatssitzung vom 3. November 1920 |title = Sitzungsberichte der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat 1912-1920 | publisher = Gelehrte Estnische Gesellschaft| location = Tartu | year = 1921 | pages = 131 | hdl = 10062/20976}}</ref> <ref name="ANhJb">{{Citation | contribution = Anderson, Walter Arthur Alexander | contribution-url = https://bbld.de/000000011031540X | title = BBLD – Baltisches biografisches Lexikon digital | url = https://bbld.de/ | publisher = Baltische Historische Kommission | location = Göttingen | year = 2012}}</ref> <ref name="D58i6">{{BBLD}}</ref> <ref name="4Q2IN">[http://www.bbaw.de/die-akademie/akademiegeschichte/mitglieder-historisch/alphabetische-sortierung?altmitglied_id=52 BBAW Mitglieder der Vorgängerakademien (saksa keeles): Walter Anderson]</ref> <ref name="hnGpv">[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/13399/valter-artur-aleksander-anderson Eesti Vabariigi teenetemärgid: Valter-Artur-Aleksander Anderson]</ref> <ref name="ranke">{{Citation| author = Kurt Ranke| author-link = Kurt Ranke| title = Walter Anderson (1885-1962)| journal = [[Fabula (teadusajakiri)|Fabula]]| volume = 5| year = 1962}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Arno Rafael Cederberg|A. R. Cederberg]], [[Henrik Koppel|H. Koppel]], [[Johan Kõpp|J. Kõpp]], [[Andrus Saareste|A. Saareste]], [[Peeter Tarvel|P. Treiberg]], [[Friedebert Tuglas|F. Tuglas]]. [https://galerii.kirmus.ee/grafo/lk.php?pid=18154 "Anderson, Walter Artur Aleksander"]. // Eesti biograafiline leksikon, 1926–1929, lk 25-26 *[[Eduard Laugaste]]. "Professor Walter Andersoni tööst Tartus". [[Keel ja Kirjandus]] [[1985]], nr 10, lk 605–613 *[[Paul Ariste]]. "Mälestuskilde kahest suurmehest". Kleio, [[1991]], nr 4, lk 70 *[[Elo Tuglas]]. Tartu päevik 1928–1941. Tallinn: Tänapäev, 1996. 2. tr 2008. Lk 100–102 toob mõned toredad lood W. Andersonist ja tema vennast, sealhulgas nende külaskäigust [[Konstantin Ramul]]i juurde [[Rutja]]l * [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/05/08/39 "Prof. W. Anderson Königsbergis; Dots. Wilh. Anderson ✝"] – [[Postimees]] nr 122 [[1940]], [[8. mai]], lk 5 {{DEFAULTSORT:Anderson, Walter}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Numismaatikud]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Valgevenes]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1962]] bescis9iaxkh2ajywret80cxfyda5wf 0 135705 7191449 6823779 2026-07-12T09:09:44Z Velirand 67997 + kategooria 7191449 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Профессор А.И.Александров.JPG|pisi|Aleksandr Aleksandrov Kaasani Ülikooli professorina]] [[Pilt:Епископ Анастасий (Александров).jpg|pisi|Anastasius (Aleksandrov) piiskopirõivais]] '''Anastasius''' ([[vene keel]]es Анастасий; [[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Aleksandr Ivanovitš Aleksandrov''', vene keeles Александр Иванович Александров; [[28. aprill]] ([[vkj]] [[16. aprill]]) [[1861]] [[Baiterjakovo]] küla – [[23. juuni]] [[1918]] [[Petrograd]]) oli vene keeleteadlane ja õigeusu kiriku piiskop. Aleksandrov lõpetas [[1879]]. aastal [[Kaasan]]is gümnaasiumi. Ta õppis [[Kaasani Ülikool]]i ajaloo-filoloogiateaduskonnas ning kaitses [[1883]]. aastal ajaloo-filoloogiateaduste kandidaadi väitekirja "Детская речь". Ta jäeti ülikooli [[võrdlev keeleteadus|võrdleva keeleteaduse]] ja [[sanskriti keel]]e kateedri juurde professoriametiks valmistuma. [[1884]]. aastal sõitis ta pooleks aastaks [[Tartu]]sse, et tegelda [[Tartu Ülikool]]is sanskriti ja [[saksa keel]]ega. [[1886]]. aastal kaitses ta Tartus võrdleva keeleteaduse alal [[Kristijonas Donelaitis]]e keelekasutust käsitleva töö "Sprachliches aus dem Nationaldichter Litauens Donalitius. Zur Semasiologie"<ref>[http://dspace.ut.ee/handle/10062/5705 Sprachliches aus dem Nationaldichter Litauens Donalitius. Zur Semasiologie] dspace.ut.ee (vaadatud 11.08.2017)</ref> ja sai magistrikraadi. Samal aastal sai ta Tartu Ülikooli [[eradotsent|eradotsendiks]] saksa keele ja võrdleva keeleteaduse alal. 1886–[[1888]] oli ta [[Harkovi ülikool]]i võrdleva keeleteaduse ja sanskriti keele kateedri eradotsent. 1888. aastal kaitses Aleksandrov Tartus slaavi filoloogia alal väitekirja "Litauische Studien. Nominalzusammensetzungen" ja sai doktorikraadi. Aastatel 1888–[[1889]] oli ta Kaasani Ülikooli võrdleva keeleteaduse ja sanskriti keele kateedri erakorraline professor, 1889–[[1896]] sama ülikooli slaavi filoloogia kateedri erakorraline professor, 1896–[[1911]] korraline professor. [[1897]]–[[1905]] oli ta Kaasani Ülikooli ajaloo-filoloogiateaduskonna sekretär ja 1905–1911 dekaan. 7. juulil 1910 sai ta mungaks. 8. juulil pühitseti ta munkdiakoniks ja 10. juulil munkpreestriks. 6. augustil 1911 ülendati ta [[arhimandriit|arhimandriidiks]]. Aastatel [[1910]]–1911 oli ta ka [[Kaasani Vaimulik Akadeemia|Kaasani Vaimuliku Akadeemia]] slaavi ja Rumeenia kirikute ajaloo professor, 1911–[[1913]] [[kirikuslaavi keel|kirikuslaavi]] ja [[vene keel]]e ning [[paleograafia]] õppetooli korraline professor. [[15. veebruar]]il [[1912]] määrati ta Kaasani Vaimuliku Akadeemia rektoriks. Sama aasta [[4. märts]]il pühitseti ta [[piiskop]]iks ja määrati Kaasani piiskopkonna Tšistopoli vikaarpiiskopiks. 30. maist 1913 oli ta Peterburi (1914. aastast Petrogradi) piiskopkonna Jamburgi vikaarpiiskop, Peterburi (1914. aastast Petrogradi) vaimuliku akadeemia viimane rektor. Ta suri 23. juunil 1918 kopsupõletikku ja maeti Aleksander Nevski suurkloostri Nikolai kalmistule. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ksu.ru/f10/publications/kls/alexandrov_main.php Александров Александр Иванович] (elulugu Kaasani lingvistikakoolkonna lehel) *[http://www.ortho-rus.ru/cgi-bin/ps_file.cgi?2_4740 Анастасий (Александров)] (elulugu fondi "Русское Православие" lehel) {{JÄRJESTA:Aleksandrov, Aleksandr}} [[Kategooria:Keeleteadlased]] [[Kategooria:Venemaa õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1861]] [[Kategooria:Surnud 1918]] r8wqj0dae4aez7zd7jmxh4kewh4mtdz 0 136148 7191402 7156536 2026-07-12T07:47:04Z Robert Treufeldt 9117 7191402 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Deutscher Sportclub Arminia Bielefeld e.V. | hüüdnimi = ''Die Blauen'', ''Die Arminen'' | lühend = | asutatud = 3. mai 1905 | lõpp = | väljak = [[Schücoarena]] (tavaliselt ''Alm'') | mahutavus = 27 000 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Hans-Hermann Schwick]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[2. Bundesliga]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 13. koht | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''DSC Arminia Bielefeld''' (Bielefeldi Arminia, täisnimi ''Deutscher Sportclub Arminia Bielefeld e.V.'') on [[Saksamaa]] linna [[Bielefeld]]i spordiklubi. 1905. aastal asutatud klubis viljeletakse [[jalgpall]]i, [[maahoki]]t, [[iluuisutamine|iluuisutamist]] ja [[piljard]]it. ==Jalgpall== Klubi ongi tuntud eelkõige oma jalgpallimeeskonna poolest. Tõusnud rekordiliselt seitsmel korral [[Bundesliga]]sse, on Arminia tuntud liigadevahelise pendeldajana. 27 000 pealtvaatajat mahutav kodustaadion kannab 2004. aasta jaanuarist sponsori nime – [[Schücoarena]] –, kuid üldiselt tuntakse seda siiski kohanime järgi – ''Bielefelder Alm''. === Eesti mängijad === *[[Aleksei Belov]] (2008–2011, U17 ja U19 meeskond) == Välislingid == * [http://www.arminia-bielefeld.de/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} {{Coordinate |NS=52.03111111 |EW=8.51694444 |type=landmark |region=DE-NW}} [[Kategooria:Bielefeldi Arminia| ]] [[Kategooria:Saksamaa spordiklubid]] [[Kategooria:Bielefeld|Arminia, Bielefeld]] dosu971ygwy0tmpw0oh3mqar85l74ea 0 139487 7191466 5489370 2026-07-12T09:22:17Z Velirand 67997 + kategooria 7191466 wikitext text/x-wiki '''Vassili Matvejevitš Perevoštšikov''' ([[vene keel]]es ''Василий Матвеевич Перевощиков''; [[1. aprill]] [[1785]] [[Saransk]], [[Venemaa]] – [[6. oktoober]] [[1851]] [[Peterburi]]) oli keeleteadlane. Sõjaväelase poeg. Õppis [[Kaasani ülikool]]is. Töötas [[Tartu Ülikool]]is [[vene keel]]e ja [[vene kirjandus|kirjanduse]] professorina 1820–1830.<ref>[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://edu.prometey.org/dictionary/d4/9956.html Artikkel biograafiate sõnastikus] (vene keeles) * {{EEVA|95}} {{JÄRJESTA:Perevoštšikov, Vassili Matvejevitš}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1785]] [[Kategooria:Surnud 1851]] dgg0ufgp4jjbtvvd9kxjlt2j2xg7duv 0 143627 7191401 7183074 2026-07-12T07:46:33Z Velirand 67997 7191401 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[29. september|29. septembril]] sündinud tuntud isikuid. *[[1538]] – [[Joan Terès i Borrull]], Hispaania usutegelane, poliitik ja Kataloonia asekuningas *[[1547]] – [[Miguel de Cervantes Saavedra]], hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik *[[1571]] – [[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik *[[1703]] – [[François Boucher]], prantsuse kunstnik *[[1758]] – [[Horatio Nelson]], Briti viitseadmiral *[[1832]] – [[Joachim Oppenheim]], rabi *[[1840]] – [[Anton Dohrn]], saksa bioloog *[[1866]] – [[Mõhhailo Gruševskõi]], Ukraina ajaloolane ja poliitik *[[1867]] – [[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik *[[1886]] – [[Aleksander Pulk]], Eesti sõjaväelane * 1886 – [[Michał Butkiewicz]], Poola insener ja poliitik *[[1890]] – [[Alois Eliáš]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik *[[1891]] – [[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane *[[1892]] – [[Adolf Johannes]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Trofim Lõssenko]], ukraina päritolu Nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog *[[1900]] – [[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur *[[1901]] – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Jaan Jensen]], eesti karikaturist ja raamatugraafik * 1904 – [[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik * 1904 – [[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane *[[1907]] – [[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane *[[1912]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist *[[1913]] – [[Lilija Līce]], läti skulptor *[[1919]] – [[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik *[[1922]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja * 1922 – [[Edgar Spriit]], Eesti poliitik *[[1927]] – [[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik *[[1928]] – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Oskar Kruus]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane * 1929 – [[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik *[[1930]] – [[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik * 1930 – [[Colin Dexter]], briti kirjanik *[[1931]] – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja *[[1932]] – [[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik *[[1933]] – [[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik *[[1934]] – [[Jorma Limmonen]], Soome poksija * 1934 – [[Mihály Csíkszentmihályi]], Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor *[[1935]] – [[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist *[[1936]] – [[Silvio Berlusconi]], itaalia poliitik * 1936 – [[Tiiu Reissar]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[1938]] – [[Börje Karvonen]], Soome endine poksija * 1938 – [[Wim Kok]], endine Hollandi poliitik *[[1940]] – [[Jüri Martin]], eesti botaanik ja ökoloog, akadeemik, poliitik *[[1943]] – [[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja ning Poola president aastail 1990–1995 *[[1945]] – [[Inge Pind]], eesti sõudja ja sõudetreener * 1945 – [[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog *[[1946]] – [[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik *[[1947]] – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja *[[1948]] – [[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf * 1948 – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja *[[1950]] – [[Vladimir Taiger]], eesti graafik * 1950 – [[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane * 1950 – [[Jan Olav Olsen]], Norra poliitik * 1950 – [[Maurilio De Zolt]], endine Itaalia murdmaasuusataja *[[1951]] – [[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik *[[1953]] – [[Mall Vahtre]], eesti kunstnik *[[1954]] – [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg *[[1956]] – [[Ruth Treimut]], eesti keraamik * 1956 – [[Sebastian Coe]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1957]] – [[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist *[[1959]] – [[Jon Fosse]], norra kirjanik *[[1960]] – [[Heléne Fritzon]], Rootsi poliitik *[[1961]] – [[Julia Gillard]], Austraalia poliitik * 1961 – [[Zoran Tegeltija]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1963]] – [[Arvydas Anušauskas]], Leedu ajaloolane ja poliitik *[[1964]] – [[Mart Juur]], eesti ajakirjanik ja humorist * 1964 – [[Mats Õun]], eesti teatrikunstnik * 1964 – [[Igor Janev]], Makedoonia diplomaat *[[1966]] – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik *[[1968]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 1968 – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 1968 – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur * 1969 – [[Erika Eleniak]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell *[[1970]] – [[Kaupo Känd]], eesti filosoof ja diplomaat *[[1971]] – [[Tanoka Beard]], USA korvpallur * 1971 – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja * 1971 – [[Yitzhak Yedid]], Iisraeli-Austraalia helilooja *[[1972]] – [[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener *[[1973]] – [[Toomas Proovel]], eesti maadleja *[[1975]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallikoondise ründaja * 1976 – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[1977]] – [[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik *[[1979]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[1980]] – [[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf *[[1981]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja *[[1982]] – [[Silver Sepp]], eesti muusik *[[1984]] – [[Tayanna]], ukraina laulja *[[1985]] – [[Niklas Moisander]], Soome jalgpallur *[[1988]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur *[[1989]] – [[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja *[[1990]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 1990 – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja *[[1991]] – [[Adem Ljajić]], serbia jalgpallur *[[1992]] – [[Alviina Alametsä]], Soome poliitik *[[1993]] – [[Viktor Romanenkov]], eesti iluuisutaja * 1993 – [[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur * 1993 – [[Milad Mohammadi]], Iraani jalgpallur *[[1994]] – [[Steve Mounié]], Benini jalgpallur *[[1995]] – [[Zala Tomašič]], Sloveenia poliitik ja telesaatejuht *[[1998]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur *[[2000]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 29.]] 021d2qp7lzlylhuq0fcm5oc4yuw9ibo 0 145185 7191415 6969138 2026-07-12T08:12:27Z Velirand 67997 7191415 wikitext text/x-wiki {{sündinud septembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[12. september|12. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1494]] – [[François I (Prantsusmaa)|François I]], Prantsuse kuningas *[[1725]] – [[Guillaume Le Gentil]], prantsuse astronoom *[[1818]] – [[Theodor Kullak]], saksa pianist, klaveriõpetaja ja helilooja *[[1824]] – [[Ernst Andreas Reissner]], baltisaksa arstiteadlane ja anatoom *[[1852]] – [[Herbert Henry Asquith]], Briti peaminister *[[1876]] – [[Hans Möldermann]], Eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist *[[1879]] – [[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane *[[1884]] – [[Martin Klein]], eesti maadleja * 1884 – [[Eddie James Livingstone]], Kanada spordiärimees ja mänedžer *[[1885]] – [[Heinrich Hoffmann (fotograaf)|Heinrich Hoffmann]], saksa fotograaf *[[1886]] – [[Alfred Mõttus]], Eesti poliitik *[[1888]] – [[Maurice Chevalier]], prantsuse näitleja *[[1890]] – [[Albert Jürisson]], Eesti sõjaväelane *[[1891]] – [[Frederick Warren Kelly]], USA kergejõustiklane *[[1894]] – [[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1901]] – [[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane *[[1902]] – [[Juscelino Kubitschek]], Brasiilia poliitik *[[1905]] – [[Helmut Körnig]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1906]] – [[Leho Lumiste]], eesti prosaist ja ajakirjanik *[[1910]] – [[Priit Veebel]], eesti pianist, helilooja, arranžeerija ja dirigent *[[1913]] – [[Jesse Owens]], USA sportlane *[[1916]] – [[Melvin E. Bettenhausen]], USA autovõidusõitja *[[1918]] – [[Leida Leivategija]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane *[[1919]] – [[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane *[[1921]] – [[Stanisław Lem]], poola kirjanik ja filosoof *[[1924]] – [[Amílcar Cabral]], Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja *[[1926]] – [[Ellen Plotnik]], eesti ajaloolane *[[1927]] – [[Elem Treier]], eesti kirjandusloolane, Tammsaare-uurija *[[1930]] – [[Gunder Gundersen]], Norra kahevõistleja * 1930 – [[Irene Leisner]], eesti õpetaja * 1930 – [[Akira Suzuki]], jaapani keemik * 1930 – [[Karl Helemäe]], eesti ajakirjanik *[[1931]] – [[George Jones]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja *[[1934]] – [[Glenn Ashby Davis]], USA kergejõustiklane *[[1937]] – [[Sven Erik Nordberg]], Taani diplomaat * 1937 – [[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog *[[1942]] – [[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane * 1942 – [[Jaak-Hans Kuks]], endine Eesti riigikogu liige * 1942 – [[Anne Orav]], eesti keemik *[[1943]] – [[Michael Ondaatje]], Kanada proosakirjanik ja luuletaja *[[1944]] – [[Barry White]], ameerika laulja * 1944 – [[Winfried Nöth]], saksa semiootik * 1944 – [[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör, raadiodiktor ja filmitekstide lugeja *[[1945]] – [[Richard Thaler]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[1946]] – [[Anne Nahkur]], eesti pedagoogikateadlane *[[1947]] – [[Airi Rütter]], eesti rahvatantsujuht *[[1948]] – [[Jean-Louis Schlesser]], Prantsusmaa autovõidusõitja * 1948 – [[Jaakko Hallas]], eesti tõlkija, kirjanduse toimetaja ja usundiloo tundja * 1948 – [[Bogusław Liberadzki]], Poola majandusteadlane ja poliitik *[[1949]] – [[Irina Rodnina]], Nõukogude Liidu iluuisutaja, Venemaa poliitik *[[1952]] – [[Sergei Karaganov]], vene politoloog *[[1953]] – [[John Chester Williams]], USA vibulaskur *[[1954]] – [[Peeter Volkonski]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1957]] – [[Hans Zimmer]], saksa helilooja *[[1958]] – [[Daniel Núñez Aguiar]], Kuuba tõstja * 1958 – [[Wilfredo Benitez]], Puerto Rico poksija * 1958 – [[Aleksandr Žirov]], Venemaa mäesuusataja * 1958 – [[Eda Kalmre]], eesti folklorist *[[1959]] – [[Riina Airenne]], eesti laulja * 1959 – [[Sigmar Gabriel]], Saksamaa poliitik * 1959 – [[Ervin Runnel]], eesti ettevõtja * 1959 – [[Algimantas Šalna]], Leedu laskesuusataja *[[1960]] – [[Petǎr Lesov]], Bulgaaria poksija * 1960 – [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * 1960 – [[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik *[[1961]] – [[Mylène Farmer]], prantsuse laulja * 1961 – [[Rein Kolk]], eesti kardioloog *[[1962]] – [[Michel Qissi]], Maroko päritolu Belgia näitleja *[[1965]] – [[Silke Hörner]], saksa ujuja * 1965 – [[Vernon Maxwell]], USA korvpallur * 1965 – [[Urmas Petti]], eesti teoloog * 1965 – [[Gennadi Židko]], Venemaa sõjaväelane *[[1967]] – [[Vira Hõrõtš]], ukraina ajakirjanik ja raadioprodutsent *[[1969]] – [[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja * 1969 – [[Ángel Leopoldo Cabrera]], Argentina golfimängija *[[1970]] – [[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmilavastaja * 1970 – [[Eerik Jõks]], eesti muusikateadlane, laulja ja helilooja * 1970 – [[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik *[[1971]] – [[Chandra Sturrup]], Bahama kergejõustiklane * 1971 – [[Oscar Camenzind]], Šveitsi jalgrattur * 1971 – [[Younes El Aynaoui]], Maroko tennisist *[[1972]] – [[Anders Aukland]], Norra murdmaasuusataja *[[1973]] – [[Darren Andrew Campbell]], Suurbritannia kergejõustiklane * 1973 – [[Martin Lapointe]], Kanada jäähokimängija, ründaja * 1973 – [[Martina Ertl-Renz]], Saksamaa mäesuusataja * 1973 – [[Paul Walker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1974]] – [[Nuno Jorge Pereira da Silva Valente]], Portugali jalgpallur, kaitsja * 1974 – [[Andres Õunmaa]], eesti taimekasvatusspetsialist * 1974 – [[Eduardo Coudet]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1976]] – [[Jolanda Čeplak]], Sloveenia kergejõustiklane * 1976 – [[Eno Kollom]], eesti trummar *[[1977]] – [[Julia Pahhalina]], Venemaa vettehüppaja *[[1978]] – [[Sebastián Porto]], Argentina mootorisportlane * 1978 – [[Benjamin McKenzie]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja *[[1980]] – [[Yao Ming]], Hiina korvpallur *[[1981]] – [[Jennifer Hudson]], USA näitleja ja laulja *[[1982]] – [[Layla Moran]], Briti poliitik *[[1986]] – [[Emmy Rossum]], USA filminäitleja *[[1989]] – [[Andrew Luck]], USA Ameerika jalgpalli mängija *[[1991]] – [[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur *[[1992]] – [[Ragnhild Mowinckel]], norra mäesuusataja *[[1995]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[1996]] – [[Joshua Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 12.]] hc6gpzpy0jwt8749zu0badkkep2n6gh 0 150487 7191256 6876509 2026-07-12T00:06:14Z Kuriuss 38125 7191256 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=november|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Verivorstid.jpg|pisi|Ahjus küpsetatud verivorstid]] [[Pilt:Blutwurst.jpg|pisi]] [[Pilt:Boudin3.jpg|pisi|Toores verivorst]] [[Pilt:Korean.food-Sundae-01.jpg|pisi|Korea verivorst]] '''Verivorst''' on [[vorst]], mille üks koostisaineid on [[kodusiga|sea]] [[veri (kulinaaria)|veri]]. Verivorst on valmistatud põhimõttel, et kasutada ära kõik osad loomast. Paljud [[kristlased]] ei söö verivorsti, kuna [[piibel]] keelab verest valmistatud toitude söömise (kuigi on erinevaid tõlgendusi).<ref>{{cite web |url=https://www.gotquestions.org/eating-drinking-blood.html |title=What does the Bible say about eating/drinking blood? |website=Got Questions |language=en }}</ref> ==Eestis== Verivorsti peetakse tihti üheks olulisemaks eestlaste [[Eesti köök|rahvustoiduks]]<ref>{{Cite web |last= |first= |title=Verivorsti tegu ja söömine Abja-Paluojal |url=https://rahvakultuur.ee/2020/03/28/verivorsti-tegu-soomine-abja-paluojal/ |url-status=live |website=Eesti Rahvakultuuri Keskus}}</ref>, kuid see ei ole [[Eesti]]le unikaalne ning seda valmistatakse ka teistes maades. Traditsiooniline eesti verivorst valmistatakse seaverest, [[odratang]]ust, [[sealiha]]st ja [[maitseained|maitseainetest]] (tüüpiliselt nn [[vorstirohi|vorstirohust]]: [[majoraan|majoraanist]] või [[pune|punest]]) ning topitakse sea [[peensool]]de.{{lisa viide}} Tänapäeval ostetakse verivorsti enamasti poest. See praetakse pannil või küpsetatakse ahjus. Tavalised lisandid on [[pohlamoos]] ja [[kõrvitsasalat]] (marineeritud kõrvits), samuti [[hapukapsas]]. Siiski on kodune vorstitegu 2000. aastatel taas populaarsemaks muutunud.{{lisa viide}} 1980. aastatel jõudsid Eesti ajaloolased järeldusele, et verivorsti valmistamise eeskuju jõudis [[eestlased|eestlasteni]] 19. sajandi alguses [[rootslased|rootslaste]] ja [[lätlased|lätlaste]] vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit just Eesti kaudu edasi ka mujale endise [[Vene Impeerium]]i aladele.{{lisa viide}} ==Verivorsti retsept== ===Koostisained=== *2,5 l vett *1 l seaverd *1&nbsp;kg [[odrakruup]]e *[[keedusool]]a *500 g [[seapekk]]i *300 g [[sealiha]] *[[must pipar|musta pipart]] *[[vürts]]i *[[majoraan]]i *300 g valget [[mugulsibul|sibulat]] *2 sl [[või]]d *10 m seasoolt<ref name=Retsept>{{Netiviide |url=http://www.kokaraamat.ee/rahvustoit.php?cat=9&id=35 |pealkiri=Verivorsti retsept |vaadatud=2008-11-16 |arhiivimisaeg=2007-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070717063751/http://kokaraamat.ee/rahvustoit.php?cat=9&id=35 |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Valmistamine=== Pestakse kruubid ja pannakse kuuma vette. Keedetakse nõrgal kuumusel. Kui kruubid on paisunud, lisatakse maitseained ja kuubikuteks lõigatud sealiha. Segatakse ja hautataks. Hautamise ajal putru segada ei segata, sest puder peab olema sõmer, kruubiterad peavad jääma eraldi. Valminud puder lastakse veidi jahtuda, siis lisatakse hakitud ja võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri ja kergelt pruunistatud kuubikuteks lõigatud pekk.<ref name=Retsept /> Sooled täidetakse pudruga, seotakse soolte otsad kinni ja keedetakse vähese soolaga maitsestatud vees. Kuumutatakse aeglaselt keemiseni (muidu sooled lõhkevad) 10–15 minutit, olenevalt soolte jämedusest. Pärast veest väljatõstmist asetatakse vorstid üksteise kõrvale jahtuma. Õhk lastakse välja torgates vorsti auke kahvli või hambaorgiga.<ref name=Retsept /> Pann määritakse rasvaga, asetatakse vorstid pannile. Peale ja kõrvale pannakse sealiha rasvase viilud. Praetakse ahjus. Serveeritakse koos [[pohlamoos|pohlakeedis]]e või [[kõrvitsasalat]]iga.<ref name=Retsept /> == Vaata ka == * [[Eesti köök]] * [[Verikäkk]] {{brClear}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Black pudding|Verivorst}} {{vikitsitaadid}} * [https://nami-nami.ee/retsept/19568/verivorstide_tegemine Verivorstide tegemine] [[Kategooria:Lihatoidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] [[Kategooria:Jõulutoidud]] hgao3ekbhncfal0025tmnuvyjrbsosh 1 150494 7191257 4124995 2026-07-12T00:07:24Z Kuriuss 38125 7191257 wikitext text/x-wiki Verivorst ei ole ainult eesti toit ja teda ei valmistata ainult ühel viisil. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. november 2008, kell 20:18 (UTC) Peensool on organ ja vaevalt, et sellest organina verivorsti tehakse. Kui ta sea seest välja on võetud ja ära puhastatud ei ole ta enam peensool vaid sool, kui materjal mingi asja valmistamiseks.[[Kasutaja:Akra|Akra]] 8. detsember 2008, kell 13:37 (UTC) : Kui lugeja tahab teada, mis on peensool, siis ta ilma peensoole lingita seda teada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2008, kell 16:23 (UTC) ---- Retsepti asemel peaks olema valmistamise kirjeldus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. detsember 2008, kell 21:55 (UTC) ==Segadus intewikidega== enwikis on artikkel [[:en:blood sausage]] ja [[:en:black pudding]] (vist ''blood saussage'' liik). Ma linkisin meie artikli märksõnaga ''black pudding''--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. märts 2015, kell 23:34 (EET) --- ''Peale ja kõrvale pannakse sealiha rasvase viilud'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 03:07 (EEST) ek96rfuvzfrdgnatp1b3igh1ceuzx02 0 150816 7191559 6479332 2026-07-12T11:13:36Z Velirand 67997 + kategooria 7191559 wikitext text/x-wiki '''Ferdinand Petersen''' (1938. aastani '''Ferdinand Peterson'''; [[13. märts]] [[1887]] Vahtriku talu, [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]], [[Järvamaa]] – [[18. veebruar]] [[1979]] Chapel Hill, [[Põhja-Carolina]], [[USA]]) oli eesti [[insener]] ja [[poliitik]]. == Elukäik == Ta lõpetas 1909. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ja 1916. aastal [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilise Instituudi]] hüdrotehnika alal. [[1956]] koopteeriti ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlaseks. [[1978]] valiti ta EÜSi auvilistlaseks.<ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> 1917 [[Eesti Tehnika Selts]]i (ETS) esimees, 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste ([[Tallinna Tehnikum]]i eelkäija) hüdrotehnika õppejõud. Veebruarist novembrini 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] teedeminister, 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige.<ref name="eys" /> Aastast 1921 pidas talu, ehitas [[Anija]] hüdroelektrijaama ja saeveski ning [[Raasiku]] villa- ja jahuveski.<ref name="eys" /> 1944 põgenes Eestist Saksamaale. Hiljem elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], projekteeris sildu ja vesiehitisi.<ref name="eys" /> ==Teoseid== *1924 Ferdinand Peterson. "Taluehitised". Tallinn 1924 *2001 "Mälestusi ja tähelepanekuid". Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. Tallinn 2001 ==Isiklikku== Peterseni esimene abikaasa oli Alide-Hermine Püümann (1890–1921). Aastatel 1921–1941 oli ta abielus pedagoogi ja haridustegelase [[Emma Petersen]]iga (1889–1965). Tema kolmas abikaasa oli Maret Pärli (1913–2002). Tema poegade seas on matemaatikud [[Ivar Petersen]] ja [[Karl Endel Petersen]]. ==Temast== *1979 "Eesti Vabariigi üks asutajaist F. Petersen surnud". [[Teataja (Stockholm)|Teataja]] nr 5, 10. märts 1979, lk 10 *2000 "Petersen, Ferdinand". // [[Eesti entsüklopeedia]]. 14. kd (Eesti elulood). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 368 ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{ETBL|3|552–553}} *[http://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2002/19veebruar2002/tempusedax.htm Ferdinand Petersen – 115] *[https://archive.today/20140107061712/http://www.inseneeria.ee/inseneriasjanduse-suurmehi-ehitusinsener-ferdinand-peterson/ "Inseneriasjanduse suurmehi: Ehitusinsener Ferdinand Peterson"] Inseneeria, juuni 2012 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Petersen, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:Eesti teede- ja sideministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1979]] d2s5zus99u0mkd1ha8nm9vrmjgw334o 0 151441 7191083 7183801 2026-07-11T15:13:58Z Velirand 67997 7191083 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin loetletakse [[7. detsember|7. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1302]] – [[Azzone Visconti]], Milano valitseja *[[1598]] – [[Gian Lorenzo Bernini]], [[Itaalia|itaalia]] kunstnik (surnud [[1680]]) *[[1675]] – [[Niccolò Michetti]], itaalia arhitekt *[[1696]] – [[Peter August Friedrich, Holstein-Becki hertsog]] *[[1751]] – [[Louise (Taani ja Norra kuninganna)|Louise]], Taani ja Norra kuninganna *[[1782]] – [[Nicolaus Michael Oppel]], saksa loodusuurija *[[1792]] – [[Abraham Jacob van der Aa]], hollandi kirjamees *[[1800]] – [[David Wirkhaus]], eesti muusikategelane *[[1810]] – [[Theodor Schwann]], saksa anatoom ja füsioloog *[[1840]] – [[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten *[[1863]] – [[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja *[[1872]] – [[Johan Huizinga]], hollandi ajaloolane *[[1879]] – [[Rudolf Friml]], Tšehhi päritolu USA helilooja *[[1884]] – [[Petru Groza]], Rumeenia poliitik *[[1888]] – [[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja *[[1902]] – [[Hilda Taba]], eesti pedagoogikateadlane *[[1903]] – [[Johan Põntson]], eesti maadleja *[[1906]] – [[Rudolf Kulpa]], eesti filosoof ja tõlkija *[[1907]] – [[Eero Rannak]], eesti keemik *[[1909]] – [[Eugen Vaino]], eesti graafik ja maalikunstnik *[[1910]] – [[Martin Levald]], eesti tšellist * 1910 – [[Jekaterina Furtseva]], Nõukogude Liidu poliitik *[[1911]] – [[Lepo Mikko]], eesti maalikunstnik *[[1913]] – [[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja *[[1917]] – [[Artur Ots]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1919]] – [[Harald Rebane]], eesti metsateadlane *[[1920]] – [[Walter Nowotny]], saksa-austria hävituslendur * 1920 – [[Kalju Oja]], eesti raamatukogundusteadlane *[[1923]] – [[Robert L. Geddes]], USA arhitekt *[[1928]] – [[Noam Chomsky]], [[USA]] keeleteadlane *[[1931]] – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik *[[1932]] – [[Pentti Linkola]], soome ökoloog * 1932 – [[Linda Ruud]], eesti luuletaja *[[1934]] – [[Reet Pukk]], eesti arvutiteadlane *[[1935]] – [[Sorin Titel]], rumeenia kirjanik *[[1936]] – [[Annette Vadim]], taani näitleja * 1936 – [[Jüri Keskpaik]], eesti ornitoloog *[[1938]] – [[Maie-Ann Raun]], eesti klaasikunstnik * 1938 – [[Aini-Merike Remmel]], eesti arhitekt *[[1940]] – [[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik *[[1943]] – [[Pavel Jermoškin]], Eesti kaevandustööline ja poliitik *[[1945]] – [[Marion Rung]], Soome poplaulja *[[1946]] – [[Ülle Einasto]], eesti kujunduskunstnik * 1946 – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja *[[1947]] – [[Tiit Sinissaar]], Eesti poliitik, VII, VIII ja IX Riigikogu liige *[[1949]] – [[Tom Waits]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja *[[1950]] – [[Ryszard Stachurski]], Poola riigiametnik *[[1952]] – [[Susan Collins]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1953]] – [[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1955]] – [[Pille Salveste]], eesti vaimulik * 1955 – [[Harry Tuul]], eesti politseiametnik *[[1956]] – [[Larry Bird]], ameerika korvpallur * 1956 – [[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik ja ajakirjanik * 1956 – [[Iveta Radičová]], Slovakkia poliitik * 1956 – [[Anna Soubry]], Briti poliitik, advokaat ja ajakirjanik * 1956 – [[Rebecca Harms]], Saksamaa poliitik *[[1957]] – [[Marianna Kaat]], režissöör * 1957 – [[Manuela Bravo]], portugali laulja *[[1958]] – [[Georg Pelisaar]], Eesti poliitik, IX Riigikogu liige * 1958 – [[Marie Louise Coleiro Preca]], Malta poliitik * 1958 – [[Juhan Sedman]], Tartu Ülikooli professor *[[1959]] – [[Neinar Seli]], eesti ärimees ja poliitik *[[1960]] – [[Peeter Ellervee]], eesti tehnikateadlane *[[1962]] – [[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja *[[1965]] – [[Aivar Sarapik]], eesti õigeusu vaimulik *[[1966]] – [[Paul Naaber]], eesti mikrobioloog * 1966 – [[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog * 1966 – [[Tarmo Õkva]], eesti arhitekt *[[1969]] – [[Peter Sitt]], saksa ujuja *[[1970]] – [[Mart Altvee]], eesti pangandustegelane *[[1972]] – [[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja *[[1973]] – [[Damien Rice]], iiri muusik *[[1977]] – [[Diana Liiv]], eesti pianist * 1977 – [[Robert Abela]], Malta advokaat ja poliitik *[[1978]] – [[Shiri Appleby]], ameerika näitleja *[[1979]] – [[Riina Varol]], eesti kunstnik ja fotograaf *[[1980]] – [[John Terry]], inglise jalgpallur *[[1981]] – [[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja *[[1983]] – [[Hendrik Proosa]], eesti alpinist *[[1984]] – [[Robert Kubica]], poola Vormel 1 võidusõitja * 1984 – [[Uku Uusberg]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1986]] – [[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik *[[1987]] – [[Rauno Kutti]], eesti kitarrist * 1987 – [[Phạm Lê Thảo Nguyên]], vietnami maletaja *[[1988]] – [[Alex Harvey]], Kanada murdmaasuusataja * 1988 – [[Nathan Adrian]], Ameerika Ühendriikide ujuja *[[1991]] – [[Chris Wood]], Uus-Meremaa jalgpallur * 1991 – [[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[1992]] – [[Sean Couturier]], Kanada-USA jäähokimängija *[[1994]] – [[Kärt Anton]], eesti laulja ja muusikalinäitleja * 1994 – [[Yuzuru Hanyū]], jaapani iluuisutaja *[[1995]] – [[Santi Mina]], hispaania jalgpallur *[[1996]] – [[Gabrielle Thomas]], Ameerika Ühendriikide jooksja * 1996 – [[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja *[[2003]] – [[Catharina-Amalia]], Madalmaade printsess [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 07.]] 2lz9zknt4g747zxyo52bmhxoau35qua 0 151682 7191081 7176537 2026-07-11T15:09:09Z Velirand 67997 7191081 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[9. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1629]] – [[Joachim Salemann]], eesti vaimulik * [[1700]] – [[Daniel Bernoulli]], Šveitsi matemaatik ja loodusteadlane * [[1773]] – [[William Henry Harrison]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik * [[1783]] – [[Vassili Žukovski]], vene luuletaja * [[1811]] – [[Pankratius von Dinkel]], saksa vaimulik * [[1822]] – [[Karl Julius Friedrich von Baer]], [[Karl Ernst von Baer]]i vanim poeg * [[1834]] – [[Kamehameha IV]], Hawaii kuningas * [[1846]] – [[Wilhelm Maybach]], saksa autokonstruktor * [[1863]] – [[Ernst Kreidolf]], šveitsi kunstnik * [[1864]] – [[Miina Härma]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1880]] – [[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik * [[1881]] – [[Jakob Rosenberg]], eesti esperantist * [[1885]] – [[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane * 1885 – [[Alban Berg]], Austria helilooja * 1885 – [[Juhan Oja]], eesti insener * [[1887]] – [[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane * [[1888]] – [[August Paris]], eesti keemik * [[1890]] – [[Hanns Hopp]], saksa arhitekt * [[1891]] – [[Jaan Port]], eesti botaanik * [[1892]] – [[Ruts Bauman]], eesti näitleja * [[1900]] – [[Teofil Teder]], eesti jurist * [[1902]] – [[Gertrud Scholtz-Klink]], saksa riigitegelane * [[1903]] – [[Georg Trexler]], saksa helilooja * [[1905]] – [[Henrik Sepamaa]] (Heinrich Seppik), eesti tõlkija * [[1907]] – [[Herbert Laan]], eesti viiuldaja * [[1908]] – [[Rudolf Treimann]], eesti pianist * [[1910]] – [[Eero Böök]], soome maletaja ja maleliteraat * [[1912]] – [[Raivo Erendi]], eesti viiuldaja ja pedagoog * [[1919]] – [[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane * [[1922]] – [[Arnold Keyserling]], üks Euroopa New Age'i filosoofilisi liidreid * [[1923]] – [[Aida Kersna]], eesti tarbegraafik * [[1924]] – [[Arnold Taimre]], eesti helilooja ja koorijuht * [[1928]] – [[Rinus Michels]] hollandi jalgpallitreener * 1928 – [[Erich Mägi]], eesti puuviljandusteadlane * [[1930]] – [[Ly Piir]], endine eesti iluuisutaja ja iluuisutamise treener * [[1931]] – [[Vilma Kuusk]], eesti botaanik * 1931 – [[Thomas Bernhard]], Austria kirjanik * [[1933]] – [[Viive Käsper]], eesti muusikateadlane * 1933 – [[Charles Williams]], Suurbritannia poliitik ja literaat * [[1936]] – [[Clive Swift]], Inglismaa näitleja * [[1939]] – [[Malle Peedo]], eesti nukunäitleja * 1939 – [[Primo Zamparini]], Itaalia poksija * [[1940]] – [[John Maxwell Coetzee]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik * [[1942]] – [[Ada Lundver]], eesti näitleja * 1942 – [[Manuel Castells]], sotsioloog * 1942 – [[Carole King]], USA laulja * [[1943]] – [[Joe Pesci]], ameerika näitleja * 1943 – [[Enn Kaarma]], eesti poksija ning Nõukogude sõjaväelane ja katselendur * 1943 – [[Joe Pesci]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik * [[1944]] – [[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik *1944 – [[Jusuf Zejnullahu]], Kosovo poliitik * [[1945]] – [[Mia Farrow]], ameerika näitleja * 1945 – [[Tiina Ideon]], eesti näitleja * 1945 – [[Yoshinori Ōsumi]], jaapani rakubioloog * [[1947]] – [[Tiia Toomet]], eesti lastekirjanik * 1947 – [[Jakob Kübarsepp]], eesti tehnikateadlane * [[1948]] – [[Anu Narusk]], eesti sotsioloog * 1948 – [[Jaan Künnap]], eesti fotograaf * [[1954]] – [[Silvi Aule]], eesti näitleja * [[1955]] – [[Allan Elerand]], eesti firmajuht * [[1956]] – [[Jānis Vucāns]], Läti poliitik ja matemaatik * [[1958]] – [[Marica Lillemets]], eesti ajakirjanik * [[1959]] – [[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik * 1959 – [[Filipe Nyusi]], Mosambiigi poliitik * [[1960]] – [[Bernardo Piñango]], Venezuela endine poksija * 1960 – [[Frederik Ndoci]], albaania laulja * [[1962]] – [[Hillar Vimberg]], eesti laulja, muusik ja helilooja * [[1963]] – [[Brian Greene]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja teaduskirjanik * [[1964]] – [[Allan Noormets]], eesti näitleja * 1964 – [[Johanna Mikl-Leitner]], Austria poliitik * [[1966]] – [[Tatjana Golikova]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik * 1966 – [[Lauri Vitsut]], eesti ettevõtja * [[1967]] – [[Gaston Browne]], Antigua ja Barbuda poliitik * [[1968]] – [[Meelis Pai]], eesti teatritegelane * [[1970]] – [[Guðrún Hafsteinsdóttir]], Islandi poliitik ja ärijuht * [[1971]] – [[Marek Kalmus]], eesti atleetvõimleja * [[1973]] – [[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja * [[1977]] – [[Ledina Çelo]], albaania laulja * 1977 – [[Krister Paris]], eesti ajakirjanik * [[1980]] – [[Zhang Ziyi]], hiina näitleja ja tantsija * 1980 – [[Angelos Charisteas]], kreeka jalgpallur * 1980 – [[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane * [[1981]] – [[Ralfs Nemiro]], Läti jurist ja poliitik * [[1982]] – [[Margarita Levieva]], USA filminäitleja * 1982 – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur * 1982 – [[Marika Saar]], Eesti poliitik * [[1985]] – [[David Gallagher]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja televisiooninäitleja * 1985 – [[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija * [[1986]] – [[Käty Aasmäe]], eesti kunstipedagoog * 1986 – [[Jaanus Sorokin]], eesti jäähokimängija * [[1987]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja * 1987 – [[Magdalena Neuner]], saksa endine laskesuusataja * [[1988]] – [[Claudia Faniello]], Malta laulja * [[1990]] – [[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur * 1990 – [[André Diamant]], Brasiilia maletaja * [[1991]] – [[Christian Folin]], rootsi jäähokimängija * [[1993]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur * 1993 – [[Júnior Alonso]], Paraguay jalgpallur * [[1995]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane * 1995 – [[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur * 1995 – [[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija * [[1996]] – [[Sebastián Driussi]], Argentina jalgpallur * [[1997]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 1997 – [[Lilly King]], USA ujuja * [[1999]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija * [[2001]] – [[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija * [[2002]] – [[Regan Smith]], USA ujuja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 09.]] nvl2wxpq00ymy29tjg3tn63ltoi5xc4 0 152936 7191279 6864627 2026-07-12T00:58:02Z Kuriuss 38125 7191279 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arthropoda.jpg|pisi|Hemolümf on iseloomulik kehavedelik lülijalgsetele]] '''Hemolümf''' on [[veri|veretaoline]] [[kehavedelik]], mis täidab [[avatud vereringe]]ga [[selgrootud|selgrootute]] [[hemotsööl]]i ning on vahetult ühenduses kõikide [[organism]]i [[Elund|elundite]] ja [[kude]]dega. Hemolümf on iseloomulik [[lülijalgsed|lülijalgsetele]] (''Arthropoda'') ja [[limused|limustele]] (''Mollusca'').<ref name="Hemolümf" /> Vere ja hemolümfi erinevus seisneb selles, et kui olulised ained liiguvad ([[difusioon|difundeeruvad]] või [[osmoos]]i teel) verest rakku läbi veresoonte, siis hemolümf transpordib vajalikud ühendid vahetult [[rakk]]ude juurde. Lisaks eristab hemolümfi [[selgroogsed|selgroogsete]] verest [[erütrotsüüt]]ide puudumine ja vabade [[aminohape]]te kõrge [[kontsentratsioon]].<ref name="Encyclopedia of Insects" /> ==Hemolümfi ülesanded== Hemolümfil ja selle ringlusel on [[kehaõõs|kehaõõnes]] (''hemotsöölis'') täita väga palju olulisi ülesandeid lülijalgsete ja limuste normaalseks elutalitluseks. Järgnevalt on loetletud ning kirjeldatud peamised putukate hemolümfi ülesanded.<ref name="Functions" /> * Hemolümfi peamine ülesanne on nagu verelgi [[toitained|toitainete]] transportimine rakkudesse ja kudedesse. Eelkõige on oluline hemolümfis varundatava [[sahhariidid|suhkru]] transportimist lihasrakkudeni ning [[ööliblikad|ööliblikate]] puhul ka [[rasvkeha]]st vabanenud varurasvade kandmist [[rindmik]]us asetsevate lennulihasteni.<ref name="Functions" /> * Üleliigse vee ning muude [[jääkained|jääkainete]] transportimine [[erituselund]]itesse.<ref name="Functions" /> *Säilitada, hoida ja koguda vedelike, toitainete ja [[ensüümid]]e varusid. Suurtes kogustes hoiustatakse näiteks [[trehhaloos]]i, mõningaid [[aminohapped|aminohappeid]] ja varuvalke.<ref name="Functions" /> *Hemolümf transpordib [[hormoonid|hormoone]] [[närvisüsteem]]i osade ja sihtkudede vahel.<ref name="Functions" /> *Hemolümfil ja selle ringlusel on ülesanne hoida [[kehatemperatuur]]i vastavalt vajadusele. Rindmikus paiknevate lennulihaste jaoks on oluline, et seal oleks piisavalt soojust. Kuna intensiivse lihastöö tulemusel tekib rindmikus palju soojust, on vaja ülekuumenemise vältimiseks soojus mujale juhtida.<ref name="Functions" /> *Ülesanne hoida kehakuju, toetada keha liikumist [[hüdraulika|hüdrauliliselt]] ning toimida määrdeainena liigutustel tekkiva [[Hõõre|hõõrde]] vähendamiseks. Eriti oluline on see just [[röövik]]ute ja teiste pehmete kehavormide puhul. Paljudel [[kahetiivalised|kahetiivalistel]] (''Diptera'') nagu näiteks [[toakärbes|toakärbsel]] on pea eesosas balloonisarnane moodustis. Hemolümfi sinna surudes lõhuvad nad [[nukk(bioloogi)|nuku]] ja pääsevad nii välja. Osad putukad kasutavad hemolümfi hüdraulilist jõudu, et väljutada näärmete kaudu nende ründajate vastu mürgiseid kehavedelikke. Näiteks [[pääsusaba]] (''Papilio machaon'') rööviku katsumisel või vaenlase rünnaku korral surutakse enesekaitseks pea taga asetsevatest näärmetest hemolümfi abiga välja inimesele ebameeldiva lõhnaga [[butüraathape]]t sisaldavat vedelikku.<ref name="Functions" /> [[villimardikas|Villimardikad]] (''Meloe'') suruvad põgenemise asemel jalaliigeste vahelt välja hemolümfi tilgakesi, mille koostises on mürgine [[kantaridiin]].<ref name="villimardikad" /><ref name="There will be blood" /> *Äsja nukust koorunud valmikud kasutavad hemolümfi pumpamist tiibadesse, et tiivad välja sirutada.<ref name="Functions" /> *Hemolümfis paiknevate hemotsüütide ülesanne on võidelda [[bakterid|bakterite]], [[parasitoid]]ide munade ja kõikide teiste nn immuunreaktsioon-tüüpi kahjustajate vastu. Hemotsüüdid võivad käitudad [[fagotsüüt]]idena ja samuti on neil võime [[vere hüübimine|hüübimise]] abiga verejooks peatada.<ref name="Functions" /> *Toitev ülesanne. [[Sipelglased|Sipelglaste]] (''Formicidae'') sugukonda kuuluva perekonna ''[[Leptanilla]]'' kuningannasid toidetakse nende [[vastne|vastsete]] hemolümfiga.<ref name="aao" /> ==Hemolümfi koostis== Hemolümf koosneb [[vesi|veest]], [[Anorgaaniline aine|anorgaanilistest ühenditest]] ja [[orgaanilised ühendid|orgaanilistest ühenditest]] ([[süsivesikud|süsivesikutest]], [[valgud|valkudest]] ja [[lipiidid]]est). Erinevalt verest ei ole hemolümf oma koostisainete vahekordade ja kontsentratsioonide poolest eriti püsiv ning muutub pidevalt olenevalt arenguetapile, vanusele, aktiivsusele ja muudele põhjustele.<ref name="Encyclopedia of Insects" /> Sõltuvalt loomaliigist võib hemolümf sisaldada ka hapnikku kandvaid [[pigment (bioloogia)|pigmente]]. Hemoglobiini asemel on hapniku transportijaks hemolümfis [[vask]]e sisaldav valk [[hemotsüaniin]]. Hapnikuga kokkupuutel muudab see hemolümfi siniseks või roheliseks, mitte ei ole punane nagu [[hemoglobiin]]i sisaldav veri selgroogsetel. Kui hemolümf ei ole hapnikuga kokku puutunud, on see enamasti läbipaistev või veidi halli värvi.<ref name="Hemolümf" /> Paljudel putukatel on hemolümf siiski kollaseks või roheliseks värvunud. Värvi annavad sellised pigmendid nagu [[karoteenid|β-karoteen]], [[riboflaviin]] ja [[biliverdiin]].<ref name="Encyclopedia of Insects" /> Putukatel ja mõnedel teistel lülijalgsete klassidel on hapnikku siduvaid pigmente enamasti vähesel määral või puuduvad täielikult, kuna nende hingamine toimub [[trahhee]]de vahendusel (Hingamine difusiooni teel, läbi kehapinnal olevate kattekudedest moodustunud sügavate torujate sissesopistuste kaudu). Väga väikse hapnikusisaldusega keskkonnas võib osadel putukatel (nt [[surusääsklased|surusääskedel]]) hapniku paremaks transportimiseks siiski esineda vähesel määral lisaks hemotsüaniinile ka hemoglobiini.<ref name="eluprotsessid" /> Samuti on hemoglobiini avastaud osadel limustel.<ref name="Hemolümf" /> ===Hemotsüüdid=== [[Hemotsüüdid]] on hemolümfis vabalt ringlevad [[vererakud]]. Nad mängivad olulist rolli lülijalgsete ja limuste [[immuunsüsteem]]is. Hemotsüüte on väga palju erinevaid ja nende rühmitamine on küllalt keeruline, kuna nende kuju ja muud tunnused on pidevalt muutuvad. Siiski võib välja tuua seitse peamist hemotsüüti, mis esinevad putukatel. Need on prohemotsüüdid, plasmatotsüüdid, granulotsüüdid, sferulotsüüdid, adipohemotsüüdid, oenotsütoidid ja koagulotsüüdid (inglise keeles vastavalt: ''prohemocytes'', ''plasmatocytes'', ''granulocytes'', ''sphrulocytes'', ''adipohemocytes'', ''oenocytoids'' ja ''coagulocytes'').<ref name="Encyclopedia of Insects" /> ===[[Anorgaaniline aine|Anorgaanilised ühendid]]=== Anorgaaniliste [[ioon]]ide sisaldus varieerub liigiti väga suures ulatuses. [[Katioon]]idest on peamised [[Naatrium|Na⁺]], [[Kaalium|K⁺]], [[Kaltsium|Ca²⁺]] ja [[Magneesium|Mg²⁺]] ning anioonidest [[Kloor|Cl^-]]. Lisaks võib hemolümfist leida väikeses koguses [[vask]]e, [[raud]]a, [[tsink]]i ja [[mangaan]]i. [[Apterügoodid|Apterügootidel]] (''Apterygotes'') on sarnaselt imetajatega veres kõrge naatriumi ja kloori kontsentratsioon. [[Liblikalised|Liblikaliste]] (''Lepidoptera''), [[mardikalised|mardikaliste]] (''Coleoptera'') ja [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] (''Hymenoptera'') puhul on kõrge naatriumi ja kloori tase asendunud kõrge kaaliumi, magneesiumi ja orgaaniliste [[anioon]]ide tasemega hemolümfis. Selle põhjuseks peetakse nende putukarühmade ja [[õistaimed]]e vahelist [[Koevolutsioon|koevolutsiooni]]. (Putukad on alati toitunud lehtedest, millel on suur kaaliumi- ja magneesiumisisaldus.) Erinevused naatriumi tasemes tulenevad peamiselt toidueelistustest ja toitumistüübist. Ioonide kontsentratsioon on vastsetel ja täiskasvanutel sama, juhul kui neil on ka sama toiduobjekt. Kui vastsetel ja täiskasvanutel on erinev toiduobjekt, on erinev ka mõnede ioonide kontsentratsioon. Putukate puhul on täheldatud ka näiteks kaaliumisisalduse muutusi ööpäevases rütmis sõltuvalt valguse hulgast. Mõnel määral on putukad võimelised hemolümfis olevate ioonide kontsentratsiooni ka ise muutma ja see ei sõltu alati toiduvalikust.<ref name="Encyclopedia of Insects" /><ref name="Functions" /> ===Madalmolekulaarsed [[orgaanilised ühendid]]=== Hemolümfis on palju [[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]] ja [[fosfaadid|fosfaate]], mis on seal anioonide kujul. Hemolümfis on suur hulk ka [[süsivesikud|süsivesikuid]]. Putukatel on süsivesikutest kõige suuremal hulgal [[trehaloos]]i. Trehaloosi taset reguleeritakse hemolümfis hormoonide abiga. Vähesel määral võib hemolümfis olla ka [[glükoosi]]. Lipiididest on putukate hemolümfis kõige suuremal hulgal [[diatsüül-glütserool]]i ja [[triatsüül-glütserooli]]. Veel on mitmeid [[rasvhapped|rasvhappeid]], [[fofolipiidid|fosfolipiide]] ja [[kolesterool]]i. Neid kõiki transpordivad hemolümfis spetsiaalsed [[transportvalgud]].<ref name="Encyclopedia of Insects" /> Suurel hulgal on hemolümfis vabasid aminohappeid. Nad omavad suurt mõju hemolümfi [[osmootne rõhk|osmootsusele]]. Vabad aminohapped täidavad suure osa hemolümfi anioonidest ja katioonidest. Kõik kakskümmend aminohapet, mis esinevad valkudes, esinevad vabal kujul ka hemolümfis. Lisaks on hemolümfis veel vabal kujul [[β-alaniin]]i ja [[tauriin]]i, mida valkude koostises ei ole. Külluslikult on enamasti [[glutamiin]]i ja [[proliin]]i. Väikeses koguses on [[glutamaat]]i, kuna see on [[virgatsaine]] ja suur kogus võiks olla [[Neurotransmissioon|neurotransmissiooni]] jaoks takistava mõjuga.<ref name="Encyclopedia of Insects" /><ref name="Insects" /> ===Plasma[[valgud]]=== Hemolümfi plasmas on suurel hulgal eri liiki valke, millel on täita palju funktsioone. Suurim on valkude kontsentratsioon putuka vastsejärkude lõpus, väikseim vastsejärkude alguses. Putukatel viiakse [[valgusüntees]]i läbi rasvkehas. Mitmete valkude puhul on sünteesil abiks ka [[epiderm]] ja [[hemotsüüdid]]. Valgud jaotatakse enamasti rühmadesse nende ülesannete järgi. Valdavalt on hemolümfis mõned valgud, mida on suurel hulgal ja sadu teisi valke, mida on väheses koguses. Tihti teataksegi ainult nende valkude ülesandeid, mille kontsentratsioon on suur. Valkude eraldamiseks ja äratundmiseks kasutatakse [[elektroforees]]i.<ref name="Encyclopedia of Insects" /> Kõige suuremal hulgal on hemolümfis rasvkeha poolt sünteesitud varuvalke. Suurel hulgal on erinevaid vees halvasti lahustuvaid molekule kandvaid transportvalke. Kõige rohkem on transportvalkudest lipiide transportivaid [[lipoproteiin]]e (putukatel ''lipophorin''). Rebuvalgud (nt [[vitellogeniin]]) osalevad putukate [[embrüo]] arengus. Veel on olemas rühm valke, mis on seotud [[immuunsüsteem]]iga. Need valgud kaitsevad organismi [[mikroobid]]ega nakatumise eest. Paljude putukate hemolümfi koostises on [[lüsosüüm]]. See on valk, mis on suuteline lagundama bakteri [[rakukest]]a. Teine vägatähtis ensüüm on [[fenooloksüdaas]], mis aktiveerub vigastuse parandamiseks või sissetungija hävitamiseks. Fenooloksüdaasi aktiivsus näitab seega näiteks seenparasiitide levimise ja hulkraksete rünnaku vastast tegevust.<ref name="Encyclopedia of Insects" /><ref name="Insects" /> ==Hemolümfi kogus== Hemolümf on koguse poolest väga varieeruv nii liigiti kui ka kindla isendi eluperioodist sõltuvalt. Hemolümfi mass võib muutuda päevaga sõltuvalt vee ja toidu kättesaadavusest. Hemolümfi kogust mõjutab ka organismi arenguetapp. Osad putukad koguvad toitumise ajaks vee hemolümfist makku ja sellega väheneb samuti hemolümfi mass. Vee sisaldus hemolümfis võib kõikuda putukatel 20–50%-ni. Hemolümfi koguse mõõtmiseks on mitu meetodit. Lihtsaim on võtta kaalutud kogus majapidamispaberit, koguda putukast nii palju vedelikku kui võimalik ja paber seejärel uuesti ära kaaluda.<ref name="Functions" /><ref name="Insects" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Hemolümf">Eugene M. Mccarthy, Hemolymph.[http://www.macroevolution.net/hemolymph.html#.VC51TPl_uSp], Online Biology Dictionary, vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="Encyclopedia of Insects">Vincent H. Resh, Ring T. Cardé Academic Press, Jul 22, 2009, Encyclopedia of Insects.[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA448&lpg=PA448&dq=Cellular+elements+in+hemolymph&source=bl&ots=TxZMg-C5tI&sig=ezu3UmsVWZzooz9PGWf9KOoO_wI&hl=en&sa=X&ei=jk8tVNKBK-LiywOnioCIBg&ved=0CCMQ6AEwAA#v=onepage&q&f=false] Vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="Functions">James L. Nation "Insect physiology and biochemistry" pp 315–317</ref> <ref name="villimardikad">Mati Martin (2010/5) Villimardikad ehk "maiussid", põneva eluviisiga putukad. Eesti Loodus.[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3306_3277.html] Vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="There will be blood">Bateman, P. W., & Fleming, P. a. (2009). There will be blood: autohaemorrhage behaviour as part of the defence repertoire of an insect. Journal of Zoology, 278(4), 342–348. [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1469-7998.2009.00582.x/abstract] Vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="aao">[https://web.archive.org/web/20130514101216/http://anic.ento.csiro.au/ants/biota_details.aspx?BiotaID=37345 Genus ''Leptanilla''] Australian Ants Online, vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="eluprotsessid">A.Vanatoa. Klass: Putukad, Üldinfo: Eluprotsessid. Ringesüsteem [http://www.zbi.ee/satikad/putukad/klass/phys/phys_r.htm] Vaadatud 6.10.2014</ref> <ref name="Insects">R.F.Chapman "The Insects Structure and Function", 4th edition pp 106–118</ref> }} [[Kategooria:Zooloogia]] [[Kategooria:Kehavedelikud]] pj35bwxu17azwf33prmma0czbzyynu6 0 156302 7191510 7093059 2026-07-12T10:09:32Z Mona 355 /* Keskkonnakaitse areng ühiskonnas */ 7191510 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=november}} {{See artikkel| räägib üldmõistest; Eesti organisatsiooni kohta vaata artiklit [[Eesti Roheline Liikumine]]}} '''Roheline liikumine''' ehk '''ökoliikumine''' on keskkonnaprobleeme esile toov teaduslik, poliitiline ja sotsiaalne liikumine. [[Keskkonnakaitsja]]d propageerivad ressursside jätkusuutlikku kasutamist, mõjutavad avalikku korda ja inimeste individuaalset käitumist. Pidades inimest [[ökosüsteem]]i üheks osaks, on roheline liikumine keskendunud ökoloogiale, tervisele ja inimõigustele. Roheline liikumine on rahvusvaheline ja seda esindavad suured ning väikesed organisatsioonid paljudes riikides. Oma rohkete liikmete ja erinevate arusaamade pärast pole rohelisel liikumisel sageli ühiseid eesmärke. Liikumisse võivad olla kaasatud näiteks eraisikud, usutegelased, poliitikud, teadlased ja mittetulundusühingud. ==Ajalugu== ===Varajane teadlikkus=== [[Tööstuslik pööre|Tööstusrevolutsiooni]] ajal 19. sajandi keskel suurenes õhusaaste märkimisväärselt ja sellega tekkisid esimesed keskkonnaalased õigusaktid. Huvi keskkonna vastu on täheldatud juba [[romantism]]i ajal 19. sajandi alguses. Näiteks luuletaja [[William Wordsworth]] oli tol ajal reisinud palju [[Lake District]]i ja kirjutas sealsest olukorras oma arusaama järgi.<ref name="IhRoH" /> Roheline liikumine sai alguse tööstusrevolutsiooni ajal, kui [[atmosfäär]]is suurenes [[Õhusaastus|õhusaaste]] märkimisväärselt. Suurte tehaste tekkimine ja samaaegne kivisöe tarbimise kasv põhjustas õhusaaste tööstuspiirkondades. Pärast 1900. aastat lisandus suurele hulgale tööstuskemikaalide jääkidele ka inimese elutegevusest tulenev saaste.<ref name="Donora" /> Suurbritannias tekkisid esimesed keskkonnaseadused keskklassi tekitatud poliitilise surve tõttu reguleerimaks [[leelismetallid]]e koguseid, mis kaasnesid [[Naatriumkarbonaat|naatriumkarbonaadi]] tootmisel. ===Keskkonda säilitav liikumine=== Esimesed püüdlused keskkonda säilitada tehtu teoks India metsades, võttes arvesse praktilisi ja teaduslikke säilitamise põhimõtteid. Hakkas arenema kaitsmise eetika, mis sisaldas kolme põhimõtet: inimtegevus kahjustab keskkonda, kodaniku kohuseks on säilitada keskkonda tulevastele põlvedele ja teaduse empiiriliste meetoditega tuleb tagada nende toimumist. Selle ideoloogia silmapaistev edendaja oli [[James Ranald Martin]], kes avaldas mitmeid meditsiinilis-topograafilisi aruandeid, mis näitasid kahjustuste ulatust [[metsaraie]] ja maade [[Kuivendamine|kuivendamise]] tulemusena.<ref name="TIdaS" /> Kohalikku säilitamist alustas 1842 Indias [[Chennai|Madrasi]] linnas botaanik [[Alexander Gibson]], kes võttis vastu metsakaitseprogrammi, mis oli teaduslike põhimõtetega. See oli esimene kord, kui riik sekkus metsade majandamisse.<ref name="TT7Us" /> Lõpuks avaldas lord Dalhousie valitsus 1855. aastal mahuka metsade kaitsmise ja säilitamise programmi – mudeli, mis levis kiiresti teistesse kolooniatesse ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. 1860. aastal keelustati ka [[alepõllundus]].<ref name="1uckF" /> ===Keskkonnakaitse areng ühiskonnas=== [[19. sajand]]i lõpus hakkasid kujunema esimesed eluslooduse kaitsmise ühingud. Zooloog [[Alfred Newton]] tutvustas mitme uurimistöö tulemusi sooviga kaitsta põliseid metsloomi aastatel 1872–1903. Tema soov kaitsta loomi küttimise eest paaritumise ajal pani aluse organisatsioonile Royal Society for the Protection of Birds (RSPB) 1889. aastal.<ref name="milestones" /> Kõigest hoolimata oli esmaseks [[keskkonnaprobleem]]iks aastatel 1850–1950 õhusaaste. [[Suurbritannia]] keskkonnakaitseorganisatsioon moodustati 1898. aastal, mis teeb temast vanima valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni. Selle lõi kunstnik William Blake Richmond, olles häiritud kivisöesuitsust. Industrialiseerimise vastaseks reaktsiooniks hakati Suurbritannias 1870. aastal väärtustama [[puhkeala]]sid, mis vastandusid linnade kiirele arengule ning õhu- ja veesaastele.<ref name="vc" /> Varajane "tagasi loodusesse" liikumine nägi ette romantismi aja ideede kaasamist kaasajastu [[keskkonnateadus]]se. Selle mõtte eestvedajateks olid tolle aja intellektid [[John Ruskin]], [[William Morris]], [[Georg Bernard Shaw]] ja [[Edward Carpenter]], kes kõik olid tarbimise, saastamise ja muu loodusele kahjuliku tegevuse vastased. See liikumine oli vastureaktsiooniks tööstuslinnade olukorrale, kus puudus [[kanalisatsioon]], oli kõrge saastetase ja inimesed pidid elama kitsastes tingimustes. Idealistid võrdlesid linna maaeluga, mis nüüd tundus millegi müstilise ja utoopilisena.<ref name="8QNfs" /> Sarnane liikumine Ameerika Ühendriikides algas 19. sajandi lõpus. Tekkis vajadus kaitsta läänes paiknevaid maavarasid ja selleks andsid oma panuse [[John Muir]] ja [[Henry David Thoreau]]. Thoreau oli huvitatud inimese suhtest loodusega ja õppis seda, elades lihtsat ja looduslähedast elu. Oma kogemustest avaldas ta raamatu "[[Walden]]", kus väidab, et inimesed peaksid elama looduslähedalt. Muir hakkas pärast mägedes matkamist ning ökoloogia ja geoloogia õppimist uskuma, et on toimunud loodusest võõrandumine. Tal õnnestus algatada [[Yosemite rahvuspark]] 1892. aastal. Kaasaegse keskkonnateadlikkuse aluspõhjaks kujunesid looduse kaitse ja säilitamise põhimõtted. Algsel looduskaitsel Ameerika Ühendriikides oli ka palju ebaõnnestumisi. ===20. sajand=== [[20. sajand]]il kogusid populaarsust ja tunnustust keskkonda väärtustavad ideed. Tulemuslikkust hakati saavutama siis, kui suudeti päästa ohustatud liike, sealhulgas [[ameerika piison]]it. Viimase linnu surm liigist ''Ectopistes migratorius'' ja ameerika piisoni ohustatus aitas mõtteid suunata [[Elurikkus|loodusliku mitmekesisuse]] säilitamisele ja populariseerida roheliikujate ideid. Ameerika Ühendriikide president [[Woodrow Wilson]] algatas 1916. aastal [[rahvuspark]]ide ühenduse. Liikumise eestvedajad kutsusid inimesi üles kasutama säästlikumalt loodusvarasid. Nad pooldasid reformi, sest uskusid, et metsade, viljaka mulla, mineraalide, metsloomade ja veevarude saastamine ning hävitamine toob kaasa ühiskonna languse.<ref name="Culture Wars" /> Roheline liikumine USA-s ei saanud tegelikku hoogu sisse enne, kui pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Siis hakkasid inimesed mõistma, et keskkonnaga on hooletult ümber käidud, saastunud vee ja õhu kaudu on levinud mitmed haigused. 1940. aastast pärineb kirjanik [[Aldo Leopold]]i lause: "Võimalikult suurt hüve võimalikult suurele hulgale inimestele". Sellega tahtis näidata, et usub keskkonnateadlikkusse ja ökosüsteemide säilitamisse. Rohelise liikumise alusepanijaks peetakse ka [[Rachel Carson]]i raamatut "[[Hääletu kevad]]". See räägib [[DDT]] surmavast mõjust linnupopulatsioonidele ja kirjeldab, mis on inimese ahnuse tagajärgedeks.<ref name="NYT silent spring" /> Esimest korda tähistati [[Maa päev]]a 22. aprillil 1970. Selle algataja [[Gaylord Nelson]] oli innustatud päeva loomisest, et jagada keskkonnateadlikkust pärast õlireostuse juhtumit Santa Barbara rannikul 1969. aastal. Tehnoloogiasaavutused, sealhulgas [[tuumarelv]]ade levik ja arusaam Maast kui kosmose väga väikesest osast, tekitasid arusaama, et Maa on väga ainulaadne ja pisike osa kogu [[universum]]ist. 1972. aastal sai ÜRO kokku Stockholmis ja mitmete esindajate poolt tuli arutellu riigi ja globaalse keskkonna teema. See konverents viis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] keskkonnaprogrammi loomiseni. 1970. aastate keskel liikus tuumaenergia kasutamise vastasus kohalike protestimiste tasemele. Suurim meeleavaldus toimus 1979 New Yorgis, kus osales 200 000 inimest.<ref name="sTNBP" /> Alates 1970. aastatest on lisandunud keskkonnateadustele, ökoloogiale ja tehnoloogiale uurimiseks ka [[osoonikihi hõrenemine]], [[Kliimamuutus|globaalne kliimamuutus]], [[Happesademed|happevihmad]] ja [[Geenmuundatud organism|geneetiliselt muundatud organismid]]. ==Roheline liikumine Euroopas== [[Pilt:Air pollution by industrial chimneys.jpg|pisi|Õhusaaste]] 1952. aastal hakati kasutama väljendit "Londoni sudu". [[Sudu]] koosnes udust ja kivisöe suitsust ja põhjustas tuhandete inimeste surma. See pani aluse puhta õhu seadusele 1956. aastal. 1957. aastal toimus keskkonnaõnnetus Edela-Inglismaal Cornwalli rannikul, kus läks ümber õlitanker ja sellega kaasnes mereelustiku suremine. 1972. aastal algatas ÜRO keskkonnaprogrammi ja selle najal loodi ka Euroopa Liidu viie aasta keskkonnaprogramm. Põhiliseks ideeks oli, et tuleb ennetada võimalikke katastroofe ning saastaja peab vastutama ja maksma. 1980. aastatel hakkasid poliitilist edu saama roheliste parteid, mis tegelikult olid juba umbes 10 aastat varem tegevust alustanud. 1986. aastal toimus [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli]] tuumakatastroof Ukrainas. Mõni aeg pärast seda lagunes [[Nõukogude Liit]]. Edasi võttis ÜRO vastu [[Agenda 21]]. 1997. aastal loodi [[Kyōto protokoll]], mille eesmärk on reguleerida [[kasvuhoonegaasid]]e emissiooni. 2000. aastate alguse aktivistid uskusid, et keskkonnapoliitika otsused varjutavad energia-, turvalisus-, ülerahvastumis- ja terrorismiprobleeme.<ref name="Europe" /> ===Roheline liikumine Eestis=== Rohelise liikumise kujunemine Eestis on seotud pärast II maailmasõda mitmesuguste looduskaitseaktsioonide, -liikumiste ja -organisatsioonide arenguga. Nende näiteiks on [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering|Tartu üliõpilaste looduskaitseringi]] ja koolides [[Rohelised Maskid|Roheliste Maskide]] tegevus. 1988. aastal loodi fosforiidisõja haripunktil massilise rahvaliikumisena organisatsioon [[Eesti Roheline Liikumine]], mille kogunemistel osales korraga üle 5000 inimese. Esimesse juhatusse valiti Lennart Meri, Endel Lippmaa, Rein Einasto jt tuntud ühiskonnategelased. Roheline liikumine sai sellise nime all aga laialdase alguse spontaansest rahvuslikust vabastusliikumisest, mis poliitiliste väljundite piiratuse tõttu realiseeris end võitluses [[fosforiidikaevandus]]te vastu [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjas]]. Eesti roheline liikumine tegutses oma algaastatel paralleelselt [[Rahvarinne|Rahvarindega]]: mõlemad olid loodud vastukaaluks ametlikule võimule Eestis. Rohelised nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu- ja loodushoiu igasuguse riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. Eesti Roheline Liikumine toetas Rahvarinnet, aga Rahvarinne suhtus rohelisse liikumisse kui äärmusliikumisse. Rohelise liikumise algust nähti ka kohalike roheliste gruppide ja malevate, samuti piirkondlike volikogude moodustamises. Eksisteerisid näiteks Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere, Saarte, Valgamaa ja Viljandi Roheliste Liikumine. 1989. aastal moodustati [[Eesti Roheline Partei]], millele järgnesid [[Eesti Roheline Erakond]] ja [[Eesti Rohelised]], kuid nende tegevus lõppes seoses 1998. aastal kehtestatud 1000 liikme künnisega Eesti erakondadele. [[Rohelise erakonna algatusgrupp]] asutati 7. mail 2005. 3. detsembril 2005 toimus [[Jäneda]]l erakonna algatusgrupi esimene töökoosolek. Novembriks 2006 koguti rohelise erakonna registreerimiseks seaduses nõutavad 1000 inimest ning 25. novembril toimunud üldkogul asutati [[Erakond Eestimaa Rohelised]]. Esimestel valimistel saadi 7,1% häältest ja 6 kohta [[XI Riigikogu]]s. Järgmistel valimistel 2011. aastal jäi erakond parlamendist välja.<ref name="S1EHL" /> == Vaata ka == *[[Ülemaailmsed Rohelised]] *[[Roheline revolutsioon]] *[[tuumavastane liikumine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="IhRoH">{{cite book|last=Wordsworth|first=William|authorlink=William Wordsworth|url=http://books.google.com/books?id=idlAAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=Guide+through+the+District+of+the+Lakes%E2%80%99&hl=en#v=onepage&q=sort%20of%20national%20property%20in%20which%20every%20man%20has%20a%20right%20and%20interest%20who%20has%20an%20eye%20to%20perceive%20and%20a%20heart%20to%20enjoy&f=false|title=A guide through the district of the lakes in the north of England with a description of the scenery, &c. for the use of tourists and residents|edition=5th|location=Kendal, England|publisher=Hudson and Nicholson|year=1835|page=88}}(vaadatud 03.10.2014)</ref> <ref name="Donora">{{cite web |url=http://www.ametsoc.org/sloan/cleanair/ |title=History of the Clean Air Act |first=James R. |last=Fleming |author2=Bethany R. Knorr |publisher=American Meteorological Society |access-date=2014-10-26 |archive-date=2011-06-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110610133251/http://www.ametsoc.org/sloan/cleanair/ |url-status=dead }} (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="TIdaS">{{cite book |last=Stebbing |first=E.P |author-link=Edward Percy Stebbing |year=1922 |title=The Forests of India |url=http://books.google.com.hk/books/about/The_Forests_of_India.html?id=9cAHAQAAIAAJ&redir_esc=y |volume=1 |pages=72–81}} (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="TT7Us">{{cite book|url=http://books.google.com/?id=WDYlNljAP5AC|title=Empire Forestry and the Origins of Environmentalism|author=Greg Barton|year=2002|publisher=Cambridge University Press|page=48|isbn=9781139434607}} (vaadatud 30.09.2014)</ref> <ref name="1uckF">{{cite news|url=http://www.hindu.com/mp/2007/11/05/stories/2007110550080500.htm|title=A life for forestry|last=MUTHIAH|first=S.|work=Metro Plus Chennai|publisher=The Hindu|location=Chennai, India|access-date=2014-10-26|archive-date=2007-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20071108213227/http://www.hindu.com/mp/2007/11/05/stories/2007110550080500.htm|url-status=dead}} (vaadatud 30.09.2014)</ref> <ref name="milestones">{{cite web |url=http://www.rspb.org.uk/about/history/milestones.asp |title=Milestones |publisher=RSPB |access-date=2014-10-26 |archive-date=2010-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100523210825/http://www.rspb.org.uk/about/history/milestones.asp |url-status=dead }} (vaadatud 03.10.2014)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20140806070246/http://www.visitcumbria.com/rawnsley.htm "Canon Hardwicke Drummond Rawnsley"], Visitcumbria.com (vaadatud 03.10.2014)</ref> <ref name="8QNfs">{{cite book|url=http://books.google.co.uk/books/about/Back_to_the_Land.html?id=JcvZAAAAMAAJ|title=Back to the Land: The Pastoral Impulse in England, 1880–1914|author=Jan Marsh|year=1982|publisher=Quartet Books|isbn=9780704322769}} (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="Culture Wars">{{cite book|last=Chapman|first=Roger|title=Culture wars: an encyclopedia of issues, viewpoints, and voices|url=https://archive.org/details/culturewarsencyc0000unse|year=2010|publisher=M.E. Sharpe, Inc|isbn=0-7656-1761-7|pages=[https://archive.org/details/culturewarsencyc0000unse/page/162 162]}} (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="NYT silent spring">{{cite news|last=Griswold|first=Eliza|title=How 'Silent Spring' Ignited the Environmental Movement|url=http://www.nytimes.com/2012/09/23/magazine/how-silent-spring-ignited-the-environmental-movement.html?pagewanted=all&_r=0|newspaper=New York Times}} (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="sTNBP">[http://books.google.com.au/books?id=YSdz4Cxqnx4C&pg=PA149&lpg=PA149&dq=nevada+test+site+protest+demonstration&source=bl&ots=nTFbGvuIvV&sig=mHTTpB0YnZiCNoxaM8u772e8Lj4&hl=en&ei=F0GzSfmmNMnUkAWxo_XJBA&sa=X&oi=book_result&resnum=5&ct=result#PPA149,M1 Interest Group Politics In America] p. 149. (vaadatud 04.10.2014)</ref> <ref name="Europe">{{cite web |title=Celebrating Europe and its environment |url= http://www.eea.europa.eu/environmental-time-line |publisher=European Environment Agency}} (vaadatud 05.10.2014)</ref> <ref name="S1EHL">14. [[Peeter Liiv|Liiv, Peeter]]; [[Enn Siim|Siim, Enn]]; [[Tõnis Kaasik|Kaasik, Tõnis]] (koost.) 1989. ''Ausalt ja avameelselt roheliste liikumisest meil ja mujal, Eestimaa keskkonnaprobleemidest, rohelisest kultuurist''. Tallinn: Perioodika. (vaadatud 30.09.2014)</ref> }} [[Kategooria:Ühiskond]] [[Kategooria:Keskkonnapoliitika]] cbo4gviw9dsr468wygk6la40hpx9qhe 0 156593 7191191 6679141 2026-07-11T21:22:07Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7191191 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomingas Silva.IMG 3052.JPG|thumb|Silva Tomingas Balti Raamatumessil 2010]] '''Silva Tomingas''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1952]] [[Tapa]]l) on [[eestlased|eesti]] kirjastaja. Ta oli 2018. aastal pankrotistunud<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tea-kirjastus-laheb-pankrotti-n224064 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-02-15 |arhiivimisaeg=2019-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190216035157/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/tea-kirjastus-laheb-pankrotti-n224064 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[TEA Kirjastus]]e juhatuse esimees (alates 1995. aastast). Lõpetas [[Loksa Gümnaasium|Loksa Keskkool]]i 1971 ja [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse erialal 1978<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=102&sm_id=247 |pealkiri=Elulugu portaalis "Eesti Majanduslugu" |vaadatud=2010-05-12 |arhiivimisaeg=2010-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100505063735/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=102&sm_id=247 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Silva Tomingas kuulus [[1994]]–[[2012]] [[Keskerakond]]a.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Silva&perenimi=Tomingas&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2011-03-14 |arhiivimisaeg=2015-02-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150219162842/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Silva&perenimi=Tomingas&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] nimekirjas, sai 371 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref>http://vvk.ee/varasemad/?v=r92</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *Kristel Kirss. [http://epl.ee/artikkel/29472 "Keeleõpetajast ettevõtjaks"] Eesti Päevaleht 22.12.1997. *Nelli Pello. [http://www.tarbija24.ee/230108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/too/307516.php "Silva Tomingas töötab "Mõtleva inimesega""] Postimees 22.01.2008. {{JÄRJESTA:Tomingas, Silva}} [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] fdby6hbgtfhak7ik4ep2w44nmhelp68 0 157223 7191199 6372955 2026-07-11T21:29:38Z Andres 5 7191199 wikitext text/x-wiki '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks ehk aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab närviraku jätke. Närviimpulss levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtivuskiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihas ([[alumine motoneuron|ekstrafusaalne]]) || Skeletilihas: [[lihasekääv]] (Ia), [[Golgi kõõluseelund]] (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptorid (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihas ([[lihasekääv|intrafusaalne]]) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnad müeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid membraanikihte. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Mähiste arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. See ühekordne gliiarakkudest ümbris isoleerib aksonit siiski palju vähem kui müeliintupp. Seetõttu levivad aktsioonipotentsiaalid müeliinita kiududes pidevalt kogu aksoni ulatuses, mitte saltatoorselt, ja erutusjuhtivus on märgatavalt aeglasem kui müeliniseeritud aksonites. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiududest. Nendes närvikiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[närvijuhtivuse kiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Nendes piirkondades on akson väheses ulatuses paljastatud ja seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad paranodaalsed silmused (kus gliiaraku rakumembraan kinnitub aksoni külge [[adhesioonivalk]]ude, näiteks [[neurofastsiin]]i ja [[Caspr]]i abil), millele järgneb juksaparanodaalne ala [[kaaliumikanal]]itega (Kv1.1/1.2). Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ==Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud (piirdenärvid)== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk|Schwanni rakke]] toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.2.01.153%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne Terminologia Anatomicas] A14.0.00.001: Neurofibra. Närvikiud [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 703hkvsw3b975w75s7symug1d7ezi22 7191202 7191199 2026-07-11T21:32:01Z Andres 5 /* Välislingid */ 7191202 wikitext text/x-wiki '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks ehk aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab närviraku jätke. Närviimpulss levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtivuskiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihas ([[alumine motoneuron|ekstrafusaalne]]) || Skeletilihas: [[lihasekääv]] (Ia), [[Golgi kõõluseelund]] (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptorid (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihas ([[lihasekääv|intrafusaalne]]) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnad müeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid membraanikihte. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Mähiste arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. See ühekordne gliiarakkudest ümbris isoleerib aksonit siiski palju vähem kui müeliintupp. Seetõttu levivad aktsioonipotentsiaalid müeliinita kiududes pidevalt kogu aksoni ulatuses, mitte saltatoorselt, ja erutusjuhtivus on märgatavalt aeglasem kui müeliniseeritud aksonites. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiududest. Nendes närvikiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[närvijuhtivuse kiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Nendes piirkondades on akson väheses ulatuses paljastatud ja seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad paranodaalsed silmused (kus gliiaraku rakumembraan kinnitub aksoni külge [[adhesioonivalk]]ude, näiteks [[neurofastsiin]]i ja [[Caspr]]i abil), millele järgneb juksaparanodaalne ala [[kaaliumikanal]]itega (Kv1.1/1.2). Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ==Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud (piirdenärvid)== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk|Schwanni rakke]] toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] reaiibvippj1mot0meljcu7u6r674gu 7191311 7191202 2026-07-12T05:12:35Z Andres 5 /* Närvikiukimbud (piirdenärvid) */ 7191311 wikitext text/x-wiki '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks ehk aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab närviraku jätke. Närviimpulss levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtivuskiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihas ([[alumine motoneuron|ekstrafusaalne]]) || Skeletilihas: [[lihasekääv]] (Ia), [[Golgi kõõluseelund]] (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptorid (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihas ([[lihasekääv|intrafusaalne]]) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnad müeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid membraanikihte. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Mähiste arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. See ühekordne gliiarakkudest ümbris isoleerib aksonit siiski palju vähem kui müeliintupp. Seetõttu levivad aktsioonipotentsiaalid müeliinita kiududes pidevalt kogu aksoni ulatuses, mitte saltatoorselt, ja erutusjuhtivus on märgatavalt aeglasem kui müeliniseeritud aksonites. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiududest. Nendes närvikiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[närvijuhtivuse kiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Nendes piirkondades on akson väheses ulatuses paljastatud ja seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad paranodaalsed silmused (kus gliiaraku rakumembraan kinnitub aksoni külge [[adhesioonivalk]]ude, näiteks [[neurofastsiin]]i ja [[Caspr]]i abil), millele järgneb juksaparanodaalne ala [[kaaliumikanal]]itega (Kv1.1/1.2). Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ==Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud ja piirdenärvid== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk|Schwanni rakke]] toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] hs96v64kyvb03vfwvqb51abr68pmukb 7191330 7191311 2026-07-12T05:54:23Z Andres 5 /* Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud */ 7191330 wikitext text/x-wiki '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks ehk aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab närviraku jätke. Närviimpulss levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtivuskiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihas ([[alumine motoneuron|ekstrafusaalne]]) || Skeletilihas: [[lihasekääv]] (Ia), [[Golgi kõõluseelund]] (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptorid (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihas ([[lihasekääv|intrafusaalne]]) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnad müeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid membraanikihte. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Mähiste arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. See ühekordne gliiarakkudest ümbris isoleerib aksonit siiski palju vähem kui müeliintupp. Seetõttu levivad aktsioonipotentsiaalid müeliinita kiududes pidevalt kogu aksoni ulatuses, mitte saltatoorselt, ja erutusjuhtivus on märgatavalt aeglasem kui müeliniseeritud aksonites. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiududest. Nendes närvikiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[närvijuhtivuse kiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Nendes piirkondades on akson väheses ulatuses paljastatud ja seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad paranodaalsed silmused (kus gliiaraku rakumembraan kinnitub aksoni külge [[adhesioonivalk]]ude, näiteks [[neurofastsiin]]i ja [[Caspr]]i abil), millele järgneb juksaparanodaalne ala [[kaaliumikanal]]itega (Kv1.1/1.2). Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ===Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud=== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud ja piirdenärvid== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk|Schwanni rakke]] toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] siwltk5opu3cf7a41ejf4ih5ndhfexn 7191334 7191330 2026-07-12T06:02:44Z Andres 5 7191334 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aksonist koos võimaliku gliiaümbrisega; närvikiu all võidakse mõista ka [[akson]]it või [[neuriit]]i}} '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks ehk aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab närviraku jätke. Närviimpulss levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtivuskiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihas ([[alumine motoneuron|ekstrafusaalne]]) || Skeletilihas: [[lihasekääv]] (Ia), [[Golgi kõõluseelund]] (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptorid (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihas ([[lihasekääv|intrafusaalne]]) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsed vistseroefektoorsed kiud || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnad müeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid membraanikihte. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Mähiste arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. See ühekordne gliiarakkudest ümbris isoleerib aksonit siiski palju vähem kui müeliintupp. Seetõttu levivad aktsioonipotentsiaalid müeliinita kiududes pidevalt kogu aksoni ulatuses, mitte saltatoorselt, ja erutusjuhtivus on märgatavalt aeglasem kui müeliniseeritud aksonites. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiududest. Nendes närvikiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[närvijuhtivuse kiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Nendes piirkondades on akson väheses ulatuses paljastatud ja seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad paranodaalsed silmused (kus gliiaraku rakumembraan kinnitub aksoni külge [[adhesioonivalk]]ude, näiteks [[neurofastsiin]]i ja [[Caspr]]i abil), millele järgneb juksaparanodaalne ala [[kaaliumikanal]]itega (Kv1.1/1.2). Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ===Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud=== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud ja piirdenärvid== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk|Schwanni rakke]] toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] mp7wuljgr3qtyqdjqx87vvmb2cj9gph 7191431 7191334 2026-07-12T08:52:17Z Andres 5 7191431 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aksonist koos võimaliku gliiaümbrisega; närvikiu all võidakse mõista ka [[akson]]it või [[neuriit]]i}} [[Pilt:Nerve_root_-_very_high_mag.jpg|pisi|Närvikiud [[närvijuur]]es]] [[Pilt:Fibrasnervosas.jpg|pisi|Hulk ajukoore närvikiude (värvitud siniseks) ja gliiarakk (värvitud kollaseks)]] '''Närvikiud''' (''neurofibra'') on [[akson]] koos [[gliia]]ümbristega (mis võivad ka puududa). Närvikiud koosneb vastavalt tüübile [[akson]]ist ja seda ümbritsevast [[gliiarakk]]ude moodustatud ümbrisest.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Aksonit nimetatakse histoloogias mõnikord ka telgsilindriks või aksonisilindriks, sest närvikiu keskse osa moodustab neuroni akson. [[Närviimpulss]] levib mööda iga närvikiudu suhteliselt iseseisvalt ja normaalses olukorras ei kandu see üle naaberkiududele. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad närvikiud tavaliselt [[närvikiukimp]]e ja [[närv]]e, [[kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliniseeritud aksonid suure osa [[valgeaine]]st. Kesknärvisüsteemis moodustavad aksonikimbud närviteid ehk juhteteid, mille kaudu liigub informatsioon eri piirkondade vahel. Närviraku jätkete ümbrise ja ehituse alusel eristatakse kahte peamist närvikiu tüüpi: [[müeliinkiud|müeliinkiud]] ehk [[müeliniseeritud kiud]] ning [[müeliinita kiud]] ehk [[müeliseerimata kiud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> [[Müeliinkiud]]udes ümbritseb aksonit [[müeliintupp]], mille moodustavad kesknärvisüsteemis [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ja [[piirdenärvisüsteem]]is [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]].<ref>Arend 2023: 918.</ref> Piirdenärvisüsteemi müeliinkiul võib lisaks müeliintupele esineda seda ümbritsev [[Schwanni tupp]] ehk [[neurolemm]], mis koosneb müeliintupe osa moodustava Schwanni raku [[tsütoplasma]]st ja [[rakutuum]]ast.<ref>[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia'', Kirjastus Koolibri 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9, lk 184.</ref> Närvikiu ülesanne on närviimpulsside juhtimine närviraku ja selle sihtkoe vahel. Närvikiudu ümbritsev gliiaümbris täidab kaitsvat ja troofilist ülesannet ning võimaldab erutuse suhteliselt isoleeritud levikut mööda aksonit. Närvijuhtivuse kiirus sõltub eelkõige aksoni läbimõõdust, müeliniseerituse astmest ja müeliintupe ehitusest. Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need siiski täiesti ilma gliiaümbriseta. Nende aksonid paiknevad tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmas võib paikneda mitu väikese läbimõõduga aksonit. Selliseid struktuure nimetatakse [[Remaki kimp]]udeks. ==Liigitus== ===Ümbrise ja ehituse alusel=== Närvikiude võib eristada selle järgi, kas aksonit ümbritseb müeliintupp või mitte. ====Müeliinkiud==== Müeliinkiud on närvikiud, mille aksonit ümbritseb gliiarakkude moodustatud müeliintupp. Müeliintupp koosneb gliiarakkude rakumembraanide mitmekordselt ümber aksoni keerdunud kihtidest ja toimib aksoni elektrilise isolatsioonikihina. Piirdenärvisüsteemis moodustavad müeliintupe Schwanni rakud. Üks Schwanni rakk moodustab tavaliselt ühe aksoni ühe müeliniseeritud lõigu ümber müeliintupe osa. Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintuppi oligodendrotsüütide jätked. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliinkatte mitme erineva aksoni üksikute lõikude ümber. ====Müeliinita kiud==== Müeliinita kiududel puudub kompaktne müeliintupp. Neid ümbritsevad siiski gliiarakud, mis toetavad aksonite ainevahetust. Piirdenärvisüsteemis paiknevad müeliinita aksonid tavaliselt Schwanni rakkude tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit; sellised struktuurid moodustavad Remaki kimbud. ===Funktsiooni alusel=== Närvikiudude kaudu toimub elundite ja kehaosade [[innervatsioon]]. Närvikiude ja närve võib jaotada mitme tunnuse järgi. Erutuse levimise suuna järgi: *[[aferentne närvikiud|aferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemi suunas; *[[eferentne närvikiud|eferentsed]] kiud, mis juhivad erutust kesknärvisüsteemist eemale. Esmase toime alusel eristatakse kolme põhilist kiutüüpi: *sensoorsed ehk tundekiud; *motoorsed kiud; *vegetatiivsed kiud. Närvikiud lõpevad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmetega]]. Nende hulka kuuluvad [[sensoorne retseptorlõpe|sensoorsed retseptorlõpmed]], [[motoorne lõppaparaat|motoorsed lõppaparaadid]] ja [[sünaptiline lõpe|sünaptilised lõpmed]], mille kaudu neuronid suhtlevad teiste rakkudega. ====Sensoorsed närvikiud==== Sensoorsed kiud juhivad signaale [[retseptorrakk]]udest kesknärvisüsteemi ning osalevad seega [[aisting]]ute tekkes. Erutuse levimise suuna järgi nimetatakse neid ka [[aferentsus|aferentseteks]] kiududeks. Laias laastus eristatakse: *[[somaatiline aferents|somaatilisi aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale [[kehasein]]alt; *[[vistseraalne aferents|vistseraalseid aferentseid]] kiude, mis juhivad signaale siseelunditest. Sensoorsete kiudude ehk sensiiblite kiudude seas võidakse eristada sensoorseid kiude kitsamas tähenduses. Sensoorseid kiude kitsamas mõttes kasutatakse [[meeleelund]]itest pärinevate erutuste juhtimiseks, näiteks silma [[võrkkest]]ast, sisekõrva [[spiraalelund]]ist, nina [[haistmisepiteel]]ist või keele [[maitsmispung]]adest. Ka teised sensoorsed kiud sisaldavad spetsialiseerunud [[närvilõpe|närvilõpmeid]], näiteks mitmesuguseid [[nahk|naha]] [[mehhanoretseptor]]eid. Meeltega seotud kiud jaotatakse veel: *eri-somatosensoorseteks kiududeks (nägemine, kuulmine); *eri-vistserosensoorseteks kiududeks (haistmine, maitsmine). Lisaks esinevad: *üld-somatosensoorsed kiud, mis vahendavad nahatundlikkust, liikumismeelt ja jõumeelt; *üld-vistserosensoorsed kiud, mis juhivad siseelunditest pärinevaid signaale kesknärvisüsteemi ja mida tavaliselt käsitatakse vegetatiivsete kiududena. ====Motoorsed närvikiud==== Motoorsed kiud innerveerivad [[skeletilihas]]eid. Seal kandub erutus [[motoorne lõppplaat|motoorse lõppplaadi]] kaudu [[lihaskiud|lihaskiule]], põhjustades selle [[lihaskontraktsioon|kontraktsiooni]]. Mõnikord eristatakse motoorsetest närvidest ka branhiomotoorseid närve. Need innerveerivad skeletilihaseid, mis arenevad [[lõpuskaar]]test. Erutuse levimise suuna järgi on motoorsed kiud [[eferentsus|eferentsed]]. Funktsionaalselt motoorseteks nimetatavates närvides kulgevad tavaliselt ka aferentsed propriotseptiivsed kiud lihaste retseptoritest, näiteks [[lihasekääv]]idest ja [[Golgi kõõluseelund]]itest, mis registreerivad lihase hetkeseisundit ehk [[toonus]]t. Vistseromotoorsed närvid innerveerivad siseelundite ja veresoonte [[silelihas]]eid ja kuuluvad vegetatiivsete kiudude hulka. ====Vegetatiivsed närvikiud==== Vegetatiivseteks kiududeks nimetatakse [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi]] närvikiude ja närviteid. Vastavalt süsteemile, millesse need kuuluvad, võib neid jaotada: *[[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatilisteks]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatilisteks]]; *[[enteerne närvisüsteem|enteerseteks]] kiududeks. Esmase funktsiooni või juhtimissuuna järgi eristatakse: *vistseroaferentseid ehk [[vistseraalne tundlikkus|vistserosensoorseid]] kiude; *vistseroefektoorseid ehk [[vistseromotoorika|vistseromotoorseid]] kiude, mis juhivad erutust silelihastele; *sekretoorseid kiude, mis innerveerivad [[nääre|näärmeid]]. ===Läbimõõdu, müeliniseerituse ja juhtekiiruse alusel=== Närvikiude võib liigitada ka nende läbimõõdu, müeliniseerituse ja [[juhtekiirus]]e alusel. Klassikalise [[Joseph Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser]]i jaotuse järgi eristatakse [[A-närvikiud|A-]], [[B-närvikiud|B-]] ja [[C-närvikiud|C-kiud]]e.<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> {| class="wikitable" ! Kiutüüp/-klass ([[Joseph Erlanger|Erlanger]]i ja [[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] järgi)<ref>[[Robert F. Schmidt]], Florian Lang, Manfred Heckmann. ''Physiologie des Menschen: mit Pathophysiologie'', 31., ümbertöötatud ja ajakohastatud trükk, Springer Medizin Verlag: Heidelberg 2010, ISBN=978-3-642-01650-9, lk 72.</ref> !! Juhtekiirus !! Läbimõõt !! Eferentselt juhib !! Aferentselt pärineb / (jaotus Lloydi/Hunti järgi) |- ! Aα | 70–120 m/s || 10–20 µm || Skeletilihasesse ([[alumine motoneuron]]) || Skeletilihasest: [[lihasekääv]]ist (Ia), [[Golgi kõõluseelund]]ist (Ib) |- ! Aβ | 30–70 m/s || 7–15 µm || || Naharetseptoritest (puudutus, surve, vibratsioon) (II) |- ! Aγ | 15–30 m/s || 4–8 µm || Skeletilihasesse ([[lihasekääv]]i) || |- ! Aδ | 12–30 m/s || 2–5 µm || || Naharetseptorid (temperatuur, kiire valu) (III) |- ! B | 3–15 m/s || 1–3 µm || Preganglionaarsetesse vistseroefektoorsetesse kiududesse || |- ! C | 0,5–2 m/s || 0,1–1,5 µm || Postganglionaarsetesse vistseroefektoorsetesse kiududesse || Aeglane valu, termoretseptorid (IV) |} Lisaks Erlangeri–Gasseri klassifikatsioonile kasutatakse aferentsete ehk sensoorsete närvikiudude kirjeldamiseks ka [[Lloydi–Hunti klassifikatsioon]]i, mis põhineb peamiselt retseptorite tüübil ja kiudude füsioloogilistel omadustel. Lloydi klassifikatsioon hõlmab ainult aferentseid närvikiude ning jaotab need viieks rühmaks (Ia–IV). {| class="wikitable" ! Kiutüüp<br />([[Lloydi klassifikatsioon|Lloydi]] ja [[Hunti klassifikatsioon|Hunti]] järgi) ! Vastavus [[Joseph Erlanger|Erlangeri]]–[[Herbert Spencer Gasser|Gasseri]] klassifikatsioonile ! Juhtekiirus ! Läbimõõt ! Retseptor / funktsioon |- ! Ia | Aα | 70–120 m/s | 12–20 µm | [[Lihasekääv]]i primaarsed lõpmed |- ! Ib | Aα | 70–120 m/s | 12–20 µm | [[Golgi kõõluseelund]] |- ! II | Aβ | 30–70 m/s | 5–12 µm | [[Lihasekääv]]i sekundaarsed lõpmed; naha [[mehhanoretseptor]]id |- ! III | Aδ | 5–30 m/s | 2–5 µm | Kõrge lävega mehhanoretseptorid; külma- ja kiire valu retseptorid |- ! IV | C | 0,5–2 m/s | 0,2–1,5 µm | [[Notsitseptor]]id (aeglane valu), soojaretseptorid ja osa [[kemoretseptor]]eid |} ==Müelinisatsioon== {{vaata|Müelinisatsioon}} [[Pilt:Myelinisation.svg|pisi|Peaaju müelinisatsiooni staadiumid [[Paul Flechsig]]i järgi. Tumedad piirkonnadmüeliniseeruvad varakult, helehallid hiljem ja valged piirkonnad osaliselt alles puberteedieas]] [[Müelinisatsioon]] on protsess, mille käigus närviraku [[akson]]it ümbritsevad [[gliiarakk]]ude membraanid moodustavad mitmekihilise müeliintupe. Selle tulemusel isoleeritakse [[akson]] elektriliselt ning muutub võimalikuks kiirem [[erutusjuhtivus]]. Närvirakkude jätkeid ümbritsevad gliiarakud algul ühekordselt ning alles hiljem ümbritsetakse mõned neist mitmekordselt, mistõttu tekivad müeliniseeritud närvikiud ehk [[müeliinkiud]]. Müelinisatsioon toimub [[ontogenees]]i jooksul kindlas järjekorras, milles sageli kajastub ka närvisüsteemi ja peaaju arengulooliste etappide järgnevus. Sellele juhtis tähelepanu juba [[Paul Flechsig]] (1847–1929).<ref>[[Paul Flechsig]]. ''Anatomie des menschlichen Gehirns und Rückenmarks auf myelogenetischer Grundlage'' Thieme: Leipzig 1920.</ref> Näiteks müeliniseeruvad motoorsed ühendused enne sensoorseid ühendusi ja põhifunktsioone kandvad ühendused enne lisaühendusi. Mõned ühendused saavad funktsioneerima hakata alles siis, kui teised ühendused on juba välja kujunenud. Müeliintupe kujunemine ei ole siiski toimiva närviraku eeltingimus. Paljud närvikiud jäävad kogu elu ilma müeliintupeta (müeliinita kiud), kuid ning on siiski funktsionaalsed – näiteks [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivses närvisüsteemis]], [[propriospinaalne süsteem|propriospinaalses süsteemis]], seljaaju [[retikulaarformatsioon]]is, [[võrkkest]]as ja [[peaaju]]s. Töömahukas müeliintupp suurendab [[juhtekiirus]]t. Pikemate vahemaade korral on see erinevus eriti oluline. Müeliniseeruvad eelkõige pikemad aksonid, eriti nende neuronite ühenduste omad, mis vahendavad organismi suhteid väliskeskkonnaga ja edastavad sensoorseid või motoorseid signaale. Selliste somaatiliste kiudude puhul on ärritustele reageerimise kiirus oluline. Seevastu signaaliülekanded, mis vahendavad organismi sisekeskkonnaga seotud suhteid ja mõjutavad siseelundite talitlust, ei vaja tavaliselt samasugust kiirendust. Väljakasvavaid neuroni jätkeid ümbritsevad gliiarakud. Püsivalt säilivad jätked saavad gliiaümbrise, paljud neist aga hiljem teatud arenguetappidel ka tõelise [[müeliintupp|müeliintupe]] . [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[oligodendrogliia]] rakud ehk [[oligodendrotsüüt]]id, mis pärinevad [[neuroepiteel]]irakkudest [[neuraaltoru]]s. [[Piirdenärvisüsteem]]is moodustavad müeliintupe [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]], mis pärinevad [[neuraalhari|neuraalharja]] neuroektodermaalsest koest. ===Histoloogia=== [[Pilt:Impulsfortleitung_an_der_Nervenzelle.png|pisi|Impulsi juhtimine müeliniseeritud aksonis]] [[Ross Granville Harrison]] vaatles umbes 1907. aastal koekultuuris, kuidas närvikiud [[närvirakk|närvirakust]] välja kasvab.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 55.</ref> Müeliintupe kujunemise ehk [[müelinisatsioon]]i ([[müelogenees]]i) käigus kasvavad [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] sõltuvalt närviraku tüübist kuni ligikaudu 50 korda ümber närviraku jätke ja mähivad selle oma rakumembraani kahekordsete kihtidega korduvalt sisse. Üks [[Schwanni rakk]] ümbritseb seejuures alati ainult ühte piiratud pikkusega aksonilõiku. Seda aksonilõiku nimetatakse [[internoodium]]iks. See on kahe järjestikuse [[Ranvier' soonis]]e vaheline müeliniseeritud segment. Üks internoodium on tavaliselt umbes 1–2 mm pikkune. Sellepärast paiknevad paljud Schwanni rakud ühe aksoni ümber üksteise järel pikisuunas reastatuna.<ref>[[Ulrich Welsch]]. ''Sobotta Lehrbuch Histologie. Zytologie, Histologie, mikroskopische Anatomie'', 2., täiesti ümbertöötatud trükk, Elsevier, Urban & Fischer: München jt 2006, ISBN=3-437-44430-1, lk 186–188.</ref> Schwanni raku moodustatud müeliintupp kujuneb järk-järgult. Schwanni raku tsütoplasmast tekib aksoni ümber kraavitaoline sopistis. Selle sopistise servad lähenevad ja liituvad, nii et akson paikneb Schwanni raku tsütoplasmas ja seda ümbritseb rakumembraan. Kahe vastassuunalise rakumembraani kokkupuutekohta nimetatakse [[mesakson]]iks. Mesakson kujutab endast Schwanni raku rakumembraani kahekordset lehte, mis ühendab aksonit ümbritseva sisemise ja välimise membraanikihi. Seejärel hakkab Schwanni raku tsütoplasma koos rakumembraaniga ümber aksoni keerduma. Mesakson pikeneb järk-järgult spiraalselt ja hakkab kontsentriliselt ümber aksoni keerduma, moodustades järjestikuseid kontsentrilisi membraanikihte. Iga järgmine membraanikeerd paikneb eelmisest väljaspool. Seetõttu suureneb müeliinilamellide arv. Algul jääb membraanikurdude vahele õhuke tsütoplasmakiht, kuid mähiste lisandumisel liituvad membraanikihid tihedamalt ning kujuneb mitmekihiline [[müeliintupp]]. Müeliintupe välispinnale jääb Schwanni raku tsütoplasma koos rakutuumaga, mida nimetatakse [[Schwanni tupp|Schwanni tupeks]] ehk neurilemmiks.<ref>Arend 2023: 918.</ref> Keerdude arvu suurenedes suureneb aksoni sama läbimõõdu korral ka kogu närvikiu läbimõõt. Vastavalt [[müeliintupp|müeliintupe]] paksusele või müeliinilamellide arvule eristatakse müeliiniga närvikiudude seas müeliinirikkaid (tugevasti müeliniseeritud) ja müeliinivaeseid närvikiude. Müeliin on suure lipiidisisaldusega membraanistruktuur. Seetõttu seondub see hästi lipiide fikseerivate ja värvivate ainetega, näiteks [[osmiumtetroksiid]]iga, mille toimel muutub müeliin tumedaks. Müeliini põhilised struktuurikomponendid on lipiidid ja valgud, millest viimased moodustavad väiksema osa. [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] rakumembraan sisaldab teiste rakumembraanidega võrreldes rohkem lipiide. Seetõttu moodustab müeliinikiht aksonile tõhusa elektrilise isolatsiooni ning aitab säilitada ioonset mikrokeskkonda, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali levikuks.<ref>Arend 2023: 918–919.</ref> Müeliintupe ultrastruktuur on väga korrapärane. Elektronmikroskoobis eristatakse selles tihedamaid ja hõredamaid piirkondi. [[Elektrontihedus|Elektrontihedad]] [[peajoon]]ed moodustuvad rakumembraanide tsütoplasmapoolsete pindade liitumisel. Nende vahel paiknevad elektronhõredamad [[vahejoon]]ed, mis vastavad rakumembraanide välispindade kokkupuutekohtadele.<ref>Arend 2023: 919.</ref> Enamik Schwanni raku tsütoplasmat pressitakse Schwanni tuppe, osa läheb [[paranood]]idesse, osa jääb mesaksonikihtide vahele [[Schmidti-Lantermani sälk]]udesse. [[Schmidti-Lantermani sälgud]] ehk müeliinisälgud võivad müeliinikihis valgusmikroskoobis või elektronmikroskoobis olla nähtavad korrapäraste vahedega heledate ristisuunaliste joontena, mida nimetatakse müeliinijoonteks. Need on kitsad tsütoplasmat sisaldavad kanalikesed müeliinilamellide vahel. Need võimaldavad ainete liikumist müeliinikihi sisemistes osades. ===Müeliinita närvikiud=== Niinimetatud [[müeliinita kiud]] ehk täpsemalt müeliintupeta närvikiud ei sisalda kompaktset müeliintuppe, kuid [[piirdenärvisüsteem]]is ei ole need paljad aksonid. Müeliinita aksonid paiknevad piirdenärvisüsteemis tavaliselt [[Schwanni rakk|Schwanni rakkude]] tsütoplasmas. Ühe Schwanni raku tsütoplasmasse võib olla sisse sopistunud mitu väikese läbimõõduga aksonit. Sellised struktuurid moodustavad [[Remaki kimp]]e. Schwanni raku tsütoplasma moodustab aksoni ümber vaid osalise gliiaümbrise ega tekita kompaktset müeliinikihti. Seetõttu on müeliinita kiudude elektriline isolatsioon väiksem kui müeliinkiududel ja nende kaudu levib erutus aeglasemalt. ===Müeliiniga närvikiudude erutusjuhtivus=== [[Somaatiline närvisüsteem|Somaatiliste]] närvikiudude hulgas, mis vahendavad aferentseid ja eferentseid signaale keha väliskeskkonnaga seotud retseptorite ja efektorite vahel ning võimaldavad seetõttu kiiret reageerimist keskkonna muutustele, moodustavad suurema osa müeliinkiud. Somaatilises närvisüsteemis on suur osa närvikiududest müeliniseeritud, sest kiire erutusjuhtivus on oluline väliskeskkonnast pärinevate signaalide kiireks töötlemiseks ja motoorsete reaktsioonide teostamiseks. Autonoomses närvisüsteemis leidub seevastu rohkesti müeliinita kiude, eriti postganglionaarseid vegetatiivseid kiude, mille kaudu juhitakse siseelundite talitlusega seotud aeglasemaid regulatoorseid signaale. Müeliinkiududes moodustab aksoni läbimõõt müeliintupe paksu isolatsioonikihi tõttu tüüpiliselt ligikaudu 60–70% kogu närvikiu ristlõike läbimõõdust (nn [[g-suhe]]). Üldiselt suureneb närvijuhtivuse kiirus närvikiu läbimõõdu suurenedes, sest suurema läbimõõduga aksonites levib elektriline muutus väiksema takistusega. Müeliinkiudude suur isolatsioonivõime võimaldab [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset erutusjuhtivust]], mille tulemusel suureneb [[juhtekiirus]] mitmekordselt. Müeliintupp ei ümbritse aksonit siiski katkematu kihina kogu selle pikkuses. Korrapäraste vahede järel katkeb müeliintupp piirkondades, mida nimetatakse [[Ranvier' soonis]]teks ehk Ranvier' sõlmedeks. Ranvier' soonis tekib kahe järjestikuse Schwanni raku (või kesknärvisüsteemis kahe müeliini moodustava oligodendrotsüüdi) piiril. Ranvier' soonistes säilib üksnes gliiaraku välimine tsütoplasmakiht, mistõttu on akson nendes piirkondades vähesel määral paljastatud ja selle membraan puutub vahetult kokku rakuvälise keskkonnaga. Seal paikneb suurel hulgal [[pingesõltuv naatriumikanal|pingesõltuvaid naatriumikanaleid]]. Ranvier' soonist ümbritsevad mõlemalt poolt paranodaalsed piirkonnad, kus gliiaraku (Schwanni raku või oligodendrotsüüdi) müeliinkihi otsasilmused kinnituvad aksoni membraani külge kolmest valgust koosneva [[adhesioonikompleks]]i kaudu: gliia poolel paikneb [[neurofastsiin-155]] ([[NF155]]) ning aksoni membraanis paiknevad [[Caspr]] ja [[kontaktiin-1]] ([[CNTN1]]). See kompleks moodustab omalaadse barjääri, mis eraldab naatriumikanalid Ranvier' soonises kaaliumikanalitest juksaparanodaalses piirkonnas. Paranodaalsele alale järgnevas juksaparanodaalses tsoonis paiknevad [[pingesõltuv kaaliumikanal|pingesõltuvad kaaliumikanalid]] (peamiselt [[Kv1.1]] ja [[Kv1.2]]), mis aitavad taastada [[membraanipotentsiaal]]i pärast aktsioonipotentsiaali läbiminekut ja piiravad [[depolarisatsioon]]i levikut [[internoodium]]i suunas. Aktsioonipotentsiaal tekib Ranvier' soonistes uuesti, müeliiniga kaetud aksonilõikude kaudu aga levib elektriline muutus kiiresti passiivse [[elektrotooniline juhtivus|elektrotoonilise juhtivuse]] abil. Seetõttu ei pea kogu aksonimembraan järjest depolariseeruma, vaid aktsioonipotentsiaal otsekui hüppab ühelt Ranvier' sooniselt järgmisele. Selline [[saltatoorne juhtivus]] suurendab närviimpulsi levimise kiirust ja muudab signaali edastamise energiasäästlikumaks. [[Demüeliniseerivad haigused|Demüeliniseerivate haiguste]] korral, näiteks [[hulgiskleroos]]i puhul, kaob kesknärvisüsteemi neuronite aksonite ümbert osaliselt müeliintupp. Selle tagajärjel häirub erutusjuhtivus, mis võib avalduda muu hulgas tundehäirete või halvatusena. ===Oligodendrotsüütide moodustatud müeliinkiud=== Kesknärvisüsteemis moodustavad müeliintupe [[oligodendrotsüüt]]ide jätked. Erinevalt piirdenärvisüsteemist ei ümbritse siin iga müeliniseeritud aksonilõiku üks kindel gliiarakk kogu ulatuses. Üks oligodendrotsüüt võib oma mitme jätkega moodustada müeliintupe osi mitme erineva aksoni ümber. Seetõttu erineb kesknärvisüsteemi müeliinkiudude ehitus Schwanni raku moodustatud müeliinkiudude ehitusest. Kesknärvisüsteemi müeliinkiududel puudub [[Schwanni tupp]] ehk neurilemm, sest oligodendrotsüüdid ei moodusta aksoni ümber välispidist tsütoplasma- ja rakutuuma sisaldavat kihti. Kesknärvisüsteemi müeliiniga aksonid moodustavad suure osa [[valgeaine]]st, kus nad kulgevad pikkades närviteedes. Neid leidub samuti [[hallaine]]s neuronite vahel. Ka kesknärvisüsteemi müeliinkiududel esinevad Ranvier' soonised ning nende kaudu toimub [[saltatoorne juhtivus]]. Müeliini moodustamise viis on siiski erinev: piirdenärvisüsteemis pärineb müeliin ühe Schwanni raku korduvalt ümber ühe aksonilõigu keerdunud rakumembraanidest, kesknärvisüsteemis aga oligodendrotsüüdi jätkete membraanidest, mis võivad osaleda mitme aksoni müeliniseerimises. ==Topograafia== [[Pilt:Gray754.png|pisi|Ajukoore tsüto- ja müeloarhitektooniline ehitus ehk isokorteksi kihiline ehitus. Sellel illustratsioonil on lestmed II ja III ning lestmed IV ja V kujutatud ühendatuna]] [[Paul Flechsig]]i järgi võimaldab aju küpsemisjärkude tundmine kuni [[puberteet|puberteedieani]] kirjeldada ja süstematiseerida aju [[topograafia|topograafiliselt]] [[funktsionaalne anatoomia|funktsionaalse anatoomia]] seisukohast. Selline süstematiseerimine hõlmab näiteks aju jaotamist [[projektsioonikeskus]]teks ja [[assotsiatsioonikoor|assotsiatsioonikeskusteks]]. [[Ajukoor]]e tsüto- ja müeloarhitektoonilisest ehitusest räägitakse siis, kui soovitakse kirjeldada rakkude ja müeliinkiudude vahekorda mingis kindlas ajuosas (näiteks ajukoores). Ajukoore vastavate kaartide koostamine, milles seostati omavahel struktuure ja funktsioone, pärineb [[Karl Kleist]]i (1879–1960), [[Korbinian Brodmann]]i (1868–1918), [[Cécile Vogt]]i (1875–1962), [[Oskar Vogt]]i (1870–1959) ja [[Constantin von Economo]] (1876–1931) töödest.<ref>[[Alfred Benninghoff]] jt. ''Lehrbuch der Anatomie des Menschen'', kd 3: ''Nervensystem, Haut und Sinnesorgane'' Urban & Schwarzenberg: München 1964, lk 234: Der Feinbau der Großhirnrinde und seine funktionelle Bedeutung.</ref> ==Närvikiukimbud ja piirdenärvid== [[Pilt:Gray636.png|pisi|]] [[Pilt:Perineuro.jpg|pisi|]] [[Piirdenärvisüsteem]]is ei paikne närvikiud tavaliselt üksikult, vaid on koondunud [[närvikiukimp]]udeks ja [[närv]]ideks. Üksikud müeliiniga või müeliinita närvikiud on üksteisest eraldatud väga õhukeste sidekoeliste kihtidega. Kõige sisemine sidekoeline ümbris on [[endoneurium]]. See ümbritseb üksikut närvikiudu ja koosneb peamiselt retikulaarsetest kiududest ja [[basaalmembraan]]ist. Mitmed sellised närvikiud koondatakse suuremateks kimpudeks ehk [[närvikiukimp]]udeks. Neid ümbritseb [[perineurium]], mis koosneb [[kollageen]]sest [[sidekude|sidekoest]]. Kogu piirdenärvi, mis koosneb mitmest närvikiukimbust, ümbritseb välimine sidekoeline kest ehk [[epineurium]]. See kinnitab närvi ümbritsevatesse kudedesse ning ühendab üksikud närvikiukimbud terviklikuks närviks. Need sidekoelised kestad annavad närvidele mehaanilise tugevuse ja elastsuse, kaitsevad neid surve ning venituse eest ning toetavad närvikiudude ainevahetust. Nendes sidekoelistes kihtides kulgevad [[veresoon]]ed, mis varustavad närvikiude ja eelkõige neid ümbritsevaid [[Schwanni rakk]]e toitainete ja hapnikuga. ==Vaata ka== *[[Demüelinisatsioon]] *[[Renaut' kehakesed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Andres Arend. Närvikude. – Sulev Kuuste, Toivo Maimets (koost), ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023, lk 908–921. == Välislingid == [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] 3pte8y5bamueokukal0uziyyness0mf 0 158822 7191262 6838013 2026-07-12T00:13:32Z Kuriuss 38125 7191262 wikitext text/x-wiki {{filmi info | filmi_nimi = "Hukkunud Alpinisti" hotell | originaalnimi = | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[ulmefilm|ulme]], [[põnevik]] | lavastaja = [[Grigori Kromanov]], [[Jüri Sillart]] | produtsent = [[Veronika Bobossova]], [[Raimund Felt]] | stsenaarium = [[Arkadi Strugatski]], [[Boriss Strugatski]] | jutustaja = | peaosades = [[Uldis Pūcītis]]<br>[[Lembit Peterson]]<br>[[Mikk Mikiver]]<br>[[Kārlis Sebris]] | helilooja = [[Sven Grünberg]] | operaator = Jüri Sillart, [[Ago Ruus]], [[Jaan Saar]] | toimetaja = [[Toomas Raudam]] | montaaž = [[Sirje Haagel]] | filmistuudio = [[Tallinnfilm]], [[Lenfilm]] | levitaja = | aasta = [[1979]] | esilinastus = [[27. august]] [[1979]] | kestus = 80 minutit | riik = [[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) | keel = [[eesti keel|eesti]] | eelarve = 500 000 rubla<ref>Jaak Lõhmus [https://web.archive.org/web/20091117193928/http://www.ekspress.ee/2009/11/14/areen/45938-hukkunud-alpinisti-hotell--30-aastat-varem """Hukkunud Alpinisti" hotell" – 30 aastat varem"]. Eesti Ekspress, 14. november 2009 (kasutatud 18.11.2009)</ref> | piletitulu = | eelnev = "[[Briljandid proletariaadi diktatuurile]]" | järgnev = | koduleht = | imdb_id = 0204526 | filmiveebi_id = 2673 }} '''""Hukkunud Alpinisti" hotell"''' (ka '''"Hukkunud Alpinisti hotell"''') on vendade [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]] [[romaan|ulmeromaan]]i "[["Hukkunud Alpinisti" hotell]]" põhjal [[1979]]. aastal valminud [[Tallinnfilm]]i film. Filmimine toimus ühe aasta jooksul, 24. aprill 1978 – 23. aprill 1979. Sisevõtted toimusid Tallinnas Dünamo uude tennisehalli ehitatud hotelliruumide kompleksis, välisvõtted [[Tian Shan|Tian Shani]] mägedes [[Ile]]-taguses Alataus, [[Kasahhi NSV]] toonasest pealinnast [[Almatõ|Almatõst]] umbes 25 km kagus asuvas Tšimbulaki suusakuurordis.<ref>{{Netiviide|autor=Laasik, Andres|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51182552/lumevali-hiilgab-hukkunud-alpinisti-hotellis-nuud-eredamalt|pealkiri=Lumeväli hiilgab „Hukkunud alpinisti hotellis” nüüd eredamalt|väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]|aeg=16. november 2009}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/105/taiendandmed|pealkiri=Hukkunud Alpinisti hotell (1979)|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/105/huvitavat-lugemist|pealkiri=Hukkunud Alpinisti hotell (1979) Huviinfo|väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Sisu== Inspektor Peter Glebsky läheb anonüümkirja peale [[Alpid]]esse hotelli Hukkunud Alpinist. Kohale jõudnuna avastab ta, et tegemist on valehäirega, kuid otsustab ööseks sinna jääda. Kuid hiljem puhkeb [[laviin]], mis eraldab hotelli välismaailmast. Seejärel algavad salapärased juhtumid. Hotelli külaline Olaf leitakse surnult, Hinckus on oma voodis kinni seotud ja hotelli lähedalt leitakse külmunud Luarvik. Oletatakse, et ta on Hinckuse sõber, kuid Luarvik ütleb, et hoopis Olaf ootas teda. Inspektor Glebsky asub otsima Olafi mõrvarit. Kahtlusalustega hakkavad toimuma aga saladuslikud lood. Nad surevad ja ärkavad uuesti ellu, võtavad teiste inimeste kuju ning väidavad, et nende eksistents sõltub diplomaadikohvris asuvast energiaallikast, mis leiti Olafi kõrvalt ja on nüüd Glebsky käes. Tulnukad on aga arusaamatul kombel passiivsed. Nad ei püüagi jagu saada inspektorist, kes laviini tõttu peaks ju nende meelevallas olema. Glebsky asub tegutsema, et süüdlane välja selgitada, kuid tõsiasjad viivad ta järeldusele, millega ratsionaalsel mõistusel on raske leppida. ==Osatäitjad== *Inspektor Glebsky – [[Uldis Pūcītis]] (dubleeris [[Aarne Üksküla]]) *Alex Snewahr – [[Jüri Järvet]] *Simonet – [[Lembit Peterson]] *Hinckus – [[Mikk Mikiver]] *Härra Moses – [[Kārlis Sebris]] *Proua Moses – [[Irena Kriauzaitė]] *Luarvik – [[Sulev Luik]] *Olaf Andvarafors – [[Tiit Härm]] *Brun – [[Nijolė Oželytė]] *Kaisa – [[Kaarin Raid]] ==Vaadatavus== Filmi käidi 1980. aastaks Nõukogude Liidu kinodes vaatamas kokku 17,5 miljonit korda, Eesti kinodes 44 399 korda.<ref>[[Rait Avestik]]. Sulev Luik. Tallinn, 2011, lk. 46</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://www.ohtuleht.ee/311575/suri-hukkunud-alpinisti-hotelli-staar Suri "Hukkunud Alpinisti hotelli" staar]. Õhtuleht, 13. jaanuar 2009 *Rainer Kerge [https://www.ohtuleht.ee/354806/tonu-virve-tanapaeval-ehitatakse-maju-nii-nagu-varem-dekoratsioone Tõnu Virve: tänapäeval ehitatakse maju nii nagu varem dekoratsioone]. Õhtuleht, 13. november 2009 *[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] [http://ekspress.delfi.ee/areen/hukkunud-alpinisti-hotell-30-aastat-varem?id=69248255 "Hukkunud Alpinisti hotell" – 30 aastat varem]. Eesti Ekspress, 14. november 2009 *[[Andres Laasik]] [http://www.epl.ee/artikkel/482712 "Lumeväli hiilgab ""Hukkunud Alpinisti" hotellis"" nüüd eredamalt"]. Eesti Päevaleht, 16. november 2009 {{JÄRJESTA:Hukkunud alpinisti hotell}} [[Kategooria:1979. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:Ulmefilmid]] e7atihrskg4ckjh05smlztk7g7swm78 0 160074 7191359 7101373 2026-07-12T06:37:59Z Mona 355 /* Varia */ 7191359 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=juuni}} '''"Vampiiride tants"''' (originaali pealkiri '''"Tanz der Vampire"''') on [[USA]] helilooja [[Jim Steinman]]i muusikal (määratletud ka modernse [[rokkooper]]ina), mis põhineb [[Roman Polański]] menufilmil "[[Kartmatud vampiiritapjad]]". Lavateose [[libreto]] on kirjutanud sakslane [[Michael Kunze]]. ==Muusikali lavatee== Muusikal toodi kõigepealt lavale [[1997]]. aastal [[Viin]]is Raimundi teatris, kus seda mängiti üle kahe aasta. Maailma esietenduses olid peaosades [[Steve Barton]] (vampiirkrahv Krolock), [[Cornelia Zenz]] (Sarah) ja [[Aris Sas]] (Alfred). Seejärel liikus menukas produktsioon ka osaliselt samade osatäitjatega edasi [[Saksamaa]]le [[Stuttgart]]i ([[2000]]), sealt omakorda [[Hamburg]]i, [[Berliin]]i ja [[Oberhausen]]isse jm. [[Broadway (teater)|Broadway]] esietenduseks Minskoffi teatris [[2002]]. aastal muudeti tunduvalt muusikali sisu ning endisest "gooti õudusest" pidi saama musta huumoriga pikitud õuduskomöödia. Selle nimel toodi sisse uusi tegelaskujusid, vahetati muusikanumbrite järjestust, osa laule kirjutati ümber, osa lühendati, mõnda vahemängu pikendati jne. Broadway avaetendusel oli laval [[Michael Crawford]] (Krolock), [[Mandy Gonzalez]] (Sarah) ning Eestiski esinenud [[Max von Essen]] (Alfred). Broadway debüüt aga kukkus läbi; juhtivad ajalehed, näiteks [[New York Times]], nimetasid oma arvustustes teost aegunuks ja žanriliselt ebamääraseks. "Vampiiride tantsu" Broadway debüüt jääb siiski ajalukku selle poolest, et eelesietendusi toimus isegi rohkem kui ametlikke etendusi (57 eeletendust umbes 40 vastu) ning rahalises mõttes on lavastust nimetatud Broadway ajaloo üheks suuremaks krahhiks. Esietendusele lisas kõmulist vürtsi seegi, et lavastajaga kontseptuaalsetel põhjustel tülli pööranud helilooja [[Jim Steinman]] esietendusele ei ilmunud ning nimetas Broadwayl mängitut hiljem oma blogis "ülimaks kõntsaks". Esimene "Vampiiride tantsu" lavastus väljaspool [[Austria]]t ja [[Saksamaa]]d sai teoks [[Tallinn]]as, seejärel on teost mängitud veel USA-s ([[Broadway (teater)|Broadwayl]]), [[Poola]]s, [[Jaapan]]is, [[Belgia]]s, [[Ungari]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Soome]]s, [[Venemaa]]l. Alates muusikali Saksamaa esmaettekandest on teos olnud Saksamaa muusikateatrite püsirepertuaaris. ==Sisu lühikokkuvõte== Tegemist on üsna traditsioonilise vampiirilooga. Imekaunis ja kirglik peatselt täisealine neiu Sarah, igatsedes oma noorde ellu rohkem vürtsi ja põnevust, põgeneb kõrtsipidajatest vanemate Rebecca ja Chagali turvalisest kodust lähedalasuvasse vampiirkrahvi Von Krolocki lossi. Isa Chagal, valmis tütart päästma, langeb aga ise vampiiri küüsi ning viib hiljem endaga igavikku ka oma armukese, kuraasika ja rinnaka kõrtsiteenijanna Magda. Kõrtsis peatuvad professor Abronsius ja tema assistent Alfred, kes on Sarah'sse kõrvuni armunud, suunduvad seepeale Sarah't päästma. Hämaras lossis tuleb neil rinda pista nii krahvi homoseksuaalse vampiiripoja Herberti kui ka muude öiste jubedustega. Viimaks toimubki vampiiride kesköine ball, vampiirid ronivad oma haudadest välja, sirutavad kangestunud jäsemeid ja suunduvad ballile. Krahv Krolock ilmub kalmistule ja vaatab tagasi oma igavesele elule. Ta mõistab, et soovib üle kõige surra, et igavesele kurbusele saabuks ometigi lõpp, kuna iga kord, kui ta leiab armastuse, ta selle samas ka hävitab. Teisiti ei lähe seegi kord: Krolock lööb ballisaalis kaunile Sarah'le hambad kaela, imeb ta verd, ent teadusejüngritel õnnestub poolsurnud Sarah kaasa haarata ja põgeneda. Keset lumist [[Transilvaania]] laant vannuvad Sarah ja Alfred teineteisele igavest truudust ja armastust – kuid ühtäkki paljastab neiu oma hirmuäratavad kihvad ja langeb noormehele kaela. =="Vampiiride tants" Eestis== Lavastus oli [[Eesti]]s publiku ees kümme korda [[Tallinna Linnahall]]is novembris ja detsembris [[2000]]. Muusikali lavastas [[Ivo Eensalu]], tantsud seadis [[Marge Ehrenbusch]], XXI Sajandi Orkestrit dirigeeris [[Erki Pehk]]. Teose oli tõlkinud [[Kirke Kangro]]. ===Osatäitjad=== * Krahv Von Krolock – [[Jassi Zahharov]] * Chagal, kõrtsmik – [[Marko Matvere]] * Rebecca, tema naine – [[Katrin Karisma]] * Sarah, nende tütar – [[Nele-Liis Vaiksoo]] või [[Kristine Muldma]] * Professor Abronsius – [[Rostislav Gurjev]] * Alfred, tema assistent – [[Koit Toome]] * Magda, kõrtsmike teenijanna – [[Kaire Vilgats]] * Herbert, Krolocki [[Gei|geist]] poeg – [[Lauri Liiv]] või [[Bert Pringi]] * Koukol, Krolocki küürakas ori – [[Lauri Liiv]] või [[Bert Pringi]] "Vampiiride tantsu" saatis Eestis suur menu – muusikali produtsent [[Anne Veesaar]] on seda nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma [[Smithbridge]] on lavale toonud. Lavastusest pärit teise vaatuse avalaul "Öölaps" [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Jassi Zahharov]]i esituses on jäänud raadiohitiks. [[2004]]. aastal esitati muusikali taas linnahallis, sedapuhku küll kontsertettekandes. [[Koit Toome]]t asendas siis [[Andero Ermel]]. ==Varia== [[Saksamaa]]l [[Oberhausen|Oberhauseni]] lavastuses mängis aastatel [[2008]]–[[2010]] muusikali naispeaosa [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes oli sama rolli esitanud ka kaheksa aastat varem Eestis. Vaiksoo mängis poolteise aasta jooksul muusikali kokku mitusada korda, kuni kaheksa korda nädalas. Muusikali 10. lava-aastapäeva tähistati "Vampiiride tantsu" kontsert-ettekandega [[Viin]]is, kuhu lavastus tagasi pöördus sügisel 2009. Tollest esitusest on CD-plaadil antud välja ka LIVE-salvestus. Pärast maailma esmaettekannet kirjutati ümber esimese vaatuse üks sõlmitusstseene, milles Sarah põgeneb kõrtsist krahvi lossi. Kui esialgses versioonis anti seda edasi üksnes abstraktse tantsunumbrina, siis hiljem muudeti see Sarah' unistuseks kesköisest ballist – kiiresti vahetuv lavakujundus, võimas [[gospel]]lik kooriosa ning Sarah' osatäitjalt suurt vokaalselt suutlikkust nõudev aaria on selle stseeni muutnud muusikali üheks tipphetkeks. Juhtus nii, et see osa muusikalist kanti esimest korda publiku ees ette just [[Tallinn]]a produktsioonis. Autorid on muusikali lavatee jooksul muutnud muusikanumbrite järjekorda. Kui Alfredi esitatav armastusaaria "Sarah'le" kõlas algusaegadel teise vaatuse lõpuosas, mil noormees on pistnud rinda paljude katsumustega oma armastatu päästmiseks vampiiri küüsist, siis nüüd kõlab see laul teise vaatuse alguses – tõotusena enne päästeretkele asumist. Paljud muusikalis kõlavad meloodiad või fragmendid nendest on üle võetud helilooja [[Jim Steinman]]i varasematest teostest, mida on peale [[Bonnie Tyler|Bonnie Tyleri]] esitanud näiteks [[Taylor Dayne]], [[Meat Loaf]] jt. Muusikali avamäng on Steinmani varem plaadistatud sümfooniline teos "The Storm". Peatselt pärast mänguaja lõppu [[Viin]]is suri [[2000]]. aastal südameataki tagajärjel muusikali esimene peaosatäitja [[Steve Barton]], kelle võimas hääl kõlab "Vampiiride tantsu" esimestel saksakeelsetel plaadistustel. [[Kategooria:Muusikalid]] lxn3k57qsyemfo68h7dgk380herpv93 0 162168 7191448 7180653 2026-07-12T09:09:01Z Velirand 67997 + kategooria 7191448 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Wilhelm Anderson.jpg | pildiallkiri = Wilhelm Anderson | sünniaeg = {{Sünniaeg|1880|10|28}} | sünnikoht = [[Minsk]], [[Minski kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1940|3|26|1880|10|28}} | surmakoht = [[Meseritz]], [[Międzyrzeczi maakond]], [[Saksa Riik]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[astrofüüsika]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = {{Lihtloend| * [[Kaasani Ülikool]] * [[Tartu Ülikool]] }} | doktoritöö = "Die physikalische Natur der Sonnenkorona" (1927) | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = "Über die Grenzdichte der Materie und der Energie" (1929) | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Wilhelm Robert Karl Anderson''' (16/[[28. oktoober]] [[1880]] [[Minsk]] – [[26. märts]] [[1940]] [[Meseritz]]) oli Eesti astrofüüsik. Aastatel 1936–1939 oli ta [[Tartu Ülikool]]i eradotsent ja dotsent. ==Isiklikku== Tema isa [[Nikolai Anderson]] oli keeleteadlane, vend [[Walter Anderson]] oli folklorist ja vend [[Oskar Anderson]] oli matemaatik. Tema vanavanaisa [[Gustav Emmanuel Stockenberg]] oli eesti vaimulik. == Kirjandus == * [[Piret Kuusk]], [[Indrek Martinson]], "Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 2, lk 358–375 * [https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3402 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Matrikli Nr. 3300] * [https://muuseum.to.ee/Reprints/HTML/index.html?tartuastrofueuesikwilhelman.htm Tartu Observatooriumi Virtuaalne Muuseum: Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson] * [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/05/08/39 "Prof. W. Anderson Königsbergis; Dots. Wilh. Anderson ✝"] – [[Postimees]] nr 122 [[1940]], [[8. mai]], lk 5 {{JÄRJESTA:Anderson, Wilhelm}} [[Kategooria:Eesti astrofüüsikud]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 4738wgk1eu8ek2ie3e7g4morfioxkrv 0 171982 7191197 6950426 2026-07-11T21:28:19Z ~2026-33657-65 231127 7191197 wikitext text/x-wiki '''Udo Uibo''' (sündinud [[5. mai]]l [[1956]] [[Viljandi]]s) on eesti [[kirjanduskriitik]], [[tõlkija]] ja [[leksikograafia|leksikograaf]]. Ta lõpetas 1979. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[eesti filoloogia]] erialal. Aastatel 1997–2005 oli ta ajakirja [[Looming (ajakiri)|Looming]] peatoimetaja. ==Liikmesus== *1986 Ajakirjanike liit *1987 [[Wellesto]] liige *1989 [[Eesti Kirjanike Liit]] ==Tunnustus== *1995 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: Arthur Koestleri, [[Jerzy Kosiński]] ja George Orwelli teoste tõlked eesti keelde) *2001 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[Anthony Burgess]]i "[[Kellavärgiga apelsin]]") *2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3737}}</ref> *2014 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Sõnalood") ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Lehte Tavel]]. "Uibo, Udo". // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 625 == Välislingid == * {{ISIK|3859}} {{JÄRJESTA:Uibo, Udo}} [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 79m7ump4isihwp2vgrnjr9l9as1updo 0 172471 7191502 6649072 2026-07-12T10:04:17Z Velirand 67997 + kategooria 7191502 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Irina Hakamada1.jpg|thumb|Irina Hakamada (2008)]] '''Irina Hakamada''' ([[vene keel]]es Ирина Муцуовна Хакамада, [[jaapani keel]]es イリーナ・ハカマダ või イリーナ袴田; sündinud [[13. aprill]]il [[1955]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] poliitik. Tema isa oli jaapani kommunist [[Mutsuo Hakamada]], kes põgenes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal [[Nõukogude Liit]]u. Ema on venelane, töötas kooliõpetajana. Tema poolvend [[Shigeki Hakamada]] on [[sovetoloog]], [[Aoyama Gakuini Ülikool]]i professor [[Tōkyō]]s. Hakamada lõpetas Moskvas [[Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli]] majandusteaduskonna. Ta kaitses Mihhail Lomonossovi nimelises [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas [[kandidaadikraad]]i. [[1983]] sai ta [[poliitökonoomia]]s [[dotsent|dotsendiks]]. [[1980]]. aastal sai temast [[Vene NFSV]] [[Plaanikomitee]] Teadusliku Uurimise Instituudi nooremteadur. [[1984]]–[[1989]] kuulus ta [[NLKP]]-sse. Kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni tegeles ta õppe- ja teadustegevusega. [[1992]]. aastal asutas ta [[Majandusvabaduse Partei]] ja sai selle peasekretäriks, kuni sellest ametist [[1994]]. aastal loobus. [[1993]]. ja [[1995]]. aastal valiti ta [[Riigiduuma]]sse. [[1997]]. aastal nimetati ta [[Venemaa Föderatsioon]]i [[väikeettevõtlus]]e toetamise ja arendamise riikliku komitee esimeheks. Ta oli ka Venemaa majandusreformi komisjoni liige ning [[SRÜ]] riikide väikeettevõtluse toetamise ja arendamise konsultatiivnõukogu esimees. [[1999]]. aastal valiti ta kolmandat korda Riigiduumasse. Aastatel [[2000]]–[[2003]] oli ta Riigiduuma [[asespiiker]]. Ta oli ka Riigiduuma [[eelarve- ja maksukomitee]] liige ning [[investorite õiguste kaitse komisjon]]i esimees. Ta oli üks [[2001]]. aastal asutatud [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] kaasesimeestest, kuid 2003. aastal ei suutnud ta Riigiduumasse pääseda. Ta osales [[Venemaa 2004. aasta presidendivalimised|2004. aasta presidendivalimistel]], kus saavutas 4. tulemuse 3,9%-ga. [[2004]]. aastal asutas ta partei [[Meie Valik]], mis ühines [[2005]]. aastal liikumisega [[Rahvuslik-Demokraatlik Liit]]. [[2006]]. aastal asutas ta selle liikumise raames regioonidevahelise sotsiaalse solidaarsuse ühiskondliku [[fond]]i Meie Valik. [[2008]]. aasta mais teatas ta oma poliitilise tegevuse lõpetamisest ja astus Rahvuslik-Demokraatlikust Liidust välja. [[2016]]. aastal astus ta [[Kasvu Partei|Kasvu Parteisse]] ja on selle nõukogu liige, Sotsioloogilise küsitluse põhjal valiti ta aastatel 1997–1999 ja 2001–2005 Venemaa aasta naise kandidaadiks. 1999. ja [[2002]]. aastal võitis ta konkursi ja tunnistati Venemaa aasta naiseks. Tänapäeval on Hakamada pühendunud [[raamat]]ute kirjutamisele. 2006. aastal ilmus tema esikteos "Seks suures poliitikas", millel oli suur lugejamenu ja tohutu ühiskondlik tagasiside. Sellele järgnesid "Armastus. Mängust väljas: ühe poliitilise enesetapu lugu" ([[2007]]) ja "Edu suures linnas" (2008). == Isiklikku == Ta on abielus Vladimir Jevgenjevitš Sirotninskiga. Neil on kaks last. == Välislingid == {{commonscat}} *[http://www.hakamada.ru/ Koduleht] *[http://uudised.err.ee/index.php?06243991 Tuntud Vene ühiskonnategelane viib Tallinnas läbi meistriklassi], ERR Uudised, 20.01.2012 {{JÄRJESTA:Hakamada, Irina}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] e6r1hgoxv8r9fmc5lna9ppvoyao2t6l 0 173794 7191241 7091998 2026-07-11T23:24:11Z Kuriuss 38125 7191241 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mustmäe nõlv 01.jpg|thumb|[[Lamekas]]]] [[Pilt:Mustmäe nõlv 02.jpg|thumb|[[Vanakas]]]] [[Pilt:Ehitajate_tee_algul_koos_Mustamäe_suusasillaga.jpg‎|thumb|[[Ehitajate tee]] Mustamäe nõlval. Taamal [[Mustamäe suusasild]]]] [[Pilt:Glehni kuju.jpg|pisi|[[Seaküla Simson]]i loodud Glehni kuju Nõmmel]] [[Pilt:Nõmme vaateplatvorm 01.jpg|thumb|[[Nõmme vaateplatvorm]] vaatega Tallinna linnale]] [[Pilt:Mustamäe_suusahüppetornid.jpg|thumb|[[Mustamäe suusahüppetorn]]id nõlval, [[Vana-Mustamäe tänav]] 16]] '''Mustamäe nõlv''' on [[Nõmme liivik]]u osa, mis algab [[Rahumäe kalmistu]] kohal ja lõpeb [[Kadaka puiestee]]l. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4&nbsp;km. Nõlva poolitab [[Ehitajate tee]]. Kuulub [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] hulka. Varem on Nõmme liiviku põhjanõlv (pikkusega u 5&nbsp;km ja suhtelise kõrgusega kohati üle 30 m) koos lähedaste luidetega (vastu [[Harku tasandik]]ku) kandnud ka nime '''Mustamägi''' (ka '''Mustmägi''').<ref>Toimetuskolleegium: L. Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "Tallinn. Lühientsüklopeedia", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 245, 1979</ref> ==Asukoht== Nõlv algab [[Rahumäe tee]] ([[Rahumäe kalmistu]]) ja [[Tervise tänav]]a vahelisel alal (kõrgus 3–4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15–18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30–35°) pidev järsak jätkub piki 3,5&nbsp;km pikkust läbi [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]]. Pärast [[Ehitajate tee]]d läheb paralleelselt [[Suusa tänav|Suusa]]- ja [[Vana-Mustamäe tänav]]aga läbi [[Glehni park|Glehni pargi]] kuni [[Kadaka puiestee]]ni. [[Metsaveere tänav]]ast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4–5 meetrit ja kalle väike (15–18°). Lõunasse (rööbiti [[Kalda tänav]]aga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb. ==Pinnaehitus== Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest [[liiv]]ast ja [[kruus]]ast, mille paksus küünib kohati 26 meetrini. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel [[põhimoreen]]il, mis katab [[ordoviitsium]]i [[lubjakivi|lubjakive]]. ==Tekkimine== Mustamäe nõlv tekkis [[Palivere staadium]]i ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil [[mandrijää]] tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud [[Joldiameri|Joldiamere]] ja [[Antsülusjärv]]e murrutuse tõttu. ==Huvitavad objekte ja vaatamisväärsusi== * [[Rahumäe kalmistu]]st põhja, [[Nõmme liivik]]u servale jääb lame nõlv ([[Lamekas]]). * Enne [[Ehitajate tee]]ga ristumist on järsk nõlv ([[Vanakas]]) avara vaatega linnaosale. * [[Nikolai von Glehni kuju]] (pühendatud [[Nõmme linn|Nõmme]] linna asutajale [[Nikolai von Glehn]]ile). Autor [[Aivar Simson]]. * [[Ehitajate tee jalakäigusild]] * [[Nõmme vaateplatvorm]]. [[Nõmme]]l [[Ehitajate tee]] ja jalakäigusilla ristumisest lõunas, vaatesektoritena kiirtega [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]ule ja [[Toompea]] klindi edelanõlvale. * [[Peeter Suure merekindlus]]e juurde kuulunud endine [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] tamm (vaata [[Liiva – Nõmme-Väikse raudtee]]). * [[Mustamäe suusahüppetorn]] ([[Hiiu]]) [[Vana-Mustamäe tänav]] 16. * Hohenhaupti loss (nn [[Glehni loss]]), [[Vana-Mustamäe tänav]] 48. * [[Glehni pargi allikad]] Mustamäe nõlva all, nende seas ka [[Rõõmuallikas]]. ==Vaata ka== * [[Hobusemägi]] * [[Hundikuristik (Mustamägi)|Hundikuristik]] * [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [http://www.ekonsult.ee/uploads/t88d/Mustamae/files/Mustamae_kaitsealused_loodusobjektid.pdf Maastikuline liigendus – Mustamäe nõlv ja luitestik]. E818 Mustamäe linnaosa üldplaneeringu materjalid. Loodus © E-Konsult AnL 26. august 2002 * Kink, Hella; Hääl, Maire-Liis. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html Linna allikad Tallinnas.] / Eesti Loodus 2006/02 * [http://www.kool.ee/?1923 Mustamäe nõlv.] Kool.ee (haridusportaal) {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Eesti künkad]] [[Kategooria:Mustamäe linnaosa]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] 27oi5m4sz6rfkremi6s889bq1dewosp 0 174559 7191447 7079510 2026-07-12T09:08:11Z Velirand 67997 + kategooria 7191447 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Galkin-Vraskoi by Repin.jpg|pisi|Mihhail Galkin-Vraskoi]] '''Mihhail Galkin-Vraskoi''' (vene Михаил Николаевич Галкин-Враской (Враский, Врасский); [[29. september]] (vkj. 17. september) [[1834]] [[Kaasan]] – [[21. aprill]] (vkj. 8. aprill) [[1916]] [[Petrograd]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ([[kindral]]) ja riigitegelane. Galkin lõpetas [[Kaasani Ülikool]]i. Seejärel töötas ta [[Orenburg]]i ja [[Samara]] kindralkuberneri alluvuses. Töö kõrvalt avaldas ta nende piirkondade ja [[Kesk-Aasia]] kohta artikleid, mis on kogutud raamatusse "Etnograafilised ja ajaloolised materjalid" ([[1868]]). Aastail 1868–1870 oli ta [[Eestimaa kuberner]], [[1870]]–1879 [[Saratovi kubermang|Saratovi]] kuberner, [[1879]]–1896 [[Vangla]]te Peavalitsuse ülem, [[1895]] tõeline [[salanõunik]], [[1896]]. aastast [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] liige ja riigisekretär. [[1899]]. aastal korraldas abitöid [[Kaasan]]i, [[Vjatka]] ja [[Simbirsk]]i kubermangus, elu viimastel aastatel ühiskondlikke töid mittepõllumajanduskubermangudes. 1869. aastal muutis kuberner Galkin Eestimaa kubermangu ajalehe [[Ehstländische Gouvernements-Zeitung]]i venekeelseks. ==Tunnustus== *[[Arhangelsk]]i aukodanik ([[1887]])<ref>[http://www.arhcity.ru/?page=40/5 Почетные граждане города Архангельска]</ref> *[[Saratov|Saratovi]] aukodanik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Календарь памятных дат |url=http://saratov.rusarchives.ru/bd.html |vaadatud=2009-06-05 |arhiivimisaeg=2009-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090530031622/http://saratov.rusarchives.ru/bd.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Sergei Vassiljevitš Zubov|Sergei Zubov]]: Государственная и общественная деятельность М. Н. Галкина-Враского (1862-1916 гг.) : автореферат диссертации на соискание ученой степени кандидата исторических наук / Зубов Сергей Васильевич ; [Саратовский государственный университет им. Н. Г. Чернышевского] Саратов : Темпус, 2000, 19 lk., ISBN 5292025232 *Sergei Zubov: М. Н. Галкин-Враской - начальник Главного тюремного управления Российской империи (1879-1896 гг.), Саратов : Издательство Саратовского университета, 2000, 49 lk., ISBN 5292025232 ==Välislingid== *[http://saratov.rusarchives.ru/putgaso/0006/f___1221_.htm Государственный архив Саратовской области: Галкин-Врасский Михаил Николаевич] *[http://all-photo.ru/portret/galkinvrassky/index.ru.html Foto 1872. aastast] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich|Wilhelm von Ulrich]] | nimi=[[Eestimaa tsiviilkuberner]] | aeg=[[1868]]–[[1870]] | järgnev= [[Mihhail Valentinovitš Šahhovskoi-Glebov-Strešnev|Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Galkin-Vraskoi, Mihhail}} [[Kategooria:Tõelised salanõunikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1834]] [[Kategooria:Surnud 1916]] mwqn78m92zsl5wt6idxskymhy8a9a3m 0 174614 7191117 7034989 2026-07-11T17:02:10Z ~2026-39310-55 233323 Klubikarjääri ja treenerikarjääri 7191117 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Vjatšeslav Zahovaiko | pilt = Zahovaiko, 2009.jpg | täisnimi = Vjatšeslav Zahovaiko | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|12|29}} | sünnilinn = [[Lelle]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[FC Lelle]] | aastad1 = 1999–2009 | mänge1 = 140 | väravaid1 = 121 | klubi1 = [[FC Flora]] | aastad2 = 2000 | mänge2 = 23 | väravaid2 = 4 | klubi2 = → [[Valga Warrior]] (laenul) | aastad3 = 2000 | mänge3 = 5 | väravaid3 = 1 | klubi3 = → [[FC Lelle]] | aastad4 = 2001–2002 | mänge4 = 46 | väravaid4 = 26 | klubi4 = → [[Viljandi Tulevik]] (laenul) | aastad5 = 2001–2002 | mänge5 = 12 | väravaid5 = 5 | klubi5 = → [[FC Elva]] | aastad6 = 2003 | mänge6 = 2 | väravaid6 = 4 | klubi6 = → [[Pärnu Tervis]] | aastad7 = 2006–2007 | mänge7 = 6 | väravaid7 = 3 | klubi7 = → [[FC Flora II]] | aastad8 = 2007 | mänge8 = 0 | väravaid8 = 0 | klubi8 = → [[Al Kuwait Kaifan]] (laenul) | aastad9 = 2010–2011 | mänge9 = 13 | väravaid9 = 0 | klubi9 = [[UD Leiria]] | aastad10 = 2011–2012 | mänge10 = 2 | väravaid10 = 0 | klubi10 = [[Debreceni VSC]] | aastad11 = 2011–2012 | mänge11 = 4 | väravaid11 = 2 | klubi11 = → Debreceni VSC II | aastad12 = 2012 | mänge12 = 6 | väravaid12 = 1 | klubi12 = [[KuPS]] | aastad13 = 2012–2014 | mänge13 = 13 | väravaid13 = 6 | klubi13 = [[JK Sillamäe Kalev]] | aastad14 = 2015–2016 | mänge14 = 53 | väravaid14 = 36 | klubi14 = [[Paide Linnameeskond]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 2003–2011 | koondisemänge1 = 39 | koondiseväravaid1 = 8 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] <ref name="ejl" /> | treeneriaastad1 = 2017–2021 | treeneriklubi1 = [[Paide Linnameeskond]] | treeneriklubi2 = [[Real de Banjul FC]] (Gambia) | treeneriklubi3 = Tallinna Levadia U17 |treeneriklubi4 = Tallinna FCI Levadia | treeneriaastad2 = 2022–2023 | treeneriaastad3 = 2024–2025 | treeneriaastad4 = 2025–}} '''Vjatšeslav Zahovaiko''' (sündinud 29. detsembril 1981 Raplas) on Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Ta on juhendanud klubisid Eestis ja Gambias ning on töötanud nii noorte- kui ka täiskasvanute meeskondade peatreenerina. Mängijana esindas ta Eesti koondist 39 korral ning lõi kaheksa väravat. Klubikarjääri jooksul mängis ta muu hulgas Eesti, Portugali, Ungari ja Soome kõrgliigades. 2006. aastal oli ta maailma kõrgliigade kõige efektiivsem väravalööja, lüües Eesti meistriliigas keskmiselt 1,2 väravat mängu kohta. Treenerina tõusis ta esile Paide Linnameeskonna peatreenerina, aidates klubil kujuneda täielikult professionaalseks organisatsiooniks ning saavutada ajaloo esimesed Premium liiga medalid. Aastatel 2022–2023 töötas ta Real de Banjul FC peatreenerina, viies klubi riigi meistritiitlini ning pälvides Gambia aasta treeneri tunnustuse. Alates 2026. aastast on ta FCI Levadia peatreener. ==Klubikarjäär== Zahovaiko alustas jalgpalliga Raplamaal ning kuulus noorena FC Flora Kehtna süsteemi. Esimesed aastad meeste jalgpallis möödusid erinevates Eesti klubides, sealhulgas FC Warrior Valgas ja Viljandi Tulevikus, kus ta kujunes resultatiivseks ründajaks. Edukad hooajad tõid ta tagasi FC Florasse, kus ta kinnistas koha ühe Eesti kõrgliiga ohtlikuma ründajana. ===FC Flora=== Aastatel 2003–2009 kuulus ta FC Flora põhikoosseisu ning võitis Eesti meistritiitli, Eesti karikavõistlused ja Superkarika. 2004. aastal krooniti ta Meistriliiga parimaks väravakütiks 28 tabamusega ning ka järgnevatel hooaegadel kuulus ta liiga resultatiivseimate mängijate hulka. 2006. aasta kujunes tema individuaalse karjääri üheks edukamaks hooajaks. Ta lõi FC Flora meeskonnas Meistriliigas 21 mänguga 25 väravat. Rahvusvahelise jalgpallistatistika põhjal oli ta maailma kõrgliigade kõige efektiivsem väravalööja, saavutades keskmiselt 1,2 väravat mängu kohta. See saavutus äratas tähelepanu ka väljaspool Eestit ning viis ta hiljem välismaale. ===UD Leiria=== 30. detsembril 2009 sõlmis Zahovaiko kahe ja poole aastase lepingu Portugali klubi [[UD Leiria]]ga.<ref>[http://www.soccernet.ee/zahovaiko-siirdus-portugali-korgliigasse Zahovaiko siirdus Portugali kõrgliigasse] Soccernet.ee, 30. detsember 2009</ref> Esimese eestlasena Portugali kõrgliiga klubiga lepingu sõlminud Zahovaiko debüteeris [[UD Leiria|UD Leirias]] liigakarikamängus [[Braga Sporting]]uga (1:4). Algkoosseisus alustanud Zahovaiko vahetati välja 73. minutil.<ref>[http://www.soccernet.ee/zahovaiko-paases-lopuks-valjakule Zahovaiko pääses lõpuks väljakule] Soccernet.ee, 25. jaanuar 2010</ref> Liigadebüüdi tegi ta 2:0 võidumängus Olhanense vastu, kui ta vahetati 90. minutil sisse.<ref>[http://www.soccernet.ee/zahovaiko-tegi-liigadebuudi Zahovaiko tegi liigadebüüdi] Soccernet.ee, 30. jaanuar 2010</ref> Esimese värava lõi ta 1:6 kaotatud sõprusmängus Portugali esiliigaklubi [[Fatima]] vastu.<ref>[http://www.soccernet.ee/zahovaiko-loi-leiria-eest-varava Zahovaiko lõi Leiria eest värava] Soccernet.ee, 19. märts 2010</ref> ===Sillamäe Kalev=== Pärast mängimist [[Soome]] [[KuPS]]is siirdus Zahovaiko Kreekasse, kuid lepingust sealse klubi [[FC Panachaiki]]ga ei saanud asja ning Zahovaiko liitus üleminekuakna viimasel tunnil hoopis Eesti klubiga Sillamäe Kalev.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/490959 Zahovaiko: aega oli vaid tund, helistasin Sillamäele ja tegime lepingu] Õhtuleht, 4. september 2012</ref> == Koondisekarjäär == [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondis]]es osales ta aastatel 2003–2011 39 mängus ja lõi kaheksa väravat.<ref>[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726 Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> Oma koondisedebüüdi tegi Zahovaiko [[10. veebruar]]il [[2003]] sõpruskohtumises [[Ecuadori jalgpallikoondis]]e vastu. Ta kuulus algkoosseisu, aga 90. minutil tuli tema asemel mängu [[Dmitri Ustritski]]. Mäng kaotati 1:0. Mängupäeval oli Zahovaiko 21-aastane. Lisaks temale tegi samas mängus ka debüüdi [[Ott Reinumäe]]. 3 päeva hiljem ehk [[13. veebruar]]il kohtus koondis sama vastasega ja selles mängus õnnestus Zahovaikol avada oma väravaarve koondises. See mäng lõppes 2:1 kaotusega. == '''Treenerikarjäär''' == === '''Paide Linnameeskond''' === Pärast mängijakarjääri lõpetamist nimetati Zahovaiko 2016. aasta lõpus Premium liiga klubi Paide Linnameeskond peatreeneriks. Tema ametiaeg kujunes klubi ajaloo üheks olulisemaks arenguperioodiks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Avaleht |url=https://soccernet.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> Zahovaiko juhtimisel alustas Paide üleminekut poolprofessionaalsest klubist professionaalseks organisatsiooniks. Lisaks esindusmeeskonna arendamisele pöörati suuremat tähelepanu treeningprotsessi kvaliteedile, mängijate individuaalsele arengule ning klubi igapäevase töö professionaalsemaks muutmisele. Selle perioodi jooksul kinnistas Paide end Eesti kõrgliiga esinelikusse ning jõudis esmakordselt Euroopa klubisarjade kvalifikatsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Avaleht |url=https://soccernet.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> Hooajal 2020 saavutas Paide Premium liigas teise koha, mis tähistas klubi ajaloo esimest medalit Eesti meistrivõistlustel. Järgmisel hooajal lõpetas meeskond kolmandana ning kindlustas taas koha Euroopa konkurentsis. Zahovaiko juhtis Paidet kokku 193 ametlikus kohtumises ning tema ametiaeg kestis ligi viis aastat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Delfi |url=https://www.delfi.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Tema juhendamisel kujunes Paide maine klubiks, mis arendas noori mängijaid ning rakendas kaasaegseid treeningmeetodeid. Samal ajal tugevnesid klubi rahvusvahelised sidemed, mille tulemusena loodi koostöö Gambia kõrgliigaklubiga Real de Banjul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Google |url=https://www.google.com/?gws_rd=ssl |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.google.com}}</ref> === Real de Banjul === 2022. aasta oktoobris nimetati Zahovaiko Gambia kõrgliigaklubi Real de Banjul FC peatreeneriks. Tema palkamine oli osa Eesti ja Gambia klubide vahelisest tehnilisest koostööst, mille eesmärk oli tõsta kohaliku jalgpalli professionaalset taset ning arendada klubi noormängijaid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht – meiega näed rohkem! |url=https://www.ohtuleht.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Oma esimesel hooajal viis ta Real de Banjuli Gambia meistritiitlini, lõpetades klubi mitmeaastase ootuse riigi meistriks tulekul. Eduka hooaja järel valisid Gambia spordiajakirjanikud Zahovaiko aasta treeneriks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Gambia's Marketplace – Gambia.com |url=https://gambia.com/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=gambia.com}}</ref> Tema töö keskendus lisaks esindusmeeskonnale ka noormängijate arendamisele, skautimisele ning Euroopa treeningmetoodika rakendamisele. Koostöö tulemusena jätkasid mitmed Gambia mängijad karjääri Euroopas, tugevdades Paide ja Real de Banjuli vahelist partnerlust. Pärast Zahovaiko lahkumist jätkas Real de Banjul edukat perioodi, võites Gambia meistritiitli ka kahel järgmisel hooajal. Sellega tuli klubi aastatel 2023–2025 kolmekordseks järjestikuseks Gambia meistriks, mis oli üks edukamaid perioode klubi ajaloos.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Avaleht |url=https://soccernet.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> === '''FCI Levadia''' === 2025. aasta detsembris nimetati Zahovaiko Premium liiga klubi FCI Levadia peatreeneriks pärast seda, kui ta oli juhendanud klubi U17 meeskonna Eesti meistritiitlini. Klubi tõi tema tugevustena esile varasema edu Paides ja Gambias ning kogemuse noormängijate arendamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Delfi |url=https://www.delfi.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Levadias alustas ta tööd UEFA Pro litsentsiga treenerina, kelle eesmärgiks oli võidelda nii Eesti meistritiitli kui ka Euroopa klubisarjade alagrupikoha eest. Tema mängumudelit on iseloomustatud kõrge intensiivsuse, aktiivse pressingu, kiire üleminekufaasi ning ründava ja loova jalgpalli kaudu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Avaleht |url=https://soccernet.ee/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Soccernet.ee - Jalgpall luubi all!}}</ref> == Saavutused == === Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikoondis]] ** [[Hõbepall]]i võitja 2008 * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Meistriliiga#Parim väravakütt|Parim väravakütt]] [[Meistriliiga 2004|2004]] ** [[Viljandi Tulevik]]u parim väravakütt [[Meistriliiga 2002|2002]] ** [[FC Flora]] parim väravakütt [[Meistriliiga 2005]], [[Meistriliiga 2009|2009]] == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. november 2012}}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Vjatšeslav_Zahovaiko}} {{commons cat}} {{Hõbepall}} {{JÄRJESTA:Zahovaiko, Vjatšelav}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid‎]] [[Kategooria:JK Sillamäe Kalevi jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] elsudhuq8w3819u2w5cm4c50uwuwj30 0 177895 7191300 6276307 2026-07-12T04:14:34Z Kruusamägi 1530 7191300 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kehtna vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950. Vald moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga senise [[Kehtna vald (Rapla kihelkond)|Kehtna valla]] maa-alast, välja arvatud [[Haakla]] küla, osa [[Lelle]] aleviku, Otimatsi nr. 7, Sinikse nr. 5, Lassi nr. 6, Pelgulinna nr. 7-a ja Valdeki nr. 5-a talude ning valla lahusosa – Terasoo nr. A-27 talu maa-alad; senise [[Ingliste vald|Ingliste valla]] Palu küla ja Mäetaguse asunduse maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2068 elanikku, territooriumi suurus oli 14 831,78 ha. Esimene vallavanem oli [[Eduard Saar]]. 1939. aastal kuulusid Kehtna valla koosseisu: [[Kehtna mõis]], [[Nadalama (Kehtna)|Nadalama]], [[Käbiküla (Kehtna)|Käbi]], [[Kalbu]], Nurme ja [[Vastja]] Vene, [[Koogimäe]], [[Linnaaluste]] külad, [[Keava|Keava alevik]] ja [[Keava asundus]], [[Rõue]], [[Hiie]], [[Ööre]], Selja, [[Palasi (Kehtna)|Palasi]], [[Lalli (Kehtna)|Lalli]], [[Ohekatku]] külad ja [[Ohekatku asundus]], Palu küla ja [[Mäetaguse asundus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/4 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta.], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>. 21. augustil 1941 nimetas Kehtna Omakaitse ülem vallavanemaks [[Mats Tamberg]]i. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.</ref> vallas [[Kehtna külanõukogu]] ja [[Paluküla külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati vald [[Rapla rajoon]]i koosseisu. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Rapla maakonna ajalugu]] 7335702mgbfqn79mx5r97i61hcq784c 0 177901 7191292 7155699 2026-07-12T03:44:47Z Kruusamägi 1530 7191292 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on 1939 moodustatud vallast; varasema valla kohta vaata [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)]].}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kuimetsa vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950. Vald moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga senise [[Kaiu vald (Juuru kihelkond)|Kaiu valla]] maa-alast, välja arvatud Tammistu nr. 19 ja 19-a talude, Riigi tagavaramaa ja [[Väätsa metskond|Väätsa metskonna]] Selja metsandiku kvartaalide nr. 39–41, 50–55, 59–61 ja 81–84 maa-alad; senise [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa valla]] maa-alast, välja arvatud [[Habaja mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-alad; senise [[Vahastu vald (Türi kihelkond)|Vahastu valla]] maa-alast, välja arvatud kirdepoolne metsa maa-ala kuni [[Vahastu mõis|Vahastu]] ja [[Väätsa mõis|Väätsa mõisa]] piirini ning Väätsa metskonna Selja metsandiku kvartaali nr. 62 ja heinamaatüki nr. 25 maa-alad; senise [[Ingliste vald (Juuru kihelkond)|Ingliste valla]] Loosalu talu nr. XVIII ja [[Loosalu raba]] maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2728 elanikku, territooriumi suurus oli 24 124,83 ha. 1939. aastal kuulusid Kuimetsa valla koosseisu: [[Ärisma]], [[Kasvandu]], Salutaguse, [[Toomja]], [[Kaiu]], Karitsa, [[Lihu]], Toila, [[Viirika]], [[Vaopere]], [[Oblo]], [[Lagevainu]], [[Siuge]], [[Kaomäe]], [[Tamsi (Rapla)|Tamsi]], [[Kuimetsa]] ja [[Ees-Põllika]], [[Kuimetsa asundus]], [[Põlliku]], [[Oraniku]] ja Päri, Leede, Nõmme, Vahastu, [[Tagasmäe]], [[Määrissoo]] ja [[Saunametsa (Kaiu)|Saunametsa]] külad.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/4 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta.], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>. Esimene vallavanem oli [[Jüri Vilsoo]]. 1940–1941 oli valla täitevkomitee esimees [[Karl Pressel]], kes oli olnud ka [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa valla]] täitevkomitee esimees aastail 1917–1918. Ta evakueerus [[Tatari ANSV]]-sse ja suri seal 1943. aastal. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.</ref> vallas [[Kaiu külanõukogu]], [[Kuimetsa külanõukogu]] ja [[Vahastu külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati vald [[Rapla rajoon]]i koosseisu. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Rapla maakonna ajalugu]] msll2dajveikmde1z7me9nwv53fael3 0 177905 7191293 6276332 2026-07-12T03:46:15Z Kruusamägi 1530 7191293 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kõue vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Rava (Kose)|Rava]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati senise [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi valla]] maa-alast, välja arvatud Paunküla küla ja Paunküla asunduse maa-alad; senise [[Ravila vald (1899)|Ravila valla]] Tagametsa, Kõrvenõmme, Varbse (Varblase) ja Oostevõhma talude maa-aladest; senise [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa valla]] [[Habaja mõis]]a järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu valla]] Kautla, Kautlasaare, Vahtrasaare, Palgisaare ja Kunglajärve talude ning Triigi metskonna Ravila metsandiku kvartaali nr. 42 ja Triigi metskonna Paunküla metsandiku kvartaali nr. 33 maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 87 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2409 elanikku, territooriumi suurus oli 23 567,24 ha. Esimene vallavanem oli [[Jaan Tärne]]. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks [[Artur Kasera]]. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.</ref> vallas [[Alansi külanõukogu]], [[Ardu külanõukogu]] ja [[Kõu külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati vald [[Harju rajoon]]i koosseisu. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] 0n6pb2b5zwk9rek3u9mc5iy50d2akj8 0 182716 7191287 6276372 2026-07-12T03:22:28Z Kruusamägi 1530 7191287 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib 1939. aastal loodud vallast, varasemate valdade kohta vaata artikleid [[Ravila vald (1866)]] ja [[Ravila vald (1899)]]}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Ravila vald''' oli vald [[Harju maakond|Harju maakonnas]] aastail 1939–1950. Vallamaja asus [[Vardja (Kose)|Vardja]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald moodustati [[1939. aasta vallareform]]iga senise [[Ravila vald (1899)|Ravila valla]] maa-alast, välja arvatud Tagametsa, Kõrvenõmme, Varbse (Varblase) ja Oostevõhma talude maa-alad; senise [[Alavere vald (1899)|Alavere valla]] [[Rasivere (Anija)|Rasivere]], Palu ja Taganurga külade ning Mõisaaseme asunduse maa-aladest; senise [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi valla]] [[Paunküla]] küla ja [[Paunküla asundus]]e maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> 1939. aastal oli vallas 2835 elanikku, territooriumi suurus oli 20 268,37 ha. Esimene vallavanem oli [[Jaan Moor]]. 1939. aastal kuulusid Ravila valla koosseisu: [[Kose|Kose alevik]], Kose, [[Ahisilla]], [[Viskla]] ja [[Lellavere]] külad, [[Nõmmemõisa asundus]], [[Ravila asundus]] ja [[Sõmeru asundus]], [[Maanteeääre (Kose kihelkond)|Maanteeääre]], Tagametsa, [[Marguse]], [[Pikasöödi]], [[Lenderma]], [[Palvere]], [[Vilama]], Maardu ja [[Lakesöödi]] küla, [[Paunküla]], [[Leistu]], [[Voose (Anija)|Voose]], Palu, [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] ja Taganurga külad ning [[Paunküla asundus]], [[Mõisaaseme asundus]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/09/09/4 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta.], Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939</ref>. == Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine == 8. augustil 1945 moodustati [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.</ref> vallas [[Kose külanõukogu]], [[Palvere külanõukogu]] ja [[Voose külanõukogu]]. 26. septembril 1950 arvati vald [[Harju rajoon]]i koosseisu. == Vaata ka == * [[Ravila mõis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] 2fnfnsi5igwusmihurwqedms2fit29f 0 182868 7191346 7188658 2026-07-12T06:27:45Z ~2026-34651-55 231505 7191346 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Viimsi keskus 2|avati=1993|number=1A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=1|järgmine liin=1PR|järgmine=1PR (Tallinna bussiliin)|eelmine=1 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/1a/a-b|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2022|pilt=331TAK.JPG}} '''Tallinna bussiliin 1A''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | veebruar 1993 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Viimsi keskus=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Tuule tee * Merivälja <small>--- Tallinna linna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir ---</small> * Viimsi vallamaja * Mõisapargi * Viimsi Kool * '''Viimsi keskus''' {{col-break}} ===Viimsi keskus > Viru keskus=== * '''Viimsi keskus''' * Mõisapargi <small>--- Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna linna (1. tsoon) piir ---</small> * Merivälja * Tuule tee * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}}{{teekaart}} ==Vaata ka== * [[1 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/16502-1 1. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <references /><br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] gs23yy7xbbw6yrss28qb0z6i6sl6gpk 0 182872 7191309 7184117 2026-07-12T05:09:08Z ~2026-34651-55 231505 7191309 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Viimsi=== * '''Viru keskus''', 5. Peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Tuule tee * Merivälja <small>--- Tallinna linna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir ---</small> * Viimsi vallamaja * Mõisapargi * Viimsi Kool * Karulaugu * Krillimäe * '''Krillimäe''' {{col-break}} ===Viimsi > Viru keskus=== * '''Krillimäe''' * Karulaugu * Viimsi keskus * Mõisapargi <small>--- Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna linna (1. tsoon) piir ---</small> * Merivälja * Tuule tee * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4kma705ucmy75wui4e3n33xhvc25ar6 7191313 7191309 2026-07-12T05:16:00Z ~2026-34651-55 231505 7191313 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Viimsi=== * '''Viru keskus''', 5. Peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Tuule tee * Merivälja <small>--- Tallinna linna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir ---</small> * Viimsi vallamaja * Mõisapargi * Viimsi Kool * Karulaugu * Krillimäe * '''Krillimäe''' {{col-break}} ===Viimsi > Viru keskus=== * '''Krillimäe''' * Karulaugu * Viimsi keskus * Mõisapargi <small>--- Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna linna (1. tsoon) piir ---</small> * Merivälja * Tuule tee * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8mndb136nixjz9fiimjj8rrkzm7typo 7191355 7191313 2026-07-12T06:34:22Z ~2026-34651-55 231505 7191355 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022*2025 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Viimsi=== * '''Viru keskus''', 5. Peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Tuule tee * Merivälja <small>--- Tallinna linna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir ---</small> * Viimsi vallamaja * Mõisapargi * Viimsi Kool * Karulaugu * Krillimäe * '''Krillimäe''' {{col-break}} ===Viimsi > Viru keskus=== * '''Krillimäe''' * Karulaugu * Viimsi keskus * Mõisapargi <small>--- Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna linna (1. tsoon) piir ---</small> * Merivälja * Tuule tee * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] bcj5ohuctntrqzyjunoxmsaxsmamq7o 7191357 7191355 2026-07-12T06:34:51Z ~2026-34651-55 231505 7191357 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Krillimäe|avati=*1954 *2022 *2025 (tänasel kujul)|number=1|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/21215-1/map]|eelmine liin=|järgmine liin=1A|järgmine=1A (Tallinna bussiliin)|eelmine=|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2005|eelkäija=1A (2022)}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 1''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] ja [[Viimsi keskus|Viimsi keskuse]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-27 minuti tagant. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tööstuse - Raua - Jakobsoni | | |- | 1956 | Tööstuse - Keskturg - Lomonossovi - Jakobsoni | | |- | november 1957 | Pelgurand - Niidi - Kalinini - Nahhimovi - Tööstuse - Stalini väljak - Merivälja | | 1958 ja mõni aasta hiljem tegutses bussiliin nr 1 Merivälja - Pääsküla. |- | september 1964 | Keskväljak - Merivälja | | |- | august 1969 | Jõe - Merivälja | | |- | märts 1976 | Veerenni - Kingissepa - Pronksi - Merivälja | | Kingissepa tänav on nüüd Liivalaia tänav. |- | juuli 1985 | Veerenni - Pärnu mnt. - Viru väljak - Merivälja | | |- | november 1992 | Hobujaama - Merivälja | august 2005 | |- | juuli 2022 | Hobujaama - Merivälja - Viimsi keskus | | Varem [[1A|bussiliin nr 1A]] |- | september 2025 | Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Pikenes Lubja tee ringristmikuni |- | august 2026 | Vana-Pääsküla - Hobujaama - Merivälja - Krillimäe | | Liidetakse bussiliiniga nr 14<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Viimsi=== * '''Viru keskus''', 5. Peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Aia tee * Tuule tee * Merivälja <small>--- Tallinna linna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir ---</small> * Viimsi vallamaja * Mõisapargi * Viimsi Kool * Karulaugu * Krillimäe * '''Krillimäe''' {{col-break}} ===Viimsi > Viru keskus=== * '''Krillimäe''' * Karulaugu * Viimsi keskus * Mõisapargi <small>--- Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna linna (1. tsoon) piir ---</small> * Merivälja * Tuule tee * Aia tee * Kaasiku * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[1PR (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1PR]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> ==Viited== <references /><br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/b-a/ 1. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4xvsbp3ihp8zutu6wunwyb8gua6hskn 0 182874 7191579 7184114 2026-07-12T11:27:20Z ~2026-34651-55 231505 7191579 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{Liin|name=2|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mõigu|lõpppeatus=Balti jaam|peatusi=16|avati=*1954 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt=MRP166.JPG|pilt_alt=Buss nr 2 kesklinnas|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2]|eelmine liin=1PR|järgmine liin=3|järgmine=3 (Tallinna bussiliin)|eelmine=1PR (Tallinna bussiliin)|läbi=Lennujaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b]|uuendus=12. juuli 2026}}{{teekaart}}'''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel, läbides [[Tallinna lennujaam]]a. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-25 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Sama marsruut, mis praegu |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} === Mõigu > Balti Jaam=== * '''Mõigu''' * Kaabli * Kanali tee * Lennujaam * Lennujaam * Lindakivi * Sossimägi * Bussijaam * Keskturg * Tornimäe * Kaubamaja * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam * '''Balti jaam''' {{col-break}} === Balti Jaam > Mõigu=== * Balti jaam * A. Adamsoni * Vabaduse väljak * Estonia * Kaubamaja * Tornimäe * Keskturg * Bussijaam * Sossimägi * Lindakivi * Lennujaam * Pühamägi * Kanali tee * Kaabli * '''Mõigu''' {{col-end}} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 66060vhx0rcdwfa9wqdouptdacfrwcr 7191580 7191579 2026-07-12T11:27:42Z ~2026-34651-55 231505 7191580 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{Liin|name=2|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Balti jaam|lõpppeatus=Mõigu|peatusi=16|avati=*1954 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt=MRP166.JPG|pilt_alt=Buss nr 2 kesklinnas|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2]|eelmine liin=1PR|järgmine liin=3|järgmine=3 (Tallinna bussiliin)|eelmine=1PR (Tallinna bussiliin)|läbi=Lennujaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b]|uuendus=12. juuli 2026}}{{teekaart}}'''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel, läbides [[Tallinna lennujaam]]a. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-25 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Sama marsruut, mis praegu |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} === Mõigu > Balti Jaam=== * '''Mõigu''' * Kaabli * Kanali tee * Lennujaam * Lennujaam * Lindakivi * Sossimägi * Bussijaam * Keskturg * Tornimäe * Kaubamaja * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam * '''Balti jaam''' {{col-break}} === Balti Jaam > Mõigu=== * Balti jaam * A. Adamsoni * Vabaduse väljak * Estonia * Kaubamaja * Tornimäe * Keskturg * Bussijaam * Sossimägi * Lindakivi * Lennujaam * Pühamägi * Kanali tee * Kaabli * '''Mõigu''' {{col-end}} ==Viited== {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] amjwj2adlfj0ro0pn3c016cxbdeuuet 0 183908 7191285 6911381 2026-07-12T02:54:33Z Sumo tomus 233342 Pilt 7191285 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[File:Toivo Asmer.png|thumb|Toivo Asmer (2021)]] '''Toivo Asmer''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1947]] [[Järvamaa]]l [[Oisu]]s) on [[Eesti]] [[ettevõtja]], autosporditegelane, [[muusik]] ja [[poliitik]]. Ta oli [[1999]]–[[2003]] kahe valitsuse koosseisus [[Eesti regionaalminister|Eesti Vabariigi regionaalminister]]. == Haridus == Asmer lõpetas [[1965]]. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i tehnoloogina. Kõrgema poliitilise hariduse omandas ta [[EKP KK]] [[Marksismi-Leninismi Ülikool]]is, mille lõpetas 1980. aastal. Ta on saanud täiendkoolitust majanduse alal [[Luxembourg]]is, [[Stockholm]]is ja [[Brüssel]]is. == Töökäik == *1971–1991 [[Eesti Põllumajandustehnika]] Tallinna koondise juhataja asetäitja autotranspordi alal *1991–1999 AS Asmer juhatuse esimees *1993–1996 [[Saue]] linnavolikogu aseesimees *1993–1996 Eesti Kardispordi Liidu president *1995–2003 Reformierakonna juhatuse liige *1996–1997 AS Asmer Auto juhatuse esimees *1999–1999 [[Riigikogu]] liige *1999–2003 Eesti Vabariigi regionaalminister *1999–2003 Hasartmängumaksust toetuste andmise komisjoni esimees *1999–2001 [[Regionaalarengu Sihtasutus]]e nõukogu esimees *2001–2003 [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e nõukogu esimees *2002–2003 [[Maaelu Edendamise Sihtasutus]]e nõukogu esimees *2003–2005 AS [[Eesti Loto]] nõukogu liige *2003–2021 OÜ Eleven Est juhatuse liige *2009–2020 OÜ Italcar juhatuse liige *2010–... OÜ Rengton juhatuse liige *2009–... [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i (TTK) nõunike kogu aseesimees *2011–2014 [[Eesti Kardiliit|Eesti Kardiliidu]] president *2012–2020 [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] juhatuse liige *2015–2019 AS Timber juhatuse liige *2018–2019 MTÜ Suur Võidusõit juhatuse liige *2019–... AS Timber nõukogu esimees *2020–2024 Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige *2021– 2025 [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] president *2025 - ... Eesti Autospordi Liidu president ==Sport== Alates 1963. aastast tegeles Toivo Asmer [[mootorisport|mootorispordiga]]. 1964. aastal tuli ta Eesti noortemeistriks [[hipodroomisõit|mootorrataste hipodroomisõidus]] ja 1965. aastal motokrossis. 1970 tuli Eesti täiskasvanute meistriks [[talikross]]is ning sai meistersportlase nimetuse. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustelt veel palju hõbe- ja pronksmedaleid nii krossis kui ka [[Ringrada|ringrajal]]. 1973. aastal läks Asmer üle autosporti, kus alustas Vormel 4, siis Vormel Easterni ja lõpetas sportlaskarjääri Vormel 3 klassis. Aastatel 1979–1990 kuulus ta NSV Liidu koondisse, pälvides Ida-Euroopa meistrivõistlustel kaks hõbemedalit. Ta on kuuekordne NSV Liidu meister, NSV Liidu meistrivõistlustelt võitis ta 6 kuldmedali kõrvale ka 5 hõbe- ja 4 pronksmedalit. Asmer on kümnekordne Eesti meister ja kaheksakordne Baltimaade meister. 1985. aastal sai ta autospordi suurmeistriks. Autosportlase karjääri lõpetas Toivo Asmer 1992. aastal. == Poliitika == Toivo Asmer on [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige 1994. aastast. 1999–2003 oli ta [[regionaalminister]] [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari teises valitsuses]] ja [[Siim Kallase valitsus]]es. Ta on üks peamisi radikaalse haldusterritoriaalse reformi kava algatajaid.{{lisa viide}} ==AS Asmer Auto== AS Asmer Auto loodi 1995. aastal Itaalia autode müügiesindajaks Eestis. Firma turustas [[Fiat]]i, [[Alfa Romeo]] ja Lancia sõidukeid, loodi üle-eestiline hooldus- ja remondivõrgustik. Mõni aasta hiljem omandas [[Nissan]]ite müügiga tegelev AS Fakto aktsiate vahetuse teel 100% Fiati maaletooja Asmer Auto aktsiatest, võttes enda kontrolli alla ka Fiati sõidukite müüki Eestis. Asmer Auto omandas osaluse AS-is [[Fakto Auto|Fakto]]. == Muusika == Toivo Asmer mängis 1966–1968 Tallinna ansamblis [[Siirius (ansambel)|Siirius]] basskitarri ja oli samas ka laulusolist. 1969. aastast mängis basskitarri ja laulis mõne aasta [[Keila]] ansamblis [[Õnnelemb]] ning hiljem lühikest aega Tallinna ansamblis Baltika. 2006. aastal laulis ta sisse oma esimese CD "Teine pool". 2013. aasta emadepäevaks tuli koostöös [[Peeter Kaljuste]]ga plaadivabrikust teine CD "Päikest". Selle plaadi laulud "Soov", "Saatus", "Koduküla nõmmed" ja "Päikest" muutusid kiiresti paljude raadiojaamade populaarsemateks lugudeks.{{lisa viide}} Jõuludeks ilmus plaat "Koduküla jõulud", millel on laulud koos [[Merle Lilje]], [[Peeter Kaljuste]] ja RAM-i Lõbusate Poiste Bändiga. Suurim tunnustus muusikategemistes saabus aga 2014. aasta märtsis, mil talle anti Eesti popmuusika Kuldplaat 2014 auhinnagalal aasta meesartisti auhind. Detsembris 2015 ilmusid Toivo kolmas CD "Sind ma leian..." ning koostöös [[Merle Lilje]] ja [[Peeter Kaljuste]]ga CD jõululauludega "3 purjelaeva". 2018. aasta jõuludeks valmis sarjas "Eesti kuld" Toivo 3 CD-ga album "Las mööduvad aastad". See on kokkuvõte senistest muusikategemistest ja album on koostatud Asmeri populaarsematest lauludest, kaasa teevad Merle Lilje, Peeter Kaljuste ja [[Kuldar Kalluste]]. == Isiklikku == Toivo Asmer on abielus Kristel Asmeriga. Neil on viis last. Poeg [[Marko Asmer]] on tuntud vormelisõitja, kelle Toivo Asmer aitas viia BMW Sauber F1 võistkonda. [[Urmas Ott]] kirjutas [[2007]]. aastal Toivo ja Marko Asmerist raamatu "Asmerid. Topeltpeeglis". Toivo Asmeri hobid on klassikaline muusika, teater ja kino. Ta oskab inglise, vene ja soome keelt. == Välislingid == * {{ESBL|Toivo_Asmer}} {{JÄRJESTA:Asmer, Toivo}} [[Kategooria:Eesti autovõidusõitjad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti regionaalministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] tm7fm76pcgaludtde2exsjmybl7leqp 0 186092 7191153 7083105 2026-07-11T19:49:02Z Hannesvalk 176021 /* 1. armee juhataja Esimeses maailmasõjas */ 7191153 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Paul-von-Rennenkampf-1.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Paul von Rennekampff | Nimi = Paul von Rennenkampff | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[7. aprill]] [[1854]] | Sünnikoht = [[Konuvere mõis]], [[Vigala kihelkond]], [[Läänemaa]], [[Eestimaa kubermang]] | Surmaaeg = [[1. aprill]] [[1918]] | Surmakoht = [[Taganrog]], [[Venemaa keisririik]] | Teenistused = [[Venemaa keisririik]] | Auaste = [[File:1904ic-p10r.png|30px]] [[ratsaväekindral]] | Juhitud üksused = 14. ratsaväediviisi [[staabiülem]]<br>VIII Siberi korpus<br>[[III armeekorpus (Venemaa keisririik)|III armeekorpus]]<br>[[Vilno sõjaväeringkond|Vilno sõjaväeringkonna]] vägede ülemjuhataja<br>[[1. armee (Venemaa keisririik)|1. armee]]<br> | Sõjad/lahingud = [[Bokserite ülestõus]]<br>[[Vene-Jaapani sõda]]<br>[[Esimene maailmasõda]] | Autasud = }}{{viita}}'''Paul Georg Edler von Rennenkampff''' (Venemaal tuntud kui '''Pavel Karlovitš''', [[vene keel]]es ''Павел Карлович Ренненкампф'') ([[7. aprill]] [[1854]] [[Konuvere mõis]] – [[1. aprill]] [[1918]] [[Taganrog]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane (ratsaväekindral).<ref> Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: 1930, lk 209 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00218.html?prozent=].</ref> ==Elulugu== ===Päritolu ja haridus=== [[File:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|125px|left|Edler von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp]] Ta põlvnes nimekast baltisaksa [[Rennenkampff|aadlisuguvõsast]]. Sündis [[Läänemaa]]l [[Konuvere mõis]]as, mis oli tema suguvõsa käes juba alates [[1750]]. aastast. Tema isa Konuvere mõisaomanik [[Karl Edler von Rennenkampff|Karl Gustav Edler von Rennenkampff]] (1813−1871) oli varem teeninud Venemaa sõjaväes ja läinud erru [[staabikapten]]i auastmes. Ema vabapreili Anna Gabriele Ingeborg von Stackelberg (1822−1903) oli pärit [[Mäo mõis|Mäo mõisaomanike]] [[Stackelberg|suguvõsast]].<ref name=""> Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: 1930, lk 207 [https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00216.html?prozent=].</ref> Aastatel [[1866]]−[[1870]] õppis ta [[Tallinna Toomkool|Tallinna Rüütli- ja Toomkoolis]].<ref name="Georgi">[http://www.ra.ee/apps/georgi/html/mitte-eestlaste_elulood.html#rennenkampff Georgi ordeni kavalerid Eestis. Mitte-eestlaste elulood].</ref> ===Sõjaväeteenistus=== Pärast koolihariduse omandamist astus Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse ja temast sai [[89. Belomorski polk|89. Belomorski polgus]] allohvitser. Astus peagi [[Helsingi jalaväe junkrukool]]i, mille lõpetas [[1873]]. aastal. [[Kornet]]iks ülendatuna teenis [[5. Leedu ulaanipolk|5. Leedu ulaanipolgus]]. [[1877]]. aastaks oli ta saanud staabirittmeistriks. Selles auastmes asus õppima [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse, mille lõpetas [[1882]]. aastal.<ref name="Georgi" /> Järgnevatel aastatel teenis [[Varssavi sõjaväeringkond|Varssavi]] ja [[Kaasani sõjaväeringkond|Kaasani sõjaväeringkonna]] ning Doni kasakaväe staabis. [[1891]]−[[1895]] oli ta [[14. ratsaväediviis]]i staabiülem, seejärel kuni [[1899]]. aastani [[36. Ahtõrka tragunipolk|36. Ahtõrka tragunipolgu]] komandör. 1899−[[1901]] oli [[Taga-Baikali oblast]]i vägede staabiülem ja ülendati [[1900]]. aastal [[kindralmajor]]iks. Aastatel 1900–1901 osales ta Hiinas toimunud [[Bokserite ülestõus]]u mahasurumisel, mille eest teda autasustati kahe [[Püha Georgi orden|Georgi orden]]iga. Seejärel määrati ta [[1. üksik-ratsaväebrigaad]]i komandöriks, kellena teenis [[1904]]. aastani. [[File:Battle of Liao Yang.jpg|pisi|150px|left|Liaoyangi lahing (1904)]] [[File:Rennenkampf 1905.jpg|pisi|125px|right|Haavatud kindral von Rennenkampff Vene-Jaapani sõjas]] ===Vene-Jaapani sõjas=== [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]] oli ta aastatel 1904–[[1905]] [[Taga-Baikali kasakadiviis]]i ülem. 1904. aastal ülendati [[Kindralleitnant|kindralleitnandiks]]. Augustis-septembris toimunud [[Liaoyangi lahing]]us sai ta jalga haavata, kuid naasis peagi teenistusse. [[Mukdeni lahing]]ust võttis ta osa Vene vägede vasakul tiival. Sõja lõpul oli Kaug-Ida väejuhatuse käsutuses. ===Teenistus enne Esimest maailmasõda=== Pärast sõda määrati Rennenkampff [[VIII Siberi armeekorpus]]e ülemaks, kellena teenis 1905−[[1906]]. [[1905. aasta revolutsioon]]i ajal juhtis karistussalka, mis aitas Mandžuuria armeel taastada ühenduse [[Taga-Baikalimaa|Taga-Baikali]] raudteel Lääne-Siberiga. 1906 oli ta [[III Siberi armeekorpus|III Siberi]] ja 1906−[[1913]] [[III armeekorpus]]e komandör. [[1910]]. aastal ülendati [[Ratsaväekindral|täiskindraliks]] ja [[1912]]. aastal nimetati [[kindraladjutant|kindraladjutand]]iks. [[1913]]–[[1914]] oli [[Vilno sõjaväeringkond|Vilno sõjaväeringkonna]] vägede ülemjuhataja.<ref name="Georgi" /> [[File:Paul Georg von Rennenkampf.jpg|pisi|125px|left|Rennenkampff 1914. aasta paiku]] ===1. armee juhataja Esimeses maailmasõjas=== [[File:Paul-von-Rennenkampf-2.jpg|pisi|225px|right|Rennenkampffi 1. armee hotellis Dessauer Hof [[Insterburg]]is, sakslaste poolt okupeeritud [[Ida-Preisimaa|Ida-Preisimaal]], augustis 1914. Kindral on vasakult teine]] Vahetult enne [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] puhkemist nimetati ta 1914. aasta juulis [[1. armee (Venemaa keisririik)|1. armee]] juhatajaks. Selle väekoondise komandörina osales ta koos [[Aleksei Brussilov]]i [[2. armee (Venemaa keisririik)|2. armeega]] pealetungioperatsioonis [[Ida-Preisimaa]]l. [[Brussilovi läbimurre]] oli algfaasis edukas, kuid Saksa 8. armee purustas Brussilovi väed [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi lahingus]]. Rennenkampff pidas seejärel sama aasta augustis [[Masuuria kõrgustik]]u ja järvede piirkonnas ning novembris [[Lodz]]i piirkonnas kaitselahinguid, kuid tal tekkis konflikt [[Looderinne (Esimene maailmasõda)|Looderinde]] vägede juhataja jalaväekindral [[Nikolai Ruszki]]ga (1854−1918) ja novembris vabastati ta armeekomandöri ametikohalt. Tema tegevust Lodzi piirkonnas uuris erikomisjon, mida juhtis ratsaväekindral [[Peter Paul Alexander von Baranoff]]. Ehkki uurimine temal süüd ei tuvastanud, ei määratud teda enam armee juurde. [[1915]]. aasta oktoobris läks ta erru. <ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120595607/oleks-olnud-venelane-siis-oleks-edutatud-kuidas-sai-konuveres-sundinud-kindralist-vene-sojaajaloo-suurim-patuoinas |pealkiri=„Oleks olnud venelane, siis oleks edutatud.“ Kuidas sai Konuveres sündinud kindralist Vene sõjaajaloo suurim patuoinas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-07 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=forte.delfi.ee AJALUGU |keel=et}}</ref> ===Viimased eluaastad ja surm=== Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i Rennenkampff arreteeriti ja teda hoiti kinni [[Peeter-Pauli kindlus]]es. Tema tegevust uuris [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Ajutise Valitsuse]] erikomisjon, kuid süüdistust talle siiski ei esitatud. [[Oktoobripööre|Oktoobripöörde]] järel vabastati ja ta asus seejärel elama [[Aasovi meri|Aasovi mere]] äärde [[Taganrog]]i. Peagi langes linn aga bolševike valdusse ja [[1918]]. aasta märtsis ta arreteeriti [[Tšekaa]] poolt. Talle tehti ettepanek astuda [[Punaarmee]]sse, kuid ta keeldus sellest. Bolševike juht [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] andis käsu ta maha lasta. Kindral viidigi linnast välja ja lasti raudteeliini ääres maha. Tema surnukeha leiti alles poolteist kuud hiljem.<ref>Русская армия в Великой войне: Картотека проекта: Ренненкампф Павел-Георг Карлович [http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=16].</ref> [[File:Mäo mõisa peahoone.jpg|pisi|Mäo mõisa peahoone]] ==Mäo mõisa pärija== [[1903]]. aastal oli ta üks [[Mäo mõis]]a pärijatest (mõis kuulus tema onule viitseadmiral [[Olaf von Stackelberg]]ile), kuid juba järgmisel aastal kinkisid pärijad mõisa Olafi kasutütrele, kes oli kontradmiral [[Voin Rimski-Korsakov]]i tütar ja helilooja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i vennatütar.<ref>Kinnistute register. Nr 225. Mäo mõis [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17162&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=m%C3%A4o&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIRMrpdzDS%252FLBslZKhVDaEERbABUn5qWXJqaDNQNNTi1Rsq6tBQAh%252BiY6].</ref> ==Teoseid== *''Der zwanzigtägige Kampf meines Detachements in der Schlacht von Mukden'' (1909) ==Sõjaväeline karjäär== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Kuupäev ! ! Auaste |- | {{center|1873}} | 24. veebruar | [[File:1904ic-p02.png|20px]] | [[kornet]] |- | {{center|1876}} | 27. veebruar | [[File:1904ic-p03.png|20px]] | [[porutšik]] |- | {{center|1877}} | 22. märts | [[File:1904ic-p04.png|20px]] | [[staabirittmeister]] |- | {{center|1882}} | 1. aprill | [[File:1904ic-p05.png|20px]] | [[rittmeister]] |- | {{center|1882}} | 4. aprill | [[File:1880iac-06.png|20px]] | [[major]] |- | {{center|1886}} | 13. aprill | [[File:1904-a-p14.png|20px]] | [[alampolkovnik]] |- | {{center|1890}} | 1. aprill | [[File:1904-a-p15.png|20px]] | [[polkovnik]] |- | {{center|1900}} | 9. aprill | [[File:1904ic-p08.png|20px]] | [[kindralmajor]] |- | {{center|1904}} | 30. juuni | [[File:1904ic-p09.png|20px]] | [[kindralleitnant]] |- | {{center|1910}} | 6. detsember | [[File:Imperial Russian Army 1904ic-p10.png|20px]] | [[ratsaväekindral]] |} ==Autasud== *[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] [[Püha Stanislavi orden]]i III klass (1884) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] [[Püha Anna orden]]i III klass (1888) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] Püha Stanislavi ordeni II klass (1894) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] Püha Anna ordeni II klass (1895) *[[File:RUS Order of Saint George 4th class ribbon 2000.svg|40px]] [[Püha Georgi orden]]i IV klass (12. august 1900) *[[File:OrderStGeorge3cl rib.png|40px]] Püha Georgi ordeni III klass (22. detsember 1900) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] [[Püha Vladimiri orden]]i III klass (1903) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] Püha Stanislavi ordeni I klass koos mõõkadega (31. märts 1905) *[[File:RUS Imperial Order of Saint George ribbon.svg|40px]] Georgi kuldmõõk (12. veebruar 1906) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] Püha Anna ordeni I klass (1907) *[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] Püha Vladimiri ordeni II klass koos mõõkadega (16. august 1914) ==Esivanemad== {{Sugupuu3 |pealkiri=Paul von Rennenkampffi esivanemad |nimi=Paul Edler von Rennenkampff<br>(1854–1918) |isa= [[Karl Edler von Rennenkampff]]<br>(1813–1871) |isaisa= [[Jakob Edler von Rennenkampff]]<br>(1782–1838) |isaisaisa=[[Georg Edler von Rennenkampff]]<br>(1752–1809) |isaisaisaisa=[[Jakob Gustav Edler von Rennenkampff]]<br>(1716–1791) |isaisaisaema=Anna Elisabeth von Jarmerstedt<br>(1729–1764) |isaisaema=Margarethe Charlotte von Wrangell<br>(1759–1793) |isaisaemaisa=[[Reinhold Johann von Wrangell]]<br>(1721–1767) |isaisaemaema=Margarethe Helene von Hastfer<br>(1735–1794) |isaema= Vabapreili<br>Helene Johanna von Fersen<br>(1779–1856) |isaemaisa= Vabahärra<br>[[Gustav von Fersen]]<br>(1742–1811) |isaemaisaisa= Vabahärra<br>[[Georg Johann von Fersen]]<br>(maeti 1752) |isaemaisaema= Anna Elisabeth von Derfelden<br>(suri 1745) |isaemaema= Krahvitar<br>Margaretha Elisabeth Manteuffel<br>(1751–1791) |isaemaemaisa= Krahv<br>[[Gotthard Johann Manteuffel]]<br>(1717–1753) |isaemaemaema= Katharina Helena von Tausas<br>(1735–1791) |ema= Vabapreili<br>Ingeborg von Stackelberg<br>(1822–1903) |emaisa= Vabahärra<br>[[Reinhold von Stackelberg]]<br>(1777–1863) |emaisaisa= Vabahärra<br>[[Berndt von Stackelberg]]<br>(1733–1795) |emaisaisaisa= Vabahärra<br>[[Adam Friedrich von Stackelberg]]<br>(1703–1768) |emaisaisaema= Katharina Elisabeth von Rosen<br>(1707–1775) |emaisaema= Margarethe von Baranoff<br>(1743–1820) |emaisaemaisa= [[Karl Gustav von Baranoff]]<br>(1713–1796) |emaisaemaema= Magdalena Elisabeth von Derfelden<br>(1715–1801) |emaema= Julie von Berg <br>(1789–1845) |emaemaisa= [[Jakob Georg von Berg]]<br>(1760–1844) |emaemaisaisa= [[Kaspar Anton von Berg]]<br>(1729–1773) |emaemaisaema= Margaretha Juliana von Schwengelm<br>(1732–1760) |emaemaema= Ulrike von Ramm<br>(1767–1826) |emaemaemaisa= [[Thomas Johann von Ramm]]<br>(1740–1775) |emaemaemaema= Anna Elisabeth Hübner<br>(suri 1794) }} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{BBLD}} ==Välislingid== *[https://personen.digitale-sammlungen.de/baltlex/Blatt_bsb00000601,00218.html?prozent= Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] *[http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=16 Русская армия в Великой войне: Картотека проекта: Ренненкампф Павел-Георг Карлович] {{DEFAULTSORT:Rennenkampff, Paul Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa kindralid]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Rennenkampffid|Paul Georg]] [[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi ratsaväekindralid]] [[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1854]] [[Kategooria:Surnud 1918]] ilez6nwtmqhvgn9f98izcgqvstjlg96 0 188797 7191149 7164995 2026-07-11T19:29:55Z Juhan242 213253 /* Elulugu */ 7191149 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2021}} [[Pilt:Efraim Shmuel Kot.jpg|pisi|Shmuel Kot esinemas seminaril "Juudid ja Eesti"]] '''Efraim Shmuel Kot''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1977]] [[Jeruusalemm]]as) on Eesti pea[[rabi]].<ref>{{Netiviide |url=https://isikud.ee/phqENG/Efraim+Shmuel+Kot |pealkiri=Sünniaeg. |vaadatud=2016-11-17 |arhiivimisaeg=2016-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161118041910/https://isikud.ee/phqENG/Efraim+Shmuel+Kot |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elulugu== Rabi Efraim Shmuel Kot on sündinud 15. septembril 1977. aastal [[Jeruusalemm]]as ([[Iisrael]]) usklikus perekonnas. Üheksa põlvkonda tema emapoolseid esivanemaid elas Iisraelis. Isapoolne vanavanaisa kolis Iisraeli [[Leedu]]st pärast Esimest maailmasõda.{{lisa viide}} Rabi Shmuel Koti isa sai usuhariduse ješivas Ameerikas. Ta on kogu elu õpetanud eri ješivates Jeruusalemmas. Ema on terve elu töötanud haridussüsteemis, esialgu koolides, seejärel Iisraeli haridusministeeriumis.{{lisa viide}} Rabi Shmuel Kot omandas alghariduse Jeruusalemmas ''cheder''<nowiki/>'is ning seejärel õppis kuus aastat Kfar Habadis ješivas kuulsate rabide Mendel Fusherfase, Zelig Feldmani, Jakov Katzi jt juures.{{lisa viide}} Aastatel 1996–1997 jätkas ta haridusteed habadi ješivas [[New York|New Yorgis]]. Aastatel 1998–1999 oli ta praktikal [[Argentina|Argentinas]], lisaks abistas ta juudi kogukondi [[Boliivia]]s, [[Peruu]]s ja [[Ecuador]]is.{{lisa viide}} 1999. aastal lõpetas rabi Shmuel Kot oma õppekursuse ja ta määrati tööle Ida-Saksamaale.{{lisa viide}} 2000. aastal abiellus rabi Shmuel Kot Hana Kotiga ning nad otsustasid saada Lubavitcher Rebbe saadikuteks ja kolida igasse riiki, kus on vaja rabi abi.{{lisa viide}} 2000. aasta suvel kutsus Eesti juudi kogukond perekond Koti [[Tallinn]]a, et juutide sügispühi ette valmistada ja korraldada. Samal aastal otsustas Eesti juudi kogukond pakkuda rabi Shmuel Kotile alalist tööd Eesti rabina.{{lisa viide}} 21. detsembril 2000, hanuka pühal tähistati pidulikult uue palveruumi avamist Tallinnas kogukonna keskuses aadressil Karu 16. Ürituse külalised olid teiste hulgas Eesti peaminister [[Mart Laar]] ja riigi parlamendiliikmed. Peo ajal pandi rabi Shmuel Koti õlgadele tallit, mis tähistas tema tegevuse algust Eesti pearabina.{{lisa viide}} Rabi Efraim Shmuel Kot räägib jidiši, heebrea, inglise, vene, eesti ja hispaania keelt.{{lisa viide}} Ta sai pärast spetsiaalse õppekursuse läbimist 2018. aastal ''[[dayan]]''i (usukohtuniku) tiitli. Tol ajal oli ta ainus ''dayan'' Balti ja Skandinaavia riikides.{{lisa viide}} Rabi Shmuel Kot on ühiskondlikult aktiivne, tema vaimsel juhatusel elustatakse usuelu Tallinnas ja teistes Eesti juudi kogukondades.{{lisa viide}} Aastast 2017 on ta Eesti Juudiusu Koguduse juht. == Tunnustus == 2012. aastal pälvis rabi Shmuel Kot [[Tallinna teenetemärk|Tallinna teenetemärgi]].{{lisa viide}} 2026. aastal pälvis ta [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärgi]].<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest "President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest"] ERR, 30. jaanuar 2026</ref> ==Isiklikku== Rabi Shmuel Koti naine rabanit Hana Kot kasvas üles usklikus perekonnas. Tema vanemad töötasid haridussüsteemis. Isa oli õpetaja kõrgeimas ješivas, ema oli kooliõpetaja. Rabanit Hana on lõpetanud pedagoogikaülikooli.{{lisa viide}} Rabi Shmuel Koti ja rabanit Hana Koti peres kasvab 11 last, 6 poega ja 5 tütart.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Margit Kilumets]], [http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7935 "Usk valvab abielu"], Eesti Naine, veebruar 2002 *[[Ivar Sild]], [https://www.ohtuleht.ee/132496 "Happy hannuka, eestimaalased!"], Õhtuleht, 9. detsember 2002 {{JÄRJESTA:Kot, Šmuel}} [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Juudid ja judaism Eestis]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] jl7aid48u48yksvfua27flanjbuj88w 0 191890 7191188 6497215 2026-07-11T21:19:47Z Trebors 57925 7191188 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Ojala''' (sündinud [[7. veebruar]]il [[1969]]) on eesti ajakirjanik. Ta lõpetas 1987. aastal [[Keila 1. Keskkool]]i ja 1993. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i mehaanikateaduskonna aparaadiehituse erialal. Ta on ajakirja [[Tehnikamaailm]] peatoimetaja, varem on töötanud [[Äripäev]]as (algul reporterina, hiljem rubriigi- ja erilehtede toimetajana). Tehnikamaailma peatoimetajana juhib [[Eesti aasta auto]] žüriid ja oli aastaid Eesti aasta auto peakorraldaja. Esinenud autoalaste ettekannetega seminaridel ja konverentsidel. Koostanud raamatuid endise NSV Liidu autoajaloost: Uni(u)stuste autod (2013) ja Unistuste veokid (2019). 2022.aastal lisandus nendele album Ajalugu neljal rattal - Halingal tegutseva automuuseum Via Baltica ekspositsiooni põhjal. ==Raamatuid== *2013 "Uni(u)stuste autod. Nõukogude sõiduautod läbi aegade". 336 lk **2017 3., täiendatud trükk. ISBN 9789949631025 *2019 "Unustuste veokid. Nõukogude veoautod läbi aegade". 208 lk ==Tunnustus== *2012 Eesti automüüjaid ühendava Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) aumärk<ref>http://www.amtel.ee/aumargi-laureaadid</ref> ==Muud== Ojala on korduvalt osalenud legendaarsel ajakirjanike kümnevõistlusel (parim tulemus 4383 punkti, Tartu 1999) ning selle ühel korral ka võitnud (Kuressaare, 2000). Ojala oli aastaid tegev [[Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|Tehnikaülikooli Akadeemilises Meeskooris]], kus laulis baritoni häälerühmas. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Ojala, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Keila Kooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] 4jmmkob5llzg8th2f81mp8obsqrj6ls 0 193087 7191499 7008124 2026-07-12T10:02:39Z Velirand 67997 + kategooria 7191499 wikitext text/x-wiki [[File:Pepe Lobo 2010-01-27.jpg|pisi|Porfirio Lobo Sosa]] '''Porfirio Lobo Sosa''' (hüüdnimi '''Pepe'''; sündinud [[22. detsember|22. detsembril]] [[1947]] [[Trujillo (Honduras)|Trujillos]]) on [[Honduras]]e [[poliitik]]. Ta oli [[27. jaanuar]]ist [[2010]] kuni 27. jaanuarini [[2014]] [[Hondurase president]]. Ta õppis [[Miami Ülikool]]is ärijuhtimist. Ta on õppinud ka [[Moskva]]s [[Patrice Lumumba nimeline ülikool|Patrice Lumumba nimelises ülikoolis]]. Pärast ülikooli töötas ta perefarmis ning õpetas ülikoolis [[poliitökonoomia]]t ja [[inglise keel]]t. Talle kuulub üks [[Kesk-Ameerika]] suuremaid teravilja kasvatavaid farme. Ta kuulub konservatiivsesse [[Hondurase Rahvapartei]]sse. Alates [[1990]]. aastast on ta Hondurase parlamendi liige, aastatel [[2002]]–[[2006]] oli ta selle esimees. [[2005. aasta Hondurase presidendivalimised|2005. aasta presidendivalimistel]] kaotas ta napilt [[Manuel Zelaya]]le. Aastal [[2009]] toetas ta Manuel Zelaya võimult kõrvaldamist. [[2009. aasta Hondurase presidendivalimised|2009. aasta valimistel]] valiti ta presidendiks. ==Isiklikku== Ka tema vend Ramón Rosa Lobo Sosa on parlamendi liige. {{JÄRJESTA:Lobo, Porfirio}} [[Kategooria:Hondurase presidendid]] [[Kategooria:Miami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] cd58dh85iy33ing8lhe55vlc9l5tpky 0 193780 7191057 6136165 2026-07-11T14:08:28Z Trebors 57925 7191057 wikitext text/x-wiki '''Paul Aarmann''' ([[7. august]] [[1922]] [[Antsla]] – [[23. märts]] [[1987]] [[Tartu]]) oli eesti [[arhitekt]]. Aarmann õppis [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] 1943–1950 ja lõpetas selle arhitektina. ==Tööd== *[[Võru polikliinik]] (1975) *[[Paunküla mõis]]a peahoone kohandamine hooldekoduks (1975) *Eramu Tartus Võru tn 125 (1975)<ref>[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=2032 Villa] XX sajandi arhitektuur. Kultuurimälestise riiklik register (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> *"Tempo" kaubanduskeskus [[Narva]]s (1983) *[[Ranna mikrorajoon]] [[Pärnu]]s *Eramu Tartus Arhitekti 10 (1980. aastad)<ref>[https://web.archive.org/web/20150924114002/http://www.tartu.ee/data/arhitekti_linnaosa.html "Arhitekti linnaosa Tartus"] (vaadatud 1. juunil 2015)</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Aarmann, Paul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1987]] aawyc4xaa6tg26w5uo59g02tku933vm 0 194053 7191135 6135641 2026-07-11T18:11:13Z Trebors 57925 7191135 wikitext text/x-wiki '''Olari Taal''' (sündinud [[7. august]]il<ref>EE 2. väljaanne, kd 14</ref> [[1953]] [[Valga]]s) on eesti ettevõtja ja poliitik. == Elulugu == Ta lõpetas 1971 [[Varstu Keskkool]]i ja 1976 [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituud]]i ehitusinsenerina.<ref name="Pullerits">Priit Pullerits: [https://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit "Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit"] Postimees, 14. veebruar 2009</ref> Aastatel 1976–1979 oli ta Tallinna Ehitustrusti töödejuhataja ja 1979–1985 Tartu Ehitustrusti ehitusvalitsuse nr 2 juhataja. Pärast seda oli 1985–1992 [[Tartu Maja]] peadirektor.<ref name="Pullerits" /> 1992. aastal oli ta [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi esimeses valitsuses]] ehitusminister (30. jaanuar – 15. juuni) ja majandusminister (15. juuni – 21. oktoober).<ref name="Pullerits" /> 1992–1993 oli Taal [[Eesti Pank|Eesti Pangas]] grupijuht ning 1993–1997 [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] juhatuse esimees. Ta oli ka üks [[Hansapank|Hansapanga]] asutajaid.<ref name="Pullerits" /> Ta oli 29. jaanuarist 1998 kuni 25. märtsini 1999 [[Mart Siimanni valitsus]]e siseminister. Ta oli üks [[Erakond Res Publica|Erakonna Res Publica]] asutajaid ning kuulus [[X Riigikogu|X Riigikokku]] (2003–2007) Res Publica fraktsiooni liikmena. Oli 1999–2001 ASi [[Ösel Foods]] juhatuse esimees.<ref name="Pullerits" /> Aastatel 2001–2003 ja uuesti 2007. aastast Eggera OÜ juhatuse liige.<ref name="Pullerits" /> Alates oktoobrist 2008 on ta [[Merko Ehitus]]e nõukogu liige. 2018. aastal oli [[Riigireformi SA]] üks asutajaid<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiuuendus.ee/tegijad/ |pealkiri=Riigireformi SA asutajad |vaadatud=2018-05-23 |arhiivimisaeg=2018-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180524081910/https://www.riigiuuendus.ee/tegijad/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Tunnustus== *1996 – [[aasta ärimees]] *1996 – [[aasta ärijuht]] *1998 – [[pressivaenlane]] *2018 – [[Eesti looduskaitsemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.ohtuleht.ee/16114 Siseminister Olari Taal andis ametivande], Õhtuleht, 30. jaanuar 1998 *[[Britt Rosen]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/05e/index.htm Hetkel riigi palgasõdur], Postimees Extra, 5. detsember 1998 *[[Priit Pullerits]], [https://www.postimees.ee/81779/olari-taal-ihkab-head-ja-tarka-diktaatorit Olari Taal ihkab head ja tarka diktaatorit], Postimees, 14. veebruar 2009 *[[Rain Kooli]], [https://www.err.ee/833771/olari-taal-pohjamaades-maksustatakse-rikkaks-olemist-meil-rikkaks-saamist Olari Taal: Põhjamaades maksustatakse rikkaks olemist, meil rikkaks saamist], err.ee, 23. mai 2018 *[https://www.err.ee/886719/olari-taal-aastalopuintervjuus-peame-vaatama-kuidas-riiki-odavamalt-ulal-pidada "Olari Taal aastalõpuintervjuus: peame vaatama, kuidas riiki odavamalt ülal pidada"] ERR, 27. detsembril 2018 {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Taal, Olari}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid]] [[Kategooria:Eesti ärijuhid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 2fmdwa5pzp3u9d6hryob106qdl2hlel 0 201776 7191209 7108207 2026-07-11T21:42:13Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7191209 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Haldur Õim, 2008.jpg|thumb|Haldur Õim (2008)]] '''Haldur Õim''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1942]] [[Helme vald (1939)|Helme vallas]] [[Valgamaa]]l) on eesti [[keeleteadlane]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1994). == Haridus == Haldur Õim on lõpetanud 1960. aastal [[Tõrva Keskkool]]i ja 1965. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Ta omandas filoloogiakandidaadi kraadi TRÜ juures [[1970]]. aastal (kandidaaditöö teema oli "Семантическая структура словесных групп, связанных с понятием лица в эстонском языке") ja filoloogiadoktori kraadi samas [[1983]]. aastal (doktoritöö teema oli "Семантика и теория понимания языка: анализ лексики и текстов директивного общения эстонского языка"). == Töökäik == Ta on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli [[kriminoloogia]] laboratooriumi õigusinformatsiooni töörühma vanemteadurina (hiljem nimetati see õigus- ja majandusinformatsiooni probleemgrupiks ja seejärel tehisintellekti laboratooriumiks) 1969–1977, TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetajana 1977–1983, [[Helsingi Ülikool]]is eesti keele lektorina 1981–1984, Tartu Ülikooli eesti keele kateedri dotsendina 1983–1985 ja professorina 1986–1992, külalisprofessorina [[Koblenzi-Landau ülikool|Koblenzi-Landau ülikooli]] arvutilingvistika instituudis [[Saksamaa]]l 1991–1992 ning Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professorina 1992–2007. [[2007]]. aastast on ta Tartu Ülikooli [[emeriitprofessor]]. == Teadustöö == Haldur Õimu teadustöös saab eristada kaht peamist suunda: * tähenduse uurimine: semantika ja pragmaatika, algul formaalsema, hiljem pigem kognitiivse paradigma raames * arvutilingvistika: dialoogi modelleerimine, freimisemantika rakendused jms. Haldur Õimu võib pidada arvutilingvistika ja kognitiivse keeleteaduse töörühmade alusepanijaks, samas ka muljetavaldavalt paljude populaarteaduslike tekstide autor. Paljud tema teoreetilistest artiklitest on pikka aega olnud oluliseks õppematerjaliks mitmele keeleteaduse üliõpilaste põlvkonnale.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 176-177]</ref> == Liikmesus == Õim on [[Emakeele Selts]]i liige ning alates [[2005]] [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]]u liige. Ta on [[Keel ja Kirjandus|Keele ja Kirjanduse]] toimetuse liige. Ta on Internationale [[Cognitive Linguistic Association]]i liige alates 1993, [[Association for Computational Linguistics]]i liige alates 1993. aastast, [[International society of the Study of Argumentation]] ([[Amsterdam]]is) liige alates 2004 ning [[Deutsche Gesellschaft für Kognitive Linguistik]] liige alates 2005. 7. aprillist 1983 NLKP liige.<ref>https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13</ref> 23. novembril 1994 valiti Haldur Õim [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. == Töid == * Semantika. Tallinn, Valgus, 1974, 168 lk. ISBN 9789949266241 * Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. Tallinn, Valgus, 1983, 141 lk. ISBN 9789949266234 * Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid : arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara / Kadri Muischnek, Heili Orav, Heiki-Jaan Kaalep, Haldur Õim ; Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu. Tallinn, 2003, 85 lk. ISBN 9985790537 == Tunnustus == *[[2001]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[2005]] [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * [[2007]] [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> * [[2007]] [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[2020]] [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi "100 semestrit Tartu Ülikoolis" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = ''Catcher of the meaning: festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday /'' toimetajad [[Renate Pajusalu]] ja [[Tiit Hennoste]], [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] [[2002]], 388 lk; * Haldur Õimu tööde bibliograafia lk 370–388; ISBN 9985402308 * Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1993-1998. Tallinn, 1998, lk 138-139. * Margus Maidla. Akadeemik Haldur Õim, mees, kes keelt arvutisse paneb. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 389-395. == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Haldur_%C3%95im/est/ Haldur Õim] Eesti Teadusinfosüsteemis * [https://www.akadeemia.ee/member/oim/ Haldur Õim] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * [http://www.cl.ut.ee/inimesed/hoim/haldur60.pdf Haldur Õimu tööde bibliograafia 1964–2001] * Haldur Õim ja [[Erkki Luuk]] saates "[[Keelekõrv]]": evolutsioonist ja universaalsest grammatikast, [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1226791 1. osa, 17.10.2009], [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1234851 2. osa, 31.10.2009], [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1244381 3. osa, 07.11.2009] * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101589 Semantika].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR * [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101574 Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{JÄRJESTA:Õim, Haldur}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] oue92y49miyja2ks61hcgcwxen2uwq1 0 203018 7191486 6450341 2026-07-12T09:40:12Z Velirand 67997 + kategooria 7191486 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EuPhO 2017 - Eero Uustalu.jpg|pisi|Eero Uustalu (2017)]] '''Eero Uustalu''' (sündinud [[11. mai]]l [[1967]] [[Tallinn]]as)<ref name="RK"/> on eesti õpetaja. Hariduse on ta saanud [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudis]] (1991).<ref name="RK"/> Ta on [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] liige.<ref name="2riregister"/> Ta kandideeris [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 110 häält, ning [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 65 häält. Ta on töötanud [[Tartu Ülikooli Teaduskool]]is, kus ta oli füüsikaõppe peaspetsialist. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK">[http://www.vvk.ee/varasemad/r07/kandidaadid/1164.html Riigikogu valimine, kandidaat nr 955: Uustalu, Eero]</ref> <ref name="2riregister">[https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=eero&perenimi=uustalu&search=1 Äriregistri teabesüsteem: Uustalu, Eero]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == * [http://tv.delfi.ee/auto/kuidas-naha-kosmilist-kiirgust?id=67167546 Difusiooni kambriga näeb heeliumi aatomi tuumade liikumise jälgi] * [http://tv.delfi.ee/auto/ioonmootoriga-masin-lendab-elektrituule-abil?id=67167518 Ioonmootoriga masin lendab elektrituule abil] * [http://video.delfi.ee/video-viewed/fgsezZ2s/?p=all Leegi abil näeb nähtamatut süsihappegaasi] * [http://tv.delfi.ee/video/CdJ3WNuf/ Pesupulbri saladus: see värvib pesu] * [http://tv.delfi.ee/video/3Zopee4y/ Mustad sokid on valged ja kõik taimed samuti] * [https://forte.delfi.ee/artikkel/25838917 Katse: kuidas teha mustad sokid valgeks?] * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=176383 Füüsik: kino lae tõi alla õhurõhu muutus] – Tallinna Postimees, 16. oktoober 2009 * [http://www.reporter.ee/2009/10/16/solarise-kinosaali-ripplagi-oli-liiga-umbselt-kinni-ehitatud/ Solarise kinosaali ripplagi oli liiga umbselt kinni ehitatud?] reporter.ee 16. oktoober 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/486586 Gaasiplahvatusele ei pea järgnema tulekahju] – Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 2010 * [http://www.postimees.ee/311503/koolidesse-jouab-murtsuv-loodusteaduste-ope Koolidesse jõuab mürtsuv loodusteaduste õpe] – Postimees 10. september 2010 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20110429.1.11 Laps peab saama katseid teha] – Õpetajate leht, 29. aprill 2011 lk 11 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64220099 Rändav õpetaja veab põneva füüsika laste juurde] – Eesti Päevaleht, 9. aprill 2012 * [http://rus.postimees.ee/1061062/jestonskij-fizik-uvlekaet-naukoj-narvskih-gimnazistov/ Эстонский физик увлекает наукой нарвских гимназистов] – Postimees vene keeles, 3. detsember 2012 * [http://opleht.ee/2013/09/fkb-opikojad-%E2%88%92-hooga-edasi/ FKB õpikojad – hooga edasi] – Õpetajate leht, 20. september 2013 * [https://opleht.ee/2020/04/10-aastat-elusaatusi-muutvaid-opikodasid/ 10 aastat elusaatusi muutvaid opikodasid/] – Õpetajate leht, 10. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Uustalu, Eero}} [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] fkjped8pp26y50uqear0yx73hnpkixd 0 203918 7191446 7011990 2026-07-12T09:07:33Z Velirand 67997 + kategooria 7191446 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alexander Luria.jpg|pisi|Aleksandr Luria]] '''Aleksandr Luria''' ([[vene keel]]es Александр Романович Лурия; [[16. juuli]] [[1902]] [[Kaasan]] – [[14. august]] [[1977]] [[Moskva]]) oli juudi päritolu [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] [[psühholoog]], [[neuropsühholoogia]] [[koolkond|koolkonna]] rajaja. Avaldanud palju artikleid ja raamatuid [[afaasia]]st ja [[ajukahjustus]]test. Tema peamised teadussaavutused pärinevad [[neuropsühholoogia]] vallast. Luria oli pedagoogikateaduste doktor ([[1937]]), professor ([[1944]]), meditsiinidoktor ([[1943]]), Vene NFSV Pedagoogikateaduste Akadeemia liige ([[1947]]). Luria tegi [[teadus]]- ja pedagoogitööd [[Harkiv]]is, Kaasanis ja Moskvas. Üle 50 aasta kestnud teaduskarjääri jooksul avaldas ta palju töid [[psühholoogia]], [[psühholingvistika]], [[psühhofüsioloogia]], [[lapsepsühholoogia]], [[etniline psühholoogia|etnilise psühholoogia]], [[logopeedia]] ja muudes valdkondades. Ta uuris palju [[afaasia]]t ja [[vaimne alaareng|vaimse alaarenguga]] lapsi. Tema teadusalaste kontaktide hulgas oli palju maailmatasemega teadlasi, sh [[Kurt Lewin]], [[Jean Piaget]], [[Oliver Sacks]] ja [[Jerome Bruner]]. Kuni surmani [[1977]]. aastal tegeles Luria sündroomanalüüsi meetodi väljatöötamisega. Panustas suuresti täiskasvanute ajuvigastuse ja nendega kaasnevate [[sensomotoorne|sensomotoorsete]], [[mäluhäire|mälu]]- ja [[kõnehäirete]]te uurimisse. Karjääri alguses tegeles taju kultuuriliste aspektidega, hiljem õppis [[neuroloogia]]t, et töötada meedikuna [[närvisüsteem]]i haigustega. Laiemalt tuntakse teda nende uurimistööde ja publikatsioonide kaudu, mis keskenduvad täiskasvanute afaasiale ja sealjuures [[frontaalsagar]]a funktsioonidele. Tema detailsed uurimused taju ja mälukaotuse kohta on ülemaailmselt tuntud. Oma töödes käsitleb vaimset ja füüsilist käsikäes. Tema psühholoogiline mudel oli saavutus, mis võimaldas tal üle elada pingelisemad aastad Nõukogude võimu ohtude rüpes.<ref name="cdsb" /> ==Elulugu== Luria oli alles seitsmeaastane, kui teda [[geenius]]eks peeti. Alustas õpinguid gümnaasiumis, nautis kirjanduse, ajaloo- ja filosoofiatunde; oli andekas ka keeltes, eriti ladina, saksa, prantsuse ja [[inglise keel]]es.<ref name="cdsb" /> Astus [[Kaasani Ülikool]]i sotsiaalteaduste osakonda 1919. aastal.<ref name="cole" /> Huvi psühholoogia vastu arenes kiiresti ja juba tudengina rajas ta Kaasani Psühhoanalüütikute Assotsiatsiooni ja oli kirjavahetuses isegi [[Sigmund Freud]]iga. Luria varaseima uurimuse eesmärgiks oli leida meetodid hindamaks Freudi ideid mõtteanomaaliate kohta ja väsimuse mõju kohta mõtteprotsessidele.<ref name="cole" /><ref name="oxf" /> Sellest perioodist pärinevad kaks monograafiat: "Tõelise psühholoogia põhimõtted" ja "Psühhoanalüüs kaasaegse psühholoogia peamiste tendentside valguses" (ilmunud inglise keeles: "The Principles of True Psychology" ja "Psychoanalysis in Light of the Principal Tendencies of Contemporary Psychology"). Need kirjutas noor Luria enne Kaasanist lahkumist. Kaasani ülikooli lõpetas ta 1921. aastal ja seejärel kolis Moskvasse.{{lisa viide}} Seal hakkas ta tööle pedagoogikavallas ja 1923. aastal sai psühholoogiaosakonna juhiks Krupskaja Kommunistliku Kasvatuse Akadeemias. Samal aastal abiellus Vera Nikolajevna Blagovidovaga. Abielu kestis kuus aastat.<ref name="cdsb" /> 1924. aastal tutvus [[Lev Võgotski|Lev Semjonovitš Võgotskiga]] ja see tutvus pani teda neuropsühholoogia vastu huvi tundma.<ref name="oxf" /> Koos Võgotski ja [[Aleksei Nikolajevitš Leontjev]]iga tahtis Luria aluse panna psühholoogilisele lähenemise, mis tähendaks selliste loomulike protsesside nagu füüsiline küpsemine ja sensoorsed mehhanismid uurimist nende seoses kultuuriliselt ettemääratud protsessidega täiskasvanute psühholoogiliste funktsioonide kujunemisel. Võgotski ja kolleegid viitasid sellele lähenemisele kui kultuurilisele, ajaloolisele või instrumentaalsele psühholoogiale, pidades silmas kultuuri ja sotsiaalse keskkonna, eriti keele tähtsat vahendavat rolli inimese psühholoogiliste protsesside kujunemises.<ref name="cole" /> 1925. aastal sai Luria Moskva I Meditsiiniinstituudis tööd eksperimentide läbiviijana (M. Cole'i väitel 1923. aastal Psühholoogiainstituudis).<ref name="cole" /> N. K. Kornalovi käe all uuris ta emotsionaalse stressi mõjusid inimese motoorsetele reaktsioonidele.<ref name="oxf" /> Ta ise nimetas seda kombineeritud motoorika meetodiks. Katseisik pidi üht kätt hoidma paigal ja teisega nuppu vajutama, kui läbiviija esitas verbaalse stiimuli. Stiimulile pidi katseisik verbaalselt vastama esimese pähetuleva sõnaga. Kui baaskoordinatsioon oli saavutatud, esitas läbiviija arvatava võtmestiimuli, mille esitamise puhul loodeti saavutada katseisiku koordinatsioonist väljaviimine.<ref name="cole" /> See uurimus põlvnes mõneti [[Ivan Pavlov]]i eksperimentidest, kuid Luria ei nõustunud tema vaadetega, et keerukaid inimkäitumisi saab seletada vaid [[refleks]]ide ja tingitud refleksidega. See mittenõustumine põhjustas hiljem Luriale mitmeid raskusi ja tekitas peaaegu ka karjääri katkemise. Katses leitust kirjutas Luria raamatu The Nature of Human Conflicts, mis ilmus [[USA]]s 1932. aastal<ref name="oxf" /> ja võitis läänes suurt tähelepanu. Venekeelsena avaldati raamat alles 2002. aastal.<ref name="32r" /> Kodumaal varem mitte ilmumise põhjus võis olla seotus psühhoanalüütilise teooriaga, mida [[Nõukogude võim]] heaks ei kiitnud.<ref name="cole" /> Luria oli ka piisavalt uhke, et saata koopia Pavlovile endale. Järgmisel päeval tormas Pavlov Luria kontorisse, rebis teose puruks ja kurjustas, et Luria kirjeldab käitumist kui tervikut suurte üldistustega. Sealtmaalt peeti Luria töid ebasovetlikeks e ebapavlovlikeks ja ta ei saanud enam õpetada, uurida ega avaldada midagi, mil oleks psühhoanalüütiline hoiak. Tegelikult läks Luria kohati kaugemale ka Freudi teooriast, et leida vaimsete nähtuste avaldumisvorme, keskendudes just pavlovlikele fenomenidele motoorsete ja instinktiivsete reaktsioonide koosesinemises.<ref name="cdsb" /> 1920. aastate keskel kohtus Luria [[Salomon Šereševski]]ga, kellest kirjutas järgnenud kolme kümnendi jooksul kogutud materjalide põhjal raamatu "Väike raamat suurest mälust" (ilmus eesti keeles 1972; inglise keeles 1968 pealkirjaga "The mind of a mnemonist: a little book about a vast memory"). Šereševski oli 1930. aastatel [[ajakirjanik]], kelle toimetaja saatis ta Luria juurde, sest ilmsiks tulid mõned tema mälu iseärasused. Luria katsetes leitu kohaselt oli Šereševski mälu piiramatu mahuga ja faktid püsisid mehel meeles ka aastate möödudes. Luria diagnoosis ajakirjanikul [[sünesteesia]], mis haaravat mehe kõiki meeli. See konditsioon võimaldaski mehel infot mäletada, kuid põhjustas ka tähelepanuprobleeme, raskusi nägude ja häälte äratundmisel, lugemisel, kuna ühe meele aistinguga kaasnevad teised aistingud segasid info hoomamist ning vähimadki keskkonna- ja stiimulimuutused raskendasid oluliselt äratundmist (nt mehele jäi meelde eelmisel päeval räägitu, kuid kui inimese hääletoon oli järgmisel päeval teistsugune, polnud Šereševski võimeline seda inimest ära tundma).<ref name="enwik" /><ref name="scribd" /> 1930. aastate alguses viis Luria läbi kaks ekspeditsiooni [[Kesk-Aasia]]sse, [[Usbekistan]]i, mille jooksul uuris muutusi inimese tajus, ülesandelahenduses ja mälus seoses muutustega majanduses ja hariduses. Koos kolleeg F. N. Šemjakiniga õnnestus näidata, et piirkonna väikestes külades käitusid kirjaoskamatud [[usbekid]] fotode ja joonistuste hindamisel haritutest erinevalt. Teisel ekspeditsioonil õppis Luria natuke [[usbeki keel]]t ja uuris veel deduktiivset arutlust – metafooride, sümbolite ja loogika töötlust kohalike hulgas; kujundite, värvide, optiliste geomeetriliste illusioonide tajumist, joonistamist, arvutamist ja mälu. Selle tähtsa töö avaldamist keelati nagu igasuguse muugi sotsiokultuurilise materjali puhul, olgu siis tegemist Luria, Võgotski või kellegi teisega.<ref name="cdsb" /><ref name="cole" /> Ekspeditsiooni tulemused ilmusid lõpuks, tänu [[Peeter Tulviste]] abile, venekeelsena aastal 1974 ja kaks aastat hiljem [[Harvardi ülikool]]i kirjastuse väljaandes.<ref name="ut" /> Samal perioodil uuris Luria veel mono- ja disügootseid kaksikuid suures [[internaatkool]]is, et leida dünaamilisi suhteid fülogeneetilisi ja kultuurilis-ajaloolisi tegureid keele ja mõtte kujunemisel.<ref name="cdsb" /><ref name="cole" /> 1933. aastal abiellus Lena Pimenovna Lintšinaga. See abielu kestis Luria surmani, paaril sündis 1938. aastal tütar Jelena.<ref name="cdsb" /> Moskva Riiklikus Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis uuris Luria [[geneetika]]t. 1936. aastal kõik geneetikat puudutav aga keelustati ja instituut suleti. Kuu enne sulgemist oli Luria lahkunud ja siirdunud Moskva I Meditsiiniinstituuti täiskohaga õppima.<ref name="cdsb" /> Instituudi lõpetas Luria 1937. aastal. 1930. aastate teises pooles astus Luria meditsiinikooli, peamiselt soovist varjuda poliitiliselt neutraalsel pinnal [[Stalin]]i poolt algatatud puhastuste eest. Spetsialiseerudes afaasiale, hoidis Luria fookuse keele ja mõtte seostel.<ref name="cole" /> 1941. aastal sai ta meditsiinitöötajana ülesandeks hinnata ja rehabiliteerida ajukahjustusega sõjaväelasi. Kuna sõjatingimustes ajutraumadega inimestest puudu ei tulnud, oli Lurial rohkelt materjali luua oma teooriad aju talitluse ja ajukahjustuste ravi kohta. Psühholoogia ja lingvistika taustaga Luria lõi lihtsaid ja efektiivseid meetodeid, kuidas kahjustusi hinnata ja [[patsient]]e ümber õpetada, kui võimalik. Sel perioodil lõi ta süstemaatilise lähenemise ajule ja tajule, mida nüüd tuntakse [[neuropsühholoogia]]na. See töö kanti üle Moskva Neurokirurgia Instituuti, kus Luria töötas 1950. aastani. Luria vallandamise võis põhjustada ideoloogiline vastuolu, täpsemalt vähene entusiasm Pavlovi teooria suhtes.<ref name="cole" /><ref name="oxf" /> 1951. aastal suleti Luria labor Burdenko Neurokirurgiainstituudis, arvatavasti liberaalse idealismi pärast suhtumises kunsti, kirjandusse ja teadusse.<ref name="cdsb" /> Mõne aasta pärast sai Luria töö tagasi ja jätkas uuringuid neuropsühholoogias, sõjajärgsel perioodil tegi ta katseid keele ja mõtte arengu vallas vaimse puudega lastega<ref name="cole" /><ref name="oxf" /> Vene Föderatsiooni Pedagoogiliste Teaduste Akadeemia Defektoloogiainstituudis. Aasta hiljem langesid paljud arstid juudivastase kampaania ohvriks, aga Luria jäi sellest üsna puutumata, tõenäoliselt erilise töö ja vastutuse tõttu instituudis.<ref name="cdsb" /> 1960. ja 1970. aastatel avaldas Luria kaks juhtumianalüüsi, Šereševski ja [[Zazetski]] kohta (viimane on ilmunud ingliskeelsena pealkirjaga "The Man With a Shattered World: The History of a Brain Wound" aastal 1972). Need uurimused iseloomustavad lurialikku segu klassikalisest eksperimentaalsest ja kliinilisest lähenemisest; see on sulam, mis oli mudeliks [[20. sajand]]i lõpu kognitiivsetele teadustele.<ref name="cole" /> Sel perioodil sagenesid lääne neuroteadlaste külaskäigud Venemaale. 18. rahvusvaheline psühholoogiakongress toimus Moskvas 1966. aastal ning Luria oli selle organiseerija ja juht. Üritus oli edukas, kohal viibisid näiteks [[Karl Pribrum]], [[Hans-Lukas Teuber]], [[Brenda Milner]], [[Oliver Zangwill]], [[Henri Hecaen]]. Samal aastal valiti Luria Rahvusvahelise Teaduspsühholoogia Liidu asepresidendiks. Viimaks tõlgiti Luria töid inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja mõnda muussegi keelde. Kirjastused nagu [[Mouton]] ja [[Basic Books]] avaldasid tema varasemaid kirjutisi tarumaatilise afaasia ja ajutöö kohta ning kahe kuulsa patsiendi juhtumianalüüsid. Hiljem avaldas tema raamatuid veel Harvardi ülikooli kirjastus. Pärast mitme aasta jooksul avaldunud südamehaiguse märke suri Luria 1977. aastal südamerikke tõttu 75-aastaselt. Atakile eelnenud minutitel kirjutas artiklit [[mälupatoloogia]]st. Olenemata sellest, et kirjutis jäi pooleli, avaldasid Luria kolleegid selle hiljem nii vene kui ka inglise keeles ("Paradoxes of memory", 1982).<ref name="cdsb" /><ref name="cole" /> ==Seos Eestiga== Luria oli [[Peeter Tulviste]] õpetaja ja juhendaja [[Moskva ülikool]]is.<ref name="ut" /> [[Jüri Allik]] on selle kohta kirjutanud, et "Eesti psühholoogia oli väga kolklik selle ajani, kui Peeter Tulviste Moskvast tagasi tuli, kaasas ideed, millega oli teda nakatanud tema juhendaja ja [[mentor]] Aleksander Luria".<ref name="8bfKz" /> ==Kirjandust== ===Vene keeles=== * Лурия А. Р. ''Речь и интеллект в развитии ребенка''. – М., 1927. * Лурия А. Р. [http://scepsis.ru/library/id_1274.html ''Этюды по истории поведения: Обезьяна. Примитив. Ребенок'']. – М., 1930 (в соавт. с [[Lev Võgotski|Л. С. Выготским]]). * Лурия А. Р. ''Учение об афазии в свете мозговой патологии''. – М., 1940. * Лурия А. Р. ''Травматическая афазия''. – М., 1947. * Лурия А. Р. ''Восстановление функций после военной травмы''. – М., 1948. * Лурия А. Р. ''Умственно отсталый ребенок''. – М., 1960. * Лурия А. Р. ''Лобные доли и регуляция психических процессов''. – М., 1966. * Лурия А. Р. ''Мозг и психические процессы''. – М., 1963, Т.1; М., 1970. Т.2. * Лурия А. Р. ''[http://www.humanbrain.ru/luria/ Высшие корковые функции и их нарушение при локальных поражениях мозга]''. – М., 1962, 2-е изд. 1969. * Лурия А. Р. ''[http://www.scepsis.ru/library/id_929.html Психология как историческая наука]''. – 1971. * Лурия А. Р. ''Основы нейропсихологии''. – М., 1973. * Лурия А. Р. ''Об историческом развитии познавательных процессов''. – М., 1974. * Лурия А. Р. ''Нейропсихология памяти''. – М., 1974. Т.1; М., 1976. Т.2. * Лурия А. Р. ''Основные проблемы нейролингвистики''. – М., 1976. * Лурия А. Р. ''[http://www.koob.ru/luria/jazik_i_soznanie Язык и сознание]'' ([http://pedlib.ru/Books/1/0170/index.shtml ''idem'']). – М., 1979. * Лурия А. Р. ''[http://www.psychology.ru/library/00035.shtml Маленькая книжка о большой памяти (ум мнемониста)]''. * Лурия А. Р. ''Потерянный и возвращенным мир''. * Лурия А. Р. ''[http://intellectus.su/lib/00012.htm Культурные различия и интеллектуальная деятельность]''. ===Inglise keeles=== *Traumatic Aphasia. The Hague: Mouton, 1947. *Restoration of Functions after Brain Injury. New York: Macmillan, 1963. *"Factors and Forms of Aphasia." In Disorders of Language, edited by Anthony V. S. de Reuck and Maeve O’Connor. Proceedings from the Ciba Foundation Symposium on Disorders of Language. London: Churchill Livingstone, 1964. *Higher Cortical Functions in Man. New York: Basic Books, 1966. *The Mind of a Mnemonist: A Little Book about a Vast Memory. New York: Basic Books, 1968. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987. *The Man with a Shattered World. New York: Basic Books, 1972. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987. *The Working Brain. New York: Basic Books, 1973. *Basic Problems in Neurolinguistics. The Hague: Mouton, 1976. *Cognitive Development. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1976. *Fundamentals of Neurolinguistics. New York: Basic Books, 1976. *Neuropsychological Studies in Aphasia, edited by Richard Hoops and Yvan Lebrun. Amsterdam: Swets and Zeitlinger, 1977. *The Making of Mind. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1979. *"Paradoxes of Memory." Soviet Neurology and Psychiatry 14 (1982): 3–13. ===Eesti keeles=== *Väike raamat suurest mälust, Tallinn [[Valgus]], 1972 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cdsb">[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-2830905879.html "Luria, Alexander Romanovich". Complete Dictionary of Scientific Biography, 2008. ''Encyclopedia.com'']</ref> <ref name="cole">[http://www.marxists.org/archive/luria/comments/bio.htm Cole, M. A brief overview of Luria's life and work. ''Marxists.org'']</ref> <ref name="oxf">[http://www.answers.com/topic/alexander-luria "Alexander Romanovich Luria". The Oxford Companion to the Mind. ''Answers.com'']</ref> <ref name="32r">[https://web.archive.org/web/20130907115819/http://cogito-centre.com/page.php?id=210&PHPSESSID=f5f2bf7600830a1005f858b06dd9aafb Лурия А.Р. – Природа человеческих конфликтов. ''Cogito-centre.com''], raamatu info veebipoes</ref> <ref name="enwik">[http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Luria Alexander Luria. ''Wikipedia.org'']</ref> <ref name="scribd">[http://www.scribd.com/doc/12983496/Alexander-Luria-The-Mind-of-a-Mnemonist Luria, A. – The Mind of a Mnemonist: A Little Book about a Vast Memory ''Scribd.com''], lk 1–38</ref> <ref name="ut">[http://www.ajakiri.ut.ee/860030 Allik, J. "Peeter Tulviste 65". Tartu Ülikooli ajakiri. ''ajakiri.ut.ee'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="8bfKz">Jüri Allik: [http://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1640 Peeter Tulviste – 70]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Universitas Tartuensis, november 2015</ref> }} {{DEFAULTSORT:Luria, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa psühholoogid]] [[Kategooria:Eripedagoogid]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Kuntsevo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1977]] ayrrf2pjn05zkdnaq1mu9rpwwns0b5n 0 218329 7191547 7167368 2026-07-12T11:06:35Z Velirand 67997 + kategooria 7191547 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enn Tõugu.jpg|pisi|Enn Tõugu 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] [[Fail:Interview with computer scientist Enn Tõugu.webm|pisi|Enn Tõugu räägib teadusilma ja poliitikute vahel olevast lõhest. TTÜ Küberneetika maja, 2018]] '''Enn Tõugu''' ([[20. mai]] [[1935]] [[Tallinn]] – [[30. märts]] [[2020]]) oli [[eesti]] [[arvutiteadlane]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (1981. aastast).<ref name="2020_04_01_TA">01.04.2020 [https://web.archive.org/web/20200405100634/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20200401005011/ Lahkus akadeemik Enn Tõugu]. akadeemia.ee</ref> Tema teadustöö põhisuunad olid [[sünteesprogrammeerimine]], [[deklaratiivsed keeled]] ja [[tehisintellekt]]. Ta osales algupärase [[miniarvuti]] [[STEM]] valmistamisel 1962–1963 ning juhtis Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvahelise tuntuse pälvinud tarkvarasüsteemide (PRIZ, NUT) loomist. Ta on Eesti esimese [[ekskavaator]]i üks loojaid ja arendajaid aastatel 1956–1959. == Elulugu == ===Lapsepõlv=== Enn Tõugu sündis [[1935]]. aastal [[Tallinn]]as juristi peres. 14. juunil 1941 küüditati ta koos isa, ema ja vennaga Vene NFSV-sse [[Kirovi oblast]]isse [[Uržum]]i lähedale. [[1946]]. aastal lubati tal üksinda (ema suri [[1945]]. aastal) naasta [[Eesti NSV]]-sse, kus hakkas elama tädi juures Haabersti külas.<ref>Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II: 1938–1998. Tallinn 1998. Lk 128-129</ref> ===Haridustee=== [[1942]]. aastast õppis ta Terebilovka külas asuvas ([[vene keel|venekeelses]]) neljaklassilises koolis. Eestis lõpetas ta 1949. aastal [[Haabersti kool|Haabersti 7-klassilise kooli]], [[1953]]. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i (hõbemedaliga) ja [[1958]]. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] masinaehituse erialal (''cum laude'').<ref name=":0" /> Huvi teadusuuringute vastu ajendas edasi õppima [[arvutiteadus]]t. Tänu akadeemik [[Aleksander Voldek]]ile, kelle algatusel loodi [[Elektrotehnika instituut|Tallinna Elektrotehnika Instituut]] ning kes saatis noori insenere Leningradi ja Moskvasse õppima, pääses ka Tõugu end täiendama [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilisse Instituuti]], mille lõpetas arvutustehnika erialal 1961 (''cum laude'').<ref name=":0" /> 1965 kaitses ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] juures tehnikateaduste kandidaadi väitekirja "Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga" ja 1973 [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool|Leningradi Elektrotehnika Instituudi]] juures doktoriväitekirja "Arvutusmudelite rakendamine [[Masinprojekteerimine|masinprojekteerimise]] tarkvaras" (kinnitati 1974).<ref name=":1">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2022/05/enn-tougu.pdf Akadeemik Enn Tõugu 20.05.1935-30.03.2020]. akadeemia.ee</ref> 1980 täiendas ennast Pariisi Ülikoolis. ===Töökohad=== Juba õpingute ajal asus ta tööle [[Tallinna Ekskavaatoritehas]]esse, kus aastatel 1956–1959 lõi konstruktorina kaasa esimese eesti ekskavaatori projekteerimisel ja sai hea inseneripraktika. Aastatel 1959–1976 töötas ta Elektrotehnika/Projekteerimis-tehnoloogilise ja Teadusliku Uurimise Instituudi / M. I. Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase TUI vaneminsener-konstruktori, vanemteaduri, grupijuhina; arvutitehnoloogia/masinprojekteerimise laboratooriumi juhataja ning masinprojekteerimise osakonna juhatajana. Tallinna Tehnikaülikoolis töötas aastatel 1963–1992, 1997–2016, olles seal matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1963–1966, arvutustehnika kateedri tunnitasuline õppejõud 1966/67, 1972/73; vanem teaduslik töötaja (tehniline küberneetika) 1970; automaatika kateedri vanemõpetaja 1973, professor 1973–1983; küberneetika baaskateedri professor 1983–1992; TTÜ küberneetikainstituudi tarkvara osakonna professor-konsultant 1997–2001, vanemteadur 2001–2006, erakorraline juhtivteadur 2006–2016. 1976. aastal asus ta tööle ENSV TA Küberneetika Instituuti, kus töötas tarkvaraosakonna juhataja 1976–1992, professor-konsultandi 1992–1997, vanemteaduri 1992–2005 ja juhtivteaduri 2005–2015 ametikohtadel. Aastatel 1989–1991 oli ta Intexi juhatuse esimees, 1992–2000 [[Kuninglik Tehnikainstituut|Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooli]] teleinformaatika instituudi professor, 2000–2007 [[EBS]]i infotehnoloogia õppetooli professor ning 2008–2010 Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik. 2017. oli ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.<ref name=":1" /> Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks informaatika alal valiti Enn Tõugu 1981. aastal. Ta kuulus akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonda ning oli aastatel 1985–1991 osakonna akadeemik-sekretär. Aastatel 2004–2014 oli akadeemia juhatuse vabaliige. ==Teadustöö== Kuni 1970. aastate keskpaigani olid Enn Tõugu uuringud suunatud juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvarale, haarates nii optimeerimismeetodeid kui ka andmetöötlust ja -struktuure. Küberneetika instituudis said tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks programmide automaatne süntees, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Juhtivteadurina tegeles ta usaldusväärsete tarkvara- ja inimkeeletehnoloogiaalaste projektidega. <ref name=":1" /> Enn Tõugu oli üks Eesti arvutiteaduse alusepanijaid. Tema õpilasi võib kohata terves maailmas. Korduvalt oli ta külalisteadur [[Stanfordi Ülikool]]is (USA) 1989 ja Turingi Instituudis (Suurbritannia) 1984 ja 1986, samuti Kestreli Instituudis (USA) 1998, Pariisi ülikoolis, Norra tehnika ja loodusteaduste ülikoolis (NTNU) 1999, NSVL teaduste akadeemia Novosibirski arvutuskeskuses ning külalislektoriks [[Tampere Tehnikaülikool]]is 1991, [[Kopenhaageni Tehnikaülikool]]is 1991. Tema sulest on ilmunud seitse monograafiat ja üle 220 teadusartikli. Kuni viimaste eluaastateni avaldas Enn Tõugu ajakirjanduses arvamust teaduse ja ühiskonna kohta.<ref name=":1" /> === Teaduskorralduslik tegevus === Enn Tõugu on olnud mitmete ajakirjade toimetuskolleegiumide liige: Programmirovanije (1978–1989), Science of computer programming (1982–2002), Knowledge-based systems (1991–…), Computing and informatics (1989–…). Ta oli Eesti TA juhatuse liige 2004–2014; Eesti TA Informaatika ja Tehnikateaduste osakonna akadeemik-sekretär 1985–1991; infotehnoloogia juhtide koolituse algataja Estonian Business Schoolis; Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige, president 1998–2000. ==Tegevus NLKP-s== Ta oli [[NLKP]] liige 1981–1989. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik 1989–1991.<ref name="EMBL 2003"/> == Poliitiline tegevus == Tõugu oli presidendikandidaat [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aasta Eesti presidendivalimiste]] valmiskogu esimeses voorus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13035710|pealkiri=Enn Tõugu registreerimine Vabariigi Presidendi kandidaadiks|väljaanne=Riigiteataja|aeg=19. september 1996|vaadatud=08.02.2021}}</ref> ==Teosed== Enn Tõugu avaldas seitse monograafiat ja üle kahesaja teadusartikli. * Enn Tyugu. ''Knowledge-Based Programming''. Turing Institute Press Knowledge Engineering Tutorial Series. 1988. ISBN 9780201178159 * Ė. Kh Tyugu. ''Algorithms and Architectures of Artificial Intelligence''. (rontiers in Artificial Intelligence and Applications. IOS Press. 2007. ISBN 9781586037703 *Elu nagu etendus. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. 2017. 368 lk, ISBN 978-9985341612 *Arvutid, küberruum ja tehismõistus. Noppeid arvutite imepärasest eduloost. [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]]. 2018. 195 lk, ISBN 978-9985588475 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut Arvutite üliintelligentsuse müüt]. sirp.ee, 5. jaanuar 2018 ==Tunnustus== * 1967 [[Nõukogude Eesti preemia]] * 1985 [[orden Austuse märk]] (arvutustehnika arendamise ja teaduskaadri ettevalmistamise eest) * 1987 [[NSV Liidu riiklik preemia]] <ref name="ETIS"/> * 1995 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * 2001 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2010 [[Academia Europaea]] liige * 2017 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] elutöö eest <ref>[http://novaator.err.ee/v/teaduselu/7eccae32-6ebc-4809-92af-8526f1623721/riikliku-preemia-pikaajalise-teadus--ja-arendustoo-eest-palvisid-gennadi-vainikko-ja-enn-tougu "Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu"]. ERR, 10. veebruar 2017</ref> ==Isiklikku== Tema isa [[Harald Tõugu]] (1891–1942) oli jurist. Ta [[Küüditamine|küüditati]] lapsena koos vanemate ja vennaga [[Siber]]isse.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Maidla, Margus|url=http://kes-kus.ee/akadeemiline-keskus-akadeemik-enn-tougu-on-kunagisi-imemasinaid-tanaseid-arvuteid-loonud-mees-kes-joudis-kandideerida-ka-presidendiks-kirjutas-margus-maidla/|pealkiri=AKADEEMILINE KESKUS: Akadeemik Enn Tõugu on kunagisi imemasinaid – tänaseid arvuteid – loonud mees, kes jõudis kandideerida ka presidendiks|väljaanne=kes-kus.ee|aeg=2. oktoober 2010|vaadatud=12.05.2022}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Enn Tõugu oli kolm korda abielus. Tema esimene abikaasa Nelli oli rahvuselt [[armeenlased|armeenlane]]. Nende poeg [[Armen Tõugu]] on füüsikuharidusega vaimulik [[Saksamaa]]l<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kontakte |url=https://christengemeinschaft.de/stuttgart-sillenbuch-riedenberg/kontakte/ |vaadatud=2026-06-04 |väljaanne=Stuttgart-Sillenbuch/Riedenberg |keel=de}}</ref> ja tütar Mari on muusikaterapeut [[Norra]]s{{lisa viide}}. Tema teine abikaasa oli Milvi ja abielust sündis tütar [[Killu Tõugu Sanborn|Killu]]. Kolmas abikaasa oli Juta. Ta harrastas purjetamist ja suusatamist. Oli Eesti NSV noorte meister purjetamises 1950, tegutses ka purjespordikohtunikuna. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EMBL 2003">Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. Tallinn 2003</ref> <ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref>}} ==Kirjandus== * Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II : 1938–1998. Tallinn 1998, lk 128-129 * EE 2000, 14, portr. * TTÜ arhiiv. Isikutoimik, portr. * EmajBL 2003, portr. *R. Veskimäe. Põline partituur: Eesti teadlased horisondil. Tallinn 2007. Lk 131–141 *M. Maidla. Akadeemik Enn Tõugu. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn 2014. Lk 141–147. * Marju Himma. [https://novaator.err.ee/747764/enn-tougu-ma-opetaksin-koolis-aurumasinate-asemel-arvuteid "Enn Tõugu: ma õpetaksin koolis aurumasinate asemel arvuteid"]. ERR Novaator, 13. aprill 2018 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://cs.ioc.ee/~tyugu/ Enn Tyugu @IOC] * 1997, [https://web.archive.org/web/19970724150914/http://www.it.kth.se/~tyugu/ Professor Enn Tyugu @KTH] * 1997, [https://web.archive.org/web/19970724152459/http://www.it.kth.se/labs/se/nut.html The NUT System] * [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/Tougu_75.pdf Akadeemik Enn Tõugu 75] (pdf) * {{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2022/05/enn-tougu.pdf Enn Tõugu] TA kodulehel {{JÄRJESTA:Tõugu, Enn}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti purjetajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 5ibj53ku8xify2zhpccmuy3ua42ds9r 14 219398 7191248 6912831 2026-07-11T23:42:01Z ~2026-33657-65 231127 7191248 wikitext text/x-wiki Siia kategooriasse kuuluvad [[Liivimaa]] konsistoriaalringkonnas (praeguses [[Põhja-Läti]]s ja [[Lõuna-Eesti]]s) teeninud vaimulikud kuni 1919. aastani. Saaremaa moodustas kuni 1890. aastani iseseisva [[Saaremaa praostkond|Saaremaa konsistoriaalringkon]]na. [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Liivimaa inimesed]] [[Kategooria:Eesti luteri vaimulikud]] [[Kategooria:Läti vaimulikud]] f208qqxif48huzkyjuiqno6rgeztxaf 0 219899 7191097 7189802 2026-07-11T15:36:31Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7191097 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] jmbptz86d2szl7wbttawez0ggij1yii 0 221235 7191321 6922832 2026-07-12T05:30:47Z ~2026-34651-55 231505 7191321 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Kopli|number=32|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/32/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=31A|järgmine liin=33|järgmine=33 (Tallinna bussiliin)|eelmine=31A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=Kitseküla|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:702TAK.JPG|thumb|32 liini buss Tehnika tänaval]] '''Tallinna bussiliin 32''' sõidab [[Männiku bussipeatus|Männiku]] ja [[Kopli bussipeatus|Kopli]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevadel tipptunni ajal. Väljumised 20-30 minuti tagant ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Kopli > Männiku=== * '''Kopli''' * Sepa * Marati * Sirbi * Maleva * Lõime * Madala * Ehte * Nisu * Kolde puiestee * Ädala * Ülase * Taksopark * Lilleküla jaam * Uus-Maailm * Vineeri * Tallinn-Väike * Kalev * Hallivanamehe * Järve * Virve * Risti * Leesika * Värava * Karusmarja * P. Kerese * Pihlaka * Kauge * '''Männiku''' {{col-break}} ===Männiku > Kopli=== * '''Männiku''' * Kauge * Pihlaka * P. Kerese * Karusmarja * Värava * Liiva * Risti * Järve * Hallivanamehe * Kalev * Tallinn-Väike * Vana-Lõuna * Kitseküla * Virmalise * Lilleküla jaam * Taksopark * Ülase * Sõle * Ädala * Kolde puiestee * Nisu * Ehte * Madala * Lõime * Maleva * Sirbi * Marati * Sepa * '''Kopli''' {{col-end}} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 41sl97by2ecyf9325yv48h3vmmyaxh2 0 221808 7191158 6626413 2026-07-11T20:08:35Z LeeMarx 59920 7191158 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Arvo Pesti | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{süv|1956|7|8}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = 6. september 2010 | tegevusala = [[vastupanuvõitleja]], [[arhivaar]], [[kirjastaja]], [[kirjanduskriitik]], [[filmikriitik]] | töökoht = [[Rahvusarhiiv]] | alma_mater = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] | erakond = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] | autasud = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klass]] (2000)<br>[[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klass]] (2006) | vanemad = [[Madis Pesti]] | sugulased = [[Olavi Pesti]] (vend) }} '''Arvo Pesti''' ([[8. juuli]] [[1956]] [[Tallinn]] – [[6. september]] [[2010]]) oli eesti [[dissident]], [[vastupanuvõitleja]], [[arhivaar]], [[kirjastaja]], [[kirjanduskriitik]] ja [[filmikriitik]]. Ta oli aastatel 1983–1986 [[poliitvang]], osales [[Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp|Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] tegevuses ning kuulus aastatel 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i.<ref name="Pillak">{{Netiviide |autor=Peep Pillak |url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PillakPeep_Arvo_Pesti_m2lestuseks_TUNA2010_4.pdf |pealkiri=Arvo Pesti mälestuseks |väljaanne=Tuna |number=4 |aeg=2010 |leheküljed=151–153 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Elulugu == === Haridus ja varasem töö === Pesti sündis Tallinnas. Ta õppis Tallinna 29. 8-klassilises koolis ja lõpetas 1974. aastal [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkooli]]. Pärast keskkooli töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] dekoratsioonide monteerija ehk lavatöölisena.<ref name="Pillak"/> 1975. aasta maist kuni 1977. aasta juunini teenis Pesti [[Nõukogude armee]] ehitusvägedes [[Moskva]]s ja [[Jessentuki]]s. Pärast sõjaväeteenistust töötas ta transporditöölisena Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse trükikojas ja vabrikus Keila.<ref name="Pillak"/> Detsembris 1977 astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ettevalmistuskursustele ning võeti 1978. aasta septembris vene filoloogia erialale. Õpingute ajal süüdistas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|KGB]] teda Tartus ilmunud põrandaaluse väljaande „Poolpäevaleht” koostamises ja levitamises. Pesti keeldus KGB-le väljaande tegijate kohta ütlusi andmast. Ta eksmatrikuleeriti 14. mail 1979 ametlikult õppedistsipliini rikkumise ja üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu.<ref name="Pillak"/> 1980. aasta oktoobrist töötas Pesti [[Tartu Kunstimuuseum]]is kütjana ning 1982. aasta märtsist Tartu Tuletõrjeühingus pottsepana.<ref name="Pillak"/> === Vastupanutegevus ja vangistus === Pesti osales 1970. aastate lõpust Eesti avalikus vastupanuliikumises ning tegutses koos [[Lagle Parek]]i, [[Heiki Ahonen]]i, [[Enn Tarto]], [[Viktor Niitsoo]] ja teiste teisitimõtlejatega. Ta kogus ja levitas teavet inimõiguste rikkumiste kohta, paljundas keelatud kirjandust ning osales avalike protestikirjade koostamises.<ref name="Pillak"/><ref name="dissident">{{Netiviide |url=https://communistcrimes.org/et/dissidentlik-liikumine-eestis |pealkiri=Dissidentlik liikumine Eestis |väljaanne=Eesti Mälu Instituut |aeg=21. september 2021 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pärast Viktor Niitsoo vangistamist hakkas Pesti toimetama põrandaalust kogumikku „[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]”. Tema toimetamisel ilmusid kogumiku numbrid X–XVII. Väljaanne sisaldas teavet inimõiguste rikkumistest ja poliitilistest kohtuprotsessidest, avalikke pöördumisi ning artikleid Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide olukorrast.<ref name="Pillak"/> KGB arreteeris Pesti 13. aprillil 1983. Tema, Lagle Pareki ja Heiki Ahoneni kohtuprotsess toimus 13.–16. detsembrini 1983 [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtus]]. Ükski kohtualustest ennast süüdi ei tunnistanud.<ref name="Pillak"/> Pesti mõisteti Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 lõike 1 alusel süüdi nõukogudevastaseks nimetatud kirjutiste ning kogumiku „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis” koostamises, hoidmises ja levitamises. Talle määrati viis aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias ning sellele järgnevalt kaks aastat asumist. Karistust kandis ta [[Permi oblast]]i vangilaagris.<ref name="Pillak"/><ref>Arvo Pesti, Olavi Pesti. ''Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986''. Tartu: Ilmamaa, 2011. ISBN 9789985773789.</ref> Pesti vabastati [[perestroika]] ajal alanud poliitvangide vabastamise kampaania tulemusena 1986. aasta lõpus ennetähtaegselt. 1987. aasta märtsist töötas ta Tallinnas Nõmme Elamuekspluatatsiooni Valitsuses pottsepana.<ref name="Pillak"/> === Tegevus Eesti iseseisvuse taastamisel === Pärast vangistusest vabanemist jätkas Pesti poliitilist tegevust. Ta oli 1987. aastal loodud Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi liige ning osales avalike poliitiliste meeleavalduste korraldamises.<ref name="Pillak"/> Pesti oli üks neist, kes saatsid 21. jaanuaril 1988 Eesti massiteabevahenditele ja Eesti NSV Ministrite Nõukogule teate Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamise algatamisest. Ta osales ERSP põhikirja, programmi ja teiste alusdokumentide koostamises. Partei asutati 20. augustil 1988 [[Pilistvere kirik]]us.<ref name="Pillak"/> Pesti kuulus ERSP volikokku, oli erakonna Tallinna piirkonna esimees, juhtis kirjastustegevust ja täitis laekuri ülesandeid. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi liige. Novembrist 1994 kuni aprillini 1995 töötas ta [[Riigikogu]] ERSP fraktsiooni konsultandina.<ref name="Pillak"/> === Arhiivi-, uurimis- ja kirjastustegevus === Pesti töötas 4. septembrist 1995 kuni 1998. aasta lõpuni [[Eesti Riigiarhiiv]]i direktori asetäitjana. Seejärel töötas ta [[Rahvusarhiiv]]i uurimistöö- ja publitseerimisosakonnas ning Riigiarhiivi kasutusosakonna publitseerimistalituse spetsialistina.<ref name="Pillak"/> Alates 1996. aastast valiti ta korduvalt [[Eesti Arhivaaride Ühing]]u juhatusse, kus ta oli ka laekur. Ta oli üks ajalookultuuri ajakirja „[[Tuna (ajakiri)|Tuna]]” asutamise eestvedajaid ning kuulus ajakirja kolleegiumi alates selle esimese numbri ilmumisest 1998. aastal.<ref name="Pillak"/> Pesti kuulus 1998. aastal asutatud [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus]]e juhatusse. Sihtasutus rajas Tallinnasse [[Okupatsioonide muuseum]]i. Ta kuulus ka Nõukogude aja uurimise keskuse ehk S-Keskuse juhatusse ning oli selle tegevdirektor.<ref name="Pillak"/> Aastatel 2000–2001 oli Pesti Migratsioonifondi juhatuse liige.<ref name="Laurisaar">{{Netiviide |autor=Riho Laurisaar |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51186899/arvo-pesti-eesti-dissidentliku-liikumise-ajalugu-ei-ole-koputajate-raamat |pealkiri=Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=30. jaanuar 2010 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pesti jätkas pooleli jäänud kõrghariduse omandamist [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i sotsiaalteaduskonna infoteaduste osakonnas. Ta lõpetas ülikooli 2004. aastal diplomitööga „Lähiajaloo käsitlusi Eesti ajalooteaduslikes ajakirjades”.<ref name="Pillak"/> Tema uurimistöö keskendus Nõukogude Liidu ja Eesti vastupanuliikumisele. Ta avaldas ajakirjas „Tuna” artikleid ning koostas arhiividokumentide publikatsioone. 2009. aastal ilmus tema koostatud 664-leheküljeline dokumentide kogumik „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987”, mille koostamiseks uuris ta ka [[Läti]]s ja [[Leedu]]s säilinud KGB arhiivimaterjale.<ref name="Pillak"/> Pesti asutas kirjastuse Umara ja oli selle juhatuse esimees. Kirjastus andis alates 1993. aastast välja üle 60 trükise, sealhulgas ilukirjandust, mälestusi ning ajalooalaseid dokumentide ja artiklite kogumikke. Pesti kirjutas ka vene kirjandust ja filmikunsti käsitlevaid artikleid ning arvustusi ajakirjale „[[Teater. Muusika. Kino]]”, kultuurilehele „[[Sirp]]”, nädalalehele „[[Eesti Ekspress]]” ja teistele väljaannetele.<ref name="Pillak"/> == Teosed == * Arvo Pesti (koostaja). ''Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik''. Sari „Ad fontes”, 17. Tallinn: Riigiarhiiv, 2009. 664 lk. ISBN 9789985951071 * Arvo Pesti, Olavi Pesti. ''Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986''. Toimetanud Siiri Ombler, järelsõna Peep Pillak. Tartu: Ilmamaa, 2011. 192 lk. ISBN 9789985773789<ref>{{Netiviide |url=https://ester.ester.ee/search~S1*est?/tKirjad+vennale/tkirjad+vennale/1%2C5%2C6%2CB/frameset&FF=tkirjad+vennale+15+04+1983+29+09+1986&1%2C1%2C |pealkiri=Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986 |väljaanne=E-kataloog ESTER |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Tunnustus == * 2000 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref name="Pillak"/> * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] teenete eest Eesti Vabariigi taastamisel ja edendamisel<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Pesti isa oli Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht [[Madis Pesti]]. Tema vend [[Olavi Pesti]] on ajaloolane.<ref>„Pesti, Olavi”. ''Eesti teaduse biograafiline leksikon''. 3. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013.</ref> Pesti suri 6. septembril 2010. Tema ärasaatmine toimus 10. septembril [[Pärnamäe kalmistu|Pärnamäe krematooriumi]] kabelis. Tema põrm puistati osaliselt merre ja sängitati osaliselt [[Metsakalmistu]]le.<ref name="Pillak"/> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pesti, Arvo}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2010]] k9o2tnk8o55pz2niopx2vke6d2a8dlq 7191421 7191158 2026-07-12T08:18:12Z LeeMarx 59920 7191421 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Arvo Pesti | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg|1956|7|8}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2010|9|6|1956|7|8}} | tegevusala = [[vastupanuvõitleja]], [[arhivaar]], [[kirjastaja]], [[kirjanduskriitik]], [[filmikriitik]] | töökoht = [[Rahvusarhiiv]] | alma_mater = [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] | erakond = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] | autasud = [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klass]] (2000)<br>[[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klass]] (2006) | vanemad = [[Madis Pesti]] | sugulased = [[Olavi Pesti]] (vend) }} '''Arvo Pesti''' ([[8. juuli]] [[1956]] [[Tallinn]] – [[6. september]] [[2010]]) oli eesti [[dissident]], [[vastupanuvõitleja]], [[arhivaar]], [[kirjastaja]], [[kirjanduskriitik]] ja [[filmikriitik]]. Ta oli aastatel 1983–1986 [[poliitvang]], osales [[Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp|Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] tegevuses ning kuulus aastatel 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i.<ref name="Pillak">{{Netiviide |autor=Peep Pillak |url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/PillakPeep_Arvo_Pesti_m2lestuseks_TUNA2010_4.pdf |pealkiri=Arvo Pesti mälestuseks |väljaanne=Tuna |number=4 |aeg=2010 |leheküljed=151–153 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Elulugu == === Haridus ja varasem töö === Pesti sündis Tallinnas. Ta õppis Tallinna 29. 8-klassilises koolis ja lõpetas 1974. aastal [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkooli]]. Pärast keskkooli töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] dekoratsioonide monteerija ehk lavatöölisena.<ref name="Pillak"/> 1975. aasta maist kuni 1977. aasta juunini teenis Pesti [[Nõukogude armee]] ehitusvägedes [[Moskva]]s ja [[Jessentuki]]s. Pärast sõjaväeteenistust töötas ta transporditöölisena Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse trükikojas ja vabrikus Keila.<ref name="Pillak"/> Detsembris 1977 astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ettevalmistuskursustele ning võeti 1978. aasta septembris vene filoloogia erialale. Õpingute ajal süüdistas [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee|KGB]] teda Tartus ilmunud põrandaaluse väljaande „Poolpäevaleht” koostamises ja levitamises. Pesti keeldus KGB-le väljaande tegijate kohta ütlusi andmast. Ta eksmatrikuleeriti 14. mail 1979 ametlikult õppedistsipliini rikkumise ja üliõpilasele sobimatu käitumise tõttu.<ref name="Pillak"/> 1980. aasta oktoobrist töötas Pesti [[Tartu Kunstimuuseum]]is kütjana ning 1982. aasta märtsist Tartu Tuletõrjeühingus pottsepana.<ref name="Pillak"/> === Vastupanutegevus ja vangistus === Pesti osales 1970. aastate lõpust Eesti avalikus vastupanuliikumises ning tegutses koos [[Lagle Parek]]i, [[Heiki Ahonen]]i, [[Enn Tarto]], [[Viktor Niitsoo]] ja teiste teisitimõtlejatega. Ta kogus ja levitas teavet inimõiguste rikkumiste kohta, paljundas keelatud kirjandust ning osales avalike protestikirjade koostamises.<ref name="Pillak"/><ref name="dissident">{{Netiviide |url=https://communistcrimes.org/et/dissidentlik-liikumine-eestis |pealkiri=Dissidentlik liikumine Eestis |väljaanne=Eesti Mälu Instituut |aeg=21. september 2021 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pärast Viktor Niitsoo vangistamist hakkas Pesti toimetama põrandaalust kogumikku „[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]”. Tema toimetamisel ilmusid kogumiku numbrid X–XVII. Väljaanne sisaldas teavet inimõiguste rikkumistest ja poliitilistest kohtuprotsessidest, avalikke pöördumisi ning artikleid Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide olukorrast.<ref name="Pillak"/> KGB arreteeris Pesti 13. aprillil 1983. Tema, Lagle Pareki ja Heiki Ahoneni kohtuprotsess toimus 13.–16. detsembrini 1983 [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtus]]. Ükski kohtualustest ennast süüdi ei tunnistanud.<ref name="Pillak"/> Pesti mõisteti Eesti NSV kriminaalkoodeksi § 68 lõike 1 alusel süüdi nõukogudevastaseks nimetatud kirjutiste ning kogumiku „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis” koostamises, hoidmises ja levitamises. Talle määrati viis aastat vabadusekaotust range režiimiga parandusliku töö koloonias ning sellele järgnevalt kaks aastat asumist. Karistust kandis ta [[Permi oblast]]i vangilaagris.<ref name="Pillak"/><ref>Arvo Pesti, Olavi Pesti. ''Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986''. Tartu: Ilmamaa, 2011. ISBN 9789985773789.</ref> Pesti vabastati [[perestroika]] ajal alanud poliitvangide vabastamise kampaania tulemusena 1986. aasta lõpus ennetähtaegselt. 1987. aasta märtsist töötas ta Tallinnas Nõmme Elamuekspluatatsiooni Valitsuses pottsepana.<ref name="Pillak"/> === Tegevus Eesti iseseisvuse taastamisel === Pärast vangistusest vabanemist jätkas Pesti poliitilist tegevust. Ta oli 1987. aastal loodud Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi liige ning osales avalike poliitiliste meeleavalduste korraldamises.<ref name="Pillak"/> Pesti oli üks neist, kes saatsid 21. jaanuaril 1988 Eesti massiteabevahenditele ja Eesti NSV Ministrite Nõukogule teate Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutamise algatamisest. Ta osales ERSP põhikirja, programmi ja teiste alusdokumentide koostamises. Partei asutati 20. augustil 1988 [[Pilistvere kirik]]us.<ref name="Pillak"/> Pesti kuulus ERSP volikokku, oli erakonna Tallinna piirkonna esimees, juhtis kirjastustegevust ja täitis laekuri ülesandeid. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi liige. Novembrist 1994 kuni aprillini 1995 töötas ta [[Riigikogu]] ERSP fraktsiooni konsultandina.<ref name="Pillak"/> === Arhiivi-, uurimis- ja kirjastustegevus === Pesti töötas 4. septembrist 1995 kuni 1998. aasta lõpuni [[Eesti Riigiarhiiv]]i direktori asetäitjana. Seejärel töötas ta [[Rahvusarhiiv]]i uurimistöö- ja publitseerimisosakonnas ning Riigiarhiivi kasutusosakonna publitseerimistalituse spetsialistina.<ref name="Pillak"/> Alates 1996. aastast valiti ta korduvalt [[Eesti Arhivaaride Ühing]]u juhatusse, kus ta oli ka laekur. Ta oli üks ajalookultuuri ajakirja „[[Tuna (ajakiri)|Tuna]]” asutamise eestvedajaid ning kuulus ajakirja kolleegiumi alates selle esimese numbri ilmumisest 1998. aastal.<ref name="Pillak"/> Pesti kuulus 1998. aastal asutatud [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus]]e juhatusse. Sihtasutus rajas Tallinnasse [[Okupatsioonide muuseum]]i. Ta kuulus ka Nõukogude aja uurimise keskuse ehk S-Keskuse juhatusse ning oli selle tegevdirektor.<ref name="Pillak"/> Aastatel 2000–2001 oli Pesti Migratsioonifondi juhatuse liige.<ref name="Laurisaar">{{Netiviide |autor=Riho Laurisaar |url=https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51186899/arvo-pesti-eesti-dissidentliku-liikumise-ajalugu-ei-ole-koputajate-raamat |pealkiri=Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=30. jaanuar 2010 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Pesti jätkas pooleli jäänud kõrghariduse omandamist [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i sotsiaalteaduskonna infoteaduste osakonnas. Ta lõpetas ülikooli 2004. aastal diplomitööga „Lähiajaloo käsitlusi Eesti ajalooteaduslikes ajakirjades”.<ref name="Pillak"/> Tema uurimistöö keskendus Nõukogude Liidu ja Eesti vastupanuliikumisele. Ta avaldas ajakirjas „Tuna” artikleid ning koostas arhiividokumentide publikatsioone. 2009. aastal ilmus tema koostatud 664-leheküljeline dokumentide kogumik „Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987”, mille koostamiseks uuris ta ka [[Läti]]s ja [[Leedu]]s säilinud KGB arhiivimaterjale.<ref name="Pillak"/> Pesti asutas kirjastuse Umara ja oli selle juhatuse esimees. Kirjastus andis alates 1993. aastast välja üle 60 trükise, sealhulgas ilukirjandust, mälestusi ning ajalooalaseid dokumentide ja artiklite kogumikke. Pesti kirjutas ka vene kirjandust ja filmikunsti käsitlevaid artikleid ning arvustusi ajakirjale „[[Teater. Muusika. Kino]]”, kultuurilehele „[[Sirp]]”, nädalalehele „[[Eesti Ekspress]]” ja teistele väljaannetele.<ref name="Pillak"/> == Teosed == * Arvo Pesti (koostaja). ''Dissidentlik liikumine Eestis aastatel 1972–1987. Dokumentide kogumik''. Sari „Ad fontes”, 17. Tallinn: Riigiarhiiv, 2009. 664 lk. ISBN 9789985951071 * Arvo Pesti, Olavi Pesti. ''Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986''. Toimetanud Siiri Ombler, järelsõna Peep Pillak. Tartu: Ilmamaa, 2011. 192 lk. ISBN 9789985773789<ref>{{Netiviide |url=https://ester.ester.ee/search~S1*est?/tKirjad+vennale/tkirjad+vennale/1%2C5%2C6%2CB/frameset&FF=tkirjad+vennale+15+04+1983+29+09+1986&1%2C1%2C |pealkiri=Kirjad vennale: 15.04.1983–29.09.1986 |väljaanne=E-kataloog ESTER |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Tunnustus == * 2000 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref name="Pillak"/> * 2006 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]] teenete eest Eesti Vabariigi taastamisel ja edendamisel<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 |pealkiri=Riiklike autasude andmine |väljaanne=Riigi Teataja |aeg=6. veebruar 2006 |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Isiklikku == Pesti isa oli Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht [[Madis Pesti]]. Tema vend [[Olavi Pesti]] on ajaloolane.<ref>„Pesti, Olavi”. ''Eesti teaduse biograafiline leksikon''. 3. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2013.</ref> Pesti suri 6. septembril 2010. Tema ärasaatmine toimus 10. septembril [[Pärnamäe kalmistu|Pärnamäe krematooriumi]] kabelis. Tema põrm puistati osaliselt merre ja sängitati osaliselt [[Metsakalmistu]]le.<ref name="Pillak"/> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pesti, Arvo}} [[Kategooria:Eesti dissidendid]] [[Kategooria:Eesti vabadusvõitlejad]] [[Kategooria:Eesti arhivaarid]] [[Kategooria:Eesti kirjastajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2010]] 3gfy6xjcot206cwv3htcwzsq2pna6ha 0 225077 7191503 6943349 2026-07-12T10:04:44Z Velirand 67997 + kategooria 7191503 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Anna_Chapman_mug_shot.jpg|thumb]] '''Anna Chapman''' (''Анна Васильевна Чапман''; sünninimi '''Anna Kuštšenko''' (''Кущенко''); sündinud [[23. veebruar]]il [[1982]] [[Volgograd]]is) on [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]e paljastatud salaagent, kes tegutses [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Tema kohta on kasutatud ingliskeelses ajakirjanduses ka nimetust '''Agent 90-60-90'''. Kõrghariduse sai naine Moskvas [[Rahvaste Sõpruse Ülikool]]is, millel on pikaajalised sidemed [[KGB]]-ga. Tema isa on Venemaa diplomaat ja endine KGB agent Vassili Kuštšenko. Anna Chapman kolis Suurbritanniasse 2003. aastal ja elas seal neli aastat. Lennukite rentimisega tegelev erafirma NetJets Europe kinnitas pärast luureskandaali väljatulekut, et Chapman töötas müügiosakonna assistendina 2004. aasta maist juulini. Lisaks töötas ta Barclays Banki investeerimisdivisjonis ja investeerimisfondis Navigator. Anna Chapman oskab vene, inglise, saksa ja [[prantsuse keel]]t ning on majandusteaduse magister. Anna Chapman vahistati [[2010]]. aasta juunis, tunnistas end kohtus süüdi ja vahetati koos üheksa kaasagendiga USA ja Suurbritannia kasuks luuramises süüdistatud nelja Venemaa kodaniku vastu (sh [[Sergei Skripal]])<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120394156/15-aastat-tagasi-vabanes-usa-vanglast-hulk-vene-spioone-mis-neist-edasi-sai |pealkiri=15 aastat tagasi vabanes USA vanglast hulk Vene spioone. Mis neist edasi sai? |url-access=subscription |eesnimi=Sergei |perekonnanimi=Kanev |kuupäev=2025-08-02 |vaadatud=2025-08-02 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref>. USA Justiitsministeeriumi esindaja kinnitusel oli luurajate esmane ülesanne imbuda sisse riigi sise- ja välispoliitikaga tegelevatesse ringkondadesse ning edastada saadud andmed Venemaa luureorganitele. Spioonid kogusid andmeid ka sõjaliste objektide, tuumakatsetuste, kullakaubanduse ning [[Luure Keskagentuur]]i juhtide ja kongresmenide kohta. Kohtudokumentide kohaselt pidid tabatud spioonid saatma keskusele luureraporteid ka Ameerika Ühendriikide Iraani-poliitika, [[Valge Maja]] kõlakate, Luure Keskagentuuri juhtkonna vahetuse ning Ameerika Ühendriikide erakondade kohta. ==Karjäär pärast Venemaale naasmist== Chapman on pärast Venemaale tagasi saatmist poseerinud ajakirjadele nappides rõivastes, käinud peaminister [[Vladimir Putin]]iga suusatamas. Samuti on ta aktiivne Venemaa võimuringkondades ning Kremli poliitikat pooldavas noorteorganisatsioonis. Chapman töötab FondServiceBanki presidendi nõunikuna ja on [[Molodaja Gvardija]] ühiskondliku nõukogu liige. Anna Chapman registreeris oma nime kaubamärgina [[kaubamärk|kaubamärgiregistris]] ja seda kasutatakse nüüd näiteks viina-, rõiva- ja kellaäris. Lisaks on ta oktoobrist 2015 Venemaa ühe telekanali saate "[[Tainõ Chapman]]" ('Chapmani saladused') juht. 2010. aastal tunnistati Anna Chapman [[Venemaa aasta neiu]]ks. ==Välislingid== *[http://www.postimees.ee/?id=282338 Spiooniafääri osaline tutvustas Eesti ärimehele oma portaali], Postimees, 30. juuni 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/31961315 Eksmees: spiooni-Anna „aklimatiseerus” Londonis], Delfi, 2. juuli 2010 *[http://www.postimees.ee/?id=283403 Arvatavat spiooni võis mõjutada KGB minevikuga isa], Postimees, 2. juuli 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/31993625 MI5: spiooni-Anna üritas Briti printsidele külje alla pugeda], Delfi, 5. juuli 2010 *[http://www.postimees.ee/?id=286559 Leht: FBId ärgitas spioone vahistama Chapmani kõne isale], Postimees, 12. juuli 2010 *[http://www.postimees.ee/?id=287234 Spioon Anna Chapmanilt võeti Briti kodakondsus], Postimees, 14. juuli 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/34299277 Spiooni-Annast on saanud Venemaal superstaar], www.DELFI.ee, 27. oktoober 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/37132427 Venemaa tähtspioon Anna Chapman kipub poliitikasse], www.DELFI.ee, 23. detsember 2010 *{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120394156/15-aastat-tagasi-vabanes-usa-vanglast-hulk-vene-spioone-mis-neist-edasi-sai |pealkiri=15 aastat tagasi vabanes USA vanglast hulk Vene spioone. Mis neist edasi sai? |url-access=subscription |eesnimi=Sergei |perekonnanimi=Kanev |kuupäev=2025-08-02 |vaadatud=2025-08-02 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}} ==Viited== {{JÄRJESTA:Chapman, Anna}} [[Kategooria:Luurajad]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] k30g770f1o7yojbj3o5db78mst3j633 0 225328 7191484 7113290 2026-07-12T09:39:16Z Velirand 67997 + kategooria 7191484 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andre Geim 2010-1.jpg|pisi|Andre Geim (2010).]] '''Andrei Geim''' (''Andre Geim''; sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1958]] [[Sotši]]s) on [[Venemaa]]lt pärit [[Holland]]i [[füüsik]], Nobeli auhinna laureaat (2010). Ta lõpetas [[1982]]. aastal [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] ning kaitses [[1987]]. aastal füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja NSV Liidu TA Tahke Keha Füüsika Instituudis. [[2001]]. aastast on Andrei Geim [[Manchesteri ülikool]]i professor. [[2000]]. aastal sai ta [[konn]]a [[magnetlevitatsioon|magnetlevitatsiooni]] eest [[Ig Nobeli auhind|Ig Nobeli auhinna]]. [[2010]]. aastal sai Andrei Geim koos vene päritolu [[Suurbritannia]] füüsiku [[Konstantin Novosjolov]]iga teedrajava töö eest [[grafeen]]i uurimisel [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. Ta on valitud Londonis asuva [[Füüsikainstituut|Füüsikainstituudi]] auliikmeks. ==Välislingid== * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/2010/geim/facts/ Andrei Geim Nobeli auhinna lehel] {{commonscat|Andre Geim}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Geim, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Hollandi füüsikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Ig Nobeli auhind]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 7m26770xkl98jj7l8m1jv6m0iaib7rp 0 225360 7191483 7119133 2026-07-12T09:38:10Z Velirand 67997 + kategooria 7191483 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nobel Prize 2010-Press Conference KVA-DSC 7381.jpg|pisi|Novosjolov (2010)]] '''Konstantin Novosjolov''' (vene Константин Сергеевич Новосёлов; sündinud [[23. august]]il [[1974]] [[Nižni Tagil]]is) on [[venelased|vene]] päritolu [[Suurbritannia]] [[füüsik]]. Ta lõpetas [[1997]]. aastal [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]]. Alates [[2001]]. aastast töötab ta [[Manchesteri ülikool]]i juures. Aastal [[2010]] sai Konstantin Novosjolov koos [[Andrei Geim]]iga teedrajava töö eest [[grafeen]]i uurimisel [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]]. Ta on valitud [[Füüsikainstituut|Füüsikainstituudi]] auliikmeks. ==Välislingid== * [https://www.nobelprize.org/prizes/physics/2010/novoselov/facts/ Konstantin Novosjolov Nobeli auhinna lehel] {{commonscat|Konstantin Novoselov}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Novosjolov, Konstantin}} [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Suurbritannia teadlased]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Knight Bachelor'i tiitli kandjad]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 9qnh9ov4vt9jln00fim7p1gbmv29akt 0 225644 7191031 6338556 2026-07-11T12:05:47Z ~2026-39273-65 233306 7191031 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on 2010–2015 välja antud auhinnast; praeguse France Footballi välja antava auhinna kohta vaata [[Ballon d'Or]]; endise FIFA auhinna kohta vaata [[FIFA aasta jalgpallur]] ja praeguse kohta vaata [[FIFA parim meesmängija]].}} [[Pilt:C. Ronaldo - Ballon d'Or 2014.jpg|pisi|[[Cristiano Ronaldo]] Kuldpalliga 2014]] '''FIFA Ballon d'Or''' oli aastatel 2010–2015 rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] väljaantav auhind, mille pälvis maailma parim [[jalgpallur|meesjalgpall]]ur.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.rsssf.com/miscellaneous/fifa-awards.html#player|Pealkiri=World Player of the Year - Winners|Väljaanne=RSSSF|Aeg=|Kasutatud=21. jaanuar 2017}}</ref><ref>https://www.cambridge.org/core/journals/perspectives-on-politics/article/abs/messi-ronaldo-and-the-politics-of-celebrity-elections-voting-for-the-best-soccer-player-in-the-world/36CB5CB44D4C06866305408163A49290</ref><ref>https://www.sportbible.com/football/ballon-dor-votes-lionel-messi-cristiano-ronaldo-665271-20230302</ref> Auhinna saaja valisid [[ajakirjanik|jalgpalliajakirjanik]]ud ning riikide jalgpallikoondiste [[jalgpallitreener|peatreener]]id ja [[kapten (jalgpall)|kapten]]id. Auhind loodi 2010. aastal, kui liideti [[FIFA aasta jalgpallur]]i ja [[Euroopa aasta jalgpallur]]i aunimetus. 2016. aastal taastati endine Euroopa aasta jalgpalluri auhind. == Võitjad == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvus !Mängija !Klubi |- | 2010 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2011 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2012 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2013 | {{PisiLipp|Portugal}} || [[Cristiano Ronaldo]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- | 2014 | {{PisiLipp|Portugal}} || [[Cristiano Ronaldo]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- | 2015 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2016 |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Cristiano Ronaldo]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2017 |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Cristiano Ronaldo]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2018 |🇭🇷[[Horvaatia]] |[[Luka Modrić]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2019 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2021 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2022 |🇫🇷[[Prantsusmaa]] |[[Karim Benzema]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2023 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |🇺🇸[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |- |2024 |🇪🇸[[Hispaania]] |[[Rodrigo Hernández|Rodri]] |🏴󠁧󠁢󠁥󠁮󠁧󠁿[[Manchester City FC|Manchester City]] |- |2025 |🇫🇷[[Prantsusmaa]] |[[Ousmane Dembélé]] |🇫🇷[[Paris Saint-Germain]] |} ==Vaata ka== *[[FIFA aasta jalgpallur]] *[[FIFA Puskási auhind]] *[[Euroopa aasta jalgpallur]] *[[Euroopa Kuldsaabas]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Mall:FIFA aasta jalgpallur}} {{Mall:Ballon d'Ori võitjad}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalliauhinnad]] [[Kategooria:FIFA]] rcb8lv1fitmifmag0iydllk616o8ha2 7191033 7191031 2026-07-11T12:13:27Z ~2026-39273-65 233306 7191033 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on 2010–2015 välja antud auhinnast; praeguse France Footballi välja antava auhinna kohta vaata [[Ballon d'Or]]; endise FIFA auhinna kohta vaata [[FIFA aasta jalgpallur]] ja praeguse kohta vaata [[FIFA parim meesmängija]].}} [[Pilt:C. Ronaldo - Ballon d'Or 2014.jpg|pisi|[[Cristiano Ronaldo]] Kuldpalliga 2014]] '''FIFA Ballon d'Or''' oli aastatel 2010–2015 rahvusvahelise jalgpalliliidu [[FIFA]] väljaantav auhind, mille pälvis maailma parim [[jalgpallur|meesjalgpall]]ur.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.rsssf.com/miscellaneous/fifa-awards.html#player|Pealkiri=World Player of the Year - Winners|Väljaanne=RSSSF|Aeg=|Kasutatud=21. jaanuar 2017}}</ref><ref>https://www.cambridge.org/core/journals/perspectives-on-politics/article/abs/messi-ronaldo-and-the-politics-of-celebrity-elections-voting-for-the-best-soccer-player-in-the-world/36CB5CB44D4C06866305408163A49290</ref><ref>https://www.sportbible.com/football/ballon-dor-votes-lionel-messi-cristiano-ronaldo-665271-20230302</ref> Auhinna saaja valisid [[ajakirjanik|jalgpalliajakirjanik]]ud ning riikide jalgpallikoondiste [[jalgpallitreener|peatreener]]id ja [[kapten (jalgpall)|kapten]]id. Auhind loodi 2010. aastal, kui liideti [[FIFA aasta jalgpallur]]i ja [[Euroopa aasta jalgpallur]]i aunimetus. 2016. aastal taastati endine Euroopa aasta jalgpalluri auhind. == Võitjad == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvus !Mängija !Klubi |- | 2010 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2011 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2012 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- | 2013 | {{PisiLipp|Portugal}} || [[Cristiano Ronaldo]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- | 2014 | {{PisiLipp|Portugal}} || [[Cristiano Ronaldo]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- | 2015 | {{PisiLipp|Argentina}} || [[Lionel Messi]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2016 |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Cristiano Ronaldo]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2017 |{{PisiLipp|Portugal}} |[[Cristiano Ronaldo]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2018 |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia]] |[[Luka Modrić]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2019 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2021 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |- |2022 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] |[[Karim Benzema]] |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Madridi Real]] |- |2023 |{{PisiLipp|Argentina}} |[[Lionel Messi]] |{{Riigi ikoon|USA}}[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |- |2024 |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania]] |[[Rodrigo Hernández|Rodri]] |{{Riigi ikoon|Inglismaa}}[[Manchester City FC|Manchester City]] |- |2025 |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa]] |[[Ousmane Dembélé]] |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Paris Saint-Germain]] |} ==Vaata ka== *[[FIFA aasta jalgpallur]] *[[FIFA Puskási auhind]] *[[Euroopa aasta jalgpallur]] *[[Euroopa Kuldsaabas]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat}} {{Mall:FIFA aasta jalgpallur}} {{Mall:Ballon d'Ori võitjad}} {{Rahvusvaheline jalgpall}} [[Kategooria:Jalgpalliauhinnad]] [[Kategooria:FIFA]] rcowstu3tmr8adhw3d9r1lc6bxkl3ck 0 227020 7191411 7116076 2026-07-12T08:07:37Z ~2026-39531-22 233350 /* Tunnustus */ 7191411 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Juske | pilt = Juske, Jaak.20180901 125949.jpg | pildiallkiri = Jaak Juske (2018) | amet = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 13. juuni 2019 | ametiajalõpp = 31. märts 2023 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|12|12}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rahvaerakond]] (1997–1999) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (1999–) | abikaasa = | vanemad = [[Ants Juske]] ja Mare Väli | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] <br/> [[Tartu ülikool]] <br/> [[Tallinna ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Jaak Juske#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = | moodul = }} '''Jaak Juske''' (sündinud [[12. detsember|12. detsembril]] [[1976]] [[Tartu]]s) on eesti [[poliitik]], [[õpetaja]] ja [[publitsist]]. Ta oli [[XIV Riigikogu]] liige. Alates 1999. aastast on ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige. Jaak Juske on ka [[Tallinna linnavolikogu]] ja Põhja-Tallinna linnaosakogu (varasem halduskogu) liige.<ref name="OL_23092010" /> Ta on kirjutanud Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu ja Eesti ajaloost ning teinud rohkelt ajaloomatku. Alates 2013. aastast töötab Juske õpetajana [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]is. 2018. aastal sai Juske [[Muinsuskaitseamet|muinsuskaitseameti]] tunnustuse "Aasta päranditutvustaja". ==Haridus== *1984–1995 [[Tartu 15. Keskkool]] *1995–2005 usuteadus [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s ja [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] **1999–2000 praktika [[EELK Sangaste kogudus]]es **1999–2003 külalistudeng [[Tartu Ülikool]]is *2008–2009 ajalugu [[Tallinna Ülikool]]is *2021–2022 [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkursus Juske läbis 2019. aastal kõrgemad riigikaitse kursused. Aastast 2000 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. [[Pilt:Juske, Jaak.20180308 182216.jpg|pisi|Jaak Juske [[Kuido Merits]]a raamatu "Kas saab vaikust!? Minu aasta meesõpetajana" esitlusel [[Solarise keskus]]e Apollos<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik 8. märtsil 2018</small>]] Jaak Juskel on keskharidus.<ref>http://rk2015.vvk.ee/kandidaadid/1/31837/jaak-juske/</ref> ==Töökäik== * 1994 [[Postimees|Postimehe]] reporter * 1997–1998 Parempoolsete Erakonna ja Rahvaerakonna pressiesindaja * 1999 [[Mõõdukad|Mõõdukate]] valimiskampaania juht [[Elva]]s * 1999–2002 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] Rahvaerakonna Mõõdukad fraktsiooni nõunik * 2002–2003 [[Riigikogu]] Mõõdukate fraktsiooni nõunik * 2003–2004 [[NATO ühing]]u projektijuht * 2004–2005 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) [[pressiesindaja]] ja [[kampaaniajuht]] * 2005–2009 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni nõunik * 2009 SDE [[Tallinna]] valimiskampaania juht * 2004–2010 SDE Tallinna piirkonna esimees * 2009–2011 [[AS Tallinna Tööstuspargid]] [[nõukogu]] liige * november 2009 – oktoober 2013 [[Põhja-Tallinna halduskogu]] [[aseesimees]] ja ettevõtluskomisjoni esimees * november 2009 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] linnavarakomisjoni esimees * september 2010 – oktoober 2013 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] aseesimees, SDE fraktsiooni esimees * november 2013 – november 2017 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni ja keskkonnakomisjoni aseesimees * november 2009 – detsember 2020 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige * alates 2009 novembrist Põhja-Tallinna halduskogu (alates 2017 linnaosakogu) liige * alates 2013 augustist [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ning usundiloo õpetaja * alates 2017 märtsist usundilooõpetaja [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkoolis]] * juuni 2019 – märts 2022 [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|Riigikogu riigikaitsekomisjoni]] liige * alates 2020 [[Tallinna Rahvaülikool|Tallinna Rahvaülikooli]] lektor * juuni 2021 – mai 2025 [[Eesti Post|Eesti Posti]] emissioonikomisjoni liige * märts 2022 – märts 2023 [[Riigikogu kultuurikomisjon|Riigikogu kultuurikomisjoni]] liige * mai 2022 – aprill 2023 [[NATO]] parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni liige * juuli 2022 – märts 2023 Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimees * alates 2023 märtsist [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] SDE fraktsiooni liige * alates 2023 augustist Pelgulinna riigigümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse-, usundiloo- ja giidinduse õpetaja * detsember 2023 – detsember 2025 [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] nõukogu liige<ref>https://www.tallinn.ee/et/tallinna-linna-ariuhingud-ja-nende-juhtorganite-koosseisud</ref> * veebruar 2024 – november 2025 [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] rahanduskomisjoni esimees == Poliitiline tegevus == ===Erakondlik kuuluvus=== * 1997–1999 [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Erakond Parempoolsed]] (aastast 1998 [[Rahvaerakond]]) * alates 1999. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (aastani 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) ===Kandideerimine valitavatesse kogudesse=== Jaak Juske on kandideerinud [[Elva]] linna volikokku 1996. aastal (sai 25 häält) ja 1999. aastal (8 häält). [[Tallinn|Tallinna]] volikokku on ta kandideerinud järgmistel aastatel: 2002 (12 häält), 2005 (22 häält), 2009 (227 häält), 2013 (458 häält), 2017 (1271 häält), 2021 (712 häält) ja 2025 (1267 häält). Ta on olnud alates 2009. aastast Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna halduskogu/linnaosakogu liige. Jaak Juske on kandideerinud Riigikokku Mõõdukate nimekirjas [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 47 häält, ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]], kus sai 26 häält.<ref name="VVK" /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas ja sai 124 häält.<ref name="MeC9P" /> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 123 häält.<ref name="WBlkL" /> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 476 häält.<ref name="k1Vcc" /> 2019. aasta märtsivalimistel kogus Juske 672 häält ning sai pärast [[Sven Mikser|Sven Mikseri]] minekut [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]] sama aasta juunis Riigikogu liikmeks. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 814 häält ega osutunud valituks. ===Tegevus Tallinna Linnavolikogus=== Linnavolikogu liikmena on Juske pööranud tähelepanu eelkõige korruptsioonile linnasüsteemis, samuti lasteaedade rahastamise ja linna ajaloopärandi jäädvustamisega seotud küsimustele.{{lisa viide}} [[2009]]. aasta sügiseni oli Jaak Juske üks Tallinna opositsiooni juhte, kes kritiseeris teravalt tollast võimuparteid, [[Keskerakond]]a.<ref name="PM_22122006" /> Kahel korral kaebas linnavõim ja [[Keskerakond]] ta tehtud kriitika pärast kohtusse, Juske mõisteti aga mõlemal korral kohtus õigeks.<ref name="PM_19062009" /><ref name="OL_12052009" /> Jusket on süüdistatud, et pärast koalitsiooni moodustamist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna vahel Tallinnas 2009. aasta novembris, ei pööranud ta enam Keskerakonna juhtimisvigadele tähelepanu senise teravusega.<ref name="DELFI_31102009" /> [[9. september|9. septembril]] 2010 esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Tallinna piirkonna juhatus Jaak Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] aseesimehe kandidaadiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poolt sellelt ametikohalt tagasi kutsutud<ref name="56KKn" /> [[Katrin Saks]]a asemel.<ref name="MQXgC" /> [[23. september|23. septembril]] [[2010]] valiti Juske [[Tallinna Linnavolikogu]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks.<ref name="ohtuleht.ee" /> Pressiteates kinnitas Juske, et tema jaoks on jätkuvalt tähtis sotsiaaldemokraatlike väärtuste kaitsmine linnavolikogus. "Fraktsioon alustas mullu oma tööd ettepanekuga muuta volikogu töö avatumaks. Nii kaasati esimest korda volikogu komisjonide töösse aktiivsete kodanikeühenduste esindajad."<ref name="uudised.err.ee" /> Järgnenud volikogu istungil valiti ta ametist lahkunud [[Katrin Saks]]a asemel 41 poolt- ja 10 vastuhäälega<ref name="uudised.err.ee" /> Tallinna Linnavolikogu aseesimeheks.<ref name="tallinnapostimees.ee" /> Tema hüvitise suuruseks sellel ametikohal kinnitati 55 protsenti 23 870-kroonisest palgaastmest <ref name="agNKl" /> (eelkäijal 26 040 krooni<ref name="uudised.err.ee" />, seega vähenes hüvitis eelkäijaga võrreldes 8,3%)<ref name="tallinnapostimees.ee" /> kuus<ref name="P3cFw" />. Pärast ametisse valimist tõi Juske välja linna jaoks lähiaja kõige olulisemad ülesanded: "Täna on aga eriti oluline tagada hätta sattunud inimeste toimetulek, sest töötuid on Tallinnas jätkuvalt üle 20 000. Meie ettepanekul on linn juba rakendanud uusi abimeetmeid lastega perede aitamiseks. Lähikuudel asub linnavolikogu aga arutama uut sotsiaalset abipaketti."<ref name="ohtuleht.ee" /> [[Tallinna Linnavolikogu]] liikmena on Jaak Juske seisnud lasteaedade jätkusuutliku rahastamise eest.<ref name="DELFI_28092010" /> Ta tegi ettepaneku linnavolikogu revisjonikomisjonile uurida võimalikke korruptsioonijuhtumeid.<ref name="DELFI_15102010" /> Juske on pakkunud välja idee taastada Tallinna vanim supelrand [[Russalka (monument)|Russalka]] juures. Tema ettepanekul asutati 2012. aasta lõpus Tallinna kauaaegseima linnapea [[Anton Uesson|Anton Uessoni]] nimeline stipendium. Ka pakkus Juske välja idee anda mõnele tänavale või väljakule Tallinna esimese eestlasest linnapea auks [[Voldemar Lender|Lenderi]] nimi. Linnavalitsus on toetanud Juske plaani paigaldada mälestusmärk Voldemar ja Elfriede Lenderile. Juske on juhtinud linnavolikogus linnavarakomisjoni ja rahanduskomisjoni. ==Looming== ===Raamatud=== *"Viisaastak õpilasmalevas", kaasautor, 2008 * "Lood unustatud Tallinnast", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2012 * "Lood unustatud Tartust", [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn 2013 * "Lood unustatud Tallinnast II. Tööstused", Pegasus, Tallinn 2013 * "Imelik nõukaaeg. Isa põnevad jutud ajaloost", [[Randvelt Kirjastus|Randvelt]], Tallinn 2013 * "Tallinna märtsipommitamine 1944", Pegasus, Tallinn 2014 * "Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid. Isa põnevad unejutud ajaloost", Randvelt, Tallinn 2014 * "Lood unustatud Narvast", Pegasus, Tallinn 2014 * "Eesti kuningad, rüütlid ja printsessid", Randvelt, Tallinn 2014 * "Tallinna vanalinna kummitusmajad", Randvelt, Tallinn 2015 * "Lood unustatud Pärnust", Pegasus, Tallinn 2015 * "Salapärase Venemaa lugu", Randvelt, Tallinn 2015 * "Härjapea jõe saladus", [[Hea Lugu|Hea lugu]], Tallinn 2016 * "100 põnevat lugu Tallinnast", Pegasus, Tallinn 2016 * "Pelgulinna aja lugu", Randvelt, Tallinn 2016 * "Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist", Pegasus, Tallinn 2017 * "Islami põnev lugu", Randvelt, Tallinn 2017 * "Kalamaja aja lood", Randvelt, Tallinn 2017 * "Kelmiküla aja lood", Randvelt, Tallinn 2018 * "Eesti kummituslossid", Randvelt, Tallinn 2018 * "Tallinn – erilised hetked", tekstide autor, Tallinn 2019 * "Põnevad lood vanast Tallinnast", Randvelt, Tallinn 2019 * "Kassisaba aja lood", Randvelt, Tallinn 2019 * "Tallinna olulised hävinud ehitised", Hea Lugu, Tallinn 2020 * "800 aastat lugusid Tallinnast", Pegasus, Tallinn 2020 * "Ukraina – palju kannatanud vapper maa", Randvelt, Tallinn 2022 * "Vana Tallinna põnevad lood", Pegasus, Tallinn 2022 * "Tartu olulised hävinud ehitised", Hea Lugu, Tallinn 2022 * "Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood", Pegasus, Tallinn 2023 * "Tallinna vanalinna 50 põnevat detaili", Pegasus, Tallinn 2023 * "Tartu saladuste mägi. Toomemäe põnevad lood", Pegasus, Tallinn 2024 * "Eesti salapärased kummituslossid", Pegasus, Tallinn 2024 * "Eesti põnevad legendid ja pärimused", Pegasus, Tallinn 2025 * "Kroonitud pead Eestit külastamas", Hea Lugu, Tallinn 2026 Juske on olnud ka mitme ajalooteemalise raamatu toimetajaks. ===Filmid=== Jaak Juske on osalenud ajalookonsultandina järgmistes filmiprojektides: * [[O2 (film)|O2]], 2020 *[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]], 2021 *[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]], 2023 * "Omariikluse katkematu punane lõng: Välis-Eesti kirjanik Enn Nõu meenutab riigivanem August Reid", jutustaja roll ===Näitused=== *[[1994]] [[Tartu Linnamuuseum|Tartu Linnamuuseumis]] näitus [[1944]]. aasta lahingutest Tartus *[[1995]] [[Tartumaa Muuseum]]is näitus [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] sündmustest [[Elva]]s *[[2019]] fotonäitus Vabaduse väljakul "Laulupeo teekond läbi aja" *[[2021]] Kalamaja muuseumi ekspositsiooni ajalookuraator *[[2023]] näitus Kalamaja tööstusajaloost *[[2023]] näitus Telliskivi tänava ajaloost *[[2025]] näitus "Elektrikappide uus elu" ===Ooperilibreto ja lavastus=== * 2000. aastal etendus Tallinnas [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Pühavaimu kirikus]] Juske kirjutatud ja lavastatud etendus ristikiriku teisest aastatuhandest *6. novembril 2016 etendus [[Alexela kontserdimaja|Nordea kontserdimajas]] Juske kirjutatud libreto järgi lavastatud rokkooper "Gustav Adolfi kooli saladus" ===Artiklid ja raadiosaated=== Alates 1993. aastast on Jaak Juske avaldanud ajakirjanduses sadu artikleid, andnud intervjuusid ning esinenud raadiosaadetes. *[[1994]]. aastal ilmus Jaak Juskelt [[Tartu Postimees|Tartu Postimehes]] artiklite sari [[Tartu]] linna ajaloost *Aastatel 2000–2020 esines Jaak Juske regulaarselt [[Raadio 7]] kultuuriajaloo saates [["Roosiaed"]]<ref name="yQXbs" /> *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14734520 Jaak Juske: Rikas riik, veel rikkam poliitik], delfi.ee, 9. jaanuar 2007 *[https://www.delfi.ee/artikkel/35327335 Jaak Juske: Maksude ülelaekumine ei klapi heitunute arvuga], Delfi, 22. november 2010 *[https://www.delfi.ee/artikkel/34206309 Jaak Juske: Streikimine on su põhiseaduslik õigus], DELFI, 25. oktoober 2010 * Alates 2013. aastast on Juske toimetanud Pelgulinna asumilehte *2016–2018 ilmus Jaak Juskelt Delfis artiklite sari Eesti unustatud hoonetest ja paikadest *2020–2023 ilmus Juskelt ajakirjas Eesti Ajalugu vähetuntud Eesti olulisi hooneid tutvustav artiklite sari *[https://kultuur.err.ee/1609822941/ Minu elu muutnud raamat: Wikmani poisid], ERR, 27. oktoober 2025 ==Ühiskondlik tegevus== *Eesti Üliõpilaste Selts *2003. aastast [[Tallinna õpilasmalev]]as komandör *[[Telliskivi Selts]] *[[Pelgulinna Selts]] *[[Kaitseliit]] * Riigivanem August Rei Sihtasutus ==Tunnustus== *2013 Jaak Juske raamat „Lood unustatud Tartust” valiti Tartu aasta teoks *2018 [[Muinsuskaitseamet]]i tunnustus "Pärandi tutvustaja" *2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent *2023 Rahva Raamatu Aasta lasteraamatu autor *2025 [[Harjumaa teenetemärk]] *2025 Tallinna aasta linnakodaniku nominent ==Isiklikku== Tema isa oli [[kunstiteadlane]] [[Ants Juske]] ja ta ema on [[psühholoog]] Mare Väli.<ref name="lab6D" /> Jaak Juske on abielus [[Kristi Juske]]ga. Neil on neli last: Josef ([[2000]]), Brita ([[2004]]), Emma ([[2007]]) ja Mirtel ([[2015]]). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OL_23092010">[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske] – Õhtuleht, 23. september 2010.</ref> <ref name="yQXbs">http://www.raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/</ref> <ref name="VVK">[http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing?id=10577&otsi_ajaloost=Jaak+Juske Vabariigi Valimiskomisjon]</ref> <ref name="MeC9P">http://www.vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1010000.html</ref> <ref name="WBlkL">http://rk2011.vvk.ee/election_result_di_5376.html</ref> <ref name="k1Vcc">http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html</ref> <ref name="6HtnN">http://www.vvk.ee/varasemad/kov09/detailed_0784_7.html</ref> <ref name="PM_22122006">[http://www.postimees.ee/221206/esileht/arvamus/235678.php Jaak Juske: Propaganda rahva raha eest]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – Postimees, 22. detsember 2006.</ref> <ref name="PM_19062009">[https://web.archive.org/web/20090621061441/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=133721 Kohus ei rahuldanud Keskerakonna kaebust Juske vastu] – Postimees, 19. juuni 2009.</ref> <ref name="OL_12052009">[https://www.ohtuleht.ee/328708 Volikogu kaotas vaidluse Juskega] – Õhtuleht, 12. mai 2009.</ref> <ref name="DELFI_31102009">[https://web.archive.org/web/20100101210919/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/rain-kooli-kuidas-sotsialist-jaagust-puudlike-sai.d?id=26604079 Rain Kooli: Kuidas sotsialist Jaagust puudlike sai] – Delfi, 31. oktoober 2010.</ref> <ref name="56KKn">[http://uudised.err.ee/index.php?06214373 Saksa asemel saab volikogu aseesimeheks Juske], err.ee, 9. september 2010</ref> <ref name="MQXgC">[http://www.epl.ee/artikkel/583270 Tallinna volikogu aseesimehe kandidaadiks esitati Jaak Juske], epl.ee, 9. september 2010</ref> <ref name="ohtuleht.ee">[https://www.ohtuleht.ee/395579 Tallinna volikogu sotsiaaldemokraate juhib Jaak Juske], ohtuleht.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="uudised.err.ee">[http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="tallinnapostimees.ee">[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=317189 Jaak Juske sai volikogu aseesimeheks]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, tallinnapostimees.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="agNKl">[http://www.ap3.ee/?PublicationId=be286c00-91a3-4e56-966a-26e7137353ee Tallinna volikogu aseesimeheks sai Jaak Juske ]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ap3.ee, 23. september 2010</ref> <ref name="P3cFw">Kuni 1. veebruarini 2010 oli see 3000 krooni kuus. ([http://uudised.err.ee/index.php?06215635 Tallinna volikogu aseesimeheks valiti Jaak Juske], err.ee, 23. september 2010)</ref> <ref name="DELFI_28092010">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-sotsid-ei-lase-lasteaedadelt-raha-votta.d?id=33440169 Sotsid ei lase lasteaedadelt raha ära võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 28. september 2009.</ref> <ref name="DELFI_15102010">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/juske-tahab-keski-kinnisvaratehingud-luubi-alla-votta.d?id=33926259 Juske tahab Keski kinnisvaratehingud luubi alla võtta]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} – DELFI, 15. oktoober 2010.</ref> <ref name="lab6D">[http://jaakjuske.blogspot.com/2007/08/ks-juske-vhem.html Üks Juske vähem: Jaak Juske blogi]</ref> }} ==Välislingid== *[http://jaakjuske.blogspot.com Jaak Juske blogi] *[http://www.facebook.com/people/Jaak-Juske/100000214436981 Jaak Juske Facebookis] *[http://www.ohtuleht.ee/760714/ajaloolane-jaak-juske-tallinna-tegelik-turismimagnet-on-puitasumid] {{JÄRJESTA:Juske, Jaak}} [[Kategooria:Eesti ajalooõpetajad]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Eesti giidid]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] tnzuc5ta8m4w30unbxwwe1i1kfenp25 0 227932 7191383 7176999 2026-07-12T07:23:54Z Kuriuss 38125 7191383 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jaapani vasaabia | pilt = Jaapani vasaabia1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Jaapani vasaabia ''Eutrema japonicum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Vasaabia]] ''Eutrema'' | liik = '''Jaapani vasaabia''' | binaarne = ''Eutrema japonicum'' | binaarse_autor = (Miq.) Matsum. | levikukaart = | sünonüümid = *''Cochlearia wasabi'' Siebold *''Eutrema wasabi'' Maxim. *''Lunaria japonica'' Miq. *''Wasabia wasabi'' (Maxim.) Makino }} '''Jaapani vasaabia''' (''Eutrema japonicum'', ka ''Wasabia japonica'') on [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonda [[vasaabia]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]], mida kasvatatakse [[köögivili|köögiviljana]]. [[Suur mungalill|Suurt mungalill]]e meenutava taime lihavad lehed sarnanevad [[kapsas|kapsalehtedega]]<ref name="Raal" />. Jaapani vasaabia on haruldane taim.{{lisa viide}} Taime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad [[Nara prefektuur|Nara prefektuurist]].<ref name="Lf5pe" /> == Botaaniline iseloomustus == [[Pilt:Wasabi, Iwasaki Kanen 1828.jpg|vasakul|pisi|Jaapani vasaabia]] Jaapani vasaabia kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja on meeldiva lõhnaga taim. Lehed on ümara või südaja kujuga.<ref name=":2" /> Õied on valget värvi ja söödavad. Taim õitseb kevadel.<ref name="JVqWU" /> == Kasvukohad == Jaapani vasaabia kasvab looduslikult Põhja-Jaapanis, [[Hiina]]s, [[Taiwan]]is, [[Korea]]s ja [[Uus-Meremaa]]l mägijõgede voolusängides. Traditsiooniliseks kasvukohaks on külma voolava veega allikate kallastel puude all.<ref name=":1" /> Taim eelistab niiskeid kasvukohti ja võib kasvada ka madalas vees. Jaapani vasaabia on kasvukoha suhtes ülinõudlik. [[Pilt:Wasabi Field in Hikimi, Shimane, Japan in Summer.jpg|vasakul|pisi|365x365px|Vasaabia looduses]] === Kultiveerimine === Jaapani vasaabia kultiveerimine on keerukas. Taim vajab sobiva temperatuuriga voolava veekogu olemasolu. Sobiv temperatuur kasvamise ajal on 10–15 kraadi, veekogu temperatuur peaks jääma 10–13 kraadi vahele, sest kõrgematel temperatuuridel taim ei kasva ja hakkavad levima taimehaigused. Vajab 50–80% varjulist keskkonda, kergelt aluselist orgaanilist pinnast. Kõige paremini kasvab jahedas madalas voolavas vees. Jahe, allikatoiteline lubjakivisetteline oja metsa all on parim keskkond taime kasvuks. Paremaks kasvuks lisatakse lämmastikurikast väetist.<ref name=":3" /> ==Kasutamine toiduainena== Toiduks kasutatakse hoolikalt riivitud taime juurikat, millest valmistatakse maitselt [[mädarõigas]]t meenutavat [[vasabi]]t. Serveeritakse tavaliselt kalaroogadega. [[Jaapani köök|Jaapani köögis]] kuulub vasabipasta lahutamatu osana [[suši]] ja ''[[sashimi]]'' juurde. Kõrgklassi restoranides valmistatakse vasabipasta vahetult enne serveerimist, sest ta kaotab juba 15 minuti jooksul osa oma maitsest taimes sisalduvate lenduvate komponentide tõttu. Taime hoolikas peenestamine toob maitse paremini esile. Maitse stabiliseerimiseks kasutatakse happelisi toiduaineid, näiteks [[Äädikas|äädikat]] või sidrunimahla. Kuna Jaapani vasaabia kultiveerimine on keeruline, kasutatakse sageli vasabipasta valmistamisel Jaapani vasaabia asendajatena sinepit, mädarõigast, tärklist ja rohelist toiduvärvi.<ref name=":0" /> Taime lehti kuivatatakse ja kasutatakse salatikastmete, juustu ja krõbedate küpsiste maitsestamiseks.<ref name=":1" /> Jaapani vasaabia soolases vees leotatud lehtedest, õitest, lehevartest ja lõigutud risoomist tehakse marineeritud salatit ''wasabi-zuke.''<ref name=":2" /> == Kasutamine meditsiinis == [[Pilt:Fresh wasabi rhizomes.jpg|pisi|324x324px|Vasaabia risoomid]] Teadlastele pakuvad huvi Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid. 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaati peetakse allergia, astma, vähi, põletiku ja neurogeneratiivsete haiguste sümpotmite leevendajaks.<ref name=":0" /> National Cancer Institute ja American Cancer Society on teinud ulatuslikke uuringuid ristõieliste mõjust vähi ennetamisel. Nad soovitavad süüa mitu korda nädalas mõnda taime ristõieliste perekonnast, et vähendada vähki haigestumise riski. See eemaldab kehast liigset [[Östrogeenid|östrogeeni]], mis põhjustab hormoonsõltuvaid vähitüüpe nagu rinnavähk ja eesnäärmevähk.<ref name=":1" /> Vähki ennetavate omadustega kemikaalid on isotiotsüanaadid ja sinigriin.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid pärsivad [[Vereliistak|trombotsüütide]] [[agregatsioon]]i veres.<ref name="Tm4Bk" /> Mõjub verd vedeldavana, takistab kasvajarakkude arengut ning hävitab organismis mikroobe. Vürtsidele omaselt ergutab seedimist ja suurendab söögiisu.<ref name=":2" /> Vasaabia tarbimine aitab ennetada hambakaariese teket. Vasaabias sisalduvatel isotiotsüanaatidel on antibakteriaalne toime, mis avaldab mõju kaariest tekitavale ''Streptococcus mutans''<nowiki/>'i bakterile.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabia on parasiitidevastase toimega, mistõttu on põhjendatud selle tarbimine koos toore liha ja kala toitudega. Samuti aitab vasabi tarbimine vähendada nohu korral lima eritust ja nina kõrvalkoobaste ummistust. Sellise omaduse annavad taimele allüül-isotiotsüanaadid.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduv apigeniin suudab surmata organismis olevaid leukeemiarakke.<ref name="UBNkp" /> 2011. aastal avaldati Jaapanis artikkel 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaadi positiivsest mõjust teist tüüpi diabeedi ravis.<ref name="WogqW" /> === Kasutamine rahvameditsiinis === Jaapani traditsiooniline meditsiin kasutab vasabipulbrit [[infarkt]]i ja [[insult]]i ennetava ja kasvajarakkude arengut pärssiva ravimina. Varasemal ajal kasutati ka vastumürgina kalamürgistusele. == Keemiline koostis == Jaapani vasaabia sisaldab arvestatavat kogust C-vitamiini, kaaliumit ja kaltsiumit. Kuna Jaapani vasaabiast tehtud toiduaineid kasutatakse väga väikeses koguses, ei loeta Jaapani vasaabiat oluliseks vitamiinide allikaks.<ref name=":0" /> Sisaldab eeterlikku õli. Lehtedes on sahhariide (22%), proteiine (6%) ja lipiide (0,2%).<ref name=":2" /> Põhilised kemikaalid, mis annavad vasabile maitse ja teravuse, vabanevad pärast taime leotamist. Sellega lõhutakse taime rakusein, vabaneb ensüüm mürosinaas, mis hüdrolüüsib glükosinolaate. Selle reaktsiooni tagajärjel tekib isotiotsüanaate (6-, 7- ja 8-metüültioheksenüül isotiotsüanaate) ja allüül-isotiotsüanaate, mis annavad vasabile vürtsika maitse.<ref name=":0" /> Allüül-isotiotsüanaatidel on antimutageensed omadused. Isotiotsüanaatidel on antiseptiline ja bakteritsiidne toime.<ref name=":3" /> Mürosinaasireaktsiooni kõrvalsaadus on glükoos, mis annab vasabile kergelt magusa maitse.<ref name=":0" /> Sisaldab ka antimutageensete omadustega 4-pentenüül-isotiotsüanaate.<ref name=":3" /> == Droog == Droogina kasutatakse taime juurt, juurikat ja lehti.<ref name=":2" /> == Ohud tarvitamisel == Suurtes kogustes vasabi tarvitamine ärritab seedeelundeid, inimese jume muutub kahvatuks, võib esile kutsuda segasust, ohtrat higistamist ja isegi minestamist. See võib olla väga ohtlik nõrgenenud südame- ja ajuveresoontega inimestele.<ref name=":3" /> Samuti peavad vasabi tarvitamisel ettevaatlikud olema inimesed, kellel on söögitoru reflukshaigus, neeruhaigusi, seedetrakti haigusi või kes kasutavad hormoonravipreparaate.<ref name="LtF9Q" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Raal">Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005</ref> <ref name=":2">Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2010. lk 965.</ref> <ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160729192520/http://agsyst.wsu.edu/wasabi.html] Carol Miles, Ph.D., Tamera Flores, and Gayle Alleman, M.S. R.D. 1999. Wasabi brochure. Mount Vernon Northwestern Washington Research and Extension Center. Vegetable Research and Extension. Washington State University, USA.</ref> <ref name=":0">[http://cen.acs.org/articles/88/i12/Wasabi.html] Chemical and Engineering News. "Wasabi. In condiments, horseradish stands in for the real thing"</ref> <ref name=":3">Duke, James A. ''CRC Handbook of Medicinal spices,'' 2003. Florida: CRC Press, USA. lk 309–310.</ref> <ref name="Lf5pe">[https://web.archive.org/web/20010418182941/http://www.kinjirushi.co.jp/himitu/rekishi.html] ''わさびの歴史''. Kinjirushi. 2001. Vaadatud 21.12.2015.</ref> <ref name="JVqWU">[https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html] "What is wasabi?" https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html. 27.04.2016</ref> <ref name="Tm4Bk">[https://books.google.ee/books?id=j6y1BAAAQBAJ&pg=PT1729&lpg=PT1729&dq=wasabi+fruit+crop&source=bl&ots=Yw4EWlxjlK&sig=pkntqBQP9mMkcXkcsX3_ttonCVk&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj78bPrk67MAhWBHxQKHXxRDX84ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=wasabi%20fruit%20crop&f=false] Thompson, Anthony Keith Thompson. ''Fruit and Vegetables: Harvesting, Handling and Storage, 2 Volume Set'', 2014. Oxford: Blackwell Publishing Ldt, Suurbritannia.</ref> <ref name="UBNkp">[https://web.archive.org/web/20160514052246/http://www.herbcyclopedia.com/item/health-benefits-of-wasabi-2] ''Health benefits of wasabi.'' http://www.herbcyclopedia.com/ 28.04.2016</ref> <ref name="WogqW">[https://web.archive.org/web/20160509060138/https://wasabi.org/wasabia-japonica-and-type-2-diabetes] Jun YOSHIDA, Satomi NOMURA, Naoyuki NISHIZAWA, Yoshiaki ITO and Ken-ichi KIMURA, “Glycogen Synthase Kinase-3β Inhibition of 6-(Methylsulfinyl)hexyl Isothiocyanate Derived from Wasabi (''Wasabia japonica'' Matsum)”, ''Biosci. Biotechnol. Biochem.'', Vol. 75, 136–139 (2011) (online publication).</ref> <ref name="LtF9Q">[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-3435100819.html] ''Encyclopedia.com.'' 28 Apr. 2016</ref> }} == Välislingid == *[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/29742525 Maailma kõige kallim köögivili] *[http://www.realwasabi.com/cultivation/index.asp Real Wasabi] [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] lsfb5e17bw8pkuciegy4fsfyawfhgwq 0 228310 7191201 6303520 2026-07-11T21:31:39Z ~2026-33657-65 231127 7191201 wikitext text/x-wiki '''Rein Undusk''' (sündinud [[22. juuli]]l [[1968]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjandusteadlane. Ta lõpetas [[1986]]. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]i ning [[1996]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia eriala [[kirjandusteadus]]e eriharu. Ta on [[Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]]e teadur. ==Teoseid== *2001 "Topos: Kohakujutelm müüdist mõisteni." [[Oxymora]] 4. Tallinn *2022 "The Rhetoric of Culture: The Case of Infinity." [[Oxymora]] 7. Tallinn ==Isiklikku== Tema vend on kirjandusteadlane [[Jaan Undusk]]. Nende lell [[Johannes Undusk]] (1918–1979) oli Tallinna TSN TK esimees, lellepoeg [[Feliks Undusk]] on teleajakirjanik ja poliitik. ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Undusk, Rein}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] hu3fcra7hp9xk6wz5dyni1zi6yt8ubx 0 229074 7191413 6846548 2026-07-12T08:10:41Z Kuriuss 38125 7191413 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2010}} [[Fail:Anilocra gigantea on Pristipomoides filamentosus.tif|pisi|''Anilocra gigantea'' parasiit lõpustel]] '''Kalaparasiidid''' ehk '''kalanugilised''' on [[kalad]]e kehas, kehapinnal, lõpustel või silmades elavad [[üherakuline organism|üherakulised]] või [[hulkrakne organism|hulkraksed]] [[parasiidid]], kes toituvad kala [[kude]]dest.<ref name="EE" /> Valdav osa kalaparasiite on üherakulised [[protistid]]. Parasiite on kolme peamist tüüpi: ''Clonorchis sinensis'' (trematood/lest), ''Anisakis'' (nematood/ümaruss) ja ''[[Diphyllobothrium latum|Diphyllobothrium]]'' (tsestood/paeluss). Parasiidid võivad olla sisemised ([[endoparasiidid]]) või välised ([[ektoparasiidid]]). Kalade kaitsemehhanismid haiguste vastu on spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid hõlmavad nahka ja [[Soomused|soomuseid]], samuti eritatavat limakihti, mis püüab [[Mikroorganismid|mikroorganisme]] kinni ja pärsib nende kasvu. Kui [[Patogeen|patogeenid]] rikuvad neid kaitsemehhanisme, võivad kaladel tekkida põletikulised reaktsioonid, mis suurendavad verevoolu nakatunud piirkondadesse ja toovad kohale valgeid vereliblesid, mis üritavad patogeene hävitada. Spetsiifilised kaitsemehhanismid mida nimetatakse ka adaptiivsek immuunvastuseks on teatud reaktsioonid patogeenidele, mille kala organism ära tunneb.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Helfman G., Collette B., & Facey D |eesnimi= |pealkiri=The Diversity of Fishes |kirjastus=Blackwell Publishing |aasta=1997 |isbn=0-86542-256-7 |leheküljed=95-96 |keel=Inglise}}</ref> == Parasiidid == Parasiidid kalades on tavaline looduslik nähtus. Parasiidid võivad anda teavet peremeespopulatsiooni [[ökoloogia]] kohta. Näiteks kalandusbioloogias saab parasiitide kooslusi kasutada, et eristada sama kalaliigi erinevaid populatsioone, mis ühes piirkonnas elavad. Tavaliselt peavad parasiidid (ja [[Patogeen|patogeenid]]) vältima oma peremeeste tapmist, kuna väljasurnud peremehed võivad tähendada väljasurnud parasiite.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mattingly |eesnimi=Hayden T. |perekonnanimi2=Moyle |eesnimi2=P. B. |perekonnanimi3=Cech |eesnimi3=J. J. |perekonnanimi4=Bond |eesnimi4=C. E. |kuupäev=1996-12-27 |pealkiri=Fishes: An Introduction to Ichthyology |url=http://dx.doi.org/10.2307/1447679 |ajakiri=Copeia |aastakäik=1996 |üksiknumber=4 |leheküljed=1050 |doi=10.2307/1447679 |issn=0045-8511}}</ref> Kuid mitte kõik parasiidid ei taha oma peremehi elus hoida ja on ka mitmeastmelise elutsükliga parasiite, kes näevad oma peremehe tapmisega vaeva. Näiteks teatud paelussid panevad mõne kala käituma nii, et röövlind võib ta kinni püüda. [[Röövlind]] on parasiidi järgmiseks peremeheks tema elutsükli järgmises etapis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Milinski |eesnimi=Manfred |kuupäev=1985 |pealkiri=Risk of Predation of Parasitized Sticklebacks (Gasterosteus Aculeatus L.) Under Competition for Food |url=https://brill.com/view/journals/beh/93/1-4/article-p203_22.xml |ajakiri=Behaviour |aastakäik=93 |üksiknumber=1-4 |leheküljed=203–216 |doi=10.1163/156853986X00883 |issn=0005-7959}}</ref> Täpsemalt, [[Paelussid|paeluss]] ''Schistocephalus solidus'' muudab nakatunud ogalikud valgeks ja muudab need seejärel hõljuvaks, nii et nad siplevad veepinnal, muutudes mööduvale linnule kergesti nähtavaks ja kergesti tabatavaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lobue |eesnimi=C. P. |perekonnanimi2=Bell |eesnimi2=M. A. |kuupäev=Oktoober 1993 |pealkiri=Phenotypic manipulation by the cestode parasite Schistocephalus solidus of its intermediate host, Gasterosteus aculeatus, the threespine stickleback |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19425968 |ajakiri=The American Naturalist |aastakäik=142 |üksiknumber=4 |leheküljed=725–735 |doi=10.1086/285568 |issn=0003-0147 |pmid=19425968}}</ref>[[Fail:Cymothoa exigua parassita Lithognathus mormyrus.JPG|pisi|Keelehammustaja parasiit (''Cymothoa exigua'') asendamas kala keelt]] [[Lõpused|Kalalõpused]] on paljude välisparasiitide eelistatud elupaik, kes kinnituvad lõpuse külge, kuid elavad sellest väljaspool. Kõige levinumad on ektoparasiitsed rühmad nagu [[lameussid]] ja parasiitjalgsed.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=TINSLEY |eesnimi=RICHARD |kuupäev=Jaanuar 2006 |pealkiri=<i>Leeches, Lice and Lampreys. A Natural History of Skin and Gill Parasites of Fishes</i>. By G. C. Kearn, pp. 446. Springer, The Netherlands, 2005. ISBN 1 4020 2925 X. £63.00 (90.00). |url=http://dx.doi.org/10.1017/s0031182005239677 |ajakiri=Parasitology |aastakäik=132 |üksiknumber=1 |leheküljed=154–155 |doi=10.1017/s0031182005239677 |issn=0031-1820}}</ref> Teised lõpuste välisparasiidid on [[kaanid]] ja merevees võrdjalgsete [[Koorikloom|koorikloomade]] vastsed, kes toituvad verest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grutter |eesnimi=As |kuupäev=1994 |pealkiri=Spatial and temporal variations of the ectoparasites of seven reef fish species from Lizard Island and Heron Island, Australia |url=http://www.int-res.com/articles/meps/115/m115p021.pdf |ajakiri=Marine Ecology Progress Series |keel=en |aastakäik=115 |leheküljed=21–30 |doi=10.3354/meps115021 |issn=0171-8630}}</ref> Võrdjalgsete koorikloomade sugukonna vastsed ja täiskasvanud, keda nimetatakse keelehammustajateks, kellel on läbistavad ja imevad suuosad ning küünistega jäsemed, mis on kohastunud peremeeste külge klammerduma.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ruppert |eesnimi=Edward E. |url=https://www.worldcat.org/oclc/970002268 |pealkiri=Invertebrate zoology : a functional evolutionary approach |kuupäev=2004 |teised=Robert D. Barnes, Richard S. Fox |isbn=978-81-315-0104-7 |trükk=Seventh edition |koht=Delhi, India |oclc=970002268}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aguilar-Perera |eesnimi=Alfonso |kuupäev=2021-08-04 |pealkiri=Checklist of Parasitic Isopods (Crustacea: Isopoda) Infesting Marine Decapod and Fishes Off Mexico’s Coasts |url=http://dx.doi.org/10.1007/s41208-021-00336-x |ajakiri=Thalassas: An International Journal of Marine Sciences |aastakäik=38 |üksiknumber=1 |leheküljed=113–121 |doi=10.1007/s41208-021-00336-x |issn=0212-5919}}</ref> See põhjustab kala keele lihasmassi vähenemist ja parasiit hakkab ise keele asemel elutsema. Arvatakse et see olevat esimene juhtum, kus on avastatud parasiit, mis funktsionaalselt asendab loomadel peremeesstruktuuri.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Brusca |eesnimi=Richard C. |perekonnanimi2=Gilligan |eesnimi2=Matthew R. |kuupäev=1983-08-16 |pealkiri=Tongue Replacement in a Marine Fish (Lutjanus guttatus) by a Parasitic Isopod (Crustacea: Isopoda) |url=https://www.jstor.org/stable/1444352?origin=crossref |ajakiri=Copeia |aastakäik=1983 |üksiknumber=3 |leheküljed=813 |doi=10.2307/1444352}}</ref> Endoparasiidid võivad elutseda kalade ujupõies, näiteks Eesti vetes võib ujupõies parasiteerivaid ümarusse leida angerjal ja meritindil.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kangur |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Kangur |eesnimi2=P. |perekonnanimi3=Kangur |eesnimi3=K. |perekonnanimi4=Järvalt |eesnimi4=A. |perekonnanimi5=Haldna |eesnimi5=M. |kuupäev=2010-08-16 |pealkiri=Anguillicoloides crassus infection of European eel, Anguilla anguilla (L.), in inland waters of Estonia: history of introduction, prevalence and intensity: Anguillicoloides crassus infection of European eel, Anguilla anguilla (L.) |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1439-0426.2010.01497.x |ajakiri=Journal of Applied Ichthyology |keel=en |aastakäik=26 |leheküljed=74–80 |doi=10.1111/j.1439-0426.2010.01497.x}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Merilo, Z. |kuupäev=2004 |pealkiri=Tindist ja ussidest tema ujupõies |url=http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,39,871 |ajakiri=Kalastaja |üksiknumber=39 |vaadatud=2023-01-13 |arhiivimisaeg=2022-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221207230959/http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,39,871 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kuigi parasiite peetakse üldiselt kahjulikeks, ei ole kõigi parasiitide hävitamine tingimata kasulik. Parasiidid moodustavad sama palju või rohkem kui poole elu mitmekesisusest, neil on oluline ökoloogiline roll (saagi nõrgendamine), millega ökosüsteemidel kohanemine võtab aega ja ilma parasiitideta võivad organismid lõpuks kalduda mittesugulisele paljunemisele, mis vähendab seksuaalselt kahekujuliste tunnuste mitmekesisust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Holt |eesnimi=Robert D. |kuupäev=2010-05-06 |pealkiri=IJEE Soapbox: World free of parasites and vectors: Would it be heaven, or would it be hell? |url=https://brill.com/view/journals/ijee/56/3-4/article-p239_2.xml |ajakiri=Israel Journal of Ecology and Evolution |aastakäik=56 |üksiknumber=3-4 |leheküljed=239–250 |doi=10.1560/IJEE.56.3-4.239 |issn=1565-9801}}</ref> Parasiidid annavad võimaluse geneetilise materjali ülekandmiseks liikide vahel. Harvadel, kuid olulistel juhtudel võib see hõlbustada evolutsioonilisi muutusi, mida muidu ei toimuks või mis muidu võtaksid veelgi kauem aega. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Combes |eesnimi=Claude |url=http://dx.doi.org/10.7208/chicago/9780226778723.001.0001 |pealkiri=The Art of Being a Parasite |perekonnanimi2=Simberloff |eesnimi2=Daniel |kuupäev=2005 |kirjastus=University of Chicago Press |isbn=978-0-226-11438-5}}</ref> Parasiidid mõjutavad kalade tervist läbi mehaaniliste, füüsiliste ja [[Reproduktiivne|reproduktiivsete]] kahjude. Need muutused võivad vähendada kasvu, viljakust ja ellujäämist, muuta käitumist ja [[Seksuaalomadused|seksuaalomadusi]] ja tulemuseks on palju muid [[kohanemishäired]] haigestunud peremehes. == Toore kala söömine == Küpsetatud kala korral pole parasiidid suureks terviseprobleemiks, aga murettekitavad on need siis, kui süüakse toorest kala, nagu [[Sashimi|''sashimi''<nowiki/>'t]], [[suši]]t, [[ceviche|''ceviche''<nowiki/>'t]] ja [[graavilõhe]]t. Parasiitide hävitamiseks tuleks toores kala külmutada sisetemperatuurini –20 °C vähemalt seitsmeks päevaks. Kodused sügavkülmikud ei pruugi parasiitide hävitamiseks piisavalt külmad olla.<ref>''Parasites in Marine Fishes'' University of California Food Science & Technology Department Sea Grant Extension Program Archived 2011-09-27 at the Wayback Machine</ref><ref>Vaughn M. ''Sushi and Sashimi Safety''</ref> Mageveekaladest tulenevad parasiitnakkused on mõnes maailma piirkonnas, eriti Kagu-Aasias, tõsine probleem. Probleemiks võivad olla ka kalad, kes veedavad osa oma [[Elutsükkel|elutsüklist]] soolases vees nagu näiteks lõhe. 100% looduslike lõhede organismides võib olla [[Ümarussid|ümarusside]] vastseid, kes on võimelised inimesi nakatama, aga kasvandustes kasvatatud lõhedel ümarusside vastseid pole. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Deardorff |eesnimi=T. L. |perekonnanimi2=Kent |eesnimi2=M. L. |kuupäev=July 1989 |pealkiri=Prevalence of larval Anisakis simplex in pen-reared and wild-caught salmon (Salmonidae) from Puget Sound, Washington |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2761015/ |ajakiri=Journal of Wildlife Diseases |aastakäik=25 |üksiknumber=3 |leheküljed=416–419 |doi=10.7589/0090-3558-25.3.416 |issn=0090-3558 |pmid=2761015}}</ref> Kalapaelussi ''[[Diphyllobothrium latum]]''<nowiki/>'ga nakatumist täheldatakse riikides, kus inimesed söövad toorest või väheküpsetatud kala, näiteks mõnes Aasia, Ida-Euroopa, Skandinaavia, Aafrika ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika riigis.<ref>U.S. National Library of Medicine, Medline Plus, "Fish Tapeworm,"</ref> ''Anisakise''<nowiki/>'ga nakatumise oht on eriti suur kalade puhul, kes võivad elada jões, nagu näiteks lõhe ''[[Lõhelased|Salmonidae]]'' ja [[makrell]]. Selliseid parasiitnakkusi saab üldiselt vältida keetmise, grillimise, soolas või äädikas säilitamise või üleöö külmutamisega. Isegi jaapanlased ei söö kunagi toorest lõhet ega ikurat (lõhemarja) ja isegi kui need tunduvad toored, siis on need tegelikult üleöö külmutatud. == Vaata ka == *[[Kalade haigused]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">EE 4. köide, 1989.</ref>}} [[Kategooria:Ihtüoloogia]] [[en:Fish diseases and parasites#Parasites]] iaxtgxeyxa8qc4ftzj03z47178eberm 0 231420 7191364 6922180 2026-07-12T06:43:21Z ~2026-34651-55 231505 7191364 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Supelranna|avati=2023 (tänasel kujul)|number=35|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/35/a-b/21213-1/map|eelmine liin=34A|järgmine liin=36|järgmine=36 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34A (Tallinna bussiliin)|läbi=Kesklinn|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/35/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:white;background:#00c7b8;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 35 |- | colspan=2|{{teekaart}} |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Seli / Supelranna |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Supelranna / Seli |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Käigus alates''' | teadmata |- style="vertical-align:top;" | '''Tänasel kujul alates''' | 2023 |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Liini pikkus''' | 10 km |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Seli suunal 32, Pelguranna suunal 34 |- |} <noinclude> '''Tallinna bussiliin 35''' sõidab Tallinnas [[Seli asum]]i ja [[Pelguranna]] vahel. Liin on tähtis ühendus kesklinnaga [[Mahtra tänav|Mahtra]], [[Punane tänav|Punase]] ja [[Smuuli tee|Smuuli tänava]] elanike jaoks. Liin on käigus iga päev ja graafiku järgi on kõik väljumised kõikidel nädalapäevadel lõõtsbusside teenindada. Sõiduaeg Selist kesklinna on tipptunnil 28 minutit, kesklinnast Selisse 27 minutit. Väljumised 18-27 minuti tagant ==Peatused== {{col-begin}} {{col-2}} ;Seli > Pelguranna * Seli * Ümera * Raadikusilla * Raadiku * Mahtra * Osmussaare * Kuuli * Pikri * P. Pinna * J. Smuuli tee * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oruvärava * Oru * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * Hobujaama * Viru * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Ülase * Sõle * Ädala * Kolde puiestee * Nisu * Ehte * Kari * Randla * Pelguranna * Supelranna {{col-break}} ;Pelguranna > Seli * Supelranna * Vihuri * Puhangu * Ehte * Nisu * Kolde puiestee * Ädala * Ülase * Taksopark * Koidu * Vabaduse väljak * Estonia * Kivisilla * Raua * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Kuuli * Osmussaare * Mahtra * Raadiku * Ümera * Seli {{col-end}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-033.jpg|pisi|]] [[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Kalevipoja_bus_stop.JPG|pisi|]] ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] lcbaouhgjm4mamqbpv6alvs2h5e1969 0 235367 7191284 5366638 2026-07-12T02:50:07Z Sumo tomus 233342 7191284 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mohamed Abdelaziz, 2005.jpg|pisi|Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz (2005)]] '''Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz''' (araabia keeles: محمد عبد العزيز‎; [[17. august]] [[1947]]. või [[1948]] – 31. mai 2016) oli [[Polisario rinde]] [[peasekretär]] ja [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi]] [[president]] aastast [[1976]]. Ta kõneles kolme keelt: [[araabia keel|araabia]], [[hispaania keel|hispaania]] ja [[prantsuse keel]]t. {{JÄRJESTA:Abd al Aziz}} [[Kategooria:Lääne-Sahara inimesed]] [[Kategooria:Presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2016]] ciokgb1qy1tikisuse7kwz3080xlckk 1 236878 7191491 6910064 2026-07-12T09:52:50Z Velirand 67997 7191491 wikitext text/x-wiki Siia ei viita midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. jaanuar 2011, kell 20:33 (EET) Eestlastest on selle lõpetanud [[Clyde Kull]]. Kas veel keegi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. jaanuar 2011, kell 20:48 (EET) [[1954]]. aastal liideti instituudiga '''Moskva Ida Uuringute Instituut''' ning moodustati ida osakond. : Tundub, et see oli Orientalistika Instituut, võib-olla "Moskva" käis ees. "ida osakond" ei tundu korrektne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. veebruar 2011, kell 23:58 (EET) ---- Minu meelest peaks peakiri olema [[Venemaa Föderatsiooni Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut]]. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2017, kell 20:39 (EEST) ---- Kas oli vaja nüüd infokasti sellist infot lisada? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. juuni 2025, kell 16:58 (EEST) :Ei olnud, aga kui see juba kord on, siis võiks rektorist väikse artikli teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuni 2025, kell 18:27 (EEST) ---- Kuidas selle kõrgkooli vilistlaste kategooria teha? Kõrgkoolil on ju mitmeid nimesid olnud. Vene keeles on kategooria: Выпускники МГИМО. Võib-olla peaks sellest eeskuju võtma ja tegema kategooria MGIMO vilistlased? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 12:52 (EEST) jjv4srxqjy1li546r3acki6dme9az5r 0 243257 7191352 7184270 2026-07-12T06:33:01Z ~2026-34651-55 231505 7191352 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1961|number=17|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=16|järgmine liin=17A|järgmine=17A (Tallinna bussiliin)|eelmine=16 (Tallinna bussiliin)|läbi=|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City G n°1494.jpg|suleti=2023}} [[Fail:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|pisi|17. bussiliin Sõpruse puiesteel]] [[Pilt:481TAK.JPG|pisi|17.bussillin Hauka peatuses]] '''Tallinna bussiliin 17''' sõitis Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Alates esimesest augustist 2023 on marsruut 17 asendatud liiniga 67 Seli - Bussijaam - J.Sütiste. Liin oli tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin oli käigus iga päev ning sellel sõitsid peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama oli tipptunnil 36 minutit. Lepistiku Siili Linnu tee Tedre Koskla Taskopark Ülase Ristiku Tehnika Toompark Balti jaam Kalamaja Kungla Volta Erika Karjamaa Tööstuse Sitsi Kari Randla Supelranna Rannapargi Helme Koldepuistee[[ LÕPP PEATUS == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 31. jaanuar 2006 |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam | |- |2023 | - |Liin Liideti bussiliiniga 67 |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mrwypbbwgc8r4q6r0qx1999iwwzhht1 0 243296 7191243 6890177 2026-07-11T23:34:12Z Kuriuss 38125 7191243 wikitext text/x-wiki '''Christian Heinrich Friedrich Lenz''' (6./[[18. august]] [[1817]] [[Rõngu]] – 19./[[31. detsember]] [[1869]] [[Tartu]]) oli Eesti vaimulik. Ta õppis Tartus gümnaasiumis ja aastatel [[1837]]–[[1843]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Seejärel töötas ta [[Kuramaa]]l koduõpetajana. Ta oli [[1846]].aastal prooviaastal [[Rõngu Mihkli kogudus]]es [[Arnold Friedrich Christiani]] juures. Ordineeriti 6./[[18. aprill]]il [[1847]] õpetajaks. Lenz oli aastatel [[1847]]–[[1869]] (introdutseeriti 4./[[16. mai]]l [[1847]]) [[Saarde Katariina kogudus]]e õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel [[1858]]–[[1864]] [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] vaimulik koolirevident ja [[1864]]–[[1869]] [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] praost.<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref> == Isiklikku == Tema isa [[Alexander Magnus Karl Lenz]] oli [[Rõngu Mihkli kogudus]]e õpetaja, tema poeg [[Johannes Woldemar Lenz]] oli [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]e abiõpetaja, [[Paldiski Nikolai kogudus]]e õpetaja ja [[Tallinna Niguliste kogudus]]e abiõpetaja. Ta oli kaks korda abielus; tema esimese naise Luise vend [[Ernst Behse]] oli [[Helme Maarja kogudus]]e ja [[Taagepera Jaani kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lenz, Christian Heinrich Friedrich}} [[Kategooria:Saarde Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Pärnu praostid]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1817]] [[Kategooria:Surnud 1869]] fg4hy5cqjfl4r3mgqekf9ur9u4s4wrn 7191245 7191243 2026-07-11T23:40:56Z ~2026-33657-65 231127 7191245 wikitext text/x-wiki '''Christian Heinrich Friedrich Lenz''' (6./[[18. august]] [[1817]] [[Rõngu]] – 19./[[31. detsember]] [[1869]] [[Tartu]]) oli Liivimaa vaimulik. Ta õppis Tartus gümnaasiumis ja aastatel [[1837]]–[[1843]] [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonnas. Seejärel töötas ta [[Kuramaa]]l koduõpetajana. Ta oli [[1846]]. aastal prooviaastal [[Rõngu Mihkli kogudus]]es [[Arnold Friedrich Christiani]] juures. Ordineeriti 6./[[18. aprill]]il [[1847]] õpetajaks. Lenz oli aastatel [[1847]]–[[1869]] (introdutseeriti 4./[[16. mai]]l [[1847]]) [[Saarde Katariina kogudus]]e õpetaja. Ühtlasi oli ta aastatel [[1858]]–[[1864]] [[Pärnu praostkond|Pärnu praostkonna]] vaimulik koolirevident ja [[1864]]–[[1869]] [[Pärnu praostkond|Pärnu]] praost.<ref>Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977</ref> == Isiklikku == Tema isa [[Alexander Magnus Karl Lenz]] oli [[Rõngu Mihkli kogudus]]e õpetaja, tema poeg [[Johannes Woldemar Lenz]] oli [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]e abiõpetaja, [[Paldiski Nikolai kogudus]]e õpetaja ja [[Tallinna Niguliste kogudus]]e abiõpetaja. Ta oli kaks korda abielus; tema esimese naise Luise vend [[Ernst Behse]] oli [[Helme Maarja kogudus]]e ja [[Taagepera Jaani kogudus]]e õpetaja. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lenz, Christian Heinrich Friedrich}} [[Kategooria:Saarde Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Pärnu praostid]] [[Kategooria:Liivimaa vaimulikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisaksa vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1817]] [[Kategooria:Surnud 1869]] 4m1lsdzov35rh7okddkual3odatiqvr 0 243644 7191049 6997920 2026-07-11T13:14:49Z ~2026-34651-55 231505 7191049 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Oja tee|lõpppeatus=Laaniku|avati=1978|number=27|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26A|järgmine liin=28|järgmine=28 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=11. juuli 2026}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 27''' sõidab [[Harkujärve]] küla ja [[Laagri]] aleviku vahel läbides [[Väike-Õismäe]]d, [[Mustamäe]]d ja [[Nõmme]]t. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=18.06.2020}}</ref>[[File:318TAK.JPG|thumb|27 liini buss tōuseb Mustamäelt Nōmmele]] Liin 27 on töös iga päev, tööpäevadel valdavalt iga pooltund, tipptunni ajal kolm korda tunnis. Nädalavahetusel teenindab Tallinna Linnatranspordi AS liini sagedusega 1 või 2 korda tunnis.<ref name=":0" />Väljumised 30-70 minuti tagant == Ajalugu == Liini on pikendatud mõlemalt poolt viimase 15 aasta jooksul, seega kuigi bussiliin on märgitud kui Harkujärve–Laagri alevik, siis tegelikult sõidab buss nendest peatustest pikemalt. Bussiliini pikendati 2007. aasta 12. veebruaril esialgsest Harkujärve peatusest edasi Oja tee peatuseni, lisades 5 uut peatust Harku vallas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tarbija24.postimees.ee/1628281/tallinnas-muutub-bussi-number-27-marsruut-ja-bussi-number-50-soidugraafik|pealkiri=Tallinnas muutub bussi number 27 marsruut ja bussi number 50 sõidugraafik|väljaanne=Postimees Tarbija|aeg=8. veebruar 2007|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Samuti lisati mõlema suuna peale kokku 5 uut peatust Laagri suunal: 1. detsembril aastal 2012 pikendati teenindust [[Veskimöldre]] elamurajooni Laaniku peatuseni.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/tasutauhistransport/uudised?id=41126|pealkiri=Alates detsembrist muutub ühissõidukite liinikorraldus|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. november 2012|vaadatud=18.06.2020}}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hilisem muudatus on seoses Pärnu maantee ja Veskitammi tänava ristmiku rekonstrueerimisega, kui 1. oktoobrist 2019. aastal alates ei teeninda bussiliin Harkujärve suunal enam Laagri peatust. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1978 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve | |- |2007 |Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee | |- |2012 |Laaniku - Laagri alevik - Vana-Pääsküla - Pärnu mnt - Nõmme - Autobussikoondis - Väike-Õismäe - Harkujärve - Oja tee |Praegune marsruut |} == Marsruut == Bussiliin 27 marsruudi pikkus suunal Harkujärve–Laagri alevik on 17,3 km 28 peatusega ning vastupidisel suunal 19,7 km, peatudes 32-s bussipeatuses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12086|pealkiri=Bus route 27 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiroutes|aeg=14. november 2016|vaadatud=18.06.2020}}</ref> Suunal Harkujärve–Laagri alevik on marsruut järgmine: [[Sütemetsa tee]], [[Kiriku tee]], [[Järvekalda tee]], [[Paldiski maantee]], [[Õismäe tee]], [[A. H. Tammsaare tee|A.H.Tammsaare tee]], [[Ehitajate tee]], [[Pärnu maantee]], [[Veskitammi tänav]] ja [[Möldre tee|Möldre tee.]]<ref name=":0" /> ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Harkujärve > Laagri alevik=== * '''Oja tee''' * Alasniidu tee * Kiriku * Harkujärve * Lutsu <small>--- Harku valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Järvekalda * Järveotsa tee * Väike-Õismäe * Kullerkupu * Nurmenuku * Meistri * Autobussikoondis * E. Vilde tee * Männi * Tehnikaülikool * Nõmme * Võsu * Hiiu jaam * Salve * Kivimäe jaam * Laane * Värsi * Pääsküla jaam * Rohula * Pärnu maantee * Vana-Pääsküla * Sillaotsa <small>--- Tallinna linna ja Saue valla piir ---</small><br> * Rahnu * Laagri alevik * Turbasambla * '''Laaniku''' {{col-break}} ===Laagri alevik > Harkujärve=== * '''Laaniku''' * Laaniku * Turbasambla * Laagri alevik * Rahnu * Nõlvaku * Nõlvaku <small>--- Saue valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Vana-Pääsküla * Pärnu maantee * Rohula * Pääsküla jaam * Värsi * Laane * Kivimäe jaam * Salve * Hiiu jaam * Võsu * Nõmme * Tehnikaülikool * Männi * E. Vilde tee * Autobussikoondis * Meistri * Nurmenuku * Kullerkupu * Väike-Õismäe * Järveotsa tee * Järvekalda <small>--- Tallinna linna ja Harku valla piir ---</small> * Harkujärve * Kiriku * Alasniidu tee * '''Oja tee''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/27/a-b/ 27. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Saue vald]] 6aaptdxuj3lumfntkdsm7a83pix5c1f 0 245881 7191136 6481660 2026-07-11T18:17:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191136 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dar‘ā | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = araabia | درعا | Dar‘ā | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 97 969 (2004) | asendikaart = Süüria }} '''Dar‘ā''' (Daraa) on linn [[Süüria]] lõunaosas, [[Jordaania]] piiri lähedal, [[Damaskus]]est 100 kilomeetrit lõuna pool. Linn on [[Dar‘ā provints]]i keskus. Hinnanguline rahvaarv 2010. aastal oli 77 203.<ref>{{Netiviide |url=http://www.world-gazetteer.com/wg.php?x=1&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-202&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=441489610 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-01-05 |arhiivimisaeg=2012-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120523183053/http://www.world-gazetteer.com/wg.php?x=1&men=gpro&lng=en&des=wg&geo=-202&srt=npan&col=abcdefghinoq&msz=1500&pt=c&va=&geo=441489610 |url-olek=ei tööta }}</ref> Linna on mainitud Egiptuse hieroglüüfitahvlitel 15. sajandil eKr. 2011. aastal sai linnast [[Süüria kodusõda|Süüria rahutuste]] esimene suurem kolle. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Süüria linnad]] [[Kategooria:Dar‘ā provints]] [[hi:दरआ प्रान्त]] spdozcgr60lg5ir6nrn4bq4gy8sadrd 0 249896 7191465 6753332 2026-07-12T09:20:42Z Velirand 67997 + kategooria 7191465 wikitext text/x-wiki '''Joosep Abramson''' ('''Jossel Abramson'''; [[29. juuli]] [[1874]] [[Tallinn]] – [[1941]]) oli Eesti [[arst]]. Ta lõpetas 1901. aastal [[Kaasani ülikool]]i arstiteaduskonna, töötas [[semstvo]]arstina [[Vjatka kubermang]]us, 1911–1914 [[Peterburi]] prantsuse haigemajas, ja hiljem Peterburi sõjaväemeditsiini akadeemia kirurgia ja sisehaiguste osakonnas. 1920. aastal opteerus ta Eestisse ja sai 1921. aastal Tallinnas praktiseerimisõiguse südame- ja veresoonkonnahaiguste arstina. 10. juulil 1940 tunnustas Arstide Koja Eriarstide Toimkond ta sise-, südame- ja vereringehaiguste eriarstiks. Joosep Abramson arreteeriti Saksa võimude poolt 1941. aastal ja hukati. == Kirjandus == * [[Helbe Merila-Lattik]]. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 127. {{JÄRJESTA:Abramson, Joosep}} [[Kategooria:Arstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1941]] lr8v2cdwax8h3jmolik4eapzb9mwd94 0 251626 7191429 6794716 2026-07-12T08:45:09Z Kuriuss 38125 7191429 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht|lõpetamine=2000|asutamine=1995|omanik=[[Toomas Leito]]|tüüp=[[kvaliteetajaleht]], hiljem [[kõmuleht]]|peatoimetaja=[[Ainar Ruussaar]] (1995–1996)<br>[[Mart Luik]] (1996–1998)<br>[[Urmo Soonvald]] (1998–2000)|toimetuse asukoht=[[Tallinn]]}} '''Sõnumileht''' oli [[Eesti keel|eestikeelne]] [[ajaleht]], mis ilmus [[Eesti]]s aastail [[1995]]–[[2000]]. Ajaleht ilmus kuus korda nädalas. 1997. aastast oli Sõnumileht saadaval ka veebiväljaandena ehk digilehena. Laupäevase numbri nimi oli Nädalavahetuse Sõnumileht ja 1997–1998 ilmus ajalehe lisaväljaanne Pealinn. Algul oli Sõnumileht veidi vasakpoolse kallakuga kvaliteetajaleht, aga [[1998]]. aastast sai ajalehest [[Tabloidajakirjandus|tabloid]]. 2000. aastal ühines Sõnumleht Õhtulehega väljaandeks [[SL Õhtuleht]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003 |pealkiri=Sõnumileht |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/s%C3%B5numileht |vaadatud=27.06.2023 |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõnumileht : SL / AS Sõnumileht ; peatoimetaja Urmo Soonvald |url=https://www.e-varamu.ee/item/4U6G3GZULWR3I74FQDRJ3TJQ66EHHD6Q |vaadatud=27.06.2023 |väljaanne=[[E-varamu]] |arhiivimisaeg=27.06.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230627155158/https://www.e-varamu.ee/item/4U6G3GZULWR3I74FQDRJ3TJQ66EHHD6Q |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ajalugu == Pärast [[Rahva Hääl|Rahva Hääle]] erastamist 1994. aastal lahkusid toimetusest mitmed ajakirjanikud eesotsas Toomas Leitoga, rajades uue ajalehe [[Eesti Sõnumid]]. [[Robert Lepikson|Lepiksoni]] ja [[Hans H. Luik|Luige]] majanduslikul toel toimis uus ajaleht 1995. aasta septembrini, kuni investorid otsustasid selle [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehega]] ühendada. Peatoimetajat Leitot sellest ei informeeritud ja ajalehe sulgemisest sai ta teada alles pärast ajalehtede liitmist. Pärast Eesti Sõnumite sulgemist leidis Leito uued investorid (teiste seas [[Rein Kaarepere]], [[Oliver Kruuda]] ja [[Mait Metsamaa]]) ning veel samal aastal hakati välja andma uut ajalehte Sõnumileht.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raidla |eesnimi=Peeter |kuupäev=12.03.2020 |pealkiri=Mäletades ja mälestades Toomas Leitot |väljaanne=[[Maaleht]] |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89179243/maletades-ja-malestades-toomas-leitot}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Luik |eesnimi=Hans H. |autor-link=Hans H. Luik |kuupäev=11.03.2020 |pealkiri=Tehtud sai palju. Puhka nüüd rahulikult, Toomas |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89178599/tehtud-sai-palju-puhka-nuud-rahulikult-toomas}}</ref> Ajalehe toimetuse moodustasid Eesti Sõnumite endised ajakirjanikud, keegi Eesti Päevalehte üle ei läinud. Leito loobus varasemast peatoimetaja kohast ning oli kirjastaja ja mänedžer.<ref name=":1" /> Aastatel 1995–1996 oli peatoimetaja [[Ainar Ruussaar]], oktoobrist 1996–1998 [[Mart Luik]] ning juulist 1998–2000 [[Urmo Soonvald]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=25.09.1996 |pealkiri=Ainar Ruussaar asub tööle BNS-i peatoimetajana |leheküljed=4 |väljaanne=Sõnumileht |url=https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1996/09/25/6.11}}</ref><ref>{{Netiviide |autor= |aeg=30. oktoober 1996 |pealkiri=Mart Luik sai Sõnumilehe uueks peatoimetajaks |url=https://www.postimees.ee/2490455/mart-luik-sai-sonumilehe-uueks-peatoimetajaks-uus-kirjandus-tahab-kirjanike-majja |vaadatud= |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=10.07.1998 |pealkiri=Sõnumilehe etteotsa asub Urmo Soonvald |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/2548321/sonumilehe-etteotsa-asub-urmo-soonvald}}</ref> 1998. aastal ostis osaluse Sõnumilehes [[Norra]] meediagrupp [[Schibsted]] ja ajalehest sai [[tabloid]]. [[1999]]. aastal oli ajalehe [[tiraaž]] umbes 30 000, see oli trükiarvu järgi kuues ajaleht Eestis. Sõnumileht konkureeris teise tabloidlehe, [[Õhtuleht|Õhtulehega]] ning see viis 1999. aasta suvel hinnasõjani kahe ajalehe vahel. Selle tulemusena kasvas ajalehe populaarsus ja mõlema ajalehe trükiarv suurenes. [[3. juuli]]l 2000 need konkureerivad ajalehed liitusid, uue ajalehe nimeks sai [[SL Õhtuleht]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=cl&cl=CL1&sp=sonumilehtsl Sõnumileht Digaris] [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] rjza16n574agubdu6ufbl0zc3kwmbfo 0 259576 7191607 7190895 2026-07-12T11:43:53Z Kuriuss 38125 7191607 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Mait Joorits (2023).jpg|pisi|Mait Joorits (2023)]] '''Noor EestiMait Joorits''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1985]] [[Rakvere]]s) on eesti näitleja ja lavastaja.<ref>[https://web.archive.org/web/20210814184139/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/mait-joorits/ Mait Joorits.] Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud 2003. aastal [[Rakvere Reaalgümnaasium]]i (majanduskallakuga klassis). Õppinud aastatel 2003–2006 [[Tartu Ülikool]]is [[teoloogia]]t (lõpetanud avatud ülikoolis 2016–2019). 2010. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i magistriõppes (XXIV lennus, juhendaja [[Hendrik Toompere]]) näitlejana. Aastatel 2016–2018 õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli magistriõppes füüsilise teatri ja pedagoogika erialal (kursuse juhendaja [[Jüri Nael]]). ==Töö== 2010. aastast töötas ta [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] näitlejana. Aastatel 2014–2018 oli vabakutseline. Aastatel 2018–2024 töötas ta [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] näitlejana,<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.virumaateataja.ee/2787740/mait-joorits-lahkub-rakvere-teatrist|Pealkiri=Mait Joorits lahkub Rakvere teatrist|Väljaanne=Virumaa Teataja|Aeg=8. mai 2014|Kasutatud=}}</ref> olles ühtlasi aastatel 2020–2023 ka Eesti Noorsooteatri noortestuudio juht.<ref>[https://web.archive.org/web/20210126204352/https://www.eestinoorsooteater.ee/et/noortestuudio Eesti Noorsooteatri noortestuudio.] Eesti Noorsooteatri veebisait.</ref> Juunist 2024 on Mait Joorits vabakutseline näitleja ja lavastaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu |url=https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu |vaadatud=2024-07-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Mait Joorits on mänginud telesarjas "[[Kodu keset linna]]" 2010. aastal Laurit. Ta on mänginud ka telesarjades "[[Ohtlik lend]]", "[[Kättemaksukontor]]", "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]", "Viimane võmm", Siberi võmm", "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (KGB mees), "[[Parim enne]]", "[[Padjaklubi]]" (Tao de Mare), "Reetur" (Mihkel Pääsuke), "Sassis", samuti soome telesarjas "Musta valo" (Rotko). 2015. aasta suvel tegi ta Soomes kaasa Soome noorema põlvkonna teatrirühmituse Meriteatteri hittlavastuses "Eikä merta enää ole – Kotimatkan laulu" ehk "Merd ju enam ei olegi – kodutee laul". 2016. aasta suvel mängis ta sama trupi koosseisus külalisetendustel ka Tallinnas Von Krahli teatris.<ref>[https://kultuur.err.ee/312452/mis-toimub-mait-joorits-lavastuse-joudmine-eesti-publikuni-oli-mu-unistus Mis toimub? Mait Joorits: lavastuse jõudmine Eesti publikuni oli mu unistus]. ERR Kultuur, 06.06.2016.</ref> 2025. aasta suvel esietendus Hiiumaal Viscosa kultuuritehases Jooritsa lavastus "Jänki seiklused Hiiumaal", mis räägib USA rahukorpuslasest [[Douglas Wells]]ist, kes sattus Hiiumaale 1992. aastal ehk ajal, mil Nõukogude piirivalve oli sealt just lahkunud.<ref>Margus Muld, [https://kultuur.err.ee/1609723125/lavastaja-mait-joorits-toi-lavale-janki-seiklused-hiiumaal Lavastaja Mait Joorits tõi lavale jänki seiklused Hiiumaal] ERR Kultuur, 16.06.2025.</ref> Lavastus kujunes austusavalduseks ja ühtlasi tänulikuks hüvastijätuks legendaarse jänkiga, kes algul rahukorpuslase, giidi ja aktivistina Hiiumaal ning hiljem Eesti Vabariigi saatkonna töötajana USA-s pühendas suure osa elust Eestile; Douglas Wells suri 14. oktoobril 2025.<ref>[https://hiiuleht.ee/malestame-lahkunud-on-douglas-wells-27-11-1963-14-10-2025/ Mälestame | Lahkunud on Douglas Wells (27.11.1963 – 14.10.2025)]. Hiiu Leht, 10.01.2026.</ref> Mait Joorits on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (2010), [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] (2010) ning [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige (2013). ==Looming== === Lavastajatöö teatris === *2009 "Pikk pink" ("Kantani padi") [[Tallinna hobuveski|Tallinna Linnateatri Hobuveski]] *2012 "Valge siidiriide, härmatisega..." Hiiumaa Tantsufestival / 2013 [[Kanuti Gildi SAAL]] *2013 "Suvi ja suits" (Tennessee Williams), Rakvere Teater *2014 "Ookean", [[Draama (teatrifestival)|Eesti Teatri Festivalil Draama]] *2015 "Saagu nad rahu...", [[Velise]] Rahvamajas *2017 "Pollyanna" (E. H. Porter / P. Põldma), Nukuteater *2019 "Momo" (Schmitt / P. Põldma), Nukuteater *2023 "Hääl minu sees" (Adam Rapp), Rakvere Teater *2024 "Mere laul" (Anni Mikkelsson), Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 "Jänki seiklused Hiiumaal", Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 "Mio, mu Mio", Ugala teater ===Teatrirollid=== *2004 Pajatav Hull – "Veronika otsustab surra” ([[Paulo Coelho]] / [[Jaan Tooming]]), lav. Jaan Tooming, Teater Vanemuine *2006 Kooriliige – "Antigone” ([[Jean Anouilh]]), lav. [[Mai Murdmaa]], Eesti Draamateater / [[Kumu]] *2007 Doktor Fregoli / Režissöör – "Kõige tähtsam” (Nikolai Jevreinov), lav. Hendrik Toompere, Eesti Draamateater *2007 Osatäitja – "Ahoi” (Uku Uusberg), lav. Uku Uusberg ja Lavakunstikooli 24. lend, Käsmu Rahvamaja *2008 Varustaja – ”Räägivad” ([[Mati Unt]]), lav. Ingo Normet, [[Tallinna Kirjanike Maja|Tallinna Kirjanike Majas]] *2008 Laulja – "Runolaulud” (Lavakunstikooli 24. lend / rahvapärimus), lav. [[Anne Türnpu]], NO99 *2008 Mõrtsukas – "Head Ööd, Vend” (William Shakespeare / Uku Uusberg), lav. Uku Uusberg, Eesti Draamateater / Kanuti Gildi SAAL *2009 Näitleja – "[[Suveöö unenägu]]” (William Shakespeare), lav. [[Ingo Normet]] ja [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]], [[Suure-Jaani Muusikafestival|Suure-Jaani Muusikapäevad]] *2009 Konferansjee, Woland jt – ”Margarita ja Meister” ([[Mihhail Bulgakov]] / [[Aleksandr Pepeljajev]]), lav. Aleksandr Pepeljajev, [[Teater NO99|NO99]] *2009 Mait Joorits – "Kummitus masinas” (Lavakunstikooli 24. lend / [[Mart Koldits]]), lav. Mart Koldits, [[Von Krahli Teater|Von Krahl]] *2010 Poiss, kõva mees, kass, Heerold jt – ”Väike Mukk” (Wilhelm Hauff / [[Toomas Suuman]]), lav. Toomas Suuman, Rakvere Teater *2010 Politseinik Larsson – "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]” ([[Astrid Lindgren]]), lav. [[Aare Laanemets]], Rakvere Teater *2010 Don Alberto – "Kunstveri ja -pisarad” ([[Kertu Moppel]]), lav. Kertu Moppel, Rakvere Teater *2010 Harjumuse jõud – "Jõud” ([[Uku Uusberg]]), lav. Uku Uusberg, [[R.A.A.A.M]] *2010 Ferdinand – "Torm” ([[William Shakespeare]]), lav. Hendrik Toompere, Rakvere Teater *2010 Septimus Hodge – “[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]” ([[Tom Stoppard]]), lav. Hendrik Toompere, Ugala *2010 Mees Leivaga, Öökull – "Pikk pink” (Lavakunstikooli 24. lend), lav. Lavakunstikooli 24. lend, [[Tallinna Linnateater]] *2011 Vassili Danilõtš Voževatov – ”Kaasavaratu” ([[Aleksandr Ostrovski]]), lav. Eili Neuhaus, Rakvere Teater *2011 Noor-Ants – ”[[Põrgupõhja uus Vanapagan]]” (A. H. Tammsaare), lav. [[Andres Dvinjaninov]], [[Emajõe Suveteater]] *2011 Friedebert Tuglas – ”Noor Eesti” (Drakadeemia / [[Jaanus Rohumaa]]), lav. Jaanus Rohumaa, Rakvere Teater *2011 Ray Dooley – “Leenane'i kaunitar” (Martin McDonagh), lav. [[Üllar Saaremäe]], Rakvere Teater *2012 Postiljon Peeter Räääästas – "Dõmdõdõmm ja võluraamat", lav. [[Kertu Moppel]], Rakvere Teater *2012 Otto Almar – "Uurimise all" ([[A. H. Tammsaare]]), lav. [[Toomas Hussar]], Rakvere Teater *2012 Kaalu-Karl Ristikivi – "Karl Ristikivi Põlev Lipp" ([[Loone Ots]]), lav. Raivo Trass, [[Pivarootsi|Pivarootsi küla]], [[Karl Ristikivi]] nooruspõlvetalu *2012 Sõdur – "Neetud" (Sarah Kane), lav. Heigo Teder, Rakvere Teater *2013 Luuletaja – "Talvehotell", ([[Viivi Luik]] / [[Tiina Mälberg]]), lav. Tiina Mälberg, Rakvere Teater *2013 Laulja – "Petroskoi", lav. Ari Numminen / Jussi Sorjanen, Tampere Teatteri Telakka *2013 Proovireisija – "Suvi ja suits" ([[Tennessee Williams]]), lav. Mait Joorits, Rakvere Teater *2014 Heinrich von Linden – "Viimase öö õigus", (Toomas Suuman), lav. [[Raivo Trass]], Rakvere Teater *2014 Al – "Algused" (Patty Sloan), lav. Neils Reiss, Rakvere Teater *2015 Urmas Meri – "Eikä merta enää ole: kotimatkan laulu", lav. Anni Mikkelsson, Meriteatteri, Soome *2015 Ivan Fjodorovitš Karamazov – "Vennad Karamazovid" ([[Fjodor Dostojevski]]), lav. [[Hendrik Toompere juunior|Hendrik Toompere]], [[Eesti Draamateater]] *2016 Kaevur Raivo – "Kaevurite Päev" ([[Urmas Lennuk]]), lav. [[Eduard Salmistu]], [[Eesti Kaevandusmuuseum]] *2017 Adele Sepp – "NO37,8 Lavakunstikooli aktsioon: Drag show", NO99 *2017 Mait – "Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba", EMTA lavakunstikooli füüsilise teatri magistrantide ühislooming, NO99 *2017 Robert – "Perplex" (Marius von Mayenburg), lav. [[Tamur Tohver]], [[PolygonTeater|Polygon Teater]] *2017 Kreon – "NO37,9 Lavakunstikooli aktsioon: Kreeka Tragöödiad", NO99 *2018 Roger Sears, politseinik, linnakodanik – "Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal", lav. Sander Pukk, Nukuteater *2018 John Pendleton – "Pollyanna", lav. Mait Joorits, Nukuteater *2018 Haru, Preester, Ümmardaja jt – "Väike jumalanna", lav. Izumi Ashizawa, Eesti Draamateater *2019 Villi – "Vapruse värinad" (Ott Kilusk), lav. Kaili Viidas, Nukuteater *2019 Lucentio – "Tõrksa taltsutus" (William Shakespeare), lav. Merja Pöyhönen (Soome), Nukuteater *2020 Isa, jt rolle – "Tagurpidi", (Priit Pärn / Leino Rei / Kaspar Jancis / Donald Tomberg), lav. Leino Rei, Eesti Noorsooteater *2021 Maik Klingenberg – "Miks me varastasime auto", lav. Mirko Rajas, Eesti Noorsooteater *2022 Tjorm, hallvanake jt – Astrid Lindgren / Siret Campbell "Röövlitütar Ronja” (lav. Taavi Tõnisson), Eesti Noorsooteater *2022 Isa, puger, käkker jt – Kersti Heinloo "Eveline ja Mina” (lav. Kersti Heinloo), Eesti Noorsooteater *2022 Tegelane – "Uperpall" (lav. Zuga Ühendatud Tantsijad), Eesti Noorsooteater *2024 Tormi Tammrand – "Mere laul", Viskoosa Kultuuritehas, Hiiumaa *2025 Akira – "Tõusvad viiuldajad", VAT Teater ===Filmi- ja telesarjarollid=== *2009 Buratino hääl – "Buratino, Son of Pinocchio” ([[Aleksei Tolstoi]] / [[Rasmus Merivoo]]) rež. Rasmus Merivoo [[Estinfilm]] / Marvofilm / Planet Kino *2010 Peaingel Miikael – "Lihtsalt üks surm", rež. Jaan Tätte jun, BFM *2013 Tanel – "Säde", rež. Indrek Kaine, [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|BFM]] *2016 Baarman – "Luuraja ja luuletaja", rež. [[Toomas Hussar]], [[Allfilm]] *2017 Kiväärimies – "Tuntematon sotilas", rež. Aku Louhimies. Soome *2018 Pereisa – Inbanki reklaamklipid "Lihtsad lahendused" *2021 Mihkel Pääsuke – "Reetur", Elisa Huub, 2. hooaeg *2021 Margus – "Vanaema, saa tuttavaks!", rež. Kaire Russ (lühimängufilm) *2022 Oliver Rotko – "Musta valo", C-More/Allfilm. Soome *2022 Rain – "Prelüüd tühjusele", rež. Vivian Ruumet (lühimängufilm) *2025 Mike – "Surve", rež. Pia Tikka (lühimängufilm) == Tunnustus == * 2025 Hiiumaa Kultuurkapitali Aasta Kultuuripärl, lavastuse "Mere laul" lavastamise eest ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2017–2018 Puhas Kuld – NUKU teatri publiku lemmiklavastus ("Pollyanna") * 2017–2018 Puhas Võit – NUKU teatri kolleegipreemia parimale külalisele ==Isiklikku== Tema abikaasa on joogaõpetaja [[Sigrid Nurme-Joorits]], peres kasvavad poeg Noa ja tütar Nora. Pere suvekodu on Hiiumaal.<ref>[[Katariina Ratasepp]]. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91944983/naitleja-mait-joorits-90ndatel-oli-rakvere-uks-paras-chicago-siis-ei-raagitud-koolivagivallast-see-oli-lihtsalt-kool Näitleja Mait Joorits: 90ndatel oli Rakvere üks paras Chicago. Siis ei räägitud koolivägivallast, see oli lihtsalt kool]. Pere ja Kodu / Delfi, 23.01.2021.</ref><ref>[https://yksmaja.ee/labiviija/sigrid-nurme-joorits/ Sigrid Nurme-Jooritsa tutvustus]. yksmaja.ee, vaadatud 11.07.2026.</ref> Joorits mängib jalgpalli. Ta on osalenud Eesti-Soome näitlejate maavõistlusel jalgpallis.<ref>Anna Aurelia Minev. [https://kultuur.err.ee/601421/galerii-eesti-naitlejad-voitsid-soome-omi-jalgpallis Galerii: Eesti näitlejad võitsid Soome omi jalgpallis] ERR Kultuur, 11.06.2017.</ref> Ta on tegelenud ka muusika (mängib [[kitarr]]i, [[mandoliin]]i, [[ukulele]]t) ning võitluskunstidega.<ref>[https://eadb.enliit.ee/et/eadb-naitlejad/517/mait-joorits Mait Joorits] Eesti Näitlejate Liidu kodulehel. Vaadatud 11.07.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Andry Ervald. [https://teatritasku.ee/me-tee-on-tuulte-rada-taeva-all/ Me tee on tuulte rada taeva all] (intervjuu Mait Jooritsaga). Teatritasku, 19. november 2011 * Mait Joorits. [https://virumaateataja.postimees.ee/746204/tousva-paikese-maalt Tõusva päikese maalt ...] (Mait Joorits reisist Jaapanisse). Virumaa Teataja, 20. veebruar 2012 * Priit Põldma. [https://virumaateataja.postimees.ee/936710/mait-jooritsa-polev-lipp Mait Jooritsa põlev lipp] Virumaa Teataja, 11. august 2012 * Mait Joorits. [https://virumaateataja.postimees.ee/1123628/maalt-kus-vikerkaar-saab-oma-varvid Maalt, kus vikerkaar saab oma värvid …] (Guatemala-reisi muljeid). Virumaa Teataja, 1. veebruar 2013 * Mait Joorits. [https://virumaateataja.postimees.ee/2080768/kuidas-ma-kaisin-hiinas-kodu-igatsemas Kuidas ma käisin Hiinas kodu igatsemas] Virumaa Teataja, 21. september 2013 * Priit Põldma. [https://www.sirp.ee/pealelend-mait-joorits-naitleja/ Pealelend – Mait Joorits, näitleja]. Sirp, 31. juuli 2015 * [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]]. [https://www.temuki.ee/archives/2029 Persona grata – Mait Joorits]. Teater. Muusika. Kino, märts 2019 * [[Katariina Ratasepp]]. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91944983/naitleja-mait-joorits-90ndatel-oli-rakvere-uks-paras-chicago-siis-ei-raagitud-koolivagivallast-see-oli-lihtsalt-kool Näitleja Mait Joorits: 90ndatel oli Rakvere üks paras Chicago. Siis ei räägitud koolivägivallast, see oli lihtsalt kool]. Pere ja Kodu / Delfi, 23. jaanuar 2021 * [[Inna Grünfeldt]]. [https://60pluss.postimees.ee/7936895/hingelinnu-tiivul-naitleja-ja-lavastaja-mait-joorits Hingelinnu tiivul. Näitleja ja lavastaja Mait Joorits]. Postimees / 60+, 14. jaanuar 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609370315/mait-joorits-kui-sirelid-oitsevad-kaob-mul-igasugune-huvi-teatri-vastu Mait Joorits: kui sirelid õitsevad, kaob mul igasugune huvi teatri vastu] ERR Kultuur, 13. juuni 2024 * Mait Joorits. [https://hiiuleht.ee/arvamus-mottetus-olekus-keset-aasa/ Arvamus | Mõttetus olekus keset Aasa] Hiiu Leht, 4. juuli 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609586841/mait-joorits-alla-kolme-kuud-ei-kujuta-ma-hiiumaal-olemist-ettegi Mait Joorits: alla kolme kuud ei kujuta ma Hiiumaal olemist ettegi] Vikerraadio, 26. jaanuar 2025 * [[Margus Haav]]. [https://kultuur.postimees.ee/8373172/intervjuu-lavastaja-mait-joorits-astrid-lindgren-oli-taielik-punkar Intervjuu ⟩ Lavastaja Mait Joorits: "Astrid Lindgren oli täielik punkar!"] Postimees, 4. detsember 2025 {{JÄRJESTA:Joorits, Mait}} [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 7w4eg2f10yhozhe7teu8lem1xo2q5tw 0 259598 7191517 4695538 2026-07-12T10:16:28Z Velirand 67997 + kategooria 7191517 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mikhail Atamanov.jpg|pisi|Mihhail Atamanov, 2003]] '''Mihhail Gavrilovitš Atamanov''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1945]]) on Venemaa [[filoloog]], õigeusu diakon ja udmurdi [[onomastika]] uurija. Ta õppis aastatel [[1970]]–[[1975]] [[Udmurdi ülikool]]i filoloogiateaduskonnas. Pärast lõpetamist asus aspirantuuri [[Tartu Ülikool]]i soome-ugri keelte kateedrisse. Aastal [[1978]] kaitses ta filoloogiakandidaadi väitekirja. Ta esines seoses hõimunädalaga 14. oktoobril 2011 Tallinnas. {{JÄRJESTA:Atamanov, Mihhail}} [[Kategooria:Filoloogid]] [[Kategooria:Onomastikud]] [[Kategooria:Venemaa õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] 63mrdpdsvvfycwckqqth0vaiqgf3mik 0 260126 7191464 7015565 2026-07-12T09:20:04Z Velirand 67997 + kategooria 7191464 wikitext text/x-wiki '''Siegfried Adam Nikolai Benedikt von Bremen''' (7/[[19. mai]] [[1886]] [[Tallinn]] – [[3. mai]] [[1979]] [[Bad Pyrmont]]) oli Eesti advokaat. Siegfried von Bremen lõpetas [[Peterburi]]s Püha Anna Kooli, õppis aastast [[1905]] [[Tartu Ülikool]]is [[õigusteadus]]t, lõpetas [[1910]] aastal [[Kaasani ülikool]]i (cand. jur.)<ref>Tartu Ülikooli üliõpilaskonna teatmik I. Tartu 1986</ref>. [[Korporatsioon Estonia]] liige. Ta oli 1911–1917 [[advokaat]] [[Pärnu]]s, 1918. aastal [[Pärnu Linnavolikogu]] liige, küüditati 1918 [[bolševikud|bolševike]] poolt Siberisse, pöördus tagasi, 1919–1920 sõdis bolševike vastu, 1920–1923 elas Saksamaal. 1923–1926 vandeadvokaadi abi (alates 1924 [[Advokatuur]]i liige), 1926–1939 [[vandeadvokaat]] Tallinnas. 1929–1935 [[Tallinna Linnavolikogu]] liige, 1931–1938 [[Saksa Kultuuromavalitsus]]e liige. [[1939]]. aastal asus Saksamaale. Ta abiellus 27. detsembril 1912/[[8. jaanuar]]il [[1913]] [[Saduküla]]s Bertha von Bergmanniga, neil oli kolm poega. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&no=&seite=29 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] *{{BBLD|GND1202427359}} {{JÄRJESTA:Bremen, Siegfried von}} [[Kategooria:Bremenid]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnaelanikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1979]] cy70v2wk4edv0zrj0sg9n9n6inb8xtq 7191487 7191464 2026-07-12T09:45:49Z ~2026-33657-65 231127 7191487 wikitext text/x-wiki '''Siegfried Adam Nikolai Benedikt von Bremen''' (7/[[19. mai]] [[1886]] [[Tallinn]] – [[3. mai]] [[1979]] [[Bad Pyrmont]]) oli Eesti advokaat. Siegfried von Bremen lõpetas [[Peterburi]]s Püha Anna Kooli, õppis aastast [[1905]] [[Tartu Ülikool]]is [[õigusteadus]]t, lõpetas [[1910]] aastal [[Kaasani ülikool]]i (cand. jur.)<ref>Tartu Ülikooli üliõpilaskonna teatmik I. Tartu 1986</ref>. [[Korporatsioon Estonia]] liige. Ta oli 1911–1917 [[advokaat]] [[Pärnu]]s, 1918. aastal [[Pärnu Linnavolikogu]] liige, küüditati 1918 [[bolševikud|bolševike]] poolt Siberisse, pöördus tagasi, 1919–1920 sõdis bolševike vastu, 1920–1923 elas Saksamaal. 1923–1926 vandeadvokaadi abi (alates 1924 [[Advokatuur]]i liige), 1926–1939 [[vandeadvokaat]] Tallinnas. 1929–1935 [[Tallinna Linnavolikogu]] liige, 1931–1938 [[Saksa Kultuuromavalitsus]]e liige. [[1939]]. aastal asus Saksamaale. Vabastati Eesti kodakondsusest 30. novembril 1939. Ta abiellus 27. detsembril 1912/[[8. jaanuar]]il [[1913]] [[Saduküla]]s Bertha von Bergmanniga, neil oli kolm poega. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&no=&seite=29 Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust] *{{BBLD|GND1202427359}} {{JÄRJESTA:Bremen, Siegfried von}} [[Kategooria:Bremenid]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Korporatsioon Estonia liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnaelanikud]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1979]] f9pdwynbq4ztlhk9fldgwxn37aq3v3d 0 260157 7191463 7053127 2026-07-12T09:19:36Z Velirand 67997 + kategooria 7191463 wikitext text/x-wiki '''Sergei Paul''' (18. vkj/[[30. mai]] [[1892]] Laimjala vald, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]] – [[24. märts]] [[1942]] [[Solikamski vangilaager]], [[Molotovi oblast]]) oli eesti [[advokaat]]. Sergei Paul sündis 1892 Saaremaal Laimjalas, [[Laimjala Vassilius Suure kirik]]u õigeusu preestri Karl Pauli ja tema naise Klaudia peres. Sergei Pauli kodune keel oli vene keel. Õppis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, aastatel 1910–1915 [[Tartu ülikool|Tartu ülikoolis]] õigusteadust. Lõpetas õigus­teadus­konna 1915. aastal Venemaal [[Kaasani ülikool]]is. Töötas 1915. aastal Turkestanis Vene riigikontrolli ametnikuna. Osales I maailmas sõjas Läti tagavara­polgu ametnikuna ja 1917. aastast [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepol]]gu koosseisus. Sõdis [[Venemaa kodusõda|Vene kodusõ]]jas [[Anton Denikin]]i armees. Alates 1918 õppis [[Voroneži ülikool]]is agronoomiat, seejärel [[Alam-Linda]]s kooliõpetaja, oli 1920. aastal Abhaasias Alam-Linda eesti asunduse kooliõpetaja ning Suhhumi korteriosakonna juhataja ja juriskonsult. Alates 1. detsembrist 1920 Eesti konsulaaragent (hiljem konsul) [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia Demokraatlikus Vabarii]]gis Thbilisis ning alates 2. juulist 1921 Eesti diplomaatiline esindaja (chargé d’affaires) kõikides [[Kaukaasia]] riikides<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Paul, Sergei (1892–1942)], Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased. ida.aule.ee (vaadatud 28.12.2025)</ref>. [[Opteerumine|Opteeru]]s 1922. aastal Eestisse, töötas Välisministeeriumis, seejärel oli vandeadvokaadi abi. 1934. aastal oli ta [[Venemaa suursaatkond Eestis|Nõukogude Liidu]] täievolilise esinduse [[juriskonsult]] ja ühtlasi [[vapsid]]e propagandajuht.<ref>Vene saatkonna juriskonsult vabside propaganda juhiks. Vaba Maa, 8. märts 1934, nr. 56, lk. 5.</ref> Aastatel 1935–1941 oli ta vandeadvokaat [[Tallinn]]as. Arreteeriti [[NKVD]] poolt [[27. märts]]il [[1941]]. S. Paul suri 24. märtsil 1942 Permi oblastis Solikamski vangilaagris. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Paul, Sergei}} [[Kategooria:Eesti konsulid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Concordia liikmed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] [[Kategooria:Surnud 1942]] a2ar3ux1kmof5upkr6zgbb9rbd9s3yq 0 260272 7191461 7090644 2026-07-12T09:18:33Z Velirand 67997 + kategooria 7191461 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust ja etnograafist; teiste Pavel Melnikovi nimeliste isikute kohta vaata lehekülge [[Pavel Melnikov (täpsustus)]]}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Pavel Melnikov''' ([[vene keel]]es Павел Иванович Мельников ''Pavel Ivanovitš Melnikov''; [[pseudonüüm]] '''Andrei Petšerski''', tuntud nime all '''Melnikov-Petšerski'''; [[6. november]] <small>(25. oktoober [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1818]] [[Nižni Novgorod]] – [[13. veebruar]] <small>(1. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1883]] Nižni Novgorod) oli vene proosakirjanik ja [[etnograaf]].<ref name="bio">[http://www.melnikovpecherskiy.org.ru/lib/sa/author/100002 Мельников-Печерский Павел Иванович — Биография]</ref>. == Elulugu == [[Pilt:Pavel Melnikov by Kramskoy.jpg|pisi|vasakul|Kirjanik P. I. Melnikovi portree. [[Ivan Kramskoi]] maal, 1876]] Pavel Melnikov pärines vaesunud aadlisuguvõsast, mis sai alguse [[17. sajand]]il. Tema isa paistis silma väeteenistuses, osales 1813.–1814. aasta sõjaretkedes ning juhtis Nižni Novgorodi [[sandarmeeria]]t.<ref name="hrono">http://www.hrono.ru/biograf/bio_m/melnikov_pech.php (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref> Pavel Melnikov lõpetas [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna. Ülikooli järel sattus ta võimude kahtlustuse alla ning saadeti [[asumine|asumisele]] [[Šadrinsk]]isse. Pärast väljasaatmist oli ta mõnda aega gümnaasiumiõpetaja.<ref name="bio"/> 1850. aastast töötas Melnikov eriülesannetega ametnikuna [[Venemaa siseministeerium]]is [[õigeusu kirikulõhe]] väljajuurimise alal. Ta osales vahetult [[vanausulised|vanausuliste]] tagakiusamises, sealhulgas [[erakla]]te ja [[palvela]]te hävitamises. Riigiteenistuse käigus pälvis Melnikov [[Püha Anna orden]]i kolmanda järgu. [[1866]]. aastal läks ta erru [[tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] auastmes. Melnikovi kirjandusliku pseudonüümi ''Andrei Petšerski'' mõtles [[1850]]. aastal välja [[Vladimir Dal]], kes aitas tal ka saada ametikoha ministeeriumis.<ref name="hrono" /> Melnikovi peetakse üheks autoriteetsetest allikatest vanausuliste kohta. Vanausuliste seisukohast on paljud Melnikovi tähelepanekud vanausuliste kultuuri ja kommete kohta tema ameti tõttu siiski tendentslikud, mida on mainitud ka reas arhiivi- ja filoloogilistes uurimustes<ref>Боченков Виктор в «Духовных ответах», выписк 17, стр. 60 — 79, Москва, 2006, изд. МЕДИА-77</ref><ref>Боченков В. В., «П. И. Мельников (Андрей Печерский): Мировоззрение, творчество, старообрядчество». Ржев, 2008. ISBN 978-5-87049-625-2</ref>. 1859. aastal kirjastas ja toimetas ta ajalehte "[[Vene päevik (ajaleht)|Vene päevik]]", mis ilmus [[Peterburi]]s. Tema teostest tuntuim on [[diloogia]] "Metsades" (1871–1874) ja "Mägedes" (1875–1881), milles kirjeldatakse üksikasjalikult nižninovgorodi vanausuliste kaupmeeste ning [[Komarovo erakla]] olmet ja tavasid. Melnikov elas Ljahhovo mõisas Nižni Novgorodi lähedal. Boriss Sadovskoi mälestuste andmeil (mis pole küll täiesti usaldusväärsed) Melnikov "tülitses tihti külameestega ning vallavalitsuse arhiivi jäi rida tema kaebusi. 1870. aastate lõpuks oli ta juba hingeliselt haige. Ljahhovo külarahva sekka ilmus ta purjeriidest kuues, kaks ordenilinti rinnal risti, kingades ja suletutiga kolmnurkses mütsis. Käes kõikus tal tohutu pudel viina.".<ref>Садовской, Б.А. Записки (1881–1916) // Российский архив, т.I, М: Студия "ТРИТЭ", 1991, с.110</ref> Pavel Melnikov suri 1883. aastal. Ta maeti Nižni Novgorodi Krestovozdviženski kalmistule, [[1950]]. aastal püstitati talle aga mälestusmärk (ilma ümbermatmiseta) Punasele kalmistule. Pavel Melnikovi poeg [[Aleksei Melnikov]] oli jurist, [[Loodearmee]] valitsuse liige, [[Tartu Ülikool]]i [[kriminalistika]]õppejõud ja romaanikirjanik. Eesti keeles on Melnikov-Petšerski teostest välja antud jutustuste kogumik "Karukolgas" [[1972]]. aastal (Tallinn: [[Eesti Raamat]]) [[Aleksander Klejnot]]i tõlkes (värsid tõlkis [[Kalju Kangur]]).<ref>[http://tartu.ester.ee/record=b1368671~S1*est "Karukolgas"] Tartu raamatukogude kataloogis Ester (vaadatud 19. oktoobril 2011)</ref> == Kogutud teosed == * "Полное собраніе сочиненій П. И. Мельникова (Андрея Печерскаго) в 7 т." [[Peterburi|СПб]], Изданіе Т-ва А. Ф. Марксъ, 1909 * "Собрание сочинении" (8 т.) М., 1976. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Боченков В.В., "П.И. Мельников (Андрей Печерский): Мировоззрение, творчество, старообрядчество". Ржев, 2008. ISBN 978-5-87049-625-2 <small>''Selle artikli kirjutamisel on kasutatud venekeelset artiklit [[:ru:Мельников, Павел Иванович (писатель)]] seisuga 19. oktoober 2011.''</small> == Välislingid == * [http://www.melnikovpecherskiy.org.ru/ Pavel Melnikov-Petšerski] elulugu ja teoste kogu * [http://az.lib.ru/m/melxnikowpecherskij_p/ Pavel Melnikov-Petšerski] veebilehel lib.ru * [http://www.hrono.ru/biograf/bio_m/melnikov_pech.php Pavel Melnikov-Petšerski] elulugu veebilehel Hronos * Виктор БОЧЕНКОВ "[http://www.hrono.ru/text/2010/boch0910.php Не за старообрядцев, а за Мельникова обидно]" Hronos, 27.09.2010 * Лидия СЫЧЕВА "[http://www.hrono.ru/text/2009/sy0209.html Против течения]. (О книге: Боченков В.В. П.И. Мельников (Андрей Печерский): мировоззрение, творчество, старообрядчество. – Ржев: Маргарит, 2008)" Hronos {{JÄRJESTA:Melnikov-Petšerski, Pavel}} [[Kategooria:Venemaa etnograafid]] [[Kategooria:Venemaa kirjanikud]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1818]] [[Kategooria:Surnud 1883]] 9wha6d07n9iko74loc90fn0uszld347 0 260747 7191116 6803583 2026-07-11T17:00:56Z Trebors 57925 7191116 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Tamm''' ([[22. november]] [[1942]] [[Tartu]] – [[14. august]] [[2021]]) oli eesti [[näitleja]] ja [[kunstnik]]. Tamm lõpetas 1961. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkooli]] ja 1965. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]].<ref>[https://web.archive.org/web/20191216122743/http://lavakas.ee/lennud/ Lennud.] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli veebisait.</ref> Tamm oli aastatel 1965–1975 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] näitleja,<ref name=":0">[https://elu.ohtuleht.ee/1041170/suri-naitleja-tonu-tamm Suri näitleja Tõnu Tamm.] Õhtuleht, 15. augustil 2021.</ref> 1975–1976 [[Viru Varietee|Viru varietees]], 1976–1992 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitleja (1977–1988 ka lavastaja assistent), 1994–1998 [[Eesti Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatris]] näitleja ning 1999–2010 [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]] lavastaja assistendina.<ref name=":0" /> 2013. avaldas ta raamatu tantsupedagoogist ja koreograafist [[Helmi Tohvelman|Helmi Tohvelmanist]] – "Helmi, õpeta meid tantsima!".<ref name=":0" /> Tamm tegeles maalimisega, tuntud on tema maalid [[Käpalised|orhideedest]]. Ta oli 1968. aastast ka [[Eesti Orhideekaitse Klubi]] liige.<ref name=":0" /> ==Isiklikku== Tõnu Tamm oli näitleja [[Mari Lill]]e abikaasa, nende tütred on lastearst Katariina Tamm ja näitleja [[Elisabet Reinsalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=3256116}} *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3294 Tõnu Tamm Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Tamm, Tõnu}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Noorsooteatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2021]] eab6m52r20b5w592iv5isr3346kdnzz 0 261111 7191229 6353109 2026-07-11T22:49:18Z Amherst99 15496 /* */ 7191229 wikitext text/x-wiki '''Eugen Käärik''' ([[10. november]] [[1877]] [[Taevere vald]] – [[2. august]] [[1940]] [[Tallinn]]) oli eesti [[advokaat]]. 1909. aastal kandideeris ta [[Tallinna linnavolikogu]] valimistel Eesti-Vene ühenduse nimekirjas ja valiti linnavolinikuks.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19090109.2.3# Tallinna linnavalimistel on edumeelne Eesti-Vene ühendus võidu saanud. Postimees, 9. jaanuar 1909]</ref> Ta võeti advokatuuri 1919. aastal. Aastatel 1927–1932 oli ta vandeadvokaat [[Viljandi]]s, 1932–1938 [[Lüganuse]]l ja seejärel kuni 1940. aastani [[Tallinn]]as. Ta osales seltskondlikus tegevuses, oli [[Lootus (selts)|Lootuse seltsi]] esimees. ==Isiklikku== 1938. aastal (61-aastaselt) abiellus ta [[Jaan Poska]] venna [[Gabriel Poska]] lese [[Lydia Poska]]ga.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19381022.2.4# Pulmad intelligentide vanade kodus. Esmaspäev, 22. oktoober 1938]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Käärik, Eugen}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 1qbwl3jgfbngf2cunxim8oop9tp356u 7191231 7191229 2026-07-11T22:52:36Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7191231 wikitext text/x-wiki '''Eugen Käärik''' ([[10. november]] [[1877]] [[Taevere vald]] – [[2. august]] [[1940]] [[Tallinn]]) oli eesti [[advokaat]]. 1909. aastal kandideeris ta [[Tallinna linnavolikogu]] valimistel Eesti-Vene ühenduse nimekirjas ja valiti linnavolinikuks.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19090109.2.3# Tallinna linnavalimistel on edumeelne Eesti-Vene ühendus võidu saanud. Postimees, 9. jaanuar 1909]</ref> Ta võeti advokatuuri 1919. aastal. Aastatel 1927–1932 oli ta vandeadvokaat [[Viljandi]]s, 1932–1938 [[Lüganuse]]l ja seejärel kuni 1940. aastani [[Tallinn]]as. Ta osales seltskondlikus tegevuses, oli [[Lootus (selts)|Lootuse seltsi]] esimees. ==Isiklikku== 1938. aastal (61-aastaselt) abiellus ta [[Jaan Poska]] venna [[Gabriel Poska]] lese [[Lydia Poska]]ga.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19381022.2.4# Pulmad intelligentide vanade kodus. Esmaspäev, 22. oktoober 1938]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Käärik, Eugen}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1940]] ddzl04ahj9bp7tex28veei5k6e6ly98 7191234 7191231 2026-07-11T22:54:58Z Amherst99 15496 /* */ 7191234 wikitext text/x-wiki '''Eugen Käärik''' ([[10. november]] [[1877]] [[Taevere vald]] – [[2. august]] [[1940]] [[Tallinn]]) oli eesti [[advokaat]]. 1909. aastal kandideeris ta [[Tallinna linnavolikogu]] valimistel Eesti-Vene ühenduse nimekirjas ja valiti linnavolinikuks.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19090109.2.3# Tallinna linnavalimistel on edumeelne Eesti-Vene ühendus võidu saanud. Postimees, 9. jaanuar 1909]</ref> Ta võeti advokatuuri 1919. aastal. Aastatel 1927–1932 oli ta vandeadvokaat [[Viljandi]]s, 1932–1938 [[Lüganuse]]l ja seejärel kuni 1940. aastani [[Tallinn]]as. Ta osales seltskondlikus tegevuses, oli [[Lootus (selts)|Lootuse seltsi]] esimees. Ta on maetud [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le. ==Isiklikku== 1938. aastal (61-aastaselt) abiellus ta [[Jaan Poska]] venna [[Gabriel Poska]] lese [[Lydia Poska]]ga.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19381022.2.4# Pulmad intelligentide vanade kodus. Esmaspäev, 22. oktoober 1938]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Käärik, Eugen}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1940]] fvusgcui3deft9hj5zmbfxodst7kdjl 7191235 7191234 2026-07-11T22:55:36Z Amherst99 15496 /* */ 7191235 wikitext text/x-wiki '''Eugen Käärik''' ([[10. november]] [[1877]] [[Taevere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Taevere vald]] – [[2. august]] [[1940]] [[Tallinn]]) oli eesti [[advokaat]]. 1909. aastal kandideeris ta [[Tallinna linnavolikogu]] valimistel Eesti-Vene ühenduse nimekirjas ja valiti linnavolinikuks.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19090109.2.3# Tallinna linnavalimistel on edumeelne Eesti-Vene ühendus võidu saanud. Postimees, 9. jaanuar 1909]</ref> Ta võeti advokatuuri 1919. aastal. Aastatel 1927–1932 oli ta vandeadvokaat [[Viljandi]]s, 1932–1938 [[Lüganuse]]l ja seejärel kuni 1940. aastani [[Tallinn]]as. Ta osales seltskondlikus tegevuses, oli [[Lootus (selts)|Lootuse seltsi]] esimees. Ta on maetud [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le. ==Isiklikku== 1938. aastal (61-aastaselt) abiellus ta [[Jaan Poska]] venna [[Gabriel Poska]] lese [[Lydia Poska]]ga.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19381022.2.4# Pulmad intelligentide vanade kodus. Esmaspäev, 22. oktoober 1938]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Käärik, Eugen}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1940]] l2i2dx9ra85z6i9apsw2qhxe81xmyb1 0 262516 7191425 6812678 2026-07-12T08:31:59Z Mona 355 7191425 wikitext text/x-wiki [[Pilt:SEM Lymphocyte.jpg|pisi|Inimese lümfotsüüt [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoobis]]]] '''Lümfotsüüt''' ehk '''lümfirakk''' ([[ladina keel]]es ''lymphocytus'') on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[immuunsüsteem]]i [[Agranulotsüüt|agranuloosne]] [[rakk]]. Lümfotsüüdid kuuluvad [[leukotsüüt]]ide hulka ja neile omistatakse tähtis osa organismi [[immuunvastus]]es.<ref name="mercksource" /><ref name="YX1DF" /> Lümfotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Lümfotsüüdid moodustavad [[omandatud immuunsus]]e. Lümfotsüütide populatsioonid liiguvad kehas [[veri|vere]] (ligi 2%) ja [[lümf]]iga ning neid leidub [[lümfikude|lümfikoes]], [[lümfisoon]]tes, [[lümfisõlm]]edes, [[harkelund]]is, [[põrn]]as, [[luuüdi]]s ja vähem muudes kudedes. Lümfotsüütide populatsioonid infiltreeruvad ka [[kasvaja]] mikrokeskkonda. Lümfotsüüdid on väga tundlikud [[röntgenikiirgus]]e suhtes ja võivad kergesti immuunvastuse minetada. ==Inimestel== Lümfotsüüdid on kantud kehtivasse inimese [[Rakubioloogia|tsütoloogia]] ja [[histoloogia]] nomenklatuuri ''[[Terminologia Histologica]]''. ===Liigitus=== Lümfotsüüdid erinevad üksteisest diferentseerumiskoha ja funktsioonide poolest. Neid võib eristada spetsiifiliste pinnamarkerite järgi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Marina Aunapuu|pealkiri=Veterinaarhistoloogia|aasta=2016|koht=Tartu|kirjastus=[[Tartu Ülikooli Kirjastus]]|lehekülg=87–88; 276–278}}</ref> Lümfotsüütidel eristatakse kolme põhilist tüüpi:<ref name=":0" /> *[[Loomulikud tappurrakud|NK-rakud]] ehk loomulikud tapjarakud (suured lümfotsüüdid), mis on osa [[kaasasündinud immuunsus]]est; *[[B-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid), mis osalevad [[Humoraalne immuunsus|humoraalses immuunvastuses]]; *[[T-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid), mis osalevad [[Rakuline immuunsus|rakulises immuunvastuses]]. [[Pilt:Lymphocyte2.jpg|pisi|Värvunud lümfotsüüt veres[[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] ]] Lümfotsüütide hulka liigitatakse ka [[lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]]. ===Retseptorid=== {{Vaata|''Homing''-retseptor}} ''Homing''-retseptor ehk suunaretseptor on lümfotsüütide ja ka [[metastaseerumine|metastaseeruvate]] [[vähirakk]]ude [[Retseptor (biokeemia)|retseptor]], mille abil [[rakk]] kinnitub teatud [[kude]]dele. ==Roomajatel== [[Roomajad|Roomajate]] lümfotsüüdid sarnanevad välimuselt [[imetajad|imetajate]] ja [[lind]]ude lümfotsüütide ja [[plasmarakk]]udega. Ka lümfotsüütide ülesanne arvatakse olevat sarnane. Lümfotsüütide repertuaari kuuluvad nii T-lümfotsüüdid (küpsevad [[tüümus]]es) kui B-lümfotsüüdid (küpsevad [[luuüdi]]s).<ref name=":1">{{Cite journal|last=Stacy|first=Nicole I.|url=http://www.seaturtle.org/pdf/StacyNI_2011_ClinLabMed.pdf|title=Diagnostic Hematology of Reptiles|journal=Clin Lab Med|volume=31|pages=87–108|last2=Alleman|first2=A. Rick|last3=Sayler|first3=Katherine A.|via=seaturtle.org|access-date=2018-03-13|archive-date=2016-03-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20160305033150/http://www.seaturtle.org/PDF/StacyNI_2011_ClinLabMed.pdf|url-status=dead}}</ref> Lümfotsüüdid liigitatakse väikesteks (5,5–10&nbsp;µm) ja suurteks (kuni 15&nbsp;µm). Lümfotsüütide arv alla 1,5 × 10³ raku µL kohta võib inditseerida [[lümfotsütopeenia]]t.<ref name="OvRoO" /> Lümfotsüütide arvu vähenemist seostatakse madudel loomuliku [[immunosupressioon]]iga [[hormoonid]]e toimel näiteks paaritumisperioodil. Lümfotsütopeeniat esineb ka [[talveuni|talveune]]järgsel ajal. Lümfotsüütide arv on väiksem isastel madudel ja kõrgeim juveniilsetel madudel.<ref name=":1" /> Immuunvastus põletikule ei põhjusta madudel alati [[leukotsütoos]]i ja analüüs võib näidata normväärtuseid (5–15 × 10³ µ/L). Ebanormaalsed on reaktiivsed või neoplastilised lümfotsüüdid, mida võib olla keeruline eristada. [[Kasvaja|Neoplastilisi]] lümfotsüüte on tuvastatud [[lümfosarkoom]]ide korral. ==Paiknemine== Lümfotsüütide populatsioonide vahekorrad on üksikutes elundites ja perifeerses veres erinevad, näiteks paiknevad [[T-lümfotsüüdid]] [[lümfisõlm]]e parakortikaalses osas ja [[B-lümfotsüüdid]] lümfisõlme koore välisosas.<ref name="7V2Jy" /> Põrnas paiknevad T-lümfotsüüdid [[arteriool]]e ümbritsevates tuppedes. ==T- ja B-lümfotsüüdid== T-lümfotsüüdid ja B-lümfotsüüdid on [[adaptiivne immuunsus|adaptiivse immuunvastuse]] peamised komponendid. T-rakud on seotud rakulise immuunsusega ja diferentseeruvad tüümuses. B-rakud vastutavad peamiselt humoraalse immuunsuse eest (seostumine antikehadega). Algul avastati B-rakud lindude [[kloakaalpaun]]ast (ladina ''bursa Fabricii''),<ref name="merriam" /> millest tuleneb ka B-rakkude nimetus. Imetajatel diferentseeruvad B-rakud luuüdis. T- ja B-rakkude ülesanne on antigeeni esitluse põhjal ära tunda kehavõõraid valke. Antigeeni esitlus on immuunsüsteemi protsess, mille käigus [[makrofaag]]id, [[dendriitrakk|dendriitrakud]] ja teised rakud püüavad antigeenid kinni ja tutvustavad neid T-rakkudele. B-rakud reageerivad [[patogeenid]]ele, tootes suurel hulgal [[antikeha|antikehi]], mis neutraliseerivad kehavõõrad objektid ([[bakterid]] ja [[viirused]]). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lümfotsüüdid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke – antikehi. B- ja T-lümfotsüüte, mis pole kokku puutunud antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks või [[naiivne rakk|naiivseteks rakkudeks]] (''naive cells''). Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad naiivsed rakud [[mälurakk]]udeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks. Mälurakud on pikaealised – nad võivad organismis püsida kuu ja isegi aastaid. Mälurakud võivad järgmise kokkupuute korral sama antigeeniga väga kiiresti [[diferentseeruma|diferentseeruda]] plasmarakkudeks ning tappurrakkudeks, tagades kiire immuunvastuse.<ref>{{Netiviide |autor= |url=http://cellbio.ebc.ee/rakubio/immuun.htm |pealkiri=Immuunsüsteem |väljaanne=cellbio.ebc.ee |aeg= |vaadatud=13.03.2018 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Lümfotsüütide areng== [[Pilt:Hematopoiesis (human) diagram en.svg|pisi|Hematopoees]] Imetajate tüvirakud diferentseeruvad luuüdis mitut tüüpi verelibledeks.<ref name="Abbas" /> Seda protsessi nimetatakse [[vereloome]]ks e hematopoeesiks. Protsessi käigus pärinevad kõik diferentseerumata lümfotsüüdid ühisest [[lümfoidne eellasrakk|lümfoidsest eellasrakust]]. Lümfotsüütide diferentseerumine toimub hierarhiliselt. Lümfotsüütide moodustumise protsessi kutsutakse [[lümfopoees]]iks. B-rakud küpsevad B-lümfotsüütideks luuüdis,<ref name="Robbins" /> aga T-rakud rändavad luuüdist harkelundisse, kus nad valmivad. Pärast B-lümfotsüütide ja T-lümfotsüütide valmimist sisenevad nad perifeersetesse lümfoidsetesse [[elund]]itesse (näiteks [[põrn]]a ja [[lümfisõlmed]]esse), kus nad hakkavad täitma oma ülesannet, jälgides sissetungivaid [[patogeen]]e ja [[vähirakk]]e. Lümfotsüüdid, mis on seotud omandatud immuunsusega, diferentseeruvad pärast kokkupuudet antigeeniga efektor- ehk aktiivseteks lümfotsüütideks ja mälurakkudeks. Aktiivsete lümfotsüütide ülesanne on kõrvaldada antigeen, tootes antikehi (B-lümfotsüütide puhul), tsütotoksilisi graanuleid (T-rakkude puhul) või saates signaale teistele immuunrakkudele (T-abistajarakud). Mälurakud jäävad perifeersetesse kudedesse ja vereringesse pikemaks ajaks, et reageerida samale antigeenile hiljem kiiremini. Nad võivad erinevalt teistest leukotsüütidest elada kuid või aastaid ja isegi kuni organismi elu lõpuni. Lümfotsüütide arenemisel on [[tsüsteiin]] piiravaks teguriks.<ref name="fsGUq" /> ==Omadused== [[Pilt:SEM blood cells.jpg|pisi|Elektronmikroskoobi pilt: Inimese vereringe. Pildil on punased verelibled ja valged verelibled: lümfotsüüdid, [[monotsüüt]], [[neutrofiil]] ja mitmed väikesed kettakujulised [[trombotsüüt|trombotsüüdid]]]] [[Wrighti värving]]uga on normaalsel lümfotsüüdil näha tumedalt värvunud suur [[rakutuum]] ja vähe eosinofiilset [[tsütoplasma]]t. Harilikult on lümfotsüüdi tuuma suurus võrreldav [[erütrotsüüt|punase vereliblega]] (diameeter on umbes 7 μm). [[Polüribosoom]]id on lümfotsüütide silmapaistvad tunnused. Neid saab vaadelda elektronmikroskoobiga. Perifeerses veres on võimatu eristada B- ja T-rakke.<ref name="Abbas" /> [[FACS]]i (läbivoolutsütomeetrit) kasutatakse erinevate lümfotsüütide loendamiseks ja nende osakaalu määramiseks. Selle meetodi puhul eristatakse lümfotsüüte nende pinnavalkude põhjal. Pinnavalkudeks võivad olla [[immuunglobuliin]]id või CD-valgud (''cluster of differentiation'').<ref name=":0" /> Lümfotsüütide tüübi määramiseks saab kasutada ka [[ELISPOT]] või [[sekretsiooni analüüsi tehnika]]t (protsess, mida kasutatakse rakkude identifitseerimiseks nende eritatava valgu põhjal).<ref name="Janeway" /> {| class="wikitable" |+Lümfotsüütidele omased pinnamarkerid<ref name="Berrington" /> |- ! Klass!! Funktsioon !! Kogus (hulk) !! Fenotüübilised markerid |- | '''NK-rakud''' || viiruslikult nakatunud rakkude ja kasvajarakkude lüüsimine || 7% (2–13%) || CD16, CD56 aga mitte CD3 |- | '''T-abistajarakud''' || [[tsütokiinid]]e ja kasvufaktorite tootmine,<br>mis reguleerivad teisi immuunsüsteemi rakke || 46% (28–59%) ||TCRαβ, CD3 ja CD4 |- | '''Tsütotoksilised T-rakud''' || viiruslikult nakatunud rakkude, kasvajarakkude ja<br>siirikute lüüsimine || 19% (13–32%) || TCRαβ, CD3 ja CD8 |- | '''γδT-rakud''' || immuunvastuse regulatsioon ja tsütotoksilisus || 5% (2–8%) | TCRγδ ja CD3 |- | '''B-rakud''' || antikehade eritamine || 23% (18–47%) || MHC klass II, CD19 ja CD21 |} ==Meditsiin== ===Lümfotsüütidega seotud haiguslikud seisundid=== Kliinilises meditsiinis diagnoositakse mitmeid lümfoproliferatiivseid haigusi, näiteks [[äge lümfoblastleukeemia]], pahaloomulised lümfoomid ([[Hodgkini lümfoom]], [[mitte-Hodgkini lümfoom]]), [[lümfotsütoos]] jpt. ===Tüümuse haiguslikud seisundid=== ====Tümektoomia==== {{Vaata|Tümektoomia}} Lapseeas tehtud [[tümektoomia]] ehk [[tüümus]]e eemaldamise järel püüab organism uue olukorraga kohaneda ja korraldada oma tööd, nimelt ei komplekteeri tüümus enam piisavas koguses [[CD4+ abistajarakk]]e ega saada neid lümfisõlmedesse ja põrna, pärsitud on nii rakuline kui ka humoraalne immuunsus. T-rakkude anomaaliatega seostatakse järgmisi haiguslikke seisundeid: *[[DiGeorge'i sündroom]] *[[CATCH-22]] ehk [[VCFS]] sündroom ka [[22q11]] [[kromosoomi mikrodeletsioon]] *[[Williamsi sündroom]] *[[tüümuse hüpoplaasia]] jm. ===Lümfotsüütide hulk vereproovis=== {| class="wikitable" |+Lümfotsüütide (''lym'') normväärtused [[täisvereanalüüs]]i põhjal<ref name="n4a23" /> |- ! Vanus!! Kogus (hulk)!! [[SI]]-süsteemi ühikutes |- | Vastsündinul || 5500/μL || 5500 × 10⁶/L |- | 12–24 tundi pärast sündi || 5800/μL || 5800 × 10⁶/L |- | 1. sünnijärgsel nädalal || 5000/μL || 5000 × 10⁶/L |- | 2. sünnijärgsel nädalal || 5500/μL || 5500 × 10⁶/L |- | 1. sünnikuu kuni 1. eluaasta || 6000–7000/μL || 6000–7000 × 10⁶/L |- | 2. eluaastal || 6300/μL || 6300 × 10⁶/L |- | 4. eluaastal || 4500/μL || 4500 × 10⁶/L |- | 6. eluaastal || 3500/μL || 3500 × 10⁶/L |- | 8.–20. eluaastal || 2500-3300/μL || 2500–3300 × 10⁶/L |} Lümfotsüüdid moodustavad osa verelibledest ja nende osakaalu väljendatakse protsendina valgete vereliblede hulgast. Lümfotsüütide arvu suurenemine on [[lümfotsütoos]] ja lümfotsüütide arvu langus on [[lümfotsütopeenia]]. Suurenenud lümfotsüütide kontsentratsioon viitab tavaliselt viiruslikule infektsioonile (harva viitab suurenenud lümfotsüütide hulk leukeemiale). Vähenenud lümfotsüütide hulk võib kaasa tuua suurenenud nakkusohu pärast operatsiooni või traumat. ===HIV=== Kui inimene nakatub HIV-i, sekkuvad viiruseosakesed T-lümfotsüütide taastootmistsüklisse. T-lümfotsüüte küll komplekteeritakse tavapäraselt, kuid HI-viiruse molekulid ründavad ja hävitavad massiliselt [[CD4+ T-rakud|CD4⁺ T-rakke]]. Kuna need on immuunvastuse toimimiseks olulised rakud, muutub keha vastuvõtlikuks ka sellistele [[viirus]]tele, mis terveid inimesi ei mõjutaks. HIV-i nakatumist määratakse tavaliselt CD4+ T-rakkude hulga järgi patsiendi veres, aga ka HIV-antikehade testiga. ==Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid== {{Vaata|TIL-rakk}} Mõnede pahaloomuliste kasvajate, näiteks [[melanoom]]i<ref name="cancerconsult" /> ja [[pärasoolevähk|pärasoolevähi]] korral lümfotsüüdid migreeruvad ja ründavad kasvajat. Mõnel juhul võib see viia [[primaarne|primaarse]] kasvaja taandumiseni.<ref name="asco" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mercksource">{{cite web |url=http://www.mercksource.com/pp/us/cns/cns_hl_dorlands_split.jspzQzpgzEzzSzppdocszSzuszSzcommonzSzdorlandszSzdorlandzSzfivezSz000061991zPzhtm |title=Dorlands Medical Dictionary:lymphocyte |work= |accessdate=27.01.2009}}</ref> <ref name="YX1DF">"[[Meditsiinisõnastik]]" 446:2004.</ref> <ref name="OvRoO">Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.07.2014) (inglise keeles)</ref> <ref name="7V2Jy">[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 14–15, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref> <ref name="merriam">The process of B-cell maturation was elucidated in birds and the B most likely means "bursa-derived" referring to the [[bursa of Fabricius]]. {{cite web|title=B Cell|url=http://www.merriam-webster.com/dictionary/b%20cell|work=Merriam-Webster Dictionary|publisher=Encyclopedia Brittanica|accessdate=28. oktoobril 2011}}</ref> <ref name="Abbas">{{cite book | author = Abbas AK and Lichtman AH | title = Cellular and Molecular Immunology | edition = 5th | publisher = Saunders, Philadelphia |year = 2003 | isbn = 0-7216-0008-5}}</ref> <ref name="Robbins">{{cite book | author = Kumar, Abbas, Fausto | title = Pathologic Basis of Disease | edition = 7th}}</ref> <ref name="fsGUq">Aimee L. Edinger ja Craig B. Thompson, [https://web.archive.org/web/20141107055344/http://www.pnas.org/content/99/3/1107.full Antigen-presenting cells control T cell proliferation by regulating amino acid availability], 99. väljaanne, nr 3, lk 1107–1109, doi: 10.1073/pnas.042707999, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)(inglise keeles)</ref> <ref name="Janeway">{{Cite book |last=Janeway |first=Charles |authorlink=Charles Janeway |title=Immunobiology; Fifth Edition |publisher=Garland Science |year=2001 |location=New York and London |pages= |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/bv.fcgi?call=bv.View..ShowTOC&rid=imm.TOC&depth=10 |doi= |isbn=0-8153-4101-6 |last2=Paul Travers, Mark Walport, and Mark Shlomchik}}.</ref> <ref name="Berrington">{{cite journal|title=Lymphocyte subsets in term and significantly preterm UK infants in the first year of life analysed by single platform flow cytometry|journal=Clin Exp Immunol|date=mai 2005|volume=140|issue=2|pages=289–292|doi=10.1111/j.1365-2249.2005.02767.x|pmid=15807853|author=Berrington, J. E.|last2=Barge|first2=D|last3=Fenton|first3=AC|last4=Cant|first4=AJ|last5=Spickett|first5=GP|pmc=1809375 |issn=0009-9104}}</ref> <ref name="n4a23">Cynthia C. Chernecky, Barbara J. Berger, "Laboratory Tests and Diagnostic Procedures", 5 ed, lk 370, 2008, Saunders Elsevier, ISBN 978 1 4160 3704 0</ref> <ref name="cancerconsult">{{Netiviide |pealkiri=Current Topics in Oncology |url=http://professional.cancerconsultants.com/ccj.aspx?id=36989 |vaadatud=2011-11-04 |arhiivimisaeg=2011-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110716130949/http://professional.cancerconsultants.com/ccj.aspx?id=36989 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="asco">{{Netiviide |pealkiri=Protective effect of a brisk tumor infiltrating lymphocyte infiltrate in melanoma: An EORTC melanoma group study. 2007 |url=http://www.asco.org/ascov2/Meetings/Abstracts?&vmview=abst_detail_view&confID=47&abstractID=34439 |vaadatud=2011-11-11 |arhiivimisaeg=2011-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110725021007/http://www.asco.org/ascov2/Meetings/Abstracts?&vmview=abst_detail_view&confID=47&abstractID=34439 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne Terminologia Histologicas]<span>s</span>, H2.00.04.1.02002: Lymphocytus. Lümfotsüüt *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/352799/lymphocyte Sissekanne Encyclopædia Britannicas]<span>s</span> *Janeway CA Jr, Travers P, Walport M, ''et al.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27123/ Generation of lymphocytes in bone marrow and thymus], "Immunobiology: The Immune System in Health and Disease.", 5. trükk, New York: Garland Science; 2001., veebiversioon (vaadatud 15.09.2014) (inglise keeles) *Alberts B, Johnson A, Lewis J, ''et al.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26921/ Lymphocytes and the Cellular Basis of Adaptive Immunity], Molecular Biology of the Cell, 4. trükk, New York: Garland Science; 2002., veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (inglise keeles) * Paul R. Avery, Anne C. Avery, [http://csu-cvmbs.colostate.edu/Documents/cilab-pub-vet-clin-path-2004.pdf Molecular methods to distinguish reactive and neoplastic lymphocyte expansions and their importance in transitional neoplastic states], Veterinary Clinical Pathology, 33. väljaanne, nr 4, 2004, veebiversioon (vaadatud 7.07.2014) (inglise keeles) *Eitan Yefenof, [http://elib.fk.uwks.ac.id/asset/archieve/e-book/NEOPLASMA%20-%20ONCOLOGY/Innate%20and%20Adaptive%20Immunity%20in%20the%20Tumor%20Microenvironment.pdf Innate and Adaptive Immunity in the Tumor Microenvironment], ISBN 978-1-4020-6749-5, 2008, Springer Science + Business Media *[http://www.dartmouth.edu/~nlevy/faulkfig1150low.jpeg Lymphocyte development], veebiversioon (vaadatud 27.02.2014) (inglise keeles) *[http://www.garlandscience.com/res/pdf/9780815341239_ch07.pdf The Development and Survival of Lymphocytes], veebiversioon (vaadatud 23.05.2014) (inglise keeles) * Nancie J. MacIver, Sarah R. Jacobs, Heather L. Wieman, Jessica A. Wofford, Jonathan L. Coloff, ja Jeffrey C. Rathmell, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2638731/ Glucose metabolism in lymphocytes is a regulated process with significant effects on immune cell function and survival], veebiversioon (vaadatud 16.11.2014) (inglise keeles) [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Veri]] [[ja:白血球#リンパ球]] pb2wp8v6retau8clqv2kb0e8rc8x50k 10 262776 7191378 6810297 2026-07-12T07:17:54Z Metsavend 738 7191378 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi=USA Senati liikmed |päis =[[USA Senati liikmete loend|Praegused USA Senati liikmed]] |padding = 10em |ülemine = Senati president: [[J. D. Vance|Vance]]<br />Senati aseesimees: [[Chuck Grassley|Grassley]] |loendistiil = text-align:left; |loend1 = {{veergude loend|laius=15em|{{lihtne loend|1= * [[Alabama|AL]]: <span style="background:#fee;">[[Tommy Tuberville|Tuberville]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Katie Britt|Britt]] (R)</span> * [[Alaska|AK]]: <span style="background:#fee;">[[Lisa Murkowski|Murkowski]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Dan Sullivan|Sullivan]] (R)</span> * [[Arizona|AZ]]: <span style="background:#eef;">[[Ruben Gallego|Gallego]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Mark Kelly|Kelly]] (D)</span> * [[Arkansas|AR]]: <span style="background:#fee;">[[John Boozman|Boozman]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Tom Cotton|Cotton]] (R)</span> * [[California|CA]]: <span style="background:#eef;">[[Alex Padilla|Padilla]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Adam Schiff|Schiff]] (D) </span> * [[Colorado|CO]]: <span style="background:#eef;"> [[Michael Bennet|Bennet]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[John Hickenlooper|Hickenlooper]] (D)</span> * [[Connecticut|CT]]: <span style="background:#eef;">[[Richard Blumenthal|Blumenthal]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Chris Murphy|Murphy]] (D)</span> * [[Delaware|DE]]: <span style="background:#eef;">[[Lisa Blunt Rochester|Rochester]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Chris Coons|Coons]] (D)</span> * [[Florida|FL]]: <span style="background:#fee;">[[Ashley Moody|Moody]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Rick Scott|Scott]] (R)</span> * [[Georgia|GA]]: <span style="background:#eef;">[[Jon Ossoff|Ossoff]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Raphael Warnock|Warnock]] (D)</span> * [[Hawaii osariik|HI]]: <span style="background:#eef;">[[Brian Schatz|Schatz]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Mazie Hirono|Hirono]] (D)</span> * [[Idaho|ID]]: <span style="background:#fee;">[[Mike Crapo|Crapo]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Jim Risch|Risch]] (R)</span> * [[Illinois|IL]]: <span style="background:#eef;">[[Dick Durbin|Durbin]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Tammy Duckworth|Duckworth]] (D)</span> * [[Indiana|IN]]: <span style="background:#fee;">[[Todd Young|Young]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Jim Banks|Banks]] (R) </span> * [[Iowa|IA]]: <span style="background:#fee;">[[Chuck Grassley|Grassley]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Joni Ernst|Ernst]] (R)</span> * [[Kansas|KS]]: <span style="background:#fee;">[[Jerry Moran|Moran]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Roger Marshall|Marshall]] (R) </span> * [[Kentucky|KY]]: <span style="background:#fee;">[[Mitch McConnell|McConnell]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Rand Paul|Paul]] (R)</span> * [[Louisiana|LA]]: <span style="background:#fee;">[[Bill Cassidy|Cassidy]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[John Neely Kennedy|Kennedy]] (R)</span> * [[Maine|ME]]: <span style="background:#fee;">[[Susan Collins|Collins]] (R)</span>, <span style="background:#ffd;">[[Angus King|King]] (I) </span> * [[Maryland|MD]]: <span style="background:#eef;">[[Chris Van Hollen|Van Hollen]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Angela Alsobrooks|Alsobrooks]] (D)</span> * [[Massachusetts|MA]]: <span style="background:#eef;">[[Elizabeth Warren|Warren]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Ed Markey|Markey]] (D)</span> * [[Michigan|MI]]: <span style="background:#eef;">[[Elissa Slotkin|Slotkin]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Gary Peters|Peters]] (D) </span> * [[Minnesota|MN]]: <span style="background:#eef;">[[Amy Klobuchar|Klobuchar]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Tina Smith|Smith]] (D)</span> * [[Mississippi osariik|MS]]: <span style="background:#fee;">[[Roger Wicker|Wicker]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Cindy Hyde-Smith|Hyde-Smith]] (R) </span> * [[Missouri osariik|MO]]: <span style="background:#fee;">[[Josh Hawley|Hawley]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Eric S. Schmitt|Schmitt]] (R)</span> * [[Montana|MT]]: <span style="background:#eef;">[[Tim Sheehy|Sheehy]] (D)</span>, <span style="background:#fee;">[[Steve Daines|Daines]] (R) </span> * [[Nebraska|NE]]: <span style="background:#fee;">[[Deb Fischer|Fischer]] (R)</span>, <span style="background:#fee;">[[Pete Ricketts|Ricketts]] (R) </span> * [[Nevada|NV]]: <span style="background:#eef;">[[Catherine Cortez Masto |Cortez Masto]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Jacky Rosen|Rosen]] (D) </span> * [[New Hampshire|NH]]: <span style="background:#eef;">[[Jeanne Shaheen|Shaheen]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Maggie Hassan|Hassan]] (D) </span> * [[New Jersey|NJ]]: <span style="background:#eef;">[[Cory Booker|Booker]] (D)</span>, <span style="background:#eef;">[[Andy Kim|Kim]] (D) </span> * [[New Mexico|NM]]: <span style="background:#eef;">[[Ben Ray Luján|Luján]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Martin Heinrich|Heinrich]] (D) </span> * [[New Yorgi osariik|NY]]: <span style="background:#eef;">[[Chuck Schumer|Schumer]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Kirsten Gillibrand|Gillibrand]] (D) </span> * [[Põhja-Carolina|NC]]: <span style="background:#fee;"></span>[[Thom Tillis|Tillis]] (R) , <span style="background:#fee;">[[Ted Budd|Budd]] (R) </span> * [[Põhja-Dakota|ND]]: <span style="background:#fee;">[[John Hoeven|Hoeven]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Kevin Cramer|Cramer]] (R) </span> * [[Ohio|OH]]: <span style="background:#eef;">[[Bernie Moreno|Moreno]] (D) </span>, <span style="background:#fee;">[[Jon Husted|Husted]] (R) </span> * [[Oklahoma|OK]]: <span style="background:#fee;">[[James Lankford|Lankford]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Markwayne Mullin|Mullin]] (R) </span> * [[Oregon|OR]]: <span style="background:#eef;">[[Ron Wyden|Wyden]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Jeff Merkley|Merkley]] (D) </span> * [[Pennsylvania|PA]]: <span style="background:#fee;">[[David H. McCormick|McCormick]] (R) </span>, <span style="background:#eef;">[[John Fetterman|Fetterman]] (D) </span> * [[Rhode Island|RI]]: <span style="background:#eef;">[[Jack Reed|Reed]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Sheldon Whitehouse|Whitehouse]] (D) </span> * [[Lõuna-Carolina|SC]]: ''vakantne'', <span style="background:#fee;">[[Tim Scott|Scott]] (R) </span> * [[Lõuna-Dakota|SD]]: <span style="background:#fee;">[[John Thune|Thune]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Mike Rounds|Rounds]] (R) </span> * [[Tennessee|TN]]: <span style="background:#fee;">[[Marsha Blackburn|Blackburn]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Bill Hagerty|Hagerty]] (R) </span> * [[Texas|TX]]: <span style="background:#fee;">[[John Cornyn|Cornyn]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Ted Cruz|Cruz]] (R) </span> * [[Utah|UT]]: <span style="background:#fee;">[[John R. Curtis|Curtis]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Mike Lee|Lee]] (R) </span> * [[Vermont|VT]]: <span style="background:#eef;">[[Peter Welch|Welch]] (D) </span>, <span style="background:#ffd;">[[Bernie Sanders|Sanders]] (I) </span> * [[Virginia|VA]]: <span style="background:#eef;">[[Mark Warner|Warner]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Tim Kaine|Kaine]] (D) </span> * [[Washingtoni osariik|WA]]: <span style="background:#eef;">[[Patty Murray|Murray]] (D) </span>, <span style="background:#eef;">[[Maria Cantwell|Cantwell]] (D) </span> * [[Lääne-Virginia|WV]]: <span style="background:#fee;">[[Jim Justice|Justice]] (R) </span>, <span style="background:#eef;">[[Shelley Moore Capito|Capito]] (D) </span> * [[Wisconsin|WI]]: <span style="background:#fee;">[[Ron Johnson|Johnson]] (R) </span>, <span style="background:#eef;">[[Tammy Baldwin|Baldwin]] (D) </span> * [[Wyoming|WY]]: <span style="background:#fee;">[[John Barrasso|Barrasso]] (R) </span>, <span style="background:#fee;">[[Cynthia Lummis|Lummis]] (R) </span> }}}} |alumine = <span style=font-size:x-small;"><span style="background:#fee;"> [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklased (R)]] (53) </span>{{·}} <span style="background:#eef;"> [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraadid (D)]] (45) </span>{{·}} <span style="background-color:#ffd;"> Sõltumatud (I) (2)</span></span> }}<noinclude> [[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]] </noinclude> iydurq8253vjsto9nucjpziz2lcsf0l 0 265234 7191481 7021222 2026-07-12T09:37:07Z Velirand 67997 + kategooria 7191481 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Kalda.jpg|pisi|Jaan Kalda augustis 2012 [[Teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuse Ahhaa]] ees. Foto: [[Lauri Kulpsoo]].]] '''Jaan Kalda''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1963]] [[Väike-Maarja]]s) on [[Eestlased|eesti]] [[füüsik]]. ==Elulugu== [[Pilt:EuPhO 2017 - Jaan Kalda.jpg|pisi|Jaan Kalda kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas.]] Jaan Kalda lõpetas 1982. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i matemaatika-füüsika eriklassi. 1981. aastal võitis ta esikoha üleliidulisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil, 1982. aastal võitis hõbemedali [[Saksa FV]]-s rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=324373 Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS. Üleliidulisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil esikohad võitnud Tallinna 1. Keskkooli õpilased Jüri Liiv 10. ja Jaan Kalda 9. klassist (fotograaf Isi Trapido)]</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Läbi ja lõhki olümpiaadimees. Oleg Košiku intervjuu Jaan Kaldaga. Horisont 5/2012 |url=http://www.horisont.ee/node/1913 |vaadatud=2015-06-17 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305014408/http://www.horisont.ee/node/1913 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1988. aastal lõpetas [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva füüsika-tehnika instituudi]] (MFTI) teoreetilise [[plasmafüüsika]] eriala kiitusega ja 1990. aastal [[aspirantuur]]i MFTI-s ja [[I. V. Kurtšatovi nimeline Aatomienergeetika Instituut|I. V. Kurtšatovi nimelises Aatomienergeetika Instituudis]]. Samal aastal (1990) kaitses ta MFTI-s [[plasma]]s kollektiivseid ülekandeprotsesse käsitleva [[Väitekiri|väitekirja]] (juhendaja [[Aleksandr Kingsep]]) ja sai füüsika-matemaatika [[Teaduste kandidaat|kandidaadi]] [[Teaduskraad|kraadi]]. Aastatel 1992–1993 töötas Kalda [[järeldoktor]]ina [[Pariis]]is [[École polytechnique|École Polytechnique'i]] teoreetilise füüsika keskuses. Jaan Kalda töötas [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teaduri (1990-1994) ja vanemteadurina (1994-1997).<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6ebe1905-a119-4baf-8fda-9b593f9895c9 Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> Aastast 1997 töötab ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|TTÜ küberneetika instituudis]]: vanemteadur 1997-2016, professor aastast 2017 (alates 2020 täisprofessor tenuuris). Ühtlasi oli ta 2015-2016 TTÜ füüsikainstituudi professor ja teoreetilise füüsika õppetooli juhataja.<ref name='ISIK /> ==Teadustöö== Jaan Kalda uurimisvaldkonnad on [[matemaatiline füüsika|matemaatiline]] ja üldine [[teoreetiline füüsika]], [[klassikaline mehaanika]], [[kvantmehaanika]], [[relatiivsusteooria]], [[gravitatsioon]], [[statistiline füüsika]] ja [[termodünaamika]]. Tema teadustöö põhisuunad on seotud mastaabiinvariantsete struktuuride (sealhulgas [[Bioloogia|bioloogiliste]]) modelleerimise ja analüüsi, juhuslike pindade [[statistiline topograafia|statistilise topograafia]], [[turbulentne difusioon|turbulentse difusiooni]] ja mittelineaarsete ülekandeprotsessidega. Kalda teadusorganisatsiooniline tegevus on olnud seotud muuhulgas [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadide]] korraldusega. 2011. aastal oli ta [[Rahvusvaheline füüsikaolümpiaadi|Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi]] rahvusvahelise žürii liige, 2012. aastal Rahvusvahelise Füüsikaolümpiaadi juhtkomitee liige ja Akadeemilise Komitee aseesimees ning [[Saudi Araabia]] rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna akadeemiline nõunik. Ta on [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i esimene president. ==Tunnustus== *2003 – [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] liikmeks valimine *2006 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] nominent *2007 – [[Eesti Füüsika Selts]]i aastapreemia *2008 – [[TTÜ]] parim teaduspublikatsioon [[Loodusteadused|loodus]]- ja [[Täppisteadused|täppisteaduste]] vallas 2008. aastal *2013 – [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] [[Reaalteadused|reaalteaduste]] eripreemia *2013 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema ema oli [[kirjandusteadlane]] [[Maie Kalda]] ja abikaasa on [[semiootik]] [[Virve Sarapik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaan Kalda}} * {{ETIS}} * [http://www.cs.ioc.ee/~kalda/jkpublist.html Jaan Kalda teaduspublikatsioone] {{JÄRJESTA:Kalda, Jaan}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] dlumzu20snvrtqywb5ag9gj7wtirf9g 7191482 7191481 2026-07-12T09:37:26Z Velirand 67997 7191482 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jaan Kalda.jpg|pisi|Jaan Kalda augustis 2012 [[Teaduskeskus Ahhaa|teaduskeskuse Ahhaa]] ees. Foto: [[Lauri Kulpsoo]].]] '''Jaan Kalda''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1963]] [[Väike-Maarja]]s) on [[Eestlased|eesti]] [[füüsik]]. ==Elulugu== [[Pilt:EuPhO 2017 - Jaan Kalda.jpg|pisi|Jaan Kalda kõnelemas 2017. aasta [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i lõpetamisel Tallinnas.]] Jaan Kalda lõpetas 1982. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i matemaatika-füüsika eriklassi. 1981. aastal võitis ta esikoha üleliidulisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil, 1982. aastal võitis hõbemedali [[Saksa FV]]-s rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil.<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=324373 Rahvusarhiivi fotode andmebaas FOTIS. Üleliidulisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil esikohad võitnud Tallinna 1. Keskkooli õpilased Jüri Liiv 10. ja Jaan Kalda 9. klassist (fotograaf Isi Trapido)]</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Läbi ja lõhki olümpiaadimees. Oleg Košiku intervjuu Jaan Kaldaga. Horisont 5/2012 |url=http://www.horisont.ee/node/1913 |vaadatud=2015-06-17 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305014408/http://www.horisont.ee/node/1913 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1988. aastal lõpetas [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva füüsika-tehnika instituudi]] (MFTI) teoreetilise [[plasmafüüsika]] eriala kiitusega ja 1990. aastal [[aspirantuur]]i MFTI-s ja [[I. V. Kurtšatovi nimeline Aatomienergeetika Instituut|I. V. Kurtšatovi nimelises Aatomienergeetika Instituudis]]. Samal aastal (1990) kaitses ta MFTI-s [[plasma]]s kollektiivseid ülekandeprotsesse käsitleva [[Väitekiri|väitekirja]] (juhendaja [[Aleksandr Kingsep]]) ja sai füüsika-matemaatika [[Teaduste kandidaat|kandidaadi]] [[Teaduskraad|kraadi]]. Aastatel 1992–1993 töötas Kalda [[järeldoktor]]ina [[Pariis]]is [[École polytechnique|École Polytechnique'i]] teoreetilise füüsika keskuses. Jaan Kalda töötas [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] teaduri (1990-1994) ja vanemteadurina (1994-1997).<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6ebe1905-a119-4baf-8fda-9b593f9895c9 Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> Aastast 1997 töötab ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|TTÜ küberneetika instituudis]]: vanemteadur 1997-2016, professor aastast 2017 (alates 2020 täisprofessor tenuuris). Ühtlasi oli ta 2015-2016 TTÜ füüsikainstituudi professor ja teoreetilise füüsika õppetooli juhataja.<ref name='ISIK /> ==Teadustöö== Jaan Kalda uurimisvaldkonnad on [[matemaatiline füüsika|matemaatiline]] ja üldine [[teoreetiline füüsika]], [[klassikaline mehaanika]], [[kvantmehaanika]], [[relatiivsusteooria]], [[gravitatsioon]], [[statistiline füüsika]] ja [[termodünaamika]]. Tema teadustöö põhisuunad on seotud mastaabiinvariantsete struktuuride (sealhulgas [[Bioloogia|bioloogiliste]]) modelleerimise ja analüüsi, juhuslike pindade [[statistiline topograafia|statistilise topograafia]], [[turbulentne difusioon|turbulentse difusiooni]] ja mittelineaarsete ülekandeprotsessidega. Kalda teadusorganisatsiooniline tegevus on olnud seotud muuhulgas [[Olümpiaad (võistlus)|olümpiaadide]] korraldusega. 2011. aastal oli ta [[Rahvusvaheline füüsikaolümpiaadi|Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi]] rahvusvahelise žürii liige, 2012. aastal Rahvusvahelise Füüsikaolümpiaadi juhtkomitee liige ja Akadeemilise Komitee aseesimees ning [[Saudi Araabia]] rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonna akadeemiline nõunik. Ta on [[Euroopa füüsikaolümpiaad]]i esimene president. ==Tunnustus== *2003 – [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] liikmeks valimine *2006 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] nominent *2007 – [[Eesti Füüsika Selts]]i aastapreemia *2008 – [[TTÜ]] parim teaduspublikatsioon [[Loodusteadused|loodus]]- ja [[Täppisteadused|täppisteaduste]] vallas 2008. aastal *2013 – [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] [[Reaalteadused|reaalteaduste]] eripreemia *2013 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema ema oli [[kirjandusteadlane]] [[Maie Kalda]] ja abikaasa on [[semiootik]] [[Virve Sarapik]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Jaan Kalda}} * {{ETIS}} * [http://www.cs.ioc.ee/~kalda/jkpublist.html Jaan Kalda teaduspublikatsioone] {{JÄRJESTA:Kalda, Jaan}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pu96lfosbqv2bsyhwdxw5tn8dxfkzdz 0 265433 7191076 6951766 2026-07-11T14:54:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191076 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{vikinda}} {{Infokast keskprotsessor | nimi = Core i5 | pilt = Intel Core i5 750 1.jpg | pildiallkiri = Intel Core i5 750 | tootmine-algus = 8. september 2008 | tootmine-lõpp = | tootja1 = [[Intel]] | aeglaseim = 650 | aeglane-ühik = MHz | kiireim = 1300 | kiire-ühik = MHz | mikroarhitektuur = Nehalem, Westmere | tuumad-arv = 2 või 4 | pesa1 = mPGA 989 | pesa2 = LGA 1156 | tuum1 = Lynnfield | tuum2 = Clarkdale | tuum3 = Sandy Bridge | tuum4 = Arrandale }} '''Intel Core i5''' on [[Intel]]i [[mikroprotsessor]]ite seeria, mis on ehitatud [[Nehalem (mikroarhitektuur)|Nehalemi arhitektuuril]]. Esimest korda tutvustati Core i5 protsessorit 8. septembril 2009 (tegu oli Core i5 750 Lynnfieldi arhitektuuri protsessoriga, mis omas neljatuumalist protsessorit taktsagedusega 2,66 GHz)<ref name="9DoME" /> Core i5 protsessorid on võimsuse poolest Core i3 ja Core 2 protsessoritest paremad ning Core i7 ja Xeon protsessoritest kehvemad. [[Fail:Intel Core i5 750 2.jpg|pisi|Intel i5 750 tagant]] Arandale'i arhitektuuril põhinevad Intel Core i5 mikroprotsessorid loodi sülearvutite jaoks. Sellest tulenevalt on Arandale'i arhitektuuriga i5 protsessoritesse sisse ehitatud [[graafikaprotsessor]] (GPU). Minimaalne energiatarve, millel Core i5 protsessor suudab töötada, varieerub 18 W ja 95 W vahel. Core i5 kahetuumalised protsessoritel on 2×256 kB suurune L2-vahemälu. Neljatuumaliste Core i5 protsessorite L2-vahemälu suurus on 4×256 kB. Core i5-5xx sülearvuti protsessoritele Arrandale on integreeritud graafiline suutlikkus, kuid ainult 2 protsessori tuuma. Need väljastati jaanuaris 2010 koos Core i7-6xx ja Core i3-3xx samal kiibil põhinevate protsessoritega. L3-vahemälu Core i5-5xx protsessoris on vähendatud 3 MB-le, samas kui Core i5-6xx kasutab tervet vahemälu ja Core i3-3xx ei toeta Turbo Boost'i.<ref name="2xEw7" /> Clarkdale'i, Arrandale'i lauaarvuti versiooni müüakse Core i5-6xx'i nime all kõrvuti sarnaste Core i3 ja Pentiumi brändidega. Sellel on hyper-threading eemaldatud ja kogu 4 MB L3-vahemälu. Vastavalt Intelile "enamasti Core i5 lauaarvuti protsessorid ja emaplaadid ei toeta ECC mälu",<ref name="MAcwN" /> aga on informatsiooni piiratud ECC toetamisest Core i3 osas, sama kehtib ka Core i5 ja i7 kohta. Core i5 protsessor, mis on aste i3-st kõrgemal, annab märgatava erinevuse kiiruses olenevalt sellest, mis tüüpi rakendusi sa kasutad. Kui mängida [[Solitaire]]'i, siis on raske Core i3 ja Core i5 protsessoritel vahet teha. Kui toimetada rohkete failidega Adobe Flashis koos virtualiseerimise tarkvaraga, võib märgata, et Core i5 on energilisem/särtsakam. Tehniliselt võttes turustatakse Core i5 protsessoreid pisut teistmoodi. Core i5 protsessoreid on kahte põhitüüpi – kahetuumaline ja neljatuumaline. Kahetuumalistel Core i5 protsessoritel on 32 nm tehnoloogia, hyper-threading toetus, virtualiseerimise toetus ja Turbo Boosti tehnoloogia. Neljatuumalistel Core i5 protsessoritel on 45 nm tehnoloogia, virtualiseerimise toetus ja Turbo Boost tehnoloogia, kuid mitte hyper-threading toetust.<ref name="OHN0j" /> Core i5-d pakuvad piisavat jõudlust, et teha asju nagu video monteerimine ja mängimine, ning enam kui küll jõudlust, et teha põhilisi asju nagu tekstitöötlus, internetis surfamine ja e-kirjade saatmine. Core i5 protsessor on keskmisse hinnaklassi kuuluv protsessor inimestele, kes kasutavad sageli oma arvuteid ja tegelevad tihti mitme asjaga samaaegselt. == Lauaarvuti protsessorite andmed ja arhitektuur == === [[Nehalem (mikroarhitektuur)|Nehalemi]] mikroarhitektuuril põhinevad === ==== "Lynnfield" (45 nm) ==== * Põhineb [[Nehalem (mikroarhitektuur)|Nehalemi]] mikroarhitektuuril. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], Enhanced Intel [[SpeedStep Technology]] (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Intel VT-x]], [[Turbo Boost]], Smart Cache. * FSB on asendatud DMI-ga. * Transistoreid: 774 miljonit * Protsessori pinna pindala: 296 mm² * mikroprotsessori kujunduse number: B1 {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Sagedus !Turbo !Tuumad !L2-mahemälu !L3-mahemälu !I/O siin !Kordsus !Mälu !Pinge !TDP !Pesad !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- !colspan="16"|Standardne voolutarve |- ! Core i5-750 | SLBLC (B1)||2,67 GHz||1/1/4/4||4||4×256 kB||8 MB||DMI||20×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||95 W||LGA 1156||8. september 2009||BX80605I5750<br>BV80605001911AP||$196 |- ! Core i5-760 | SLBRP (B1)||2,8 GHz||1/1/4/4||4||4×256 kB||8 MB||DMI||21×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||95 W||LGA 1156||18. juuli 2010||BX80605I5760<br>BV80605001908AN||$205 |- !colspan="16"|Madal voolutarve |- ! Core i5-750S | SLBLH (B1)||2,4 GHz||0/0/6/6||4||4×256 kB||8 MB||DMI||18×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||82 W||LGA 1156||7. jaanuar 2010||BX80605I5750S<br>BV80605003213AH||$259 |} === [[Westmere (mikroarhitektuur)|Westmere]]'i mikroarhitektuuril põhinevad === ==== "Clarkdale" (32 nm) ==== * Põhineb [[Westmere (mikroarhitektuur)|Westmere]]'i mikroarhitektuuril. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], Enhanced Intel [[SpeedStep Technology]] (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Trusted Extension Technology|TXT]], [[Intel VT-x]], [[Hyper-Threading]], [[Turbo Boost]], [[AES-NI]], Smart Cache. * Core i5-655K, Core i5-661 ei toeta Intel TXT-d ja Intel VT-d.<ref name="gmEFL" /> * Core i5-655K tunnusjooneks tõkestamata kordisti. * FSB on asendatud DMI-ga. * Transistoreid: 382 miljonit * Protsessori pindala: 81 mm² * Transistoreid: 177 miljonit * Graafika- ja integreeritud mälukontrolleri pindala: 114 mm² * mikroprotsessori kujunduse number: C2, K0 {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Sagedus !Turbo !GPU taktsagedus !Tuumad !L2-mahemälu !L3-mahemälu !I/O siin !Kordsus !Mälu !Pinge !TDP !Pesad !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- ! Core i5-650 | SLBLK (C2)<br>SLBTJ (K0)||3,2 GHz||1/2||733 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||24×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||73 W||LGA 1156||7. jaanuar 2010||CM80616003174AH<br>BX80616I5650||$176 |- ! Core i5-655K | SLBXL (K0)||3,2 GHz||1/2||733 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||24×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||73 W||LGA 1156||30. mai 2010||CM80616003174AO<br>BX80616I5655K||$216 |- ! Core i5-660 | SLBLV (C2)<br>SLBTK (K0)||3,33 GHz||1/2||733 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||25×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||73 W||LGA 1156||7. jaanuar 2010||CM80616003177AC<br>BX80616I5660||$196 |- ! Core i5-661 | SLBNE (C2)<br>SLBTB (K0)||3,33 GHz||1/2||900 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||25×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||87 W||LGA 1156||7. jaanuar 2010||CM80616004794AA<br>BX80616I5661||$196 |- ! Core i5-670 | SLBLT (C2)<br>SLBTL (K0)||3,47 GHz||1/2||733 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||26×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||73 W||LGA 1156||7. jaanuar 2010||CM80616004641AB<br>BX80616I5670||$284 |- ! Core i5-680 | SLBTM (K0)||3,6 GHz||1/2||733 MHz||2||2×256 kB||4 MB||DMI||27×||2×DDR3-1333||0,65–1,4 V||73 W||LGA 1156||18. aprill 2010||CM80616004806AA<br>BX80616I5680||$294 |} === [[Sandy Bridge]]'i mikroarhitektuuril põhinevad === ==== "Sandy Bridge" (32 nm) ==== * Põhineb [[Sandy Bridge]]'i mikroarhitektuuril. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], [[AVX]], Enhanced Intel [[SpeedStep]] Technology (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Trusted Extension Technology|TXT]], [[Intel VT-x]], [[Intel VT-d]], [[Hyper-Threading]], [[Turbo Boost]], [[AES-NI]], Smart Cache. * Transistoreid: 624 või 504 miljonit * Protsessori pindala: 149 või 131 mm² {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Tuumad !Sagedus !Turbo !L2-mahemälu !L3-mahemälu !GPU mudel !GPU taktsagedus !TDP !Pesa !I/O siin !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- !colspan="15"|Üliväike voolutarve |- ! Core i5-2390T | SR065 (Q0)||2||2,7 GHz||4/8||2×256 kB||3 MB||[[HD Graphics 2000]]||650–1100 MHz||35 W||LGA 1155||DMI 2.0||20. veebruar 2011||CM8062301002115||$195 |} ==== "Sandy Bridge" (32 nm) ==== * Põhineb [[Sandy Bridge]]'i mikroarhitektuuril. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], [[AVX]], Enhanced Intel [[SpeedStep]] Technology (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Trusted Extension Technology|TXT]], [[Intel VT-x]], [[Intel VT-d]], [[Turbo Boost]], [[AES-NI]], Smart Cache. * Kõik mudelid toetavad 2 kanalit DDR3-1333 * Core i5-2300, Core i5-2310, Core i5-2320, Core i5-2405S ja Core i5-2500K ei toeta Intel TXT-d ja Intel VT-d-d.<ref name="HHVnW" /> * S protsessorite tunnusjooneks normaalsest madalam TDP (65 W 4-tuumalistel mudelitel). * T protsessoritel tunnusjooneks veelgi madalam TDP (45 W 4-tuumalistel mudelitel või 35 W 2-tuumalistel mudelitel). * K protsessorid on tõkestamatud ja ülekiirendamiseks kavandatud. Teistel protsessoritel on piiratud ülekiirendamine kiibistiku piirangute tõttu.<ref name="93yPx" /> * Transistoreid: 1,16 miljardit<ref name="qY5V0" /> * Protsessori pindala: 216 mm² {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Tuumad !Sagedus !Turbo !L2-mahemälu !L3-mahemälu !GPU mudel !GPU taktsagedus !TDP !Pesa !I/O siin !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- !colspan="15"|Standardne voolutarve |- ! Core i5-2300 | SR00D (D2)||4||2,8 GHz||1/2/2/3||4×256 kB||6 MB||[[HD Graphics 2000]]||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062301061502<br>BX80623I52300<br>BXC80623I52300||$177 |- ! Core i5-2310 | SR02K (D2)||4||2,9 GHz||1/2/2/3||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||22. mai 2011||CM8062301043718<br>BX80623I52310<br>BXC80623I52310||$177 |- ! Core i5-2320 | SR02L (D2)||4||3 GHz||1/2/2/3||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||4. september 2011||CM8062301043820<br>BX80623I52320<br>BXC80623I52320||$177 |- ! Core i5-2400 | SR00Q (D2)||4||3,1 GHz||1/2/2/3||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062300834106<br>BX80623I52400<br>BXC80623I52400||$184 |- ! Core i5-2500 | SR00T (D2)||4||3,3 GHz||1/2/3/4||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062300834203<br>BX80623I52500<br>BXC80623I52500||$205 |- ! Core i5-2500K | SR008 (D2)||4||3,3 GHz||1/2/3/4||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 3000||850–1100 MHz||95 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062300833803<br>BX80623I52500K<br>BXC80623I52500K||$216 |- !colspan="15"|Madal voolutarve |- ! Core i5-2400S | SR00S (D2)||4||2,5 GHz||1/3/7/8||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||65 W||LGA 1155||DMI 2.0||22. mai 2011||CM8062300835404<br>BX80623I52400S<br>BXC80623I52400S||$195 |- ! Core i5-2405S | SR0BB (D2)||4||2,5 GHz||1/3/7/8||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 3000||850–1100 MHz||65 W||LGA 1155||DMI 2.0||22. mai 2011||CM8062301091201<br>BX80623I52405S||$205 |- ! Core i5-2500S | SR009 (D2)||4||2,7 GHz||1/5/9/10||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||850–1100 MHz||65 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062300835501||$216 |- !colspan="15"|Üliväike voolutarve |- ! Core i5-2500T | SR00A (D2)||4||2,3 GHz||1/5/9/10||4×256 kB||6 MB||HD Graphics 2000||650–1250 MHz||45 W||LGA 1155||DMI 2.0||9. jaanuar 2011||CM8062301001910||$216 |} == Sülearvuti protsessorite andmed ja arhitektuur == === [[Nehalem]]i mikroarhitektuuril põhinevad === ==== "Arrandale" (32 nm) ==== * [[Westmere (mikroarhitektuur)|Westmere]]'i mikroarhitektuuril põhinev. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], [[AVX]], Enhanced Intel [[SpeedStep]] Technology (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Intel VT-x]],<ref name="5u348" /> [[Hyper-Threading]], [[Turbo Boost]], Smart Cache. * i5-5xx seeria (i5-520M, i5-520E, i5-540M, i5-560M, i5-580M, i5-520UM, i5-540UM, i5-560UM) toetab [[AES-NI]]-d, [[Trusted Extension Technology|TXT]]-d ja [[Intel VT-d]]-d.<ref name="iluwX" /> * FSB on asendatud DMI-ga. * Transistoreid: 382 miljonit * Protsessori pindala: 81 mm² * Transistoreid: 177 miljonit * Graafika- ja integreeritud mälukontrolleri pindala: 114 mm² * Mikroprotsessori kujunduse number: C2, K0 * Core i5-520E toetab ECC mälu ja PCI Express kaardipesa jagamist. {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Sagedus !Turbo !GPU taktsagedus !Tuumad !L2-mahemälu !L3-mahemälu !I/O siin !Kordus !Mälu !Pinge !TDP !Pesad !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- !colspan="17"|Standard voolutarve |- ! Core i5-430M | SLBPM (C2)<br>SLBU5 (K0)<br>SLBPN (C2)<br>SLBU6 (K0)||2,27 GHz||2/2||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||[[Direct Media Interface|DMI]]||17×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||[[Socket G1]]<br>[[GA-1288]]||7. jaanuar 2010</td>||CP80617004161AD<br>CN80617004161AD||OEM |- ! Core i5-450M | SLBTZ (K0)<br>SLBTY (K0)||2,4 GHz||2/2||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||18×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||20. juuni 2010||CP80617004119AI<br>CN80617004119AI||OEM |- ! Core i5-460M | SLBZW (K0)<br>SLC22 (K0)||2,53 GHz||2/2||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||19×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||26. september 2010||CP80617004116AI<br>CN80617004116AI||OEM |- ! Core i5-480M | SLC27 (K0)<br>SLC26 (K0)||2,67 GHz||2/2||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||20×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||9. jaanuar 2011||CP80617005487AC<br>CN80617005487AC||OEM |- ! Core i5-520M | SLBNB (C2)<br>SLBU3 (K0)<br>SLBNA (C2)<br>SLBUK (K0)||2,4 GHz||2/4||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||18×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||7. jaanuar 2011||CP80617004119AE<br>CN80617004119AE<br>BX80617I5520M||$225 |- ! Core i5-540M | SLBPG (C2)<br>SLBTU (K0)<br>SLBPF (C2)<br>SLBTV (K0)||2,53 GHz||2/4||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||19×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||7. jaanuar 2011||CP80617004116AD<br>CN80617004116AD<br>BX80617I5540M||$257 |- ! Core i5-560M | SLBTS (K0)<br>SLBTT (K0)||2,67 GHz||2/4||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||20×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||26. september 2010||CP80617005487AA<br>CP80617005487AA<br>BX80617I5560M||$225 |- ! Core i5-580M | SLC28 (K0)<br>SLC29 (K0)||2,67 GHz||2/5||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||20×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||26. september 2010||CP80617005487AD<br>CN80617005487AD<br>BX80617I5580M||$266 |- !colspan="17"|Standardne voolutarve, manussüsteemidele |- ! Core i5-520E | SLBP6 (C2)<br>SLBXK (K0)||2,4 GHz||2/4||500–766 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||18×||2×DDR3-1066||0,775–1,4 V||35 W||Socket G1<br>GA-1288||7. jaanuar 2010||CN80617004461AB||OEM |- !colspan="17"|Üliväike voolutarve |- ! Core i5-430UM | SLBVS (K0)||1,2 GHz||2/4||166–500 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||9×||2×DDR3-800||0,725–1,4 V||18 W||Socket G1<br>GA-1288||25. mai 2010||CN80617006042AE||OEM |- ! Core i5-470UM | SLBXP (K0)||1,33 GHz||2/4||166–500 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||10×||2×DDR3-800||0,725–1,4 V||18 W||Socket G1<br>GA-1288||1. oktoober 2010||CN80617005190AI||OEM |- ! Core i5-520UM | SLBQP (C2)<br>SLBSQ (K0)||1,07 GHz||4/6||166–500 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||8×||2×DDR3-800||0,725–1,4 V||18 W||Socket G1<br>GA-1288||7. jaanuar 2010||CN80617005352AA||$241 |- ! Core i5-540UM | SLBUJ (K0)||1,2 GHz||4/6||166–500 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||9×||2×DDR3-800||0,725–1,4 V||18 W||Socket G1<br>GA-1288||25. mai 2010||CN80617006042AD||$250 |- ! Core i5-560UM | SLBSN (K0)||1,33 GHz||4/6||166–500 MHz||2||2×256 kB||3 MB||DMI||10×||2×DDR3-800||0,725–1,4 V||18 W||Socket G1<br>GA-1288||26. september 2010||CN80617005190AH||$250 |} === [[Sandy Bridge]]'i mikroarhitektuuril põhinevad === ==== "Sandy Bridge" (32 nm) ==== * Põhineb [[Sandy Bridge]]'i arhitektuuril. * Kõik mudelid toetavad: [[MMX]], [[SSE]], [[SSE2]], [[SSE3]], [[SSSE3]], [[SSE4.1]], [[SSE4.2]], [[AVX]], Enhanced Intel [[SpeedStep]] Technology (EIST), [[Intel 64]], XD bit (NX bit rakendus), [[Trusted Extension Technology|TXT]], [[Intel VT-x]], [[Intel VT-d]], [[Hyper-Threading]], [[Turbo Boost]], [[AES-NI]], Smart Cache. * Core i5-2410M, i5-2415M toetab [[AES-NI]]-d sülearvuti OEM-ga varustatud BIOS protsessori paigutuse uuendusega. TXT-d ja Intel VT-d-d ei toetata. * Core i5-2430M, i5-2435M, i5-2467M ei toeta TXT-d ja Intel VT-d-d. * Core i5-2515E toetab ECC mälu. * Transistoreid: 624 miljonit * Protsessori pindala: 149 mm² {| class="wikitable" !Mudeli number !sSpec number !Tuumad !Sagedus !Turbo !L2-mahemälu !L3-mahemälu !GPU mudel !GPU taktsagedus !TDP !Pesad !I/O siin !Väljastamise kuupäev !Osa/osade number !Hind väljastamisel (USD) |- !colspan="17"|Standardne voolutarve |- ! Core i5-2410M | SR04B (J1)<br>SR04G (J1)||2||2,3 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||[[HD Graphics 3000]]||650–1200 MHz||35 W||[[Socket G2]]<br>BGA-1023||[[Direct Media Interface|DMI 2.0]]||20. veebruar 2011||FF8062700845205<br>AV8062700845406||OEM |- ! Core i5-2415M | ||2||2,3 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1300 MHz||35 W||BGA-1023||DMI 2.0||Q1 2011|| ||OEM |- ! Core i5-2430M | SR04W (J1)||2||2,4 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1200 MHz||35 W||Socket G2||DMI 2.0||2. oktoober 2011||FF8062700995505||OEM |- ! Core i5-2435M | ||2||2,4 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1300 MHz||35 W||Socket G2<br>BGA-1023||DMI 2.0||september 2011|| ||OEM |- ! Core i5-2520M | SR048 (J1)<br>SR04A (J1)||2||2,5 GHz||5/7||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1300 MHz||35 W||Socket G2<br>BGA-1023||DMI 2.0||20. veebruar 2011||FF8062700840017<br>AV8062700844214||$225 |- ! Core i5-2540M | SR044 (J1)<br>SR049 (J1)<br>SR046 (J1)<br>SR042 (J1)||2||2,6 GHz||5/7||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1300 MHz||35 W||Socket G2<br>Socket G2<br>BGA-1023<br>BGA-1023||DMI 2.0||20. veebruar 2011||FF8062700839209<br>FF8062700840102<br>AV8062700839411<br>AV8062700844302||$266 |- !colspan="17"|Standardne voolutarve, manussüsteemidele |- ! Core i5-2510E | SR02U (D2)||2||2,5 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1100 MHz||35 W||Socket G2||DMI 2.0||20. veebruar 2011||FF8062700853304||OEM |- ! Core i5-2515E | SR075 (D2)||2||2,5 GHz||3/6||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||650–1100 MHz||35 W||BGA-1023||DMI 2.0||20. veebruar 2011||AV8062700853208||OEM |- !colspan="17"|Üliväike voolutarve |- ! Core i5-2467M | SR0D6 (J1)||2||1,6 GHz||5/7||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||350–1150 MHz||35 W||BGA-1023||DMI 2.0||19. juuni 2011||AV8062701047504|| |- ! Core i5-2537M | SR03W (J1)||2||1,4 GHz||6/9||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||350–900 MHz||35 W||BGA-1023||DMI 2.0||20. veebruar 2011||AV8062701047107||$250 |- ! Core i5-2557M | SR0CS (J1)||2||1,7 GHz||7/10||2×256 kB||3 MB||HD Graphics 3000||350–1200 MHz||35 W||BGA-1023||DMI 2.0||19. juuni 2011||AV8062701047204||$250 |} == Parameetrid == * Protsessorite kaitsekate koosneb nikeldatud vasest ja kontaktid on valmistatud kullatud vasest. * Maksimaalne temperatuur tööolukorras Core i5 jaoks on 100 °C (osadel i5 isegi 105 °C), kui üle selle läheb, algab hakkimine. * Minimaalne ja maksimaalne temperatuur mittetöötavas olekus on −25 °C ja 125 °C. * Kaal keskmiselt 21,5 g. <ref name="3VJFz" /> == Intel Core i5 tootepere tunnused == * Multi-thread / Multi-Core töötlemine => Pakub 4-suunalist multitegumtöö võimalust, kasutades Intel Hyper-Threading Technology tehnoloogiat ja kaht erinevat füüsilist tuuma. Mitmelõimne töötlus aitab kaasa jõudlusele, et kasutaja kogeks paremat multitegumtööd paljude rakenduste ja suure töökoormuse korral. * Intel Turbo Boost tehnoloogia => Tõstab vastavalt vajadusele protsessori sagedust, kasutades ära kogu energia, kui töötatakse allapoole optimaalset temperatuuri. * Intel Hyper-Threading tehnoloogia => Hyper Threading Technology on Inteli patenteeritud tehnoloogia, mis aitab parandada paralleelarvutusi läbi mikroprotsessori. Igal füüsiliselt olemasoleval tuumal on operatsioon jagatud kahele virtuaalsele protsessorile, mis omakorda võimaluse korral tööd jagavad. * Intel Smart Cache => Jagatud vahemälu on dünaamiliselt eraldatud iga protsessori tuuma jaoks põhinedes töökoormusele. See tõhus, kahetuumaline optimeeritud rakendus suurendab tõenäosust, et iga tuum pääseks juurde kiire vahemälu andmetele, vähendades märkimisväärselt peiteaega tihti kasutatavatel andmetel ja parandab jõudlust. * Integreeritud mälu kontroller => Integreeritud mälu kontrollija pakub kõrget mälu lugemis-/kirjutuskiirust tõhusate algoritmide, madalama peiteaja ja kõrgema mälu ülekandekiiruse näol. * Intel HD graafika => i5 sisseehitatud graafikaprotsessor võimaldab HD-videoid ning mänge mängida ilma eraldi graafikakaarti muretsemata, jaotades töökoormust vastavalt vajadusele peaprotsessori ja graafikaprotsessori vahel. * Intel virtualiseerimistehnoloogiaga (Intel® VT-x) => Intel ® VT võimaldab ühe riistvaraplatvormil toimida mitmekordse "virtuaalsed" platvormidena. Ettevõtetele, Intel VT pakub täiustatud juhitavust, piirates seisakuid ja säilitada töötaja tootlikkust isoleerides arvutustehnika tegevusi eraldi vaheseinteks. * Täiustatud krüpteerimise standardi uued juhised (AES-NI) => Uus AES juhiseid lisavad riistvara kiirendust AES algoritmidele ja kiirendab rakenduste täitmisi, mis kasutavad AES juhiseid. * Intel Usaldatud teostamise tehnoloogia (Intel® TXT) => Kõrgelt mitmekülgne kogum riistvara laiendeid Intel ® protsessorite ja kiibistikega mis,vastava tarkvaraga, parandavad platvorm julgeolekuvahendit. * Intel HD Boost => hõlmab täielikku SSE4 käsustikku, oluliselt parandades multimeedia ja töömahukate rakenduste kasutamise võimalust. 128-bitine SSE tehnoloogia lubab tõhusalt SSE4 toega rakendusi kasutada. <ref name="QRl1n" /> = Viited = {{viited|allikad= <ref name="9DoME">https://web.archive.org/web/20120705002300/http://www.anandtech.com/show/2832.</ref> <ref name="2xEw7">http://www.digitimes.com/news/a20091113PD209.html</ref> <ref name="MAcwN">http://www.intel.com/support/processors/corei5/sb/CS-032468.htm?wapkw=%28core+i5+ecc%29#10</ref> <ref name="OHN0j">{{Netiviide |url=http://helpdeskgeek.com/how-to/intel-core-i7-vs-i5-vs-i3/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-25 |arhiivimisaeg=2011-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111129160138/http://helpdeskgeek.com/how-to/intel-core-i7-vs-i5-vs-i3/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="gmEFL">http://ark.intel.com/compare/43546,48750,43550,43553,</ref> <ref name="HHVnW">http://ark.intel.com/compare/52206,53445,53446,52207,52208,55446,52209,52210,52211,52212,</ref> <ref name="93yPx">{{Netiviide |url=http://www.bjorn3d.com/read.php?cID=1979&pageID=9990 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-25 |arhiivimisaeg=2011-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110108083621/http://www.bjorn3d.com/read.php?cID=1979&pageID=9990 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qY5V0">{{Netiviide |url=http://www.anandtech.com/show/4818/counting-transistors-why-116b-and-995m-are-both-correct |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-25 |arhiivimisaeg=2020-11-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201111193334/https://www.anandtech.com/show/4818/counting-transistors-why-116b-and-995m-are-both-correct |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5u348">http://ark.intel.com/compare/43544,43560,</ref> <ref name="iluwX">http://ark.intel.com/products/family/59134/2nd-Generation-Intel-Core-i5-Processors/mobile</ref> <ref name="3VJFz">http://www.intel.com/products/processor/previousgenerationcorei5/mobile/index.htm</ref> <ref name="QRl1n">http://www.intel.com/Assets/PDF/prodbrief/322901.pdf</ref> }} {{Inteli protsessorid}} [[Kategooria:Inteli mikroprotsessorid]] 1ikcccnf6s7ucgvhcos71o2g5p11tld 0 266499 7191129 7104072 2026-07-11T17:56:22Z Trebors 57925 7191129 wikitext text/x-wiki '''Andres Jalak''' (sündinud [[19. märts]]il [[1953]] [[Paide]]s<ref name="RK_CV_jalak"/>) on Eesti poliitik, insener ja äritegelane. Jalak on lõpetanud 1971. aastal [[Paide 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.paidegymn.ee/kodukalingid/vilistlased/47lend.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-12-05 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306121816/http://www.paidegymn.ee/kodukalingid/vilistlased/47lend.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1976. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] [[ehitusinsener]]i erialal.<ref name="RK_CV_jalak"/> Jalak on olnud [[Paide KEK|Paide KEKi]] jaoskonnajuhataja (1976–1982), Aravete KETE peainsener (1982–1986), Paide Rajooni Agrotööstuskoondise (ATK) aseesimees (1986–1987), Paide Rajooni Täitevkomitee esimees (1987–1990), Järva Maavolikogu esimees (1990–1991), [[Eesti Maaomavalitsuste Liit|Eesti Maaomavalitsuste Liidu]] nõunik (1992), [[Eesti Maapank|ASi Eesti Maapank]] jaemüügi divisjoni ja administratiivdivisjoni direktor (1996–1998), ASi Comfort AE juhatuse esimees (1993–2003).<ref name="RK_CV_jalak"/> Jalak on olnud ka mitme esinduskogu liige: Järva Maavolikogu 1990–1991, Paide Linnavolikogu 1996–2005 (aseesimees 1996–2001, esimees 2001–2002), [[X Riigikogu]] 2003–2007 ning pärast Riigikogu liikme [[Indrek Raudne|Indrek Raudse]] tagasiastumist oli ta 2011–2014 [[XII Riigikogu]] liige.<ref name="RK_05122011" /><ref name="RK_CV_jalak"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RK_CV_jalak">{{Netiviide |url=http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=54032 |pealkiri=Riigikogu liige: Jalak, Andres |vaadatud=2011-12-05 |arhiivimisaeg=2007-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070608145911/http://web.riigikogu.ee/ems/plsql/basdata.MP_show?itemid=54032 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RK_05122011">[http://riigikogu.ee/index.php?id=171513 "Raudse asemel tuleb Riigikokku Jalak". Riigikogu pressiteated. 05.12.2011.]</ref> }} {{JÄRJESTA:Jalak, Andres}} [[Kategooria:Eesti insenerid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 9he5uceus5u502tq6g2plw84ovj1yaj 0 267857 7191115 7127794 2026-07-11T16:54:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191115 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Hyundai HY-DV805 20100701.jpg|pisi|DVD-mängija koos puldiga]] '''DVD-mängija''' ehk '''DVD-pleier''' on seade, mis esitab [[DVD]]-plaadilt salvestisi, näiteks [[film]]e. Tavaliselt on see [[teler]]i lisaseade, kuid on ka kaasaskantavaid DVD-mängijaid. Enamiku DVD-mängijatega saab esitada ka [[CD]]-plaatide meediasisu. Mõned tootjad teatasid, et DVD-mängijad tulevad müügile juba 1996. aasta keskel.{{lisa viide}} Need ennustused olid siiski liiga optimistlikud. Kättesaadavuse probleemid olid algselt tingitud poliitilistest põhjustest, nimelt filmitootjate poolt nõutud kopeerimiskaitse tõttu. Hiljem pidurdas levikut vähene filmide arv. Esimesed seadmed tulid müüki [[Jaapan]]is 1996. aasta novembris, millele järgnes [[USA]], kus mängijad tulid välja 1997. aasta märtsis. USA-s oli siiski pooleks aastaks mängijate levik piiratud, müügil olid need ainult seitsmes suuremas linnas. Tasapisi levisid mängijad ka üle maailma eri riikidesse ja regioonidesse. Esimeste mängijate hinnad olid USA-s üle 1000 [[dollar]]i. 2000. aasta lõpuks olid hinnad langenud juba 100 USA dollarile ja 2003. aastaks 50 USA dollari piirile. Kuus aastat pärast esimese mudeli müügiletulekut oli üle maailma kättesaadav ligi 1000 DVD-mängija mudelit rohkem kui saja tootja poolt. [[Fujitsu]] lasi müüki esimese [[DVD-ROM|DVD-ROM-]]iga varustatud arvuti 6. novembril [[Jaapan]]is. [[Toshiba]] omakorda tuli välja oma DVD-ROM-iga varustatud arvutiga 1997. aasta alguses Jaapanis. DVD-lugejad Toshiba, [[Pioneer Corporation|Pioneer]], [[Panasonic]], [[Hitachi]] ja [[Sony]] poolt hakkasid ilmuma väikestes kogustes juba 1997. aasta jaanuaris, kuid ükski polnud saadaval enne maid. Esimesed [[Personaalarvuti|PC]] uuenduskomplektid (mis sisaldasid DVD-ROM-i ja riistvara dekodeerimise kaarti) tulid saadavale [[Creative Labs]], [[Hi-Val]] ja [[Diamond Multimedia]] poolt 1997. aasta aprillis ja mais. Praegusel ajal{{millal}} on igal suuremal personaalarvutitootjal mudeleid, mis sisaldavad DVD-ROMi.{{lisa viide}} Vanematele arvutitele on saadaval ka uuenduskomplektid.{{lisa viide}} ==Tehnilised andmed== [[Pilt:DK_Digital_DVD_1080_open.jpg|pisi|DVD-mängija sisemus]] DVD-mängija peab suutma teha järgmist: *lugema DVD-plaate [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] ja [[UDF]] versioon 2 vormingus; *dekrüpteerima [[CSS (krüpteering)|CSS]] või Macrovisioni abil krüpteeritud andmeid; *dekodeerima [[MPEG-2]] videovoogu tippkiirusega 10 Mbit/s ja pideva kiirusega 8 Mbit/s; *dekodeerima [[MPEG]], [[PCM]] või [[AC-3]] vormingus heli; *väljastama analoogvideosignaali ([[PAL]], [[SECAM]] või [[NTSC]]) värvivideosignaali [[RCA pistikühendus|RCA]] või S-video konnektoril või digitaalset videosignaali [[DVI]] konnektoril; *harilikult saab DVD-mängijaga esitada ka CD-plaate ([[CDDA]], [[MP3]] jne) ja video-CD-plaate ning neil on kodukino dekooder ([[Dolby Digital]]). Mõned võimaldavad esitada ka DivX-kompressiooniga videot; *tarkvaralised DVD-mängijad kujutavad endast programme, mis võimaldavad jälgida videot arvuti DVD-seadmesse sisestatud DVD-plaadilt. <ref name="b3mOW" /> ==DVD-Video== '''DVD-Video''' on video ja heli DVD-le salvestamise standard. See vorminguga seadmed jõudsid müügile Jaapanis 1996. aastal, [[USA|USA-]]s 1997. aastal, [[Euroopa]]s 1998. aastal ja [[Austraalia]]s 1999. aastal.<ref name="wrLNE" /> DVD-Video muutus dominantseks koduvideo leviku vormis Jaapanis, kui see esimest korda müüki läks aastal 1996, kuid ei muutunud selleks USA-s kuni 15. juunini 2003, kui videolaenutustes muutusid DVD-d [[VHS]]-kassettidest populaarsemaks, mis peegeldas kiiret tehnoloogia kasutusele võttu [[Ameerika]] turul.<ref name="FFL0s" /><ref name="n15JM" /> Praegu{{millal}} on DVD-Video dominantne video leviku vorm maailmas{{lisa viide}}, kuid Jaapanis läks sellest mööda [[Blu-ray Disc]], mis jõudis Jaapani poodidesse 31. märtsil 2006. ==DVD-Audio== '''DVD-Audio''' on vorming, millega saab DVD-le salvestatult esitada väga realistlikku heli. See pakub mitmete kanalite konfigureerimise võimalusi ([[mono]]st kuni [[5.1 surround sound]]ini) erinevatel valimisagedustel (kuni 24-bitine / 192 kHz versus [[CDDA]] 16-bitine / 44,1 kHz). Kuna DVD-d on suuremad kui CD-d, on neil võimalik rohkem mahutada kõrge helikvaliteediga audiot ja palju rohkem muusikat. Isegi kui DVD-Audio on tehnoloogiliselt keerulisem ning rohkem arenenud, debateeritakse, et kas tulenev audio kvaliteet on tuntav kuulatavas keskkonnas. DVD-Audio on praegu{{millal}} väga nišilikul turul, võib olla tuleneb failivormingusõjast [[SACD|SACD-]]ga, millest [[DVD-Video]] hoidis kõrvale. ==CD/DVD/AVI/MP4 taasesitus== Enamik DVD-mängijatest võimaldab esitada muusika-[[CD (andmekandja)||CD-sid]] ([[CDDA]], [[MP3]] jne) ning video-CD-sid ([[VCD]]). Vähesed lisavad ka juurde [[kodukino]] dekoodri (näiteks [[Dolby Digital]], [[Digital Theater Systems]] (DTS)). Mõned uuemad seadmed mängivad videoid ka [[MPEG-4 ASP]] video pakkimise vormingus, mis on populaarne internetis. ==Kaasaskantavad mängijad== [[Pilt:Safa dv-9805 portable dvd player.jpg|thumb|Safa dv-9805 kaasaskantav DVD-mängija]] Enamiku DVD-mängijaid peab teleriga ühendama, kuid on ka selliseid kaasaskantavaid seadmeid, millel on olemas [[Vedelkristallkuvar|LCD]]-ekraan ja sisse ehitatud stereokõlarid. Kaasaskantavaid DVD-mängijaid kasutatakse tihti reisidel. Kaasaskantava DVD-mängija tõi aastal 1998 turule Panasonic. Kõige tavalisem ekraanisuurus on 7 tolli (18 cm), kuigi on olemas ka 10–12-tolliseid (25–30 cm). Mõnel on ka ekraanid, mida saab 180 kraadi pöörata. Kaasaskantavatel seadmetel on enamasti lisaekraanide ühendamise võimalus ja autolaadija. Osale kaasaskantavatest mängijatest on võimalik ühendada [[iPod]]i, [[USB]] ja [[SD kaart|SD-kaart]]i. Mõned mängijad saavad esitada ka selliseid failivorminguid nagu [[MP4]], [[DivX]], [[JPEG]] ja [[PNG]] CD-delt, [[mälukaart]]idelt või [[välistelt kõvaketastelt]]. Vanematel kaasaskantavatel DVD-mängijatel olid ka AV ühendused väliste mängukonsoolide jaoks, nüüd on valitud mudelitel sisseehitatud [[emulaator]]id. Praegu{{millal}} kaasaskantavate DVD-mängijate hinnad varieeruvad 80–100 USA dollari vahel. Kui need alles turule toodi, oli nende hind üle 1000 USA dollari ja neid toodeti [[Jaapan]]is. Kaasaskantavate DVD-mängijate kasutajad kurdavad, et mida lähemale ekraanile minnakse, seda kehvemaks pildikvaliteet muutub. Selle põhjus peitub praeguses{{millal}} standardis, mille järgi sisseehitatud LCD-ekraanide resolutsioon on 480x234. Kõige suurem kaasaskantavate DVD-mängijate resolutsioon on 800x480. Tulevikus on mängijate resolutsioonid kindlasti suuremad, kuna on vaja toetada [[Blu-Ray]] vormingut. ==Väljundid== Kuna DVD-mängijatel on mitu audio (ja video) väljundseadet ning kasutajal on mitu väljundauku DVD-mängijal siis ta võib segadusse sattuda, kui ühendab mängija teleri või [[võimend]]iga. Enamasti on selleks otstarbeks kaasa pandud valikuline digitaalse heli pistik, mis ühendatakse sarnasesse sisendisse võimendil. See füüsiline ühendus on tavaliselt [[RCS konnektor]] või [[TOSLINK]], mis saadab [[S/PDIF]] ülekande, mis kannab mittekokkusurutud digitaalheli (PCM) või originaal kokkusurutud heli andmeid (Digital Dolby, DTD, MPEG audio) audio varustuse poolt dekodeerimisele. ===Video=== Video on teine asi, mis jätkuvalt tekitab kõige rohkem probleeme. Praegused{{millal}} mängijad tüüpiliselt toodavad ainult [[analoog]] videot, mõlemad komposiitvideo RCA-otsikul ja ka [[supervideo]] standardpistikus. Kuigi, kumbagi pistikut ei olnud plaanis kasutada progressiivvideo tarvis, ning seetõttu uut tüüpi pistikud hakkasid ilmuma, et kanda [[komponentvideo]] vormi, mis kannab video kolme komponenti, üks valgustihedussignaal ja kaks värvierinevussignaali, DVD pealt, täiesti eri juhtmete kaudu (supervideo kasutab kahte juhet, lagundab ja ühendab neid kahte värvisignaali ning komposiit kasutab ainult ühte juhet, ühendab ja lagundab kolme signaali). Pistikuid aetakse segi, kuna kasutatakse erinevatel mängijate mudelitel erinevaid füüsilisi pistikuid, RCA või [[BNC-konnektor|BNC]] ning ka [[VGA]]-kaableid ebastandardsetel viisidel (VGA on tavaliselt analoog-[[RGB]] – mis on erinev sobimatu komponentvideo vorm). Seal on tihti kaks komplekti väljundite komponente, üks kannab üherealaotusega videot ja teine progressiivset või üherealaotusega/progressiivset lülitit (ka füüsiline lüliti või menüü seade). [[Pilt:SCART 20050724 003.jpg|pisi|SCART 20050724 003 konnektor]] Euroopas (aga mitte paljudes teistes PAL alades), kasutatakse tavaliselt [[SCART]]-ühendusi, mis suudavad kanda komposiit- ja analoog-RGB üherealaotusega videosignaale (RGB võib olla progressiivne, aga mitte kõik DVD-mängijad ja kuvarid ei toeta seda) või Y/C (supervideo), samuti analoog kahekanaliline heli ja automaatne 4:3 või 16:9 (laiekraan) lülitub mugavale mitmejuhtmelisele kaablile. Analoog-RGB komponentsignaal pakub videokvaliteeti, mis on parem kui S-Video (supervideo) ja mis on identne [[YPpbPr]] komponentvideoga. Kuigi analoog-RGB ja S-Video signaale ei saa samaaegselt kanda, kuna nad kasutavad samu viiku erinevateks asjadeks, ning kuvareid peab tihti käsitsi konfigureerima nagu ka sisendsignaali, kuna ühtegi ümberlülitus moodi S-Video jaoks ei eksisteeri (Eksisteerib ainult, et kindlaks teha kas tegemist on RGB või komposiidiga). Mõned DVD-mängijad ja teleriboksid pakuvad YPbPr-komponentvideosignaale üle juhtmete SCART-pistikus, mis on mõeldud RGB-le, siiski see rikub ametlikku spetsifikatsiooni ja on vaja jälle käsitsi konfigureerida. (Hüpoteetiliselt, mitte nagu RGB-komponent, YPbPr-komponentsignaale ja S-Video Y/C signaale on võimalik samaaegselt mööda juhtmeid saata, kuna nad jagavad valgustiheduse (Y) komponenti.) [[HDMI]] on uus{{millal}} digitaalühendus, mis kannab ''high-definition'' videot, mis on [[DVI]] sarnane. Kaasa arvatud videole, HDMI toetab ka kuni kaheksa kanalit digitaalheli. DVD-mängijad ''high-definition''-pistikutega saavad suuremaks teisendada vorminguid kõrgema definitsiooniga videoteks (näiteks, [[720p]], [[1080i]], [[1080p]], jne) enne video esitamist. Siiski see video ei ole ''high definition''; sest suuremaks teisendamine lihtsalt suurendab video dimensioone, et saaks sobivaks kõrgema resolutsiooniga vorminguks, edasine suurendamine toimub väljundseadmes. ===USB=== Enamus tänapäevastest DVD-mängijatest<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://tenpire.com/best-external-dvd-drives/|Pealkiri=The 4 Best External DVD Drives For Mac & PC|Väljaanne=Tenpire|Aeg=16.07.2017|Kasutatud=05.05.2019|arhiivimisaeg=8.05.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190508120844/https://tenpire.com/best-external-dvd-drives/|url-olek=ei tööta}}</ref> omab USB ühendust. Neid kasutatakse peamiselt ühendamiseks arvutitega, mis ei oma optilise ketta lugejat. ===Juhtmeteta=== Juhtmeta ühendused ([[Bluetooth]] ja/või [[Wi-Fi]]) on kasulikud teiste seadmete (näiteks [[mobiiltelefon]]ide) sisu juhtmevabaks haldamiseks. ==Võrdlustabel== Tabelis on näha DVD-mängijate komponentide olemasolu<ref name="Gyt3F" /> x = on olemas, – = ei ole {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !![[Code-free 2000]] !! [[Code-Free Divx]] !! [[Code-Free 7" portable]] !! [[Code-Free 10" portable]] !! [[JVC XV310B]] !! [[JVC XV412S]] |- |Regioon 1–6 taasesitus || x || x || x || x || x || x || |- | [[DIVX]] taasesitus || – || x || – || – || – || – || |- | S-Video väljund || x || x || x || x || x || x || |- | Komposiit || x || x || x || x || x || x || |- | Komponentvideo väljund || x || x || – || – || x || x || |- | Optiline heliväljund || x || x || x || x || x || x || |- | Koaksiaal-heliväljund || x || x || – || – || x || x || |- | Mängib [[pal]]-i [[NTSC]] TV-l || x || x || – || – || x || x || |- | [[Dolby Digital]] 5.1 dekooder || – || x || – || – || – || – || |- | [[DTS]] dekooder || x || x || – || – || – || – || |- | [[SACD]] || – || – || – || – || – || – || |- | [[CD-R]]/RW/[[DVD-R]] taasesitus || x || x || x || x || x || x || |- | Video CD taasesitus || x || x || x || x || x || x || |- | JPEG taasesitus || x || x || x || x || x || x || |- | MP3 taasesitus || x || x || x || x || x || x || |- | Progressiivne skaneerimine || x || x || – || – || x || x || |- | SACD taasesitus || – || – || – || – || – || – || |- | Karaoke taasesitus || x || – || – || – || – || – || |- | DVD Audio || – || – || – || – || – || – || |- | 110 V toide|| x || x || x || x || x || x || |- | 220 V toide || x || x || x || x || – || – || |} ==Tootmine== 2002. aastast saati on kõige suurem DVD-mängijate tootja [[Hiina]]; 2002. aastal tootsid nad 30 miljonit DVD-mängijat, mis on rohkem kui 70% maailmatoodangust. Need tootjad peavad maksma 15–20 dollarit mängija kohta litsentsitasu DVD-tehnoloogia patendihoidjatele ([[Sony]], [[Philips]] ja [[Time Warner]]) ja ka [[MPEG-2]]-litsentside tarvis. Et nendest tasudest hoiduda, on Hiina arendanud välja [[Enchanced Versatile Disc]] standardi, mis on mõeldud olema DVD mantlipärija; 2004. aastal EVD-mängijaid müüdi ainult Hiinas. Öeldakse, et Sudaanis on kõige suurem DVD-mängijate protsent. ==Tarkvara== '''Tarkvaralised DVD-mängijad''' on [[arvutiprogramm]]id, mis aitavad kasutajatel vaadata DVD-videoid [[arvuti]]l, millel on [[DVD-ROM]]. Mõned näited on [[VLC Media Player]] ja [[MPlayer]] (mõlemad on tasuta tarkvarad), [[WinDVD]], [[TotalMedia Theatre]], [[PowerDVD]], [[Fluendo DVD Player]] ja DVD Player.<ref name="UEwW4" /> ==Järglased== DVD-mängija järglased on [[HD DVD]]-mängija ja [[Blu-Ray Disc]] mängija, rakendavad kaks kokkusobimatut tehnoloogiat, mis toodavad kõrgema kvaliteediga videopilte kui normaalmõõtmetega DVD. 19. veebruaril 2008 teatas Toshiba, endise tehnoloogia looja, et nad lõpetavad HD DVD-toodete tootmise ning jätavad DVD-mängijate järglaseks Blu-ray. Saadaval on ülesskaleerivad ja suuremaks teisendavad DVD-seadmed, mis ühendatakse teleritega HD-standardile vastava liidese kaudu ja mis annavad parema kvaliteediga pildi. ==Vaata ka== *[[CD (andmekandja)|CD]] *[[CD-ROM]] *[[DVD Audio]] *[[Salvesti]] *[[Videomagnetofon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="b3mOW">[https://web.archive.org/web/20111223054017/http://www.vallaste.ee/index.htm DVD player] kasutatud 20.12.2011</ref> <ref name="wrLNE">[https://web.archive.org/web/20120322172801/http://findarticles.com/p/articles/mi_m3092/is_15_37/ai_50241583/ Info müüki tulekust] kasutatud 20.12.2011</ref> <ref name="FFL0s">[http://www.ecommerceandvideodistributiondvd.blogspot.com DVD-Video levik]Kasutatud 20.12.2011</ref> <ref name="n15JM">[http://www.washingtontimes.com/news/2003/jun/20/20030620-113258-1104r/ DVDd populaarsemad kui VHS kassetid] kasutatud 20.12.2011</ref> <ref name="Gyt3F">[https://web.archive.org/web/20111119004851/http://codefreedvd.com/dvd_comparison_usaworldwide.htm Tabel] kasutatud 20.12.2011</ref> <ref name="UEwW4">[http://www.videohelp.com/tools?listuser=&orderby=Rating&s=11#11 Videotarkvara nimekiri] www.videohelp.com , kasutatud 20.12.2011</ref> }} [[Kategooria:Optilised andmekandjad]] [[pl:DVD#Odtwarzacz DVD]] 67iospn9c4swnewus219mndvcmj47rj 0 268546 7191468 7120864 2026-07-12T09:27:10Z Kuriuss 38125 7191468 wikitext text/x-wiki '''Meelis Pai''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1968]]) on eesti endine teatrijuht ja ettevõtja. Ta on lõpetanud [[1987]]. aastal [[Tartu 15. Keskkool]]i ja [[1996]]. aastal [[TPÜ|Tallinna Pedagoogikaülikooli]], kus õppis kultuuriteaduskonnas näitejuhtimist. <ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/35a6848c-b6f5-4aaf-9ada-c34025887f89 Meelis Pai astub nukuteatri juhi kohalt tagasi] ERR, 4. aprill 2013</ref> Alustas 2002. aastal magistriõpinguid kultuurikorralduse erialal Tartu Ülikoolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pai, Meelis - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pai_meelis1 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> Aastatel 1997–2000 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] välissuhete juhina. 2000. aastast oli ta [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] direktor, sealhulgas täitis 2006–2011 kunstilise juhi ülesandeid. 2002. aastal algatas ta rahvusvahelise teatrifestivali Young Century ja oli 2004. aastal praeguse [[Nukuteatrimuuseum]]i idee ja ehitamise kandev jõud. 2006. aastal algatas ta festivali [[Tallinn Treff festival|Tallinn Treff]] ning oli 2006–2012 selle peakorraldaja. 2007 rajati tema juhtimisel Auruteater.{{Lisa viide}} Aastatel 2003-2015 oli ta ka mitmete muusikalide, sealhulgas "[[Helisev muusika]]", "[[Grease]]", "[[Romeo & Julia]]", "[[High School Musical]]", "Libahunt", "Kevadine ärkamine", "[[Shrek]]" ja "Billy Elliot", produtsent. Alates 1. aprillist 2015 oli ta [[Salme Kultuurikeskus]]e kunstiline juht. 2015. aastal sattus ta skandaali seoses muusikali "Billy Elliot" lavastusega, kus mitmele osatäitjale jäi kokkulepitud töötasu maksmata.<ref name="Billy Elliot">Tuuli Jõesaar. [https://lp.delfi.ee/artikkel/71642855/meelis-pai-jattis-billy-ellioti-muusikalitrupi-ilma-rahata "Meelis Pai jättis "Billy Ellioti" muusikalitrupi ilma rahata"] LP/Delfi, 06.06.2015.</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/f67c81d8-be17-4f30-81a0-599398d7aba8 "Mitmed Billy Ellioti osatäitjad Meelis Pai pakkumisega ei nõustu"] ERR, 19. juuni 2015</ref> Aastatel 2016–2017 oli ta Tallinna Linnahall AS-i nõukogu esimees. ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2013–2017 kuulus Pai [[Keskerakond|Keskerakonda]]<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222051754/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja töötas 2013. aastast Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]e nõunikuna. Tema esimeseks laiemat kõlapinda leidnud tööks sai vahtplastist Ülemiste vanakese tegemine [[Ülemiste ristmik]]u avamiseks. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Sama aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] kandideeris Pai [[Tallinn]]a volikokku.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimisringkond nr 2] Kohalikud valimised 2013</ref> Aprillist 2015 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas]]<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017</ref>. == Liikmesus == * 2008 – [[Tallinna Vanalinna Rotary Klubi|Tallinna Vanalinna Rotary klubi]] liige, president aastatel 2014–2015 * 2009–2011 [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise nukuteatrite liidu UNIMA]] Eesti keskuse president, alates 2011 asepresident * 2011 [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus|Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskuse]] asutajaliige == Tunnustus == * 2010 [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden]] * 2010 [[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] Aasta turundaja * 2011 [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia ==Isiklikku== Tema isa [[Henn Pai]] oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] ooperilaulja.<ref>Liis Auväärt, [https://web.archive.org/web/20140222063140/http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/24F3/ Meelis Pai, õnneliku mehe portree], Eesti Naine, 30. aprill 2010.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Pai, Meelis}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 35nnpx3imhzbphwvx1jyfssip5zbevc 7191493 7191468 2026-07-12T09:56:44Z Kuriuss 38125 7191493 wikitext text/x-wiki '''Meelis Pai''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1968]]) on eesti endine teatrijuht ja ettevõtja. Ta on õppinud [[Tartu 5. Keskkool]]i balletiklassis ning lõpetanud [[1987]]. aastal [[Tartu 15. Keskkool]]i ja [[1996]]. aastal [[TPÜ|Tallinna Pedagoogikaülikooli]], kus õppis kultuuriteaduskonnas näitejuhtimist. <ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/35a6848c-b6f5-4aaf-9ada-c34025887f89 Meelis Pai astub nukuteatri juhi kohalt tagasi] ERR, 4. aprill 2013</ref> 2002. aastal alustas magistriõpinguid kultuurikorralduse erialal Tartu Ülikoolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pai, Meelis - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pai_meelis1 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> Aastatel 1997–2000 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] välissuhete juhina. 2000. aastast oli ta [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] direktor, sealhulgas täitis 2006–2011 kunstilise juhi ülesandeid. 2002. aastal algatas ta rahvusvahelise teatrifestivali Young Century ja oli 2004. aastal praeguse [[Nukuteatrimuuseum]]i idee autor ja ehituse korraldamisel kandev jõud. 2006. aastal algatas ta festivali [[Tallinn Treff festival|Tallinn Treff]] ning oli 2006–2012 selle peakorraldaja. 2007 rajati tema juhtimisel Auruteater.{{Lisa viide}} Aastatel 2003–2015 oli ta ka mitmete muusikalide, sealhulgas "[[Helisev muusika]]", "[[Grease]]", "[[Romeo & Julia]]", "[[High School Musical]]", "Libahunt", "Kevadine ärkamine", "[[Shrek]]" ja "Billy Elliot", produtsent. Aprillist 2015 oli ta [[Salme Kultuurikeskus]]e kunstiline juht. 2015. aastal sattus ta skandaali seoses muusikali "Billy Elliot" lavastusega, kus mitmele osatäitjale jäi kokkulepitud töötasu maksmata.<ref name="Billy Elliot">Tuuli Jõesaar. [https://lp.delfi.ee/artikkel/71642855/meelis-pai-jattis-billy-ellioti-muusikalitrupi-ilma-rahata "Meelis Pai jättis "Billy Ellioti" muusikalitrupi ilma rahata"] LP/Delfi, 06.06.2015.</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/f67c81d8-be17-4f30-81a0-599398d7aba8 "Mitmed Billy Ellioti osatäitjad Meelis Pai pakkumisega ei nõustu"] ERR, 19. juuni 2015</ref> Aastatel 2016–2017 oli ta Tallinna Linnahall AS-i nõukogu esimees.{{lisa viide}} Näitlejana on ta mänginud väiksemaid rolle telelavastustes ja -sarjades ("Wikmani poisid", 1994, ETV; „Kelgukoerad”, 2007, Kanal 2 jt). ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2013–2017 kuulus Pai [[Keskerakond|Keskerakonda]]<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222051754/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja töötas 2013. aastast Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]e nõunikuna. Tema esimeseks laiemat kõlapinda leidnud tööks sai vahtplastist Ülemiste vanakese tegemine [[Ülemiste ristmik]]u avamiseks. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Sama aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] kandideeris Pai [[Tallinn]]a volikokku.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimisringkond nr 2] Kohalikud valimised 2013</ref> Aprillist 2015 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas]]<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017</ref>. == Liikmesus == * 2008– [[Tallinna Vanalinna Rotary Klubi|Tallinna Vanalinna Rotary klubi]] liige, president aastatel 2014–2015 * 2009–2011 [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise nukuteatrite liidu UNIMA]] Eesti keskuse president, alates 2011 asepresident * 2011 [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]]e asutajaliige{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2010 – [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden]] * 2010 – [[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] Aasta turundaja * 2011 – [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia ==Isiklikku== Tema isa [[Henn Pai]] oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] ooperilaulja.<ref>Liis Auväärt, [https://web.archive.org/web/20140222063140/http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/24F3/ Meelis Pai, õnneliku mehe portree], Eesti Naine, 30. aprill 2010.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-meelis-pai "Tähelaev. Meelis Pai"] ETV saade, saatejuht [[Grete Lõbu]], 21. oktoober 2012 * [[Sulev Vedler]], [[Kirsti Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 4. juuli 2018 {{JÄRJESTA:Pai, Meelis}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] 5six1fx997uni114o7vgucy66hswpb0 7191540 7191493 2026-07-12T11:01:30Z Kuriuss 38125 7191540 wikitext text/x-wiki '''Meelis Pai''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1968]]) on eesti endine teatrijuht ja ettevõtja. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tartu 5. Keskkool]]i balletiklassis ning lõpetanud [[1987]]. aastal [[Tartu 15. Keskkool]]i ja [[1996]]. aastal [[TPÜ|Tallinna Pedagoogikaülikooli]], kus õppis kultuuriteaduskonnas näitejuhtimist. <ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/35a6848c-b6f5-4aaf-9ada-c34025887f89 Meelis Pai astub nukuteatri juhi kohalt tagasi] ERR, 4. aprill 2013</ref> 2002. aastal alustas magistriõpinguid kultuurikorralduse erialal Tartu Ülikoolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pai, Meelis - Eesti entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pai_meelis1 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1997–2000 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] välissuhete juhina. 2000. aastast oli ta [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] direktor, sealhulgas täitis 2006–2011 kunstilise juhi ülesandeid. 2002. aastal algatas ta rahvusvahelise teatrifestivali Young Century ja oli 2004. aastal praeguse [[Nukuteatrimuuseum]]i idee autor ja ehituse korraldamisel kandev jõud. 2006. aastal algatas ta festivali [[Tallinn Treff festival|Tallinn Treff]] ning oli 2006–2012 selle peakorraldaja. 2007 rajati tema juhtimisel Auruteater.{{Lisa viide}} Eeskätt silmapaistva töö eest nuku- ja noorsooteatri juhina ning interaktiivse nukumuuseumi (NUKU muuseumi) loomise eest pälvis ta 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.<ref>[https://www.err.ee/324260/meelis-pai-asus-toole-savisaare-nounikuna Meelis Pai asus tööle Savisaare nõunikuna] ERR Uudised, 08.07.2013.</ref> Aastatel 2003–2015 oli ta ka mitmete [[muusikal]]ide, sealhulgas "[[Helisev muusika]]", "[[Grease]]", "[[Romeo & Julia]]", "[[High School Musical]]", "Libahunt", "Kevadine ärkamine", "[[Shrek]]" ja "Billy Elliot", produtsent. Aprillist 2015 töötas ta [[Salme Kultuurikeskus]]e kunstilise juhina. 2015. aastal sattus ta skandaali seoses muusikali "Billy Elliot" lavastusega, kui mitmele osatäitjale jäi kokkulepitud töötasu maksmata.<ref name="Billy Elliot">Tuuli Jõesaar. [https://lp.delfi.ee/artikkel/71642855/meelis-pai-jattis-billy-ellioti-muusikalitrupi-ilma-rahata "Meelis Pai jättis "Billy Ellioti" muusikalitrupi ilma rahata"] LP/Delfi, 06.06.2015.</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/f67c81d8-be17-4f30-81a0-599398d7aba8 "Mitmed Billy Ellioti osatäitjad Meelis Pai pakkumisega ei nõustu"] ERR, 19. juuni 2015</ref> Aastatel 2016–2017 oli ta Tallinna Linnahall AS-i nõukogu esimees.{{lisa viide}} Alates 2017. aastast on ta tegutsenud peamiselt ettevõtjana kinnisvara- ja majutusäris. Näitlejana on ta mänginud väiksemaid rolle telelavastustes ja -sarjades ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]", 1994, ETV; "[[Kelgukoerad]]", 2007, Kanal 2 jt). ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2013–2017 kuulus Pai [[Keskerakond|Keskerakonda]]<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222051754/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja töötas 2013. aastast Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]e nõunikuna. Tema esimeseks laiemat kõlapinda leidnud tööks sai vahtplastist Ülemiste vanakese tegemine [[Ülemiste ristmik]]u avamiseks. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Sama aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] kandideeris Pai [[Tallinn]]a volikokku.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimisringkond nr 2] Kohalikud valimised 2013</ref> Aprillist 2015 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas]]<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017</ref>. == Liikmesus == * 2008– [[Tallinna Vanalinna Rotary Klubi|Tallinna Vanalinna Rotary klubi]] liige, president aastatel 2014–2015 * 2009–2011 [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise nukuteatrite liidu UNIMA]] Eesti keskuse president, alates 2011 asepresident * 2011 [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]]e asutajaliige{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2010 – [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden]] * 2010 – [[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] Aasta turundaja * 2011 – [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia ==Isiklikku== Aastatel 1997–2014 oli ta abielus Kirsti Paiga, neil on pojad Kristofer ja Gulliver.<ref>Sulev Vedler, Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 04.07.2018.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/583843/abielu-lahutanud-meelis-pai-olen-lastega-lahedasemaks-saanud Abielu lahutanud Meelis Pai: olen lastega lähedasemaks saanud!] Õhtuleht, 14.06.2014.</ref> 2020. aastal abiellus Meelis Pai Lisandra Treimanniga.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88822315/palju-onne-meelis-pai-soudis-oma-kauni-kallimaga-ulieksootilises-paigas-abieluranda Palju õnne! Meelis Pai sõudis oma kauni kallimaga ülieksootilises paigas abieluranda] Kroonika/Delfi, 02.02.2020.</ref> Tema isa [[Henn Pai]] oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperilaulja.<ref>Liis Auväärt, [https://web.archive.org/web/20140222063140/http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/24F3/ Meelis Pai, õnneliku mehe portree], Eesti Naine, 30.04.2010.</ref> Alates 2017. aastast peab Meelis Pai Tallinnas butiikhotelli Paivilla.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4177819/butiikhotell-avas-uksed-palju-maksab-oobimine-meelis-pai-villas Butiikhotell avas uksed! Palju maksab ööbimine Meelis Pai villas?] Postimees/Elu24, 14.07.2017.</ref><ref>[https://paivilla.ee/ Paivilla] Butiikhotelli koduleht. Vaadatud 12.07.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-meelis-pai "Tähelaev. Meelis Pai"] ETV saade, saatejuht [[Grete Lõbu]], 21. oktoober 2012 * [[Sulev Vedler]], [[Kirsti Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 4. juuli 2018 {{JÄRJESTA:Pai, Meelis}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] ei6s3bnt376as4gmmhgxouyiz68w3ja 7191582 7191540 2026-07-12T11:29:02Z Kuriuss 38125 7191582 wikitext text/x-wiki '''Meelis Pai''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1968]]) on eesti endine teatrijuht ja ettevõtja. ==Haridus== Ta on õppinud [[Tartu 5. Keskkool]]i balletiklassis ning lõpetanud [[1987]]. aastal [[Tartu 15. Keskkool]]i ja [[1996]]. aastal [[TPÜ|Tallinna Pedagoogikaülikooli]], kus õppis kultuuriteaduskonnas näitejuhtimist. <ref>[https://www.err.ee/331066/meelis-pai-astub-nukuteatri-juhi-kohalt-tagasi Meelis Pai astub nukuteatri juhi kohalt tagasi] ERR Uudised, 04.04.2013.</ref> Aastatel 2002–2004 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is magistriõppes kultuurikorraldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pai, Meelis - Eesti entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/pai_meelis1 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> ==Töö ja looming== Aastatel 1997–2000 töötas ta [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] välissuhete juhina. 2000. aastast oli ta [[Eesti Nuku- ja Noorsooteater|Eesti Nuku- ja Noorsooteatri]] direktor, sealhulgas täitis 2006–2011 kunstilise juhi ülesandeid. 2002. aastal algatas ta rahvusvahelise teatrifestivali Young Century ning oli 2004. aastal praeguse [[Nukuteatrimuuseum]]i idee autor ja ehituse korraldamisel kandev jõud. 2006. aastal algatas ta festivali [[Tallinn Treff festival|Tallinn Treff]] ning oli 2006–2012 selle peakorraldaja. 2007 rajati tema juhtimisel Auruteater.{{Lisa viide}} Eeskätt silmapaistva töö eest nuku- ja noorsooteatri juhina ning interaktiivse nukumuuseumi (NUKU muuseumi) loomise eest pälvis ta 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi.<ref>[https://www.err.ee/324260/meelis-pai-asus-toole-savisaare-nounikuna Meelis Pai asus tööle Savisaare nõunikuna] ERR Uudised, 08.07.2013.</ref> Aastatel 2003–2015 oli ta ka mitmete [[muusikal]]ide, sealhulgas "[[Helisev muusika]]", "[[Grease]]", "[[Romeo & Julia]]", "[[High School Musical]]", "Libahunt", "Kevadine ärkamine", "[[Shrek]]" ja "Billy Elliot", produtsent. Aprillist 2015 töötas ta [[Salme Kultuurikeskus]]e kunstilise juhina. 2015. aastal sattus ta skandaali seoses muusikali "Billy Elliot" lavastusega, kui mitmele osatäitjale jäi kokkulepitud töötasu maksmata.<ref name="Billy Elliot">Tuuli Jõesaar. [https://lp.delfi.ee/artikkel/71642855/meelis-pai-jattis-billy-ellioti-muusikalitrupi-ilma-rahata "Meelis Pai jättis "Billy Ellioti" muusikalitrupi ilma rahata"] LP/Delfi, 06.06.2015.</ref><ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/f67c81d8-be17-4f30-81a0-599398d7aba8 "Mitmed Billy Ellioti osatäitjad Meelis Pai pakkumisega ei nõustu"] ERR, 19. juuni 2015</ref> Aastatel 2016–2017 oli ta Tallinna Linnahall AS-i nõukogu esimees.{{lisa viide}} Alates 2017. aastast on ta tegutsenud peamiselt ettevõtjana kinnisvara- ja majutusäris. Näitlejana on ta mänginud väiksemaid rolle telelavastustes ja -sarjades ("[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]", 1994, ETV; "[[Kelgukoerad]]", 2007, Kanal 2 jt). ==Poliitiline tegevus== Aastatel 2013–2017 kuulus Pai [[Keskerakond|Keskerakonda]]<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |pealkiri=Äriregister |vaadatud=2013-07-08 |arhiivimisaeg=2014-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140222051754/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Meelis&perenimi=Pai&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja töötas 2013. aastast Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]e nõunikuna. Tema esimeseks laiemat kõlapinda leidnud tööks sai vahtplastist Ülemiste vanakese tegemine [[Ülemiste ristmik]]u avamiseks. [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Sama aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel]] kandideeris Pai [[Tallinn]]a volikokku.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/district_0784_2.html Valimisringkond nr 2] Kohalikud valimised 2013</ref> Aprillist 2015 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas]], kuid valituks ei osutunud.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017</ref> == Liikmesus == * 2008– [[Tallinna Vanalinna Rotary Klubi|Tallinna Vanalinna Rotary klubi]] liige, president aastatel 2014–2015 * 2009–2011 [[Rahvusvaheline Nukuteatrite Liit|Rahvusvahelise nukuteatrite liidu UNIMA]] Eesti keskuse president, 2011. aastast asepresident * 2011 [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]]e asutajaliige{{lisa viide}} == Tunnustus == * 2010 – [[Valgetähe teenetemärk|Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden]] * 2010 – [[Eesti muuseumide aastaauhinnad]] Aasta turundaja * 2011 – [[UNICEF]]-i Sinilinnu aastapreemia ==Isiklikku== Aastatel 1997–2014 oli ta abielus Kirsti Paiga, neil on pojad Kristofer ja Gulliver.<ref>Sulev Vedler, Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 04.07.2018.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/583843/abielu-lahutanud-meelis-pai-olen-lastega-lahedasemaks-saanud Abielu lahutanud Meelis Pai: olen lastega lähedasemaks saanud!] Õhtuleht, 14.06.2014.</ref> 2020. aastal abiellus Meelis Pai Lisandra Treimanniga.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/88822315/palju-onne-meelis-pai-soudis-oma-kauni-kallimaga-ulieksootilises-paigas-abieluranda Palju õnne! Meelis Pai sõudis oma kauni kallimaga ülieksootilises paigas abieluranda] Kroonika/Delfi, 02.02.2020.</ref> Tema isa [[Henn Pai]] oli [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ooperilaulja.<ref>Liis Auväärt, [https://web.archive.org/web/20140222063140/http://eestinaine.ee/elud,_inimesed/24F3/ Meelis Pai, õnneliku mehe portree], Eesti Naine, 30.04.2010.</ref> Alates 2017. aastast peab Meelis Pai Tallinnas butiikhotelli Paivilla.<ref>[https://elu24.postimees.ee/4177819/butiikhotell-avas-uksed-palju-maksab-oobimine-meelis-pai-villas Butiikhotell avas uksed! Palju maksab ööbimine Meelis Pai villas?] Postimees/Elu24, 14.07.2017.</ref><ref>[https://paivilla.ee/ Paivilla] Butiikhotelli koduleht. Vaadatud 12.07.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-meelis-pai "Tähelaev. Meelis Pai"] ETV saade, saatejuht [[Grete Lõbu]], 21. oktoober 2012 * [[Sulev Vedler]], [[Kirsti Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/82911127/meelis-pai-viis-aastat-kestnud-lahutus-kibe-voitlus-vara-ja-raha-parast Meelis Pai viis aastat kestnud lahutus: kibe võitlus vara ja raha pärast] Eesti Ekspress, 4. juuli 2018 {{JÄRJESTA:Pai, Meelis}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:40. motoriseeritud miilitsapolgu koosseis]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] dzbo55i2b5ipawdt7ic7eth3ogv0w41 0 269725 7191230 7085579 2026-07-11T22:50:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191230 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Dmitri Furmanov |pilt=Lavrinenkov302.JPG |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Jõereisilaev General Lavrinenkov (2009) |tüüp= jõereisilaev |tellitud= |ehitaja=[[Elbewerft Boizenburg|VEB Elbewerften Boizenburg/Roßlau]], [[Boizenburg]], [[SDV]]→<br /> [[Elbewerft Boizenburg|Elbewerft Boizenburg GmbH]], [[Boizenburg]], [[SLV]]<ref name="riverships" /> |kiil pandud=Ehitusperiood: 1983–1992<ref name="riverships" /> |vette lastud= |ristitud= |teenistuse algus=1983–1992 + (Ocean Diva Original 2003) |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad=Ehitatud: 27 + 1 |liin= jõegedel ja mereranniku äärsel veealal |omanik= |staatus= |lipuriik= |kodusadam= |veeväljasurve= 3852 t<ref name="riverships" /> |pikkus=129,10 m<ref name="riverships" /> |laius=16,70 m |süvis=2,94 m (3852 t)<ref name="riverships" /> |peamasin= 3 diiselmasinat (vene 6ЧРН 36/45 (ЭГ70-5)) 3 a 736 = 2208 kW (3000&nbsp;hj) |käiturid=3 |kiirus=13,7 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=5414,<ref name="7qJWU" /> 5475 (302MK)<ref name="HzEBV" /> – 6310<ref name="6K4wM" /> |laevapere=98 |tekke=4 |autokohti= |reisijakohti=332 (projekti järgi) |kajuteid= |kajutikohti= |jääklass= }} '''Dmitri Furmanovi''' klassi laevad on neljatekilised jõereisilaevad, mis ehitati aastail 1983–1990 [[Elbewerft Boizenburg|VEB Elbewerften Boizenburg/Roßlau]] ja aastail 1990–1992 reorganiseeritud [[Elbewerft Boizenburg|Elbewerft Boizenburg GmbH]] laevatehases [[Boizenburg]]is [[Saksamaa]]l. [[SDV|Saksa DV]]-s tähistati selle klassi laevu tähisega '''BiFa 129 M''' ([[saksa keel]]es ''Binnenfahrgastschiff 129 Meter'' – 'rannasõidu-reisilaev 129 meetrit'). Seeria sai nime esimese selle klassi laeva, 1983. aastal vette lastud [[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Dmitri Furmanov]]i järgi. Dmitri Furmanovi klassi alused on tuntud ka '''projekt 302''' nime all. Projekti autor on Saksa Demokraatliku Vabariigi laevatehas Boizenburg.<ref name="6U6b2" /> Rohkem kui 3800 tonnise [[veeväljasurve]]ga 129,10 meetrit pikki Dmitri Furmanovi klassi jõelaevu ehitati [[Venemaa]] [[Volga laevandus|Volga]], [[Doni jõelaevandus|Don]]i, [[Kama jõelaevandus|Kama]], [[Volga-Doni jõelaevandus|Volga-Don]]i, [[Loode jõelaevandus|Loode]], [[Moskva jõelaevandus|Moskva]], [[Ukraina]] [[Dnepri jõelaevandus|Dnepri]], [[Hiina]] [[Regal China Cruises]] ja [[Holland]]i [[Oceandiva]] jõelaevakompaniidele kokku kakskümmend kaheksa ning need jagunevad nelja seeriasse: I, II, III (302M) ja IV (302MK). == Projekti 302 laevade esialgse nimega loetelu == Ümbernimetused on sulgudes, kronoloogiliselt järjestatud: Projekti 302 jõereisilaevad:<ref name="1oCZf" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="3" style="text-align:center" | Dmitri Furmanovi klassi laevad |- ! Jrk nr !! Originaalnimi !! Nimi eesti keeles |- ! colspan="3" style="text-align:center" | Projekt 302 – I seeria |- | 1 || Дмитрий Фурманов (Симфония севера) || Dmitri Furmanov (Simfonija severa) |- | 2 || Академик Виктор Глушков (Академiк Вiктор Глушков, Академик Глушков, <br /> Игорь Стравинский, Волга Стар) || Akademik Viktor Gluškov (Akademik Viktor Gluškov (ukr.), <br />Akademik Gluškov, Igor Stravinski, Volga Star) |- | 3 || Новиков-Прибой (Сергей Дягилев)|| Novikov-Priboi (Sergei Djagilev) |- | 4 || Алексей Сурков (Викинг Хельги)|| Aleksei Surkov (Viking Helgi) |- | 5 || Константин Симонов || Konstantin Simonov |- | 6 || Леонид Соболев|| Leonid Sobolev |- | 7 || Михаил Шолохов (Игорь Стравинский)|| Mihhail Šolohhov (Igor Stravinski) |- ! colspan="3" style="text-align:center" | Projekt 302 – II seeria |- | 8 ||Алексей Ватченко (Иван Бунин)|| Aleksei Vattšenko (Ivan Bunin) |- | 9||Юрий Андропов || Juri Andropov |- | 10||Зосима Шашков || Zossima Šaškov |- | 11||Генерал Ватутин (Генерал Ватутiн, General Vatutin, Лебединое озеро)|| General Vatutin (General Vatutin ukr., General Vatutin, Lebedinoje ozero) |- | 12||Русь || Russ |- | 13||Ленин || Lenin |- | 14||Сергей Киров (Викинг Трувор) || Sergei Kirov (Viking Truvor) |- | 15||Маршал Рыбалко (Зiрка Днiпра, Zirka Dnipra, Зирка Днепра, Лунная соната)|| Maršal Rõbalko (Zirka Dnipra, Lunnaja sonata) |- | 16||Маршал Кошевой (Викинг Акун) || Maršal Koševoi (Viking Akun) |- | 17||Георгий Чичерин|| Georgi Tšitšerin |- | 18||Леонид Красин|| Leonid Krassin |- | 19||Николай Бауман (Княжна Анастасия) || Nikolai Bauman (Knjažna Anastassija) |- | 20||Генерал Лавриненков || General Lavrinenkov |- | 21||Нарком Пахомов (Викинг Ингвар) || Narkom Pahhomov (Viking Ingvar) |- ! colspan="3" style="text-align:center" | Projekt 302M – III seeria |- | 22||Глеб Кржижановский (А. С. Пушкин) || Gleb Kržižanovski (A. S. Puškin) |- | 23|| Максим Литвинов || Maksim Litvinov |- ! colspan="3" style="text-align:center" | Projekt 302MK – IV seeria |- | 24||Тарас Шевченко (Т. Г. Шевченко, Александра) || Taras Ševtšenko (T. G. Ševtšenko, Aleksandra) |- | 25||Константин Станюкович (仙妮 või Xiānnī, Forever Lucky) || Konstantin Stanjukovitš (Xianni, Forever Lucky) |- | 26|| Аркадий Гайдар (仙娜 või Xiānnà) || Arkadi Gaidar (Xianna) |- | 27|| Александр Грин (仙婷 või Xiāntíng) || Aleksandr Grin (Xianting) |- | 28||plaani järgi Владимир Высоцкий, kuid teostatud kui Ocean Diva Original || plaani järgi Vladimir Võssotski, kuid teostatud kui Ocean Diva Original |} == Ülevaade == {| class="wikitable sortable" |+ Dmitri Furmanovi klassi laevad |- ! width="5%" | Valmis !! width="3%" | Tehasenumber !! width="3%" | Seeria !! width="3%" | Pilt !! width="8%" | Nimi !! width="7%" | Laevakompanii !! width="6%" | Lipp !! width="3%" | IMO !! width="15%" | Ümbernimetused ja staatus |- | Juuni 1983 ||align="Center"| 378 ||align="Center"| I || [[Pilt:Dmitriy Furmanov river cruise ship (1).jpg|80px]] ||align="Center"| [[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Simfonija severa]] || InfoFlot || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8218598 || <small> RRR number: 160219</small> |- | August 1983 ||align="Center"| 379 ||align="Center"| I || [[Pilt:Igor Stravinskiy river cruise ship (1).jpg|80px]] ||align="Center"| [[Volga Star (jõelaev)|Volga Star]] || Orthodox Cruise Company || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8326008 ||<small>→ end. Akademik Viktor Gluškov – (vene Академик Виктор Глушков), (1993 – ukr. Академiк Вiктор Глушков), Akademik Gluškov (2001–2011 – vene Академик Глушков), Igor Stravinski (kuni 2019); RRR number: 160220</small> |- | Oktoober 1983 ||align="Center"| 380 ||align="Center"| I || [[Pilt:Dmitriy Furmanov and Sergey Dyagilev river cruise ships.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Sergei Djagilev (jõelaev)|Sergei Djagilev]] || Orthodox Cruise Company || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8326010 ||<small>end. Novikov-Priboi (kuni 2011); RRR number: 160221</small> |- | Juuni 1984 ||align="Center"| 381 ||align="Center"| I || [[Pilt:Viking Helgi in North River Port 9-jun-2012 02.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Viking Helgi]] || Viking River Cruises || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]]|| align="Center"| 8422606 ||<small>end. Aleksei Surkov, RRR number: 160222</small> |- | September 1984 ||align="Center"| 382 ||align="Center"| I || [[Pilt:MS Konstantin Simonov an der Anlegestelle in Uglitsch.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Konstantin Simonov (jõelaev)|Konstantin Simonov]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8422618||<small>RRR number: 160223</small> |- | Aprill 1985 ||align="Center"| 383 ||align="Center"| I ||[[Pilt:Leonid Sobolev river cruise ship.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Leonid Sobolev (jõelaev)|Leonid Sobolev]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8501000 ||<small>RRR number: 160224</small> |- | Juuni 1985 ||align="Center"| 384 ||align="Center"| I || [[Pilt:Mikhail Sholokhov ship.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Mihhail Šolohhov (jõelaev)|Igor Stravinski]] || Orthodox Cruise Company|| [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8521919 ||<small>RRR number: 160225</small> |- | Juuli 1985 ||align="Center"| 385 ||align="Center"| II || [[Pilt:Ivan Bunin river cruise ship (2).jpg|80px]] ||align="Center"| [[Ivan Bunin (jõelaev)|Ivan Bunin]] || Orthodox Cruise Company || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8521921 || <small>end. Алексей Ватченко (Aleksei Vattšenko) UA, alates 2001 RUS, sügisel 2011 hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы),<ref name="OAM0z" /> RRR number: 219748</small> |- | Veebruar 1986 ||align="Center"| 386 ||align="Center"| II || [[Pilt:Юрий андропов302.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Juri Andropov (jõelaev)|Juri Andropov]] || Vodohod Ptb. || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8620105 || <small>alates 2010 hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы) [http://fleetphoto.ru/photo/28185/ Hotelli pilt Kaspia merel], RRR number: 219749</small> |- | Juuli 1986 ||align="Center"| 387 ||align="Center"| II || [[Pilt:Zosima Shashkov river cruise ship.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Zossima Šaškov (jõelaev)|Zossima Šaškov]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8620090|| <small>RRR number: 219750</small> |- | September 1986 ||align="Center"| 388 ||align="Center"| II || [[Pilt:302 vatutin 0.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Lebedinoje ozero]] || || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Belize.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8620088 || <small>end. General Vatutin, General Vatutin ukr., General Vatutin, SRU number: 2-010193; RRR number: 242313</small> |- | Mai 1987 ||align="Center"| 389 ||align="Center"| II || [[Pilt:Russ (ship, 1987).jpg|80px]] ||align="Center"| [[Russ (jõelaev)|Russ]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8707666|| <small>RRR number: 219752</small> |- | Juuni 1987 ||align="Center"| 390 ||align="Center"| II || [[Pilt:Ленин бауман302.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Lenin (1987)|Lenin]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]]|| align="Center"| 8707678 || <small>RRR number: 222701</small> |- | September 1987 ||align="Center"| 391 ||align="Center"| II || [[Pilt:Viking Truvor in North River Port 9-jun-2012 03.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Viking Truvor]] || Viking Cruises (Moscow)|| [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8707680 || <small>end. Sergei Kirov, RRR number: 222702</small> |- | Märts 1988 ||align="Center"| 392 ||align="Center"| II || [[Pilt:302 koshevoy rybalko.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Lunnaja sonata]] || || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Belize.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8707692 || <small>end. Maršal Rõbalko (Маршал Рыбалко, Zirka Dnipra), RRR number: 242314</small> |- | Juuli 1988 ||align="Center"| 393 ||align="Center"| II || [[Pilt:Viking Akun in Moscow North River Terminal 23-may-2014.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Viking Akun]] || Doninturflot || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8707707 || <small>end. Maršal Koševoi,<ref name="8t6RW" /> RRR number: 222704</small> |- | September 1988 ||align="Center"| 394 ||align="Center"| II ||[[Pilt:Georgiy Chicherin river cruise ship side.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Georgi Tšitšerin (jõelaev)|Georgi Tšitšerin]] || Vodohod || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8822507 || <small>RRR number: 222705</small> |- | Märts 1989 ||align="Center"| 395 ||align="Center"| II || [[Pilt:Леонид красин302.JPG|80px]] || align="Center"|[[Leonid Krassin (jõelaev)|Leonid Krassin]] || MosTurFlot || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8922448|| <small> sügisel 2011 hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы), RRR number: 222706</small> |- | Juuni 1989 ||align="Center"| 396 ||align="Center"| II || [[Pilt:Теплоход николай бауман.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Knjažna Anastassija]] || MosTurFlot|| [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8922450 || <small>end. Nikolai Bauman, 2011. a sügisest hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы), RRR number: 222707</small> |- | Märts 1990 ||align="Center"| 397 ||align="Center"| II || [[Pilt:Lavrinenkov302.JPG|80px]] || align="Center"|[[General Lavrinenkov]] || Orthodox Cruise Company || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8963595 || <small>RRR number: 222708</small> |- | Juuni 1990 ||align="Center"| 398 ||align="Center"| II ||[[Pilt:Viking Ingvar in North River Port 23-aug-2012.JPG|80px]] ||align="Center"| [[Viking Ingvar]] || Viking River Cruises || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| || <small>end. Narkom Pahhomov, RRR number: 222709</small> |- | Juuli 1990 ||align="Center"| 301 ||align="Center"| III || [[Pilt:Severnaja-zheleznaja-doroga-002.jpg|80px]] || align="Center"| [[A. S. Puškin (jõelaev)|A. S. Puškin]]|| MosTurFlot || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| || <small>end. Gleb Kržižanovski; sügisel 2011 hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы); [http://fleetphoto.ru/photo/28221/ Gleb Kržižanovski Kaspia merel], RRR number: 222710</small> |- | Aprill 1991 ||align="Center"| 302 ||align="Center"| III || [[Pilt:Maksim Litvinov ship 2.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Maksim Litvinov (jõelaev)|Maksim Litvinov]] || Orthodox Cruise Company || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| || <small>RRR number: 225814</small> |- | September 1991 ||align="Center"| 303 ||align="Center"| IV || [[Pilt:302 shevchenko 2.jpg|80px]]|| align="Center"|[[T. G. Ševtšenko (1991)|Aleksandra]] || TOO Kaspii Ak Želken || [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Kazakhstan.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] || align="Center"| 8925036|| <small>end. Taras Ševtšenko<ref name="aUcBt" />, T. G. Ševtšenko; sügisel 2011 hotell Kurmangazõ-naftaleiukohas (Курмангазы), RRR number: 225815</small> |- | Oktoober 1991 ||align="Center"| 304 ||align="Center"| IV || [[Pilt:Princess Jeannie (ship, 1993) 001.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Xianni|Forever Lucky]] || China Regal Cruises || [[Pilt:Flag of the People's Republic of China.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of the Philippines.svg|25px]] || align="Center"| 8529179||<small>end. Konstantin Stanjukovitš<ref name="pDAtq" />, Xianni</small> |- | November 1991 ||align="Center"| 305 ||align="Center"| IV || [http://www.flickr.com/photos/lesleyeaston/4887290715/ Pilt]|| align="Center"|[[Xianna]] || China Regal Cruises || [[Pilt: Flag of the People's Republic of China.svg|25px]] || align="Center"| ||<small>end. Arkadi Gaidar (Аркадий Гайдар); kolm printsessi pildil<ref name="uMiEq" /></small> |- | Detsember 1991 ||align="Center"| 306 ||align="Center"| IV || [[Pilt:Yangtze shennong stream tour174 April 29, 2006.jpg|80px]] || align="Center"|[[Xianting]] || China Regal Cruises || [[Pilt:Flag of the People's Republic of China.svg|25px]] || align="Center"| ||<small>end. Aleksandr Grin (Александр Грин); kolm printsessi pildil<ref name="U5VO1" /></small> |- | 1996 (laevakere); 2003||align="Center"| 307 ||align="Center"| IV || [[File:Ocean Diva (ship, 1995) 001.jpg|80px]] ||align="Center"| [[Ocean Diva Original]] || Oceandiva || [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] || align="Center"| ||<small> plaani järgi Vladimir Võssotski, laevatehases valmistamisel ümberehitatud<ref name="P09N8" /><ref name="28csO" /></small> |- |} == Vaata ka == *[[Rossija (jõelaevaklass)|Rossija, projekt 785]] *[[Sergei Jessenin (laevaklass)|Sergei Jessenin, projekt Q-065]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="riverships">[https://web.archive.org/web/20070224214022/http://www.riverships.ru/russian/specs/?grp=302 Web-arhiiv, projekt 302] (vene keeles)</ref> <ref name="7qJWU">[http://rivertourist.ru/viewtopic.php?f=5&t=623 Теплоход ''Дмитрий Фурманов''] (vene keeles)</ref> <ref name="HzEBV">{{Netiviide |url=http://www.marinetraffic.com/ais/shipdetails.aspx?MMSI=272445000 |pealkiri=Laeva kutsung, IMO-number, online-asukoht ja pildid saidil marinetraffic.com |vaadatud=2012-07-21 |arhiivimisaeg=2013-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131103162711/http://www.marinetraffic.com/ais/shipdetails.aspx?MMSI=272445000 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6K4wM">{{Netiviide |url=http://www.rivreg.ru/services/class/poisk_result/search_suda_name.php?text=222701 |pealkiri=RRR, Alus 222701 |vaadatud=2014-01-14 |arhiivimisaeg=2014-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140115194031/http://www.rivreg.ru/services/class/poisk_result/search_suda_name.php?text=222701 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6U6b2">[https://web.archive.org/web/20070228094044/http://www.riverships.ru/reference/302.shtml Teatmik, Web-arhiiv Projekt 302] (vene keeles)</ref> <ref name="1oCZf">[https://web.archive.org/web/20070227144710/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=301_302 Projektide 301 ja 302 jõereisilaevad] (vene keeles)</ref> <ref name="OAM0z">[https://web.archive.org/web/20111006235544/http://www.riverfleet.ru/news/?ELEMENT_ID=24696 Пассажирский теплоход "Княжна Анастасия" ушел на Каспийское море под плавобщежитие] (vene keeles)</ref> <ref name="8t6RW">[https://web.archive.org/web/20150204171212/http://www.rivreg.ru/services/class/poisk_result/search_suda_name.php?text=222704 Alus 222704] (vene keeles)</ref> <ref name="aUcBt">[http://fleetphoto.ru/ship/1411/ Т. Г. Шевченко] (vene keeles)</ref> <ref name="pDAtq">[http://fleetphoto.ru/ship/4061/ Xian Ni (Princess Jeannie)] (vene keeles)</ref> <ref name="uMiEq">[http://files.radioscanner.ru/uploader/2010/302_xian_ting_ni_na.jpg 3 printsessi pilt]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="U5VO1">[http://files.radioscanner.ru/uploader/2010/302_xian_ting_ni_na.jpg 3 printsessi pildil]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="P09N8">{{Netiviide |url=http://www.riverships.ru/photos/302_N28.jpg |pealkiri=Vladimir Võssotski Elbewerft Boizenburg GmbH' laevatehases, 1992 |vaadatud=2012-09-12 |arhiivimisaeg=2007-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070301051013/http://www.riverships.ru/photos/302_N28.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="28csO">[http://www.debinnenvaart.nl/schip_detail/3047/ Ocean Diva De Binnenvaarti kodulehel]</ref> }} == Välislingid == *[http://web.archive.org/web/20070227144710/http://www.riverships.ru/russian/lists/?grp=301_302 Projektide 301 ja 302 jõereisilaevad] (vene keeles) [[Kategooria:Jõereisilaevaklassid]] 9k5tqiurm2phlqvxt249oisclzzfv9v 0 270662 7191251 6774377 2026-07-11T23:45:04Z Kuriuss 38125 7191251 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kiiu vasallilinnus.jpg|pisi|[[Kiiu vasallilinnus]]]] [[File:Kiiu mõisa fassaad aastal 2019..jpg|thumb|Kiiu mõisa fassaad 2019. aastal]] '''Kiiu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kida'' või ''Kyda'') oli [[rüütlimõis]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu valla]] territooriumile.<ref name="mois"/> ==Ajalugu== Kiiu mõisa on esmamainitud [[1418]]. aastal, mil mõisa omanikud olid vennad Hans ja Klaus [[Soye]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von,, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=634 Zoege Estl. Linie, s. 617]</ref>. Kiiu hõlmas ka Sääre, Mäepää ja Pirsuhallika küla. Mõisa varasemale eksisteerimisele viitab aga asjaolu, et [[1348]]. aastal toimus seal [[Harju-Viru]] [[seisustepäev]], mis eeldab ürituse läbiviimiseks vajalike ehitiste olemasolu.<ref name="Tamm"/> [[Fail:Kiiu mõis aastal 2019.jpg|pisi]] [[1505]]. aastal omandas mõisa Hermann [[Lode]]<ref name="Tamm"/>, kellelt see [[1517]]. aastal [[Fabian von Tiesenhausen]]ile läks.<ref name="EHA"/> Viimane lasi sinna rajada väikese [[Kiiu vasallilinnus]]e.<ref name="mois"/> Fabiani järel valdas mõisa tema {{kas|poeg}}{{lisa viide}} [[Caspar von Tiesenhausen]], kes aga [[Poola aeg|Poola poolele]] üle läks, mistõttu mõis [[1566]]. aastal riigistati.<ref name="EHA"/> Rootsi riigile. 20. oktoobril [[1614]] läänistas [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Jakob De la Gardie]]le truu teenistuse eest, aga osalt ka Caspar von Tiesenhauseni võla tõttu.<ref name="EHA"/> [[1666]]. aastal müüs Jakobi poeg [[Axel Julius De la Gardie]] Kiiu mõisa 18 000 [[riigitaaler|riigitaalri]] eest oma õele [[Christina Catharina Stenbock]]ile.<ref name="EHA"/> [[17. sajand]]i lõpus mõis [[mõisate reduktsioon|redutseeriti]].<ref name="EHA"/> [[1699]]–[[1907]] moodustas Kiiu koos [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu]] ja [[Loo mõis]]aga [[fideikomiss]]i.<ref name="Kiiu"/> Tsaar [[Peeter I]] käsul immiteeriti mõis [[1714]]. aastal Christina Catharina Stenbocki tütrepoja krahv [[Gustav Otto Douglas]]e käsutusse.<ref name="EHA"/> 16. veebruaril [[1724]] kuulutati Kiiu keiser Peeter I privileegiga [[Stenbock]]ide pärusomandiks. Mõisaomanikuks sai [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737), viimase surma järel aga tema vend [[Friedrich Magnus Stenbock]] (1696–1745). Viimaselt päris mõisa tema poeg [[Karl Magnus Stenbock]] (1725–1798), temalt omakord pojapoeg [[Magnus Stenbock (1780–1816)|Magnus Stenbock]] (1780–1816). Temalt päris mõisa poeg [[Ludwig Stenbock]] (1812–1849), temalt aga vennapoeg [[Magnus Stenbock (1804–1885)|Magnus Stenbock]] (1804–1885). Viimase pärija oli tema pojapoeg krahv [[Eric Stenbock]] (1860–1895). Ericu surma järel päris mõisad tema [[lell]] krahv [[Michael Stenbock]] (1837–1910).<ref name="EHA"/> [[1907]]. aastal ostis [[Wilhelm Nerling]] 350 000 [[rubla]]ga Kiiu [[mõisamaa]]d. Talumaad kinnitati [[1912]]. aastal [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] määrusega Michaeli pojale [[Wssewolod Stenbock]]ile.<ref name="EHA"/> ==Mõisakompleks== ===Vasallilinnus=== {{vaata|Kiiu vasallilinnus}} Mungatornina tuntud [[Kiiu vasallilinnus]]est on algupäraselt säilinud kolm alumist korrust. Teine korrus oli kasutusel elukorrusena, kolmas ja neljas korrus kaitsekorrustena. Linnus restaureeriti [[1973]]. aastal, mil lisati ka arvatav neljas korrus ning kolmanda korruse puidust kaitsekäik ehk [[urdaaž]].<ref name="mois"/> ===Hilisem hoonestus=== [[18. sajand]]i lõpus rajati mõisa ühekorruseline kivist härrastemaja. [[20. sajand]]i alguses teostati hoone [[juugendstiil]]is ümberehitus. [[Fassaad]]ile lisati [[voluutviil]]uga pealeehitis, ehitati [[haritorn]] ning hoone sai väikeste ruutudega aknad.<ref name="mois"/> Härrastemaja kujundust on aja jooksul lihtsustatud – puudub osa fassaadikaunistusi.<ref name="mois"/> Ümberehitatud kujul on säilinud ka üksikud kõrvalhooned.<ref name="mois" /> Pärast Vabadussõda Eesti Vabariik mõisakompleksi endisele omanikule tagasi ei andnud, peahoonest sai [[Kiiu vald|Kiiu vallamaja]], pärast [[Kuusalu vald (1939)|Kuusalu vallamaja]]. Nõukogude perioodil paiknes endises härrastemajas kolhoosikontor ning nüüdisajal asub seal [[Kuusalu vald|Kuusalu vallavalitsus]]. Aastatel 2017–2018 rekonstrueeriti Kiiu mõisahoone üldise riigihanke korras.<ref>{{Netiviide|autor=Ülle Tamm|url=https://sonumitooja.ee/ehi%C2%ADta%C2%ADja-lu%C2%ADbas-kiiu-moi%C2%ADsa-tel%C2%ADli%C2%ADja%C2%ADle-ule-an%C2%ADda-jarg%C2%ADmi%C2%ADsel-na%C2%ADda%C2%ADlal/|pealkiri=Artikkel lehes Sõnumitooja|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=04.04.2018|vaadatud=}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="mois">[http://www.mois.ee/harju/kiiu.shtml Kiiu mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> <ref name="Tamm">Mari Tamm [http://www.sonumitooja.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4165:kiiu-moisa-teopaeev-peeti-paduvihmas&catid=2:artikkel&Itemid=5 "Kiiu mõisa teopäev peeti paduvihmas"] [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] 14. september 2011</ref> <ref name="EHA">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16843 Kinnistute register. Kiiu mõis]</ref> <ref name="Kiiu">{{Netiviide |pealkiri=Kiiu mõis |url=http://www.kiiu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=6&Itemid=21 |vaadatud=2012-01-15 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125605/http://www.kiiu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=6&Itemid=21 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Kiiu manor}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16843. Kiiu mõis (Kuusalu kihelkond)], Kinnistute register {{Kuusalu kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.4466667|EW=25.3852778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Kuusalu kihelkond]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Kuusalu vald]] [[Kategooria:Stenbockide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] [[Kategooria:Zoege von Manteuffelite mõisad]] l2npbyr07e95em57l1e346o7906rz8b 1 270665 7191252 2864322 2026-07-11T23:46:25Z Kuriuss 38125 7191252 wikitext text/x-wiki Allikad olid kohati omavahel vastuolus või lihtsalt segased ja seega on mõned probleemsed kohad, mille lahendamiseks vajaksin abi: *''Fabiani järel valdas mõisa tema poeg Caspar von Tiesenhausen''...''aga osalt ka Caspar von Tiesenhauseni võla tõttu'' - need on vist erinevad Casparid. Seda nime kandsid nii Fabiani poeg kui pojapoeg. *''1666. aastal müüs Jakobi poeg Axel Julius De la Gardie'' - nii väidab EHA kinnistute register. Artikli [[Kolga mõis]] järgi aga toimus tehing 1667 ja müüjaks oli Pontus Fredrik De la Gardie. *''Tsaar Peeter I käsul '''immiteeriti''' mõis'' - ma ei tea, mida tähendab "immiteerima" *EHA väitel omandas 1907 mõisamaad Wilhelm Nerling, kiiu.ee järgi Talurahva Põllupank. [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand5.html Harjumaa muuseumi] järgi omandas 1907 mõisa Nerling ja Põllupank alles 1913. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 15. jaanuar 2012, kell 16:46 (EET) -------------- Veel kord: mida tähendab "immiteerima"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 02:46 (EEST) 39ideanbbzdl7p9gzv43gtfz5c1p2l2 7191267 7191252 2026-07-12T00:28:53Z ~2026-33657-65 231127 7191267 wikitext text/x-wiki Allikad olid kohati omavahel vastuolus või lihtsalt segased ja seega on mõned probleemsed kohad, mille lahendamiseks vajaksin abi: *''Fabiani järel valdas mõisa tema poeg Caspar von Tiesenhausen''...''aga osalt ka Caspar von Tiesenhauseni võla tõttu'' - need on vist erinevad Casparid. Seda nime kandsid nii Fabiani poeg kui pojapoeg. *''1666. aastal müüs Jakobi poeg Axel Julius De la Gardie'' - nii väidab EHA kinnistute register. Artikli [[Kolga mõis]] järgi aga toimus tehing 1667 ja müüjaks oli Pontus Fredrik De la Gardie. *''Tsaar Peeter I käsul '''immiteeriti''' mõis'' - ma ei tea, mida tähendab "immiteerima" *EHA väitel omandas 1907 mõisamaad Wilhelm Nerling, kiiu.ee järgi Talurahva Põllupank. [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand5.html Harjumaa muuseumi] järgi omandas 1907 mõisa Nerling ja Põllupank alles 1913. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 15. jaanuar 2012, kell 16:46 (EET) -------------- Veel kord: mida tähendab "immiteerima"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 02:46 (EEST) Võtame põrandal olevast hunnikust suvalise raamatu, näiteks vanaisa eksliibrisega Eesti Entsüklopeedia III köite (Ferda – Jaanus), avame näiteks 1162. veeru kohalt ja loeme sealt: '''Immissioon''' (lad.), ''jur.,'' valdusse asetus. sas3mzpp1607ovixu0f7vrf5mf95q74 7191304 7191267 2026-07-12T04:21:11Z Kapsas123 209254 7191304 wikitext text/x-wiki Allikad olid kohati omavahel vastuolus või lihtsalt segased ja seega on mõned probleemsed kohad, mille lahendamiseks vajaksin abi: *''Fabiani järel valdas mõisa tema poeg Caspar von Tiesenhausen''...''aga osalt ka Caspar von Tiesenhauseni võla tõttu'' - need on vist erinevad Casparid. Seda nime kandsid nii Fabiani poeg kui pojapoeg. *''1666. aastal müüs Jakobi poeg Axel Julius De la Gardie'' - nii väidab EHA kinnistute register. Artikli [[Kolga mõis]] järgi aga toimus tehing 1667 ja müüjaks oli Pontus Fredrik De la Gardie. *''Tsaar Peeter I käsul '''immiteeriti''' mõis'' - ma ei tea, mida tähendab "immiteerima" *EHA väitel omandas 1907 mõisamaad Wilhelm Nerling, kiiu.ee järgi Talurahva Põllupank. [http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand5.html Harjumaa muuseumi] järgi omandas 1907 mõisa Nerling ja Põllupank alles 1913. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 15. jaanuar 2012, kell 16:46 (EET) -------------- Veel kord: mida tähendab "immiteerima"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 02:46 (EEST) Võtame põrandal olevast hunnikust suvalise raamatu, näiteks vanaisa eksliibrisega Eesti Entsüklopeedia III köite (Ferda – Jaanus), avame näiteks 1162. veeru kohalt ja loeme sealt: '''Immissioon''' (lad.), ''jur.,'' valdusse asetus. {{allkirjata|~2026-33657-65|12. juuli 2026, kell 03:28}} dvmdvtzh4ziilx458ukyvtj94tx20sj 0 270857 7191093 6993274 2026-07-11T15:25:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191093 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | ettevõtte_nimi = Costa Crociere S.p.A. | logo = Costa Pacifica' Funnel Tallinn 29 May 2012.JPG | asutamisaeg = 1854 | asutajad = Giacomo Costa | peakorter = [[Genova]], {{Pisilipp|Itaalia}} | valdkonnad = laevandus, turism, meelelahutus | tooted = | teenused = kruiisid | käive = | kasum = | töötajaid = 13 000 | emafirma = [[Carnival Corporation & plc]] | tütarfirmad =[[AIDA Cruises]], Costa Asia? | lõpetatud = | võrguleht = [http://www.costacruise.com/ www.costacruise.com] | märkused = }} '''Costa Crociere S.p.A.''' [{{IPA-it|ˈkɔsta kroˈtʃɛːre|lang}}] on üks [[Carnival Corporation & plc]]i 12 kruiisifirmast ja suurim [[Itaalia]] laevakompanii. Ettevõtte peakorter asub [[Genova]]s. Ettevõtte laevad on vertikaalse kollase korstnaga, mille korstnamärk on suur sinine C. Reisiliiklust 1947. aastal alustades ehitas ettevõte selleks ümber oma varasemad kaubalaevad. == Ajalugu == ''Costa Crociere''' kui '''Giacomo Costa fu Andrea'''' asutas [[1854]]. aastal <ref name="QOoBK" /> [[Itaalia]] ettevõtja Giacomo Costa. ==Praegune laevastik== Nimekiri pole täielik === Axel Johnsoni klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Club Harmony|Costa Marina]] ||align="Center"|1169 ||[[File:Costa Marina In Tallinn 2008.jpg|80px]] || align="Center"|1969 ||align="Center" | 176,20 <ref name="y52Rd" />||align="center" | 1988 ||align="center" | 25 558 ||1 025 || [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Cyprus.svg|25px]]→ [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of the Marshall Islands.svg|25px]] ||[[Wärtsilä|Oy Wärtsilä Ab]] [[Crichton-Vulcan|Turu laevatehas]] || <small> end. ''Harmony Princess'', ''Costa Marina'', ''Italia'', ''Regent Sun'', ehitatud kui [[konteinerlaev|konteinerilaev]] ''Axel Johnson'' </small> |----- |} === Classica-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Classica]] ||align="Center"|5877 ||[[File:Costa Classica Kobe14n3900.jpg|80px]] || align="Center"|1991 ||align="Center" | 222,61 <ref name="3vokM" />||align="center" | 17. detsember 1991 <ref name="vvHO5" />||align="center" | 52 926 ||1 766 || [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]]||[[Fincantieri|Fincantieri-Cant. Nav. Italiani (Breda)]] || <small> 6. juunil 2008 põrkas kokku ristluslaevaga [[MSC Poesia]] [[Dubrovnik]]is </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa neoRomantica]] ||align="Center"|5899 ||[[File:Costa Romantica in Funchal.jpg|80px]]|| align="Center"|1993 ||align="Center" | 220,52 <ref name="4vfQk" /> ||align="center" | 7. oktoober 1993 <ref name="D4ngv" /> ||align="center" | 53 700 → 56 000 ||1 800 || [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] <ref name="iuF89" /> [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] ||[[Fincantieri|Fincantieri, C.N. Italiana (Breda)]] || <small> 25. veebruaril 2009 põleng masinaruumis; end. ''Costa Romantica'' </small> |----- |} === Victoria-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Victoria]] ||align="Center"|1107 ||[[File:Costa Victoria in Dubrovnik.jpg|80px]] || align="Center"|1996 ||align="Center" | 252,91 <ref name="mH6iO" /> ||align="center" | 28. juuli 1996 ||align="center" | 75 051 ||2 274 || [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] ||[[Bremer Vulkan]] || <small> </small> <ref name="iuF89" /> ? |----- |} === Spirit-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Atlantica]] ||align="Center"|498 ||[[File:Costa Atlantica in Trondheim 2006.jpg|80px]] || align="Center"| 2000 ||align="Center" | 292,56 <ref name="jt00V" />||align="center" | 1. juuli 2000 ||align="center" | 85 619 ||2 680 || align="Center"|[[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[STX Finland|Kvaerner Masa Yard, Helsingi]] || <small> </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa Mediterranea]] ||align="Center"|502 ||[[File:Costa mediterranea-2.jpg|80px]]|| align="Center"|2003 ||align="Center" | 292,50 <ref name="9PMg0" />||align="center" | 16. juuni 2003 ||align="center" | 85 619 ||2 680 ||align="Center"| [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[STX Finland|Kvaerner Masa Yard, Helsingi]] || <small> </small> |----- |} === Fortuna-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Fortuna]] ||align="Center"|6086 ||[[File:Costa Fortuna.jpeg|80px]] || align="Center"|2003 ||align="Center" | 272,20 <ref name="h5Kqh" /> ||align="center" | 3. detsember 2003 <ref name="04lLA" />||align="center" | 102 200 ||3 470 || [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri]] || <small> </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa Magica]] ||align="Center"|6087 ||[[File:Costa Magica, Catalina Island.jpg|80px]]|| align="Center"|2004 ||align="Center" | 272,20 <ref name="OYf2m" /> ||align="center" | 10. november 2004 <ref name="p0ohC" />||align="center" | 105 000 ||3 470 || [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Sestri Ponente]] || <small> </small> <ref name="iuF89" /> ? |----- |} === Concordia-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Serena]] ||align="Center"|6130 ||[[File:Costa Serena-agosto 2008.JPG|80px]] || align="Center"|2007 ||align="Center" | 290,20 <ref name="yzRwy" />||align="center" | 26. mai 2007 ||align="center" | 114 147 ||3 780 || align="Center"|[[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] ||[[Fincantieri|Fincantieri, Sestri Ponente]] || <small> </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa Pacifica]] ||align="Center"|6148 ||[[File:Costa Pacifica in Katakolo 3.jpg|80px]]|| align="Center"|2009 ||align="Center" | 290,20 <ref name="mTfRy" /> ||align="center" | 5. juuni 2009 ||align="center" | 114 000 ||3 800 ||align="Center"| [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Sestri Ponente]] || <small> </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa Favolosa]] ||align="Center"|6188 ||[[File:Costa Favolosa 2011-10-18.jpg|80px]]|| align="Center"|2011 ||align="Center" | 290,20 <ref name="9dq2V" /> ||align="center" | 7. juuli 2011 ||align="center" | 114 147 ||3 780 ||align="Center"| [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Marghera]] || <small> </small> |----- |} === Hübriid Spirit/Vista-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"| '''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Luminosa]] ||align="Center"|6155 ||[[File:Costa luminosa svalbard.JPG|80px]] || align="Center"|2009 ||align="Center" | 294,00 <ref name="jmf9b" /> ||align="center" | 5. mai 2009 ||align="center" | 92 720 ||2 826 ||align="Center"| [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Porto Marghera]] || <small> </small> |----- |- | align="Center"|[[Costa Deliziosa]] ||align="Center"|6164 ||[[File:Costa Deliziosa Helsinki 2010-06-17.jpg|80px]]|| align="Center"|2010 ||align="Center" | 292,00 <ref name="mQNBy" /> ||align="center" | 5. veebruar 2010 <ref name="wAxCs" />||align="center" | 92 720 ||2 260 ||align="Center"| [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Marghera]] || <small> </small> |----- |} === Voyager-klass === {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Kasutusse võetud Costa Crocieres''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="7%" align="Center" | '''Reisijakohti''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Staatus''' |- | align="Center"|[[Costa Voyager]] ||align="Center"|961 ||[[File:Costa Voyager 01.JPG|80px]] || align="Center"|2000 ||align="Center" | 180,40 <ref name="airae" /> ||align="center" | 2011 ||align="center" | 24 391 || 800 || [[Pilt:Flag of Greece.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of the Bahamas.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Portugal.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] ||[[Blohm+Voss|Blohm & Voss]] || <small> </small> <ref name="eJO6h" /> |----- |} == Costa Crociere'i kaubamärgi all sõitnud laevad == Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#dfdfdf" | width="13%" align="Center"| '''Nimi''' || width="7%" align="Center"|'''Tehasenumber''' ||align="Center"|'''Pilt''' || width="7%" align="Center"| '''Valmis'''||width="7%" align="Center"| '''Pikkus''' ||width="7%" align="Center"| '''Aastad laevastikus''' || width="7%" align="Center"| '''Kogumahutavus''' || width="10%" align="Center" | '''Lipp''' || width="16%" | '''Laevatehas'''|| width="16%" | '''Praegune staatus''' |- | align="Center"|[[Thomson Dream|Costa Europa]] ||align="Center"|610 ||[[File:Costa Europa Olbia.jpg|80px]]|| align="Center"|1986 ||align="Center" | 243,20 <ref name="B7KOl" /> ||align="center" | 2002–2010 ||align="center" | 54 763 || [[Pilt:Flag of Panama.svg|25px|border]] → [[Pilt:Civil Ensign of the Bahamas.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of the Netherlands.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Malta.svg|25px|border]] || [[Meyer Werft|Jos. L. Meyer]] || <small>→ end. ''Homeric'', ''Westerdam'', ''Costa Europa''; uus omanik: TUI UK Ltd. </small> |- | align="Center"|[[Costa Concordia]] ||align="Center"|6122 ||[[File:Collision of Costa Concordia 11.jpg|80px]]|| align="Center"|2006 ||align="Center" | 290,20 <ref name="B7KOl" /> ||align="center" | 2006–2012 ||align="center" | 114 500 || align="Center"|[[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] || [[Fincantieri|Fincantieri, Sestri Ponente]] || <small> 13. jaanuaril 2012 sõitis madalikule, vajus küljele ja uppus 14. jaanuaril 2012</small> |- | align="Center"|[[Costa Allegra]] ||align="Center"|1170 ||[[File:Costa.Allegra.Shanghai.jpg|80px]] || align="Center"|1969 ||align="Center" | 187,69 <ref name="B7KOl" />||align="center" | 1992–2012 ||align="center" | 28 430 || [[Pilt:Flag of Sweden.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Cyprus.svg|25px]]→ [[Pilt:Flag of Panama.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Liberia.svg|25px]] → [[Pilt:Civil Ensign of Italy.svg|25px]] → [[Pilt:Flag of Sierra Leone.svg|25px]] ||[[Wärtsilä|Oy Wärtsilä Ab]] [[Crichton-Vulcan|Turu laevatehas]] || <small> end. ''Alexandra'', ''Regent Moon'', ehitatud kui [[konteinerlaev|konteinerilaev]] ''Annie Johnson''; 27. veebruaril 2012 põleng pardal [[Seišellid]]e ääres; lammutatud 2012, transiidi nimi ''Santa Cruise''</small> |----- |} * Andrea C (1948–1981) * Anna C (1948–1971) * Amerikanis (Chartered 1980–1984) * Angelina Lauro (Chartered 1978–1979) * Bianca C (1959–1961) * Carla C / Carla Costa (1967–1985, 1986–1992) * Columbus C (1981–1984) * Costa Playa / Joy Wave (1995–1998, 1999–2000) * Costa Tropicale (2001–2005) * Costa Riviera (1981–2002) * Danae (1979–1992) * Daphne (1979–1997) * Enrico C / Enrico Costa (1965–1994) (ex- Provence (1951)) * Eugenio C / Eugenio Costa (1966–1996) * Flavia (1968–1982) * Frederico C (1958–1983) * Franca C (1952–1977) * Fulvia (1969–1970) * Giovanna C (1947–1953) * Italia (1974–1983 ) * Luisa C (1947–1951) * Maria C (1947–1953) == Vaata ka == *[[Kruiisilaevade loend]]  ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QOoBK">[https://web.archive.org/web/20171028012219/http://www.tobetravelagent.com/costa-concordia-collision-accident/ Costa Concordia Collision] (inglise keeles) 14. jaanuaril 2012</ref> <ref name="y52Rd">[https://web.archive.org/web/20131005003951/http://www.faktaomfartyg.se/axel_johnson_1969.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="3vokM">[https://web.archive.org/web/20131005003037/http://www.faktaomfartyg.se/costa_classica_1991.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="vvHO5">[https://web.archive.org/web/20120224091947/http://www.cybercruises.com/costaclassica.htm She is one of the most exciting ship in terms of design ...] (inglise keeles)</ref> <ref name="4vfQk">[https://web.archive.org/web/20131004232421/http://www.faktaomfartyg.se/costa_romantica_1993.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="D4ngv">[https://web.archive.org/web/20110924185710/http://www.costakreuzfahrten.de/de/costa_neoromantica.html Geschichte eines großen Flaggschiffes] (saksa keeles)</ref> <ref name="iuF89">[http://www.cruisereviewsonline.com/cruiseshipratings.htm 2012 Cruise Ship Ratings Report] (inglise keeles)</ref> <ref name="mH6iO">[https://web.archive.org/web/20131005021215/http://www.faktaomfartyg.se/costa_victoria_1996.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="jt00V">[https://archive.today/20120526060929/http://www.faktaomfartyg.nu/costa_atlantica_2000.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="9PMg0">[https://archive.today/20120526060927/http://www.faktaomfartyg.nu/costa_mediterranea_2003.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="h5Kqh">[https://web.archive.org/web/20131005020937/http://www.faktaomfartyg.se/costa_fortuna_2003.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="04lLA">[https://book.cruisengo.com/web/cruises/Ships.aspx?supplier=10&brand=104 Costa Fortuna, Ship Facts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (inglise keeles)</ref> <ref name="OYf2m">[https://web.archive.org/web/20131004225621/http://www.faktaomfartyg.se/costa_magica_2004.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="p0ohC">[http://www.castlesoftheseas.nl/costa-magica.html Costa Magica] (inglise keeles)</ref> <ref name="yzRwy">[https://web.archive.org/web/20131005013951/http://www.faktaomfartyg.se/costa_serena_2007.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="mTfRy">[https://web.archive.org/web/20131005021451/http://www.faktaomfartyg.se/costa_pacifica_2009.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="9dq2V">[https://web.archive.org/web/20120618143343/http://www.faktaomfartyg.nu/costa_favolosa_2011.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="jmf9b">[https://web.archive.org/web/20120820224919/http://www.faktaomfartyg.nu/costa_luminosa_2009.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="mQNBy">[https://web.archive.org/web/20110502112955/http://www.faktaomfartyg.se/costa_deliziosa_2010.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="wAxCs">[https://web.archive.org/web/20160304201814/http://www.reisefieber-magazin.de/ausgabe/0110/reportagen_kreuzfahrten.php Der Flottenausbau wird fortgesetzt ...] (saksa keeles)</ref> <ref name="airae">[https://web.archive.org/web/20131005015645/http://www.faktaomfartyg.se/olympic_voyager_2000.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> <ref name="eJO6h">[http://www.marinetraffic.com/ais/shipdetails.aspx?&mmsi=247312800 Laeva kutsung, IMO-number, online-asukoht ja pildid saidil marinetraffic.com]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="B7KOl">Fakta om fartyg (rootsi keeles)</ref> }} == Välislingid == *[http://www.costacruise.com/ Costa Crociere'i koduleht] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] rhsuie4ce7ffusn99xr8gfn1ryk72fp 0 271795 7191094 6486792 2026-07-11T15:26:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191094 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Costa Favolosa |pilt=Costa Favolosa 2011-10-18.jpg |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Costa Favolosa Katakolos (2011) |tüüp=[[ristluslaev]] |klass=Concordia-klass |IMO=9479852<ref>[http://www.marinetraffic.com/ais/ru/shipdetails.aspx?mmsi=247311100 Laeva kutsung, IMO-number, online-asukoht ja pildid saidil marinetraffic.com]</ref> |kutsung=ICPK |tellitud= oktoober 2007 |ehitaja=[[Fincantieri|Fincantieri, Marghera]], [[Veneetsia]], [[Itaalia]] |kiil pandud= 3. novembril 2009 |Vette lastud 6. augustil 2010 |ristitud= 2. juulil 2011<ref>[https://web.archive.org/web/20160310131505/http://www.kreuzfahrt-blog.com/2011/06/costa-kreuzfahrten-taufe-der-costa-favolosa-am-2-juli-2011-in-triest/ Costa Kreuzfahrten: Taufe der Costa Favolosa am 2. Juli 2011 in Triest] (saksa keeles)</ref> |üle antud= |teenistuse algus= 4. juulil 2011 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= [[Costa Concordia]], [[Costa Serena]], [[Carnival Splendour]], [[Costa Pacifica]] ja [[Costa Fascinosa]]<ref name="faktaomfartyg">{{cite web|url=http://www.faktaomfartyg.se/costa_favolosa_2011.htm|title=Fakta om fartyg|archiveurl=https://archive.today/20120526005318/http://www.faktaomfartyg.nu/costa_favolosa_2011.htm|archivedate=26.05.2012|access-date=3.08.2013|url-status=live}} (rootsi keeles)</ref> |liin= |omanik=[[Costa Crociere|Costa Crociere S.p.A.]] |staatus=Käigus |lipuriik= [[Itaalia]] |kodusadam= [[Genova]] |veeväljasurve= |pikkus=290,20 m<ref name="faktaomfartyg" /> |laius=35,50 m |süvis=8,20 m |peamasin=6 [[Wärtsilä]] diiselmasinat (75,6 MW) |käiturid= |kiirus=19,5 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=114 147 |laevapere=1110<ref name="costacruise.com">[https://web.archive.org/web/20190126220714/https://www.costacruise.com/fi/costa_favolosa.html Costa Favolosa kirjeldus] (inglise keeles)</ref> |tekke=17 (sh 13 reisijate jaoks) |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=3780 |kajuteid=1508<ref name="costacruise.com" /> |kajutikohti=3780<ref name="faktaomfartyg" /> |jääklass= }} '''Costa Favolosa''' on [[Carnival Corporation & plc]] tütarettevõttele [[Costa Crociere|Costa Crociere S.p.A.]] kuuluv Concordia-klassi [[ristluslaev]], mis on ehitatud [[Fincantieri]] laevatehases Margheras ([[Veneetsia]] linnaosa) [[Itaalia]]s 2011. aastal. Itaalia lipu all sõitva laeva kodusadam on [[Genova]]. == Ajalugu == Laevakompanii Costa Crociere tellis laeva 2007. aasta oktoobris. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga 6188 Fincantieri laevatehases [[3. november|3. novembril]] [[2009]]. Vettelaskmistseremoonia toimus [[6. august]]il [[2010]]. [[30. juuni]]l [[2011]] sai laev valmis ja anti omanikele üle. Laev ristiti [[2. juuli]]l 2011 [[Trieste]]s<ref name="faktaomfartyg" /> ([[Itaalia]]) ja ristiemaks sai itaalia näitleja ja supermodell [[Margareth Madè]].<ref>[http://www.dein-touristik.net/touristik_news/22613-taufzeremonie.html Schauspielerin Margareth Madè ist Taufpatin der Costa Favolosa]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (saksa keeles)</ref> Ristluslaev asus [[esmareis]]ile [[1. juuli]]l 2000.<ref>[https://web.archive.org/web/20101202003247/http://smartcruiser.com/costa-cruise-lines/costa-atlantica/ Costa Atlantica, Fast Facts] (inglise keeles)</ref> Ristluslaeva sõsarlaevad on [[Costa Serena]], [[Carnival Splendour]], [[Costa Pacifica]], [[Costa Fascinosa]] ja õnnetuslaev [[Costa Concordia]], mis sõitis karile reedel, 13. kuupäeval. [[2012]]. aastal kasutatakse laeva [[Veneetsia]]st lähtuvateks kruiisideks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160304213952/http://crociere.tui.it/crociere-navigazione-con-costa-favolosa-di-costa-crociere-nel-2012-n3b149m2012pg1.html Costa Favolosa sõiduplaan 2012] (inglise keeles)</ref> == Vaata ka == *[[Kruiisilaevade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.costacruise.com/fi/costa_favolosa.html Costa Favolosa Costa Crociere kodulehel] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] m1mrwgoaluu4kmb6hnq45m57z5zcstw 0 272445 7191058 7069866 2026-07-11T14:12:31Z Trebors 57925 7191058 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Enn Kailvee''' (kuni 1937. aastani '''Edgar Blauberg'''; [[10. märts]] [[1914]] [[Särevere vald (Türi kihelkond)|Särevere vald]], [[Türi kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[28. veebruar]] [[2008]]) oli Eesti sõjaväelane ([[nooremleitnant]], 1940) ja koorilaulja. == Tunnustus == * 1979 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] == Välislingid == *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18357 Ohvitseride andmekogu] *[https://kalmistud.ee/burial-place/d6PaX4xDYaJO Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Kailvee, Enn}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2008]] iu8dqo02h62ias41jz6p68yxv1hsxrh 0 279275 7191192 7159842 2026-07-11T21:23:18Z ~2026-33657-65 231127 7191192 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tomusk, Ilmar.IMG 1207.JPG|pisi|Ilmar Tomusk 5. aprillil 2014 Nukitsa konkursi auhinda vastu võtmas]] '''Ilmar Tomusk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1964]] [[Tallinn]]as) on Eesti riigiametnik ja [[lastekirjanik]]. Ta on alates oktoobrist 1995 [[Keeleamet]]i peadirektor. Lastekirjanikuna on ta kantud [[Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu|Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY)]] aunimekirja (2024). ==Haridus== Ilmar Tomusk on õppinud aastatel 1971–1982 [[Tallinna 32. Keskkool]]is ning lõpetanud 1989. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref>http://www.vvk.ee/varasemad/r03/kandidaadid/2326.html</ref> Täiendanud end Soomes [[Jyväskylä Ülikool]]is ning saanud soome keele, kirjanduse ja kultuuri õpetaja kutse, sel perioodil kirjutanud soome keele õpiku keskkoolile ([[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[1994]]).<ref name="ilmar-tomu">Mari-Vivian Ellam. [https://teek.ee/teemad/8-persoon/2726-ilmar-tomusk-puehendub-lastele-ja-eesti-keelele Ilmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele] Teekäija, märts 2021.</ref> 2002. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis haldusjuhtimise alal väitekirja "Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ja rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis" (juhendaja [[Ülo Kaevats]]<ref>http://www.ttu.ee:8080/public/t/teadus/Kaitstud_doktoritood_aastatel_2000-2011.pdf</ref>) ning sai [[doktorikraad]]i. ==Töö== Ilmar Tomusk on töötanud [[Kadrina Keskkool]]is õpetajana, seejärel olnud [[Kadrina EPT]] juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi. Ta on olnud Kadrina Vallavalitsuse palgal ja toimetanud kohalikku ajalehte. Õpetanud soome keelt.<ref name="ilmar-tomu" /> Alates 2014. aastast õpetab ta [[Tallinna 32. Keskkool]]is humanitaarsuuna õpilastele loovkirjutamist.<ref>Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1013965/tuntud-inimesed-opetaja-ametis-ilmar-tomusk-tore-on-opetada-koolis-kus-ise-11-aastat-kaisin- Tuntud inimesed õpetaja ametis | Ilmar Tomusk: "Tore on õpetada koolis, kus ise 11 aastat käisin."] Õhtuleht.ee, 05.10.2020.</ref> Alates 5. oktoobrist 1995 on ta [[Keeleamet]]i peadirektor. Keeleameti esindajana on ta [[Eesti keelenõukogu]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/319042022001 Eesti keelenõukogu koosseisu kinnitamine] Riigi Teataja, RT III, 19.04.2022.</ref> ja kohanimenõukogu liige.<ref>[https://arhiiv.eki.ee/knn/knn_ks2022.htm Kohanimenõukogu liikmed, III koosseis] Eesti Keele Instituudi arhiiv, 10.01.2022.</ref> Ta on ka [[Emakeele Selts]]i liige.<ref>[http://vana.emakeeleselts.ee/liikmed.htm Tegevliikmed (2019. aasta seisuga)] Emakeele Seltsi koduleht. 31.12.2019.</ref> Ta on kuulunud laste ja noorte kirjandusvõistluste žüriidesse ning olnud alates 2016. aastast<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3616771/ilmar-tomusk-paneme-eesti-firmale-eesti-nime Ilmar Tomusk: paneme Eesti firmale eesti nime!] Postimees.ee, 14.03.2016.</ref> iga-aastase võistluse "Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi" žürii esimees.<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/koik-teated/ehe-eesti-2023-voitjad/ Ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2023“ võitjad] Emakeele Seltsi koduleht. 17.10.2023.</ref> ==Loominguline tegevus== Humoorikaid jutukesi hakkas Tomusk kirjutama koolipoisina. Tema esimesed kirjatööd ilmusid ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Hiljem on tema [[humoresk]]e ette kantud [[Eesti Raadio]] "[[Meelejahutaja]]s". Ta on olnud ka ETV huumorisarja "Teeveejahutaja" (2004) kaas[[stsenarist]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Teeveejahutaja "Teeveejahutaja" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 13.04.2025.</ref> 19 aastat tegi ta püsiautorina kaastööd [[Maaleht|Maalehe]] huumorirubriigile "Naeris", kus kasutas sageli pseudonüümi '''Sergei Kraana'''.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68411655/ilmar-tomusk-voitis-nukitsa Ilmar Tomusk võitis Nukitsa] Maaleht.ee, 10.04.2014.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-ilmar-tomusk-469597 Vikerraadio saade "Kajalood. Ilmar Tomusk"] ERR Arhiiv, 30.03.2024.</ref> Tomuski loomingu hulka kuulub ka "Euroopa Liidu huumoridirektiiv", mis ilmus Maalehes 15. aprillil 2004.<ref name="maalehe-la">Silja Lättemäe, Mati Soomre, Aive Sarjas. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/59258354/maalehe-laureaadid-2011-leht-tunnustab-sunnipaeva-puhul-parimaid-kaasautoreid Maalehe laureaadid 2011: leht tunnustab sünnipäeva puhul parimaid kaasautoreid] Maaleht, 06.10.2011.</ref> Ilmar Tomusk on meenutanud, et ammuses unenäos ärgitas teda lastele kirjutama hakkama tema lemmikkirjanik [[Astrid Lindgren]]. Päriselus aga asus ta lasteraamatuid kirjutama [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] innustusel.<ref name="ilmar-tomu" /><ref name="ReferenceA">Katrin Helend-Aaviku. [https://www.ohtuleht.ee/elu/995240/ilmar-tomusk-et-peaksin-hakkama-lasteraamatuid-kirjutama-utles-mulle-unenaos-astrid-lindgren Ilmar Tomusk: et peaksin hakkama lasteraamatuid kirjutama, ütles mulle unenäos Astrid Lindgren] Õhtuleht.ee, 13.03.2020.</ref> Esikraamat "Tere, Volli!" ilmus 2007. aastal. 2024. aasta seisuga on tal ilmunud poolsada lasteraamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/ilmar-tomusk/ Ilmar Tomuski bibliograafia] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> Tema lasteraamatud kõnetavad ka muus eas inimesi, sest sinna on peidetud palju enam, kui esmapilgul tundub. Lisaks fantaasiarikastele süžeedele ja karakteersetele tegelastele on tema raamatute tunnustajad esile tõstnud autori osavat keelekasutust, mis demonstreerib hästi eesti keele mitmetasandilisust, humoorikust, keerukust ja kummalisust.<ref>Katrin Hiietam. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Hiietam.pdf Ilmar Tomuski mängulised ja humoorikad keeleraamatud] Oma Keel, 2/2021.</ref> Kirjanik näitab kujukalt, kuidas sõnadega mängides ja neid kombineerides saab anda neile uusi tähendusi, varjundeid, nüansse.<ref name="ReferenceA" /> {{Tsitaat|Keele ja sõnadega on väga kummaline lugu. Sa ütled, et paned mütsi pähe, aga tegelikult paned pea mütsi. Proovid panna soki jalga, kuid juhtub hoopis vastupidi ning jalg läheb sokki. Kui talv on käes, pole see tegelikult üldse käes, vaid hoopis õues. Sügav lumi on aga eriti naljakas – sina hakkad lumememme tegema või kelgutama, lumi muudkui sügab. Sul võib olla suus mitu keelt, kuid kõige ilusam neist on eesti keel.|Katkend Ilmar Tomuski lasteraamatust "Kõrvalised isikud"<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1608224851/korvalised-isikud-2 Laste lood. Ilmar Tomusk "Kõrvalised isikud"] Vikerraadio/Raadioteater, 08.06.2021.</ref>}} Tomuski lasteraamatute kvaliteeti ja populaarsust iseloomustavad rohked kirjandusauhinnad, kuid vähem teatakse, et tema raamatutele kuulub samades edetabelites sageli ka hulk järgmisi kõrgeid kohti. Näiteks XVII [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] edetabelis (mis koostatakse üle-eestilise lugejaküsitlusega viimase kahe aasta eesti lastekirjanduse uudiskirjandusest ja hindajateks on lapsed ise) pälvis Tomuski "Kullakallis kass" auhinnalise teise koha, kuid sama edetabeli esikümnesse jõudis koguni viis tema raamatut.<ref>[https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/nukitsa-konkurss-2/elk-ee-lastekirjandus-auhinnad-voistlused-nukitsa-konkurss-2-xvii-nukitsa-konkurss/xvii-nukitsa-konkursi-tulemused-kirjanike-edetabel/ XVII Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel] Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ka [[Autorihüvitusfond]]i peetava laenutusstatistika järgi on ta populaarne kirjanik: tema kirjutatud teoseid laenutati Eesti rahvaraamatukogudes 2023. aastal kõige enam – 26 299 korda.<ref>[https://kultuur.err.ee/1609382501/taispikk-tabel-2024-aasta-laenutushuvitiste-jaotus Täispikk tabel: 2024. aasta laenutushüvitiste jaotus] ERR Kultuur, 27.06.2024.</ref> [[Eesti Rahvusraamatukogu|Rahvusraamatukogu]] kultuurinõunik [[Karl Martin Sinijärv]] on 2024. aastal öelnud: "Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks ning seda teenitult. Tema janti ei aja ja on lausa heas mõttes õpetlik."<ref>[https://kultuur.err.ee/1609481753/sinijarve-raamatusoovitused-ilmar-tomusk-on-tousnud-lastekirjanduse-tuvitegijaks Sinijärve raamatusoovitused: Ilmar Tomusk on tõusnud lastekirjanduse tüvitegijaks] ERR Kultuur, 04.10.2024.</ref> Tomusk on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige (2017).<ref>[https://www.ekl.ee/liikmebaas/tomusk-ilmar/ Tomusk, Ilmar] Eesti Kirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 23.10.2025.</ref> ==Poliitiline ja usutegevus== Aastatel [[1999]]–[[2014]] kuulus Ilmar Tomusk erakonda [[Eesti Kristlikud Demokraadid]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Tomusk Ilmar Tomusk] e-Äriregistris. Vaadatud 06.04.2924.</ref> Selle erakonna nimekirjas kandideeris ta [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999.]] (sai 610 häält) ja [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]. aastal (sai 254 häält) [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Ilmar%20Tomusk Ilmar Tomuski valimistulemus] veebisaidil Valimised.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ilmar Tomusk on Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio Koguduse MTÜ juhatuse liige.<ref>[https://www.inforegister.ee/en/80208525-EESTI-EVANGEELSETE-JA-VABAKOGUDUSTE-LIIDU-TALLINNA-KESKLINNA-KOGUDUS Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidu Tallinna Missio kogudus MTÜ] veebisaidil Inforegister.ee. Vaadatud 07.04.2024.</ref> Ta jutlustab koguduse teenistustel umbes korra kuus. 1990. aastate lõpus õpetas ta Oleviste piiblikoolis, 2019. aasta detsembris oli peakõneleja Riigikogu palvushommikusöögil.<ref name="ilmar-tomu" /> ==Isiklikku== Ilmar Tomusk on 1986. aastast abielus inglise filoloogi Reet Tomuskiga, neil on kaks poega.<ref name="ilmar-tomu" /> 1950. aastatel aretatud porgandisordi "Tomuski porgand" autor on Ilmar Tomuski vanaisa.<ref name="ReferenceA" /> Tomusk on varem jooksnud maratone<ref>Priit Pullerits. [https://sport.postimees.ee/1722695/maratonijooks-tombab-uha-enam-kuulsusi-pikale-kannatuste-rajale Maratonijooks tõmbab üha enam kuulsusi pikale kannatuste rajale] Postimees.ee, 03.11.2007.</ref> ja harrastab tervisejooksu. Ta on öelnud, et paljud uue raamatu ideed on tekkinud sõna otseses mõttes jooksu pealt.<ref name="ReferenceA" /> == Tunnustus == * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4519}}</ref> * 2008 – Aasta Rahvuslane<ref>[http://www.postimees.ee/59144/ Aasta rahvuslaseks valiti Ilmar Tomusk] Postimees.ee, 16.12.2008.</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]]<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/58/sajandi-vilistlased Sajandi vilistlased] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2021 – Venemaa musta nimekirja kandmine ainsa eestlasena kaheksa Euroopa Liidu kodaniku seas<ref>[https://maailm.postimees.ee/7237849/venemaa-kandis-keeleinspektsiooni-peadirektori-ilmar-tomuski-musta-nimekirja "Venemaa kandis keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski musta nimekirja"] Postimees/Interfax/BNS, 30.04.2021.</ref> * 2025 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – II preemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil" ("Paul hakkab inseneriks")<ref>[https://novaator.err.ee/1609856217/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ene-margit-tiit Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene-Margit Tiit] ERR Novaator, 12.11.2025.</ref> * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest] ERR Uudised, 30.01.2026.</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2011 – Maalehe laureaat<ref name="maalehe-la" /> * 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Volli vanad vigurid")<ref>http://www.kulka.ee/?module=news&id=141</ref> * 2012 – [[Järje Hoidja]] ("Kolmanda A kriminalistid")<ref name="jarje-hoid">[https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/jarje-hoidja/ Järje Hoidja] Tallinna Keskraamatukogu kodulehel. Vaadatud 06.04.2024.</ref> * 2014 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminalistide" sari: "Kolmanda A kriminalistid"; "Kriminaalsed viineripirukad"; "Kriminaalne koolipapa" * 2015 – Järje Hoidja (“Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi")<ref name="jarje-hoid" /> * 2016 – [[Nukitsa konkurss]], esikoht kirjanike kategoorias ("Kriminaalne suvevaheaeg"; "Kriminaalsed automatkajad"; "Kriminaalne pangapresident" ("Kriminalistide" sari; 2014–2015))<ref>http://www.elk.ee/?p=20826</ref> * 2016 – Apollo lugejate lemmik<ref>Kais Allkivi. [http://www.ohtuleht.ee/788358/galerii-apollo-parjas-lugejate-lemmikautoreid-vaata-kes-trofee-pihku-said Galerii | Apollo pärjas lugejate lemmikautoreid: vaata, kes trofee pihku said!] Õhtuleht.ee, 17.02.2017.</ref> * 2018 – Nukitsa konkurss, esikoht kirjanike kategoorias ("Algaja ajaränduri seiklused"; "Seiklused paralleelmaailmas")<ref>http://www.elk.ee/?p=28661</ref> * 2019 – [[Aasta Rosin]] ("Kõrvalised isikud")<ref>https://www.elk.ee/?p=35917</ref> * 2020 – Nukitsa konkurss, 3.-4. koht kirjanike kategoorias ("Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid")<ref>https://www.elk.ee/?p=39134</ref> * 2022 – Järje Hoidja ("Kullakallis kass")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608933131/jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 31.03.2023.</ref> * 2023 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Marss Marsile")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609300746/kahekumnenda-jarje-hoidja-auhinna-palvis-ilmar-tomusk Kahekümnenda Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 02.04.2024.</ref> * 2023 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Julius, mida sina suvel tegid?")<ref>[https://kultuur.err.ee/1608957544/tartu-lastekirjanduse-auhinna-laureaat-on-ilmar-tomusk Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 24.04.2023.</ref> * 2023 – Hea Tuju Raamat ("Tere, Volli!")<ref>[https://raamatud.postimees.ee/7768791/top-10-selgusid-eesti-parimad-hea-tuju-raamatud Top 10 ⟩ Selgusid Eesti parimad hea tuju raamatud] Postimees.ee, 06.05.2023.</ref> * 2023 – Hea Noorteraamat ("Uks")<ref>[https://opleht.ee/2024/03/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud Selgusid 2023. aasta head laste- ja noorteraamatud] Õpetajate Leht, 05.03.2024.</ref> * 2024 – IBBY aunimekiri („Matemaatiline sõber. Marss Marsile”)<ref>https://elk.ee/ibby/eestlased-ibby-aunimekirjas/</ref> * 2024 – Hea Lasteraamat (“Paul hakkab inseneriks”)<ref>[https://elk.ee/blog/2025/03/04/tana-selgusid-mullused-head-laste-ja-noorteraamatud/ Täna selgusid mullused head laste- ja noorteraamatud] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 04.03.2025.</ref> * 2024 – Järje Hoidja ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://kultuur.err.ee/1609652861/jarje-hoidja-auhinna-palvis-kolmandat-aastat-jarjest-ilmar-tomusk Järje Hoidja auhinna pälvis kolmandat aastat järjest Ilmar Tomusk] ERR Kultuur, 03.04.2025.</ref> * 2026 – Julius Oro nimeline lastekirjanduse auhind<ref>[https://raamatud.postimees.ee/8432037/julius-oro-lastekirjanduse-auhinna-saab-kirjanik-kes-oskab-noori-lugejaid-kaasa-haarata] Postimees, 12.03.2026.</ref> * 2026 – [[Nukitsa konkurss]], kolmas koht kirjanike kategoorias ("Matemaatiline sõber. Uus õpetaja")<ref>[https://elk.ee/nukitsa-auhinna-laureaadid-on-selgunud-2/ Nukitsa auhinna võitsid Jaan Aru ja Martin Veisman raamatuga „Osav aju“] Eesti Lastekirjanduse Keskuse koduleht. 23.05.2026.</ref> ==Teosed== === Lasteraamatud === <table><tr valign=top><td> *"Tere, Volli!", [[Tänapäev]] 2007 *"Vend Johannes", Tänapäev 2009 *"Lõpuaktus", [[Tammerraamat]] 2010 *"Pöörane puhkus Parakatkus", Tammerraamat 2010 *"Inglid kuuendas B-s", Tammerraamat 2011 *"Volli vanad vigurid", Tänapäev 2011 *"Kolmanda A kriminalistid", Tammerraamat 2012 *"Volli kasvab suureks", Tänapäev 2013 *"Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Mauno saladuslik kadumine. Väga kriminaalne lugu", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne koolipapa. Viienda A kriminalistid", Tammerraamat 2013 *"Kriminaalne suvevaheaeg. Kuuenda A kriminalistid", Tammerraamat 2014 *"Kriminaalsed automatkajad. Meistriklass", Tammerraamat 2014 *"Nuustik", Tammerraamat 2014 *"Volli läheb tööle", Tänapäev 2014 *"Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi", Tammerraamat 2015 *"Digipöörane kool", Tammerraamat 2015 *"Rasmuse vuntsid", Tammerraamat 2015 *"Amanda patsid", Tammerraamat 2016 *"Algaja ajaränduri seiklused", Tammerraamat 2016 *"Seiklused paralleelmaailmas", Tammerraamat 2017 *"Triinu tomat", Tammerraamat 2017 *"Isamoodi unejutud", Tammerraamat 2017 *"Universumi saladused", Tammerraamat 2018 *"Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid. Kribu ja Krabu tegutsevad jälle", Tammerraamat 2018 *"Hundi sõbrad", Tammerraamat 2018 *"Kõik emad on head", Elford Press 2018 *"Kõrvalised isikud", Tammerraamat 2019 *"Tulnukate rünnak", Tammerraamat 2019 <td> *"Porgandipirukas", Tammerraamat 2019 *"Väike Vunts", Tammerraamat 2019 *"Kes tahab saada kummituseks?", Tammerraamat 2020 *"Linnutee südames", Tammerraamat 2020 *"Vapper siil", Tammerraamat 2020 *"Footoni seiklused", Tammerraamat 2020 *"Kõik isad teevad pannkooke", Elford Press 2020 *"Matemaatiline sõber. Ajukiip", Tammerraamat 2021 *"Kops läks üle maksa", Tammerraamat 2021 *"Matemaatiline sõber. Peaaegu tavaline poiss", Tammerraamat 2021 *"Päästetud jõulud" (koos Georg Voldemar Tomuskiga), Tammerraamat 2021 *"Kullakallis kass", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Vanatädi Laine", Tammerraamat 2022 *"Julius, mida sina suvel tegid?", Tammerraamat 2022 *"Matemaatiline sõber. Marss Marsile", Tammerraamat 2023 *"Isa preemia", Tammerraamat 2023 *"Uks", Tammerraamat 2023 *"Matemaatiline sõber. Uus õpetaja", Tammerraamat 2024 *"Kukeleegu", Tammerraamat 2024 *"Karmeli lapsed", EEKBKL Rakvere Karmeli Kogudus 2024 *"Paul hakkab inseneriks", Rahva Raamat 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad", Tammerraamat 2024 *"Kohev ja Tibu", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Kuldplaneet", Tammerraamat 2024 *"Matemaatiline sõber. Tagasi koju", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Ruudulise särgiga mees", Tammerraamat 2025 *"Linnalaste krimisuvi. Vastik kassikasvataja", Tammerraamat 2025 *"Seiklus raamatumetsas", Tammerraamat 2025 *"Kui me oleksime väiksed", Tammerraamat 2026 *"Esimene õpetaja", Tammerraamat 2026 </table> ====Neist ka punktkiriväljaandes==== *"Pöörane puhkus Parakatkus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2011 *"Kolmanda A kriminalistid" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Lõpuaktus" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2013 *"Kriminaalne pangapresident" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2016 *"Inglid kuuendas b-s" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2017 *"Triinu tomat", Eesti Pimedate Raamatukogu 2018 *"Kõrvalised isikud", Eesti Pimedate Raamatukogu 2020 *"Digipöörane kool" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Julius, mida sina suvel tegid?" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2023 *"Nuustik" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kukeleegu!", Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Traktor, printsess ja teised putukad" (2 köites), Eesti Pimedate Raamatukogu 2024 *"Kõik emad on head", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 *"Footoni seiklused", Eesti Pimedate Raamatukogu 2025 === Tema teoste tõlked === *"Привет, Волли!" ("Tere, Volli!"), Aleksandra 2012 *"Криминалисты из третьего "A"" ("Kolmanda A kriminalistid"), Aleksandra 2017 *"Криминальные пирожки с сосисками" ("Kriminaalsed viineripirukad"), Aleksandra 2017 *"Друзі Вовчика" ("Hundi sõbrad"), Видавництво Старого Лева (Ukraina), 2020 *"All Mothers Are Good" ("Kõik emad on head"), Elford Press, 2020 *"Datordullā skola" ("Digipöörane kool"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Vĺčik a jeho kamaráti" ("Hundi sõbrad"), Ikar (Slovakkia), 2021 *"Vilka draugi" ("Hundi sõbrad"), Zvaigzne ABC (Läti), 2021 *"Izmeklētāji no 3.A" ("Kolmanda A kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2023 *"Mieliausias Katinėlis“ ("Kullakallis kass"), Žalias kalnas (Leedu), 2024 *"Vilko bičiuliai" ("Hundi sõbrad"), Nieko rimto (Leedu), 2024 *"Kriminālie cīsiņi mīklā. Izmeklētāji no 4.A" ("Kriminaalsed viineripirukad. Neljanda a kriminalistid"), Pētergailis (Läti), 2024 ====Tõlked võru keelde==== *"Väiku Vunts". Võro kiilde pandsõ Aasa Liiv. Veebiversioon 2021 === Muud teosed === *"Soome keel: õpik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Soome keel: töövihik keskkoolile", Koolibri 1994 *"Eesti keelepoliitika põhimõtted ja dünaamika eurointegratsiooni ning rahvusvaheliste inimõiguste kontekstis", doktoritöö, TTÜ kirjastus 2002 *"Keel ja poliitika". Artiklid ja ettekanded 1996–2003, Eesti Keele Sihtasutus 2004 *"Keel ja poliitika II". Artiklid ja ettekanded 2003–2009, Eesti Keele Sihtasutus 2009 *"Kuue kuuga tankistiks". Mälestusi Nõukogude merejalaväest 1982–1984, Tammerraamat 2013 *"Juriidiliselt on kõik korrektne", Tänapäev 2013 *"Kiisaelmar. Kangelaseepos" (koos Voldemar Tomuskiga), I. Tomusk 2015 *"Keel ja poliitika III". Artiklid ja ettekanded 2009–2017, EKSA 2017 *"Keel ja poliitika IV". Artiklid ja ettekanded 2018–2021, EKSA 2021 *"Keel ja poliitika V". Artiklid ja ettekanded 2021–2026, EKSA 2026 ===Artikleid=== * [https://www.delfi.ee/artikkel/17463855/ilmar-tomusk-mida-teha-muulasega Ilmar Tomusk: Mida teha muulasega?] Delfi.ee, 19. november 2007 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/OK-1-2017_13.pdf Eesti ettevõttele eesti nimi!] Oma Keel, 1/2017 * [https://www.err.ee/1608321890/ilmar-tomusk-pohiseadus-selle-preambul-ja-eesti-keel Ilmar Tomusk: põhiseadus, selle preambul ja eesti keel] ERR Uudised, 30. august 2021 (artikkel põhineb VIII Eduard Ahrensi konverentsil "Eesti keele kaitseks" peetud ettekandel) * [https://arvamus.postimees.ee/7605460/ilmar-tomusk-seadused-kaitsevad-eesti-keelt-kuid-ise-peab-ka-pingutama Ilmar Tomusk ⟩ Seadused kaitsevad eesti keelt, kuid ise peab ka pingutama] Postimees.ee, 14. september 2022 * [https://arvamus.postimees.ee/7736933/ilmar-tomusk-mida-teha-liiderliku-ja-teiste-sonadega-mille-tahendust-noored-enam-ei-tea Ilmar Tomusk ⟩ Mida teha «liiderliku» ja teiste sõnadega, mille tähendust noored enam ei tea?] Postimees.ee, 21. märts 2023 * [https://kultuur.err.ee/1609299546/ilmar-tomusk-norm-annab-voimaluse-keelega-mangida Ilmar Tomusk: norm annab võimaluse keelega mängida] ERR Kultuur, 1. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/7971531/ilmar-tomusk-ohusonumid-ei-tohi-tekitada-hirmu Ilmar Tomusk ⟩ Ohusõnumid ei tohi tekitada hirmu] Postimees.ee, 2. märts 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8006431/ilmar-tomusk-oopium-rahvale-ehk-mitte-ainult-leninist Ilmar Tomusk ⟩ Oopium rahvale ehk mitte ainult Leninist] Postimees.ee, 23. aprill 2024 * [https://arvamus.postimees.ee/8095049/ilmar-tomusk-vastuolu-pohiseaduse-ja-tegelikkuse-vahel-vajab-lahendust Ilmar Tomusk ⟩ Vastuolu põhiseaduse ja tegelikkuse vahel vajab lahendust] Postimees, 12. september 2024 * [https://www.opleht.ee/2025/02/lugemisega-singulaarsuse-vastu/ Lugemisega singulaarsuse vastu] Õpetajate Leht, 4. veebruar 2025 ===Kontsertetendus=== * "Trikiga küsimus" – helilooja [[Kristo Matson]]i ja lastekirjanik Ilmar Tomuski kogupere-kontsertetendus [[Tallinna Filharmoonia]] sarjas "Noorte filharmoonia" (esietendus 14. oktoobril 2017 Tallinnas [[Mustpeade maja]]s)<ref>[https://opleht.ee/2017/10/tallinna-filharmoonia-toob-lavale-uue-kontsertetenduse-noortele/ Tallinna filharmoonia toob lavale uue kontsertetenduse noortele] Õpetajate Leht, 10.10.2017.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://media.kuku.ee/kukulkulas/kukulkulas20100919.mp3 Ilmar Tomusk] raadiosaates "[[Kukul külas]]", 19. september 2010 * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/tere-volli Ilmar Tomusk. "Tere, Volli!"] 11 Eesti Raadio lastesaadet, 2009–2010. ERR Arhiiv * [http://www.elk.ee/?p=2584 Aprill 2009. Ilmar Tomusk. "Vend Johannes"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 1. aprill 2009 * Madis Filippov. [https://www.postimees.ee/455652/toom-peab-keeleinspektsiooni-juhi-lasteraamatut-venelasi-solvavaks Toom peab Keeleinspektsiooni juhi lasteraamatut venelasi solvavaks] Postimees.ee, 1. juuni 2011 * Merike Tamm. [https://www.postimees.ee/476124/tomusk-liiga-paljud-tsitaatvaljendid-on-lubatud Tomusk: liiga paljud tsitaatväljendid on lubatud] Postimees.ee, 20. juuni 2011 * [https://www.err.ee/379518/tomusk-suurim-oht-eesti-keelele-on-laste-vahene-lugemus Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus] ERR Uudised, 20. juuni 2011 * Mati Soomre. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66000318/lugemismulje-uheksa-ametit-kumnes-kirjanik Lugemismulje: Üheksa ametit, kümnes kirjanik] Maaleht.ee, 19. aprill 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/juri-udi-klubi-koolikirjandist-kulka-aurahani "Jüri Üdi klubi. Koolikirjandist kulka aurahani"] ETV saade, 19. märts 2012 * Kristi Helme. [https://www.delfi.ee/artikkel/66249536/ilmar-tomusk-pigi-on-selgelt-solvavam-kui-neeger Ilmar Tomusk: "pigi" on selgelt solvavam kui "neeger"] Delfi.ee, 9. juuni 2013 * [https://www.ohtuleht.ee/699861/tomusk-pipi-pikksuka-isa-voiks-jaada-neegrikuningaks Tomusk: Pipi Pikksuka isa võiks jääda neegrikuningaks] Õhtuleht.ee, 20. oktoober 2015 * Urmas Saard. [http://www.kylauudis.ee/2016/03/13/ilmar-tomusk-kuna-ei-teatud-et-ma-kirjutada-ei-oska-sain-sisseastumiseksamil-viie/ Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie] Kylauudis.ee, 13. märts 2016 * Ilmar Tomusk. [http://opleht.ee/2016/04/digipoorane-ettekanne-kuidas-leida-tasakaal-nuti-ja-pariselu-vahel/ Digipöörane ettekanne: kuidas leida tasakaal nuti- ja päriselu vahel] Õpetajate Leht, 22. aprill 2016 * Ilmar Tomusk. [http://jeful.ut.ee/index.php/JEFUL/article/view/jeful.2017.8.1.16/ Keelekasutuse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses ja nende rakendamine] Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri, nr 1 / 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/603438/arvustus-arakrutitud-ajalugu-vaandes-fuusikaga-vaheldumisi Arvustus: Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi] ERR Kultuur, 21. juuni 2017 * Merike Teder, Ilmar Tomusk. [http://arvamus.postimees.ee/3105909/ilmar-tomusk-kuhu-kaob-uudishimu/ Kuhu kaob uudishimu] Postimees/Arvamus, 1. märts 2015 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4350095/radar-keeleinspektsiooni-juht-ma-ei-hakka-varisema-kui-keegi-utleb-okei/ «Radar»: keeleinspektsiooni juht: ma ei hakka värisema, kui keegi ütleb okei] Postimees TV, 19. detsember 2017 * Deisi Helemäe. [https://radar.postimees.ee/4347951/radar-pilk-minevikku-ehk-kuidas-lennart-meri-kaskis-vallandada-eesti-suurima-keelekriitiku/ «Radar»: Pilk minevikku ehk kuidas Lennart Meri käskis vallandada Eesti suurima keelekriitiku] Postimees TV, 18. detsember 2017 * [https://kultuur.err.ee/635525/kristo-matsoni-ja-ilmar-tomuski-lavastus-esitab-noortele-trikiga-kusimuse/ Kristo Matsoni ja Ilmar Tomuski lavastus esitab noortele trikiga küsimuse] ERR Kultuur, 10. oktoober 2017 * Jüri Pino. [https://kultuur.postimees.ee/4272981/mehed-me-oleme-paastetud/ Arvustus: Mehed, me oleme päästetud] Postimees/Kultuur, 11. oktoober 2017 * Anu Viita-Neuhaus. [https://virumaateataja.postimees.ee/4463921/ilmar-tomusk-voitis-kadrina-lugudega-nukitsa/ Ilmar Tomusk võitis Kadrina lugudega Nukitsa] Virumaa Teataja, 8. aprill 2018 * Kristjan Roos. [https://www.ohtuleht.ee/865119/keeleinspektsiooni-juht-ilmar-tomusk-pangem-lapsed-lugema Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk: pangem lapsed lugema!] Õhtuleht, 15. märts 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/830209/arvustus-markmeid-suurtest-saladustest/ Arvustus. Märkmeid suurtest saladustest] ERR Kultuur, 10. mai 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/838968/arvustus-wastne-suwitus-roman-herra-dr-tomuski-sulest/ Arvustus. Wastne suwitus-roman herra dr Tomuski sulest] ERR Kultuur, 12. juuni 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/878162/arvustus-tomuskmultfilm-kirjutab/ Arvustus. Tomuskmultfilm kirjutab] ERR Kultuur, 19. november 2018 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/898356/arvustus-kribu-ja-krabu-jaavad-vanaks-aga-nutikaks/ Arvustus. Kribu ja Krabu jäävad vanaks, aga nutikaks] ERR Kultuur, 14. jaanuar 2019 * [http://www.elk.ee/?p=33510/ Mai 2019. Ilmar Tomusk, Priit Pärn "Kõrvalised isikud"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 7. mai 2019 * Jüri Pino. [https://kultuur.err.ee/937115/arvustus-priit-parn-ja-ilmar-tomusk-pakuvad-keelemange-ja-pilte/ Arvustus. Priit Pärn ja Ilmar Tomusk pakuvad keelemänge ja -pilte] ERR Kultuur, 7. mai 2019 * Mari Klein / Siim Lõvi. [https://kultuur.err.ee/1056065/kirjanduspreemia-nominent-ilmar-tomusk-naitab-kui-ponev-on-eesti-keel/ Kirjanduspreemia nominent Ilmar Tomusk näitab, kui põnev on eesti keel] ERR Kultuur, 23. veebruar 2020 * [https://www.elk.ee/?p=40141/ September 2020. Ilmar Tomusk "Vapper siil"] Eesti Lastekirjanduse Keskus, 15. september 2020 * Reet Weidebaum. [https://kultuur.err.ee/1132924/naitleja-stefan-hein-mauno-salaparane-kadumine-on-hasti-kirjutatud-lugu/ Näitleja Stefan Hein: "Mauno salapärane kadumine" on hästi kirjutatud lugu] ERR Kultuur, 9. september 2020 * Tambet Kaugema. [https://kultuur.err.ee/1153840/arvustus-digimees-mauno-paastmine/ Arvustus. Digimees Mauno päästmine] ERR Kultuur, 1. november 2020 * [https://lasteekraan.err.ee/1211602/uus-mauno-saladuslik-kadumine/ Piip ja Tuut Teater, "Mauno saladuslik kadumine"] ERR Lasteekraan, 3. jaanuar 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/lastekirjandusministeerium-piip-tuut-ja-ilmar-tomusk "Lastekirjandusministeerium. Piip, Tuut ja Ilmar Tomusk"] ETV2 saade, 24. september 2021 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kultuuristuudio-kirjandusministri-juures-ilmar-tomusk "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures"] ETV saade, 18. oktoober 2022 * [https://www.err.ee/1608773737/kolmapaeval-kell-11-otse-uudistemajast-ilmar-tomusk-eesti-keelest/ "Otse uudistemajast": Ilmar Tomusk eesti keelest] ERR Uudised, 1. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608780430/keelesaade-keeleseaduse-muudatusettepanekud/ Keelesaade. Keeleseaduse muudatuste ettepanekud] Vikerraadio, 20. november 2022 * Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120240390/ilmar-tomusk-soomes-umbkeelseid-taksojuhte-ei-kohta-meil-kull Ilmar Tomusk: Soomes umbkeelseid taksojuhte ei kohta, meil küll] Eesti Päevaleht / LP, 20. oktoober 2023 * [https://podcast.ee/pealinna-podcast/kultuuriamps-ilmar-tomusk/ Kultuuriamps. Ilmar Tomusk] Linnameedia, 16. veebruar 2023 * [https://pealinn.ee/2024/03/14/keeleameti-juht-ilmar-tomusk-muretsen-et-digirikkus-vaesestab-laste-sonavara/ Keeleameti juht Ilmar Tomusk: Muretsen, et digirikkus vaesestab laste sõnavara] Pealinn.ee, 14. märts 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609284836/kajalood-ilmar-tomusk-koige-parem-raamat-on-mul-veel-kirjutamata/ Kajalood. Ilmar Tomusk] Vikerraadio saade, 30. märts 2024 * [https://www.postimees.ee/8118467/president-ja-mudilased-alar-karis-andis-lasteaialastele-edasi-raamatu-lugemise-pisikut/ President ja mudilased ⟩ Alar Karis andis lasteaialastele edasi raamatu lugemise pisikut] President Karis loeb raamatut "Traktor, printsess ja teised putukad". Postimees.ee, 20. oktoober 2024 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/vikerhommik-intervjuu-ilmar-tomusk-pentsikutest-nimedest-ja-soovitustest-nimepanekuks "Vikerhommik. Intervjuu. Ilmar Tomusk pentsikutest nimedest ja soovitustest nimepanekuks"] Vikerraadio, 10. jaanuar 2025 * [https://kultuur.err.ee/1609628528/ilmar-tomusk-poorame-liiga-palju-tahelepanu-valistele-asjadele Ilmar Tomusk: pöörame liiga palju tähelepanu välistele asjadele] ERR Kultuur, 10. märts 2025 * [https://www.youtube.com/watch?v=v2xNd5BUEcY Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2024 nominent Ilmar Tomusk] Kirjaniku intervjuu lasteraamatu "Kukeleegu" loomise ja uute sõnade teemadel. Kirjanike Liit YouTube'is, märts 2025 * Meinhard Pulk. [https://www.postimees.ee/8406822/teenetemargi-palvinud-tomusk-eestis-voiks-olla-populaarteaduslik-roppude-sonade-leksikon Teenetemärgi pälvinud Tomusk: Eestis võiks olla populaarteaduslik roppude sõnade leksikon] Postimees.ee, 30. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Tomusk, Ilmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid poliitikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 5qnhbz0iud6apoj5bj8o4j24evc1br0 0 283111 7191549 7097031 2026-07-12T11:07:25Z Velirand 67997 + kategooria 7191549 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}} '''Virgo Mihkelsoo''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1941]] [[Valga]]s) on eesti tehnikateadlane<ref name="EE">{{EE|6}}</ref> ja tatrakasvatust edendav talunik. 1966. aastal lõpetas Mihkelsoo [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] ja 1971. aastal sai tehnikakandidaadi kraadi. 1970–1973 töötas ta [[ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis]]. 1974. aastast oli ta ENSV TA Füüsika Instituudi vanemteadur, 1982. aastast lasertehnikalaboratooriumi juhataja ning 1999. aastast [[Tartu Ülikool]]i [[laserbioloogia]] ja -[[lasermeditsiin|meditsiini]] laboratooriumi juhataja.<ref name="EE" /> Mihkelsoo on avaldanud teadustöid peamiselt teadusaparatuuri, sh lasersüsteemide loomise ja [[automatiseerimine|automatiseerimise]] alalt<ref name="EE" />. 1993. aastast peab ta Viira talu sünnikohas Valgamaal. Koos abikaasaga on pühendunud tatrakasvatusele ja mesilaste pidamisele eelkõige tatramee saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.remedyway.ee/page/id/19 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-07-03 |arhiivimisaeg=2020-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200808190234/https://www.remedyway.ee/page/id/19 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== *1988 [[NSV Liidu ministrite nõukogu preemia]]<ref name="EE" />. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.remedyway.ee/page/id/19 Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo] *[https://maaleht.delfi.ee/maal/virgo-ja-ljudmilla-mihkelsoo-tervendavad-eestimaise-tatraga-ja-meesaadustega-ennast-ja-teisi?id=74481619 Virgo ja Ljudmilla Mihkelsoo tervendavad eestimaise tatraga ja meesaadustega ennast ja teisi], Maaleht, 10. mai 2016 {{JÄRJESTA:Mihkelsoo, Virgo}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] oo7os646ht132kqy43fmc5a8ybnzucs 0 286119 7191096 6365993 2026-07-11T15:29:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191096 wikitext text/x-wiki {{Infokast laev |nimi=Costa Pacifica |pilt=Costa Pacifica departing Tallinn 29 May 2012.JPG |pildisuurus=300px |pildiallkiri= Costa Pacifica pöörab Vanasadamas (2012) |tüüp=[[ristluslaev]] |klass=Concordia-klass |IMO=9378498 |kutsung=ICJA |tellitud= 14. detsembril 2005 |ehitaja=[[Fincantieri|Fincantieri, Sestri Ponente]], [[Genova]], [[Itaalia]] |kiil pandud= |Vette lastud 30. juunil 2008 |ristitud= 5. juunil 2009<ref name="auf-kreuzfahrt">[https://web.archive.org/web/20120513221516/http://www.auf-kreuzfahrt.de/taufe-von-costa-luminosa-und-costa-pacifica-am-freitag-in-genua/951973/ Taufe von Costa Luminosa und Costa Pacifica am Freitag in Genua] (saksa keeles)</ref> |üle antud= |teenistuse algus= 5. juunil 2009 |teenistuse lõpp= |sõsarlaevad= [[Costa Concordia]], [[Costa Serena]], [[Carnival Splendour]], [[Costa Favolosa]] ja [[Costa Fascinosa]]<ref name="faktaomfartyg">[https://web.archive.org/web/20131005021451/http://www.faktaomfartyg.se/costa_pacifica_2009.htm Fakta om fartyg] (rootsi keeles)</ref> |liin= |omanik=[[Costa Crociere|Costa Crociere S.p.A.]]<ref>Equasis</ref> |staatus=Käigus<br /> {{MMSI|247258100}} |lipuriik= [[Itaalia]] |kodusadam= [[Genova]] |veeväljasurve= |pikkus=290,20 m<ref name="faktaomfartyg" /> |laius=35,50 m |süvis=8,20 m |peamasin=6 [[Wärtsilä]] diiselmasinat <br/>75,6 MW |käiturid= |kiirus=19,6 sõlme |autonoomsus= |päästevarustus= |GT=114 000 |laevapere=1110<ref name="costacruise">[https://web.archive.org/web/20120531135814/http://www.costacruise.com/fi/costa_pacifica.html Costa Pacifica kirjeldus] (inglise keeles)</ref> |tekke=17 (s. h. 13 reisijate jaoks) |autokohti= |rajameetreid= |reisijakohti=3780<ref name="costacruise" /> |kajuteid=1504<ref name="costacruise" /> |kajutikohti=3780 |jääklass= }} '''Costa Pacifica''' on [[Carnival Corporation & plc]] tütarfirmale [[Costa Crociere|Costa Crociere S.p.A.]] kuuluv Concordia-klassi [[ristluslaev]], mis on ehitatud [[Fincantieri]] laevatehases Sestri Ponentes ([[Genova]] linnaosa) [[Itaalia]]s 2009. aastal. Itaalia lipu all sõitva laeva kodusadam on [[Genova]]. == Ajalugu == Laevakompanii Costa Crociere tellis laeva 2005. aasta detsembris. [[Kiil (laevandus)|Kiil]] pandi laevale tehasenumbriga 6148 Fincantieri laevatehases [[Sestri Ponente]]s. Vettelaskmistseremoonia toimus [[30. juuni]]l [[2008]]. [[29. mai]]l [[2009]] sai laev valmis ja anti omanikele üle. Costa Pacifica koos laevaga [[Costa Luminosa]] ristiti [[5. juuni]]l 2009 [[Genova]]s ([[Itaalia]]) ja ristiemaks sai [[Iisrael]]i [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Aẖino'am Nini|Noa]].<ref name="auf-kreuzfahrt" /> Laev seisab muusika tähe all. Laeval on oma salvestusstuudio, kus reisijad võivad oma laule salvestada. Laeval on oma laul ja muusikateemaline interjöör. Ristluslaev asus oma [[esmareis]]ile [[5. juuni]]l 2009.<ref>[https://web.archive.org/web/20140408213316/http://www.smartcruiser.com/costa-cruise-lines/costa-pacifica/ Costa Pacifica Fast Facts] (inglise keeles)</ref> Ristluslaeva sõsarlaevad on [[Costa Serena]], [[Carnival Splendour]], [[Costa Favolosa]], [[Costa Fascinosa]] ja õnnetuslaev [[Costa Concordia]], mis sõitis karile reedel, 13. kuupäeval. [[2012]]. aastal kasutatakse laeva kruiisideks [[Hamburg]]ist.<ref>[http://www.smartcruiser.com/ice?token=eGpaNlJxa3FoWVNJTlZ0ODJFR0NqWk55dzFIRVFTTmxILzRSZm4zUm5KSEF2YmUxQ0wwY0MvcHBWU1pUcWNvaA== ''Costa Pacifica'' sõiduplaan 2012]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (inglise keeles)</ref> [[Fail:Costa Pacifica lahkub Tallinnast 29. mail 2012.JPG|pisi|tühi|Costa Pacifica lahkub Tallinnast (2012)]] == Vaata ka == *[[Kruiisilaevade loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.costacruise.com/fi/costa_pacifica.html Costa Pacifica Costa Crociere kodulehel] (inglise keeles) [[Kategooria:Reisilaevad]] 300lbrmvt8x6i50st955jdfkbvr8ucr 0 287179 7191242 6941473 2026-07-11T23:31:53Z ~2026-33657-65 231127 7191242 wikitext text/x-wiki '''Georgi Oserov''' (ka '''Georgi Ozerov'''; [[23. märts]] [[1921]] [[Vana-Antsla vald]], [[Võrumaa]] – [[28. november]] [[1991]] [[Tallinn]]) oli Eesti tehnikateadlane ja teadusjuht.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Georgi Oserov oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1940. aastal [[Tallinna 5. Reaalkool|Tallinna 5. Reaalkooli]], 1950. aastal [[TPI]] keemia-mäeteaduskonna insenerkeemikuna, tehnikakandidaat (1955, TPI), väitekiri "Исследование технологического режима горизонтально вращающихся ретортов для полукоксования горючего сланца". Oli 1955–1957 TPI direktor asetäitja õppe- ja teadustöö ning 1957–1960 direktori asetäitja õppetöö alal, 1960–1964 kütuse keemilise tehnoloogia kateedri dotsent ja vanemteadur, 1969–1974 õhtu- ja kaugõppeprorektor, ühtlasi [[keemiatööstus]]e protsesside ja aparaatide tööstuse kateedri dotsent. 1964–1969 oli ka [[ÜRO Sekretariaat|ÜRO Sekretariaadi]] ressursside ja transpordi osakonna erinõunik [[põlevkivi]] küsimustes ja aastast 1974 [[ÜRO arenguprogramm]]i residentesindaja [[Somaalia]]s. Aastast 1978 [[Eesti Majandusjuhtide Instituut|Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi]] direktor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: põlevkivi termilise töötlemise probleemid ja põlevkivi produktide kasutamise võimalused. Üle 20 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * О влиянии содержания органической массы при термической разложении горючего сланца в промышленных агрегатах. // TPI Toimetised. A 73 (1956) * Из истории развития газификации твердого топлива. // TPI Toimetised. A 165 (1959) * О вращающихся ретортaх для полукоксования горючего сланца. // TPI Toimetised. A 165 (1959) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 144, 145, 148, 178, 180, 194–195, 220–221, 450, 497 * Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 341–342 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Oserov, Georgi}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 1991]] 82gdi53o4wcagt7rwa3mxdtmv3ijxyw 0 287300 7191590 6942392 2026-07-12T11:32:38Z Velirand 67997 + kategooria 7191590 wikitext text/x-wiki '''Ernst Paklar''' ([[6. oktoober]] [[1908]] [[Zlatoust]], [[Orenburgi kubermang]] – [[11. juuni]] [[1950]] [[Tartu]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ning Eesti ajaloolane ja pedagoog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ernst Paklar oli [[telegrafist]]i poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1926 [[Samara]]s keskkooli ja 1931 [[Leningradi Pedagoogiline Instituut|Leningradi Pedagoogilise Instituudi]]. Oli 1928–1929 [[Põhja-Kaukaasia]]s [[Livonia (Kaukaasia)|Livonia]] eesti asunduse mittetäieliku keskkooli vene keele õpetaja, 1931 [[NSVL TA Rahvuste Uurimise Instituut|NSVL TA Rahvuste Uurimise Instituudi]] nooremteadur, 1932–1934 [[Leningradi Herzeni-nimeline Instituut|Leningradi Herzeni-nimelise Instituudi]] õppejõud, 1933–1935 [[Leningradi Ülikool]]i ajaloo-keeleteaduskonna filosoofia instituudi Lääne-Euroopa keskaja kateedri aspirant, 1935–1937 [[Petroskoi]]s Karjala Pedagoogilise Instituudi ajalooteaduskonna dekaan. Petroskois valmis ajalookandidaadi väitekiri "Хроника Генриха Латышcкого как источник периода германской экспансии в Прибалтике", mis jäi kaitsmata arreteerimise tõttu. 1937–1947 oli [[Komi ANSV]]-s [[koonduslaager|koonduslaagris]] [[sunnitöö]]l. Vabanes oktoobris 1947 invaliidina, oli aastatel 1947–1950 [[Tartu]]s Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi nooremteadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uuris [[Eesti asundused Venemaal|eesti asunduste ajalugu Venemaa keisririigis ja NSV Liidus]], soome-ugri rahvaste etnoloogia probleeme ning Ida-Baltikumi keskaega. Selgitas välja [[Jäälahing]]u asukoha [[Peipsi]]l.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Ligemale 20 teaduspublikatsiooni, suur osa töödest jäi käsikirja.<ref name="ETBL" /> * К вопросу о лифляндских кревингах. // Бюлл. Ленинградского общества исследований культуры финно-угорских народов (ЛОИКФУН). Ленинград 1929 * Неопубликованные материалы из архива князя С. А. Шаховского. // Бюлл. ЛОИКФУН. Ленинград 1930 * Eesti asundused NSV Liidus. Statistika-demograafilised materjalid. // "Külvaja" kalender. Leningrad 1931 * Эсты в СССР. // Советская этнография. АН СССР, 1932 * Eesti "Ajutine Valitsus" Ufas 1918. a. // [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Leegid]]. 1935 ==Isiklikku== Tema tütar oli muusikapedagoog [[Volita Paklar]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Volita Paklar]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/ernst-paklari-100-sunniaastapaeva-puhul "Ernst Paklari 100. sünniaastapäeva puhul". Tuna 3/2008. Lk 97–100] * TA Arhiiv, f 22, n 4, s 30 ==Välislingid== * {{ETBL|3|377}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Paklar, Ernst}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1950]] 5jze03frjx8twzmi83n24rxpkjx6t4g 0 287399 7191609 6682938 2026-07-12T11:45:28Z Velirand 67997 + kategooria 7191609 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Parol''' ([[8. november]] [[1935]] [[Leningrad]] – [[19. oktoober]] [[2009]])<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Aq1gjEKdLaZm</ref> oli Eesti ajaloolane ja [[sotsioloog]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Vladimir Parol oli teenistuja poeg.<ref name="ETBL" /> == Haridus == Lõpetas 1953 [[Tallinna 32. Keskkool]]i, 1957 [[Tallinna Ülikool|TPedI]] vene keele ja kirjanduse erialal, 1962 A. I. Herzeni nim [[Leningradi Pedagoogiline Instituut|Leningradi Pedagoogilise Instituudi]] ajalooõpetaja kutsega (''[[cum laude]]''), 1967 [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti TA]]-s aspirantuuri, ajalookandidaat (1972, Eesti TA), filosoofiadoktor (1985, [[Rostovi Riiklik Ülikool]]), väitekiri "Социалистичeская урбанизация и образ жизни горожан".<ref name="ETBL" /> == Täiendusõpe == NSV Liidu TA Etnograafia Instituudis sotsioloogia alal 1980, 1989. == Teaduskraad ja -kutse == Ajalookandidaat 1972 (Eesti NSV TA); dotsent 1977; filosoofiadoktor 1985 (Rostovi Riiklik Ülikool); professor 1987. == Teenistuskäik == Oli 1957–61 Tallinna keskkoolides ajalooõpetaja, 1964–67 Tallinnas [[Marksismi-Leninismi Õhtuülikool]]i õppejõud, 1967–70 [[Ajaloo Instituut|AI]] sotsioloogia sektori nooremteadur. TTÜs 1965–1991: teadusliku kommunismi kateedri õppejõud (kohakaaslus) 1965–1969/70, assistent 1970, vanemõpetaja 1972–75, dotsent 1975–85, professor 1985–89; politoloogia/sotsiaalteaduste kateedri professor 1989–91; ühiskonnateaduste teaduskonna dekaan 1988–91. Eesti-Ameerika Majanduskolledži professor 1992-99; Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Ülikooli "LEX" professor 1999–2001; Sotsiaal-Humanitaarinstituudi professor 2001.<ref name="ETBL" /> == Teadustöö põhisuunad == Politoloogia, majandus- ja linnasotsioloogia, sotsiaalökonoomika. Uurimisvaldkond: [[urbaniseerumine]], linnade sotsiaalne keskkond ja linlaste elulaad; sotsiaalsed struktuurid; [[töösotsioloogia]]; [[sotsiaalfilosoofia]]. Väljaande [[Utšonõje Zapiski Russkogo Akademitšeskogo Obštšestva]] |(Ученые записки Русского Академического Общества) peatoimetaja (aastast 2001).<ref name="ETBL" /> == Teadusorganisatoorne ja ühiskondlik tegevus == Osales Tallinna linna sotsiaalse arengu planeerimise nõukogu tegevuses; ühingu Teadus lektor; Vene Akadeemilise Seltsi (Eestis) asutajaid, president 1999. aastast. == Tunnustus == * 1985 – EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Täitevkomitee aukiri * 1986 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] == Teoseid == * Социалистический город I, II. Tallinn, 1982. * Истоки и последствия великой победы. Tallinn, 2000. * Экономическая география зарубежных стран (kaasautor). Tallinn, 2000. * Общая и специальная социология. Tallinn, 2000. * 200 суток великой войны. Tallinn, 2005. * Социальная философия и социология. Tallinn, 2006. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 152, 367, 370, 498. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 308–309. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Parol, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2009]] k6921kmby1c08ctpans4kddtwd3gu11 7191612 7191609 2026-07-12T11:47:50Z Velirand 67997 7191612 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Parol''' ([[8. november]] [[1935]] [[Leningrad]] – [[19. oktoober]] [[2009]])<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=Aq1gjEKdLaZm</ref> oli Eesti ajaloolane ja [[sotsioloog]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Vladimir Parol oli teenistuja poeg.<ref name="ETBL" /> == Haridus == Lõpetas 1953 [[Tallinna 32. Keskkool]]i, 1957 [[Tallinna Ülikool|TPedI]] vene keele ja kirjanduse erialal, 1962 A. I. Herzeni nim [[Leningradi Pedagoogiline Instituut|Leningradi Pedagoogilise Instituudi]] ajalooõpetaja kutsega (''[[cum laude]]''), 1967 [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti TA]]-s aspirantuuri, ajalookandidaat (1972, Eesti TA), filosoofiadoktor (1985, [[Rostovi Riiklik Ülikool]]), väitekiri "Социалистичeская урбанизация и образ жизни горожан".<ref name="ETBL" /> == Täiendusõpe == NSV Liidu TA Etnograafia Instituudis sotsioloogia alal 1980, 1989. == Teaduskraad ja -kutse == Ajalookandidaat 1972 (Eesti NSV TA); dotsent 1977; filosoofiadoktor 1985 (Rostovi Riiklik Ülikool); professor 1987. == Teenistuskäik == Oli 1957–61 Tallinna keskkoolides ajalooõpetaja, 1964–67 Tallinnas [[Marksismi-Leninismi Õhtuülikool]]i õppejõud, 1967–70 [[Ajaloo Instituut|AI]] sotsioloogia sektori nooremteadur. TTÜs 1965–1991: teadusliku kommunismi kateedri õppejõud (kohakaaslus) 1965–1969/70, assistent 1970, vanemõpetaja 1972–75, dotsent 1975–85, professor 1985–89; politoloogia/sotsiaalteaduste kateedri professor 1989–91; ühiskonnateaduste teaduskonna dekaan 1988–91. Eesti-Ameerika Majanduskolledži professor 1992-99; Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Ülikooli "LEX" professor 1999–2001; Sotsiaal-Humanitaarinstituudi professor 2001.<ref name="ETBL" /> == Teadustöö põhisuunad == Politoloogia, majandus- ja linnasotsioloogia, sotsiaalökonoomika. Uurimisvaldkond: [[urbaniseerumine]], linnade sotsiaalne keskkond ja linlaste elulaad; sotsiaalsed struktuurid; [[töösotsioloogia]]; [[sotsiaalfilosoofia]]. Väljaande [[Utšonõje Zapiski Russkogo Akademitšeskogo Obštšestva]] |(Ученые записки Русского Академического Общества) peatoimetaja (aastast 2001).<ref name="ETBL" /> == Teadusorganisatoorne ja ühiskondlik tegevus == Osales Tallinna linna sotsiaalse arengu planeerimise nõukogu tegevuses; ühingu Teadus lektor; Vene Akadeemilise Seltsi (Eestis) asutajaid, president 1999. aastast. == Tunnustus == * 1985 – EKP Tallinna Linnakomitee ja Tallinna Linna Täitevkomitee aukiri * 1986 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] == Teoseid == * Социалистический город I, II. Tallinn, 1982. * Истоки и последствия великой победы. Tallinn, 2000. * Экономическая география зарубежных стран (kaasautor). Tallinn, 2000. * Общая и специальная социология. Tallinn, 2000. * 200 суток великой войны. Tallinn, 2005. * Социальная философия и социология. Tallinn, 2006. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 152, 367, 370, 498. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 308–309. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Parol, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2009]] r8rrtru341n22k6d15mj4n1b157xdsp 0 287451 7191085 7154078 2026-07-11T15:15:31Z Trebors 57925 7191085 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Henno Pavelson''' ([[21. august]] [[1926]] [[Tallinn]] – [[4. mai]] [[2000]] Tallinn) oli eesti majandus- ja tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Henno Pavelson oli töölise poeg.<ref name="ETBL" /> Õppis 1947–51 [[TPI]]-s, lõpetas 1955 [[Leningradi Kaugõppe Industriaalinstituut|Leningradi Kaugõppe Industriaalinstituudi]] tselluloosi- ja paberitööstuse tehnoloogia insenerina, 1966–70 [[Eesti NSV TA Majanduse Instituut|Eesti NSV TA Majanduse Instituudi]] mittestatsionaarne [[aspirant]], majanduskandidaat (1971, [[Eesti TA]]), väitekiri "Võimalustest tootmisvõimsuste kasutamise parandamiseks pidevalt töötavates tootmissüsteemides". Oli 1952–53 [[Maardu Keemiakombinaat|Maardu Keemiakombinaadi]] vahetuseülem, 1953–59 [[Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaat|Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadi]] [[brigadir]], vahetuseülem ja tsehhijuhataja, 1959–63 [[ENSV RMN]] osakonnajuhataja, 1963–71 [[Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaat|Kehra Tselluloosi- ja Paberikombinaadi]] direktor, 1971–79 {{ETBL?|Koondise}} [[Eesti Paberitööstus]] peainsener, 1979–81 [[TPI]] töökaitse kateedri vanemõpetaja, 1981–92 dotsent, ühtlasi 1982–92 ka kateedri juhataja, 1992–95 [[TTÜ polümeermaterjalide instituut|TTÜ polümeermaterjalide instituudi]] dotsent. Lugenud [[elektriohutus]]t, koostanud õppevahendeid.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Elektriohutus. 2. Elektriohutuste vältimise tehnilised abinõud. Tallinn, 1985. ==Kirjandus== *[[Tallinna Polütehniline Instituut]] 1936–1986. Tallinn, 1986, 187, 333, 353, 498 *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pavelson, Henno}} [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2000]] c31gph4di40j5l70q7cl1zkdskfkz4j 0 287469 7191550 6945211 2026-07-12T11:08:08Z Velirand 67997 + kategooria 7191550 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Tõivu Pedokand''' ([[7. veebruar]] [[1938]] [[Mehikoorma vald]], [[Tartumaa]] – [[18. august]] [[2021]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Ta lõpetas 1956. aastal [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Tehnikum]]i ja 1967. aastal [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insener-metallurgi erialal; aastatel 1972–1975 oli samas [[aspirant]], tehnikakandidaat (1977, samas), väitekiri käsitles [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel. Täiendas end 1983. aastal [[Moskva Terase Instituut|Moskva Terase Instituudis]]. Oli aastatel 1957–1961 [[Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaat|Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi]] tehnik-mehaanik, 1967–1969 [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] metallide tehnoloogia kateedri õppejõud, 1969–1972 ja 1975–1983 [[TPI Kohtla-Järve filiaal]]i lektor, 1983. aastast [[Jõgeva Näidissovhoos]]i (hiljem [[riigimajand]]) juhtivinsener ja dispetšer.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[magneesium]]i ja tema lisandite käitumist [[elektrokeemia|elektrokeemilises]] protsessis sulatatud soolades madalatel temperatuuridel, [[korrosioon]]iprobleeme. 10 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Термодинамическое исследование сплавов магния с цинком в твердом состоянии. // Тр. ЛПИ 348 (1976) 34 * Анодное растворение сплава MgZn2. // Изв. выш. уч. заведений. Цветная металлургия. 1. (1979) 68. ==Isiklikku== Tõivu Pedokand oli talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *{{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pedokand, Tõivu}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Surnud 2021]] rpq5cxut8lwspb0wy7b7aqvd579bklt 0 287661 7191075 6977221 2026-07-11T14:54:22Z Trebors 57925 7191075 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Uno Raimond Pilvre''' ([[16. august]] [[1927]] [[Tallinn]] – [[1. juuni]] [[1991]] Tallinn) oli eesti füüsik ja pedagoog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Uno Raimond Pilvre oli ametniku poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1947 [[Tallinna Elektromehaanika Tehnikum]]i, 1953 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) mehaanikateaduskonna insener-elektrikuna, [[aspirantuur]]i 1958; füüsika-matemaatikakandidaat (1966, [[Eesti Teaduste Akadeemia]]), väitekiri käsitles [[alumiinium]]i ja [[vask|vase]] [[Plastilisus|plastilist]] [[survedeformatsioon]]i madalal ning toatemperatuuril ja seismisel. 1967 täiendas end [[Moskva Ülikool]]i füüsika osakonnas. Oli 1947 [[Eesti NSV TA Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi]] laborant, 1952–54 (õpingute ajal) TPI füüsika kateedri vanemlaborant, 1958–61 assistent, 1961–67 vanemõpetaja, 1967–69 TPedI {{ETBL?|füüs-mat-kateedri}} {{ETBL?|dotsent kohusetäitja}}, 1969–74 dotsent, 1974–84 {{ETBL?|NSVL Ped Akad Kutsehariduse Teadusliku Uurimise Instituudi}} vanemteadur, 1984 [[Eesti NSV Riiklik Kutsehariduse Komitee|Eesti NSV Riikliku Kutsehariduse Komitee]] õppemetoodika kabineti vanemmetoodik, 1985–89 informaatika ja arvutustehnika labori juhataja, 1989–91 tootmis-varumiskooperatiivi "[[Ester]]" teaduslik konsultant. Koostanud õppevahendeid füüsika, [[liiklus]]e jm kohta, tõlkinud füüsika õpiku tehnikumidele.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkonnad: [[metallofüüsika]] (sh metallide [[erosioonkulumine|erosioonkulumise]] mikromehhanismid), õpetamise metoodika, eriti tehniliste õppevahendite kasutamine õppetöös. [[NSV Liidu rahvamajanduse saavutuste näitus|NSV Liidu]] ja [[Eesti NSV rahvamajanduse saavutuste näitus]]te diplomid ja preemiad, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedal. Umbes 50 teaduspublikatsiooni, 2 [[autoritunnistus]]t.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Системный подход к оснащению кабинетов (kaasautor). // Тезизы респ. конф. по проблемам дидактики. Tallinn, 1978 * Применение графопроектора в комплексе с другими средствами обучения. // Tallinn, 1979 * läti k 1984 * О сферических образованиях на поверхности износа металла (kaasautor). // J. Wear 53 (1979). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * TPI 1936–1986, 377, 499. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pilvre, Uno Raimond}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1991]] lidkd0jdv74jua7nw9la84zl8bqsc77 0 290486 7191276 6019002 2026-07-12T00:51:03Z Kuriuss 38125 7191276 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Kokaraamat''' on [[raamat]], mis sisaldab toitude valmistamise kirjeldusi ja harilikult ka retsepte, kus on loetletud [[toiduretsept|koostisained]], või üldisi [[kokandus]]alaseid nõuandeid ning selleks kasutatavate [[kööginõud|köögivahendite]] loetelu. Kokaraamat võib sisaldada toitude [[illustratsioon]]e. Esimene eestikeelne kokaraamat oli [[Tallinn]]as [[1781]]. aastal ilmunud [[Köki ja Kokka Ramat|"Köki ja Kokka Ramat"]] (tõlkinud [[Johann Lithander]], nummerdatud lehekülgi 699 pluss 18 lk sissejuhatust ja lõpus register; sisaldas 986 õpetust ja retsepti). Tänapäeval antakse kokaraamatuid välja ka [[e-raamat|e-raamatuna]]. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=744 "Köki ja Kokka Ramat" (1781) Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus Eeva] [[Kategooria:Kokandus]] [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Kokaraamatud| ]] kqv1bc6u5e2lubs4vh3bmov0r6cxh74 0 291946 7191068 6680943 2026-07-11T14:42:47Z Trebors 57925 7191068 wikitext text/x-wiki '''Paul Kaasik''' ([[29. november]] [[1925]] [[Ollepa]] – [[25. detsember]] [[1985]] [[Leningrad]]) oli eesti elektrotehnikateadlane, tehnikadoktor. Ta lõpetas aastal 1951 elektriinsenerina [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI). Ta töötas aastatel 1956–1957 TPI-s, 1957–1978 õppejõuna (aastast 1973 professorina) [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilises Instituudis]]. 1971. aastal kaitses ta [[tehnikadoktor]]i väitekirja. Aastast 1978 oli ta Leningradi lennukiaparatuuriinstituudi elektrotehnika aluste kateedri juhataja. Ta on avaldanud uurimusi elektrimasinate teooria, täiturelektrimootorite ja eriotstarbeliste (sealhulgas kosmoseaparatuuri) elektriajamite kohta.<ref>EE 14. köide lk. 126</ref><ref>Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012.</ref> == Teoseid == * [[Hans Jänes]], '''Paul Kaasik''', [[Eugen Puusepp]], [[Aleksander Voldek]]. Elektrimasinad: õpik keskeriõppeasutuste elektrotehniliste erialade õpilastele. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. * П.Ю. Каасик. Тихоходные безредукторные микроэлектродвигатели. Ленинград: Энергия, Ленинградское отделение, 1974 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kaasik. Paul}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Venemaa tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1985]] rwxjlqcilr7lrcfdiujlnk9kd9wnrf8 0 292664 7191552 7166029 2026-07-12T11:08:45Z Velirand 67997 + kategooria 7191552 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Aleksander Voldek''' ([[2. aprill]] [[1911]] [[Sengilei maakond]], [[Simbirski kubermang]] – [[27. jaanuar]] [[1977]] [[Leningrad]]) oli eesti ja vene elektrotehnikateadlane, [[Eesti NSV Teaduste akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (1969). == Haridus == Voldek lõpetas keskkooli aastal [[1929]] ning Uljanovski [[töölisfakulteet|töölisfalkuteedi]] [[1931]]. Aastal [[1938]] lõpetas ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] elektromehaanika teaduskonna elektrimasinate ehituse erialal ''[[cum laude]]''. Aastatel [[1946]]–[[1948]] oli ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] [[aspirant]] ning [[1953]]–[[1956]] sama instituudi [[doktorant]]. [[1950]] tehnikakandidaat, [[1956]] tehnikadoktor, [[1956]] professor. == Töökäik == Ta töötas aastatel [[1938]]–[[1940]] [[Tšeljabinsk]]i elektrijaama insenerina ning [[1940]]–[[1946]] [[Tambov]]i elektrimasinate ehituse tehase Revtrud vanemkonstruktorina. Ta oli aastatel [[1950]]–[[1961]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] õppejõud (oli aastast [[1956]] tehnikadoktor ja aastast [[1957]] professor), oli aastatel [[1950]]–[[1953]] elektroenergeetika [[kateeder (kõrgkool)|kateedri]] juhataja ja aastatel [[1956]]–[[1961]] tööstuse elektrifitseerimise kateedri juhataja, olles aastatel [[1958]]–[[1961]] veel [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudi]] asutaja ja teadusdirektor. Alates [[1961]] oli ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] elektrimasinate kateedri professor ja juhataja<ref>EE 14. köide lk 619</ref>. Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks valiti 1969. aastal elektrotehnika alal. == Teadustöö == Tal on põhjapanevaid uurimusi [[elektriajam]]ite teooria, [[magnetohüdrodünaamika|magnetohüdrodünaamiliste]] seadmete ning [[induktsioonipump|induktsioonpumpade]] insenerarvutuste kohta. Lisaks avaldas ta üle 100 [[publikatsioon]]i, sealhulgas [[monograafia]]id ja [[õpik]]uid (elektrimasinaid käsitlevaid kõrg- ja keskkooli õpikuid). Ta omas ka mitmeid [[autoritunnistus]]i. === Teaduskorralduslik tegevus === * [[Magnetohüdrodünaamika|Magnetohüdrodünaamiliste]] masinate uurimisprogrammi üks algatajaid [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] * Osales [[Volta tehas]]es elektrimasinate tootmise kvaliteedi tagamisel * [[Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu]] juhtkonna konsultant * [[Üleliiduline Atestatsioonikomisjon|Üleliidulise Atestatsioonikomisjoni]] (VAK) ekspert elektrotehnika alal * [[NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium]]i [[elektromehaanika]] teaduslik-metoodilise nõukogu liige * Kirjastuse [[Energia (kirjastus)|Energia]] (Энергия) [[Leningrad]]i osakonna toimetuse nõukogu ja ajakirja [[Magnitnaja gidrodinamika]] (Магнитная гидродинамика) toimetuskolleegiumi liige * [[1957]]-[[1974]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] toimetiste sarja tiiteltoimetaja (7 köidet vene keeles) == Tunnustus == * [[1967]] [[Nõukogude Eesti preemia]] (autorite kollektiiv: '''Aleksander Voldek''', [[Hans Jänes]], [[Hugo Tiismus]], [[Endel Risthein]]) * [[1969]] [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik ([[elektrotehnika]]) * [[1974]] [[Vene NFSV teeneline teadlane]] * [[1986]] [[büst]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i õppejõudude-akadeemikute alleel == Teosed == * Uutele õppeprogrammidele ja TPI laboratoorsele baasile vastavate uute laboratoorsete ülesannete koostamine õppedistsipliinidele "Elektrotehnika teoreetilised põhialused", "Elektrilised ja magnetilised mõõtmised" ning "Elektrimasinad": metoodilis-teaduslik töö. '''Hans Jänes'''; Tallinna Polütehniline Instituut, elektrotehnika teoreetiliste põhialuste kateeder. Tallinn 1950. * Elektromagnetilised ja geomeetrilised vahekorrad induktsioonpumpades: riigieelarveline teaduslik uurimistöö. '''Hans Jänes''' juhendaja: Aleksander Voldek; Tallinna Polütehniline Instituut, teoreetilise ja üldise elektrotehnika kateeder. Tallinn 1959 * [[Hans Jänes]], [[Paul Kaasik]], [[Eugen Puusepp]], '''Aleksander Voldek'''. Elektrimasinad: õpik keskeriõppeasutuste elektrotehniliste erialade õpilastele. Tallinn. Eesti Riiklik Kirjastus, 1961. * Электрические машины (Leningrad, 1966, 1974) * Индукционные магнитогидродинамические машины с жидкометаллическим рабочим телом (Leningrad, 1970) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Voldek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Venemaa tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 5jekwms8jq9e24hy3b89osrnimc0e14 0 293088 7191600 7046987 2026-07-12T11:39:19Z Velirand 67997 + kategooria 7191600 wikitext text/x-wiki '''Feliks Kinkar''' ([[21. september]] [[1929]] [[Narva]] – [[3. juuli]] [[2020]]) oli eesti ajaloolane. Ta lõpetas 1947. aastal [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i, 1949. aastal [[Tallinna Õpetajate Instituut|Tallinna Õpetajate Instituudi]] (ajaloo-osakonnas) ning 1951. aastal [[Leningradi A. J. Herzeni nimeline Riiklik Pedagoogiline Instituut|Leningradi A. J. Herzeni nimelise Riikliku Pedagoogilise Instituudi]] (ajalooteaduskonnas). 1952. aastal lõpetas ta [[Leningradi Ülikool]]i juures ühiskonnateaduste õppejõudude kursused. Aastatel 1952–1953 töötas ta [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] [[marksism-leninism|marksismi-leninismi]] aluste kateedri vanemõpetajana ning 1953–1955 [[Tartu Õpetajate Instituut|Tartu Õpetajate Instituudi]] marksismi-leninismi aluste kateedri juhatajana. 1955. aastast oli ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] marksismi-leninismi aluste ja 1962–1990 [[NLKP]] ajaloo õppejõud: esmalt vanemõpetaja, alates 1967 dotsent, alates 1986 professor. Kinkar uuris kultuuriprotsesside arengut Eestis 20. sajandi algul (sh eesti ja saksa haridusseltside tegevust), kultuurharidustööd [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni all olevas Eestis]], kultuurielu arengut maal, [[vabaharidus]]t Eestis jm. ==Tegevus ELKNÜ-s ja NLKP-s== 1953. aastast oli ta [[NLKP]] liige.<ref>I. Saks. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noortehaal19530722.2.9.1 "Noor kommunist"]. Noorte Hääl nr 171, 22. juuli 1953. Lk 2</ref> Aastatel 1959–1962 oli ta [[NLKP Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemia]] aspirant, 1962. aastal sai ajalookandidaadi kraadi. 1983. aastal kaitses ta [[EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut|EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi]] juures ajaloodoktori väitekirja (töö teema ''"Коммунистическая партия – организатор культурного преобразования эстонского села"'').<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=rahvahaal19830422.2.17.5 "Feliks Kinkar ajaloodoktoriks"]. Rahva Hääl nr 95, 22. aprill 1983. Lk 2</ref> ==Teoseid== * ''"Социализм и культура села: из опыта Компартии Эстонии по руководству культурным преобразованием села (1940–1980 годы)"''. Таллинн: Ээсти раамат, 1985 * "Vabaharidus Eestis (1918–1940)". Tallinn: Koolibri, 1993 * "Eesti haridusseltside ajaloost". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996 * "Lehekülg Eestimaa kultuuriloost: baltisaksa haridusseltsid Eestis 1905–1914". Tallinn: Olion, 2000 *Boriss Sokolov. "Vassili Stalin – Kas türanni vesivõsu?". Tõlkinud Feliks Kinkar. Tallinn: Huma, 2004 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://blog.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1996/40/intervjuu.html Pekka Erelti intervjuu Feliks Kinkariga]. Eesti Ekspress, 4. oktoober 1996 {{JÄRJESTA:Kinkar, Feliks}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli NLKP ajaloo kateedri õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsiooni liikmed]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2020]] m66sycro45vfy7q0vuimg8nh9muoaeh 0 294557 7191137 5579184 2026-07-11T18:22:07Z Trebors 57925 7191137 wikitext text/x-wiki '''Margus Kliimask''' (sündinud [[21. jaanuar]]il [[1959]]) on eesti muusik. Ta on mänginud [[basskitarr]]i ansamblites [[Linnu Tee]], [[Proov 583]] ja [[P3 (ansambel)|P3]]. Samuti on ta tunnustatud [[infotehnoloogia]]spetsialist. {{JÄRJESTA:Kliimask, Margus}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti basskitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 7kg16taii212tencxyrzqxjok22i7bp 0 296496 7191356 5398018 2026-07-12T06:34:44Z Ojassaar 206682 7191356 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Punakael-lagle | värvus = linnud | pilt = Red-breasted goose arp.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Branta | ID = | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Lagle]] ''Branta'' | liik = '''Punakael-lagle''' | binaarne = ''Branta ruficollis'' | binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1769) | sünonüümid = ''Rufibrenta ruficollis'' | levikukaart = Branta ruficollis map.png }} [[File:Branta ruficollis MHNT.ZOO.2010.11.14.2.jpg|thumb|Punakael-lagle munad]] '''Punakael-lagle''' (''Branta ruficollis'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind]]. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (2012). ==Välimus== Punakael-lagle on 53–56 cm pikk. Tiibade siruulatus on 116–135 cm. Kaalub 1150–1625 g.<ref name='del Hoyo'/> Sulestik on peamiselt must. Pea kummalgi küljel on punakaspruun valge äärega laik. Kaela küljed ja puguala on punakaspruunid, pruuni ala servas on valge triip. Sabapealne ja tagakõht on valged. Nokk ja jalad on mustad.<ref name='LE'/> Noorlinnu sulestik on tuhmim kui vanalinnul. Seljal ja külgedel on valged täpid.<ref name='del Hoyo'/> Udusulis poegade ülapool on tumepruun, alapool on heledam.<ref name='del Hoyo'/> ==Levik== Punakael-lagle pesitsusala ulatub [[Jamali poolsaar]]est [[Hatanga jõgi|Hatanga]] jõeni.<ref name='LE'/> Talvitavad [[Must meri|Musta mere]] ääres.<ref name='del Hoyo'/> Eestis on ta haruldane [[läbirändaja]], keda võib kohata [[kevadränne|kevad]]- ja [[sügisränne|sügisrändel]] koos [[Madalmaad]]es talvituvate [[valgepõsk-lagle]]dega<ref name="Jonsson, 2000"/>. Punakael-lagled pesitsevad [[tundra]]s.<ref name='del Hoyo'/> Talvitavad järvede lähedal asuvatel põldudel ja üleujutatud karjamaadel.<ref name='Todorov'/> ==Toitumine== Punakael-lagled toituvad [[kõrrelised|kõrrelistest]], [[lõikheinalised|lõikheinalistest]] ja veetaimedest.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Punakael-lagled pesitsevad väikestes [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]], kus on 4–5 paari. Pesa on ehitatud kuivanud taimevartest ja vooderdatud udusulgedega. Pesa asub jõeoru järsul nõlval. Vahel asub pesa [[rabapistrik]]u või [[karvasjalg-viu]] pesa lähedal.<ref name='LE'/> Kurnas on 3–6 kollakat või rohekat muna. Mune haub emaslind<ref name='LE'/> 23–25 päeva.<ref name='del Hoyo'/> ==Looduslikud vaenlased== Punakael-lagle mune ja poegi söövad [[polaarrebane|polaarrebased]] ja [[tõmmukajakas|tõmmukajakad]].<ref name='Prop'/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Jonsson, 2000">L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 82</ref> <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=584–585 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=93 |köide=6}}</ref> <ref name='Todorov'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Habitat preferences of the red-breasted goose (Branta ruficollis) in south-east Romania during the wintering period |ajakiri=Romanian Journal of Biology - Zoology |perekonnanimi=Emil |eesnimi=Todorov |kuupäev=2025 |url=https://www.ibiol.ro/zoology/RJB-Z-70/pdf/RJBZ_70_art-1.pdf |aastakäik=70 |üksiknumber=1– |lehekülg=3–22 |perekonnanimi2=Murariu |eesnimi2=Dumitru}}</ref> <ref name='Prop'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Constrained by available raptor hosts and islands: density-dependent reproductive success in red-breasted geese |ajakiri=Oikos |perekonnanimi=Prop |eesnimi=Jouke |kuupäev=2003 |aastakäik=102 |üksiknumber=3 |lehekülg=571–580 |perekonnanimi2=Quinn |eesnimi2=John L. |doi=10.1034/j.1600-0706.2003.12244.x}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Branta ruficollis}} * {{Elurikkus}} *[https://www.youtube.com/watch?v=8aYnuKBMn0U Punakael-lagle YouTube'is] [[Kategooria:Partlased]] [[Kategooria:Eesti hanelised]] 1h8onaqm3171s0ugw7h2u90cjvgnr5u 0 299796 7191554 6799460 2026-07-12T11:09:26Z Velirand 67997 + kategooria 7191554 wikitext text/x-wiki '''Richard Mahl''' ([[28. august]] [[1898]] [[Orissaare]], [[Saaremaa]] – [[26. juuni]] [[1964]] [[Tallinn]]) oli eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1954). == Elukäik == Ta õppis Kreenholmi vabrikukoolis, seejärel sai hariduse iseõppijana. Tema töökäik algas apteekriõpilasena [[Narva]]s ja jätkus [[1915]]. aastal [[Petrograd]]is. Aastatel [[1918]]–[[1923]] töötas ta [[Tšekaa|erakorralises komisjonis]] [[Petrograd]]is. Aastatel [[1929]]–[[1930]] töötas ta tehase Proletarii tsehhiülemana. [[1930]]. aastal lõpetas ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] keemiainsenerina. [[1937]]. aastal kaitses ta [[tehnikateaduste kandidaat|tehnikateaduste kandidaadi]] väitekirja; samal aastal sai ta ka dotsendiks. Aastatel [[1933]]–[[1940]] töötas ta Leningradi Riikliku Keraamika Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana. 22. juulil 1940 nimetas president ta majandusministri asetäitjaks, kuigi R.Mahl oli NSV Liidu kodanik. Aastatel [[1940]]–[[1941]] oli ta [[Tallinna Natsionaliseerimise Komitee]] aseesimees. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas ta Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tööstuslike Uurimiste Instituudi direktorina. Aastatel [[1942]]–[[1944]] töötas ta [[Altai krai]]s Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse peainsenerina. Aastatel [[1944]]–[[1948]] töötas ta Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudis direktorina. Aastatel [[1948]]–[[1951]] oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor. Aastatel [[1951]]–[[1954]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|esimehe]] asetäitja<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 298</ref>. [[30. juuni]]l [[1954]] valiti ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks keemilise tehnoloogia alal. Aastatel [[1954]]–[[1964]] oli ta Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemik-sekretär Ta oli [[NLKP]] liige aastast [[1919]]. Aastatel [[1950]]–[[1952]] oli ta [[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]]u esimees. Aastatel [[1950]]–[[1954]] oli ta NSV Liidu III Ülemnõukogu saadik, aastatel [[1952]]–[[1956]] [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta on teinud uurimusi tulekindlate materjalide, eriti tulekindla keraamika alal. Richard Mahl suri [[1964]]. aastal ja maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le. == Tunnustus == * [[1950]] [[Tööpunalipu orden]] * medal [[Vapruse eest Suures Isamaasõjas]] * [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mahl, Richard}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1964]] chn6hnfvvnfag7xnj0kkqi8vqlwf5d1 7191572 7191554 2026-07-12T11:24:08Z ~2026-33657-65 231127 7191572 wikitext text/x-wiki '''Richard Mahl''' ([[28. august]] [[1898]] [[Orissaare]], [[Saaremaa]] – [[26. juuni]] [[1964]] [[Tallinn]]) oli eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1954). == Elukäik == Ta õppis Kreenholmi vabrikukoolis, seejärel sai hariduse iseõppijana. Tema töökäik algas apteekriõpilasena [[Narva]]s ja jätkus [[1915]]. aastal [[Petrograd]]is. Aastatel [[1918]]–[[1923]] töötas ta [[Tšekaa|erakorralises komisjonis]] [[Petrograd]]is. Aastatel [[1929]]–[[1930]] töötas ta tehase Proletarii tsehhiülemana. [[1930]]. aastal lõpetas ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] keemiainsenerina. [[1937]]. aastal kaitses ta [[tehnikateaduste kandidaat|tehnikateaduste kandidaadi]] väitekirja; samal aastal sai ta ka dotsendiks. Aastatel [[1933]]–[[1940]] töötas ta Leningradi Riikliku Keraamika Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana. 22. juulil 1940 nimetas president ta majandusministri asetäitjaks, kuigi R.Mahl oli NSV Liidu kodanik. Aastatel [[1940]]–[[1941]] oli ta [[Tallinna Natsionaliseerimise Komitee]] aseesimees. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas ta Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tööstuslike Uurimiste Instituudi direktorina. Aastatel [[1942]]–[[1944]] töötas ta [[Altai krai]]s Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse peainsenerina. Aastatel [[1944]]–[[1948]] töötas ta Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudis direktorina. Aastatel [[1948]]–[[1951]] oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor. Aastatel [[1951]]–[[1954]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|esimehe]] asetäitja<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 298</ref>. [[30. juuni]]l [[1954]] valiti ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks keemilise tehnoloogia alal. Aastatel [[1954]]–[[1964]] oli ta Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemik-sekretär Ta oli [[NLKP]] liige aastast [[1919]]. Aastatel [[1950]]–[[1952]] oli ta [[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]]u esimees. Aastatel [[1950]]–[[1954]] oli ta NSV Liidu III Ülemnõukogu saadik, aastatel [[1952]]–[[1956]] [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta on teinud uurimusi tulekindlate materjalide, eriti tulekindla keraamika alal. Richard Mahl suri [[1964]]. aastal ja maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le. == Tunnustus == * [[1950]] [[Tööpunalipu orden]] * medal [[Vapruse eest Suures Isamaasõjas]] * [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mahl, Richard}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1964]] 8phzs7e2s588m1ixmvxpt3lxumq0scb 7191577 7191572 2026-07-12T11:27:10Z ~2026-33657-65 231127 /* Elukäik */ 7191577 wikitext text/x-wiki '''Richard Mahl''' ([[28. august]] [[1898]] [[Orissaare]], [[Saaremaa]] – [[26. juuni]] [[1964]] [[Tallinn]]) oli eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1954). == Elukäik == Ta õppis Kreenholmi vabrikukoolis, seejärel sai hariduse iseõppijana. Tema töökäik algas apteekriõpilasena [[Narva]]s ja jätkus [[1915]]. aastal [[Petrograd]]is. Aastatel [[1918]]–[[1923]] töötas ta [[Tšekaa|erakorralises komisjonis]] [[Petrograd]]is. Aastatel [[1929]]–[[1930]] töötas ta tehase Proletarii tsehhiülemana. [[1930]]. aastal lõpetas ta [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] keemiainsenerina. [[1937]]. aastal kaitses ta [[tehnikateaduste kandidaat|tehnikateaduste kandidaadi]] väitekirja; samal aastal sai ta ka dotsendiks. Aastatel [[1933]]–[[1940]] töötas ta Leningradi Riikliku Keraamika Teadusliku Uurimise Instituudis laborijuhatajana. 25. juulil 1940 nimetas Joh Vares ta majandusministri asetäitjaks,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/07/26/10</ref> kuigi R. Mahl oli NSV Liidu kodanik. Aastatel [[1940]]–[[1941]] oli ta [[Tallinna Natsionaliseerimise Komitee]] aseesimees. Aastatel [[1940]]–[[1941]] töötas ta Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaadi Tööstuslike Uurimiste Instituudi direktorina. Aastatel [[1942]]–[[1944]] töötas ta [[Altai krai]]s Ehitusmaterjalide Tööstuse Valitsuse peainsenerina. Aastatel [[1944]]–[[1948]] töötas ta Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Ministeeriumi Teadusliku Uurimise Instituudis direktorina. Aastatel [[1948]]–[[1951]] oli ta [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor. Aastatel [[1951]]–[[1954]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees|esimehe]] asetäitja<ref>[[Olev Liivik]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/10366c44-1e52-4958-b48c-48685556f467/content Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953], Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 298</ref>. [[30. juuni]]l [[1954]] valiti ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks keemilise tehnoloogia alal. Aastatel [[1954]]–[[1964]] oli ta Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Tehniliste Teaduste Osakonna akadeemik-sekretär Ta oli [[NLKP]] liige aastast [[1919]]. Aastatel [[1950]]–[[1952]] oli ta [[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]]u esimees. Aastatel [[1950]]–[[1954]] oli ta NSV Liidu III Ülemnõukogu saadik, aastatel [[1952]]–[[1956]] [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta on teinud uurimusi tulekindlate materjalide, eriti tulekindla keraamika alal. Richard Mahl suri [[1964]]. aastal ja maeti Tallinna [[Metsakalmistu]]le. == Tunnustus == * [[1950]] [[Tööpunalipu orden]] * medal [[Vapruse eest Suures Isamaasõjas]] * [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mahl, Richard}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1964]] 2powdqztir6p3l1l8cqwixzlxgvdcrk 0 300269 7191184 6491312 2026-07-11T21:17:39Z ~2026-33657-65 231127 7191184 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vikiseminar 2015 teine päev 11.jpg|pisi|Sven-Erik Soosaar esinemas soome-ugri Vikipeediate seminaril 2015. aastal]] [[Pilt:Sven-Erik Soosaar, 12. jaanuar 2008.JPG|pisi|Sven-Erik Soosaar, 2008]] [[Pilt: Soome-ugri_vikiseminar_Obinitsas_03.jpg|pisi|Sven-Erik Soosaar soome-ugri vikiseminaril [[Obinitsa]]s 2015. aastal]] '''Sven-Erik Soosaar''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1973]]) on eesti [[keeleteadlane]] ja [[vikipedist]]. Ta on [[leksikograaf]], [[leksikoloog]], [[etümoloog]] ning [[Eesti keel|eesti]], [[Neenetsi keel|neenetsi]] ja [[mari keel]]e uurija. Ta töötab 2016. aastast [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] vanemleksikograafina.<ref name="etis"/><ref name="fen"/> ==Haridus ja töökäik== Aastatel 1980–1991 õppis Soosaar [[Tallinna Pelgulinna Keskkool]]is. 1995. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i [[klassikaline filoloogia|klassikalise filoloogia]] erialal. 1995–1996 õppis ta [[Gröönimaa ülikool]]is [[grööni keel]]t ja [[grööni kirjandus|kirjandust]]. 1997–1998 õppis ta [[Helsingi ülikool]]is [[fennougristika]]t ja [[assürioloogia]]t. 1998. aastal sai ta Tartu Ülikoolist magistrikraadi eesti ja soome-ugri filoloogias tööga "Samojeedi ja eskaleuudi ühisjooned". 2001–2002 õppis ta [[Konstanzi ülikool]]is [[üldkeeleteadus]]t.<ref name="etis">{{ETIS}}</ref> Aastatel 2001–2002 töötas ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]] assistendina, 2002–2003 erakorralise teadurina. Aastatel 2003–2013 oli ta samas teadur.<ref name="etis"/> Aastatel 2008–2011 oli ta Eesti Keele Instituudi osakonnajuhataja ja teadusnõukogu liige.<ref name="etis"/> 2011. aastal astus Soosaar Tartu Ülikooli eesti ja [[soome-ugri filoloogia]] [[doktorantuur]]i.<ref name="etis"/> Jaanuarist 2013 kuni jaanuarini 2015 töötas ta [[Soome]] suurima [[fond]]i [[Koneen Säätiö]] stipendiaadina keeletehnoloog [[Jack Rueter]]i töörühmas [[Helsingi Ülikool]]i juures.<ref name="etis"/> 2017. aasta detsembris sai Sven-Erik Soosaar [[doktorikraad]]i [[keeleteadus]]es ([[filoloogia]]s ja [[lingvistika]]s) [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel" (juhendajad [[Kristiina Ross]] ja [[Urmas Sutrop]], oponent [[Turu Ülikool]]i emeriitprofessor [[Kaisa Häkkinen]]).<ref name="etis2"/><ref name="ut"/> Aastatel 2020–2022 on ta [[ÜRO põlisrahvaste foorum|ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil]] Eesti poolne ekspert.<ref>[https://fennougria.ee/eesti-eksperdiks-uro-polisrahvaste-pusifoorumis-sai-sven-erik-soosaar/ "Eesti eksperdiks ÜRO põlisrahvaste püsifoorumis sai Sven-Erik Soosaar"] Fenno-Ugria, 12. august 2019</ref> ==Teadus== Soosaar on avaldanud "Eesti-tundraneenetsi sõnastiku" (2000) ning "Ungari-eesti sõnastiku" (2007), koos [[Szilárd Tóth]]iga ka "Eesti-ungari sõnastiku" (2000). Ta oli üks "Ladina-eesti sõnaraamatu" teise väljaande (2002) toimetajatest ja täiendajatest ning üks "[[Eesti etümoloogiasõnaraamat]]u" (2012) koostajatest ja toimetajatest. Soosaar on [[vanakreeka keel]]est tõlkinud [[Platon]]i dialoogi "[[Euthyphron]]"<ref>Platon. "Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Koostanud [[Marju Lepajõe]]. Tartu: Ilmamaa, 2003.</ref> ning [[sumeri keel]]est kuningas [[Gudea]] templihümni silindri A.<ref>"Kuningas Gudea templihümn". Tõlkinud [[Amar Annus]] ja Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002; katkendid on ilmunud ka "Muinasaja kirjanduse antoloogias", koostanud Amar Annus. Tallinn: Varrak, 2005, lk 56–70.</ref> ==Ühiskondlik tegevus== 1998. aastast on Soosaar Soome [[Soome-Ugri Selts]]i liige, 2001. aastast [[Emakeele Selts]]i liige. Aastatel 2008–2009 oli ta XII rahvusvahelise vähemuskeelte konverentsi organiseerimiskomitee liige. Ta on kahe [[mittetulundusühing]]u – [[Fenno-Ugria Asutus]]e ja [[Eesti Ungari Selts]]i – juhatuse liige.<ref name="inf"/> Aastatel 2014–2018 kuulus ta ka [[MTÜ]] [[Wikimedia Eesti]] juhatusse (olnud ka juhatuse esimees)<ref name="wik"/>. Soosaar on alates 2005. aastast panustanud [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] arendamisse.<ref>Ants Vill: [https://web.archive.org/web/20160321020939/http://www.linnaleht.ee/723153/vikipeedia-sumerikeelne-silinder-a-ning-eesti-keel-mis-neid-uhendab "Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?"] Linnaleht, 17. märts 2016</ref> ==Tunnustus== * 2021 – [[Aasta vabatahtlik]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220201213325/https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2021/ AASTA VABATAHTLIKUD 2021] vabatahtlikud.ee</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7443683/tunnustati-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad-ja-vabatahtlikuid "FOTOD ⟩ Tunnustati kodanikuühiskonna aasta tegijad ja vabatahtlikuid"] Postimees, 1. veebruar 2022</ref> ==Publikatsioone== *Audova, I.; Klesment, P.; [[Ago Künnap|Künnap, A]].; Mägi, K.; Soosaar, S. ([[1999]]). "Uralic Nasal Vx.2P.Sg." [[Fenno-Ugristica]], 22, 35−40. *Soosaar, S. (1999). "Comparison of Conjugations in Samoyed and Eskaleut: Their uses and Origin". Fenno-Ugristica, 22, 219−223. *Soosaar, S. (1999). "Kas rahvad ja keeled veatult kirjas?". [[Keel ja Kirjandus]], 2, 124. *Soosaar, S.-E. (2000). "[[Baski keel]]est". [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]], 2, 366−374. *Soosaar, S. ([[2000]]). "The relations of Samoyed languages to the neighbouring languages". [[Études finno-ougriennes]], 31, 157-166. *[[Marri Amon|Amon, M.]]; Audova, I.; Balode, Z.; Chamberlin, M.; Klesment, P.; Kroll, T.; Künnap, A.; Kuznecov, N.; Kuprina, J.; Mägi, K.; Matisen, E.; Ojamaa, T.; Sarv, K.; Sarv, M.; Sažina, N.; Soosaar, S.; Torn, R.; Toulouze, E.; Verschik, Anna (2000). "Some Apects and Cases of Contemporary Research of Uralic Languages and Their Contacts". Fenno-Ugristica, 23, 239−244. *Soosaar, S.; Klesment, P.; Künnap, A. ([[2003]]). "Appearance of Some Supposed Proto-Uralic Structural Features in Current Uralic and Neighbouring non-Uralic Languages". Fenno-Ugristica, 25, 63−69. *Klesment, P.; Kunnap, A.; Soosaar, SE.; [[Rein Taagepera|Taagepera, R.]] (2003). "Common phonetic and grammatical features of the Uralic languages and other languages in northern Eurasia". [[Journal of Indo-European Studies]], 31, 363−389. *Soosaar, Sven-Erik ([[2006]]). "Mõne eesti keele kaubandusalase sõna päritolust areaalsel taustal". [[Emakeele Seltsi aastaraamat]], 51, 138−147. *[[Kristiina Ross|Ross, Kristiina]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2007]]). "Eesti vaimuliku kultuuri sõnavara kujunemisest: veel kord ristimisest". Keel ja Kirjandus, 10, 769−782. *Soosaar, Sven-Erik ([[2012]]). "About a fashion-related Estonian-Swedish loanword krunn". [[Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri]] / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 3 (1), 195−202. *[[Vilja Oja|Oja, Vilja]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2013]]). "Eesti 'põrgu'";. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 148−167.10.3176/ESA58.07. *Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2013). "Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes". Keel ja Kirjandus, 5, 313−332. *Soosaar, Sven-Erik (2013). "The origins of stems of Standard Estonian – a statistical overview". [[Trames: Journal of the Humanities and Social Sciences]], 17 (3), 273−300.10.3176/tr.2013.3.04. *Soosaar, Sven-Erik (2013). "''Päästma'' ja ''päästja'' - ühest eesti ja läti keele ühisest tüvest". Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 195−204. *Soosaar, Sven-Erik ([[2016]]). "Agape vastete kujunemisest eesti piiblitõlgetes". Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (1), 233−252. *[[Tõnu Tender|Tender, Tõnu]]; Soosaar, Sven-Erik ([[2017]]). "Soome-Eesti keelesild XXI sajandil". Keel ja Kirjandus, 10, 753−770. *Soosaar, Sven-Erik (2017). "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel". (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fen">[https://web.archive.org/web/20170602024500/https://fennougria.ee/asutus/mtu-fenno-ugria-asutuse-juhatus/ Juhatus]. fennougria.ee</ref> <ref name="etis2">[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/fdbed71d-b415-4b0e-b581-89895cf36c43 Eesti keele kultuursõnavara arengujooni – eesti keel kui piirikeel]. etis.ee</ref> <ref name="ut">[https://web.archive.org/web/20200608134726/https://www.ut.ee/et/uritused/sven-erik-soosaar-eesti-keele-kultuursonavara-arengujooni-eesti-keel-piirikeel Sven-Erik Soosaar "Eesti keele kultuursõnavara arengujooni - eesti keel kui piirikeel"]. ut.ee</ref> <ref name="inf">[https://web.archive.org/web/20190328093833/https://www.inforegister.ee/BOAKZNO-SVEN-ERIK-SOOSAAR Sven-Erik Soosaar]. inforegister.ee</ref> <ref name="wik">[https://ee.wikimedia.org/wiki/Juhtkond Juhtkond]. ee.wikimedia.org</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Sven-Erik Soosaar}} * Ants Vill. [http://www.linnaleht.ee/723153/vikipeedia-sumerikeelne-silinder-a-ning-eesti-keel-mis-neid-uhendab Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?] Linnaleht, 17. märts 2016 *[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58371/soosaar_sven_erik.pdf?sequence=1&isAllowed=y Sven-Erik Soosaare doktoritöö]. dspace.ut.ee * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 {{JÄRJESTA:Soosaar, Sven-Erik}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti vikipedistid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qaxqasla9bqpo5ewqz97cl4dnncd92z 0 305664 7191082 6617015 2026-07-11T15:13:24Z SpinnerLaserzthe2nd 144348 ([[c:GR|GR]]) [[File:CHE Fribourg COA Var.svg]] → [[File:CHE Fribourg COA.svg]] 7191082 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Fribourg | omakeelne_nimi_1 = prantsuse | Fribourg | | omakeelne_nimi_2 = saksa | Freiburg im Üechtland | | pilt = Panorama_Fribourg_107.JPG | lipp = CHE_Fribourg_Flag.svg | lipu_link = [[Fribourgi lipp]] | vapp = CHE Fribourg COA.svg | vapi_link = [[Fribourgi vapp]] | pindala = 9,32 | elanikke = }} '''Fribourg''' on linn [[Šveits]]is, [[Fribourgi kanton]]i keskus. Asub [[Saane]] jõe mõlemal kaldal. Linnas asub [[Fribourgi Ülikool]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.ville-fribourg.ch/ [[Kategooria:Šveitsi linnad]] [[Kategooria:Fribourgi kanton]] 8kpdccpmc3qiln9ae3jr2dzlw5xs9lq 0 307616 7191456 7180650 2026-07-12T09:15:32Z Velirand 67997 + kategooria 7191456 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Anderson.jpg|thumb|Nikolai Anderson]] '''Nikolai Karl Adolf Anderson''' ([[24. september]] [[1845]] [[Kulina]] – [[9. märts]] [[1905]] [[Narva]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[filoloog]]. Ta oli [[Kaasani ülikool]]i [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] professor, töötades sellel ametikohal aastatel 1894–1905. ==Isiklikku== Tema pojad olid [[Wilhelm Anderson|Wilhelm]], [[Walter Anderson|Walter]] ja [[Oskar Anderson]]. ==Tunnustus== * [[Püha Anna orden]]i 3. klass (1877) * [[Püha Stanislavi orden]]i 2. klass (1885) * Püha Anna ordeni 2. klass (1889) * [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige (1892) <ref>{{BBLD}}</ref> * [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klass (1904) ==Teoseid== *[http://hdl.handle.net/10062/38703 Koit und Hämarik : eine estnische Sage / nach Fählmann's Erzählung frei bearbeitet und den Frauen und Jungfrauen des alten Aistenlandes in dankbarer Verehrung gewidmet von Nikolai Anderson] *"[https://archive.org/details/studienzurvergl01andegoog/page/n8 Studien zur Vergleichung der ugrofinnischen und indogermanischen Sprachen]". Dorpat, 1879. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Piret Kuusk]], [[Indrek Martinson]], [http://muuseum.to.ee/Reprints/HTML/tartuastrofueuesikwilhelman.htm "Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 2, lk 358–375 * [[Arno Rafael Cederberg|A.R. Cederberg]], [[Henrik Koppel|H. Koppel]], [[Johan Kõpp|J. Kõpp]], [[Andrus Saareste|A. Saareste]], [[Peeter Tarvel|P. Treiberg]], [[Friedebert Tuglas|F. Tuglas]], [https://galerii.kirmus.ee/grafo/lk.php?pid=18154 "Anderson, Nikolai"] – Eesti biograafiline leksikon, 1926-1929, lk 25 {{JÄRJESTA:Anderson, Nikolai}} [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1905]] 8pjmzsiiy019mqmrk2r7nl1rcyyscu8 7191457 7191456 2026-07-12T09:16:07Z Velirand 67997 + kategooria 7191457 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Anderson.jpg|thumb|Nikolai Anderson]] '''Nikolai Karl Adolf Anderson''' ([[24. september]] [[1845]] [[Kulina]] – [[9. märts]] [[1905]] [[Narva]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[filoloog]]. Ta oli [[Kaasani ülikool]]i [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] professor, töötades sellel ametikohal aastatel 1894–1905. ==Isiklikku== Tema pojad olid [[Wilhelm Anderson|Wilhelm]], [[Walter Anderson|Walter]] ja [[Oskar Anderson]]. ==Tunnustus== * [[Püha Anna orden]]i 3. klass (1877) * [[Püha Stanislavi orden]]i 2. klass (1885) * Püha Anna ordeni 2. klass (1889) * [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige (1892) <ref>{{BBLD}}</ref> * [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klass (1904) ==Teoseid== *[http://hdl.handle.net/10062/38703 Koit und Hämarik : eine estnische Sage / nach Fählmann's Erzählung frei bearbeitet und den Frauen und Jungfrauen des alten Aistenlandes in dankbarer Verehrung gewidmet von Nikolai Anderson] *"[https://archive.org/details/studienzurvergl01andegoog/page/n8 Studien zur Vergleichung der ugrofinnischen und indogermanischen Sprachen]". Dorpat, 1879. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Piret Kuusk]], [[Indrek Martinson]], [http://muuseum.to.ee/Reprints/HTML/tartuastrofueuesikwilhelman.htm "Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 2, lk 358–375 * [[Arno Rafael Cederberg|A.R. Cederberg]], [[Henrik Koppel|H. Koppel]], [[Johan Kõpp|J. Kõpp]], [[Andrus Saareste|A. Saareste]], [[Peeter Tarvel|P. Treiberg]], [[Friedebert Tuglas|F. Tuglas]], [https://galerii.kirmus.ee/grafo/lk.php?pid=18154 "Anderson, Nikolai"] – Eesti biograafiline leksikon, 1926-1929, lk 25 {{JÄRJESTA:Anderson, Nikolai}} [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1905]] 7q2wdo5lscsmcqbv4flt65oyhudjr4u 7191458 7191457 2026-07-12T09:16:42Z Velirand 67997 + kategooria 7191458 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Anderson.jpg|thumb|Nikolai Anderson]] '''Nikolai Karl Adolf Anderson''' ([[24. september]] [[1845]] [[Kulina]] – [[9. märts]] [[1905]] [[Narva]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[filoloog]]. Ta oli [[Kaasani ülikool]]i [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] professor, töötades sellel ametikohal aastatel 1894–1905. ==Isiklikku== Tema pojad olid [[Wilhelm Anderson|Wilhelm]], [[Walter Anderson|Walter]] ja [[Oskar Anderson]]. ==Tunnustus== * [[Püha Anna orden]]i 3. klass (1877) * [[Püha Stanislavi orden]]i 2. klass (1885) * Püha Anna ordeni 2. klass (1889) * [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige (1892) <ref>{{BBLD}}</ref> * [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klass (1904) ==Teoseid== *[http://hdl.handle.net/10062/38703 Koit und Hämarik : eine estnische Sage / nach Fählmann's Erzählung frei bearbeitet und den Frauen und Jungfrauen des alten Aistenlandes in dankbarer Verehrung gewidmet von Nikolai Anderson] *"[https://archive.org/details/studienzurvergl01andegoog/page/n8 Studien zur Vergleichung der ugrofinnischen und indogermanischen Sprachen]". Dorpat, 1879. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Piret Kuusk]], [[Indrek Martinson]], [http://muuseum.to.ee/Reprints/HTML/tartuastrofueuesikwilhelman.htm "Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 2, lk 358–375 * [[Arno Rafael Cederberg|A.R. Cederberg]], [[Henrik Koppel|H. Koppel]], [[Johan Kõpp|J. Kõpp]], [[Andrus Saareste|A. Saareste]], [[Peeter Tarvel|P. Treiberg]], [[Friedebert Tuglas|F. Tuglas]], [https://galerii.kirmus.ee/grafo/lk.php?pid=18154 "Anderson, Nikolai"] – Eesti biograafiline leksikon, 1926-1929, lk 25 {{JÄRJESTA:Anderson, Nikolai}} [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1905]] rddmagict8t1lf2y9d6u3rmx7us07sf 7191459 7191458 2026-07-12T09:17:21Z Velirand 67997 + kategooria 7191459 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Anderson.jpg|thumb|Nikolai Anderson]] '''Nikolai Karl Adolf Anderson''' ([[24. september]] [[1845]] [[Kulina]] – [[9. märts]] [[1905]] [[Narva]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[filoloog]]. Ta oli [[Kaasani ülikool]]i [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] professor, töötades sellel ametikohal aastatel 1894–1905. ==Isiklikku== Tema pojad olid [[Wilhelm Anderson|Wilhelm]], [[Walter Anderson|Walter]] ja [[Oskar Anderson]]. ==Tunnustus== * [[Püha Anna orden]]i 3. klass (1877) * [[Püha Stanislavi orden]]i 2. klass (1885) * Püha Anna ordeni 2. klass (1889) * [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige (1892) <ref>{{BBLD}}</ref> * [[Püha Vladimiri orden]]i 4. klass (1904) ==Teoseid== *[http://hdl.handle.net/10062/38703 Koit und Hämarik : eine estnische Sage / nach Fählmann's Erzählung frei bearbeitet und den Frauen und Jungfrauen des alten Aistenlandes in dankbarer Verehrung gewidmet von Nikolai Anderson] *"[https://archive.org/details/studienzurvergl01andegoog/page/n8 Studien zur Vergleichung der ugrofinnischen und indogermanischen Sprachen]". Dorpat, 1879. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Piret Kuusk]], [[Indrek Martinson]], [http://muuseum.to.ee/Reprints/HTML/tartuastrofueuesikwilhelman.htm "Tartu astrofüüsik Wilhelm Anderson"] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 2, lk 358–375 * [[Arno Rafael Cederberg|A.R. Cederberg]], [[Henrik Koppel|H. Koppel]], [[Johan Kõpp|J. Kõpp]], [[Andrus Saareste|A. Saareste]], [[Peeter Tarvel|P. Treiberg]], [[Friedebert Tuglas|F. Tuglas]], [https://galerii.kirmus.ee/grafo/lk.php?pid=18154 "Anderson, Nikolai"] – Eesti biograafiline leksikon, 1926-1929, lk 25 {{JÄRJESTA:Anderson, Nikolai}} [[Kategooria:Fennougristid]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1905]] mhyf1gtwaf6zxa63kmkyuafqjqua458 0 308419 7191574 6034184 2026-07-12T11:24:58Z Hendrikloit 214040 Lisatud värv 7191574 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Püst-linalehik (Thesium ebracteatum) Keila1.jpg|pisi|Püst-linalehik]] '''Püst-linalehik''' (''Thesium ebracteatum'') on [[linalehikulised|linalehikuliste]] (''Santalaceae'') sugukonda kuuluv taimeliik. Ta kasvab niitudel, Eestis peamiselt [[Rapla]] ümbruses. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Taim on roheline. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti katteseemnetaimed]] [[Kategooria:Linalehikulised]] [[Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid]] 1ykcir8qy2x6cd82keufcwe02tcj15s 0 308509 7191109 6340055 2026-07-11T16:23:00Z Ojassaar 206682 7191109 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Mustlagle | värvus = linnud | pilt = Branta bernicla bernicla - Brent Goose.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Branta bernicla | ID = 22679946 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2021}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Hanelised]] ''Anseriformes'' | sugukond = [[Partlased]] ''Anatidae'' | perekond = [[Lagle]] ''Branta'' | liik = '''Mustlagle''' | binaarne = ''Branta bernicla'' | binaarse_autor = ([[Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Anas bernicla'' | levikukaart = BrantGooseMap.svg | levikukaardi_seletus = Mustlagle levila<br/>{{värviruut|#FF0000}} – pesitsusala<br/>{{värviruut|#0000FF}} – talvitusala }} [[File:Branta bernicla MHNT.ZOO.2010.11.14.4.jpg|thumb|Mustlagle munad]] '''Mustlagle''' (''Branta bernicla'') on [[partlased|partlaste]] sugukonda kuuluv [[lind|linnuliik]]. ==Välimus== Mustlagle on 55–66 cm pikk. Tiibade siruulatus on 110–120 cm. Kaalub 1200–2250 g.<ref name='del Hoyo'/> Sulestik on peamiselt mustjaspruun. Pea, kael, selja ülaosa, puguala, tiibade kattesuled ja labahoosuled on mustad. Rind ja küljed on tumehallid. Kaela küljel on valge laik. Kõht on valge. Nokk ja jalad on mustad.<ref name='LE'/> Udusulis poegade ülapool on hall, alapool on valge.<ref name='del Hoyo'/> ==Alamliigid ja levik== Liigil on kolm alamliiki:<ref name='IOC'/> *''B. b. bernicla'' <small>([[Linnaeus]], 1758)</small> – Loode- ja Põhja-[[Venemaa]]l *''B. b. hrota'' <small>([[Otto Friedrich Müller|Müller]], 1776)</small> – Kirde-[[Kanada]]s, [[Gröönimaa]]l ja [[Teravmäed|Teravmägedel]] *''B. b. nigricans'' <small>([[George Newbold Lawrence|Lawrence]], 1846)</small> – Kirde-Venemaal, [[Alaska]]l ja Loode-Kanadas Mustlagled talvitavad Loode-Euroopas, [[Kollane meri|Kollase mere]] ääres ja Põhja-Ameerikas.<ref name='del Hoyo'/> Eestis võib mustlaglet kohata aprillist maini ja septembrist novembrini.<ref name='Kumari'/> Mustlagled pesitsevad [[tundra]]s, tavaliselt ranniku lähedal. Talvitavad [[lehtersuue]]tes ja liivastel randadel.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Pesitsusalal toituvad mustlagled rohust, samblast, samblikest ja veetaimedest. Talvitusalal toituvad nad soolases ja [[riimvesi|riimvees]] kasvavatest [[vetikad|vetikatest]] ja taimedest.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Mustlagled pesitsevad [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa on rohu, sambla ja udusulgedega vooderdatud maapinnalohk. Tavaliselt asub pesa vee lähedal.<ref name='del Hoyo'/> Kurnas on 3–5 muna. Haudevältus on 24–26 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40-päevaselt.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad=<ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=584 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='LE'>{{Raamatuviide |pealkiri=Loomade elu |lehekülg=94 |köide=6}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Screamers, ducks, geese, swans |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/waterfowl/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> <ref name='Kumari'>{{Raamatuviide |pealkiri=Eesti lindude välimääraja |perekonnanimi=Kumari |eesnimi=Eerik |kirjastus=Valgus |aasta=1984 |trükk=neljas |koht=Tallinn |lehekülg=32}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Branta bernicla|Mustlagle}} *[https://www.youtube.com/watch?v=NNCsrbRdx04 Mustlagle YouTube'is] * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti hanelised]] [[Kategooria:Partlased]] nzl0ixf4n5ceobsahw7xx4k99tllnpz 0 308796 7191305 6786442 2026-07-12T04:30:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191305 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dungeons and Dragons game.jpg|alt=Rollimäng Dungeons & Dragons: mängijate joonistatud kaart koos erinevaid tegelasi kehastavate nuppude ja mängimiseks kasutatavate täringutega|pisi|Mängijate joonistatud kaart koos erinevaid tegelasi kehastavate nuppude ja mängimiseks kasutatavate täringutega]] '''"Dungeons & Dragons"''' (lühend '''D&D'''<ref name="D&Dfaq">Mead, Lawrence; Malcomson, Ian (2003). "[https://web.archive.org/web/20000818164317/http://www.wizards.com/dnd/DnDArchives_FAQ.asp Dungeons & Dragons FAQ]". Wizards of the Coast. Vaadatud 3. oktoobril 2008</ref> või '''DnD''', eestikeelses tõlkes vahel '''"Koopad ja Draakonid"''', rollimängijate kõnepruugis "'''Drägon"'''<ref>[https://web.archive.org/web/20110702034533/http://www.dragon.ee/lohewiki/Dr%C3%A4gon:_Kuidas%3F "Drägon: Kuidas?"], Dungeons & Dragonsi tutvustus Eesti rollimängijate vikis Lohewiki (vaadatud 11. detsembril 2012)</ref> <ref>[https://kvest.ee/sissejuhatus/mis-see-dungeons-dragons-siis-tegelikult-on/ "KVEST: Mis see Dungeons & Dragons siis tegelikult on?"], Dungeons & Dragonsi tutvustus artiklitekeskkonnas KVEST (vaadatud 21. jaanuaril 2021)</ref>) on fantaasiapõhine [[rollimäng]] (inglise keeles ''role-playing game'', lühendina RPG), mille algselt lõid [[Gary Gygax]] ja [[Dave Arneson]] ning avaldasid aastal 1974. läbi loodud ettevõtte [[TSR, Inc.|Tactical Studies Rules, Inc.]] (TSR). 1997. aastast annab mängu välja [[:en:Wizards_of_the_Coast|Wizards of the Coast]], mis nüüdseks kuulub omakorda mänguasjaettevõttele [[Hasbro]]. Mäng aluseks olid [[miniatuuripõhised sõjamängud]] ning algsed reeglid põhinesid mängul "[[Chainmail]]".<ref name="Banshee_Gygax">Birnbaum, Jon (July 20, 2004). "[https://web.archive.org/web/20090727103702/http://www.gamebanshee.com/interviews/garygygax1.php Gary Gygax Interview]". Game Banshee. vaadatud 1. märtsil 2007. Artikli arhiveeritud koopia 13. juulist 2009: , [https://web.archive.org/web/20090728124430/http://www.gamebanshee.com/interviews/garygygax2.php lk 2]</ref> D&D-ga said alguse tänapäevased rollimängud ja rollimängutööstus.<ref name="culture intro">Williams, J. P.; Hendricks, S. Q.; Winkler, W. K. (2006). Gaming as Culture, Essays on Reality, Identity and Experience in Fantasy Games. McFarland & Company: Oxford University Press. ISBN 0-7864-2436-2</ref> D&D erineb traditsioonilistest [[sõjamängud]]est selle poolest, et iga mängusosaleja mitte ei juhi [[sõjaväeüksus]]t, vaid kehastab üht karakterit<ref>[https://kvest.ee/algajale/esimene-dd-mang-karakteri-loomine/ "KVEST: Esimene D&D mäng: Karakteri loomine"], Dungeons & Dragonsi karakterite loomine artiklitekeskkonnas KVEST (vaadatud 21. jaanuaril 2021)</ref>. Mängijate karakterid osalevad ühistes kujuteldavates seiklustes fantastilistes [[maailm (Dungeons & Dragons)|maailmades]]. Mängujuht (D&D terminoloogias ''Dungeon Master'', lühendina DM) on ühtaegu nii jutuvestja kui ka kohtunik, kes kirjeldab ja dirigeerib maailma ja sündmusi, kehastab kõiki teisi karaktereid mängumaailmas, peale mängijate ning on tehniliste reeglite ja küsimuste puhul otsuste lõpliku langetusõigusega. Mängijate tegelased moodustavad seiklejate grupi, kes suhtlevad nii omavahel ja kõrvaltegelastega, lahendab ülesandeid, peab lahinguid, kogub varandust ja teadmisi.<ref name="culture intro"/> Seikluste käigus kogutud sõja- ja elukogemust loetakse [[kogemuspunktid|kogemuspunktide]] (''experience points'') kujul ning kogudes aina suurenevas koguses punkte, saavutavad karakterid kõrgemaid [[tase|tasemeid]] (''levels''), mis indikeerivad nende füüsiliste ja vaimsete oskuste arenemist, suurenenud loitsude repertuaari ja võitluskunstide oskusi. [[Fail:Tavern_Crawl_Twisted_Taverns_Animated_Cinematic_DnD.webm|pisi|Animeeritud muusikavideo Dungeons & Dragons maailmas]] "Dungeons & Dragonsi" kiire edu viis sarnaste mängusüsteemide leviku ja õitsenguni. Vaatamata konkurentsile on D&D jäänud tänini rollimänguturu liidriks.<ref>"Ausalt üteldes on vahe Wizardsi ja teiste rollimängutootjate müüginumbrite nii tohutu, et isegi "rollimängutööstusest" kõnelemine on kerge liialdus." Monte Cook "[https://web.archive.org/web/20070417022255/http://www.montecook.com/cgi-bin/page.cgi?mc_los_155 The Open Game License as I see it]", Part II</ref> 1977. aastal jagati mäng kaheks versiooniks: suhteliselt lihtsate reeglitega mängusüsteem "Dungeons & Dragons" ja keerukamate reeglitega mängusüsteem "Advanced Dungeons & Dragons" (lühendina AD&D või ADnD).<ref name="D&Dfaq" /><ref name="Dragon 26 Gygax">Gygax; "From the Sorcerer's Scroll" in ''The Dragon'' #26.</ref> AD&D 2. väljaanne (AD&D 2nd Edition) lasti välja 1989. aastal. Mängu algversiooni kirjastamine lõpetati 2000. aastal, mil AD&D nimetati tagasi "Dungeons & Dragonsiks" ja ilmus selle 3. väljaanne.<ref name="30Y p.253">Johnson, Harold; et al. (2004). "30 Years of Adventure: A Celebration of Dungeons & Dragons" Wizards of the Coast. ISBN 0-7869-3498-0; lk. 253.</ref> Need reeglid panid aluse [[d20 mängusüsteem]]ile, mis on avatud litsentsi [[Open Game License]] alusel saadaval ka teistele mängutootjatele. 2003. aasta juunis nägi ilmavalgust "Dungeons & Dragonsi" 3. väljaande parandatud versioon ehk väljaanne 3.5, 2008. aasta juunis ilmus suurte muudatustega 4. väljaanne.<ref name="excitingnews">Slavicsek, Bill (October 19, 2007). "[https://web.archive.org/web/20071022013715/http://www.wizards.com/default.asp?x=dnd%2Fdramp%2F20071019 Ampersand: Exciting News!]". Wizards of the Coast. Vaadatud 22. oktoobril 2007</ref> Värskeim, 5. väljaanne ilmus 2014. aastal; esmakordselt toimus selle viimistlemine osaliselt avaliku testimise vormis<ref>Ohannessian, Kevin (3. veebruar 2012). ""Dungeons & Dragons Next" Creators Look To Simplicity, Open Development To Regain Lost Gamers". ''Co.Create''. Vaadatud 7. oktoobril 2016.</ref> ja mängu põhireeglid avaldati tasuta PDFina.<ref>[https://web.archive.org/web/20140821050817/http://dnd.wizards.com/articles/features/basicrules?x=dnd/basicrules "5E Basic Rules"]. Wizards.com. 3. juuli 2014. Vaadatud 7. oktoobril 2016.</ref> 2006. aasta seisuga oli "Dungeons & Dragons" tuntuim<ref>1999. aasta uuringu põhjal oli USA-s 6% 12-35-aastastest mänginud rollimänge. Neist, kes mängisid rollimänge pidevalt, mängis 2/3 D&D-d. (Dancey, Ryan S. (7. veebruar 2000). "[http://www.rpg.net/news+reviews/wotcdemo.html Adventure Game Industry Market Research Summary (RPGs)]". V1.0. Wizards of the Coast. Vaadatud 23. veebruaril 2007.)</ref> ja müüduim<ref>Dungeons & Dragonsi bränditoodete käive moodustas 2005. aastal müüdud rollimängutoodete käibest üle 50 protsendi. (Hite, Kenneth (30. märts 2006). "State of the Industry 2005: Another Such Victory Will Destroy Us". GamingReport.com. Vaadatud 21. veebruaril 2007.)</ref> rollimäng, mida on mänginud umbkaudu 20 miljonit inimest ning mille raamatuid ja muud varustust on müüdud enam kui 1 miljardi USA dollari eest.<ref name="waters">Waters, Darren (26. aprill 2004). "[http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/magazine/3655627.stm What happened to Dungeons and Dragons?]" BBC News Online. Vaadatud 21. veebruaril 2007.</ref> Mängu põhireeglitele lisaks on avaldatud arvukalt [[seiklus (Dungeons & Dragons)|valmisseiklusi]] ja mitmeid [[maailm (Dungeons & Dragons)|mängumaailmu]], mis sobivad pidevalt koos käivatele mänguseltskondadele. "Dungeons & Dragons" on tuntud ka teiste mänguga seotud toodete, popkultuuris levinud viidete ning mõne mänguvastase kampaania järgi. Viimastest oli levinuim 1980. aastatel USA-s levinud alusetu arvamus, et rollimängud mõjuvad noortele halvasti, viies nad [[satanism]]i ja [[enesetapp]]udeni.<ref name="Moral Panic">Waldron, David (kevad 2005). "[http://www.usask.ca/relst/jrpc/art9-roleplaying.html Role-Playing Games and the Christian Right: Community Formation in Response to a Moral Panic]". The Journal of Religion and Popular Culture (Department of Religious Studies and Anthropology, The University of Saskatchewan) IX. Vaadatud 27. veebruaril 2007.</ref> Mängu populaarsus on alates aastast 2017 kasvutempol ning sellele on kaasa aidanud viienda mänguversiooni algajatesõbralik reegliteraamistik, kui ka mängu tuntuse kasv läbi erinevate mängugruppide sessioonide jagamine kanalites Youtube ja Twitch.tv. Enim populaarsust kogunud veebisaadete seeria on [[:en:Critical_Role|Critical Role]], mis on üle 200 mängu pannud vaadatavaks oma Youtube'i kanalisse. "Dungeons & Dragons" on võitnud arvukalt auhindu ning algselt ingliskeelne mäng on tõlgitud paljudesse keeltesse, kuid mitte eesti keelde. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.facebook.com/groups/191537950943973/ Eesti rollimängijad Facebookis] * [http://www.wizards.com/dnd/ Dungeons & Dragons] tootja Wizards of the Coast kodulehel *[https://www.kvest.ee Eesti Dungeons & Dragons lauamängu kommuun] '''KVEST''' * [http://www.tsrinfo.net/archive/ Dungeons & Dragonsi varasemate väljaannete arhiive] * [http://www.dragon.ee/lohewiki/Dr%C3%A4gon:_Kuidas%3F "Drägon: Kuidas?"], "Dungeons & Dragonsi" tutvustus Eesti rollimängijate vikis '''Lohewiki''' [[Kategooria:Rollimängud]] 4o30cggrudw0r7eqo04twjoqyrrisa5 0 309151 7191432 5714804 2026-07-12T08:53:38Z Kuriuss 38125 7191432 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sencha img 0597.jpg|pisi|''[[Sencha]]'']] '''Roheline tee''' on [[teepõõsas|hiina teepõõsa]] (''Camellia sinensis'') [[lehed|lehtedest]] saadud kuivatatud teepuru ja sellest valmistatud [[tee (jook)|jook]]. Erinevalt [[must tee|mustast teest]] ei ole roheline tee kuivatamisel läbinud närvutamise ja [[oksüdatsioon]]i protsessi. Rohelist teed toodetakse mitmel kujul ja mitme sordina, nii nimetatakse jahvatatud fermenteerimata teelehtedest valmistatud teed ''[[matcha]]''<nowiki/>'ks. Roheline tee sekkub mitmete ravimite [[metabolism]]i. ==Tootmine== Roheline tee saadakse lehti auruga töödeldes. Lehtede roheline värvus säilib [[ensüümid]]e inaktiveerimise tõttu.<ref>[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]" 155:2010</ref> ==Toimed ja näidustused== {{Vaata|Teelehed}} Kuivatatud teelehti tarvitatakse [[droog]]ina. Rohelist teed kasutatakse [[Hiina]], [[India]], [[Jaapan|Jaapani]] ja [[Tai]] traditsioonilises meditsiinis. Rohelise tee tervistavad omadused: * [[antioksüdant]] * [[kolesterool|kolesteroolitaseme]] alandaja * [[vererõhk|vererõhu]] alandaja * [[viirused|viiruste]]vastane toime * kõrge [[veresuhkur|veresuhkrutaseme]] alandaja * vananemise pidurdaja * sisaldab [[Maks|maksa]] puhastavaid antioksüdante<ref >{{Netiviide|Autor=Kadi Heinsalu|URL=http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/03/01/maksa-tervis-mis-toidud-aitavad-puhastuda|Pealkiri=17 toiduainet, mida teie maks armastab|Väljaanne=Äripäeva terviseuudised|Aeg=02.03.2017 07:00|Kasutatud=04.03.2017 15:01}}</ref> * parandab maksa toimimist L-[[teaniin]] (<small>L</small>-γ-glutamüületüülamiid ehk ''N''⁵-etüül-<small>L</small>-glutamiin) on rohelises tees leiduv [[aminohape]]. Loomade neurokeemilised uuringud näitavad, et L-teaniin tungib läbi [[vere-aju barjäär]]i ja suurendab [[peaaju|aju]]s selektiivselt ([[juttkeha]], [[hüpotalamus]], [[hipokampus]]) [[serotoniin]]i, [[dopamiin]]i ja [[GABA]] tasemeid. Loomade käitumisuuringud näitavad selle parendavat toimet [[mälu]]le ja [[õppimine|õppimisele]].<ref>Nathan P. J., Lu K., Gray M., Oliver C., "[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17182482 The neuropharmacology of L-theanine (N-ethyl-L-glutamine): a possible neuroprotective and cognitive enhancing agent]" (lühikokkuvõte), J Herb Pharmacother. 2006; 6(2):21-30., (kasutatud 5. märts 2017)</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== *''[[Matcha]]'' * [[Must tee]] * [[Kollane tee]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1279 http://www.coffeetea.info/] * Ge J, Tan BX, Chen Y, Yang L, Peng XC, Li HZ, Lin HJ, Zhao Y, Wei M, Cheng K, Li LH, Dong H, Gao F, He JP, Wu Y, Qiu M, Zhao YL, Su JM, Hou JM, Liu JY., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21331509 Interaction of green tea polyphenol epigallocatechin-3-gallate with sunitinib: potential risk of diminished sunitinib bioavailability], J Mol Med (Berl). 2011 Juuni; 89(6):595-602. doi: 10.1007/s00109-011-0737-3 (inglise keeles lühikokkuvõte; vaadatud 19.08.2014) * ''[http://umm.edu/health/medical/altmed/herb-interaction/possible-interactions-with-green-tea Possible Interactions with: Green Tea]'' [[Kategooria:Tee]] 7gm4f09ld8k321lvpbyvlfo7z5mj78w 0 310215 7191455 6963663 2026-07-12T09:14:23Z Velirand 67997 + kategooria 7191455 wikitext text/x-wiki '''Lili Sapar''' (aastani 1973 '''Lili Toomasson'''; sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1947]] [[Salme küla]]s [[Abhaasia]]s) on eesti astrofüüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Lili Sapar on veterinaari tütar. Ta oli [[Arved-Ervin Sapar]]i abikaasa.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1966. aastal [[Sotši 38. Keskkool]]i ja 1971. aastal [[Kaasani ülikool|Kaasani Riikliku Ülikooli]] füüsikateaduskonna. Lili Sapar kaitses 1990. aastal [[Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut|Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis]] füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Kuumade tähtede atmosfääriväliste ultraviolettspektrite uurimine". Ta oli aastatel 1971–1973 Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi laborant ja aastatel 1973–1974 Eesti NSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi teoreetilise astrofüüsika sektori vanemlaborant. Sapar oli aastatel 1974–1986 [[Eesti NSV TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut|Eesti NSV TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi]] nooremteadur, aastatel 1986–1994 teadur ja 1995–2013 oli ta [[Tartu Observatoorium]]i teadur.<ref name="ETBL" /><ref name="ETIS">Eesti Teadusinfosüsteem</ref> ==Teadustöö== Lili Sapari uurimisvaldkonna moodustavad [[kiirguslevi]] lähis[[kaksiktäht]]edes, [[kuum täht|kuumade tähtede]] [[kõrgdispersiooniline joonspekter|kõrgdispersiooniliste joonspektrite]] töötlemine ja tõlgendamine ning keemiliselt pekuliaarsete [[CP-täht]]ede ja [[tähetuul]]e uurimine kuumadel [[ülihiidtäht]]edel. Ta on osalenud [[ioonide resonantsjoon]]te profiilide arvutamismetoodika väljatöötamisel, spektrijoonte mudelkataloogide koostamisel ning spektrijoonte arvutil identifitseerimise metoodika väljatöötamisel ja rakendamisel. Sapar on uurinud tähetuules tekkivate [[P Cyg tüüpi spektrijooned|P Cyg tüüpi spektrijoonte]] profiile ja nende seost massikaoga. Tal on üle 40 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Radiative transfer in atmospheres of Algol-type binaries (kaasautor I. Pustõlnik). // Astrophys. Space Sci. 21 (1973) * IUE data reduction algorithms and programs for ESHI files (kaasautor A. Sapar). // Tartu AO Teated 71 (1984) * Computation of model stellar absorption lines catalogues (kaasautor A. Sapar). // Tartu AO Teated 98 (1989) * Spectral line recognition and identification by computers (kaasautor A. Sapar). // Tartu AO Teated 98 (1989) * The ultraviolet IUE spectrum of β Orionis (kaasautor A. Sapar). // Tartu AO Teated 99 (1989) * The ultraviolet spectrum of η CMa (kaasautor A. Sapar). // Baltic Astron. 1 (1992) * A study of IUE ultraviolet spectrum of χ2 Orionis (kaasautor A. Sapar). // Baltic Astron. 4 (1992) * Formation of resonance spectral line profiles in stellar wind: theory and observations (kaasautor A. Sapar). // Astron. and Astrophys. Trans. 18 (1999) * Analytical solutions for saturated P Cygni type profiles I, II (kaasautorid A. Sapar, R. Poolamäe). // Astrophys. Space Sci. 279 (2002), 286 (2003) * Scattered light redistribution functions for spectral lines in media with anisotropic macroturbulence (kaasautorid A. Sapar, R. Poolamäe). // Baltic Astron. 14 (2005) * High-precision approximation expressions for line profiles of hydrogenic particles (kaasautorid A. Sapar, R. Poolamäe). // Baltic Astron. 15 (2006). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Sapar, Lili}} [[Kategooria:Eesti astrofüüsikud]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 1ltw1hu3s42lbc7g6asfmjkaza2omt8 0 312324 7191177 7180872 2026-07-11T21:05:54Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7191177 wikitext text/x-wiki '''Kristi Salve''' (sündinud [[8. aprill|8. aprillil]] [[1942]] [[Tartu|Tartus]]) on eesti folklorist.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elukäik== Kristi Salve on talupidaja tütar.<ref name="ETBL" /> Ta lõpetas 1960. aastal [[Jõgeva Keskkool]]i ja 1965. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia osakonna. Aastatel 1976–1979 oli ta [[Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut|Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi]] (KKI) [[aspirant]]. Magistrikraad ([[eesti rahvaluule|eesti]] ja [[võrdlev rahvaluule]], 1995, TÜ), väitekiri "Vaateid liivi rahvakalendrile"; [[Ph.D.|doktorikraad]] (eesti ja võrdlev rahvaluule, 1999, TÜ), väitekiri "Läänemeresoomlaste traditsiooniline vaimne kultuur: pärimusliikide vahelised seosed ja etnilised suhted". Oli aastatel 1965–1968 õpetaja ja bibliograaf, 1968–1971 Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) rahvaluule sektori laborant, 1971–1976 [[Eesti Kirjandusmuuseum|F. R. Kreutzwaldi nimelises Eesti NSV TA Kirjandusmuuseumis]] rahvaluule osakonna teadur, 1980–1986 KKI rahvamuusika sektori insener ja vaneminsener, 1986–1990 folkloristika osakonna nooremteadur, 1990–2000 (1994. aastast [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] sama osakonna) teadur, 2000– [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumi]] folkloristika osakonna vanemteadur.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[läänemeresoome rahvad|läänemeresoome rahvaste]] ([[liivlased|liivi]], [[vepslased|vepsa]], [[eestlased|eesti]]) rahvaluule mitmed liigid ja [[rahvausund]], sh [[kristlik]] [[rahvapärimus]]. Teinud [[välitööd|välitöid]] kõigi nimetatud rahvaste juures. Koostanud ja toimetanud tekstivalimikke ja kogumikke: "Vepsa muinasjutte" (1993), "Liivi muinasjutte" (1995), "Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl" (2000), "Rahvajutte Vastseliina kihelkonnast" (2001), "Ära sõida rahata Riiga" (2005) jt, osalenud väljaannete "Setu lauludega muinasjutud" (1987, koos {{ETBL?|V. Sarvega}}) ja "Põhja-Tartumaa regilaulud I" (1989, koos [[Ingrid Rüütel|Ingrid Rüütliga]]) koostamises. [[Emakeele Selts]]i, [[Folklore Fellows]]i ja [[Akadeemiline Rahvaluule Selts|Akadeemilise Rahvaluule Selts]]i liige. Kuulunud korduvalt Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja selle funktsioone täitnud Emakeele Seltsi rahvaluulesektsiooni juhatusse. Üle 30 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Sanditamine liivlastel. // Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Tallinn, 1984 * Meri ja kaluritöö liivi rahvakalendris. // Sator: Artikleid usundi- ja kombeloost 1. Tartu, 1998 * Kordo – a sorcerer and/or a prophet. // Papers Delivered at the Symp. Christian Folk Religion. Tartu, 1999 * Toone tare. Tähelepanekuid setu surnuitkude žanridevahelistest ja geograafilistest seostest. // Tagasipöördumatus. Sõnad ja hääl. Tartu, 2000 * Kallite kasvatajate juurest võõrale vilule rannale. (Kesk-Vepsa pulmaitkudest). // Samas * Hajamõtteid keelesaartest ja nende rahvalauludest. // Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu, 2001 * Brahhülogismidest, peamiselt mõistatustest Läti ja (Lõuna-)Eesti suhete aspektist. // Paar sammukest. KM aastaraamat XIX. Tartu, 2002 * A heroic tales travel from Siberia to the Balto-Finnic peoples. // Folklore: electronic j. of folklore 29 (2005) * Etnilise ajaloo kajastusi Eesti muinasjuturepertuaaris (Läänemere-balti suhted). // Võim ja kultuur 2. Tartu, 2006. ==Tunnustus== * 1999 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (Eesti ja Läänemere-Soome kultuuri jäädvustamine ning artiklite kogumiku "Läänemeresoomlaste traditsiooniline vaimne kultuur" väljaandmine) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * EE 14, 456. Viitol, L. Kiriusutlus. // KK (2002) * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://vikerraadio.err.ee/keelesaade Kristi Salve Vikerraadio "Keelesaates"] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salve, Kristi}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] rk8euqgljmub6gfbiywrwk105cygaq0 0 313890 7191272 6811860 2026-07-12T00:40:31Z Kuriuss 38125 7191272 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| ühinguga [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing]] (VEKSA)}} '''Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing''' (lühend VSKAEÜ) oli [[23. detsember|23. detsembril]] [[1958]] asutatud organisatsioon. Selle eelkäijaks oli [[6. november|6. novembril]] [[1956]] asutatud [[VOKS|Välismaaga Kultuurisidemete Arendamise Ühing]]u (vene keeles ''Всесоюзное общество культурной связи с заграницей'', lühend VOKS) Eesti osakond. <ref>Informatsioon Eesti sõprusühingu tegevuse kohta. [[Tallinn]] [[1983]], lk 16.</ref><ref>[[Aigi Rahi-Tamm]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/34878 1960. aasta laulupidu Kodu- ja Välis-Eesti lähendaja ja lõhestajana], Keel ja Kirjandus, 2023 nr 1-2</ref> Ühing allus [[EKP Keskkomitee]] informatsiooni ja välissidemete sektorile, [[1971]]. aastast välissidemete osakonnale. <ref>[[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee]] organisatsiooniline struktuur 1940–1991. Tallinn [[2002]], lk 249.</ref> VSKAEÜ kuulus [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Nõukogude Ühingute Liit]]u (vene keeles ''Союз советских обществ дружбы и культурной связи с зарубежными странами'', lühend SSOD)<ref>Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu põhikiri. [[Tallinn]], november [[1966]], lk 1.</ref>. VSKAEÜ tegutses kuni [[1980]]. aastani [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i hoones [[Kadriorg|Kadriorus]], seejärel koliti [[Olevimägi]] 12 asunud majja. <ref>[[Luule Sirp]] (koost.). Mälestuskilde Eesti Sõprusühingust. Tallinn [[1990]].</ref> 1983. aastal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] autasustas aukirjaga "Kauaaegse viljaka töö eest rahvastevahelise sõpruse arendamisel ja tugevdamisel" Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu järgmisi aktiviste ja töötajaid: [[Olga Lauristin|Lauristin, Olga]] Antoni t., Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse liiget; [[Ralf Mikenberg|Mikenberg, Ralf]] Bernhardi p, Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse liiget; [[Kusta Reinsoo|Reinsoo, Kusta]] Priidu p., Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse presiidiumi liiget; [[Luule Siгp|Siгp, Luule]] Mihkli t., Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu vanemreferenti ja [[Raoul Viies|Viies, Raoul]] Antoni p., Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse presiidiumi liiget<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 526</ref>. Ühing reorganiseeriti [[1990]]. aastal [[Eesti Välisühingute Assotsiatsioon]]iks. <ref>[[Riigiarhiiv]]i fondide teatmik, II osa, 1940–1997. Koostaja Liivi Uuet. Tartu [[2001]], lk 283.</ref> == Tegevus == VSKAEÜ tegeles sõprussidemete loomise ja arendamisega analoogsete ühingutega nii [[idablokk|idabloki]] riikides kui väljaspool seda. Selleks tegutsesid VSKAEÜ juures erinevate üleliiduliste sõprusühingute osakonnad: *Ühingu „NSVL-Soome“ Eesti osakond (asutatud [[1958]]) *Ühingu „NSVL-Rootsi“ Eesti osakond ([[1959]]) *Nõukogude-Ungari Sõprusühingu Eesti osakond ([[1960]]) *Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühingu Eesti osakond ([[1961]]) *[[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] ([[1965]]) *Ühingu „NSVL-Jaapan“ Tallinna osakond ([[1973]]) *Nõukogude-Poola Sõprusühingu Eesti osakond ([[1975]]) *Üleliidulise Esperantistide Assotsiatsiooni Eesti osakond ([[1980]]) *Ühingu „NSVL-Prantsusmaa“ Eesti osakond ([[1980]]) *Ühingu „NSVL-Itaalia“ Tallinna osakond ([[1983]]) *Ühingu „NSVL-Saksamaa LV“ Tallinna osakond ([[1983]]) *Nõukogude-Kuuba Sõprusühingu Eesti osakond ([[1986]]). <ref>Lisa Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu V konverentsi aruandele – 20. detsembril 1986. a. Tallinn 1986, lk 12–14.</ref> Veel tegutsesid VSKAEÜ juures Naistesektsioon ja Sõpruslinnade komisjon. <ref>Lisa V konverentsi aruandele, lk 15.</ref> Koos [[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing]]uga andis VSKAEÜ välja ajalehte [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]]. <ref>[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003, lk 698.</ref> VSKAEÜ ja selle juures tegutsenud sõprusühingud tegelesid ka väliskülaliste vastuvõtuga ning tegid seejuures koostööd [[Inturist]]iga. == Esimehed == *[[Olga Lauristin]] ([[1958]]–[[1961]]) *[[Raoul Viies]] ([[1961]]–[[1971]]) *[[Johannes Undusk]] ([[1971]]–[[1979]]) *[[Arnold Meri]] ([[1979]]–[[1989]]) *[[Andres Aarma]] ([[1989]]–[[1990]]) == Vaata ka == *[[Inturist]] *[[Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * "Mälestuskilde Eesti Sõprusühingust", Olion 1990, ISBN9789949057146 [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] h4qwv8yp9x0s9ujrlwd3wr434je5qwf 0 317439 7191112 6923443 2026-07-11T16:40:08Z Velirand 67997 7191112 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svilengrad | hääldus = | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Свиленград | lipp = | lipu_link = | vapp = BUL_Свиленград_COA.jpg | vapi_link = Svilengradi vapp | elanikke = | asendikaart = Bulgaaria }} '''Svilengrad''' on linn [[Bulgaaria]]s [[Haskovo piirkond|Haskovo piirkonna]]s. [[Osmanite riik|Osmanite valitsemisajal]] kandis see nime ''Cisr-i Mustafapaşa'' ([[Mustafa paša sild]]). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bulgaaria linnad]] [[Kategooria:Haskovo piirkond]] o06w5x9vu6qencrq74muupzlo2xlcgz 7191113 7191112 2026-07-11T16:40:52Z Velirand 67997 7191113 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Svilengrad | hääldus = | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Свиленград | pilt = Svilengrad PD 2011 012.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = BUL_Свиленград_COA.jpg | vapi_link = Svilengradi vapp | elanikke = | asendikaart = Bulgaaria }} '''Svilengrad''' on linn [[Bulgaaria]]s [[Haskovo piirkond|Haskovo piirkonna]]s. [[Osmanite riik|Osmanite valitsemisajal]] kandis see nime ''Cisr-i Mustafapaşa'' ([[Mustafa paša sild]]). == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Bulgaaria linnad]] [[Kategooria:Haskovo piirkond]] 7azrstxraozpruzhccs45daxd6e6zg3 0 323798 7191189 7039045 2026-07-11T21:20:24Z ~2026-33657-65 231127 7191189 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tarand, Mari.IMG_0533.JPG|pisi|Mari Tarand 12. aprillil 2013 [[Särevi Teatrituba|Särevi teatritoas]] [[Raadioteater|Raadioteatri]] näitlejaauhinna üleandmistseremoonia järel.]] '''Mari Tarand''' (sünninimi '''Mari Viiding'''; [[14. jaanuar]] [[1941]] [[Tallinn]] – [[5. oktoober]] [[2020]]) oli eesti raadio[[ajakirjanik]] ja [[keeletoimetaja]]. Ta lõpetas [[1963]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia žurnalistika eriharus. Tarand töötas ülikooli lõpust kuni [[2005]]. aastani [[Eesti Raadio]] [[toimetaja]] ja kommentaatorina. Ta tegi aastatel [[1964]]–[[1975]] lastesaateid (sealhulgas "Kooliraadiot") ning Eesti-Soome tele-raadioviktoriini "Küsi, Helsingi-Tallinn" ([[1976]]), "[[Keskööprogramm]]i" luulesaateid ning keelesaateid ("Keeleminutid" ja „[[Keelekõrv]]” 1994–2005, "Ex libris" ja "Om maid maailman tuhandit …", "Mari kodukeel" jm). Märkimisväärse panuse andis ta ka [[Raadioteater|Raadioteatri]] repertuaari valimisse ja [[kuuldemäng]]ude ettevalmistamisse. Ta kirjutas ka [[dokumentaalfilm]]i[[stsenaarium]]e (nt "Aastaring", 1974, ja "Kodutee", 1988) ning tõlkis laste- ja noorsookirjandust. 2008. aastal ilmus kirjastuse [[Ilmamaa]] kaudu tema raamat "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga". Teos põhineb Mari Tarandi mälestustel oma venna, näitleja ja luuletaja [[Juhan Viiding]]u elust ja loomingust. 2023. aasta seisuga on teosest ilmunud viis trükki (sh kirjastuses [[Ekspress Meedia]], 2017). ==Tunnustus== * 1975 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu aastapreemia * 1997 – Eesti Ajakirjanike Liidu preemia kauni eesti keele eest * 2004 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4416}}</ref> * 2007 – [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige * 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia]] (raamat "Ajapildi sees" – oma venna Juhani lapsepõlve ausa ja siira kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees) * 2009 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga") * 2009 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga") * 2011 – [[emakeeleõpetuse sõber]] * 2012 – [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] * 2014 – [[Felix Moori tänuauhind]] ==Isiklikku== Mari Tarand oli [[Andres Tarand]]i abikaasa, [[Indrek Tarand|Indrek]] ja [[Kaarel Tarand]]i ema, [[Paul Viiding|Paul]] ja [[Linda Viiding]]u tütar ning [[Reet Sein]]a, [[Anni Kreem]]i ja [[Juhan Viiding]]u õde. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * Maris Podekrat. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51013354 Mari Tarand lõpetab raadiotöö], Eesti Päevaleht, 18. juuni 2005 * [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/296676 Mari Tarand: "Kahju, et ma ei näe enam sügisel metsa vahelduvaid värve."] Õhtuleht, 20. september 2008 * [[Priit Hõbemägi]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27686453 Kui Mari Tarand räägib, siis õhk väreleb õrnalt], Eesti Ekspress, 7. märts 2009 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/keelesaade-mari-tarand-keelehoidja Keelesaade. Mari Tarand - keelehoidja] Vikerraadio saade ERR-i arhiivis, 10. november 2020 * [https://kultuur.err.ee/1143764/mari-ja-raadio-meie-mari-jarelehuue-mari-tarandile Mari ja raadio. Meie Mari. Järelehüüe Mari Tarandile] ERR Kultuur, 6. oktoober 2020 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tarand, Mari}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2020]] oahws2xxhnkygaqigyuaf13e1737nah 0 323948 7191485 6928957 2026-07-12T09:39:46Z Velirand 67997 + kategooria 7191485 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:שרנסקי.jpg|pisi|Natan Štšaranski]] [[Pilt:Natan Sharansky.jpg|pisi|Natan Štšaranski]] '''Natan Štšaranski''' ([[heebrea keel]]es נתן שרנסקי; [[vene keel]]es Натан Щаранский; [[ukraina keel]]es Натан Щаранський ''Natan Štšaranskõi''; sünninimi '''Anatoli Štšaranski'''; sündinud [[20. jaanuar]]il [[1948]] [[Donetsk]]is) on juudi rahvusest endine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[dissident]]. Pärast repatrieerumist [[Iisrael]]i sai temast poliitik. == Elukäik ja tegevus == Ta sündis [[Donetsk]]is (tollal Stalino) [[juudid|juudi]] perekonnas; isa oli sionistliku taustaga ajakirjanik, ema Ida Milgrom pianist ja majandusinsener.<ref>https://www.nytimes.com/2002/05/03/world/ida-milgrom-94-dies-helped-free-a-son-held-by-soviets.html</ref> Štšaranski oli juba varakult väga tugev maletaja, kes tuli 15-aastaselt Donetski meistriks ja võitis 1996. aastal malemaailmameister [[Garri Kasparov]]it.<ref>https://www.nytimes.com/1996/10/16/world/kasparov-beaten-in-israel-by-russians.html</ref> Ta lõpetas Donetski 17. Keskkooli ja [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] (asub [[Dolgoprudnõi]]s) rakendusmatemaatikuna, tudengina oli teaduskonna komsomolikomitee liige. 1973. aastal üritas emigreeruda [[Iisrael]]i, kuid Nõukogude võimud keeldusid teda riigist välja laskmast. 1974. aastal abiellus Natalia Stieglitziga (Avital Štšaranski), kes päev hiljem emigreerus Iisraeli. 1970. aastatel töötas ta Üleliidulises Nafta ja Gaasi Teadusliku Uurimise Instituudis insener-matemaatikuna. 1970. aastate keskel oli ta üks [[Moskva Helsingi grupp|Moskva Helsingi grupi]] loomise initsiaatoritest, akadeemik [[Andrei Sahharov]]i abiline ja tõlk. Osales aktiivselt NSV Liidu juudi liikumises, meeleavaldustel ja protestinäljastreikidel; oli mitmete Nõukogude võimudele ja rahvusvahelisele üldsusele suunatud juudi aktivistide kirjade ja pöördumiste autor. Kohtumisel Moskvas akrediteeritud välisajakirjanikega edastas Štšaranski teavet inimõiguste aktivistide tagakiusamiste, NSV Liidust lahkumise põhjendamatute keeldumiste ja arvukate inimõiguste rikkumiste juhtumite kohta NSV Liidus. Ta vahistati 15. märtsil 1977 süüdistatuna riigireetmises ja nõukogudevastases agitatsioonis. Samaaegselt vahistamisega avaldas ajaleht [[Izvestija]] ühe tema lähikondse ja KGB agendi Aleksander Lipavski avaliku kirja.<ref>https://web.archive.org/web/20200627170513/https://www.kgbdocuments.eu/assets/books/journals/sbornik/101.pdf C. 31-32</ref> 1978. aasta juulis toimunud kohtuprotsessil keeldus Štšaranski advokaadist ja kaitses end ise. Ta vaidlustas kõik süüdistused. 14. juulil mõistis [[Vene NFSV]] ülemkohtu kriminaalasjade kolleegium talle 13-aastase vangistuse, neist esimesed kolm aastat vanglas ja järgmised range režiimiga koloonias. Ta kandis karistust [[Vladimir]]i ja [[Tšistopol]]i vanglas ning range režiimiga koloonias [[Permi oblast]]is. Vanglas viibides saadeti ta korduvalt [[kartser]]isse ametivõimude ebaseadusliku tegevuse vastaste meeleavalduste pärast (ta veetis umbes poole oma üheksa-aastasest karistusest üksikvangistuses ja üle 400 päeva karistuskambris vähendatud dieedil madalal temperatuuril ilma vajaliku riietuseta), alustas korduvalt näljastreiki, teda söödeti sunniviisiliselt.<ref>https://www.bbc.com/news/magazine-25560162</ref> Tema vabastamiseks korraldati läänemaailmas palju meeleavaldusi, mitmed juhtivad poliitikud võtsid selleks sõna. Vabastamiskampaaniat juhtis tema abikaasa Avital (teda abistasid [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] advokaat Wolfgang Vogel, [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i liige Benjamin Gilman ja rabi Ronald Greenwald). 11. veebruaril 1986 vahetati ta koos kolme lääneriikide spiooniga ([[Tšehhoslovakkia]] kodanik Jaroslav Javorský ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] kodanikud Wolf-Georg Frohn ja Dietrich Nistroy) Potsdamist ([[SDV]]) Lääne-Berliini ([[SLV]]) viival nn "spioonide sillal" ehk Glienicke sillal välja viie idabloki spiooni ([[USA]] vanglas istunud Tšehhoslovakkia spioonide Karl Koecheri ja Hana Koecheri ning Lääne-Saksamaa vanglas istunud Nõukogude Liidu spiooni Jevgeni Zemljakovi, [[Poola RV]] spiooni Marian Zacharski ja Ida-Saksamaa spiooni Detlef Scharfenorthi) vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20121021121954/http://www.chron.com/CDA/archives/archive.mpl/1986_218497/east-west-exchange-spies-shcharansky.html</ref> Silla Ida-Saksamaa poolses otsas identifitseeris tema Ameerika Ühendriikide saadik Ida-Saksamaal Francis J. Meehan, silla Lääne-Berliini poolses otsas tervitas teda Ameerika Ühendriikide saadik Lääne-Saksamaal Richard R. Burt. Lääne-Berliinist viidi ta Ameerika sõjaväelennukiga [[Frankfurt Maini ääres|Maini-äärsesse Frankfurti]], kus teda tervitasid abikaasa Avital ja Iisraeli saadik Lääne-Saksamaal Yitzhak Ben-Ari tühja ja täitmata Iisraeli passiga. Samal päeval saabus Štšaranski Iisraeli, kui selle riigi kodanik.<ref>https://www.nytimes.com/1986/02/12/world/shcharansky-wins-freedom-in-berlin-in-prisoner-trade.html</ref> [[Tel Aviv]]i lennuväljal tervitasid teda Iisraeli peaminister [[Shimon Peres]] ja välisminister [[Yitzhak Shamir]].<ref>https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-1986-02-12-8601110453-story.html</ref> Iisraeli saabudes võttis ta nimeks '''Natan Sharansky'''. 1988. aasta algul ilmus temalt mälestusteraamat "Fear No Evil", milles käsitleb 1970. aastatel juutide Nõukogude Liidust väljarändamise mittelubamist, oma 1978. aastal [[KGB]] lavastatud näidiskohtuprotsessi, vanglamälestusi ja ''show''<nowiki/>'likku vabastamist.<ref>https://www.goodreads.com/book/show/187806.Fear_No_Evil?from_search=true</ref> 1986. aastal asutas ta Sionistliku Foorumi, mis aitas Nõukogude Liidust emigreerunud juutidel Iisraelis kohaneda (juhtis seda 1996. aastani), ja oli nädalalehe The Jerusalem Report kaastöötoimetaja. 1995. aastal asutas ta koos Nõukogude Liidust emigreerunud Yuli Edelsteiniga [[Yisrael BaAliyah]]i partei, mis esindas Nõukogude Liidust emigreerunud juutide huve. Partei nimekirjas valiti ta 1996. aastal Iisraeli parlamendi [[Knesset]]i liikmeks (Knessetis oli ta kuni 2003. aastani, ühtlasi partei esimees). 2003. aastal ühines Yisrael BaAliyah Iisraeli parempoolse partei [[Likud]]iga. Aastatel 1996–1999 oli ta Iisraeli tööstus- ja kaubandusminister, 1999–2000 siseminister, 2001–2003 ehitusminister ja peaministri asetäitja, 2003–2005 Iisraeli informatsiooni- ja diasporaaminister. Ta astus aprillis 2005 valitsusest tagasi protestiks plaanidele likvideerida juudi asundused [[Jordan]]i jõe Läänekalda põhjaosas. Märtsis 2006 valiti ta Likudi esindajana Knessetisse, kuid juba novembris loobus saadikukohast ja asus juhtima parempoolset Adelsoni Strateegiliste Uuringute Instituuti (kuni aastani 2009). 2007. aastast oli ta Juudi Diasporaa Muuseumi nõukogu esimees. Aastast 2009 põhikohaga [[Iisraeli Juudi Agentuur]]i esimees (Juudi Agentuur tegeleb juutide Iisraeli ümbersasustamise, nende abistamise ja rahvusvahelise juudi diasporaa küsimustega). 2019. aastast on ta Ülemaailmse Antisemitismi ja Poliitika Uurimise Instituudi direktor, instituut on rahvusvaheline interdistsiplinaarne uurimiskeskus, mille üksused asuvad Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Euroopas ja Iisraelis. ==Tunnustus== * 2018 [[Iisraeli riiklik preemia]] == Vaated == Sisenedes 1990. aastate keskel Iisraeli poliitikasse, on tema poliitilised vaated selgelt [[sionism|sionistlikud]] ja koguni autoritaarsuse poole kaldu. Olles ühelt poolt kaua vangis istunud inimõiguslane, keeldub ta teisalt neid õigusi jagamast Iisraeli poolt okupeeritud alade palestiinlastele. Sharansky on väitnud, et Iisraeli ja palestiinlaste vahel ei saa kunagi olla rahu enne, kui "alles arenevas Palestiina ühiskonnas on üles ehitatud tõelised demokraatlikud institutsioonid, ükskõik kui ahvatlev oleks" lahendus "ilma nendeta".<ref>Natan Sharansky, Ron Dermer ''"The Case for Democracy: The Power of Freedom to Overcome Tyranny and Terror"'', Balfour Books, 2006</ref> Sharansky arvates on "Iisrael ainus riik, mida ähvardab oht terve rea riikide poolt, kellel on palju suurem sõjaline võimekus. Siia kuulub [[Iraan]], kes arendab surmavaid relvi, sealhulgas tuumarelvi... Nendes tingimustes ei saa me oma kaitsevõimet piirata." Iisrael ei pea mitte ainult suurendama sõjalist ülemvõimu, vaid ka vaenlaste hävitamiseks kasutama kõiki muid tema käsutuses olevaid vahendeid. Nagu Sharansky 1998. aastal Venemaa [[Interfax]]ile ütles, "tänu sihitud mõrvadele elab üle 5 miljoni iisraellase rahus". Kaks aastat hiljem, külastades järjest autoritaarsemaks muutuvat Venemaad, kes pidas tollal jõhkrat sõda [[Tšetšeenia]] separatistide vastu, teatas Venemaa uudisteagentuur [[ITAR-TASS]], et Sharansky võrdles Venemaa võitlust Tšetšeenias Iisraeli võitlusega palestiinlaste vastu. Mõlemad olid tema arvates osa suuremast võitlusest islami fundamentalismi vastu. 2002. aastal, veel ühe oma endise kodumaa külastuse ajal, tsiteeris Sharanskyt ajaleht [[Izvestija]], öeldes, et Iisrael peab "terrorit hävitama. See on meie panus kogu vaba maailma võitlusse". "Juudid tulid siia 3000 aastat tagasi ja see on juudi tsivilisatsiooni häll. Juudid on ainsad inimesed ajaloos, kes hoidsid 2000 aasta pikkuse eksiili jooksul lojaalsust oma identiteedile ja maale ning kahtlemata on neil õigus saada oma koht rahvaste seas – mitte ainult ajalooliselt, vaid ka geograafiliselt. Mis puutub palestiinlastesse, kes on viimase 200 aasta jooksul sisserännanud araablaste järeltulijad, siis neil on õigus soovi korral omada oma riiki, ... kuid mitte Iisraeli riigi arvelt."<ref>https://www.theamericanconservative.com/articles/sharanskys-double-standard/</ref>{{pooleli}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Štšaranski, Natan}} [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Iisraeli poliitikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] jw02jiur6p540gwzka9j1natbmgqzen 0 325473 7191034 6481473 2026-07-11T12:16:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191034 wikitext text/x-wiki '''Christopher Duenas''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1991]] [[Tamuning]]s) on [[Guam]]i [[ujuja]]. Christopher Duenas osales [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is, kus ta saavutas meeste 100 meetri vabastiili ujumises ajaga 53,37 sekundit 44. koha.<ref name="test">{{Netiviide |url=http://www.london2012.com/athlete/duenas-christopher-1023630/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-01-03 |arhiivimisaeg=2012-10-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121030012303/http://www.london2012.com/athlete/duenas-christopher-1023630/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Christopher Duenas on 185 cm pikk ja kaalub 84 kg. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Duenas, Christopher}} [[Kategooria:Guami inimesed]] [[Kategooria:Ujujad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 61y9gti04a446tru7rbxzekm874t6kq 0 326789 7191488 4860110 2026-07-12T09:46:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191488 wikitext text/x-wiki '''Eesti-Taani Selts''' on [[Eesti]]s [[21. november|21. novembril]] [[1991]] asutatud selts, mis ühendab [[Taani]] ning [[taani keel]]e ja kultuuri vastu huvi tundvaid inimesi.<ref>{{Netiviide |url=http://estland.um.dk/et/taani-ja-eesti/kultuurisuhted/ |pealkiri=Kultuurisuhted |vaadatud=2013-05-03 |arhiivimisaeg=2014-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140712063031/http://estland.um.dk/et/taani-ja-eesti/kultuurisuhted/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates [[1999]]. aastast on selts registreeritud [[mittetulundusühing]]una.<ref>[http://www.rahvakultuur.ee/?&v=182&o=27318 Mittetulundusühing Eesti-Taani Selts]</ref> Eesti-Taani Seltsi kontor asub [[Taani Kultuuri Instituut|Taani Kultuuri Instituudi]] ruumides [[Tallinn]]as aadressil [[Vene tänav]] 14. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/kellaviietee-estonia-talveaias-38-eesti-taani-selts KELLAVIIETEE ESTONIA TALVEAIAS. 38. Eesti-Taani Selts] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Taani suhted]] b8ti7q391xgibras5vogdg9jttxg0av 0 329047 7191183 7180676 2026-07-11T21:13:21Z ~2026-33657-65 231127 7191183 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Seilenthal''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1947]]) on eesti keeleteadlane ([[fennougrist]]) ja õppejõud. Seilenthal lõpetas [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] [[1965]]. aastal ja [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] 1972. aastal ''[[cum laude]]''. Alates 1976. aastast töötas ta õppejõuna Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedris. Aastatel 1978–1981 oli ta [[Helsingi Ülikool]]i eesti keele lektor, seejärel [[Jyväskylä Ülikool]]i eesti keele lektor. Hiljem on ta töötanud ka [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Keele ja Kirjanduse Instituut|keele ja kirjanduse instituudi]] direktorina ning [[Tartu Ülikool]]i uurali keelte õppetooli uurali keelte ja [[hungaroloogia]] [[Dotsent|dotsendina]]. ==Teadustöö ja hõimutegevus== Tõnu Seilenthali peamised uurimisvaldkonnad on soome-ugri keelte [[ajalooline morfoloogia]], [[handi keel]], [[ungari keel]], [[hungaroloogia]] ning ungari ja eesti keele [[kontrastiivne lingvistika|kontrastiivne uurimine]]. Samuti on ta aktiivne soome-ugri hõimuliikumise osaline. Ta on [[Fenno-Ugria Asutus]]e juhatuse liige ja tegutseb mitmes sugulasrahvaste kultuuriseltsis. ==Isiklikku== Tema isa [[Johannes Seilenthal]] (1911–1997) oli tõlkija ja kirjastuse juht. Tal on kaks poega, vanem neist, [[Jüri Seilenthal|Jüri Seilenthal,]] on diplomaat. ==Tunnustus== * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2017 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> ==Publikatsioone== *Handid ja retk nende juurde, Keel ja Kirjandus, 1969, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193406/142708/page/38 lk 228]-231 * [http://arvamus.postimees.ee/962448/seilenthal-ungarlasi-paneb-soome-ugri-parandist-loobuma-muude-ebateaduslike-teooriate-levik/ "Ungarlasi paneb soome-ugri pärandist loobuma muude ebateaduslike teooriate levik"] Postimees, 5. september 2012 (intervjuu) ==Viited== <references /> == Kirjandus == * [[Paula Palmeos]], "Tõnu Seilenthal kaitses väitekirja handi keele alal" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1978]], nr 3, lk 187–188 * Vastab keeleteadlane Tõnu Seilenthal – [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] [[1991]], nr 11, lk 24–25 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * Ardo Kaljuvee, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51091795 "Tõnu Seilenthal (60)"] EPL.ee, 22. juuni 2007 {{JÄRJESTA:Seilenthal, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Soome-ugri aktivistid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] lta70re48b0c7q3ept58ej0c5gd5cr4 0 332664 7191196 6813147 2026-07-11T21:27:18Z ~2026-33657-65 231127 7191196 wikitext text/x-wiki '''Igor Tõnurist''' ([[11. veebruar]] [[1947]] [[Keila]] – [[9. jaanuar]] [[2021]] [[Tallinn]]) oli eesti [[etnograaf]].<ref name="Esivanemate varandus, 1993">Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 148</ref> Ta lõpetas 1969. aastal [[Moskva Ülikool]]i ajaloolase ja etnoloogina. Aastast 1972 töötas ta [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudis]].<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/> Ta on olnud rahvamuusikaansambli [[Leegajus]] [[kunstiline juht]] ja Leegajusest esimese Tallinna seto koorina välja kasvanud seto folkloorirühma [[Sõsarõ]] üks eestvedaja.<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/><ref name=":0">[https://kultuur.err.ee/1233802/suri-etnograaf-ja-folklorist-igor-tonurist Suri etnograaf ja folklorist Igor Tõnurist.] ERR, 9. jaanuar 2021.</ref> Igor Tõnurist oli üks hinnatumaid [[Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit|Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu]] konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal, ta kureeris rahvarõivanäitusi ja koolitas rahvarõivaste valmistajaid. Tegutses rahvamuusiku ning rahvamuusika ja rahvapillide uurijana. Ta oli üks väheseid, kes valdas muu hulgas ka päkarauaga kandlemängu kunsti. [[Eesti Folkloorinõukogu|Eesti Folkloorinõukogus]] oli ta rahvakandle töörühma nõustaja, samuti aitas ta [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil]] 2018. aastal korraldada Brüsselis toimunud eesti rahvapillide näitust. Ta juhendas nii eesti kui ka teiste rahvaste folkloorirühmi. Ta vahendas eesti keelde eesti vanausuliste pärandit ja tõlkis eesti rahvaluule- ja muusikateadlaste töid vene keelde.<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/><ref name=":0" /> ==Tunnustus== *1998 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (edukas folkloorialane tegevus) *2003 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4200}}</ref> *2003 [[stipendium "Ela ja sära"]] *2006 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (pillimehele, meie rahva lugude, laulude, tavade ja kommete põhjalikule uurijale, tundjale ning suurele meeldetuletajale) *2007 [[Pärandihoidja]] (etnoloog ja rahvarõivaste asjatundja, rahvamuusik) *2007 [[Lääne-Virumaa vapimärk]] *2014 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali elutööpreemia]] (Eesti rahvarõivakultuuri väärtustamise ja edendamise eest) *2009 [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] *2018 [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tõnurist, Igor}} [[Kategooria:Eesti etnograafid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 8hzeio6imwvf99v7c1nxjto9337kff9 0 339061 7191505 7169985 2026-07-12T10:05:33Z Velirand 67997 + kategooria 7191505 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Aleksei Navalnõi | pilt = Alexey Navalny 2 (cropped) 1.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Aleksei Navalnõi 2011. aastal | sünninimi = Aleksei Anatoljevitš Navalnõi | sünniaeg = {{Sünniaeg|1976|6|4}} | sünnikoht = [[Butõn]], [[Odintsovo rajoon]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2024|2|16|1976|6|4}} | surmakoht = [[Harp]], [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond]], [[Venemaa]] | surmapõhjus = vaieldav; Venemaa ametlikel andmetel loomulik surm, 2026. aasta viie Euroopa riigi ühisavalduse järgi mürgitamine [[epibatidiin]]iga | rahvus = | kodakondsus = [[Venemaa]] | alma mater = [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]; [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia]]; [[Yale'i Ülikool]] | haridus = [[jurist]]; [[rahandus]] ja [[krediit]] | tegevusala = [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]], [[ühiskonnategelane]], [[dissident]] | organisatsioon = [[Korruptsioonivastane Fond]] | erakond = [[Jabloko]]; Rahvaliit; Tuleviku Venemaa | abikaasa = [[Julija Navalnaja]] | lapsed = Darja Navalnaja; Zahhar Navalnõi | autogramm = }} '''Aleksei Anatoljevitš Navalnõi''' ([[vene keel]]es Алексей Анатольевич Навальный; [[4. juuni]] [[1976]] – [[16. veebruar]] [[2024]]) oli [[Venemaa]] [[dissident]], [[poliitik]], [[jurist]], [[korruptsioon]]ivastane aktivist, [[blogija]] ja [[poliitvang]].<ref name="APobit">{{cite news |url=https://apnews.com/article/2d11644f7ae5332587b39150f1fd1738 |title=Alexei Navalny, galvanizing opposition leader and Putin's fiercest foe, died in prison, Russia says |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Ta kujunes [[2010. aastad|2010. aastatel]] üheks tuntumaks [[Vladimir Putin]]i ja [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] kriitikuks.<ref name="APTimeline">{{cite news |url=https://apnews.com/article/russia-navalny-life-timeline-0722708e19e51b10699b2cc73ece0bae |title=Protests, poisoning and prison: The life and death of Russian opposition leader Alexei Navalny |agency=[[Associated Press]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi sai tuntuks eelkõige [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaste]] uurimuste, [[opositsioon]]iliste kampaaniate, [[meeleavaldus]]te ja veebipõhise poliitilise mobiliseerimise kaudu.<ref name="APobit" /> Tema loodud [[Korruptsioonivastane Fond]] avaldas uurimusi Venemaa kõrgete [[riigiametnik]]e, [[riigiettevõte]]te juhtide ja Putini lähikonna varade kohta.<ref name="NavalnyArchive">{{Netiviide |url=https://navalny.com/en/about-navalny |pealkiri=The Alexei Navalny Archive |väljaanne=The Alexei Navalny Archive |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi populariseeris [[Venemaa]] poliitilises keeles väljendit „petturite ja varaste partei”, millega ta nimetas võimuparteid [[Ühtne Venemaa]].<ref name="NavalnyLiveJournalER">{{Netiviide |url=https://navalny.livejournal.com/553708.html |pealkiri=Единая Россия подает на меня в суд |väljaanne=LiveJournal |aeg=15. veebruar 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi kandideeris [[2013. aasta Moskva linnapeavalimised|2013. aastal Moskva linnapeaks]] ja saavutas ametlikel andmetel teise koha.<ref name="MoscowElection">{{Netiviide |url=http://www.moscow_city.vybory.izbirkom.ru/region/region/moscow_city?action=show&root=1&tvd=27720001368293&vrn=27720001368289&region=77&global=&sub_region=0&prver=0&pronetvd=null&vibid=27720001368293&type=222 |pealkiri=Итоги голосования на пост мэра Москвы |väljaanne=Московская городская избирательная комиссия |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304204412/http://www.moscow_city.vybory.izbirkom.ru/region/region/moscow_city?action=show&root=1&tvd=27720001368293&vrn=27720001368289&region=77&global=&sub_region=0&prver=0&pronetvd=null&vibid=27720001368293&type=222 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta teatas 2016. aastal kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kuid [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] ei registreerinud tema kandidatuuri varasema süüdimõistmise tõttu.<ref name="Reuters2018Ban">{{cite news |url=https://www.reuters.com/article/world/russian-court-upholds-ban-on-navalny-running-against-putin-in-2018-idUSKBN1EO09V/ |title=Russian court upholds ban on Navalny running against Putin in 2018 |agency=[[Reuters]] |date=2017-12-30 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi ja tema toetajad pidasid tema vastu algatatud kriminaalasju poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> [[2020]]. aasta augustis haigestus Navalnõi lennul [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse ja viidi pärast hädamaandumist [[Omsk]]i haiglasse.<ref name="BBC2020">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54002880 |title=Alexei Navalny: Russian opposition leader poisoned with Novichok - Germany |work=[[BBC News]] |date=2020-09-02 |access-date=2026-06-05}}</ref> Hiljem viidi ta ravile [[Berliin]]i [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-53871617 |title=Alexei Navalny: Putin critic arrives in Germany for medical treatment |work=[[BBC News]] |date=2020-08-22 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]] ja [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i laborid järeldasid, et Navalnõi oli mürgitatud [[Novitšok]]i rühma kuuluva [[närvimürk|närvimürgiga]].<ref name="OPCWNavalny">{{Netiviide |url=https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny |pealkiri=Case of Mr Alexei Navalny |väljaanne=[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon|OPCW]] |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Venemaa võimud eitasid seotust mürgitamisega.<ref name="BBC2020" /> Navalnõi naasis [[17. jaanuar]]il [[2021]] Saksamaalt Venemaale ja vahistati [[Šeremetjevo lennujaam]]as.<ref name="BBCReturn">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-55694598 |title=Russia Navalny: Poisoned opposition leader held after flying home |work=[[BBC News]] |date=2021-01-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> [[2. veebruar]]il 2021 mõistis Moskva kohus ta kaheks aastaks ja kaheksaks kuuks vanglasse.<ref name="EUCouncil2021">{{Netiviide |url=https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/02/03/russia-declaration-by-the-high-representative-on-behalf-of-the-european-union-on-the-sentencing-of-alexei-navalny/ |pealkiri=Venemaa: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Aleksei Navalnõi kohtuotsuse kohta |väljaanne=[[Euroopa Liidu Nõukogu]] |aeg=3. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608113566/euroopa-inimoiguste-kohtu-otsus-nouab-navalnoi-vabastamist |pealkiri=Euroopa inimõiguste kohtu otsus nõuab Navalnõi vabastamist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=17. veebruar 2021 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> Navalnõi suri [[16. veebruar]]il [[2024]] [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Harp]]i asulas asuvas erirežiimiga karistuskoloonias IK-3, mida tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersDeath">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/jailed-russian-opposition-leader-navalny-dead-prison-service-2024-02-16/ |title=Putin foe Alexei Navalny dies in jail, West holds Russia responsible |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Venemaa vanglateenistuse teatel tundis ta end pärast jalutuskäiku halvasti, kaotas teadvuse ning elustamiskatsed ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-prison-service-statement-about-navalnys-death-2024-02-16/ |title=Navalny's death: The full Russian prison service statement |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> Navalnõi surm põhjustas ulatusliku rahvusvahelise reaktsiooni ning lääneriikide juhid pidasid Venemaa võime poliitiliselt vastutavaks.<ref name="ERRDeathReaction">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609255647/laaneriikide-poliitikud-suudistavad-moskvat-navalnoi-surmas |pealkiri=Lääneriikide poliitikud süüdistavad Moskvat Navalnõi surmas |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> == Elulugu == === Päritolu ja lapsepõlv === Aleksei Navalnõi sündis [[4. juuni]]l [[1976]] [[Moskva oblast]]is [[Odintsovo rajoon]]is [[Butõn]]i külas.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema lapsepõlv möödus peamiselt [[Moskva]] lähistel sõjaväelinnakus [[Kalininets]]is, kus paiknesid Nõukogude armee ja hiljem Venemaa relvajõudude üksused.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi perekond kuulus nõukogude keskklassi keskkonda, kus tähtsal kohal olid haridus, töö ja riiklik teenistus.<ref name="NavalnyArchive" /> Navalnõi isa Anatoli Navalnõi oli pärit [[Ukraina]]st [[Tšornobõli keelutsoon]]i lähedalt Zalesje külast.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema ema Ljudmila Navalnaja kasvas üles [[Moskva]] lähistel ja töötas elektroonikatööstuses.<ref name="NavalnyArchive" /> Perekondlikult oli Navalnõi seotud nii [[Venemaa]] kui ka [[Ukraina]]ga, mis mõjutas hiljem ka tema enesemääratlust.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi on öelnud, et ta peab end pooleldi venelaseks ja pooleldi ukrainlaseks.<ref name="LBUkraine" /> [[2013]]. aastal ütles ta Ukraina telekanalis Inter, et oma juurte ja geneetika poolest on ta „ilmselt rohkem ukrainlane”.<ref name="LBUkraine" /> Tema sõnul elas enamik tema sugulasi Ukrainas ning ta veetis lapsepõlves suvesid [[Tšornobõl]]i lähedal.<ref name="LBUkraine" /> Pärast [[Tšornobõli katastroof]]i muutus see piirkond elamiskõlbmatuks ja perekonna side sealse kodukohaga katkes.<ref name="LBUkraine" /> Navalnõi lapsepõlv langes [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] viimastesse kümnenditesse ja tema noorukiaeg [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] ning [[1990. aastad Venemaal|1990. aastate Venemaa]] poliitilise ja majandusliku ümberkujunemise aega.<ref name="APTimeline" /> Hiljem on tema poliitilist kujunemist seostatud nii 1990. aastate turumajandusliku ülemineku, riikliku korruptsiooni kui ka Putini-aegse poliitilise tsentraliseerimise kriitikaga.<ref name="APTimeline" /><ref name="APobit" /> === Haridus === Navalnõi õppis [[Kalininets]]is asuvas keskkoolis ja sai küpsustunnistuse [[1993]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Pärast keskkooli astus ta [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1998]]. aastal.<ref name="LentaBio" /> Õigusharidus andis talle hilisemas poliitilises tegevuses võimaluse kasutada kohtuvaidlusi, aktsionäriõigusi ja avaliku teabe nõudeid korruptsioonikahtluste uurimiseks.<ref name="APTimeline" /> [[2001]]. aastal lõpetas Navalnõi [[Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuv Rahandusakadeemia|Venemaa Föderatsiooni Valitsuse juures asuva Rahandusakadeemia]] rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="LentaBio" /> Tema teine kõrgharidus oli seotud [[väärtpaber]]ite, [[finantsturg]]ude ja [[börs]]indusega.<ref name="LentaBio" /> See taust oli oluline tema varases tegevuses väikeaktsionäride õiguste kaitsjana ja riigiettevõtete juhtimise läbipaistvuse nõudjana.<ref name="APTimeline" /> [[2010]]. aastal osales Navalnõi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Yale'i Ülikool]]i programmis [[Yale World Fellows]].<ref name="YaleWorldFellows" /> Programmi eesmärk oli koondada eri riikide avaliku elu, poliitika, kodanikuühiskonna ja ettevõtluse esindajaid.<ref name="YaleWorldFellows" /> Navalnõi pääses programmi Venemaa tuntud avaliku elu tegelaste ja akadeemikute soovituste toel.<ref name="MKYale" /> Tema osalemine Yale’i programmis suurendas tema rahvusvahelist tuntust ning kinnistas tema mainet opositsioonilise poliitiku ja kodanikuühiskonna aktivistina.<ref name="YaleWorldFellows" /> === Varane poliitiline tegevus === [[Pilt:Alexey Navalny (2007).jpg|pisi|Aleksei Navalnõi 2007. aastal]] Navalnõi astus [[2000]]. aastal erakonda [[Jabloko]].<ref name="LentaBio" /> Jabloko oli üks Venemaa tuntumaid liberaalseid opositsiooniparteisid, mis kritiseeris nii [[Boriss Jeltsin]]i-järgset poliitilist süsteemi kui ka [[Vladimir Putin]]i võimu koondumist.<ref name="LentaBio" /> Navalnõi osales partei Moskva organisatsiooni töös ja oli [[2003]]. aasta [[Riigiduuma]] valimiskampaania üks kohalikke korraldajaid.<ref name="LentaBio" /> [[2004]]. aastal asutas Navalnõi Moskvas liikumise „Moskvalaste kaitse komitee”.<ref name="NavalnyOldSite" /> Liikumine tegeles ehitustegevuse, linnaplaneerimise ja kohalike elanike õiguste rikkumise juhtumitega.<ref name="NavalnyOldSite" /> See oli Navalnõi jaoks üks esimesi katseid siduda praktiline kodanikuaktivism korruptsioonivastase poliitikaga.<ref name="APTimeline" /> [[2007]]. aastal heideti Navalnõi Jablokost välja.<ref name="MKKicked" /> Parteijuhatus põhjendas otsust erakonnale poliitilise kahju tekitamise ja Navalnõi natsionalistliku tegevusega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi enda sõnul oli väljaheitmise tegelik põhjus tema nõudmine, et partei asutaja [[Grigori Javlinski]] lahkuks erakonna juhtimisest.<ref name="MKKicked" /> Väljaheitmine näitas Navalnõi keerulist suhet Venemaa traditsioonilise liberaalse opositsiooniga ning avas talle tee iseseisvama poliitilise liikumise kujundamiseks.<ref name="APTimeline" /> [[23. juuni]]l [[2007]] sai Navalnõist liikumise „Rahvas” üks kaasasutajaid.<ref name="LentaBio" /> Liikumine püüdis ühendada demokraatlikku opositsiooni ja vene rahvuslikku poliitilist retoorikat.<ref name="LentaBio" /> See osa Navalnõi poliitilisest tegevusest on hiljem tekitanud vaidlusi, sest osa kriitikuid on osutanud tema varasematele natsionalistlikele seisukohtadele.<ref name="MKKicked" /> == Korruptsioonivastane tegevus == [[Pilt:Alexei Navalny marching in 2017 (cropped 2).jpg|pisi|Navalnõi 2017. aasta meeleavaldusel]] === Väikeaktsionäride aktivism === Navalnõi alustas 2000. aastate lõpus tegevust väikeaktsionärina, ostes osalusi Venemaa suurtes riigi ja erasektori ettevõtetes.<ref name="APTimeline" /> Väikeaktsionäri staatuse kaudu sai ta õiguse nõuda ettevõtetelt dokumente, küsida juhtimisotsuste kohta teavet ja vaidlustada läbipaistmatuid tehinguid.<ref name="APTimeline" /> Ta kasutas seda võimalust, et juhtida avalikkuse tähelepanu riigiettevõtete juhtimisele ja võimalikele korruptsiooniskeemidele.<ref name="APobit" /> Navalnõi tegevus erines varasemast opositsioonilisest poliitikast selle poolest, et ta sidus õigustehnilised nõuded avaliku kampaaniaga.<ref name="APTimeline" /> Ta avaldas dokumente oma blogis, selgitas keerulisi ettevõtte- ja riigihankejuhtumeid lihtsas keeles ning kutsus lugejaid infot levitama.<ref name="APTimeline" /> Sellest kujunes tema hilisema poliitilise stiili põhijoon: juriidiline või uuriv materjal muudeti internetis levivaks poliitiliseks sõnumiks.<ref name="APobit" /> Navalnõi [[LiveJournal]]i blogist sai 2000. aastate lõpus ja 2010. aastate alguses üks Venemaa tuntumaid opositsioonilisi veebikanaleid.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> Blogis käsitles ta korruptsioonikahtlusi, poliitilisi kampaaniaid, kohtuasju ja võimupartei tegevust.<ref name="NavalnyLiveJournalER" /> See võimaldas tal jõuda publikuni väljaspool riiklikult kontrollitud televisiooni ja kujundada endale iseseisva poliitilise platvormi.<ref name="APTimeline" /> === Korruptsioonivastane Fond === [[2011]]. aastal asutas Navalnõi [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] ehk FBK.<ref name="NavalnyArchive" /> Fondi eesmärk oli uurida ja avalikustada Venemaa ametnike, poliitikute ja riigiettevõtete juhtide varasid ning võimalikke korruptsiooniskeeme.<ref name="NavalnyArchive" /> FBK kujunes Navalnõi poliitilise tegevuse keskseks institutsiooniks.<ref name="APobit" /> FBK uurimused tuginesid avalikele registritele, lekkinud dokumentidele, kinnisvaraandmetele, droonikaadritele ja korporatiivsetele seostele.<ref name="APTimeline" /> Uurimusi levitati peamiselt veebis, eriti [[YouTube]]’is, kus Navalnõi ja tema meeskond saavutasid miljonitesse ulatuva vaatajaskonna.<ref name="APTimeline" /> Selline vorm võimaldas neil muuta keerulised korruptsioonikahtlused visuaalselt arusaadavateks poliitilisteks narratiivideks.<ref name="APobit" /> Üks FBK tuntumaid uurimusi oli [[2017]]. aastal avaldatud dokumentaalfilm „Ta ei ole teile mingi Dimon”, mis käsitles tollase peaministri [[Dmitri Medvedev]]i väidetavaid varasid.<ref name="APTimeline" /> Film põhjustas Venemaal ulatuslikke korruptsioonivastaseid meeleavaldusi.<ref name="APTimeline" /> Võimud pidasid protestidel kinni sadu inimesi.<ref name="APTimeline" /> [[2021]]. aastal avaldas Navalnõi meeskond uurimuse „Putini palee”.<ref name="APTimeline" /> See ilmus vahetult pärast Navalnõi vahistamist ja kogus YouTube’is kümneid miljoneid vaatamisi.<ref name="APTimeline" /> Uurimus käsitles Musta mere ääres asuvat luksuskompleksi, mida Navalnõi meeskond seostas Vladimir Putiniga.<ref name="APTimeline" /> Kreml eitas, et kompleks kuuluks Putinile.<ref name="APTimeline" /> == Poliitiline tegevus == === Protestid ja opositsiooniline mobiliseerimine === Navalnõi osales aktiivselt [[2011]]. ja [[2012]]. aasta Putini-vastastes protestides.<ref name="APTimeline" /> Need protestid algasid pärast [[2011. aasta Venemaa Riigiduuma valimised|2011. aasta Riigiduuma valimisi]], mille aususe seadsid opositsioonilised jõud kahtluse alla.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kujunes protestilaine üheks nähtavamaks kõneisikuks, sest tal oli juba arvestatav internetijälgijaskond ja selge korruptsioonivastane sõnum.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kutsus valijaid hääletama mis tahes partei poolt, mis võiks vähendada [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaa]] mõju.<ref name="LentaBio" /> Seda taktikat hakati seostama tema nimega ja see eelnes hilisemale „targa hääletamise” strateegiale.<ref name="APTimeline" /> Tema eesmärk oli muuta autoritaarseks kujunenud valimissüsteem võimude jaoks võimalikult kulukaks ja ebamugavaks.<ref name="APTimeline" /> [[5. detsember|5. detsembril]] [[2011]] osales Navalnõi Moskvas opositsioonilisel meeleavaldusel.<ref name="RBC2011Arrest" /> Pärast üritust peeti ta koos opositsioonipoliitik [[Ilja Jašin]]iga kinni.<ref name="RBC2011Arrest" /> Talle määrati 15 päeva haldusaresti.<ref name="RBC2011Arrest" /> See vahistamine suurendas tema tuntust opositsiooniliste protestide sümbolina.<ref name="APTimeline" /> === Moskva linnapeavalimised 2013 === [[Pilt:Alexey Navalny with wife Yulia 2.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi koos [[Julija Navalnaja]]ga 2013. aastal]] [[2013]]. aastal kandideeris Navalnõi [[Moskva linnapea]]ks.<ref name="MoscowElection" /> Kampaania toimus ajal, mil Navalnõi oli samal ajal seotud Kirovlesi kohtuasjaga ja võimud pidasid teda juba üheks ohtlikumaks opositsiooniliseks poliitikuks.<ref name="APobit" /> Tema kampaania eristus vabatahtlike suure osakaalu, tänavakampaaniate, annetuste kogumise ja aktiivse veebisuhtluse poolest.<ref name="APTimeline" /> Ametlike tulemuste järgi kogus Navalnõi 27,2% häältest ja jäi teiseks.<ref name="MoscowElection" /> Valimised võitis ametis olnud linnapea [[Sergei Sobjanin]].<ref name="MoscowElection" /> Navalnõi tulemust peeti Venemaa opositsiooni jaoks märkimisväärseks, sest ta suutis riikliku kontrolli ja piiratud meediakajastuse tingimustes koguda pealinnas suure toetuse.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ei tunnistanud Sobjanini võitu esimeses voorus.<ref name="APTimeline" /> Ta väitis, et Sobjanini üle 50% tulemus saavutati haldusressursi abil.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi esitas kaebuse [[Moskva linnakohus|Moskva linnakohtule]], kuid seda ei rahuldatud.<ref name="InterfaxMoscow" /> Linnapeakampaania jäi siiski Navalnõi poliitilise karjääri üheks olulisemaks hetkeks, sest see näitas tema võimet osaleda valimistel ja mobiliseerida valijaid väljaspool väikest opositsiooniringi.<ref name="APTimeline" /> === Presidendiambitsioonid ja 2018. aasta valimised === [[2016]]. aasta detsembris teatas Navalnõi kavatsusest kandideerida [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]].<ref name="Kommersant2016" /> Ta põhjendas kandideerimist vajadusega muuta Venemaa poliitilist süsteemi ja pakkuda Putini-vastastele valijatele tegelikku alternatiivi.<ref name="Kommersant2016" /> Kampaania keskendus korruptsioonivastasele võitlusele, majanduslikule ebavõrdsusele, piirkondlikele probleemidele ja poliitilisele esindatusele.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi kampaania lõi piirkondlikke staape paljudes Venemaa linnades.<ref name="APTimeline" /> Staapide kaudu koguti allkirju, korraldati kohtumisi valijatega ja värvati vabatahtlikke.<ref name="APTimeline" /> Kampaania oli oluline ka seetõttu, et see lõi ülevenemaalise opositsioonilise võrgustiku, mida hiljem kasutati teistes kampaaniates ja protestides.<ref name="APTimeline" /> [[25. detsember|25. detsembril]] [[2017]] otsustas [[Venemaa Föderatsiooni Keskvalimiskomisjon]] jätta Navalnõi kandidatuuri registreerimata.<ref name="Reuters2018Ban" /> Põhjuseks nimetati varasemat süüdimõistmist Kirovlesi kohtuasjas.<ref name="Reuters2018Ban" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid otsust poliitiliseks ning väitsid, et võimud takistasid tema osalemist valimistel, sest ta võis Putini kampaaniat häirida.<ref name="Reuters2018Ban" /> == Kriminaalasjad ja kohtuprotsessid == === Kirovlesi kohtuasi === [[18. juuli]]l [[2013]] mõistis [[Kirov]]i linna Lenini rajooni kohus Navalnõi süüdi Kirovlesi juhtumis.<ref name="LentaKirovles" /> Kohus leidis, et Navalnõi osales 16 miljoni rubla väärtuses saematerjali varguse organiseerimises.<ref name="LentaKirovles" /> Talle määrati viieaastane vangistus ja ta võeti kohtusaalis vahi alla.<ref name="LentaKirovles" /> Kohtuotsus tekitas Venemaal ja rahvusvaheliselt tugeva reaktsiooni.<ref name="APobit" /> Navalnõi toetajad pidasid süüdimõistmist katseks kõrvaldada ta poliitikast enne Moskva linnapeavalimisi.<ref name="APobit" /> Järgmisel päeval vabastas Kirovi oblastikohus Navalnõi kuni kohtuotsuse jõustumiseni.<ref name="LentaKirovRelease" /> [[16. oktoober|16. oktoobril]] 2013 jättis Kirovi oblastikohus süüdimõistmise jõusse, kuid asendas reaalse vangistuse tingimisi karistusega.<ref name="BBCKirovles" /> Navalnõi ja tema toetajad pidasid asja poliitiliselt motiveerituks.<ref name="APobit" /> Venemaa võimud eitasid süüdistuste poliitilist iseloomu.<ref name="APobit" /> === Yves Rocher’ kohtuasi === [[2014]]. aastal mõisteti Navalnõi ja tema vend [[Oleg Navalnõi]] süüdi Yves Rocher’ga seotud pettuseasjas.<ref name="APobit" /> Aleksei Navalnõile määrati tingimisi karistus, kuid Oleg Navalnõi saadeti vanglasse.<ref name="APobit" /> Navalnõi liitlased käsitasid Oleg Navalnõi vangistamist survevahendina Aleksei Navalnõi vastu.<ref name="APobit" /> Yves Rocher’ kohtuasjal oli Navalnõi hilisemas elus keskne tähendus.<ref name="BBCReturn" /> Just selle kohtuasja tingimisi karistuse rikkumise väidet kasutati põhjendusena tema vangistamiseks pärast 2021. aasta Venemaale naasmist.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi väitis, et ta ei saanud pärast Novitšokiga mürgitamist Saksamaal taastudes Venemaa karistusametile ilmuda.<ref name="BBCReturn" /> === 2022. ja 2023. aasta kohtuotsused === [[22. märts]]il [[2022]] mõistis Moskva Lefortovo kohus Navalnõi süüdi eriti suures kelmuses ja lugupidamatuses õigusemõistmise vastu.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Talle määrati üheksa aastat range režiimiga kolooniat ja rahatrahv.<ref name="Delfi2022Sentence" /> Navalnõi nimetas süüdistusi fabritseerituks.<ref name="APobit" /> [[4. august]]il [[2023]] mõisteti Navalnõile täiendavalt 19-aastane vanglakaristus süüdistatuna äärmusluses.<ref name="ERR2023Sentence" /> Kohtuistung toimus karistuskoloonias, kus Navalnõi juba viibis.<ref name="ERR2023Sentence" /> Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia mõistsid otsuse hukka.<ref name="Forbes2023Sentence" /> Euroopa Liidu välispoliitika juht [[Josep Borrell]] ütles, et karistus määrati tegevuse eest, mis kujutas endast seaduslikku poliitilist ja korruptsioonivastast tööd.<ref name="Forbes2023Sentence" /> == Rünnakud ja tervisekahjustused == === Rünnak briljantrohelisega === [[Pilt:Navalny_zelenka.jpg|pisi|Navalnõi pärast briljantrohelisega tehtud rünnakut 2017. aastal]] [[27. aprill]]il [[2017]] rünnati Navalnõid Moskvas [[Korruptsioonivastane Fond|Korruptsioonivastase Fondi]] kontori juures briljantrohelisega.<ref name="RBCZelenka" /> Briljantroheline sattus talle silma ja põhjustas keemilise põletuse ning sarvkestakahjustuse.<ref name="RBCZelenka" /> Rünnak toimus ajal, mil Navalnõi oli juba alustanud oma 2018. aasta presidendikampaaniat ja korraldas üle Venemaa poliitilisi kohtumisi.<ref name="APTimeline" /> [[8. mai]]l 2017 tehti Navalnõile [[Barcelona]]s silmaoperatsioon.<ref name="NewsruEye" /> Rünnakust sai üks tuntumaid füüsilisi rünnakuid Navalnõi vastu.<ref name="RBCZelenka" /> Navalnõi toetajad seostasid seda opositsiooniliste poliitikute ja aktivistide vastase vägivalla ning karistamatusega Venemaal.<ref name="APTimeline" /> === 2019. aasta haiglasse sattumine === [[2019]]. aasta juulis viidi arestimajas viibiv Navalnõi haiglasse tugeva näoturse ja nahapunetuse tõttu.<ref name="APTimeline" /> Ametlikult diagnoositi tal kontaktdermatiit.<ref name="APTimeline" /> Navalnõi ja tema arstid kahtlustasid, et tegemist võis olla mürgistusega tundmatu keemilise ainega.<ref name="APTimeline" /> Juhtum leidis aset ajal, mil Navalnõi oli taas haldusarestis opositsiooniliste protestide ja Moskva linnaduuma valimistega seotud kampaania tõttu.<ref name="APTimeline" /> Tema toetajad pidasid haiglasse sattumist järjekordseks märgiks sellest, et kinnipidamistingimused ja võimude käitumine kujutasid tema tervisele ohtu.<ref name="APTimeline" /> == Mürgitamine 2020. aastal == [[Pilt:Omsk Omsk Tsentralny Airport 2023-07 1688353491.jpg|pisi|[[Omsk Tsentralnõi lennujaam]], kus Navalnõi lennuk tegi 2020. aasta augustis hädamaandumise]] [[20. august]]il [[2020]] haigestus Navalnõi lennureisil [[Tomsk]]ist [[Moskva]]sse.<ref name="BBC2020" /> Lennuk tegi hädamaandumise [[Omsk]]is ja Navalnõi viidi raskes seisundis haiglasse.<ref name="BBC2020" /> Ta pandi kunstlikku koomasse ja ühendati kunstliku hingamise aparaadiga.<ref name="DWPoisoning" /> Navalnõi perekond ja toetajad nõudsid tema üleviimist Saksamaale.<ref name="BBCBerlin" /> Algul viivitasid Omski arstid tema transpordiga, väites, et patsiendi seisund ei võimalda lendu.<ref name="BBCBerlin" /> Pärast rahvusvahelist survet lubati ta Saksamaale toimetada.<ref name="BBCBerlin" /> [[22. august]]il 2020 viidi Navalnõi Berliini [[Charité]] kliinikusse.<ref name="BBCBerlin" /> [[2. september|2. septembril]] 2020 teatas Saksamaa valitsus, et Bundeswehri labor leidis Navalnõi proovidest [[Novitšok]]i rühma närvimürki.<ref name="BBC2020" /> Hiljem kinnitasid Novitšoki kasutamist ka Prantsusmaa ja Rootsi laborid ning [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]].<ref name="OPCWNavalny" /> OPCW järeldas, et Navalnõi proovid sisaldasid Novitšoki rühma kuuluvat koliinesteraasi inhibiitorit.<ref name="OPCWNavalny" /> Navalnõi süüdistas mürgitamises Vladimir Putinit ja Venemaa julgeolekuteenistusi.<ref name="GuardianPutinPoison" /> Kreml eitas seotust ja nimetas süüdistusi põhjendamatuks.<ref name="BBC2020" /> Mürgitamine suurendas Navalnõi rahvusvahelist tuntust ja muutis tema juhtumi üheks keskseks näiteks Venemaa opositsiooni vastu suunatud vägivallast.<ref name="APobit" /> [[23. september|23. septembril]] 2020 kirjutati Navalnõi Charité kliinikust välja.<ref name="BBCDischarged" /> Ta viibis haiglas 32 päeva, millest 24 päeva intensiivravi osakonnas.<ref name="BBCDischarged" /> Pärast haiglaravi jäi ta Saksamaale taastuma, kuid teatas hiljem, et kavatseb Venemaale tagasi pöörduda.<ref name="GuardianPutinPoison" /> == Naasmine Venemaale ja vangistus == === Naasmine ja vahistamine === [[Pilt:Meeleavaldus_Navalnõi_toetuseks.IMG_20210123_120743(1).jpg|pisi|Meeleavaldus Navalnõi toetuseks [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul 23. jaanuaril 2021]] Navalnõi teatas [[13. jaanuar]]il [[2021]], et naaseb Saksamaalt Venemaale.<ref name="BBCReturn" /> Venemaa föderaalne karistusamet teatas enne tema saabumist, et võtab kasutusele meetmed tema kinnipidamiseks.<ref name="MeduzaFSIN2021" /> [[17. jaanuar]]il 2021 peeti Navalnõi pärast Moskvasse saabumist [[Šeremetjevo lennujaam]]as kinni.<ref name="BBCReturn" /> Navalnõi vahistamine vallandas Venemaal ulatuslikud protestid.<ref name="NYTProtests" /> [[23. jaanuar]]il 2021 toimusid tema toetuseks meeleavaldused paljudes Venemaa linnades.<ref name="NYTProtests" /> Võimud pidasid protestidel kinni tuhandeid inimesi.<ref name="NYTProtests" /> Protestilaine näitas, et Navalnõi poliitiline mõju ei olnud pärast mürgitamist kadunud, vaid oli paljudes piirkondades tugevnenud.<ref name="APTimeline" /> [[2. veebruar]]il 2021 asendas Moskva kohus Navalnõi tingimisi karistuse reaalse vangistusega.<ref name="EUCouncil2021" /> Talle määrati kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.<ref name="EUCouncil2021" /> Euroopa Liit nimetas otsust poliitiliselt motiveerituks ja nõudis Navalnõi vabastamist.<ref name="EUCouncil2021" /> [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] nõudis [[17. veebruar]]il 2021 tema viivitamatut vabastamist.<ref name="ERREIK" /> === Vanglatingimused ja tervis === Vanglas viibides teatas Navalnõi korduvalt terviseprobleemidest.<ref name="BBCPrisonHealth" /> [[2021]]. aasta märtsis kaebas ta seljavalu ja jala tuimuse üle.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Ta alustas näljastreiki, nõudes sõltumatute arstide ligipääsu.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Näljastreik kestis 23 päeva ja lõppes arstide soovitusel.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Navalnõi terviseseisund muutus vangistuse ajal rahvusvaheliseks mureküsimuseks.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Tema toetajad väitsid, et vangla ei võimalda talle piisavat arstiabi.<ref name="BBCPrisonHealth" /> Lääneriikide poliitikud hoiatasid Venemaad võimalike tagajärgede eest, kui Navalnõi vanglas sureb.<ref name="APTimeline" /> [[2022]]. aasta juunis viidi Navalnõi [[Vladimiri oblast]]is asuvasse range režiimiga kolooniasse IK-6.<ref name="MediazonaHealth" /> Koloonias paigutati teda korduvalt kartserisse.<ref name="MediazonaHealth" /> Navalnõi toetajate sõnul halvendasid korduvad kartserikaristused, piiratud arstiabi ja isolatsioon tema tervist.<ref name="MediazonaHealth" /> [[2023]]. aasta septembris viidi Navalnõi aastaks üle ühe kambritüübiga vanglahoonesse, mida peetakse Venemaa kolooniates üheks karmimaks karistuseks.<ref name="MeduzaEPKT" /> Tema liitlaste andmetel paigutati teda 2022. aasta augustist kuni 2024. aasta veebruarini kartserisse 27 korda.<ref name="MediazonaHealth" /> Kokku veetis ta nende andmetel kartseris üle 300 päeva.<ref name="MediazonaHealth" /> === Üleviimine Arktika kolooniasse === [[2023]]. aasta detsembris kadus Navalnõi mõneks ajaks avalikkuse ja advokaatide vaateväljast.<ref name="ReutersPolar" /> Tema toetajad teatasid, et nad ei saanud temaga mitu nädalat ühendust.<ref name="ReutersPolar" /> Kadumine tekitas rahvusvahelist muret, sest Navalnõi tervis oli juba varem olnud halvenenud ja tema suhtes oli rakendatud pikaajalist isolatsiooni.<ref name="ReutersPolar" /> [[25. detsember|25. detsembril]] 2023 teatas Kira Jarmõš, et Navalnõi on viidud [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvasse IK-3 kolooniasse.<ref name="ReutersPolar" /> IK-3 kolooniat tuntakse nimega „Polaarhunt”.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Koloonia asub [[Harp]]i asulas [[Põhjapolaarjoon]]est põhja pool.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Reutersi teatel peetakse seda üheks Venemaa karmima režiimiga vanglaks.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Üleviimine arktilisse kolooniasse raskendas Navalnõi suhtlemist advokaatide ja perekonnaga.<ref name="ReutersPolar" /> Koloonia kaugus ja karm kliima suurendasid tema toetajate hinnangul survet vangistatud opositsiooniliidrile.<ref name="ReutersPolarWolf" /> Navalnõi ise kirjeldas vanglatingimusi sarkastiliselt, kuid tema meeskond rõhutas nende füüsilist ja psühholoogilist koormust.<ref name="ReutersPolarWolf" /> == Surm == {{vaata|Aleksei Navalnõi surm ja matused}} [[Pilt:Grave of Alexey Navalny.jpg|pisi|Aleksei Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l]] [[15. veebruar]]il [[2024]] osales Navalnõi videosilla kaudu Vladimiri ringkonnakohtu istungil.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Avaldatud videos oli ta nähtavalt heatujuline ja tegi kohtusaalis nalja.<ref name="MediazonaLastVideo" /> Mitmed meediaväljaanded kirjeldasid seda videot hiljem kui üht viimast avalikku salvestust Navalnõist.<ref name="MediazonaLastVideo" /> [[16. veebruar]]il [[2024]] teatas Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna vanglateenistus, et Navalnõi tundis end pärast jalutuskäiku halvasti ja kaotas teadvuse.<ref name="ReutersStatement" /> Vanglateenistuse teatel kutsuti kohale kiirabi ja tehti elustamiskatseid, kuid need ei andnud tulemust.<ref name="ReutersStatement" /> Navalnõi surm kinnitati ametlikult samal päeval.<ref name="ReutersDeath" /> Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš kinnitas tema surma [[17. veebruar]]il 2024.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Jarmõši sõnul anti Navalnõi emale Ljudmila Navalnajale ametlik teade, mille järgi suri Navalnõi 16. veebruaril kell 14.17 kohaliku aja järgi.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi meeskond nõudis surnukeha perekonnale üleandmist.<ref name="AlJazeeraDeath" /> Navalnõi emale antud surmatõendi järgi oli surm loomulik.<ref name="ERRSwap" /> Navalnõi perekond ja liitlased seadsid ametliku käsitluse kahtluse alla.<ref name="ReutersDeath" /> Lääneriikide juhid ütlesid, et Venemaa võimud kannavad Navalnõi surma eest vastutust, sest ta suri riiklikus kinnipidamisasutuses.<ref name="ERRDeathReaction" /> [[2026]]. aasta veebruaris teatasid [[Suurbritannia]], [[Rootsi]], [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Holland]], et Navalnõi kehalt võetud proovide analüüsid kinnitasid [[epibatidiin]]i olemasolu.<ref name="JointStatement2026" /> Viie riigi hinnangul oli Navalnõi mürgitatud surmava toksiiniga.<ref name="JointStatement2026" /> Kreml eitas süüdistusi.<ref name="ReutersKremlin2026" /> Navalnõi matused toimusid [[1. märts]]il 2024 [[Moskva]]s Marjino linnaosas ja [[Borissovo kalmistu]]l.<ref name="ERRFuneral" /> Ärasaatmisele kogunesid tuhanded inimesed.<ref name="ReutersFuneral" /> Matustest kujunes nii leina- kui ka protestiaktsioon.<ref name="ReutersFuneral" /> == Poliitilised vaated ja seisukohad == Navalnõi poliitiline tegevus ühendas [[liberalism|liberaalseid]], [[demokraatia|demokraatlikke]], [[korruptsioonivastane võitlus|korruptsioonivastaseid]] ja [[natsionalism|natsionalistlikke]] elemente.<ref name="APTimeline" /> Ta rõhutas [[õigusriik|õigusriigi]], ausate valimiste, [[sõnavabadus]]e ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust.<ref name="NavalnyArchive" /> Tema keskne poliitiline sõnum oli, et Putini süsteem püsib korruptsiooni, propaganda, kohtusüsteemi kontrolli ja julgeolekuteenistuste mõju abil.<ref name="APobit" /> Navalnõi varasemad natsionalistlikud seisukohad ja osalemine natsionalistlikes algatustes tekitasid vaidlusi.<ref name="MKKicked" /> Tema kriitikud on osutanud, et osa tema varasematest sõnavõttudest ei sobitunud liberaalse demokraatia väärtustega.<ref name="MKKicked" /> Navalnõi toetajad rõhutasid seevastu tema hilisemat rolli Putini režiimi kõige mõjukama demokraatliku vastasena.<ref name="APobit" /> Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse]] oli Navalnõi sõja vastu.<ref name="ReutersYearAfter" /> Ta tegi vanglast avaldusi, milles kritiseeris sõda ja Putini režiimi.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumine jätkas pärast tema vangistamist ja surma sõjavastast ning korruptsioonivastast tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Tunnustus == Navalnõi valiti [[2009]]. aastal ajalehe Vedomosti aasta inimeseks Venemaal.<ref name="KommersantTrust" /> [[2011]]. aastal valis Vedomosti ta aasta poliitikuks.<ref name="Vedomosti2011" /> [[2012]]. ja [[2021]]. aastal valis ajakiri [[Time]] ta maailma saja mõjukaima inimese hulka.<ref name="Time1002012" /> [[2017]]. aastal nimetas ajakiri Time Navalnõi 25 kõige mõjukama internetiinimese hulka.<ref name="TimeInternet2017" /> Ajakiri põhjendas valikut tema YouTube’i kanali ja Kremli infoblokaadi murdmisega.<ref name="TimeInternet2017" /> [[2017]]. ja [[2019]]. aastal valiti Navalnõi Vedomosti hinnangul aasta poliitikuks.<ref name="KommersantTrust" /> [[2018]]. aastal sai Navalnõi [[Sergei Magnitski]] nimelise auhinna.<ref name="SnobMagnitsky" /> [[2021]]. aastal pälvis ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinna]].<ref name="Sakharov2021" /> Euroopa Parlament rõhutas auhinda põhjendades Navalnõi keeldumist vaikida ja võrdles tema tegevust [[Andrei Sahharov]]i dissidentliku pärandiga.<ref name="Sakharov2021" /> [[2021]]. aastal sai Navalnõi ka [[Boriss Nemtsov]]i auhinna ja Poola inimõigusauhinna „Vabaduse rüütel”.<ref name="Sakharov2021" /> [[2022]]. aastal anti talle Northcote Parkinsoni fondi kodanikujulguse preemia.<ref name="CivilCourage2022" /> Tema saadud tunnustusavaldused kajastasid rahvusvahelist arusaama Navalnõist kui poliitvangist, korruptsioonivastasest aktivistist ja autoritaarse võimu kriitikust.<ref name="Sakharov2021" /> == Isiklikku == Navalnõi abikaasa oli [[Julija Navalnaja]].<ref name="ReutersYulia" /> Nad abiellusid [[2000]]. aastal.<ref name="NavalnyArchive" /> Neil sündis kaks last: tütar Darja ehk Daša 2001. aastal ja poeg Zahhar 2008. aastal.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi pere elas [[Moskva]] kaguosas [[Marjino rajoon]]is.<ref name="NavalnyArchive" /> Marjino oli seotud ka tema hilisemate matustega, sest ärasaatmistalitus toimus samas linnaosas asuvas kirikus.<ref name="ERRFuneral" /> Navalnõi poliitilise tegevuse tõttu oli tema perekond pidevalt avalikkuse tähelepanu all.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi 2016. aasta aastatulu oli tema avaldatud andmete järgi 8,7 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Sellest 5,3 miljonit rubla moodustas ettevõtlustulu ja 3,4 miljonit rubla [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] määratud kompensatsioonid.<ref name="KommersantIncome" /> Kommersanti vahendatud andmetel oli tema 2011.–2016. aasta kogutulu 41 miljonit rubla.<ref name="KommersantIncome" /> Pärast Navalnõi surma muutus Julija Navalnaja üheks tema liikumise nähtavamaks esindajaks välismaal.<ref name="ReutersYulia" /> Ta teatas, et jätkab abikaasa poliitilist tööd.<ref name="ReutersYulia" /> Navalnõi kaaslased jätkasid tegevust eksiilis ja hoidsid tema nime ümber poliitilist mobiliseerimist.<ref name="ReutersYearAfter" /> == Pärand == [[Pilt:Action in memory of Alexei Navalny in St. Petersburg on February 16, 2024.jpg|pisi|Navalnõi mälestamine [[Peterburi]]s 16. veebruaril 2024]] Navalnõi poliitiline pärand on seotud eelkõige korruptsioonivastase võitluse, internetipõhise opositsioonilise mobiliseerimise ja Putini režiimi kriitikaga.<ref name="APobit" /> Ta muutis korruptsioonivastased uurimused Venemaal massilise poliitilise kommunikatsiooni vahendiks.<ref name="APTimeline" /> Tema tegevus näitas, et ka tugevalt kontrollitud meediakeskkonnas oli võimalik interneti kaudu luua alternatiivne poliitiline avalikkus.<ref name="APobit" /> Navalnõi surm muutis tema rolli Venemaa opositsiooni ajaloos veelgi sümboolsemaks.<ref name="ERRDeathReaction" /> Tema toetajad käsitavad teda poliitilise märtrina.<ref name="ERRDeathReaction" /> Lääneriikide juhid nägid tema surmas näidet Venemaa poliitiliste repressioonide ja autoritaarse süsteemi olemusest.<ref name="ERRDeathReaction" /> Navalnõi haud [[Borissovo kalmistu]]l kujunes tema toetajatele mälestuspaigaks.<ref name="ReutersYearAfter" /> Pärast matuseid jätkasid inimesed hauale lillede toomist.<ref name="ReutersYearAfter" /> Venemaa võimud jälgisid Navalnõi nime ja sümbolite ümber koonduvat tegevust ka pärast tema surma.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi meeskond jätkas tegevust eksiilis.<ref name="ReutersYearAfter" /> Tema liikumise jaoks jäi keskseks eesmärgiks Venemaa korruptsiooniskeemide paljastamine, poliitvangide toetamine ja Putini-vastase opositsioonilise töö jätkamine.<ref name="ReutersYearAfter" /> Navalnõi nimi jäi rahvusvahelises poliitilises kõnes seotuks [[poliitvang]]ide, [[inimõigused Venemaal|inimõiguste Venemaal]], [[korruptsioon]]i ja [[autoritarism]]i teemaga.<ref name="APobit" /><ref name="Sakharov2021" /> == Vaata ka == * [[Aleksei Navalnõi surm ja matused]] * [[Julija Navalnaja]] * [[Korruptsioonivastane Fond]] * [[Novitšok]] * [[Sahharovi auhind]] * [[Vladimir Putin]] * [[Inimõigused Venemaal]] * [[Poliitilised repressioonid Venemaal]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="LentaBio">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/lib/14159595 |pealkiri=Навальный, Алексей |väljaanne=Lenta.ru |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LBUkraine">{{Netiviide |url=https://lb.ua/news/2012/02/11/136390_navalniy_ya_bolshe_ukrainets_po_svoim.html |pealkiri=Навальный: я больше украинец по своим корням и генетике |väljaanne=LB.ua |aeg=11. veebruar 2012 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="YaleWorldFellows">{{Netiviide |url=https://worldfellows.yale.edu/person/alexey-navalny/ |pealkiri=Alexey Navalny |väljaanne=Yale World Fellows |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKYale">{{Netiviide |url=http://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Блог накажет |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NavalnyOldSite">{{Netiviide |url=https://navalny.com/ |pealkiri=О Навальном |väljaanne=Aleksei Navalnõi ametlik veebileht |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MKKicked">{{Netiviide |url=https://www.mk.ru/politics/2011/06/09/596335-blog-nakazhet.html |pealkiri=Меня исключили за то, что я говорил, что Явлинский должен идти в отставку |väljaanne=Московский комсомолец |aeg=9. juuni 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBC2011Arrest">{{Netiviide |url=http://top.rbc.ru/society/06/12/2011/628527.shtml |pealkiri=Блогер А. Навальный получил 15 суток ареста |väljaanne=РБК |aeg=6. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2012-07-17 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120717042646/http://top.rbc.ru/society/06/12/2011/628527.shtml |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="InterfaxMoscow">{{Netiviide |url=https://www.interfax.ru/russia/331076 |pealkiri=Мосгорсуд отказал Навальному |väljaanne=Интерфакс |aeg=2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Kommersant2016">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3169689 |pealkiri=Алексей Навальный намерен участвовать в президентских выборах |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=13. detsember 2016 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovles">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/18/navalny1/ |pealkiri=Навальный приговорен к пяти годам лишения свободы |väljaanne=Lenta.ru |aeg=18. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="LentaKirovRelease">{{Netiviide |url=https://lenta.ru/news/2013/07/19/appeal/ |pealkiri=Навального и Офицерова отпустили под подписку о невыезде |väljaanne=Lenta.ru |aeg=19. juuli 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="BBCKirovles">{{Netiviide |url=http://www.bbc.com/russian/russia/2013/10/131016_navalny_kirovles_appeal |pealkiri=Дело "Кировлеса": суд назначил Навальному условный срок |väljaanne=[[BBC News Русская служба]] |aeg=16. oktoober 2013 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Delfi2022Sentence">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96214107/moskva-lefortovo-kohus-moistis-navalnoi-uheksaks-aastaks-range-reziimiga-kolooniasse |pealkiri=Moskva Lefortovo kohus mõistis Navalnõi üheksaks aastaks range režiimiga kolooniasse |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=22. märts 2022 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ERR2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609053362/navalnoile-maarati-veel-19-aastat-vangistust |pealkiri=Navalnõile määrati veel 19 aastat vangistust |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=4. august 2023 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Forbes2023Sentence">{{Netiviide |url=https://www.forbes.ru/society/494083-es-ssa-i-velikobritania-osudili-prigovor-naval-nomu |pealkiri=ЕС, США и Великобритания осудили приговор Навальному |väljaanne=Forbes.ru |aeg=4. august 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="RBCZelenka">{{Netiviide |url=https://www.rbc.ru/society/27/04/2017/590220cf9a79471de4efba99?from=main |pealkiri=Навальному после нападения диагностировали химический ожог глаза |väljaanne=РБК |aeg=27. aprill 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NewsruEye">{{Netiviide |url=http://newsru.co.il/world/10may2017/nav_603.html |pealkiri=Алексею Навальному в Барселоне прооперировали глаз |väljaanne=NEWSru.co.il |aeg=10. mai 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="DWPoisoning">{{cite news |url=https://www.dw.com/en/russia-alexei-navalny-poisoning/a-54629657 |title=Russian opposition leader Alexei Navalny in coma with suspected poisoning: spokeswoman |work=[[Deutsche Welle]] |date=2020-08-20 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="GuardianPutinPoison">{{cite news |url=https://www.theguardian.com/world/2020/oct/01/alexei-navalny-says-he-believes-vladimir-putin-was-behind-poisoning |title=Alexei Navalny says he believes Vladimir Putin was behind poisoning |work=[[The Guardian]] |date=2020-10-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCDischarged">{{cite news |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-54262279 |title=Alexei Navalny: Russian activist discharged from Berlin hospital |work=[[BBC News]] |date=2020-09-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MeduzaFSIN2021">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2021/01/14/fsin-my-obyazany-predprinyat-vse-deystviya-po-zaderzhaniyu-narushitelya-navalnogo |pealkiri=ФСИН: мы обязаны предпринять все действия по задержанию нарушителя Навального |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=14. jaanuar 2021 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="NYTProtests">{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2021/01/23/world/europe/navalny-protests-russia.html |title=Navalny Protests: Live Updates as Mass Rallies Sweep Across Russia |work=[[The New York Times]] |date=2021-01-23 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="BBCPrisonHealth">{{Netiviide |url=https://www.bbc.com/russian/articles/cp0769dp15eo |pealkiri=Отравление, голодовка, болезни в ШИЗО |väljaanne=BBC News Русская служба |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MediazonaHealth">{{Netiviide |url=https://zona.media/online/2024/02/16/navalny#59049 |pealkiri=Как подрывали здоровье Навального. Хронология |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="MeduzaEPKT">{{Netiviide |url=https://meduza.io/news/2023/09/27/dostig-vershiny-hit-parada-i-bolshe-stremitsya-ne-k-chemu-navalnogo-na-god-pereveli-v-edinoe-pomeschenie-kamernogo-tipa-eto-samoe-strogoe-nakazanie-v-kolonii |pealkiri=Навального на год перевели в единое помещение камерного типа |väljaanne=[[Meduza]] |aeg=27. september 2023 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersPolar">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-is-prison-colony-yamal-nenets-region-spokeswoman-2023-12-25/ |title=Russia's Navalny tracked down to 'Polar Wolf' prison in the Arctic |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-25 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersPolarWolf">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-navalny-describes-harsh-reality-polar-wolf-arctic-prison-2023-12-26/ |title=Russia's Navalny describes harsh reality at 'Polar Wolf' Arctic prison |agency=[[Reuters]] |date=2023-12-26 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="MediazonaLastVideo">{{Netiviide |url=https://zona.media/news/2024/02/16/last-video |pealkiri=Последнее видео с Алексеем Навальным |väljaanne=Медиазона |aeg=16. veebruar 2024 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="AlJazeeraDeath">{{cite news |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/2/17/alexey-navalnys-team-confirms-his-death-calls-for-body-to-be-returned |title=Alexey Navalny's team confirms his death, calls for body to be returned |work=[[Al Jazeera]] |date=2024-02-17 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRSwap">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609264683/navalnoi-meeskond-moskva-ja-laas-arutasid-vangide-vahetust-enne-navalnoi-surma |pealkiri=Navalnõi meeskond: Moskva ja lääs arutasid vangide vahetust enne Navalnõi surma |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=26. veebruar 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="JointStatement2026">{{Netiviide |url=https://www.gov.uk/government/news/joint-statement-by-the-uk-sweden-france-germany-and-the-netherlands-on-alexei-navalnys-death |pealkiri=Joint Statement by the UK, Sweden, France, Germany and the Netherlands on Alexei Navalny's death |väljaanne=GOV.UK |aeg=14. veebruar 2026 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersKremlin2026">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/kremlin-says-it-strongly-rejects-european-accusations-it-poisoned-navalny-with-2026-02-16/ |title=Kremlin rejects claim it poisoned Navalny with dart frog toxin |agency=[[Reuters]] |date=2026-02-16 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ERRFuneral">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele |pealkiri=Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=1. märts 2024 |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersFuneral">{{cite news |url=https://www.reuters.com/pictures/pictures-alexei-navalnys-funeral-held-amid-tight-security-2024-03-01/ |title=Defiant Russians gather for Alexei Navalny's funeral |agency=[[Reuters]] |date=2024-03-01 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="ReutersYearAfter">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-pursues-navalny-supporters-one-year-after-opposition-leaders-death-2025-02-14/ |title=Russia pursues Navalny supporters, one year after opposition leader's death |agency=[[Reuters]] |date=2025-02-14 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantTrust">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/4547667 |pealkiri=«Ромир» опубликовал рейтинг доверия россиян |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=24. oktoober 2020 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Vedomosti2011">{{Netiviide |url=http://www.vedomosti.ru/special/2011-man-of-the-year-res.shtml |pealkiri=Результаты голосования «Человек года — 2011» |väljaanne=Ведомости |aeg=30. detsember 2011 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2012-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120510185449/http://www.vedomosti.ru/special/2011-man-of-the-year-res.shtml |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="Time1002012">{{Netiviide |url=https://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2111975_2111976_2112127,00.html |pealkiri=Alexei Navalny: The 100 Most Influential People in the World |väljaanne=[[Time]] |aeg=2012 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="TimeInternet2017">{{Netiviide |url=https://time.com/4815217/most-influential-people-internet/ |pealkiri=The 25 Most Influential People on the Internet |väljaanne=[[Time]] |aeg=26. juuni 2017 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026 |arhiivimisaeg=2017-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170626112751/https://time.com/4815217/most-influential-people-internet/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SnobMagnitsky">{{Netiviide |url=https://snob.ru/news/168264/ |pealkiri=Навальному вручили премию имени Сергея Магнитского |väljaanne=Snob |aeg=2018 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="Sakharov2021">{{Netiviide |url=https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 |pealkiri=2021 Sakharov Prize laureate: Alexey Navalny |väljaanne=[[Euroopa Parlament]] |aeg=8. detsember 2021 |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="CivilCourage2022">{{Netiviide |url=https://www.civilcourageprize.org/2022-alexei-navalny |pealkiri=Alexei Navalny — 2022 Civil Courage Prize |väljaanne=Civil Courage Prize |keel=en |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> <ref name="ReutersYulia">{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/who-is-yulia-navalnaya-2024-02-21/ |title=Who is Yulia Navalnaya? |agency=[[Reuters]] |date=2024-02-21 |access-date=2026-06-05}}</ref> <ref name="KommersantIncome">{{Netiviide |url=https://www.kommersant.ru/doc/3509117 |pealkiri=Алексей Навальный рассказал о своих доходах за 2011–2016 годы |väljaanne=Коммерсантъ |aeg=26. detsember 2017 |keel=ru |vaadatud=5. juuni 2026}}</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Alexey Navalny}} * [https://navalny.com/en/about-navalny The Alexei Navalny Archive] * [https://www.youtube.com/@navalny Aleksei Navalnõi YouTube’i kanal] * [https://fbk.info/ Korruptsioonivastase Fondi veebileht] * [https://www.opcw.org/media-centre/featured-topics/case-mr-alexei-navalny OPCW: Case of Mr Alexei Navalny] * [https://www.europarl.europa.eu/thinktank/en/document/EPRS_ATA%282021%29698823 Euroopa Parlament: 2021 Sakharov Prize laureate Alexey Navalny] * [https://www.err.ee/1609255539/vene-voimud-teatasid-aleksei-navalnoi-surmast ERR: Vene võimud teatasid Aleksei Navalnõi surmast] * [https://www.err.ee/1609269168/navalnoi-toetajad-saatsid-reedel-opositsioonijuhi-viimsele-teele ERR: Navalnõi toetajad saatsid reedel opositsioonijuhi viimsele teele] * [https://remember-navalny.io/ Зажгите свечу] – virtuaalne mälestusleht Navalnõile {{JÄRJESTA:Navalnõi, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa juristid]] [[Kategooria:Venemaa dissidendid]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2024]] mv0dlh7fxw0q7ppa1eyvxlbzkae0w79 0 339997 7191453 6142594 2026-07-12T09:11:56Z Kuriuss 38125 7191453 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Vitamiinipreparaadid''' on üht või mitut [[vitamiinid|vitamiini]] sisaldavad [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]] ja ained ka [[toidulisaaine]]d. Vitamiinipreparaadid võivad olla nii looduslikest allikatest valmistatud kontsentreeritud bioaktiivsed orgaanilised ühendid kui ka sünteetiliselt valmistatud keemilised ained, ka [[multivitamiin]]id. Inimene saab vitamiine enamasti taimset päritolu toiduga, kuid tänapäeval tarbitakse lisaks ka mitmesuguseid vitamiinipreparaate. ==Liigitus== Kontsentreeritud taimsed vitamiinipreparaadid ja ka sünteetiliselt valmistatud vitamiinipreparaadid jagatakse kasutusotstarbe järgi järgmiselt: * ravimpreparaadid ehk farmatseutilised preparaadid: 1) meditsiiniliselt olulised ravimpreparaadid (katsetatud, üldiselt loetakse ohututeks, rahuldava [[bioomastatavus]]ega jne) – Eestis saadaval enamasti [[apteek]]ides käsimüügiravimitena; nende hulka loetakse ka *pediaatrilised vitamiinipreparaadid; *geriaatrilised vitamiinipreparaadid; *vitamiinipreparaadid meestele ja naistele, *vitamiinipreparaadid rasedatele jpt. 2) kosmeetilised toitainelised preparaadid – turustatakse paljude rahvusvaheliste müügivõrgustike kaudu (koostis vahel rahvusvaheliselt kontrollimata ja kinnitamata, kuigi omal maal võib-olla sertifitseeritud, vahel on ka bioomastatavus rahvusvaheliselt tunnustatud standardite järgi kontrollimata) * vitamiinipreparaatidega küllastatud [[sööt|söödamaterjal]] ehk [[söödapreparaadid]] ehk [[söödalisandid]] ka põllumajanduslikud preparaadid, leiavad kasutust [[veterinaaria]]s ja [[põllumajandus]]es. ==Vorm== Vitamiinipreparaate valmistatakse nii [[tablett]]ide, [[kapsel(farmaatsia)|kapslite]] (sh [[geel-kapsel|geel-kapslite]], [[taimekapsel|taimekapslite]]), [[pulber|pulbrite]], [[''spray''-vitamiin|pihusvitamiinide]] ja keelealuste tablettidena, aga ka [[süstelahus]]tena jpm. ===Kliinilises meditsiinis=== Vitamiinipreparaadid on paljude haigete [[enteraalne toitmine|enteraalse]] ja [[parenteraalne toitmine|parenteraalse toitmise]] oluline osa.<ref>Kadri Tamme, ''[https://web.archive.org/web/20160305045052/http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/oppetoo/kliiniline_toitmine.pdf Kliiniline toitmine''], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]], Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliinik, [[Tartu]], [[2005]] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)</ref> ==Tähtis teada== Vitamiinipreparaadid: *ei oma energeetilist väärtust; *ei ole rühmade piires asendatavad (üksik vitamiinipreparaat ei asenda teist vitamiinipreparaati); *ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid; *kestev omal käel tarvitamine võib esile kutsuda mitmeid haiguslikke seisundeid; *nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguslike seisundite suhtes. ==Suurimad hulgitootjad== [[Aventis SA]] ([[Prantsusmaa]]), [[BASF AG]] ([[Saksamaa]]), [[Daiichi Pharmaceutical Co Ltd]] ([[Jaapan]]), [[Eisai Co Ltd]] (Jaapan), [[Hoffmann-La Roche|F. Hoffmann-La Roche AG]] ([[Šveits]]), [[Lonza AG]] (Šveits), [[Merck KgaA]] (Saksamaa), [[Solvay Pharmaceuticals BV]] ([[Madalmaad]]), [[Takeda Chemical Industries Ltd]] (Jaapan) jpt. ==Ajaloost== Vitamiinipreparaatide ajalugu on tihedalt seotud [[farmaatsiatööstus]]e arenguga ja mitmete oluliste molekulide avastamisega (sh vitamiinid). *Suurbritannias oli [[1927]]. aastal esimeseks tuntuimaks vitamiinipreparaadiks [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini preparaat]] [[Radiostol]], mida valmistati [[pärm]]ipõhise [[ergosterool]]i [[kiiritamine|kiiritamisel]].<ref>Soraya de Chadarevian, Harmke Kamminga, ''Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances'', 1920s to 1970s, lk 89, 1998,Harwood Academic Publishers, [http://books.google.ee/books?id=y-eh75T9WY4C&pg=PA89&dq=Vitaminpreparations&hl=en&sa=X&ei=V9r4UYevH4jntQb32oCADg&ved=0CDgQ6AEwADgU#v=onepage&q=Vitaminpreparations&f=false Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Megavitamiiniteraapia]] *[[AD3-vitamiin|AD₃-vitamiin]] ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2014/08/07/neue-these-ebola-virus-kann-mit-vitamin-c-bekaempft-werden Neue These: Ebola-Virus kann mit Vitamin C bekämpft werden], Deutsche Wirtschafts Nachrichten, 07.08.14 * [https://novaator.err.ee/256037/uuring-kui-palju-sisaldavad-vitamiinid-tegelikult-vitamiine Uuring: kui palju sisaldavad vitamiinid tegelikult vitamiine?], ERR Novaator, 25. detsember 2014 [[Kategooria:Vitamiinid]] oqnkd2xdp9gpan6cr9yadg104r3l5nw 0 341707 7191555 7098538 2026-07-12T11:10:37Z Velirand 67997 + kategooria 7191555 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}} '''Heino Lepikson''' ([[26. veebruar]] [[1914]] [[Bakuu]] – [[2. detsember]] [[2002]] [[Tallinn]]) oli eesti tehnikateadlane, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor. ==Haridus== Lõpetas aastal [[1933]] kuldmedaliga [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i. Aastal [[1934]] lõpetas ta [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutised|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste]] [[aspirantide kursused]]. Aastal [[1938]] lõpetas ta (medaliga) [[Nancy ülikool]]i elektrotehnika ja rakendusmehaanika instituudi mehaanikainseneri kutsega. Jäi samasse doktorantuuri, kuid õpingud katkestas [[Teine maailmasõda]]. Aastal [[1949]] kaitses [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilises Instituudis]] [[tehnikakandidaat|tehnikakandidaadi]] väitekirja. Tehnikakandidaat [[1949]] ([[Leningradi Polütehniline Instituut]], kinnitus [[1950]]); dotsent [[1950]]; professor [[1962]]. ==Töökäik== Õppetöö vaheaegadel töötas [[Nancy Ülikool]]is, oli rakendusmehaanika õppetooli vanemassistent, laboratoorsete tööde juhataja 1938/39; ASi [[A. M. Lutheri Põhjavabrik]] juhataja [[1939]]–1940; NSV Liidu Riikliku Liidutehase nr 463 (ümbernimetatud Lutheri vabrik) osakonnaülem 1940–1941. Mobiliseeriti 1941, [[Tšeljabinsk]]i Metsatööstuse mehaanik 1941–1942; [[Eesti Laskurkorpus]]e ohvitser, suurtükiväe kapten, diviisi tehnilise varustuse autoteenistuse ülem 1942–1945. [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] ja [[TTÜ]]s 1945–2002: mehaanilise tehnoloogia/metallide tehnoloogia kateedri vanemõpetaja [[1945]]–[[1947]], dotsendi kt [[1947]]–[[1950]]; ühtlasi teadusliku uurimissektori juhataja [[1949]]–[[1957]]; masinaehituse kateedri dotsent [[1950]]–[[1957]]; masinaelementide kateedri dotsent [[1957]]–[[1962]], kateedrijuhataja [[1956]]–[[1971]] ja professor [[1962]]–[[1984]]; teadusprorektor [[1956]]–[[1984]]; konsultantprofessor [[1984]]–[[1992]]; masinaõpetuse instituudi mehhanismide ja masinate teooria erakorraline professor [[1992]]–[[1994]], masinamehaanika õppetooli emeriitprofessor [[1994]]–[[2002]]. ==Teadustöö== ===Teadustöö põhisuunad=== Mehhanismide ja masinate teooria; üks alusepanijaid tahkete kehade jaoskulumise uurimise koolkonnale; koos professor Ilmar Kleisiga rajas Eestis erosioonkulumise uurimissuuna. Avaldas üle 100 publikatsiooni, sealhulgas käsiraamatuid, entsüklopeediaartikleid. Tema juhendamisel on kaitstud 10 kandidaadiväitekirja. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Kinnitati Insenerikoja liikmekandidaadiks [[1939]]; oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduslik-tehnilise komitee kauaaegne liige; "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" ühiskondliku teadusliku osakonna tehnikavaldkonna toimetaja ja ajakirja [[Tehnika ja Tootmine]] toimetuskolleegiumi liige; TTÜ teadusjuhina oli tegev 35 aastat, mil määratleti tollaste teadusuuringute põhisuunad, rajati ja arendati teaduslaboreid. Sõprusühingu NSV Liit – Prantsusmaa Eesti osakonna juhatuse liige, rahvasaadik Tallinna Linna TS nõukogus 1965–1971, [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutaja- ja nõukogu liige. == Isiklikku == Ta oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Vilmaga sündisid pojad [[Robert Lepikson|Robert]] ja Viktor ning tütar Astrid. Teine abikaasa [[Ilse Lepikson|Ilse]] oli kunstnik. ==Tunnustus== * 1949 [[Nõukogude Eesti preemia]] (teadustöö "Uurimus balansseerimismasinatest") * 1977 Nõukogude Eesti preemia (kollektiiv) * 1979 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]](konsultantprofessor) * NSV Liidu 4 ordenit ja 8 medalit ==Harrastused== Nooruses purjetamine ja purilend, hiljem iluaiandus. [[Korp! Väinla]] vil. == Kirjandus == * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008. * ENE 1972, 4; * EE 2000, 14; * ETBL 2005, 2; * EmajBL 2003; * Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, lk 257–258, 403–405, 407–408, 434–435; * Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. Tallinn, 1998, lk 52–57, 176; * Ajaots, M., Kleis, I., Mägi, V. Heino Lepikson // Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2002. Tln, 2003, lk 344–345. (In memoriam). {{JÄRJESTA:Lepikson, Heino}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2002]] his2arbkrfn04grh3e3u4x8ulazx357 0 342820 7191576 7183366 2026-07-12T11:25:50Z ~2026-34651-55 231505 7191576 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=3|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Randla|avati=*1954 *2022 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=2|järgmine liin=4|järgmine=4 (Tallinna bussiliin)|eelmine=2 (Tallinna bussiliin)|läbi=Balti jaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/3/a-b]|uuendus=29. juuni 2026}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 3''' on [[buss]]iliin [[Tallinn]]as Vana-Lõuna ja Pelguranna vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant = Ajalugu = {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Paljassaare | |- |1957 |Punane - Keskturg - V. Väljak - Kalamaja - Paljassaare | |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Kalamaja - Pikakari | |- |1976 |Väike-Õismäe - RaM - Viru - Kalamaja - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Viru - Kalamaja - Randla | |- |1980 |Uus-Sadama - Viru - Kalamaja - Randla | |- |1981 |Veerenni - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |2022 |Vana-Lõuna - Kivisilla - Kalamaja - Randla | |- |2022 |Vana-Lõuna - Kaubamaja - Balti Jaam - Kalamaja - Randla |Praegune marsruut |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} === Vana-Lõuna > Pelguranna=== * '''Kitseküla''' * Varre * Õilme * Veerenni * Liivalaia * Hotell Olümpia * Kaubamaja * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Hotell Tallinn * Toompark * Balti jaam * Linnahall * Kalamaja * Kungla * Volta * Erika * Karjamaa * Tööstuse * Sitsi * Niidi * Kari * Randla{{col-break}} === Pelguranna > Vana-Lõuna=== * Randla * Pelguranna * Kari * Niidi * Sitsi * Tööstuse * Karjamaa * Erika * Volta * Kungla * Kalamaja * Põhja puiestee * Balti jaam * A. Adamsoni * Vabaduse väljak * Estonia * Keskhaigla * Liivalaia * Veerenni * Õilme * Varre * '''Kitseküla''' {{col-end}} <center><gallery> File:197TAK in Tallinn.JPG|3. liini buss Gonsiori tänaval File:469TAK.JPG|3. liini buss Madala tänaval File:Interior of Scania CL94UA.JPG|Õhtune reis (Tööstuse tänaval) </gallery></center> {{commonscat}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] n1hvo7z1xzz1nczaiirwgs2p6jah1f8 0 343823 7191501 6366641 2026-07-12T10:03:54Z Velirand 67997 + kategooria 7191501 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Direct Line with Vladimir Putin (2014-04-17) 29.jpeg|pisi|Konstantin Remtšugov (2014)]] '''Konstantin Vadimovitš Remtšugov''' ([[vene keel]]es Константин Вадимович Ремчуков; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1954]] [[Rostovi oblast]]is) on Venemaa [[ajakirjanik]], [[ettevõtja]] ja endine [[poliitik]]. Ta on 2005. aastast ajalehe [[Nezavissimaja Gazeta]] omanik, ühtlasi 2007. aastast ajalehe peadirektor ja [[peatoimetaja]]. Remtšugov on 2012. aastast [[Moskva Linna Ühiskondlik Koda|Moskva Linna Ühiskondliku Koja]] liige, alates 2016. aastast esimees.<ref name="opm"/> Ühtlasi on ta 2006. aastast [[Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi]] hoolekogu liige<ref name="opm"/>. Ta on ka [[Moskva Suur Teater|Moskva Suure Teatri]] hoolekogu tegevkomitee liige (2001–2009 esimees)<ref name="bol"/>. 1999. aastal kandideeris Remtšugov [[Paremjõudude Liit|Paremjõudude Liidu]] (SPS) nimekirja koosseisus [[Riigiduuma]]sse. Riigiduuma saadik oli ta aastail 1999–2003. Duumas valiti ta [[loodusressurss]]ide komitee aseesimeheks. ==Haridus- ja töökäik== Remtšugov lõpetas 1978. aastal [[Moskva]]s [[Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli]] majanduse erialal. Pärast [[ülikool]]i lõpetamist tegeles ta [[teadus]]tööga. Tema uurimisvaldkond oli [[arengumaade majandus]]. Ta kaitses 1984. aastal Moskvas majanduskandidaadi kraadi [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Размещение производительных сил и проблемы регионального планирования в Пакистане".<ref name="dis"/> Aastatel 1986–1987 oli ta stažeerimisel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[Pennsylvania Ülikool]]is. Aastatel 1999–2009 oli ta [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i majandusteaduskonna [[makroökonoomika]] kateedri professor. Aastatel 2004–2005 oli ta Venemaa majandusarengu ja kaubanduse ministri abi.<ref name="opm"/> Ajavahemikus 1993–2009 on Remtšugov olnud mitme ajakirja kolumnist. ==Isiklikku== Remtšugov on abielus Jelena Remtšugovaga. Neil on kolm last: Maksim (sündinud 1976), Nikolai (1986) ja Varvara (1990). ==Tunnustus== *on valitud [[Venemaa Kunstide Akadeemia]] auliikmeks ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="opm">[https://web.archive.org/web/20180104014042/http://www.opmoscow.ru/ru-RU/chamber/default/card/1.html Ремчуков Константин Вадимович]. opmoscow.ru</ref> <ref name="dis">[http://www.dissercat.com/content/razmeshchenie-proizvoditelnykh-sil-i-problemy-regionalnogo-planirovaniya-v-pakistane Размещение производительных сил и проблемы регионального планирования в Пакистане]. dissercat.com</ref> <ref name="bol">[https://www.bolshoi.ru/partners/sovet/ Попечители Большого театра]. bolshoi.ru</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category:Konstantin Remchukov}} {{JÄRJESTA: Remtšugov, Konstantin}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] 7l5jyny0tymogorercjv986ayu2r8xd 0 346025 7191506 4428938 2026-07-12T10:07:25Z Mona 355 7191506 wikitext text/x-wiki '''Hortus Litterarum''' on Eesti [[kirjastus]]. Kirjastus on asutatud aastal 1991. ==Kirjastatud raamatud== *Anglosaksi kroonikad ja poeemid. Tõlkinud R. Sepp. 1992. ISBN 5797604035 *Apuleius. Metamorfoosid, ehk, Kuldne eesel. Tõlkinud Anne Lill. 1994. ISBN 9985600371 *Berlin, Isaiah. Valik esseid. Tõlkinud Erkki Sivonen. 1998. *Bunyan, John. Palveränduri teekond sellest maailmast tulevasse unenäo võrdpildis. Tõlkinud Anne Allpere. 1997. ISBN 9985902890 *Danto, Arthur Coleman. Ühendused maailmaga : filosoofia põhimõisted. Tõlge Tiiu Hallap. 2000. ISBN 9985913760 *Dostojevski, Fjodor. Märkmeid surnud majast. Tõlkinud Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel. 1995. ISBN 9985902815 *Eliot, T. S. Ahermaa ja teisi luuletusi. Tõlge Paul-Erik Rummo. 1999. ISBN 9985913752 *Eliot, T. S. Valitud esseesid. Koostanud ja tõlkinud Jaak Rähesoo. 1997. ISBN 9985902823 *Luik, Viivi. Meie aabits ja lugemik. 1992 *Luik, Viivi. Meie aabits ja lugemik. 2. vlj. 1993. ISBN 9789949361410 *Luik, Viivi. Meie aabits ja lugemik. 3. vlj. 1994 *Mill, John Stuart. Vabadusest. Tõlkinud Kaja Tael. 1996. ISBN 9985902874 *Pascal, Blaise. Mõtted. Tõlkinud Kristiina Ross. 1998. ISBN 9985913744 *Petrarca, Francesco. Secretum. Tõlkinud Ülar Ploom. 1995. ISBN 9985902858 *Russell, Bertrand. Uurimus tähendusest ja tõest. Tõlkinud Tiiu Hallap. 1995. ISBN 998590284X *Russell, Bertrand. Valik esseid. Tõlkinud Erkki Sivonen. 1994. ISBN 9985902807 *Shelley, Percy Bysshe. Valik lüürikat. Tõlkinud Ants Oras. 1998. ISBN 998591371X *Taylor, Charles. Autentsuse eetika. Tõlkinud Märt Väljataga. 2000. ISBN 9985913728 *[[Henry David Thoreau|Thoreau, Henry David]]. [[Walden ehk Elu metsas]]. Tõlkinud Erkki Sivonen, värsid tõlkinud Märt Väljataga. 1994. ISBN 9985600363 *Tocqueville, Alexis de. Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast. Tõlkinud Henno Rajandi. 1995. ISBN 9985902831 *Uni Jeruusalemmas : valik heebrea luulet. Koostanud ja tõlkinud Kristiina Ross. 1996. ISBN 9985902866 *Vergilius Maro, Publius. Bucolica. Aeneis. Tõlkinud A. Oras. 1992. ISBN 5797604116 *Woolf, Virginia. Esseed. Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, värsid tõlkinud Malle Talvet, Doris Kareva ja Märt Väljataga. 1997. ISBN 9985913701 [[Kategooria:Eesti kirjastused]] qhxwbdilfx3vffevt6xpnbmvn5290cw 0 347269 7191278 5925764 2026-07-12T00:56:58Z Kuriuss 38125 7191278 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Bubert''' ({{keel-lv|buberts}}) on õhuline pudrutaoline [[magustoit]], mis on valmistatud [[piim]]ast, [[jahu]]st, [[suhkur|suhkrust]] ja vahustatud [[Munad (toiduaine)|munadest]].<ref>{{EEveebis|bubert1|17.10.2013}}</ref> Bubertit serveeritakse jahtunult [[kissell]]i või [[kompott|kompotiga]] või lihtsalt [[moos]]isilmaga.{{lisa viide}} ==Õhuline bubert== ===[[Lia Virkus]]e [[retsept]]=== * 1 liiter [[piim]]a * 125 g [[nisujahu]] * 150 g suhkrut * 5 munakollast * 3 munavalget * vedelat toormoosi või kisselli (serveerimiseks) ===Valmistamine=== Sellest kogusest jätkub neljale. Valmistusaeg: 20 minutit. # Enamik piimast kallata potti (jätta väheke piima jahuga segamiseks alles) ja kuumuta keemiseni. Segada kõrvalepandud piim jahuga ja vispeldada kuuma piima hulka. Kuumutada segades, kuni segu pakseneb. # Vahustada munakollased suhkruga ja segada kuuma piima hulka. Lasta jahtuda ja tõsta vaagnale. # Lisada munavalged piima-munavahule ja segada pliidil kuumutades ettevaatlikult korra veel läbi. Tõsta valmis bubert kausikestesse ja lasta jahtuda.<ref>Lia Virkus. [https://toidutare.ohtuleht.ee/951114/ohuline-bubert Küpsetamata magustoidud. Õhuline bubert]. Toidutare/Õhtuleht. 17.02.2014.</ref> ==Buberti variatsioone== Jahu asemel võib valmistamisel kasutada ka [[manna]]t (või jahu mannaga pooleks) või [[riis]]i, kuid eriline õhulisus saavutatakse just jahuga. Bubert on [[eesti köök|Eesti]], [[saksa köök|Saksa]] ja [[läti köök|Läti köögile]] omane magustoit. Mannabubert (''mannas buberts'') on lätlaste rahvustoit.<ref>[https://nami-nami.ee/retsept/192/bubert Bubert. Nami-nami.ee] Vaadatud 05.07.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/192 Buberti valmistamisõpetus Nami-Nami retseptikogust] [[Kategooria:Magustoidud]] [[Kategooria:Eesti köök]] asupwasjy5x3hqruu68y5elo7di0ybv 0 352898 7191290 6215997 2026-07-12T03:41:35Z Kruusamägi 1530 7191290 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2015}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Ingliste vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Haehl'') oli vald [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Vallamaja asus tänapäeva [[Lau]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> [[1891]]. aastal liideti Ingliste vald [[Kaiu vald|Kaiu valla]] koosseisu; see liideti [[1900]] omakorda [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vallaga]]. [[1907]] taastati iseseisev Ingliste vald.{{lisa viide}} [[1939. aasta vallareform]]iga liideti taas osa väikseid valdu suurematega. Ingliste vald likvideeriti ja selle territoorium jaotati [[Juuru vald (1939)|Juuru]] ([[Ingliste]] ja [[Pae (Kehtna)|Pae]] küla), [[Kehtna vald (1939)|Kehtna]] ([[Paluküla (Kehtna)|Paluküla]] küla ja [[Mäetaguse asundus]]), [[Käru vald (1939)|Käru]] ([[Sonni]] ja [[Kädva]] küla, [[Laane asundus]] ning [[Käru metskond|Käru metskonna]] [[Käru metsandik]]u kvartaalid nr. 37–50 ja [[Täku soo]]) ja [[Kuimetsa vald|Kuimetsa valla]] (Loosalu talu nr. XVIII ja Loosalu raba) vahel. 1927. aastal oli vallas 213 elamut.<ref>[https://web.archive.org/web/20140223204957/http://www.velise.ee/tulet/09.html] (vaadatud 21. veebruaril 2014)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Juuru kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Järva maakonna endised vallad]] 37vxhmz0r4epmf7ph96ncue2lj9bkjv 0 352900 7191289 6150396 2026-07-12T03:35:38Z Kruusamägi 1530 7191289 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kaiu vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Kay'') oli vald [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Vallamaja asus tänapäeva [[Kaiu]] aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati uus [[Kuimetsa vald]], kuhu arvati ka suurem osa senisest Kaiu vallast. ==Sport== 1921. aastal loodi [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]] Kaiu osakond. 1931. aastal toimusid esimesed kergejõustikuvõistlused ja samal aastal ka maadlusvõistlused.<ref>[https://web.archive.org/web/20140222204509/http://www.kaiu.ee/index.php?categoryid=15&p2_articleid=184 Sport] Kaiu valla koduleht (vaadatud 17. veebruaril 2014)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Juuru kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Järva maakonna endised vallad]] n6ln9m8fm6s2n1c5o15c09ecizc8u8t 0 353109 7191544 7122408 2026-07-12T11:04:47Z Mona 355 7191544 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PaulWalkerEdit-1.jpg|pisi|Paul Walker 2009. aastal]] '''Paul William Walker IV''' ([[12. september]] [[1973]] [[Glendale (California)|Glendale]], [[California]] – [[30. november]] [[2013]] [[Valencia (Santa Clarita)|Valencia]], [[Santa Clarita|City of Santa Clarita]], California) oli USA näitleja. Ta sai tuntuks 1999. aastal pärast osalemist hittfilmis "[[Varsity Blues]]" ("[[Mängureeglid (film 1999)|Mängureeglid]]", 1999). Tema tuntuim roll on aga [[Brian O'Conner]]i tegelaskuju "[[Kiired ja vihased]]" filmides "[[Kiired ja vihased (2001)|Kiired ja vihased]]" (2001), "[[Kiired ja vihased 2]]" (2003), "[[Kiired ja vihased: Uus mudel]]" (2009) "[[Kiired ja vihased 5]]", "[[Kiired ja vihased 6]]" (2013) ja "[[Kiired ja vihased 7]]" (2015). Tema teised tuntumad filmid on "[[Eight Below]]" ("[[Seiklus lõunanabal]]", 2006), "[[Into the Blue]]" ("[[Sinisesse sügavikku]]", 2005), "[[She's All That]]" (1999) ja "[[Takers]]" (2010). Ta esines [[National Geographic Channel]]i sarjas "Expedition of Great White". Walker hukkus autoõnnetuses 30. novembril 2013 [[Valencia (Santa Clarita)|Valencia]] asumis [[Santa Clarita]] linnas, kus [[Porsche Carrera GT]] roolis olnud endine võidusõitja Roger Rodas kaotas auto üle kontrolli. Walker oli teel koju orkaani [[Haiyan (orkaan)|Haiyan]] ohvrite toetuseks peetud heategevusürituselt. == Välislingid == * {{Imdb nimi|id=0908094}} {{JÄRJESTA:Walker, Paul}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 6qkzq8ptogphvk475c6tzf9jfqzg1qp 0 353754 7191566 6901604 2026-07-12T11:20:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191566 wikitext text/x-wiki '''Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing''' (varem: ''Eesti Kunstiteadlaste Ühing'') on [[kunstiteooria]], [[Kunstiajalugu|kunstiajaloo]] ja [[kunstikriitika]] ning kunstiprojektide kureerimisega tegelevate isikute vabatahtlik ja poliitiliselt sõltumatu loominguline ühendus. Ühing asutati 16. märtsil 1993. Ühingu eelkäija oli [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] kunstiteadlaste sektsioon. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) kuulub alates 2008. aastast ülemaailmsesse kunstiteadlaste ühendusse Comité international d'histoire de l'art ([[CIHA]]).<ref>http://www.ciha.org/</ref> EKKÜ on alates 2013. aastast EV kultuuriministeeriumi poolt tunnustatud loomeliit. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing korraldab igal aastal kunstiteaduse valdkonda käsitlevat avalikku aastakonverentsi või -seminari. Samuti annab ühing igal aastal välja aastapreemiat, mis antakse üle ühingu üldkogul ühele ühingu liikmele eelmise aasta teadusliku või loomingulise panuse eest kunstiteaduse arengusse ning edasise töö innustuseks. Lisaks annab ühing välja teadusajakirja [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]]. Ühingut juhib juhatus, mis valitakse kolmeks aastaks. Aastatel 2023–2026 on ühingu juhatuse esimees [[Merike Kurisoo]]. Juhatusse kuuluvad veel [[Anu Allas]], [[Kadri Asmer]], [[Linda Kaljundi]], [[Krista Kodres]], [[Kai Lobjakas]], [[Ingrid Ruudi]] ja [[Virve Sarapik]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200720121046/http://kty.ee/index.php?id=page&lang=est&cont=3 Juhatus] Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu veebisait.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://kty.ee/ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu veebisait] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti kunst]] lzexifneysra9hdsgip7n1quesyfkmr 0 359194 7191128 6946653 2026-07-11T17:54:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191128 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2023|kuu=juuni}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> |nimi = Danny Saucedo |pilt = Danny Saucedo By Daniel Åhs Karlsson.jpg |pildiallkiri = Danny Saucedo (2013) |pildi_suurus = 250px |taust = soolo_laulja |sünninimi = Daniel Gabriel Alessandro Saucedo Grzechowski |alias = Danny |sünniaeg = {{süv|1986|2|25}} |surmaaeg = |pill = [[klaver]], [[kitarr]] |päritolu = [[Södermalm]], [[Stockholm]], [[Rootsi]] |stiil = [[popmuusika]], ''[[europop]]'', ''[[dance-pop]]'', [[R&B]] |amet = [[laulja]], [[laulukirjutaja]], [[muusik]], [[tantsija]] |Tegev = [[2006]]– |plaadifirma = [[Sony Music]] |seotud_esitajad = [[DaCosta]], [[E.M.D.]] (2007–2011), [[Lazee]], [[Therese Grankvist]], [[The Provider]], [[Tommy Körberg]], [[Supermarkets]], [[Swingfly]] |URL = http://www.dannysaucedo.se | dannysaucedo.se] }} '''Danny Saucedo''', esinejanimega '''Danny''' ('''Daniel Gabriel Alessandro Saucedo Grzechowski'''<ref name="DPQ4y" />; sündinud [[25. veebruar]]il [[1986]] [[Stockholm]]is [[Rootsi]]s), on Rootsi poplaulja ja laulukirjutaja. Ta sai tuntuks 2006. aastal esinemisega Rootsi telesaates "Idol", kus ta jõudis esimese kuue hulka<ref name="I5SON" />. Danny on sooloartistina avaldanud kolm albumit ja üksteist singlit. Tema debüütalbum "Heart Beats" ning singlid "Tokyo", "Play It for the Girls" ja "Radio" jõudsid Rootsi edetabelite tippu.{{lisa viide}} Danny kuulus koos [[Erik Segerstedt]]i ja [[Mattias Andréasson]]iga Rootsi poptriosse [[E.M.D.]], mis tegutses aastatel 2007–2010. Ansambli koosseisus on ta avaldanud kolm albumit ja kaheksa singlit, millest edetabelite tippu tõusid üks album ja neli singlit. Looga "Jenny Let Me Love You" võideti tiitel "Aasta laul 2008" Rootsis [[Grammis|Grammise]] muusikaauhindade jagamisel.{{lisa viide}} Danny on osalenud Rootsi [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovision]]i-eelsel lauluvõistlusel "[[Melodifestivalen]]" kolm korda: * 2009. aastal E.M.D.-i koosseisus looga "Baby Goodbye" saavutati kolmas koht, * 2011. aastal sooloartistina looga "In the Club", * 2012. aastal looga "Amazing" tõusis ta teisele kohale.{{lisa viide}} 2013. aastal oli ta koos [[Gina Dirawi]]ga lauluvõistluse "Melodienfestivalen" saatejuht.{{lisa viide}} Esimene singel valmis Saucedol Suurbritannias koos laulja [[Therese Grankvist|Therese]]'iga ning kandis pealkirja "If Only You". See tõusis Venemaa ja Poola edetabelites esikohale.{{lisa viide}} Danny on näitlejana dubleerinud filme rootsi keelde ja osalenud reklaamides. Ta osales Velveti ja Linda Bengtzingi loo "Victorious" muusikavideos<ref name="4vyxI" />. Dannyt iseloomustatakse kui tagasihoidlikku ja fännidest väga hoolivat lauljat<ref name="QXmaj2007" />. ==Elulugu== Danny isa on pärit [[Poola]]st ja ema [[Boliivia]]st<ref name="sw545" />. Danny käis Stockholmis Adolf Frederiki muusikakoolis, Lilla Akademieni erakoolis ja Södra Latini gümnaasiumis.{{lisa viide}} Dannyle on muusikalist inspiratsiooni andnud [[Elvis Presley]], [[Michael Jackson]], [[Robin Thicke]], [[Brian McKnight]] ja [[George Michael]]. Ta on nimetanud Michael Jacksoni lugu "Rock with You" maailma parimaks lauluks.{{lisa viide}} ==Muusikaline tegevus== === Telesaade "Idol" === Danny laulis 2006. aastal saate "Idol" eelvoorus bändi [[All-4-One]] lugu "I Swear". Žürii kiitis teda liigutava ja veenva esituse eest.{{lisa viide}} Duetivoorus Felicia Brandströmiga esitatud [[Bryan Adams]]i laul "Everything I Do" nimetati saate ajaloo parimaks esituseks.{{lisa viide}} Saate poolfinaalis sai Danny [[Nick Lachey]] loo "What's Left of Me" esitamise tõttu tugeva kriitika osaliseks, sest žürii sõnul ei sobinud tema hääl lauluga kokku. Top 11 finaalis esitas ta Michael Jacksoni liigutuste saatel bändi [[Jackson 5]] laulu "Blame It on the Boogie", Top 10 saates tormas ta lavale, samuti suutis ta [[Tommy Nilsson]]i ballaadi "Öppna Din Dörr" lauldes žürii liikme Kishti Tomita nutma panna.{{lisa viide}} {| class="wikitable" ! Voor ! Pealkiri ! Originaalesitaja ! Teema |- bgcolor="#FFFAFA" | Eelvoor | "I Swear" | [[All-4-One]] | – |- bgcolor="#FFFAFA" | Teatrivoor | "No One Else Comes Close" | [[Joe]] | – |- bgcolor="#FFFAFA" | Teatrivoor | "(Everything I Do) I Do It for You" | [[Bryan Adams]] | Duett (Felicia Brandströmiga) |- bgcolor="#FFFAFA" | Teatrivoor | "Isn't She Lovely" | [[Stevie Wonder]] | – |- bgcolor="#FFFAFA" | Kvalifikatsioonivoor | "What's Left of Me" | [[Nick Lachey]] | – |- bgcolor="#FFFAFA" | I finaal | "Blame It on the Boogie" | [[Jackson 5]] | Minu iidol |- bgcolor="#FFFAFA" | II finaal | "Öppna Din Dörrr" | [[Tommy Nilsson]] | Rootsi hitid |- bgcolor="#FFFAFA" | III finaal | "So Sick" | [[Ne-Yo]] | Hitid 2000. aastatest |- bgcolor="#FFFAFA" | IV finaal | "Sweet Child O' Mine" | [[Guns N'Roses]] | Rokk |- bgcolor="#FFFAFA" | V finaal | "Lately" | [[Stevie Wonder]] | Lemmikud eelvoorudest |- bgcolor="#FFFAFA" | VI finaal | "End of the Road" | [[Boyz II Men]] | Akustiline |} Esimene Danny singel oli [[Tommy Nilsson]]i "Öppna Din Dörr" kaver.{{lisa viide}} 9. detsembril 2006. aastal astus ta teiste seas üles [[Globen]]is [[Metallica]] ja [[Amy Diamond]]i lugudega.{{lisa viide}} === Debüütalbum "Heart Beats" === 2007. aasta [[sõbrapäev]]al avaldas Danny singli "Tokyo", mis tõusis Rootsi edetabelite tippu. Selle looga esines ta ka 2008. aastal Poolas Sopoti laulufestivalil (Sopot International Song Festival)<ref name="z8t1N" />, mis on suurim muusikavõistlus [[Euroopa]]s. Teine singel "Play It for the Girls" tõusis edetabelite tippu samal nädalal, kui "Heart Beats" saavutas albumite edetabelis esikoha. 12. septembril 2007. aastal avaldas ta singli "If Only You" ''feat''. Therese Grankvist. Singel tõusis Rootsis edetabelites kolmandale kohale, Poolas esikohale<ref name="YZ6Lg" /> ning jõudis edetabelitesse ka Venemaal ja [[Jaapan]]is<ref name="8szFE" />. Loo autorid said "Stimgitarren Platina" auhinna aasta mängituima loo eest (95 062 raadioesitust)<ref name="zoVcy" />. === "Let's Dance" ja album "Set Your Body Free" (2008) === Saucedo osales Malin Johanssoniga [[TV4]] tantsusaates "Let's Dance 2008" ja tuli neljandale kohale<ref name="KH15L" /><ref name="cDZRU" />. 6. septembril 2008. aastal võistles ta Jeanette Carlssoniga Rootsit esindades tantsuvõistlusel "Eurovision Dance Contest 2008", saavutades 12. koha<ref name="g2CB9" />. 3. novembril 2008. aastal avaldas ta singli "Radio", album "Set Your Body Free" ilmus sama aasta 24. detsembril.{{lisa viide}} Koos Oscar Görresiga kirjutas ta [[Alcazar]]i albumi "Disco Defenders" jaoks loo "From Brazil with Love"<ref name="xX9gQ" />. Samuti on ta kirjutanud bändile [[Pulse]].{{lisa viide}} === "Melodifestivalen" (2009) === 2009. aastal osales E.M.D. lauluvõistlusel "Melodifestivalen" looga "Baby Goodbye". [[Leksand|Lekslandis]] toimunud poolfinaalist sai bänd otse edasi finaali, kus saavutati kolmas koht<ref name="VnQoK" />. === "Melodifestivalen" (2011) ja album "In the Club"<ref name="Wa0sx" /> === [[Pilt:Danny Saucedo 03.jpg|pisi|Ung08 festival [[Stockholm]]is, 20. august 2011]] 2011. aasta alguses ilmus Danny esimene singel "In Your Eyes" ja üle pika aja ka muusikavideo. "In the Club" oli teine singel samanimeliselt albumilt. Albumil on ka lood The Provideri, Swingfly ja Lazeega.{{lisa viide}} Danny osales taas saates "Melodifestivalen", kuid seekord sooloartistina ning esitas loo "In the Club". Koreograafia autor oli Nick Bass<ref name="ez6xH" />. Poolfinaalis sai Danny 60 872 häält – peaaegu kaks korda rohkem kui teisele kohale jäänud Pernilla Andersson. Lõpparvestuses jäi ta [[Eric Saade]] järel teisele kohale<ref name="mjqt4" />. 2011. aasta mais luges Danny ette Rootsi punktid Eurovisioni lauluvõistlusel.{{lisa viide}} 2011. aasta suvel esines Danny laulusaadetes "Allsång på Skansen", "Lotta på Liseberg" ja "Sommarkrysset" ning festivalil Ung08. Sama aasta sügisel oli ta žüriiliige saates "[[True Talent]]" ning juhtis saadet "[[Sommarkrysset]]"<ref name="MB189" />. === "Melodifestivalen" (2012 ja 2013) === Saucedo sai 2012. aastal saates "Melodiefestivalen" looga "Amazing" [[Malmö]] poolfinaalist otse edasi finaali. Finaalis jäi ta [[Loreen]]i laulu "[[Euphoria]]" järel teisele kohale<ref name="TnLZK" />. Pärast finaali avaldas Saucedo arvamust, et tema lool läheks Eurovisionil paremini kui võitjal<ref name="rP3W3" />. 2013. aastal juhtis Saucedo koos Gina Dirawiga saadet "Melodifestivalen", olles siiani selle saate noorimad saatejuhid. Saates esines Danny mitme koomilise vahepalaga, näiteks "Karl för sin kostym" ja "Indie Club" ("In the Clubi" Bollywoodi versioon). Saate teises voorus pidasid Gina ja Danny lauluduelli iiri kaksikuteduoga [[Jedward]].{{lisa viide}} === "Så mycket bättre" (2016) === 2016. aastal osales Danny TV4 telesaates "Så mycket bättre" (eesti versioon on "[[Laula mu laulu]]"). Saates esitas Danny laulud "Super 8", "Snacket på stan", "Se mig", "Skepp", "Öppna upp dit fönster", "För kärlekens skull" ja "Vaknat".{{lisa viide}} === E.M.D. === [[Pilt:EMD at Rix FM Festival 2009, Kalmar, Sweden.jpg|pisi|E.M.D. Rix FM Festivalil Rootsis Kalmaris (2009)]] Danny (D) asutas ansambli E.M.D. koos kahe "Idoli"-kaaslase, Erik Segerstedti (E) ja Mattias Andréassoniga (M). 19. detsembril 2007. aastal ilmus nende esimene singel "All for Love", mis tõusis kuueks nädalaks edetabelite tippu ja teenis välja kolmekordse plaatina 60 000 eksemplari müümise puhul. Debüütalbum "A State of Mind", mis ilmus 14. mail 2008. aastal, oli edetabelites 42 nädalat. Singliga "Jenny Let Me Love You" teeniti välja tiitel "Aasta lugu 2008" Grammise muusikaauhindade jagamisel. Ansambel lõpetas tegevuse 2010. aastal<ref name="hFsJN" />. == Muu == Saucedo on olnud Folktandvårdeni, BRISi ja [[Eesti Vähiliit|Vähiliidu]] Roosa lindi kampaania toetaja, samuti poseerinud koolikiusamise ja looduskaitsega seotud projektide fotokalendrites<ref name="IjXkS" /><ref name="Sb6B1" />. Ta peab end keskkonnateadlikuks ja keskkonnale pühendunud inimeseks ning on olnud Earth Houri saadik<ref name="9ftkE" /><ref name="SJgyd" />. E.M.D.-ga on ta salvestanud humoorika muusikavideo "Alltid lika fruktansvärt fräsch" ("Alati nii kohutavalt värske") [[SVT]] huumorisaate "Gabba Gabba" jaoks<ref name="gTnES" />. Laulukirjutajana on Danny loonud muusikat ansamblitele [[Alcazar (ansambel)|Alcazar]] ja [[Pulse (ansambel)|Pulse]].{{lisa viide}} ==Seos Eestiga== 2022. aasta septembris oli Danny peaesineja [[Kanal 2]] 19. aastapäeva peol ja andis intervjuu saatele "[[Reporter]]", kus ta püüdis rääkida ka eesti keeles<ref name="lafDH" />. Ta peatus [[Nordic Hotel Forum]]is Tallinnas.{{lisa viide}} == Isiklikku == Saucedo on katoliiklane ja usub tugevalt Jumalasse. Ta leiab, et usk mängib tema alandlikkus hoiakus suurt rolli.<ref>{{Netiviide |Autor= |Aeg= |Pealkiri=Swedish Charts |URL=http://swedishcharts.com/showinterpret.asp?interpret=Danny+Saucedo |Kasutatud=07.02.2017 |Väljaanne=}}</ref> Danny oli [[2012]]. aastani (üheksa aastat) suhtes Janna Gränesjöga. [[2013]]. aasta veebruaris teatas Danny, et on suhtes Molly Sandéniga.<ref name="Zq2jh" /> == Diskograafia == === Sooloartistina === ==== Albumid ==== * 2006 "Det bästa från Idol" * 2007 "Heart Beats" (Rootsis nr 1)<ref name="2LhFS" /> * 2008 "Set Your Body Free" (Rootsis nr 2) * 2011 "In the Club" (Rootsis nr 3) * 2015 "Hör vad du säger men har glömt vad du sa" (Rootsis nr 3) {{lisa viide}} ====Singlid==== {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" |- ! rowspan="2"| Aasta ! rowspan="2"| Singel ! colspan="4"| Kõrgeim koht ! rowspan="2"| Album |- style="font-size:smaller;" ! width="40"| SWE ! width="40"| FIN ! width="40"| TUR ! width="40"| EUR |- | 2006 ! scope="row"| "Öppna din dörr" | 24 | – | – | – | align="left"| "Det bästa från Idol" |- | rowspan="4"| 2007 ! scope="row"| "Tokyo" | 1 | 9 | – | – | align="left" rowspan="4"| "Heart Beats" |- ! scope="row"| "Play It for the Girls" | 1 | – | – | 34 |- ! scope="row"| "If Only You" '''<small>(Therese Grankvist)</small>''' | 3 | 9 | – | 73 |- ! scope="row"| "Hey (I've Been Feeling Kind of Lonely)" | – | – | – | – |- | rowspan="5"| 2008 ! scope="row"| "Radio" | 1 | – | 132 | – | align="left" rowspan="5"| "Set Your Body Free" |- ! scope="row"| "Need to Know" | 39 | – | – | – |- ! scope="row"| "All on You" | 17 | – | – | – |- ! scope="row"| "Emely" <small>(Sasha Strunin)</small> | – | – | – | – |- ! scope="row"| "Just Like That" <small>(Lazee)</small> | – | – | – | – |- | rowspan="3"| 2011 ! scope="row"| "In Your Eyes" | – | – | – | – | align="left" rowspan="3"|"In The Club" |- ! scope="row"| "In the Club" | 2 | – | 41 | – |- ! scope="row"| '''"Tonight"''' | 28 | – | – | – |- | rowspan="4"| 2012 ! scope="row"| "Amazing" | 2 | – | 70 | – | rowspan="5" align="left" |Singlid |- ! scope="row"| "All in My Head" | 18 | – | 121 | – |- ! scope="row"| "Delirious" | – | – | – | – |- !'''"I Can See Myself in You"''' '''<small>(Tommy Körberg)</small>''' |– |– |– |– |- |2013 ! scope="row" | "Todo El Mundo (Dancing in the Streets)" | – | – | 50 | – |- | rowspan="4" |2015 !"All You Need is a Spark" |– |– |– |– |"SOS Barnbyar – En resa för livet 2015" |- !'''"Brinner i bröstet" <small>(Malcolm B)</small>''' |14 |– |– |– | rowspan="4" |"Hör vad du säger men har glömt vad du sa" |- !'''"Dör for dig"''' |2 |– |– |– |- !'''"Så som i himlen"'''<small>'''(Tensta Gospel)'''</small> |27 |– |– |– |- | rowspan="8" |2016 !'''"Hör vad du säger men jag har glömt vad du sa"''' |66 |– |– |– |- !'''"Snacket på stan"''' |5 |– |– |– | rowspan="7" |"Så mycket bättre – Säsong 7" |- !'''"Se mig"''' |52 |– |– |– |- !'''"Skepp"''' |46 |– |– |– |- !'''"Super 8"''' |2 |– |– |– |- !'''"Öppna upp dit fönster"''' |82 |– |– |– |- !'''"För kärlekens skull"''' |35 |– |– |– |- !'''"Vaknat"''' |– |– |– |– |- | rowspan="2" |2017 !'''"Jag får inte nog"''' |71 |– |– |– | rowspan="2" |TBA |- !'''"Dansa med mig"''' |– |– |– |– |- ! colspan="10" style="font-size:8pt"| "–" väljalasked, mis ei jõudnud edetabelitesse |- |} === E.M.D. === ==== Albumid ==== *2008 "A State of Mind" *2009 "A State of Mind (Deluxe Edition)" *2009 "Välkommen hem" *2010 "Rewind" ====Singlid==== *2007 "All for Love" *2008 "Jenny Let Me Love You" *2008 "Alone" *2009 "Baby Goodbye" *2009 "Youngblood" *2009 "Välkommen hem" *2010 "Save Tonight" *2010 "What Is Love" == Filmograafia == *2003 "Ondskan" (eesti keeles "Kurjus") – väike roll{{lisa viide}} *2009 "Disco-Daggarna" – Harry (hääl){{lisa viide}} *2009 "Prinsessan Lillifee 2: Den lilla enhörningen" – Prints Jää (hääl)<ref name="2LhFS" /> *2010 "Sammys äventyr" (eesti keeles "Sammy seiklused") – Sammy (hääl)<ref name="plNKs" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wqpeY">Niklasson, Ylva. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/melodifestivalen2011/article8512686.ab Dannys nya superkropp], ''[[Aftonbladet]]'', 4. veebruar 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="DPQ4y">Svärdkrona, Zendry. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/idol/article10992598.ab Fem kvar i tävlingen], ''Aftonbladet'', 10. november 2006. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="I5SON">[https://web.archive.org/web/20140202115739/http://www.escdaily.com/melodifestivalen-2011-final-globen-stockholm/ Melodifestivalen 2011, Final – Globen, Stockholm], ''escdaily.com'', 12. märts 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="4vyxI">Bill, Anna. [https://web.archive.org/web/20140219022049/http://www.unt.se/uppsala/idol-danny-lockade-tonarstjejer-306307.aspx Idol-Danny lockade tonårstjejer], ''[[UNT]]'', 29. november 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="QXmaj2007">Larsson, Ronny. [http://www.qx.se/file.php?id=86 Hur gay är Danny?]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ''[[QX]]'', mai 2007. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="gTnES">[https://web.archive.org/web/20140204033516/http://www.dagen.se/vardag/i-morgon-raknar-danny-med-gud/ I morgon räknar Danny med Gud], 9. märts 2012. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="lafDH">Lillemägi, David. [http://www.expressen.se/noje/extra/danny-saucedo-och-molly-sanden-nykara Danny Saucedo och Molly Sandén nykära], ''expressen.se'', 11. veebruar 2013. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="g1LTA"> Floras, Stella. [http://www.esctoday.com/12081/poland_eurostars_in_sopot_festival/ Poland: Eurostars in Sopot festival], ''esctoday.com'', 11. juuni 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="sw545">PM. [http://www.dn.se/kultur-noje/danny-etta-pa-polska-radiolistan Danny etta på polska radiolistan], ''[[DN]]'', 6. märts 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="YZ6Lg">Brunell, Lilian. [https://web.archive.org/web/20170206120507/http://poplight.zitiz.se/artikel/melodifestivalen-2011-danny-saucedo-gillar-att-sjunga-men-aelskar-att-dansa Melodifestivalen 2011: Danny Saucedo gillar att sjunga – men älskar att dansa], ''Poplight'', 26. november 2010. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="z8t1N">[http://www.svt.se/kultur/if-only-you-ar-arets-mest-spelade-lat "If only you" är årets mest spelade låt], ''[[SVT]]'', 24. september 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="8szFE">Benholm, Sofia. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/tv/letsdance/article11372767.ab Ramazzotti raggade – på Dannys partner], ''Aftonbladet'', 18. märts 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="zoVcy">Torbjörn, Ek. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/tv/letsdance/article16422272.ab Erik Segerstedt klar för "Let's dance"], ''Aftonbadet'', 15. märts 2013. Vaadatud 31. jaanuar 2013.</ref> <ref name="KH15L">Strömberg, Niklas. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/article11505699.ab Jag kan inte dansa bättre än så här], ''Aftonbladet'', 7. september 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="cDZRU">[https://web.archive.org/web/20140202094552/http://smdb.kb.se/catalog/id/002574319 Disco defenders / Alcazar], ''Svensk Mediedatabas''. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="g2CB9">Julander, Oscar. [http://www.expressen.se/noje/melodifestivalen/malena-ernman-vann-melodifestivalen/ Malena Ernman vann Melodifestivalen]''expressen.se'', 14. märts 2009. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="xX9gQ">[http://www.qx.se/noje/Play/16542/se-dannys-nya-video Se Dannys nya video], ''QX.se'', 28. jaanuar 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="VnQoK">Trus, Helena.[http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/melodifestivalen/article12538360.ab Superkoreograf – Dannys vapen], ''Aftonbladet'', 2. veebruar 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="Wa0sx">[http://www.svt.se/melodifestivalen/om-melodifestivalen/melodifestivalen-2011 Melodifestivalen 2011], ''svt.se''. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="ez6xH">Helena, Trus., Torbjörn, Ek. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/article15666745.ab Offrade sin låt för drömjobbet], ''Aftonbladet'', 25. oktoober 2012. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="mjqt4">[http://www.svt.se/melodifestivalen/om-melodifestivalen/melodifestivalen-2012 Melodifestivalen 2012]. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="MB189">Ström, Christian. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/melodifestivalen/article14509161.ab Läsarna: Danny är patetisk], ''Aftonbladet'', 12. märts 2012. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="TnLZK">Torbjörn Ek. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/musik/article12693294.ab Ny storlåt – då lägger EMD ner], ''Aftonbladet'', 5. detsember 2010. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="SJgyd">[https://web.archive.org/web/20140203185122/http://www.reporter.ee/2012/09/28/kanal-2-peab-uhket-sunnipaeva/ Kanal 2 peab uhket sünnipäeva!], ''reporter.ee'', 28. september 2012. Vaadatud 31. jaanuar.</ref> <ref name="rP3W3">[http://www.mynewsdesk.com/se/pressroom/folktandvarden_stockholms_lan_ab/pressrelease/view/folktandvaarden-tar-hjaelp-av-kaendis-i-marknadsfoering-295407 Folktandvården tar hjälp av kändis i marknadsföring]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ''mynewsdesk.com'', 18. mai 2009. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="hFsJN">Gad, Magda. [http://www.qx.se/Xtra/attityd/12244/danny-har-en-topplacering-i-min-lista-over-sveriges-snyggaste-man Danny har en topplacering i min lista över Sveriges snyggaste män], ''qx.se'', 6. november 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="IjXkS">[http://www.wwf.se/press/pressrum/pressmeddelanden/1348435-danny-gr-melodifestivalen-grnare Danny: -Gör Melodifestivalen grönare!], [[WWF]]veebileht, 12. märts 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="Sb6B1">Kvist, Elin. [https://web.archive.org/web/20140203014616/http://nyheter24.se/noje/melodifestivalen/539301-dannys-politiska-kupp-i-melodifestivalen Dannys politiska kupp i Melodifestivalen], ''nyheter24.se'', 10. märts 2011. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="9ftkE">[http://www.youtube.com/watch?v=3RbQgiR-TnA E.M.D – Alltid lika fruktansvärt fräsch], [[YouTube]], 13. oktoober 2010. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="Zq2jh">Häggström, Andreas. [http://www.aftonbladet.se/nojesbladet/film/article3802791.ab E.M.D daggmaskar i ny film], ''Aftonbladet'', 19. november 2008. Vaadatud 31. jaanuar 2014.</ref> <ref name="2LhFS">[http://www.dubbningshemsidan.se/credits/lillifee2/ Dubbningshemsidan – Prinsessan Lillifee 2]. Vaadatud 31. jaanuar 2014</ref> <ref name="plNKs">[http://www.dubbningshemsidan.se/credits/sammysaventyr/ Dubbningshemsidan – Sammys äventyr]. Vaadatud 31. jaanuar 2014</ref> }} == Välislingid == * [http://www.dannysaucedo.se/ Ametlik veebileht] * [http://instagram.com/dannysaucedo Ametlik Instagram] * [https://twitter.com/Danny_Savcedo Ametlik Twitter] * [http://www.youtube.com/user/DannySaucedoChannel Ametlik YouTube'i leht] * [https://www.facebook.com/DannySaucedoOfficial Ametlik Facebook] * [https://www.facebook.com/DannySaucedoFans Ametlik Facebooki fännileht] {{JÄRJESTA:Saucedo, Danny}} [[Kategooria:Rootsi lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] l2x0322aj4rxknrw1vchpfcmz2fp7om 0 359244 7191253 7016551 2026-07-11T23:46:57Z ~2026-39311-76 233339 Uued avaldatud raamatud ja pensionile jäämine 2025 lopul 7191253 wikitext text/x-wiki '''Vahur Joala''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1958]]) on [[eesti]] sporditegelane ja inseneriteadlane. Tegelenud ka [[genealoogia]]ga, ajaloouuringutega (Egiptus, [[veemoto]], Eesti keskaeg), aegridade analüüsiga. ==Hariduskäik== *1966–1974 [[Pärnu 6. 8-klassiline Kool]] *1974–1977 [[Pärnu 1. Keskkool]] *1977–1982 [[Tallinna Polütehniline Instituut]] [[automaatika ja telemehaanika]] erialal *1985–1989 aspirantuur ENSV TA Küberneetika Instituudis ja [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] *1990 tehnikateaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga "Juurdekasvude kasutamine juhtimissüsteemide madalsagedusliku müra analüüsil". ==Töökäik== Ta on spetsialiseerunud 3D-laserskaneerimisele, tööstusmetroloogiale ning sildade, tunnelite ja teede insenergeodeesiale. *1980–1992 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo *1992–1992 Süsteemitehnika ja informaatika arendusettevõte SYSTEST, juhtiv konstruktor *1992–1994 AS Geotime, juht *1992–1994 Geotime Oy, programmeerija *1994–1996 Oy Geotime Scandinavia Ab, programmeerija *1996–1997 Geopta Oy, programmeerija *1997–2010 Leica Nilomark Oy, tootejuht *2010–2025 Leica Geosystems Oy, tootejuht ==Teoseid== ===Raamatud=== *"Veemoto Eestis 1954–2003". Varrak. Tallinn 2003. 352 lk *"Egiptuse vaaraode lühikroonika", 2009, 368 lk *"Saulepi valitsejad", 2013, 178 lk DIGARis - [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:211325] *[http://www.tiigi.ee/Osilia%202%20web%20compact.pdf "Osilia: Osiliensis Episcopatus"]. 2024, ISBN 978-9916-4-2306-6, DIGARis - [https://www.digar.ee/id/nlib-digar:1056473] *Osilia 1228-1559. 2026. [https://drive.google.com/file/d/1CFakZpOj71ngM5-_lQr41MQNT_kETSuv/view?usp=drive_link <nowiki>[3]</nowiki>] *Osilia piiskopiraamat. 2026. [https://drive.google.com/file/d/1grCvUW0cQtnWDO3Ev-o5_6R0ti5saaBT/view?usp=drive_link <nowiki>[4]</nowiki>] *Osilia ürikuteraamat. 2026. [https://drive.google.com/file/d/1mXIuG4nGaJNgKFIGZMBbMDH1COB_hwos/view?usp=drive_link <nowiki>[5]</nowiki>] ===Perioodilised väljaanded=== *Ketu (Eesti Psoriaasi Liidu häälekandja 10 esimest numbrit) *Veemoto aastakokkuvõtted (alates 2000) ===Artikleid=== Temalt on ilmunud veemototeemalisi artikleid nii Eestis kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses. *Joala V. Käsiarvutid. Arvutustehnika ja andmetöötlus, 12, 1992, lk. 1–5. *Joala V. Katkestused ja nende kasutamine. Arvutustehnika ja andmetöötlus, 7, 1993, lk. 31–37. *Joala V. Kui palju on arvutis mälu? Arvutustehnika ja andmetöötlus, 5, 1994, lk. 7–12. *Joala V. Kasutagem XMS-mälu. Arvutustehnika ja andmetöötlus, 6, 1994, lk. 6–12. *Joala V. Firma "Nikon" tahhümeetrid. Kaardikoja teataja, 1, 1994, lk. 7–9. *Santala J., Joala V. On the Calibration of Ground-based Laser Scanner. TS12.4 FIG Working Week 2003, Paris, France, April 13–17, 2003, 7 lk. *Santala J., Joala V. Acerca de la Calibración de un Escáner de Láser Terrestre. Topografía y cartografía : Revista del Ilustre Colegio Oficial de Ingenieros Técnicos en Topografía, 2004, Vol. 21, Número 122, 3–7. *Joala V. Suurten kappaleiden uudet mittausmenetelmät. Mittaukset konepajassa seminaari 2003. Tamperen teknillinen yliopisto, Tuotantotekninen laitos, 5 lk. *Joala V. Laserkeilaimien toimintaperiaatteet ja kalibrointi. Maanmittaustieteiden Seuran julkaisu n:o 40, Pikseleitä ja pistepilviä – kuvauksen uudet ulottuvuudet. Toim. Jorma Jokela. Maanmittaustieteiden päivät 20.-21.11.2003, Teknillinen korkeakoulu, Espoo. Maanmittaustiedeiden Seura ry., Suomen Maanmittausinsinöörien Liitto ry. Lk. 85–88. *Joala V. Laserilla mittaamaan. Europörssin metalli, 1-2/2004, 2 lk. *Joala V. Laserskaneerimine – suure detailsusega 3D-mõõtmine. Eesti Maanteeamet, Teeleht, 2 (46), 2006, 21–23. *Joala V. Laserkeilauksen perusteita ja mittauksen suunnittelu. Laserkeilauksen hyödyntäminen ja mahdollisuudet, Etelä-Karjalan Ammattikorkeakoulu, 2006. *Mill, T.; Ellmann, A.; Uueküla, K.; Joala, V. (2011). Teetasapinna mõõdistamine terrestrilise laserskanneerimise ja elektrontahhümeetrilise mõõdistamise tehnoloogiaga. Geodeet, 41, 81 – 85. *Mill, T.; Ellmann, A.; Uueküla, K.; Joala, V. (2011). Road surface surveying using terrestrial laser scanner and total station technologies. 8th International Conference Environmental Engineering (1142–1147). Vilnius, Leedu: Vilnius Gediminas Technical University Press "Technika" *Ребане Р.-В.П., Космачев В.М., Йоала В.А. Исследование характеристик низкочастотных шумов на системе типа Е105. Аналого-цифровые и цифро-аналоговые преобразователи. Таллинн, 1983, с. 38–46. *Йоала В.А. Исследование погрешностей оценки функции дисперсии приращений. Технические средства измерительно-вычислительных коплексов. Таллинн. 1986. С. 3–8. *Йоала В.А., Космачев В.М. Исследование низкочастотного шума электронных устройств. Первый Всемирный конгресс общества математической статистики и теории вероятностей им. Бернулли (тезисы докл.). Москва, Наука, 1986. Т.1. С. 242. *Космачев В.М., Йоала В.А., Ребане Р.-В.П. ИВК Е104 для поверки высокоточных ЦАП и АЦП в стандарте КАМАК на базе ВК МЕРА-КАМАК-60. Международный семинар по проблеме реализации комплексной программы научно-технического прогресса стран-членов СЭВ до 2000 года. 13–17 апреля 1987, Кишинев, с. 70–73. *Йоала В.А. Применение разностного оператора для анализа временных рядов. VI Совещание-семинар по непараметрическим и робастным методом статистики в кибернетике (тезисы докл.). Томск. 1987. Ч.1. С. 172–173. *Йоала В.А., Ольман В. Метод оценивания коеффициентов линейной одномерной регрессии. Известия Академии Наук Эстонской ССР. Физика и математика. 1987, Т.36. 4. С. 422–424. *Joala V. An Estimation Method for Coefficients of Polynomial Trend in Time Series. Statistical and Probabilistic Models. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 798, Tartu, 1988, lk. 68–75. *Йоала В.А., Космачев В.М. Методы анализа случайных процессов, основанные на использовании разностного оператора. Региональная научно-техническая конференция "Измерения характеристик случайных сигналов с применением микромашинных средств" (тезисы докл.). Новосибирск. 1988. Ч.1. С. 25. *Йоала В.А. Оценивание коэффициентов полиномиального тренда временных рядов с применением разностного оператора. Методы прикладной статистики. Труды Вычислительного центра, 56, Тартуский Государственный Университет. Тарту, 1988, с. 3–16. *Йоала В.А. Метод оценивания коэффициентов полиномальной регрессии. Методы и средства аналоговой обработки информаций. Таллинн, 1988, с. 3–10. *Йоала В.А. Применение разностного оператора для анализа низкочастотного шума компонентов систем управления. Диссертация. Академия Наук Эстонии, Институт Кибернетики, 1989, 81 с. *Йоала В.А. Применение разностного оператора для анализа низкочастотного шума компонентов систем управления. Автореферат. Академия Наук Эстонии, Институт Кибернетики, 1989, 18 с. *Йоала В.А. Быстрый метод оценивания полиномиального тренда временного ряда. Тезисы докладов. IV всесоюзная научно-техническая конференция "Применение многомерного статистического анализа в экономике и оценке качества продукции", ч. II, Тарту, 1989, с. 223. *Йоала В.А., Космачев В.М., Ребане Р.-В.П. Персональная рабочая станция экспериментатора – эффективный рабочий инструмент инженера. Тезисы докладов четвертой секции республиканской научно-технической конференции "Теория и проектирование электронных вольтметров и средств их поверки". ПЭВ-90. Магистрально-модульные средства и системы для автоматизации и измерений. Таллинн, 1990, с. 14–15. *Йоала В.А., Космачев В.М. Применение разностного оператора для анализа случайных процессов. Алгоритмы и устройства обработки сигналов и автоматизация проектирование. Академия Наук Эстонии, Таллинн, 1991, с. 8–14 ==Sportlasena== Veemotospordiga tegelnud aastatel 1973–1977. Võitnud 1973–1975 Eesti NSV noortemesitrivõistlustel 2 hõbedat ja 2 pronksi. ==Sporditegelasena== Eesti Veemoto Liidu juhatuse liige 2007–2010, asepresident 2010–2011, president alates 2011. [[Rahvusvaheline Veemoto Liit|Rahvusvahelise Veemoto Liidu U.I.M]] juhatuse liige (2015), spordikomisjoni liige (2012), keskkonnakaitse töörühma liige (2011), Hydro Working Groupi liige (2008) ning paadiklasside F-125 ja F-250 sportlaste esindaja spordiliidus UIM (2009, 2013). ==Spordikohtunikuna== *2000 rahvusvahelise kategooria veemotokohtunik *2000–2020 oli 10 korda MM-il ja 10 korda EM-il peakohtunik. ==Liikmesus== Ta on [[Eesti Psoriaasi Liit|Eesti Psoriaasi Liidu]] asutajaliige (1991) ja oli selle ühingu president esimesel kolmel aastal. [[Eesti Süsteemiinseneride Selts]]i asutajaliige (1992). ==Tunnustus== *1976 [[NSV Liidu meistersportlane]] [[veemoto]]s *2023 [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] ==Isiklikku== Tema isa oli veemotosportlane [[Ain Joala]]. ===Harrastusi=== Ta harrastab numismaatikat, fotograafiat, genealoogiat. On osalenud kümnel [[Tartu suusamaraton]]il, lisaks [[Finlandia-hiihto|Finlandia-hiihtol]], [[Pirkkahiihto|Pirkkahiihtol]] (90 km) ning kümnel sõudmismaratonil Sulkavan Suursoudut (Soutuneuvos). ==Välislingid== *{{ESBL|Vahur_Joala}} *{{ETIS}} *[http://www.veemoto.ee Eesti Veemoto Liidu koduleht] *[http://www.tiigi.ee/saulepi_valitsejad.pdf Saulepi valitsejad] *[http://www.tiigi.ee/sugupuu/minusugupuu/index.html Minu sugupuu] {{JÄRJESTA:Joala, Vahur}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti veemotosportlased]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Eesti spordiajaloolased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 3fynaetq6rvhco45kd36m8prxary79v 0 361087 7191560 7113704 2026-07-12T11:14:36Z Velirand 67997 + kategooria 7191560 wikitext text/x-wiki '''Jaan Tartland''' (9. veebruar ([[vkj]])/ [[21. veebruar]] [[1888]] [[Mäetaguse vald]], [[Jõhvi kihelkond]], [[Virumaa]]<ref>EELK Narva Peetri koguduse personaalraamat IX; 1890–1939. Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.5338.1.27</ref> – [[17. august]] [[1963]] [[Tallinn]]<ref name="Treufeldt">[[Robert Treufeldt]]. "Ajalooline õiend ja väärtuslikud ehitiseosad". Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiivi toimik "Vabaduse pst 169a". Tallinn 2018. Leht 5</ref>) oli Eesti [[insener]] ja ehitusettevõtja. ==Hariduskäik== *1908 [[Narva Poeglastegümnaasium]] *1908–1917 [[Peterburi Polütehniline Instituut]] (tsiviilehitus) ==Töökäik== *1918–1920 [[raudtee]]de ehitamine *1921–1925 ehitusettevõtja *1925–1932 raudteede ehitamine *1932–1940 ehitusettevõtja *1940 teedeehitaja Nõukogude baasides [[Hiiumaa]]l *1941 Kergetööstuse Rahvakomissariaat (insener) Jaan Tartland suri [[17. august]]il [[1963]] [[Tallinn]]as<ref name="Treufeldt" /> ja ta maeti [[20. august]]il [[1963]] [[Liiva kalmistu]]le.<ref>[https://www.kalmistud.ee/burial-place/P4JgBdZ4lNpo Haud Tallinna Liiva kalmistul]</ref> ==Ehitised== *1933 Villa Joa 4a, Tallinn *1935 Korterelamu Sinika 5, Tallinn *1936 Korterelamu Madara 20, Tallinn **Elamu Vabaduse pst 75, [[Nõmme]] **Elamu Rohula 20, Nõmme *1937 Elamu Sihi 70, Nõmme **Elamu Vabaduse pst 169, Nõmme **Elamu Vabaduse pst 169a, Nõmme *1939 Elamu Pärja 7, Nõmme ==Isiklikku== Tema õde oli nahakunstnik [[Linda Rivis]] ja vend oli põllumajandustegelane [[Georg Tartland-Ardelan]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Mart Kalm]]. "Tartland, Jaan, ehitusinsener". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn 1996. Lk 515 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/P4JgBdZ4lNpo Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tartland, Jaan}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Eesti ehitusettevõtjad]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1963]] ccjrdft2ftcst038vxjva8octh7o7xf 0 361858 7191203 6914663 2026-07-11T21:32:05Z ~2026-33657-65 231127 7191203 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uusküla, Mari.IMG 4833.JPG|pisi|Mari Uusküla 12. veebruaril 2014 esinemas "[[Vadja keel]]e sõnaraamatu" esitlusel [[Kloostri Ait|Kloostri Aidas]]]] '''Mari Uusküla''' (kuni 1. juulini 2005 '''Mari Bogatkin'''; sündinud [[23. jaanuar]]il [[1980]]<ref>{{ETIS}}</ref>) on eesti keeleteadlane. Ta lõpetas 1998. aastal [[Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium]]i ja 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna [[ungari keel]]e alal. Nii tema [[magistritöö|magistri-]] kui ka [[doktoritöö]]d juhendas Tartu Ülikoolis [[Urmas Sutrop]]. Doktoritöö kaitses ta [[2008]]. aastal üldkeeleteaduse osakonnas. == Tunnustus == 2021 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] (ergutusauhind)<ref>{{Netiviide|url=https://novaator.err.ee/1608399107/teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-tonu-viik|pealkiri=Teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Tõnu Viik|väljaanne=ERR Novaator|aeg=11.11.2021|vaadatud=11.11.2021}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa on [[Georg Bogatkin]].<ref>{{Netiviide |url=https://sites.google.com/site/mariuuskula/home/cv |pealkiri=Mari Uusküla CV |vaadatud=2014-02-12 |arhiivimisaeg=2014-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140309035509/https://sites.google.com/site/mariuuskula/home/cv |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Uusküla, Mari}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] dnj8kqgbx4d5otctk2xfcgp10o5otcy 0 362981 7191545 6845710 2026-07-12T11:05:02Z Velirand 67997 + kategooria 7191545 wikitext text/x-wiki '''Siegfried Voldemar Albert Talmre''' (kuni 9. augustini 1937 '''Siegfried Voldemar Albert Dahlmann'''; [[8. juuli]] [[1883]] [[Kurski kubermang]] – juuli [[1944]] [[Rakvere]]) oli eesti õpetaja.<ref>Maeti vana koolitegelane. Eesti Sõna, 20. juuli 1944, nr. 166, lk 3.</ref> Pärast [[Tallinna Reaalkool]]i lõpetamist 1903. aastal õppis [[Riia polütehnikum]]i inseneriosakonnas ja lõpetas 1912. aastal [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Peterburi polütehnikumi]] majandusteaduskonna.<ref name="maeti">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19440718.1.2 S. Talmre maeti] Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 80, 18 juuli 1944</ref> Oli aastail 1910–1918 tsaaririigi teenistuses, töötades algul Kaalude ja Mõõtude Peaproovikojas ning hiljem Hoiukassade Valitsuses.<ref name="maeti" /> Ta töötas 1918. aastast [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere poeglaste gümnaasiumi]], 1922. aastast kuni surmani [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i ja 1927–1931 Rakvere linna ühisgümnaasiumi õpetajana.<ref name="maeti" /> Siegfried Talmre oli ka Rakvere linnavolinik (valiti 1927 ja 1934). == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Talmre, Siegfried}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1944]] g7iz1ksleqfs3f5q0aylqlhc0d8yja1 0 363919 7191213 6800999 2026-07-11T22:09:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191213 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Dino Buzzati''' (kodanikunimega Dino Buzzati-Traverso; [[16. oktoober]] [[1906]] – [[28. jaanuar]] [[1972]]) oli [[itaalia]] romaani- ja novellikirjanik. Samas oli ta ka kunstnik ja luuletaja ning ajalehe Corriere della Sera ajakirjanik. Tema kuulsaim teos on romaan "Il deserto dei Tartari" (eesti keeles "Tatarlaste kõrb"). Buzzatit on mõjutanud sellised kirjanikud nagu [[Albert Camus]] ja [[Jean-Paul Sartre]]. ==Elu== Buzzati sündis Itaalias [[Belluno]] linna San Pellegrino linnaosas oma perekonna villas. Buzzati veterinaarist ema oli päritolult [[Veneetsia|veneetslanna]] ning isa, kes oli ametilt rahvusvahelise õiguse professor, oli pärit põlisest Belluno perekonnast. Buzzati sündis pere neljast lapsest teisena, üks tema vendi oli tuntud Itaalia geneetik [[Adriano Buzzati-Traverso]]. [[1924]]. aastal astus ta [[Milano Ülikool|Milano Ülikooli]] õigusteaduskonda, kus tema isa oli kunagi õpetanud. 22-aastaselt oli ta just juuraõpinguid lõpetamas, kui [[Milano]] ajaleht Corriere della Sera võttis ta tööle ning sinna jäi ta surmani. Ta alustas seal tööd korrektuuriosakonnas, kuid hiljem töötas juba reporteri, erikorrespondendi, esseisti, toimetaja ja kunstikriitikuna. Tihti on öeldud, et tema ajakirjanduslik taust mõjutas tema kirjutisi, andes isegi kõige fantastilisematele lugudele realistliku õhustiku. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal teenis Buzzati [[Aafrika|Aafrikas]], olles Itaalia [[Itaalia kuninglik laevastik|kuningliku laevastikuga]] (''Regia Marina'') seotud ajakirjanik. Pärast sõja lõppu avaldati Itaalias tema romaan "Tatarlaste kõrb", mis tõi autorile kiiresti kriitikute tunnustuse ja kuulsuse. [[1964]]. aastal abiellus ta Almeria Antoniazziga ning samasse aega langeb ka tema viimase romaani "Un amore" ilmumine. [[1972]]. aastal suri Buzzati pärast pikaajalist haigust vähki. Ta oli ateist.<ref>Bellaspiga, Lucia, ''"Dio che non esisti, ti prego": Dino Buzzati, la fatica di credere'', Ancora, 2006, p. 12.</ref> ==Tööde kokkuvõte== Buzzati alustas ilukirjanduse kirjutamist aastal [[1933]]. Tema ilukirjanduslooming koosneb viiest romaanist, näite- ja kuuldemängudest, libretodest, arvukatest novellikogudest ja luulest. Tema libretode hulka kuulub neli [[Luciano Chailly]] ooperit ja [[Giulio Viozzi]] ooper "La giacca dannata". Ta kirjutas ka lasteraamatu "La famosa invasione degli orsi in Sicilia" ("Karude kuulus sissetung [[Sitsiilia|Sitsiiliasse]]"). Tunnustatud ja näitustel eksponeeritud kunstnikuna kombineeris Buzzati oma loomingus ka kunsti ja kirjandust, luues [[Orpheus|Orpheuse]] müüdil põhineva [[Koomiks|koomiks]] "Poema a fumetti" (1969). Tema kõige kuulsam romaan "Tatarlaste kõrb" räägib loo sõjaväe eelpostist, mis ootab [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungi. Arvamustes ja kokkuvõtetes on romaani võrreldud [[Eksistentsialism|eksistentsialistlike]] töödega, eriti [[Albert Camus|Albert Camus']] teosega "Sisyphose müüt".<ref>''Sem' Gontsov'' (Introduction by E. Ambartsumov) (Izvestiya Press, 1985).</ref> Buzzati kirjutamisviisi on tihti määratletud kui maagilist realismi või sotsiaalset võõrandumist ning tema raamatutest leiab läbivate teemadena ümbritseva keskkonna saatuse ja kujutlusvõime saatuse ohjeldamatu tehnoloogilise progressi valguses. Buzzati loomingust leiab ka valiku lühijutte, mille tegelasteks on muinasjutulised tegelased, nagu koletised ja tema enda väljamõeldis ''il colombre'' (eesti keeles 'merekoll'). ==Olulisemad teosed== * ''Bàrnabo delle montagne'' (1933) * ''Il segreto del Bosco Vecchio'' (1935) * ''Il deserto dei Tartari'' ("Tatarlaste kõrb", 1940) * ''I Sette Messaggeri'' (novellid, 1942) * ''La famosa invasione degli orsi in Sicilia'' (1945) * ''Il grande ritratto'' (1960) * ''Un amore'' (1963) * ''Il capitano Pic e altre poesie'' (luule, 1965) * ''Il colombre'' ("Merekoll", novellid, 1966) * ''Poema a Fumetti'' (piltromaan, 1969) * ''Il reggimento parte all'alba'' (novellid, 1985) ==Eesti keeles ilmunud== * "Merekoll" (lühijutud, 1988). Ilmunud [[Loomingu Raamatukogu|Loomingu Raamatukogus]]<ref>{{netiviide | URL = https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?219 | Pealkiri = Dino Buzzati | Kasutatud = 06.03.2014 | arhiivimisaeg = 7.03.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140307021244/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?219 | url-olek = ei tööta }}</ref> * "Tatarlaste kõrb" (romaan, 1991, 1997, 2005) * "Koer, kes oli näinud jumalat" (lühijutud, 2007) ==Filmid== Buzzati teoste põhjal on valminud ka filme: * "Un amore" (1965). Režissöör [[Gianni Vernuccio]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0131720/ | Pealkiri = Un amore (1965) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref> * "Il deserto dei tartari" (1976). Režissöör [[Valerio Zurlini]].<ref>{{netiviide | URL = http://www.imdb.com/title/tt0074400/?ref_=fn_al_tt_1 | Pealkiri = Il deserto dei tartari (1976) - IMDb | Kasutatud = 06.03.2014 | Keel = inglise}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Giuseppe Leone, "Dino Buzzati e le grandi "costruzioni" letterarie - La "fortezza di Bastiani" non è "Il castello" di Kafka", Il Punto Stampa, [[Lecco]], Italy, April 1997. * Luis Montiel(2010), “Una meditatio mortis contemporánea. La reflexión de Dino Buzzati sobre la caducidad de la vida humana”. Medicina e historia, 2/2010, 1-15. {{JÄRJESTA:Buzzati, Dino}} [[Kategooria:Itaalia kirjanikud]] [[Kategooria:Itaalia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Itaalia luuletajad]] [[Kategooria: Sündinud 1906]] [[Kategooria: Surnud 1972]] o1l94xuqu2l94sav1vnky2thnaxopjr 0 370136 7191586 7184116 2026-07-12T11:30:21Z ~2026-34651-55 231505 7191586 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=6|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Merivälja pansion|lõpppeatus=Metsakooli tee|avati=2005 (5A liinina)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=5A|järgmine liin=7|järgmine=7 (Tallinna bussiliin)|eelmine=5A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b]|läbi=Pirita|eelkäija=5A|uuendus=12. juuli 2026}}{{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 6 Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 6''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti. Väljumised 35-70 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- |2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- |2006 |Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee |Praegune marsruut |- |2009 | - |Liini number muudeti nr 5A pealt nr 6-ks |} Aastatel 2005 - 2009 oli liini nr 5A == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8ceg6ojiy9n21vrb3vt3l0r3oc586b5 0 370174 7191529 6658432 2026-07-12T10:47:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191529 wikitext text/x-wiki [[Fail:Külmutuslaevad "Бриз", "Bora", "Fryderyk Chopin" ja "Ханс Пегельман" Paljassaare sadamas 79.jpg|pisi|Külmutuslaevad [[Paljassaare sadam]]as (1979).<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:BMRT (БМРТ) – suur külmutustraaler. Paljassaare sadam 79.jpg|pisi|BMRT (БМРТ) – suur külmutustraaler.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:Värav sadamasse, Lõuna kaile. Paljassaare sadam 73.jpg|pisi|Värav sadamasse.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Eesti Kalatööstus''' oli [[kalatööstus]]ettevõte; ühtlasi [[Eesti NSV]] suurim kalatööstusettevõte.<ref name="EE"/> Ettevõte asutati 1944. aastal nimega ''Riiklik Kalapüügi Trust.''<ref name="EE"/> 1955. aastal hakati Eestis kasutama kaugpüügiks sobivaid SRT tüüpi keskmisi [[kalatraaler]]eid. Need olid ehitatud [[Stralsund]]is VEB Volkswerfti tehases. 1955. aasta jooksul valmisid järgmised laevad (ehituskuupäev ja number): * 24.03.1955 [[SRT-4244]] * 29.03.1955 SRT-4250 * 23.05,1955 SRT-4259 Sompa * 29.08.1955 SRT-4283 * 30.08.1955 SRT-4282 * 19.09.1955 SRT-4291 * 19.08.1955 SRT-4292<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://soviet-trawler.narod.ru/pages/ussr/list_of_log_stralsund.html|pealkiri=Strahlsundis NSV Liidule ehitatud laevad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.02.2018|arhiivimisaeg=11.02.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180211071750/http://soviet-trawler.narod.ru/pages/ussr/list_of_log_stralsund.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1955. aasta suvel väljusid heeringapüügile Põhja ja Norra merele esimesed kaks Eesti keskmist kalatraalerit [[SRT-4244]] (kapten Vaino Noor) ja SRT-4250 (kapten Vsevolod Starostenko). Sügisel suundusid sinna veel SRT-4291 (kapten Ivan Ageev), SRT-4259 ning SRT-4286. (20 aastat hiljem on kirjutanud nii Rybak Estonii, 12 juuli 1975) <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/blogs/lyudi-more-i-suda/page-12|pealkiri=20 aastat hiljem|väljaanne=Rõbak Estonii|aeg=juuli 1975|vaadatud=24.02.2019|arhiivimisaeg=24.02.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190224173842/http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/blogs/lyudi-more-i-suda/page-12|url-olek=ei tööta}}</ref> == ENSV Heeringapüügivalitsus == 1. jaanuarist [[1956]] jõudis Eestisse üleliiduline reform, mille käigus sai ettevõte nimeks '''ENSV Heeringapüügivalitsus'''. Jätkus uute SRT tüüpi laevade saabumine: * 31.01.1956 SRT-4326 * 28.02.1956 SRT-4327 * 20.04.1956 SRT-4344 * 26.07 1956 SRT-3471 * 14.09.1956 SRT-4390 * 30.01.1957 SRT-4424 * 31.01.1957 SRT-4425 * 28.05.1957 SRT-4451 * 28.05.1957 SRT-4452 * 21.08.1957 SRT-4479 * 27.08.1957 SRT-4480 * 23.08.1957 SRT-4481 Khanka * 31.10.1957 SRT-4510 * 31.10. 1957 SRT-4511 * 31.03.1958 SRT-4543 * 31.03.1958 SRT-4544 * 31.03.1958 SRT-4545 * 12.05.1958 SRT-4557 * 30.04.1958 SRT-4558 * 30.04.1958 SRT-4559 Chernomorets * 14.06.1958 SRT-4572 * 14.06.1958 SRT-4573 1970. aastatel Riias * 14.06.1958 SRT-4574 * 14.06.1958 SRT-4575 Boksit * 31.07.1958 SRT-4588 Hiljem Riias, Tsarikava * 31.07.1958 SRT-4589 Hiljem Klaipedas, Krasnoborsk * 31.07.1958 SRT-4590 Aastatel 1962–1969 juhtis ENSV kalamajandust NSV Liidu Kalamajanduse Ministeeriumi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsus keskusega Riias, millele olid allutatud ENSV-s tegutsevad kalakombinaadid, püügibaasid ja kalasadamad, laevaremondi ettevõtted, vastavad varustus-turustusorganisatsioonid ja muud asutused. Ettevõtete ja asutuste vahetuks organisatsiooniliseks juhtimiseks oli moodustatud Läänemerebasseini Kalatööstuse Peavalitsus isemajandava allasutusena Eesti Kalatööstuse Tootmisvalitsus, mis tegutses 1969. aasta lõpuni. Tootmisvalitsuse juhtimisele kuulus ka Eesti Kalurikolhooside Vabariiklik Liit. [[EKP Keskkomitee]] ja [[ENSV Ministrite Nõukogu]] määrusega nr 54 (12.02.1970) moodustati [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|ENSV Ministrite Nõukogu]] [[ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus|Kalamajanduse Valitsus]]. Kalamajanduse Valitsus oli liiduvabariikliku alluvusega isemajandav asutus ning kalapüük ja töötlemine, välismeredel ja ookeanidel jäi Läänebasseini Kalatööstuse Peavalitsuse alluvuses moodustatud Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean" kompetentsi<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/advanced-search/search-in-names/results-(names)/?repositoryCode=EE-RA&recordId=NAE110000019437&term=ministrite ENSV Ministrite Nõukogu Kalamajanduse Valitsus, 1970-1988], www.archivesportaleurope.net</ref>. == Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean" == [[Fail:Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis Ookean peahoone. Paljassaare sadam 73.jpg|pisi|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise "Ookean" peahoone Tallinnas [[Paljassaare tänav|Paljassaare]] 28 (1973)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1970. aastal sai ettevõtte nimeks ''Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis "Ookean"''. 1970. aastast oli Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise «Ookean» juhataja [[Viktor Tenosaar]]<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/176 Viktor Jani p. Tenosaar], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 174</ref>. Ettevõte kandis aastatel 1970–1976 nimetust Eesti Kalatööstuslik Tootmiskoondis “Ookean” (vene k. ''Эстонское рыбо-промышленное объединение “Океан”'') ja 1976–1990 Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondis “Estrõbprom” (Eesti Kalatööstus) (vene k. ''Эстонское производственное объединение рыбной промышленности “Эстрыбпром”''). Aastail 1970–1993 tegutses Tallinnas [[Vana-Posti tänav]] 7 [[Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise Ookean Tallinna Merekoo]]l (1970–1976) ja [[Tootmiskoondise Eesti Kalatööstus Tallinna Merekool]] (1976–1993), milles valmistati ette reakoosseisu [[kalalaevastik]]ule. Merekoolis sai [[meremees|meremehe]]ameti umbes aasta jooksul. Kursusi alustati ja lõpetati igal ajal, et Eesti Kalatööstus saaks oma tööjõule pidevalt täiendust ja vahetust. Sõjaväe läbi teinud noormehed said õppida kalalaeva [[madrus]]eks, motoristiks, külmutusmasinistiks ja laevaelektrikuks ning katlamasinistiks. Pärast 6-7 kuud teooriakursust, merepraktikat ja selle aruande kaitsmist anti meremehele põhierialal I klassi ja siduserialal II klassi diplom. [[Tüürimees|Tüürimeheks]] või mehaanikuks sai edasi õppida [[Tallinna Merekolledž]]is või Kaliningradi Kõrgemas Kalatööstuslikus Merekoolis. Eesti Kalatööstusel olid õppelaevad [[Krusenstern (laev)|Krusenstern]] ja Korall.<ref>[https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/1990/06/09/7 Kuidas veel merele pääseb?], [[Õpetajate Leht]], nr. 23, 9 juuni 1990</ref> == Eesti Kalatööstus == [[1976]]. aastal sai ettevõte nimeks ''Eesti Kalatööstus''<ref name="EE" />. [[1990]]. aasta 4. septembril moodustati Valioga ühisfirma ESVA (ES sõnast EstRõbProm ja Va Valiost), mis hakkas tootma [[kalapulk]]i. == Riiklik Aktsiaselts "Ookean" == 1990. aastatel muudeti ettevõte [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]] '''Ookean'''{{lisa viide}}. 1995. aasta algul oli ettevõttel 37 laeva summaarse kogumahutavusega 135 000, kuid aasta lõpul algatati ettevõtte pankrot. Pankrotimenetlus kestis seitse aastat.<ref>[[Madli Vitismann]] Anatomy of a bankruptcy - how the Estonian fishing fleet went down. [[Scandinavian Shipping Gazette]], 18. oktoober 2002.</ref> Veteranid on loonud suhtlemiseks foorumiga kodulehe.<ref>[http://www.ookean-estrybprom.7v8.ru/ Ookean-Eesti Kalatööstus] (vene keeles)</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|2|210}}</ref>}} [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] [[Kategooria:Eesti kalandus]] p1y5vit485l0nt9okidwl4i4ad0m3to 0 372970 7191480 6970362 2026-07-12T09:36:35Z Velirand 67997 + kategooria 7191480 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Infobox Poliitik | nimi = Pavlo Klimkin<br /><small>''Павло Анатолійович Клімкін''</small> | pildinimi = Antrittsbesuch ukrainischer Botschafter Pavlo Klimkin im Rathaus von Köln-7273.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | sünniaeg = [[25. detsember]] [[1967]] | sünnikoht = [[Vene NFSV]] [[Kursk]] | surmaaeg = | erakond = parteitu | amet = [[Ukraina välisministriste loend|Ukraina välisminister]]<br /><small>([[19. juuni]] [[2014]] – [[29. august]] [[2019]])<br /></small>Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik [[Saksamaa]]l<br />{{murdmata|<small>([[22. juuni]] [[2012]] – [[19. juuni]] [[2014]])</small>}} | haridus = kõrgem | õppeasutus = [[Moskva füüsika-tehnika instituut]] | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Pavlo Klimkin''' ([[ukraina keel]]es ''Павло Анатолійович Клімкін''; sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1967]] [[Kursk]]is) on [[Ukraina]] [[diplomaat]], [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik (Ukraina)|erakorraline ja täievoliline suursaadik]] (2010). Pavlo Klimkin oli alates [[2014]]. aasta [[19. juuni]]st kuni [[29. august]]ini [[2019]] [[Ukraina välisminister]]. [[Ukraina Ülemraada|Ülemraadas]] hääletas tema poolt 335 rahvasaadikut.<ref name="Parliament appoints Klimkin as Ukrainian foreign minister">[http://en.interfax.com.ua/news/general/210047.html Parliament appoints Klimkin as Ukrainian foreign minister], [[Interfax-Ukraine]] (19. juuni 2014)</ref><ref>[http://zakon2.rada.gov.ua/laws/show/1528-18 ПОСТАНОВА Верховної Ради України № 1528-VII Про призначення Клімкіна П.А. Міністром закордонних справ України]</ref><ref>[http://www.rulers.org/ukragov.html Ukraine. Ministries, etc.] rulers.org</ref> Klimkin sündis [[Venemaa]]l [[Kursk]]i linnas 1967. aasta 25. detsembril ja on rahvuselt [[Venelased|venelane]]. [[1991]]. aastal lõpetas ta [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva füüsika-tehnika instituudi]] kosmoseuuringute ja aerofüüsika teaduskonna [[füüsika]] ja [[rakendusmatemaatika]] erialal. Ta valdab [[Inglise keel|inglise]] ja [[Saksa keel|saksa]] keelt ning tal on algteadmised [[Prantsuse keel|prantsuse]] ja [[Hispaania keel|hispaania]] keelest. Klimkin on abielus, perekonnas on kaks poega.<ref name="25 December 1967 PK"/> Klimkini abikaasa Natalia töötab Ukraina [[Holland]]i saatkonnas esimese sekretärina.<ref name=PKNUP19614>[http://www.pravda.com.ua/articles/2014/06/19/7029572 Team Poroshenko. The first appointment], [[Ukrayinska Pravda]] (19. juuni 2014)</ref> ==Tööalane tegevus== [[1991]]–[[1993]] – teadustöötaja Ukraina instituudis.<br /> [[1993]]–[[1997]] – [[Ukraina Välisministeerium]]i sõjalise kontrolli ja desarmeerimise osakonna atašee, kolmas ja teine sekretär.<br /> [[1997]]–[[2000]] – Ukraina saatkonna kolmas ja teine sekretär Saksamaal teaduslik-tehnilistes ja poliitilistes küsimustes.<br /> [[2000]]–[[2002]] – Ukraina välisministeeriumi majandusliku koostöö osakonna esimene sekretär, nõunik tuuma- ja energeetilise ohutuse küsimustes.<br /> [[2002]]–[[2004]] – Ukraina välisministeeriumi [[Euroopa Liit|EL-ga]] majandusliku ja sektoraalse koostöö osakonna juht.<br /> [[2004]]–[[2008]] – Ukraina Suurbritannia saatkonna nõunik-saadik.<br /> [[2008]]–[[2010]] – Ukraina välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna direktor.<br /> [[2010]]–[[2011]] – Ukraina välisministri asetäitja.<ref name="25 December 1967 PK">[http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2009_2014/documents/afet/dv/201/201009/20100929cvklimkin.pdf MR. PAVLO KLIMKIN–DEPUTY MINISTER FOR FOREIGN AFFAIRS OF UKRAINE], [[Euroopa Parlament]]</ref><br /> [[2004]]–[[2008]] – Ukraina välisministri asetäitja, aparaadi juht.<br /> [[2012]]–[[2014]] – Ukraina erakorraline ja täievoliline saadik Saksamaal.<br /> 19. juunist [[2014]] kuni 2019. aasta 29. augustini oli Ukraina välisminister. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Pavlo Klimkin}} * [https://news.liga.net/politics/news/klimkin-vybral-togo-kotoryy-zamenit-ego-v-mid-na-vremya-otpuska Климкин выбрал руководителя МИД на время своего "отпуска"] - Liga Novosti, 02.07.2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | nimi=[[Ukraina välisministrite loend|Ukraina välisminister]] | eelnev=[[Andri Deštšõtsja]] | järgnev=[[Vadõm Prõstaiko]] | aeg=2014-2019}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Klimkin, Pavlo}} [[Kategooria:Ukraina välisministrid]] [[Kategooria:Ukraina diplomaadid]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 3d3vchbbsa0j8dj06z31wl261ycf31s 0 375610 7191318 6997885 2026-07-12T05:28:34Z ~2026-34651-55 231505 7191318 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=12. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[File:TAK 3528.JPG|thumb|31. liin P. Pinna tänaval, kusjuures tablool on endise lõpp-peatuse nimi P. Pinna]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant <!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> ==Peatused == {| class="wikitable" |+ Praegused peatused ! Priisle - Estonia!! Estonia–Priisle |-valign="top" | * Ussimäe tee * Reidumägi * Kelluka tee * Kose tee * Jussi * Läänemere tee * Linnamäe tee * Tähesaju tee * Lendtähe * Varraku * Pikri * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Võidujooksu * Mehaanikakool * Kumu * Vesivärava * Laulupeo * Gonsiori * Kivisilla * Estonia | * Estonia * Kivisilla * Gonsiori * Laulupeo * Vesivärava * Kumu * Võidujooksu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Varraku * Lendtähe * Tähesaju tee * Linnamäe tee * Läänemere tee * Jussi * Kose tee * Kelluka tee * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle |} {| class="wikitable" |+ Peatused kuni 1. märtsini 2016 ! P. Pinna – Estonia !! Estonia – P. Pinna |-valign="top" | * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Mehaanikakool * Kumu * Laulupeo * Gonsiori * Kunstiakadeemia * Estonia | * Estonia * Kunstiakadeemia * Gonsiori * Laulupeo * Kumu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] omr95a16xk0vmfd7agwr5fj2bj6iuiw 7191319 7191318 2026-07-12T05:28:57Z ~2026-34651-55 231505 7191319 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=12. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[File:TAK 3528.JPG|thumb|31. liin P. Pinna tänaval, kusjuures tablool on endise lõpp-peatuse nimi P. Pinna]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant <!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> ==Peatused == {| class="wikitable" |+ Praegused peatused ! Priisle - Estonia!! Estonia–Priisle |-valign="top" | * Ussimäe tee * Reidumägi * Kelluka tee * Kose tee * Jussi * Läänemere tee * Linnamäe tee * Tähesaju tee * Lendtähe * Varraku * Pikri * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Võidujooksu * Mehaanikakool * Kumu * Vesivärava * Laulupeo * Gonsiori * Kivisilla * Estonia | * Estonia * Kivisilla * Gonsiori * Laulupeo * Vesivärava * Kumu * Võidujooksu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Varraku * Lendtähe * Tähesaju tee * Linnamäe tee * Läänemere tee * Jussi * Kose tee * Kelluka tee * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle |} {| class="wikitable" |+ Peatused kuni 1. märtsini 2016 ! P. Pinna – Estonia !! Estonia – P. Pinna |-valign="top" | * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Mehaanikakool * Kumu * Laulupeo * Gonsiori * Kunstiakadeemia * Estonia | * Estonia * Kunstiakadeemia * Gonsiori * Laulupeo * Kumu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8cffafnxmhlouab2jg8k5azxivayh9e 7191320 7191319 2026-07-12T05:29:06Z ~2026-34651-55 231505 7191320 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Priisle|lõpppeatus=Estonia|number=31|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=30|järgmine liin=31A|järgmine=31A (Tallinna bussiliin)|eelmine=30 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/31/a-b]|läbi=P. Pinna|uuendus=12. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 31 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Ussimäe tee |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Estonia |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Estonia suunal 24<br />Priisle suunal 26 |} {{teekaart}} [[File:TAK 3528.JPG|thumb|31. liin P. Pinna tänaval, kusjuures tablool on endise lõpp-peatuse nimi P. Pinna]] '''31''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]]. Liin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. 1. juunist 2025 sõidab liin Laagna tee asemel mööda Tähesaju teed. Väljumised 13-75 minuti tagant <!--[[Pae asum]]i Lasnamäel [[Südalinn]]a asumiga Kesklinnas. Liin on tähtis ühendus Kesklinnaga [[Punane tänav|Punase]] ja [[Pae tänav]]a elanike jaoks. Kõige tähtsamad peatused on Punane, Paala, Uus-Pae, Kunstiakadeemia ja Estonia. Sõiduaeg P. Pinna peatusest Kesklinna on 20 minutit, Kesklinnast P. Pinna peatusesse 22 minutit. !--> ==Peatused == {| class="wikitable" |+ Praegused peatused ! Priisle - Estonia!! Estonia–Priisle |-valign="top" | * Ussimäe tee * Reidumägi * Kelluka tee * Kose tee * Jussi * Läänemere tee * Linnamäe tee * Tähesaju tee * Lendtähe * Varraku * Pikri * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Võidujooksu * Mehaanikakool * Kumu * Vesivärava * Laulupeo * Gonsiori * Kivisilla * Estonia | * Estonia * Kivisilla * Gonsiori * Laulupeo * Vesivärava * Kumu * Võidujooksu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Varraku * Lendtähe * Tähesaju tee * Linnamäe tee * Läänemere tee * Jussi * Kose tee * Kelluka tee * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle |} {| class="wikitable" |+ Peatused kuni 1. märtsini 2016 ! P. Pinna – Estonia !! Estonia – P. Pinna |-valign="top" | * P. Pinna * Paekaare * Punane * Paala * Uus-Pae * Paesilla * Mehaanikakool * Kumu * Laulupeo * Gonsiori * Kunstiakadeemia * Estonia | * Estonia * Kunstiakadeemia * Gonsiori * Laulupeo * Kumu * Paesilla * Uus-Pae * Paala * Punane * Paekaare * P. Pinna |} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/31/a-b/ 31. bussi sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] omr95a16xk0vmfd7agwr5fj2bj6iuiw 0 375618 7191593 6814890 2026-07-12T11:34:12Z ~2026-34651-55 231505 7191593 wikitext text/x-wiki {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Buss liinil 49]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani. ==Peatused== {| class="wikitable" ! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam |-valign="top" | * Lennujaam (airport) * Ülemiste jaam * Dvigatel * Lõõtsa * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Kaubajaama * Suur-Sõjamäe * Ruunaoja * Vesse * Sõjamäe raba * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oru * Lauluväljak * Lillepaviljon * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Aia tee * Merivälja * Mõisapargi * Viimsi kool * Viimsi keskus 2 | * Viimsi keskus 2 * Mõisapargi * Merivälja * Aia tee * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepaviljon * Lauluväljak * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * Sõjamäe raba * Vesse * Ruunaoja * Kesk-Sõjamäe * Kaubajaama * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Ülemiste jaam * Lindakivi * Lennujaam (airport) |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 4ssdpnpmdks5lvfad2fg94aw5gnuo8s 0 377936 7191169 7190474 2026-07-11T20:34:38Z Kasparkelk 204517 500cc MM 7191169 wikitext text/x-wiki {{suunamine|VR46|võidusõidumeeskonna|VR46 Racing Team}}{{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l|vasakul]] Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> === 500cc maailmameistrivõistlused === ==== 2000 ==== Rossi sai 2000. aastaks võimaluse võistelda 500cc maailmameistrivõistlustel Honda masinaga ning ta võttis selle vastu. Eelneval aastal karjääri lõpetanud [[Mick Doohan]] töötas koos Rossiga, olles tema [[Mentorlus|mentor]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-02-01 |pealkiri=Rossi jumps bikes to Yamaha |url=https://www.theage.com.au/sport/motorsport/rossi-jumps-bikes-to-yamaha-20040201-gdx7zi.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=The Age |keel=en}}</ref> Rossi alustas oma 500-ste karjääri katkestustega oma esimesel kahel etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-29 |pealkiri=MotoGP: Rossi's 2000 debut: I thought 'why are they so slow?'… and crashed! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/892489/1/rossi-i-thought-why-are-they-so-slow-and-crashed |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Victorious in Rain-Interrupted Malaysian 500 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/04/02april00gp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast pidevalt punktikohtadele jõudmist, sealhulgas kolmanda koha tulemused Hispaanias, Prantsusmaal ja Kataloonias, võitis ta oma esimese sõidu [[Briti mootorrataste Grand Prix|briti Grand Prix]]'l [[Donington Park|Donington Pargis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-07-09 |pealkiri=Rossi wins despite McWilliams grit. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68847/1/rossi-wins-despite-mcwilliams-grit |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Waldmann (250) Win Donnington GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/09july00fimgpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Rossi jõudis veel poodiumile Saksamaal, Tšehhis ja Portugalis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barros (500) and Jacque (250) Take Victory at German GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/23july00finalgermangp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Nakano (250) Victorious at Brno GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/08/20aug00finalbrnogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=McCoy (500) and Katoh (250) Victorious at Estoril GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/09/03sept00finalestorilgp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta võitis Rio etapi, aga [[Kenny Roberts juunior]] tuli maailmameistriks pärast kuuendal kohal lõpetamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-10-07 |pealkiri=Rossi wins but Kenny conquers. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68999/1/rossi-wins-but-kenny-conquers |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Clinches 500 Title; Rossi (500) and Katoh (250) Take Race Victory at Rio « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/07oct00finalriogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast oma teist 500cc võitu tuli ta teiseks Motegis ja kolmandaks Austraalias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts (500) and Katoh (250) Win at Motegi GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/15oct00finalmotegigp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Jacque (250) Win Final GP; Jacque 250 Champion « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/29oct00australiangpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 209 punktiga teisena. ==== 2001 ==== 2001. aastal võitis Rossi 11 korda ning oli poodiumist väljas ainult kolmel korral. Ta võitis kolm järjestikulist sõitu Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Hispaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take Suzuka GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/08april01finalsuzukagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/22april01finalsouthafricagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Itaalias ta katkestas, kuid taas võitis Kataloonias. Pärast seda oli ta võitnud Britannias, Tšehhis, Portugalis, Motegis, Austraalias, Malaisias ja Rios ning ta tuli 500cc maailmameistriks 325 punktiga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-10-14 |pealkiri=Valentino Rossi: 500cc World Champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/70088/1/valentino-rossi-500cc-world-champion |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> oma rivaalist [[Max Biaggi|Max Biaggist]] 106 punkti võrra ees. === MotoGP === == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !1996 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Scuderia AGV Aprilia |15 |1 |2 |1 |2 |111 |9. |- !1997 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Nastro Azzurro Aprilia |15 |11 |13 |4 |7 |321 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !1998 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |14 |5 |9 |0 |3 |201 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !1999 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |16 |9 |12 |5 |8 |309 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2000 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |2 |10 |0 |5 |209 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2001 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |11 |13 |4 |10 |325 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2002 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |11 |15 |7 |9 |355 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2003 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |9 |16 |9 |12 |357 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2004 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Fortuna Yamaha]] |16 |9 |11 |5 |3 |304 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2005 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Yamaha Team]] Yamaha Factory Racing |17 |11 |16 |5 |6 |367 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2006 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Camel Yamaha Team]] |17 |5 |10 |5 |4 |247 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2007 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |4 |8 |4 |3 |241 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2008 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |9 |16 |2 |5 |373 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2009 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |17 |6 |13 |7 |6 |306 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2010 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |14 |2 |10 |1 |2 |233 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2011 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP11 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |17 |0 |1 |0 |1 |139 |7. |- !2012 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP12 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |18 |0 |2 |0 |1 |163 |6. |- !2013 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Yamaha Factory Racing]] |18 |1 |6 |0 |1 |237 |4. |- !2014 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |13 |1 |1 |295 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2015 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |4 |15 |1 |4 |325 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2016 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |10 |3 |2 |249 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2017 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |17 |1 |6 |0 |0 |208 |5. |- !2018 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |0 |5 |1 |0 |198 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2019 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |19 |0 |2 |0 |1 |174 |7. |- !2020 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |12 |0 |1 |0 |0 |66 |15. |- !2021 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]] |18 |0 |0 |0 |0 |44 |18. |- ! colspan="4" |Kokku |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' | |} ==== Klassi kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right;" !Klass !Hooajad !Esimene etapp !Esimene poodium !Esimene võit !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte |- !125cc |1996–1997 | align="left" |1996 Malaisia | align="left" |1996 Austria | align="left" |1996 Tšehhi |30 |12 |15 |5 |9 |432 |- !250cc |1998–1999 | align="left" |1998 Jaapan | align="left" |1998 Hispaania | align="left" |1998 Holland |30 |14 |21 |5 |11 |510 |- !500cc |2000–2001 | align="left" |2000 Lõuna-Aafrika | align="left" |2000 Hispaania | align="left" |2000 Suurbritannia |32 |13 |23 |4 |15 |534 |- !MotoGP |2002–2021 | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan |340 |76 |176 |51 |61 |4881 |- !Kokku ! colspan="4" |1996–2021 |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' |} ==== Etapi kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !Koht !Pnt |- !1996 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]'' {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | | | | !9. !111 |- !1997 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !1998 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#efcfff;" |[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | | | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''201''' |- !1999 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |'''[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[1999 Dutch TT|NED]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|3}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''309''' |- !2000 !500cc ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2000 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''209''' |- !2001 !500cc ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2001 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''325''' |- !2002 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2002 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''355''' |- !2003 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2003 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''357''' |- !2004 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2004 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2004 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''304''' |- !2005 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2005 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2005 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''367''' |- !2006 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|14}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2006 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2006 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Dutch TT|NED]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2006 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2006 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2006 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2006 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|13}} | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''247''' |- !2007 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2007 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]]''' {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 San Marino motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|13}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2007 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''241''' |- !2008 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''373''' |- !2009 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|16}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''306''' |- !2010 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|DNS}} |[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2010 Dutch TT|NED]] |[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#dfffdf;" |[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''233''' |- !2011 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|C}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | !7. !139 |- !2012 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Dutch TT|NED]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !6. !163 |- !2013 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | !4. !237 |- !2014 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|2}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''295''' |- !2015 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''325''' |- !2016 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''249''' |- !2017 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} |[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} | !5. !208 |- !2018 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|6}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|13}} ! style="background:#ffdf9f;" |3rd ! style="background:#ffdf9f;" |198 |- !2019 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} !7. !174 |- !2020 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|12}} | | | | | !15. !66 |- !2021 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|18}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|19}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !18. !44 |} === FIM-i Kestvussõidu maailmameistrivõistlused === ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {| class="wikitable" style="font-size:90%" !Aasta !Võistkond !Sõitjad !Mootorratas !Koht |- align="center" !2000 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Castrol Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#EFCFFF;" |Kat |- align="center" !2001 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] {{flagicon|JPN}} [[:en:Manabu_Kamada|Manabu Kamada]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] g3y46gkhg29b863gscqx7hy70uqgwbm 0 381717 7191427 6436688 2026-07-12T08:34:27Z IvanScrooge98 84924 /* */ pilt 7191427 wikitext text/x-wiki {{Moelooja | Nimi = Óscar de la Renta | Pilt = Oscar de la Renta.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi =Óscar Arístides de la Renta Fiallo | Sünniaeg = [[22. juuli]] [[1932]] | Sünnikoht =[[Santo Domingo]],<br>[[Dominikaani Vabariik]] | Surmaaeg = [[20. oktoober]] [[2014]] | Surmakoht =[[Kent (Connecticut)|Kent]], [[Connecticut]],<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | Rahvus = {{riigi ikoon|Dominikaani Vabariik}} [[Dominikaanid|Dominikaani]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameeriklased|Ameerika]] | Bränd = [[Oscar de la Renta]] | Kodulehekülg =www.oscardelarenta.com }}'''Óscar Arístides de la Renta Fiallo''' ([[22. juuli]] [[1932]] [[Santo Domingo]], [[Dominikaani Vabariik]] – [[20. oktoober]] [[2014]] [[Kent (Connecticut)|Kent]], [[Connecticut]], [[Ameerika Ühendriigid]]), tuntud ametialaselt kui '''Oscar de la Renta''', oli üks maailma tuntumaid [[moelooja]]id. == Elutee == Óscar de la Renta sündis 22. juulil 1932 Dominikaani Vabariigis Santo Domingos seitsmelapselises peres ainukese pojana. Ta ema Carmen María Antonia Fiallo oli Dominikaani päritolu ja isa Óscar Avelino de la Renta [[Puerto Rico]] päritolu. Perekond oli mõjukas. De la Rentat kasvatati katoliiklikus vaimus. 18-aastaselt suundus ta [[Hispaania]]sse [[Madrid]]is asuvasse San Fernando kuninglikku akadeemiasse maalimist õppima. Lisaraha teenimiseks tegi ta ajalehtedesse ja moemajade jaoks moejoonistusi. [[1956]]. aastal nägi USA suursaadiku John Davis Lodge’i abikaasa Francesca Lodge ta kleidikavandeid ning palus oma tütrele kleidi luua. Kleit jõudis sama aasta ajakirja [[Life]] esikaanele.<ref>{{Netiviide|autor=Cathy Horyn, Enid Nemy|url=https://www.nytimes.com/2014/10/21/nyregion/oscar-de-la-renta-fashion-designer-dies-at-82.html?emc=edit_na_20141020&nlid=58306152|pealkiri=Oscar de la Renta, Who Clothed Stars and Became One, Dies at 82|väljaanne=The New York Times|aeg=20. oktoober 2014|vaadatud=15. märtsil 2021}}</ref> De la Rentas tekkis moe vastu huvi ning ta hakkas koostööd tegema mõjukamate Hispaania moemajadega. Ta kohtus tollase Hispaania tuntuma moekunstniku [[Cristóbal Balenciaga]]ga, kellest sai ta mentor.<ref>{{Netiviide|autor=Rosemary Feitelberg|url=https://wwd.com/fashion-news/fashion-scoops/make-it-a-melba-7266429/|pealkiri=Oscar de la Renta Sits for Q&A at the Design Leadership Summit|väljaanne=wwd.com|aeg=7. november 2013|vaadatud=15. märtsil 2021}}</ref> [[1961]]. aastal suundus de la Renta [[Pariis]]i, et jätkata [[Antonio del Castillo]] käe all [[Lanvin]]i moemajas. [[1963]]. aastal liitus de la Renta [[Arden]]i moemajaga [[New York|New Yorgis]] ning [[1965]]. aastal Ameerika moemajaga [[Jane Derby]]. Sama aasta augustis, pärast Derby surma asus ta seda juhtima. [[1960]]. aastatel sai ta rahvusvaheliselt tuntuks kui üks moedisainereid, kes riietas [[Jacqueline Kennedy]]. [[1977]]. aastal tuli de la Renta välja oma parfüümiga "Oscar", millele lisandusid hiljem aksessuaarid ja kodukaubad. Aastatel [[1993]]–[[2002]] aastal disainis de la Renta kõrgmoekollektsiooni [[Balmain]]i moemajas ning oli esimene Dominikaani päritolu moelooja Prantsusmaa moemajas. [[2006]]. aastal keskendus Oscar de la Renta bränd pulmamoele. 2006. aastal diagnoositi de la Rental vähk. Ta suri 20. oktoobril 2014 oma kodus Ameerika Ühendriikides [[Connecticut]]i osariigis [[Kent (Connecticut)|Kent]]is 82 aasta vanuses. Oscar de la Renta nimeline moemaja jätkab ka praegu avaliku elu, teiste seas filmitähtede ja kuningapere liikmete riietamist. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Renta, Oscar de la}} [[Kategooria:Dominikaani Vabariigi inimesed]] [[Kategooria:Moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2014]] m46l7pk8m0dnpsbajuvn4dyuli8o7tq 0 382788 7191265 7161370 2026-07-12T00:23:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191265 wikitext text/x-wiki {{Main|Sõda Donbassis}} [[Ukraina]]s [[Euromaidan]]i liikumise, [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Ukraina revolutsiooni]] ja [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi annekteerimise]] järel alanud '''[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]]''' (Vene-Ukraina "hübriidsõja") kronoloogia'''. {{Horizontal TOC|nonum=yes}} Käesolevas artiklis on kajastatud ajavahemik 2014. aasta 1. märtsist 30. juunini. Sellele järgneva aja sündmused on kajastatud artiklites 2014. aasta [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)|juuli–septembri]] ja [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta oktoober–detsember)|oktoobri–detsembri]] kohta ning järgneva aja sündmused artiklis, milles on toodud ära sündmuste [[Donbassi sõja kronoloogia|kronoloogia]] alates [[Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta jaanuarist)|2015. aasta jaanuarist]]. ==Märts== : <!--[[pilt:Next.svg|12px]]-->''2014. aasta veebruari–märtsi [[Krimm]]i sündmuste kohta vaata artiklit [[Krimmi annekteerimine]].'' ===Märtsi I pool=== ==== 1. märts ==== [[Pilt:Russian_spring_%28Luhansk_01.03.2014%29_01.JPG|pisi|Miiting [[Luhansk|Luhanskis]] 1. märtsil 2014]] [[Luhansk|Luhanski]] kesklinnas [[Suure Isamaasõja Kangelaste väljak]]ul [[Tarass Ševtšenko mälestussammas|Tarass Ševtšenko mälestussamba]] juures toimus seoses [[Luhanskimaa Rahvanõukogu]] istungiga Venemaa-meelsete organisatsioonide ligi 10&nbsp;000 osavõtjaga miiting. Paljud miitingust osavõtjad hoidsid käes [[Venemaa lipp]]e ja musta-kollase-valgeid lippe, [[Berkut (Ukraina)|Berkut]]it pooldavaid ning "pruuni katku" ja "fašistide" vastaseid plakateid. Miitingust osavõtjad nõudsid [[Vene keel Ukrainas|vene keelele Ukrainas]] riigikeele staatuse andmist, munitsipaalmiilitsa formeerimist ja rahvale allutamist ning oblasti riikliku administratsiooni peade ja prokuröride valimist valimistel. Otsustati korraldada korjandus Kiievis kokkupõrgete ajal kannatada saanud Berkuti töötajate abistamiseks. Miitingulised astusid välja [[Arseni Jatsenjuki valitsus]]e vastu ja hüüdsid loosungeid "pruuni katku" ja "fašistide" vastu.<ref name=":3313464" /> Samal päeval toimus Luhanskis miiting "Vene kevad", kus põletati [[Arseni Jatsenjuk]]i, [[Oleg Tjagnõbok]]i ja [[Vitali Klõtško]] vahtplastist kujud.<ref name=":3313464" /> Keskvalitsuse vastaste ja Venemaa-meelsete meeleavaldajate toetuseks tuli [[Venemaa]]lt üle piiri [[Ukraina]]sse bussitäite kaupa vene kodanikke.<ref name="NYT140304" /><ref name="BBC140304" /> Üks [[Moskva|moskvalane]] asendas [[Harkiv]]i haldushoonel Ukraina lipu Venemaa lipuga.<ref name="NYT140304" /> Valitsusvastased meeleavaldajad lõhkusid valitsushoonet<!--?-->ja kaklesid tsiviilisikutega, kuid [[Reuters]]i teatel tõukas sedalaadi käitumine eemale paljusid kohalikke etnilisi venelasi, kes pidasid kõnesid ja koondusid Ukraina uue valitsuse toetuseks.<ref name="tideD" /><ref name="5M8Gk" /> Ukraina lipp pandi tagasi ja valitsushoonet hakkas kaitsma 200 militsionääri.<ref name="tideD" /> [[pilt:2014-03-01. Митинг в Донецке 0015.jpg|pisi|Venemaa-meelsed protestijad eemaldavad [[Donetski oblast]]i haldushoonelt [[Ukraina lipp|Ukraina lipu]] ja panevad asemele [[Venemaa lipp|Venemaa lipu]], 1. märts 2014]] Teadete kohaselt heiskasid meeleavaldajad [[Donetsk]]is oblasti haldushoonele vene trikoloori ja valisid ka uue venemeelse kuberneri.<ref name="PyGi5" /> Ka [[Mariupol]]is avaldasid Venemaa lippe lehvitavad protestijad piirkondlike asutuste ees meelt.<ref name="KfQJQ" /> [[Harkiv]]is hõivasid protestijad piirkondliku haldushoone ja [[Moskva]]st pärit vene kodanik vahetas Ukraina lipu Venemaa lipu vastu välja.<ref name="autogenerated1" /> Kiievist saabunud uue valitsuse esindaja üritas protestijatega rääkida, kuid sattus rahvahulga rünnaku alla.<ref name="EjdsV" /> Interfaxi teadete kohaselt osales venemeelsel meeleavaldusel [[Odessa]]s 5000–20&nbsp;000 inimest.<ref name="h8Mxf" /> Teadete kohaselt heisati vene lipud ka [[Melitopol]]is ja [[Jevpatoria]]s.<ref name="rtmarch1" /> [[Donetsk]]i linnavolikogu hääletas 1. märtsil referendumi korraldamise suhtes piirkonna staatuse kohta, kuid seaduseandjad ei täpsustanud, mida küsitakse ja millal.<ref name="tideD" /> [[Zaporižžja]]s kogunes hinnanguliselt 1000–5000 meeleavaldajat päästma Lenini monumenti. Protestijad avaldasid meelt ka Kiievi valitsuse vastu ning väljendasid toetust Berkuti võitlejatele ja [[Nõukogude Liit|nõukogude]] sümbolitele.<ref name="WZKIK" /><!--{{Verify credibility|date=märts 2014}}--><ref name="HRGGl" /><ref name="EU0Y4" /> Mitmesugused vene meediakanalid võtsid protestide kirjeldamiseks kasutusele väljendi '''Vene kevad''' (''Русская весна'').<ref name="skvortsov" /><ref name="Скворцов" /><ref name="YyBJB" /><ref name="PH1fa" /><ref name="VwRYJ" /> ====2. märts==== Ukraina idapoolseima piirkonna, [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] nõukogu otsustas nõuda [[vene keel]]ele teise riigikeele staatuse andmist, peatada "[[Berkut (Ukraina)|Berkuti]] võitlejate tagakiusamine", desarmeerida Maidani omakaitseüksused ning keelustada mitmed poliitilised organisatsioonid, nagu [[Svoboda (Ukraina)|Svoboda]] ja [[UNA-UNSO]]. Oblastinõukogu teatas keskvõimudele, et jätab endale õiguse: "paluda abi vennalikult [[Venemaa|vene]] rahvalt".<ref name="hlmDO" /> Uue valitsuse vastaste Venemaa-meelsete kodanike koosolekul osales kuni 5000 inimest, nõuti [[referendum]]i korraldamist Venemaaga ühinemise suhtes.<ref name="pravda.com.ua" /><ref name="1tv.ru" /><ref name="day.kiev.ua" /><ref name="3i2BW" /> Zaporižžjas avaldas Venemaa interventsiooni ja Venemaa-meelsete demonstratsioonide vastu meelt üle 5000 inimese, kes väljendasid ühtlasi toetust Ukraina ühtsusele. Nad avaldasid ka rahulolematust selle suhtes, et inimesed hõivavad valitsushooneid ja heiskavad neile Venemaa lippe.<ref name="QsrH4" /><ref name="v8bUv" /> Samasuguseid miitinguid peeti ka Dnipropetrovskis (kohalikud reporterid kirjeldasid miitingut kui viimaste aastate suurimat, osa võttis hinnanguliselt 10&nbsp;000 inimest), Odessas (mõni tuhat osalejat), [[Mõkolajiv]]is (kohaliku meedia andmetel 5000–10&nbsp;000 inimest) ja Harkivis (mõni tuhat meeleavaldajat).<ref name="VhJ5X" /><ref name="qbJG6" /><ref name="AHMt9" /> ====3. märts==== 3. märtsil kogunes Donetski oblasti haldushoone ümber üle 2000 protestija, kes tungisid läbi miilitsa tõkete ja vallutasid hoone vene lippe lehvitades tagasi.<ref name="VoVUz" /> Venemeelse grupi eesotsas on endine neonatsliku partei "Vene rahvuslik ühtsus" liige [[Pavel Gubarev]],<ref name="CdmyH" /> kes väidab end olevat piirkonna rahvakuberner.<ref name="NYT140304" /><ref name="iwFmx" /> 3. märtsil 2014 püüdis 200–500 valitsusvastast vene lippudega meeleavaldajat hõivata [[Odessa oblast]]i haldushoonet.<ref name="VdddO" /><ref name="odessamar1" /> Nad nõudsid referendumi korraldamist "Odessa autonoomse vabariigi" kehtestamise kohta.<ref name="odessamar1" /> Kui meeleavaldajad hakkasid lõhkuma aknaid ja sisenema hoonesse, rääkis rahvahulgaga oblasti esimees ja Regioonide partei ametnik Mõkola Leonidovitš Skorõk, kes ütles inimestele, et miilits ei saa lubada "kallaletungi" haldushoonele ja et ukrainlased "peavad elama rahulikult ühtses riigis." Meeleavaldajad hüüdsid talle "reetur!" ja "[[Juudas Iskariot|Juudas]]!".<ref name="odessamar1" /> [[Reuters]]i teatel tungisid Kiievi-vastased meeleavaldajad samal ajal [[Donetsk]]i haldushoone esimesele korrusele.<ref name="ahcys" /> ====4. märts==== [[pilt:Euromaidan Odessa 02.03.14.webm|pisi|Ukrainameelne pikett [[Odessa]]s, 2. märts 2014]] Valitsusvastased separatistid tugevdasid kontrolli [[Donetsk]]i piirkondliku haldushoone üle.<ref name="march4dt" /> [[Pavel Gubarev]] valiti kuberneriks ja ütles reporteritele, et käimas on uue administratsiooni struktuuri korraldamine.<ref name="march4dt" /> "Me ei taha anda enam oma raha Kiievile. Me tahame rohkem vabadust oma linnale uues föderatsioonis või konföderatsioonis, mis võimaldab meil võtta omaks sõbralikud suhted ja positiivsed tunded, mida tunneb meie vastu Venemaa rahvas," ütle Gubarjev.<ref name="march4dt" /> ====10. märts==== [[pilt:Flag of the Donetsk People's Republic.svg|pisi|[[Donetski rahvavabariigi lipp|Donetski rahvavabariigi lipust]] on saanud Venemaa-meelsete separatistide silmahakkav sümbol [[Donetsk]]is.<ref name="bbcflags" />]] ... ====13. märts==== Taasasutati [[Ukraina Rahvuskaart]], mille esimeseks ülemaks sai [[kindralleitnant]] [[Stepan Poltorak]]. ===Märtsi II pool=== ====16. märts==== [[Krimm]]is ja [[Sevastopol]]is toimus referendum Venemaaga ühinemise suhtes. Valdav enamus Sevastopoli elanikest oli ühinemise poolt (osalusprotsent 50–80%), Krimmi elanikest pooldas ühinemist Venemaaga 50–60% (osalusprotsent 30–50%).<ref name="o4QKK" /> ====17. märts==== [[pilt:Flag of the St George Ribbon.svg|pisi|[[Georgi lint]]i kujutava lipu on võtnud kasutusele protestijad, kes tunnevad "poolehoidu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] või keiserliku Venemaa vastu ja need, kes mõistavad hukka Ukraina rahvuslasi kui 'fašiste'".<ref name="bbcflags" />]] [[Odessa]]s arreteeriti venemeelse ühenduse "Noorsoo ühtsus"<!--Anton Davidchenko,-->juht (kes oli korraldanud suurema osa koosolekuid Venemaa toetuseks), kellele pandi süüks "õigusrikkumine Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja puutumatuse suhtes" ning "riigireetmine".<ref name="UPADa" /> Seejärel piketeerisid tema toetajad kohalikku SBU peakorterit.<ref name="UPADa" /> Samal ajal olid Ukraina sõjaväelased suurendanud oma kohalolekut ([[Venemaa]]ga piirnevates) [[piirilinn]]ades.<ref name="Novoazovsk" /> {{pooleli|Peatüki}} ==Aprill== ===Aprilli I pool=== [[pilt:Map of Ukraine political simple Donbass.png|pisi|260px|[[Donetsi söebassein|Donbass]] – [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast|Donetski]] oblast]] [[pilt:Donetsk-Ukraine-map.png|pisi|260px|Donetski asukoht Donetski oblastis]] ====5. aprill==== Donetskis osales Venemaa-meelsel separatistlikul koosolekul 500 inimest<!--, which had a lower turnout than usual-->.<ref name="WuZ7f" /> ====7. aprill====<!--en wi Sõda Donbassis kronoloogia algab siit--> Kell 3:30 ründasid relvastatud võitlejad Donetskis ja Luhanskis [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e hooneid.<ref name="BBC7414DR" /> Nad ei esitanud selgelt piiritletud nõudeid.<ref name="5gObD" /> ====12. aprill==== [[Kramatorsk]]is hõivas grupp relvastatud separatiste miilitsajaoskonna, algas [[5. juuli]]ni kestnud [[Kramatorski vastasseis|vastasseis]].<!--en:Kramatorsk standoff--> [[Slovjansk]]is vallutasid eraldusmärkideta sõjaväevormides, kuulikindlates vestides ja [[AK-47|Kalašnikovi automaatidega]] relvastatud maskides mehed Slovjanski linnavalitsuse, miilitsajaoskonna ja julgeolekuteenistuse hooned.<ref>[http://www.bbc.com/news/world-europe-27000700 Armed men have seized a police station and a security services building in eastern Ukraine, officials say.] [[BBC World News]], Vaadatud 2014-04-12</ref> Relvastatud üksusi juhtis [[GRU]] polkovnik [[Igor Strelkov]].<ref>http://www.unian.net/politics/911977-separatistyi-slavyanska-pereshli-pod-kontrol-rossiyskogo-spetsnazovtsa-strelkova-smi.html</ref><ref>http://lifenews.ru/news/132088</ref><ref>[http://www.newsru.com/world/27apr2014/strelkov.html Офицер ГРУ Стрелков впервые показал свое лицо и рассказал, что формировал отряд для Славянска в Крыму]</ref>. {{pooleli|Peatüki}} ==== {{anchor|ATO}}14. aprill==== Ukraina kuulutas riigi idaosas separatistide vastu võitlemiseks välja terrorismivastase operatsiooni (Антитерористична операція на сході України, lühend АТО). ==== {{anchor|ATO}}15. aprill==== Ukraina presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]] kuulutas kooskõlas Ukraina 14. aprilli seadusega "Terrorismi vastu võitlemise kohta" Ida-Ukrainas võimu haaranud valitsusvastaste relvajõududega võitlemiseks välja "terrorismivastase operatsiooni" ("Антитерористична операція", lühend '''ATO''').<ref name="Vpr5z" /><ref name="ao9He" /> ===Aprilli II pool=== ====25. aprill==== USA ametiisikute teatel sisenesid Venemaa hävituslennukid viimase 24 tunni jooksul korduvalt Ukraina õhuruumi.<ref name="B1sOu" /> [[Odessa oblast]]is sai granaadirünnakus [[Transnistria]] lähistel olevale kontrollpunktile vigastada seitse inimest, sealhulgas üks miilits.<ref name="KHteq" /><ref name="QJFOx" /> ==Mai== ===Mai I pool=== ... ====2. mai==== {{main|Odessa kokkupõrked}} Koidikul alustasid Ukraina relvajõud laiaulatuslikku operatsiooni [[Slovjansk]]i tagasivallutamiseks.<ref name="move" /> Saabus teateid tulistamiste ja plahvatuste kohta ning sõjaväehelikopteri poolt tule avamise kohta ning separatistid teatasid ühe [[Mi-24]] helikopteri allatulistamisest,<ref name="move" /><ref name="ZZZ18" /> ja ühe piloodi vangistamise kohta.<ref name="OUgNB" /> Valitsusvastaste jõudude teatel said kokkupõrgetes surma kolm võitlejat ja kaks tsiviilisikut. Ukraina siseministeeriumi teatel hõivati kuni üheksa Slovjanskit ümbritsevat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti. Ministeerium kinnitas ka kahe helikopteri allatulistamist ja kahe lennuväelase hukkumist.<ref name=":0" /> Seitse sõjaväelast sai haavata.<ref name="8YeUp" /> Võitlus vaibus õhupoolikuks.<ref name=":0" /> Hiljem toimusid [[Odessa]]s kokkupõrked valitsusmeelsete ja valitsuse vastaste meeleavaldajate vahel.<ref name="9yBJA" /><ref name="ax4aQ" /><ref name="dde6C" /> [[Odessa kokkupõrked|Odessa kokkupõrgetes]] hukkus kokku 48 inimest.<ref name="rASov" /><ref name="go52" /><ref name="xMrWh" /><ref name="dead" /><ref name="S9dui" /><ref name="KQKGa" /> Presidendi kohusetäitja Turtšõnov väljastas avalduse, milles teatas, et 'relvastatud [[Diversant|diversandid]]' püüdsid tungida Venemaalt üle piiri Ukrainasse, kuid löödi Ukraina piirivalvurite poolt tagasi.<ref name="CnrHO" /> Venemaa Julgeolekuteenistuse ([[FSB]]) piirivalveteenistus teatas, et Ukraina poole teave vene "sabotaažirühmade" väidetavate katsete kohta ületada piiri "ei vasta tegelikkusele."<ref name="MBedO" /> ==== 3. mai==== Valitsusvastased võitlejad ründasid Luhanskis Ukraina sõjaväe värbamiskeskust, pärast seda, kui kutsealused olid nende esialgse rünnaku tagasi löönud. Kokkupõrgetes sai vigastada kaks Ukraina sõdurit, hukkus üks separatistist võitleja. Separatistid omastasid relvad ja viisid nekrutid teadmata kohta.<ref name="Yurz0" /> Relvastatud võitlejad röövisid Luhanski oblasti Stanitsno eelpostilt viis Ukraina piirivalvurit. Piirivalvuritelt rööviti relvad ja nad lasti järgmisel päeval vabaks.<ref name="0zRTF" /> Teadete kohaselt hukkus Kramatorski ja Slovjanski ümber toimunud intensiivses võitluses kümme inimest.<ref name="DYU5U" /> ==== 4. mai==== Odessas ründas kuuskümmend keskvalitsuse vastas meeleavaldajat miilitsa peakorterit ja vabastas 67 inimest, kes olid peetud kinni 2. mai surmavate kokkupõrgete tõttu.<ref name="Itbz5" /> Varahommikul ründas neli Ukraina soomusmasinat valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti [[Kostjantõnivka]] juures; kokkupõrkes osalesid kohalikust teletornist tulistanud täpsuslaskurid.<ref name="eI61g" /> Ukraina jõud tõmbusid Kramatorski tänavatelt tagasi [[Kramatorski sõjalennuväli|kohaliku lennujaama juures asuvasse baasi]].<ref name="C7cgM" /> ==== 5. mai==== Slovjanski ümbruses taasalanud võitluses sai neli Ukraina sõjaväelast surma ja 30 haavata. Isehakanud linnapea kinnitusel hukkus seitse võitlejat ning kolm tsiviilisikut. Kokkupõrge algas, kui Ukraina soomustatud konvoi sattus Slovjanski äärelinnas<!--Semeniivka--> valitsusvastaste võitlejate varitsusele. Pealtnägijate sõnul plahvatas kohalik bensiinijaam tulemerena<!--'exploded in a wall of flame'-->. Tosinkond mässajate võitlejat saabus varitsusse soomustransportööril.<ref name="jYKaS" /> Mässulised lasksid raskekuulipildujast alla Ukraina [[Mi-24]] helikopteri, mis kukkus jõkke; meeskond pääses eluga. Ukraina valitsus süüdistas venemeelseid võitlejaid raskerelvade, kaasaarvatud [[miinipilduja]]te kasutamises.<ref name="0kSQl" /><ref name="SLH2B" /> ... ====9. mai==== [[Kostjantõnivka]] kontrollpunkti juures lasti maha võitlejatega rääkida üritanud õigeusu vaimulik.<ref name="i9IDy" /> [[Avdijivka]] linnanõukogu võeti üle tuvastamata isikute poolt.<ref name="YRgju" /> Mariupolis leidsid aset inimohvritega lõppenud kokkupõrked, kui 60 separatisti üritasid võtta üle miilitsajaoskonda. Rünnak löödi tagasi, kuid hoone süttis põlema. Ukraina siseministeeriumi teatel hukkus 20 mässajat, 4 võeti vangi, valitsusvägede poolel hukkus üks võitleja, viis said haavata.<ref name="9jf5Y" /> Hiljem selgus, et separatistid röövisid ka linna miilitsaülema.<ref name="86kvX" /> ==== 10. mai==== Ukraina kaitseministeerium teavitas ühe alampolkovniku ja ühe suurtükiväelase surmast lahingus Mariupoli lähistel. Alampolkovniku sõiduk sattus varitsusele teel miilitsajaoskonda, sõdur tapeti rünnakus hoonele.<ref name="nMjVq" /> Relvastatud separatistid sisenesid Donetski lähistel asuvasse [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] muuseumi ning varastasid [[PTRS-41]] tankitõrjerelva ja kaks AK-47 koopiat.<ref name="QLHjP" /> ==== 11. mai==== Donetskis ja Luhanskis toimusid nõndanimetatud iseseisvusreferendumid. Donetskis olid korraldajate sõnul 89% hääletanutest omavalitsuse poolt.<ref name="fnRZn" /> Luhanskis hääletas korraldajate väitel 96,2% Ukrainast eraldumise poolt.<ref name="9oaZl" /> Eelnimetatud tulemusi ei saanud sõltumatult kinnitada.<ref name="fFBVe" /> [[Krasnoarmiiske (Novoazovski rajoon)|Krasnoarmiiskes]] avas maskides jõuk rahva pihta tule, surma sai kaks tsiviilisikut, üks tsiviilisik sai vigastada.<ref name="fNlwB" /> ==== 13. mai==== 20&nbsp;km kaugusel Kramatorskist asuva Oktjabrski küla juures sattus sõjaväekolonn valitsusvastaste võitlejate varitsusele, kuus Ukraina sõdurit sai surma.<ref name="gqAjt" /> Seitsmes sõdur suri saadud haavadesse.<ref name="FpFNo" /> Ukraina kaitseministeeriumi teatel sai üks mässuline surma ja neli haavata.<ref name="p03NK" /> Hävitati üks Ukraina [[BTR-80|BTR soomustransportöör]] ja [[GAZ-66]] veoauto.<ref name="tWcF1" /> Valitsusvastaste jõudude kinnitusel sai atentaadis haavata Luhanski 'rahvakuberner' Valeri Bolotov, atentaadi korraldamises süüdistati Ukraina võime.<ref name="Flbai" /> ==== 14. mai==== Ukraina president [[Oleksandr Turtšõnov]] kinnitas, et Ukraina Rahvuskaart purustas valitsusvastaste võitlejate baasi Kramatorski lähistel ja kindlustatud piirkonna Slovjanski juures. President kinnitas ka seda, et Slovjanski lähistel asuv teletorn on Ukraina kontrolli all.<ref name="te2Dm" /> [[Ivano-Frankivsk]]i torujuhtme plahvatust Lääne-Ukrainas nimetati Ukraina võimude poolt "terroristlikuks rünnakuks".<ref name="lkBle" /> ==== 15. mai==== Valitsusvastaste jõudude allikate kinnitusel tulistas sõjavägi Kramatorskis surnuks kolm tsiviilisikut.<ref name="nFFUT" /> Ukraina allikad teatasid kolmest valitsusvastaste võitlejate rünnakust sõjaväe eelpostidele Slovjanski ja Kramatorski piirkonnas, üks rünnakutest toimus kohalikku teletorni valvava väesalga vastu. Mässulised kasutasid rünnakutel [[BMD-2]]<nowiki>-sid</nowiki><!--en: , somustransportöör-->ja tulistasid automaatrelvadest.<ref name="ItWSa" /> ===Mai II pool=== ==== 16. mai==== Ukraina allikate teatel arreteerisid miilitsa ja [[Ukraina julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] ühendatud jõud [[Lugansk|Luhansk]]is [[Kaguarmee]] komandöri.<ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister" /> Nende kinnitusel viidi kinnipeetu<!--Oleksiy Relke,-->[[Kiiev]]isse.<ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister" /> Ukraina peaprokurör klassifitseeris<!--self-declared-->valitsusvastaste jõudude poolt välja kuulutatud vabariigid terroristlikeks organisatsioonideks.<ref name="NQOaO" /> [[Donetsk]]i linnas piiras 130 relvastatud võitlejat [[Eripataljonid Ida ja Lääs|pataljonist Vostok]] sisse Ukraina Rahvuskaardi Ida territoriaalse juhtimiskeskuse ja käskis seesolevatel sõjaväelastel relvad maha panna. Mässajajad võtsid lõpuks territooriumi oma kontrolli alla, pärast seda kui mitmed Rahvuskaardi vabatahtlikud olid vandunud truudust Donetski rahvavabariigile. Ülejäänud väed paigutati ümber teistesse kasarmutesse. Venemeelne maakaitsevägi hõivas kindlaks tegemata arvu käsirelvi.<ref name="mPCes" /> Kaks Ukraina sõdurit sai vigastada, kui nende baasi Harkivi oblastis ründasid valitsusvastased maakaitseväelased Donetskist.<ref name="IdGoC" /> ==== 17. mai==== Üks meesterahvas lasti maha ja teine sai haavata, kui nende poolt juhitud sõiduauto läbis valitsusvastaste võitlejate kontrollpunkti Luhanski oblasti Jubileini külas. Juhita auto vigastas veel kahte naisterahvast.<ref name="1Vd31" /> [[Kramatorsk]]is võttis vähemalt 50 relvastatud ründajat üle gaasipumpamisjaama.<ref name="aLlql" /> Luhanski "rahvakuberner"<!--Valeriy-->Bolotov peeti Ukraina piirivalvurite poolt lühikeseks ajaks kinni<!--border checkpoint in Dovzhanskiy-->ning vabastati pärast 200 relvastatud võitleja veretut rünnakut eelpostile.<ref name="LQi06" /> Ametivõimude väitel sai kokkupõrgetes Slovjanskit ümbritsevate Ukraina vägedega surma üks venemeelne võitleja.<ref name=":2" /> ==== 18. mai==== 17.–18. maini tulistati [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski lennuvälja]] paiguti miinipildujatest ja RPG-dest, toimus ka üks valitsusvastaste võitlejate rünnakukatse lennuvälja hõivamiseks. Teated hukkunutest valitsusvägede ja tsiviilelanikkonna seas puuduvad.<ref name=":2" /> Slovjanski isehakanud linnapea väitis, et Ukraina miinipildujatuli kahjustas ühe küla juures asuvat raudteesilda. Stahhanovi rauasulatustehas Luhanskis katkestas töö, pärast seda, kui valitsusvastased võitlejad tulistasid ja viisid rivist välja kaks transformaatorit, katkestades seadmete elektrivarustuse. Kuus sulatusahju lülitati välja.<ref name="ntboV" /> ==== 19. mai==== Mässajate miinipildujarünnakus Ukraina positsioonidele Slovjanski lähistel [[Karatšun]]i mäe juures sai üks sõdur surma, kolm haavata.<ref name="TvPnV" /> Venemaa-meelsete allikate kinnitusel said Ukraina suurtükitulest kannatada asulad Slovjanskist lõunas<!--village of Semeniivkaja kaks neighbours south of were damaged by Ukrainian artillery fire--> .<ref name="6nn6r" /> Ukraina siseministri teatel ründasid mässajad sõjaväe kontrollpunkti<!--at Amvrosiivka,--> Donetski oblastis. Umbes 50 venemeelset omakaitseväelast saabus kümnel sõidukil ja avas tule, kuid pärast 30 minutit kestnud tulevahetust tõrjuti nad tagasi. Üks separatist sai surma, teine võeti vangi ja seitse sai haavata.<ref name="giRVo" /> President Turtšõnov süüdistas kommunistlikku parteid koostöös separatistidest mässajajatega ja esitas Justiitsministeeriumile avalduse partei keelustamiseks.<ref name="taKFC" /> Mariupolis toimuma pidanud rahumiiting keelustati viimasel minutil Venemaa-meelsete relvastatud gruppide ähvarduste tõttu.<ref name="APM20514" /> Endale kuuluvast telejaamast edastatud hilisõhtuses teleesinemises <!--[[Ukrayina (TV channel)|Ukrayina TV]] [[Ukraina oligarch]]-->kinnitas piirkonna suurärimees<!--biggest [[business mogul]]--> [[Rinat Ahmetov]], et "selle [[Donetski Rahvavabariik|Donetski rahvavabariigi]]" esindajad on sooritamas "[[Donbass]]i [[genotsiid]]i".<ref name="APM20514" /> ==== 20. mai==== [[Donbass Arena]] staadionil [[Donetsk]]is peeti autosignaalide saatel nõndanimetatud Rahumarss, mille korraldajaks oli suurärimees Rinat Ahmetov.<ref name="APM20514" /> [[BBC News]]i ja Ukrajinska Pravda teatel ründasid mõnda sõidukit relvastatud separatistid ning inimesed relvadega hoiatasid taksojuhte, et need ei osaleks<!--that armed gunmen had threatened (at) the offices of several city taxi services not to take part-->.<ref name="APM20514" /><ref name="G0ZTF" /> Suurärimees Akhmetov tõotas, et "sireen heliseb üle kogu Donbassi igal hommikul, kuni rahu kehtestamiseni".<ref name="APM20514" /> Relvastatud separatistid hakkasid ehitama Ukraina-Vene piirist 8&nbsp;km kaugusele alalisi betoonist kontrollpunkte.<ref name="AfqR7" /> Mässajate jõud viisid [[Karatšun]]i mäe juures läbi veel ühe miinipildujarünnaku Ukraina vägede vastu, haavates nelja sõdurit.<ref name="0fVU2" /> ==== 21. mai==== Teadete kohaselt oli valitsusvastaste jõudude kontrolli all kolmandik Donbassi valmiskomisjonidest.<!--Ukrainian troops, meanwhile, were in charge of three electoral districts in Donetsk ja the polling stations at [[Dobropyllia]], [[Olexandriivka]], [[Velikonovosilkivsky]] ja [[Chervonoarmiisk (Donetski oblast)|Chervonoarmiisk]].--> Mariupolis korraldasid võitlejad piketi kahe Ukraina oligarh [[Rinat Ahmetov]]ile kuluva tehase ees, kuna Ahmetov oli kutsunud üles aktsioonile separatismi vastu.<ref name="vv8N8" /> ==== 22. mai==== [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha]] juures hukkus vähemalt 16 Ukraina ajateenijat ja 32 sai haavata,<ref name="A2GHB" /><ref name="R5TRc" /><!--järgneva ref-art allosas on BBC loend märkimisväärsematest hukkunutega intsidentidest seisuga 30. mai--><ref name="g7Le9" /> kui nende kontrollpunkti ründasid relvastatud separatistid.<!--armed separatists attacked the checkpoint they were manning with machine gun fire, hand grenades, rocket propelled grenades ja mortar rounds.--><ref name="JXBum" /> Hiljem suri haavadesse veel üks sõdur, millega Ukraina langenute arv tõusis 17-ni.<ref name="jw9ie" /> Luhanski oblastis [[Rubižne]] lähistel asuva silla juures tõkestasid mässuliste jõud varitsusest Ukraina sõjaväekolonni.<ref name="JXBum" /> Kaks Ukraina sõdurit sai surma ja seitse haavata,<ref name="DYYLw" /> samas kui separatistid teatasid seitsmest langenud võitlejast ja 16 haavatasaanust.<ref name="bp86g" /> ==== 23. mai==== Donetskist 25 km loodes asuva [[Karlivka]] küla juures tapsid valitsusvastased jõud varitsusest viis pataljoni "Donbass" ukrainlasest vabatahtlikku.<ref name="RIKLf" /> Partei "Parem sektor" pressiesindaja Borislav Bereza väitel läksid tema partei võitlejad päästma lõksulangenud sõdureid.<ref name="DHQ8Y" /> Pooled pataljoni sõduritest said haavata.<ref name="vF8P3" /> Mässuliste teatel sai lahingus surma kaks nende võitlejat.<ref name="ogORv" /> ==== 24. mai==== Kaks Ukraina sõdurit sai surma, kui Slovjanski mässajate jõud ründasid linna ümbritsevat kahte kontrollpunkti miinipildujatest, [[RPG (granaadiheitja)|RPG-dest]] ja käsitulirelvadest.<ref name="VCysh" /> [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] vahel allkirjastati lepingud [[Uus-Venemaa föderatiivriik|Uus-Venemaa föderatiivriigi]] (vene keeles ''Федеративное государство Новороссия'') moodustamise kohta. ==== 25. mai ==== [[Slovjansk]]i lähistel hukkusid valitsusvastaste jõudude miinipildujarünnakus Itaalia ajakirjanik Andrea Rocchelli (30-aastane) ja tema Venemaa kodanikust tõlk Andrei Mironov (60).<ref name="eJPcb" /> ==== 26. mai ==== {{Main|Donetski lahing}} [[Donetski lennujaam]]a juures puhkes kella 13:00 ajal kohaliku aja järgi äge võitlus, pärast seda, kui varem lennujaama hõivanud valitsusvastaste jõudude võitlejad eirasid Ukraina ultimaatumit võitlejad tagasi kutsuda. Valitsusvägede poolt läbi viidud õhurünnakus kasutati muuhulgas [[ründekopter]]eid ([[Mi-24]]) ja [[hävituslennuk]]eid ([[Suhhoi Su-25]], [[Suhhoi Su-27]] ja [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MIG-29]]).<ref name="cstaP" /> Mässajate väljatõrjumiseks kasutati Ukraina dessantväelasi. Valitsusvõimude kinnitusel hävitati üks [[õhutõrjekahur]].<ref name="hl6yU" /><ref name="SbnKz" /> Donetski rahvavabariigi allikad omakorda teatasid kahe valitsusvägede helikopteri allatulistamisest.<ref name="fxUKU" /> Õhtuks võitlus vaibus ja mõlemad pooled väitsid lennuvälja olevat oma kontrolli all. Langenute arvu kohta anti umbmääraseid teateid<ref name="AuOet" /> Kohalikus surnukuuris oli 36 lahingu jooksul tapetud inimese surnukeha, neist 33 kuulusid Venemaalt pärit võitlejatele<!-- hukkusid läbi "friedly fire" Guardianis on sellest artikkel-->. Donetski linnapea<!--, Oleksander Lukyanchenko,--> andis teada, et kokkupõrgete tagajärjel on kohalikes haiglates 43 haavatut.<ref name="qm4Uw" /> Osad surnukehad toimetati külmutusautodega Venemaale. Kell 18:00 kaotas [[OSCE]] peakorter ühenduse oma sõjaväeliste vaatlejatega idapoolses Donetskis.<ref name="ZGQeG" /> 29. mail võttis Donetski rahvavabariik omaks, et OSCE vaatlejad on nende käes. ==== 27. mai ==== Öösel kell 3:40 ületas Novoprohhorovka (Venemaa) juures startinud mitmest veoautost, furgoonist ja muust sõidukist koosnev autokolonn Astahhovi küla (Luhanski oblast) juures Ukraina piiri ja suundus Antratsõti<!--uk:Антрацит (місто)--> suunas. Pärast tulevahetust piirivalvuritega konfiskeeris piirivalve furgooni ja kaks sõidukit, mille laadungiks olid AK-47 automaadid, RPGd ja lõhkeaine. Üks relvastatud meeskodanik sai haavata.<ref name="P4Tkt" /> Donetski rahvavabariigi pressiteenistus teatas igapäevase [[Komandanditund|komandanditunni]] kehtestamisest kella 20–6.<ref name="0w6HI" /> ==== 28. mai ==== Ukraina sõjajõudude pressisekretäri <!--Alex Dmitrashkovskyy-->teatel lasksid Donetski oblasti kontrollpunkti sõdurid alla Venemaal valmistatud [[droon]]i.<ref name="CdtJb" /><ref name="WbA47" /> Varem olid Donetski venemeelse sõjaväe liikmed teatanud, et olid lasknud alla Donetski kesklinna kohal lennanud Ukraina drooni.<ref name="ERuZ9" /> 80 Ukraina sõjaväeüksuse nr 3035 sõdurit alistus vastaspoole võitlejatele. ==== 29. mai ==== <!--Vene Interfaxi teatel lubavad mässulised (nende pealike sõnul) OSCE vaatlejatel mingil ajal lihtsalt minema kõndida ([[BBC News Online]]). Vaatlejad olevat Ponomarjoviga ("meer") liitunud grupi käes; olevat "kinni peetud", mitte "vangistatud" ja need olevat "kõige agaramad" (''most eager'', hiljem ''zealous''), see siis kinnipidamise põhjus.--> [[29. mai]]l tulistati [[Slovjansk]]i lähistel alla valitsusvägede transpordikopter [[Mil Mi-8|Mi-8]]. Hukkus vähemalt 12 Ukraina sõjaväelast, teiste seas [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina Rahvuskaardi]] [[kindralmajor]] [[Sergi Kultšitskõi]].<ref name="KgaIY" /><!--BBC World News live 14:04--><ref name="P0I9v" /><ref name="i5zen" /><ref name="W61oQ" /> Luhanski oblastis <!--Alexandrovsk-->pani 20 rahvuskaardi liiget relvad maha. Tegevuse käigus sai haavata üks venemeelne võitleja.<ref name="j3pQN" /> Harkivi oblastis [[Izjum]]i lähistel sattus Ukraina sõjaväekolonn Donetski rahvavabariigi võitlejate varitsusse. [[Granaadiheitja]]<!--was hit by a rocket propelled grenade--> tabamuse saanud veoautos [[KAMAZ]] hukkus üks Ukraina sõjaväelane, kaks said haavata.<ref name="nj92K" /> [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i [[Kiiev]]i esindus teatas, et kaotas õhtul umbes kella 19:00 ajal ühenduse oma teise vaatlejate grupiga. [[Luhansk|Luhanskis]] baseeruv neljast välisriikide kodanikust ja ühest Ukraina abilisest koosnev grupp peeti relvastatud võitlejate poolt kinni Luhanskist 100&nbsp;km kaugusel põhjas asuvas [[Sjevjerodonetsk]]is. [[Slovjansk]]i valitsusvastaste jõudude rühmitus teatas, et OSCE vaatlejad on nende juures ning nad võidakse varsti vabaks lasta.<ref name="89cQ2" /> [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse]] andmetel on 29. mail toimunud OSCE vaatlejate kinnipidamise taga vene kasakate struktuurid.<ref name="vR6DO" /> Venemeelne väesalk [[Eripataljonid Ida ja Lääs|pataljon Vostok]] võttis [[Riigipööre|''coup d'état''<nowiki/>']] käigus oma kontrolli alla Donetski rahvavabariigi peakorteri ja tekitas mässuliste seas kaose.<ref name="EmwNz" /><ref name="guard608" /> ==== 30. mai ==== Ukraina piirivalveameti teatel löödi [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] idaosas öösel tagasi [[Venemaa|VF]] poolt lähtunud relvastatud rünnak.<ref name="MVSPZ" /><!--in [[Stanytsia-Luhanska Raion|Stanytsia-Luhanske]].--> 29. mail hakkasid relvastatud isikud Venemaa poolel kogunema, kontrollpunktist mitte eriti kaugel, ja paigaldasid mitmeid tõkkeid. Piirivalve eelposti ümbritses ühtekokku 300 relvastatud inimest. Kell 00:30 avasid nad automaatrelvadest ja granaadiheitjatest Ukraina piirivalvurite suunas tule. Riigi piirivalvurid vastasid tulele. Üks piirivalvur sai [[šrapnell]]ist vigastada. Samal ajal nähti kohta, kust tuli avati, saabumas vähemalt nelja kiirabiautot.<ref name="stan" /> Samal ööl võtsid piirivalvurid kinni kolm VF poolt piiri ületanud autot. Üks autodest, [[Mercedes Vito]], pidi oletatavasti saatma piiripunkti mõnevõrra hiljem saabunud kahte [[GAZelle]]<!--en:GAZelle--> kaubikut. Lõpptulemusena leidsid piirivalvurid 27 [[AK-47]] automaati, kaks püstolit, neli kuulipildujat, viis [[granaadiheitja]]t, viis snaiper vintpüssi ja 84 kasti laskemoona ja [[Granaat (lõhkekeha)|granaat]]idega. GAZelle reisijate seas oli ka naisterahvas, kellel oli kaasas 10&nbsp;000 [[Ameerika dollar|dollarit]]. Piirivalve pidas kinni kokku 13 inimest.<ref name="stan" /> [[Ukraina julgeolekuteenistus]] teatas Venemaa päritolu [[Mehitamata õhusõiduk|drooni]] [[Orlan-10]] allatulistamisest Ida-Ukrainas 28. mail.<ref name="Dj7lT" /> ==== 31. mai ==== Donetski rahvavabariigi esimees [[Deniss Pušõlin]] teatas 31. mail, et hukkus 6 ülestõusnut, kes olevat püüdnud lennuvälja tagasi vallutada, et saada kätte oma varem [[Donetski lahing|lahingus]] hukkunud seltsimeeste surnukehad.<ref name="jCst4" /> "Nad surid, püüdes võtta tagasi Ukraina lennujaama ja meie poisid püüdsid neid tagasi võtta," ütles Pušilin.<ref name="Vr8pM" /> Valitsusvägede teatel oli siiski tegemist kahe uue rünnakuga lennuvälja territooriumit valvavate sõjaväelaste vastu. "Kella viie ja seitsme ajal hommikul toimus kaks rünnakukatset [[Donetski lennujaam]]ale. Illegaalsed sõjaväestatud jõud üritasid vallutada lennujaama, mõlemad rünnakukatsed löödi aga terrorismivastaste jõudude osaks olevate dessantväelaste poolt tagasi," teatas sõjaväe pressesindaja <!--Oleksiy Dmytrashkovsky-->uudisteagentuurile Interfax-Ukraine.<ref name="Wu6sv" /> [[Krasnõi Lutš]]i juures toimunud kokkupõrkes piirivalvuritega sai 2 separatisti surma; neli haavatud piirivalvurit toimetati hospidali.<ref name="T0hA4" /> [[Luhansk|Luhanski]] Leninski rajoonis hõivasid relvastatud separatistid laskemoonatehase.<ref name="9KJSO" /> Relvastatud võitlejad hõivasid [[Sjevjerodonetski lennujaam]]ast kümme turvasõidukit ja pantvangistasid kaheksa turvatöötajat. Seitse turvatöötajat lasti hiljem vabaks, pärast seda, kui neid oli kuulatud üle nende oletatava seotuse kohta parteiga "Parem sektor" .<ref name="ec4pa" /> ==Juuni== ===Juuni I pool=== ====1. juuni==== Teadete kohaselt on konflikti algusest saadik valitsusvastaste jõudude poolt võetud vangi ja pantvangi umbes 200 inimest.<ref name="tdxOq" /> Endine [[Mariupol]]i rahandussekretär <!--Alexander Fomenko-->valiti linnanõukogu ette kogunenud venemeelse rahvamassi poolt "rahva linnapeaks".<ref name="WF2Pv" /> [[Thorez]]is said [[RPG (granaadiheitja)|RPG]] rünnakus tugevasti kannatada [[Ukraina julgeolekuteenistus|Ukraina julgeolekuteenistus]]e ametiruumid.<ref name="Ov4Tq" /> ====2. juuni==== Paarikümne kilomeetri kaugusel [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] piirist asuvas [[Luhansk|Luhanskis]] <!--Reuters: algas varahommikul-->ründas kuni 500 [[miinipilduja]]te, granaadiheitjate, automaatide ja muude relvadega<!--videolt näha vähemalt ühe raketi plahvatus--> relvastatud separatisti linna edelaserval asuvat piirivalve juhtimiskeskust, vähemalt 5 ründajat sai surma, 8 haavata. Vastaspoole võitlejatelt ja elumajadest lähtunud snaipritulest sai haavata vähemalt üksteist piirivalvurit, neist neli raskelt.<ref name="atP9X" /><ref name="a3P77" /> Piirivalvuritele tuli appi [[Ukraina õhujõud|lennuvägi]], mis suutis hävitada kaks miinipilduja laskepesa, kaks mässajat hukkus.<ref name="UoG2H" /> Pärast 20–30 minutit kestnud vaherahu, mille jooksul veeti ära langenud ja haavatud, lahing jätkus.<ref name="bbc" /><ref name="bbc2" /><ref name="wsj" /><ref name="W5V7W" /><ref name="fox" /><ref name="UcZDz" /> [[OSCE]] 4. juunil avaldatud teate kohaselt oli olukord Luhanskis pingeline. Võitlus valitsusvastaste jõudude ja keskust kaitsvate piirivalvurite vahel vaibus pärast 17 tundi kestnud tulevahetust.<ref name="oQXG3" /> Luhanski haldushoones toimus kuni 3 plahvatust, milles hukkus kinnitamata andmetel vähemalt kaheksa inimest,<ref name="osce1" /> teiste seas Luhanski rahvavabariigi tervishoiuminister.<ref name="bbc" /><ref name="bbc2" /><ref name="wsj" /> [[OSCE]] vaatlejate teatel sai hoone kolm raketitabamust (õhusõidukilt välja tulistatud mittejuhitavate rakettidega).<ref name="bbc2" /><ref name="BBC2" /><ref name="kiiev1" /> Uudisteagentuuri RT väitel olevat OSCE kinnitanud, et Ukraina õhujõud tulistasid kolme lennurünnaku ja viie kopterirünnaku ajal Luhanskis välja üle 150 raketi ning pommitasid ka haldushoonet.<ref name="rt12" /> Moskvas teatas kaitseministeerium manöövrite korraldamisest [[Lääne sõjaväeringkond|Lääne sõjaväeringkonnas]], milles katsetatakse ka suure täpsusega [[9K720 Iskander|Iskander]] tüüpi maa-maa [[Ballistiline rakett|rakette]].<ref name="fox" /><ref name="m1uJF" /> ====3. juuni==== [[OSCE]] Ukraina erimissiooni teatel pole 2. juuni (kell 18:00 kohaliku aja järgi) seisuga õnnestunud taastada ühendust 4 Donetski grupi ja 4 Luhanski grupi vaatlejaga, kellega oldi viimati ühenduses vastavalt 26. ja 29. mail.<ref name="w8tOQ" /> [[Slovjansk]]is ja [[Slovjanski piiramine|linna lähistel]] puhkesid valitsusvastaste võitlejate ja valitsusvägede vahel ägedad lahingud, kaasatud oli lennuvägi.<ref name="BBC2" /><ref name="kiiev1" /> Võitluses sai kaks sõdurit surma ja 42 haavata,<ref name="NS28G" /> surma sai ka vähemalt kümme separatisti, 12 separatisti sai haavata.<ref name="4Fhuo" /><ref name="eZztU" /> Terroristid tulistasid alla kaks valitsusvägede Mi-24 helikopterit.<ref name="5hKVw" /> Teel [[Izjum]]ist [[Slovjansk]]isse sattus rünnaku alla Ukraina sõjaväekolonn; üks sõjaväelane sai surma, kolmteist haavata. [[Kramatorsk]]i lähistel Semenivkas purustas armee valitsusvastaste võitlejate rajatud teetõkked.<ref name="T9gF4" /> Ukraina peaprokuröri kohusetäitja teatas [[Kiiev]]is antud pressikonverentsil, et aprillis alanud kokkupõrgetes Kremli poolt toetatud mässajatega on Luhanski ja Donetski oblastites saanud surma 181 inimest, teiste seas 59 sõjaväelast. Vigastatuid olevat 239.<ref name="kiiev1" /> Terrorismivastase operatsiooni pressiesindaja<!--Selezniov--> teatas, et Ukraina julgeolekujõud on ainuüksi Donetski oblastis neutraliseerinud üle 300 võitleja.<ref name="kiiev1" /> ====4. juuni==== Ukraina valitud president [[Petro Porošenko]] kohtus hommikul [[Poola]]s [[Barack Obama]]ga.<ref name="tb617" /> Pärast päevi kestnud ägedaid lahinguid hõivasid separatistid Luhanski oblasti idaosas piirivalve baasi.<ref name="bbc5" /> Luhanskis loovutasid valitsusväed vastaspoole võitlejatel oma baasi pärast 10 tundi kestnud lahingut ja lahingumoona otsalõppemist. Võimude kinnitusel said lahingus surma kuus vastaspoole võitlejat, kolm valitsusvägede sõdurit sai haavata.<ref name="guard1" /> Presidendi kohusetäitja [[Oleksandr Turtšõnov]]i teatel alustati idapiiri sulgemist, eesmärgiga hoida ära relvade ja võitlejate liikumine Ukrainasse.<ref name="gazeta1" /> Pärast ägedaid lahinguid hõivasid valitsusväed Slovjanskist kirdes asuva [[Krasnõi Lõman]]i linna.<ref name="bbc5" /> Lahingutes tabamusi saanud haiglas sai mitu inimest haavata.<!--BBC: surgeon was killed; ua allikas annab kahtlaseid ajalisi määratlusi, millest pole aru saada, mis toimus täna, mis eile ja ei räägi kirurgi surmasaamisest--><ref name="WgAOA" /> Separatistid tõmbusid tagasi oma Brusõvka küla lähistel asuvasse tugipunkti (Slovjansk-Krasnõi Lõman tee), kus neil on kaevikute võrgustik ja mitmed punkrid.<ref name="FvGqB" /> Mässulised hõivasid [[Sverdlovsk (Ukraina)|Sverdlovskist]] idas asuva Tšervonopartõzanski piirivalvurite baasi (80 km [[Luhansk|Luhanskist]]).<ref name="kFTIW" /><ref name="clKc8" /> "Terrorismivastase operatsiooni"<!--see on UKR ametlik nimetus, sellepärast j-märkides--> läbiviimise alal vigastati veejuhet, veeta jäid [[Družkivka]], [[Dzeržõnsk]], [[Kostjantõnivka]] ja [[Kramatorsk]].<ref name="1cxMF" /><ref name="8f1dJ" /> [[NATO]] Euroopa vägede ülemjuhataja kindral [[Philip Breedlove]] teatas, et Venemaa mitteregulaarjõud ning Venemaa poolt toetatud ja rahastatud jõud on idapoolses Ukrainas väga aktiivsed ning et "see peab lõppema".<!--this has to stop--><ref name="bbc5" /> ==== 5. juuni ==== Ukraina piirivalve teatas, et lõi tagasi samaaegselt nii Venemaa kui Ukraina poolt lähtunud rünnaku oma "Marõnivka"<!--uk:Маринівка (пункт контролю)--> piiripunktile.<ref name="RXAYH" /> Viis piirivalvurit sai haavata; purustati kolm mässuliste veoautot <!--«[[Урал-375Д|Урал]]», kaks autot [[КамАЗ]] ja [[БТР]]-->ja üks [[soomustransportöör]]. Ukraina kinnitusel tõmbusid separatistid pärast õhurünnakut ja maapealse abiväe saabumist tagasi Venemaale.<ref name="5x3vk" /><ref name="bbc27719728" /> Ukraina siseministeeriumi teatel sai surma vähemalt 15 venemeelset separatisti.<ref name="nT3r5" /> Ukraina sulges kaheksa<!--loetelu- https://ru.wikipedia.org/wiki/Вооружённый_конфликт_на_востоке_Украины_(2014)#.D0.9B.D0.B5.D1.82.D0.BD.D1.8F.D1.8F_.D0.BA.D0.B0.D0.BC.D0.BF.D0.B0.D0.BD.D0.B8.D1.8F--> idapiiril asuvat piiripunkti.<ref name="gazeta1" /> Vene meedia väitel kaotas Ukraina valitsus Luhanski oblastis kontrolli enam kui 130&nbsp;km pikkuse piirilõigu üle Venemaaga.<ref name="gazeta1" /><!--piiri sulgemine ei tähenda kontrolli kaotamist--> Krasnõi Lõmani linnavalitsuse hoonele heisati taas Ukraina lipp.<ref name="U4Y2F" /> Ukraina väed tõid [[Slovjansk]]it ja [[Kramatorsk]]it ümbritsevate kontrollpunktide tugevdamiseks kohale [[tank]]id [[T-64]].<ref name="DJcll" /><ref name="rnmAq" /> Terroristid on võtnud kasutusele [[tankitõrjerelv]]ad. Venemaa president [[Vladimir Putin]] kohtus esimest korda pärast [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi okupeerimist]] silmast silma Lääne liidriga&nbsp;– Putin kohtus [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]]a tollitsoonis [[David Cameron]]iga.<ref name="bbc27719728" /> President [[Barack Obama|Obama]] andis Venemaale ühekuise tähtaja võitlejate ja relvade voolu peatamiseks Venemaalt Ukrainasse.<ref name="guard608" /> ====6. juuni==== Ukraina valitud president [[Petro Porošenko]] osales koos teiste riigipeadega Prantsusmaal D-päeva 70. aastapäeva tähistamisel; eelnevalt oli tal umbes 15 minutit kestnud jutuajamine [[Angela Merkel]]i ja [[Vladimir Putin]]iga.<!--bbc world news live--> Jätkusid võitlused "Marõnivka"<!--uk:Маринівка (пункт контролю)--> piiripunkti juures, kus öistes valitsusvägede õhurünnakutes hukkus 16 mässajat. Idapiiril langesid mõned piiripunktid mässuliste kätte.<ref name="bbc27745278" /> Mässajate väitel on nende kontrolli all 150–200&nbsp;km Ukraina-Venemaa piirist.<ref name="guard608" /> Slovjanski kohal süttis [[MANPADS]]i<!--en:Man-portable air-defense systems--> (väidetavalt [[Verba]], Venemaa uusim õhutõrje relv<ref name="TwLSR" /><ref name="A7iXT" /><ref name="IhOcz" />) tabamusest Ukraina õhujõudude lennuki parempoolne mootor. Alul väideti, et tegemist oli transpordilennukiga ([[Antonov An-26|An-26]]), hiljem võeti omaks, et tegemist oli Antonov An-30B luurelennukiga.<ref name="umxzC" /> Andmed hukkunute ja vigastatute kohta on vastukäivad.<ref name="lTy2q" /><ref name="19h7Z" /><ref name="Zq491" /><ref name="EGszq" /><ref name="oZI2i" /><!--selle kohta ka YouTube'is video--><ref name="19h7Z" /><ref name="Qv1h4" /><ref name="XYYKo" /><ref name="ihjNn" /> Slovjanski äärel olevas valitsusvägede kontrollpunktis sai üks erivägede sõdur miinipildujarünnakus surma.<ref name="8VWDk" /> Kinnitamata andmetel on valitsusväed alustanud [[tank]]i<nowiki>rünnakuid</nowiki>. ====7. juuni==== [[Petro Porošenko]] inaugureeriti presidendiks.<ref name="bbc27745278" /> Kreml andis [[FSB]]-le käsu võtta meetmeid Ukraina-Venemaa piiri kaitsmiseks, takistamaks inimeste illegaalset liikumist üle piiri.<ref name="bbc27745278" /> Valitsusvägede [[Pataljon "Azov"|pataljoni Azov]] komandöri teatel ületas Ukraina piiri [[Taganrog]]i suunast tulnud sõidukite kolonn, mis koosnes kuuest veoautost KAMAZ, kuuest soomustransportöörist ja järelveetavast kahurist. Veoautod suundusid [[Thorez]]i, soomukid jõudsid [[Snižne]]sse.<ref name="vX2SO" /> Atentaadis ühele Donetski rahvavabariigi liidritest [[Deniss Pušõlin]]ile sai surma Pušõlini abi.<ref name="3Wucb" /><!--[[BBC News Online]] live, kuni 10 kuuliauku autos, BBC "ämber"???--><ref name="8LJhw" /> ====9. juuni==== Terroristide teatel asuvad nende poolt 26. ja 29. mail kinni peetud OSCE vaatlejad [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Sjevjerodonetsk]]is.<ref name="sZgQ3" /> [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] tõrjus piirivalve relvastatud rünnaku oma piiripunktile <!--Izvaryne border checkpoint-->([[Krasnodon]]ist idas).<ref name="4k6M4" /> ====10. juuni==== Ametivõimude teatel sai ööl vastu 10. juunit [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski sõjalennuväljale]] toimunud umbes 3 tundi kestnud terroristide rünnakus esialgsetel andmetel surma ligikaudu 40 terroristi.<ref name="aLT8X" /> President [[Petro Porošenko]] andis korralduse humanitaarkoridoride moodustamiseks Ida-Ukrainas, mis looksid vajalikud tingimused tsiviilisikutele, kes soovivad konfliktipiirkondadest lahkuda.<ref name="6iBNR" /> [[Donetski oblast]]i [[kohtumeditsiin]]i<nowiki>büroo</nowiki> andmetel on relvastatud konflikti jooksul registreeritud 175 hukkunut.<ref name="66G4g" /> ====11. juuni==== Valitsusvastaste võitlejate rünnakus [[Luhanski lennujaam|Luhanski lennujaamale]] lennuvälja kaitsvate dessantväelase seas kaotusi polnud, ründajate kaotused on teadmata.<ref name="h2EvV" /> Tervishoiuministeeriumi kinnitusel on kriisi jooksul Luhanski ja Donetski oblasti tervishoiuasutuste surnukuurides registreeritud 270 surnukeha, neist 14 on surnud haigustesse.<!--siin ei ole sees terroristide poolt "käideldud" hukkunud--><ref name="9vsyq" /><ref name="wuk2G" /> [[ITAR-TASS]]i teatel pöördus (Ukraina prokuratuuri määratluse kohaselt) terroriorganisatsioon Luhanski rahvavabariik [[Venemaa]] ja veel 14 riigi poole palvega tunnustada ühenduse iseseisvust. Pöördumine saadeti veel [[Armeenia]], [[Valgevene]], [[Kasahstan]]i, [[Hiina]], [[Serbia]], [[Venezuela]], [[Kuuba]] ja [[Nicaragua]] valitsustele.<ref name="Mc3s1" /> [[Donetski oblast]]is peeti kinni üks «[[Vene õigeusu armee]]»<!--Російська православна армія--> liidritest.<ref name="qvMKY" /> ====12. juuni==== [[pilt:6766 - Moscow - Poklonnaya Hill - Tank.JPG|pisi|Lahingutank T-64]] Ukraina siseminister [[Arsen Avakov]]i teatel sisenes läbi mässuliste poolt kontrollitava kontrollpunkti üle [[Venemaa]] piiri Ida-Ukraina [[Luhanski oblast|Luhanski oblastisse]] kolm Venemaa nõukogudeaegset [[T-72]] lahingu[[tank]]i (hiljem väideti, et tegemist oli tankidega [[T-64BV]]<!--t-72 on selle kergem versioon--><ref name="i0G8J" /><ref name="0sBLX" /><ref name="KAMf4" />) ja soomustehnika, mida hiljem nähti [[Snižne]]s.<ref name="bbc126" /> President [[Petro Porošenko|Porošenko]] pressiesindaja ütles, et presidendi sõnul olevat tankide sisenemine Ukrainasse "vastuvõetamatu".<ref name="bbc126" /><ref name="4kzOl" /><ref name="wsj1" /><!--Snižne mässuliste väitel laost pätsatatud, aga UKR relvastuses vist selliseid tanke pole--> Valitsusvägedel õnnestus hävitada mõned kolonnis olnud sõidukid, neli Ukraina sõjaväelast sai surma, 31 haavata.<ref name=":3" /> [[NATO]] avaldas [[14. juuni]]l satelliidipildid ja tõendusmaterjali [[Venemaa|VF]] soomustehnika sisenemise kohta Ukraina territooriumile.<ref name="T1qlE" /> [[Gruusia]]s viibiv [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]] teatas telefonivestluses [[Petro Porošenko]]ga, et [[Euroopa Liit]] on valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Ukrainaga [[Brüssel]]is [[27. juuni]]l.<ref name="4KacM" /><ref name="wsj1" /> [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaart]] teatas [[Mariupol]]i isehakanud «rahvalinnapea»<!--Олександра Фоменка--> kinnipidamisest.<ref name="4ks9V" /> Valitsusväed lõid tagasi relvastatud võitlejate rünnaku kontrollpunktile [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Kreminna]] linna<!--rajoonikeskus--> lähistel.<ref name="xI2uX" /> Järjekordse atentaadi käigus, mis korraldati ühele Donetski rahvavabariigi liidritest [[Deniss Pušõlin]]ile, lasti [[Donetsk]]is hilisõhtul õhku Pušõlinile kuuluv sõiduk. kaks inimest hukkus, kaks sai vigastada, Pušõlin ei viibinud sõidukis.<ref name="bbc126" /><ref name="bbc6132" /> ====13. juuni==== Valitsusväed alustasid varahommikul kell 4.50 kohaliku aja järgi rünnakut separatistidest mässajate vastu [[Mariupol]]i sadamas ja linnas. Teadete kohaselt hukkus viis venemeelset separatisti, vähemalt neli valitsusvägede võitlejat sai vigastada.<ref name="bbc613" /> Siseminister Avakovi teatel heisati linnanõukogu hoonele ja [[Aasovi meri|Aasovi mere]] kaldal asuvale sadamale taas Ukraina riigilipud.<ref name="bbc613" /> Valitsusvägedel õnnestus linn taas oma kontrolli alla võtta.<ref name="bbc6132" /><ref name="aQWZu" /> Valitsusväe hävitasid ühe mässajate soomustransportööri ja vangistasid umbes 30 terroristi.<ref name=":3" /> President Porošenko andis [[Donetski oblast]]i valitsuse juhile [[Sergi Taruta]]le korralduse viia oblasti juhtimine ajutiselt üle [[Mariupol]]i.<ref name="bbc6132" /><ref name="FYXld" /> [[ITAR-TASS]]i teatel ületas [[Rostovi oblast]]i [[Kuibõševo rajoon]]is<!--Куйбышево (Ростовская область)--> Millerovo küla<!--ru:Миллерово (Куйбышевский район)--> juures [[Venemaa]] piiri kaks [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] tulnud [[soomustransportöör]]i. Väidetavalt olevat üks soomuk ületanud piiri ja rikki läinud, teine soomuk olevat appi tulnud ja rikkiläinud soomuki meeskonna üle piiri tagasi toimetanud.<ref name="ET5TO" /><ref name="bbc6132" /> Donetski terroristide liider Pušõlin teatas Venemaa telekanalile [[Russia-24]] antud intervjuus, et <nowiki>[12. juunil]</nowiki> Ukrainasse sisenenud tankid on [[Donetsk]]is, kuid olevat "kohatu küsida", kust need tankid pärit on.<ref name="9wPQs" /><ref name="AvWC8" /> Mõkalejevist pärit Ukraina dessantväelased sattusid [[Donetski oblast]]is Venemaa piiri lähedal mässuliste varitsusele, kaks dessantväelast sai surma, 25 haavata.<ref name=":3" /> [[Venemaa]] meedia teatel heitis Ukraina sõjavägi [[Slovjansk]]i lähistel asuvale külale<!--Semenovka--> [[valge fosfor]]iga [[süütepomm]]e, mille kasutamine on [[ÜRO]] tavarelvastuse kohta käiva konventsiooniga keelatud.<ref name="d0qPS" /> Väite kinnituseks näidati videot [[2004]]. aasta [[Iraak|Iraagi]] sündmustest.<ref name="fHLoi" /> Venemaa armee Mi-35 helikopter lendas Ukraina õhuruumi rikkudes üle Ukraina sõjaväekolonni, toimus tulevahetus.<ref name="5pC29" /> Kakskümmend automaatrelvadega relvastatud võitlejat võttis üle Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone Krasnodonis.<ref name="nyiTZ" /> ====14. juuni==== {{Main|Iljušin Il-76 allatulistamine}} [[pilt:Ilyushin Il-76MD, Ukraine - Air Force AN1388069.jpg|pisi|[[Ukraina õhujõud]]ude [[Iljušin Il-76|Il-76]]]] Separatistid lasksid öösel [[Lugansk|Luhansk]]i lähistel alla valitsusvägede transpordilennuki [[Iljušin Il-76|Il-76]]. Vägesid ja varustust vedav lennuk oli maandumas [[Luganski lennujaam|linna lennuväljale]]. Hukkusid kõik 49 pardal olnud inimest.<ref name="fb54c" /> Tegemist on arvatavalt suurima inimkaotusega, mida valitsusväed on [[Ukraina kriis|kriisi]] ajal ühes rünnakus kandnud.<ref name="Mj3Yz" /><ref name="ZOYRh" /> Ukraina president [[Petro Porošenko]] kuulutas [[15. juuni]] [[leinapäev]]aks.<ref name="CpISp" /> Donetski rahvavabariigi pressiesindaja teatel lasksid nende võitlejad [[Gorlivka]] lähistel alla valitsusvägede [[Suhhoi Su-24|Su-24]] pommitaja.<ref name="4Ar7W" /> Lennuõnnetusest teadasaanud meeleavaldajad ründasid [[Kiiev]]is Venemaa saatkonda, purustati saatkonna aknaid ja autosid, saatkonnalt rebiti maha [[Venemaa lipp]].<ref name="nMLeh" /><ref name="pyowW" /> Ukraina välisministri kohusetäitja [[Andri Deštšõtsja]] poolt kaamerate ees saatkonna ees meeleavaldajate rahustamiseks öeldu ("jah, [[Putin – huilo|Putin on huilo, jah"]]) põhjustas rahvusvahelise diplomaatilise skandaali.<ref name="jIQRl" /><ref name="3dk0h" /><!--'huilo' oli see sõna, küllaltki tõlkimatu--> Ukraina piirivalveteenistuse teatel hukkus [[Mariupol]]i lähistel viis piirivalvurit, seitse sai haavata.<ref name="j3vX4" /><ref name="8fmY1" /><ref name="j3vX4" /> Ukraina õhujõud teatasid kahe mässuliste kontrollpunkti hävitamisest Luhanski-Stantšino<!--en wi - Stanchino - ainus koht, kus selline nimi esineb--> piirkonnas.<ref name="SU5dU" /> [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]u pressiesindaja kinnitas Ukraina väidet, et riigi idaosas vastaspoole poolt kasutatavad [[tank]]id on tulnud [[Venemaa]]lt; satelliidipiltidel saadud andmete põhjal toetas väidet ka [[NATO]]; lisaks oli kolme [[T-64]] tankiga Ukraina piiri ületanud kolonnis seitse [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjat]] [[Grad]] ja muud sõjatehnikat.<ref name="9AEIR" /> ====15. juuni==== [[Kiiev]]i [[Maidan Nezaležnosti|keskväljakul]] toimus umbes poole tuhande osavõtjaga leinamiiting [[Iljušin Il-76 allatulistamine|eelmisel päeval lennuõnnetuses]] hukkunute mälestuseks. Raketiheitja rünnakus valitsusvägede positsioonidele purustati kaks poodi, bussijaam, haigla ja mitu hoonet.<ref name="wfzqW" /> Valitsusvägede teatel oli teadmata arv hukkunuid,<ref name="dZs26" /> samas kui vastaspoole teatel olid laskjateks hoopis valitsusväed, kolm tsiviilisikut sai surma.<ref name="wLzPu" /> Donetski võitlejad teatasid kaheksa Ukraina dessantlase vangistamisest<!--near Saur Mogila, south of Snizhne-->.<ref name="J35MX" /> ===Juuni II pool=== ====16. juuni==== [[Venemaa]] katkestas gaasitarned Ukrainale.<ref name="6gPmu" /> Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär [[Andri Parubi]] kinnitusel on venemeelsete võitlejate ridades 15&nbsp;000–20&nbsp;000 võitlejat, kellest enam kui pooled on saabunud Venemaalt. “Meil tuleb teha tegemist sellega, et tuuakse sisse Venemaa okupante ja relvi ja võitlejaid”, ütles ta.<ref name="Ukrinform16614" /> Parubi andmetel on separatistide ülesandeks "tekitada tsiviilelanikkonna seas võimalikult suuri kaotusi".<ref name="Ukrinform16614" /> Rahvuslik Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu andis valitsusele korralduse viia "riiklikule julgeolekule olemasoleva ohu tingimustes" läbi Venemaa-Ukraina piiri ühepoolne demarkeerimine.<ref name="Rikpo" /><ref name="GNhmv" /> [[Donbass]]i omakaitseväe komandör [[Igor Girkin]] kinnitas [[Komsomolskaja Pravda]]le, et Donetski separatistid ei suudaks ilma Venemaa "kiire, otsustava" sõjalise abita pidada vastu kauem kui kuu<!--; he also claimed "The most capable part of the militia are bleeding"-->.<ref name="JqJv2" /> Õhtul sooritas Ukraina õhujõudude hävitaja väidetavalt õhurünnaku [[Gorlivka]]s separatistidest võitlejate valduses olevale hoonele.<ref name="EMHjE" /><ref name="HorKra16614Dra" /> Donetski piirkondliku andministratsiooni pressiteenistus teatas kuue inimese surmast kokkupõrgetes [[Kramatorsk]]is.<ref name="HorKra16614Dra" /> Öösel tulistati hiljuti valitsusvägede poolt hõivatud [[Štšastja]]<!--uk:Щастя (місто)--> linna väidetavalt [[Grad]] [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjast]].<ref name="6s0aa" /> ====17. juuni==== Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu pressiesindaja ('''URJKN''')<!--Volodymyr Chepovy-->kinnitas, et Ukraina on viinud "viimase 24 tunni jooksul läbi sarja edukaid operatsioone", et taastada kontroll Ukraina-Venemaa piiri üle, mille käigus "neutraliseeriti umbes 80 võitlejat".<ref name="17614sp24h" /> Ta teatas ka seda, et eelmisel päeval oli riigipiiri juurde ja Donetski oblasti asustatud piirkondadesse paigutatud Ukraina rahvuskaardi väitlejad.<ref name="17614sp24h" /> Ukraina armee pressiesindaja<!--Vladyslav Selezniov--> kinnitas, et "Luhanski piirkonna idaosas" tappis ja haavas Ukraina üksus 30 meest suurest võitlejate kolonnist".<ref name="8s2sc" /> [[Luhansk|Luhanski]] lähisel Metallisti külas sai surma kaks [[Venemaa]] ajakirjanikku.<ref name="0CQ0d" /><ref name="04gUQ" /> Hiljem teatati, et üks neist oli sisenenud Ukrainasse illegaalselt.<ref name="Q5lP7" /> Hukkus ka neli valitsusvägede sõdurit pataljonist "Aidar".<ref name="CKerA" /><ref name="T2QlO" /> Ukraina parlamendiliige ja endine kaitseminister kindral [[Oleksandr Kuzmuk]] teatas, et umbes 900 raske soomustehnikaga varustatud võitlejat tungis Venemaalt Ukrainasse, piirkonnas, mida kaitses 100 Ukraina piirivalvurit.<ref name="P3LSY" /> ====18. juuni==== Pärast telefonivestlust [[Vladimir Putin]]iga teatas president [[Petro Porošenko]] lühiajalise vaherahu kehtestamisest, mille jooksul terroristid saaksid kas relvad maha panna või naasta [[Venemaa]]le. Presidendi pressiesindaja teatel kuulutatakse vaherahu välja lähitundidel või -päevadel. Vastaspoole esindajad teatasid, et pole vaherahu kehtestamisest huvitatud.<ref name="M6eJ3" /> USA saadik OSCE juures mõistis hukka Venemaa soovi puudumise peatamaks relvade ja võitlejate voolu Ida-Ukrainasse.<ref name="Gf23m" /> Ukraina kaitseministeeriumi allikate teatel tapsid valitsusvastased jõud Luhanskist põhjast asuvas külas <!--Shchastya-->18 Ukraina sõdurit. Veel kümme sõdurit jäi kadunuks.<ref name="w1dGQ" /> Ukraina armee pressiesindaja teatel vigastasid mässulised Slovjanski lähistel Ukraina T-64B tanki; hävitati mitmed mässuliste tulepesad, mitmed mässulised said surma või haavata.<ref name="nVIeV" /> [[ÜRO]] poolt sel nädalal avaldatud hinnangul on Ukrainas alates 7. maist hukkunud vähemalt 356 inimest, sealhulgas 257 tsiviilisikut.<ref name="T2NSp" /> ==== 19. juuni ==== [[Donetski oblast]]is [[Jampil]]i asula juures puhkes suurem lahing, kui varem [[Krasnõi Lõman]]is positsioonidel olnud mässajad püüdsid tungida läbi armee piiramisrõnga ja põgeneda [[Siversk]]i poole. Teadete kohaselt kasutati mõlemal poolel soomukeid ja tanke.<ref name="rmhgC" /> Mässuliste komandöri Igor Girkini (hüüdnimega Strelkov) sõnul kasutavad valitsusväed suurtükiväge, tanke ja ründelennuväge; samas kui armee esindaja kirjeldas operatsiooni järgmiselt: "Käimas on suur lahing, mis ületab jõudude suuruselt ja ulatuselt kõike senitoimunut."<ref name="JpoWw" /> Hiljem ütles Girkin [[Komsomolskaja Pravda]]le antud intervjuus, et Siversi garnisoni rünnati ka lõunast tankivägedega ning et öö saabumisel võivad nii Jampil kui Siversk langeda valitsusvägede kätte, [[Igor Girkin|Girkin]] võrdles olukorda 1941. aastal toimunud Bresti kindluse piiramisega.<!--, according to him mass tank attacks also occurred against the village of Semenovka but the rebel positions there were fortified well enough to withstand them.--><ref name="3Ijkc" /> Kaitseministeeriumi esindaja teatel hukkus Krasnõi Lõmani lähistel peetud võitluses 12 valitsusvägede võitlejat, 25 sai vigastada. Valitsusjõudude teatel hukkus piirkonnas umbes 300 separatisti, seda arvu ei saa kinnitada sõltumatute allikate alusel.<ref name="bbc14pplan" /> Donetski maakaitseväe esindaja kinnitas, et mässulised lasksid Jampili lahingus alla valitsusvägede lennuki [[Suhhoi Su-25|Su-25]].<ref name="Yk5hC" /> "Terrorismivastase operatsiooni" käigus vabastasid valitsusväed separatistidest [[Jampil]]i ja [[Kirovsk (Donetsk)|Kirovski]] asula.<ref name="xnLYO" /> Ukraina kinnitas 4 Ukraina sõduri hukkumist ja 30 haavatasaamist võitluses Slovjanski lähistel.<ref name="qvpRe" /> ==== 20. juuni ==== President [[Petro Porošenko]]l oli sel nädalal<!--kas eelmise päeva hilisõhtul või varahommikul--> juba teine telefonivestlus [[Vladimir Putin]]iga,<ref name="zdt7u" /> pärast seda ilmusid Ukraina meedias teated president Porošenko 15-punktilisest rahuplaanist, mis avaldati õhtupoolikul.<ref name="bbc0624" /> Pakuti välja 10&nbsp;km laiuse puhvertsooni loomine Venemaa-Ukraina piirile ning separatistidele ja Venemaa võitlejatele lahkumiseks koridoride võimaldamine.<ref name="bbc14pplan" /> Kooskõlas varem avaldatud rahuplaaniga kuulutas Porošenko välja 7-päevase [[relvarahu]].<ref name="bbcceisfire" /> Teadete kohaselt ei ole Venemaa poolt lähtuv sõnatehnika (raketiheitjad, rasked soomusmasinad jms) sisenemine Ukrainasse lakanud.<ref name="bbcceisfire" /> Venemaa piiri ületanud soomustehnika kolonn tungis [[Donbass]]i piirkonda ja jõudis välja [[Gorlivka]]ni. Kolonnis olid vähemalt kaks T-64B tanki, viis soomustransportööri ja mõned [[Grad]] raketiheitjad. Üks soomustransportöör peeti valitsusvägede poolt kinni ning kaitseministeeriumi teatel leiti sõiduki juurest dokumendid, mis kinnitavad sõiduki kuulumist Venemaale.<ref name="yitc9" /><ref name="tya7t" /> Piiriäärsetes kokkupõrgetes on hukkunud 7 valitsusvägede võitlejat.<!--BBC live--> [[NATO]] teatel on Venemaa taasalustanud vägede koondamist Ukraina piiri äärde.<ref name="bbc2006" /> [[Luhanski oblast|Luhanski oblasti]] teedel liiguvad suured soomustehnikat vedavad sõjaväekolonnid.<!--BBC live äärmiselt pikad kolonnid tankide jms-ga, ex varsti jõuab ka online--><ref name="bbc14pplan" /><ref name="bbcinside" /> [[OSCE]] teatel õnnestus neil 18. juunil taastada ühendus kahe vaatlejate grupiga, kellega kaotati ühendus mai lõpul. Organisatsiooni esindajate poolt [[Viin]]is ja [[Kiiev]]is tehtud avalduste kohaselt on vaatlejad elus, neile pole viga tehtud ning nad pole väga halbades tingimustes.<ref name="VUKNF" /><ref name="bbc2006" /><ref name="lIYON" /> ÜRO põgenike ülemkomissari pressiteenistuse teatel on alates konflikti algusest piirkonnast lahkunud 38&nbsp;000 Krimmi ja Ida-Ukraina elanikku.<ref name="rZzBN" /> Välisministrid [[Sergei Lavrov|Lavrov]] ja [[Pavlo Klimkin|Klimkin]] arutasid telefonivestluses president Porošenko rahuplaani, keskendudes iseäranis piiriga seotud küsimustele.<ref name="p9Wid" /> ====21. juuni==== NATO teatel kuulutas [[Venemaa|Venemaa Föderatsioon]] Kesk-Venemaal välja sõjaväe üldmobilisatsiooni.<ref name="SpJsR" /><!--BBC live--> Vaatamata valitsuse poolt välja kuulutatud ühepoolsele relvarahule, jätkusid rünnakud mitmetes kohtades, eriti kolmes piirivalve eelpostis Donetsk ja Luhanskis. Umbes 80 Ukraina piirivalvurit <!--Izvaryne-->aeti nende positsioonilt minema ning nad põgenesid üle piiri Venemaale,<ref name="4r3xp" /><ref name="aqEun" /> kuus neist said haavata. Kahe haavatu seisund oli kriitiline.<ref name="kfuvK" /> Haavatud sõdurid naasid kodumaale, kuid ülejäänud ukrainlased peeti kinni ja kuulati üle.<ref name="YIMnF" /><ref name="WgIu5" /> Ukraina positsioone pommitati ka Kramatorskis, [[Karatšun]]i mäe juures ja [[Amvrossijivka]]s. Ukraina poolel hukkunuid polnud.<ref name="yug11" /> ==== 22. juuni ==== Luhanski valitsusvastased separatistid kinnitasid Ukraina soomussõidukite kolonni hävitamist [[Milove]] asulas, Ukraina-Venemaa piiril. Separatistid kinnitasid, et hävitasid kaks [[tank]]i ja hõivasid mõned soomustransportöörid.<ref name="VriAA" /> ==== 23. juuni ==== Pärast [[Barack Obama]] ja [[Vladimir Putin]]i vahel peetud kõnelusi jõudsid Donetski ja Luhanski vabariikide esindajad Ukraina, Venemaa ja Euroopa esindajatest läbirääkijate vahendusel peetud kõnelustel kokkuleppele kahepoolse [[relvarahu]] väljakuulutamise suhtes kuni 27. juuni hommikuni. Separatistid lubasid vabastada ka nende poolt vangistatud [[OSCE]] vaatlejad.<ref name="Eyb84" /><ref name="bbc0624" /><ref name="iVq85" /> Valitsusvägede käes olevat [[Luhanski lennujaam|Luhanski lennujaama]] piiravad valitsusvastased võitlejad olid valmis ründama rajatisi.<ref name="wiFxb" /> ==== 24. juuni ==== Pärast seda, kui separatistid olid nõustunud järgima president [[Petro Porošenko]] poolt välja 20. juunil välja kuulutatud [[relvarahu]], mis kestab kuni 27. juuni hommikul kella kümneni kohaliku aja järgi, palus [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] teisipäeval Venemaa parlamendi ülemkojal tühistada talle enne [[2014. aasta Krimmi kriis|Krimmi annekteerimist]] antud seaduse, mis lubanuks Venemaal kasutada Ukraina territooriumil sõjaväge.<ref name="1JjPZ" /> Putin hoiatas siiski selle eest, et tema otsus ei tähenda seda, et Venemaa ei kaitse Ukrainas elavaid venemeelseid ukrainlasi ja etnilisi venelasi.<ref name="8SPSt" /> Hoolimata kehtestatud relvarahust tulistati [[Slovjansk]]i lähistel separatistide poolt [[raketiheitja]]ga alla valitsusvägede Mi-8 helikopter. Hukkusid kõik pardalolnud 9 inimest.<ref name="3LudP" /> Väidetavalt hukkus Donetski rahvavabariigi peaminister Aleksander Borodai teatel [[Slovjansk]]is, [[Snižne]]s ja Slovjanski lähedases külas<!--en:Semeniivka--> valitsusvägede rünnakute läbi viis inimest.<ref name="j1qq2" /> Donetski ja Luhanski rahvavabariik teatasid [[OSCE]]-le, et määrasid oma esindaja<!--en:Viktor Medvedchuk--> läbirääkimisteks Ukraina valitsusega.<ref name="xD55e" /> Väidetavalt teatas Donetski rahvavabariigi liider [[Alexander Borodai]] [[Twitter]]i kaudu, et Donetski ja Luhanski vabariikide parlamendid on kiitnud heaks vabariikide ühinemise.<ref name="f7xhj" /> ==== 25. juuni ==== [[NATO peasekretär]] [[Anders Fogh Rasmussen]] ütles [[Brüssel]]is enne [[NATO]] välisministrite kohtumist, et puuduvad märgid selle kohta, et Venemaa järgiks Ukraina suhtes võetud kohustusi ning et Venemaa on alustanud uut tüüpi sõda. Kohtumise järel kinnitas Rasmussen, et osalenud välisministrid ja USA riigisekretär "vaatavad uuesti üle" (''review'') suhted Venemaaga ja otsustavad, mida teha järgmisena.<ref name="yL8Pz" /> [[USA]] riigisekretär [[John Kerry]] kinnitas, et Venemaa president peab kinnitama toetust rahu saavutamisele Ida-Ukrainas mitte sõnade, vaid tegudega.<ref name="voa156" /> Ukraina allikate teatel maandus [[Millerovo lennuväebaas]]is [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]] reaktiiv[[hävituslennuk]]ite eskadron.<ref name="Rn53F" /> [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. [[Associated Press]]i teatel nõustusid kolmapäeval (25. VI) Venemaa, Ukraina, Prantsuse ja Saksamaa liidrite vahel toimunud telefonivestluses kõik vestluses osalejad sellega, et Ida-Ukrainas vangistatud [[OSCE]] vaatlejad tuleb viivitamatult vabastada.<ref name="voa156" /><ref name="nXnAn" /> Ukraina relvajõudude ülemjuhataja president [[Petro Porošenko|Porošenko]] sõnul on separatistide poolt relvarahu rikkumise tõttu hukkunud 18 inimest, 27 on saanud haavata.<ref name="ua112" /> Eelmisel päeval teatas president, et ei välista separatistide tegevuse tõttu relvarahu varasemat lõpetamist.<ref name="ua112" /> Kolme relvarahu kehtimise päeva jooksul oli valitsusvägede vastu toimunud vähemalt <!--presidendi sõnul rohkem-->44 rünnakut.<ref name="FyNEa" /> [[Dmõtro Tõmtšuk]]i teatel ründasid separatistid [[Antratsõt]]i juures valitsusvägede kontrollposti.<ref name="nI0fF" /> [[Ukraina relvajõud]]ude [[kindralmajor]]i<!--Олександра Розмазніна--> teatel leiti [[Slovjansk]]i lähistel asuva [[järv]]e põhjast sadu terroristide surnukehi, võimalik et tegemist oli vene [[palgasõdur]]itega.<ref name="dpxKN" /><ref name="Lub4Q" /> Ukraina kaitseministri kohusetäitja<!--в.о. міністра оборони- uk:Коваль Михайло Володимирович--> teatel on terroristid relvarahu ajal vabastanud 10 vangi.<ref name="Xv6RC" /> "Terrorismivastase operatsiooni"<!--originaali jutumärgid--> läbiviimise ajal olevat hukkunud 142 sõjaväelast.<ref name="i37YX" /> Donetski rahvavabariigi ülemjuhataja [[Igor Girkin|Igor "Strelkov" Girkin]] avaldas kolm tingimust, mille puhul omakaitseväelased on nõus istuma läbirääkimiste laua taha.<ref name="3DPHC" /> Väidetavasti püüdsid ööl vastu 25. juunit [[Luhanski oblast|Luhanski oblastist]] Venemaale naasta Ukrainas võidelnud Venemaa kodanikud. Alul vene piirivalve peatas nad, järgmisel katsel tulistati sõidukit, mida nad kasutasid.<ref name="B181N" /> ==== 26. juuni ==== [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarsel Assambleel]] esinenud [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas muuhulgas ka seda, et relvastatud isikud hoiavad pantvangis 174 inimest.<ref name="Bk9el" /><ref name="fNemB" /> Luhanski rahvavabariigi liider Bolotov<!--uk:[[Болотов Валерій Дмитрович|Валерій Болотов]]--> avaldas [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] peasekretärile [[Gennadi Zjuganov]]ile tänu humanitaarabi ja rahalise toetuse eest.<ref name="lsd1G" /> Donetski lähistel asuva valitsusvägede kontrollpunkti juures toimunud tulevahetuses hukkus üks separatist.<ref name="QhLi3" /> [[Ukraina Ülemraada]] esimees [[Oleksandr Turtšõnov]] ütles, et Ukraina eriteenistused teavitasid teda korrapäraselt [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] pealetungi täpsest ajast [[Krimm]]ile. Ta ütles ka seda, et vastupanu puudumine Krimmi annekteerimisele vene vägede poolt oli seotud Ukraina relvajõudude mittevalmisolekuga <!--неготовністю-->vaenlasele vastu astuda.<ref name="mplX3" /> ==== 27. juuni ==== Separatistid vabastasid [[Donetsk]]i äärelinnas varastel öötundidel neli [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat, kes olid vangistatud [[26. mai]]l. Vaatlejad on pärit [[Eesti]]st, [[Šveits]]ist, [[Taani]]st ja [[Türgi]]st. Ülejäänud nelja vangistatud OSCE vaatlejat hoitakse väidetavalt vangistuses [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]].<ref name="jFwWV" /><ref name="HNUqn" /> President Porošenko kirjutas alla Ukraina assotsiatsioonilepingule [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].<ref name="tizbI" /> Terroristid ründasid öösel valitsusvägede positsioone Kramatorski juures, Karatšuni mäel ja Slovjanski lähistel.<ref name="pravda27" /> Kramatorski juures toimunud rünnakus kasutasid terroristid 8 vene tanki ja miinipildujaid. Valitsusväed hävitasid ühe tanki ja hõivasid teise tanki. Hukkus 4 valitsusvägede sõdurit, 5 sai haavata.<ref name="pravda27" /> Hommikul kella 5:10–5:50 vahel toimus terroristide tankirünnak valitsusvägede sõjaväebaasile [[Artemivsk]]i juures, valitsusvägede poolel kaotusi polnud, hõivati mässuliste tank.<ref name="imEkH" /><ref name="pravda27" /> Kaitseministeeriumi teatel oli valitsusvägede poolt mässuliste käest üle võetud tank olnud arvel [[Budjonnovsk]]i sõjaväeosas nr 205, sõiduki aku oli valmistatud [[Peterburi]]s.<ref name="gJ0Ro" /> Õhtul anti teada relvarahu pikendamisest 3 päeva võrra (72 tundi). ==== 28. juuni ==== Separatistid tulistasid väiketulirelvadest ja miinipildujatest Slovjanski lähistel asuvat valitsusvägede kontrollpunkti, kolm Ukraina sõdurit sai surma, neli sõdurit sai haavata.<ref name="eMDj1" /><ref name="PxmLR" /><ref name="FMFDZ" /> Luhanski oblastis sai mässuliste rünnakutes surma 2 ja haavata 8 valitsusvägede sõdurit. Öösel tulistasid terroristid miinipildujatest valitsusvägede positsioone Kramatorski lennuväljal ja veel kahte valitsusvägede kontrollpunkti, valitsusvägede poolel hukkunuid polnud.<ref name="HKB95" /> [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e töötajatel õnnestus pidada kinni üks Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste korraldajate, [[GRU]] [[alampolkovnik]] [[Igor Bezler]]i abilistest, hüüdnimega "Tšehh" ("Чех").<ref name="Gzy4j" /><!--СБУ затримала одного з лідерів бойовиків, підлеглого терориста [[Безлер Ігор Миколайович|Ігоря Безлера]] на прізвисько «Чех», який тікав у [[Автономна Республіка Крим|Крим]]--><ref name="MgfQn" /> Julgeolekuteenistus esitas ka tõendeid Venemaa osaluse kohta Ukrainas toimuvas.<!--Також заступник голови СБУ Віктор Ягун навів докази причетності Росії до підготовки та вербування бойовиків. За його словами, в [[Псков]]і, [[Таганрог|Таганрозі]], [[Шахти|Шахтах]], селі Молькіно [[Краснодарський край|Краснодарського краю]] та на території [[Московська область|Московської області]] діють спеціальні центри підготовки диверсійних груп для вчинення терористичних актів та диверсій, збройних нападів на українських військовослужбовців і мирне населення--><ref name="FhM5Y" /> Vabastati veel neli mässajate käes vangis olnud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat.<ref name="XwuTD" /> [[ÜRO]] hinnangul on alates aprilli keskpaigast Ida-Ukraina kokkupõrgetes hukkunud enam kui 420 inimest.<ref name="rIHxu" /> ==== 29. juuni ==== [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus järjekordne neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. Vestluses osalejad leppisid kokku korrata samas formaadis vestlust ka 30. juunil.<ref name="sQQsO" /> Valitsusväed tulistasid [[Luhanski oblast|Luhanski oblastis]] [[Venemaa]] piiri lähedal alla vene päritolu pisi[[droon]]i [[ZALA 421-08]].<ref name="ns3DA" /><ref name="lobfd" /><ref name="74yxh" /><!--eri allikad, eri kuupäevad--> ==== 30. juuni ==== [[Donetsk]]ist 15 km kaugusel põhjas asuva [[Avdijivka]] küla juures sattus tule alla [[Venemaa]] riikliku telekanali [[Venemaa meedia#Perv.C3.B5i_Kanal|Pervõi Kanal]] võttegrupp. Operaator Anatoli Kljan<!--ru:Клян, Анатолий Сергеевич--> sai surmava kuulitabamuse kõhtu.<ref name="WKD7M" /><ref name="BBC306" /><ref name="q8DsW" /><ref name="итартасс" /><!--Tema viimased sõnad olid "Kaamera, kaamera!" His corpse was brought on a bus to a Donetsk hospital. He was the 3rd journalist to be killed in the conflict. Sõiduki juht, keda kuul tabas pähe, juhtis enne teadvuse kaotamist sõiduki laskmispaigast 500 meetri kaugusele, kus see sõitis teelt välja.--> [[Prantsusmaa]] presidendiameti teatel<ref name="qA2ib" /> leppisid Ukraina ja Venemaa kaks tundi kestnud neljapoolsel telefonikonverentsil kokku teha tööd rahu pikendamise ja tõhusa piirikontrolli kehtestamise nimel.<ref name="BBC306" /> Vladimir Putin andis loa OSCE vaatlejate tegutsemiseks Venemaa-Ukraina piiril, kuid avaldas ka soovi arutleda relvarahu pikendamise üle.<ref name="QqDY4" /> Hiljem kohtus Porošenko Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu liikmetega, kes soovitasid relvarahu mitte pikendada. Relvarahu lõppes veidi enne keskööd, kui presidendi portaalis avaldati järgmine avaldus: "Me ründame ja vabastame oma maa. Relvarahu mitteuuendamine on meie vastus terroristidele, sõdijatele, [[marodöör]]idele ja kõigile neile, kes valmistavad kannatusi kohalikele elanikele, halvates piirkonna majanduse, takistades palkade, pensionide ja toetuste väljamaksmist, õhkides raudtee, hävitades veetrassid, jättes inimesed ilma normaalsest rahulikust elust."<!-- url on õige --><ref name="lD7fm" /> [[The Wall Street Journal]] ja [[Forbes]] on teatanud ka märkimisväärse hulga tankide, soomukite, [[Mitmelasuline raketiheitja|raketiheitjate]] ja vägede liikumisest [[Izjum]]ist [[Slovjansk]]i suunas, mis annab tunnistust mässuliste vastu ulatusliku rünnaku ettevalmistamisest.<ref name="910x1" /> Varem oli [[Krasnõi Lõman]]i juures mässuliste poolt tapetud üks valitsusvägede sõdur.<ref name="MeLGw" /> Varahommikul hukkus Slovjanskis mässuliste ja valitsusvägede vahelises võitluses kaks tsiviilelanikku.<ref name="LAiU1" /> ==Juuli== Sündmused alates 1. juulist 2014 on kajastatud artiklis [[Donbassi sõja kronoloogia (2014. aasta juuli–september)]]. <!-- ==Märkused== <references group="nb"></references>--> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=":3313464">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3313464-u-luhansku-bilia-budivli-oda-pidnialy-rosiiskyi-prapor У Луганську біля будівлі ОДА підняли російський прапор], 1. märts 2014, korrespondent.net.</ref> <ref name="NYT140304">{{cite news|url= http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html |title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests|first=Andrew|last=Roth|work=The New York Times|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="BBC140304">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/blogs-trending-26435333|title=Russian site recruits 'volunteers' for Ukraine|work=BBC News|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="tideD">{{cite web|url=http://www.trust.org/item/20140304195551-n3lid/|title=Tide of opinion turns against Russia in Ukraine's east|publisher=Reuters (via Reuters Foundation)|author=Reuters|date=4. veebruar 2014|access-date=2014-10-31|archive-date=2015-09-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925134713/http://www.trust.org/item/20140304195551-n3lid/|url-status=dead}}</ref> <ref name="autogenerated1">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2014/03/04/world/europe/russias-hand-can-be-seen-in-the-protests.html|title=From Russia, 'Tourists' Stir the Protests|first=Andrew|last=Roth|work=The New York Times|date=4. märts 2014}}</ref> <ref name="rtmarch1">{{cite news|url=http://rt.com/news/kiev-clashes-rioters-police-571/|title=Ukraine turmoil LIVE UPDATES|publisher=RT|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="skvortsov">{{Netiviide |url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html |pealkiri="Русская весна" на Юго-Востоке Украины |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140608041242/http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Скворцов">{{cite news|url=http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html|title="Русская весна" на Юго-Востоке Украины|author=Сергей Скворцов|date=3. märts 2014|publisher=[[RIA Novosti]] Ukraine|access-date=9. märtsil 2014|archive-date=2014-06-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20140608041242/http://rian.com.ua/analytics/20140303/340429692.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="pravda.com.ua">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/03/2/7017106/ В Луганске участники ''русской весны'' захватили ОГА и просят у Путина ввести войска|Украинская правда]</ref> <ref name="1tv.ru">[http://www.1tv.ru/news/world/253227 На юго-востоке Украины прошла серия митингов против новой власти в Киеве – Первый канал]</ref> <ref name="day.kiev.ua">[http://www.day.kiev.ua/ru/news/010314-v-luganskoy-oblasti-segodnya-proshli-prorossiyskie-mitingi В Луганской области сегодня прошли пророссийские митинги|Газета "День"]</ref> <ref name="odessamar1">{{cite news|url=http://info-center.od.ua/9882-v-odesse-nakalilis-strasti-protivniki-kievskoy-vlasti-osadili-oga-k-nim-vyshel-skorik-fotoreportazh.html|title=В Одессе накалились страсти: противники киевской власти осадили ОГА. К ним вышел Скорик (фоторепортаж)|publisher=Info-Center.od.ua|language=vene|date=3. märts 2014|access-date=3. märtsil 2014|archive-date=2014-03-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20140303154521/http://info-center.od.ua/9882-v-odesse-nakalilis-strasti-protivniki-kievskoy-vlasti-osadili-oga-k-nim-vyshel-skorik-fotoreportazh.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="march4dt">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10676785/Separatist-in-Donetsk-proclaims-peoples-government.html|title=Ukraine crisis: separatist in Donetsk proclaims 'people's government'|publisher=The Daily Telegraph|date=4. märts 2014|access-date=4. märtsil 2014}}</ref> <ref name="bbcflags">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/blogs-magazine-monitor-26465465|title=Ukraine crisis: What do the flags mean?|publisher=BBC News|date=6. märts 2014|access-date=6. märtsil 2014}}</ref> <ref name="UPADa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/03/18/7019352/ В Одесі затримали організатора більшості акцій "за Росію" – ЗМІ ''In Odessa arrested organizer majority stake of "for Russia" protests''], [[Ukrayinska Pravda]] (18. märts 2014)</ref> <ref name="Novoazovsk">[https://web.archive.org/web/20141026131654/http://www.euronews.com/2014/03/17/ukraine-steps-up-security-at-novoazovsk-border-check-point/ Ukraine steps up security at Novoazovsk border check point], [[Interfax-Ukraine]] (17. märts 2014)</ref> <ref name="BBC7414DR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-26919928 Ukraine crisis: Protesters declare Donetsk 'republic'], [[BBC News]] (7 April 2014)</ref> <ref name="move">{{cite news|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27250026|title=Government forces 'move on Sloviansk'|work=BBC News|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name=":0">[http://www.latimes.com/world/worldnow/la-fg-wn-anti-separatist-ukraine-20140502,0,2211030.story?track=rss#axzz30YpIWZcM Ukraine forces move against separatists; copters shot down, killing 2]. Los Angeles Times, 2 May2014</ref> <ref name="go52">{{cite news|last=Amos|first=Howard|title=Ukraine clashes: dozens reported dead after Odessa building fire|url=http://www.theguardian.com/world/2014/may/02/ukraine-dead-odessa-building-fire|date=2. mai 2014}}</ref> <ref name="dead">{{cite news|url=http://www.voanews.com/content/gunfire-blasts-heard-in-eastern-ukraine/1905925.html|title=Ukraine Chaos Spreads to Odessa as 38 Killed in Fire Related to Unrest|work=Voice of America|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="South-East Army commander arrested in Luhansk - minister">[http://en.interfax.com.ua/news/general/205234.html "South-East Army" commander arrested in Luhansk – minister], [[Interfax-Ukraine]] (16 May 2014)</ref> <ref name=":2">[http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/terroristy-s-samogo-utra-vedut-postoyannyy-obstrel-blokposta-18052014121000 Террористы с самого утра ведут постоянный обстрел блокпоста силовиков под Краматорском, – ИС]. RBC, 18 May 2014</ref> <ref name="APM20514">[https://news.pn/en/politics/104499 Akhmetov called a strike at the enterprises in protest], Ukrainian Media Group (20 May 2014)<br>[http://www.bbc.com/news/world-europe-27483719 Ukrainian tycoon Rinat Akhmetov confronts rebellion], [[BBC News]] (20 May 2014)<br>[http://en.interfax.com.ua/news/general/205611.html Akhmetov's "Peace March" in Donetsk took 20 minutes], [[Interfax-Ukraine]] (20 May 2014)<br>[http://en.interfax.com.ua/news/general/205526.html Businessman Akhmetov condemns 'genocide of Donbas,' calls for peaceful rally against 'Donetski rahvavabariigi'], [[Interfax-Ukraine]] (20 May 2014)</ref> <ref name="stan">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/30/978320.html Пограничники отбили атаку террористов на "Станично-Луганском" и задержали машины с оружием] Podrovnosti, 30 May 2014</ref> <ref name="bbc">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27661848 Ukraine crisis: Border guards' centre is attacked] BBC News Online, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-02</ref> <ref name="bbc2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27661113 Ukraine crisis: Border guards' camp attacked in Luhansk] BBC News Online, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-02</ref> <ref name="wsj">[http://online.wsj.com/articles/heavy-gunbattle-erupts-at-ukrainian-border-guard-outpost-officials-say-1401702357 Heavy Gunbattle Erupts at Ukraine Border-Guard Outpost] 2. juuni 2014. [[The Wall Street Journal]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="fox">[http://www.foxnews.com/world/2014/06/02/pro-russia-insurgents-attack-border-guards-in-eastern-ukraine/ 5 dead as pro-Russia insurgents attack border guards in eastern Ukraine]. Fox News, 2 June 2014</ref> <ref name="osce1">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119479 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 2 June (Kyiv time)]. OSCE, 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="BBC2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27679626 Ukraine crisis: 'Heavy fighting' around Sloviansk] [[BBC News Online]], 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03</ref> <ref name="kiiev1">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/heavy-fighting-in-eastern-ukraine-as-government-restarts-active-phase-of-anti-terror-operation-350453.html Two Ukrainian troops killed in battles with insurgents on June 3; OSCE says Luhansk blast on June 2 likely caused by airstrike (UPDATES, VIDEO)] KyivPost, 3. juuni 2014, vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="rt12">[http://rt.com/news/163352-ukraine-airstrike-lugansk-missiles/ Confirmed: Ukrainian air force fired over 150 missiles at Lugansk, bombed admin HQ]. OSCE. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="bbc5">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27693781 Ukraine crisis: Rebels take bases in Luhansk region]. BBC News, 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="guard1">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/04/ukraine-troops-flee-luhansk-pro-russia-forces Ukraine troops flee post in Luhansk after running out of ammunition] [[The Guardian]], 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="gazeta1">[http://www.gazeta.ru/politics/2014/06/05_a_6061005.shtml Дыра на границе]. [[Gazeta.ru]], 5 June 2014</ref> <ref name="bbc27719728">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27719728 Ukraine crisis: Russia must engage with Kiev, says G7]. BBC News. 5. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="guard608">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/06/the-vostok-battalion-shaping-the-eastern-ukraine-conflict Volunteers or paid fighters? The Vostok Battalion looms large in war with Kiev] [[The Guardian]], 8. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="bbc27745278">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27745278 Ukraine crisis: Petro Poroshenko sworn in as president] [[BBC News Online]], 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="bbc126">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27815441 Kiev says three Russian tanks entered east Ukraine/Ukraine says 'Russian tank incursion' unacceptable], BBC News Online, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="wsj1">[http://online.wsj.com/articles/eus-barroso-urges-russia-to-stop-military-actions-after-talk-with-ukraines-president-1402601820 EU's Barroso Urges Russia to Stop Military Actions After Talk With Ukraine's President], [[The Wall Street Journal]], 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="bbc613">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Fighting erupts in city of Mariupol], BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="bbc6132">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27829773 Ukraine crisis: Kiev forces win back Mariupol], BBC News Online, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name=":3">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukrainian-forces-mariupol-rebels-20140613-story.html Ukrainian forces retake control in city held by rebels, official says]. Los Angeles Times, 13 June 2014</ref> <ref name="Ukrinform16614">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/parubiy_20000_militants_operating_in_donbas_half_of_them_russians_322806 Parubiy: 20,000 militants operating in Donbas, half of them Russians], [[Ukrinform]] (16. juuni 2014)<br>[http://www.bloomberg.com/news/2014-06-16/ukraine-says-russia-has-38-000-troops-on-border-amid-invasion-.html Ukraine Says Russia Has 38,000 Troops on Border Amid ‘Invasion’], [[Bloomberg News]] (16. juuni 2014)</ref> <ref name="HorKra16614Dra">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209693.html Donetsk health department reports six deaths in Kramatorsk on June 16], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="17614sp24h">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209726.html Ukraine National Guard deployed at state border in Donetsk region], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="bbc14pplan">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27937596 Ukraine crisis: Details of Poroshenko's peace plan emerge] BBC News Online, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="bbcceisfire">{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27948335/ |title=Ukraine's President Petro Poroshenko declares ceasefire |last=Walker |first=Shaun |authorlink= |publisher=The Guardian |date=20. juuni 2014 |website=BBC News Online |access-date=20. juunil 2014}}</ref> <ref name="bbc2006">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27919047 Ukraine crisis: EU deal to be signed on 27 June], BBC News Online, 19. juuni</ref> <ref name="bbcinside">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27941174 Ukraine conflict: Inside crisis-hit towns of Donetsk and Luhansk] BBC News Online, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="bbc0624">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27987156 Ukraine separatists 'to join truce', rebel leader says], BBC News Online, 23. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="voa156">[http://www.voanews.com/content/nato-chief-no-signs-russia-is-respecting-ukraine-commitments/1944391.html Kerry: Russia Must Prove Commitment to Ukraine Peace] Voice of America, 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="ua112">[http://112.ua/politika/v-rezultate-narusheniya-boevikami-rezhima-prekrascheniya-ognya-pogibli-18-chelovek-esche-27-raneny-poroshenko-79875.html В результате нарушения боевиками режима прекращения огня погибли 18 человек, еще 27 ранены, – Порошенко] 112.UA 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="pravda27">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/06/27/7030267/ Штурмы в Артемовске, под Краматорском Славянском – 4 военных погибли], Ukrainskaja Pravda, 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="итартасс">{{cite news|url = http://itar-tass.com/obschestvo/1289476|title = Тело погибшего на Украине оператора Первого канала Анатолия Кляна доставлено в Москву|publisher = [[ITAR-TASS]]|date =1. juuli 2014, 00:10|access-date=30. mail 2015}}</ref> <ref name="BBC306">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28095083 Ukraine and Russia agree to work on truce extension], BBC News Online, 30. juuni 2014, vaadatud 2014-06-30.</ref> <ref name="5M8Gk">[https://web.archive.org/web/20141006071857/http://www.euronews.com/2014/03/01/ukraine-violent-clashes-in-kharkiv-leave-dozens-injured/ Ukraine: Violent clashes in Kharkiv leave dozens injured], [[Euronews]] (3. veebruar 2014)</ref> <ref name="PyGi5">{{cite web|url=http://www.vesti.ru/doc.html?id=1335753&1335753 |title=Вести.Ru: На митинге в Донецке избран новый губернатор |publisher=Vesti.ru |date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="KfQJQ">{{cite news|url=https://twitter.com/novostidnua/status/439731112214929409|title=В Мариуполе у здания горсовета сняли флаг Украины и поместили флаг РФ|publisher=Twitter|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="EjdsV">{{cite news|url=http://lifenews.ru/news/128166|title=В Харькове митингующие ворвались в здание областной администрации|publisher=LifeNews.ru|date=1. märts 2014|access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="h8Mxf">{{cite web|author=Conal Urquhart |url=http://www.theguardian.com/world/2014/mar/01/crimea-crisis-deepens-as-russia-and-ukraine-ready-forces-live-updates |title=UN security council in emergency meeting after Russian parliament approves use of military against Ukraine- live updates |publisher=theguardian.com |date=3. jaanuar 2014 |access-date=1. märtsil 2014}}</ref> <ref name="WZKIK">{{cite web|url=http://reporter-ua.com/2014/03/02/miting-v-zaporozhe-my-ne-priznaem-huntu-zahvativshuyu-vlast-vooruzhennym-putem-foto |title= Митинг в Запорожье: Мы не признаем хунту, захватившую власть вооруженным путем |date=02.03.2014|publisher=reporter-ua.com}}</ref> <ref name="HRGGl">[http://www.061.ua/news/486186 В Запорожье начался митинг против сноса памятника Ленину|061.ua – Новости Запорожья]</ref> <ref name="EU0Y4">{{Netiviide |url=http://zp-news.zp.ua/%D0%B2-%D0%B7%D0%B0%D0%BF%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B6%D1%8C%D0%B5-%D0%BD%D0%B0-%D0%BC%D0%B8%D1%82%D0%B8%D0%BD%D0%B3%D0%B5-%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B0-%D0%B7%D0%B0%D1%89%D0%B8%D1%89%D0%B0%D0%BB%D0%B8/ |pealkiri=В Запорожье на митинге снова защищали памятник Ленину и выступали против «развала истории города» — фоторепортаж{{!}}Новости Запорожья |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140517192852/http://zp-news.zp.ua/%d0%b2-%d0%b7%d0%b0%d0%bf%d0%be%d1%80%d0%be%d0%b6%d1%8c%d0%b5-%d0%bd%d0%b0-%d0%bc%d0%b8%d1%82%d0%b8%d0%bd%d0%b3%d0%b5-%d1%81%d0%bd%d0%be%d0%b2%d0%b0-%d0%b7%d0%b0%d1%89%d0%b8%d1%89%d0%b0%d0%bb%d0%b8/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="YyBJB">{{cite news|url=http://svpressa.ru/politic/article/83145/|title="Русская весна" восточной Украины. Вслед за Крымом решать свою дальнейшую судьбу будет Донбасс.|author=Дмитрий Родионов|date=2. märts 2014|publisher=Свободная Пресса|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="PH1fa">{{cite news|url=http://www.business-gazeta.ru/photo/46541/|title=В Крыму началась "русская весна"|author=Егор Алеев|date=2. märts 2014|publisher=БИЗНЕС Online|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="VwRYJ">{{cite news|url=http://nvdaily.ru/info/21810.html|title=Путин и "Русская весна". Или насколько плохой мир лучше хорошей войны?|author=Владимир Прохватилов|date=5. märts 2014|publisher=Новые Ведомости|access-date=9. märtsil 2014}}</ref> <ref name="hlmDO">{{cite web|url=http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_oblsovet-luganskaya-ugrozhaet-razoruzhit-majdan-rukami-bratskoj-rossii/545140 |title=Облсовет Луганская угрожает разоружить Майдан руками "братской" России |publisher=Gazeta.ua |access-date=2. märtsil 2014}}</ref> <ref name="3i2BW">[http://tvrain.ru/articles/nad_zdaniem_administratsii_luganska_podnjali_rossijskij_flag-364095/?autoplay=false Над зданием администрации Луганска подняли российский флаг]</ref> <ref name="QsrH4">[http://www.061.ua/news/486605 В Запорожье прошел митинг против вмешательства России (ФОТО, ОБНОВЛЕНО)|061.ua – Новости Запорожья]</ref> <ref name="v8bUv">[http://censor.net.ua/news/273767/v_zaporoje_proshel_miting_protiv_vmeshatelstva_rossii_fotoreportaj В Запорожье прошел митинг против вмешательства России. ФОТОрепортаж – Запорожье, Крым, ОГА, Россия, Украина, Агрессия России против Украины (02.03.14 18:29) « Политика Украины...]</ref> <ref name="VhJ5X">[http://www.washingtonpost.com/world/ukraines-leader-urges-putin-to-pull-back-military/2014/03/02/004ec166-a202-11e3-84d4-e59b1709222c_story.html], [[Washington Post]] (2. märts 2014)</ref> <ref name="qbJG6">[http://tvi.ua/new/2014/03/02/odesa_ta_mykolayiv_vyyshly_na_mitynhy_proty_putina Odessa ja Mykolaiv came to protest against Putin], TVi (telekanal) (2. märts 2014)</ref> <ref name="AHMt9">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/03/2/7017030/ Several thousand citizens of Odessa came out to rally against Russian occupation], [[Ukrayinska Pravda]] (2. märts 2014)</ref> <ref name="VoVUz">{{cite news |url=http://www.presstv.ir/detail/2014/03/05/353387/protesters-retake-donetsk-govt-building/ |title=Protesters retake Donetsk government building |publisher=[[Press TV]] |date=5. märts 2014 |access-date=10. märtsil 2014 |archive-date=2014-03-06 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140306135909/http://www.presstv.ir/detail/2014/03/05/353387/protesters-retake-donetsk-govt-building/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="CdmyH">{{Netiviide |pealkiri=Far-Right Recruited as Crimea Poll Observers – Institute for War and Peace Reporting – P |url=http://iwpr.net/report-news/far-right-recruited-crimea-poll-observers |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2008-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081201194141/http://iwpr.net/report-news/far-right-recruited-crimea-poll-observers |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iwFmx">{{cite web|author= Как к Вам обращаться |url= http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_vlast-v-donecke-pereshla-k-separatistam-v-zdanii-oga-ostayutsya-zalozhniki/545265 |title=Власть в Донецке перешла к сепаратистам – в здании ОГА остаются заложники |publisher=Gazeta|place=Ukraine |access-date=4. märtsil 2014}}</ref> <ref name="VdddO">{{cite web|url=http://gazeta.ua/ru/articles/politics/_mitinguyuschie-pod-flagami-rossii-shturmuyut-odesskuyu-oga/545208 |title=Митингующие под флагами России штурмуют Одесскую ОГА |publisher=Gazeta.ua |access-date=3. märtsil 2014}}</ref> <ref name="ahcys">{{cite news|url=http://www.theguardian.com/world/2014/mar/03/ukraine-crisis-russia-control-crimea-live|title=Ukraine crisis: 'Russia in control of Crimea' – live updates|work=The Guardian|date=3. märts 2014|access-date=3. märtsil 2014}}</ref> <ref name="o4QKK">[http://www.president-sovet.ru/structure/gruppa_po_migratsionnoy_politike/materialy/problemy_zhiteley_kryma.php Совет при Президенте РФ / Проблемы жителей Крыма], vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="WuZ7f">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/04/5/7021443/ У Донецьку сепаратисти проводять свій мітинг|Українська правда]</ref> <ref name="5gObD">[http://novosti.dn.ua/details/221985/ Новости Донбасса :: Что происходит сейчас у здания СБУ в Донецке ФОТО<!-- Bot generated title -->]</ref> <ref name="Vpr5z">[http://zakon4.rada.gov.ua/laws/show/638-15 Закон України «Про боротьбу з тероризмом»], ''Відомості Верховної Ради України'', 2003, № 25, ст. 180.</ref> <ref name="ao9He">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27035196 |title=Ukraine says Donetsk 'anti-terror operation' under way |publisher=[[BBC News Online]] |date=15. aprill 2014 |access-date=15. aprillil 2014}}</ref> <ref name="B1sOu">[http://www.bbc.com/news/27167187 Ukraine crisis: Pentagon says Russian jets violated airspace]. BBC News, 25 April 2014</ref> <ref name="KHteq">[http://www.unian.net/politics/911520-na-odesschine-vzorvalsya-blok-post-postradali-sem-chelovek.html www.unian.net]</ref> <ref name="QJFOx">http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraine-officials-say-second-stage-of-anti-terrorist-operation-in-east-underway-345122.html</ref> <ref name="ZZZ18">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.trust.org/item/20140502034153-9eh7a |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140502091642/http://www.trust.org/item/20140502034153-9eh7a |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OUgNB">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/2/7024139/ Сепаратисти "взяли" українського льотчика]. Ukrayinska Pravda, 2 May 2014</ref> <ref name="8YeUp">[http://itar-tass.com/mezhdunarodnaya-panorama/1162845 Турчинов: спецоперация в Славянске разворачивается медленнее, чем хотелось бы]. ITAR-TASS, 2 May 2014</ref> <ref name="9yBJA">{{cite news|url=http://www.globalpost.com/dispatch/news/afp/140502/pro-ukrainians-venemeelnexs-clash-odessa|title=Pro-Ukrainians, venemeelnexs clash in Odessa|work=Global Post|date=2. mai 2014|agency=Agence France-Presse|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="ax4aQ">{{cite news|url=http://rt.com/news/156424-odessa-ukraine-clash-autonomy/|title=Molotov cocktails in Ukraine's Odessa as pro- and anti-Maidan rallies clash|work=Russia Today|date=2. mai 2014|access-date=2. mail 2014}}</ref> <ref name="dde6C">[http://www.unian.net/politics/914038-v-besporyadkah-v-odesse-pogibli-uje-chetyire-cheloveka-smi.html В беспорядках в Одессе погибли уже четыре человека – СМИ]</ref> <ref name="rASov">[http://www.unian.net/politics/914049-v-odesse-proukrainskie-aktivistyi-likvidirovali-lager-separatistov.html unian.net]</ref> <ref name="xMrWh">[http://www.express.co.uk/news/world/473754/Dozens-killed-by-smoke-as-Ukraine-moves-closer-to-civil-war express.co.uk]</ref> <ref name="S9dui">{{Netiviide |pealkiri=timer.od.ua |url=http://timer.od.ua/news/ofitsial_no_na_kulikovom_pole_pogib_31_chelovek_na_grecheskoy_chetvero_ostorojno_foto_415.html |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141026140334/http://timer.od.ua/news/ofitsial_no_na_kulikovom_pole_pogib_31_chelovek_na_grecheskoy_chetvero_ostorojno_foto_415.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="KQKGa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/2/7024213/ pravda.com.ua]</ref> <ref name="CnrHO">{{Netiviide |url=http://uk.reuters.com/article/2014/05/02/ukraines-acting-president-says-russian-a-idUKL6N0NO2Z620140502 |pealkiri=reuters.com |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-05-02 |arhiivimisurl=https://archive.today/20140502160633/http://uk.reuters.com/article/2014/05/02/ukraines-acting-president-says-russian-a-idUKL6N0NO2Z620140502 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MBedO">[http://news.yahoo.com/russia-denies-saboteurs-tried-cross-ukraine-border-report-160421076.html news.yahoo.com]</ref> <ref name="Yurz0">[https://web.archive.org/web/20140507022701/http://ukr.segodnya.ua/regions/donetsk/vo-vremya-shturma-voinskoy-chasti-v-luganske-separatisty-ranili-dvuh-soldat-srochnikov-517669.html Подробиці штурму військової частини в Луганську]. Segodnya, 4 May 2014</ref> <ref name="0zRTF">[http://interfax.com.ua/news/general/203366.html Пограничники Луганского погранотряда, захваченные неизвестными в субботу, освобождены – Госпогранслужба Украины]. Interfax, 5 May 2014</ref> <ref name="DYU5U">[http://www.thestar.com/news/world/2014/05/03/prorussia_insurgents_in_slovyansk_release_military_observers.html Ukrainian troops advance on two key breakaway cities], by Peter Leonard. Associated Press, 3 May 2014</ref> <ref name="Itbz5">[http://www.theguardian.com/world/2014/may/04/pro-russia-prisoners-released-militants-storm-odessa-police-headquarters Prisoners released as pro-Russia activists storm Odessa police HQ], by Howard Amos. The Guardian, 4 May 2014</ref> <ref name="eI61g">Військові обстріляли блокпост в Костянтинівці. Korrespondent.net, 4 May 2014</ref> <ref name="C7cgM">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/4/7024347/ Украинские войска оставили Краматорск]. Ukrayinska Pravda, 4 May 2014</ref> <ref name="jYKaS">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukraine-slovyansk-20140506-story.html#axzz30tRBjuqw Ukraine troops ambushed by pro-Russia gunmen in eastern town; 14 die]. Los Angeles Times, 5 May 2014</ref> <ref name="0kSQl">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27280814 Ukraine soldiers killed in renewed Sloviansk fighting]. BBC News, 5 May 2014</ref> <ref name="SLH2B">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/anti-terrorist-operation-continues-in-donetsk-oblast-live-updates-346313.html Interior Ministry: Four Ukraina soldiers killed, 30 wounded in anti-terrorist operation in Sloviansk] Kyiv post, 5 May 2014</ref> <ref name="i9IDy">[http://www.unian.net/politics/916302-v-konstantinovke-terroristyi-zastrelili-svyaschennika-jurnalist.html В Константиновке террористы застрелили священника – журналист]. Unian, 9 May 2014</ref> <ref name="YRgju">[http://www.gazeta.ru/politics/news/2014/05/09/n_6139457.shtml В Авдеевке Донецкой области неизвестные захватили здание горсовета]. Gazeta, 9 May 2014</ref> <ref name="9jf5Y">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3360776-u-mariupoli-znyschyly-20-separatystiv-sche-chotyrokh-vzialy-v-polon-avakov У Маріуполі знищили 20 сепаратистів, ще чотирьох взяли в полон – Аваков]. Korrespondent.net, 9 May 2014</ref> <ref name="86kvX">[http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1165786 В Мариуполе похитили начальника милиции города]. Argumenti i Facti, 9 May 2014</ref> <ref name="nMjVq">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/minoboroni_demidenko_ta_eysman_zaginuli_yak_geroii_1937214 Міноборони: Демиденко та Ейсман загинули, як герої]. Ukrinfo, 10 May 2014</ref> <ref name="QLHjP">[https://web.archive.org/web/20160304022948/http://fakty.ictv.ua/ua/index/read-news/id/1514815 Бойовики на Донеччині викрали з музею протитанкову зброю]. Fakty, 11 May 2014</ref> <ref name="fnRZn">{{cite news |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27360146|title=Ukraine rebels hold referendums in Donetsk and Luhansk|work=BBC News|date=11. mai 2014|access-date=11. mail 2014}}</ref> <ref name="9oaZl">{{Netiviide |url=http://www.reuters.com/article/2014/05/12/us-ukraine-crisis-referendum-idUSBREA4B06Q20140512 |pealkiri=Results show 96.2 percent support for self-rule in east Ukraine region: RIA |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006152325/http://www.reuters.com/article/2014/05/12/us-ukraine-crisis-referendum-idUSBREA4B06Q20140512 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fFBVe">[http://www.dallasnews.com/news/local-news/20140511-insurgents-say-ukraine-region-opts-for-sovereignty.ece Insurgents say Ukraine region opts for sovereignty] Dallas News, 11 May 2014</ref> <ref name="fNlwB">[http://www.irishtimes.com/news/world/europe/masked-gang-kills-civilians-and-feeds-fears-of-a-fascist-kiev-1.1792573 Masked gang kills civilians ja feeds fears of a fascist Kiev], by Daniel McLaughlin. [[The Irish Times]], 13 May 2014</ref> <ref name="gqAjt">[http://edition.cnn.com/2014/05/13/world/europe/ukraine-crisis/ Ukraine: 6 soldiers killed in ambush], by Laura Smith-Spark, Atika<strong> </strong>Shubert and<strong> </strong>Kellie Morgan. CNN, 13 May 2014</ref> <ref name="FpFNo">[http://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-crisis-6-government-soldiers-killed-and-8-wounded-in-kramatorsk-9364655.html Ukraine crisis: Pro-Russian separatists kill seven government soldiers in ambush]. The Independent, 13 May 2014</ref> <ref name="p03NK">[https://web.archive.org/web/20140716163536/http://ua.euronews.com/2014/05/14/ukranian-parliament-holds-minute-s-silence-for-seven-dead-soldiers/ Міністерство оборони оприлюднило деталі нападу бойовиків, який забрав життя 7 військових] Euronews, 14 May 2014</ref> <ref name="tWcF1">[http://gazeta.ua/articles/np/_pid-kramatorskom-snajperi-teroristiv-dobivali-poranenih-ukrayinskih-desantnikiv/557548 Під Краматорськом снайпери терористів добивали поранених українських десантників]. Gazeta.ua, 13 May 2014</ref> <ref name="Flbai">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/luhansk-separatists-say-their-chief-bolotov-wounded-347628.html Luhansk separatists say their chief wounded in assassination attempt] Kyivpost, 13 May 2014</ref> <ref name="te2Dm">[http://www.rbcdaily.ru/world/562949991460972 Под Краматорском уничтожена военная база ополченцев, сообщил Турчинов]. RBC, 15 May 2014</ref> <ref name="lkBle">[https://web.archive.org/web/20141031200249/http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/sbu-kvalifitsirovala-vzryv-gazoprovoda-v-ivano-frankovskoy-14052014153200 СБУ квалифицировала взрыв газопровода в Ивано-Франковской области как теракт]. RBC, 18 May 2014</ref> <ref name="nFFUT">[http://www.ntv.ru/novosti/971557 Под Краматорском силовики расстреляли автомобили с мирными жителями: убиты трое]. NTV, 15 May 2014</ref> <ref name="ItWSa">[https://web.archive.org/web/20140519011001/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-rayone-ato-boeviki-nanesli-tri-udara-po-silovikam-voennym-udalos-otbitsya-520833.html В районе АТО боевики нанесли три удара по силовикам, военным удалось отбиться]. Segodnya, 16 May 2014</ref> <ref name="NQOaO">{{Cite web|url=http://www.kyivpost.com/content/ukraine/ukraines-prosecutor-general-classifies-self-declared-donetsk-and-luhansk-republics-as-terrorist-organizations-348212.html|title=Ukraine's prosecutor general classifies self-declared Donetsk and Lugansk republics as terrorist organizations|work=www.kyivpost.com|date=16. mai 2014|accessdate=16. mail 2014}}</ref> <ref name="mPCes">[http://ru.tsn.ua/politika/v-nacgvardii-zayavlyayut-o-predatelyah-kontraktnikah-kotorye-prisyagnuli-na-vernost-dnr-366101.html В Нацгвардии заявляют о предателях-контрактниках, которые присягнули на верность "ДНР"]. TSN.ua, 16 May 2014</ref> <ref name="IdGoC">[http://zn.ua/UKRAINE/smi-separatisty-nochyu-napali-na-bazu-ato-pod-izyumom-raneny-dva-boyca-nacgvardii-145164_.html Сепаратисты ночью напали на базу АТО под Изюмом, ранены два бойца Нацгвардии]. ZN.ua, 16 May 2014</ref> <ref name="1Vd31">[https://web.archive.org/web/20140703154757/http://donbass.ua/news/lugansk/2014/05/17/na-luganskom-blokpostu-rasstreljali-avtomobil-sredi-postradavshih-dve-zhenschiny.html На луганском блокпосту расстреляли автомобиль: среди пострадавших – две женщины]. Donbass.ua, 17 May 2014</ref> <ref name="aLlql">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/events/3364485-u-kramatorsku-ozbroieni-luidy-zakhopyly-budivlui-donbastranshazu У Краматорську озброєні люди захопили будівлю Донбастрансгазу]. Korrespondent.net, 17 May 2014</ref> <ref name="LQi06">[http://edition.cnn.com/2014/05/17/world/europe/ukraine-crisis/index.html?hpt=ieu_c2 Ukraine: Armed men free detained venemeelnex leader after checkpoint attack]. CNN, 17 May 2014</ref> <ref name="ntboV">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/18/976538.html Террористы в Стаханове обстреляли ферросплавный завод]. Podrovnosti, 18 May 2014</ref> <ref name="TvPnV">[http://zn.ua/UKRAINE/odin-ukrainskiy-boec-pogib-esche-troe-raneny-v-rezultate-minometnogo-obstrela-pod-slavyanskom-145293_.html Один украинский боец погиб, еще трое ранены в результате минометного обстрела под Славянском]. ZN, 19 May 2014</ref> <ref name="6nn6r">[http://www.ntv.ru/novosti/977836/ Украинская артиллерия разрушила жилые дома в Славянске]. NTV, 20 May 2014</ref> <ref name="giRVo">[http://telegraf.com.ua/ukraina/mestnyiy/1290133-minoboronyi-rasskazali-o-deystviyah-na-blokpostu-vozle-amvrosievki.html Минобороны: Военные на блокпосту возле Амвросиевки убили и захватили в плен по одному боевику, семерых ранили]. Telegraf, 19 May 2014</ref> <ref name="taKFC">http://www.kyivpost.com/multimedia/video-2/ukraine-news-one-turchynov-accuses-communists-of-separatist-insurgency-role-348493.html</ref> <ref name="G0ZTF">UKI [http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/20/7025858/ In Donbass buzzing sirens: warning strike], [[Ukrayinska Pravda]] (20 May 2014)</ref> <ref name="AfqR7">[http://www.unian.net/politics/920019-v-donetskoy-oblasti-vblizi-granitsyi-desyatki-boevikov-ustanavlivayut-betonnyie-blokpostyi.html В Донецкой области вблизи границы десятки боевиков устанавливают бетонные блокпосты]. Unian, 20 May 2014</ref> <ref name="0fVU2">[http://news.liga.net/news/politics/1810234-v_rezultate_obstrela_pod_slavyanskom_raneny_4_silovika_tymchuk.htm В результате обстрела под Славянском ранены 4 силовика – Тымчук]. Liga, 20 May 2014</ref> <ref name="vv8N8">[http://www.interfax.ru/377324 Два пикета в поддержку ДНР прошли в Мариуполе около заводов олигарха Ахметова]. Interfax, 21. mai 2014</ref> <ref name="A2GHB">[http://www.bbc.co.uk/ukrainian/news_in_brief/2014/05/140522_it_volnovaxa_casualties.shtml Під Волновахою загинули 16 бійців – МОЗ]. BBC Ukraina, 22. mai 2014</ref> <ref name="R5TRc">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/05/23/7026293/ Кількість військових, загиблих під Волновахою, зросла до 17 – МОЗ]</ref> <ref name="g7Le9">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27630625 Ukraine's Poroshenko vows revenge for Sloviansk attack] [[BBC News Online]]. 30. mai 2014. Vaadatud 2014-05-31.</ref> <ref name="JXBum">[http://www.bbc.co.uk/ukrainian/politics/2014/05/140521_volnovaha_shooting_dt.shtml Міноборони: є загиблі українські військові біля Рубіжного та Волновахи]. BBC Ukraina, 22 May 2014</ref> <ref name="jw9ie">[http://ipress.ua/news/kilkist_vbytyh_pid_volnovahoyu_syagnula_17_osib_66080.html Кількість вбитих під Волновахою сягнула 17 осіб]. IPress.ua, 23 May 2014</ref> <ref name="DYYLw">[http://www.rbc.ua/rus/news/accidents/vo-vremya-vcherashnih-boev-v-rayone-rubezhnogo-pogibli-2-voennosluzhashchih-23052014105600 Во время вчерашних боев в районе Рубежного погибли 2 военнослужащих и до 20 боевиков, – АТО]. RBC, 23 May 2014</ref> <ref name="bp86g">[http://gazeta.ua/articles/regions/_7-bojovikiv-ubito-16-poraneno-pid-lisichanskom-projshov-zapeklij-bij/559551 7 бойовиків убито, 16 поранено: під Лисичанськом пройшов запеклий бій]. Gazeta.ua, 22 May 2014</ref> <ref name="RIKLf">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/23/977406.html Ребят из "Донбасса" под Карловкой убивали гранатами]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="DHQ8Y">[http://podrobnosti.ua/criminal/2014/05/23/977393.html Количество погибших бойцов батальона "Донбасс" увеличилось до 5 человек]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="vF8P3">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/23/977279.html Батальон "Донбасс" попал в засаду террористов: ранена половина личного состава]. Podrobnosti, 23 May 2014</ref> <ref name="ogORv">[http://www.ntv.ru/novosti/984696 В боях под Карловкой были убиты два ополченца]. NTV, 23 May 2014</ref> <ref name="VCysh">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/24/977492.html Террористы в Славянске пошли в наступление: Двое военных Украины убиты]. Podrobnosti, 24 May 2014&nbsp;</ref> <ref name="eJPcb">[https://web.archive.org/web/20140606204838/http://www.washingtonpost.com/world/europe/italian-journalist-killed-in-eastern-ukraine/2014/05/25/57955458-e3ed-11e3-a70e-ea1863229397_story.html Italian journalist killed in eastern Ukraine]. The Washington Post, 25. mai 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="cstaP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27578440 Ukraine crisis: Stand-off amid fight for Donetsk airport], BBC News Online, vaadatud 2014-05-27.</ref> <ref name="hl6yU">[http://edition.cnn.com/2014/05/26/world/europe/ukraine-airport-fighting/index.html?hpt=hp_t1 Ukrainian troops, separatists battle at Donetsk airport], by Nick Paton Walsh and Ralph Ellis. CNN, 26 May 2014</ref> <ref name="SbnKz">[http://www.newsweek.com/battle-donetsk-airport-252428 Battle at Donetsk Airport]. Reuters, 26 May 2014</ref> <ref name="fxUKU">[http://www.vesti.ru/doc.html?id=1622339&cid=9 Власти ДНР сообщают о двух сбитых в Донецке вертолетах]. Vesti.ru, 26 May 2014</ref> <ref name="AuOet">[http://www.smh.com.au/world/battle-of-donetsk-airport-proves-inconclusive-20140527-zrp2w.html Battle of Donetsk airport proves inconclusive], by Paul McGeough [[The Sydney Morning Herald]], 27 May 2014</ref> <ref name="qm4Uw">[http://www.mk.ru/incident/2014/05/27/v-donetske-prodolzhayut-schitat-ubityih-i-ranenyih.html В Донецке продолжают считать убитых и раненых]. MK.ru, 27 May 2014</ref> <ref name="ZGQeG">[http://www.rbcdaily.ru/society/562949991587007 Миссия ОБСЕ потеряла связь со своей делегацией в Донецке]. RBC, 27 May 2014</ref> <ref name="P4Tkt">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/27/7026880/ Через границу на Луганщине прорвалась колонна с оружием, был бой]. Ukrayinska Pravda, 27 May 2014</ref> <ref name="0w6HI">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/05/27/7027076/ Террористы заявили о введении в Донецке комендантского часа]. Ukrayinska Pravda, 27 May 2014</ref> <ref name="CdtJb">[http://gazeta.ua/articles/np/_sili-ato-zbili-rosijskij-bezpilotnik/560782 Сили АТО збили російський безпілотник]. Gazeta.ua, 28 May 2014</ref> <ref name="WbA47">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3370451-u-donetskii-oblasti-sylovyky-zbyly-bezpilotnyk-rosiiskoho-vyrobnytstva-zmi У Донецькій області силовики збили безпілотник російського виробництва – ЗМІ]. Korrespondent.net, 28 May 2014</ref> <ref name="ERuZ9">[http://ua.racurs.ua/news/28195-u-donecku-v-rayoni-budivli-sbu-yde-perestrilka У Донецьку в районі будівлі СБУ йде перестрілка]. Rakurs, 28 May 2014</ref> <ref name="KgaIY">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27618681 Ukraine army helicopter shot down near Sloviansk]. BBC News Online. Sisaldab videot. Vaadatud 2014-05-29</ref> <ref name="P0I9v">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/turchynov-militants-shoot-down-helicopter-near-sloviansk-14-servicemen-and-gen-kulchytsky-killed-349927.html Turchynov: Militants shoot down helicopter near Sloviansk, 14 servicemen ja Gen. Kulchytsky killed], www.kyivpost.com, vaadatud 2014-05-29</ref> <ref name="i5zen">[http://www.gazeta.lviv.ua/news/2014/05/29/30100 У Слов'янську терористи збили військовий вертоліт]. Livivsky Gazeta, 29 May 2014</ref> <ref name="W61oQ">[http://www.unian.net/politics/923322-natsgvardiya-zayavlyaet-o-12-pogibshih-v-sbitom-terroristami-vertolete-odin-vyijil.html Нацгвардия заявляет о 12 погибших в сбитом террористами вертолете: один выжил]. UNIAN, 28 May 2014</ref> <ref name="j3pQN">[http://www.trud.ru/article/29-05-2014/1313555_opolchentsy_luganska_vzjali_v_plen_20_gvardejtsev.html Ополченцы Луганска взяли в плен 20 гвардейцев]. Trud.ru, 29 May 2014</ref> <ref name="nj92K">[https://web.archive.org/web/20140530042030/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-harkovskoy-oblasti-boeviki-dnr-obstrelyali-kolonnu-ukrainskih-voennyh-524749.html В Харьковской области боевики "ДНР" обстреляли колонну украинских военных]. Segodnya, 29 May 2014</ref> <ref name="89cQ2">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27616126# (BBC)] [http://news.yahoo.com/rebel-leader-says-men-holding-osce-monitors-060752077.html (AP via Yahoo! News)]</ref> <ref name="vR6DO">[https://web.archive.org/web/20140611004116/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/nablyudateli-obse-zahvachennye-v-donbasse-vtoruyu-nedelyu-ne-vyhodyat-na-svyaz-526741.html Наблюдатели ОБСЕ, захваченные в Донбассе, вторую неделю не выходят на связь] Segodnya.ua 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="EmwNz">[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10863933/Ukraines-rebels-in-crisis-after-Donetsk-coup.html (The Daily Telegraph)]</ref> <ref name="MVSPZ">[http://podrobnosti.ua/accidents/2014/05/30/978320.html Пограничники отбили атаку террористов на "Станично-Луганском" и задержали машины с оружием (обновлено, фото)]</ref> <ref name="Dj7lT">[http://en.interfax.com.ua/news/general/207300.html Unmanned aerial vehicle shot down by Ukrainian special operation units is Russian – SBU] ''Interfax-Ukraine''. 30 May 2014. Vaadatud 31. mai 2014</ref> <ref name="jCst4">[http://www.huffingtonpost.com/2014/05/31/ukraine-separatists-killed-donetsk_n_5423946.html Ukraine Separatist Leader: Rebels Killed Collecting Bodies From Donetsk Airport] ''Reuters''. 31. mai 2014. Vaadatud 31. mai 2014</ref> <ref name="Vr8pM">{{Netiviide |url=http://uk.reuters.com/article/2014/05/31/uk-ukraine-crisis-idUKKBN0EA1DX20140531 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-06-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140603090625/http://uk.reuters.com/article/2014/05/31/uk-ukraine-crisis-idUKKBN0EA1DX20140531 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wu6sv">http://www.kyivpost.com/content/ukraine/separatist-leader-says-six-rebels-killed-in-attempt-to-collect-bodies-at-donetsk-airport-military-says-they-attacked-350174.html</ref> <ref name="T0hA4">[http://www.thedailybeast.com/articles/2014/05/31/i-was-held-at-gunpoint-by-ukraine-rebels.html Held at Gunpoint by Ukraine Rebels]. thedailybeast.com, 31 May 2014</ref> <ref name="9KJSO">[https://web.archive.org/web/20140601191657/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/terroristy-so-strelboy-zahvatili-luganskiy-patronnyy-zavod-525317.html Террористы со стрельбой захватили Луганский патронный завод]. Segodnya, 1 June 2014</ref> <ref name="ec4pa">[http://fakty.ua/182557-v-severodonecke-pohicshayut-lyudej-i-proveryayut-ih-na-prinadlezhnost-k-pravomu-sektoru В Северодонецке похищают людей и проверяют их на принадлежность к «Правому сектору»]. Fakty, 1 June 2014</ref> <ref name="tdxOq">[https://web.archive.org/web/20141030010757/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-plenu-u-terroristov-donbassa-nahoditsya-okolo-dvuhsot-chelovek-525297.html В плену у террористов Донбасса находится около двухсот человек – СМИ]. Segodnya, 1 June 2014</ref> <ref name="WF2Pv">[https://web.archive.org/web/20140601191440/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-mariupole-vybrali-narodnogo-mera-525334.html В Мариуполе выбрали "народного мэра"]. Segodnya.ua, 1 June 2014</ref> <ref name="Ov4Tq">[https://web.archive.org/web/20210826170922/https://www.segodnya.ua/regions/donetsk/terroristy-vzorvali-zdanie-sbu-v-toreze-smi--525279.html Террористы взорвали здание СБУ в Торезе – СМИ]. Segodnya.ua, 1 June 2014</ref> <ref name="atP9X">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/02/pro-russion-rebels-killed-in-attack-on-east-ukraine-border-base Ukraine: pro-Russia rebels killed attempting to storm border guard base]. [[The Guardian]], 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="a3P77">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/insurgents-assault-ukrainian-border-guards-in-luhansk-oblast-350281.html Insurgents assault Ukrainian border guards in Luhansk Oblast; at least 15 wounded, 5 dead (UPDATES, VIDEOS)]. KyivPost, 2. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="UoG2H">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/aviatsiya_znishchila_dva_minometi_boyovikiv_na_luganshchini_1943943 Авіація знищила два міномети бойовиків на Луганщині]. Ukrinform, 2 June 2014</ref> <ref name="W5V7W">[http://edition.cnn.com/2014/06/02/world/europe/ukraine-crisis/ Ukrainian official: Five militants killed in attack on border guard base in Luhansk]. 2. juuni 2014. [[CNN]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="UcZDz">[https://web.archive.org/web/20140825235904/http://www.reuters.com/article/2014/06/02/us-ukraine-crisis-attacks-idUSKBN0ED0M720140602 Pro-Russia militia attack Ukraine border post]. 2. juuni 2014. [[Reuters]]. Vaadatud 2014-06-02.</ref> <ref name="oQXG3">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119515 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 3 June (Kyiv time)]. OSCE, 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="m1uJF">[https://web.archive.org/web/20140606221824/http://www.thenewstribune.com/2014/06/02/3223583/russian-maneuvers-to-involve-missile.html?sp=%2F99%2F296%2F358%2F Russian maneuvers to involve missile launches]. [[The Associated Press]]. 2. juuni 2014.</ref> <ref name="w8tOQ">[http://www.osce.org/ukraine-smm/119479 Latest news from the OSCE Special Monitoring Mission to Ukraine (SMM), based on information received until 18:00 hrs, 2 June (Kyiv time)]. Kiiev, 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-03.</ref> <ref name="NS28G">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/heavy-fighting-in-eastern-ukraine-as-government-restarts-active-phase-of-anti-terror-operation-350453.html Two Ukrainian troops killed in battles with insurgents on June 3; OSCE says Luhansk blast on June 2 likely caused by airstrike (UPDATES, VIDEO)]</ref> <ref name="4Fhuo">[http://edition.cnn.com/2014/06/04/world/europe/ukraine-crisis/ Conflicting accounts in heightened eastern Ukraine fighting]</ref> <ref name="eZztU">[http://www.latimes.com/world/europe/la-fg-ukraine-advances-fight-separatists-20140603-story.html Ukraine reports advances in fight against separatists]</ref> <ref name="5hKVw">[http://www.businessweek.com/news/2014-06-03/east-ukraine-clashes-persist-as-russia-gas-talks-progress Ukraine Fortifies Russian Border as Death Toll Climbs]</ref> <ref name="T9gF4">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/ukrainian_apc_attacked_near_sloviansk_one_killed_322310 Ukrainian APC attacked near Sloviansk, one killed]. UkrInform, 3 June 2014</ref> <ref name="tb617">[http://www.theguardian.com/world/video/2014/jun/04/barack-obama-expresses-support-ukraine-president-elect-petro-poroshenko-video Barack Obama expresses support for Ukraine's president-elect Petro Poroshenko- video]. [[The Guardian]], 4. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-05.</ref> <ref name="WgAOA">[https://web.archive.org/web/20140606124429/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-krasnom-limane-v-hode-boev-obstrelyali-bolnicu-525933.html В Красном Лимане в ходе боев обстреляли больницу (фото,видео)]. Segodnja.ua. 3. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-04.</ref> <ref name="FvGqB">{{Netiviide |url=http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/06/eerie-silence-grips-shelled-ukraine-town-20146417269841390 |pealkiri=Eerie silence grips shelled Ukraine town |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2015-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150209232630/http://www.aljazeera.com/news/europe/2014/06/eerie-silence-grips-shelled-ukraine-town-20146417269841390 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kFTIW">[http://abcnews.go.com/International/wireStory/militants-killed-ukrainian-troops-injured-23984915 Rebels Seize 3 Government Bases in Eastern Ukraine]. ABC, 4 June 2014</ref> <ref name="clKc8">[http://www.nytimes.com/2014/06/05/world/europe/rebels-in-eastern-ukraine-capture-government-posts.html?_r=0 Border Guards in Ukraine Abandon Posts]. The New York Times, 4 June 2014</ref> <ref name="1cxMF">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/4/7027949/ Слов'янськ залишився без води.] ''Українська правда''. 04.06.2014.</ref> <ref name="8f1dJ">[http://tsn.ua/ukrayina/meshkanci-p-yati-velikih-mist-donbasu-zalishilis-bez-vodi-353147.html Мешканці п'яти великих міст Донбасу залишились без води.] ''ТСН.ua''. 04.06.2014.</ref> <ref name="RXAYH">[https://web.archive.org/web/20140607004229/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/boy-v-marinovke-terroristy-napali-srazu-s-dvuh-storon-526586.html Бой в "Мариновке": террористы напали сразу с двух сторон]. Segodnya.ua 5. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="5x3vk">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3374412-bii-u-marynivtsi-zakinchyvsia-poraneno-piat-prykordonnykiv-derzhprykordonsluzhba Бій у Маринівці закінчився, поранено п'ять прикордонників – Держприкордонслужба]. Korrespondent.ua, 5 June 2014</ref> <ref name="nT3r5">[https://web.archive.org/web/20141031190026/http://www.golos-ameriki.ru/content/ukraine-claims-killing-15-rebels/1930921.html Украина заявила о ликвидации 15 сепаратистов] Golos Ameriki. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="U4Y2F">[http://tsn.ua/ukrayina/u-chervonomu-limani-nad-budivleyu-miskradi-znovu-zamayoriv-prapor-ukrayini-353290.html У Красному Лимані над будівлею міськради знову замайорів прапор України]</ref> <ref name="DJcll">[https://web.archive.org/web/20141031192123/http://www.segodnya.ua/regions/donetsk/v-slavyansk-i-kramatorsk-vehali-tanki-seleznev-526734.html В Славянск и Краматорск въехали танки – Селезнев]. Segodnja.ua 6. juuni 2014. Vaadatud 2014.</ref> <ref name="rnmAq">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/3374004-na-blokpostu-pod-slavianskom-poiavylys-tanky-t-64 На блокпосту под Славянском появились танки Т-64]. Korrespondent.net, 5 June 2014</ref> <ref name="TwLSR">[https://archive.today/20140609175748/inforesist.org/the-plane-which-was-downed-above-slovyanks-was-shot-at-from-the-newest-russian-weapon/?lang=en The plane, which was downed above Slovyanks, was shot at from the newest Russian weapon], Inforesist, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="A7iXT">[http://www.youtube.com/watch?v=V22Cwgc1_co Terrorists in Sloviansk shot down airplane at a height of 4km using Russian new weapon. – YouTube], [[YouTube]], 8. juuni 2014, vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="IhOcz">[https://web.archive.org/web/20141202035431/http://www.armyrecognition.com/june_2014_global_defense_security_news_uk/russian_airborne_troops_have_received_new_verba_manpads_portable_air_defense_missile_system_0106143.html Russian Airborne Troops have received new Verba MANPADS portable air defense missile system.] Army Regognition, 1. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="umxzC">[http://vesti.ua/donbass/55658-v-shtabe-ato-priznali-razvedyvatelnyj-harakter-poleta-sbitogo-nad-slavjanskom-samoleta В штабе АТО признали разведывательный характер самолета], Vesti.ua, 8. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="lTy2q">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/spokesman-three-pilots-from-downed-an-26-die-in-sloviansk-351056.html Spokesman: Three pilots from downed An-26 die in Sloviansk] KyivPost, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="19h7Z">[http://news.liga.net/news/incident/2048765-samolet_nad_slavyanskom_terroristy_podbili_iz_pzrk_seleznev.htm Самолет над Славянском террористы подбили из ПЗРК – Селезнев]. Liga News, 6 June 2014</ref> <ref name="Zq491">[http://news.liga.net/news/politics/2048820-piloty_an_26_spasli_zhiteley_slavyanska_otvedya_samolet_ot_goroda.htm Пилоты Ан-26 спасли жителей Славянска, отведя самолет от города]. Liga News, 6 June 2014</ref> <ref name="EGszq">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/spokesman-three-pilots-from-downed-an-26-die-in-sloviansk-351056.html Spokesman: Three pilots from downed An-26 die in Sloviansk]. Kyiv Post. 7 June 2014</ref> <ref name="oZI2i">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/gunmen-shot-down-transport-aircraft-outside-slovyansk-not-surveillance-plane-350973.html Gunmen shot down transport aircraft outside Slovyansk, not surveillance plane] KyivPost, 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-06.</ref> <ref name="Qv1h4">[http://www.unian.net/politics/926365-nad-slavyanskom-boeviki-sbili-ukrainskiy-samolet-dvumya-vyistrelami-iz-pzrk-silyi-ato.html "Над Славянском боевики сбили украинский самолет двумя выстрелами из ПЗРК – силы АТО."] ''УНІАН'', 06.06.2014.</ref> <ref name="XYYKo">[http://ua.racurs.ua/news/28805-zagynuv-odyn-z-lotchykiv-an-26-tymchuk "Загинув один з льотчиків Ан-26 — Тимчук."] ''ua.racurs.ua'', 07.06.2014.</ref> <ref name="ihjNn">[https://web.archive.org/web/20140607055131/http://www.channelnewsasia.com/news/world/police-officer-killed/1140162.html Police officer killed, plane shot down in Ukraine's east] Channel NewsAsia, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="8VWDk">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27735180 Ukraine crisis: Moscow and Kiev seek 'end to bloodshed'] BBC News Online, 6. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-07.</ref> <ref name="vX2SO">[https://web.archive.org/web/20141031185830/http://www.golos.com.ua/Article.aspx?id=337104 19:54 З територирії РФ в Україну в'їхали 6 БТР та 6 КАМАЗів – командир спецбатальйону "Азов".] Golos Ukrainy, 7 June 2014</ref> <ref name="3Wucb">[https://web.archive.org/web/20141031192843/http://www.rbc.ua/rus/news/politics/v-donetske-soversheno-pokushenie-na-predsedatelya-verhovnogo-07062014161000 В Донецке совершено покушение на председателя "Верховного совета ДНР" Пушилина, его помощник убит (обновлено)] RBK Ukraina, 7. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-08.</ref> <ref name="8LJhw">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/7/7028405/ У Донецьку застрелили помічника головного місцевого терориста – ЗМІ.]</ref> <ref name="sZgQ3">[http://ukrainianweek.com/News/110332 Terrorists claim to have taken OSCE observers hostage], The Ukrainian Week, 9. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-09.</ref> <ref name="4k6M4">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/border_guards_in_luhansk_region_rebuff_terrorists_attack_322533 Border guards in Luhansk region rebuff terrorists' attack]. UkrInform, 9 June 2014</ref> <ref name="aLT8X">[http://www.pravda.com.ua/rus/news/2014/06/10/7028563/ У аэродрома в Краматорске в перестрелке уничтожено около 40 боевиков – Тымчук] Ukrainskaja Pravda, 10. juuli<!--nii on kirjas--> 2014, vaadatud 2014-06-10.</ref> <ref name="6iBNR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27776186 Ukraine to create humanitarian corridors], BBC News Online, 10. juuni 2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="66G4g">[http://www.dw.de/офіційні-дані-з-початку-конфлікту-на-донеччині-загинули-175-осіб/a-17698585 Офіційні дані: з початку конфлікту на Донеччині загинули 175 осіб], DW, 10.06.2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="h2EvV">[http://tsn.ua/ukrayina/desantniki-vidbili-chergovu-ataku-na-aeroport-u-lugansku-353953.html Десантники відбили чергову атаку на аеропорт у Луганську]</ref> <ref name="9vsyq">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27804611 Ukraine crisis: Death toll in east 'at least 270'], BBC News Online, 11. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="wuk2G">[http://tsn.ua/politika/za-chas-ato-na-buremnomu-shodi-zaginuli-210-lyudey-sered-yakih-14-ditey-moz-353975.html За час АТО на буремному Сході загинули 210 людей, серед яких 14 дітей – МОЗ]</ref> <ref name="Mc3s1">[https://web.archive.org/web/20141006084802/http://en.itar-tass.com/world/735860 Luhansk People’s Republic asks Russia to recognize its independence], ITAR-TASS, 11. juuni 2014, vaadatud 2014-06-11.</ref> <ref name="qvMKY">{{Netiviide |url=http://dt.ua/UKRAINE/na-donbasi-zatrimano-odnogo-z-lideriv-teroristichnoyi-rosiyskoyi-pravoslavnoyi-armiyi-144903_.html |pealkiri=На Донбасі затримано одного з лідерів терористичної "Російської православної армії" |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714122648/http://dt.ua/UKRAINE/na-donbasi-zatrimano-odnogo-z-lideriv-teroristichnoyi-rosiyskoyi-pravoslavnoyi-armiyi-144903_.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="i0G8J">[http://www.nytimes.com/2014/06/14/world/europe/russia-has-sent-tanks-to-ukraine-rebels-us-says.html?_r=0 Russia Sent Tanks to Separatists in Ukraine, U.S. Says]. The New York Times, 13 June 2014</ref> <ref name="0sBLX">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/13/7028939/ Тимчук розповів, якими танками розжилися бойовики в Росії]. Ukrayinska Pravda, 13 June 2014</ref> <ref name="KAMf4">[http://euromaidanpr.wordpress.com/2014/06/12/russian-tanks-cross-ukrainian-border/ Russian Tanks Cross Ukrainian Border], Euromaidan, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="4kzOl">[http://www.unian.net/politics/928147-poroshenko-zayavil-putinu-o-nedopustimosti-peresecheniya-granitsyi-tankami-iz-rf.html Порошенко заявил Путину о недопустимости пересечения границы танками из РФ], unian.net, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="T1qlE">[https://web.archive.org/web/20141031193734/http://www.aco.nato.int/statement-on-russian-main-battle-tanks.aspx ACO – Allied Command Operations|NATO Releases Imagery: Raises Questions on Russia’s Role in Providing Tanks to Ukraine], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="4KacM">[http://www.unian.net/politics/928186-barrozu-poroshenko-soglashenie-ob-assotsiatsii-ukrainyi-s-es-budet-podpisano-27-iyunya.html Баррозу – Порошенко: Соглашение об ассоциации Украины с ЕС будет подписано 27 июня], unian.net, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-12.</ref> <ref name="4ks9V">[http://www.unian.ua/politics/927971-u-natsgvardiji-kajut-scho-zatrimali-samoprogoloshenogo-narodnogo-mera-mariupolya.html У Нацгвардії кажуть, що затримали самопроголошеного "народного мера" Маріуполя]</ref> <ref name="xI2uX">[http://www.mil.gov.ua/news/2014/06/12/vijskovosluzhbovczi-zs-ukraini-vidbili-napad-bojovikiv-na-blokpost-v-luganskij-oblasti/ Військовослужбовці ЗС України відбили напад бойовиків на блокпост в Луганській області]</ref> <ref name="aQWZu">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/four-ukrainian-troops-injured-as-anti-terrorist-operation-moves-to-mariupol-351719.html Four Ukrainian troops injured as anti-terrorist operation moves to Mariupol (VIDEO)], KyivPost, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="FYXld">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/poroshenko-orders-donetsk-administration-to-be-temporarily-moved-to-mariupol-351741.html Poroshenko orders Donetsk administration to be temporarily moved to Mariupol], KyivPost, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="ET5TO">[http://ria.ru/world/20140613/1011898558.html Путин поручил МИД ответить на вторжение украинских БТР на границу РФ], 13. juuni 2014. Vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="9wPQs">[http://www.ctvnews.ca/world/ukrainian-troops-attack-pro-russia-separatists-in-port-of-mariupol-1.1866917 Ukrainian troops attack pro-Russia separatists in port of Mariupol], CTV News, 13. juuni 2014, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="AvWC8">[http://www.therightperspective.org/2014/06/13/ukraine-separatists-we-have-the-tanks/ Ukraine Separatists: We Have The Tanks], The Right Perspective, vaadatud 2014-06-13.</ref> <ref name="d0qPS">[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2657220/Russians-claim-Ukraine-town-hit-banned-white-phosphorus-fire-starter-bombs.html Russians claim Ukraine town hit with banned white phosphorus fire starter bombs] ''Daily Mail''. 13 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="fHLoi">[http://www.stopfake.org/en/video-of-iraq-in-2004-is-presented-as-that-of-real-events-in-sloviansk/ Video of Iraq in 2004 is presented as that of real events in Sloviansk], stopfake.org, 12. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="5pC29">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3377913-rosiiskyi-viiskovyi-vertolit-porushyv-povitrianyi-prostir-ukrainy-seleznov Російський військовий вертоліт порушив повітряний простір України – Селезньов]. Korrespondent.ua, 13 June 2014</ref> <ref name="nyiTZ">[http://korrespondent.net/ukraine/politics/3378192-v-krasnodone-zakhvatyly-zdanye-sbu В Краснодоне захватили здание СБУ]. Korrespondent.net, 14 June 2014</ref> <ref name="fb54c">[http://www.nydailynews.com/news/world/ukraine-ministry-rebels-military-aircraft-article-1.1829598 Pro-Russian rebels shoot down Ukraine military plane, killing service personnel] ''Associated Press''. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="Mj3Yz">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27845313 Ukraine crisis: Military plane shot down in Luha/ref>nsk], [[BBC News Online]], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="ZOYRh">[https://web.archive.org/web/20140616081139/http://in.reuters.com/article/2014/06/14/ukraine-crisis-plane-idINKBN0EP09920140614 Ukraine rebels shoot down military plane, spokesman says 49 dead], [[Reuters]], 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="CpISp">[http://tvi.ua/new/2014/06/14/poroshenko_oholosyv_15_chervnya_dnem_zhaloby_i_pryhrozyv_terorystam_adekvatnoyu_vidpoviddyu Порошенко оголосив 15 червня днем жалоби і пригрозив терористам «адекватною відповіддю»] ''ТВі'', 14.06.2014</ref> <ref name="4Ar7W">[https://web.archive.org/web/20141030033635/http://en.itar-tass.com/world/736052 Defenders launch counteroffensive in Lugansk region] ''ITAR-TASS''. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014</ref> <ref name="nMLeh">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27853698 Ukraine crisis: Russia condemns attack on Kiev embassy] BBC. 14 June 2014. Accessed 14 June 2014.</ref> <ref name="pyowW">[https://web.archive.org/web/20141031192331/http://www.reuters.com/article/2014/06/14/us-ukraine-crisis-embassy-idUSKBN0EP0WZ20140614 Protesters in Ukraine rip up Russian flag at embassy], Reuters, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="jIQRl">{{cite news|url=http://www.theguardian.com/world/2014/jun/15/ukraine-minister-deshchytsia-abusive-putin-russia|title=Ukraine minister's abusive remarks about Putin spark diplomatic row|author=Shaun Walker|publisher=[[theguardian.com]]|work=[[The Guardian]]|place=[[Moscow]]|date=15. juuni 2014|access-date=15. juunil 2014|archivedate=2014-06-15|archiveurl=https://web.archive.org/web/20140615181930/http://www.theguardian.com/world/2014/jun/15/ukraine-minister-deshchytsia-abusive-putin-russia|url-status=live}}</ref> <ref name="3dk0h">[http://www.postimees.ee/2828507/vene-ametnikke-arritas-ukraina-ministri-soim-putini-aadressil Vene ametnikke ärritas Ukraina ministri sõim Putini aadressil], [[Postimees]], 15. juuni 2014, vaadatud 2014-06-15.</ref> <ref name="j3vX4">[http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1188578 Пять украинских пограничников погибли и 7 получили ранения в Мариуполе]. Argumenty i Fakty, 14 June 2014</ref> <ref name="8fmY1">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/three-ukrainian-border-guards-killed-during-shellfire-in-mariupol-351851.html?flavour=mobile Three Ukrainian border guards killed during shellfire in Mariupol], KyivPost, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="SU5dU">[http://www.unian.net/politics/928783-aviatsiya-unichtojila-dva-blok-posta-terroristov-ato.html Авиация уничтожила два блок-поста террористов – АТО]. UNIAN, 15 June 2014</ref> <ref name="9AEIR">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27845404 Ukraine crisis: US backs claims of Russian tanks in eastern Ukraine], BBC News Online, 14. juuni 2014, vaadatud 2014-06-14.</ref> <ref name="wfzqW">[http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3378499-amvrosiivku-obstrilialy-imovirno-z-hradu-minoborony Амвросіївку обстріляли, імовірно, з Граду – Міноборони]. Korrespondent.net, 15 June 2014</ref> <ref name="dZs26">[https://web.archive.org/web/20141029223327/http://newsru.ua/ukraine/15jun2014/amvros.html Терористи обстріляли житлові квартали Амвросіївки "Градом". Є руйнування і постраждалі]. Newsru.ua, 15 June 2014</ref> <ref name="wLzPu">{{citation |url=http://www.vedomosti.ru/accidents/news/27722181/tri-cheloveka-pogibli-desyatki-raneny-v-rezultate-obstrela |title=Три человека погибли, десятки ранены в результате обстрела города Амвросиевка в Донецкой области — ополченцы |trans-title=Three people killed, tens wounded by shelling of the city of Ambrosievsk in the Donetsk region – militiamen |work=Vedomosti.ru, |date=15. juuni 2014 |access-date=15. juunil 2014 |language=vene}}</ref> <ref name="J35MX">{{citation |url=http://lenta.ru/news/2014/06/15/capture/ |title=Восемь украинских разведчиков-десантников попали в плен к ополченцам |trans-title=Eight Ukrainian scouts-marines were captured by militia |work=Lentaru.ua |date=15. juuni 2014 |access-date=15. juunil 2014 |language=vene}}</ref> <ref name="6gPmu">[http://www.bbc.com/news/world-europe-27862849 Ukraine crisis: Russia halts gas supplies to Kiev], BBC News Online, 16. juuni 2014, vaadatud 2014-06-16.</ref> <ref name="Rikpo">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/16/7029251 UKRAINE RUSSIA MAY dissociate itself from the Fence], [[Ukrayinska Pravda]] (16. juuni 2014)</ref> <ref name="GNhmv">[https://web.archive.org/web/20141031214217/http://en.itar-tass.com/russia/736359 Ukraine's unilateral border demarcation illegitimate — Russian lawmaker], [[ITAR-TASS]], 17. juuni 2014, vaadatud 2014-06-17.</ref> <ref name="JqJv2">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/17/7029264/ Strelkov complained that without the intervention of Russian fighters will hold a maximum of a month], [[Ukrayinska Pravda]] (16 June 2014)</ref> <ref name="EMHjE">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/accidents/2014/06/17/980738.html|title=Украинская авиация нанесла мощный удар по базе террористов под Горловкой|date=17. juuni 2014|publisher=Podrobnosti}}</ref> <ref name="6s0aa">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/accidents/2014/06/17/980737.html|title=Террористы обстреливают Луганск из системы "Град"|date=17. juuni 2014|access-date |website=Podrobnosti|publisher=}}</ref> <ref name="8s2sc">[http://en.interfax.com.ua/news/general/209625.html Ukrainian source reports fighting east of Luhansk], [[Interfax-Ukraine]] (17 June 2014)</ref> <ref name="0CQ0d">{{Cite web|url=http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3379644-ochevydets-rozpoviv-pro-zahybel-rosiiskykh-zhurnalistiv|title=Очевидець розповів про загибель російських журналістів|date=17. juuni 2014 |publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="04gUQ">{{cite web |url=http://en.itar-tass.com/world/736414/ |title=Russian journalist dies in Ukraine's Luhansk |last= |first= |authorlink= |publisher=[[ITAR-TASS]] |date=17. juuni 2014 |website=ITAR-TASS: World |access-date=17. juunil 2014 |archive-date=2014-11-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141101040539/http://en.itar-tass.com/world/736414 |url-status=dead }}</ref> <ref name="Q5lP7">{{Cite web|url=http://www.ukrinform.ua/ukr/news/zagibliy_gurnalist_kanala_rosiya_nelegalno_perebuvav_v_ukraiini_z_30_travnya___rnbo_1947676|title=Загиблий журналіст канала "Россия" нелегально перебував в Україні з 30 травня – РНБО|date |publisher=Ukrinform}}</ref> <ref name="CKerA">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929940-parubiy-podtverdil-gibel-4-boytsov-aydara-v-boyah-pod-luganskom.html|title=Парубий подтвердил гибель 4 бойцов "Айдара" в боях под Луганском|date=18. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="T2QlO">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929896-na-luganschine-pogibli-4-ukrainskih-voennyih-jurnalist.html|title=На Луганщине погибли 4 украинских военных – журналист|date=17. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="P3LSY">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/929832-granitsu-ukrainyi-svobodno-pereseklo-nezakonnoe-voennoe-formirovanie-armiya-putina-deputat.html|title=Границу Украины свободно пересекло незаконное военное формирование "Армия Путина" – депутат|date=17. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="M6eJ3">{{Cite web|url=http://www.washingtonpost.com/world/rebels-say-nyet-to-peace-proposal-from-ukraine/2014/06/18/a8080500-f6dc-11e3-a606-946fd632f9f1_story.html|title=Rebels reject peace proposal from Ukraine|date=18. juuni 2014|publisher=The Washington Post}}</ref> <ref name="Gf23m">{{Cite web|url=http://www.unian.net/politics/930412-iz-rossii-v-ukrainu-prodoljayut-postupat-orujie-i-boeviki-obse.html|title=Из России в Украину продолжают поступать оружие и боевики – ОБСЕ|date=19. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="w1dGQ">{{Cite web|url=https://news.google.com/news?ncl=drsjv7x_iy0aVAMY9m5ySqSG1TrVM&q=%D1%83%D0%B1%D0%B8%D1%82%D1%8B+18&lr=Ukrainian&hl=ru&sa=X&ei=OR-iU7XrOYaJogTWpIDIBg&ved=0CCcQqgIwAA|title=Ночью на Луганщине убиты 18 украинских силовиков, судьба еще 10 неизвестна|date=18. juuni 2014|publisher=ZN.UA}}</ref> <ref name="nVIeV">{{Cite web|url=http://zn.ua/UKRAINE/v-zone-ato-boeviki-podbili-ukrainskiy-tank-t-64b-147336_.html|title=В зоне АТО боевики подбили украинский танк Т-64Б|date=18. juuni 2014|publisher=ZN.UA}}</ref> <ref name="T2NSp">[https://news.yahoo.com/un-hundreds-killed-detained-ukraine-breakdown-112650822.html UN: Hundreds killed, detained in Ukraine breakdown] AP, 18. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="rmhgC">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/2014/06/19/ukraine-crisis-fighting-idUSL6N0P021A20140619|title=Ukraine forces battle separatists after truce "refused|3=date|access-date=19. juunil 2014|5=website|publisher=Reuters|archive-date=2014-10-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20141029233711/http://www.reuters.com/article/2014/06/19/ukraine-crisis-fighting-idUSL6N0P021A20140619|url-status=dead}}</ref> <ref name="JpoWw">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27919047|title=Ukraine crisis: Battle erupts amid talk of truce|date=19. juuni 2014|publisher=BBC NEWS}}</ref> <ref name="3Ijkc">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=qQWwdAyyMJs|title=Игорь Стрелков: Славянск в оперативном окружении|date=19. juuni 2014|publisher=Komsomolskaya Pravda}}</ref> <ref name="Yk5hC">[https://web.archive.org/web/20220222120932/https://rian.com.ua/incidents/20140619/353606933.html Над поселком Ямполь сбит самолет Су-25 – ополченцы] (Su-25 shot down above the village of Yampil – militia) ''RIA Novosti''. 20 June 2014. Accessed 20 June 2014</ref> <ref name="xnLYO">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/19/7029581/ Сили АТО звільнили Ямпіль і взяла міст через Сіверський Донець]</ref> <ref name="qvpRe">{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=Ry5p_C0GM5I|title=Поблизу Красного Лиману точаться бої|date=19. juuni 2014|publisher=TV Channel Україна}}</ref> <ref name="zdt7u">[http://eng.kremlin.ru/news/22506 Telephone conversation with President of Ukraine Petro Poroshenko], eng.kremlin.ru 19. juuni 2014, vaadatud 2014-06-20.</ref> <ref name="yitc9">{{Cite web|url=http://www.expres.ua/news/2014/06/20/108230-koval-vyznav-rosiya-perekynula-ukrayinu-tanky-btry-10-gradiv|title=Коваль визнав, що Росія перекинула в Україну і танки, і БТРи і 10 "Градів"|date=20. juuni 2014|publisher=Liga News|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-07-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20140714222203/http://www.expres.ua/news/2014/06/20/108230-koval-vyznav-rosiya-perekynula-ukrayinu-tanky-btry-10-gradiv|url-status=dead}}</ref> <ref name="tya7t">{{Cite web|url=http://www.rbc.ua/rus/news/politics/v-lugansk-voshli-dva-tanka-t-64-i-pyat-btr---is-20062014081300|title=В Луганск вошли два танка Т-64 и пять БТР, – ИС|date=20. juuni 2014|publisher =RBC News}}</ref> <ref name="VUKNF">[http://news.yahoo.com/osce-says-established-contact-missing-observers-ukraine-131156958.html OSCE says re-established contact with missing observers in Ukraine]</ref> <ref name="lIYON">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/all_international_observers_captured_by_terrorists_alive_322973 All international observers captured by terrorists alive] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="rZzBN">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/38000_people_leave_crimea_and_eastern_ukraine___un_322971 38,000 people leave Crimea and eastern Ukraine – UN] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="p9Wid">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/lavrov_klimkin_discuss_poroshenkos_peace_plan_border_control_322969 Lavrov, Klimkin discuss Poroshenko's peace plan, border control] ukrinform.ua, 20. juuni 2014, vaadatud 2014-06-21.</ref> <ref name="SpJsR">{{cite web |url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/russia/10916449/Vladimir-Putin-orders-Russian-troops-onto-combat-alert-as-Ukraine-fighting-spills-across-border.html/ |title=Vladimir Putin orders Russian troops onto 'combat alert' as Ukraine fighting spills across border |last=Oliphant |first=Roland |authorlink= |publisher=The Daily Telegraph |date=21. juuni 2014 |website=BBC News Online |access-date=23. juunil 2014}}</ref> <ref name="4r3xp">{{Cite web|url=http://www.aif.ru/society/safety/1193014|title=Свыше 80 пограничников Украины укрылись от боя в России|date=21. juuni 2014|publisher=Argumentõ i Faktõ}}</ref> <ref name="aqEun">{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-europe-27953440|title=Ukraine crisis: Fighting rages on despite declared truce|date=21. juuni 2014|publisher=BBC News}}</ref> <ref name="kfuvK">{{Cite web|url=http://www.aif.ru/euromaidan/uanews/1193177|title=Закрытый Россией пункт пропуска на границе с Украиной возобновил работу|date=21. juuni 2014|publisher=Argumenty i Fakty}}</ref> <ref name="YIMnF">{{Cite web|url=http://www.km.ru/world/2014/06/22/protivostoyanie-na-ukraine-2013-14/742999-ranenykh-ukrainskikh-pogranichnikov-otpra|title=Раненых украинских пограничников отправили из России на родину|date=21. juuni 2014|publisher=KM.ru}}</ref> <ref name="WgIu5">{{Cite web|url=http://news.liga.net/news/politics/2244462-rf_prodolzhaet_uderzhivat_ukrainskikh_pogranichnikov_iz_izvarino.htm|title=РФ продолжает удерживать украинских пограничников из "Изварино"|date=21. juuni 2014|publisher=Liga Novosti}}</ref> <ref name="yug11">{{Cite web|url=http://ua.interfax.com.ua/news/general/210362.html|title=Бойовики вчинили кілька нападів на позиції українських силовиків після того, як ті припинили вогонь о 22.00 п'ятниці, – "Інформаційний спротив"|date=21. juuni 2014|publisher=Interfax Ukraine}}</ref> <ref name="VriAA">{{Cite web|url=http://www.spbdnevnik.ru/news/2014-06-22/pod-luganskom-opolchentsy-razbili-kolonnu-bronetekhniki-silovikov/|title=Под Луганском ополченцы разбили колонну бронетехники силовиков|date=22. juuni 2014|publisher=Saint Petersburg Daily}}</ref> <ref name="Eyb84">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/23/ukraine-separatists-ceasefire-luhansk-donetsk Pro-Russian separatists agree to honour Ukraine ceasefire] The Guardian, 23. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="iVq85">{{Cite web|url=http://podrobnosti.ua/power/2014/06/24/981794.html|title=Порошенко и Кучма встретились с Медведчуком в Киеве еще до начала переговоров в Донецке|date=24. juuni 2014|publisher=Podrovnosti}}</ref> <ref name="wiFxb">{{Cite web|url=http://ua.korrespondent.net/ukraine/politics/3382646-u-luhansku-hotuietsia-shturm-aeroportu-rnbo|title=У Луганську готується штурм аеропорту – РНБО|date=23. juuni 2014|publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="1JjPZ">{{cite web |url=http://www.theguardian.com/world/2014/jun/24/ukraine-crisis-putin-russia-military-intervention-ceasefire/ |title="Ukraine crisis: Putin removes threat of military intervention after ceasefire |last1= Walker |first1=Shaun |last2=Luhn |first2=Alec |authorlink= |publisher=[[The Guardian]] |date=24. juuni 2014 |website=[[theguardian.com]] |access-date=24. juunil 2014}}</ref> <ref name="8SPSt">{{Cite web|url=http://voiceofrussia.com/2014_06_24/Revocation-of-right-to-use-army-in-Ukraine-does-not-mean-Russia-to-ignore-events-there-Putin-3492/|title=Revoking right to use army in Ukraine does not mean ignoring events there – Putin|date=24. juuni 2014|publisher=The Voice of Russia|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030025334/http://voiceofrussia.com/2014_06_24/Revocation-of-right-to-use-army-in-Ukraine-does-not-mean-Russia-to-ignore-events-there-Putin-3492/|url-status=dead}}</ref> <ref name="3LudP">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28002993 Ukraine army helicopter 'shot down' despite ceasefire] BBC News Online, 24. juuni 2014, vaadatud 2014-06-24.</ref> <ref name="j1qq2">{{Cite web|url=http://voiceofrussia.com/news/2014_06_25/Kiev-continues-hostilities-in-south-eastern-Ukraine-9058/|title=Kiev continues hostilities in south-eastern Ukraine|date=25. juuni 2014|publisher=The Voice of Russia|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20141010133329/http://voiceofrussia.com/news/2014_06_25/Kiev-continues-hostilities-in-south-eastern-Ukraine-9058/|url-status=dead}}</ref> <ref name="xD55e">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/24/7030023 The separatists have informed the OSCE that Medvedchuk – that their representative], [[Ukrayinska Pravda]] (24 June 2014)</ref> <ref name="f7xhj">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/24/7030033/ "DPR" and "LPR" "merged into" "Union of People's Republics"], [[Ukrayinska Pravda]] (24 June 2014)</ref> <ref name="yL8Pz">[http://www.kyivpost.com/content/ukraine-abroad/associated-press-rasmussen-says-no-signs-russia-is-respecting-commitments-353299.html Associated Press: Rasmussen says 'no signs' Russia is respecting commitments], [[Kyiv Post]], AP, 25. juuni 2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="Rn53F">[http://www.ukrinform.ua/eng/news/russia_sending_fighter_aircraft_to_ukrainian_border_323103 Russia sending fighter aircraft to Ukrainian border] ukrinform.ua 25. juuni, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="nXnAn">[http://sprotyv.info/ru/news/1582-o-chem-poroshenko-merkel-i-olland-pogovorili-s-putinym О чем Порошенко, Меркель и Олланд поговорили с Путиным] Information Resistance, 25. juuni 2014.</ref> <ref name="FyNEa">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030041/ За три дні бойовики 44 рази порушили режим ненападу – Селезньов]</ref> <ref name="nI0fF">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030040/ Під Антрацитом бойовики обстріляли блокпост, під Краматорськом – наближаються]</ref> <ref name="dpxKN">[http://tsn.ua/politika/u-slov-yansku-v-ozeri-vodolaz-znayshov-sotni-til-teroristiv-general-minoboroni-356217.html У Слов'янську в озері водолаз знайшов сотні тіл терористів – генерал Міноборони]</ref> <ref name="Lub4Q">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/boyoviki_peretvorili_ozero_u_slovyansku_na_bratsku_mogilu_1949801 Бойовики перетворили озеро у Слов'янську на братську могилу]</ref> <ref name="Xv6RC">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030103/ За час "перемир'я" звільнили 10 полонених – Коваль]</ref> <ref name="i37YX">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/25/7030104/ Уже 142 військових загинули за час проведення АТО – Міноборони]</ref> <ref name="3DPHC">[http://lifenews.ru/news/135631 Стрелков назвал три условия соблюдения перемирия] lifenews.ru 25.06.2014, vaadatud 2014-06-25.</ref> <ref name="B181N">[http://www.ukrinform.ua/ukr/news/rosiyski_prikordonniki_rozstrilyuyut_boyovikiv_shcho_tikayut_z_ukraiini_1949814 Російські прикордонники розстрілюють бойовиків, що тікають з України?]</ref> <ref name="Bk9el">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/26/7030207/ Порошенко дав терористам часу до п'ятниці і готує "важливе рішення"]</ref> <ref name="fNemB">[http://tsn.ua/politika/teroristi-z-donbasu-trimayut-u-zaruchnikah-ponad-170-lyudey-356451.html Терористи на Донбасі тримають у заручниках понад 170 людей]</ref> <ref name="lsd1G">[http://tsn.ua/groshi/luganski-boyoviki-rozsekretili-odnogo-zi-svoyih-rosiyskih-sponsoriv-356384.html Луганські бойовики розсекретили одного зі своїх російських спонсорів]</ref> <ref name="QhLi3">[http://tsn.ua/ukrayina/pid-doneckom-teroristi-napali-na-blokpost-sil-ato-odin-iz-napadnikiv-zaginuv-356379.html Під Донецьком терористи напали на блокпост сил АТО: один із нападників загинув]</ref> <ref name="mplX3">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/26/7030158/ Турчинов: спецслужби регулярно повідомляли, що час нападу Росії визначено]</ref> <ref name="jFwWV">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/27/ukraine-rebels-release-osce-observers Ukraine rebels release OSCE observers], [[theguardian.com]], 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27.</ref> <ref name="HNUqn">[http://www.theguardian.com/world/video/2014/jun/27/ukraine-rebels-release-osce-monitors-donetsk-video Ukrainian rebels release OSCE monitors held for over a month – video], [[theguardian.com]], 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-28.</ref> <ref name="tizbI">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28052645 EU signs pacts with ex-USSR states] BBC News Online, 27. juuni 2014, vaadatud 2014-06-27</ref> <ref name="imEkH">{{Cite web|url=http://korrespondent.net/ukraine/politics/3384759-v-artemovske-yz-tanka-obstrelialy-voennuui-bazu|title=Подробности штурма в Артемовске: Силовики захватили танк "ополченцев"|date=27. juuni 2014|publisher=Korrespondent.net}}</ref> <ref name="gJ0Ro">[http://sprotyv.info/ru/news/1732-zahvachennyy-u-terroristov-tank-t-64bv-pribyl-v-ukrainu-iz-rossiyskogo-budennovska Захваченный у террористов танк Т-64БВ прибыл в Украину из российского Буденновска] ''[[Infovastupanu]]'', 29. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="eMDj1">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28069795 Ukraine crisis: New clashes test ceasefire in east] BBC Wrld News</ref> <ref name="PxmLR">{{Netiviide |url=http://m.aljazeera.com/story/2014628164631591401 |pealkiri=m.aljazeera.com |vaadatud=2014-10-31 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714224531/http://m.aljazeera.com/story/2014628164631591401 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FMFDZ">{{Cite news|url=http://edition.cnn.com/2014/06/28/world/europe/ukraine-crisis/index.html?hpt=hp_t3|title=3 killed in mortar attack on Ukrainian base|last=Butenko|first=Victoria|date=28. juuni 2014|work=CNN News|access-date=}}</ref> <ref name="HKB95">[http://tsn.ua/ukrayina/vnochi-teroristi-obstrilyali-aerodrom-v-kramatorsku-ta-dva-opornih-punkti-ato-timchuk-356716.html Вночі терористи обстріляли аеродром в Краматорську та два опорних пункти АТО – Тимчук]</ref> <ref name="Gzy4j">[http://sprotyv.info/ru/news/1711-podruchnyy-bezlera-besa-daet-pokazaniya-kak-peregonyal-tanki-i-grady-iz-rossii Подручный Безлера-«Беса» дает показания как перегонял танки и «Грады» из России], Information Resistance. 28 juuni 1014, vaadatud 2014-06-29</ref> <ref name="MgfQn">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/28/7030424/ СБУ затримала підлеглого терориста "Бєса". Тікав до Криму]</ref> <ref name="FhM5Y">[http://www.pravda.com.ua/news/2014/06/28/7030436/ РФ готує і відправляє терористів в Україну – докази СБУ]</ref> <ref name="XwuTD">[http://www.theguardian.com/world/2014/jun/28/ukraine-osce-four-more-released Pro-Russian rebels release more OSCE observers] [[theguardian.com]] 25.juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="rIHxu">[http://www.bbc.com/news/world-europe-28069795 Ukraine crisis: New clashes test ceasefire in east] BBC News Online, 28. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="sQQsO">[http://sprotyv.info/ru/news/1735-poroshenko-olland-i-merkel-pogovorili-s-putinym-o-mire Порошенко, Олланд и Меркель поговорили с Путиным о мире] [[Infovastupanu]], 29. juuni 2014, vaadatud 2014-06-29.</ref> <ref name="ns3DA">{{Cite web|url=http://forbes.ua/news/1374090-ukrainskie-desantniki-sbili-eshche-odin-bespilotnik-rf|title=Украинские десантники сбили еще один беспилотник РФ|date=29. juuni 2014|publisher=Forbes.ua|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030015508/http://forbes.ua/news/1374090-ukrainskie-desantniki-sbili-eshche-odin-bespilotnik-rf|url-status=dead}}</ref> <ref name="lobfd">https://news.pn/en/criminal/107581</ref> <ref name="74yxh">[http://korrespondent.net/ukraine/events/3385696-ukraynskye-pohranychnyky-sbyly-rossyiskyi-bespylotnyk-snbo Украинские пограничники сбили российский беспилотник]</ref> <ref name="WKD7M">[http://www.vokrug.tv/person/show/Anatolii_Klyan/ Анатолий Клян] на сайте vokrug.tv</ref> <ref name="q8DsW">[http://www.washingtontimes.com/news/2014/jun/30/russian-cameraman-5th-journalist-killed-in-ukraine/ Russian cameraman 5th journalist killed in Ukraine]. The Washington Times, 30 June 2014</ref> <ref name="qA2ib">[https://web.archive.org/web/20141023121217/http://www.elysee.fr/communiques-de-presse/article/entretien-telephonique-avec-angela-merkel-vladimir-poutine-et-petro-porochenko-3/ Entretien téléphonique avec Angela Merkel, Vladimir Poutine et Petro Porochenko] 30. juuni 2014, vaadatud 2014-06-30</ref> <ref name="QqDY4">{{Cite web|url=http://www.reuters.com/article/2014/06/30/us-urkaine-crisis-hollande-idUSKBN0F51NP20140630/|title=Ukraine leaders meets security chiefs as ceasefire end nears|date=30. juuni 2014|publisher=Reuters|first=|access-date=2014-10-31|archive-date=2014-10-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20141030012858/http://www.reuters.com/article/2014/06/30/us-urkaine-crisis-hollande-idUSKBN0F51NP20140630|url-status=dead}}</ref> <ref name="lD7fm">[http://online.wsj.com/articles/ukraine-fighting-as-cease-fire-due-to-end-1404129631?tesla=y&mg=reno64-wsj&url=http://online.wsj.com/article/SB10001424052702304344504580000620269860354.html Ukraine Suspends Truce, Renews Attacks]. The Wall Street Journal, 30. juuni 2014</ref> <ref name="910x1">[https://web.archive.org/web/20141031184824/http://forbes.ua/news/1374121-pod-slavyansk-vezut-tyazheluyu-voennuyu-tehniku-video Под Славянск везут тяжелую военную технику (ВИДЕО)], [[Forbes]], 1. juuli 2014, vaadatud 2014-07-01.</ref> <ref name="MeLGw">{{Cite web|url=http://army.unian.net/934348-odin-voennyiy-pogib-iz-za-napadeniya-terroristov-pod-krivoy-lukoy-tyimchuk.html|title=Один военный погиб из-за нападения террористов под Кривой Лукой – Тымчук|date=30. juuni 2014|publisher=Unian}}</ref> <ref name="LAiU1">{{Cite web|url=http://www.theglobeandmail.com/news/world/ukraine/article19388075/|title=Ukraine, Russia agree to work on ceasefire as deadline passes|date=30. juuni 2014|publisher=The Globe and Mail}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://ru.slovoidilo.ua/articles/4961/2014-09-25/karta-ato-po-sostoyaniyu-na-25-sentyabrya-v-dinamike.html Карта АТО по состоянию на 25 сентября (в динамике)]. Sõjategevuse kaardid 1. juuli 2014 – 25. september 2014 (klikitavad) * [http://www.bbc.com/news/world-middle-east-26248275 Ukraine crisis timeline] – Ukraina kriisi kronoloogia<small> (''Inglise keeles'')</small> * [http://www.bbc.com/news/world-europe-26437359 Ukraine v Russia militaries – in 60 seconds] <nowiki>[Ukraina ja Venemaa sõjajõudude võrdlus, 60 sekundit video]</nowiki>, [[BBC World News]] * [http://sprotyv.info/en Information Resistance] Ukraina sündmuste sageli uuendatav kajastus [[Valitsusväline organisatsioon|valitsusvälise organisatsiooni]] ''[[Information Resistance]]''<nowiki>'i</nowiki> kodulehel <small>(''vene ja inglise keeles'')</small> * [[:uk:Втрати силових структур внаслідок російського вторгнення в Україну (2014)|Lahingus hukkunud sõjaväelaste loend]] ukrainakeelses Vikipeedias. * 6. september 2014. [http://sprotyv.info/ru/news/4599-imena-i-geografiya-rossiyskogo-gruza-200-foto Имена и география российского "груза 200". ФОТО]. Sõjas hukkunud [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud]]ude võitlejate nimed ja päritolu ''[[Infovastupanu]]'' lehel. * 4. oktoober 2014 [http://lostivan.com/ LostIvan: Russian soldiers and mercenaries lost in Ukraine (561)], veebileht Ukrainas kaotatud VF sõdurite ja palgasõdurite kohta <small>(''7 keeles'')</small> * John Sweeney. [http://www.youtube.com/watch?v=EL3wiyN1NDo BBC Panorama – Putins Gamble (8/9/14)]. [[BBC]]-s linastunud dokumentaalfilm V. Putini osast Donbassi sõjas (29:04). [[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]] [[Kategooria:2014]] [[Kategooria:Sõda Donbassis]] 1siibcsnckhr13zn5w1ce733bjpmb3o 0 384211 7191379 7190833 2026-07-12T07:17:56Z Velirand 67997 7191379 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[11. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1593]] – [[Giuseppe Arcimboldo]], itaalia maalikunstnik * [[1686]] – [[Michel Anguier]], prantsuse skulptor * [[1844]] – [[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja * [[1881]] – [[Elisabeth Jerichau-Baumann]], poola-taani kunstnik * [[1892]] – [[Ravachol]], prantsuse anarhist * [[1909]] – [[Simon Newcomb]], Kanada-USA astronoom ja matemaatik * [[1935]] – [[Aleksander Arro]] ja [[Ernst Muru]], Eesti sõjaväelased (lennuõnnetus) * 1935 – [[Eduard Timbermann]], eesti kunstnik * [[1937]] – [[George Gershwin]], Ameerika helilooja * [[1941]] – [[Roman Kuura]], eesti poksija * [[1959]] – [[Jüri Ojatalu]], Eesti sõjaväelane * [[1964]] – [[Maurice Thorez]], prantsuse kommunistlik poliitik * [[1966]] – [[Delmore Schwartz]], USA luuletaja ja proosakirjanik * [[1969]] – [[Ivo Velmet]], eesti näitleja * 1969 – [[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht * [[1970]] – [[Aleksander Juhani]], eesti näitleja * [[1972]] – [[Johannes Veerus]], eesti insener * [[1974]] – [[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik * 1974 – [[Avenir Zak]], Vene stsenarist ja näitekirjanik * [[1977]] – [[Jevgeni Karelov]], vene filmirežissöör ja stsenarist * [[1986]] – [[Einar Klaamann]], eesti geoloog * [[1989]] – [[Laurence Olivier]], inglise näitleja, filmirežissöör ja produtsent * [[1990]] – [[Dagmar Kokker]], eesti pianist * [[1991]] – [[Olga Martma]], eesti loomaarstiteadlane * [[1995]] – [[Magda Bormeister]], eesti maalikunstnik * [[1999]] – [[Helen Forrest]], USA laulja * [[2002]] – [[Bernardas Brazdžionis]], leedu proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik * [[2004]] – [[Renée Saint-Cyr]], prantsuse näitlejanna * [[2005]] – [[Klára Jarunková]], slovaki kirjanik * 2005 – [[Liina Kirt]], eesti kinematograafiategelane * [[2006]] – [[Amanda Jasmiin]], eesti kunstnik, skulptor ja moekunstnik * 2006 – [[Mary Day]], USA baleriin * 2006 – [[Barnard Hughes]], USA teatri- ja filminäitleja * 2006 – [[Ruth Schonthal]], saksa helilooja ja pianist * 2006 – [[Bronwyn Oliver]], Austraalia skulptor * [[2007]] – [[Lady Bird Johnson]], USA endise presidendi [[Lyndon Johnson]]i lesk * 2007 – [[Alfonso López Michelsen]], Colombia poliitik, president 1974–1978 * 2007 – [[Rod Lauren]], USA näitleja ja laulja * 2007 – [[Richard Franklin]], Austraalia päritolu USA filmilavastaja * [[2008]] – [[Michael E. DeBakey]], USA kardiotorakaalkirurg, meditsiinipioneer * 2008 – [[Roy M. Huffington]], USA diplomaat ja filantroop * 2008 – [[Lidija Dranovskaja]], vene näitleja * 2008 – [[Anatoli Pristavkin]], vene kirjanik * 2008 – [[Joe Barr]], USA toimetaja ja kirjanik * [[2009]] – [[Ji Xianlin]], Hiina keeleteadlane ja ajaloolane * 2009 – [[Žan Marolt]], Bosnia ja Hertsegoviina näitleja * 2009 – [[Geraint Owen]], Briti näitleja * 2009 – [[Arturo Gatti]], Kanada poksija * [[2010]] – [[Hans-Jürgen von Maydell]], saksa metsandusteadlane * [[2011]] – [[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] * [[2012]] – [[Donald Sobol]], USA ajakirjanik ja lastekirjanik * 2012 – [[Marvin Traub]], USA ärimees * [[2014]] – [[Heldur Tõnisson]], eesti ärimees * 2014 – [[Aleksei Bokštšanin]], vene ajaloolane-sinoloog * 2014 – [[Tommy Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[2018]] – [[Viive-Riina Ruus]], eesti kasvatusteadlane * [[2019]] – [[Arto Nilsson]], soome poksija * 2019 – [[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja, ühiskonnategelane ja riigiametnik * [[2020]] – [[Tõnu Puu]], eesti päritolu rootsi majandusteadlane * [[2023]] – [[Milan Kundera]], tšehhi-prantsuse kirjanik * [[2024]] – [[Shelley Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[2025]] – [[Jörgen Liik]], eesti näitleja * [[2026]] – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist * 2026 – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 11.]] ez2my46t80bttay7eig3ufkw8cqg5jj 0 390016 7191508 7181534 2026-07-12T10:08:27Z Mona 355 /* Tõlkeraamatuid */ 7191508 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Mati Soomre portree - MSO-081109-7167.jpg|pisi|Mati Soomre (2008)]] '''Mati Soomre''' ([[10. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[14. juuni]] [[2015]]) oli eesti [[tõlkija]], [[humorist]] ja [[ajakirjanik]]<ref name="lahkus">[http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=71721023 „Noor mees lahkus 71aastasena”]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Maaleht]], 18. juuni 2015, lk 31</ref>. ==Haridus ja elukäik== Mati Soomre sündis 10. märtsil 1944 Tallinna Keskhaigla keldris [[Märtsipommitamine Tallinnas|Nõukogude lennuväe märtsipommitamise]] ajal; sünniloo tõttu kutsuti teda lapsena Pommipoisiks.<ref name="teatritasku">[[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/merle-karusoo-me-kohtume-inimestega-oma-puudluste-kaudu/ „Merle Karusoo: Me kohtume inimestega oma püüdluste kaudu"], ''Teatritasku'' (algselt ''Maaleht''), 22. juuni 2019.</ref><ref name="karusoo2008">Merle Karusoo, „Kui ruumid on täis. Eesti rahva elulood teatritekstides 1982–2005". Tallinn: Varrak, 2008.</ref> Tema ema oli Tallinna Siselinna kalmistu juhataja, [[Briti Impeeriumi orden]]i auliige [[Linda Soomre]] (1918–1996). Mati Soomre lõpetas 1958. aastal [[Rahumäe Põhikool|Tallinna 27. 7-aastase kooli]], 1962. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i tööstusettevõtete elektriseadmete erialal, 1980. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ''[[cum laude]]'' inglise filoloogia erialal. Ta töötas jooksupoisina, abitöölisena, valveelektrikuna, elektriinsenerina, mullatöölisena, siiditrükkalina, vabakutselise literaadina, keeletoimetajana ja toimetajana; 1997. aastast oli [[Maaleht|Maalehe]] toimetaja. Maalehes pidas ta pikka aega püsiveergu „Tuna & täna”. Ta tõlkis proosat ja näidendeid inglise ning luulet inglise, ladina, saksa ja vene keelest. Mati Soomre oli 1992. aastast [[Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit|Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liidu]] asutajaliige ning [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. ==Kirjanduslik tegevus== Tema pseudonüümid olid A. Itskok, Villem Sakspere, Neti Rent, Kreeta Karbu Kitsekülast, Mats Raadik. Mati Soomre mahukamate ja keerukamate luuletõlgete hulka kuuluvad keskaegne luulekogu „[[Carmina Burana]]" (2006) ja Lewis Carrolli nonsenss-poeem „[[Snargijaht]]" (2010). [[Pilt:Lewis Carrolli „Snargijahi" ettelugemine, 2010 - MSO-100313-2015.jpg|pisi|„Snargijahi" ettelugemine kolmes keeles Mati Soomre sünnipäeval (2010): vasakult Mehis Soomre, Jüri Aarma ja Mati Soomre]] Lewis Carrolli „Snargijahti" tõlkis Mati Soomre esialgu omaenda lõbuks; tegu oli poeemi esimese eestindusega. 2010. aastal korraldas ta oma sünnipäeval Eesti Rahvusraamatukogus tõlke avaliku ettelugemise kolmes keeles: pojapoeg Mehis Soomre luges inglise, näitleja [[Jüri Aarma]] vene ja tõlkija ise eesti keeles.<ref name="mikomagi2010">Margus Mikomägi, [https://teatritasku.ee/snargist-ja-tolkimisest-raeaegib-tolkija-mati-soomre/ „Snargist ja tõlkimisest räägib tõlkija Mati Soomre"], ''Teatritasku'', 8. aprill 2010.</ref> Huumorikirjanikuna lõi ta hulgaliselt keelemänge ja palindroome. Tema loodud „kuulilennuteetunneliluuk" (24 tähte) on eesti keele pikim palindroom ning pikem kui sageli maailma pikimaks palindroomsõnaks peetud soome „saippuakivikauppias" (19 tähte).<ref name="sirp1991">„Keelerekordeid", ''Sirp'', 31. mai 1991.</ref> ===Tõlkeraamatuid=== * [[V. S. Naipaul]], "Sissid". [[Loomingu Raamatukogu]] 14–17, 1983 * [[Dale Wasserman]], "[[Lendas üle käopesa (romaan)|Lendas üle käopesa]]". Loomingu Raamatukogu 17–18, 1985 * [[Archibald Joseph Cronin]], "Tsitadell". [[Eesti Raamat]], 1987 * [[D. H. Lawrence]], "Neitsi ja mustlane". Loomingu Raamatukogu 23–24, 1987 * [[Aldous Huxley]], "[[Pärast tulevärki]]". Loomingu Raamatukogu 18–19, 1988 * [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tallinn: Eesti Raamat, 1990 * [[Bobbie Ann Mason]], "Maal sees". Loomingu Raamatukogu 22–25, 1991 * [[Vladimir Nabokov]], "Läbipaistvad asjad". Loomingu Raamatukogu 17–18, 1992 * [[D. H. Lawrence]], "[[Lady Chatterley armuke]]". Tallinn: Tuum, 1993. (2. trükk Tallinn: [[Tänapäev]], 2007). Kirjastus Rahva Raamat, 2021 (ISBN9789916661864). * [[Henry David Thoreau]], "[[Kodanikuallumatus (Thoreau)|Kodanikuallumatus]]". (Raamatus "[[Walden ehk Elu metsas]]") Tallinn: [[Hortus Litterarum]], 1994 * "[[Carmina Burana]]". Loomingu Raamatukogu 25, 2006 * Hilary Bird, [[Lembit Öpik]], Ulvi Mustmaa, "Sellised nad on ... eestlased". Tallinn: [[Eesti Ajalehed]], 2010 (2. trükk Tallinn: Eesti Ajalehed, 2010) * [[Lewis Carroll]], "[[Snargijaht]]". Tallinn: Tänapäev, 2010 ===Tõlkenäidendeid=== * [[Eugene O'Neill]], "[[Elektra saatus on lein]] III. Kodukäijad". Noorsooteater, 1981 * D. L. Coburn, "[[Džinnimäng]]". Ugala, 1985. Eesti Draamateater, 1996. Rakvere teater, 2003. Ugala, 2025. * Dale Wasserman, "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]". Noorsooteater, 1985 * David Neilson, "Robin Hood". Ugala, 1996 * Jane Martin, "Tšehhov & show-bisnis". Linnateater, 2001 * [[Eugene O'Neill]], "[[Pikk päevatee kaob öösse]]". Eesti Draamateater, 2008 * David Hare, "Vertikaaltund". Eesti Draamateater, 2012 * Polly Teale, "Minu oma". Ugala, 2012 ===Autoriteoseid=== * A. Itskok, "Algus on otsas" Keelevigureid. Tallinn: Maalehe Raamat, 1998 * A. Itskok, "Neljapäev veeda minuga". Tallinn: Maalehe Raamat, 2000 * "Kes/mis ...kuus on sündinud" (12 raamatust koosnev sari). Tallinn: Maalehe Raamat, 2003 * A. Itskok, "Kiiksuga jõulusalmid". Tallinn: Eesti Ajalehed, 2009 * "Maalehe väike jõuluraamat". (Koos Kristi Pitkäneniga.) Tallinn: Eesti Ajalehed, 2010 * A. Itskok, "Maalehe jõulusalmik". (Koos [[Ilmar Trull]]i ja [[Sulev Oll]]iga.) Tallinn: Hea Lugu, 2011 * "Neljapäeval näeme". (Koos [[Sulev Oll|Sulev Olliga]].) Tallinn: Hea Lugu, 2012 ==Tunnustus== * 1992 Rahva Hääle aasta autor ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://belbin.ee/mati-soomre-looming-ja-tolked/ Mati Soomre. Looming ja tõlked] * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-mati-soomre Tõlkijad. Mati Soomre] Eesti Raadio, 15. märts 1991 (Mati Soomret usutleb Vilma Jürisalu) * [http://kultuur.postimees.ee/1896891/tolkija-soomre-ta-on-kirjanik-suure-k-ga Tõlkija Soomre: ta on kirjanik suure K-ga] Postimees, 11. oktoober 2001 (Nobeli kirjandusauhinna võitnud V. S. Naipauli esmatõlke inglise keelest eesti keelde tegi Mati Soomre) * [http://teatritasku.ee/snargist-ja-tolkimisest-raeaegib-tolkija-mati-soomre/ Snargist ja tõlkimisest räägib tõlkija Mati Soomre] Teatritasku, 8. aprill 2010 * Jürgen Rooste [http://maaleht.delfi.ee/archive/mati-soomre-a-itskok-olevat-igavikuga-kursis?id=64892052 Mati Soomre: A. Itskok olevat igavikuga kursis] Maaleht, 3. september 2012 * [http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=71721023 „Noor mees lahkus 71aastasena”] Maaleht, 18. juuni 2015, lk 31 (nekroloog) {{JÄRJESTA:Soomre, Mati}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 3evwxtdzb35h3ol5dfovjn3o05wxrbu 0 408313 7191331 6922128 2026-07-12T05:54:31Z ~2026-34651-55 231505 7191331 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Maleva|number=33|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=32|järgmine liin=33A|järgmine=33A (Tallinna bussiliin)|eelmine=32 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b]|läbi=Kadaka Selver|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:353TAK.JPG|pisi|33 liinibuss [[Männiku tee]]l.]] '''Tallinna bussiliin 33''' on [[Tallinn]]a bussiliin [[Männiku asum|Männiku]] ja [[Maleva tänav|Maleva]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liiklus toimub iga päev. Väljumised 17-25 minuti tagant [[File:2325,Mustamäe tee.jpg|thumb|2325,Mustamäe tee]] [[File:33 bussiliin Mustamäe teel.jpg|thumb|MAN A40 Lion's City GL NG323 33 bussiliini Mustamäe teel]] [[File:2798,Bussiliin 33 sõle tänaval.jpg|thumb|Scania OmniCity CN94 UAEB #2798]] ==Peatused== === Männiku-Kopli (Maleva)=== Männiku - Kauge - Pihlaka - Kraavi - Astri - Valdeku - Nurme - Kaare - Hiiu - Metsa - Raudtee - Hiiu jaam - Võsu - Nõmme - Tehnikaülikool - Männi - E.Vilde tee - Kadaka Selver - Joostimägi - Laki - Forelli - Löwenruh - Marja - Välja - Lille - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Ehte - Kari - Randla - Maleva ===Kopli (Maleva)-Männiku=== Maleva - Lõime - Madala - Ehte - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Lille - Hipodroom - Välja - Marja - Löwenruh - Forelli - Laki - Joostimägi - Kadaka selver - Autobussikoondis - E. Vilde tee - Männi - Tehnikaülikool - Nõmme - Võsu - Hiiu jaam - Raudtee - Põllu - Pargi - Hiiu - Kaare - Nurme - Valdeku - Astri - Kraavi - Pihlaka - Kauge - Männiku {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] e3hzld4cf2rg5f3rcf5uywiiv72zc7b 7191332 7191331 2026-07-12T05:55:46Z ~2026-34651-55 231505 7191332 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Maleva|number=33|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=32|järgmine liin=33A|järgmine=33A (Tallinna bussiliin)|eelmine=32 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/33/a-b]|läbi=Kadaka Selver|uuendus=12. juuli 2026|eelkäija=33A (1994)}} {{teekaart}} [[File:353TAK.JPG|pisi|33 liinibuss [[Männiku tee]]l.]] '''Tallinna bussiliin 33''' on [[Tallinn]]a bussiliin [[Männiku asum|Männiku]] ja [[Maleva tänav|Maleva]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liiklus toimub iga päev. Väljumised 17-25 minuti tagant [[File:2325,Mustamäe tee.jpg|thumb|2325,Mustamäe tee]] [[File:33 bussiliin Mustamäe teel.jpg|thumb|MAN A40 Lion's City GL NG323 33 bussiliini Mustamäe teel]] [[File:2798,Bussiliin 33 sõle tänaval.jpg|thumb|Scania OmniCity CN94 UAEB #2798]] ==Peatused== === Männiku-Kopli (Maleva)=== Männiku - Kauge - Pihlaka - Kraavi - Astri - Valdeku - Nurme - Kaare - Hiiu - Metsa - Raudtee - Hiiu jaam - Võsu - Nõmme - Tehnikaülikool - Männi - E.Vilde tee - Kadaka Selver - Joostimägi - Laki - Forelli - Löwenruh - Marja - Välja - Lille - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Ehte - Kari - Randla - Maleva ===Kopli (Maleva)-Männiku=== Maleva - Lõime - Madala - Ehte - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Lille - Hipodroom - Välja - Marja - Löwenruh - Forelli - Laki - Joostimägi - Kadaka selver - Autobussikoondis - E. Vilde tee - Männi - Tehnikaülikool - Nõmme - Võsu - Hiiu jaam - Raudtee - Põllu - Pargi - Hiiu - Kaare - Nurme - Valdeku - Astri - Kraavi - Pihlaka - Kauge - Männiku {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] gbrnttlvglshmgjqheusy77p24mr4bv 0 408497 7191500 6370805 2026-07-12T10:03:18Z Velirand 67997 + kategooria 7191500 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tamar Beruchashvili (cropped).jpg|thumb|Thamar Berutšašvili (19. novembril 2014 Londonis)]] '''Thamar Berutšašvili''' ([[gruusia keel]]es თამარ ბერუჩაშვილი; sündinud [[9. aprill]]il [[1961]] [[Thbilisi]]s) on [[Gruusia]] poliitik, diplomaat ja kõrgkoolipedagoog. Ta oli [[11. november|11. novembrist]] [[2014]] kuni [[1. september|1. septembrini]] [[2015]] [[Gruusia välisminister]]. Ta õppis aastatel [[1978]]–[[1985]] [[Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimelises Rahvaste Sõpruse Ülikoolis]] ja lõpetas selle keemia erialal, samuti õppis ta seal [[prantsuse keel]]t. Aastatel [[1996]]–[[1998]] õppis ta [[USA]]-s [[Bloomington (Indiana)|Bloomingtonis]] [[Indiana Ülikool (Bloomington)|Indiana Ülikoolis]] rahvusvaheliste suhete võrdlevate uuringute alal ja sai aastal [[1998]] MPA kraadi (''Master of Public Administration''). Aastatel [[2002]]–[[2006]] õppis ta [[Thbilisi Riiklik Ülikool|Thbilisi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas kraadiõppes ja sai [[majandusteaduste doktor]]i kraadi. Ta töötas aastatel [[1998]]–[[2000]] Gruusia väliskaubandusministrina ja aastal [[2004]] Gruusia euroatlantilise integratsiooni ministrina. Aastatel [[2000]]–[[2003]] ja [[2013]]–[[2014]] oli ta Gruusia asevälisminister. Lisaks oli ta aastatel [[2000]]–[[2010]] Thbilisi Riikliku Ülikooli õppejõud. [[11. november|11. novembrist]] [[2014]] kuni 1. septembrini 2015 oli ta [[Gruusia välisminister]]. {{JÄRJESTA:Berutšašvili, Thamar}} [[Kategooria:Gruusia poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] c2ml0oim51s45vy16aln6rw6421cwpc 0 412630 7191562 6242951 2026-07-12T11:15:44Z Velirand 67997 + kategooria 7191562 wikitext text/x-wiki '''Ignat Jepifanov''' ([[vene keel]]es ''Игнат Олегович Епифанов''; sündinud [[6. aprill]]il [[1993]] [[Peterburi]]s) on [[Venemaa]] jalgpallur. Jepifanov on jalgpalliklubi [[Peterburi Zenit]] kasvandik ja mänginud klubi noortevõistkondades. Hooajal 2014–2015 mängis ta klubi [[FC Narva Trans]] meeskonnas Eesti [[Meistriliiga]]s 16 mängu. Hiljem on Ignat Jepifanov mänginud [[Peterburi|Peterburis]] amatööride võistkondades. Ta on lõpetanud [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Peterburi Polütehnilise Ülikooli]].<ref>[https://fczvezda.com/index.php?q=ignat-epifanov.php Игнат Епифанов]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jepifanov, Ignat}} [[Kategooria:Venemaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 4efipooxmydhtrgb0cijm9mrqak8c7y 0 413428 7191564 7070058 2026-07-12T11:16:57Z Velirand 67997 + kategooria 7191564 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Tutškevitš''' ([[vene keel]]es Владимир Максимович Тучкевич; [[29. detsember]] [[1904]] [[Bessaraabia kubermang]] – [[24. juuli]] [[1997]] [[Peterburi]]) oli [[Ukrainlased|ukraina]] päritolu [[Venemaa]] [[füüsik]]. 1928. aastal lõpetas Vladimir Tutškevitš [[Dragomanovi-nimeline Kiievi Rahvahariduse Instituut|Dragomanovi-nimelise Kiievi Rahvahariduse Instituudi]] füüsika-matemaatikateaduskonna. Alates 1936. aastast töötas ta [[Leningradi Füüsika-Tehnikainstituut|Leningradi Füüsika-Tehnikainstituudis]]. Tema teaduslik uurimissuund oli seotud [[pooljuhtide füüsika]]ga ja [[Pooljuhtseadis|pooljuhtseadmete]] loomisega. 1939. aastal kaitses ta teaduste kandidaadi, 1956. aastal [[Doktoriväitekiri|doktoriväitekirja]]. Tema juhtimisel töötati välja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] esimesed [[ränidiood|räni-]] ja [[germaaniumdiood]]id ning -[[triood]]id. Aastatel 1967–1986 oli ta [[NSVL TA Joffe-nimeline Füüsika-Tehnikainstituut|NSVL TA Joffe-nimelise Füüsika-Tehnikainstituudi]] direktor. Alates 1987. aastast töötas Tutškevitš [[NSVL Teaduste Akadeemia]] presiidiumi nõunikuna ja ühtlasi [[Kalinini-nimeline Leningradi Polütehniline Instituut|Kalinini-nimelise Leningradi Polütehnilise Instituudi]] kateedrijuhatajana. == Tunnustus == *[[1966]] – [[Lenini preemia]] tehnika valdkonnas (kollektiivi koosseisus) *[[1968]] – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks (energeetika füüsikalis-tehniliste probleemide osakond) *[[1970]] – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks *[[1982]] – [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia mälestusmedal]] *[[1984]] – [[sotsialistliku töö kangelane]] {{JÄRJESTA: Tutškevitš, Vladmir}} [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Kiievi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1997]] 6eyjgr35v66qb4biiud29xy39139xpz 0 415860 7191270 6656209 2026-07-12T00:37:31Z Kuriuss 38125 7191270 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib geomeetria mõistest; pikkuse all võidakse mõista ka [[jada pikkus]]t või [[sõne pikkust]]}} '''Pikkuseks''' nimetatakse [[matemaatika]]s [[lõik|lõigu]], [[tee (topoloogia)|tee]] ([[joon]]e) või [[kõverjoon]]e ulatust iseloomustavat [[arv]]u. == Lõigu pikkus == Kui <math>A</math> ja <math>B</math> on kaks [[reaaltasand]]i (<math>\R^2</math>) [[punkt (matemaatika)|punkt]]i [[koordinaadid|koordinaatidega]] <math>A(a_1|a_2)</math> ja <math>B(b_1|b_2)</math>, siis [[Pythagorase teoreem]]i järgi [[lõik|lõigu]] <math>AB</math> pikkus : <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2}.</math> [[Ruum (stereomeetria)|Kolmemõõtmelises näitlikus ruumis]] punktide korral koordinaatidega vastavalt <math>A(a_1|a_2|a_3)</math> ja <math>B(b_1|b_2|b_3)</math> : <math>\overline {AB} = \sqrt{(b_1-a_1)^2+(b_2-a_2)^2+(b_3-a_3)^2}.</math> Selliste valemite üldistamiseks on kaks vaateviisi: * Lõigu <math>AB</math> pikkust tõlgendatakse [[vektor]]i <math>\overrightarrow{AB}</math> pikkusena ja defineeritakse vektorite pikkused. Vastavat üldistatud pikkusemõistet [[vektorruumi vektor]]ite puhul nimetatakse [[norm (matemaatika)|norm]]iks. * Veel üldisema lähenemise korral vaadeldakse lõikude pikkuste asemel otspunktidevahelisi [[kaugus]]i. Üldisi kaugusemõisteid nimetatakse [[meetriline ruum|meetrika]]teks. ==Tee (joone) pikkus== [[Tee (topoloogia)|Tee]] on [[pidev kujutus]] <math>\gamma: [a,b]\to X</math> [[lõik|lõigust]] [[topoloogiline ruum|topoloogilisse ruumi]] <math>X</math>. Et teedele saaks omistada pikkuse, peab sel ruumil siiski olema lisastruktuur. (Mõnikord nimetatakse tee pikkuseks lõigu pikkust, siis mõistetakse pikkust teisiti.) Kõige lihtsamal juhul on <math>X</math> [[tasand]] <math>\R^2</math> või [[ruum (stereomeetria)|ruum]] <math>\R^3</math> tavalise lõikude pikkuse mõistega; üldistused on võimalikud [[Riemanni ruum]]ide ja suvaliste [[meetriline ruum|meetriliste ruumide]] puhul. Tee <math>\gamma\,</math> pikkust tähistatakse siis <math>L(\gamma)\,</math>. === Jooned tasandil ja ruumis === Joon tasandil või ruumis on antud kahe või vastavalt kolme [[koordinaadifunktsioon]]iga: : <math>t\mapsto(x(t),y(t))</math> bzw. <math>t\mapsto(x(t),y(t),z(t))</math> für <math>a\leq t\leq b</math>. [[Tükati sile joon|Tükati sileda joone]] pikkus on antud [[integraal]]iga üle [[tuletisvektor]]i pikkuse: : <math>L = \int\limits_a^b\sqrt{\dot x(t)^2+\dot y(t)^2}\,\mathrm dt</math> või <math>\int\limits_a^b\sqrt{\dot x(t)^2+\dot y(t)^2+\dot z(t)^2}\,\mathrm dt.</math> [[Kategooria:Matemaatika]] s5uv8f413n06bbbeg01fw9f3apu2ihj 0 420977 7191190 7138995 2026-07-11T21:21:22Z ~2026-33657-65 231127 7191190 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnu Tender.jpg|pisi]] [[Pilt:Tiina Laansalu ja Tõnu Tender.jpg|pisi|[[Tiina Laansalu]] ja Tõnu Tender 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil võtmas vastu teaduse populariseerimise auhinda]] '''Tõnu Tender''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1965]] Tallinnas) on eesti [[keeleteadlane]] ja riigiametnik,<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide</ref> aastatel 2022–2026 [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktor.<ref name=":0">[https://tartu.postimees.ee/7538951/ulenurme-gumnaasiumi-direktori-ametikohal-asub-toole-tonu-tender Ülenurme gümnaasiumi direktori ametikohal asub tööle Tõnu Tender], Tartu Postimees</ref> Tõnu Tender on lõpetanud 1984. aastal [[Tallinna 20. Keskkool|Tallinna 20. Keskkooli]] ja 1992. aastal [[Tartu Ülikool]]i eesti filoloogia erialal (''cum laude''), 1996. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] magistriõppe ja 2010. aastal doktoriõppe. Ta sai filoloogiamagistri kraadi väitekirjaga "Eesti [[släng]]: olemus ja uurimislugu, sissevaade vanglaslängi" ning [[filosoofiadoktor]]i kraadi meedia ja kommunikatsiooni alal (2010, Tartu Ülikool) väitekirjaga "Mitmekeelsus Eestis Euroopa Liidu mitmekeelsuse ideaali taustal". Ta on [[EYS Veljesto]] liige. Ta oli aastatel 1995–1996 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] eesti keele õpetaja (Soome välisüliõpilastele), 1997–1998 [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] eesti murrete lektor ja 1997–2001 [[Emakeele Selts]]i teadussekretär. Aastatel 2001–2005 oli ta [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja Teadusministeeriumi]] keeletalituse juhataja ja aastatel 2005–2015 keeleosakonna nõunik.<ref name="ETBL" /> 1. septembrist 2015 kuni 1. septembrini 2020 oli ta [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |pealkiri=Eesti Keele Instituudi koduleht |vaadatud=2015-11-21 |arhiivimisaeg=2015-11-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151122092658/http://portaal.eki.ee/organisatsioon/80-juhtkond.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=39307&lang=et ETIS]</ref> Alates 2022. aasta augustist on ta [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktor.<ref name=":0" /> 8. aprillil 2026 teatas Tender kooliperele, et lahkub õppeaasta lõpul ametist seoses erimeelsustega Kambja vallavalitsusega. Tenderi uurimisvaldkonnad on keelepoliitika, mitmekeelsus, võõrkeelte oskus, keeleõppe motivatsioonid ja Eesti släng. Ta on olnud riiklike programmide "Eesti keel ja rahvuskultuur" (1999–2003) juhtkomitee liige, "Eesti keel ja rahvuslik mälu" (2004–2008) juhtkomitee liige ja aseesimees, "Eesti keel ja kultuurimälu" (2009–2013) juhtkomitee liige, Euroopa keeleõppe raamdokumendi projektijuht (2002–2008). Ta on olnud mitme väljaande toimetaja, ajakirja [[Oma Keel]] toimetuskolleegiumi liige (2000–). Emakeele Seltsi (1987–), [[Eesti Kirjanduse Selts]]i (1993–), [[Eesti Keelenõukogu]] (2001–2011), [[Euroopa Komisjon]]i hariduse ja kultuuri peadirektoraadi töörühma "Keeleõpe töö jaoks" liige (2009–).<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== Temalt on ilmunud üle 50 teaduspublikatsiooni.<ref name="ETBL" /> * Trellide ja luku taga: sissevaade Eestis kinnipeetavate 20. sajandi slängi (kaasautor U. Ilm). Trt, 2003; * Cultural sustainability in a transition society: relations between foreign languages and geo-cultural self-position in Estonia (kaasautor A. Masso). // Int. J. Envir., Cultural, Econ. and Social Sustainability 3 (2007) 3; * About the linguistic constitution of social space: the case of Estonia (kaasautor A. Masso). // Trames 12 (2008) 2; * Two languages in addition to "mother tongue" – will this policy preserve linguistic diversity in Europe (kaasautor T. Vihalemm)? // Trames 13 (2009) 1. ==Tunnustus== * 4 Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja ning hõbemärk<ref name="ETIS" /> * [[Laurentsiuse Selts]]i Ahrensi-nimeline auhind (2024) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETBL|4|722}} *{{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Tender, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 2h06vrm0hvgeucp3sxd2ntbbp66i9x6 0 422196 7191469 7035365 2026-07-12T09:28:21Z Robert Treufeldt 9117 7191469 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{keeletoimeta}} [[File:Tyson Fury at Place Bell, Laval Quebec, Canada - Dec 16 2017.jpg|thumb|Tyson Fury (2017)]] '''Tyson Luke Fury''' (sündinud [[12. august]]il [[1988]] [[Manchester]], [[Inglismaa]]) on [[Suurbritannia]] poksija. ==Harrastajana== Fury esindas nii [[Iirimaa]]d, [[Inglismaa]]d kui ka [[Ühendkuningriik]]i. 2006. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel võitis ta pronksmedali. 2007. aastal võitis ta Euroopa Liidu noorte meistrivõistlustel esikoha, hiljem kaotas aga tähtsas matšis kaasmaalasele [[David Price]]'ile kohtunike häältega 22-8 ning jäi seetõttu 2008. aasta [[Poks 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi olümpiakoondisest]] välja. Hiljem üritas ta ebaõnnestunult pääseda ka Iirimaa koosseisus Pekingi olümpiale. ==Elukutselisena== Fury tegi elukutselise poksijana debüüdi 2008. aasta lõpus [[Nottingham]]is, alistades esimeses raundis [[Nokaut (poks)|nokaudiga]] Béla Gyöngyösi ([[Ungari]]). Järgmise aastaga oli Furyl kirjas juba üheksa elukutseliste matši ja 21-aastaselt tuli ta juba Inglismaa meistriks. Esimese suurema duelli pidas Fury 2011. aasta juulis, alistas kohtunike ühehäälse otsusega [[Dereck Chisora]] ning tuli Ühendkuningriigi ja [[Rahvaste Ühendus]]e meistriks. Aasta hiljem [[Põhja-Iirimaa]]l [[Belfast]]is tõusis Fury võiduga Martin Rogani üle ka Iirimaa meistriks. Järgmise nelja aastaga poksis Fury end maailma tippu, alistades tähelepanuväärsemates matšides 2013. aastal [[USA]]s endise maailmameistri [[Steve Cunningham]]i, seejärel teist korda Dereck Chisora ning 2015. aasta alguses rumeenlase Christian Hammeri. Aprillis 2015 teatati lõpuks, et Fury saab võimaluse astuda vastu raskekaalu valitsejale [[Volodõmõr Klõtško]]le. Novembris 2015 [[Düsseldorf]]is [[Saksamaa]]l võitiski Fury vastupidi kõikidele ennustustele Klõtškod kohtunike ühehäälse otsusega 115:112, 115:112 ja 116:111, tõustes sellega WBA (Super), IBF, WBO, IBO ja The Ring Magazine'i tunnustatud raskekaalu maailmameistriks. Selle võidu järel lisati Fury [[BBC aasta sportlane|BBC aasta sportlase]] valimistel üheks kandidaadiks. Samuti on Fury endine Inglismaa, Iirimaa, Ühendkuningriigi, Rahvaste Ühenduse ja EBU Euroopa raskekaalu meister. Ta on seni (seisuga 11. aprill 2026) pidanud 38 kohtumist. Ta on võitnud neist 35 (neist 24 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]) ja kaotanud 2 kohtumist ning viigistanud 1 kohtumise. ==Isiklikku== Fury on sündinud [[Iirimaa]] [[Mustlased|mustlaste]] järeltulijana. Ta isa pani talle nime Tyson endise raskekaalu maailmameistri [[Mike Tyson]]i järgi. Tema suguvõsas on suured poksitraditsioonid, isa John Fury (Gypsy) oli 1980. aastatel elukutseline poksija, teine nõbu Andy Lee on aga WBO keskkaalu maailmameister. Tysoni onupoeg Hughie Fury on samuti lootustandev raskekaalu profipoksija (18-0, 10 KO). Mõlemat meest treenib Hughie isa Peter Fury. Nõod loodavad enda väitel raskekaalu divisjonis tõusta uuteks Klõtškodeks. Fury ja tema naine Paris abiellusid 2009, neil on lapsed Prince ja Venezuela. Fury on sügavalt usklik. Ta on tuntud oma julgete ja paljude jaoks vastumeelsete väljaütlemiste poolest. Samuti on ta [[Premier League]]'i tippklubi [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] toetaja. ==Välislingid== *[https://boxrec.com/en/proboxer/479205 Boxrec.com] {{JÄRJESTA:Fury, Tyson}} [[Kategooria:Iirimaa poksijad]] [[Kategooria:Inglismaa poksijad]] [[Kategooria:Suurbritannia poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 8wr06wylt8qnnbsnvnsfeg42cbaxy6z 0 425865 7191036 6770803 2026-07-11T12:28:42Z ~2026-39364-23 233307 /* Tõlkeid */ 7191036 wikitext text/x-wiki '''Triinu Pakk''' (ka '''Triinu Pakk-Allmann'''; sündinud [[11. august]]il [[1966]]) on eesti tõlkija ja esseist. Ta on eesti keelde tõlkinud ilukirjandust, raamatuid antropoloogiast, filosoofiast ja kultuuriajaloost ning artikleid. == Tõlkeid == * [[James George Frazer]] "Kuldne oks: uurimus maagiast ja religioonist", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2001. * [[Clifford Bishop]] "Seks ja vaimsus". Tallinn: Huma, 2001. * [[Marshall Sahlins]] "Saared ajaloos". Tallinn: 2002. * [[Piers Vitebsky]] "Šamaan: hingerännud, transs, ekstaas ja tervistamine Siberist Amazonaseni". Tallinn: Olion, 2002. * [[Clifford Geertz]] "Omakandi tarkus: esseid tõlgendavast antropoloogiast", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak)]], 2003. * [[Jonathan Franzen]] "Parandused", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2004. * [[Jack Kerouac]] "Pilvealused". Tallinn: Varrak, 2004. * [[Robert Darnton]] "George Washingtoni valehambad: Tavatu teejuht 18. sajandisse". Tallinn: Varrak, 2004. * [[Terry Pratchett]] "Carpe Jugulum", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2005. * [[Jack Goody]] "Metsiku mõtlemise kodustamine". Tallinn: Varrak, 2005. * [[Martin van Creveld]] "Sõja tulevik". Tallinn: Entsüklopeediakirjastus, 2006. * [[Terry Pratchett]] "Maskeraad", Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2006. * [[Edmund Burke]] "Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist". Tallinn: Varrak, 2008. * [[George Steiner]] "Valik esseid". Tallinn: Kultuurileht, 2008. * [[Lloyd Jones]] "Mister Pip". Tallinn: Varrak, 2009. * [[Robert Graves]] "Kreeka müüdid". Tallinn: Tänapäev; I kd 2010, II kd 2014. * [[Graham Robb]] "Prantsusmaa avastamine". Tallinn: Varrak, 2010. * [[Karl Raimund Popper]] "Avatud ühiskond ja selle vaenlased II. Prohvetluse kõrgaeg: Hegel, Marx ja järellainetused". Tallinn: EKSA, 2011. * [[Peter Burke]] "Mis on kultuuriajalugu?", Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2011. * [[Graham Robb]] "Pariislased. Pariisi ajalugu seiklustes". Tallinn: Varrak, 2012. * [[Mary Douglas]] "Puhtus ja oht". Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2015. * "Võlg, kriis ja kuldajastu: Poliitökonoomia tagasitulek" (osaliselt). Tallinn: Vikerkaar, Kultuurileht, 2014. * [[Martin Puhvel]] "Põlistelt põldudelt". II osa: Kangelaseepose karges maailmas. Tartu: Ilmamaa, 2009. * [[Peter Watson]] "Kohutav ilu. 20. sajandi intellektuaalne ajalugu" Ptk. 1−9. Tallinn: Varrak, 2004. * [[Edward Gibbon]] "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu". 2 kd. Tallinn: EKSA, 2016. *[[Chimamanda Ngozi Adichie]] "Pool kollast päikest". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018. Kultuurkapitali ilukirjandusliku tõlke aastaauhind. *[[Jan-Werner Müller]] "Mis on populism?". Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus]], 2018. *[[Francisco Varela]] "Eetiline "teadmine, kuidas": Tegevus, tarkus ja tunnetus". Tallinn: [[EKSA (kirjastus)|EKSA]], 2019. *[[Quentin Skinner]] "Uusaegse poliitilise mõtte alused". Tallinn: EKSA, 2020. *[[Victor Papanek]] "Disain tegelikule maailmale". Tallinn: EKA, 2023. *[[Roy A. Rappaport]] "Rituaal ja religioon inimsuse saamises". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023. *[[George Eliot]] "Middlemarch". Tallinn: EKSA, 2023. *William Faulkner "Põrmu häirija". Tallinn: Salv, 2024. *Hannah Arendt "Inimese olukord". Tartu: TÜ Kirjastus, 2025. Charles Dickens "Kõle Maja". Tallinn: EKSA, 2026. == Raamatuid == * "Aja lood ja legendi sinepiiva". Tallinn: [[EKSA (kirjastus)|EKSA]], 2021. ISBN 978-9949-684-97-7. == Tunnustus == * 2016 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind: [[Edward Gibbon]]i "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajaloo" tõlge)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.kulka.ee/uudised/kirjanduse-sihtkapital-andis-ule-aastaauhinnad|Pealkiri=Kirjanduse sihtkapital andis üle aastaauhinnad|Väljaanne=Eesti Kultuurkapital|Aeg=14.03.2017|Kasutatud=13.04.2017}}</ref> * 2018 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest keelest eesti keelde – [[Chimamanda Ngozi Adichie]] „Pool kollast päikest“, tõlge inglise keelest) * 2022 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (esseistikapreemia esseedevalimiku "Aja lood ja legendi sinepiiva" (EKSA, 2021) eest) ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Pakk, Triinu}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 218mxv4wytk5c60e99mc39njvxgd2md 0 430293 7191302 5879692 2026-07-12T04:17:17Z Kruusamägi 1530 7191302 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kehtna vald''' ([[saksa keel]]es ''Kechtel'') oli [[vald]] [[Harjumaa]]l [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkonnas]] (teistel andmetel [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonna]]s<ref name="EEvana">{{EEvana|4|632}}</ref>). Vallamaja asus [[Nadalama (Kehtna)|Nadalama]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla pindala oli 139 km² ja elanikke oli 1945 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana"/> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|128|Kehtna vald}} (vaadatud 21.02.2016)</ref>–[[1939]]. Vallas oli 397 [[talund]]it ja need kasutasid 10 078 ha maad.<ref name="EEvana"/> Vallas asus [[Kehtna asundus]] ja vallas tegutses kõrgem kodumajanduskool.<ref name="EEvana"/> 1891 liideti Kehtna vallaga [[Keava vald|Keava]] ja [[Ohekatu vald]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Kehtna vald (1939)|uus Kehtna vald]], kuhu liideti suur osa senisest Kehtna vallast ja osa [[Ingliste vald|Ingliste vallast]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|128|Kehtna vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Rapla kihelkond]] [[Kategooria:Juuru kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] ts6t9w5b8e9ajs1fje5ckcsamy3nf3v 0 430555 7191522 7158418 2026-07-12T10:18:20Z Velirand 67997 + kategooria 7191522 wikitext text/x-wiki [[Pilt:MushNadii.JPG|pisi|Muš Nadii (2016)]] '''Muš Nadii''' (kodanikunimi '''Nadežda Ptšelovodova'''; sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1976]] [[Vene NFSV]]-s [[Udmurdi ANSV]] [[Alnaši rajoon]]is [[Kadikovo|Kadiki külas]]) on Eestis elav [[udmurdid|udmurdi]] [[luuletaja]] ja [[tõlkija]]. == Elu ja looming == Nadežda Ptšelovodova lõpetas [[1993]] Alnaši rajooni keskkooli ning [[1998]] [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] udmurdi filoloogia osakonna udmurdi ja vene keele ning kirjanduse õpetajana. 1998–2004 töötas ta Udmurdi Rahvusraamatukogus udmurdi ja soome-ugri dokumentide osakonnas. 2004–2009 õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is ning lõpetas selle humanitaarteaduse magistrina kirjandusteaduses.<ref>[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/ba4bad9f-da04-4a5e-acea-c3a187b2ec1a ETIS]</ref> Ta on õpetanud Tallinna Ülikoolis udmurdi keelt ja on eesti-udmurdi sõnaraamatu üks autoritest. Ta töötab [[Kehra Gümnaasium]]is eesti keele õpetajana.<ref>http://www.kehra.edu.ee/info/opetajad/{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[http://sonumitooja.ee/kehra-opetajale-presidendi-teenetemark/ Kehra õpetajale Nadežda Pchelovodovatile presidendi teenetemärk], Sõnumitooja, 10. veebruar 2016</ref> Tema luuletusi on ilmunud eesti keeles kogumikes "Paljajalu" ja "Kuum öö: Soome-ugri rahvaste tänapäeva luulet". Ta on tõlkinud [[udmurdi keel]]de paljude eesti kirjanike (näiteks [[Juhan Liiv]], [[Lydia Koidula]], [[Karl Ristikivi]], [[Marie Under]], [[Eno Raud]], [[Hando Runnel]], [[Arvo Valton]], [[Betti Alver]], [[Hasso Krull]], [[Mihkel Kaevats]]) teoseid. [[Arvo Valton]] on öelnud, et Muš Nadii paistab udmurdi luules silma temaatilise ja laadilise mitmekesisusega, maailmahaardega, julge teemakäsitlusega, huvitavate kujunditega nii traditsioonilises [[Riimluule|riimluules]] kui ka [[Vabavärss|vabavärsis]]. <ref>Paljajalu, lk 76</ref> [[2013]]. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] llige.<ref>http://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-2/</ref> Ptšelovodova on Udmurdi Ühingu [[Ošmes]] juhatuse liige.<ref>http://www.teatmik.ee/et/info/p180249-Nadezda-Pchelovodova</ref> ===Kirjandusauhinnad=== * 2007 [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind]] ([[Betti Alver]]i teose „Tähetund / Invis us'tis'kon vakõt“ tõlge udmurdi keelde)<ref>[http://www.fennougria.ee/index.php?id=19946 Fenno-Ugria]</ref> * 2007 [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind]] ("Eesti luuleklassika udmurdi keeles") ==Ilmunud luulekogud== *"Осконэ мынам: кылбуръёс", Ижевск: Инвожо, 2003. *"Эрике мынам: кылбуръёс", Ижкар: Инвожо, 2005. *"Paljajalu = Куттэмпыд = Barefoot = Босиком", Tallinn [[2006]]. *"Куттэмпыд = Barfuß = Pieds nus = Meztélláb", Badacsonytomaj [[2009]]. == Tunnustus == * 2016 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19387}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estlit.ee/elis/?cmd=translator&id=77391&grp=1 Nadežda Ptšelovodova ETISes] *[http://vorshud.unatlib.ru/index.php/Пчеловодова_Надежда Sissekanne veebientsüklopeedias Voršud] *[http://nadimy.narod.ru Koduleht luuletustega] *[http://rus.postimees.ee/3571481/kavaler-ordena-nadezhda-pchelovodova-v-udmurtii-ljubjat-jestonskuju-literaturu Кавалер ордена Надежда Пчеловодова: в Удмуртии любят эстонскую литературу], Rus.Postimees.ee, 4. veebruar 2016 [[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]] [[Kategooria:Luuletajad]] [[Kategooria:Tõlkijad]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] s5dkmo15glkc631y7uw4jhuped8nc3a 0 432707 7191250 6035117 2026-07-11T23:43:19Z Kruusamägi 1530 7191250 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Nikolai vald| Samanimelise varasema valla| Nikolai vald (1891)}} [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Ravila vald''' (aastani 1917 ''Nikolai vald'', [[saksa keel]]es ''Nikolai-Gemeinde'') oli [[vald]] [[Harjumaa]]l [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1899]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|600|Nikolai vald}} (vaadatud 21.03.2016)</ref>–[[1939]]. Vallamaja asus [[Vardja (Kose)|Vardja]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald tekkis, kui 1891. aastal liideti [[Ravila vald (1866)|varasem Ravila vald]] Palvere vallaga. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati uus [[Ravila vald (1939)|Ravila vald]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|600|Ravila vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Kose kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] 183h322s0vly8l5zo7eo8h8f4su5msb 0 432889 7191296 6522473 2026-07-12T04:04:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191296 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Drybini rajoon | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Дрыбінскі раён | nimi1_latin = Drõbinski rajon | nimi2_keel = vene | nimi2 = Дрибинский район | nimi2_latin = Dribinski rajon | lipp = Flag_of_Drybin.png | lipu_link = Drybini rajooni lipp | vapp = Coat_of_Arms_of_Drybin,_Belarus.png | vapi_link = Drybini rajooni vapp | pindala = 766,53 | elanikke = 10480 | elanikke_seis = 2015 | keskuse_nimi = [[Drybin]] | asendikaart = Valgevene/Mahiloŭ oblast }} '''Drybini rajoon''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is. Rajooni pindala on 767 km². 2015. aasta seisuga elas seal 10 480 inimest. Rajoon moodustati [[17. juuli]]l [[1924]]. aastal, ent aastal [[1931]] see likvideeriti. Rajoon loodi taas [[29. detsember|29. detsembril]] [[1989]], mil piirkonda asus [[Tšornobõli katastroof]]i tõttu massiliselt elama [[Krasnapołle rajoon]]ist lahkuma sunnitud inimesi. See koosneb järgmistest külanõukogudest: [[Černieŭka külanõukogu|Černieŭka]], [[Karoŭčyna külanõukogu|Karoŭčyna]], [[Michiejeŭka külanõukogu|Michiejeŭka]], [[Piervamajski külanõukogu|Piervamajski]] ja [[Rasna külanõukogu]]. Rajoonikeskuseks on [[Drybin]]. Teisi asulaid: [[Rasna]] <gallery> Каменка. Дрибинский район.jpg|Kamienka Trilesino.JPG|Trylesina Каменская Горка1.jpg|Kamienskaja Horka </gallery> Rajooni suurimad jõed on [[Pronja]] ja selle lisajõed [[Vierbaŭka]], [[Basja]] ning [[Rasta]]. Rajooni territoorium asub keskmiselt 190-170 meetri kõrgusel. Rajooni põhjaosa jääb [[Smolenski-Moskva kõrgustik]]ule. Kõrgeim koht (226 meetrit) jääb Jeśkaŭka külasse Michiejeŭka külanõukogus, madalaim koht asub Pronja orus (147 meetrit).<ref>{{Netiviide |url=http://catalog.library.mogilev.by/kray/dribin/index.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-23 |arhiivimisaeg=2016-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160409023652/http://catalog.library.mogilev.by/kray/dribin/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2009. aasta seisuga olid elanikest 92,83% [[valgevenelased]], 5,68% [[venelased]] ja 1,49% oli teistest rahvustest. 72,77% elanike emakeeleks oli [[valgevene keel]], 26,73% elanike emakeeleks oli [[vene keel]]. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 42,79% elanikke, vene keelt aga 56,96%.<ref>{{Netiviide |url=http://belstat.gov.by/homep/ru/perepic/2009/itogi1.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-23 |arhiivimisaeg=2012-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120510053257/http://belstat.gov.by/homep/ru/perepic/2009/itogi1.php |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Drybin District}} *[http://dribin.gov.by/ Rajooni täitevkomitee koduleht] (''vene keeles'') *[http://catalog.library.mogilev.by/kray/dribin/index.html Rajoon oblasti täitevkomitee kodulehel] (''vene keeles'') *[http://library.mogilev.by/kray/gorki/ Infot rajooni kohta] (''vene keeles'') *[http://bycity.org/dribin/map_district.html Rajooni kaart] {{Mahiloŭ oblast}} [[Kategooria:Mahiloŭ oblasti rajoonid]] [[Kategooria:Drybini rajoon| ]] e0ffok6dz7jv28ublpjgpzs4yvgegbh 0 434434 7191416 6244277 2026-07-12T08:13:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191416 wikitext text/x-wiki '''Eduard Bagritski''' ([[vene keel|vene]] Эдуард Георгиевич Багрицкий; kodanikunimi '''Eduard Dzjubin''' Эдуард Годелевич Дзюбин; [[3. november]] (vkj 22. oktoober) [[1895]] [[Odessa]] – [[16. veebruar]] [[1934]] [[Moskva]]) oli [[juudid|juudi rahvusest]] Vene luuletaja. Eduard Bagritski sündis Odessas juudi perekonnas, tema isa oli äriteenija, ema oli koduperenaine. Eduard Bagritski õppis tehnikumis maamõõtjaks, [[1917]]. aastal teenis ta lühemat aega miilitsas. [[Punaarmee]] koosseisus võttis ta osa [[Vene kodusõda|Vene kodusõjast]].<ref>http://www.britannica.com/biography/Eduard-Georgiyevich-Bagritsky</ref> Bagritski esimesed luuletused ilmusid ajakirjanduses [[1913]]. aastal. [[1915]]–[[1917]] avaldas ta oma loomingut mitmetes Odessa kirjanduslikes väljaannetes. Oma loometee algperioodil oli ta mõjutatud [[akmeism]]ist ja [[futurism]]ist, kodusõja ajal kirjutas agitatsioonilisi värsse. [[1925]]. aastal asus ta elama Moskvasse.<ref>http://hrono.ru/biograf/bio_b/bagricki_eg.php</ref> Bagritski üks tuntumaid teoseid on [[1926]]. aastal ilmunud poeem "Дума про Опанаса" ("Duuma Opanassist"), mis kujutab kodusõjasündmusi [[Ukraina]]s. Alates 1926. aastast kuulus ta loomingulisesse rühmitusse "Pereval" ja hiljem Konstruktivistide Kirjanduslikku Tsentrisse.<ref>{{Netiviide |url=http://scanpoetry.ru/poets/bagritskiy-eduard |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-10 |arhiivimisaeg=2016-04-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160418135655/http://scanpoetry.ru/poets/bagritskiy-eduard |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1928]]. aastal ilmus luulekogu "Юго-Запад" ("Edel"), mis kujunes väga populaarseks. Kriitikud nimetasid selle luulekogu põhjal Bagritskit nõukogude luule romantilise suuna kõige väljapaistvamaks esindajaks.<ref>http://www.litra.ru/biography/get/wrid/00014001184773068240/</ref> Luulekogud "Победители" ("Võitjad") ja "Последняя ночь" ("Viimne öö") ilmusid mõlemad [[1932]]. aastal. [[Eesti keel]]es on [[1963]]. aastal ilmunud Eduard Bagritski luule valikkogu "Linnupüüdja" [[Debora Vaarandi]] tõlkes.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?129415 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-10 |arhiivimisaeg=2016-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160424173311/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?129415 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Bagritski, Eduard}} [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1934]] pzk67b73ybkk226gfr436brnjo8vqom 0 434604 7191512 7189919 2026-07-12T10:12:43Z ~2026-37536-42 232584 /* Töökäik */ Lisatud vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele uus töökoht lingi ja viitega. 7191512 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | sünnikoht = Rapla | sünniaeg = 7. mai 1966 | pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg | pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal }} '''Maive Rute''' on Eesti majandusjuhi taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik. ==Haridus== Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=karuvalla20080201.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19850921.2.12&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]<nowiki/>s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade "Elu Parimad Aastad" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> 1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> 2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]]. 2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}</ref> 2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}</ref>, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}</ref> 2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis. [[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil "Future of Work; Making it e-Easy" septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]] ==Töökäik== * 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19940920.2.15.3&srpos=2&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}</ref> * 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx <ref>{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>). * 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}</ref> Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}</ref> Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}</ref> Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. * 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}</ref>, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> * 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}</ref>. [[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>]] * Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> Vastutusvaldkonnad aastail 2020–2025 tööstuspoliitika <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kriitilised toormed <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref>, tarneahelad <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref> ja standardiseerimine <ref>{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}</ref>. Juhatab Euroopa Liidu ning Ukraina <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, samuti Euroopa Liidu ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi Euroopa poolelt <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}</ref>. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelistel kohtumistel ja läbirääkimistel, muuhulgas koos USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestieluweekly20220617.2.40&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Lisandus [https://single-market-economy.ec.europa.eu/access-finance/european-competitiveness-fund_en Euroopa Konkurentsivõime Fondi] ettevalmistuse koordineerimine ning teemadena [[:en:InvestEU|InvestEU]], majandusjulgeolek, avaliku sektori reformid ja investeeringud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Septembrist 2026 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse ([[:en:Joint_Research_Centre|JRC]]) peadirektori asetäitja, vastutades muuhulgas Euroopa tulevikustrateegiate eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Maive Rute asub juhtima Euroopa tulevikustrateegiaid |url=https://www.postimees.ee/8504939/maive-rute-asub-juhtima-euroopa-tulevikustrateegiaid |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]] ==Täiendavaid ülesandeid== *[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev19991022.2.43.3.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> *2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}</ref> *2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}</ref> *2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> * 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> * Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}</ref> * Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda "Eesmärk ja väärtused".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).<ref>{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref> == Tunnustus == * 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk. * 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004). * 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}</ref> * 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}</ref> * 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] ==Isiklikku== Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi <ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}</ref> ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}</ref> Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus "Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&set=pcb.986669113712891&locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref> ja Berliinis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref>. Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel <ref name="EPL2013">[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 "Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu"], EPL, 26. oktoober 2013.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20140411.2.20.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> on kummalgi lapsed. Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed). ==Viited== <references /> {{JÄRJESTA:Rute, Maive}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 0dbuuvirftyf6srceykkntrvxkmhksj 7191531 7191512 2026-07-12T10:55:50Z ~2026-37536-42 232584 /* Töökäik */ Praeguste tööülesannete loetelu täpsem sõnastus ja lühendamine. 7191531 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | sünnikoht = Rapla | sünniaeg = 7. mai 1966 | pilt = Maive Rute, aprill 2026.jpg | pildiallkiri = Maive Rute 2026. aastal }} '''Maive Rute''' on Eesti majandusjuhi taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] tippametnik. ==Haridus== Õppis [[Käru 8-klassiline Kool|Käru Põhikoolis]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Käru Vallaleht 1 veebruar 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=karuvalla20080201.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> ja alates 8. klassist [[Türi Keskkool]]is. Lõpetas juunis 1984 kuldmedaliga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja 21 september 1985 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=voitlevsona19850921.2.12&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1991. a. lõpetas [[Eesti Põllumajandusakadeemia|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]<nowiki/>s ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETV eetris esilinastub saade "Elu Parimad Aastad" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/uudised/etv-eetris-esilinastub-saade-elu-parimad-aastad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> 1994–1996 läbis ärijuhtimise magistri õpingud [[Austria]]s [[Doonau Kremsi ülikool|Doonau Kremsi ülikoolis]] ettevõtluse rahastamise teemal, omandas [https://www.donau-uni.ac.at/en/studies/executive-mba.html#Overview Executive MBA] kraadi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-10-01 |pealkiri=upgrade 3.2015 |url=https://issuu.com/upgrade-online/docs/upgrade3_15_es/66 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> 2004. a. sügissemestril läbis Tallinnas õigusteaduse kursuse [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteduskonnas]]. 2007–2009 õppis Brüsselis [[:en:Centre_d'Etudes_Diplomatiques_et_Stratégiques|CERIS diplomaatide koolis]] (koostööpartner Pariisi-Lõuna Ülikool ehk [[Université Paris-Sud]]), omandas magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ''[[cum laude]]'' .<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage |url=https://www.ceris.be/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=CERIS |keel=en-US}}</ref> 2012–2013 oli Euroopa Komisjoni poolt ''[[:en:Fellow|Fellow]]'' [[Harvardi ülikool|Harvardi Ülikoolis]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rute |eesnimi=Maive |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=Estonia – an unhappy overachiever in democracy? |url=https://estonianworld.com/opinion/estonia-unhappy-overachiever-democracy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School - |url=https://europeanconference.org/2013-speakers |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Conference 2016 at Harvard Kennedy School |keel=en-US}}</ref>, uurimisteemad Euroopa konkurentsivõime ja kultuuridevaheline juhtimine. Paralleelselt läbis kursuse [[:en:Fletcher_School_of_Law_and_Diplomacy|Tufts Ülikooli Fletcheri]] õiguse js diplomaatia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Homepage {{!}} The Fletcher School at Tufts University |url=https://fletcher.tufts.edu/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=fletcher.tufts.edu}}</ref> 2024–2026 läbis Tallinna Tehnikaülikooli [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|R. Nurkse Innovatsiooni ja Valitsemise Instituudis]] [https://taltech.ee/r-nurkse-innovatsiooni-ja-valitsemise-instituut/doktoriope ''PhD'' õppeprogrammi] riigivalitsemises ja innovatsioonis. [[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (36408368753).jpg|pisi|Maive Rute esinemas Eesti EL eesistumise konverentsil "Future of Work; Making it e-Easy" septembris 2017 (pildistas Arne Mikkor)]] ==Töökäik== * 1992–1994 [[Ameerika Ühendriigid|USA]] nõuandeorganisatsiooni VOCA (''Volunteers in Overseas Cooperative Assistance'') Eesti direktor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute tõi Eestisse laenukäenduse teenuse |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/31/maive-rute-toi-eestisse-laenukaenduse-teenuse |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> * 1994–1995 [[PricewaterhouseCoopers]]i assisteeriv audiitor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikuleht : üle-eestiline päevaleht 20 september 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=hommikuleht19940920.2.15.3&srpos=2&e=------199-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-price+waterhouse----1994-------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1995–1997 Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi ([https://documents.worldbank.org/pt/publication/documents-reports/documentdetail/300831620698472183 BalAEF]) esimene analüütik, ettevõtete arengut toetati USA eelarvest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 8 september 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19950908.2.7.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 1997–2000 Garantiifond [[Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutus]]e juhataja (selle sihtasutuse loomisega võeti Eestis ettevõtluse heaks esmakordselt kasutusse riiklikud laenugarantiid ).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maaelu Edendamise Sihtasutus {{!}} Maaelu Edendamise Sihtasutus |url=https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20230924201459/https://www.mes.ee/maaelu-edendamise-sihtasutus |arhiivimisaeg=2023-09-24 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=mes.ee |keel=et}}</ref> * 2000–2005 sihtasutus [[KredEx]] käivitaja ja juhataja (asutati 25. augustil 2000 kui Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus, veebruarist 2001 KredEx <ref>{{Netiviide |pealkiri=Täna 10 aastat tagasi asutati EAS ja KredEx |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/08/25/tana-10-aastat-tagasi-asutati-eas-ja-kredex |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>). * 2005–2009 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi]] (DG ENTR) väikeettevõtluse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-03-05 |pealkiri=Kaamel, kes läks läbi nõelasilma |url=https://www.postimees.ee/1463165/kaamel-kes-laks-labi-noelasilma |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Algatas muuhulgas väikeettevõtluse strateegia ''European Small Business Act'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=”Think Small First”: A Small Business Act\nfor Europe |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_08_1003 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>, mille kümme printsiipi on jäänud seadusloomes püsima. Samuti oli uue noorte ettevõtjate vahetusprogrammi [https://www.erasmus-entrepreneurs.eu/ ERASMUS for Young Entrepreneurs] eestvedaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Business Today |url=https://archive.businesstoday.com.mt/2009/02/25/t9.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=archive.businesstoday.com.mt}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2008-05-22 |pealkiri=Maive Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi |url=https://majandus.postimees.ee/1798809/maive-rute-eesti-ettevotja-on-koolitustega-kitsi |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 3 detsember 2005 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20051203.2.14.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Päevaleht 24 aprill 2009 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090424.2.31.2.11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * 2009–2013 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi]] (DG RTD) biotehnoloogia ja põllumajandusliku toidutööstuse direktor.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-02 |pealkiri=Eestlanna asub juhtima üht osa Euroopa teadusuuringutest |url=https://teadus.postimees.ee/126853/eestlanna-asub-juhtima-uht-osa-euroopa-teadusuuringutest |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=Teadus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuhrt |eesnimi=Michael |kuupäev=2012-04-02 |pealkiri=Maive Rute: Your role in establishing the real bioeconomy |url=https://european-biotechnology.com/opinion/maive-rute-your-role-in-establishing-the-real-bioeconomy/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=European Biotechnology Magazine |keel=en-US}}</ref> Juhtis Euroopa esimese valdkondadevahelise [https://environment.ec.europa.eu/strategy/bioeconomy-strategy_en biomajanduse strateegia] loomist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Towards European Bioeconomy – White Paper Addresses Grand Challenges {{!}} ForestIndustries.EU |url=https://forestindustries.eu/content/towards-european-bioeconomy-%E2%80%93-white-paper-addresses-grand-challenges |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=forestindustries.eu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA Portal Austria – European Bioeconomy Strategy |url=https://era.gv.at/horizon-europe/key-enabling-technologies/european-bioeconomy-strategy/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=era.gv.at}}</ref> Algatas 2 miljardi euro suuruse biotööstuse ühendettevõtte ''[https://knowledge4policy.ec.europa.eu/organisation/bbi-ju-bio-based-industries-joint-undertaking_en Biobased Industries JU]'' rajamise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Achievements of a high-impact initiative for a circular Europe {{!}} Science{{!}}Business |url=https://sciencebusiness.net/sponsored-report/achievements-high-impact-initiative-circular-europe |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=sciencebusiness.net |keel=en}}</ref> Vedas Euroopa teaduskoostööd India, Hiina, Austraalia ja Uus-Meremaaga. * 2013–2016 samas (DG RTD) ressursidirektor, vastutas [[:en:Framework_Programmes_for_Research_and_Technological_Development#Horizon_2020|Horisont 2020]] elluviimise suuremahuliste ümberkorralduste eest <ref>{{Netiviide |pealkiri=Final evaluation of Horizon 2020 - Research and innovation |url=https://research-and-innovation.ec.europa.eu/knowledge-publications-tools-and-data/publications/all-publications/final-evaluation-horizon-2020_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=research-and-innovation.ec.europa.eu |keel=en}}</ref>, sh üle 1200 töötajaga peadirektoraadi ümberstruktureerimise ja ametnike arvu järsu vähendamise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-06-05 |pealkiri=Maive Rute: euroametnikke ei kinnita valitsus |url=https://arvamus.postimees.ee/128097/maive-rute-euroametnikke-ei-kinnita-valitsus |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2016–2019 [[:en:Joint_Research_Centre|Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse]] ''DG Joint Research Centre'' peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rutest saab Euroopa teadusuuringute asejuht |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/13/maive-rutest-saab-euroopa-teadusuuringute-asejuht |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Vastutas Belgias, Hollandis, Hispaanias, Itaalias ja Saksamaal paikneva 2700 töötajaga institutsiooni ühtse juhtimise ning kämpuste strateegilise arendamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mõistuse ja tunnetega |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76350127/moistuse-ja-tunnetega |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-04-12 |pealkiri=11 aastat Brüsselis töötanud Maive Rute tegi järjekordse karjäärihüppe |url=https://www.postimees.ee/3652235/11-aastat-brusselis-tootanud-maive-rute-tegi-jarjekordse-karjaarihuppe |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Strategic plan 2020-2024 – Joint Research Centre - European Commission |url=https://commission.europa.eu/publications/strategic-plan-2020-2024-joint-research-centre_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> * 2019–2020 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-07-29 |pealkiri=Eesti Panga asepresidendiks saab Maive Rute |url=https://www.err.ee/965781/eesti-panga-asepresidendiks-saab-maive-rute |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Juhatas regulaarset finantsinnovatsiooni ümarlauda, kliimapoliitika mõjude arvestamist keskpanga analüüsides ning digieuro ettevalmistavat projekti <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-10-02 |pealkiri=EKP intensiivistab tööd seoses digitaalse euroga |url=https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2020/html/ecb.pr201002~f90bfc94a8.et.html |keel=et}}</ref>. [[Fail:Maive Rute EIB ja EIF juhtidega allkijastamas InvestEU tõirndavat lepingut (ligikaudu 70 miljardit).jpg|pisi|Maive Rute EIB ja EIF juhtidega juunis 2026 Luksemburgis allkirjastamas lepingut, millega lisati InvestEU programmi € 22 miljardit tugevdamaks Euroopa majandust (hinnatav koguinvesteering 70 miljardit) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint press release: Commission and EIB Group increase financial support for the EU economy and speed up key transformative investments under InvestEU |url=https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/https:////ec.europa.eu//commission//presscorner//detail//en//ip_26_1329 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=European Commission - European Commission}}</ref>]] * Novembrist 2020 [https://commission.europa.eu/about/departments-and-executive-agencies/internal-market-industry-entrepreneurship-and-smes_en Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi] (DG GROW) peadirektori asetäitja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute - European Commission |url=https://commission.europa.eu/persons/maive-rute_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref> Vastutusvaldkonnad tööstuspoliitika <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Joakim Klementi {{!}} |kuupäev=2024-11-09 |pealkiri=Maive Rute: mõjus innovatsioon eeldab töötlevat tööstust |url=https://novaator.err.ee/1609516249/maive-rute-mojus-innovatsioon-eeldab-tootlevat-toostust |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, kriitilised toormed <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Europe’s new magnet plant: A silver bullet for industry, climate and geopolitics? |url=https://www.politico.eu/article/europe-first-magnet-plant-industry-climate-geopolitics-neo-performance-materials/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref>, tarneahelad <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, standardiseerimine <ref>{{Netiviide |pealkiri=CEN and CENELEC met with Maive Rute, the European Commission’s Chief Standardization Officer |url=https://www.cencenelec.eu/news-events/news/2023/brief-news/2023-01-13-maive-rute-meeting/ |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=CEN-CENELEC}}</ref> ja investeeringud <ref>{{Netiviide |pealkiri=Maive Rute valiti Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogusse |url=https://www.finantsuudised.ee/uudised/2024/04/26/maive-rute-valiti-euroopa-investeerimisfondi-direktorite-noukogusse |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Finantsuudised |keel=et}}</ref>. Juhatas EL ning Ukraina <ref>{{Netiviide |pealkiri=DG GROW Newsletter Issue #1 - July 2022 |url=https://ec.europa.eu/newsroom/growth/newsletter-archives/40158 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref>, samuti EL ja Taiwani tööstuspoliitika dialoogi <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Internet |pealkiri=Taiwan and the EU held the Industrial Policy Dialogue to deepen the cluster cooperation |url=https://www.taiwanembassy.org/be_en/post/14097.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Taipei Representative Office in the EU and Belgium 駐歐盟兼駐比利時代表處 |keel=en}}</ref>. Esindas Euroopa Liitu kriitiliste toormete rahvusvahelises koostöös, sh USA-ga ''Minerals Security Partnership'' raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU and US welcome new members to Minerals Security Partnership - Trade and Economic Security |url=https://policy.trade.ec.europa.eu/news/eu-and-us-welcome-new-members-minerals-security-partnership-2024-09-27_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=policy.trade.ec.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Joint Statement of the Minerals Security Partnership Principals’ Meeting 2024 |url=https://2021-2025.state.gov/joint-statement-of-the-minerals-security-partnership-principals-meeting-2024/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=United States Department of State |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Elu = Estonian Life : Estonian weekly 17 juuni 2022 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestieluweekly20220617.2.40&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Lunch with EU’s DG GROW Deputy DG Rute – EUROPEAN CHAMBER OF COMMERCE TAIWAN |url=https://www.ecct.com.tw/lunch-with-eus-dg-grow-deputy-dg-rute/ |vaadatud=2026-06-27 |keel=zh-TW}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Euroopa tööstust suunav Maive Rute: oleme aastaid arvanud, et meil pole tööstust rikkaks eluks vaja |url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/05/21/euroopa-toostust-suunav-maive-rute-oleme-aastaid-arvanud-et-meil-pole-toostust-rikkaks-eluks-vaja |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tööstus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gretes |eesnimi=George |kuupäev=2025-09-22 |pealkiri=Neo Opens State-of-the-Art Permanent Magnet Facility in Europe |url=https://www.neomaterials.com/neo-opens-state-of-the-art-magnet-facility-europe/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Neo Performance Materials |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=How Europe could get both, the Green and the Deal - Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs |url=https://single-market-economy.ec.europa.eu/publications/how-europe-could-get-both-green-and-deal_en |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=single-market-economy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Lisandus [https://single-market-economy.ec.europa.eu/access-finance/european-competitiveness-fund_en Euroopa Konkurentsivõime Fondi] ettevalmistuse koordineerimine ning teemadena [[:en:InvestEU|InvestEU]], majandusjulgeolek ja avaliku sektori reformid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hänninen |eesnimi=Heli |kuupäev=2026-05-22 |pealkiri=Why Competitiveness Now Demands Adaptability |url=https://www.nbforum.com/newsroom/blog/why-competitiveness-now-demands-adaptability/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Nordic Business Forum |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-10 |pealkiri=Maive Rute |url=https://cepr.org/about/people/maive-rute |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=CEPR |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Large-scale review of the European Commission - European Commission |url=https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti naine Euroopa tipus. Maive Rute: olen sündinud Käru alevis, lihtsas peres, kus pidi kogu aeg tööd tegema |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120439234/edu-soosib-julgeid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Brussels Playbook – Newsletters |url=https://www.politico.eu/newsletter/brussels-playbook/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Septembrist 2026 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse ([[:en:Joint_Research_Centre|JRC]]) peadirektori asetäitja, vastutades muuhulgas Euroopa tulevikustrateegiate eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Maive Rute asub juhtima Euroopa tulevikustrateegiaid |url=https://www.postimees.ee/8504939/maive-rute-asub-juhtima-euroopa-tulevikustrateegiaid |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> [[Fail:OECD ministrite koosolek Pariisis.jpg|pisi|OECD ministrite koosolekul Pariisis juunis 2026]] ==Täiendavaid ülesandeid== *[https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) asepresident 1999–2001.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 22 oktoober 1999 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev19991022.2.43.3.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> *2019–2020 [[:en:Supervisory_Board_of_the_European_Central_Bank|Euroopa Keskpanga järelvalvenõukogu]] liige.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bank |eesnimi=European Central |kuupäev=2020-03-19 |pealkiri=ECB Annual Report on supervisory activities 2019 |url=https://www.bankingsupervision.europa.eu/press/other-publications/annual-report/html/ssm.ar2019~4851adc406.en.html |keel=en |üksiknumber=2019 |doi=10.2866/00548 |issn=2443-5805}}</ref> *2019–2020 [[Finantsinspektsioon]]i nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus5.rssing.com/chan-55203733/article32282.html | pealkiri = Eesti Panga asepresidendist saab ka finantsinspektsiooni nõukogu liige |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=majandus5.rssing.com}}</ref> *2019. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i nõukogu liige (esimees Gunnar Okk, alates 2025. a. Heiti Hääl).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-01-31 |pealkiri=Tehnikaülikooli nõukogu valis esimeheks tagasi Gunnar Oki |url=https://www.err.ee/1030419/tehnikaulikooli-noukogu-valis-esimeheks-tagasi-gunnar-oki |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-03-09 |pealkiri=Nõukogu {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/ulikool/noukogu |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref> * 2019–2022 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu|Teadus- ja Arendustegevuse Nõukogu]] liige, alates 2025. a. [https://valitsus.ee/taip Teaduse ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/taip |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> * Alates 2024. a. Euroopa Investeerimisfondi direktorite nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EIF Board of Directors |url=https://www.eif.org/about-us/our-governance/board-of-directors |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=www.eif.org |keel=en}}</ref> * Oktoobris 2025 sai isikliku mandaadi vedada [https://commission.europa.eu/about/service-standards-and-principles/modernising-european-commission/large-scale-review-european-commission_en Euroopa Komisjoni laiaulatusliku reformi] töösuunda "Eesmärk ja väärtused".<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-04 |pealkiri=European Commission set to launch restructure within months |url=https://www.politico.eu/article/european-commission-unveil-new-structure-ursula-von-der-leyen/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref> * Alates 2025. a. InvestEU juhtnõukogu esimees (InvestEU mobiliseerinud sadu miljardeid eurosid investeeringuid Euroopa majandusse).<ref>{{Netiviide |pealkiri=InvestEU - European Commission |url=https://commission.europa.eu/funding-and-tenders/find-funding/eu-funding-programmes/investeu_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=commission.europa.eu |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Steering Board - InvestEU - European Union |url=https://investeu.europa.eu/investeu-governance/steering-board_en |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=investeu.europa.eu |keel=en}}</ref> == Tunnustus == * 2002. a. [https://evea.ee/ Eesti Väike- ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Assotsiatsiooni] (EVEA) Kuldmärk. * 2002. a. Ettevõtlike Noorte Koda [https://www.jci.ee/ JCI Estonia] ([[:en:Junior_Chamber_International|Junior Chamber International]]) sertifitseeritud rahvuslik treener. Kutsuti juhtimistreeneriks JCI maailmakongressil (Kopenhaagen 2003) ning JCI Euroopa Akadeemias (Rootsis nii 2003 kui ka 2004). * 2005. a. [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] III klassi aumärk.<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-29}}</ref> * 2015. a. veebiajakiri [[:en:Estonian_World|Estonian World]] valis tosina eesti silmapaistvama ja mõjuka naise hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-03-09 |pealkiri=Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist? |url=https://elu24.postimees.ee/3115987/nimekiri-kas-need-on-12-koige-valjapaistvamat-ja-edukamat-eesti-naist |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=World |eesnimi=Estonian |kuupäev=2015-03-08 |pealkiri=Top 12 most outstanding Estonian women in the world |url=https://estonianworld.com/people/top-12-outstanding-estonian-women-world/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Estonian World |keel=en-GB}}</ref> * 2022–2025 Euroopa Komisjoni ''Chief Standardisation Officer.''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Story 3 - SNV |url=https://www.snv.ch/en/personalities-in-the-field-of-international-standardization/story-3.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.snv.ch}}</ref> * 2026. a. [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa]] AASTA TEGU 2025 Olev Soansi näituse korraldamise eest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põhja-Pärnumaa tunnustas 2025. aasta silmapaistvamaid tegijaid {{!}} Põhja-Pärnumaa vald |url=https://pparnumaa.ee/uudised/pohja-parnumaa-tunnustas-2025-aasta-silmapaistvamaid-tegijaid |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=pparnumaa.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026.jpg|pisi|Eesti piltkaartide suvenäituse avamine Ruhnu tuletorni petrooleumiaidas 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] ==Isiklikku== Abikaasa [[Jüri Rute]] töötab samuti [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjonis]], tema peamised valdkonnad on olnud Eesti maaelu areng ([[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]], 9 aastat) ning Eesti teadus ja innovatsioon ([[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|DG RTD]], 6 aastat). Koos kuulutakse Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi <ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk |kuupäev=2025-05-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Kaubandus-T%C3%B6%C3%B6stuskoja_aum%C3%A4rk&oldid=6891838 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-27}}</ref> ja EELK [[Järva-Madise kogudus]]se (A. H. Tammsaare kodukirik).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=Koguduse lugu: Järva-Madise |url=https://e-kirik.eelk.ee/2023/koguduse-lugu-jarva-madise/ |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> Brüsselis töötades on osaletud Euroopa Eestlaste Koori koosseisus laulupeol.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-02-19 |pealkiri=Laulupidu {{!}} Euroopa Eestlaste Koor |url=https://eestikoor.eu/wordpress.public/leht/category/laulupidu |vaadatud=2026-06-27 |keel=et}}</ref> Huvi Eesti kultuuriloo väärtustamise vastu on innustanud korraldama Eesti piltkaartide ja graafika näitusi mitmel pool Eestis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-13 |pealkiri=Eile nägin ma Eestimaad |url=https://www.sirp.ee/?p=199489 |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus „Siin ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“ {{!}} TalTech |url=https://taltech.ee/sundmused/naitus-siin-ja-sealpool-rannajoont-olev-soansi-piltkaardid |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=taltech.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnumid |eesnimi=Raplamaa |kuupäev=2026-03-31 |pealkiri=Olev Soansi piltkaardid on nagu peitepildid |url=https://sonumid.ee/2026/03/31/olev-soansi-piltkaardid-on-nagu-peitepildid/ |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Raplamaa Sõnumid |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1324351302545021&set=pb.100049104925232.-2207520000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Veel üks näitus Olev Soansi loomingust, intiimsem kui kõik varasemad |url=https://tartu.postimees.ee/8477768/veel-uks-naitus-olev-soansi-loomingust-intiimsem-kui-koik-varasemad |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Olev Soansi näitus „Suur elutöö – Eesti piltatlas“ {{!}} Tartu Ülikool |url=https://cs.ut.ee/et/uritus/olev-soansi-naitus-suur-elutoo-eesti-piltatlas |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=cs.ut.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitus "Olev Soans. Piltatlas Eesti maa, rahvas, loodus" {{!}} Eesti Maaülikool |url=https://www.emu.ee/sundmused/naitus-olev-soans-piltatlas-eesti-maa-rahvas-loodus |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.emu.ee |keel=et}}</ref> Koostöös Välisministeeriumiga on näitused olnud ka Eesti suursaatkondades Brüsselis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=986668720379597&set=pcb.986669113712891&locale=en_GB |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref> ja Berliinis <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1401665261998774&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo?fbid=1401665305332103&set=pcb.1401667811998519 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref>. Lastel Caroline Rutel ja Georg Rutel <ref name="EPL2013">[[Ingrid Veidenberg]], [https://epl.delfi.ee/news/lp/maive-rute-karu-alevist-euroopa-tippu?id=66976046 "Maive Rute: Käru alevist Euroopa tippu"], EPL, 26. oktoober 2013.</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 11 aprill 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20140411.2.20.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> on kummalgi lapsed. Keeled: eesti (emakeel), inglise (kõrgtase), prantsuse ja saksa (head), vene ja hispaania (passiivsed). ==Viited== <references /> {{JÄRJESTA:Rute, Maive}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 7lyfb1187gh4rfixnrgwe3hesbzeuko 0 438627 7191551 6922655 2026-07-12T11:08:22Z ~2026-34651-55 231505 7191551 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Viru|avati=2002 (tänasel kujul)|number=36|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b/21213-1/map|eelmine liin=35|järgmine liin=37|järgmine=37 (Tallinna bussiliin)|eelmine=35 (Tallinna bussiliin)|läbi=Nõmme|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/36/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:492TAK.JPG|thumb|Järve keskuse lähedal]] '''36''' on [[bussiliin]] [[Tallinn]]as. See sõidab [[Väike-Õismäe]]lt [[Viru väljak]]ule. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ja liin on käigus iga päev. Väljumised 15-25 minuti tagant. Liini marsruut: [[Õismäe tee]], [[Paldiski maantee]], [[Järveotsa tee]], [[Akadeemia tee]], [[E. Vilde tee]], [[Ehitajate tee]], [[Turu plats]], [[Pärnu maantee]]. Peatused alates Väike-Õismäest: Väike-Õismäe parkla, Väike-Õismäe , Järveotsa tee, Järveotsa kool, Pöörise, Kadaka, Akadeemia tee, Kaja, E. Vilde tee, Männi, Tehnikaülikool, Nõmme, Roheline, Rahumäe, Kirde, Kurni, Risti, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Tallinn-Väike, Vineeri, Kosmos, Vabaduse väljak, Viru. Peatused alates Virust: Viru, Vabaduse väljak, Kosmos, Vineeri, Tallinn-Väike, Kalev, Hallivanamehe, Järve, Virve, Risti, Kirde, Rahumäe, Roheline, Nõmme, Tehnikaülikool, Männi, Kaja, Akadeemia tee, Kadaka, Pöörise, Järveotsa kool, Järveotsa tee, Väike-Õismäe, Väike-Õismäe parkla. {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] jwg8z8vpo7ac8ajsx6x30o2mk56mnsr 0 441166 7191561 6879939 2026-07-12T11:15:12Z Velirand 67997 + kategooria 7191561 wikitext text/x-wiki [[Pilt:G.Perederia_by_Sergey_Malyutin.jpg|pisi| Grigori Perederi (maalitud 1919)]] '''Grigori Petrovitš Perederi''' ([[vene keel]]es Григорий Петрович Передерий; [[11. oktoober]] ([[vkj]] 29. september) [[1871]] [[Jeisk]], [[Kubani oblast]] – [[14. detsember]] [[1953]] [[Moskva]]) oli vene [[ehitusmehaanika]]<nowiki>teadlane</nowiki> ja sillaehitaja.<ref name="isaran"/> [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] spetsialistina sai Perederi 1943. aastal 1. järgu teede ja ehituse kindraldirektori auastme.<ref name="polymus"/><ref name="auaste"/> == Haridustee == Perederi lõpetas 1897. aastal [[Peterburi teedeinseneride instituut|Peterburi teedeinseneride instituud]]i.<ref name="isaran"/> 1909. aastal sai ta [[Peterburi Polütehniline Instituut|Peterburi Polütehnilises Instituudis]] [[doktorikraad]]i väitekirjaga "К теории расчета безраскосных ферм" ("Diagonaalideta [[ferm]]ide arvutuse teooriast")<ref name="polymus"/>. 1920. aastal valiti ta Petrogradi teedeinseneride instituudi [[professor]]iks<ref name="isaran"/>. Kõrgem atesteerimiskomisjon kinnitas 1934. aastal Perederi tehnikateaduste doktori [[teaduskraad]]i ja 1936. aastal professori kutse<ref name="isaran"/>. == Töökäik == Ta töötas [[sild]]ade kateedri juhatajana aastatel 1920–1941 [[Leningradi Raudteetranspordi Inseneride Instituut|Leningradi Raudteetranspordi Inseneride Instituudis]] ja 1926–1930 ühtlasi [[Moskva transpordiinseneride instituut|Moskva transpordiinseneride instituudis]].<ref name="polymus"/> Perederi oli aastatel 1921–1922 [[Petrogradi teedeinseneride instituut|Petrogradi teedeinseneride instituudi]] ja 1923–1927 [[Leningradi Tsiviilinseneride Instituut|Leningradi Tsiviilinseneride Instituudi]] [[rektor]].<ref name="isaran"/> == Sillaehitus == Perederi on projekteerinud mitukümmend silda, paljusid neist ka ehitanud.<ref name="polymus"/> 1916. aastal korraldas [[Venemaa Keisririigi teedeministeerium|Teedeministeerium]] piiratud osavõtuga konkursi mitmeavalise kahekorruselise konsooltala-[[sõrestiksild|sõrestiksilla]] projekteerimiseks üle [[Volga]] jõe [[Saratov]]is. Silla pikkuseks oli kavandatud 2,5 km ja suurima ava [[Sille|silde]] pikkuseks 160 m. Parimaks lahenduseks hindas komisjon professor Perederi konkursitöö. Kuigi konkursi võitja pidi saama õiguse koostada lõplik tööprojekt, seda siiski ei juhtunud. Järgnevatel aastatel oli ehitus külmutatud, 1921. aastal võttis aga [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]] vastu otsuse loobuda kahekorruselise silla ehitamisest Saratovis.<ref name="cyber"/> 1930. aastatel võttis Perederi osa [[Leitnant Schmidti sild|Leitnant Schmidti silla]] [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerimisest]], kus [[19. sajand]]i keskel [[Stanisław Kierbedź]]i projekteeritud [[malm]]ist kaarkandjad asendati keevitatud terastalakanduritega.<ref name="polymus"/> == Teosed == Perederi kirjutas esimese [[raudbetoon]]i<nowiki/>alase õpiku [[Tsaari-Venemaa|Venemaa]]l – "Курс железобетонных мостов" (1912)<ref name="polymus"/> == Tunnustus == *1939 – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks valimine mehaanika alal<ref name="isaran"/> *1943 – NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemikuks valimine sillaehituse alal<ref name="isaran"/> *1943 – [[Stalini preemia]] (teine järk)<ref name="isaran"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="isaran">[http://isaran.ru/?q=ru/person&guid=723F60C9-47F5-809E-D525-64BC5FD266D0 Передерий Григорий Петрович]. isaran.ru</ref> <ref name="polymus">[https://polymus.ru/ru/persons/perederiy-grigoriy/ Григорий Петрович Передерий]. polymus.ru</ref> <ref name="auaste">'''Märkus''': 1943. aastal viidi NSV Liidu raudteetranspordis sisse personaalsed auastmed [http://gossluzhba.narod.ru/ranks/ussr/ ТАБЕЛЬ О РАНГАХ СССР ЧАСТЬ 1: Железнодорожный транспорт]. </ref> <ref name="cyber">[http://cyberleninka.ru/article/n/problemy-obespecheniya-dolgovechnosti-pyatidesyatiletnego-mosta-cherez-volgu Проблемы обеспечения долговечности пятидесятилетнего моста через Волгу]. cyberleninka.ru. Lk 2.</ref> |2}} {{JÄRJESTA:Perederi, Grigori}} [[Kategooria:Venemaa mehaanikateadlased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sillaehitajad]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Vvedenskoje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1953]] olyalyqflqfxh2qkr996pjirkteko5s 0 441592 7191557 7149201 2026-07-12T11:12:32Z ~2026-34651-55 231505 7191557 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Zoo|avati=*2013 *2020 (tänasel kujul)|number=37|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b/21213-1/map|eelmine liin=36|järgmine liin=38|järgmine=38 (Tallinna bussiliin)|eelmine=36 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/37/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:TAK 1616.JPG|290px|thumb|Buss nr. 37 [[Ehitajate tee|Ehitajate teel]]]] '''37''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mida teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] liinil [[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]]. Bussiliin rajati 6. juulil 2013. Liin ühendas [[Mustamäe]] asumit Rocca al Mare keskuse ja loomaaiaga. Algul oli liin käigus vaid laupäeviti ja pühapäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|pealkiri=Avatakse uus bussiliin nr 37|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=21.07.2020|arhiivimisaeg=20.10.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211020191309/https://www.tallinn.ee/est/pilet/Avatakse-uus-bussiliin-nr-37|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aasta veebruarist on liin käigus ka tööpäeviti.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=https://www.postimees.ee/3480449/tallinn-paneb-bussiliini-number-37-toole-ka-toopaeviti|pealkiri=Tallinn paneb bussiliini number 37 tööle ka tööpäeviti|väljaanne=Postimees|aeg=24. jaanuar 2016|vaadatud=21.07.2020}}</ref> Väljumised alates 2022. aastast 20-35 minuti tagant. Alates 1. augustist 2026 marsruuti muutub - liin hakkab sõitma mööda Sõpruse pst, Tammsaare teed, Rannamõisa teed ja Vana-Rannamõisa teed Kakumäe sadamani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haabersti {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/haabersti |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> ==Marsruut== Bussiliin 37 peatub 18 peatuses ning ühe suuna sõitmiseks kulub keskmiselt ligi 29 minutit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://moovitapp.com/index/en/public_transit-line-37-Estonia-1673-1011181-600479-0|pealkiri=37 bus Route Schedule and Stops|väljaanne=moovit|aeg=|vaadatud=21.07.2020}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tööpäeviti on busside intervall 17 minutit ja paus kella 11–14 vahel. Nädalavahetusel sõidab buss liini 3 korda tunnis. Marsruut suunal Mustamäe – Zoo hõlmab järgmisi tänavaid: Akadeemia tee, Ehitajate tee, Keskuse tn, Mustamäe tee, E. Vilde tee, Sõpruse pst, A. H. Tammsaare tee, Mustamäe tee, E. Vilde tee, Ehitajate tee, Paldiski mnt. ==Viited== <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ndpavuxm2fwdm64lxrwhj5h2vg1ryb5 0 442760 7191291 5879193 2026-07-12T03:43:38Z Kruusamägi 1530 7191291 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Vahastu vald''' ([[saksa keel]]es ''Wahhast'') oli [[vald]] [[Järvamaa]]l [[Türi kihelkond|Türi kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Vahastu]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|220}} (vaadatud 12.08.2016)</ref>–[[1939]]<ref>{{Netiviide|URL=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vahastu_vald|Pealkiri=Vahastu vald|Väljaanne=Eesti entsüklopeedia}}</ref>. Valla alal asus [[Vahastu mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati uus [[Kuimetsa vald]], kuhu arvati ka suurem osa senisest Vahastu vallast. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|220}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Türi kihelkond]] [[Kategooria:Järva maakonna endised vallad]] 5rvymzf61arxizise3mm19tb1nmbot4 0 442966 7191288 5879703 2026-07-12T03:33:49Z Kruusamägi 1530 7191288 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Kuimetsa vald''' ([[saksa keel]]es ''Kuimetz'') oli [[vald]] [[Harjumaa]]l [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Vaopere]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|80|Kuimetsa vald}} (vaadatud 14.08.2016)</ref>–[[1939]]. Valla alal asus [[Kuimetsa mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati uus [[Kuimetsa vald]], kuhu arvati ka suurem osa vanast Kuimetsa vallast. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|80|Kuimetsa vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Juuru kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] 7ub8dsv44qdw6d5v4ljhlsaj4k7mlo4 0 443117 7191301 6898170 2026-07-12T04:14:52Z Kruusamägi 1530 7191301 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform – harjumaa.jpg|pisi|[[1939. aasta vallareform]]iga muudetud valdade piirid Harjumaal. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid ja punasega moodustatud vallad]] '''Triigi vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Kau''; 1891–1917 '''Aleksandri vald''', saksa keeles ''Alexander-Gemeinde'') oli [[vald]] [[Harjumaa]]l [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]]. Vallamaja asus [[Rava (Kose)|Rava]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vald eksisteeris [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|96|Triigi vald}} (vaadatud 15.08.2016)</ref>–[[1939]]. Valla alal asus mitu mõisat, teiste seas [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Uue-Harmi mõis]].<ref name="RA vallaregister"/> Vallas tegutses alates 1905. aastast [[Aleksandri kaheklassiline ministeeriumikool]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Talving |eesnimi=Hanno |kuupäev=1. mai 2023 |pealkiri=Pudrusõda Saaremaal: maarahvas tsaarivalitsuse ministeeriumikoolide vastu – Imeline Ajalugu |url=https://www.imelineajalugu.ee/pudrusoda-saaremaal-maarahvas-tsaarivalitsuse-ministeeriumikooli-vastu/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230714210333/https://www.imelineajalugu.ee/pudrusoda-saaremaal-maarahvas-tsaarivalitsuse-ministeeriumikooli-vastu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati senisest valla maa-alast koos mõningate muutustega [[Kõue vald (1939)|Kõue vald]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|96|Triigi vald}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Kose kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] tsev1xi2xnm94mm0d1oeq53d04cibuj 3 447971 7191509 7141951 2026-07-12T10:08:50Z LeeMarx 59920 /* Sünni-surmakohad avalauses */ uus alaosa 7191509 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]] }} == Algaja küsimused. == Hei kõik. Olen newbie (kuigi eelmises sajandis midagit siin tegin, vist isegi registreerisin). Jäi lihtsalt silma, et eestikeelses vikis puudus üks (minu jaoks õrn) teema ja tulin siis punti. '''Küsimused'''. Otsisin <u>'''liivakast'''i</u>... inglisekeelses olemas, venekeelses olemas aga soome- ja eestikeelses pole (isegi ukrainakeelses on, kuigi ma ei kirjuta seda). '''<u>media upload</u>-''' uurisin neid litsenside jura kolmes keelse ja ei saanud suurt targemaks, mida tohib, mida ei tohi, mida tohib "kui onu ei vaata" (või kuidas aru saada "fair use" punktist? Et põhimõteliselt ei või, aga kui vaja siis ikka saab). Kas saab laadida googlemaps vms skriinid? Tean, et maxar sat.pildid ei ole vabas kasutuses. Kas saab laadida massimeedias kasutatud nt sama maxari pildid... väga segaseks jääb see kõik... aga common baasis pole vajalike pilte. siis oli mureks eestikeelsed lipude koodid, kas on mingi andmebaas siin kuskil vms? Vajasin nt "vene relvajõud" lippu, kopipastisin selle oma infoboksi mingi ingl.keelse lehe koodist ja see ei toimi, siis üritasin otsida ja leidsin kõike muud, aga mitte vajaliku, ja kui hijlem seda "muud" mida vilksamisi nägin, siis jälle ei leidnud seda :) (nohh, õppin) muideks tänud @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] kasutajale (Y) minu, lonkama hakanud keeleoskuste parendamise eest. [[Kasutaja:Aleksei Malogin|Aleksei Malogin]] ([[Kasutaja arutelu:Aleksei Malogin|arutelu]]) 3. veebruar 2023, kell 14:25 (EET) : {{ping|Aleksei Malogin}} Tere! : Liivakasti saab kasutada näiteks nõnda [[Kasutaja:Aleksei Malogin/Liivakast]] või siis [[Vikipeedia:Liivakast]]. : Mis puutub meediasse, siis peaaegu alati tuleks pildid laadida Wikimedia Commonsisse ja jälgida sealseid nõudeid. St laadida tohib ainult vastavate litsentside all välja antud sisu, seega Google Maps jne on keelatud. Mõnel puhul on võimalik autoriõiguste valdajalt kysida luba faili avaldamiseks, kuid ka siis peab ta nõustuma Commonsis kasutavate litsentside tingimustega (mitte lihtsalt "luban kasutada ainult Vikipeedias"). ''Fair use'' kahjuks meile ei kehti. : Riigilippude kohta vt nt {{t1|Riigi ikoon}} või {{t1|Pisilipp}}. Muude lippude puhul soovitan otsida vastava faili täpse nime (nt läbi Wikimedia Commonsi aga saab ka nt läbi inglise viki, kui sealsed failid Commonsis on) ning siis teha lahendus stiilis <nowiki>[[Pilt:Flag of Russian Armed Forces.svg|23px]]</nowiki>. : Meeleolukat vikitamist! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2023, kell 23:30 (EET) == Tühistamisest == Miks sa [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hanssen&diff=6416193&oldid=6415804 selle] tühistasid? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2023, kell 15:07 (EEST) :Kirjutasin artikli arutellu, aga võin siin pisult pikemalt - tahaksin, et see osa jääkski justnimelt artikli sissejuhatusse elik lyhikokkuvõttesse. Allpool kirjutan neid fakte lähiajal pikemalt lahti. Taastasin aga selle sinu lingiparanduse, mis mul endal oli nihu läinud! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2023, kell 15:56 (EEST) == Aastaarvude linkimisest == Minu arvates oleme vaikselt jõudnud sinna, kus aastaarvude linkimine (jms) on muutunud mittesoovitavaks kõigil juhtudel, kus vastav aasta pole artikli teema osas eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 18:31 (EEST) : Mulle jäi kunagi mulje, et meil on see miskipärast ikkagi kombeks ja seetõttu olen seda viimasel ajal aeg-ajalt ka teinud. Aga jah, arvan ka, et need pole tegelikult sellisena linkimiseks eriti olulised. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2023, kell 18:39 (EEST) :::Ma ka kunagi neid lisasin, kuna see komme siin keeleversioonis selgelt oli, aga mingi hetk loobusin ja viimasel ajal olen pigem hakanud selliseid linke eemaldama, kui mõnd artiklit kohendan. Tänaseks näib see rohkem infomürana. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 22:12 (EEST) == Invitation to Rejoin the [https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:Translation_task_force Healthcare Translation Task Force] == [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|right|frameless|125px]] You have been a [https://mdwiki.toolforge.org/prior/index.php medical translators within Wikipedia]. We have recently relaunched our efforts and invite you to [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php join the new process]. Let me know if you have questions. Best [[User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] ([[User talk:Doc James|talk]] · [[Special:Contributions/Doc James|contribs]] · [[Special:EmailUser/Doc James|email]]) 12:34, 13 August 2023 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_translators/20&oldid=25451577". --> == Appi == Tervist, tere pärastlõuna!! Can you help me to create some new articles here in the [[Eesti keel|Estonian]] [[Vikipeedia|Wikipedia]], palun?--[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 26. august 2023, kell 14:26 (EEST) : Tere! Anything specific you need help with? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. august 2023, kell 14:35 (EEST) : I want to create some articles with the help of a native speaker about current and historial events, muusikud, song contests, etc. For example: the AI Song Contest, in Estonian the name should more like "Tehisintellekt lauluvõistlus" or maybe "Kunstlik intellekt lauluvõistlus". --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 30. august 2023, kell 21:14 (EEST) == Isiku enda soovil == Ma saan aru, et isiku soov oli selle kustutamise juures ajendiks, aga kustutamise tegeliku põhjusena oleks parem nimetada ikka tähelepanuväärsuse puudumine. Eks ole, me päriselt ei kustuta kelle tahes artiklit isiku enda soovi tõttu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2024, kell 17:51 (EET) : Nõustun! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. veebruar 2024, kell 18:10 (EET) :: Ma taastasin artikli korraks, et logida teistsugune kustutamise põhjus. Kui isik ei ole tähelepanuväärne, siis oleks veel vaja eemaldada ka lingid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2024, kell 17:27 (EET) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Pius VIII == Sa mudisid täna [[Pius VIII]] artiklit. Sul küsimus oli nende välislinkide kohta. Kui artikkel sai 2006 loodud, siis polnud viitamisnõuet, piisas kirjandusest ja linkidest. Nüüd on viitamine ja kui Virgo tuleb, ei hakka ta sul allikaid otsima,, vaid viskab viitamismalli teksti ja sellega on asi lahendatud. Kui sa viitsid nüüd Virgole meelehead teha, võid iga kustutatud välislingi viiteks vormistada ja vastavasse lõiku lisada. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 17:32 (EEST) : Arusaadav, siis muidugi. Pyydsin välislingid viidetena, kus oskasin, tagasi panna, kuid mõnedele (Martin von Duninist, piibliseltsidest, Pärsiast, akadeemiast ylestõusmispyhadest ja kirikupyhadest) õiget kirjakohta ei leidnud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:12 (EEST) See Dunini asi on praegu Pius VIII välispoliitika 2. lõik (abielude teema). Aga ma katsun ehk homme seda artiklit veidi üle vaadata. NB! Et kui on soovi selle teemaga tegeleda, siis paavstide järgarvud on suured ja seda on ka vaja jälgida. Märkus käib sama artikli profiilipildi kohta :) See vist oli ka sinu muudatus, kui ajaloost vaatan. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 18:26 (EEST) :: Ups, see oli nyyd näpuviga tõesti. Panen kohe õigeks, aityma märkamast (ja linkide osas ka tähelepanu juhtimast!). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:37 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Paavst == Tere! Et oled täiendanud ja toimetanud paavsti artiklit, kas soostuksid nii korra kuus Leo XIV artikli osas jälgima uute piiskopkondade rajamist? Võid huvi korral ka muid vastava valdkonna sündmusi vaadata. Ma olen piiskopkonnad eri mandrite või maailmajagude kaupa ära toonud. Kui leiad parema lahenduse andmete ära toomiseks, siis see igati teretulnud. Ma ise kasutan [https://www.catholic-hierarchy.org/events/d2025.html seda lehekülge], mis minu jaoks piisavalt informatiivne, kuid kui teabest jääb väheks, siis peaks ka mujalt leidma. Kui soostud, siis tänud kaasalöömise eest! --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 25. oktoober 2025, kell 14:57 (EEST) : Ma pelgan, et ma niimoodi systemaatiliselt seda teha ei eelistaks. Aastate jooksul olen avastanud, et mu panus vikis toimub väga hoo ja tujupõhiselt ning ei pruugi alati olla seotud samade teemadega. Aga yldplaanis hoian Leo artiklil kindlasti silma peal ja yritan teda paremaks teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 19:29 (EET) Ma koguks veel andmeid, aga kui loendid ei meeldi, võid analüüsivama teksti kirjutada. Kasutaja Pietade sel kuul ei täiendanud, et pakkusin talle pühakuid. Kui ta ka detsembris kaastööd ei tee, võid selle osa ka endale võtta, aga detsembris kuulutatakse õndsaks kaks gruppi! Kui heaks arvad, võid hakata alamlehti looma. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 30. november 2025, kell 13:08 (EET) :: Asi pole selles, et su kaastöö sisulises mõttes oleks vale või halb. Mulle lihtsalt ei meeldi selline esitusviis paavstiartiklites. Need infokillud on tähtsad kyll, aga v-o ei pea olema kõik pyhakuks kuulutatud olema loetletud just konkreetse paavsti põhiartiklis. Ma võin need alamlehed luua kyll, aga ma kardan, et ma ise neid jooksvalt uuendatuna hoida ei suuda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. november 2025, kell 14:45 (EET) == Kaka == Hello, FYI. [[Eri:Kaastöö/~2025-30222-95]] [[Kasutaja:Manchiu|Manchiu]] ([[Kasutaja arutelu:Manchiu|arutelu]]) 29. oktoober 2025, kell 10:57 (EET) == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Kaugveri artikkel == Tere! Eemaldasite äsja [[Raimond Kaugver]]i artiklist terve tekstijaotise "Isiklikku", kuid pole põhjendanud, miks. Ma siiski tahaksin teada, miks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:01 (EEST) : Tervist! Tegelikult ei eemaldanud, vaid tõstsin ta ette poole, sest mu meelest on yldiselt kombeks olnud, et igasugu loetelud (looming, autasud jne) on pärast sisuteksti hõlmavaid peatykke. : Ahjaa, mind pole vähemasti pikaajalistel kaastöölistel tarvis teietada. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:08 (EEST) :: Vaatan nyyd, et mitmetes prominentsete isikute artiklites siiski nii ei ole. Tõstan siis praegu tagasi alla, ent minu meelest on see ikkagi häiriv. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:09 (EEST) ::: Tänan! Mulle on küll meeldinud see komme, et jaotis "Isiklikku" oleks jaotisest "Tunnustus" tagapool, sest mõne isiku isiklikus elus on sedavõrd delikaatseid seiku, mis kindlasti tunnustust ega kiitust ei vääri ning mida peaks isiku tööst ja loomingust lahus hoidma. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:12 (EEST) :::: Lisaks tõstsin tagasi elukäigu jaotisse lause "1964. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik.", mis on just nimelt elukäigu osa ehk jätkab tema töökohtade rida. Vabandust, et ma ei pannud artiklile varem silti "Pooleli", võib-olla oleks see mainitud asjatud manööverdused ära hoidnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:35 (EEST) :::On alati olnud lõpupoole. Aga andmed sünniperekonna kohta peaksid olema algusepoole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:39 (EEST) == Kriipsud teede nimedes == Õige on jätta mõttekriipsu ümber tühikud, kui "vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga"[https://keeleabi.eki.ee/viki/Mottekriips.html]. Taastasin enne seetõttu pealkirja [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee]]. Sama lugu selle teega, mille nüüd viimati teisaldasid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 20:02 (EEST) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Sünni-surmakohad avalauses == Tere, sisuliselt kõikides artiklites on need olemas avalauses. Kas on tekkinud uus kord, et enam ei peaks olema? [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 13:08 (EEST) bb5nqcqi3jxrx44zqm0681puheh8k41 7191513 7191509 2026-07-12T10:13:46Z Neptuunium 58653 /* Sünni-surmakohad avalauses */ Vastus 7191513 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]] }} == Algaja küsimused. == Hei kõik. Olen newbie (kuigi eelmises sajandis midagit siin tegin, vist isegi registreerisin). Jäi lihtsalt silma, et eestikeelses vikis puudus üks (minu jaoks õrn) teema ja tulin siis punti. '''Küsimused'''. Otsisin <u>'''liivakast'''i</u>... inglisekeelses olemas, venekeelses olemas aga soome- ja eestikeelses pole (isegi ukrainakeelses on, kuigi ma ei kirjuta seda). '''<u>media upload</u>-''' uurisin neid litsenside jura kolmes keelse ja ei saanud suurt targemaks, mida tohib, mida ei tohi, mida tohib "kui onu ei vaata" (või kuidas aru saada "fair use" punktist? Et põhimõteliselt ei või, aga kui vaja siis ikka saab). Kas saab laadida googlemaps vms skriinid? Tean, et maxar sat.pildid ei ole vabas kasutuses. Kas saab laadida massimeedias kasutatud nt sama maxari pildid... väga segaseks jääb see kõik... aga common baasis pole vajalike pilte. siis oli mureks eestikeelsed lipude koodid, kas on mingi andmebaas siin kuskil vms? Vajasin nt "vene relvajõud" lippu, kopipastisin selle oma infoboksi mingi ingl.keelse lehe koodist ja see ei toimi, siis üritasin otsida ja leidsin kõike muud, aga mitte vajaliku, ja kui hijlem seda "muud" mida vilksamisi nägin, siis jälle ei leidnud seda :) (nohh, õppin) muideks tänud @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] kasutajale (Y) minu, lonkama hakanud keeleoskuste parendamise eest. [[Kasutaja:Aleksei Malogin|Aleksei Malogin]] ([[Kasutaja arutelu:Aleksei Malogin|arutelu]]) 3. veebruar 2023, kell 14:25 (EET) : {{ping|Aleksei Malogin}} Tere! : Liivakasti saab kasutada näiteks nõnda [[Kasutaja:Aleksei Malogin/Liivakast]] või siis [[Vikipeedia:Liivakast]]. : Mis puutub meediasse, siis peaaegu alati tuleks pildid laadida Wikimedia Commonsisse ja jälgida sealseid nõudeid. St laadida tohib ainult vastavate litsentside all välja antud sisu, seega Google Maps jne on keelatud. Mõnel puhul on võimalik autoriõiguste valdajalt kysida luba faili avaldamiseks, kuid ka siis peab ta nõustuma Commonsis kasutavate litsentside tingimustega (mitte lihtsalt "luban kasutada ainult Vikipeedias"). ''Fair use'' kahjuks meile ei kehti. : Riigilippude kohta vt nt {{t1|Riigi ikoon}} või {{t1|Pisilipp}}. Muude lippude puhul soovitan otsida vastava faili täpse nime (nt läbi Wikimedia Commonsi aga saab ka nt läbi inglise viki, kui sealsed failid Commonsis on) ning siis teha lahendus stiilis <nowiki>[[Pilt:Flag of Russian Armed Forces.svg|23px]]</nowiki>. : Meeleolukat vikitamist! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2023, kell 23:30 (EET) == Tühistamisest == Miks sa [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hanssen&diff=6416193&oldid=6415804 selle] tühistasid? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2023, kell 15:07 (EEST) :Kirjutasin artikli arutellu, aga võin siin pisult pikemalt - tahaksin, et see osa jääkski justnimelt artikli sissejuhatusse elik lyhikokkuvõttesse. Allpool kirjutan neid fakte lähiajal pikemalt lahti. Taastasin aga selle sinu lingiparanduse, mis mul endal oli nihu läinud! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2023, kell 15:56 (EEST) == Aastaarvude linkimisest == Minu arvates oleme vaikselt jõudnud sinna, kus aastaarvude linkimine (jms) on muutunud mittesoovitavaks kõigil juhtudel, kus vastav aasta pole artikli teema osas eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 18:31 (EEST) : Mulle jäi kunagi mulje, et meil on see miskipärast ikkagi kombeks ja seetõttu olen seda viimasel ajal aeg-ajalt ka teinud. Aga jah, arvan ka, et need pole tegelikult sellisena linkimiseks eriti olulised. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2023, kell 18:39 (EEST) :::Ma ka kunagi neid lisasin, kuna see komme siin keeleversioonis selgelt oli, aga mingi hetk loobusin ja viimasel ajal olen pigem hakanud selliseid linke eemaldama, kui mõnd artiklit kohendan. Tänaseks näib see rohkem infomürana. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 22:12 (EEST) == Invitation to Rejoin the [https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:Translation_task_force Healthcare Translation Task Force] == [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|right|frameless|125px]] You have been a [https://mdwiki.toolforge.org/prior/index.php medical translators within Wikipedia]. We have recently relaunched our efforts and invite you to [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php join the new process]. Let me know if you have questions. Best [[User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] ([[User talk:Doc James|talk]] · [[Special:Contributions/Doc James|contribs]] · [[Special:EmailUser/Doc James|email]]) 12:34, 13 August 2023 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_translators/20&oldid=25451577". --> == Appi == Tervist, tere pärastlõuna!! Can you help me to create some new articles here in the [[Eesti keel|Estonian]] [[Vikipeedia|Wikipedia]], palun?--[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 26. august 2023, kell 14:26 (EEST) : Tere! Anything specific you need help with? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. august 2023, kell 14:35 (EEST) : I want to create some articles with the help of a native speaker about current and historial events, muusikud, song contests, etc. For example: the AI Song Contest, in Estonian the name should more like "Tehisintellekt lauluvõistlus" or maybe "Kunstlik intellekt lauluvõistlus". --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 30. august 2023, kell 21:14 (EEST) == Isiku enda soovil == Ma saan aru, et isiku soov oli selle kustutamise juures ajendiks, aga kustutamise tegeliku põhjusena oleks parem nimetada ikka tähelepanuväärsuse puudumine. Eks ole, me päriselt ei kustuta kelle tahes artiklit isiku enda soovi tõttu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2024, kell 17:51 (EET) : Nõustun! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. veebruar 2024, kell 18:10 (EET) :: Ma taastasin artikli korraks, et logida teistsugune kustutamise põhjus. Kui isik ei ole tähelepanuväärne, siis oleks veel vaja eemaldada ka lingid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2024, kell 17:27 (EET) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Pius VIII == Sa mudisid täna [[Pius VIII]] artiklit. Sul küsimus oli nende välislinkide kohta. Kui artikkel sai 2006 loodud, siis polnud viitamisnõuet, piisas kirjandusest ja linkidest. Nüüd on viitamine ja kui Virgo tuleb, ei hakka ta sul allikaid otsima,, vaid viskab viitamismalli teksti ja sellega on asi lahendatud. Kui sa viitsid nüüd Virgole meelehead teha, võid iga kustutatud välislingi viiteks vormistada ja vastavasse lõiku lisada. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 17:32 (EEST) : Arusaadav, siis muidugi. Pyydsin välislingid viidetena, kus oskasin, tagasi panna, kuid mõnedele (Martin von Duninist, piibliseltsidest, Pärsiast, akadeemiast ylestõusmispyhadest ja kirikupyhadest) õiget kirjakohta ei leidnud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:12 (EEST) See Dunini asi on praegu Pius VIII välispoliitika 2. lõik (abielude teema). Aga ma katsun ehk homme seda artiklit veidi üle vaadata. NB! Et kui on soovi selle teemaga tegeleda, siis paavstide järgarvud on suured ja seda on ka vaja jälgida. Märkus käib sama artikli profiilipildi kohta :) See vist oli ka sinu muudatus, kui ajaloost vaatan. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 18:26 (EEST) :: Ups, see oli nyyd näpuviga tõesti. Panen kohe õigeks, aityma märkamast (ja linkide osas ka tähelepanu juhtimast!). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:37 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Paavst == Tere! Et oled täiendanud ja toimetanud paavsti artiklit, kas soostuksid nii korra kuus Leo XIV artikli osas jälgima uute piiskopkondade rajamist? Võid huvi korral ka muid vastava valdkonna sündmusi vaadata. Ma olen piiskopkonnad eri mandrite või maailmajagude kaupa ära toonud. Kui leiad parema lahenduse andmete ära toomiseks, siis see igati teretulnud. Ma ise kasutan [https://www.catholic-hierarchy.org/events/d2025.html seda lehekülge], mis minu jaoks piisavalt informatiivne, kuid kui teabest jääb väheks, siis peaks ka mujalt leidma. Kui soostud, siis tänud kaasalöömise eest! --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 25. oktoober 2025, kell 14:57 (EEST) : Ma pelgan, et ma niimoodi systemaatiliselt seda teha ei eelistaks. Aastate jooksul olen avastanud, et mu panus vikis toimub väga hoo ja tujupõhiselt ning ei pruugi alati olla seotud samade teemadega. Aga yldplaanis hoian Leo artiklil kindlasti silma peal ja yritan teda paremaks teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 19:29 (EET) Ma koguks veel andmeid, aga kui loendid ei meeldi, võid analüüsivama teksti kirjutada. Kasutaja Pietade sel kuul ei täiendanud, et pakkusin talle pühakuid. Kui ta ka detsembris kaastööd ei tee, võid selle osa ka endale võtta, aga detsembris kuulutatakse õndsaks kaks gruppi! Kui heaks arvad, võid hakata alamlehti looma. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 30. november 2025, kell 13:08 (EET) :: Asi pole selles, et su kaastöö sisulises mõttes oleks vale või halb. Mulle lihtsalt ei meeldi selline esitusviis paavstiartiklites. Need infokillud on tähtsad kyll, aga v-o ei pea olema kõik pyhakuks kuulutatud olema loetletud just konkreetse paavsti põhiartiklis. Ma võin need alamlehed luua kyll, aga ma kardan, et ma ise neid jooksvalt uuendatuna hoida ei suuda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. november 2025, kell 14:45 (EET) == Kaka == Hello, FYI. [[Eri:Kaastöö/~2025-30222-95]] [[Kasutaja:Manchiu|Manchiu]] ([[Kasutaja arutelu:Manchiu|arutelu]]) 29. oktoober 2025, kell 10:57 (EET) == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Kaugveri artikkel == Tere! Eemaldasite äsja [[Raimond Kaugver]]i artiklist terve tekstijaotise "Isiklikku", kuid pole põhjendanud, miks. Ma siiski tahaksin teada, miks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:01 (EEST) : Tervist! Tegelikult ei eemaldanud, vaid tõstsin ta ette poole, sest mu meelest on yldiselt kombeks olnud, et igasugu loetelud (looming, autasud jne) on pärast sisuteksti hõlmavaid peatykke. : Ahjaa, mind pole vähemasti pikaajalistel kaastöölistel tarvis teietada. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:08 (EEST) :: Vaatan nyyd, et mitmetes prominentsete isikute artiklites siiski nii ei ole. Tõstan siis praegu tagasi alla, ent minu meelest on see ikkagi häiriv. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:09 (EEST) ::: Tänan! Mulle on küll meeldinud see komme, et jaotis "Isiklikku" oleks jaotisest "Tunnustus" tagapool, sest mõne isiku isiklikus elus on sedavõrd delikaatseid seiku, mis kindlasti tunnustust ega kiitust ei vääri ning mida peaks isiku tööst ja loomingust lahus hoidma. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:12 (EEST) :::: Lisaks tõstsin tagasi elukäigu jaotisse lause "1964. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik.", mis on just nimelt elukäigu osa ehk jätkab tema töökohtade rida. Vabandust, et ma ei pannud artiklile varem silti "Pooleli", võib-olla oleks see mainitud asjatud manööverdused ära hoidnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:35 (EEST) :::On alati olnud lõpupoole. Aga andmed sünniperekonna kohta peaksid olema algusepoole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:39 (EEST) == Kriipsud teede nimedes == Õige on jätta mõttekriipsu ümber tühikud, kui "vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga"[https://keeleabi.eki.ee/viki/Mottekriips.html]. Taastasin enne seetõttu pealkirja [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee]]. Sama lugu selle teega, mille nüüd viimati teisaldasid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 20:02 (EEST) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Sünni-surmakohad avalauses == Tere, sisuliselt kõikides artiklites on need olemas avalauses. Kas on tekkinud uus kord, et enam ei peaks olema? [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 13:08 (EEST) :@[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] Tervist! Kindlasti mitte sisuliselt kõikides artiklites. Ja neid pole erilist tarvidust sinna ka panna, see koormab niigi pikki sulgusid (eriti kui inimesel on ka varasemaid nimesid, tahetakse lisada ka riiginimed jms ning nt uue ja vana kalendri järgi eludaatumid) ega lisa esmatähtsat infot, mis ei peaks nagunii sisutekstist või paremal juhul juba sissejuhatuse järgmisest lõigust välja tulema. Samal moel pole sellist traditsiooni ka nt enwikis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. juuli 2026, kell 13:13 (EEST) 9pjotqgqpjonezt93byos2jktpa59ct 7191523 7191513 2026-07-12T10:18:56Z Neptuunium 58653 /* Sünni-surmakohad avalauses */ Vastus 7191523 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]] }} == Algaja küsimused. == Hei kõik. Olen newbie (kuigi eelmises sajandis midagit siin tegin, vist isegi registreerisin). Jäi lihtsalt silma, et eestikeelses vikis puudus üks (minu jaoks õrn) teema ja tulin siis punti. '''Küsimused'''. Otsisin <u>'''liivakast'''i</u>... inglisekeelses olemas, venekeelses olemas aga soome- ja eestikeelses pole (isegi ukrainakeelses on, kuigi ma ei kirjuta seda). '''<u>media upload</u>-''' uurisin neid litsenside jura kolmes keelse ja ei saanud suurt targemaks, mida tohib, mida ei tohi, mida tohib "kui onu ei vaata" (või kuidas aru saada "fair use" punktist? Et põhimõteliselt ei või, aga kui vaja siis ikka saab). Kas saab laadida googlemaps vms skriinid? Tean, et maxar sat.pildid ei ole vabas kasutuses. Kas saab laadida massimeedias kasutatud nt sama maxari pildid... väga segaseks jääb see kõik... aga common baasis pole vajalike pilte. siis oli mureks eestikeelsed lipude koodid, kas on mingi andmebaas siin kuskil vms? Vajasin nt "vene relvajõud" lippu, kopipastisin selle oma infoboksi mingi ingl.keelse lehe koodist ja see ei toimi, siis üritasin otsida ja leidsin kõike muud, aga mitte vajaliku, ja kui hijlem seda "muud" mida vilksamisi nägin, siis jälle ei leidnud seda :) (nohh, õppin) muideks tänud @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] kasutajale (Y) minu, lonkama hakanud keeleoskuste parendamise eest. [[Kasutaja:Aleksei Malogin|Aleksei Malogin]] ([[Kasutaja arutelu:Aleksei Malogin|arutelu]]) 3. veebruar 2023, kell 14:25 (EET) : {{ping|Aleksei Malogin}} Tere! : Liivakasti saab kasutada näiteks nõnda [[Kasutaja:Aleksei Malogin/Liivakast]] või siis [[Vikipeedia:Liivakast]]. : Mis puutub meediasse, siis peaaegu alati tuleks pildid laadida Wikimedia Commonsisse ja jälgida sealseid nõudeid. St laadida tohib ainult vastavate litsentside all välja antud sisu, seega Google Maps jne on keelatud. Mõnel puhul on võimalik autoriõiguste valdajalt kysida luba faili avaldamiseks, kuid ka siis peab ta nõustuma Commonsis kasutavate litsentside tingimustega (mitte lihtsalt "luban kasutada ainult Vikipeedias"). ''Fair use'' kahjuks meile ei kehti. : Riigilippude kohta vt nt {{t1|Riigi ikoon}} või {{t1|Pisilipp}}. Muude lippude puhul soovitan otsida vastava faili täpse nime (nt läbi Wikimedia Commonsi aga saab ka nt läbi inglise viki, kui sealsed failid Commonsis on) ning siis teha lahendus stiilis <nowiki>[[Pilt:Flag of Russian Armed Forces.svg|23px]]</nowiki>. : Meeleolukat vikitamist! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2023, kell 23:30 (EET) == Tühistamisest == Miks sa [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Robert_Hanssen&diff=6416193&oldid=6415804 selle] tühistasid? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2023, kell 15:07 (EEST) :Kirjutasin artikli arutellu, aga võin siin pisult pikemalt - tahaksin, et see osa jääkski justnimelt artikli sissejuhatusse elik lyhikokkuvõttesse. Allpool kirjutan neid fakte lähiajal pikemalt lahti. Taastasin aga selle sinu lingiparanduse, mis mul endal oli nihu läinud! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. juuni 2023, kell 15:56 (EEST) == Aastaarvude linkimisest == Minu arvates oleme vaikselt jõudnud sinna, kus aastaarvude linkimine (jms) on muutunud mittesoovitavaks kõigil juhtudel, kus vastav aasta pole artikli teema osas eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 18:31 (EEST) : Mulle jäi kunagi mulje, et meil on see miskipärast ikkagi kombeks ja seetõttu olen seda viimasel ajal aeg-ajalt ka teinud. Aga jah, arvan ka, et need pole tegelikult sellisena linkimiseks eriti olulised. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. juuli 2023, kell 18:39 (EEST) :::Ma ka kunagi neid lisasin, kuna see komme siin keeleversioonis selgelt oli, aga mingi hetk loobusin ja viimasel ajal olen pigem hakanud selliseid linke eemaldama, kui mõnd artiklit kohendan. Tänaseks näib see rohkem infomürana. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2023, kell 22:12 (EEST) == Invitation to Rejoin the [https://mdwiki.org/wiki/WikiProjectMed:Translation_task_force Healthcare Translation Task Force] == [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|right|frameless|125px]] You have been a [https://mdwiki.toolforge.org/prior/index.php medical translators within Wikipedia]. We have recently relaunched our efforts and invite you to [https://mdwiki.toolforge.org/Translation_Dashboard/index.php join the new process]. Let me know if you have questions. Best [[User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] ([[User talk:Doc James|talk]] · [[Special:Contributions/Doc James|contribs]] · [[Special:EmailUser/Doc James|email]]) 12:34, 13 August 2023 (UTC) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Doc James@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Top_translators/20&oldid=25451577". --> == Appi == Tervist, tere pärastlõuna!! Can you help me to create some new articles here in the [[Eesti keel|Estonian]] [[Vikipeedia|Wikipedia]], palun?--[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 26. august 2023, kell 14:26 (EEST) : Tere! Anything specific you need help with? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. august 2023, kell 14:35 (EEST) : I want to create some articles with the help of a native speaker about current and historial events, muusikud, song contests, etc. For example: the AI Song Contest, in Estonian the name should more like "Tehisintellekt lauluvõistlus" or maybe "Kunstlik intellekt lauluvõistlus". --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) --[[Kasutaja:Nancy DV0123|Nancy DV0123]] ([[Kasutaja arutelu:Nancy DV0123|arutelu]]) 30. august 2023, kell 21:14 (EEST) == Isiku enda soovil == Ma saan aru, et isiku soov oli selle kustutamise juures ajendiks, aga kustutamise tegeliku põhjusena oleks parem nimetada ikka tähelepanuväärsuse puudumine. Eks ole, me päriselt ei kustuta kelle tahes artiklit isiku enda soovi tõttu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. veebruar 2024, kell 17:51 (EET) : Nõustun! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. veebruar 2024, kell 18:10 (EET) :: Ma taastasin artikli korraks, et logida teistsugune kustutamise põhjus. Kui isik ei ole tähelepanuväärne, siis oleks veel vaja eemaldada ka lingid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. veebruar 2024, kell 17:27 (EET) == Research about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, We would like to invite you to submit your responses to the survey dedicated to the tools that are used currently across the Wikimedia projects and the tools that you want to have. This survey was made by the working group of the [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]], and your responses will be reviewed afterwards, as we want to continue supporting the communities. That support can be documentation for certain most used tools by other communities across the region per specific topics, finding solutions for new tools to be created in the future, creating most needed tools in the region (so called "regional wishlist list"), and many other options. ''Deadline to fill in the survey is '''20th of August, 2024'''.'' Submit your answers [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIwzCDKs6jXPG7EpZe-JH2Mm1odU0_MAv1bO-z-nLOq9dlug/viewform?usp=sf_link '''here'''] Thank you in advance for your time that you will dedicate in filling in this survey --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. juuli 2024, kell 16:07 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Results from the survey about the tools on Wikimedia projects by the CEE Hub == Hi everyone, During August 2024, we sent you a survey about the tools, so now we would like to bring to your attention the conclusions and results from the survey, which you can explore on this '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Tools|Meta page]]'''. I hope you will enjoy exploring the mentioned tools on the page, along with other conclusions from the survey. Thanks for your time, and we will continue working on this important topic. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 7. oktoober 2024, kell 15:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/Tools&oldid=27177596". --> == Pius VIII == Sa mudisid täna [[Pius VIII]] artiklit. Sul küsimus oli nende välislinkide kohta. Kui artikkel sai 2006 loodud, siis polnud viitamisnõuet, piisas kirjandusest ja linkidest. Nüüd on viitamine ja kui Virgo tuleb, ei hakka ta sul allikaid otsima,, vaid viskab viitamismalli teksti ja sellega on asi lahendatud. Kui sa viitsid nüüd Virgole meelehead teha, võid iga kustutatud välislingi viiteks vormistada ja vastavasse lõiku lisada. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 17:32 (EEST) : Arusaadav, siis muidugi. Pyydsin välislingid viidetena, kus oskasin, tagasi panna, kuid mõnedele (Martin von Duninist, piibliseltsidest, Pärsiast, akadeemiast ylestõusmispyhadest ja kirikupyhadest) õiget kirjakohta ei leidnud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:12 (EEST) See Dunini asi on praegu Pius VIII välispoliitika 2. lõik (abielude teema). Aga ma katsun ehk homme seda artiklit veidi üle vaadata. NB! Et kui on soovi selle teemaga tegeleda, siis paavstide järgarvud on suured ja seda on ka vaja jälgida. Märkus käib sama artikli profiilipildi kohta :) See vist oli ka sinu muudatus, kui ajaloost vaatan. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 2. mai 2025, kell 18:26 (EEST) :: Ups, see oli nyyd näpuviga tõesti. Panen kohe õigeks, aityma märkamast (ja linkide osas ka tähelepanu juhtimast!). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. mai 2025, kell 18:37 (EEST) == Join us at the Next CEE Catch up! Learn about Temporary accounts! == Hi everyone, We want to announce the tenth '''[[:m:Wikimedia CEE Hub/Catch up|CEE Catch Up]]''' session, which will be dedicated to the '''Temporary accounts''', as this important change is going to affect every Wikipedia soon, so it is important for patrollers and functionaries like you to understand this change. On wikis where temporary accounts are enabled, IP addresses of unregistered editors are not visible publicly. Only those who fight spam, vandalism, harassment and disinformation have access to IP addresses there. The session will take place on '''10th of June 2025, 18:00-19:00 CEST''' (check your ''[https://zonestamp.toolforge.org/1749571200 local time]''). If you are interested in this topic, then '''[[:m:Event:CEE Catch up Nr. 10 (June 2025)|sign-up for the session here]]'''. [[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 29. mai 2025, kell 14:17 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Growth features - Mentorship and Community updates == ​Hi everyone, Wikimedia Foundation worked on evolving some of the growth features, primarily dedicated to the newcomers in our movement and communities. If you do not know, everyone can access them, activating them from Preferences (in the below of the page). You can learn about these features '''[[mw:Growth|here]]'''. CEE Hub is contacting you (patrollers/admins) directly as we would like to bring to your attention two of these features that we think can be useful for your community: '''[[mw:Growth/Mentor dashboard|Mentorship]]''' and '''[[mw:Growth/Community Updates|Community Updates]]'''. We noticed that the majority of the CEE language editions of Wikipedia does not have active one of these features, so we are encouraging you to check whether your wiki has these features and if not to begin community discussion if you want to introduce them to your editors. If you want to check it, you need to go to the Special:CommunityConfiguration page on your wiki, where all of the growth features are listed. If you need more support with this, please contact Growth team [[mw:Growth/Team|here]]. --[[User:TRistovski-CEEhub|TRistovski-CEEhub]] ([[User talk:TRistovski-CEEhub|arutelu]]) 16. juuli 2025, kell 15:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=28802724". --> == Paavst == Tere! Et oled täiendanud ja toimetanud paavsti artiklit, kas soostuksid nii korra kuus Leo XIV artikli osas jälgima uute piiskopkondade rajamist? Võid huvi korral ka muid vastava valdkonna sündmusi vaadata. Ma olen piiskopkonnad eri mandrite või maailmajagude kaupa ära toonud. Kui leiad parema lahenduse andmete ära toomiseks, siis see igati teretulnud. Ma ise kasutan [https://www.catholic-hierarchy.org/events/d2025.html seda lehekülge], mis minu jaoks piisavalt informatiivne, kuid kui teabest jääb väheks, siis peaks ka mujalt leidma. Kui soostud, siis tänud kaasalöömise eest! --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 25. oktoober 2025, kell 14:57 (EEST) : Ma pelgan, et ma niimoodi systemaatiliselt seda teha ei eelistaks. Aastate jooksul olen avastanud, et mu panus vikis toimub väga hoo ja tujupõhiselt ning ei pruugi alati olla seotud samade teemadega. Aga yldplaanis hoian Leo artiklil kindlasti silma peal ja yritan teda paremaks teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. oktoober 2025, kell 19:29 (EET) Ma koguks veel andmeid, aga kui loendid ei meeldi, võid analüüsivama teksti kirjutada. Kasutaja Pietade sel kuul ei täiendanud, et pakkusin talle pühakuid. Kui ta ka detsembris kaastööd ei tee, võid selle osa ka endale võtta, aga detsembris kuulutatakse õndsaks kaks gruppi! Kui heaks arvad, võid hakata alamlehti looma. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 30. november 2025, kell 13:08 (EET) :: Asi pole selles, et su kaastöö sisulises mõttes oleks vale või halb. Mulle lihtsalt ei meeldi selline esitusviis paavstiartiklites. Need infokillud on tähtsad kyll, aga v-o ei pea olema kõik pyhakuks kuulutatud olema loetletud just konkreetse paavsti põhiartiklis. Ma võin need alamlehed luua kyll, aga ma kardan, et ma ise neid jooksvalt uuendatuna hoida ei suuda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. november 2025, kell 14:45 (EET) == Kaka == Hello, FYI. [[Eri:Kaastöö/~2025-30222-95]] [[Kasutaja:Manchiu|Manchiu]] ([[Kasutaja arutelu:Manchiu|arutelu]]) 29. oktoober 2025, kell 10:57 (EET) == Invitation for a session "Tools and features for Users with Extended Rights" == Hi, you are receiving this invitation as you are either patroller and/or admin in your community and [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is preparing a session called '''Tools and features for Users with Extended Rights''', which we think that it will be interesting for you. The session is organised by the CEE Hub along with Wikimedia Foundation’s Movement Communications regional specialist Natalia Szafran-Kozakowska. Speakers in the session are Product Managers and Software Engineers from Wikimedia Foundation, so you will hear recent updates, new developments, and they will answer questions. So, please think what you want to ask them and come to the session. The session will be held on '''Tuesday, December 2nd, 2025 at 17:00 CET'''. Please register yourself '''[[:m:Event:CEE Catch Up: Tools for Users with Extended Rights|here]]'''. If you have any questions, please contact me. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 19. november 2025, kell 15:44 (EET) (on behalf of the CEE Hub) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_admins&oldid=29165186". --> == Kaugveri artikkel == Tere! Eemaldasite äsja [[Raimond Kaugver]]i artiklist terve tekstijaotise "Isiklikku", kuid pole põhjendanud, miks. Ma siiski tahaksin teada, miks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:01 (EEST) : Tervist! Tegelikult ei eemaldanud, vaid tõstsin ta ette poole, sest mu meelest on yldiselt kombeks olnud, et igasugu loetelud (looming, autasud jne) on pärast sisuteksti hõlmavaid peatykke. : Ahjaa, mind pole vähemasti pikaajalistel kaastöölistel tarvis teietada. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:08 (EEST) :: Vaatan nyyd, et mitmetes prominentsete isikute artiklites siiski nii ei ole. Tõstan siis praegu tagasi alla, ent minu meelest on see ikkagi häiriv. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:09 (EEST) ::: Tänan! Mulle on küll meeldinud see komme, et jaotis "Isiklikku" oleks jaotisest "Tunnustus" tagapool, sest mõne isiku isiklikus elus on sedavõrd delikaatseid seiku, mis kindlasti tunnustust ega kiitust ei vääri ning mida peaks isiku tööst ja loomingust lahus hoidma. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:12 (EEST) :::: Lisaks tõstsin tagasi elukäigu jaotisse lause "1964. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik.", mis on just nimelt elukäigu osa ehk jätkab tema töökohtade rida. Vabandust, et ma ei pannud artiklile varem silti "Pooleli", võib-olla oleks see mainitud asjatud manööverdused ära hoidnud. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:35 (EEST) :::On alati olnud lõpupoole. Aga andmed sünniperekonna kohta peaksid olema algusepoole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:39 (EEST) == Kriipsud teede nimedes == Õige on jätta mõttekriipsu ümber tühikud, kui "vähemalt üks ühendatav osis kirjutatakse lahku, sidekriipsuga või tühikuga"[https://keeleabi.eki.ee/viki/Mottekriips.html]. Taastasin enne seetõttu pealkirja [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee]]. Sama lugu selle teega, mille nüüd viimati teisaldasid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 20:02 (EEST) == You may be an eligible candidate for the U4C election == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] seeks candidates for the 2026 election. The U4C is the global committee responsible for overseeing enforcement of the [[foundation:Special:MyLanguage/Policy:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]]. Elections are held annually, if elected a committee member serves for two years. This year the U4C requires candidates to hold administrator rights on at least one wiki, which is why you are being contacted as you appear to hold this right. There are other requirements, such as candidates must be at least 18 years old and may not be employed by the Wikimedia Foundation or other related chapters and affiliates. You can find more information in the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026#Call_for_Candidates|call for candidates on Meta-wiki]]. Additionally, the committee's working language is English; some ability to communicate in English is required. The election opens on 18 May, if you are eligible and interested you have until 10 May to submit your candidacy. There will week between for candidates to answer questions from the community. Voting takes place privately in [[m:Special:MyLanguage/SecurePoll|SecurePoll]], successful candidates must receive at least 60% support. More information is available on [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|the 2026 Elections page]], including timelines and other candidacy information. If you read over the material and consider yourself qualified, please consider submitting your name to run for the committee. If you think someone else in your community might be interested and qualified, please encourage them to run. In partnership with the U4C -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User_talk:Keegan (WMF)|talk]]) 28. aprill 2026, kell 21:32 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/test&oldid=30471751". --> == Sünni-surmakohad avalauses == Tere, sisuliselt kõikides artiklites on need olemas avalauses. Kas on tekkinud uus kord, et enam ei peaks olema? [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 13:08 (EEST) :@[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] Tervist! Kindlasti mitte sisuliselt kõikides artiklites. Ja neid pole erilist tarvidust sinna ka panna, see koormab niigi pikki sulgusid (eriti kui inimesel on ka varasemaid nimesid, tahetakse lisada ka riiginimed jms ning nt uue ja vana kalendri järgi eludaatumid) ega lisa esmatähtsat infot, mis ei peaks nagunii sisutekstist või paremal juhul juba sissejuhatuse järgmisest lõigust välja tulema. Samal moel pole sellist traditsiooni ka nt enwikis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. juuli 2026, kell 13:13 (EEST) ::Yleyldse tuleks liikuda suunas, et sissejuhatused töötaks sedasi nagu artiklites [[Kaja Kallas]], [[Alma Ostra-Oinas]] jne. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) 7l77nkk94ymvm0dsfejhkbwahssm8wp 0 449432 7191281 6363276 2026-07-12T01:03:03Z Kuriuss 38125 7191281 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''YPD''' (ka YEPD; ''Yeast Extract Peptone Dextrose'') ehk '''pärmiekstrakt-peptoonsööde''' on mikrobioloogias laialdaselt kasutusel olev [[Selektiivsus (bioloogia)|mitteselektiivne]] sööde, mida enamasti kasutatakse [[pagaripärm]]i (''Saccharomyces cerevisiae'') kasvatamiseks nii vedelsöötmes kui ka tahkel söötmel [[Petri tass]]il. Olles [[rikas sööde]], sisaldab YPD kõiki efektiivseks kasvuks vaja olevaid toitaineid.<ref name=":2" /><ref name=":0" /> [[Pilt:YPDmedium.jpg|pisi|YPD sööde vedelal kujul ning Petri tassil]] == Koostis == '''YE''' (''Yeast Extract'') ehk '''pärmiekstrakt''' on pärmirakkudest rakukestade eraldamisel (pärmirakkude [[Lüüsimine|lüüsimisel]]) saadud toode, mida kasutatakse väga laialdaselt toiduainetööstuses nii maitselisandina kui ka toidulisandina pärmiekstrakti suure toiteväärtuse tõttu.<ref name="h3Sgu" /> Kuna pärmiekstrakt on ka ainuke optimaalne mitteloomne B₁₂-vitamiini allikas, on see eriti populaarne [[Taimetoitlus|veganite]] seas.<ref name="bwg25" /> Mikrobioloogias kasutatakse pärmiekstrakti bakteri- ja pärmikasvatusel, kuna pärmiekstrakt on odav ja efektiivne aminohapete, vitamiinide ning mineraalide allikas.<ref name="RsfjV" /> Pärmiekstrakt moodustab tavaliselt 1% söötme kogumahust.<ref name=":0" /> '''[[Peptoon]]''' (''Peptone'') on segu erinevatest [[Peptiidid|polüpeptiididest]], mida saadakse loomsete valkude töötlemisel erinevate [[ensüüm]]idega – [[proteaas]]idega. Ensüümideks on tavaliselt [[pankreatiin]] (pankrease ehk [[Kõhunääre|kõhunäärme]] eritatav ekskreet, mis omakorda on segu ensüümidest [[amülaas]], [[lipaas]] ja [[Proteaasid|proteaas]], mis vastavalt lagundavad tärklist, rasvu ja valke) ning [[papaiin]], mis esineb looduslikult [[Papaia|harilikus papaias]] (''Carica papaya'') ning on samuti laia funktsionaalsusega, st on võimeline valke lõikama mitmest erinevast kohast – saidist. Nende ensüümide erinevad omadused tagavad selle, et peptoon koosneks erinevatest polüpeptiididest, mis on kasvavale organismile vajalik maksimaalse efektiivsusega kasvamiseks. Peptoon on mikroobidele peamiseks lämmastikuallikaks YPD söötmel.<ref name=":2" /> Peptoon moodustab tavaliselt 2% söötme kogumahust.<ref name=":0" /> '''[[Dekstroos]]''' (''Dextrose'') ehk D-glükoos on [[Monosahhariidid|monosahhariid]], [[glükoos]]i D-isomeer. Nagu ka enamuse teiste monosahhariidide puhul, on ka glükoosi D-isomeer looduses tunduvalt enam levinud kui L-isomeer.<ref name="GRBSV" /> Dekstroosi on pärmirakud võimelised [[Käärimine|fermenteerima]]. Selle käigus tekib [[etanool]] ja [[süsihappegaas]] ning ka glütserooli. Seega dekstroosi sisaldaval söötmel pärmirakud aeroobselt ei [[Aeroobne hingamine|hinga]] (st ei kasuta [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklit]], mida võimaldab organell [[mitokonder]]), vaid kasutavad energia saamiseks anaeroobset metaboolset rada – kääritamist. See osutub aga probleemiks, kui pärmirakkude seas on ka [[Mutatsioon|mutante]], kellel mitokondriaalne DNA puudub ('''[[Rho0|''rho''⁰]]'''-mutandid) või on defektne/fragmenteerunud ('''[[Rho–|''rho''^–]]'''-mutandid).<ref name="Wrye3" /> Mõlemal juhul on mitokonder ebafunktsionaalne ning aeroobset ainevahetusrada kasutada ei ole võimalik. Selleks, et veenduda, et uuritavate pärmirakkude seas ei ole mutante, tuleb neid selekteerida, kasvatades pärmirakke söötmel, mida ei ole võimalik kääritada, st pärmirakkudel tuleb kasutada hingamisahelat. Sel juhul mutandid, kelle mitokonder on ebafunktsionaalne (''rho''-mutandid), ei suuda söötmel kasvada ning söötmel jäävad elama ainult [[metsiktüüp]]i (''wild-type'') rakud. Üheks pärmirakkudele mittefermenteeritavaks süsinikuallikaks on [[glütserool]], mis on ühe teise, YPD-ga sarnase söötme koostisosaks: [[YPG]] (''Yeast Extract Peptone '''Glycerol''''').<ref name="HgIeR" /> Selle söötme koostisosad on samad, kuid dekstroosi asemel sisaldab sööde glütserooli. YPG-söötmel suudavad kasvada ainult hingavad rakud.<ref name=":0" /> Dekstroos on YPD-söötmes süsinikuallikaks<ref name=":2" />, see moodustab tavaliselt 2% söötme kogumahust ja glütserool (YPG puhul) 3%.<ref name=":0" /> '''ddH₂O''' (''double-distilled water'') ehk kahekordselt [[destilleeritud vesi]] on mikrobioloogias asendamatu vahend. Destilleeritud vett kasutatakse nii söötmete valmistamisel, kus veega pannakse paika ruumala, mille järgi arvestatakse teiste komponentide kogused (nagu ka YPD puhul), kui ka puhverlahuste valmistamisel, lahjendamisel ning töövahendite puhastamisel. Destilleeritud vee tähtsus seisneb selles, et kuna teaduses peab olema võimalik kõiki katseid korrata, saades sealjuures samasugused (või vähemalt kriitiliselt sarnased) tulemused, ei ole kraanivee kasutamine otstarbekas, kuna kraanivee mineraalne koostis varieerub paiguti ning võib juhtuda, et sama katse teostamisel teises maailma osas (või teises riigi osas) saadakse seepärast katsel teistsugused tulemused. Veel üks võimalus sellisel juhul teaduslike kriteeriumite piiridesse jääda oleks määrata igal kasutuskorral kogu kasutatava kraanivee ioonne koostis. See aga tähendaks meeletult lisatööd (rääkimata katse kordamisel tekkivatest raskustest) ning seetõttu ongi palju lihtsam, mugavam ning kindlam kasutada (kahekordselt) destilleeritud vett ning lisada ise vastavasse lahusesse vastavalt mineraale. ddH₂O on YPD-söötmes lahustiks.<ref name="e27H7" /> '''[[Agar]]''' on [[galaktoos]]i [[Polümeerid|polümeer]], mida saadakse [[agaroos]]ist. Agaroos omakorda koosneb agarist ja [[agaropektiin]]ist. Agar saadakse agaroosist agaropektiini kõrvaldamisel. Agaroosi leidub looduslikult kõige enam [[punavetiktaimed|punavetikates]] (''Rhodophyta''). Agarit kasutatakse toiduainetööstuses nii [[tardaine]]na kui [[paksendaja]]na, kuid mikrobioloogias leiab agar kasutust Petri tasside söötme valmistamisel. Petri tassi valmistamisel on agar tardaineks, mis söötme ühtseks kokku seob. Agarile annab eelise teiste tardainete, näiteks [[želatiin]]i ees see, et erinevalt želatiinist ei sula agar inimese kehatemperatuuril (37&nbsp;°C), mis on aga paljude mikroobide, eriti bakterite (näiteks ''[[Escherichia coli]]'') kõige optimaalsem kasvutemperatuur.<ref name="3kz4f" /> Agariga on ka lihtne umber käia, kuna agari kasutamiseks tuleb vaid kommertsiaalset agaripulbrit vees lahustada ning viia temperatuurile, mis on vähemalt 85&nbsp;°C, mis on agari sulamistemperatuuriks. Agarile on omane ka [[hüsterees]]ile mitte allumine, st agari sulamis- ja külmumistemperatuur ei ühildu, mistõttu kui agar on kord sulamistemperatuurile (85&nbsp;°C) viidud, on agar vedelas olekus kuni selle temperatuur langeb tahenemistemperatuurini, milleks on 32–40&nbsp;°C. Agari kuumutamisel 85&nbsp;°C-ni murduvad galaktoosi molekulide vahelised sidemed, mis lubab agaril muutuda vedelaks. 32–40&nbsp;°C juures aga toimub galaktoosi molekulide [[Polümerisatsioon|repolümeriseerumine]], mille tulemusena agar taheneb. Agar moodustab tavaliselt 2% tahkest söötmest.<ref name=":0" /> == Valmistamisviis == # Kaaluda keskmise täpsusega laborikaaluga (±0,5%) vastavalt söötme mahule vajaminevad kogused koostisosad ning lisada kolbi või laboratoorsesse pudelisse. Näiteks 1 liitri söötme valmistamiseks läheb vaja 10 g pärmiekstrakti, 20 g peptooni, 20 g dekstroosi/glükoosi ning Petri tasside valmistamisel lisaks 20 g agarit. # Lisada vastavalt söötme mahuni (destilleeritud) vett, segada. # Keeta söödet umbes üks minut (näiteks mikrolaineahjus), vahepeal segades, et sööde üle ei keeks, kuid samas nii, et kõik koostisosad oleksid täielikult lahustunud. # Steriliseerida(!) sööde [[autoklaav]]is 115–121&nbsp;°C juures 15 minutit. Edaspidi avada söödet sisaldav kolb/pudel vaid steriilsetes tingimustes, näiteks [[laminaar]]is. # Lasta söötmel jahtuda ~55–65&nbsp;°C, Petri tasside valmistamise puhul valada söödet tassile nii, et sööde kataks kogu tassi põhja. 300 ml söötme kohta saab keskmiselt 15 tassi. Agarit sisaldava söötme säilitamisel toatemperatuuril ning hilisemal kasutamisel tuleb sööde uuesti üles sulatada nagu eelnevalt mainitud. Petri tasside valmistamisel lasta tassidel taheneda toatemperatuuril vähemalt üleöö, soovitatavalt 24 tundi. Vedelsöötme kasutamise puhul kasvatada mikroobe kolbis või katseklaasis. # (valikuline) Kontrollida söötme steriilsust ja funktsionaalsust kontrolltüve kasvatamisega. # Sööde on valmis kasutamiseks, Petri tassidel kasvatatavaid mikroobe [[Inkubeerimine|inkubeerida]] vastava temperatuuriga kapis (näiteks pagaripärmi puhul 30&nbsp;°C), vedelsöötmes kasvatatavaid mikroobe inkubeerida loksutajal (näiteks pagaripärmi puhul 25–30&nbsp;°C, 100–300 pööret minutis; pöörete arv võib sõltuvalt loksutaja tüübist ja labori standarditest varieeruda).<ref name="AnoXu" /><ref name="ogFQw" /><ref name="AUFRJ" /><ref name="CLL7K" /> == YPD kasutamine laboris == Tüve ülesvõtmiseks (inaktiivse [[Mikroobitüvi|mikroobitüve]] aktiivseks muutmisel) kasutatakse tüüpiliselt n-ö ''stock''-lahust, mis kujutab endast pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud lahust, mis võib olla nii [[Nukleiinhapped|nukleiinhappe]]-''stock,'' kui ka mikroobi ''stock'' jne. ''Stock''-i säilitatakse tavaliselt −80&nbsp;°C juures. Pärmitüve ''stock'' koosneb näiteks vastavatest pärmirakkudest ja glütseroolist. Glütserool oma madala külmumistemperatuuri (−37,8&nbsp;°C) ning [[hüdroksüülrühm]]ade (mis omakorda võimaldavad [[vesinikside]]mete teket) tõttu on hea ning ohutu viis pärmirakkude pikaajaliseks säilitamiseks madalal (−80&nbsp;°C) temperatuuril, kuna glütserool ei võimalda vee kristallstruktuuril ([[jää]]l) tekkida ning kaitseb seeläbi mikroobe külmumise, sh jääkristallide tekitatud mehaanilise kahju eest.<ref name="9EOts" /> ''Stock''-ist võetakse pagaripärmi puhul tüved üles tavaliselt YPD tahkel söötmel (Petri tassil), kuna see võimaldab eraldada üksikuid [[Koloonia (bioloogia)|kolooniaid]] ehk üksiku raku järeltulijaid, mis tagab selle, et uuritavate rakkude seas oleksid geneetiliselt identsed rakud. Kuna pagaripärmi kahekordistusaeg optimaalsetes tingimustes (ehk YPD söötmes, 30&nbsp;°C juures) on ~90 minutit (''rho'' mutantide puhul ~2h), võib silmaga nähtavaid kolooniad näha juba 12–16 tundi pärast tassile külvamist (metsiktüüpi rakkude puhul).<ref name="IWQZU" /> Tavaliselt läheb n-ö elujõuliste kolooniate tekkeks 2–3 päeva. Seejärel toimitakse tavaliselt järgnevalt: Petri tassilt valitakse välja meelepärased kolooniad, mida eraldi kolbidesse YPD vedelsöötmesse külvatakse. Vedelsöötmes on rakkude kokkupuude söötmega suurem ning õhutus efektiivsem (loksutaja tõttu), mistõttu on ka nende kasv kiirem. Kiirem kasv võimaldab toota väikse ajaga suurema rakumassi, mida rakendatakse muuhulgas nt valkude ja hormoonide tootmisel ([[Transgeenne organism|transgeenne]] mikroob toodab vastavat molekuli, mis inimesele huvi pakub; kuna rakud kasvavad vedelsöötmes kiiresti, saadakse nii ka kiiremini rohkem produkti), kuid ka tagab, et vastava protseduuri läbimiseks oleks piisavalt rakke, kuna paljud katsed (nt [[Transformatsioon (geneetika)|transformatsioon]]) on rakkudele väga koormavad ning suur osa rakkudest selle käigus hukkub. Samuti peab olema suur rakkude hulk näiteks selleks, et piisavalt DNA-d oleks võimalik eraldada. DNA kogus omakorda on oluline, et näiteks [[Southern blotting]]u teostamisel oleks DNA signaal piisavalt tugev.<ref name="L7hRv" /> YPD vedelsöötme kasutamisel tuleb mainida ka '''OD'''-d (''Optical Density'') ehk optilist tihedust, mis iseloomustab rakkude kogust söötmes. [[Eksponentsiaalne kasvamine|Eksponentsiaalses]] kasvufaasis olevate pärmirakkude OD on 0,3–1.<ref name=":1" /> Pärmirakkude OD-d mõõdetakse [[Spektrofotomeetria|spektrofotomeetri]] abil, lainepikkuse 600&nbsp;nm juures. OD on siinkohal võrdeline [[Valguse neeldumine|absorptsiooniga]]. OD on tähtis ka seetõttu, et eksponentsiaalses kasvufaasis olevad rakud (n-ö noored rakud) on vastuvõtlikumad muutustele, sh näiteks võõra DNA [[Integratsioon (bioloogia)|integreerumine]] genoomi.<ref name=":1" /> YPD söötmest on lugematu hulk variatsioone vastavalt vajadusele, näiteks mingit konkreetset antibiootikumi sisaldav YPD (et välja juurida söötmest võõrad rakud ning võimaldada kasvu ainult uuritavatel, resistentseteks muudetud rakkudel), mingit lisatoitainet sisaldav YPD jne.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name=":2">''University of Tartu'' DSpace Repository, [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/18516/rikas_sde.html Rikas sööde] Vaadatud 26.10.2016</ref> <ref name=":0">''The laboratory of Thomas E. Wilson'', [https://web.archive.org/web/20170329192127/http://tewlab.path.med.umich.edu/Protocols/Yeast%20Media%20-%20GENERAL%20DESCRIPTION.doc TEWLAB Yeast Media – General Description] (Microsoft Word dokument)</ref> <ref name="h3Sgu">''Horisont'' 3/2012, [https://web.archive.org/web/20160305014802/http://www.horisont.ee/node/1850 Pärmi paljud paled]. Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="bwg25">''The Vegan Society'', [https://www.vegansociety.com/resources/nutrition-and-health/vitamins-minerals-and-nutrients/vitamin-b12-your-key-facts Vitamin B12 : your key facts] Vaadatud 05.11.2016</ref> <ref name="RsfjV">[https://www.bd.com/europe/regulatory/Assets/IFU/Difco_BBL/242720.pdf Yeast Extract-Peptone-Dextrose (YPD)] (PDF-fail). Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="GRBSV">''Rensselaer Polytechnic Institute'', [https://web.archive.org/web/20161117092335/http://www.rpi.edu/dept/bcbp/molbiochem/MBWeb/mb1/part2/sugar.htm Carbohydrates – Sugars and Polysaccharides] Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="Wrye3">''The National Center for Biotechnology Information'', [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC165961/ Mitochondria-mediated nuclear mutator phenotype in ''Saccharomyces cerevisiae''] 15.07.2003. Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="HgIeR">''The National Center for Biotechnology Information,'' [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22591/ Section 16.3 : Glucose Can Be Synthesized from Noncarbohydrate Precursors] Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="e27H7">''Sigma-Aldrich'', [http://www.sigmaaldrich.com/technical-documents/protocols/biology/yeast-growth-protocols.html Yeast Growth Protocols] Vaadatud 21.10.2016</ref> <ref name="3kz4f">''Dr. Bernard Cole's Home Page,'' [https://web.archive.org/web/20050829055205/http://www.gelatin.co.za/gltn1.html GELATIN] Vaadatud 05.11.2016</ref> <ref name="AnoXu">''Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut'', [https://web.archive.org/web/20161118040957/http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/2015baka_mari-liis_suld.pdf Pärmi ''Saccharomyces cerevisiae'' mitokondriaalse valgu Din7 deletsiooni mõju mitokondriaalsele DNA-le] Vaadatud 26.10.2016</ref> <ref name="ogFQw">''The National Center for Biotechnology Information,'' [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC92709/ Development of a ''Saccharomyces cerevisiae'' Strain with Enhanced Resistance to Phenolic Fermentation Inhibitors in Lignocellulose Hydrolysates by Heterologous Expression of Laccase] märts 2001. Vaadatud 26.10.2016</ref> <ref name="AUFRJ">''ResearchGate'', [https://www.researchgate.net/profile/Vasanthy_Arasaratnam/publication/221705622_Optimization_of_Optimization_of_a_culture_conditions_for_Baker's_yeast_cell_mass_production_-_A_preliminary_study/links/0912f4fae9c0d44dd1000000.pdf Optimization of Optimization of a culture conditions for Baker’s yeast cell mass production – A preliminary study] Vaadatud 26.10.2016</ref> <ref name="CLL7K">''Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, vol. 91 no. 26,'' [http://www.pnas.org/content/91/26/12535.full.pdf Phytochrome assembly in living cells of the yeast ''Saccharomyces cerevisiae'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (PDF-fail). Vaadatud 05.11.2016</ref> <ref name="9EOts">''PubChem Open Chemistry Database'', [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/glycerol Glycerol] Vaadatud 29.10.2016</ref> <ref name="IWQZU">''The BioNumbers database'', [http://bionumbers.hms.harvard.edu/bionumber.aspx?&id=101310&ver=14 BioNumber Details Page] Vaadatud 19.10.2016</ref> <ref name="L7hRv">''Nature Protocols'', [http://www.nature.com/nprot/journal/v1/n2/fig_tab/nprot.2006.73_T3.html Southern blotting] Vaadatud 26.10.2016</ref> <ref name=":1">''The National Center for Biotechnology Information'', [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3056089/ Transformation of ''Saccharomyces cerevisiae'' and other fungi] 2010. Vaadatud 05.11.2016</ref> }} == Kirjandus == * ''European Association for Specialty Yeast Products,'' http://yeastextract.info/faq. Vaadatud 26.10.2016 * J.F. Sambrook & D.W. Russell (2001) ''Molecular Cloning: A Laboratory Manual'' (väljaanne 2 ja 3) Cold Spring Harbor Laboratory Press. * ''OpenWetWare'', [http://openwetware.org/wiki/McClean:_Glycerol_stocks_(yeast) McClean: Glycerol stocks (yeast)] Vaadatud 26.10.2016 [[Kategooria:Labor]] 0tiwans2gdcct2ke1dwepixkxwafs0i 0 452419 7191343 7184608 2026-07-12T06:23:52Z ~2026-34651-55 231505 7191343 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Nõlvaku|avati=1954|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A|eelmine=17A|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures{{teekaart}}]] '''18''' on [[Tallinn]]a [[bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Sama marsruut, mis praegu |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Praegune marsruut |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{veerud}} ===Viru keskus > Laagri=== *Viru keskus, 1. Peatus *Viru *Vabaduse väljak *Kosmos *Vineeri *Tallinn-Väike *Kalev *Hallivanamehe *Järve *Virve *Risti *Liiva *Näituse *Haava *Valdeku *Nurme *Kaare *Hiiu *J. V. Jannseni *Hõimu *Vikerkaare *Raba *Naaritsa *Pärnu maantee *Vana-Pääsküla *Sillaotsa *Nõlvaku {{veerud-piir}} ===Laagri > Viru keskus=== *Nõlvaku *Nõlvaku *Vana-Pääsküla *Pärnu maantee *Naaritsa *Raba *Vikerkaare *Hõimu *J. V. Jannseni *Hiiu *Kaare *Nurme *Valdeku *Haava *Näituse *Liiva *Risti *Järve *Hallivanamehe *Kalev *Tallinn-Väike *Vineeri *Kosmos *Vabaduse väljak *Estonia *A. Laikmaa {{veerud-lõpp}} <center><gallery> File:Tallin bus 1.jpg File:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg </gallery></center> <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8qa6yt6nq0gmvahjgtf71f9euyhl3lh 7191344 7191343 2026-07-12T06:24:24Z ~2026-34651-55 231505 7191344 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Nõlvaku|avati=1954|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A|eelmine=17A|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures{{teekaart}}]] '''18''' on [[Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Sama marsruut, mis praegu |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Praegune marsruut |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{veerud}} ===Viru keskus > Laagri=== *Viru keskus, 1. Peatus *Viru *Vabaduse väljak *Kosmos *Vineeri *Tallinn-Väike *Kalev *Hallivanamehe *Järve *Virve *Risti *Liiva *Näituse *Haava *Valdeku *Nurme *Kaare *Hiiu *J. V. Jannseni *Hõimu *Vikerkaare *Raba *Naaritsa *Pärnu maantee *Vana-Pääsküla *Sillaotsa *Nõlvaku {{veerud-piir}} ===Laagri > Viru keskus=== *Nõlvaku *Nõlvaku *Vana-Pääsküla *Pärnu maantee *Naaritsa *Raba *Vikerkaare *Hõimu *J. V. Jannseni *Hiiu *Kaare *Nurme *Valdeku *Haava *Näituse *Liiva *Risti *Järve *Hallivanamehe *Kalev *Tallinn-Väike *Vineeri *Kosmos *Vabaduse väljak *Estonia *A. Laikmaa {{veerud-lõpp}} <center><gallery> File:Tallin bus 1.jpg File:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg </gallery></center> <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6gjtt659o78gwf2nku2iuwgtsyc35uo 7191348 7191344 2026-07-12T06:30:28Z ~2026-34651-55 231505 7191348 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Nõlvaku|avati=1954|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|pisi|Buss nr 18 [[Viru Keskus|Viru keskus]]e juures{{teekaart}}]] '''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Sama marsruut, mis praegu |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) |Praegune marsruut |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> |} ==Peatuste loend== {{veerud}} ===Viru keskus > Laagri=== *Viru keskus, 1. Peatus *Viru *Vabaduse väljak *Kosmos *Vineeri *Tallinn-Väike *Kalev *Hallivanamehe *Järve *Virve *Risti *Liiva *Näituse *Haava *Valdeku *Nurme *Kaare *Hiiu *J. V. Jannseni *Hõimu *Vikerkaare *Raba *Naaritsa *Pärnu maantee *Vana-Pääsküla *Sillaotsa *Nõlvaku {{veerud-piir}} ===Laagri > Viru keskus=== *Nõlvaku *Nõlvaku *Vana-Pääsküla *Pärnu maantee *Naaritsa *Raba *Vikerkaare *Hõimu *J. V. Jannseni *Hiiu *Kaare *Nurme *Valdeku *Haava *Näituse *Liiva *Risti *Järve *Hallivanamehe *Kalev *Tallinn-Väike *Vineeri *Kosmos *Vabaduse väljak *Estonia *A. Laikmaa {{veerud-lõpp}} <center><gallery> File:Tallin bus 1.jpg File:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg </gallery></center> <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] s7s8x72hg5r0rhb7db1n7vln1hgq9ej 0 453585 7191222 7155851 2026-07-11T22:27:25Z ~2026-39488-05 233334 avatudkool 7191222 wikitext text/x-wiki {{teekaart|suum=15}} [[File:Karjamaa tänav (11.05.2018).jpg|thumb|Karjamaa tänav (11.05.2018)]] '''Karjamaa tänav''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Karjamaa (Tallinn)|Karjamaa asumis]].<ref>http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm (vaadatud 29.12.2016)</ref> Karjamaa tänav algab [[Kopli tänav|Kopli tänavalt]] ja lõpeb [[Erika tänav|Erika tänaval]]. Tänavaga ristub [[Angerja tänav]]. Karjamaa tänav on 572 meetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840639.<ref>{{Netiviide|Autor=Maanteeamet|URL=https://teeregister.riik.ee/mnt/index/net.do?netSelection=KOH|Pealkiri=Riiklik Teeregister|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=09.12.2017|arhiivimisaeg=1.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201032320/https://teeregister.riik.ee/mnt/index/net.do?netSelection=KOH|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tänava nimi== Tänav sai praeguse nime [[24. mai]]l [[1939]], kui '''Suur-Karjamaa tänav''' liideti koos osaga [[Soo tänav|Soo tänavast]] ja [[Tööstuse tänav|Girgensoni tänavaga]] [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänavaks]] ja '''Väike-Karjamaa''' tänav nimetati ümber Karjamaa tänavaks.<ref>[[Aleksander Kivi]]. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 48</ref> Tänava algsed saksakeelsed nimed olid ''Kleine Viehweidenstraße'', ''Kleine Viehwiesenstraße'' või ''Kleine Weidestraße'' ja venekeelne ''Малая Выгонная улица.'' Tänava rajamise aeg pole täpselt teada, kuid 1919. aastal Sõjaväe topograafia osakonna poolt välja antud Tallinna plaanile on Väike-Karjamaa tänav peale märgitud.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Tallinna plaan|aasta=1919|koht=Tallinn|kirjastus=Sõjaväe topograafia osakond|lehekülg=|url=http://www.ester.ee/record=b1427623~S1*est}}</ref> Algselt moodustus '''Väike-Karjamaa''' tänav kahest osast: '''[[Tööstuse tänav|Suur-Karjamaa]]''' tänavaga paralleelselt kulgevast lõigust ning [[Kopli tänav|Kopli tänava]] ja [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänava]] vahel kulgema planeeritud lõigust, mille koridor ehitati aga aja jooksul osaliselt kinni. [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnavalitsus]] täpsustas [[Angerja tänav|Angerja tänava]] leviala 26.10.2016 ja liitis varem [[Angerja tänav|Angerja tänava]] ja [[Erika tänav|Erika tänava]] osaks loetud eraldiseisva tänavakoridori Karjamaa tänava ja [[Erika tänav|Erika tänava]] vahel Karjamaa tänavaga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=134212|Pealkiri=Tallinna Linnavalitsuse 17.08.2016 korraldus number 1210-k "Tänavanime määramine Põhja-Tallinnas"|Väljaanne=Tallinna õigusaktide register|Aeg=17.08.2016|Kasutatud=13.01.2018|arhiivimisaeg=14.01.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180114074038/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=134212|url-olek=ei tööta}}</ref> [[File:Karjamaa park 2.jpg|thumb|[[Karjamaa park]], Karjamaa tänav 3 (2017)]] ==Hoonestus ja taristu== {| class="wikitable" |+Katastriüksuste aadresside muutumine Karjamaa tänaval !Kehtiv aadress !Aadress kuni 07.09.2016<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3002&aktid=134379|Pealkiri=Tallinna Linnavalitsuse 07.09.2016 korraldus number 1323-k "Katastriüksuste aadresside muutmine Karjamaa tänava järgi Põhja-Tallinnas"|Väljaanne=Tallinna õigusaktide register|Aeg=07.09.2016|Kasutatud=13.01.2018}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> !Katastritunnus |- |Karjamaa tänav 1 |[[Kopli tänav]] 92 |78408:807:1090 |- |Karjamaa tänav 2a |Kopli tänav 90a |78408:808:1030 |- |Karjamaa tänav 5 |Karjamaa tänav 10 |78408:807:0035 |- |Karjamaa tänav 6 |Angerja tänav 13 |78408:807:0760 |- |Karjamaa tänav 7 |Karjamaa tänav 5g |78408:807:0270 |- |Karjamaa tänav 8 |Angerja tänav 11 |78408:807:0001 |- |Karjamaa tänav 9 |Erika tänav 9 |78408:807:0780 |- |Karjamaa tänav 9a |Erika tänav 9a |78408:807:0036 |- |Karjamaa tänav 9b |Erika tänav 13e |78408:807:0680 |- |Karjamaa tänav 10 |Angerja tänav 14 |78408:807:1050 |- |Karjamaa tänav 11 |Erika tänav 11 |78408:807:0390 |- |Karjamaa tänav 12 |Angerja tänav 14a |78408:807:0340 |- |Karjamaa tänav 14 |Angerja tänav 16 |78408:807:0023 |- |Karjamaa tänav 16 |Angerja tänav 19 |78408:807:0240 |- |Karjamaa tänav 18 |Erika tänav 7a |78408:807:0560 |} *Karjamaa tänav 1, [[Karjamaa Põhikool]]. *Karjamaa tänav 3, [[Karjamaa park]]. *Karjamaa tänav 4 asus [[Eesti NSV]] ajal Kopli söökla ehk söökla Kungla. *Karjamaa tänav 18 alates 1.08.2026 asub [[Avatud Kool|Tallinna Avatud Kool]] Suur-Karjamaa tänav 1 asus relvatööstus Arsenal. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Karjamaa tänav}} *[http://www.karjamaa.ee Karjamaa tänav 1. Karjamaa Põhikool] *[http://www.netfood.ee Karjamaa tänav 4. Net-Foodlab Eesti OÜ] *[http://www.sanfiks.ee/ Karjamaa tänav 14. Sanfiks OÜ] {{Karjamaa asumi tänavad}} [[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]] 06bzvkdarpnmrc28wxe5piwcfy176ka 0 456032 7191271 6391920 2026-07-12T00:39:13Z Kuriuss 38125 7191271 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon''' (lühend EÜA; inglise European University Association, lühend EUA) on [[assotsiatsioon]], mis ühendab üle 850 [[ülikool]]i 47st [[Euroopa]] riigist. EÜA kaudu teevad ülikoolid koostööd (nt ühised uurimisprojektid) ja vahetavad infot. EÜA asutati [[31. märts]]il [[2001]], kui ühinesid Association of European Universities (lühend CRE) ja Confederation of European Union Rectors' Conferences. ==Välislingid== *[https://eua.eu/ EÜA koduleht] [[Kategooria:Ülikoolide ühendused]] [[Kategooria:Euroopa]] mooiswh445rgjd2ftz54klvw7o8xeyz 0 457050 7191099 7191009 2026-07-11T15:41:08Z Velirand 67997 + kategooria 7191099 wikitext text/x-wiki '''Ats Joorits''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1958]] [[Tapa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja endine [[näitleja]]. Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti [[Eesti]] rahvastikuregistrisse. Ats Joorits lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i, õppis aastatel 1976–1977 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat ja hiljem [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[eesti keel]]t (lõpetamata). Ta on läbinud [[Strayeri ülikool]]is nelja-aastase ärijuhtimise programmi ja on lõpetanud [[George Washingtoni Ülikool]]i magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.<ref>Verni Leivak:[https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees, 23. detsember 2011. Vaadatud 11. juulil 2026</ref> Näitlejana on ta tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo rolliga [[Uno Leies]]e telelavastusest "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]" (1979). 1980. aastatel oli ta ka [[Eesti Televisioon]]i reporter ja lastesaadete saatejuht. Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits algul kümme aastat [[Rootsi]]s, kus tegi 1990. aastatel kaastööd ka Rootsi Raadio eesti toimetusele. Seejärel elas ta kümme aastat [[USA]]-s ning töötas ajakirjanikuna raadiojaamas [[Ameerika Hääl]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-ameerika-uhendriike-tabas-enneolematu-terrorirunnak Uudised. Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak]. Ameerika Hääle ajakirjanike Marika Urbi ja Ats Jooritsa muljed olukorrast Washingtonis. Vikerraadio, 11.09.2001.</ref> Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis, kus ta töötas algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina ka tootejuhina ning aastatel 2021–2024 [[Tallink]]i kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.<ref>[https://www.err.ee/1608074062/tallink-silja-ab-uueks-juhiks-saab-ats-joorits Tallink Silja AB uueks juhiks saab Ats Joorits] ERR Uudised, 15.01.2021.</ref> 2010. aastal abiellus ta Rootsis oma kauaaegse elukaaslase Franklin Leviga, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.<ref>[https://eeter.err.ee/294047/eesti-rahvastikuregistrisse-kanti-esimene-samasooline-perekond Eesti rahvastikuregistrisse kanti esimene samasooline perekond] ERR Eeter, 24.01.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/argipaev-50-aastat-moodumisest-eestlaste-paadipogemisest-ja-pagulusest Argipäev. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest]. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest Rootsis. Saade on tehtud Rootsi Raadio eesti toimetuses oktoobris 1994. a. Esinevad Edit Kotka-Nyman, Heinrich Mark ja Jaan Pannel (Rootsi eestlased). Intervjueerivad Mare Rebas ja Ats Joorits. Saate esmaeeter Eesti Raadios: 7. oktoober 1994 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-ats-jooritsast-sai-esimene-eestlane-kelle-geiabielu-rahvastikuregistrisse-kanti?id=77016530 Ats Jooritsast sai esimene eestlane, kelle geiabielu rahvastikuregistrisse kanti], Delfi, 24. jaanuar 2017 * Ats Joorits. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89545979/stockholmi-tanavail-on-ikka-veel-late-lohna Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna] Eesti Ekspress, 15. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Joorits, Ats}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:George Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] dnf0dahqd1mm3x46by9tibf4k6kwp3l 7191155 7191099 2026-07-11T19:57:23Z Kuriuss 38125 7191155 wikitext text/x-wiki '''Ats Joorits''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1958]] [[Tapa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja endine [[näitleja]]. Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti 2017. aastal [[Eesti]] rahvastikuregistrisse. ==Haridus== Ats Joorits lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i, kus õppis teatrikallakuga klassis. Aastatel 1976–1977 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat ja hiljem [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[eesti keel]]t (lõpetamata). Ta on läbinud USA-s Washingtonis asuva [[Strayeri ülikool]]i nelja-aastase ärijuhtimise programmi ning lõpetanud [[George Washingtoni Ülikool]]i magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees, 23. detsember 2011. Vaadatud 11. juulil 2026</ref> ==Elu- ja töökäik== Näitlejana on ta tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo rolliga [[Uno Leies]]e telelavastusest "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]" (1979). 1980. aastatel oli ta [[Eesti Televisioon]]is kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht. 1985. aastal abiellus ta rootslannaga, mille tõttu sai [[KGB]] survel Eesti Televisioonis eetrikeelu. Aastatel 1985–1987 töötas ta [[Mainor]]i ajakirjandusgrupi juhina. Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits algul kümme aastat [[Rootsi]]s, kus töötas algul sotsiaalhoolekandetöötajana ja siis reisibüroos Rootsi turistide Tallinna giidina, mille kõrvalt tegi 1990. aastatel kaastööd [[Rootsi Raadio]] eestikeelsete saadete toimetusele. Järgnes töö Rootsi riigitelevisioonis Eesti ja Baltikumi teemaliste saadete juhina (mahukaim saade oli üle kuu eetris käinud pooleteisetunnine "Naabermaa Eesti"). Peatselt lisandus produtsenditöö Rootsi riigiraadios.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Seejärel elas ta kümme aastat [[USA]]-s ning töötas aastatel 1996–2004 ajakirjanikuna raadiojaamas [[Ameerika Hääl]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-ameerika-uhendriike-tabas-enneolematu-terrorirunnak Uudised. Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak]. Ameerika Hääle ajakirjanike Marika Urbi ja Ats Jooritsa muljed olukorrast Washingtonis. Vikerraadio, 11.09.2001.</ref> Pärast seda alustas laevandus- ja turisminduskarjääri Hollandi-Ameerika kruiisifirma Holland-America peakorteris Seattle'is.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis Stockholmis ning on töötanud [[Tallink]]i kontsernis: algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina, siis tootejuhina ning aastatel 2021–2024 juba [[Tallink]]i kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.<ref>[https://www.err.ee/1608074062/tallink-silja-ab-uueks-juhiks-saab-ats-joorits Tallink Silja AB uueks juhiks saab Ats Joorits] ERR Uudised, 15.01.2021.</ref><ref>Ronny Larsson. [https://www.qx.se/livsstil/livet/277776/en-pionjar-lamnar-in-ats-joorits-jag-har-manga-saker-kvar-att-gora/ En pionjär lämnar in – Ats Joorits: ”Jag har många saker kvar jag vill göra”] QX.se, 12.19.2024.</ref> ==Isiklikku== 1985. aastal abiellus ta rootslanna Charlotte'iga. 1987. aastal kolis ta Rootsi, kus algul elas [[Göteborg]]is ja õppis rootsi keelt. Kui kooselu enam ei sujunud, kolis ta [[Stockholm]]i. 2000. aastal tutvus ta USA-s [[Washington]]is Franklin Leviga, kellega koos elas hiljem mõnda aega [[Seattle|Seattle'is]]. 2010. aastal abiellusid nad Rootsis, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.<ref>[https://eeter.err.ee/294047/eesti-rahvastikuregistrisse-kanti-esimene-samasooline-perekond Eesti rahvastikuregistrisse kanti esimene samasooline perekond] ERR Eeter, 24.01.2017.</ref> 2022. aastal täitis ta iseendale võetud hobieesmärki ning külastas aasta jooksul mitmes riigis kokku sadat muuseumi. Kõige enam meeldinute seast tõstis ta esile [[Oslo]]s asuvat [[Munchi muuseum]]i, [[Eesti Tervisemuuseum]]i ja [[Kumu]].<ref>[https://eeter.err.ee/1608940460/aastaga-sajas-muuseumis-kainud-ats-joorits-sobra-surve-on-vaga-oluline Aastaga sajas muuseumis käinud Ats Joorits: sõbra surve on väga oluline] ERR Eeter, 06.04.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/argipaev-50-aastat-moodumisest-eestlaste-paadipogemisest-ja-pagulusest Argipäev. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest]. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest Rootsis. Saade on tehtud Rootsi Raadio eesti toimetuses oktoobris 1994. a. Esinevad Edit Kotka-Nyman, Heinrich Mark ja Jaan Pannel (Rootsi eestlased). Intervjueerivad Mare Rebas ja Ats Joorits. Saate esmaeeter Eesti Raadios: 7. oktoober 1994 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-ats-jooritsast-sai-esimene-eestlane-kelle-geiabielu-rahvastikuregistrisse-kanti?id=77016530 Ats Jooritsast sai esimene eestlane, kelle geiabielu rahvastikuregistrisse kanti], Delfi, 24. jaanuar 2017 * Ats Joorits. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89545979/stockholmi-tanavail-on-ikka-veel-late-lohna Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna] Eesti Ekspress, 15. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Joorits, Ats}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:George Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 6city8p8ljqczxixwqd9sh0gqkjur8n 7191156 7191155 2026-07-11T20:00:59Z Kuriuss 38125 7191156 wikitext text/x-wiki '''Ats Joorits''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1958]] [[Tapa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja endine [[näitleja]]. Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti 2017. aastal [[Eesti]] rahvastikuregistrisse. ==Haridus== Ats Joorits lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i, kus õppis teatrikallakuga klassis. Aastatel 1976–1977 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat ja hiljem [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[eesti keel]]t (lõpetamata). Ta on läbinud USA-s Washingtonis asuva [[Strayeri ülikool]]i nelja-aastase ärijuhtimise programmi ning lõpetanud [[George Washingtoni Ülikool]]i magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees, 23. detsember 2011. Vaadatud 11. juulil 2026</ref> ==Elu- ja töökäik== Näitlejana on ta tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo rolliga [[Uno Leies]]e telelavastusest "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]" (1979). 1980. aastatel oli ta [[Eesti Televisioon]]is kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht. 1985. aastal abiellus ta rootslannaga, mille tõttu sai [[KGB]] survel Eesti Televisioonis eetrikeelu. Aastatel 1985–1987 töötas ta [[Mainor]]i ajakirjandusgrupi juhina. Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits algul kümme aastat [[Rootsi]]s, kus töötas algul sotsiaalhoolekandetöötajana ja siis reisibüroos Rootsi turistide Tallinna giidina, mille kõrvalt tegi 1990. aastatel kaastööd [[Rootsi Raadio]] eestikeelsete saadete toimetusele. Järgnes töö Rootsi riigitelevisioonis Eesti ja Baltikumi teemaliste saadete juhina (mahukaim saade oli üle kuu eetris käinud pooleteisetunnine "Naabermaa Eesti"). Peatselt lisandus produtsenditöö Rootsi riigiraadios.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Seejärel elas ta kümme aastat [[USA]]-s ning töötas aastatel 1996–2004 ajakirjanikuna raadiojaamas [[Ameerika Hääl]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-ameerika-uhendriike-tabas-enneolematu-terrorirunnak Uudised. Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak]. Ameerika Hääle ajakirjanike Marika Urbi ja Ats Jooritsa muljed olukorrast Washingtonis. Vikerraadio, 11.09.2001.</ref> Pärast seda alustas laevandus- ja turisminduskarjääri Hollandi-Ameerika kruiisifirma Holland-America peakorteris Seattle'is.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis Stockholmis ning on töötanud [[Tallink]]i kontsernis: algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina, siis tootejuhina ning aastatel 2021–2024 juba [[Tallink]]i kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.<ref>[https://www.err.ee/1608074062/tallink-silja-ab-uueks-juhiks-saab-ats-joorits Tallink Silja AB uueks juhiks saab Ats Joorits] ERR Uudised, 15.01.2021.</ref><ref>Ronny Larsson. [https://www.qx.se/livsstil/livet/277776/en-pionjar-lamnar-in-ats-joorits-jag-har-manga-saker-kvar-att-gora/ En pionjär lämnar in – Ats Joorits: ”Jag har många saker kvar jag vill göra”] QX.se, 12.19.2024.</ref> ==Isiklikku== 1985. aastal abiellus ta rootslanna Charlotte'iga. 1987. aastal kolis ta Rootsi, kus algul elas [[Göteborg]]is ja õppis rootsi keelt. Kui kooselu enam ei sujunud, kolis ta [[Stockholm]]i. 2000. aastal tutvus ta USA-s [[Washington]]is Franklin Leviga, kellega koos elas hiljem mõnda aega [[Seattle|Seattle'is]]. 2010. aastal abiellusid nad Rootsis, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.<ref>[https://eeter.err.ee/294047/eesti-rahvastikuregistrisse-kanti-esimene-samasooline-perekond Eesti rahvastikuregistrisse kanti esimene samasooline perekond] ERR Eeter, 24.01.2017.</ref> 2022. aastal täitis ta iseendale võetud hobieesmärki ning külastas aasta jooksul mitmes riigis kokku sadat muuseumi. Kõige enam meeldinute seast tõstis ta esile [[Oslo]]s asuvat [[Munchi muuseum]]i ning Eesti muuseumidest [[Eesti Tervisemuuseum|tervisemuuseumi]] ja [[Kumu]].<ref>[https://eeter.err.ee/1608940460/aastaga-sajas-muuseumis-kainud-ats-joorits-sobra-surve-on-vaga-oluline Aastaga sajas muuseumis käinud Ats Joorits: sõbra surve on väga oluline] ERR Eeter, 06.04.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/argipaev-50-aastat-moodumisest-eestlaste-paadipogemisest-ja-pagulusest Argipäev. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest]. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest Rootsis. Saade on tehtud Rootsi Raadio eesti toimetuses oktoobris 1994. a. Esinevad Edit Kotka-Nyman, Heinrich Mark ja Jaan Pannel (Rootsi eestlased). Intervjueerivad Mare Rebas ja Ats Joorits. Saate esmaeeter Eesti Raadios: 7. oktoober 1994 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-ats-jooritsast-sai-esimene-eestlane-kelle-geiabielu-rahvastikuregistrisse-kanti?id=77016530 Ats Jooritsast sai esimene eestlane, kelle geiabielu rahvastikuregistrisse kanti], Delfi, 24. jaanuar 2017 * Ats Joorits. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89545979/stockholmi-tanavail-on-ikka-veel-late-lohna Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna] Eesti Ekspress, 15. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Joorits, Ats}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:George Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] fcgior9uo4jw817my2mt0ex23fojs4g 7191164 7191156 2026-07-11T20:16:40Z Kuriuss 38125 7191164 wikitext text/x-wiki '''Ats Joorits''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1958]] [[Tapa]]l) on eesti [[ajakirjanik]], endine [[näitleja]] ja laevandustegelane. Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti 2017. aastal [[Eesti]] rahvastikuregistrisse. ==Haridus== Ats Joorits lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i, kus oli õppinud teatrikallakuga klassis. Aastatel 1976–1977 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat ja seejärel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[eesti keel]]t (lõpetamata). Hiljem on ta läbinud USA-s Washingtonis asuva [[Strayeri ülikool]]i nelja-aastase ärijuhtimise programmi ning lõpetanud [[George Washingtoni Ülikool]]i magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees, 23. detsember 2011. Vaadatud 11. juulil 2026</ref> ==Elu- ja töökäik== Näitlejana on ta tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo rolliga [[Uno Leies]]e telelavastusest "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]" (1979). 1980. aastatel oli ta [[Eesti Televisioon]]is kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht. 1985. aastal abiellus ta rootslannaga, mille tõttu sai [[KGB]] survel Eesti Televisioonis eetrikeelu. Aastatel 1985–1987 töötas ta [[Mainor]]i ajakirjandusgrupi juhina. Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits kümme aastat [[Rootsi]]s, kus töötas algul sotsiaalhoolekandetöötajana ja siis reisibüroos Rootsi turistide Tallinna giidina, mille kõrvalt tegi 1990. aastatel kaastööd [[Rootsi Raadio]] eestikeelsete saadete toimetusele. Järgnes töö Rootsi riigitelevisioonis Eesti ja Baltikumi teemaliste saadete juhina (mahukaim saade oli üle kuu eetris käinud pooleteisetunnine "Naabermaa Eesti"). Peatselt lisandus produtsenditöö Rootsi riigiraadios.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Seejärel elas ta kümme aastat [[USA]]-s. Aastatel 1996–2004 töötas ta ajakirjanikuna raadiojaamas [[Ameerika Hääl]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-ameerika-uhendriike-tabas-enneolematu-terrorirunnak Uudised. Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak]. Ameerika Hääle ajakirjanike Marika Urbi ja Ats Jooritsa muljed olukorrast Washingtonis. Vikerraadio, 11.09.2001.</ref> Pärast seda alustas laevandus- ja turisminduskarjääri Hollandi-Ameerika kruiisifirma Holland-America peakorteris Seattle'is.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis Stockholmis ning on töötanud [[Tallink]]i kontsernis: algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina, siis tootejuhina ning aastatel 2021–2024 juba [[Tallink]]i kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.<ref>[https://www.err.ee/1608074062/tallink-silja-ab-uueks-juhiks-saab-ats-joorits Tallink Silja AB uueks juhiks saab Ats Joorits] ERR Uudised, 15.01.2021.</ref><ref>Ronny Larsson. [https://www.qx.se/livsstil/livet/277776/en-pionjar-lamnar-in-ats-joorits-jag-har-manga-saker-kvar-att-gora/ En pionjär lämnar in – Ats Joorits: ”Jag har många saker kvar jag vill göra”] QX.se, 12.19.2024.</ref> ==Isiklikku== 1985. aastal abiellus ta rootslanna Charlotte'iga. 1987. aastal kolis ta Rootsi, kus algul elas [[Göteborg]]is ja õppis rootsi keelt. Kui abielu mõne aasta pärast enam ei sujunud, kolis ta [[Stockholm]]i. 2000. aastal tutvus ta USA-s [[Washington]]is Franklin Leviga, kellega koos elas hiljem mõnda aega [[Seattle|Seattle'is]]. 2010. aastal abiellusid nad Rootsis, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.<ref>[https://eeter.err.ee/294047/eesti-rahvastikuregistrisse-kanti-esimene-samasooline-perekond Eesti rahvastikuregistrisse kanti esimene samasooline perekond] ERR Eeter, 24.01.2017.</ref> 2022. aastal täitis ta iseendale võetud hobieesmärki ning külastas aasta jooksul mitmes riigis kokku sadat muuseumi. Kõige enam meeldinute seast tõstis ta esile [[Oslo]]s asuvat [[Munchi muuseum]]i ning Eesti muuseumidest [[Eesti Tervisemuuseum|tervisemuuseumi]] ja [[Kumu]].<ref>[https://eeter.err.ee/1608940460/aastaga-sajas-muuseumis-kainud-ats-joorits-sobra-surve-on-vaga-oluline Aastaga sajas muuseumis käinud Ats Joorits: sõbra surve on väga oluline] ERR Eeter, 06.04.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/argipaev-50-aastat-moodumisest-eestlaste-paadipogemisest-ja-pagulusest Argipäev. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest]. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest Rootsis. Saade on tehtud Rootsi Raadio eesti toimetuses oktoobris 1994. a. Esinevad Edit Kotka-Nyman, Heinrich Mark ja Jaan Pannel (Rootsi eestlased). Intervjueerivad Mare Rebas ja Ats Joorits. Saate esmaeeter Eesti Raadios: 7. oktoober 1994 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-ats-jooritsast-sai-esimene-eestlane-kelle-geiabielu-rahvastikuregistrisse-kanti?id=77016530 Ats Jooritsast sai esimene eestlane, kelle geiabielu rahvastikuregistrisse kanti], Delfi, 24. jaanuar 2017 * Ats Joorits. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89545979/stockholmi-tanavail-on-ikka-veel-late-lohna Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna] Eesti Ekspress, 15. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Joorits, Ats}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:George Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 9ranc7d69k4nb4p0mxx1qgh2clv89hv 7191361 7191164 2026-07-12T06:39:21Z Kuriuss 38125 7191361 wikitext text/x-wiki '''Ats Joorits''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1958]] [[Tapa]]l) on eesti [[ajakirjanik]], endine [[näitleja]] ja laevandustegelane. Ta on esimene eestlane, kelle abielu samast soost isikuga kanti 2017. aastal [[Eesti]] rahvastikuregistrisse. ==Haridus== Ats Joorits lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i, kus oli õppinud teatrikallakuga klassis. Aastatel 1976–1977 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat ja seejärel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] [[eesti keel]]t (lõpetamata). Hiljem on ta läbinud USA-s Washingtonis asuva [[Strayeri ülikool]]i nelja-aastase ärijuhtimise programmi ning lõpetanud [[George Washingtoni Ülikool]]i magistrikraadiga turismi- ja transpordimajanduse alal.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees, 23. detsember 2011. Vaadatud 11. juulil 2026</ref> ==Elu- ja töökäik== Tema näitlejarollidest oli tuntud eelkõige Hundipoeg Sulo [[Uno Leies]]e telelavastuses "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]" (1979). 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate esimesel poolel töötas ta [[Eesti Televisioon]]is, kus oli kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht. 1985. aastal abiellus ta rootslannaga, mille tõttu sai [[KGB]] survel Eesti Televisioonis eetrikeelu. Aastatel 1985–1987 töötas ta [[Mainor]]i ajakirjandusgrupi juhina. Pärast 1987. aastal Eestist lahkumist elas Joorits kümme aastat [[Rootsi]]s, kus töötas algul sotsiaalhoolekandetöötajana ja siis reisibüroos Rootsi turistide Tallinna giidina, mille kõrvalt tegi 1990. aastatel kaastööd [[Rootsi Raadio]] eestikeelsete saadete toimetusele. Järgnes töö Rootsi riigitelevisioonis Eesti ja Baltikumi teemaliste saadete juhina (mahukaim saade oli üle kuu eetris käinud pooleteisetunnine "Naabermaa Eesti"). Peatselt lisandus produtsenditöö Rootsi riigiraadios.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Seejärel elas ta kümme aastat [[USA]]-s. Aastatel 1996–2004 töötas ta ajakirjanikuna raadiojaamas [[Ameerika Hääl]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/uudised-ameerika-uhendriike-tabas-enneolematu-terrorirunnak Uudised. Ameerika Ühendriike tabas enneolematu terrorirünnak]. Ameerika Hääle ajakirjanike Marika Urbi ja Ats Jooritsa muljed olukorrast Washingtonis. Vikerraadio, 11.09.2001.</ref> Pärast seda alustas laevandus- ja turisminduskarjääri Hollandi-Ameerika kruiisifirma Holland-America peakorteris Seattle'is.<ref>Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks Ats Joorits: hundipojast julgeks hundiks] Postimees.ee, 23.12.2011.</ref> Alates 2007. aastast elab ta jälle Rootsis Stockholmis ning on töötanud [[Tallink]]i kontsernis: algul Silja AB asetegevjuhina, seejärel müügi- ja turundusdirektorina, siis tootejuhina ning aastatel 2021–2024 juba [[Tallink]]i kontserni Rootsi tütarettevõtte Tallink Silja AB juhina.<ref>[https://www.err.ee/1608074062/tallink-silja-ab-uueks-juhiks-saab-ats-joorits Tallink Silja AB uueks juhiks saab Ats Joorits] ERR Uudised, 15.01.2021.</ref><ref>Ronny Larsson. [https://www.qx.se/livsstil/livet/277776/en-pionjar-lamnar-in-ats-joorits-jag-har-manga-saker-kvar-att-gora/ En pionjär lämnar in – Ats Joorits: ”Jag har många saker kvar jag vill göra”] QX.se, 12.19.2024.</ref> ==Isiklikku== 1985. aastal abiellus ta rootslanna Charlotte'iga. 1987. aastal kolis Rootsi, kus algul elas [[Göteborg]]is ja õppis rootsi keelt. Kui abielu mõne aasta pärast enam ei sujunud, kolis ta [[Stockholm]]i. 2000. aastal tutvus ta USA-s [[Washington]]is Franklin Leviga, kellega koos elas hiljem mõnda aega [[Seattle|Seattle'is]]. 2010. aastal abiellusid nad Rootsis, kuid Eesti õigusruum ei võimaldanud samasooliste abielu tollal rahvastikuregistrisse kanda. See sai võimalikuks alles 2017. aasta jaanuaris pärast Tallinna ringkonnakohtu vastavat otsust.<ref>[https://eeter.err.ee/294047/eesti-rahvastikuregistrisse-kanti-esimene-samasooline-perekond Eesti rahvastikuregistrisse kanti esimene samasooline perekond] ERR Eeter, 24.01.2017.</ref> 2022. aastal täitis ta iseendale võetud hobieesmärki ning külastas aasta jooksul mitmes riigis kokku sadat muuseumi. Kõige enam meeldinute seast tõstis ta esile [[Oslo]]s asuvat [[Munchi muuseum]]i ning Eesti muuseumidest [[Eesti Tervisemuuseum|tervisemuuseumi]] ja [[Kumu]].<ref>[https://eeter.err.ee/1608940460/aastaga-sajas-muuseumis-kainud-ats-joorits-sobra-surve-on-vaga-oluline Aastaga sajas muuseumis käinud Ats Joorits: sõbra surve on väga oluline] ERR Eeter, 06.04.2023.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/argipaev-50-aastat-moodumisest-eestlaste-paadipogemisest-ja-pagulusest Argipäev. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest]. 50 aastat möödumisest eestlaste paadipõgemisest ja pagulusest Rootsis. Saade on tehtud Rootsi Raadio eesti toimetuses oktoobris 1994. a. Esinevad Edit Kotka-Nyman, Heinrich Mark ja Jaan Pannel (Rootsi eestlased). Intervjueerivad Mare Rebas ja Ats Joorits. Saate esmaeeter Eesti Raadios: 7. oktoober 1994 * [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/palju-onne-ats-jooritsast-sai-esimene-eestlane-kelle-geiabielu-rahvastikuregistrisse-kanti?id=77016530 Ats Jooritsast sai esimene eestlane, kelle geiabielu rahvastikuregistrisse kanti], Delfi, 24. jaanuar 2017 * Ats Joorits. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/89545979/stockholmi-tanavail-on-ikka-veel-late-lohna Stockholmi tänavail on ikka veel late lõhna] Eesti Ekspress, 15. aprill 2020 {{JÄRJESTA:Joorits, Ats}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:George Washingtoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 5ummzgpjz25csqzi282tw6et1sq9nh5 0 457409 7191035 6228758 2026-07-11T12:27:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191035 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}} {{Infokast | name = Chromecast | title = Chromecast |image = [[Pilt:Chromecast-2015.jpg|300px]] | caption = Teise põlvkonna Chromecast | label1 = Tootja | data1 = Google | label2 = Arendaja | data2 = [[Google]] | label3 = Tüüp | data3 = voogedastusseade | label4 = Põlvkondi | data4 = 3 | label5 = Väljalase | data5 = '''Esimene põlvkond''':<br /> 24. juuli 2013<br/>'''Teine põlvkond ja Audio''':<br/> 29. september 2015<br/>'''Ultra''':<br/> 6. november 2016<br/>'''Kolmas põlvkond''':<br/>10. oktoober 2018 | label6 = Toide | data6 = [[Micro-USB]] | label7 = Resolutsioon | data7 = '''Esimene, teine ja kolmas põlvkond''':<br/>[[1080p]]<br />'''Ultra''':<br />[[Ultrakõrglahutusega televisioon|4K Ultra HD]] | label8 = Ühendusviisid | data8 = [[Wi-Fi]]<br />[[HDMI]]<br />[[Phone connector (audio)|3,5 mm stereopesa]]/[[TOSLINK|mini-TOSLINK]](Audio mudel)<br />[[Ethernet]] | label9 = Tarkvara | data9 = [[Chrome OS]] | label10 = Koduleht | data10 = {{URL|https://store.google.com/product/chromecast|Google Chromecast}} }} '''Chromecast''' on ettevõtte [[Google Inc]]. välja töötatud [[seade (tehnika)]] [[voogedastus|voogmeedia]] (audio, video) suunamiseks [[WLAN|traadita side kohtvõrgu]] ([[Wi-Fi]]) kaudu [[teler]]i [[HDMI]]-pessa. Voogedastaja vajab toitevoolu, mida on võimalik anda [[Universaalne järjestiksiin|micro-USB]]-pessa võrgutoiteplokist või USB-kaabliga teleri enda USB-pesast. Internetist telerisse (või ka [[AV-ressiiver|AV-ressiivrisse]]) ülekantavat meediasisu ([[YouTube]], [[Spotify]], [[Netflix]] jm) saab valida ja juhtida Chromecasti rakendusega [[mobiiltelefon]]ist ([[Android]], [[iOS]]) või [[arvuti]]st [[Google Chrome|Chrome'i]] [[brauser]]i vahendusel. Chromecast on kasutatav kõigis levinud [[operatsioonisüsteem]]ides. Ümbersuunamise järel ühendab voogedastaja teleri otse internetti, nii et telefonitoimingud võivad jätkuda tavalisel viisil. Chromecasti esimese põlvkonna seade avalikustati 24. juuli 2013. Samal päeval oli ka võimalik juba seadet osta. Teine põlvkond toodi turule 29. septembril 2015. Samal päeval tuldi välja ka ainult heli edastava voogedastusseadmega Chromecast Audio. Chromecast Ultra tuli turule 6. novembril 2016. Ultra tõi endaga võimaluse edastada [[Ultrakõrglahutusega televisioon|4K Ultra HD]] ja [[HDR]] meediasisu. Kõige uuem põlvkond on kolmas, mis toodi välja 10. oktoobril 2018. == Arendus == Chromecasti idee peale tuli Majd Bakar. Ta esitas selle idee Google'ile aastal 2011, kui oli läinud tööle nende televisiooniga seotud ideearenduse töörühma. Majd tuli idee peale aastal 2008, kui nägi, kui palju pidi tema naine Carla Hindie vaeva nägema tolleaegse teleri liidesest sisu otsimisega ja liideses navigeerimisega. Chromecasti arendustiim asus tööle 2012. Esimene põlvkond väljastati 24. juulil 2013.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.blog.google/products/chromecast/heres-five-years-chromecast/|Pealkiri=Here’s to five years of Chromecast|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Kasutus == Google Chromecasti kasutamiseks on kaks meetodit: esimene kasutab mobiili ja interneti äppe, mis toetavad Google Casti tehnoloogiat; teine viis laseb kasutajal [[Google Chrome]]'i või [[Android]]i seadme kaudu ekraanile peegeldada tolle seadme ekraanil kuvatavat sisu (''screen mirroring'').<ref>{{Netiviide|Autor=Adam Turner|URL=https://www.smh.com.au/technology/hands-on-chromecast-android-screen-mirroring-20140713-zt68u.html|Pealkiri=Hands on: Chromecast Android screen mirroring|Väljaanne=Smh.com|Aeg=14. juuli 2014|Kasutatud=29.04.2019}}</ref> Kui seadet parasjagu ei kasutata, on võimalik ekraanile kuvada personaliseeritud sisu. Seda kutsutakse "Backdop"-iks. Sisu võib sisaldada pilte, ilmaolusid, ilmaennustusi, uudiseid ja veel palju teisi asju.<ref>{{Netiviide|Autor=Jason Cipriani|URL=https://www.cnet.com/how-to/how-to-set-up-chromecasts-new-backdrop-feature/|Pealkiri=How to set up Chromecast's new Backdrop feature|Väljaanne=Cnet.com|Aeg=8. oktoober 2014|Kasutatud=29.04.2019}}</ref> == Disain ja riistvara == Chromecasti seadmed on adapterid, mis töötavad välise [[micro-USB]] või [[USB]] toite peal. Videot edastavad Chromecastid ühenduvad TV või monitori HDMI pessa.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://support.google.com/chromecast/answer/6006232?hl=en|Pealkiri=How to cast: A quick start guide|Väljaanne=support.google.com|Aeg=|Kasutatud=29.04.2019}}</ref> Ainult audiot edasi andvad mudelid edastavad heli integreeritud 3,5 mm stereo/mini-TOSLINK pesa kaudu. Vaikimisi ühenduvad Chromecastid internetti läbi [[Wi-Fi]], kuid on võimalik osta ka adapter, mis võimaldab kaabliga internetti ühendamist.<ref>{{Netiviide|Autor=Simon|URL=https://allaboutchromecast.com/how-to-use-ethernet-adapter-for-chromecast/|Pealkiri=How to use Ethernet Adapter for Chromecast?|Väljaanne=Allaboutchromecast.com|Aeg=|Kasutatud=29.04.2019}}</ref> ===Esimene põlvkond=== Esimese põlvkonna Chromecast on 72 mm pikk, 35 mm lai, 12 mm kõrge, kaalub 34 grammi, ühes otsas HDMI-pistik ja teises otsas micro-USB-liides. Olemas on ka lähtestusnupp (Reset) ja olekut näitav [[Valgusdiood|LED]]. Sel on Marvell Armada 1500 Mini 88DE3005 SoC 1.2&nbsp;GHz ARM Cortex-A9 protsessor, 2 GB mäluruumi, 512 MB [[SDRAM]]-i, WLAN-i Wi-Fi-moodul, [[Bluetooth|Bluetooth-]]<nowiki/>moodul ja FM-moodul. Maksimaalne video resolutsioon on [[Kõrglahutusega televisioon|1080p]] ja toetatud Wi-Fi standardid on 802.11b/g/n (802.11n ainult 2,4 GHz).[[Pilt:Chromecast behind.jpg|pisi|Esimese põlvkonna Chromecast|alt=]] [[Pilt:Chromecast-2015.jpg|pisi|Teise põlvkonna Chromecast|alt=]]See toetab järgmisi operatsioonisüsteeme: *[[Android (operatsioonisüsteem)|Android]] Gingerbread 2.3 või uuem; *[[Chrome OS]] (Chrome 28 või uuem); *[[iOS]] 6.0 või uuem; *[[MacOS|Mac OS]] 10.7 või uuem; *[[Windows 7]] või uuem.<ref name="knowyourmobile.com">{{Netiviide|Autor=Micheal Grothaus|URL=https://www.knowyourmobile.com/devices/google-chromecast-2/23327/chromecast-2-vs-chromecast-best-just-got-even-better-comparison|Pealkiri=Chromecast 2 vs. Chromecast: The Best Just Got EVEN BETTER|Väljaanne=knowyourmobile.com|Aeg=12. juuni 2017|Kasutatud=30.04.2019|arhiivimisaeg=30.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430125612/https://www.knowyourmobile.com/devices/google-chromecast-2/23327/chromecast-2-vs-chromecast-best-just-got-even-better-comparison|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Bernadette Johnson|URL=https://electronics.howstuffworks.com/chromecast1.htm|Pealkiri=How Chromecast Works|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.04.2019}}</ref> ===Teine põlvkond=== Teise põlvkonna Chromecast on ümmargune, diameetriga 51,9 mm, 13,49 mm kõrge, kaalub 39,1 grammi, ühes otsas juhtmega pikendatud HDMIpistik ja teises otsas micro-USB-liides. Nagu ka esimesel põlvkonnal, on ka teisel lähtestusnupp ja olekut näitav [[Valgusdiood|LED]]. Sel on Marvell Armada 1500 Mini Plus 88DE3006 SoC, 1,2&nbsp;GHz dual ARM Cortex-A7 protsessor, 256 MB mäluruumi, 512 MB RAM-i, WLAN Wi-Fi moodul, Bluetooth-moodul ja FM-moodul. Maksimaalne video resolutsioon on 1080p ja toetatud WiFi standard on 802.11ac (2,4 GHz / 5 GHz).<ref name="knowyourmobile.com"/> [[Pilt:Chromecast-2018.jpg|pisi|Kolmanda põlvkonna Chromecast]] ===Kolmas põlvkond=== Kolmanda põlvkonna Chromecast on ümmargune, nagu ka teise põlvkonna Chromecast. Selle diameeter on 51,9 mm, pikkus 52 mm, kõrgus 13,8 mm ja kaalub 40 grammi. Disain on samasugune eelkäijaga, ümmargune koos HDMI juhtmega. Ka sellel on micro-USB liides. Toetatud lahutusvõime on 1080p 60fps-i juures. WiFi standard on [[IEEE 802.11ac|802.11ac]], mis toetab 2,4 GHz ja 5 GHz. Toetatud operatsioonisüsteemid: * Android 4.2 või uuem * iOS 9.1 või uuem * Mac OS X 10.9 või uuem * Windows 7 või uuem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://store.google.com/uk/product/chromecast_specs?hl=en-GB|Pealkiri=Chromecast|Väljaanne=Google.com|Aeg=|Kasutatud=30.04.2019}}</ref> Kolmanda põlvkonna Chromecasti riistvaras suuri muutusi ei toimunud. See anti välja 10. oktoobril 2018. === Chromecast Ultra === Chromecast Ultra tuli välja 6. novembril 2016. Selle disain on ümar, mis on sarnane teise ja kolmanda põlvkonna Chromecastile. Ultra diameeter on 58,2 mm, pikkus 58,2 mm, kõrgus 13,7 mm ja kaalub 47 grammi. Üheks suuremaid erinevusi on [[resolutsioon]], mis Ultral on 4K Ultra HD. Võrgukaabli pesa asub toiteploki ääres. See toetab ka 802.11ac (2,4 GHz / 5 GHz) Wi-Fi standardit. Toetatud operatsioonisüsteemid: * Android 4.1 või uuem * iOS 8.0 või uuem * Mac OS X 10.9 või uuem * Windows 7 või uuem<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.finder.com/dk/internet-tv/chromecast-ultra|Pealkiri=Chromecast Ultra {{!}} Price, specs and features|Väljaanne=Finder.com|Aeg=28. september 2018|Kasutatud=30.04.2019|arhiivimisaeg=30.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190430135159/https://www.finder.com/dk/internet-tv/chromecast-ultra|url-olek=ei tööta}}</ref> === Chromecast Audio === Chromecast Audio anti välja 29. septembril 2015, koos teise põlvkonnaga. Erinevalt teistest Chromecastidest pole Audio mõeldud videote, vaid hoopis muusika esitamiseks. Sellel on sarnane disain teise põlvkonna Chromecastiga. Audio diameeter on 51,9 mm, kõrgus 13,49 mm ja see kaalub 30,7 grammi. Enda seadmega ühendamiseks on Audiol 3,5 mm analoog/digitaalstereopesa, toite jaoks micro-USB-pesa ja lähtestusnupp. Seadmel on ka Wi Fi-moodul, mille toetatud standardid on 802.11b/g/n/ac (2,4 GHz / 5 GHz). Audio toetab helisid sagedustel kuni 24-bit 96&nbsp;kHz. ===Mudelite võrdlus=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !Mudel !Esimene põlvkond !Teine põlvkond !Audio !Ultra !Kolmas põlvkond |- !Väljalaskeaeg |24. juuli 2013 |29. september 2015 |29. september 2015 |6. november 2016 |10. oktoober 2018 |- !Kiibil olev süsteem |Marvell Armada 1500 Mini 88DE3005-A1 |Marvell Armada 1500 Mini Plus 88DE3006 |Marvell Armada 1500 Mini Plus 88DE3006 | | |- !Mälu |512&nbsp;MB [[RAM]] |512&nbsp;MB [[RAM]] |256&nbsp;MB [[RAM]] | | |- !Maht |2 GB |256 MB |256 MB | | |- !Resolutsioon |[[1080p]] |1080p @ 30fps või 720p @ 60fps | - | * 4K Ultra HD * HDR10 |1080p @ 60fps |- !Heli | - | - |192&nbsp;kHz 24-Bit DAC | - |- |- !Ühendusviisid | * HDMI * WiFi(802.11b/g/n @ 2.4&nbsp;GHz) * Ethernet(eraldi toiteadapteriga) | * HDMI * WiFi (802.11b/g/n/ac @ 2.4/5&nbsp;GHz) * Ethernet(eraldi toiteadapteriga) | * 3,5&nbsp; mm stereopesa ja mini-TOSLINK * Wi-Fi (802.11b/g/n/ac @ 2.4/5&nbsp;GHz) * Ethernet(eraldi toiteadapteriga) | * HDMI * Wi-Fi (802.11b/g/n/ac @ 2.4/5&nbsp;GHz) * Ethernet (kaasas oleva toiteadapteriga) | * HDMI * WiFi(802.11b/g/n/ac @ 2.4/5&nbsp;GHz) * Ethernet(eraldi USB toiteadapteriga) |- !Toide |[[Micro-USB]] |Micro-USB |Micro-USB |Micro-USB |Micro-USB |- !Mõõtmed |72x35x12 mm |51,9x51,9x13,49 mm |51,9x51,9x13,49 mm |58,2x58,2x13,70 mm |51,81x51,81x13,8 mm |- !Kaal |34 g |39,1 g |30,7 g |47 g |40 g |- !Mudeli number | H2G2-42 | NC2-6A5 | RUX-J42 | GA3A00403A14 | GA00439 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.digitest.ee/google-chromecast-lisab-nuti-sinu-teleri-ette/ Google Chromecast lisab nuti sinu teleri ette] [[Kategooria:Võrguseadmed]] gm5mqv8agix7mmq44i9ludos5nwpodg 0 457419 7191259 7189881 2026-07-12T00:08:05Z ~2026-39311-08 233340 /* */ 7191259 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 2001 | finaali_toimumise_kuupäev = 3. veebruar 2001 | toimumiskoht = ETV stuudio | õhtujuhid = [[Marko Reikop]] ja [[Elektra (diskor)|Elektra]] | korraldaja = [[ETV]] | osalejate_arv = 8 | hindamissüsteem = 8-liikmeline rahvusvaheline žürii | võitja = "Everybody" Esitajad: Dave Benton, Tanel Padar ja 2XL Muusika: Ivar Must Sõnad: Maian Kärmas }} '''Eurolaul 2001''' oli 8. [[Eurolaul|Eurolaulu]] konkurss, kus valiti Eestit [[2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel]] esindavat laulu. Eurolaul toimus [[Eesti Televisioon|ETV]] stuudios [[3. veebruar|3.veebruaril]] [[2001]]. aastal. Saatejuhid olid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Eurolaul 2001 võitsid [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] lauluga "Everybody". "Everybody" tõi Eestile Eurovisiooni ajaloo ühe ootamatuima võidu. See on ajalooline ka selle poolest, et see oli esimene Ida-Euroopa riigi võit Eurovisioonil, kes olid Eurovisiooniga liitunud pärast 1992. aastat – ja ka Bentonist sai esimene (ja siiani ainus) mustanahaline esineja, kes on Eurovisioonil olnud võidulaulu esitaja. ==Eurolaul 2001== Finaal toimus ETV stuudios Tallinnas, saatejuhid [[Marko Reikop]] ja Elektra. Võistluses osales kaheksa laulu, võitja valis välja rahvusvaheline "ekspert" žürii. Kõik laulud esitati esimest korda inglise keeles. {| class="sortable wikitable" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center" |+ Finaal – 3. veebruar 2001 |- ! Jrk ! Esitaja ! Laul ! Laulu autorid ! Punktid ! Koht |- | 1 | align="left" | Soul Control | align="left" | "Life Is a Beautiful Word" | align="left" | [[Sven Lõhmus]] | 60 | 5. |- | 2 | align="left" | Iris | align="left" | "Sounds of the Sea" | align="left" | [[Imre Sooäär]], Kersti Kuusk | 62 | 4. |- | 3 | align="left" | [[Maian Kärmas]] | align="left" | "The Right Way" | align="left" | [[Maian Kärmas]] | 51 | 6. |- | 4 | align="left" | [[Hillar Vimberg]] | align="left" | "Cat Story" | align="left" | Hillar Vimberg |29 | 8. |- | 5 | align="left" | Kadi Toom | align="left" | "A Little Chance" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Priit Pajusaar]], [[Glen Pilvre]] | 64 | 3. |- | 6 | align="left" | Yvetta Raid | align="left" | "Smile" | align="left" | Kristina-Maria Laur, Risto Laur | 31 | 7 |- style="font-weight:bold; background:gold;" | 7 | align="left" | [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] ja [[Soul Militia|2XL]] | align="left" | "Everybody" | align="left" | [[Maian Kärmas]], [[Ivar Must]] | 77 | 1. |- | 8 | align="left" | [[Liisi Koikson]] | align="left" | "Someday" | align="left" | [[Kelli Uustani]], Jüri Salumäe | 66 | 2. |} {| class="wikitable collapsible" style="margin: 1em auto 1em auto; text-align:center;" |+ Rahvusvahelise žürii hääled |- !Jrk ! Laul !{{PisiLipp|Rootsi}} !{{PisiLipp|Saksamaa}} !{{PisiLipp|Iisrael}} !{{PisiLipp|Iirimaa}} !{{PisiLipp|Küpros}} !{{PisiLipp|Ühendkuningriik}} !{{PisiLipp|Taani}} !{{PisiLipp|Island}} ! Kokku |---- |1 | align="left" |"Life Is a Beautiful Word"||10||5||8||10||5||6||10||6||60 |---- |2 | align="left" | "Sounds of the Sea"||5||6||6||7||10||'''12'''||6||10||62 |---- |3 | align="left" | "The Right Way"||7||7||7||5||8||4||8||5||51 |---- |4 | align="left" | "Cat Story"||4||3||5||3||3||3||5||3||29 |---- |5 | align="left" | "A Little Chance"||6||8||10||8||6||7||'''12'''||7||64 |---- |6 | align="left" | "Smile"||3||4||3||4||4||5||4||4||31 |---- |7 | align="left" | "Everybody"||'''12'''||'''12'''||'''12'''||6||'''12'''||8||3||'''12'''||'''77''' |---- |8 | align="left" | "Someday"||8||10||4||'''12'''||7||10||7||8||66 |} == Eesti Eurovisioonil == Finaaliõhtul esinesid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL kahekümnendana, pärast Saksamaad ja enne Maltat. Võistluseelsed kihlveod olid võidusoosikuks hinnanud Kreekat, kuid ka Taanit, Prantsusmaad, Sloveeniat ja Rootsit ning Eestit polnud kusagil mainitud. Hääletuse esimene pool oli väga tihe ning 12 riigi järel oli Taani liidrikohal 99 punktiga, Eesti ja Prantsusmaa vastavalt 92 ja 90 punktiga. Sellest hetkest alates aga läks Eesti juhtima ning hääletuse lõppedes oli "Everybody" kogunud 198 punkti ning tulnud võitjaks 21-punktilise ülekaaluga teise koha Taani ees. Laul oli saanud üheksa korda 12 punkti – Kreekalt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Hollandilt, Poolalt, Sloveenialt, Türgilt ja Ühendkuningriigilt – ning ainult Portugal ei andnud Eestile punkte. Eesti telehääletuse 12 punkti pälvis Taani. === Hääletamine === {| class="wikitable" |+Eestile antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} {{PisiLipp|Leedu}} {{PisiLipp|Malta}} {{PisiLipp|Kreeka}} {{PisiLipp|Holland}} {{PisiLipp|Poola}} {{PisiLipp|Sloveenia}} {{PisiLipp|Türgi}} {{PisiLipp|Ühendkuningriik}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Saksamaa}} {{PisiLipp|Island}} {{PisiLipp|Iirimaa}} {{PisiLipp|Norra}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} {{PisiLipp|Prantsusmaa}} {{PisiLipp|Hispaania}} {{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" | |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Iisrael}} {{PisiLipp|Venemaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" | |- !4 punkti |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |- !3 punkti | |- !2 punkti |{{PisiLipp|Horvaatia}} |- !1 punkt | |} {| class="wikitable" |+Eesti poolt antud punktid !Punktid !Riik |- ! scope="row" style="text-align:center;" |12 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Taani}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |10 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |8 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Läti}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |7 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Rootsi}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |6 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Kreeka}} |- ! scope="row" style="text-align:center;" |5 punkti | align="left" |{{PisiLipp|Sloveenia}} |- !4 punkti |{{PisiLipp|Venemaa}} |- !3 punkti |{{PisiLipp|Hispaania}} |- !2 punkti |{{PisiLipp|Malta}} |- !1 punkt |{{PisiLipp|Saksamaa}} |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:2001. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:2001. aasta Eestis]] a7o3avbcdfiq7lh3ctjq6k8ztqlpmqp 0 457707 7191454 7135594 2026-07-12T09:13:06Z Velirand 67997 + kategooria 7191454 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lobachevsky_03_crop.jpg|pisi|Nikolai Lobatševski (1839)]] '''Nikolai Lobatševski''' ([[vene keel]]es Никола́й Ива́нович Лобаче́вский; [[1. detsember]] ([[vkj]] 20. november) [[1792]] [[Nižni Novgorod]] – [[24. veebruar]] (vkj 12. veebruar) [[1856]] [[Kaasan]]) oli vene [[matemaatik]], [[mitteeukleidiline geomeetria|mitteeukleidilise geomeetria]] rajajaid. Ta oli [[Kaasani ülikool]]i [[professor]] ([[1816]]. aastast erakorraline ja [[1822]]. aastast korraline professor) ning [[rektor]] ([[1827]]–[[1845]]). Tema valitsusajal jõudis Kaasani ülikool Venemaa kõige paremini varustatud ja prestiižsemate ülikoolide hulka. [[1830]] valmis ülikooli peahoone, milles asusid [[raamatukogu]], keemialaboratoorium, [[observatoorium]] ja [[haigla]]d. [[1834]] hakkas ilmuma ajakiri "Kaasani ülikooli toimetised". [[1835]] jagati ülikool kolmeks [[teaduskond|teaduskonnaks]]: [[filosoofia]]-, [[õigusteadus|õigus]]- ja [[meditsiin]]iteaduskonnaks. [[1844]] avastas Kaasani ülikooli professor [[Carl Claus]] [[ruteenium]]i. Ta on [[Lobatševski geomeetria]] looja. See on mitteeukleidilise geomeetria vorm, mis kujutab geomeetriliste kujundite paiknemist [[hüperboloid]]il. Seal ei ole [[kolmnurk|kolmnurga]] nurkade summa 180°, vaid vähem. [[Eukleides]]e [[paralleel]]ide [[postulaat]] seal ei kehti ja läbi väljaspool etteantud sirget asuva punkti võib tõmmata lõpmata palju sirgeid, mis on paralleelsed etteantud sirgega. Inglise matemaatik [[William Kingdon Clifford]] nimetas Lobatševskit geomeetria [[Kopernik]]uks, kuna tema geomeetria-alased tööd olid teedrajavad. ==Tunnustus== [[Fail:Gerb Lobachevsky.gif|pisi|Lobatševski aadlivapp 1838. aastast.]] *1842 – valiti [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks ==Mälestuse jäädvustamine== Tema auks asutati 1895. aastal [[Lobatševski auhind]] ja 1991. aastal [[Lobatševski medal]], samuti [[asteroid]] [[1858 Lobatševski]] ja [[Kuu (kuu)|Kuul]] asuv [[Lobatševski kraater]]. ==Välislingid== {{Commonscat|Nikolai Lobachevsky}} *[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Lobachevsky.html Nikolai Ivanovich Lobachevsky]. history.mcs.st-andrews.ac.uk {{JÄRJESTA:Lobatševski, Nikolai}} [[Kategooria:Venemaa matemaatikud]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1792]] [[Kategooria:Surnud 1856]] rvs6zolkvlkvgjb27jkyv9a9qze3wg5 0 471402 7191124 5781866 2026-07-11T17:38:57Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Golgi kõõlusorgan]] pealkirja [[Golgi kõõluseelund]] alla 5781866 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gray938.png|pisi|Golgi kõõlusorgani diagramm]] '''Golgi kõõlusorgan''' ehk Golgi organ (''organum sensorium tendinis'') on selgroogsete loomade liigutusi reguleeriv organ. See asub [[lihas]]e [[kõõlus]]eks ülemineku kohas. Tas asuvad [[propriotseptsioon|propriotseptiivsed]] retseptorid. Organ on saanud nime itaalia arsti [[Camillo Golgi]] (1843–1926) järgi. [[Kategooria:Lihased]] [[Kategooria:Füsioloogia]] aetky9f03m4yeqaeavepge33w9s82yz 0 476642 7191541 6759673 2026-07-12T11:01:59Z Velirand 67997 + kategooria 7191541 wikitext text/x-wiki '''Harry Tani''' ([[30. mai]] [[1930]] [[Tartu]] – [[13. august]] [[2007]]) oli eesti [[tehnikateadlane]]. Ta oli [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]] üks asutajaid, Eesti esimese miniarvuti [[STEM]] kaasautor ja pani kokku Eesti esimese mikroarvuti [[Miki (arvuti)|Miki]]. Ta lõpetas [[1950]]. aastal [[Tartu Elektromehaanika Tehnikum]]i ja [[1959]]. aastal [[Prof. M. A. Bontš-Brujevitši-nim. Leningradi Elektrotehnika Sideinstituut|Prof. M. A. Bontš-Brujevitši nim. Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudi]].<ref>Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. AS Kirjastus Ilo. 2003</ref> Tani õppis aastatel 1959–1961 [[Peterburi Riiklik Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilises Instituudis]] arvutustehnikat ja sai arvutustehnika inseneri kutse. 1976. aastal asutati Tani eestvedamisel Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA, mille teadusdirektoriks ta sai. ==Teoseid== Koos [[Enn Velmre]]ga koostas ta seni praktiliselt ainsa eestikeelse pooljuhtelektroonikat käsitleva ja ka laiemalt tutvustava raamatu, mille esmatrükk ilmus 1967. aastal. Seda kasutatakse jätkuvalt õppevahendina [[elektroonika]] ja sellega seotud erialade omandamisel, ja mõnedel juhtudel ka praktilises inseneritöös. *"Pooljuhtseadised ja nende kasutamine". Tallinn: Valgus, 1967 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.711819864389575%2C58.396287354529704%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Harry%22%2C%22longitude%22%3A26.711819864389575%2C%22latitude%22%3A58.396287354529704%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Vana-Peetri kalmistul] {{JÄRJESTA:Tani, Harry}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vana-Peetri kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2007]] b5zq1ydrqaob8x3q3smjsh9pik8p0b3 0 477849 7191498 7133540 2026-07-12T10:01:56Z Velirand 67997 + kategooria 7191498 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Николай_Стручков.JPG |pisi|Nikolai Strutškov (2014)]] '''Nikolai Konstantinovitš Strutškov''' ([[jakuudi keel]]es Николай Константинович Стручков; sündinud [[6. jaanuar]]il [[1986]] [[Pokrovsk]]is [[Hangalassõ uluss|Hangalassõ rajoonis]] [[Jakuudi ANSV]]-s) on [[Jakuudid|jakuudi]] [[kabetaja]], mitmekordne [[maailmameister]], [[Rahvusvaheline suurmeister (kabe)|rahvusvaheline suurmeister]]. Ta on neljakordne maailmameister 64-ruudulises kabes ([[Vene kabe]]s 2006, 2013, 2014 ja [[Brasiilia kabe]]s 2007). Ta on kahel korral tulnud maailmameistriks kadettidele Vene kabes (1998, 2000). Ta on osa võtnud ka lühema [[ajakontroll]]iga [[Kabe|kabevõistlustest]]. Maailmameistrivõistlustelt 64-ruudulises välkkabes pälvis ta 2015. aastal hõbemedali Vene kabes. Venemaa meistersportlase normatiivi täitis ta 2001. aastal. 2006. aastal täitis ta Venemaa suurmeistri nõuded. 2007. aastal sai ta rahvusvaheliseks suurmeistriks. ==Haridustee== Strutškov lõpetas 2003. aastal vabariikliku füüsika-matemaatikakolledži [[Jakutsk]]is. Aastatel 2003–2010 õppis ta [[Moskva]]s [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i majandusteaduskonnas. ==Isiklikku== Nikolai Strutškovi vanemad on teadlased: geoloogia-mineraloogiakandidaat Konstantin Strutškov on [[Kirde föderaalülikool]]i [[dotsent]] ja geoloogia-mineraloogiakandidaat Galina Strutškova töötab [[Jakutsk]]is asuvas [[Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Teemantide ja Väärismetallide Geoloogia Instituut|Teemantide ja väärismetallide geoloogia instituudis]]. Nikolai vend German Strutškov on kabetaja, Venemaa meistersportlane. ==Välislingid== {{Commons|Category:Nikolay Struchkov}} *[https://www.youtube.com/watch?v=l5CAGJTGPC0 Гаврил Колесов и Николай Стручков рассказали, что ждет в «Битве Титанов»] youtube.com, 31. märts 2017 *[https://www.youtube.com/watch?v=T_k8hfT_-_E «Битва Титанов». Гаврил Колесов против Николая Стручкова] youtube.com, 2. aprill 2017 (<small>jakuudi keeles</small>) {{JÄRJESTA:Strutškov, Nikolai}} [[Kategooria:Sahha kabetajad]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] nmuguy2ggzr5qzfcbih6n1zid7tgdtp 0 478191 7191603 7106990 2026-07-12T11:41:28Z Velirand 67997 + kategooria 7191603 wikitext text/x-wiki '''Dmitri Petrovitš Korkin''' ([[jakuudi keel]]es Дмитрий Петрович Коркин; [[5. september]] [[1928]] [[Tšuraptša uluss]], [[Jakuudi ANSV]] – [[22. veebruar]] [[1984]]) oli [[jakuudid|jakuudi]] [[maadlus]]treener ja spordi[[pedagoog]], [[NSV Liidu teeneline treener]]. Ta oli tunnustatud [[vabamaadlus]]e [[treener]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Ta töötas [[Tšuraptša Spordiinternaatkool]]is. Tema kasvandikest on 175 [[maadleja]]t täitnud [[NSV Liidu meistersportlane|NSV Liidu meistersportlase]] ja 13 [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane|suurmeistri]] normatiivi. Tema õpilased [[Pavel Pinigin]], [[Aleksandr Ivanov (maadleja)|Aleksandr Ivanov]] ja [[Roman Dmitrijev]] on tulnud [[olümpiamängud]]el esikolmikusse.<ref name="yak"/> ==Haridus- ja töökäik== Meistrikandiaat [[sambo]]s<ref name="ysi"/> Dmitri Korkin lõpetas 1956. aastal [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut| Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi]] [[vene keel]]e ja [[Vene kirjandus|kirjanduse]] [[õpetaja]] kutsega ja asus tööle [[Jakuutia]]s Tšuraptša rajoonis asuvasse Ožuluni seitsmeklassilisse kooli. Selles koolis ja [[Ožulun]]i külast 12 kilomeetri kaugusele jäävas [[Tšuraptša keskkool]]is organiseeris ta vabamaadluse sektsiooni.<ref name="yak"/> 1957. aastal asus ta kehalise kasvatuse õpetajana tööle Tšuraptša keskkoolis<ref name="ysi"/>. 1964. aastal külastas ta [[1964. aasta suveolümpiamängud| Tōkyō olümpiamänge]], et jälgida vabamaadlejate esinemisi<ref name="wre"/>. Tema initsiatiivil asutati 1966. aastal [[Tšuraptša Spordiinternaatkool]]. Kuni oma surmani (1984) töötas ta seal pedagoogi ja maadlustreenerina. [[Pilt: Знак_зт_СССР.jpg|pisi|80px|<small>[[NSV Liidu teeneline treener|NSV Liidu teenelise treeneri]] rinnamärk</small>]] ==Tunnustus== *1964 – [[Jakuudi ANSV teeneline treener]]<ref name="wres"/> *1967 – Vene NFSV teeneline treener<ref name="wres"/> *1967 – Jakuudi ANSV teeneline õpetaja<ref name="wres"/> *1970 – [[NSV Liidu teeneline treener]]<ref name="wres"/> ==Mälestuse jäädvustamine== 1991. aastal nimetati Tšuraptša Spordiinternaatkool Dmitri Korkini auks [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool| Korkini-nimeliseks Tšuraptša Vabariiklikuks Spordiinternaatkooliks]].<ref name="ysi"/> 2003. aastast antakse välja [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas| Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimelist riiklikku preemiat kehakultuuri ja spordi valdkonnas]].<ref name="ysi"/> Alates 2008. aastast peetakse [[Jakutsk]]is [[Dmitri Korkini rahvusvaheline mälestusturniir vabamaadluses| Dmitri Korkini rahvusvahelist mälestusturniiri vabamaadluses]].<ref name="ysi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ysi">[http://ysia.ru/spravka/?p=326 Коркин Дмитрий Петрович]. ysia.ru</ref> <ref name="yak">[https://web.archive.org/web/20171008180423/http://yakutia.com/persons/464/ Великий тренер и педагог Дмитрий Петрович Коркин]. yakutia.com</ref> <ref name="wre">[http://wrest.info/forum/threads/borcy-saxa-jakutii.1593/page-35 Борцы Саха]. wrest.info</ref> <ref name="wres">[https://web.archive.org/web/20170922194852/http://www.wrestsakha.ru/index.php/nashi-chempiony Славные имена якутской вольной борьбы: Коркин Дмитрий Петрович]. wrestsakha.ru</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=V05cj1icy7M IX Международный турнир по вольной борьбе им. Д.П. Коркина]. youtube.com, 3. oktoober 2016 {{JÄRJESTA:Korkin, Dmitri}} [[Kategooria:Sahha maadlustreenerid]] [[Kategooria:Venemaa pedagoogid]] [[Kategooria:Sahha haridustegelased]] [[Kategooria:Kehalise kasvatuse õpetajad]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1984]] r7jzkw6a767zdcrl8tnzqh2ahczecwk 1 479306 7191161 4817709 2026-07-11T20:13:01Z Velirand 67997 7191161 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) e2uu750lkc8lbizyxnlkiy8nvlkrcx8 7191167 7191161 2026-07-11T20:28:13Z Kuriuss 38125 7191167 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) 7hllyphcnc8chrd495nb4jlxhpbvkbt 7191171 7191167 2026-07-11T20:42:18Z Velirand 67997 7191171 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Soon on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) 57516y72hlx9nsz8x5i0mn9vrt110sb 7191172 7191171 2026-07-11T20:54:38Z Velirand 67997 7191172 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) pc7v0qt806qrya5e7jyd85c8y9z3ihn 7191175 7191172 2026-07-11T21:01:46Z Kuriuss 38125 7191175 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) ::: Ei ole ju seda väidetud. Kirjas on "Saateid, mille valmimisel Joorits 1977. aastast kaasa lõi ..." Ma arvan, et Vikipeedia ei peaks looma ise uusi fakte ega väitma asju, mida võidakse valesti tõlgendada. ETV töötajana käsitlen ma ikkagi koosseisulist töötajat, mitte ajutiste lepingutega töösutsakate tegijaid vms. Enam-vähem sama lugu on trükiajakirjandusele artiklite kirjutajate või fotode tegijatega: kaugeltki mitte igaüks, kes teeb sellistele väljaannetele ajakirjanduslikku kaastööd, pole ju toimetuse töötaja ehk koosseisuline töötaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:01 (EEST) 3diodhjd468s5y0v6scrkhtdub7vhbx 7191212 7191175 2026-07-11T21:58:40Z Velirand 67997 7191212 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) ::: Ei ole ju seda väidetud. Kirjas on "Saateid, mille valmimisel Joorits 1977. aastast kaasa lõi ..." Ma arvan, et Vikipeedia ei peaks looma ise uusi fakte ega väitma asju, mida võidakse valesti tõlgendada. ETV töötajana käsitlen ma ikkagi koosseisulist töötajat, mitte ajutiste lepingutega töösutsakate tegijaid vms. Enam-vähem sama lugu on trükiajakirjandusele artiklite kirjutajate või fotode tegijatega: kaugeltki mitte igaüks, kes teeb sellistele väljaannetele ajakirjanduslikku kaastööd, pole ju toimetuse töötaja ehk koosseisuline töötaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:01 (EEST) :::: Ta oli ikka koosseisuline töötaja: "... ja kuulis temalt, et laste- ja noortesaadete toimetusse vajatakse jooksupoissi, keda ametlikult režissööri abiks kutsuti." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:58 (EEST) 5qatgak7vubtsbsjmg8jdnink3iby9c 7191232 7191212 2026-07-11T22:52:40Z Kuriuss 38125 7191232 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) ::: Ei ole ju seda väidetud. Kirjas on "Saateid, mille valmimisel Joorits 1977. aastast kaasa lõi ..." Ma arvan, et Vikipeedia ei peaks looma ise uusi fakte ega väitma asju, mida võidakse valesti tõlgendada. ETV töötajana käsitlen ma ikkagi koosseisulist töötajat, mitte ajutiste lepingutega töösutsakate tegijaid vms. Enam-vähem sama lugu on trükiajakirjandusele artiklite kirjutajate või fotode tegijatega: kaugeltki mitte igaüks, kes teeb sellistele väljaannetele ajakirjanduslikku kaastööd, pole ju toimetuse töötaja ehk koosseisuline töötaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:01 (EEST) :::: Ta oli ikka koosseisuline töötaja: "... ja kuulis temalt, et laste- ja noortesaadete toimetusse vajatakse jooksupoissi, keda ametlikult režissööri abiks kutsuti." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:58 (EEST) ::::: Siin võib ajakirjaniku valitud või toimetaja muudetud sõnastust tõlgendada nii ja naa, aga sellest ei peaks looma entsüklopeedilist fakti, mida teised allikad hakkavad hiljem tsiteerima ja paljundama. Võin enda kohta tuua sellise elulise näite, et tõele vastab väide, et "ma olen alates 1978. aastast kaasa löönud mitmekümne Eesti Raadio saate valmimisel" (ise reportermakiga intervjuusid tehes ja salvestades ning neid saatelõikudeks kokku monteerides), lisaks olnud paari raadiopraktika ajal ajutise lepinguga isegi mõneks kuuks tööle vormistatud, aga ma ei hakka selle põhjal väitma, et "töötasin aastatel 1978–1982 Eesti Raadios", sest see oleks tegelikkuse ilustamine. Sest lugeja võiks seda tõlgendada nii, et ma rügasin kõik need aastad raadiomajas koosseisulise töötajana tööd teha. Aga ma ju ise tean, et see polnud nii: ma tegin neil aastatel lihtsalt aeg-ajalt raadiole ajakirjanduslikku kaastööd. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:52 (EEST) n2u97x63dolzol1j0pz7cewosn6p1hs 7191434 7191232 2026-07-12T08:57:13Z Velirand 67997 7191434 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) ::: Ei ole ju seda väidetud. Kirjas on "Saateid, mille valmimisel Joorits 1977. aastast kaasa lõi ..." Ma arvan, et Vikipeedia ei peaks looma ise uusi fakte ega väitma asju, mida võidakse valesti tõlgendada. ETV töötajana käsitlen ma ikkagi koosseisulist töötajat, mitte ajutiste lepingutega töösutsakate tegijaid vms. Enam-vähem sama lugu on trükiajakirjandusele artiklite kirjutajate või fotode tegijatega: kaugeltki mitte igaüks, kes teeb sellistele väljaannetele ajakirjanduslikku kaastööd, pole ju toimetuse töötaja ehk koosseisuline töötaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:01 (EEST) :::: Ta oli ikka koosseisuline töötaja: "... ja kuulis temalt, et laste- ja noortesaadete toimetusse vajatakse jooksupoissi, keda ametlikult režissööri abiks kutsuti." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:58 (EEST) ::::: Siin võib ajakirjaniku valitud või toimetaja muudetud sõnastust tõlgendada nii ja naa, aga sellest ei peaks looma entsüklopeedilist fakti, mida teised allikad hakkavad hiljem tsiteerima ja paljundama. Võin enda kohta tuua sellise elulise näite, et tõele vastab väide, et "ma olen alates 1978. aastast kaasa löönud mitmekümne Eesti Raadio saate valmimisel" (ise reportermakiga intervjuusid tehes ja salvestades ning neid saatelõikudeks kokku monteerides), lisaks olnud paari raadiopraktika ajal ajutise lepinguga isegi mõneks kuuks tööle vormistatud, aga ma ei hakka selle põhjal väitma, et "töötasin aastatel 1978–1982 Eesti Raadios", sest see oleks tegelikkuse ilustamine. Sest lugeja võiks seda tõlgendada nii, et ma rügasin kõik need aastad raadiomajas koosseisulise töötajana tööd teha. Aga ma ju ise tean, et see polnud nii: ma tegin neil aastatel lihtsalt aeg-ajalt raadiole ajakirjanduslikku kaastööd. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:52 (EEST) :::::: Rahvusarhiivis on Ats Jooritsa ETV-s töötamise toimik täiesti olemas. Piirdaatumid on 01.09.1977-15.10.1985. Omab piirangut. Vajab juurdepääsutaotlust: https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110557007876&ru=9jcUbE [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:57 (EEST) 9xdh2tbcdz0434tbj6vqdm6tknbwztm 7191548 7191434 2026-07-12T11:07:15Z Kuriuss 38125 7191548 wikitext text/x-wiki {{LGBT inimesed}} ---- "1980. aastatel oli ta Eesti Televisioonis kõigepealt režissööri abi, seejärel reporter ja lastesaadete saatejuht." ETV-s töötas ta aastatel 1977–1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:13 (EEST) : ETV arhiivist pole ma leidnud kindlat tõendit selle kohta, et ta 1977. aastast kohe koosseisuline töötaja oli. Paljud näiteringide noored näiteks käisid seal algul vaid väikseid tööotsi tegemas ja ametit õppimas, temagi ju käis seal mingil ajal õpingute kõrvalt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:28 (EEST) :: Siin on kirjutatud, et töötas ETV-s alates 1977. aastast: https://www.postimees.ee/679296/ats-joorits-hundipojast-julgeks-hundiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:42 (EEST) ::: Ei ole ju seda väidetud. Kirjas on "Saateid, mille valmimisel Joorits 1977. aastast kaasa lõi ..." Ma arvan, et Vikipeedia ei peaks looma ise uusi fakte ega väitma asju, mida võidakse valesti tõlgendada. ETV töötajana käsitlen ma ikkagi koosseisulist töötajat, mitte ajutiste lepingutega töösutsakate tegijaid vms. Enam-vähem sama lugu on trükiajakirjandusele artiklite kirjutajate või fotode tegijatega: kaugeltki mitte igaüks, kes teeb sellistele väljaannetele ajakirjanduslikku kaastööd, pole ju toimetuse töötaja ehk koosseisuline töötaja. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:01 (EEST) :::: Ta oli ikka koosseisuline töötaja: "... ja kuulis temalt, et laste- ja noortesaadete toimetusse vajatakse jooksupoissi, keda ametlikult režissööri abiks kutsuti." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 00:58 (EEST) ::::: Siin võib ajakirjaniku valitud või toimetaja muudetud sõnastust tõlgendada nii ja naa, aga sellest ei peaks looma entsüklopeedilist fakti, mida teised allikad hakkavad hiljem tsiteerima ja paljundama. Võin enda kohta tuua sellise elulise näite, et tõele vastab väide, et "ma olen alates 1978. aastast kaasa löönud mitmekümne Eesti Raadio saate valmimisel" (ise reportermakiga intervjuusid tehes ja salvestades ning neid saatelõikudeks kokku monteerides), lisaks olnud paari raadiopraktika ajal ajutise lepinguga isegi mõneks kuuks tööle vormistatud, aga ma ei hakka selle põhjal väitma, et "töötasin aastatel 1978–1982 Eesti Raadios", sest see oleks tegelikkuse ilustamine. Sest lugeja võiks seda tõlgendada nii, et ma rügasin kõik need aastad raadiomajas koosseisulise töötajana tööd teha. Aga ma ju ise tean, et see polnud nii: ma tegin neil aastatel lihtsalt aeg-ajalt raadiole ajakirjanduslikku kaastööd. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:52 (EEST) :::::: Rahvusarhiivis on Ats Jooritsa ETV-s töötamise toimik täiesti olemas. Piirdaatumid on 01.09.1977-15.10.1985. Omab piirangut. Vajab juurdepääsutaotlust: https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110557007876&ru=9jcUbE [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:57 (EEST) ::::::: Väga tore, selle allikaviite oleks ju võinud kohe välja tuua. Siis on need daatumid ju tõendatud, aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 14:07 (EEST) 22rxnqnn0w9o9jnc2d5s61upgaph168 0 488801 7191264 6815984 2026-07-12T00:21:17Z Kuriuss 38125 7191264 wikitext text/x-wiki [[File:Haanja kool 1.jpg|thumb|Koolihoone Haanjas]] '''Haanja Kool''' on [[põhikool]]-[[lasteaed]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] [[Haanja]] külas. Õppetöö toimub [[Haanja]]s aadressil Võru tee 5 asuvas hoones, kus on põhikool-lasteaed, ning [[Ruusmäe]]l aadressil Tammiku 13 asuvas [[Rogosi mõis]]as, kus on lasteaia teine rühm.<ref>[https://www.haanjakool.ee/dokumendid/arengukava2021-2026.pdf Haanja Kooli arengukava aastateks 2021-2026.]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Haanja Kooli veebisait.</ref> == Ajalugu == 1944. aastal asutati [[Haanja Turistide Kodu]] hoonesse '''Haanja Mittetäielik Keskkool'''. Kuna koolil puudus aastatel 1944–1964 oma hoone, tuli ruume jagada tihti turistidega nii, et öösel olid ruumides turistid, päeval õpilased. Klassiruumides harjutasid ka rahvamajas tegutsenud ringid. Suvel olid ruumid täiesti turistide käsutuses. 1964. aastal sai kool oma käsutusse [[Haanja külanõukogu]] hoone ja selle äsjavalminud juurdeehitise.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20211029081523/https://www.haanja.edu.ee/teave/ajalugu Ajalugu.] Haanja Kooli veebisait.</ref> 1974. aastal anti koolile [[Kasaritsa vald (Rõuge kihelkond)|Kasaritsa vallast]] pärit revolutsionääri, [[Ukraina NSV]] haridusministri asetäitja [[Jaan Räppo]] nimi.<ref name=":0" /> Aastatel 1981–1986 tegutses koolis [[Hendrik Juurikas|Hendrik Juurika]] juhtimisel õpilasorkester. Aastatel 1985–2008 töötas koolis kehalise kasvatuse õpetajana [[Harri Neem]], kes kujundas ka kooli staadioni. 2019. aastal avati Harri Neeme 100. sünniaastapäeva puhul staadioni kõrval ka tema mälestuspink.<ref name=":0" /> 1988. aastal nimetati kool ümber '''Haanja 9-klassiliseks Kooliks''' ja alates 1991. aastal '''Haanja Põhikooliks'''.<ref name=":0" /> 1994. aasta sügisel pärast kooli 50. aastapäeva tähistamist hakati koolimajale ehitama juurdeehitist. See valmis 1996. aasta detsembris ja avati pidulikult 15. jaanuaril 1997.<ref name=":0" /> 2000. aastal liideti Haanja Põhikool ja [[Ruusmäe Põhikool]] ning 1. septembril 2000 alustas tööd ühendatud '''Haanja-Ruusmäe Põhikool''', mis tegutses nii Haanjas kui ka [[Ruusmäe]]l.<ref name=":0" /> 2001. aastal avati Haanja koolis treener [[Laur Lukin]]i käe all suusaklass, mille eesmärgiks on noorte tippsportlaste kasvatamine.<ref name=":0" /> 2005. aastal valmis kooli söökla. Samast aastast on Haanja kool [[Tervist Edendav Kool]]. Aastatel 2005–2009 töötas koolis [[Võru Muusikakool|Võru Muusikakooli]] filiaalina pärimusmuusikaklass. 2006. aastal valmis kooli juurdeehitisena külmsaal, mida kasutatakse ka spordisaalina.<ref name=":0" /> 2011. aastal valmisid koolimaja sööklaosa peale ehitatud lasteaiaruumid ning Haanja-Ruusmäe Põhikool ja Haanja lasteaed liideti üheks haridusasutuseks, mille nimeks sai '''Haanja Kool'''.<ref name=":0" /> Juba 2008. aastal oli Ruusmäe koolis (Rogosi mõisakoolis) ainult kuus klassi. 2011. aastal jäi Haanja Kooli Rogosi mõisas olevasse õppekohta järele kolm klassi ja lasteaiarühm. Paari aasta pärast õppis kolmes algklassis kokku neli last, mis tegi Rogosi mõisas tegutsevast koolist Eesti väikseima õpilaste arvuga mõisakooli. 2020. aasta kevadel lõpetas kooliosa Rogosi mõisas tegevuse ja seal on veel ainult üks lasteaiarühm.<ref name=":0" /><ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65674374/opilased-kaovad-tasapisi-haarbereist Raudvere, Rein. Õpilased kaovad tasapisi häärbereist.] Maaleht, 14. veebruar 2013.</ref> Õppeaastast 2024/25 liidetakse kooli lasteaiaosa [[Rõuge]] Lasteaiaga ning kooliosa [[Rõuge Põhikool]]iga.<ref>[[Mari Peegel|Peegel, M.]] (2024). Paarkümmend väikekooli lõpetab tegevuse iseseisva asutusena. [[ERR]], 2. veebruar 2024. 2. veebruar 2024, [https://www.err.ee/1609300320/paarkummend-vaikekooli-lopetab-tegevuse-iseseisva-asutusena]</ref> == Kooli nimed<ref name=":0" /> == *1944–1960 Haanja 7-klassiline Kool *1960–1974 Haanja 8-klassiline Kool *1974–1988 J. Räppo nimeline Haanja 8-klassiline Kool *1988–1991 Haanja 9-klassiline Kool *1991–2000 Haanja Põhikool *2000–2011 Haanja-Ruusmäe Põhikool *2011– Haanja Kool ==Vaata ka== *[[Rogosi mõis]] *[[Ruusmäe Põhikool]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.haanja.edu.ee/index.php/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Võru maakonna koolid]] [[Kategooria:Rõuge vald]] r2ymqpnpfd90501anb8smioyvdq1k8z 0 493470 7191351 7190785 2026-07-12T06:32:43Z ~2026-34651-55 231505 7191351 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 2|lõpppeatus=P. Pinna|number=19|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=18A|järgmine liin=20|järgmine=20 (Tallinna bussiliin)|eelmine=18A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-032.jpg|suleti=2019}} '''Tallinna bussiliin 19''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Paul Pinna tänav]]a lähedal asuva bussipeatuse vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Liin suleti 1. veebruaril 2019. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > P. Pinna=== * '''Viru keskus''' 2 * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Oru * Lasnamägi * Lillepi * Kalevipoja * P. Pinna {{col-break}} ===P. Pinna > Viru keskus=== * P. Pinna * Lasnamäe turg * Pikri * Varraku * Virbi * Loitsu * Vana-Kuuli * Lasnamägi * Oru * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} == Välislingid == * [https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-1.-veebruarist-2019 Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 1. veebruarist 2019] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 6rdeaht8t43d2gobj3qyy1y7bia23cc 0 493471 7191581 7183370 2026-07-12T11:28:28Z ~2026-34651-55 231505 7191581 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=4|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Tiskre|avati=*1998 *2020 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=3|järgmine liin=5|järgmine=5 (Tallinna bussiliin)|eelmine=3 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|pilt=TAK 2632.JPG|pilt_alt=[[Rannamõisa teel]]}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 4''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Tiskre]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 10-30 minuti tagant == Ajalugu == Liin avati aastal 1998 samal marsruudil. 01.02.2020 lisati liinile Vana-Rannamõisa tee peatus ja 28.09.2020 lisati Rannaniidu peatus. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Väike-Õismäe > Tiskre=== * Väike-Õismäe parkla * '''Väike-Õismäe''' * Kullerkupu * Nurmenuku * Karikakra * Sinilille * Haabersti ring * Sõba * Pikaliiva * Tähistaeva * Printsu tee * Tiskre oja * Vana-Rannamõisa tee * Jõeküla * '''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Väike-Õismäe=== * '''Tiskre''' (Vahepere tn) * Rannaniidu * Keskpäeva tee * Tiskre (Klooga mnt) * Vahepere * Jõeküla * Vana-Rannamõisa tee * Tiskre oja * Printsu tee * Tähistaeva * Pikaliiva * Sõba * Haabersti ring * Päevalille * Sinilille * Karikakra * Nurmenuku * Kullerkupu * '''Väike-Õismäe''' * Väike-Õismäe parkla {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/4/a-b/16502-1 4. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7zhztzu3yb8q7d60bjppiv5vbug8pnj 0 493472 7191588 7184113 2026-07-12T11:31:03Z ~2026-34651-55 231505 7191588 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=5|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Metsakooli tee|avati=*1956 *1968 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/06101-1/map]|eelmine liin=4|järgmine liin=5A|järgmine=5A (Tallinna bussiliin)|eelmine=4 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b]|uuendus=12. juuli 2026|pilt=2351 TLT (32772133648).jpg|pilt_alt=|läbi=Järve, Viru}}{{teekaart}}[[File:390TAK.JPG|thumb|Lükati tee lähedal]] '''Tallinna bussiliin 5''' sõidab [[Männiku asum]]i ja [[Kose (Tallinn)|Pirita-Kose]] (Metsakooli tee bussipeatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 13–24 minuti tagant. bussiliini sõidu pikkus on 49 kilomeetrit. <!-- liinikilometraažilt on Tallinnas üsna eesotsas, pikim peaks olema 49 !--> == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1956 |Viru - Kose - Metsakooli tee | |- |1957 |Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee |Sama marsruut, mis praegu |- |1964 |Männiku - Viru - Pronksi | |- |1968 |Männiku - Järve - Viru - Metsakooli tee |Praegune marsruut |} == Vaata ka == * [[5A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/5/a-b/16502-1 5. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7ybae6p9qw9wvvkswmkrno7lfnbaq48 0 493474 7191358 7183413 2026-07-12T06:36:19Z ~2026-34651-55 231505 7191358 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=8|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Äigrumäe|avati=*1960 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=7|järgmine liin=8A|järgmine=8A (Tallinna bussiliin)|eelmine=7 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|läbi=Balti jaam|eelkäija=*Trolliliin 7 (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel) *43 (Väike-Õismäe ja Balti jaama vahel)}}[[File:TAK1456.JPG|thumb|Buss №8 Pirita linnaosas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 8''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Äigrumäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 11-25 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1960 |Rocca al Mare - Viru - Pirita - Mähe - Muuga Aedlinn | |- |1964 |Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |1970 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe Aedlinn | |- |2002 |Balti Jaam - Viru - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |2005 |Viru Keskus - Pirita - Mähe - Äigrumäe | |- |2023 |Väike-Õismäe - Rocca al Mare - Paldiski mnt - Balti jaam - Pirita - Mähe - Äigrumäe |Praegune marsruut |}8. veebruar 2021 - 16.aprill 2021 sõitis teetööde tõttu liin nr 8 taas marsruudil Balti Jaam - Äigrumäe. == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/8/a-b/16502-1 8. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5rqd820ygtgvdvh9psmjl17484toe17 0 493479 7191354 7188682 2026-07-12T06:33:28Z ~2026-34651-55 231505 7191354 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=13|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1998 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=12|järgmine liin=13А|järgmine=13A (Tallinna bussiliin)|eelmine=12 (Tallinna bussiliin)|läbi=Lennujaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b]|uuendus=7. juuli 2026}}[[File:MRP 973.JPG|thumb|Eelmise operaatori MRP buss Taevakivi peatuse lähedal]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 13''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 14-26 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1998 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Mustakivi | |- |1999 |Väike-Õismäe - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Raadiku tn - Seli | |- |2005 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Pae - Laagna tee - Rauna - Seli | |- |2005 | - |Liin muudeti tavaliiniks |- |2024 |Väike-Õismäe - Kadaka - Lepistiku - Lennujaam - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe tn - Katleri - Priisle |Praegune marsruut |} ==Vaata ka== * [[13A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 13A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ofsuhz729nht912glto7dxca67l2kzq 0 493480 7191349 7188684 2026-07-12T06:31:51Z ~2026-34651-55 231505 7191349 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=1966|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b/21213-1/map|eelmine liin=13A|järgmine liin=15|järgmine=15 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|uuendus=30. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, Volvo 7700 (2019).jpg}} '''Tallinna bussiliin 14''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel ning on ekspressliin. Bussiliini teenindab tööpäeviti [[Tallinna Linnatranspordi AS]] hommikul ning pärastlõunal–õhtul. == Ajalugu == Bussiliin rajati esmalt 1966. aasta novembris liinil Keskväljak (nüüd [[Viru väljak]])–Jannseni, eesmärgiks leevendada koormust bussiliinile 18. Samuti on teada, et 1976. aastal oli linnapoolne lõpp-peatus Kingisseppa. 1978. aastal sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks [[Uus-Sadama tänav|Uus-Sadama]]. Aastal 1999 pikendati Nõmme-poolset lõpp-peatust [[Vana-Pääsküla|Vana-Pääskülani]] Tallinna piiril. 2023. aasta aprillis oli linnapoolne lõpp-peatus Viru, seoses vanasadama trammitee ehitamisega. 2024. aasta oktoobris sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks jälle [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]. Esmalt kandis sama numbrit liin [[Keskväljak (täpsustus)|Keskväljakult]] [[Rohuneeme|Rohuneemele]] 1954. aastal. Bussiliin nummerdati ümber 114-ks 1965. aasta juunis, kui tekkisid esimesed kolmekohalised bussinumbrid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> Augustis 2026 liidetakse liin bussiliiniga 1, liin pikeneb Viimsini.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=Tallinn |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Tänapäeval väljub buss [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] 3. perroonilt ning Nõmme suunas läbib see marsruuti [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] ja Pärnu maantee.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=20. juuli 2020|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Suuna pikkus on ligi 13 km ning liinil on 13 peatust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=11805|pealkiri=Bus route 14 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiwand|aeg=14. november 2016|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Buss sõidab tööpäeviti hommikul umbes kella 6:30–10 vahel ning pärastlõunal kella 15–20 vahel, intervalliga iga 12 minuti järel.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 8rlxri4usjf9gys65w2cq59trnh4rvi 0 493481 7191362 7183448 2026-07-12T06:41:23Z ~2026-34651-55 231505 7191362 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1976 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|läbi=Bussijaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Estonia - Suur-Sõjamäe | |- |1984 |Uus-Sadama - Sõjamäe | |- |1986 |Sütiste tee - Sõjamäe | |- |1991 |Veerenni - Sõjamäe | |- |2007 |Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt - Sõjamäe | |- |2013 |Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt - Ülemiste City - Sõjamäe | |- |2023 |Estonia - Tartu mnt - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2xk0ro5jklqp1wk6lxmrju4m0122rsx 7191363 7191362 2026-07-12T06:41:48Z ~2026-34651-55 231505 7191363 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1976 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|läbi=Bussijaam, Lennujaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1976 |Estonia - Suur-Sõjamäe | |- |1984 |Uus-Sadama - Sõjamäe | |- |1986 |Sütiste tee - Sõjamäe | |- |1991 |Veerenni - Sõjamäe | |- |2007 |Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt - Sõjamäe | |- |2013 |Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt - Ülemiste City - Sõjamäe | |- |2023 |Estonia - Tartu mnt - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] h9zz7sds8lvjpabofcjqah6zh6gav0k 0 497999 7191602 6822766 2026-07-12T11:41:01Z Velirand 67997 + kategooria 7191602 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Andrei Toporkov | Taustavärv = | pilt = Toporkov_AV.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Foto: erakogu | sünninimi = Andrei Toporkov | sünniaeg = {{Sünniaeg|1958|3|15}} | sünnikoht = [[Leningrad]] | rahvus = [[Venelased|venelane]] | a1 = Elukutse | a2 = [[folklorist]], kirjandusteadlane | b1 = ''Alma mater'' | b2 = [[Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogiline Ülikool]] | c1 = Töökoht | c2 = [[Maksim Gorki nimeline Maailmakirjanduse Instituut]] }} '''Andrei Toporkov''' ([[vene keel]]es Андрей Львович Топорков; sündinud [[15. märts]]il [[1958]] [[Peterburi|Leningradis]]) on vene [[folklorist]], kirjandusteadlane ja [[etnograaf]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige. ==Elulugu== Toporkov lõpetas [[Herzeni-nimeline Leningradi Pedagoogiline Instituut|Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi]], ta on filoloogiadoktor (1998). Alates 1993. aastast õpetab ta [[Venemaa Riiklik Humanitaarülikool|Venemaa Riiklikus Humanitaarülikoolis]], alates 2006. aastast on ta [[Maksim Gorki nimeline Maailmakirjanduse Instituut|Maksim Gorki nimelise Maailmakirjanduse Instituudi]] folkloristika osakonna juhtivteadur. Ta on filoloogiadoktor (1998), professor (2006), Venemaa Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige (2006). Toporkov osales N. Tolstoi juhitud Polesje ekspeditsioonidel [[Valgevene]] aladel, alates 2003. aastast juhib välitöid Põhja-Venemaal [[Puudosi|Pudoži]], [[Võtegra]] piirkondades. Ta on [[Fulbrighti stipendium|Fulbrighti stipendiaat]]; 2008. aastal pälvis P. Bogatõrjovi nimelise preemia tema [[monograafia]] "Loitsud vene XV-XVII sajandi käsikirjalises traditsioonis" ("Заговоры в русской рукописной традиции XV—XVII веков".) Ta kuulub rahvusvahelise [[slavist]]ide komitee folkloristika komisjoni; on Rahvusvahelise Jutu-uurijate töörühma [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm|Loitsud, loitsimine ja loitsijad]] juhtkomitee liige (International Society for Folk Narrative Research (ISFNR), Committee on Charms, Charmers and Charming). Kuulub ajakirjade "Studia litterarum", "Литературный факт", "Русская литература", [[Incantatio]]. An International Journal on Charms, Charmers and Charming<ref name="koduleht">{{Netiviide |url=http://www.folklore.ee/incantatio/ |pealkiri=Incantatio |vaadatud=2018-02-24 |arhiivimisaeg=2018-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180224173913/http://www.folklore.ee/incantatio/ |url-olek=ei tööta }}</ref> toimetuskolleegiumitesse, raamatusarjade ""Вечные" сюжеты и образы" vastutav toimetaja, Vene Folkloori akadeemilise sarja kirjastuskomitee liige. Maailmakirjanduse Instituudi uurimisgrantide "Неизвестные страницы русской фольклористики" (2014–2015); "Магический фольклор в русских устных и рукописных традициях" (2014–2016) juht. ==Teadustööd ja uurimisteemad== A. Toporkov on slaavi folkloori, ajaloo, filoloogia ja vene kirjanduse spetsialist. Tema monograafia "Müüditeooria vene filoloogias 19. sajandil" ("Теория мифа в русской филологической науке XIX века") (1997)" pakkus uue vaate vene folkloristika asutajate käsitlustele. Sama suunda jätkavad A. Toporkovi teadusväljaanded A. Potebnja, A. Afanasjevi, G. Fedotovi, D. Zelenini ja F. Buslajevi kirjutistest. A. Toporkov tähtsustas arhiivimaterjalide avaldamist, sellest põhimõttest lähtuvad tema koostatud kogumikud "Отреченное чтение в России XVII—XVIII вв." (2002), "Русские заговоры из рукописных источников XVII — первой половины XIX в." (2010), "Неизвестные страницы русской фольклористики"(2015). A. Toporkov on avaldanud üle 500 teadustöö, sh monograafia "У истоков этикета: Этнографические очерки" (1990, kaasautor), "Заговоры в русской рукописной традиции XV—XIX вв.: История, символика, поэтика" (2005), "Русские фольклористы: Биобиблиографический словарь. Пробный выпуск" (2010, kaasautor), "Источники "Повести о Светомире царевиче" Вяч. Иванова: древняя и средневековая книжность и фольклор" (2012), "Восточнославянские заговоры: Материалы к функциональному указателю сюжетов и мотивов. Аннотированная библиография" (2014, kaasautor). ==Tähtsamad teadustööd== === Loitsud === * [http://indrik.ru/collection/all/product/sisinieva-legenda-v-folklornyh-i-rukopisnyh-traditsiyah-blizhnego-vostoka-balkan-i-vostochnoy-evropy Сисиниева легенда в фольклорных и рукописных традициях Ближнего Востока, Балкан и Восточной Европы] / Отв. ред. А.Л. Топорков. М.: Индрик, 2017. 856 с. * [https://independent.academia.edu/AndreyToporkov/Papers Восточнославянские заговоры]: Материалы к функциональному указателю сюжетов и мотивов. Аннотированная библиография / Авторы-составители Т. А. Агапкина, А. Л. Топорков. М.: «Индрик», 2014. 320 с. * [https://www.academia.edu/11234938 Отреченное чтение в России XVII—XVIII веков] / Отв. ред. А. Л. Топорков, А. А. Турилов. М.: Индрик, 2002. 584 с. * [https://www.academia.edu/27009416 Полесские заговоры] (в записях 1970—1990-х гг.) / Сост., подг. текстов и коммент. Т. А. Агапкиной, Е. Е. Левкиевской, А. Л. Топоркова. М.: [[Indrik|Индрик]], 2003. 752 с. * [https://www.academia.edu/5268680 Заговоры в русской рукописной традиции XV—XIX вв.: История, символика, поэтика]. М., 2005. 478 с. * [https://www.academia.edu/5208518 Русские заговоры из рукописных источников XVII — первой половины XIX в.] / Сост., подг. текстов, статьи и коммент. А. Л. Топоркова. М.: Индрик, 2010. 832 с. * [https://www.academia.edu/26471662 Заговорные тексты в структурном и сравнительном освещении]. Материалы конференции Комиссии по вербальной магии Международного общества по изучению фольклорных нарративов. 27-29 октября 2011 года, Москва / Редколлегия: Т. А. Михайлова, Дж. Ропер, А. Л. Топорков, Д. С. Николаев. — М.: ПРОБЕЛ-2000, 2011. — 222 с. (Charms, Charmers and Charming.) * [https://www.academia.edu/5268605 К реконструкции праславянских заговоров] // Фольклор и этнография: Проблемы реконструкции фактов традиционной культуры. Л.: Наука, 1990. С. 68-75.Соавт. Т. А. Агапкина * Указатели славянских заговоров // Живая старина. 1999. № 1. С. 52-54. * [http://www.inslav.ru/images/stories/pdf/2002_Priznakovoe_prostranstvo_kultury.pdf Эпитеты в Олонецком сборнике заговоров XVII в.] // Признаковое пространство культуры. М., 2002. С.338-376. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/toporkov6.htm О рукописи Г. Д. Книголюбова; Заговоры из сборника Г. Д. Книголюбова] // Рукописи, которых не было: Подделки в области славянского фольклора / Изд. подг. А. Л. Топорков, Т. Г. Иванова, Л. П. Лаптева, Е. Е. Левкиевская. М.: Ладомир, 2002. C. 352—389 * [http://www.rastko.rs/projekti/etnoling/delo/12027 Любовные заговоры славянских народов в компаративном отношении] // Письменность, литература и фольклор славянских народов: XIV Международный съезд славистов. Охрид, 10-16 сентября 2008 г. Доклады российской делегации. М., 2008. С. 484—502. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/agapkinatoporkov1.htm Указатели заговоров: проблемы и перспективы] // Традиционная культура. 2007. № 2. С. 59-73 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [http://www.rastko.rs/projekti/etnoling/delo/12025 Русская языковая метафора в вербальной магии и лирической поэзии]// Русский язык в странах СНГ и Балтии. Международная научная конференция. Москва, 22-23 октября 2007 г. М., 2007. С. 430—440. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/010/10_04_toporkov.pdf К 100-летию со дня выхода в свет книги В. Мансикки «Über russische Zauberformeln mit Berücksichtigung der Blut- und Verrenkungssegen»] // Антропологический форум. 2009. № 10. С. 279—296. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/toporkov7.htm Белорусские версии Второго Мерзебургского заговора] // Магия формулы. Материалы круглого стола. М., 2009. С. 3-14 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [http://www.ruthenia.ru/folklore/toporkov1.pdf «Вначале было Слово…»: между религией и магией]// Forma formans. Studi in onore di Boris Uspenskij / a cura di Sergio Bertolissi e Roberta Salvatore. Napoli, 2010. P. 219—229. * [http://illhportal.krc.karelia.ru/publ.php?plang=r&id=5876 Параллели между русскими заговорами XVII века и карело-финскими эпическими песнями] // «Калевала» в контексте региональной и мировой культуры: Материалы Международной конференции, посвященной 160-летию полного издания «Калевалы». Петрозаводск, 2010. С. 138—147. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/016online/kuznetsova_toporkov.pdf Международная конференция «Заговорные тексты в структурном и сравнительном освещении»] // Антропологический форум. 2012. № 16 Online. C. 356—369 (совм. с Е. П. Кузнецовой) * [https://www.academia.edu/7271420/_ «Где-то что-то есть»]: знахарка из Андомы о жизни, о вере и об опыте целительства // О своей земле, своей вере, настоящем и пережитом в России XX—XXI вв. (к изучению биографического и религиозного нарратива) / Под ред. Е. Б. Смилянской. М.: «Индрик», 2012. С. 235—260 (в соавт. с Е. В. Публичук). * [https://independent.academia.edu/AndreyToporkov?notification_code=EfKY2lTx Иконографический сюжет «Архангел Михаил побивает трясовиц»]: генезис, история и социальное функционирование // In Umbra: Демонология как семиотическая система. Альманах. Вып. 1 / Сост. и отв. ред. Д. И. Антонов, О. Б. Христофорова. М.: РГГУ, 2012. С. 247—289. * [https://www.academia.edu/7271108/_ Охотничьи заговоры на порчу оружия у восточных славян] // Ethnolinguistica Slavica. К 90-летию академика Никиты Ильича Толстого. М., 2013. С. 234—252. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/019online/toporkov.pdf Международная конференция «Заговоры на бумаге, заговоры в действии»] // Антропологический форум. 2013. № 19 Online. С. 427—434. * [https://www.academia.edu/7271081/_ Ворон в русских заговорах: между мифологией, фольклором и книжностью] // Slavica Svetlanica. Язык и картина мира. М., 2013. C. 273—281. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/2014_demonology3.pdf Иродовы дочери трясавицы] в русских заговорах и литературной традиции // Демонология как семиотическая система. Москва, РГГУ. 15-17 мая 2014 г. М., 2014. С. 100—102. * [https://www.academia.edu/9878844/ «В наших Сказаниях не все то помещено, что известно в селениях»] (Фольклорные записи из архивного собрания И. П. Сахарова) // Традиционная культура. 2014. № 4. C. 141—154. * [https://www.academia.edu/11780963 Русские заговоры против вражеского меча] // О вере и суевериях: сборник статей в честь Е. Б. Смилянской / ф-т истории НИУ ВШЭ; сост. В. Е. Борисов; отв. ред. Д. И. Антонов. — М.: Индрик, 2014. С. 15-26. * [https://www.academia.edu/17912173/ «Лежит доска, на ней тоска»]: Тоска в любовных заговорах // Русская речь. 2015. № 3. С. 114—120. * [https://www.academia.edu/22937331/ Опыт систематизации русских охотничьих и рыболовецких заговоров]: от ранних записей к современности (XVII—XX вв.). Приложение. Указатель охотничьих заговоров восточных славян // Фольклор: Ранние записи. М., 2015. С. 437—458. * [http://kizhi.karelia.ru/library/ryabininskie-chteniya-2015/1590.html Репертуар и формулы олонецких заговоров] (статистические и диахронические аспекты) // Рябининские чтения—2015: Материалы VII конференции по изучению и актуализации культурного наследия Русского Севера). Петрозаводск, 2015. С. 415—418. * [https://www.academia.edu/26026993 База данных «Заговоры Олонецкой и Архангельской губерний»]: исследовательские перспективы // Региональные исследования в фольклористике и этнолингвистике — проблемы и перспективы. Сборник статей / Отв. ред. М. В. Ахметова. М., 2015. С. 183—201. * [https://www.academia.edu/25210382/ Воинские заговоры из «Тихого Дона»]: источники, структура, функции // Мир Шолохова. 2016. № 1(5). С. 7-40. * [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304347917300698 Заговоры от вражеского оружия в контексте фольклорных фальсификаций И.П. Сахарова] // Russian Literature. 2017. № 93/94. С. 103–130. === Vaimulikud värsid === * [http://indrik.ru/collection/all/product/fedotov-g-stikhi-dukhovnye-russkaya-narodnaya-vera-po-dukhovnym-stikham Г. Федотов. Стихи духовные]. Русская народная вера по духовным стихам / Отв. редактор А. Л. Топорков; Комм. и подг. текста А. Л. Топоркова. М.: Прогресс, Гнозис, 1991. 192 с. * [https://www.academia.edu/22938344/ Духовные стихи в русской литературе] первой трети XX века // Русская литература. 2015. № 1. С. 5-29. === Lastefolkloor === * Страшные истории и пародии на них // Школьный быт и фольклор. Таллин, 1992. Т. 1 С. 86—99. * [http://magazines.russ.ru/nlo/2000/45/topork.html Детские секреты в научном освещении (Обзор современной литературы по детскому фольклору)] // НЛО, 2000, № 45. * [https://www.academia.edu/5268611 Пиковая дама в детском фольклоре] // Русский школьный фольклор: От «вызываний» Пиковой дамы до семейных рассказов. М., Ладомир; АСТ, 1998. С. 15—55. * [https://www.academia.edu/5268602 Заумь в детской поэзии] // Там же. С. 578—604. === Rahvakultuuri sümboolika === * Почему «решетом свету наношено»? // Русская речь. 1985. № 1. С. 121—123. * [http://halkidon2006.orthodoxy.ru/Kultura_Iskusstvo/A_L_Toporkov_Otkuda_u_Baby-Yagi_stupa.htm Откуда у Бабы-Яги ступа?] // Русская речь : журнал. — 1989. — Июль—Август (№ 4). — С. 126—130. ([https://web.archive.org/web/20160304115112/http://halkidon2006.orthodoxy.ru/Kultura_Iskusstvo/A_L_Toporkov_Otkuda_u_Baby-Yagi_stupa.htm архивировано] 4.03.2016) * Символика и ритуальные функции предметов материальной культуры // Этнографическое изучение знаковых средств культуры. Л., 1989. С. 89-101. * [https://vk.com/doc215827073_419196033?hash=7d21b84a27c7680b17&dl=ad4ffea704 Домашняя утварь в поверьях и обрядах Полесья] // Этнокультурные традиции русского сельского населения XIX-начала XX в., M., 1990. С. 67-135. * [https://vk.com/doc215827073_419196002?hash=5ef4016a3bed2f6271&dl=e488ab8cbd Перепекание детей в ритуалах и сказках восточных славян] // Фольклор и этнографическая действительность, СПб., 1992. С. 114—118. * [https://www.academia.edu/26803196 Горшок] // [[Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik|Славянские древности: Этнолингвистический словарь]]. М., 1995. Т. 1. С. 526—530. * [https://www.academia.edu/26829390 Дежа] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 1999. Т. 2. С. 45-49. * [https://www.academia.edu/26779096 Земля] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М.: Международ. отношения, 1999. Т. 2. С. 315—321 (в соавт. с О. В. Беловой, Л. Н. Виноградовой). * [https://www.academia.edu/26854780 Еда] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 1999. Т. 2. С. 176—178. * Дитя на выпекании // Родина. 2001. № 8. С. 96-99. * [https://www.academia.edu/26868431 Ложка] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2004. Т. 3. С. 129—134. * [https://www.academia.edu/26546590 Печь] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2009. Т. 4. С. 39-44. * [https://www.academia.edu/26754668 Решето] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2009. Т. 4. С. 432—437. * [https://www.academia.edu/26890916 Стол] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2012. Т. 5. С. 165—170. * Тоска // Там же. 296—298. === Eeros vene kultuuris === * [http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/topork/01.php Эротика в русском фольклоре] // Русский эротический фольклор: Песни. Обряды и обрядовый фольклор. Народный театр. Заговоры. Загадки. Частушки / Сост. А. Л. Топорков. М., 1995.С. 5-18. * [https://www.academia.edu/10364342/ Русский эротический фольклор]: Песни. Обряды и обрядовый фольклор. Народный театр. Заговоры. Загадки. Частушки / Сост. А. Л. Топорков. М., 1995. * [https://www.academia.edu/26571974/ Секс и эротика в русской традиционной культуре] / Сост. А. Л. Топорков. М., 1996. 534 с. * [https://www.academia.edu/26604195/ Эрос и порнография в русской культуре] / Под ред. М. Левитта и А. Топоркова Москва. 1999. 700 с. * Малоизвестные источники по славянской этносоциологии (конец XIX — начало XX в.) // Этнические стереотипы мужского и женского поведения. СПб., 1991. С. 307—318. * [https://www.academia.edu/26515046 Ритуальное обнажение] в народной культуре славян // Мифология и повседневность: Гендерный подход в антропологических дисциплинах. СПб., 2001 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [https://www.academia.edu/26727891 Любовная магия] // Славянские древности. М., 2004. Т. 3. С. 154—158. * [https://www.academia.edu/26443287 Нагота] // [[Slaavi vanavara: Etnolingvistiline sõnastik|Славянские древности. Этнолингвистический словарь]]. М., 2004. Т. 3. С. 355—359 (в соавт. с Т. А. Агапкиной, М. М. Валенцовой) * [https://www.academia.edu/26230908 Целовать] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2012. Т. 5. С. 482—485. === Rahvalik õigeusk ja panalus === * [https://www.academia.edu/5268551 Материалы по славянскому язычеству (культ матери-сырой земли в дер. Присно)] // Древнерусская литература: Источниковедение. Л., 1984. С. 222—233. * [http://www.inslav.ru/images/stories/pdf/SBF-1986.pdf К проблеме этнографического контекста календарных песен] // Славянский и балканский фольклор: Духовная культура Полесья на общеславянском фоне. М.: Наука, 1986. С. 76-88 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [http://www.inslav.ru/images/stories/pdf/SBF-1989.pdf Воробьиная (рябиновая) ночь в языке и поверьях восточных славян] // Славянский и балканский фольклор, 1989. С. 230—253 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [https://www.academia.edu/5268594 Материалы по славянскому язычеству (древнерусские свидетельства о почитании деревьев)] // Литература Древней Руси: Источниковедение. Л.: Наука, 1988. С. 224—235 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [https://www.academia.edu/5268599 Давнiй украiнський обряд i пов’язана з ним пiсня] // Народна творчiсть та етнографiя. 1989. № 4. С. 8-13 (в соавт. с Т. А. Агапкиной). * [https://www.academia.edu/5268609 Народное православие и язычество Полесья] // Язычество восточных славян. Л., 1990 (в соавт. с С. Н. Оболенской). * [https://www.academia.edu/5268612 Чур меня!] // Рус. речь. 1991. № 1. С. 68-75. * Славянская мифология : Энциклопедический словарь. Битье посуды; Голова; Гончар; Горшок; Дежа; Еда; Кабинетная мифология; Кукиш; Ложка; Мост; Нагота (в соавт. С Т. А. Агапкиной); Нож; Огонь; Окно; Переправа; Печь; Питье; Пожар; Порог; Поцелуй; Прощание; Река; Рука; Свет; Сердце; Сито; Смотреть; Солнце; Стол; Ступа и пест; Хлеб; Хлеб-соль. 2-е изд., испр. и доп. Мoskva: Международные отношения, 2002. 510 lk * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/007/07_11_reviews_k.pdf Что можно найти в бане, отправившись туда в полночь?] (По поводу книги Вильяма Фрэнсиса Райана «Баня в полночь: Исторический обзор магии и гаданий в России» / Пер. С англ. М.: Новое литературное обозрение, 2006. 720 с.; ил.) // Антропологический форум. 2007. № 7. С. 351—371. * [https://www.academia.edu/7271212/_ Мифологический образ дерева, растущего из женского тела] // Славянский и балканский фольклор. Виноградье. М., 2011. Вып. 11. С. 305—314. * [https://www.academia.edu/26083066 «Прожила как в мельничном колесе, вот таку жись»]: записи мифологической и биографической прозы из с. Тихманьга // О своей земле, своей вере, настоящем и пережитом в России XX—XXI вв. (к изучению биографического и религиозного нарратива) / Под ред. Е. Б. Смилянской. М.: «Индрик», 2012. С. 261—328 (в соавт. с А. Б. Ипполитовой). === Etikett === * [http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Culture/bayb/index.php У истоков этикета]: Этногр. очерки. Л., 1990. 165 с. (в соавторстве с А. К. Байбуриным). * На кудыкину гору // Рус. речь. 1990. № 3. С. 141—144. * Происхождение элементов застольного этикета у славян // Этнические стереотипы поведения, Л., 1985. С. 223—242. * Структура и функции сельского застольного этикета у восточных славян // Этнознаковые функции культуры. М., 1991. С. 190—203. * Суеверные приметы и мифология повседневности // Мифология и повседневность: Мат-лы науч. конф. 18-20 февраля 1998 года. СПб., 1998. С. 32-42. * [https://www.academia.edu/26491943 Пьянство] // Славянские древности: Этнолингвистический словарь. М., 2009. Т. 4. С. 377—382. === Folkloristika ajalugu === * [https://www.academia.edu/35432207 Даль Владимир Иванович] // Русские фольклористы. Биобиблиографический словарь. XVIII-XIX вв.: СПб., 2017. Т.2: Д-Кошурников. С. 3-14. * [https://www.academia.edu/35449926 Котляревский Александр Александрович] // Там же. С.742-748. * [https://www.academia.edu/31614257 Афанасьев Александр Николаевич] // Русские фольклористы. Биобиблиографический словарь. XVIII—XIX вв.: В 5 т. / Под ред. Т. Г. Ивановой. СПб.: Дмитрий Буланин, 2016. Т.1: А — Г. С.174-185. * [https://www.academia.edu/31635332 Буслаев Федор Иванович] // Там же. С. 496—508. * [https://www.academia.edu/31582633 Ветухов Алексей Васильевич] // Там же. С. 623—630. * [http://indrik.ru/collection/all/product/neizvestnye-stranitsy-russkoj-folkloristiki Неизвестные страницы русской фольклористики] / Отв. ред. чл.-корр. РАН А. Л. Топорков. М.: «Индрик», 2015. 576 с. * [https://www.academia.edu/22853775/ Русские формалисты и изучение фольклора] // Там же. С. 38-55. * [https://www.academia.edu/22854029/ Фольклорные темы на заседаниях Московского лингвистического кружка] (вступительная статья и подготовка текста А. Л. Топоркова; комментарии А. Л. Топоркова и А. А. Панченко) // Там же. С. 56-141. * [http://indrik.ru/collection/all/product/toporkov-a-l-teoriya-mifa-v-russkoj-filologicheskoj-nauke-xix-veka Теория мифа в русской филологической науке XIX века] М.: Индрик, 1997. * [http://lib.pushkinskijdom.ru/LinkClick.aspx?fileticket=wDCTVA_qR_s%3d&tabid=2018 Русские фольклористы: Биобиблиографический словарь. Пробный выпуск] / Отв. ред. Т. Г. Иванова и А. Л. Топорков. М.: ПРОБЕЛ-2000, 2010. 240 с. * [https://www.academia.edu/26673594 А. А. Потебня. Слово и миф] / Отв. ред. А. К. Байбурин; Cоставление, подготовка текста и примечания А. Л. Топоркова. М.: Правда, 1989. 623 с. * [http://verigi.ru/?book=217#.Vw_hqDFF9UU Д. К. Зеленин. Избранные труды. Статьи по духовной культуре. 1901—1913] / Отв. редактор и составитель А. Л. Топорков; Вступ. ст. Н. И. Толстого; Подг. текста, сост. указателей Т. А. Агапкиной; Коммент. Т. А. Агапкиной, Л. Н. Виноградовой и др. М.: Индрик, 1994. 400 с. * Е. Н. Елеонская. Сказка, заговор и колдовство в России]. Сб. трудов / Отв. редактор А. Л. Топорков; Сост. и вступ. ст. Л. Н. Виноградовой; Подг. текста Л. Н. Виноградовой, Н. А. Пшеницыной; Коммент. Л. Н. Виноградовой, Н. А. Пшеницыной. М.: Индрик, 1994. 272 с. * [http://ua.booksee.org/book/717906 Афанасьев А. Н. Происхождение мифа]: Ст. по фольклору, этнографии и мифологии] / Сост., подгот. текста, послесл. и коммент. А. Л. Топоркова. М., 1996. 638 с. * [https://www.academia.edu/26636742 Рукописи, которых не было]: Подделки в области славянского фольклора / Изд. подг. А. Л. Топорков, Т. Г. Иванова, Л. П. Лаптева, Е. Е. Левкиевская. М.: Ладомир, 2002. 970 с. * Буслаев Ф. Догадки и мечтания о первобытном человечестве / Сост., подготовка текста, статья и коммент. А. Л. Топоркова. М.: Росспэн, 2006. 703 с. * [https://www.academia.edu/26693615 Потебня А. А. Символ и миф в народной культуре] / Сост., подг. текстов, ст. и коммент. А. Л. Топоркова. М., 2007. * Из рукописных материалов П. Г. Богатырева // Русская речь. 1988. № 6. С. 95-99. * Из истории науки.)В. И. Даль. Условный язык петербургских мошенников (подг. публ. и вступит. статья)] // Вопр. языкознания. 1990. № 1. С. 133—137. * Об источниках «Поэтических воззрений славян на природу» // «А. Н. Афанасьев. Поэтические воззрения славян на природу». Справочно-библиографические материалы. М., 2000. С. 7-49. * Предвосхищение понятия «архетип» в русской науке XIX века // Литературные архетипы и универсалии. М., 2001. С. 348—368. * [http://indrik.ru/collection/all/product/indrik-10-let Книга В. И. Даля «О поверьях, суевериях и предрассудках русского народа»] // «Индрик»: 10 лет. М., 2003. С. 178—184. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/07/11online Русские фольклористы: Биобиблиографический словарь] // Антропологический форум. 2009. № 11 Online. С. 1-10. * [http://magazines.russ.ru/nlo/2010/103/to8.html Русский волк-оборотень и его английские жертвы] // НЛО. 2010. № 103. С. 140—151. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/014online/toporkov.pdf Два издания книги П. Г. Богатырева «Магические действия, обряды и верования Закарпатья» (1929/1971) в научном контексте XX века] // Антропологический форум. 2010. № 14. Online. С. 127—159. * [http://magazines.russ.ru/nlo/2011/107/to38.html Фольклористы на пути от исторической поэтики к Большому террору]. По поводу книги Т. Г. Ивановой «История русской фольклористки XX века: 1900 — первая половина 1941 г.» (СПб.: «Дмитрий Буланин», 2009. 800 с., ил.). // НЛО. 2011. № 107. C. 319—328. * А. Н. Афанасьев в полемике с Н. Г. Чернышевским? (Эпизод из журнальной полемики 1850-х гг.) // Из истории русской фольклористики. СПб., 2013. Вып.8. С.369-418. * [https://www.academia.edu/22937256/ Ранние записи фольклора] как историко-филологическая проблема // Фольклор: Ранние записи. М., 2015. С. 9-33. * [https://www.academia.edu/23460532/ Функционально-структуральный метод П. Г. Богатырева] и проблемы истории русской фольклористики // Функционально-структуральный метод П. Г. Богатырева в современных исследованиях фольклора. Сборник статей и материалов / Отв. редакторы С. П. Сорокина и Л. В. Фадеева. М.: Государственный институт искусствознания, 2015. С. 18-33. * [https://www.academia.edu/23737258/ Фольклористика в междисциплинарном диалоге] // Труды Отделения историко-филологических наук РАН. 2015 / Отв. ред. В. А. Тишков; [сост. Н. В. Тарасова]. М., 2016. С. 23-41. * [https://www.academia.edu/32008701 Проблемы фольклора в научном наследии Д. С. Лихачева] // Труды Отделения историко-филологических наук РАН. 2015 / Отв. ред. В. А. Тишков; [сост. Н. В. Тарасова]. М., 2016. С. 154—180. === Võõrkeelsed (mittevenekeelsed) teadustööd === * Aux sources de l’étiquette: Ẻtudes ethnographiques. Presses Universitaires Blaise Pascal, 2004. 321 p. (in collab. with A.K. Baϊbourine). * [http://www.isfnr.org/index2.html Oral Charms in Structural and Comparative Light]. Proceedings of the Conference of the International Society for Folk Narrative Research’s (ISFNR) Committee on Charms, Charmers and Charming. 27-29th October 2011, Moscow / Editors: Tatyana A. Mikhailova, Jonathan Roper, Andrey L. Toporkov, Dmitry S. Nikolayev. — Moscow: PROBEL-2000, 2011. — 222 p. * [https://www.academia.edu/26604195/ Eros and Pornography in Russian Culture] / Ed. by M. Levitt and A. Toporkov. Moscow, 1999. * The Origin of Slavic Table Etiquette // Культурология : The Petersburg Journal of Cultural Studies, 1993, vol.1, n°4, pp.&nbsp;114–134. * Rebaking of Children in Eastern Slavic Rituals and Fairy-Tales] // Культурология : The Petersburg Journal of Cultural Studies, 1993, vol. 1, n° 3, pp.&nbsp;15–21. * L'étiquette à table chez les Slaves de l’Est: point de vue mythologique] // La Revue russe. 1995. № 8. P. 51-59. * The devil’s candle: street lighting // History Today, Nov., 1996, p.&nbsp;34-36. * [http://www.recherches-slaves.paris4.sorbonne.fr/Cahier1/Toporkov.htm Les fonctions symboliques des objets dans la culture paysanne russe] // Cahiers slaves. 1997. № 1. P. 157—180. * Les fonctions rituelles et mythologiques du baiser chez les Slaves de l’Est] // Revue des еtudes Slaves. Paris, 1997. T. 69.N 4. P. 519—527. * Littérature orale et folklore érotique russe dans les éditions françaises et allemandes (fin du XIXe — début XXe siècle)"], in: Philologiques IV. Transferts culturels triangulaires France-Allemagne-Russie, sous la dir. de Katia Dmitrieva et Michel Espagne. Paris, 1996. P. 245—255. * [https://www.academia.edu/5208501 Russian Love Charms in a Comparative Light] // Charms, Charmers and Charming: International Research on Verbal Magic / Ed. by Jonathan Roper. Palgrave Macmillan, 2008. P. 119—144. * La symbolique du corps dans les formules magiques en Russie aux XVIIe-XVIIIe siecles // Le corps dans la culture Russe et au-dela / Textes reunis par G. Kabakova et Fr. Conte. Cahiers Slaves, № 9. Paris, 2008. P. 165—185. * [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.2753/AAE1061-1959470403 Verbal Taboos in Contemporary Records] // Anthropology and Archeology of Eurasia. 2009. V. 47. № 4. P. 58-74 (in collab with T. Il’ina). * [https://www.academia.edu/5208290 What Can You Find in the Banya If You Go There at Midnight?] (Rewiew of W.F.Raiyan [Ryan]. Bania v polnoch: Istoricheskii obzor magii i gadanii v Rossii. M., 2006) // Forum for Anthropology and Culture. 2009. № 5. P.425-444. * [http://www.folklore.ee/incantatio/02.html Verbal Charms From a Seventeenth-Century Russian Manuscript] // Incantatio: An International Journal on Charms, Charmers and Charming.1912. № 2. P. 42-54. * [https://www.academia.edu/5208219/ «Actes magiques, rites et croyances en Russie subcarpathique: le contexte russe»], in : S. Tchougounnikov, C. Trautmann-Waller (éd.), Pëtr Bogatyrëv et les débuts du Cercle de Prague. Recherche ethnographiques et théâtrales, Paris, Université de Paris-3, 2013, pp. 95-115. * [http://www.isfnr.org/files/toptransl7.pdf Charm indexes: problems and perspectives] // The Power of Words: Studies on Charms and Charming in Europe / Edited by James Kapaló, Éva Pócs and William Ryan. Budapest, New York, Central European University Press, 2013. P. 71-99. * [http://booksandjournals.brillonline.com/content/18763316/40/3-4 Verbal Charms Against Authorities and Judges in Seventeenth- and Eighteenth-Century Russia] // Russian History 40 (2013) 532—539 (Witchcraft Casebook: Magic in Russia, Ukraine, Poland, and the Grand Duchy of Lithuania, 15th-21st Centuries). * [http://www.folklore.ee/incantatio/Incantatio_2013.pdf The Slavic and German Versions of the Second Merseburg Charm] // Incantatio: An International Journal on Charms, Charmers and Charming. 2013. № 3. P. 43-59 (in collab. with T. Agapkina, V. Karpov). === Vene sümbolism === * Иванов Вяч. Повесть о Светомире царевиче / Изд. подг. А. Л. Топорков, О. Л. Фетисенко, А. Б. Шишкин. М.: «Ладомир», 2015. 834 с. (Серия «Литературные памятники»). * [https://www.academia.edu/31865058 «Повесть о Светомире царевиче» Вяч. Иванова: от замысла до его воплощения] // Там же. С. 175—214. * [http://indrik.ru/collection/all/product/vechnye-syuzhety-i-obrazy-v-literature-i-iskusstve-russkogo-modernizma «Вечные» сюжеты и образы в литературе и искусстве русского модернизма"] / Отв. ред. чл.-корр. РАН А. Л. Топорков. М.: «Индрик», 2015. — 416 с. * [http://www.v-ivanov.it/files/4/4_Toporkov_mak.pdf Источники «Повести о Светомире царевиче» Вяч. Иванова]: древняя и средневековая книжность и фольклор". М.: Индрик, 2012. 498 с. * Из мифологии русского символизма. Городское освещение // Мир А. Блока. Блоковский сборник. Учен. зап. Тартус. гос. ун-та, вып. 657. Тарту, 1985, с. 101—112. * Некоторые замечания по поводу переписки Вяч. Иванова и Лидии Зиновьевой-Аннибал // Donum homini universalis: Сборник статей в честь 70-летия Н. В. Котрелева. М., 2011. С. 397—408. * Философы русского зарубежья о мифе и западных исследователях мифологии(по материалам журнала «Путь») // Миф и художественное сознание XX века. М., 2011. C. 438—461. * [https://www.academia.edu/5207794/ Сюжет о Егории Храбром — волчьем пастыре] в славянском фольклоре и русской литературе первой трети XX в. // Письменность, литература, фольклор славянских народов. История славистики. XV Международный съезд славистов. Минск, 20-27 августа 2013 г. Доклады российской делегации. М., 2013. С. 529—557. * [https://www.academia.edu/9348283 Отзвуки Данте в «Повести о Светомире царевиче» Вяч. Иванова] // Память литературного творчества. М.: ИМЛИ, 2014. С. 519—536. * [https://www.academia.edu/25867053 Стихотворение А. А. Блока «Царица смотрела заставки…»] и духовный стих о Голубиной книге // Русская литература. 2015. № 2. С. 192—203 (в соавт. с Д. М. Магомедовой). * [https://www.academia.edu/17911855/ Символика и функции сновидений] в «Повести о Светомире царевиче» Вяч. Иванова // Изв. РАН. Сер. лит-ры и языка. 2015. Т. 74. № 4. С. 17-34. * [https://independent.academia.edu/AndreyToporkov/Papers Повесть А. М. Ремизова «О безумии Иродиадином»], пьеса Оскара Уайльда «Саломея» и «Песнь песней» царя Соломона // «Вечные» сюжеты и образы в литературе и искусстве русского модернизма". М., 2015. С. 170—191. * [https://www.academia.edu/31722159 «Стих о Святой горе» Вяч. Иванова: опыт интерпретации]. Статья первая // Studia litterarum: Литературные исследования. Научный журнал. 2016. Т. 1. № 3-4. С. 298—324. * [http://slovorggu.ru/2017_3/42.pdf Стихотворение Вяч. Иванова "Три гроба"]: источники и символическая структура. Часть первая // Новый филологический вестник. 2017. № 3(42). С. 198–213. * [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304347917300674 Магия — фольклор — литература. Введение в тему] // Russian Literature. 2017. № 93/94. С. 1–45. Соавт.: Д. Иоффе, А. Юдин. === Muu === * Неизданные стихотворения М. В. Милонова // Памятники культуры. Новые открытия. Ежегодник. 1983. Л.: [[Nauka|Наука]], 1985. С. 39-44. * История Ивана Тревоги // Публицистика и исторические сочинения периода феодализма. Новосибирск, 1989. С. 246—276. * Авантюрная автобиография И. И. Тревогина // Памятники культуры. Новые открытия: Ежегодник. 1990. М., 1992. С. 49-75 (в соавт. с Е. Е. Дмитриевой). * [http://magazines.russ.ru/nlo/1999/39/ Иван-дурак в стране юнгиан] (Обзор книг по психоаналитическому подходу к мифу и фольклору) // Новое литературное обозрение. 1999. № 5 (39). С. 352—359. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/toporkov1.htm Миф: традиция и психология восприятия] // Мифы и мифология в современной России. М., 2000. С. 39-64. * Фольклорные формы словесности // Теория литературы. Т. 3. М., 2003. С. 133—157. * [http://www.rastko.rs/projekti/etnoling/delo/12122 Вербальные запреты в современных записях] // АБ-60. Сборник статей к 60-летию А. К. Байбурина. СПб., 2007. С. 133—145 (Studia Ethnologica; Вып. 4) (в соавт. с Т. С. Ильиной). * [Ответы на вопросы редакции] Об изучении славянской традиционной культуры в России // Традиционная культура. 2008. № 2. С. 7-8, 9-12, 14. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/010/10_01_forum.pdf Ответы на вопросы редколлегии] // Антропологический форум. 2009. № 10. Форум о форуме (или о состоянии дискуссионного поля науки). С. 143—150. * [http://magazines.russ.ru/nlo/2009/99 Риторика фольклористики] (Рец. на кн.: Каргин А. С. Прагматика фольклористики: Сб. статей, докладов, эссе. М., 2008) // Новое литературное обозрение. 2009. № 99. * [http://www.ruthenia.ru/folklore/ilynatoporkov1.htm Мифологическое в жизни современной севернорусской деревни] // Миф в фольклорных традициях и культуре новейшего времени. М., 2009. С. 5-34 (совм. с Т. С. Ильиной). * [http://cmb.rsuh.ru/article.html?id=84826 Этнологические экспедиции как средство приобщения студентов к культурным традициям] // Полевые исследования студентов РГГУ: Этнология. Фольклористика. Лингвистика. Религиоведение. М., 2009. Вып.4. С. 183—195. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/012online/12_online_stroev_toporkov.pdf Российско-французская летняя школа «Жизнетворчество, мистификации и подделки в России и Франции»] // Антропологический форум. 2010. № 12. C. 1-11 (в соавт. с А. Строевым) * [http://magazines.russ.ru/nlo/2014/128/33t.html Новые исследования по древнерусской визуальной демонологии] // Новое литературное обозрение. 2014. № 128. С. 351—357. * [http://anthropologie.kunstkamera.ru/files/pdf/025/survey.pdf Мониторинг научной жизни] антропологического сообщества (2015 г.) // Антропологический форум. 2015. № 25. С. 254—260. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://imli.ru/index.php/institut/sotrudniki/990-toporkov-andrej-lvovich Страница] на сайте [[Maksim Gorki nimeline Maailmakirjanduse Instituut|ИМЛИ РАН]] * [https://www.academia.edu/25784044 Список трудов] * [http://rastko.rs/rastko/delo/15206 Страница А. Л. Топоркова на сайте «Растко»] * [http://cmb.rsuh.ru/section.html?id=3569 Этнологическая экспедиция ЦМБ РГГУ] * [http://info-grad.com/podborka-statey-toporkova-a-l-na-temu-obychaev-i-verovaniy-slavyan/ Подборка статей на тему обычаев и верований славян] * [http://modernista.moscow/members/ Сайт проекта "«Вечные» сюжеты и образы в литературе и искусстве русского модернизма] {{JÄRJESTA:Toporkov, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa folkloristid]] [[Kategooria:Venemaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Venemaa etnograafid]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] jfd8z9of3963w25h3d9fl0osgsrxk4j 0 500315 7191521 7113731 2026-07-12T10:17:56Z Velirand 67997 + kategooria 7191521 wikitext text/x-wiki '''Galina Gluhhova''' ([[vene keel]]es Галина Глухова, inglise Galina Glukhova; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1965]] [[Kvaser]]is [[Kezi rajoon]]is [[Udmurtia]]s) on [[Udmurdid|udmurdi]] folklorist, [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] udmurdi ja vene kirjanduse dotsent. Galina Gluhhova lõpetas [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] filoloogia teaduskonna ja töötas aastail 1987–1988 Pužmezi 8-klassilises koolis õpetajana. 1988. aastast Udmurdi Ülikooli assistent, udmurdi kirjanduse ja nõukogude kirjanduse vanemõpetaja. Aastal 1994 astus Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika alasesse kraadiõppesse. Aspirantuuri ajal stažeeris [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i juures. Aastal 2002 kaitses väitekirja "Udmurdi traditsioonilise kultuuri sanditamiskommete sümboolika" ("Символика ряженья в удмуртской традиционной культуре"). Gluhhova on enam kui 80 teadustöö autor, tema peamised uurimishuvid on seotud udmurdi ja soome-ugri folkloori, kalendrikombestiku, mütoloogia ja [[udmurdi kirjandus]]ega. ==Teadustegevus== Gluhhova on olnud Rahvusvahelise Udmurtia noorte folkloristide kooli korraldaja (2000, 2005, 2009). Ta on oponeerinud folkloristika alaseid väitekirju [[Ižkar]]is, [[Nižni Novgorod]]is, [[Sõktõvkar]]is, [[Joškar-Ola]]s jm. Ta on olnud üks ülevenemaalise Venemaa rahvaste keelte ja kirjanduste alase olümpiaadi korraldajaid (2003–2012). ==Tunnustus== *Udmurdi Vabariigi Haridusministeeriumi aukiri õpetamise ja teadustegevuse eest *Udmurdi Vabariigi aunimetus "Teeneline Udmurdi Vabariigi rahvahariduse edendaja" ===Teadusgrandid=== *[[Matthias Alexander Castréni Selts]]i stipendiaat [[Soome]]s ja Erasmus Munduse stipendiaat Soomes (2015 Tartus, Eestis)). *2008–2009, "Vozho-dõr": udmurtide rituaalne aasta" (Вожо-дыр": Годовой обрядовый цикл удмуртов) Vene Teadusfondi grant; *2016–2017, "Mütoloogilised tegelased läänemeresoome (eesti) ja permi (udmurdi) traditsioonide näitel: ajalugu ja tänapäev", koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga, Hõimuprogramm. ==Valitud publikatsioone== ===Õppevahendid=== *Udmurdi kirjanduse ajalugu (1767–1917) (История удмуртской литературы (1767-1917-х гг) *Udmurdi lastekirjandus (Удмуртская детская литература) *Udmurdi kirjanduslugu ajakirjanduse üliõpilastele (История удмуртской литературы» для студентов факультета журналистики) *Koos S. T. Arekeevaga lugemik "Кылёз лёгем но пытьымы..." (Останутся наши следы...) 1918–1935. aastate kirjanduse kohta, ===Raamatud=== *Владыкина Т. Г., Глухова Г. А. Ар-год-берган: обряды и праздники удмуртского календаря. Mонография. Учреждение Российской акад. наук, Удмуртский ин-т истории, языка и литературы Уральского отд-ния РАН, ФГБОУ ВПО "Удмуртский гос. ун-т". Ижевск, 2011. Сер. Т. 1 Удмуртская обрядовая азбука. ===Artikleid=== *Владыкина Т. Г., Глухова Г. А. Локальные фольклорные архивы и учебный процесс. In: Известия Уральского федерального университета. Серия 2. Гуманитарные науки. 2014. №2 (127), С. 92–99. *Владыкина Т. Г., Глухова Г. А. Этнокультурный контекст представлений удмуртов о времени. In: Традиционная культура. 2013. № 1 (49). С. 110–117. *Владыкина Т. Г., Глухова Г. А. Инву-мумы – повелительница небесной влаги в традиционной системе мировидения удмуртов. In: Вестник Удмуртского университета. 2011. № 5-4. С. 114–119. *Vladykina T., Glukhova G. Rites Associated With Conjuring Rain In The Udmurt Calendar Cycle. Folklore: Electronic Journal of Folklore. 2011. 48, pp. 153–162 [http://www.folklore.ee/folklore/vol48/udmurt.pdf], *eesti keeles vt: Tatjana Vladõkina, Galina Gluhhova. Vihma väljakutsumise riitused udmurtide kalendritsüklis. In: Mäetagused 47, 108–119 [3]. *Владыкина Т. Г., Глухова Г. А. Дни недели в системе представлений удмуртов о времени. Ежегодник финно-угорских исследований. 2011. № 3. С. 38–54. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://f-uffu.udsu.ru/about/kafedra-udmurtskoj-literatury-i-literatury-narodov-rossii/prepodavateli/gluxova-galina-anatolievna Galina Gluhhova Udmurdi Riikliku Ülikooli veebilehel] *[http://www.folklore.ee/folklore/vol48/udmurt.pdf Galina Glukhova, T. Vladykina artikkel Folklore 48] *[http://www.folklore.ee/tagused/nr47/vihm.pdf Galina Glukhova, T. Vladykina Vihma väljakutsumise artikkel Mäetagused 47] {{JÄRJESTA:Gluhhova, Galina}} [[Kategooria:Udmurtia inimesed]] [[Kategooria:Folkloristid]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] e9lzulnt9hns63o737c1uinnvarj5ar 0 500465 7191198 5986130 2026-07-11T21:29:13Z ~2026-33657-65 231127 7191198 wikitext text/x-wiki '''Kristel Uiboaed''' on eesti keeleteadlane ja andmeanalüütik. == Haridus == 2002 lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i. 2005 omandas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] bakalaureusekraadi ning 2008 magistrikraadi eesti ja soome-ugri keeleteaduses. Olnud vahetusüliõpilane [[Jyväskylä Ülikool|Jyväskylä]] ja [[Tampere Ülikool|Tampere Ülikoolis]], külalisdoktorant [[Groningeni Ülikool|Groningeni Ülikoolis]]. 2013 kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö "Verbiühendid [[eesti murded|eesti murretes]]", mille eest sai üliõpilaste 2014. aasta riikliku teadustööde konkursi 1. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/90fab6b8-6063-44ff-897b-3716aaa21033|Pealkiri=Kristel Uiboaed|Väljaanne=ETIS|Aeg=|Kasutatud=2. märts 2018}}</ref> == Töö == 2008–2013 töötas Tartu Ülikoolis [[arvutilingvistika]] ja korpuste spetsialistina, 2013 eesti murrete nooremteadurina, 2014–2016 eesti murrete teadurina.<ref name=":0" /> Uurimisvaldkonnad: [[murdesüntaks]], eesti murded, [[arvutilingvistika]]. [[Euroopa Keeleteaduse Ühing|Euroopa Keeleteaduse Ühingu]] ja [[Põhjamaade kraadiõppe kool|Põhjamaade kraadiõppe kooli]] liige.<ref name=":0" /> Kuulus Tartu Ülikooli häkatoni "Social Impact Data Hack 2017" võitnud meeskonda NLPpeople koos [[Siim Antso]], [[Uku Raudvere]] ja [[Dage Särg|Dage Särjega]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.facebook.com/UTpoliticalscience/photos/gm.373002276489798/604338419689749/?type=3&theater|Pealkiri=Social Impact Data Hack 2017|Väljaanne=Facebook|Aeg=13. november 2017|Kasutatud=4. märts 2018}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Liina Lindström]], Kristel Uiboaed: [https://novaator.err.ee/600621/valdkondade-vastasseis-digihumanitaaria-see-ongi-tanane-humanitaaria "Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria"] Novaator, 7. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Uiboaed, Kristel}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] pdb6zf50jrvd0ygi6bqi5d50fcrz39j 0 501003 7191519 7158813 2026-07-12T10:17:31Z Velirand 67997 + kategooria 7191519 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2018}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=detsember}} [[Fail:Nikolai Anisimov Phd kaitsmise ajal, tartu 11.11.2017.jpg|pisi|Nikolai Anissimov [[doktoritöö]] kaitsmise ajal [[Tartu ülikool]]is ( 11. november 2017)]] '''Nikolai Anissimov''', ka '''Nikolay Anisimov'''<ref name="kir" />, ka '''Nikolai Anisimov'''<ref name="etis" />, ([[Udmurdi keel|udmurdi]] ja [[vene keel]]es Николай Владимирович Анисимов; sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1989]] [[Kijassovo rajoon]]is [[Udmurtia]]s) on [[udmurdid|udmurdi]] päritolu [[folkloristika|folklorist]], udmurdi [[rahvakultuur]]i uurija ning udmurdi estraadilaulja. ==Haridus ja teadustöö== Anissimov on lõpetanud [[Iževsk]]is [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] udmurdi filoloogia erialal [[2012]]. aastal ja kaitses [[folkloristika]] diplomitöö. [[Magistrikraad]]iga võrdsustatud õpingud võimaldasid tal alustada õpinguid [[Tartu Ülikool]]i eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna [[doktorantuur]]is. Ta kaitses [[doktorikraad]]i [[2017]]. aastal väitekirjaga "Maailmadevaheline dialoog udmurtide kommunikatiivse käitumise maatriksis" (vene keeles «"Диалог миров" в матрице коммуникативного поведения удмуртов»)<ref name="3JbiU" />. [[Väitekiri]] puudutab seni vähe uuritud surmakombestikku ja selle usundilist poolt – kommunikatsiooni surnute maailmaga. Anissimovi töö põhineb kümne aasta vältel tehtud [[välitööd]]e materjalidel. Ta on teinud intensiivselt välitöid ja avaldanud selle põhjal artikleid ning esinenud tulemustega konverentsidel ja kongressidel. [[Eesti]]s on Anissimov tutvustanud udmurdi kultuuri laiemale publikule mõeldud üritustel loengutega, viinud läbi kursusi udmurdi [[mäng]]udest, [[laul]]u- ja [[tants]]ukultuuri ning kulinaaria kohta, ta on korraldanud udmurdi [[rituaal]]e, õpetanud [[udmurdi keel]]t ja kultuuri Tartu ülikoolis<ref name="0Vg6S" />. Alates aastast 2017 uurib ta [[Kama-tagused udmurdid|Kama-taguste udmurtide]] tänapäevast usupraktikat.<ref name="wPr7d" /> Teine suund tema teadustegevuses on seotud udmurdi laulukultuuri uurimisega, mille raames on ta koostöös udmurdi etnomusikoloogidega avaldanud kaks kogumikku: kahe küla lauluvara "Tigyrmeni viisid"<ref name="zQEdw" /> ning "Lõuna-udmurtide laulud" (Песни южных удмуртов; elektrooniline variant 2015, paberkandjal 2018). Alates 2017. juunist töötab ta erakorralise nooremteadurina [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumi]]<ref name="kir" /> folkloristika osakonnas. Tema peamised uurimisalad on udmurdi laulukultuuri ja [[Kama-tagused udmurdid|Kama-taguste udmurtide]] tänapäeva usupraktika uurimine. ==Lauljatee== Anissimov on üles kasvanud laululembeses keskkonnas ja ta on lapsest saadik laulnud [[rahvalaul]]u. Noorukina, saavutas ta mitmel laulukonkursil kõrgeid kohti. Teiste loomingu interpreteerimise järel hakkas ta ise laule kirjutama ja esitama. Tema repertuaaris võib välja tuua järgmised suunad: *[[Tatari keel]]est tõlgitud laulud: elades [[Tatarstan]]i piiri ääres on ta lapsest saadik tuttav tatari laulukultuuriga, millest mõned on ta loomingut inspireerinud. Üks neist tõi talle laiema tuntuse; *Rahvalaulutöötlused, näiteks "takmakid" ehk lõunaudmurdi [[tšastuška]]<nowiki/>laadsed nelikvärsilised humoristlikud laulud; *Omalooming, milles temaatika hõlmab näiteks oma küla ja kodukanti, laulurõõmu, sõprust ja armastust; laulusõnad mõnikord kirjutatud koostöös udmurdi luuletajatega. Anissimovi laule iseloomustab rikkalik [[meloodia]]. Paljud laulud on folkloriseerunud, neid tuntakse ja lauldakse. Anissimovi avastas [[Baškortostan|Baškiiriast]] pärit udmurdi laulja [[Aljona Timerhanova]], kellega koos on ta on välja andnud CD "Elu ajad" (udmurdi keeles: ''Улон дауръёс'') ([[2016]]). Anissimov esineb regulaarselt koos teiste lauljatega udmurtidele, igas vanuses publikule. 2014. aastal algatas ta koos [[Toivo Sõmer|Toivo Sõmeri]] ja [[Maria Korepanova]]ga ([[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Muusikaakadeemia]] doktorandi ja [[bessermani]] laulu spetsialistiga) etnoprojekti [[AR-GOD]]. Trio esitab peamiselt udmurdi rahvalaule, mis sageli nende enda kogutud. AR-GOD on esinenud festivalidel Eestis ja välismaal. Esimese CD andsid nad välja 2017. aastal ja olid 2017. aastal nomineeritud muusikapreemiale [[Etnokulp]]. Ka lauljana on Anissimov panustanud udmurdi kultuuri tutvustamisse Eestis: ta on esinenud nii üksinda<ref name="9D1uf" /> kui koos teiste udmurtidega. Alates 2012. on ta Tartu linna udmurdi rahvalaulu ansambli [[Jumšan Gur]] liige, millega on tutvustanud udmurdi laulukultuuri paljudes Eestimaa paikades<ref name="J7bwr" /> Ta on osalenud [[Hõimupäevad]]e ja käinud laule tutvustamas Eestimaa linnades, [[Setumaa|Setomaal]], samuti Lätis [[Riia]]s nii üksi kui ka teiste udmurdi lauljatega<ref name="Kh96e" />. Kahel korral (2012 ja 2015) on ta ka osalenud [[Kuzebai Gerd|Kuzebaj Gerdile]] pühendatud programmis koos erinevate udmurdi lauljatega. == Publikatsioonid == *2017 "Face à la mort: la communication avec l’au-delà chez les Oudmourtes, dans le contexte des représentations d’avant-mort", ''Études finnoougriennes'' n°48, Paris: ADEFO-L’Harmattan, 167–189 http://journals.openedition.org/efo/7224 *2017 ""Диалог миров" в матрице коммуникативного поведения удмуртов", Dissertationes folkloristicae Tartuensis, Tartu ülikool 2017, 396 lk.http://dspace.ut.ee/handle/10062/58074 *2016 "Алама/урод ин(ь)ты "плохое место" в этнокультурном ландшафте удмуртов: коммуникативный аспект", ''Ежегодник финно-угорских исследований'', Том 10. Выпуск 3. – Ижевск: Издательский центр «Удмуртский университет», 43–55 finno-ugry.ru/files/1303172918.pdf *2015 (koos Pchelovodova I.V.), ''Песни южных удмуртов.'' Ижевск-Тарту, 2015. – Вып. 4. – 374 с.: ил. (''Удмуртский фольклор''). http://udnii.ru/elektronnaya-biblioteka/izdaniya-instituta/show/pesni-yuzhnyh-udmurtov *2015 (koos Okuneva T.V.; Pchelovodova I.V.), "Необрядовый музыкально-песенный фольклор киясовских удмуртов: особенности локальной традиции", Научный журнал ''Вестник Удмуртского университета'', 5, 156−163. ru.vestnik.udsu.ru/files/originsl_articles/vuu_15_055_25.pdf *2015 "Акустические способы коммуникации с миром мертвых в традиционной культуре удмуртов", ''Пермистика 15: Диалекты и история пермских языков во взаимодействии с другими языками: Сборник статей,'' УИИЯЛ УрО РАН, Удм. гос. ун-т. – Ижевск: Издательский центр «Удмуртский университет», 27–34. *2015 "Коммуникативное поведение удмуртов в контексте околосмертных представлений", ''Электр. публикация'': http://elibrary.udsu.ru/xmlui/handle/123456789/14068 *2014 "Кладбище в традиционной картине мира удмуртов", Роль интеллигенции в просвещении удмуртского народа: Всероссийская научно-практическая конференция с международным участием "Роль интеллигенции в просвещении удмуртского народа", Можга, 12-13.09.2014. Можга-Ижевск: УИИЯЛ УрО РАН, 1−6. *2014 "Коммуникация с миром мертвых в обычае взаимопомощи в традиционной культуре удмуртов", ''Ежегодник финно-угорских исследований, 2: Международный полевой этнографический симпозиум «ВЕМЕ: обычай взаимопомощи в культурах народов Урало-Поволжья'', Ижевск, 16-18.05.2014. Ижевск: "Удмуртский университет", 11−17. finno-ugry.ru/files/1303162226.pdf " *2013 "Песенно-музыкальная традиция в похоронно-поминальных обрядах южных удмуртов (на примере киясовских удмуртов"), ''Локальна та регiональна специфiка традицiйноi культури: "Локальна та регiональна специфiка традицiйноi культури'', г. Одесса, Украина, Одесса: Вид-во КП ОМД, 27−38. fs.onu.edu.ua/clients/client11/web11/pdf/Od-et-chit/OECH_2013.pdf *2011 (koos Veršinina E.B.; Ptšelovodova I.V.), ''Тӥгырмен гуръёс : Удмурт Элькунысь Кияса ёросысь тӥгырмен удмуртъёслэн кырӟанъёссы''; [отв. ред. И. М. Нуриева] М-во культуры, печати и информации Удмурт. Республики, Респ. Дом нар. творчества – Дом молодежи, УИИЯЛ УрО РАН Ижевск. https://vk.com/doc49870359_236455330?hash=3310b5fa130bf0e6a7&dl=504a15f9984209c4a0 ==Diskograafia== *Koos Aljona Timerhanovaga ''Улон дауръёс'', 2016. * [https://fennougria.ee/etnoprojekt-ar-god-album-ar-god-2016/ ''The ethno-projekt AR-GOD. Songs of Udmurts, Bessermans and Estonians''], Helikodu stuudio, Tartu; 2016. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kir">[https://web.archive.org/web/20170617223120/http://www.kirmus.ee/est/info/tootajad/ Eesti Kirjandusmuuseumi töötajad]. kirmus.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/00491aef-ffc3-4277-8abc-969c3ae1162c Nikolai Anisimov]. etis.ee</ref> <ref name="3JbiU">{{Raamatuviide|autor=Nikolai Anisimov|pealkiri=«"Диалог миров" в матрице коммуникативного поведения удмуртов»,|aasta=2017|koht=Dissertationes folkloristicae Tartuensis, Tartu ülikool http://dspace.ut.ee/handle/10062/58074|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="0Vg6S">Koostöös [[Eesti Rahva Muuseum]]iga valmis Anissimovil näitus udmurdi initsiatsiooni rituaalidest "Ajanihe" (2018)</ref> <ref name="wPr7d">[[Institut universitaire de France]] 2018-2022, "Étude interdiscplinaire d’une minorité animiste en Russie d’Europe, les Oudmourtes orientaux : rituels, coutumes, engagement communautaire aujourd’hui raames ("Idaudmurtide ehk Euroopa Venemaa vähemuse animismi interdistsiplinaarne uurimus: rituaalid, kombed ja kogukondlik tegevus. Koordineerib [[Eva Toulouze]]</ref> <ref name="zQEdw">Тӥгырмен гуръёс 2012</ref> <ref name="9D1uf">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=f5zDdh7VKIM&t=115s|Pealkiri=Udmurdi lauluõhtu|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="J7bwr">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=gMPZ_2KVqKQ|Pealkiri=Antsambli "Jumšan Gur" esinemine Udmurdi õhtul Urvaste seltsimajas|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> <ref name="Kh96e">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.youtube.com/watch?v=SqeDNzqgsJE|Pealkiri=Noored Udmurdi rahvamuusikud Obinitsas|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> }} == Välislingid == * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Anisimov, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Eesti udmurdid]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 97xpm3z8h9dkbhuwwfvahuzhpjdzqyi 0 505301 7191275 6516214 2026-07-12T00:48:57Z Kuriuss 38125 7191275 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{keeletoimeta}} [[Fail:Chicken sandwich.jpg|pisi|Kanarinnavõileib]] '''Kanavõileib''' on Põhja-Ameerikas võileib, mis tavaliselt koosneb luudeta ja nahata kana rinnalihast, mida serveeritakse kahe saia viilu või kukli vahel. Variatsioone, mida põhjaameeriklased arvestavad kanavõileivana on kanaburger või kana kuklil, tuline kana ja ka kanasalativõileib. Riigid väljaspool Põhja-Ameerikat arvestavad tavaliselt kanavõileivana võileiba, mis koosneb lavašilehest. Samas kui kanaburger defineeritakse kui kana ja kukli kooslusest. == Koostis == Põhja-Ameerikas koosneb võileib tavaliselt kanafileest või kanakotletist, lisanditest ja kuklist. Kana võib olla frititud, praetud või keedetud, soojalt või külmalt serveerituna ning kasutada võib valget või tumedat liha. Kanavõileivas võib ka kasutada rebitud kanaliha, ühel või teisel kujul, näiteks kanasalatina. Kanavõileiba võib ka teha [[vrapp|vrapi]] kujul, mille puhul koostisained rullitakse lavaši või tortilja sisse. Lahtised versioonid võileivast on ka olemas, mis tähendab, et kuum kana serveeritakse saial koos kastmega. == Variatsioonid == [[File:Burger_c_minor_cafe.png|pisi|Burger]] === Kanaburger === [[File:Chicken_Burger_and_Bacon_in_Edinburgh.jpg|pisi|Kanaburger peekoniga]] Osad asutused pakuvad lisaks hamburgeritele, mis üldiselt on veiselihast, ka kanavõileibu. Selliseid võileibu kutsutakse Austraalias ja Suurbritannias ka "kana kuklil" või "kanaburgeriks" ning serveeritakse hamburgeri kuklil koos sarnaste koostisainete ja lisanditega, mida võib ka leida hamburgeri vahelt. Kui enamus kanavõileibade puhul kasutatakse frititud või grillitud kanarinda, siis kanaburgeri vahel võib kasutada, kas grillitud või frititud kanakotletti, mis on valmistatud tükeldatud kanast. ==== Ajalugu ==== Chick-fil-A väidab, et nad leiutasid frititud kanavõileiva 1940. aastatel. See väide on aga ebatõenäoline põhjusel, et aastal 1964 tutvustasid nad kanavõileiba, mis oli lõunapoolsete stiilis (serveeriti koos hapukurgi kergelt kuumutatud kuklil). See oli tõenäoliselt esimene kanavõileib, mis võeti kasutusele kiirtoidurestorani poolt. Teised mainitavad kanavõileibade pakkujad on [[KFC]] ja [[Popeyes Louisiana Kitchen]]. Tänapäeva kiirtoidurestoranid pakuvad sarnaseid tooteid kanavõileivale, isegi kui restoranis ei keskenduta kanale. === Kanasalativõileib === Kanasalat serveerituna kahe saiaviilu vahel on üks kanavõileiva variatsioone, mida võib kohata nii Põhja-Ameerikas kui ka mujal. == Piirkondlikud variatsioonid == === Kanafileerull === Iirimaal on populaarne kanafileerull, mille puhul on ''baguette''-saia sisse asetatud vürtsikas või tavaline paneeritud kanafilee, millele on lisatud majoneesi või võimääret. === Tuline kanavõileib === Tuline kanavõileib või lihtsalt "tuline kana" on kanavõileib, mis koosneb kanast, viilutatud saiast ja kastmest. Võileiba serveeritakse tavaliselt koos roheliste hernestega ning seda rooga võib kohata kõige tihedamini Ida-Kanada kulinaarias. See on eriti populaarne Québecis ja peetakse tihti provintsi põhitoiduks. Kuna seda rooga võib leida paljudest söögikohtadest Québecis ([[Rôtisserie St-Hubert]], Valentine jne) ning vähem väljaspool provintsi, siis paljud québeclased peavad seda osaks Québeci kulinaariast ning arvavad, et roog sai alguse provintsis. Kanast, kastmest ja hernestest koosneval kanavõileival on seal ka oma nimetus: ''galvaude''. Kuigi roog on vähem tuntud teistel Põhja-Ameerika aladel, võib seda leida väikestest söögikohtadest Kanada mereprovintsis ja lõunapoolsetes osariikides. Põhja-Ameerika kulinaarias oli võileib tuntud juba 1900. aastatel töölisklassi roana ning oli farmatseutide ja apteekrite menüüs sellel aja vahemikul. Roa lihtsuse ja soodsa hinna tõttu hakati laialdaselt 1900. aastate keskel võileiba pakkuma messikeskustes ja sööklates. === Pepito === [[File:Pepito_Lomo-Caña.jpg|pisi|Pepito kanalihaga]] Pepito on võileib, mille peamised koostisained on kana- või veiseliha, oad (sobivad ka purustatud oad) ja kukkel. Pepito on tuntud tänavatoit Mehhikos ja Venezuelas. == Kirjandus== # Richards, Lenore; Treat, Nola (1966), ''Quantity cookery; menu planning and cooking for large numbers'', Little, Brown and Company # Kraig, B.; Sen, C.T. (2013). ''Street Food Around the World: An Encyclopedia of Food and Culture''. ABC-CLIO. p. 391. # Santibanez, R.; Goode, JJ; Coleman, T. (2012). ''Tacos, Tortas, and Tamales: Flavors from the Griddles, Pots, and Streetside Kitchens of Mexico''. Houghton Mifflin Harcourt. p. 73. # Watson, S. (2008). ''Fast Food''. What's in Your Food? Recipe for Disaster. Rosen Publishing Group. p. 19. [[Kategooria:Toidud]] acx9og4azpevej6dl0cxe61nlmneboz 0 507885 7191414 7019220 2026-07-12T08:11:53Z Kuriuss 38125 7191414 wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC| numbrid=| alajaotused=|}} ==A== * [[Aburaage]] * [[Akashiyaki]] * [[Amazake]] * [[Anmitsu]] * [[Anpan]] * [[Arare]] * [[Asazuke]] ==B== * [[Beni shouga]] * [[Bento]] ==C== * [[Chanpuruu]] * [[Chawanmushi]] * [[Chazuke]] * [[Chikuwa]] ==D== * [[Daifuku]] * [[Dango]] * [[Dashi]] * [[Dorayaki]] * [[Dorome]] ==E== * [[Ekiben]] ==F== * [[Funazushi]] * [[Furikake]] ==G== * [[Gari]] * [[Gyuudon]] * [[Gyuutan]] ==H== * [[Hayashi Raitsu]] ==I== * [[Ikizukuri]] * [[Imagawayaki]] ==K== * [[Kabayaki]] * [[Kamaboko]] * [[Karaage]] * [[Karasumi]] * [[Karee]] * [[Kastela]] * [[Katemeshi]] * [[Katsudon]] * [[Katsukaree]] * [[Katsuobushi]] * [[Kazunoko]] * [[Kinako]] * [[Kompeitou]] * [[Konowata]] * [[Koshihikari]] * [[Kushikatsu]] * [[Kyaraben]] ==M== * [[Makiyakinabe]] * [[Manjuu]] * [[Matsumaezuke]] * [[Meibutsu]] * [[Melonpan]] * [[Mirin]] * [[Miso]] * [[Miso-katsu]] * [[Misosuppe]] * [[Mochi]] * [[Monjayaki]] ==N== * [[Nabemono]] * [[Nattō]] * [[Nikujaga]] ==O== * [[Obuku]] * [[Oden]] * [[Odori ebi]] * [[Okinawa soba]] * [[Okonomiyaki]] * [[Omurice]] * [[Onigiri]] * [[Onsen tamago]] * [[Osechi ryouri]] ==P== * [[Panko]] * porphyra ==R== R * [[Ramen]] * Jaapani ris ==S== * ''[[Sashimi]]'' * Sejrogn * [[Sembei]] * [[Shabu-shabu]] * [[Shiokara]] * [[Shirataki]] * [[Shiruko]] * [[Soba]] * [[Sōmen]] * [[Sukiyaki]] * [[Surimi]] * [[Suši]] ==T== * [[Taiyaki]] * [[Takikomi gohan]] * [[Takoyaki]] * [[Takuan]] * [[Tamago kake gohan]] * [[Tamagoyaki]] * [[Tarako]] * [[Tempura]] * [[Teppanyaki]] * [[Teriyaki]] * [[Tirol-Choco]] * [[Tokoroten]] * [[Tonjiru]] * [[Tonkatsu]] * [[Tsukemono]] ==U== * [[Umeboshi]] * [[Unagi]] * [[Uni]] ==W== * [[Wagashi]] * [[Wasabi]] ==Y== * [[Yakiimo]] * [[Yakisoba]] * [[Yakitori]] * [[Yatsuhashi]] * [[Youkan]] * [[Youshoku]] * [[Yuba]] ==Z== * [[Zouni]] * [[Zundamochi]] [[Kategooria:Kokanduse loendid]] [[Kategooria:Jaapani köök]] ae6iay5oosmyydwg5z3j8w8qthh7g7l 0 508915 7191277 7026152 2026-07-12T00:53:44Z Kuriuss 38125 7191277 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Fail:CafeMia.jpg|pisi|''Gelato'']] '''''Gelato''''' ({{IPA-it|dʒeˈlaːto}}, itaalia keeles 'jäätis') on [[Itaalia]]st pärit külmutatud magustoit. Itaalias tähistatakse selle terminiga iga [[jäätis]]t, ingliskeelsetes maades aga eelkõige itaaliapärast jäätist. ''Gelato'' põhikoostisained on [[piim]], koor ja [[suhkur]], mis on maitsestatud [[Puuvili|puuvilja]]- ja pähkli[[püree]]de ning muude lõhna- ja maitseainetega. Üldjuhul on see väiksema rasvasisaldusega kui teised jäätised.<ref>{{cite web|last=|first=|url=http://healthyeating.sfgate.com/nutrition-gelato-compared-ice-cream-2157.html|title=Nutritious facts on gelato compared to ice cream|publisher=|date=|accessdate=20.04.2014|archive-date=8.04.2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230408172542/https://healthyeating.sfgate.com/nutrition-gelato-compared-ice-cream-2157.html|url-status=dead}}</ref> ''Gelato'''s on tavaliselt ka vähem õhku ja rohkem maitset, see omakorda annab juurde tihedust ja külluslikkust.<ref>Ferrari, L. (14.06.2009) Gelato and Gourmet Frozen Desserts - A professional learning guide. Lk 21</ref><ref>{{Cite news|last=Poggioli|first=Sylvia|url=https://www.npr.org/sections/thesalt/2013/06/17/189519327/italian-university-spreads-the-gelato-gospel|title=Italian University Spreads The 'Gelato Gospel'|date=17.06.2013|access-date=7.07.2016|via=}}</ref> Itaalias sätestatud normi kohaselt peab ''gelato'' kooresisaldus olema vähemalt 3,5%.<ref>{{Cite news|url=https://clabo-usa.com/how-gelato-is-made-served-and-displayed/|title=How Gelato is Made Served and Displayed|work=Orion|date=14. aprill 2017|accessdate=3.05.2018|language=en-US|archive-date=4.05.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180504092522/https://clabo-usa.com/how-gelato-is-made-served-and-displayed/|url-status=dead}}</ref> Ameerika Ühendriikides selle kohta normi kehtestatud ei ole, küll aga peab seal tavalises jäätises olema koort vähemalt 10%.<ref>{{cite web|url=http://www.accessdata.fda.gov/scripts/cdrh/cfdocs/cfcfr/CFRSearch.cfm?fr=135.110|title=CFR – Code of Federal Regulations Title 21|publisher=Accessdata.fda.gov|date=|accessdate=10.09.2012}}</ref> ''Gelato''<nowiki/>'t võib serveerida topsis, vahvlikoonuses, jäätisevõileivana, jäätisekoogis, -pirukas või pulga otsas. ==Ajalugu== ''Gelato'' ajalugu on müütiderohke, kuid neid kinnitavaid tõendeid on väga vähe. Ühe oletuse järgi pärineb ''gelato'' [[Sitsiilia maakond|Sitsiiliast]], [[Vana-Rooma]]st ja [[Egiptus]]est, kus seda valmistati mäetippudest toodud jääst ja lumest, mida hoiustati maa all.{{Lisa viide}} 1686. aastal leiutas Sitsiilia kalamees Francesco Procopio dei Coltelli esimese jäätisemasina.<ref>[http://www.interfred.it/Casa/Gelato/Storia_gelato/Storia_gelato.asp Storia del gelato]. Interfred.it. Vaadatud 2012-07-06.</ref> Siiski saavutas ''gelato'' suurema populaarsuse alles 1920.–1930. aastatel Põhja-Itaalias [[Varese]] linnas, kui võeti kasutusele esimene ''gelato''-käru. Itaalia on ainus riik, kus käsitsi valmistatud ''gelato'' turuosa ületab masstoodangut rohkem kui 55 protsendi võrra.<ref>See [http://www.italiangelato.info italiangelato.info]</ref><ref>See [http://www.gelatoartigianale.it gelatoartigianale.it]</ref> Tänapäeval töötab ligi 5000-s Itaalia jäätise salongis üle 15 000 inimese.<ref>See [https://web.archive.org/web/20171008040433/http://guide.supereva.it/educazione_alimentare_/interventi/2004/07/170130.shtml guide.supereva.it], outside of Italy the bigger number of ''gelaterie'' is located in UK, France, Germany and north Europe in general.</ref> ==Maitsed== Traditsioonilised ''gelato'' maitsed on vanill, šokolaad, pähkel, pistaatsia, koor (ehk vanillikaste) ja ''stracciatella'' (vanilli-''gelato'' šokolaaditükkidega).<ref name=":0">{{Cite web|url=https://whygelato.com/flavors/traditional-flavors/|title=Traditional Flavors {{!}} WhyGelato|website=whygelato.com|accessdate=16.04.2018|language=en-US}}</ref> Tänapäeval on ka puuviljasemaid maitseid, nagu vaarikas, mango, ananass jm. ==Tootmine== [[Fail:Gelato_in_Florence,_Italy.jpg|pisi|''Gelato'' Firenzes Itaalias]] ''Gelato'' tootmiseks on mitmesuguseid protsesse. Tehnoloogia arenedes muutub ka ''gelato'' valmistamine lihtsamaks. Traditsioonilisel tootmisprotsessil segatakse munad, piim, suhkur ning soovitud maitselisandid, seejärel need kuumutatakse ja jahutatakse. Pärast seda toimub eriline protsess – ''batching'', mille käigus viiakse ''gelato''<nowiki/>'sse õhku, et anda sellele eriline tekstuur. Kuumtootmisel kuumutatakse koostisained pastöörimiseks 85 °C-ni. Seejärel alandatakse temperatuur 5 °C-ni ja toodet segatakse niikaua, kuni see omandab soovitud tekstuuri. Külmtootmisel segatakse omavahel koostisained ja pannakse segu sügavkülma. Kiirtootmisel lisatakse piim või vesi teiste koostisainetega pakki ning seejärel segatakse.<ref>{{Cite web|url=https://whygelato.com/gelato-101/how-its-made/|title=How It's Made {{!}} WhyGelato|website=whygelato.com|accessdate=24.04.2018|language=en-US}}</ref> Nagu ka teiste jäätiste puhul, takistab suhkur ''gelato'' tahkeks külmumist, sidudes vett ja pidurdades tavalise jääkristalli tekkimist. Suhkruga tekkivad jääkristallid on väiksemad ja ''gelato'' jääb kreemjas.<ref>{{Raamatuviide|autor=A. Monem Omran|pealkiri=Kinetics of ice crystallization in sugar solutions and fruit juices.|aasta=1974|koht=|kirjastus=AIChE Journal|lehekülg=795–803}}</ref> Ameerikas müügil olev ''gelato'' on magustatud [[sahharoos]]i, [[Glükoos|dekstroos]]i või [[Invertsiirup|invertsuhkruga]] ja sisaldab stabilisaatoreid, näiteks guarkummit. ==Sarnaseid magustoite== * Vanillikaste – koorest, munadest ja vanillist valmistatud magustoit * Külmutatud vanillikaste – koorest ja munadest valmistatud magustoit * Külmutatud jogurt – magustoit, mis on piima asemel tehtud jogurtist * ''Granita'' – suhkrust, veest ning mitmesugustest lõhna- ja maitseainetest valmistatud pooleldi külmutatud magustoit * Itaalia jäätis (ka veejäätis) – kas kontsentreeritud siirupimaitsestaja või puuviljapüreega valmistatud magustoit * ''Semifreddo'' – pooleldi külmutatud magustoit * [[Sorbett]] – itaalia keeles ''sorbetto'' * ''Stracciatella'' ==Vaata ka== * [[Itaalia köök]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book|last=Ferrari|first=Luciano|year=2005|title=Gelato and Gourmet Frozen Desserts – A professional learning guide|publisher=Lulu.com|isbn=978-1-4092-8850-3}} ==Välislingid== * [http://www.italylogue.com/food-drink/italian-gelato-flavors-decoded.html Itaalia ''gelato'' maitseomadused] * [http://www.irishexaminer.com/lifestyle/features/six-facts-you-didnt-know-about-ice-cream-338635.html Iiri eksamineerija artikkel] * [https://www.popupgelato.com/difference-between-gelato-and-ice-cream/ Külmutatud magustoidud 101] [[Kategooria:Itaalia köök]] [[Kategooria:Magustoidud]] [[Kategooria:Piimatooted]] [[Kategooria:Jäätis]] kaxyepb27lsgoi1r7xyvhrsby1l0y0p 0 509866 7191518 7190188 2026-07-12T10:17:03Z Velirand 67997 + kategooria 7191518 wikitext text/x-wiki '''Arzami Otšei''' (ka '''Aleksei Arzamazov''', sündinud [[1985]] [[Nižni Novgorod|Gorki]]s) on [[Udmurdid|udmurdi]] kirjanik ja luuletaja. Ta on ka keeleteadlane, ajaloolane ja soome-ugri liikumise entusiast. On lõpetanud 2007 [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] [[Ungari keel|ungari]] filoloogina. Ta on kümnete raamatute, õpikute ja üle 40 teaduspublikatsiooni autor, Udmurdi Riikliku ülikooli teadlane ja õppejõud.<ref>{{Netiviide |url=http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-22 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523095518/http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks [[Udmurdi keel|udmurdi]] ja [[vene keel]]ele oskab ta [[Inglise keel|inglise]], [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]], [[Ungari keel|ungari]], [[tatari keel|tatari]], [[Mari keel|mari]] ja [[Ersa keel|ersa]] keelt. Arzami Otšei luuletused on ilmunud [[eesti keel]]es 2007. aastal neljakeelses kogus "Эн"/"Ära"/"Don't"/"Не".<ref>{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163052 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-22 |arhiivimisaeg=2018-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180523011214/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163052 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tema viimane luulekogu "Быдэс" ("Tervik") pälvis 2013. aastal [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind|hõimurahvaste programmi kirjandusauhinna]] luule kategoorias. ==Budinose looja== Arzami Otšei on loonud [[tehiskeel]]e [[budinos]] (nn "soome-ugri [[esperanto]]"), milleks ta kasutas [[soome keel|soome]], eesti, [[Ungari keel|ungari]], [[Udmurdi keel|udmurdi]], [[Komi keel|komi]], [[Mari keel|mari]], [[Ersa keel|ersa]], [[Mansi keel|mansi]], [[Neenetsi keel|neenetsi]] ja [[saami keel|saami keele]] sõnu ning paljuski ühiseid foneetilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi süsteeme. Keel põhineb [[ladina tähestik|ladina tähestikul]], mis teeb mugavaks suhtlemise internetikeskkonnas ning selle võib ära õppida umbes kuu ajaga. Arzami Otšei budinosekeelsele luulele on kirjutanud helilooja [[Mart Siimer]] orkestriteose "Ojman livtib" ("Mu hing lendab"), mille esiettekanne oli 2009 [[Tartu Jaani kirik]]us [[Eesti Noorte Heliloojate Festival]]il.<ref>http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-muusika-esiettekanded-2009/</ref><ref>http://epl.delfi.ee/news/kultuur/etnofuturistlik-pillerkaar-parnus?id=51175067</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://udnii.ru/ob-institute/sotrudniki/arzamazov-aleksej-andreevich A. Arzamazov Udmurdi instituudi kodulehel] * [http://finnougoria.ru/news/publications/9317/ Intervjuu] * [http://www.finnougoria.ru/logos/poetry/1403/13898/ Arzami Otšeist finnougoria.ru lehel (vene keeles)] {{JÄRJESTA:Otšei, Arzami}} [[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ej425t8tyofyolu08n0qv0229hord69 0 511522 7191144 5537745 2026-07-11T19:16:39Z 123456xorama 122152 Korrigeeritud toote nimetus, lisatud foto ja URL. 7191144 wikitext text/x-wiki '''EKE Elektroonika''' oli Eesti Kolhoosiehituse ([[EKE]]) [[elektroonika]]-ala [[ettevõte]], mis moodustati 1970. aastatel. Ettevõte kuulus algselt [[Harju KEK]]-i ja asus [[Keila|Keilas]]. Ettevõte tegeles põllumajandusettevõtete jaoks [[Elektroonsed vahendid|elektroonsete vahendite]] väljatöötamise ja tootmisega. Põhiliseks toodanguks olid [[sidetehnika]] seadmed alates [[traatside]] vahenditest kuni [[mobiilside]] vahenditeni. ==Tooteid== *[[Fail:1740 xor.minevikumasin.ee Direkt-2T 1601-1.jpg|alt=Direkt-2T, Harju KEK|pisi|600x600px|Harju KEKis 1985. aastal valmistatud sideseade Direkt-2T (https://xor.minevikumasin.ee/)]][https://xor.minevikumasin.ee/communication-devices-various/direkt-2t-communication-device/ Sideseade Direkt-2T, 1985]. [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] [[Kategooria:Harju rajoon]] [[Kategooria:Mobiilside]] 9p2is2tthq4au8g6265yzi2weeoxdx2 0 512222 7191589 6296715 2026-07-12T11:31:47Z Velirand 67997 + kategooria 7191589 wikitext text/x-wiki '''Prokopi Saltõkov''' (Прокопий Ермолаевич Салтыков; [[26. juuni]] [[1934]] – [[1. august]] [[1994]]) oli handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Prokopi Saltõkov sündis [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Šurõškari rajoon]]is Nartõgorti külas kaluri perekonnas. Juba kooliõpilasena kaotas ta vanemad. [[1955]]. aastal lõpetas ta [[Muži]] keskkooli ja asus õppima [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|Leningradi A. I. Herzeni nimelises Pedagoogilises Instituudis]], mille lõpetas [[1960]]. aastal [[vene keel]]e ja kirjanduse õpetajana. 1960–[[1964]] töötas Saltõkov [[Salehard]]i pedagoogikakoolis [[handi keel]]e õpetajana. 1964–[[1969]] töötas ta Šurõškari rajooni koolides õpetajana. Seejärel töötas ta 17 aastat Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna tele- ja raadiokomitee handikeelsete raadiosaadete toimetaja ja saatejuhina. Hiljem oli ta Põhjarahvaste kultuurimaja teadustöötaja. Prokopi Saltõkov tegeles ka handi keele šurõškari murde uurimisega ja hantide folkloori kogumisega<ref>[https://web.archive.org/web/20180617115640/https://gosarhivyanao.ru/db/fund/10000000413 Салтыков Прокопий Ермолаевич - хантыйский поэт и прозаик, собиратель фольклора народа ханты] Государственный архив Ямало-Ненецкого автономного округа</ref> Prokopi Saltõkovi esimene luulekogu "Самем арийл" ('Süda laulab') ilmus [[1964]]. aastal [[Tjumen]]i raamatukirjastuses. Seejärel avaldas ta luuletusi ajakirjanduses, almanahhides ja kogumikes. [[1990]]. aastal ilmus [[Jekaterinburg|Sverdlovski]] raamatukirjastuses ta luulekogu "Мурхи сун" ('Murakakorv').<ref>[http://rodinatyumen.ru/person/iskusstvo/saltykov-prokopiy-ermolaevich/ Салтыков Прокопий Ермолаевич] Родина Тюмен</ref> [[Eesti keel]]es on [[1973]]. aastal ajalehes [[Täheke]] nr. 11 ilmunud Prokopi Saltõkovi luuletus "Põhjamaa". ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saltõkov, Prokopi}} [[Kategooria:Handi kirjanikud]] [[A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 8ys6xmupuv1i3dk6iaszhl7eq4ny6eo 7191591 7191589 2026-07-12T11:33:13Z Velirand 67997 7191591 wikitext text/x-wiki '''Prokopi Saltõkov''' (Прокопий Ермолаевич Салтыков; [[26. juuni]] [[1934]] – [[1. august]] [[1994]]) oli handi luuletaja, proosakirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Prokopi Saltõkov sündis [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] [[Šurõškari rajoon]]is Nartõgorti külas kaluri perekonnas. Juba kooliõpilasena kaotas ta vanemad. [[1955]]. aastal lõpetas ta [[Muži]] keskkooli ja asus õppima [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|Leningradi A. I. Herzeni nimelises Pedagoogilises Instituudis]], mille lõpetas [[1960]]. aastal [[vene keel]]e ja kirjanduse õpetajana. 1960–[[1964]] töötas Saltõkov [[Salehard]]i pedagoogikakoolis [[handi keel]]e õpetajana. 1964–[[1969]] töötas ta Šurõškari rajooni koolides õpetajana. Seejärel töötas ta 17 aastat Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna tele- ja raadiokomitee handikeelsete raadiosaadete toimetaja ja saatejuhina. Hiljem oli ta Põhjarahvaste kultuurimaja teadustöötaja. Prokopi Saltõkov tegeles ka handi keele šurõškari murde uurimisega ja hantide folkloori kogumisega<ref>[https://web.archive.org/web/20180617115640/https://gosarhivyanao.ru/db/fund/10000000413 Салтыков Прокопий Ермолаевич - хантыйский поэт и прозаик, собиратель фольклора народа ханты] Государственный архив Ямало-Ненецкого автономного округа</ref> Prokopi Saltõkovi esimene luulekogu "Самем арийл" ('Süda laulab') ilmus [[1964]]. aastal [[Tjumen]]i raamatukirjastuses. Seejärel avaldas ta luuletusi ajakirjanduses, almanahhides ja kogumikes. [[1990]]. aastal ilmus [[Jekaterinburg|Sverdlovski]] raamatukirjastuses ta luulekogu "Мурхи сун" ('Murakakorv').<ref>[http://rodinatyumen.ru/person/iskusstvo/saltykov-prokopiy-ermolaevich/ Салтыков Прокопий Ермолаевич] Родина Тюмен</ref> [[Eesti keel]]es on [[1973]]. aastal ajalehes [[Täheke]] nr. 11 ilmunud Prokopi Saltõkovi luuletus "Põhjamaa". ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Saltõkov, Prokopi}} [[Kategooria:Handi kirjanikud]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 1994]] cu02bznn8vlt4upwnkxe2pnsi15wrba 0 512311 7191452 6520561 2026-07-12T09:11:48Z Velirand 67997 + kategooria 7191452 wikitext text/x-wiki [[Fail:Grachev and Levichev (2008-12-16).jpg|pisi|2008]] '''Ivan Dmitrijevitš Gratšov''' ([[vene keel]]es Иван Дмитриевич Грачёв; sündinud [[19. veebruar]]il [[1952]] [[Jakutsk]]is [[Jakuudi ANSV]]-s) on [[Venemaa]] [[poliitik]], endine [[Riigiduuma]] saadik, majandusteaduste doktor. Ta oli Riigiduuma saadik aastatel 1993–2003 ja 2007–2016. Gratšov lõpetas 1973. aastal [[Uljanov-Lenini nimeline Kaasani Riiklik Ülikool|Uljanov-Lenini nimelise Kaasani Riikliku Ülikooli]], seejärel samas [[aspirantuur]]i. Pärast aspirantuuri kaitses ta füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi. 2010. aastal sai Gratšov majandusdoktoriks [[majandusfüüsika]]s.<ref name="iva"/> Gratšov on poliitikas osalenud 1990. aastate algusest. Ta oli aastatel 1990–1993 [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] [[Tatarstani Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] liige. 1993. aastal pääses ta Riigiduumasse [[Jabloko]] nimekirjas. 1998. aastal lahkus ta Jablokost konflikti tõttu partei juhtkonnaga. 2001. aastal kandideeris Gratšov [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] presidendiks. Valimistel sai ta 5,5% valijate häältest ja jäi kolmandaks. 2007. aastal pääses ta Riigiduumasse [[Õiglane Venemaa|Õiglase Venemaa]] nimekirjas. 2012. aastal valiti ta Riigiduuma energeetikakomitee esimeheks. 2016. aastal esitas [[Kasvupartei]] ta Riigiduuma saadikukandidaadiks valimistel ühemandaadilises valimisringkonnas. Gratšov jäi kolmandaks ja parlamenti ei pääsenud. [[Pilt: Дмитриева,_Оксана_Генриховна.jpg|pisi|130px|<small>Ivan Gratšovi abikaasa [[Oksana Dmitrijeva]] ministriametis</small>]] ==Isiklikku== Ivan Gratšovi abikaasa [[Oksana Dmitrijeva]] on töötanud [[Venemaa Föderatsioon]]i ministrina. 2017. aastal kavatses ta kandideerida [[Kasvupartei]] poolt esitatuna [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised|2018. aasta Venemaa presidendivalimistel]], kuid kaotas sisevalimistel [[Boriss Titovile]].<ref name="dp"/><ref name="tas"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="iva">[https://web.archive.org/web/20161025032323/http://ivangrachev.ru/rubrics/persona.html Биография]. ivangrachev.ru</ref> <ref name="dp">[https://www.dp.ru/a/2017/10/30/Oksana_Dmitrieva_zajavila Оксана Дмитриева заявила о желании стать кандидатом в президенты, не "устраивающим шоу"]. dp.ru, 30. oktoober 2017</ref> <ref name="tas">[http://tass.ru/politika/4759658 Партия роста выдвинет бизнес-омбудсмена Титова кандидатом в президенты России]. tass.ru, 26. november 2017</ref> }} ==Välislingid== *[http://ivangrachev.ru/ Koduleht] *[http://old.duma.gov.ru/structure/deputies/131232/ Ivan Gratšov Riigiduuma kodulehel] {{JÄRJESTA:Gratšov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa majandusteadlased]] [[Kategooria:Sahhas sündinud, kuid mujal tegutsenud inimesed]] [[Kategooria:Tatarstani inimesed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 7pb6jtgp6il2u1ho6441svtf1q4up4w 0 513533 7191254 7190671 2026-07-11T23:49:05Z Kruusamägi 1530 7191254 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasevad turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused||1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast jäänud ilma kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängib endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || –1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || –1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || –4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || -6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || -2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || -10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || -6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || -11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || -5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= Argentina või Šveits |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 99 mängu ja löödud 288 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud kajastama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallipallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Kolumbia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum ilmus 5. juunil 2026, mille esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu, mõned olid ekslikult eeldanud, et see pidi olema turniiri ametlik laul enne "Dai Dai" ilmumist.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 1hexepuay55365i0p1nyo84hcg7pnhi 7191260 7191254 2026-07-12T00:08:51Z Kruusamägi 1530 7191260 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || –1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || –1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || –4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || -6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || -2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || -10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || -6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || -11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || -5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= Argentina või Šveits |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 99 mängu ja löödud 288 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] r36sfz3uerdpxozkd5wcj6xqwtpk9ga 7191261 7191260 2026-07-12T00:13:16Z Kruusamägi 1530 /* Avatseremooniad */ 7191261 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || –1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || –1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || –4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || -6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || -2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || -8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || -10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || -6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || -11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || -5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || -4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || -1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || -2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || -1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || -3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || -1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= Argentina või Šveits |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 99 mängu ja löödud 288 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] qgvpjkpjeu096pvsemrnbtqc1wszpta 7191266 7191261 2026-07-12T00:23:53Z Kruusamägi 1530 /* Alagrupimängud */ 7191266 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= Argentina või Šveits |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 99 mängu ja löödud 288 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] 6xunem6fg29bpypx3t8ceorzato6xri 7191294 7191266 2026-07-12T03:52:23Z Kruusamägi 1530 /* Väljalangemismängud */ 7191294 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 99 mängu ja löödud 288 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] jg9ziu30sfx6spjajcuoi09c1ewgdff 7191295 7191294 2026-07-12T04:00:12Z Kruusamägi 1530 /* Statistika */ 7191295 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 100 mängu ja löödud 292 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] fffc5w6cpzt0lhcus8ocivr95xuyoho 7191297 7191295 2026-07-12T04:06:04Z Kruusamägi 1530 7191297 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120+1}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 100 mängu ja löödud 292 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] l8rrf3fcvzm7xb0lppjhm47mrd0b0pe 4 513646 7191462 7189311 2026-07-12T09:19:33Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191462 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | data-sort-value="1903" | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1994" | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | data-sort-value="1977" | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1987" | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | data-sort-value="1949" | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1995" | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1967" | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1968" | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | data-sort-value="1981" | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1965" | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1961" | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="2005" | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1988" | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | data-sort-value="1924" | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1945" | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1973" | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1926" | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1989" | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1911" | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1985" | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1996" | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | data-sort-value="1997" | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1983" | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1946" | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | data-sort-value="1910" | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1984" | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1976" | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1943" | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1903" | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1930" | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | data-sort-value="1883" | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | data-sort-value="1987" | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1949" | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1989" | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | data-sort-value="1988" | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | data-sort-value="1946" | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1993" | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1961" | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1946" | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1973" | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2003" | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1985" | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1949" | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | data-sort-value="2003" | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="1993" | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1987" | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 4pvagusqfq0mhp3239wcs7m9frewvl1 0 515741 7191051 6997900 2026-07-11T13:20:52Z ~2026-34651-55 231505 7191051 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Priisle|avati=1961|number=29|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=28|järgmine liin=29A|järgmine=29A (Tallinna bussiliin)|eelmine=28 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu|päev=ETKNRLP|uuendus=11. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:TAK 2209.JPG|thumb|Priisle asumis]] '''Tallinna bussiliin 29''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Priisle]] vahel läbides Iru Hooldekodu. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Tööpäeviti alustab liin Priisle bussipeatusest, pühapäeviti Viru keskuse bussiterminalist. Väljumised 25-60 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Pronksi - Kloostrimetsa - Iru Hooldekodu | |- |1963 |Viru - Kose tee - Iru Hooldekodu | |- |1971 |Jõe - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1978 |Veerenni - Liivalaia - Tartu mnt - Lasnamäe tn - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1980 |Kesklinn - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |1984 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |2006 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2025 |Viru Keskus - Laagna tee - Vana-Kuuli tn - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu | |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/21216-1 29. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tn9cjk5zch7113e9zrqcl9tnrwgxiqc 7191323 7191051 2026-07-12T05:32:41Z ~2026-34651-55 231505 7191323 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Priisle|avati=*1961 *2025 (tänasel kujul)|number=29|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=28|järgmine liin=29A|järgmine=29A (Tallinna bussiliin)|eelmine=28 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu|päev=ETKNRLP|uuendus=11. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:TAK 2209.JPG|thumb|Priisle asumis]] '''Tallinna bussiliin 29''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Priisle]] vahel läbides Iru Hooldekodu. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Tööpäeviti alustab liin Priisle bussipeatusest, pühapäeviti Viru keskuse bussiterminalist. Väljumised 25-60 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Pronksi - Kloostrimetsa - Iru Hooldekodu | |- |1963 |Viru - Kose tee - Iru Hooldekodu | |- |1971 |Jõe - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1978 |Veerenni - Liivalaia - Tartu mnt - Lasnamäe tn - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1980 |Kesklinn - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |1984 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |2006 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2025 |Viru Keskus - Laagna tee - Vana-Kuuli tn - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu | |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/21216-1 29. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ftgosmauwls3fljf9w6fs0jzfaz7hjz 7191324 7191323 2026-07-12T05:32:51Z ~2026-34651-55 231505 7191324 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 4|lõpppeatus=Priisle|avati=*1961 *2025 (tänasel kujul)|number=29|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=28|järgmine liin=29A|järgmine=29A (Tallinna bussiliin)|eelmine=28 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:TAK 2209.JPG|thumb|Priisle asumis]] '''Tallinna bussiliin 29''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Priisle]] vahel läbides Iru Hooldekodu. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Tööpäeviti alustab liin Priisle bussipeatusest, pühapäeviti Viru keskuse bussiterminalist. Väljumised 25-60 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Pronksi - Kloostrimetsa - Iru Hooldekodu | |- |1963 |Viru - Kose tee - Iru Hooldekodu | |- |1971 |Jõe - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1978 |Veerenni - Liivalaia - Tartu mnt - Lasnamäe tn - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |1980 |Kesklinn - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |1984 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |01.05.2004 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Kärmu | |- |2006 |Viru Keskus - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle | |- |2025 |Viru Keskus - Laagna tee - Vana-Kuuli tn - Jussi - Iru Hooldekodu - Priisle |Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu | |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/21216-1 29. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5jqys5vo2li1acr4202xy96oxpqs0ib 0 515742 7191050 6997908 2026-07-11T13:16:58Z ~2026-34651-55 231505 7191050 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Sinilille|avati=1970|number=28|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=27|järgmine liin=29|järgmine=29 (Tallinna bussiliin)|eelmine=27 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|uuendus=11. juuli 2026}} {{teekaart}} [[File:Volvo buses in Tallinn.JPG|thumb|Veerenni asumis]] '''Tallinna bussiliin 28''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana Lõuna asumi]] ja [[Väike-Õismäe]] (Sinilille peatuse) vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäeviti. Väljumised 15-23 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1970 |Kadaka - Vilde tee - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Vana-Lõuna - Veerenni | |- |1976 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni | |- |2022 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |- |2023 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - A. H. Tammsaare tee - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |- |2024 |Väike-Õismäe - Szolnok - Lepistiku - Linnu tee - Tondi - Pärnu mnt - Veerenni - Vana-Lõuna | |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/28/a-b 28. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] g2859cyczxgl1nx3hfinybvjt394cnu 0 519851 7191335 7145016 2026-07-12T06:06:25Z ~2026-34651-55 231505 7191335 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|number=34|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2003|eelkäija=34A (2022)}} {{teekaart}} [[File:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Muuga Aedlinna Narva maanteel]] [[File:34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Pirita teel]] '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] b3c7msv692nsa5nfjed5y65nsr7aiiz 7191336 7191335 2026-07-12T06:08:22Z ~2026-34651-55 231505 7191336 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|number=34|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2004|eelkäija=34A (2022)}} {{teekaart}} [[File:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Muuga Aedlinna Narva maanteel]] [[File:34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Pirita teel]] '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] diod761ybcappfy3bwd6sn9dq99qna3 7191563 7191336 2026-07-12T11:16:28Z ~2026-34651-55 231505 7191563 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Muuga|number=38|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2004|eelkäija=34A (2022)}} {{teekaart}} [[File:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Muuga Aedlinna Narva maanteel]] [[File:34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Pirita teel]] '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] rwtousibixczhfxg1owj7jih9fcts1u 7191567 7191563 2026-07-12T11:21:07Z ~2026-34651-55 231505 7191567 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|number=34|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2004|eelkäija=34A (2022)}} {{teekaart}} [[File:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Muuga Aedlinna Narva maanteel]] [[File:34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Pirita teel]] '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] diod761ybcappfy3bwd6sn9dq99qna3 7191569 7191567 2026-07-12T11:22:00Z ~2026-34651-55 231505 7191569 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2022|number=34|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=33A|järgmine liin=34A|järgmine=34A (Tallinna bussiliin)|eelmine=33A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2004|eelkäija=34A (2022)}} {{teekaart}} [[File:34A. Bussiliin sõitmas mööda Narva maanteed Muuga Aedlinna.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Muuga Aedlinna Narva maanteel]] [[File:34A. Bussiliin sõitmas Pirita teel Hobujaama seisuplatsile.jpg|thumb|34. Bussiliin sõitmas Pirita teel]] '''Tallinna bussiliin 34''' sõidab [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15–45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. == Liini ajalugu == Kuni 2003 aastani sellel marsruudil sõitis liin 34. Kui 2003 aastal avati liin 34A mis hakkas käima Muuga aedlinna liin 34 lühendati Ristaia peatuseni. Nii nad sõitsid kuni oktoobrini 2004 aastani kui liin 34 pandi kinni ja jäi liin 34A. 2022. aastal muudeti liiniks 34. ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] au90sl6ojvxnars36ynja94ehpqdlcd 0 519852 7191568 6951867 2026-07-12T11:21:10Z ~2026-34651-55 231505 7191568 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Muuga|number=38|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=37|järgmine liin=39|järgmine=39 (Tallinna bussiliin)|eelmine=37 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[Fail:Bus in Tallinn, Scania Omnicity n°2360.jpg|thumb|Narva maanteel]] '''38''' on Tallinna bussiliin, mis sõidab [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] küla ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 45–100 minuti tagant. Marsruut Muuga suunal: [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Randvere tee]], [[Muuga tee]]. Marsruut Hobujaama suunal: [[Muuga tee]], [[Randvere tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Peatuste loend== {| class="wikitable" ! Viru keskus > Muuga !! Muuga > Viru keskus |- | * '''Viru keskus''', 6. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Äigrumäe * Kõlviku tee * Liilia tee * Mähe aedlinn <small>[Tallinna (1. tsoon) ja Viimsi valla (2. tsoon) piir]</small> * Metsakasti * Hansunõmme * Aiaotsa * Vesiniidu * '''Muuga''' | * '''Muuga''' * Vesiniidu * Aiaotsa * Hansunõmme * Metsakasti <small>[Viimsi valla (2. tsoon) ja Tallinna (1. tsoon) piir]</small> * Mähe aedlinn * Liilia tee * Kõlviku tee * Äigrumäe * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/38/a-b/ 38. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] j7mngputa6mvowh0lqrkv0rb6r42ql5 0 519853 7191573 6895257 2026-07-12T11:24:34Z ~2026-34651-55 231505 7191573 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Keskturg peatusel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25-90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15-70 minuti tagant. == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] t780gj3eb3fq3xo1e5lfltnam1wekep 7191575 7191573 2026-07-12T11:25:21Z ~2026-34651-55 231505 7191575 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Liikuri|avati=2022 (tänasel kujul)|number=39|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b/11314-1/map]|eelmine liin=38|järgmine liin=40|järgmine=40 (Tallinna bussiliin)|eelmine=38 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/39/a-b]|uuendus=12. juuli 2026}} [[Fail:39 buss Liikuri, Tallinn.jpg|pisi|Keskturg peatusel]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 39''' sõidab [[Vana-Lõuna tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Marsruut Kitseküla suunal: [[Juhan Smuuli tee]], Narva maantee, [[Valge tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Majaka tänav]], [[Tartu maantee]], [[Liivalaia tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]]. Marsruut Liikuri tänava suunal: [[Vana-Lõuna tänav]], [[Veerenni tänav]], [[Liivalaia tänav]], [[Tartu maantee]], [[Majaka tänav]], [[Pallasti tänav]], [[Valge tänav]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Juhan Smuuli tee]]. Endine liin 39 sõitis aastani 2013 marsruudil Veerenni-Lasnamägi. Alates 2013. aastast hakkas sõitma marsruudil Veerenni-Liikuri. Alates 2022. aastast hakkas sõitma marsruudil Vana-Lõuna-Liikuri. Liin 39 väljumised olid aastani 2022 25-90 minutit. Alates 2022. aastast sõidab liin 15-70 minuti tagant. == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/39/b-a/ 39. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] t6nv5e3f4n1fc19nusp8d1ildotnexj 0 521608 7191181 6837095 2026-07-11T21:11:27Z ~2026-33657-65 231127 7191181 wikitext text/x-wiki '''Rein Saukas''' (sündinud [[23. mai]]l [[1947]] [[Kadrina]]s) on eesti rahvaluuleteadlane, folkloori lühivormide spetsialist. Ta on uurinud [[vanasõna]]de ja [[mõistatus]]te autentsusproblemaatikat. == Eluloolist == Ta on lõpetanud [[Kadrina Keskkool|Kadrina Keskkooli]] ning õppinud aastatel 1965–1979 [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[eesti filoloogia|eesti keelt ja kirjandus]]t. Osales [[Üliõpilaste teaduslik ühing|Üliõpilaste Teaduslikus Ühingus]], sh uuris [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] folkloristlikku tegevust. Koos Tiiu Ojanurmega tehtud töö "Jakob Hurda folkloristlik tegevus" eest pälvis esimese auhinna vabariiklikul üliõpilastööde konkursil. Lõpetas 1970. aastal ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna [[eesti rahvaluule]] erialal.<ref name="folklore.ee">https://www.folklore.ee/tagused/nr37/uudis.pdf</ref> == Teadustegevus == Pärast ülikooli lõpetamist asus Saukas tööle toonasesse [[Kirjandusmuuseum|F. R. Kreutzwaldi nimelisse Kirjandusmuuseumi]], juba 1964. aastal loodud lühivormide töörühma, mille ülesandeks oli akadeemilise väljaande "Eesti vanasõnad" koostamine. Kavandatav väljaanne oli osa Soome-Eesti ühisprojektist läänemeresoome ühisvanasõnadest. Kollektiivne töö ilmus viieköitelisena J. Hurda algatatud rahvaluulepublikatsioonide sarjas "[[Monumenta Estoniae Antiquae]]" aastail 1980–1988. 1988.–2001. aastal töötas Saukas Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogus toimetajana ja raamatukoguhoidjana. Osales koostaja ja toimetajana "Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamatute 1997–2001" (ilmusid 1998–2002) väljaandmisel ning koostas koos [[Mart Laar]]i ja [[Ülo Tedre]]ga juubelialbumi "Jakob Hurt 1839–1907". Samal ajal aitas ta koostada "Monumenta Estoniae Antiquae" sarja uut, eelmisega sarnast väljaannet "Eesti mõistatused".<ref name="folklore.ee"/> Aastatel 2002–2011 töötas ta taas kirjandusmuuseumis. Temalt on ilmunud kaks osa neljaosalisest [[monograafia]]st "Eesti mõistatuste allikalugu" (sarjas "[[Reetor]]"), lõpusirgel{{millal}} on kolmas ja neljas köide. Praegu{{millal}} on Saukasel vabatahtliku tööna käsil mahukas Jakob Hurda umbes 1400 kirjasaatja-kaastöölise elulugude uurimine. Rein Saukas on [[Emakeele Selts]]i, Neeruti Seltsi ja [[Akadeemiline Rahvaluule Selts|Akadeemilise Rahvaluule Selts]]i tegevliige. ==Isiklikku== Rein Saukas on pärit talupidajate perest, kolmest pojast vanim. == Tunnustus == * 2018 – [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]]<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/4644336/jakob-hurda-rahvuskultuuri-auhinna-saavad-rein-saukas-ja-tiia-allas</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Rein_Saukas/est Rein Saukas Eesti Teadusinfosüsteemis] {{JÄRJESTA:Saukas, Rein}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 2duwdtfica6zmvqci86klfycw0zp7z6 0 522555 7191350 7184634 2026-07-12T06:32:15Z ~2026-34651-55 231505 7191350 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Pääsküla jaam|avati=2000|number=20|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b/10706-1/map|eelmine liin=19|järgmine liin=20А|järgmine=20A (Tallinna bussiliin)|eelmine=19 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20/a-b|uuendus=12. juuli 2026}} [[File:MRP 400.JPG|thumb|Varasema operaatori MRP buss [[Gonsiori tänav]]al]] '''Liin 20''' on [[Tallinn|Tallinna]] bussiliin, mis sõidab Reisisadama [[Tallinna sadam|D-terminalist]] [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaamani]]. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumisintervallid on 30–60 minutit. 1976. aastal liikus bussiliin marsruudil Kadaka–Kopli.{{Lisa viide}} {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] – [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] – [[A. H. Tammsaare tee|Tammsaare tee]] – Szolnok – [[Kadaka puiestee|Kadaka pst]] – Laane – [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla jaam]] | – |- |2005 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam |Sama marsruut, mis praegu |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laane – Pääsküla jaam | |- |2025 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laane – Pääsküla jaam |Praegune marsruut |}{{teekaart}}{{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0foqtfy3ie86fcin3rp05lbwhpylz4b 0 522614 7191308 7190019 2026-07-12T05:07:29Z ~2026-34651-55 231505 7191308 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Estonia|avati=2000|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNR|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2024|eelkäija=Trolliliin 8}} ''22'' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Estonia teater|Estonia]] vahel. Liin avati peale [[8 (Tallinna trolliliin)|trolliliin nr 8]] sulgemist. Väljumised 15-20 minuti tagant. Liin suleti 21. oktoobril 2024 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut |- |2000 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Vabaduse Väljak |- |2017 |Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Estonia |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] nrmgohlog9r1g34xfvff35au3e3k9rl 0 523154 7191520 6034912 2026-07-12T10:17:45Z Mona 355 7191520 wikitext text/x-wiki [[pilt:2011 Bill Cosby.jpg|pisi|Bill Cosby (2011)]] '''William Henry "Bill" Cosby Jr.''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1937]] [[Philadelphia]]s [[Pennsylvania]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[koomik]], [[näitleja]], produtsent, [[publitsist]] ja endine [[laulja]]. Ta sai tuntuks 1960. aastatel telesarjas "[[I Spy]]" ning kujunes üheks Ameerika Ühendriikide tuntumaks meelelahutajaks. Rahvusvaheliselt on ta enim tuntud telesarja "[[The Cosby Show]]" (eesti keeles Bill Cosby Show) peaosalise ja kaasloojana. Sari oli 1980. aastatel üks Ameerika Ühendriikide vaadatumaid komöödiasarju ning pälvis arvukalt auhindu. Alates 2014. aastast on Cosby olnud avalikkuse tähelepanu keskmes seksuaalse väärkäitumise süüdistuste tõttu. 2018. aastal mõisteti ta süüdi raskendatud sündsusetus kallaletungis ning talle määrati vanglakaristus. 2021. aastal tühistas Pennsylvania ülemkohus süüdimõistva otsuse menetlusõiguslikel põhjustel ning Cosby vabastati vanglast. Tema vastu on aastate jooksul esitatud ka arvukalt tsiviilhagisid ja muid süüdistusi, millest osa on lahendatud kohtuväliselt või lõpetatud. {{JÄRJESTA:Cosby, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] 281vjosmsk5lxebla4udsy8vkcged2p 7191526 7191520 2026-07-12T10:26:59Z Mona 355 7191526 wikitext text/x-wiki [[pilt:2011 Bill Cosby.jpg|pisi|Bill Cosby (2011)]] '''William Henry "Bill" Cosby Jr.''' (sündinud [[12. juuli]]l [[1937]] [[Philadelphia]]s [[Pennsylvania]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[koomik]], [[näitleja]], produtsent, [[publitsist]] ja endine [[laulja]]. Ta sai tuntuks 1960. aastatel telesarjas "[[I Spy]]" ning kujunes üheks Ameerika Ühendriikide tuntumaks meelelahutajaks. Rahvusvaheliselt on ta enim tuntud telesarja "[[The Cosby Show]]" (eesti keeles "Bill Cosby Show") peaosalise ja kaasloojana. Sari oli 1980. aastatel üks Ameerika Ühendriikide vaadatumaid komöödiasarju ning pälvis arvukalt auhindu. Alates 2014. aastast on Cosby olnud avalikkuse tähelepanu keskmes seksuaalse väärkäitumise süüdistuste tõttu. 2018. aastal mõisteti ta süüdi raskendatud sündsusetus kallaletungis ning talle määrati vanglakaristus. 2021. aastal tühistas Pennsylvania ülemkohus süüdimõistva otsuse menetlusõiguslikel põhjustel ning Cosby vabastati vanglast. Tema vastu on aastate jooksul esitatud ka arvukalt tsiviilhagisid ja muid süüdistusi, millest osa on lahendatud kohtuväliselt või lõpetatud. {{JÄRJESTA:Cosby, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] lvunxkrl7ho07zheok50ktq7q6j99fe 0 524661 7191444 7128448 2026-07-12T09:05:47Z Velirand 67997 + kategooria 7191444 wikitext text/x-wiki [[File:Minister tatarstan republic.jpg|thumb|Tatarstani infominister Roman Šayxetdinov 2014. aastal]] '''Roman Šayxetdinov''' ([[tatari keel]]es Роман Александр улы Шәйхетдинов, [[vene keel]]es Роман Александрович Шайхутдинов ; sündinud [[28. august]]il [[1974]] [[Kaasan]]is) on [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani Vabariigi]] infostamise- ja sideminister. Šayxetdinov on lõpetanud [[Kaasani Ülikool]]i õigusteaduse eriala ja töötanud eri [[Venemaa]] valitsusametites majanduse ja infotehnoloogia vallas. 28. mail 2012 asus Šayxetdinov Kaasani Vabariigi infostamise- ja sideministri ametikohale ning on viinud läbi uuendusi valitsusasutuste omavahelise liidestamise, e-tervise, e-hariduse ja IT-innovatsiooni valdkonnas. {{JÄRJESTA:Šayxetdinov, Roman}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Tatarstani inimesed]] [[Kategooria:Kaasani ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 0cu5e4cfgry1xjwdtlr10pskc89l9j5 0 524747 7191312 6997890 2026-07-12T05:13:57Z ~2026-34651-55 231505 7191312 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987 (29A liinina)|number=30|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=29B|järgmine liin=31|järgmine=31 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29B|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b]|läbi=Iru|eelkäija=29A}} {{teekaart}} [[Fail:30 Kärmu.jpg|alt=-|pisi|Liin nr 30 saabumas Priisle peatusesse]] '''Tallinna bussiliin 30''' sõidab [[Seli asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut Kärmu suunal: [[Ümera tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Vana-Narva maantee]]. Marsruut Seli suunal: [[Vana-Narva maantee]], [[Priisle tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]] [[Ümera tänav]]. Liin 30 väljub 8 korda päevas == Ajalugu == {| class="wikitable" !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu |Liin oli nr 29A |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Liin oli nr 29A |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Seli > Maardu järv=== * '''Seli''' * Priisle * Ussimäe tee * Iru <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Vasar * Madikse * Pähklamäe * Koplimäe * Kärmu * Üleoru * Fostforiidi * Kombinaadi * Kroodi * Kroodisilla * '''Maardu järv''' {{col-break}} ===Kärmu > Seli=== * '''Kärmu''' * Koplimäe * Pähklamäe * Madikse * Vasar <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Iru * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle (K. Kärberi tn) * Priisle (Ümera tn) * '''Seli''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/ 30. bussiliini sõiduplaan (Kärmu suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/b-a/ 30. bussiliini sõiduplaan (Seli suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] stt8perwbjxyipibldh1tat8iixpr4v 7191317 7191312 2026-07-12T05:26:15Z ~2026-34651-55 231505 7191317 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987 (29A liinina)|number=30|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=29B|järgmine liin=31|järgmine=31 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29B|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b]|läbi=Iru|eelkäija=29A|uuendus=12. juuli 2026}} {{teekaart}} [[Fail:30 Kärmu.jpg|alt=-|pisi|Liin nr 30 saabumas Priisle peatusesse]] '''Tallinna bussiliin 30''' sõidab [[Seli asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub [[tööpäev]]iti. Marsruut Kärmu suunal: [[Ümera tänav]], [[Kristjan Kärberi tänav]], [[Ussimäe tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Vana-Narva maantee]]. Marsruut Seli suunal: [[Vana-Narva maantee]], [[Priisle tee]], [[Ussimäe tee]], [[Kristjan Kärberi tänav]] [[Ümera tänav]]. Liin 30 väljub 8 korda päevas == Ajalugu == {| class="wikitable" !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu |Liin oli nr 29A |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu |Liin oli nr 29A |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Seli > Maardu järv=== * '''Seli''' * Priisle * Ussimäe tee * Iru <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Vasar * Madikse * Pähklamäe * Koplimäe * Kärmu * Üleoru * Fostforiidi * Kombinaadi * Kroodi * Kroodisilla * '''Maardu järv''' {{col-break}} ===Kärmu > Seli=== * '''Kärmu''' * Koplimäe * Pähklamäe * Madikse * Vasar <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Iru * Tondi mägi * Reidumägi * Ussimäe tee * Priisle (K. Kärberi tn) * Priisle (Ümera tn) * '''Seli''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/a-b/ 30. bussiliini sõiduplaan (Kärmu suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/30/b-a/ 30. bussiliini sõiduplaan (Seli suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] keh1pbj0g6k9rf6twzhkhfm7zqo377k 0 524748 7191310 7190039 2026-07-12T05:09:58Z ~2026-34651-55 231505 7191310 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012, 2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] o41m7qgyqwhi16lc1rwwo6kivrz8ho3 7191338 7191310 2026-07-12T06:13:14Z ~2026-34651-55 231505 7191338 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] ajwwg9q64be9t68ah3hev1uldjxrs8b 7191339 7191338 2026-07-12T06:13:59Z ~2026-34651-55 231505 7191339 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=*2012 *2026|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 7zcjgshvbvel9u3gjmcyaydwy9n0pbo 7191340 7191339 2026-07-12T06:14:20Z ~2026-34651-55 231505 7191340 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Estonia|avati=2012|number=24A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=24|järgmine liin=25|järgmine=25 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24 (Tallinna bussiliin)|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/24a/a-b|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022|läbi=Rehe}} '''Tallinna bussiliin 24A''' sõitis [[Estonia teater|Estonia teatri]] ja [[Kadaka asum]]i vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. Marsruut Estonia teatri suunal: [[Kadaka tee]], Rehe põik, [[Kadaka puiestee]], [[Mäepealse tänav]], [[Raja tänav]], [[Akadeemia tee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Sõpruse puiestee]], [[Endla tänav]], [[Kaarli puiestee]], [[Estonia puiestee]], [[Teatri väljak]]. Marsruut Kadaka suunal: [[Teatri väljak]], [[Estonia puiestee]], [[Endla tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee]], [[Akadeemia tee]], [[Mäepealse tänav]], [[Kadaka puiestee]],Rehe põik, [[Kadaka tee]], [[Akadeemia tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |2012 |Kadaka - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia | | |- |2017 |Kadaka - Rehe - Mäepealse - Mustamäe - Lehola - Sõpruse pst - Endla - Estonia |2022 |Muudeti [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0nwzthphpbdn3h5tyywlas3ra7d7wxq 0 524749 7191314 7190032 2026-07-12T05:16:20Z ~2026-34651-55 231505 7191314 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Reisisadama D-Terminal|lõpppeatus=Tiskre|avati=*2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10-32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]].[[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga 20A |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini 22 |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0ihjl4svf1ribx8vkd0v663kbbtsor6 7191315 7191314 2026-07-12T05:16:37Z ~2026-34651-55 231505 7191315 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Tiskre|lõpppeatus=Reisisadama D-Terminal|avati=*2012 *2024|number=25|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=24A|järgmine liin=26|järgmine=26 (Tallinna bussiliin)|eelmine=24A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2020|pilt=Solaris Urbino 12 CNG liinil 25.jpg|läbi=Liivalaia}} Tallinna bussiliin '''25''' sõidab [[Tallinna sadam|Reisisadama D-terminali]] ja [[Tiskre]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Bussiliin avati Tallinna liinivõrgu muudatuste teise etapi raames. Bussiliin 25 asendas bussiliini 22. Väljumised on 10-32 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Pirni, Mustjõe, Looga, Sõba). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Routes and Schedules |url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b |vaadatud=2024-10-25 |väljaanne=transport.tallinn.ee}}</ref> {{teekaart}} == Ajalugu == Aastatel 2012–2020 sõitis bussiliin 25 marsruudil [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri alevik]].[[Fail:TLT AS 25.jpg|alt=|pisi|229x229px|Buss sõitmas vanal liinil 25 [[Möldre tee]]l]] Bussiliin avati selleks, et suurendada liiklustihedust Laagri ja Mustamäe vahel ning võtta survet ülekoormatud liinilt [[20A]].<ref>{{Netiviide|autor=Uwe Gnadenteich|url=https://www.postimees.ee/1013098/uus-buss-soidab-keskuse-tanavalt-laagrisse|pealkiri=Veskimöldre elanikud soovivad korralikku bussiliini|väljaanne=Postimees|aeg=28.10.2012|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliini teenindajana alustas firma [[MRP Linna Liinid]]. Tallinna linnavalitsus otsustas lõpetada lepingu bussifirmaga 2019. aasta 1. veebruaril, seega võttis liini teenindamise ette [[Tallinna Linnatranspordi AS]].<ref>{{Netiviide|autor1=Indrek Kruus |autor2=Merili Nael |autor3=Toomas Pott|url=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=16.01.2019|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussimarsruudile lisati sama aasta 15. veebruaril mõlemas suunas Akadeemia tee bussipeatus [[Eduard Vilde tee|Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|väljaanne=Tallinna linnavalitsus|aeg=13.02.2019|vaadatud=14.08.2019|arhiivimisaeg=7.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190807181456/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|url-olek=ei tööta}}</ref> Buss sõitis liini kolm korda tööpäevas; 16. juuni 2020 seisuga oli see kõige hõredama bussigraafikuga liin Tallinna ühistranspordiliinide võrgustikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/25/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=|vaadatud=14.08.2019}}</ref> Bussiliin liideti 1. septembril 2020 [[20A (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 20A]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Bussiliini väljumised olid kolm korda päevas: kell 06.50, 14.40 ja 17.00. Liini 25 pikkus oli ligikaudu 11 kilomeetrit<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=12081|pealkiri=Bus route 25 on the map of Tallinn|väljaanne=WikiRoutes|aeg=14.11.2016|vaadatud=14.08.2018}}</ref> ja bussi marsruut läbis Tallinnas Mustamäe ning Nõmme linnaosasid, liini lõpp-peatus asus Saue vallas Laagri alevikus. Bussi marsruut Keskuse peatusest oli järgmine: [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], [[Eduard Vilde tee|E.Vilde tee]], [[Kadaka tee]], [[Kadaka puiestee]], [[Möldre tee]].<ref name=":0" /> == Marsruut == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |1.11.2012 |31.09.2020 |Keskuse, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee |Liideti bussiliiniga 20A |- |21.10.2024 | - |Uus-Sadama, Reidi tee, Jõe, Pronksi, Liivalaia, Suur-Ameerika, Luise, Endla, Paldiski mnt, Rannamõisa tee, Vahepere, Taludevahe, Keskpäeva tee |Asendas bussiliini 22 |} == Peatuste loend == {{col-begin}} {{col-2}} ===Reisisadama D-terminal > Tiskre=== *'''Reisisadama D-terminal''' *Uus-Sadama *Raua *Paberi *Hotell Olümpia *Keskhaigla *Kosmos *Koidu *Taksopark *Hipodroom *Humala *Zoo *Haabersti *Haabersti ring *Pikaliiva *Tähistaeva *Printsu tee *Vana-Rannamõisa tee *Jõeküla *'''Tiskre''' {{col-break}} ===Tiskre > Reisisadama D-terminal=== *'''Tiskre''' (Vahepere) *Rannaniidu *Keskpäeva tee *Tiskre (Klooga mnt) *Vahepere *Jõeküla *Vana-Rannamõisa tee *Printsu tee *Tähisteava *Pikaliiva *Haabersti ring *Haabersti *Zoo *Humala *Hipodroom *Mooni *Taksopark *Kosmos *Liivalaia *Hotell Olümpia *Paberi *Raua *'''Reisisadama D-terminal''' {{col-end}} == Viited == <references responsive="" /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] is9lbhbusf60sedx4rlkrjtq9w1l1f8 0 527607 7191316 7190806 2026-07-12T05:19:36Z ~2026-34651-55 231505 7191316 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare|avati=1967|number=26|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=25|järgmine liin=26A|järgmine=26A (Tallinna bussiliin)|eelmine=25 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=10. juuli 2026}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 26''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 20-30 minutit tagant Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]]. Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1967 |Viru - Tehnika - Ristiku tn - Kaera | |- |1968 |Kaubamaja - Tehnika - Sõle tn - Niidi - Paljassaare | |- |1970 |Kadaka - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare | |- |1977 |Väike-Õismäe - Sinilille - Szolnok - Mustamäe tee - Sõle tn - Paljassaare Paljassaare - Sõle tn - Mustamäe tee - Laki - Sinilille - Väike-Õismäe |Õhtul liigus marsruut vastupidi ehk Väike-Õismäe - Laki - Paljassaare | Paljassaare - Szolnok - Väike-Õismäe |- |2024 |Väike-Õismäe - Sinilille - Paldiski mnt - Sõle tn - Paljassaare |Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/a-b/ 26. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/26/b-a/ 26. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] hvwev9prbqbmjvt1z85f3saoj87qxmo 0 533728 7191570 6745545 2026-07-12T11:22:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191570 wikitext text/x-wiki '''Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia''' on kunstipreemia, mida annab välja [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]].<ref>{{Netiviide |url=http://kty.ee/index.php?id=page&lang=est&cont=2 |pealkiri=Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia. |vaadatud=2020-07-20 |arhiivimisaeg=2020-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200720121135/http://kty.ee/index.php?id=page&lang=est&cont=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastapreemia antakse üle ühingu üldkogul ühele ühingu liikmele eelmise aasta teadusliku või loomingulise panuse eest kunstiteaduse arengusse ning edasise töö innustuseks. Enne Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu asutamist anti välja selle ühingu eelkäija, Eesti NSV Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemiat. 2021. ja 2022. aastal anti lisaks aastapreemiale välja ka '''aastate preemia'''. Selle pälvisid [[Virve Sarapik]] (2021) ja [[Mai Levin]] (2022). ==Laureaadid== === Eesti Kunstnike Liidu kunstiteadlaste sektsiooni aastapreemia laureaadid === {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+ !Aasta !Laureaadid ! |- |rowspan="2" | [[1972]] |[[Voldemar Vaga]] |Kunst Tartus XIX sajandil. Tallinn : Kunst, 1971 |- |[[Mai Levin]] |Artiklid: “Trienaalijärgne mõttekollaaž”, “Mõtteid Elmar Kitsest”, “Vilniuse trienaal” ja “Leppo Mikko” |- |rowspan="2" | [[1973]] |[[Kaalu Kirme]] |Eesti nahkehistöö. Tallinn : Kunst, 1973 |- |[[Inge Teder]] |Artiklid kaasaegse Nõukogude Eesti tarbekunsti probleemidest |- |rowspan="2" | [[1974]] |[[Helmi Üprus]] |Artikkel “Sotsiaalsete, funktsionaalsete ja looduslike iseärasuste osatähtsus Tallinna vanalinna regenereerimisel.” – “Ehitus ja arhitektuur” |- |[[Leo Gens]] |Artiklid “Mõtted Tallinna kunstnike kevadnäituselt”, “Mõõtes ilu elu mõõdupuuga…” ja “Po zakonam prekrasnovo” |- |rowspan="2" | [[1977]] |[[Tiina Nurk]] |Kõrgem Kunstikool "Pallas" 1919–1940. Tallinn : Kunst, 1977 |- |[[Evi Pihlak]] |Artikkel “Maailm läbi kontrastide” |- |rowspan="2" | [[1978]] |[[Mai Levin]] |Näituste kataloogid Juugendstiil eesti kunstis. (Kaasautor L. Kruuse) Tallinn : [Eesti NSV Kunstimuuseum], 1978; Konrad Mägi : 100 aastat sünnist. Tallinn: ENSV Riiklik Kunstimuuseum, 1978 |- |[[Ene Lamp]] |Artiklid “Kevadnäitus”, artiklid kogumikus “Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt” |- |rowspan="2" | [[1979]] |[[Jüri Hain]] |Artiklid “Üks vanamoodne arvustus”, “Enn Põldroosi maalid Moskvas” ja mapp “Tallinna 4. graafikatrienaal” |- |[[Voldemar Erm]] |Artiklid “Sada aastat eesti monumentaalmaali sünnist” ja “Veelkord Köleri ema ja isa portreest” |- |rowspan="2" | [[1980]] |[[Mai Levin]] |Ajalehes [[Sirp ja Vasar]] ilmunud artiklid “Mõeldes Marju Mutsule”, “Saateks Nikolai Kormašovi näitusele”, “Veel üldist temaatilisest kunstist” |- |[[Jüri Kuuskemaa]] |ENSV Riikliku Kunstimuuseumi kogude teatmikus ilmunud artikkel “Kadrioru kroonika” |- |rowspan="2" | [[1981]] |[[Helene Kuma]] |Elgi Reemets. Tallinn : Kunst, 1981 |- |[[Jaak Kangilaski]] |Artiklid “70 aastat Lääne kunsti” ja “Moskva-Pariis, Pariis-Moskva” |- |rowspan="2" | [[1982]] |[[Rein Loodus]] |Eesti raamatukunsti teke ja areng. Tallinn : Eesti Raamat, 1982 |- |[[Ene Lamp]] |Esseevormis eessõna monograafiale: Olga Terri. Tallinn : Kunst, 1982 |- |rowspan="2" | [[1983]] |[[Jüri Hain]] |Artiklid “Henn Roode-eeskäija ja kõrvalsammuja” ja “kuuendat puhku graafikatrienaal” ja intervjuu Mari Adamsoniga |- |[[Heini Paas]] |Jaan Koort 1883–1983. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1983 |- |rowspan="2" | [[1984]] |[[Irina Solomõkova]] |Hando Mugasto 1907–1937 : tema elu, tema looming, tema aeg. Tallinn : Kunst |- |[[Mai Levin]] |Artiklid “Eesti puugravüür”, “Eesti graafikud VI Tallinna trienaalil”, “Eesti monotüüpia” ja näitus “Eesti puugravüür” |- |rowspan="2" | [[1985]] |[[Milvi Alas]] |Voldemar Mellik 1887–1949. Tallinn : Kunst, 1985 |- |[[Jüri Hain]] |Artiklid “Hüpotees tõestuskatsetega”, “Vaikelu igavikuline mõõde” |- |rowspan="2" | [[1986]] |[[Tiina Abel]] |Artikkel “Neoimpressionism Konrad Mäe loomingus” |- |[[Ants Juske]] |Artiklid “Märkmeid 1980-aastate kunstist”, “Tarbekunsti üksindus” ja “Millega täita thuja valget ruumi?” |- |rowspan="2" | [[1987]] |[[Jüri Hain]] |Artikkel “Eesti kunsti suurus ja viletsus. A. Weizenberg 150” |- |[[Eha Komissarov]] |Artikkel “Sügisnäitusest – põhitähelepanuga maalil” ja üldine edukas kriitikategevus |- |rowspan="2" | [[1988]] |[[Mai Levin]] |Artikkel “Rahvusromatism Eestis”, s.j. arvestades suuri teeneid vastava näituse eksponaatide koondamisel |- |[[Ants Juske]] |Uudsetelt metodoloogilistelt lähtekohtadelt käsitletud artikkel “Ruum ja pilt A. Keskküla maalikeeles” |- |rowspan="2" | [[1989]] |[[Reet Varblane]] |Artikkel "Hanno Kompuse kunstiteoreetilised vaated” Tartu Riikliku Kunstimuuseumi “Kogude teatmikus” |- |[[Tamara Luuk]] |Artikkel “Jüri kaks – ise ja isetu” ajakirjas Vikerkaar 5 |- |rowspan="2" | [[1990]] |[[Juta Keevallik]] |Artiklid “Mõningaid andmeid Stackelbergide perekonna kunstikogust Vääna mõisas” ENSV TA AI kogumikus “Kunstist Eestis läbi aegade, preprindis “Kunstielu Eestis 19. sajandil” ja “Liphartid ja Eesti” ajalehes [[Reede (ajaleht)|Reede]] ning üldine edukus baltisaksa kunsti pärandi uurimisel |- |[[Krista Kodres]] |Sisekujundust ja disaini käsitlevad artiklid: “Kuidas ON-grupp oli”, “Eesti maastikud Helsingi Esplanaadil” ja “Idee – ruum – materjal” ajalehes Reede ning “Toivo Raidmetsa asjade kummaline maailm” ajakirjas [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] |- |rowspan="2" | [[1991]] |[[Hasso Krull]] |Artikkel Andres Tali loomingust ajakirjas Vikerkaar |- |[[Aino Kartna]] |Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn : Kunst, 1991 |- |} === Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia laureaadid === {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+ !Aasta !Laureaadid ! |- |[[1996]] |[[Ants Juske]] |näituse kureerimine ning autorlus telesarjas “Ars et vita” 1995. aastal |- |[[1997]] |[[Tartu Kunstimuuseum]] |TKM-i põhikogu kataloog, Tartu: Tartu Kunstimuuseum 1996 (koostajad Eha Ratnik, Taimo Kuusik, Virve Hinnov, Reet Varblane, Mari Pill, Maie Raitar, Tiiu Talvistu, Epp Preem) |- |[[1998]] |[[Tiina Abel]] |näituse ja konverentsi “Aguli motiiv eesti kunstis” korraldamine 1997. aastal ning Nikolai Kummitsa loomingut käsitlev ettekanne nimetatud konverentsil |- |[[1999]] |[[Boris Bernstein]] |1998. aasta looming ja artikkel “Vana Testamendi teine käsk ja kunsti mõiste” kogumikus “Kunstiteaduslikke uurimusi 9”. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1998 |- |[[2000]] |[[Anne Lass]] |leksikoni "Eesti arhitektuur" (1.–4. kd, Tallinn: Valgus, 1993–2000) tegevtoimetaja |- |[[2001]] |[[Juta Keevallik]], [[Rein Loodus]], [[Lehti Viiroja]] |kommenteeritud alliktekstide kogumik kunstikirjutuse ja kunstielu arengust “Tekste kunstist ja arhitektuurist.1. Kunstikirjutus Eestis 1777–1863”. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000 |- |[[2002]] |[[Jaak Kangilaski]] |artiklite kogumik “Kunstist, Eestist ja eesti kunstist”. (Tartu: Ilmamaa 2001) mis hõlmab tema sihikindlat tööd Tartu Ülikooli üliõpilastega klassikalise uurimismeetodi juurutamisel ja arendamisel |- |[[2003]] |[[Anu Mänd]] |näitus ja kataloog “Hõbedakamber Niguliste kirikus”. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2002 |- |[[2004]] |[[Juhan Maiste]], [[Kadi Polli]] ja [[Mariann Raisma]] |uurimus Tartu Ülikooli arhitektist Johann Wilhelm Krausest, mille tulemusena ilmus raamat “Alma Mater Tartuensis”. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003 |- |[[2005]] |[[Tiiu Talvistu]], [[Reet Mark]] ja [[Mare Joonsalu]] |Karin Lutsu loomingut tutvustav suurprojekt “Konfliktid ja pihtimused”: näitus, kataloog, konverents 2004. aastal Tartu Kunstimuuseumis |- |[[2006]] |[[Tiina-Mall Kreem]] |näitus “Meistriteoste lummus. Koopia Eestis 19. sajandil” Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis 2005/2006, konverents ja samanimeline kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2005 |- |[[2007]] |[[Virve Sarapik]] |ajakirja [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]] kõrgetasemeline koostamine |- |[[2008]] |[[Anne Untera]] |näitus “Maarjamaa rokokoo / Rokoko in Estland. Gottlieb Welté" Kadrioru lossis ja samanimeline kataloog. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2007 |- |[[2009]] |[[Andres Kurg]] ja [[Mari Laanemets]] |näitus ja kataloog "Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid. Tallinna kooli arhitektid 1972–1985 ". Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008 |- |[[2010]] |[[Juta Kivimäe]] |näitus ja kataloog "Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal." Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2009 |- |[[2011]] |[[Andres Härm]] |2010. aastal toimunud näituste ja ühiskondlikult terava publitsistika eest |- |[[2012]] |[[Greta Koppel]] ja [[Hillka Hiiop]] |näituse „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge“ eest |- |[[2013]] |[[Eva Näripea]] |Eesti filmiteaduse professionaalsele tasemele viimise eest |- |[[2014]] |[[Tiina Abel]] |väljapaistva kuraatoritöö eest näitusel "Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris" KUMU kunstimuuseumis 2013. aastal |- |[[2015]] |[[Tiiu Talvistu]] |suurepärase kuraatoritöö ja kataloogi koostamise eest näitusel "Malle Leis. Kollane suvi" Tartu Kunstimuuseumis 2014. aastal |- |[[2016]] |[[Anu Allas]] |väljapaistva tegevuse eest nõukogude aja Eesti kunsti uurimisel ja tutvustamisel. Anu Allas on järjepidevalt tegelenud Ida-Euroopa sõjajärgse kunsti ja kunstipraktikatega, samuti 1960. aastate neoavangardi ning kunsti ja keskkonna suhetega. |- |[[2017]] |[[Elnara Taidre]] |sihikindla uurimus- ja kuraatoritöö eest 1960.-1970. aastate Eesti ja Moskva kunstisuhete käsitlemisel, rõhuasetusega omamütoloogilisel tervikkunstiteosel visuaalkultuuris |- |[[2018]] |[[Oliver Orro]] |süvenenud tegelemine Kopli poolsaare tööstusarhitektuuriga ning selle töö viljade avalikkuse ette toomine näitusel ja raamatus „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“ |- |[[2019]] |[[Mari Laanemets]] |2018. aastal Tallinna Kunstihoones kureeritud näituse "Abstraktsioon kui avatud eksperiment" eest |- |[[2020]] |[[Eha Komissarov]] |pikaaegse särava kuraatoritegevuse ja 2019 KUMU-s toimunud näituse „Kunstnikud kogudes“ eest |- |[[2021]] | |[[Christian Ackermann]]i uurimisprojekti eest |- |[[2022]] |[[Kai Lobjakas]] | |- |[[2023]] |[[Hanno Soans]] |viimaste aastate kunstitekstide ja kunstikriitika eest |- |[[2024]] |[[Kersti Markus]] |Eesti kunsti ajaloo I köite koostamise ja toimetamise eest |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://kty.ee/index.php?id=page&lang=est&cont=5 Preemia tutvustus Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu kodulehel] [[Kategooria:Eesti kunstiauhinnad]] ajk2n86y3fldq5iwjtb9id2k1ipmgqh 0 535293 7191530 5209623 2026-07-12T10:50:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191530 wikitext text/x-wiki '''Eesti Kaupmeeste Liit''' on Eesti [[kaupmees|kaupmehi]] ühendav organisatsioon. Liit asutati [[9. aprill]]il [[1996]].<ref name="kaupmeesteliit.ee">https://web.archive.org/web/20190204231227/https://kaupmeesteliit.ee/liidust/ajalugu/ (vaadatud 02.02.2019)</ref> ==Asutajaliikmed== *[[Tallinna Kaubamaja AS]] *[[AS Tartu Kaubamaja]] *[[AS Mööblimaja]] *[[AS Fanaal]] *[[A&G AS]] *[[ETK Maksimarketi AS]] *[[AS ETK Konsum]] *[[Viljandi Tarbijate Ühistu]] *[[Keila Tarbijate Ühistu]] *[[AS Estiko Kommerts]] *[[AS Espak]] *[[AS Veneetsia Kaupmees]] *[[AS Torupilli Rauakaubad]] *[[AS Baltmani rõivad]] *[[Baltika Kaubandusgrupi AS]] *[[Saaremaa Kaubamaja]] *[[Tartu Kaubahall]].<ref name="kaupmeesteliit.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://kaupmeesteliit.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti majandus]] [[Kategooria:Eesti organisatsioonid]] 1ktbkdeem7zz0pk3moixmd9qg0os8l6 0 539473 7191120 7094007 2026-07-11T17:14:23Z Taivo 268 7191120 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Sergei Sazonov''' ([[vene keel]]es Сергей Дмитриевич Сазонов; [[10. august]] ([[vkj]]. 29. juuli) [[1860]] [[Rjazani kubermang]] – [[24. detsember]] [[1927]] [[Nice]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigitegelane. Ta oli aastatel [[1910]]–[[1916]] Venemaa välisminister. Ta sündis aastal [[1860]] [[Rjazani kubermang]]us oma vanemate mõisas. Tema isa Dmitri (sündinud [[1825]]) pärines vanast provintsiaadlisuguvõsast, ema Jermionia (sündinud Freedericksz) oli rahvuselt [[sakslased|saslane]]. Tema vanem vend Nikolai (1858–[[1913]]) oli [[õuemeister]] ja [[III Riigiduuma]] liige. Sazonov oli [[abielu]]s Anna von Neidhartiga (1869–1939), kelle õde [[Olga von Neidhart]] (1859–1944) oli abielus [[Venemaa peaminister|peaministri]] [[Pjotr Stolõpin]]iga. Stolõpin aitas oma sugulasel karjääri teha. Sazonovil polnud lapsi. Nooruses mõtles Sazonov vaimuliku karjäärile, kuid [[Aleksandri lütseum]]i lõpetamine (kus ta ei ilmutanud silmapaistvaid võimeid) avas tema ees [[diplomaatia|diplomaatilise]] karjääri. [[1883]] astus Sazonov [[Venemaa välisministeerium]]i teenistusse. [[1890]] saabus ta [[London]]isse, kus sai saatkonna teiseks sekretäriks. [[1894]] määrati ta sekretäriks [[Vatikan]]i saatkonnas, kus töötas [[Aleksandr Izvolski]] käe all. Venemaa ajas Vatikani suhtes paindlikku poliitikat: tollal oli [[venestamine|venestamise]] kõrgaeg ja Venemaal oli palju [[katoliku usk|katoliiklasi]], keda survestati [[õigeusk]]u astuma, samas ei tahtnud valitsus üldse Vatikaniga tülli minna,. Sazonov näitas end oskusliku ametnikuna ja kui Izvolski sai Stolõpini valitsuses välisministriks, lõikas Sazonov sellest suurt kasu. Vatikanis töötas Sazonov 10 aastat kuni [[1904]]. aastani, mil määrati Londoni saatkonna nõunikuks. Suursaadikuks oli sel ajal krahv [[Alexander von Benckendorff]], kes armastas kõike inglispärast ning [[vene keel]]t oskas kõnes halvasti ja kirjas üldse mitte. Sama aasta sügisel aitas Sazonov siluda [[Doggerbanki juhtum]]it, kus [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõtta]] sõitvad Venemaa sõjalaevad pidasid öösel udus Briti kalalaevu sõjalaevadeks ja avasid nende pihta tule, tappes mitu kalurit. Venemaa maksis kannatanute peredele 65 000 [[naelsterling]]it hüvitist. [[1906]] nimetati Sazonov saadikuks Vatikanis. [[22. aprill]]il [[1907]] sai Sazonov [[tõeline riiginõunik|tõelise riiginõuniku]] auastme. [[Nikolai Tšarõkov]], kes oli välisministri Izvolski esimene asetäitja ja suursaadik Vatikanis enne Izvolskit, pidas [[1908]] salaja läbirääkimisi [[Austria-Ungari]]ga, et Venemaa sõjalaevad saaksid õiguse sõita läbi [[Dardanellid]]e vastutasuks selle eest, et Venemaa tunnustab [[Bosnia ja Hertsegoviina]] okupeerimist Austria-Ungari poolt. Nendest läbirääkimistest ei teadnud midagi ei [[Nikolai II]] ega peaminister Stolõpin. [[1909]]. aasta algul laskis Austria-Ungari selle ajakirjanduses teatavaks teha, misjärel Venemaa valitsus otsustas vähendada välisministeeriumi iseseisvust. Tšarõkov saadeti suursaadikuks algul [[Holland]]isse ja pärast [[Türgi|Türki]], aga tema ametikoha sai endale Sazonov. [[1910]] saadeti Izvolski hoolimata Nikolai II toetusest suursaadikuks [[Pariis]]i ja Sazonov sai Stolõpini toetusel uueks välisministriks. Ministrite nõukogus kuulus ta liberaalsesse tiiba. [[1. august]]il [[1914]] võttis ta vastu [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] sõjakuulutuse. Algas [[Esimene maailmasõda]]. [[1913]] määrati ta [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|riiginõukogusse]] ja ühtlasi [[õuemeister|õuemeistriks]]. Ta jäi riiginõukogu liikmeks kuni selle laialisaatmiseni [[1917]]. aasta detsembris pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i. [[1916]] vabastati Sazonov välisministri kohalt. Põhjuseks nimetati liigset [[Antant|Antandi]]-meelsust (ometi oli Venemaa sõjas ja Antant koosnes Venemaa liitlastest) ning kalduvust poliitilistes küsimustes nõustuda [[progressiivne blokk|progressiivse bloki]] seisukohtadega (see oli seltskond, kes pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i moodustas [[Ajutine valitsus (Venemaa)|Ajutise valitsuse]]). Peale selle pooldas ta [[Poola]] [[iseseisvus]]t. [[12. jaanuar]]il 1917 määrati Sazonov suursaadikuks Londonisse, kuid Veebruarirevolutsiooni tõttu, mis toimus kaks kuud hiljem, ei jõudnud ta Venemaalt lahkuda. Pärast Oktoobrirevolutsiooni oli Sazonov aktiivne [[valgekaart|valgekaardi]] tegevuses. [[1918]] sai ta [[Anton Denikin]]i valitsuse välisministriks, [[1919]] [[Aleksandr Koltšak]]i valitsuse välisministriks, samuti kuulus Venemaa Poliitilise Kogu koosseisu, mis pidanuks valgekaartlaste meelest esindama Venemaad [[Pariisi rahukonverents]]il. Hiljem elas Sazonov mitu aastat Poolas, kus talle tagastati tema mõis [[Białystok]]is tunnustuseks sümpaatia eest Poola suhtes. Sergei Sazonov suri aastal [[1927]] [[Nice]]'is ja ta maeti Nice'i õigeusu kalmistule. == Isiklikku == Tema kälimees oli [[Pjotr Stolõpin]]. {{JÄRJESTA:Sazonov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi diplomaadid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi ministrid]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi välisministrid]] [[Kategooria:Venemaa välisministrid]] [[Kategooria:Keiserliku Tsarskoje Selo lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Punase Kotka suurristi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1927]] a7vjyhdoevotero1n8fvo3z48gjjfdq 0 540417 7191395 5541746 2026-07-12T07:37:07Z Kuriuss 38125 7191395 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Starr 020803-0119 Aleurites moluccana.jpg|pisi|Moluki tungpuu lehed, õied ja pähklid]] [[Pilt:Candle nuts (kemiri).jpg|pisi|Küünlapähklid (''kemiri'') Indoneesiast]] '''Küünlapähkel''' on [[moluki tungpuu]] ehk küünlapähklipuu ehk küünlapuu (''Aleurites moluccanus'')<ref>http://taimenimed.ut.ee/cgi-bin/taimenimed.cgi?lang=et&query=m</ref> vili. Küünlapähklit kasutatakse laialdaselt Malai, Indoneesia, Filipiinide, Hawaii ja Austraalia köögis, kus sellest tehakse sageli aedvilja- ja riisikõrvaseid kastmeid. [[Hawaii köök|Hawaii köögis]] on küünlapähklikaste ''ʻinamona'' samuti traditsioonilise kalasalati [[poke]] tüüpiline koostisosa. Lisaks kasutati Hawaiil põlevaid küünlapähkleid valgusallikana, millest tuleneb nende ingliskeelne nimetus ''candlenut''. Tänapäeval kasvatatakse küünlapähklipuid kaugel väljaspool nende looduslikku levilat, näiteks Aafrika ja Kariibi mere saartel. Istandustes annab puu 30–80&nbsp;kg pähkleid, mille õlisisaldus on 15–20%. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Puuviljad]] [[Kategooria:Toiduained]] a73d1h6mpp4bels3v0l6uowuz2r5dit 0 540421 7191366 6932102 2026-07-12T07:02:11Z Kuriuss 38125 7191366 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}[[Pilt:Shoyu and onion poke.jpg|pisi|''Ahi poke'' koostises on tuunikala, sojakaste, meresool, roheline sibul, [[Maui sibul]] ja [[limu]]-vetikas]] [[Pilt:Kimchee-Tako-Da-Poke.jpg|pisi|Tako (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: [[kimtši]], seesamiõli, purustatud tšilli ja meresool]] [[Pilt:Limupoke.jpg|pisi|''[[Ahi poke]]'': [[kulduim-tuun]], roheline sibul, [[tšillipipar]], meresool, sojakaste, seesamiõli, röstitud [[kukui]] pähkel (''candlenut'') ja limu, serveerituna punasel kapsal]] [[Pilt:Salmon Poke.jpg|pisi|Kausitäis lõhepoket [[miso]] suširiisi, marineeritud kapsa, kurgi, [[tobiko]], vetikalehtede ja vetikasalatiga]] [[Pilt:Tako Poke.jpg|pisi|''Tako'' (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: tomatid, roheline sibul, Maui sibul, sojakaste, seesamiõli, meresool ja tšillipipar]] '''Poke''' ([[hawaii keel]]es 'viilutama' või 'risti tükkideks lõikama')<ref name="Cheng2017">{{cite book|author=Martha Cheng|title=The Poke Cookbook: The Freshest Way to Eat Fish|url=https://books.google.com/books?id=1L2mDAAAQBAJ&pg=PT7|date=24. jaanuar 2017|publisher=Potter/Ten Speed/Harmony/Rodale|isbn=978-0-451-49807-6|pages=7–8}}</ref><ref>{{Hawaiian Dictionaries|poke|id=D18365}}</ref><ref>{{cite web |last1=Noguchi |first1=Mark |title=A Conflicted Chef From Hawaii Reacts to the Mainland Poke Bowl Trend |url=https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |website=First We Feast |accessdate=11.06.2018 |archive-date=24.09.2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230924085735/https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=Tan |first1=Rachel |title=6 Things To Know About Hawaiian Poke |url=https://guide.michelin.com/us/san-francisco/features/poke-hawaiian-raw-fish-dish/news |website=Michelin Guide |accessdate=11.06.2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web |last1=Cheng |first1=Martha |title=How the Hawaiian poke bowl became the world's new fast food |url=https://www.hawaiimagazine.com/content/how-hawaiian-poke-bowl-became-worlds-new-fast-food |website=Hawai'i Magazine |accessdate=11.06.2018}}</ref> on toore [[kalaliha]] kuubikute salat, mida süüakse [[eelroog|eelroa]] või [[põhiroog|põhiroana]] ja mis on üks [[Hawaii köök|Hawaii köögi]] põhilisi roogi<ref name="Pettit2018">{{cite book|author=Matt Dean Pettit|title=The Great Shellfish Cookbook: From Sea to Table: More than 100 Recipes to Cook at Home|url=https://books.google.com/books?id=KOgsDwAAQBAJ&pg=PT161|date=10. aprill 2018|publisher=Appetite by Random House|isbn=978-0-14-753058-5|page=161}}</ref><ref name="Laudan"/>. Traditsiooniliselt on pokes ''aku'' (rammus [[tuunikala]]) või ''heʻe'' ([[kaheksajalg]]). Heʻe-poket (kaheksajalapoket) kutsutakse sageli selle jaapanikeelse nimetusega ''tako poke'' (''tako'' on jaapani keeles kaheksajalg), välja arvatud Hawaii keelealal nagu [[Niihau]] saar. Üha populaarsemaks muutuvat ''ahi poke''<nowiki/>'t tehakse tavaliselt [[kulduim-tuun]]ist (''Thunnus albacares''). Poket tehakse ka toorest [[lõhe]]st või [[selgrootud|selgrootutest]] nagu [[auster|austrid]], [[sinikarp|sinikarbid]], [[krevett|krevetid]] jts.<ref name="hawaiimag">{{Cite web|title = Make Hawaii-style ahi poke wherever you are. Here's a recipe.|url = http://www.hawaiimagazine.com/blogs/hawaii_today/2009/7/17/ahi_poke_Hawaii_style_recipe|website = Hawaii Magazine|accessdate=24.11.2015}}</ref> Euroopas on analoogsetest toorkalatoitudest tuntud kala[[tartar]] ja kala-''[[carpaccio]]'', Jaapanis ''[[sashimi]]'', Peruus ''[[ceviche]]''. ==Ajalugu== Traditsiooniline Hawaii poke koosneb kalast, mis on puhastatud sisikonnast, luudest ja nahast, ning mida serveeritakse lisanditega nagu [[meresool]], [[küünlapähkel]], vetikad ja ''[[limu]]''-vetikad (''Asparagopsis taxiformis'').<ref name=howto/> Toiduajaloolase [[Rachel Laudan]]i andmeil sai poke praegusel kujul populaarseks 1970. aastatel. See sisaldab puhastatud kalaliha koos [[Hawaii sool]]a, vetikate ning röstitud ja jahvatatud [[küünlapähkel|küünlapähklitega]]. Selline poke on Hawaiil tänini populaarne.<ref name="Laudan">{{cite book|last1=Laudan|first1=Rachel|title=The Food of Paradise: Exploring Hawaii's Culinary Heritage|date=1996|publisher=University of Hawaii Press|isbn=9780824817787|pages=37–38|url=https://books.google.com/books?id=ZnsTxepydfQC&pg=PA37|accessdate=28.01.2017}}</ref> 2012. aasta paiku muutus poke üha populaarsemaks ka USA mandriosas<ref name="Dixon">Vince Dixon, [https://www.eater.com/2016/9/14/12839882/poke-trend-hawaiian-food-growth Data Dive: Tracking the Poke Trend: Proof that the Hawaiian dish is here to stay], ''Eater'' (September 14, 2016).</ref>, kus tekkis arvukalt poke-söögikohti (valdavalt kiirtoidusöögikohad).<ref> * Catherine Smart, [https://www.bostonglobe.com/lifestyle/food-dining/2016/12/26/the-hawaiian-raw-fish-dish-poke-having-moment/2FqmgTj2TYIeZqKq2dLPzO/story.html The Hawaiian raw-fish dish poke is having a moment], ''Boston Globe'' (December 27, 2016). * Laura Hayes, [http://www.washingtoncitypaper.com/food/article/20858052/what-does-a-hawaiiborn-chef-think-of-dcs-poke-craze What Does a Hawaii-Born Chef Think of D.C.'s Poke Craze?], ''Washington City Paper'' (April 13, 2017). * Jay Jones, [http://www.latimes.com/travel/hawaii/la-tr-hawaii-20160510-snap-story.html Hawaii's endless poke craze, stoked by new twists and traditional dishes], ''Los Angeles Times'' (May 12, 2016). * Hillary Dixler, [https://www.eater.com/2016/1/22/10810982/poke-bowl-trend-fast-casual-sweetfin-expansion Can Poke Be the Next Fast-Casual Trend? Why restaurateurs are building brands around the Hawaiian staple], ''Easter'' (January 22, 2016).</ref> <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2016/01/27/dining/poke-restaurant-wisefish-chelsea.html|title=Poké, a Hawaiian Specialty, Emerges in Chelsea|last=Fabricant|first=Florence|date= 26. jaanuar 2016|work=The New York Times|accessdate=5.05.2017|issn=0362-4331}}</ref> Aastatel 2014–2016 kahekordistus Hawaii restoranide arv [[Foursquare]]'is (algselt 342, lõpuks 700).<ref name="Dixon"/> Neis restoranides valmistati niihästi traditsioonilist poket kui ka uut laadi pokesid, millesse lisati näiteks [[avokaado]]t, [[ponzu]]-kastet, ''[[teriyaki]]''<nowiki/>'t, seeni, karamellistatud sibulat, marineeritud [[jalapeño]]t, [[sriracha]]t, [[koriander|koriandrit]], ananassi või kurki. Tänapäevased pokerestoranid ongi valdavalt kiirtoidukohad, kus salati saab koostada eri komponentidest, alates kalast ja lõpetades kastmega. Kõige populaarsem on endiselt tuunikala, kuid kasutatakse muudki kalaliha ja mereande. Ameerikas tähistatakse ka festivali "I Love Poke".<ref name=":0">{{Cite news|url=https://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|title=Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe, Whats Cooking America|last=Stradley|first=Linda|date= 16. mai 2015|work=What's Cooking America|accessdate=4.05.2017|language=en-US}}</ref> USA mannermaal valmistatav poke erineb üldjuhul traditsioonilisest havai pokest: kala ei ole eelnevalt marineeritud, vaid sellele lisatakse kohapeal kastmeid. ==Koostis== Poke sai alguse, kui kalamehed hakkasid maitsestama saagist lõigatud tükke.<ref name=howto>{{Cite web|title = Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe and History, How To Make Poke, Whats Cooking America|url = http://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|website = whatscookingamerica.net|accessdate=24.11.2015}}</ref> Traditsiooniliste pokelisandite valikut on tugevalt mõjutanud aasia, eriti [[Jaapani köök]]. Nende hulka kuuluvad sojakaste, roheline sibul ja [[seesamiõli]], aga ka [[furikake]] (segu kuivatatud kalast, seesamiseemnetest ja kuivatatud vetikatest), hakitud kuivatatud või värske [[tšillipipar]], [[limu]]-vetikad, meresool, [[inamona]] (kaste röstitud, soolatud ja jahvatatud küünlapähklitest), [[kalamari]], ''[[wasabi]]'' ja [[Maui sibul]]. Põhiainena võidakse kasutada ka vinnutatud kaheksajalga (''heʻe''), muid tuunikala liike, lõhet ja mitmesuguseid selgrootuid.<ref name=hawaiimag/> Traditsiooniline Havai poke võib sisaldada kalalihakuubikuid, Maui sibulaid, inamonat, limut, sojakastet, rohelist sibulat või seesamiõli.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=J_hLCCASdv0C&pg=PA43#v=onepage&q&f=false|title=Go Home, Cook Rice: A Guide to Buying and Cooking the Fresh Foods of Hawaiʻi|last=Namkoong|first=Joan|date= 1. jaanuar 2001|publisher=Bess Press|isbn=9780964335929|language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Poke (Hawaii)}} [[Kategooria:Kalatoidud]] [[Kategooria:Salatid]] [[Kategooria:Hawaii]] [[Kategooria:Polüneesia]] fwsl6oobddl117us4oeyv4tehk26m9f 7191387 7191366 2026-07-12T07:30:55Z Kuriuss 38125 7191387 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}[[Pilt:Shoyu and onion poke.jpg|pisi|''Ahi poke'' koostises on tuunikala, sojakaste, meresool, roheline sibul, [[Maui sibul]] ja [[limu]]-vetikas]] [[Pilt:Kimchee-Tako-Da-Poke.jpg|pisi|Tako (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: [[kimtši]], seesamiõli, purustatud tšilli ja meresool]] [[Pilt:Limupoke.jpg|pisi|''[[Ahi poke]]'': [[kulduim-tuun]], roheline sibul, [[tšillipipar]], meresool, sojakaste, seesamiõli, röstitud [[kukui]] pähkel (''candlenut'') ja limu, serveerituna punasel kapsal]] [[Pilt:Salmon Poke.jpg|pisi|Kausitäis lõhepoket [[miso]] suširiisi, marineeritud kapsa, kurgi, [[tobiko]], vetikalehtede ja vetikasalatiga]] [[Pilt:Tako Poke.jpg|pisi|''Tako'' (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: tomatid, roheline sibul, Maui sibul, sojakaste, seesamiõli, meresool ja tšillipipar]] '''Poke''' ([[hawaii keel]]es 'viilutama' või 'risti tükkideks lõikama')<ref name="Cheng2017">{{cite book|author=Martha Cheng|title=The Poke Cookbook: The Freshest Way to Eat Fish|url=https://books.google.com/books?id=1L2mDAAAQBAJ&pg=PT7|date=24. jaanuar 2017|publisher=Potter/Ten Speed/Harmony/Rodale|isbn=978-0-451-49807-6|pages=7–8}}</ref><ref>{{Hawaiian Dictionaries|poke|id=D18365}}</ref><ref>{{cite web |last1=Noguchi |first1=Mark |title=A Conflicted Chef From Hawaii Reacts to the Mainland Poke Bowl Trend |url=https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |website=First We Feast |accessdate=11.06.2018 |archive-date=24.09.2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230924085735/https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=Tan |first1=Rachel |title=6 Things To Know About Hawaiian Poke |url=https://guide.michelin.com/us/san-francisco/features/poke-hawaiian-raw-fish-dish/news |website=Michelin Guide |accessdate=11.06.2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web |last1=Cheng |first1=Martha |title=How the Hawaiian poke bowl became the world's new fast food |url=https://www.hawaiimagazine.com/content/how-hawaiian-poke-bowl-became-worlds-new-fast-food |website=Hawai'i Magazine |accessdate=11.06.2018}}</ref> on toore [[kalaliha]] kuubikute salat, mida süüakse [[eelroog|eelroa]] või [[põhiroog|põhiroana]] ja mis on üks [[Hawaii köök|Hawaii köögi]] põhilisi roogi<ref name="Pettit2018">{{cite book|author=Matt Dean Pettit|title=The Great Shellfish Cookbook: From Sea to Table: More than 100 Recipes to Cook at Home|url=https://books.google.com/books?id=KOgsDwAAQBAJ&pg=PT161|date=10. aprill 2018|publisher=Appetite by Random House|isbn=978-0-14-753058-5|page=161}}</ref><ref name="Laudan"/>. Traditsiooniliselt on pokes ''aku'' (rammus [[tuunikala]]) või ''heʻe'' ([[kaheksajalg]]). Heʻe-poket (kaheksajalapoket) kutsutakse sageli selle jaapanikeelse nimetusega ''tako poke'' (''tako'' on jaapani keeles kaheksajalg), välja arvatud Hawaii keelealal nagu [[Niihau]] saar. Üha populaarsemaks muutuvat ''ahi poke''<nowiki/>'t tehakse tavaliselt [[kulduim-tuun]]ist (''Thunnus albacares''). Poket tehakse ka toorest [[lõhe]]st või [[selgrootud|selgrootutest]] nagu [[auster|austrid]], [[sinikarp|sinikarbid]], [[krevett|krevetid]] jts.<ref name="hawaiimag">{{Cite web|title = Make Hawaii-style ahi poke wherever you are. Here's a recipe.|url = http://www.hawaiimagazine.com/blogs/hawaii_today/2009/7/17/ahi_poke_Hawaii_style_recipe|website = Hawaii Magazine|accessdate=24.11.2015}}</ref> Euroopas on analoogsetest toorkalatoitudest tuntud kala[[tartar]] ja kala-''[[carpaccio]]'', Jaapanis ''[[sashimi]]'', Peruus ''[[ceviche]]''. ==Ajalugu== Traditsiooniline Hawaii poke koosneb kalast, mis on puhastatud sisikonnast, luudest ja nahast, ning mida serveeritakse lisanditega nagu [[meresool]], [[küünlapähkel]], vetikad ja ''[[limu]]''-vetikad (''Asparagopsis taxiformis'').<ref name=howto/> Toiduajaloolase [[Rachel Laudan]]i andmeil sai poke praegusel kujul populaarseks 1970. aastatel. See sisaldab puhastatud kalaliha koos [[Hawaii sool]]a, vetikate ning röstitud ja jahvatatud [[küünlapähkel|küünlapähklitega]]. Selline poke on Hawaiil tänini populaarne.<ref name="Laudan">{{cite book|last1=Laudan|first1=Rachel|title=The Food of Paradise: Exploring Hawaii's Culinary Heritage|date=1996|publisher=University of Hawaii Press|isbn=9780824817787|pages=37–38|url=https://books.google.com/books?id=ZnsTxepydfQC&pg=PA37|accessdate=28.01.2017}}</ref> 2012. aasta paiku muutus poke üha populaarsemaks ka USA mandriosas<ref name="Dixon">Vince Dixon, [https://www.eater.com/2016/9/14/12839882/poke-trend-hawaiian-food-growth Data Dive: Tracking the Poke Trend: Proof that the Hawaiian dish is here to stay], ''Eater'' (September 14, 2016).</ref>, kus tekkis arvukalt poke-söögikohti (valdavalt kiirtoidusöögikohad).<ref> * Catherine Smart, [https://www.bostonglobe.com/lifestyle/food-dining/2016/12/26/the-hawaiian-raw-fish-dish-poke-having-moment/2FqmgTj2TYIeZqKq2dLPzO/story.html The Hawaiian raw-fish dish poke is having a moment], ''Boston Globe'' (December 27, 2016). * Laura Hayes, [http://www.washingtoncitypaper.com/food/article/20858052/what-does-a-hawaiiborn-chef-think-of-dcs-poke-craze What Does a Hawaii-Born Chef Think of D.C.'s Poke Craze?], ''Washington City Paper'' (April 13, 2017). * Jay Jones, [http://www.latimes.com/travel/hawaii/la-tr-hawaii-20160510-snap-story.html Hawaii's endless poke craze, stoked by new twists and traditional dishes], ''Los Angeles Times'' (May 12, 2016). * Hillary Dixler, [https://www.eater.com/2016/1/22/10810982/poke-bowl-trend-fast-casual-sweetfin-expansion Can Poke Be the Next Fast-Casual Trend? Why restaurateurs are building brands around the Hawaiian staple], ''Easter'' (January 22, 2016).</ref> <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2016/01/27/dining/poke-restaurant-wisefish-chelsea.html|title=Poké, a Hawaiian Specialty, Emerges in Chelsea|last=Fabricant|first=Florence|date= 26. jaanuar 2016|work=The New York Times|accessdate=5.05.2017|issn=0362-4331}}</ref> Aastatel 2014–2016 kahekordistus Hawaii restoranide arv [[Foursquare]]'is (algselt 342, lõpuks 700).<ref name="Dixon"/> Neis restoranides valmistati niihästi traditsioonilist poket kui ka uut laadi pokesid, millesse lisati näiteks [[avokaado]]t, [[ponzu]]-kastet, ''[[teriyaki]]''<nowiki/>'t, seeni, karamellistatud sibulat, marineeritud [[jalapeño]]t, [[sriracha]]t, [[koriander|koriandrit]], ananassi või kurki. Tänapäevased pokerestoranid ongi valdavalt kiirtoidukohad, kus salati saab koostada eri komponentidest, alates kalast ja lõpetades kastmega. Kõige populaarsem on endiselt tuunikala, kuid kasutatakse muudki kalaliha ja mereande. Ameerikas tähistatakse ka festivali "I Love Poke".<ref name=":0">{{Cite news|url=https://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|title=Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe, Whats Cooking America|last=Stradley|first=Linda|date= 16. mai 2015|work=What's Cooking America|accessdate=4.05.2017|language=en-US}}</ref> USA mannermaal valmistatav poke erineb üldjuhul traditsioonilisest havai pokest: kala ei ole eelnevalt marineeritud, vaid sellele lisatakse kohapeal kastmeid. ==Koostis== Poke sai alguse, kui kalamehed hakkasid maitsestama kerakalasaagist lõigatud tükke.<ref name=howto>{{Cite web|title = Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe and History, How To Make Poke, Whats Cooking America|url = http://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|website = whatscookingamerica.net|accessdate=24.11.2015}}</ref> Traditsiooniliste pokelisandite valikut on tugevalt mõjutanud aasia, eriti [[Jaapani köök]]. Nende hulka kuuluvad sojakaste, roheline sibul ja [[seesamiõli]], aga ka [[furikake]] (segu kuivatatud kalast, seesamiseemnetest ja kuivatatud vetikatest), hakitud kuivatatud või värske [[tšillipipar]], [[limu]]-vetikad, meresool, [[inamona]] (kaste röstitud, soolatud ja jahvatatud küünlapähklitest), [[kalamari]], [[vasabi]] ja [[Maui sibul]]. Põhiainena võidakse kasutada ka vinnutatud kaheksajalga (''heʻe''), muid tuunikala liike, lõhet ja mitmesuguseid selgrootuid.<ref name=hawaiimag/> Traditsiooniline Havai poke võib sisaldada kalalihakuubikuid, Maui sibulat, inamonat, limut, sojakastet, rohelist sibulat või seesamiõli.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=J_hLCCASdv0C&pg=PA43#v=onepage&q&f=false|title=Go Home, Cook Rice: A Guide to Buying and Cooking the Fresh Foods of Hawaiʻi|last=Namkoong|first=Joan|date= 1. jaanuar 2001|publisher=Bess Press|isbn=9780964335929|language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Poke (Hawaii)}} [[Kategooria:Kalatoidud]] [[Kategooria:Salatid]] [[Kategooria:Hawaii]] [[Kategooria:Polüneesia]] 7b172e2yc3krnawqos8mcvpa6439ejv 7191391 7191387 2026-07-12T07:33:13Z Kuriuss 38125 7191391 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}[[Pilt:Shoyu and onion poke.jpg|pisi|''Ahi poke'' koostises on tuunikala, sojakaste, meresool, roheline sibul, [[Maui sibul]] ja [[limu]]-vetikas]] [[Pilt:Kimchee-Tako-Da-Poke.jpg|pisi|Tako (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: [[kimtši]], seesamiõli, purustatud tšilli ja meresool]] [[Pilt:Limupoke.jpg|pisi|''[[Ahi poke]]'': [[kulduim-tuun]], roheline sibul, [[tšillipipar]], meresool, sojakaste, seesamiõli, röstitud [[kukui]] pähkel (''candlenut'') ja limu, serveerituna punasel kapsal]] [[Pilt:Salmon Poke.jpg|pisi|Kausitäis lõhepoket [[miso]] suširiisi, marineeritud kapsa, kurgi, [[tobiko]], vetikalehtede ja vetikasalatiga]] [[Pilt:Tako Poke.jpg|pisi|''Tako'' (kaheksajala) poke ehk ''heʻe''-poke: tomatid, roheline sibul, Maui sibul, sojakaste, seesamiõli, meresool ja tšillipipar]] '''Poke''' ([[hawaii keel]]es 'viilutama' või 'risti tükkideks lõikama')<ref name="Cheng2017">{{cite book|author=Martha Cheng|title=The Poke Cookbook: The Freshest Way to Eat Fish|url=https://books.google.com/books?id=1L2mDAAAQBAJ&pg=PT7|date=24. jaanuar 2017|publisher=Potter/Ten Speed/Harmony/Rodale|isbn=978-0-451-49807-6|pages=7–8}}</ref><ref>{{Hawaiian Dictionaries|poke|id=D18365}}</ref><ref>{{cite web |last1=Noguchi |first1=Mark |title=A Conflicted Chef From Hawaii Reacts to the Mainland Poke Bowl Trend |url=https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |website=First We Feast |accessdate=11.06.2018 |archive-date=24.09.2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230924085735/https://firstwefeast.com/eat/2016/03/hawaii-chef-has-problems-with-poke-trend |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=Tan |first1=Rachel |title=6 Things To Know About Hawaiian Poke |url=https://guide.michelin.com/us/san-francisco/features/poke-hawaiian-raw-fish-dish/news |website=Michelin Guide |accessdate=11.06.2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{cite web |last1=Cheng |first1=Martha |title=How the Hawaiian poke bowl became the world's new fast food |url=https://www.hawaiimagazine.com/content/how-hawaiian-poke-bowl-became-worlds-new-fast-food |website=Hawai'i Magazine |accessdate=11.06.2018}}</ref> on toore [[kalaliha]] kuubikute salat, mida süüakse [[eelroog|eelroa]] või [[põhiroog|põhiroana]] ja mis on üks [[Hawaii köök|Hawaii köögi]] põhilisi roogi<ref name="Pettit2018">{{cite book|author=Matt Dean Pettit|title=The Great Shellfish Cookbook: From Sea to Table: More than 100 Recipes to Cook at Home|url=https://books.google.com/books?id=KOgsDwAAQBAJ&pg=PT161|date=10. aprill 2018|publisher=Appetite by Random House|isbn=978-0-14-753058-5|page=161}}</ref><ref name="Laudan"/>. Traditsiooniliselt on pokes ''aku'' (rammus [[tuunikala]]) või ''heʻe'' ([[kaheksajalg]]). Heʻe-poket (kaheksajalapoket) kutsutakse sageli selle jaapanikeelse nimetusega ''tako poke'' (''tako'' on jaapani keeles kaheksajalg), välja arvatud Hawaii keelealal nagu [[Niihau]] saar. Üha populaarsemaks muutuvat ''ahi poke''<nowiki/>'t tehakse tavaliselt [[kulduim-tuun]]ist (''Thunnus albacares''). Poket tehakse ka toorest [[lõhe]]st või [[selgrootud|selgrootutest]] nagu [[auster|austrid]], [[sinikarp|sinikarbid]], [[krevett|krevetid]] jts.<ref name="hawaiimag">{{Cite web|title = Make Hawaii-style ahi poke wherever you are. Here's a recipe.|url = http://www.hawaiimagazine.com/blogs/hawaii_today/2009/7/17/ahi_poke_Hawaii_style_recipe|website = Hawaii Magazine|accessdate=24.11.2015}}</ref> Euroopas on analoogsetest toorkalatoitudest tuntud kala[[tartar]] ja kala-''[[carpaccio]]'', Jaapanis ''[[sashimi]]'', Peruus ''[[ceviche]]''. ==Ajalugu== Traditsiooniline Hawaii poke koosneb kalast, mis on puhastatud sisikonnast, luudest ja nahast, ning mida serveeritakse lisanditega nagu [[meresool]], [[küünlapähkel]], vetikad ja ''[[limu]]''-vetikad (''Asparagopsis taxiformis'').<ref name=howto/> Toiduajaloolase [[Rachel Laudan]]i andmeil sai poke praegusel kujul populaarseks 1970. aastatel. See sisaldab puhastatud kalaliha koos [[Hawaii sool]]a, vetikate ning röstitud ja jahvatatud [[küünlapähkel|küünlapähklitega]]. Selline poke on Hawaiil tänini populaarne.<ref name="Laudan">{{cite book|last1=Laudan|first1=Rachel|title=The Food of Paradise: Exploring Hawaii's Culinary Heritage|date=1996|publisher=University of Hawaii Press|isbn=9780824817787|pages=37–38|url=https://books.google.com/books?id=ZnsTxepydfQC&pg=PA37|accessdate=28.01.2017}}</ref> 2012. aasta paiku muutus poke üha populaarsemaks ka USA mandriosas<ref name="Dixon">Vince Dixon, [https://www.eater.com/2016/9/14/12839882/poke-trend-hawaiian-food-growth Data Dive: Tracking the Poke Trend: Proof that the Hawaiian dish is here to stay], ''Eater'' (September 14, 2016).</ref>, kus tekkis arvukalt poke-söögikohti (valdavalt kiirtoidusöögikohad).<ref> * Catherine Smart, [https://www.bostonglobe.com/lifestyle/food-dining/2016/12/26/the-hawaiian-raw-fish-dish-poke-having-moment/2FqmgTj2TYIeZqKq2dLPzO/story.html The Hawaiian raw-fish dish poke is having a moment], ''Boston Globe'' (December 27, 2016). * Laura Hayes, [http://www.washingtoncitypaper.com/food/article/20858052/what-does-a-hawaiiborn-chef-think-of-dcs-poke-craze What Does a Hawaii-Born Chef Think of D.C.'s Poke Craze?], ''Washington City Paper'' (April 13, 2017). * Jay Jones, [http://www.latimes.com/travel/hawaii/la-tr-hawaii-20160510-snap-story.html Hawaii's endless poke craze, stoked by new twists and traditional dishes], ''Los Angeles Times'' (May 12, 2016). * Hillary Dixler, [https://www.eater.com/2016/1/22/10810982/poke-bowl-trend-fast-casual-sweetfin-expansion Can Poke Be the Next Fast-Casual Trend? Why restaurateurs are building brands around the Hawaiian staple], ''Easter'' (January 22, 2016).</ref> <ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2016/01/27/dining/poke-restaurant-wisefish-chelsea.html|title=Poké, a Hawaiian Specialty, Emerges in Chelsea|last=Fabricant|first=Florence|date= 26. jaanuar 2016|work=The New York Times|accessdate=5.05.2017|issn=0362-4331}}</ref> Aastatel 2014–2016 kahekordistus Hawaii restoranide arv [[Foursquare]]'is (algselt 342, lõpuks 700).<ref name="Dixon"/> Neis restoranides valmistati niihästi traditsioonilist poket kui ka uut laadi pokesid, millesse lisati näiteks [[avokaado]]t, [[ponzu]]-kastet, ''[[teriyaki]]''<nowiki/>'t, seeni, karamellistatud sibulat, marineeritud [[jalapeño]]t, [[sriracha]]t, [[koriander|koriandrit]], ananassi või kurki. Tänapäevased pokerestoranid ongi valdavalt kiirtoidukohad, kus salati saab koostada eri komponentidest, alates kalast ja lõpetades kastmega. Kõige populaarsem on endiselt tuunikala, kuid kasutatakse muudki kalaliha ja mereande. Ameerikas tähistatakse ka festivali "I Love Poke".<ref name=":0">{{Cite news|url=https://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|title=Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe, Whats Cooking America|last=Stradley|first=Linda|date= 16. mai 2015|work=What's Cooking America|accessdate=4.05.2017|language=en-US}}</ref> USA mannermaal valmistatav poke erineb üldjuhul traditsioonilisest havai pokest: kala ei ole eelnevalt marineeritud, vaid sellele lisatakse kohapeal kastmeid. ==Koostis== Poke sai alguse, kui kalamehed hakkasid maitsestama kalasaagist lõigatud tükke.<ref name=howto>{{Cite web|title = Hawaiian Ahi Tuna Poke Recipe and History, How To Make Poke, Whats Cooking America|url = http://whatscookingamerica.net/History/Poke.htm|website = whatscookingamerica.net|accessdate=24.11.2015}}</ref> Traditsiooniliste pokelisandite valikut on tugevalt mõjutanud aasia, eriti [[Jaapani köök]]. Nende hulka kuuluvad sojakaste, roheline sibul ja [[seesamiõli]], aga ka [[furikake]] (segu kuivatatud kalast, seesamiseemnetest ja kuivatatud vetikatest), hakitud kuivatatud või värske [[tšillipipar]], [[limu]]-vetikad, meresool, [[inamona]] (kaste röstitud, soolatud ja jahvatatud küünlapähklitest), [[kalamari]], [[vasabi]] ja [[Maui sibul]]. Põhiainena võidakse kasutada ka vinnutatud kaheksajalga (''heʻe''), muid tuunikala liike, lõhet ja mitmesuguseid selgrootuid.<ref name=hawaiimag/> Traditsiooniline Havai poke võib sisaldada kalalihakuubikuid, Maui sibulat, inamonat, limut, sojakastet, rohelist sibulat või seesamiõli.<ref>{{Cite book|url=https://books.google.com/books?id=J_hLCCASdv0C&pg=PA43#v=onepage&q&f=false|title=Go Home, Cook Rice: A Guide to Buying and Cooking the Fresh Foods of Hawaiʻi|last=Namkoong|first=Joan|date= 1. jaanuar 2001|publisher=Bess Press|isbn=9780964335929|language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Poke (Hawaii)}} [[Kategooria:Kalatoidud]] [[Kategooria:Salatid]] [[Kategooria:Hawaii]] [[Kategooria:Polüneesia]] 7ycnozsau336esh8qelbfxwmu3iz003 0 541667 7191123 7140440 2026-07-11T17:34:51Z Taivo 268 7191123 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tractor with two-furrow plough.jpg|pisi|Kündmine hõlmadraga]] [[Fail:Kirovets traktor, Kirovets tractor, Estonia 2021.webm|pisi|Kündmine traktoriga [[Kirovets]] K-701 Põhja-Eestis 2021. aastal]] [[Fail:Kündmine Saaremaal 74 (2).jpg|pisi|Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader]] [[Fail:Kartoffelanbau mit dem Hunspflug – 1. Einpflügen und Häufeln.webm|pisi|Kartulipõllu kündmine hobuadra abil 1976. aastal Saksamaal]] '''Kündmine ehk künd'''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://entsyklopeedia.ee/meedia/k%C3%BCnd/nene4_page_0338|Pealkiri=Künd|Väljaanne=Eesti Entsüklopeedia|Aeg=|Kasutatud=27. märts 2019}}</ref> on [[mullaharimine|mullaharimisviis]], mille käigus pööratakse [[muld]] ümber. Kündmist kasutatakse, et mulda [[külvamine|külvamiseks]] või [[istutamine|istutamiseks]] ette valmistada<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.britannica.com/technology/plow|Pealkiri=Plow|Väljaanne=Britannica|Aeg=5. märts 2014|Kasutatud=20. mai 2019}}</ref>. Kündmise peamine eesmärk on mulla pinnale tuua värskeid toitaineid, samal ajal kui maetakse [[umbrohi|umbrohu]] ja eelmiste põllukultuuride jääke, mis seal lagunevad<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780128129562000189?via%3Dihub|Pealkiri=The Plow|Väljaanne=Science Direct|Aeg=2018|Kasutatud=20. mai 2019}}</ref>. Mullaharimine kindlustab taimede arenguks vajaliku keskkonna loomise läbi oluliste tingimuste muutmise nagu õhustamine, mulle temperatuur, mulla niiskus, mulla struktuur, umbrohtude tõrjumine, toitainete olemasolu ja taimede tervis. Mullaharimise süsteemi valikul tuleb arvestada ka sellega, et kõik tööd saaksid tehtud õigel ajal. Vajalikud tingimused taimede arenguks tuleb saavutada võimalikult väikese energia-, aja- ja investeeringute kuluga. Tänapäeval kasutatakse kündmiseks peamiselt [[hõlmader|hõlmatra]]. Varem on kasutatud ka [[Harkader|hark-]], [[Konksader|konks-]], [[Kulpader|kulp-]] ja [[Vannasader|vannasatra]]. Künnisügavus sõltub mulla huumushorisondi tüsedusest. Künnisügavuse otsustab [[agronoom]]. Normaalseks künnisügavuseks peetakse 20 cm, sellest erinevat spgavust nimetatakse sügavaks või madalaks künniks. == Kündmise positiivne mõju== * Taimejäänused ja muu orgaaniline aine saab korralikult maetud. * Vähem umbrohtu ja võõrtaimi, mis vähendab herbitsiidide kasutamise vajadust. * Väiksem seenhaigustesse nakatumise risk, kuna uued taimed ei puutu kokku eelmise saagi nakatunud taimejäänustega, mistõttu on väheneb ka fungitsiidide kasutamise vajadus. * Kevadel maa kuivab ja soojeneb kiiremini. * Parem toitainete kasutamine. * Puhas seemnesäng võimaldab kasutada odavamaid külvikuid. * Kündmine kindlustab saagikust ja on ses mõttes tootlik. ==Kündmise negatiivne mõju== *Kündmise tagajärjel toimuv mulla õhustamine intensiivistab orgaanilise aine lagundmist ja viib [[huumus]]e vähenemiseni mullas. *Kündmise tulemusel muutub muld paljudele mullas elavatele liikidele sobimatuks, väheneb [[elurikkus]]. *Kündmine soodustab [[erosioon]]i. Eriti märgatav on see kaldus maapinnal ja väikese saagikusega põldudel. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid|Künd}} *[[künnivõistlus]] *[[Eesti Künniselts]] *[[pinnase mineraliseerimine]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Künd| ]] [[Kategooria:Mullaprotsessid]] fjkflqx0y3ks9rnw7n7dtfb9v268hc9 0 547431 7191496 6868719 2026-07-12T10:00:45Z Velirand 67997 + kategooria 7191496 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sergey Dorenko 2017.jpg|pisi|Sergei Dorenko (2017)]] '''Sergei Dorenko''' ([[vene keel]]es Сергей Леонидович Доренко; [[18. oktoober]] [[1959]] [[Kertš]] – [[9. mai]] [[2019]] [[Moskva]]<ref>[https://www.gazeta.ru/culture/news/2019/05/09/n_12957991.shtml Suri Sergei Dorenko]</ref>) oli [[Venelased|vene]] ajakirjanik, sotsioloog ja produtsent. Ta oli raadiojaama Govorit Moskva (Говорит Москва 'Räägib Moskva') peatoimetaja ([[2014]]–[[2019]]) <ref>[http://ria.ru/society/20140203/992726529.html Dorenkol uus raadio]</ref>. Ta lõpetas aastal [[1982]] [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimelise Rahvaste Sõpruse Ülikooli]], saades kolm kvalifikatsiooni: filoloog, vene keele kui võõrkeele õpetaja, [[hispaania keel]]e tõlk ja [[portugali keel]]e tõlk. Aastatel [[1977]]–[[1982]] töötas ta tõlgina [[ÜLKNÜ]] delegatsioonide juures [[Aafrika]]s ja [[Ladina-Ameerika]]s. [[1982]]–[[1984]] [[NSV Liidu Kõrgema ja Kesk-erihariduse Ministeerium]]i tõlgina [[Angola|Angolas]]. Alates 1. aprillist [[1985]] töötas ta [[Kesktelevisioon]]is. [[1990]]–1991 oli ta [[NSV Liidu Teleraadiokomitee]] välisuudiste saadete toimetaja, saatejuht-kommentaator ja korrespondent. Jaanuaris [[1991]] vallandati ta Kesktelevisioonist seoses [[Läti]]s ja [[Leedu]]s toimunud sündmuste "ebaõige" käsitlemisega. Märtsis 1991 oli ta üks telesaate "[[Vesti]]" loojaid ja saatejuht. [[1992]]–1993 juhtis ta uudistesaateid telekanalis [[Ostankino (telekanal)|Ostankino]] <ref>[http://www.youtube.com/watch?v=w_7ZBJ1jBQU Ostankino uudised]</ref>. [[1993]] – telejaama [[CNN]] Hispaania uudiste korrespondent. 1993–[[1994]] oli ta Moskva sõltumatu telekanali [[TV-6 Moskva]] (ТВ-6 Москва) infotoimetuse juht. Aastal [[1995]] töötas Dorenko telekanali [[ORT]] saatejuhina. Tema saated kõrvaldati eetrist pärast seda, kui ta oli teinud [[reportaaž]]i [[Boriss Jeltsin]]i ja [[Viktor Tšernomõrdin]]i tervislikust seisundist. [[1996]]. aastal hakkas ta tegema jutusaateid telekanalis [[Ren TV]]. Oktoobris 1996 edutati Dorenko telekanali [[ORT]] (ОРТ) uudistesaate "[[Vremja]]" peaprodutsendi esimeseks asetäitjaks ning märtsist [[1998]] jaanuarini [[1999]] oli ta "Vremja" peaprodutsent ja saatejuht. Vallandati intervjuude seeria eest, milles ta paljastas mõnede [[KGB]] juhtide ebaseaduslikku kommertstegevust. Septembrist 1999 septembrini [[2000]] juhtis ta omanimelist autorisaadet telekanalis [[ORT]]. Dorenko kõrvaldati eetrist pärast seda, kui ta oli kritiseerinud [[Vladimir Putin]]i tegevust allveelaeva [[Kursk (allveelaev)|Kursk]] hukkumise järel. Septembris [[2001]] tekkis tal võimalus jätkata oma saate juhtimist kanalis (ЗАО ТРВК «Московия»)<ref>[http://www.apn.ru/news/article13571.htm Dorenko läheb taas eetrisse]</ref>. Aastal [[2003]] astus Dorenko [[Venemaa Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistlikku Parteisse]], märtsis [[2012]] astus parteist välja. [[2004]]–[[2008]] tegi Dorenko kaastööd raadiojaamale [[Ehho Moskvõ]]. 2008–2013 oli ta raadiojaama [[Russkaja Služba Novostei]] (Русская служба новостей) saatejuht ja peatoimetaja. [[2013]]–[[2014]] – saatejuht telekanalis [[TV Tsentr]]. Alates veebruarist 2014 kuni elu lõpuni töötas Dorenko raadiojaama [[Govorit Moskva]] (Говорит Москва) peatoimetajana. Dorenko hukkus [[9. mai]]l [[2019]] liiklusõnnetuses Moskvas Kurski vaksali lähedal. Juhtides [[mootorratas]]t, hakkas tal halb, ratas sõitis vastassuunda ja põrkas vastu kõnnitee äärekivi. Dorenko viidi üliraskete vigastustega haiglasse, kus suri teadvusele tulemata. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Dorenko}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Trojekurovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 1bvhh9en2799p5pxzy3z71wsnynacxc 0 547464 7191430 5342041 2026-07-12T08:50:23Z Kuriuss 38125 7191430 wikitext text/x-wiki [[Fail:Passaportoitaliano2006.jpg|pisi|370x370px|Itaalia kodaniku pass]] '''Itaalia kodaniku pass''' on dokument, mis väljastatakse [[Itaalia kodanik|Itaalia kodanikele]] rahvusvahelise reisimise eesmärgil. Pass koos riikliku isikutunnistusega võimaldab vabalt liikuda ja elada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] riikides. Iga [[Itaalia]] kodanik on ka [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa Liidu kodanik]]. Alates 26. oktoobrist 2006 on kasutusel biomeetrilised passid, mis kehtivad kümme, viis või kolm aastat (sõltuvalt taotleja vanusest). {{Passid}} [[Kategooria:Passid]] [[Kategooria:Itaalia]] o61n0wvplverjjpq8q9wh1kgo7fibif 0 551476 7191043 6777434 2026-07-11T12:59:04Z Velirand 67997 /* Nime tuntud kandjaid */ 7191043 wikitext text/x-wiki '''Karmel''' on [[naisenimi]]. 1. jaanuari 2024. aasta seisuga on eesnimi Karmel 88 naisel. Karmel on populaarsuselt 859. naisenimi. Karmel on keskmiselt 24 aasta vanune (mediaanvanus on 23). Kõige populaarsem on eesnimi Karmel vanuserühmas 20–24, kus neid on 10 000 elaniku kohta 3,61, ja Rapla maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 1,47.<ref name="stat.ee">https://web.archive.org/web/20190601170902/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Karmel (vaadatud 31.05.2019)</ref> ==Nime tuntud kandjaid== *[[Karmel Killandi]], eesti teleajakirjanik ja koorijuht *[[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja *... == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{nimestat|Karmel}} [[Kategooria:Naisenimed]] hhalk6k837lj3swonb02hgbnu5dwxgj 0 561187 7191086 5683589 2026-07-11T15:15:33Z Urtabajev 9145 Männi-puidusikk terrassil 7191086 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Männi-puidusikk | värvus = putukad | pilt = Monochamus galloprovincialis (Olivier, 1795) male (14020453599).png | pildi_seletus = | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = [[Siklased]] ''Cerambycidae'' | perekond = ''[[Monochamus]]'' | liik = '''Männi-puidusikk''' | binaarne = ''Monochamus galloprovincialis'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Männi-puidusikk''' (''Monochamus galloprovincialis'') on [[mardikalised|mardikaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Putukat on ka Eestis.<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 278</ref> == Galerii == [[Fail:Männi-puidusikk.jpg|tühi|pisi|Männi-puidusikk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti mardikalised]] [[Kategooria:Siklased]] 8nud5gg8ggo6t1smgrmrkx14dt0gr82 2 562898 7191375 7189280 2026-07-12T07:15:42Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191375 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8147-240X 0000-0002-8147-240X] | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2015-09-19.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689175|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} oo2qvy70sdm6qsnqtlc5r5ojuhkp62f 2 562904 7191420 7189297 2026-07-12T08:18:00Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191420 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q2587966 De Jonge Akademie] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q2587966 } |section= |sort=P463/Q2587966/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q2587966/P580:Start date,P463/Q2587966/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q59096960|Hester Bijl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/286333533 286333533] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hester Bijl (2019).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59097577|Mischa Bonn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6851-8453 0000-0001-6851-8453] | | [https://viaf.org/en/viaf/288560477 288560477] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59099676|Hilde Bras]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/261608080 261608080] | 2012-03-16 | 2017-01-01 | |- | ''[[:d:Q59099803|Bé Breij]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102967860 102967860] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Breij Be foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59099869|Gijs van den Brink]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59132963|Alexander Brinkman]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59156945|Herman Paul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9365-6329 0000-0002-9365-6329] | | [https://viaf.org/en/viaf/78832740 78832740] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59209989|Joris Dik]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=q1bybKQAAAAJ q1bybKQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66791590 66791590] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210139|Elise Dusseldorp]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dusseldorp Elise foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210325|Bernet Elzinga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8917-7368 0000-0002-8917-7368] | [https://scholar.google.com/citations?user=pxWDAY8AAAAJ pxWDAY8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284544831 284544831]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/5963159477716327990008 5963159477716327990008] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:Elzinga Bernet foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210356|Mirjam Ernestus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=5y4m1J8AAAAJ 5y4m1J8AAAAJ] | | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q59210534|Ron Fouchier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8095-2869 0000-0001-8095-2869] | [https://scholar.google.com/citations?user=gl9hluAAAAAJ gl9hluAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/280940993 280940993]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/298563081 298563081] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Ron Fouchier - Erasmus MC.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59210684|Elke Geraerts]]'' | | | | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Geraerts Elke Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59212087|Hilde Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4824-9660 0000-0002-4824-9660] | | | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q59389972|Tamara van Gog]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=k1L8c-oAAAAJ k1L8c-oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18149106035768490960 18149106035768490960] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Gog van Tamara foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390020|Marie-José Goumans]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9344-6746 0000-0001-9344-6746] | | [https://viaf.org/en/viaf/288110335 288110335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Goumans Jose foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390142|Holger Gzella]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76611737 76611737] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390184|Bas ter Haar Romeny]]'' | | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390592|Gert-Jan van der Heiden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9493-3220 0000-0001-9493-3220] | | [https://viaf.org/en/viaf/29064005 29064005] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59390659|Janet van Hell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/19313517 19313517] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hell Janet van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390892|Kristin Henrard]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3067-9918 0000-0003-3067-9918] | [https://scholar.google.com/citations?user=o_zUB4IAAAAJ o_zUB4IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34673621 34673621] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Henrard Kristin foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390906|Jennifer Herek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6312-1091 0000-0002-6312-1091] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Herek Jennifer foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59391017|Joost Hoenderop]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1816-8544 0000-0002-1816-8544] | | [https://viaf.org/en/viaf/202400058 202400058] | 2010-03-18 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59560756|Tim Baarslag]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1662-3910 0000-0002-1662-3910] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ic5t92AAAAAJ Ic5t92AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/93148449542415690599 93148449542415690599] | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q59627146|A. Femius Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1617-5748 0000-0003-1617-5748] | | [https://viaf.org/en/viaf/285468305 285468305] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627647|Bert-Jaap Koops]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2906-8215 0000-0002-2906-8215] | | [https://viaf.org/en/viaf/39598321 39598321] | 2005-03-16 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59627751|Kobus Kuipers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/285880515 285880515] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628034|David Lentink]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279987425 279987425] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59628120|Mirjam Leunissen]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q59668957|Jason Hessels]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2317-1446 0000-0003-2317-1446] | | [https://viaf.org/en/viaf/287447085 287447085] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q59770837|Ali-Asghar Seyed-Ghorab]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5072-5702 0000-0001-5072-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/34693810 34693810] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q59771122|Jeroen Salman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8927-5091 0000-0001-8927-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/22318410 22318410] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q59783801|Merel Keijzer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9041-8563 0000-0001-9041-8563] | | [https://viaf.org/en/viaf/172794684 172794684] | | | |- | ''[[:d:Q59809011|Hanneke E Hulst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5039-1359 0000-0002-5039-1359] | | [https://viaf.org/en/viaf/286932650 286932650] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59859502|Kofi A. A. Makinwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2992-5467 0000-0002-2992-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=DZgTfroAAAAJ DZgTfroAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/3135151304654049460003 3135151304654049460003] | 2007-03-27 | | |- | ''[[:d:Q59860216|Christoph Lüthy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4711-1317 0000-0003-4711-1317] | [https://scholar.google.com/citations?user=01zNM60AAAAJ 01zNM60AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49441413 49441413] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q59860744|Ariana Need]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/263689453 263689453] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Need Ariana fot Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q59972199|Han Thomas Adriaenssen]]'' | | | | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59976881|Celia Berkers]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/279853152 279853152] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q59977456|Raf de Bont]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/57750315 57750315] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59979388|Angélique Cramer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2128-0331 0000-0003-2128-0331] | | [https://viaf.org/en/viaf/290795338 290795338] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q59982698|Ewout Frankema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7504-2817 0000-0002-7504-2817] | [https://scholar.google.com/citations?user=D6VatOkAAAAJ D6VatOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232652610 232652610] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q59983885|Barbora Hola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280763758 280763758] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60025106|Alexandru Iosup]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8030-9398 0000-0001-8030-9398] | [https://scholar.google.com/citations?user=7wwQ7twAAAAJ 7wwQ7twAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282119949 282119949] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60028184|Johan van Leeuwaarden]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9752-0018 0000-0001-9752-0018] | [https://scholar.google.com/citations?user=Zrv4oQIAAAAJ Zrv4oQIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78991345 78991345] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60028209|Dora Matzke]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=8BBz_k0AAAAJ 8BBz_k0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/30498341 30498341] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035978|Bettina Reitz-Joosse]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7512-3502 0000-0002-7512-3502] | | [https://viaf.org/en/viaf/35646221 35646221] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q60035999|Jeroen de Ridder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6774-5478 0000-0001-6774-5478] | | [https://viaf.org/en/viaf/288779271 288779271] | | | |- | ''[[:d:Q60036057|Diederik Roest]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1068-0380 0000-0003-1068-0380] | | [https://viaf.org/en/viaf/280693553 280693553] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036078|Liesbeth van Rossum]]'' | | | | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036301|Frans Snik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1946-7009 0000-0003-1946-7009] | | [https://viaf.org/en/viaf/279901399 279901399] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036322|Kristine Steenbergh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/165551575 165551575] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q60036367|Behnam Taebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2244-2083 0000-0002-2244-2083] | | [https://viaf.org/en/viaf/291727087 291727087] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036387|Christiaan Vinkers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3698-0744 0000-0003-3698-0744] | | [https://viaf.org/en/viaf/283862794 283862794] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q60036443|Barbara Vis]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/283330822 283330822] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036448|Rens Vliegenthart]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2401-2914 0000-0003-2401-2914] | | [https://viaf.org/en/viaf/283374780 283374780] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2015 | | |- | ''[[:d:Q60036464|Erin Wilson]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233190727 233190727] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q67662450|Miranda van Turennout]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/33954778 33954778] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Turennout Miranda van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67663312|Juliette Walma van der Molen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/198738725 198738725] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Walma van der Molen Juliette foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q78070172|Thijs Bol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9509-8423 0000-0001-9509-8423] | [https://scholar.google.com/citations?user=nMP0iF4AAAAJ nMP0iF4AAAAJ] | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070556|Tom de Greef]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070816|Liesbeth van de Grift]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070820|Liesbeth Janssen]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78070994|Maryam Kavousi]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071196|Lotte Krabbenborg]]'' | | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q78071615|Hilde Verbeek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3740-5162 0000-0002-3740-5162] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q123137350|Else Starkenburg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4501-103X 0000-0003-4501-103X] | | [https://viaf.org/en/viaf/288343170 288343170] | 2022 | | |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q1554561|Olivier Hekster]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jC5kLkkAAAAJ jC5kLkkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39599151 39599151] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:OlivierHekster2021.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1847801|Beatrice de Graaf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1592-935X 0000-0003-1592-935X] | | [https://viaf.org/en/viaf/28260776 28260776] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Beatrice de Graaf (2018).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2380187|Marjolein van Asselt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/270554353 270554353] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Asselt Marjolein van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q2461483|Willem Schinkel]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61014086 61014086] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q4975099|Ingrid Robeyns]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2893-1814 0000-0002-2893-1814] | [https://scholar.google.com/citations?user=OD5XAAsAAAAJ OD5XAAsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18283847 18283847] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Ingrid Robeyns 2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5346494|Maaike Kroon]]'' | | | | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q7364760|Ronald Cramer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61830014 61830014] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q13737014|Jeroen Geurts]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1896-3748 0000-0003-1896-3748] | | [https://viaf.org/en/viaf/289417530 289417530] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | [[Fail:JeroenGeurts2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18402373|Bart Lambrecht]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4376-6834 0000-0003-4376-6834] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7S5MxQAAAAJ I7S5MxQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59330947 59330947] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q19561120|Erik Kwakkel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1258-1685 0000-0003-1258-1685] | | [https://viaf.org/en/viaf/32231610 32231610] | 2012-03-16 | 2017-04-01 | |- | ''[[:d:Q19829154|Jan-Willem Veening]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3162-6634 0000-0002-3162-6634] | [https://scholar.google.com/citations?user=nD53lI0AAAAJ nD53lI0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287452482 287452482] | 2015-03-26 | | [[Fail:Jwveening.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832254|Monica Claes]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/5640214 5640214] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Claes Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q19832262|Janneke Gerards]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3490-2232 0000-0003-3490-2232] | | [https://viaf.org/en/viaf/35625372 35625372] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q20113631|Annelien Bredenoord]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7542-8963 0000-0002-7542-8963] | | [https://viaf.org/en/viaf/288621248 288621248] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Annelien Bredenoord, 2012 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21252660|Andrea Evers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0090-5091 0000-0002-0090-5091] | | [https://viaf.org/en/viaf/281070802 281070802] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:AndreaEvers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21255846|Brenda Penninx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7779-9672 0000-0001-7779-9672] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZCKf1yYAAAAJ ZCKf1yYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290133467 290133467] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21258622|Elies van Sliedregt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-0638 0000-0003-1146-0638] | [https://scholar.google.com/citations?user=2rlkSUIAAAAJ 2rlkSUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223846802 223846802] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Sliedregt Elies van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21259969|Gijsje Koenderink]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7823-8807 0000-0002-7823-8807] | [https://scholar.google.com/citations?user=65QvU8sAAAAJ 65QvU8sAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/200108888 200108888] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Koenderink Gijsje foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21261367|Iris Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5597-3262 0000-0001-5597-3262]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-2682-5313 0000-0002-2682-5313] | | [https://viaf.org/en/viaf/281415035 281415035] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Iris Sommer 2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264240|Lotte Jensen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102935149 102935149] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:LotteJensen2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264360|Marijke Haverkorn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5288-312X 0000-0002-5288-312X] | | [https://viaf.org/en/viaf/76639327 76639327] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264475|Nynke Dekker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4029-0973 0000-0003-4029-0973] | [https://scholar.google.com/citations?user=07alkr8AAAAJ 07alkr8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/226112778 226112778] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2011-03-17 | 2016-04-01 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264634|Sarah Durston]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/280648173 280648173] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q21337886|Leontine E. Becking]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4584-3912 0000-0002-4584-3912] | | [https://viaf.org/en/viaf/305798382 305798382] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q23038207|Rianne Letschert]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=CeZxamAAAAAJ CeZxamAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68688685 68688685] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | [[Fail:Rianne Letschert, March 2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23662325|Bart Knols]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/231272575 231272575]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/7539165628860042480001 7539165628860042480001] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:BartKnols2014.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2007-03-27 | 2012-04-01 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517870|Lodi Nauta]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8815-4562 0000-0001-8815-4562] | | [https://viaf.org/en/viaf/22280484 22280484] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:LodiNauta2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26807791|Amina Helmi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=1Th-sc4AAAAJ 1Th-sc4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/27911501 27911501] | 2007-03-27 | 2012-03-16 | [[Fail:Amina Helmi (Bram Saeys) 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27645798|Saskia Bonjour]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/102615394 102615394] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q27978391|Paul Groot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4488-726X 0000-0002-4488-726X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285778953 285778953] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q28841828|Carla Sieburgh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/43074701 43074701] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q28842555|Eveline Crone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7508-6078 0000-0002-7508-6078] | | [https://viaf.org/en/viaf/91026206 91026206] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | [[Fail:Eveline Crone Marc de Haan 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29020968|Petra van Dam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/12475253 12475253] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Dam Petra van foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29388532|Hanneke van Laarhoven]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/237918223 237918223] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | [[Fail:Hanneke van Laarhoven (2015).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29585897|Belle Derks]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=nRwpZN0AAAAJ nRwpZN0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/293623463 293623463] | 2016-03 | | |- | ''[[:d:Q29913987|Suzanne Hulscher]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8734-1830 0000-0002-8734-1830] | | [https://viaf.org/en/viaf/285137963 285137963] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Hulscher Suzanne foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29914033|Carlijn Bouten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1035-5094 0000-0003-1035-5094] | | [https://viaf.org/en/viaf/285792596 285792596] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Carlijn Bouten.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30004435|Sjoerd Repping]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-149X 0000-0002-6959-149X] | | [https://viaf.org/en/viaf/284675365 284675365] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q30123165|Rivke Jaffe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6115-2978 0000-0002-6115-2978] | | [https://viaf.org/en/viaf/56844796 56844796]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/6761165628856242480001 6761165628856242480001] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q30131201|Ronald Hanson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8938-2137 0000-0001-8938-2137] | [https://scholar.google.com/citations?user=bRc-WccAAAAJ bRc-WccAAAAJ] | | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:RonaldHanson.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30131228|Appy Sluijs]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2382-0215 0000-0003-2382-0215] | | [https://viaf.org/en/viaf/282550742 282550742] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q30502648|Reuven Agami]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2848-2473 0000-0002-2848-2473] | | | 2007-03-27 | 2012-04-01 | |- | ''[[:d:Q30743536|Huibert D. Mansvelder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-5340 0000-0003-1365-5340] | | [https://viaf.org/en/viaf/291470953 291470953] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q31229076|M. Arfan Ikram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0372-8585 0000-0003-0372-8585] | | [https://viaf.org/en/viaf/282442783 282442783] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q32786154|André Aleman]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48995748 48995748] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:AndreAleman2010.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37638605|Lude Franke]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5159-8802 0000-0002-5159-8802] | [https://scholar.google.com/citations?user=--4kM8cAAAAJ --4kM8cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287789549 287789549] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q38320972|Niels O. Schiller]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0392-7608 0000-0002-0392-7608] | | [https://viaf.org/en/viaf/69875301 69875301] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q38359989|Selma E. de Mink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9336-2825 0000-0001-9336-2825] | | [https://viaf.org/en/viaf/282566272 282566272] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q38633908|Marie-Jose van Tol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9260-5490 0000-0002-9260-5490] | [https://scholar.google.com/citations?user=zYrxgCcAAAAJ zYrxgCcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282543620 282543620] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q39051748|Wiro J. Niessen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5822-1995 0000-0002-5822-1995] | [https://scholar.google.com/citations?user=jmKtufcAAAAJ jmKtufcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/256524777 256524777] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q41044081|Pieter R. Roelfsema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1625-0034 0000-0002-1625-0034] | [https://scholar.google.com/citations?user=y7weYdYAAAAJ y7weYdYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/285762346 285762346] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Pieter roelfsema-1701785258.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q41804732|Jaap H. Abbring]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3405-9487 0000-0002-3405-9487] | | [https://viaf.org/en/viaf/248082196 248082196] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42215747|Annemieke Aartsma-Rus]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1565-654X 0000-0003-1565-654X] | | [https://viaf.org/en/viaf/251877187 251877187] | 2014-03-20 | 2019-04-01 | |- | ''[[:d:Q42317427|Jan van Hest]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7973-2404 0000-0001-7973-2404] | [https://scholar.google.com/citations?user=-K2KHjIAAAAJ -K2KHjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282171770 282171770] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q42361326|Marleen Kamperman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0520-4534 0000-0002-0520-4534] | | [https://viaf.org/en/viaf/280108568 280108568] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q43182137|Pieter C. A. Bruijnincx]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8134-0530 0000-0001-8134-0530] | | [https://viaf.org/en/viaf/283046233 283046233] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q44168464|Teun Bousema]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2666-094X 0000-0003-2666-094X] | | [https://viaf.org/en/viaf/210416751 210416751] | 2013-03-19 | 2018-04-01 | |- | ''[[:d:Q46090455|Catholijn Jonker]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4780-7461 0000-0003-4780-7461] | [https://scholar.google.com/citations?user=khyi_HIAAAAJ khyi_HIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/218610590 218610590] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Jonker Catholijn foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | |- | ''[[:d:Q46709934|Marieke van den Brink]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6731-7887 0000-0001-6731-7887] | | [https://viaf.org/en/viaf/232336415 232336415] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47129554|Arjan J Houtepen]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8328-443X 0000-0001-8328-443X] | | [https://viaf.org/en/viaf/305823789 305823789] | 2017-06-08 | | |- | ''[[:d:Q47149813|Rens van de Schoot]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7736-2091 0000-0001-7736-2091] | | [https://viaf.org/en/viaf/287823284 287823284] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q47331408|Floris de Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6730-1452 0000-0002-6730-1452] | | [https://viaf.org/en/viaf/38906743 38906743] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q47456095|Karwan Fatah-Black]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2788-6270 0000-0003-2788-6270] | | [https://viaf.org/en/viaf/103441399 103441399] | 2020-03-23 | | [[Fail:Karwan Fatah-Black (27276316741).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2010-03-18 | 2015-04-01 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q48406674|Patricia Y W Dankers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8997-181X 0000-0002-8997-181X] | | [https://viaf.org/en/viaf/286971262 286971262] | 2015-03-26 | | [[Fail:Patricia Dankers 2017.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51643183|Marika Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9956-601X 0000-0001-9956-601X] | | [https://viaf.org/en/viaf/221171184336647770464 221171184336647770464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/283799602 283799602]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311289081 311289081] | 2009-03-26 | 2014-04-01 | [[Fail:Taylor Marika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51991897|Raymond van Ee]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1134-8665 0000-0002-1134-8665] | | | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q52147493|Monika S. Schmid]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3326-2766 0000-0002-3326-2766] | | [https://viaf.org/en/viaf/74018000 74018000] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Schmid Monika foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54946037|Oscar Gelderblom]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/41184001 41184001] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q55628105|Béate Völker]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/273768623 273768623] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Völker Beate foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55948268|Linnet Taylor]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7856-7611 0000-0001-7856-7611] | | | 2020-03-23 | | |- | ''[[:d:Q56193619|Lenneke Alink]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3459-0785 0000-0003-3459-0785] | | [https://viaf.org/en/viaf/284099542 284099542] | 2015-03-26 | | |- | ''[[:d:Q56745367|Joost Reek]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5024-508X 0000-0001-5024-508X] | | [https://viaf.org/en/viaf/107793692 107793692] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q56885230|Stefan van der Stigchel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5918-3521 0000-0002-5918-3521] | | [https://viaf.org/en/viaf/88288103 88288103] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q56967403|Erik van Sebille]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2041-0704 0000-0003-2041-0704] | [https://scholar.google.com/citations?user=2Pb1HdUAAAAJ 2Pb1HdUAAAAJ] | | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q56984167|Quentin Bourgeois]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7518-2142 0000-0001-7518-2142] | | [https://viaf.org/en/viaf/286293938 286293938] | | | |- | ''[[:d:Q57018155|Nadine Akkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3063-2610 0000-0002-3063-2610] | | [https://viaf.org/en/viaf/187461258 187461258] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57158324|Maarten G. Kleinhans]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9484-1673 0000-0002-9484-1673] | | [https://viaf.org/en/viaf/162260289 162260289] | 2008-03-17 | 2013-04-01 | |- | ''[[:d:Q57294289|Hester den Ruijter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9762-014X 0000-0001-9762-014X] | [https://scholar.google.com/citations?user=QUTc-JAAAAAJ QUTc-JAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/287070501 287070501] | | | |- | ''[[:d:Q57412545|Daniel Oberski]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7467-2297 0000-0001-7467-2297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KH_cqmwAAAAJ KH_cqmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291673531 291673531] | 2018-03-26 | | |- | ''[[:d:Q57415049|Fokke Gerritsen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6665-1928 0000-0002-6665-1928] | | [https://viaf.org/en/viaf/52008271 52008271] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q57554949|Anton Akhmerov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8031-1340 0000-0001-8031-1340] | | [https://viaf.org/en/viaf/287829930 287829930] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q57575067|Mark A. Peletier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9663-3694 0000-0001-9663-3694] | | [https://viaf.org/en/viaf/83993646 83993646] | 2006-01-24 | 2011-04-01 | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | 2012 | 2017 | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58138920|Helmer Helmers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7247-0787 0000-0002-7247-0787] | | [https://viaf.org/en/viaf/281690627 281690627] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q58338528|Tatiana Filatova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3546-6930 0000-0002-3546-6930] | | [https://viaf.org/en/viaf/286151381 286151381] | 2016-03-29 | | |- | ''[[:d:Q58338926|Jetse Stoorvogel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4297-122X 0000-0003-4297-122X] | | [https://viaf.org/en/viaf/190947053 190947053] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | |- | ''[[:d:Q58794438|Antoine Buyse]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63540794 63540794] | 2011-11-07 | 2016-04-01 | |- | ''[[:d:Q59090672|Nanna Hilton]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0141-3539 0000-0003-0141-3539] | | [https://viaf.org/en/viaf/14149066576665601790 14149066576665601790] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59091060|Renske Keizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4051-1406 0000-0003-4051-1406] | | [https://viaf.org/en/viaf/5174149198261574940007 5174149198261574940007] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093614|Stephan Smeekes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0157-639X 0000-0002-0157-639X] | | [https://viaf.org/en/viaf/285977806 285977806] | 2019-03-21 | | |- | ''[[:d:Q59093836|Arne Smeets]]'' | | | | 2019-03-21 | | [[Fail:ArneSmeets2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59096401|Elske van den Akker-van Marle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5269-509X 0000-0002-5269-509X] | | [https://viaf.org/en/viaf/48564969 48564969] | 2005-03-16 | 2010-04-01 | [[Fail:Akker van Marle Elske van den foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 5mjwejfhl0nyn72j3t9uomer76q7m9d 2 562969 7191146 7186055 2026-07-11T19:22:29Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191146 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66111471 Young Academy of Sweden] the National young academy for Sweden. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66111471 } |section= |sort=P463/Q66111471/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66111471/P580:Start date,P463/Q66111471/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q4959723|Danica Kragic]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2965-2953 0000-0003-2965-2953] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZlSVieAAAAAJ ZlSVieAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/212244148 212244148] | 2011 | 2016 | [[Fail:Danica Kragic.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5560128|Gustaf Arrhenius]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5031-505X 0000-0001-5031-505X] | | [https://viaf.org/en/viaf/51674683 51674683] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q5965992|Mattias Lundberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7721-8604 0000-0001-7721-8604] | [https://scholar.google.com/citations?user=xmIGbpgAAAAJ xmIGbpgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29519824 29519824] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q6252048|Henrik Zetterberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3930-4354 0000-0003-3930-4354] | | [https://viaf.org/en/viaf/309588947 309588947] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q16592601|Tünde Fülöp]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5898-0393 0000-0002-5898-0393] | [https://scholar.google.com/citations?user=-ONNMRwAAAAJ -ONNMRwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5360161211705840070008 5360161211705840070008]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/61272366 61272366] | 2011 | 2016 | [[Fail:Tünde Fülöp.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q18244730|Christer Nordlund]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/249034505 249034505] | 2011 | 2016 | [[Fail:Christer Nordlund.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20022437|Staffan I. Lindberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0386-7390 0000-0003-0386-7390] | [https://scholar.google.com/citations?user=aW96DOEAAAAJ aW96DOEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/76271075 76271075] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/303444024 303444024] | 2016 | 2019 | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28320536|Martin Högbom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5574-9383 0000-0001-5574-9383] | [https://scholar.google.com/citations?user=O7CFzEgAAAAJ O7CFzEgAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q29571082|Anna Dreber]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3989-9941 0000-0003-3989-9941] | [https://scholar.google.com/citations?user=uvZohTMAAAAJ uvZohTMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88592577 88592577] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q37012019|Andreas Ryve]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=W-2UJgYAAAAJ W-2UJgYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/101149066609065602207 101149066609065602207] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q37392256|Fredrik Bäckhed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4871-8818 0000-0002-4871-8818] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q37620927|Örjan Carlborg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2722-5264 0000-0002-2722-5264] | [https://scholar.google.com/citations?user=X3fz3e0AAAAJ X3fz3e0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2308149296271380670006 2308149296271380670006] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38549431|Hanna Isaksson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9690-8907 0000-0002-9690-8907] | [https://scholar.google.com/citations?user=e1wRal4AAAAJ e1wRal4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/17197866 17197866] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q40278045|Jonas Olofsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0856-0569 0000-0002-0856-0569] | [https://scholar.google.com/citations?user=CEyOpLUAAAAJ CEyOpLUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/19665148 19665148] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q40310919|Marie Wiberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5549-8262 0000-0001-5549-8262] | [https://scholar.google.com/citations?user=ADUMCJ4AAAAJ ADUMCJ4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22153124231624490598 22153124231624490598] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41049993|Erik Lindahl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2734-2794 0000-0002-2734-2794]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-1333-5398 0000-0003-1333-5398] | [https://scholar.google.com/citations?user=HK-33X4AAAAJ HK-33X4AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q41651415|Gustaf Edgren]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2198-4745 0000-0002-2198-4745] | [https://scholar.google.com/citations?user=7RfGdiwAAAAJ 7RfGdiwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61529837 61529837] | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q42603219|Anna Rising]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1872-1207 0000-0002-1872-1207] | [https://scholar.google.com/citations?user=v-9Na58AAAAJ v-9Na58AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q42717835|Ronnie Berntsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-322X 0000-0001-6848-322X] | | [https://viaf.org/en/viaf/288099988 288099988] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q42809036|Jens Hjerling-Leffler]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4539-1776 0000-0002-4539-1776] | | [https://viaf.org/en/viaf/51670280 51670280] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q43276752|Emma Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8343-9657 0000-0001-8343-9657] | [https://scholar.google.com/citations?user=cqfVZ9oAAAAJ cqfVZ9oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/59149294330180521864 59149294330180521864] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43471206|Pontus Nordenfelt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9481-9951 0000-0002-9481-9951] | [https://scholar.google.com/citations?user=RtUeLncAAAAJ RtUeLncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/172064681 172064681] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47504611|Mia Phillipson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2387-0266 0000-0002-2387-0266] | [https://scholar.google.com/citations?user=ImXN498AAAAJ ImXN498AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7365326 7365326] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q49098754|Jenny Larsson]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/78555036 78555036] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50736858|Palle Dahlstedt]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tY4QdMAAAAAJ tY4QdMAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6488149068544765730003 6488149068544765730003] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923774|Virginia Langum]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HffAXRsAAAAJ HffAXRsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/543146284532115332499 543146284532115332499] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q53134835|Helena L. Filipsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7200-8608 0000-0001-7200-8608] | [https://scholar.google.com/citations?user=A4vL8QgAAAAJ A4vL8QgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102154196752220111546 102154196752220111546] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56395893|Petter Brodin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8103-0046 0000-0002-8103-0046] | [https://scholar.google.com/citations?user=E47ouWUAAAAJ E47ouWUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219215894 219215894] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q56942718|Magnus P Jonsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3002-3639 0000-0002-3002-3639] | [https://scholar.google.com/citations?user=0y6KGekAAAAJ 0y6KGekAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q57022667|Maria Lindskog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4178-2825 0000-0002-4178-2825] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57283246|Beatrice Crona]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1617-4067 0000-0003-1617-4067] | [https://scholar.google.com/citations?user=sCe2GYoAAAAJ sCe2GYoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/36900262 36900262] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q57304577|Marie Dacke]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6444-7483 0000-0001-6444-7483] | | [https://viaf.org/en/viaf/7247159279153408160002 7247159279153408160002] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57641991|Tove Fall]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-5866 0000-0003-2071-5866] | [https://scholar.google.com/citations?user=W5ZIq_oAAAAJ W5ZIq_oAAAAJ] | | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q57909933|Martin Leijnse]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3639-8594 0000-0003-3639-8594] | | [https://viaf.org/en/viaf/107700759 107700759] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q58783517|Maria Tenje]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1264-1337 0000-0002-1264-1337] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59387752|Christian C. Ohm]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8015-7512 0000-0002-8015-7512] | [https://scholar.google.com/citations?user=LV5VK3gAAAAJ LV5VK3gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187579716 187579716] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q59689137|Camilla I Svensson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7980-4631 0000-0001-7980-4631] | | [https://viaf.org/en/viaf/165806232 165806232] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q59822368|Christian Forssén]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3458-0480 0000-0003-3458-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=TzXK2oUAAAAJ TzXK2oUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/204790111 204790111] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60026356|Joachim Oberhammer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-9137 0000-0003-3339-9137] | [https://scholar.google.com/citations?user=jsUyoMkAAAAJ jsUyoMkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60181197|Per Eklund]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1785-0864 0000-0003-1785-0864] | | [https://viaf.org/en/viaf/17206229 17206229] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60637509|Steffi Burchardt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3316-658X 0000-0002-3316-658X] | [https://scholar.google.com/citations?user=V7ff8kYAAAAJ V7ff8kYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/163752345 163752345] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q60678041|Stefan Engblom]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3614-1732 0000-0002-3614-1732] | [https://scholar.google.com/citations?user=M368s5AAAAAJ M368s5AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4912090 4912090] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q61758253|Jakob Nordström]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2700-4285 0000-0002-2700-4285] | [https://scholar.google.com/citations?user=YSFwWNIAAAAJ YSFwWNIAAAAJ] | | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q62629910|Kirsten Kraiberg Knudsen]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/84378078 84378078] | 2014 | 2019 | [[Fail:Kirsten Kraiberg Knudsen.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65683118|Sara K. Strandberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7253-7497 0000-0001-7253-7497] | | [https://viaf.org/en/viaf/78761656 78761656] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66111606|Frida Bender]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/88590126 88590126] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q66119416|Anna T. Danielsson]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=j_tQNBEAAAAJ j_tQNBEAAAAJ] | | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q66119696|Hanne Fjelde]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5251-7309 0000-0001-5251-7309] | [https://scholar.google.com/citations?user=0ZZzVyAAAAAJ 0ZZzVyAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4921149198222874940009 4921149198222874940009] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q66120457|Sanna Koskiniemi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3275-0936 0000-0002-3275-0936] | [https://scholar.google.com/citations?user=FmOPyFIAAAAJ FmOPyFIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107525126 107525126] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q66120491|Robert Lagerström]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3089-3885 0000-0003-3089-3885] | [https://scholar.google.com/citations?user=SazOHOQAAAAJ SazOHOQAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Robert Lagerström.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66120551|Rikard Landberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6399-7608 0000-0002-6399-7608] | [https://scholar.google.com/citations?user=TQfUZmYAAAAJ TQfUZmYAAAAJ] | | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q66120959|Josefin Larsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0065-2933 0000-0003-0065-2933] | [https://scholar.google.com/citations?user=Sd5iQLwAAAAJ Sd5iQLwAAAAJ] | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q66121030|Mia Liinason]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1478-1197 0000-0003-1478-1197] | | [https://viaf.org/en/viaf/159932087 159932087] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q66122602|Ewa Machotka]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/38862109 38862109] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q66122756|Katarina Wadstein MacLeod]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7933-246X 0000-0001-7933-246X] | | [https://viaf.org/en/viaf/24123824 24123824] | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q66123034|Aryo Makko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0114-7026 0000-0002-0114-7026] | [https://scholar.google.com/citations?user=MA-LSskAAAAJ MA-LSskAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251922219 251922219] | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q66123445|Johan Rockberg]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dypAHlAAAAAJ dypAHlAAAAAJ] | | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q66123570|Gabriel Skantze]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8579-1790 0000-0002-8579-1790] | [https://scholar.google.com/citations?user=iSzzd_MAAAAJ iSzzd_MAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Congreso Futuro 2020 - Gabriel Skantze 01.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66123795|Ylva Söderfeldt]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6650-9710 0000-0002-6650-9710] | [https://scholar.google.com/citations?user=1XTT-cMAAAAJ 1XTT-cMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/295825361 295825361] | 2019 | 2024 | |- | ''[[:d:Q66123807|Philippe Tassin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Eb30448AAAAJ Eb30448AAAAJ] | | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q66123813|Karl Wennberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7279-1006 0000-0001-7279-1006] | [https://scholar.google.com/citations?user=NKfcIr4AAAAJ NKfcIr4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167933930 167933930] | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q66123828|Sebastian Westenhoff]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6961-8015 0000-0002-6961-8015] | [https://scholar.google.com/citations?user=4LGJqxkAAAAJ 4LGJqxkAAAAJ] | | 2017 | 2022 | |- | ''[[:d:Q66123866|Stefan Arora-Jonsson]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5462-3041 0000-0001-5462-3041] | [https://scholar.google.com/citations?user=Qigi9OYAAAAJ Qigi9OYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35147121640126391283 35147121640126391283] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66124235|Sanja Bogojević]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1235-815X 0000-0003-1235-815X] | | [https://viaf.org/en/viaf/233516888 233516888] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q66124318|Christian Broberger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7050-8809 0000-0002-7050-8809] | | [https://viaf.org/en/viaf/117166060420180322720 117166060420180322720] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66133371|Jan Conrad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tIIHl4EAAAAJ tIIHl4EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68904911 68904911] | 2011 | 2014 | |- | ''[[:d:Q66134831|Annette Granéli]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/39352690 39352690] | 2011 | 2014 | |- | ''[[:d:Q66134837|David Håkansson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5962-8543 0000-0002-5962-8543] | | [https://viaf.org/en/viaf/300331000 300331000] | 2013 | 2018 | [[Fail:Bokmässan 2025 – 215 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66206285|Jonas Larsson]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66212621|Klas Markström]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=aFMVlJEAAAAJ aFMVlJEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316022943 316022943] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66213999|Kristian Pietras]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6738-4705 0000-0001-6738-4705] | [https://scholar.google.com/citations?user=xraZigYAAAAJ xraZigYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q66214574|Annika Pohl]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/14746109 14746109] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q66217243|Helena Sandberg]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/310655205 310655205] | 2012 | 2017 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 3x15jp7tocxsg8v7pk344vkmt4da0gv 0 566925 7191516 6901161 2026-07-12T10:16:01Z Velirand 67997 + kategooria 7191516 wikitext text/x-wiki '''Albert Razin''' ([[udmurdi keel]]es Альберт Разин; [[12. juuni]] [[1940]] [[Kuzjõmgurt]] – [[10. september]] [[2019]] [[Ižkar]]) oli [[udmurdid|udmurdi]] sotsioloog, rahvusliku liikumise aktivist ja ühiskonnategelane. Ta süütas end põlema protestiks [[Venemaa keelepoliitika]] vastu. == Teaduslik ja ühiskondlik tegevus == Razin oli [[teaduste kandidaat]], dotsent ja Udmurdi Vabariigi teeneline teadlane. Tema eestvedamisel viidi [[1991]]. aastal läbi [[Udmurdi Rahva kongress|Udmurdi Rahva I kongress]].<ref name="FU">[https://fennougria.ee/udmurdi-teadlane-ja-rahvusaktivist-suutas-end-polema/ Udmurdi teadlane ja rahvusaktivist süütas end põlema ja suri]</ref> 1994. aastal asutas ta udmurdi kultuuri ühingu "Demen".<ref>{{Netiviide |url=https://udm-info.ru/article/general/10-09-2019/vosstanie-razina |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-18 |arhiivimisaeg=2019-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190920181923/https://udm-info.ru/article/general/10-09-2019/vosstanie-razina |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli üle kümne raamatu ja üle 200 teadusartikli autor.<ref name="udsu">{{Netiviide |pealkiri=10 сентября из жизни трагически ушёл Альберт Алексеевич Разин |url=http://udsu.ru/news/show/10-sentyabrya-iz-zhizni-tragicheski-ushyol-albert-alekseevich-razin |vaadatud=2019-09-18 |arhiivimisaeg=2019-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190918201529/http://udsu.ru/news/show/10-sentyabrya-iz-zhizni-tragicheski-ushyol-albert-alekseevich-razin |url-olek=ei tööta }}</ref> Juunis 2018 oli ta üks paljudest, kes kirjutas alla avalikule kirjale, millega tauniti seaduseparandusi, millega lõpetati peale vene keele teiste keelte kohustuslik õpe üldhariduskoolides.<ref>[https://www.hrw.org/news/2019/09/12/self-immolation-highlights-controversy-over-cultural-rights-russia Self-Immolation Highlights Controversy over Cultural Rights in Russia], Human Rights Watch</ref> Razin oli [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riikliku Ülikooli]] rahvussuhete laboratooriumi üks rajajatest. 1992. aastal osales ta Udmurdi Riikliku Ülikooli Inimese Instituudi loomises ja oli selle direktor.<ref name="FU" /> Razin oli [[Alnaši rajoon]]i aukodanik.<ref name="udsu" /> == Enesetapp == 10. septembril 2019 kell 8.30 tuli Razin Udmurdi Vabariigi duuma ette koos kahe kaaslasega piketile, kus hoidis venekeelseid plakateid, millest ühel oli [[Rassul Hamzatov]]i luulerida "Ja kui homme minu keel kaob, olen ma valmis täna surema" ja teisel küsimus: "Kas mul on kodumaa?". Kell 9.45 valas ta end üle bensiiniga ja süütas põlema. Tema kaaslased püüdsid teda kustutada. Razin viidi kiirabiga haiglasse, kus ta kell 14.20 suri. Enne piketti oli ta saatnud duumasaadikutele 8-leheküljelise pöördumise, milles kritiseerib nende tegevust ning esitab ettepanekud, mida tuleb teha udmurdi keele päästmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://udm-info.ru/news/politics/14-09-2019/pered-aktom-samosozhzheniya-udmurtskiy-aktivist-obratilsya-k-deputatam-gosdumy |pealkiri=Перед актом самосожжения удмуртский ученый обратился к депутатам Госдумы |vaadatud=2019-09-18 |arhiivimisaeg=2019-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191105102349/https://udm-info.ru/news/politics/14-09-2019/pered-aktom-samosozhzheniya-udmurtskiy-aktivist-obratilsya-k-deputatam-gosdumy |url-olek=ei tööta }}</ref> Razini ärasaatmine toimus 12. septembril Iževskis.<ref>https://fennougria.ee/udmurdimaa-jattis-albert-raziniga-huvasti/</ref> == Mälestuse jäädvustamine == Baškiiri luuletaja [[Güzäl Sitdiqova]] kirjutas Razini mälestuseks luuletuse.<ref>https://vk.com/id144637633?w=wall144637633_21456</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://archive.org/details/albertusrazin Albert Razini pöördumine duumasaadikutele] *Jaanus Piirsalu, [https://leht.postimees.ee/6858819/udmurdi-aktivist-suri-oma-keele-kaitseks?_ga=2.71115920.1264127767.1577449533-810171228.1561452032 Udmurdi aktivist suri oma keele kaitseks], Postimees, 27. detsember 2019 {{JÄRJESTA:Razin, Albert}} [[Kategooria:Udmurtia inimesed]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] [[Kategooria:Surnud 2019]] f305mmmo0ws2ecfb75uvts631piltoa 0 569950 7191090 6963759 2026-07-11T15:16:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191090 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Metsavend|aasta=2019|kuu=november}} {{Infokast ametiisik | nimi = Cory Booker | pilt = Cory Booker by Gage Skidmore.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide Senati]] liige valitud [[New Jersey]]st | ametiajaalgus = [[31. oktoober]] [[2013]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Jeffrey Chiesa]] | järgmine = | amet2 = 38. [[Newark]]i linnapea | ametiajaalgus2 = [[1. juuli]] [[2006]] | ametiajalõpp2 = [[31. oktoober]] [[2013]] | eelmine2 = [[Sharpe James]] | järgmine2 = [[Luis Quintana]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Cory Anthony Booker | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|4|27}} | sünnikoht = [[Washington]], [[Columbia ringkond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Stanfordi Ülikool]]<br>[[Oxfordi Ülikool]]<br>[[Yale'i Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Cory Booker Signature.svg | moodul = }} '''Cory Anthony Booker''' (sündinud [[27. aprill]]il [[1969]] [[Washington]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i liige [[New Jersey]] osariigist.<ref name="q8ibb" /> Ta on [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] liige. [[1. juuli]]st [[2006]] kuni [[31. oktoober|31. oktoobrini]] [[2013]] oli ta [[Newark]]i linnapea. 1. veebruaril 2019 teatas ta, et kandideerib [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimistel]].<ref name="AG2jq" /><ref name="f6pTe" /> Bookeri kandidatuurile on väljendanud toetust näiteks endine demokraadist president [[Jimmy Carter]].<ref name="WJWgO" /><ref name="1O6gK" /> Juunis 2023 külastas ta Eestit.<ref>Margus Parts, [https://maailm.postimees.ee/7790515/intervjuu-usa-senaator-peame-andma-putinile-tugevama-vastuse-kui-ta-oleks-osanud-ettegi-kujutada USA senaator: peame andma Putinile tugevama vastuse, kui ta oleks osanud ettegi kujutada], Postimees, 7. juuni 2023</ref> == Isiklikku == Tema vend on Cary Booker II ja isa on Cary Booker.<ref name="2VF0L" /> Tema vanemad võitlesid 1969. aastal [[rassism]]i vastu, nõudes kodu ostmist piirkonnas, kuhu mustanahalised inimesed ei olnud teretulnud.<ref name="SKsIB" /> Ta on [[Kirsten Gillibrand]]i sõber.<ref name="pxVw1" /><ref name="NBfRp" /> Tal on Rosario Dawsoniga romantiline suhe.<ref name="1tNNS" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="q8ibb">{{cite web|url=http://www.ibtimes.com/cory-booker-nj-senate-hopeful-twitter-phenom-leaving-waywire-1403412|title=Cory Booker, NJ Senate Hopeful And Twitter Phenom, Leaving Waywire? |author=Christopher Zara |work=International Business Times |date=7. september 2013 |url-status=live |accessdate=10.02.2019}}</ref> <ref name="2VF0L">{{cite web |last1=Burke |first1=Caroline |title=Cary Booker, Cory Booker’s Brother: 5 Fast Facts to Know |url=https://heavy.com/news/2019/02/cary-booker-cory-booker-brother/ |website=Heavy |accessdate=4.10.2019 |date=1. veebruar 2019 |archive-date=2.06.2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190602090928/https://heavy.com/news/2019/02/cary-booker-cory-booker-brother/ |url-status=dead }}</ref> <ref name="SKsIB">Joanne Palmer. [https://jewishstandard.timesofisrael.com/a-love-story/ A love story - Cory Booker talks about growing up in Harrington Park, falling in love with Judaism]. ''Jewish Standard''. October 12, 2014</ref> <ref name="pxVw1">[https://twitter.com/sengillibrand/status/1129128994341904385 Twitter]. 2019-05-16</ref> <ref name="NBfRp">[https://twitter.com/corybooker/status/1166831808211759104 Twitter]. 2019-08-28</ref> <ref name="AG2jq">{{cite web|url=https://www.cnn.com/2019/02/01/politics/cory-booker-announces-presidential-run-2020/index.html|title=Cory Booker announces he is running for president|first=Rebecca|last=Buck|publisher=CNN|date=1. veebruar 2019|accessdate=9.02.2019}}</ref> <ref name="f6pTe">{{cite web|last=Buck |first=Rebecca |url=https://www.cnn.com/2019/01/04/politics/cory-booker-2020-campaign-taking-shape/index.html |title=Cory Booker's campaign begins to take shape as he closes in on 2020 decision - CNNPolitics |publisher=Cnn.com |date=4. jaanuar 2019 |accessdate=11.02.2019}}</ref> <ref name="WJWgO">{{cite web |last1=Anapol |first1=Avery |title=Jimmy Carter tells Booker: 'I hope you run for president' |url=https://thehill.com/homenews/senate/426227-jimmy-carter-tells-booker-i-hope-you-run-for-president |website=thehill |accessdate=9.02.2019}}</ref> <ref name="1O6gK">{{cite web |last1=Starostinetskaya |first1=Anna |title=Jimmy Carter Backs Vegan Senator Cory Booker for President in 2020 |url=https://vegnews.com/2019/1/jimmy-carter-backs-vegan-senator-cory-booker-for-president-in-2020 |website=vegnews |accessdate=9.02.2019}}</ref> <ref name="1tNNS">{{cite news|last=Kurtz|first=Judy|title=Rosario Dawson confirms relationship with Booker|url=https://thehill.com/blogs/in-the-know/in-the-know/434121-rosario-dawson-confirms-relationship-with-booker/|newspaper=The Hill|publisher=Capitol Hill Publishing Corp., a subsidiary of News Communications, Inc.|location=Washington, D.C.|date=14. märts 2019}}</ref> }} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Booker, Cory}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] stlgq4tao9fcyb34l0g7qy0wdorc6qs 0 571021 7191157 6707393 2026-07-11T20:04:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191157 wikitext text/x-wiki '''Demokraatia ja Koostöö Instituut''' (vene keeles Институт демократии и сотрудничества, prantsuse keeles Institut de le démocratie et de la coopération; lühend IDC) on 2007. aastal loodud [[Venemaa]] rahastatav mõttekoda, mille eesmärk on jälgida inimõiguste olukorda lääneriikides. Instituut asub [[Pariis]]is (2008–2015 tegutses esindus ka [[New York|New Yorgis]]). == Ajalugu == Venemaa president Vladimir Putin teatas kavatsusest asutada Euroopas Vabaduse ja Demokraatia Instituut, mis jälgib inimõiguste järgimist, Venemaa-EL tippkohtumisel Portugalis 26. oktoobril 2007: "Euroopa Liit aitab toetuste kaudu sedalaadi asutuste arengut Venemaal. Arvan, et on kätte jõudnud aeg, mil Vene Föderatsioon saab sama teha ka Euroopa Liidus".<ref>{{Netiviide |url=http://www.izvestia.ru/politic/article3109784/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-02 |arhiivimisaeg=2008-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080131140037/http://www.izvestia.ru/politic/article3109784/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Idee algataja oli Moskvas tuntud advokaat, Venemaa presidendile nõu andva ühiskondliku palati liige Anatoli Kutšerena. Kutšerena väitis, et nende eesmärk pole astuda ameeriklaste Freedom House’i jälgedes, mis kritiseerib juba aastaid Venemaad järjest vähema demokraatia pärast. “Kõik need ettekanded, mida teevad Freedom House ja teised sellised organisatsioonid, jäägu nende südametunnistusele. Kui nad arvavad, et Venemaa võib panna praegu maailmas 139. kohale, siis iga tervemõistuslik inimene küsib: mis värk on?” ütles Kutšerena. “Olen neid uuringuid analüüsinud ja võin väita, et kõik need ettekanded, mida teeb Freedom House, on puhas ideoloogiline töö.”<ref>https://epl.delfi.ee/valismaa/venemaa-fond-annab-laane-demokraatiale-hinnangu?id=51117459</ref> Instituudil oli algselt kaks osakonda: Pariisis [[Natalja Narotšnitskaja]] juhtimisel ja New Yorgis MGIMO professori Andranik Migranjan juhtimisel. 2015. aastal suleti Ameerika kontor ja Migranjan teatas, et "inimõiguste olukord USA-s on muutunud paremaks".<ref>https://www.gazeta.ru/politics/news/2015/06/28/n_7329829.shtml</ref> Euroopa esinduse teadusdirektori John Laughlandi sõnul rahastab instituuti [[Ajaloolise Perspektiivi Fond|Ajaloolise Perspektiivi Fond,]] mida samuti juhib [[Natalja Narotšnitskaja]].<ref name="a">https://www.rferl.org/a/russia-soft-power-france/25433946.html</ref> Aprillis 2013 Saksa telekanalile ARD antud intervjuus ütles Venemaa president Putin, et IDCd rahastab Vene riik.<ref>https://russian.rt.com/inotv/2013-04-06/Putin-inostranci-vkladivayut-milliardi-v</ref> IDC teadusdirektor oli 2008–2018 Briti euroskeptik John Laughland, kellel on väga Kremli-meelsed vaated.<ref name="a" /> <br />Wikileaksi andmetel asutas instituudi Venemaa valitsus: „Instituudi mõte on teha lõpp sellele, mida Venemaa valitsus peab Lääne „monopoliks” inimõiguste rikkumiste määratlemisel ja nendest rikkumistest teatamisel, ning väidetavalt arutada inimõiguste temaatikat kultuurimõjudest vabas kontekstis. Lisaks püüab ta parandada Venemaa mainet Läänes.”<ref>http://media.voog.com/0000/0032/3847/files/KaruLambanahas.pdf Lk, 67</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.idc-europe.org/en/The-Institute-of-Democracy-and-Cooperation Koduleht] [[Kategooria:Venemaa organisatsioonid]] gwhg3lxrbvgskjrv4bqk5wbbm11ni60 0 572979 7191280 7149160 2026-07-12T00:59:46Z Kuriuss 38125 7191280 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast jook | nimi = Monster Energy | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = [[Energiajoogid|energiajook]] | tootja = [[Monster Beverage]] | turustaja = | päritolumaa = [[Ameerika Ühendriigid]] | algus = | lõpp = | värvus = | maitse = | koostis = | variandid = | sarnased = }} '''Monster Energy''' on [[Energiajoogid|energiajoogi]] bränd, mille tootja on [[Monster Beverage]] (endine Hansen Natural Company). Esimene toode toodi turule 2002. aasta aprillis.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Palmeri |eesnimi=Christopher |kuupäev=5. juuni 2005 |pealkiri=What's Hot: Hansen Natural |url=http://www.businessweek.com/magazine/content/05_23/b3936409.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120625182204/http://www.businessweek.com/magazine/content/05_23/b3936409.htm |arhiivimisaeg=25. juuni 2012 |vaadatud=27. märts 2026}}</ref> Lisaks energiajookidele on Monster Energy kaubamärgi all turule toodud kohvi, mahla, teed ja alkohoolseid jooke. Monster Energy Original tooteseeriasse kuulub 20 erimaitselist energiajooki, lisaks nendele on Monsteri kaubamärgi all valikus ka Juice Monster, Ultra, Java, Caffe, Espresso, Rehab, Reserve, Dragon Tea, Muscle Monster, Nitro, Nitrous, Extra Strength, Maxx, Punch, Hydro ja Mutant. 2026. aasta märtsi seisuga on välja antud üle 165 maitse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MONSTER ENERGY (All 166 Flavors) Reviewes |url=https://www.energydrinkmania.net/en/monster_energy |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=Energy Drink Mania |keel=en}}</ref> Eestis on müügil 15 erinevat maitset.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energiajoogid {{!}} Monster Energy |url=https://www.monsterenergy.com/et-ee/energy-drinks/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.monsterenergy.com |keel=et}}</ref> == Koostis == Monster Energy energiajookide kofeiinisisaldus 500 mL purkides on keskmiselt 32 mg / 100 mL.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roheline Monster Energy {{!}} Monster Originaal Energiajook{{!}} Monster Energy |url=https://www.monsterenergy.com/et-ee/energy-drinks/monster-energy/roheline-originaal-monster-energy/ |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.monsterenergy.com |keel=et}}</ref> Kõrge kofeiinisisalduse tõttu ei ole soovituslik energiajooke juua rasedatel naistel, lastel ja kofeiinitundlikkusega inimestel. Monster Energy Roheline Originaal koostisosad on gaseeritud vesi, suhkur, glükoosisiirup, sidrunhape, lõhna- ja maitseained, tauriin, naatriumtsitraat, juure ženšenni ekstrakt, L-karnitiin L-tartraat, sorbiinhape, bensoehape, antotsüaniid, niatsiin B₃, B6, riboflaciin B2, B12, sool, guaraaniseemne ekstrakt, inositol, maltodekstriin.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energiajook Monster Energy 0,5l |url=https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/joogid/energiajook/energiajook-monster-energy-0-5l/p/1355076 |vaadatud=2026-04-27 |väljaanne=www.rimi.ee |keel=et}}</ref> Koostisosad ja kofeiinisisaldus võivad erineda olenevalt maitsest. == Ajalugu == 1992. aastal ostsid [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ärimehed Rodney C. Sacks ja Hilton H. Schlosberg 14,5 miljoni dollari eest [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ettevõtte Hansen, mis oli 1935. aastal rajatud joogifirma. Alguses tootis ettevõte peamiselt looduslikke karastusjooke ja mahlu. 1997. aastal otsustas ettevõte siseneda energiajookide turule joogiga Hansen’s Energy, konkureerides kaubamärgiga [[Red Bull]], mis tuli Ameerika Ühendriikide turule samal aastal. Hansen’s Energy ei olnud turul edukas, sest erinevalt Red Bullist ei suutnud Hansen’s Energy saavutada populaarsust peamiste energiajookide tarbijate seas. Seejärel anti välja uus toode, millel oli suurem kofeiini- ja suhkrusisaldus. See lansseeriti 2002. aastal nime all Monster Energy. Jook eristus konkurentidest suurema, 16-[[Unts|untsise]] (umbes 473 mL) purgiga, pakkudes tarbijatele sarnase hinna juures suuremat kogust.<ref name=":0" /> Monster Energy edu toetas agressiivne turundusstrateegia, mis hõlmas tasuta degusteerimisi üritustel ning [[Ekstreemsport|ekstreemspordi]], näiteks [[Motokross|motokrossi]], [[Surfamine|surfamise]] ja rulaspordi sponsoreerimist.<ref name=":0" /> == Sponsorlus == Monster Energy on tuntud ka paljude [[ekstreemsport|ekstreemspordi]]võistluste sponsorina, toetatakse [[Bellator MMA]]-d, [[Ultimate Fighting Championship|UFC]]-d, [[Mootorrattaspordi maailmameistrivõistlused|Moto GP]]-d, [[BMX]]-i, [[motokross]]i, ''[[speedway]]'', [[lumelauasõit|lumelaua]]- ja [[rulasõit|rulasõidu]] võistlusi. Järk-järgult on hakatud sponsoreerima ka [[e-sport|e-spordi]] võistlusi. Koostöös ettevõttega Outbreak Presents toetatakse ka muusikuid, näiteks [[Fetty Wap]]i, [[Iggy Azalea]]t, [[21 Savage]]'it, [[Asking Alexandria]]t, [[Anthrax]]i, [[Black Veil Brides]]i, [[The Word Alive]]'i, [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]]t, [[Suicidal Tendencies]]it, [[Maximum the Hormone]]'i, [[Korn]]i ja [[Five Finger Death Punch]]i. Sponsorlepingud on ka [[Monster Energy NASCAR Cup]]i, [[FIA World Rallycross Championship]]i ja [[Professional Bull Riders]]i [[Built Ford Tough Series]] tuuriga. Lisaks leiab Monsteri logo ka golfimängija [[Tiger Woods]]i kotilt.<ref>{{Cite web|url=http://www.hiphopweekly.com/fetty-wap-and-post-malone-team-up-for-monster-energy-outbreak-tour-welcome-to-the-zoo/|title=Fetty Wap and Post Malone Team Up for Monster Energy Outbreak Tour "Welcome To The Zoo" {{!}} Hip Hop Weekly|website=Hiphopweekly.com|language=inglise|access-date=24. august 2017|archive-date=2016-06-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20160630193517/http://www.hiphopweekly.com/fetty-wap-and-post-malone-team-up-for-monster-energy-outbreak-tour-welcome-to-the-zoo/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://flashwounds.com/2014/02/26/monster-energy-outbreak-tour-presents-iggy-azaleas-the-new-classic-tour/|title=Monster Energy Outbreak Tour Presents Iggy Azalea's 'The New Classic Tour'|date=26. veebruar 2014|website=FlashWounds|access-date=24. august 2017}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.monsterenergy.com/news/monster-energy-outbreak-tour-presents-21-savages-issa-tour|title=Monster Energy Outbreak Tour Presents 21 Savage's "Issa Tour"|website=Monsterenergy.com|language=en|access-date=24. august 2017}}</ref><ref>{{cite news|title=MONSTER ENERGY AND IDOL ROC ANNOUNCE LINE-UP FOR FOURTH MONSTER ENERGY OUTBREAK TOUR FEATURING HEADLINER KYLE WELCH|url=http://highwiredaze.com/monsterenergynews1|website=Highwiredaxe.com|accessdate=21. märts 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20190407194656/http://highwiredaze.com/monsterenergynews1|archive-date=7. aprill 2019|url-status=dead}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.monsterenergy.com/ Monster Energy] [[Kategooria:Joogid]] amtpqt0jqwf760m0bnoi1edf899qgfh 0 573814 7191451 7190818 2026-07-12T09:11:36Z Teomees 97479 7191451 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Jalgpallur | nimi = Erling Håland | pilt = Erling Haaland Morocco v Norway 7 June 2026-51.jpg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = Erling Håland (2026) | täisnimi = Erling Braut Håland<ref name="Håland-to-Haaland">{{cite web | title = Derfor byttet han fra Håland til Haaland |trans-title= The reason he changed from Håland to Haaland |language=norra| publisher=Dagbladet|date=19. september 2019|accessdate=19. detsember 2019|url=https://www.dagbladet.no/sport/derfor-byttet-han-fra-haland-til-haaland/71617171/amp}}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.instagram.com/erling.haaland|title=Erling Braut Haaland, Instagram}}</ref><ref>{{cite web | url=https://twitter.com/erlinghaaland|title=Erling Haaland, Twitter}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3608320|title=Erling Braut Haaland|website=Norra jalgpalliliit}}</ref> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|7|21}} | sünnilinn = [[Leeds]] | sünnimaa = [[Inglismaa]], [[Ühendkuningriik]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm<ref>{{cite web|url=https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|title=FC Red Bull Salzburg – haaland|website=redbulls|access-date=2020-01-02|archive-date=2019-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531043711/https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|url-status=dead}}</ref> | positsioon = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester City]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad1 = 2016–2017 | mänge1 = 16 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad2 = 2017–2018 | mänge2 = 39 | väravaid2 = 14 | klubi2 = [[Molde FK|Molde]] | aastad3 = 2019–2020 | mänge3 = 16 | väravaid3 = 17 | klubi3 = [[Salzburgi Red Bull]] | aastad4 = 2020–2022 | mänge4 = 67 | väravaid4 = 62 | klubi4 = [[Dortmundi Borussia]] | aastad5 = 2022– | mänge5 = 132 | väravaid5 = 112 | klubi5 = [[ Manchester City]] | klubi_seisuga = 19. mai 2026 | koondiseaastad1 = 2015–2016 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 4 | koondis1 = Norra U-15 | koondiseaastad2 = 2016 | koondisemänge2 = 17 | koondiseväravaid2 = 1 | koondis2 = Norra U-16 | koondiseaastad3 = 2017 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 2 | koondis3 = Norra U-17 | koondiseaastad4 = 2017–2018 | koondisemänge4 = 6 | koondiseväravaid4 = 6 | koondis4 = Norra U-18 | koondiseaastad5 = 2018 | koondisemänge5 = 6 | koondiseväravaid5 = 6 | koondis5 = Norra U-19 | koondiseaastad6 = 2019 | koondisemänge6 = 5 | koondiseväravaid6 = 11 | koondis6 = Norra U-20 | koondiseaastad7 = 2018 | koondisemänge7 = 3 | koondiseväravaid7 = 0 | koondis7 = Norra U-21 | koondiseaastad8 = 2019– | koondisemänge8 = 54 | koondiseväravaid8 = 62 | koondis8 = [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] | koondis_seisuga = 5. juuli 2026 }} '''Erling Braut Håland''' (sündinud [[21. juuli]]l [[2000]] [[Leeds]]is, [[Inglismaa]]l) on [[Norra]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Premier League|Inglismaa tippliiga]] klubis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == === Varasemad klubid === Håland alustas oma karjääri aastal 2016 kodulinna (Bryne) meeskonnas [[Bryne FK]]. Aastatel 2015 ja 2016 mängis ta Norra neljandas liigas Bryne 2 (Bryne reservmeeskond) eest, lüües 18 mängus 18 väravat. 2016 aastal tegi ta 16-aastaselt oma karjääri esimese kübaratriki. Bryne FK põhikoosseisus mängia ta 16 mängu.<ref>[https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=4166302&underside=statistikk Erling Braut Haaland: Statistikk: Klubbstatistikk] [Erling Braut Haaland: Statistics: Club statistics] (in Norwegian).</ref> 2017. aasta 1. veebruaril sõlmis ta lepingu kaheks aastaks [[Molde FK]]-ga. === Salzburgi Red Bull === Jaanuaris 2019 sõlmis ta Salzburgi Red Bulliga 5-aastase lepingu. Håland tegi oma debüüdi [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|UEFA Meistrite Liigas]] septembris 2019 [[KRC Genk]]i vastu, kus ta lõi 6:2 võidumängu esimesel poolajal kolm väravat, mis oli tema neljas kübaratriki Salzburgi eest. Ühtlasi sai ta esimeseks mängijaks, kes oma liiga debüütmängu esimesel poolajal kübaratriki tegi.<ref name="haal">[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0268-11f9321e7599-fde3dd4a7bd0-1000--erling-haaland-in-the-champions-league-records-stats-who-h/ Erling Haaland in the Champions League] UEFA. 24 December 2023.</ref> Oma kahes järgmises Meistrite Liiga mängus lõi Håland värava [[Liverpool FC]] vastu ja veel kaks [[SSC Napoli]] vastu, saades liiga ajaloos alles teiseks teismeliseks pärast [[Karim Benzema]]t, kes on värava löönud oma kõigis kolmes esimeses mängus. Tema kuus väravat olid ka enim löödud väravad kõigi mängijate arvestuses nende kolmes esimeses Meistrite Liiga mängus.<ref>Salzburg's Haaland matches Drogba's Champions League record". Goal (website). Perform Group. 24 October 2019</ref> Temast sel hooajal [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ajaloo esimene teismeline, kes on värava löönud viies järjestikuses kohtumises. Salzburgi viimases alagrupimängus Liverpool FC vastu tal aga väravat lüüa ei õnnestunud, tema meeskond kaotas 0:2 ja langes võistlusest välja. See osutus Hålandi viimaseks mänguks klubi eest. Ta lahkus, olles Salzburgi eest kõigis võistlussarjades vaid 22 mängus löönud 28 väravat ja andnud seitse resultatiivset söötu. === Dortmundi Borussia === Haaland debüteeris [[Dortmundi Borussia]] eest võõrsil [[FC Augsburg]]i vastu 18. jaanuaril 2020, tulles teisel poolajal vahetusest ning lüües 5:3 võidumängus 23 minuti jooksul kübaratriki. See tegi temast Dortmundi ajaloos alles teise mängija, kes lõi [[Bundesliga]] debüüdil kolm väravat. Kuus päeva hiljem tuli Hålandi väljakule oma teises mängus [[FC Köln]]i vastu taas vahetusest. Ta lõi kaks väravat 10 minutit sees, aidates kaasa 5:1 võidule. Hålandist sai esimene Bundesliga mängija, kes lõi oma kahes esimeses mängus viis väravat ning ka kiireim mängija, kes selle arvuni jõudis (56 mänguminuti jooksul).<ref>Haaland's Bundesliga record – five goals in 56 minutes". Borussia Dortmund. Archived from the original on 25 January 2020</ref> Vaatamata sellele, et ta oli liigamängudes väljakul jaanuaris olnud vaid ainult tund aega, võitis ta jaanuarikuu Bundesliga kuu mängija auhinna. Håland lõpetas oma 2019.–2020. aasta hooaja 44 väravaga 40 klubimängus nii Salzburgi kui ka Dortmundi eest kõigis võistlussarjades. [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021]] hooajal tegid tema kaks väravat 3:0 võidumängus [[Club Brugge KV]] üle 24. novembril temast kiireima mängija, kes löönud Meistrite Liigas 15 väravat, ta oli selle rekordi saavutanud 12 mänguga. Haaland lõi 9. märtsil 2021 toimunud teises mängus [[Sevilla FC]] vastu 2:2 viigiseisus kaks väravat, jõudes veerandfinaali tulemusega 5:4. Vaid 14 mängu tegid ta temast nii kiireima kui ka noorima mängija, kes jõudnud Liigas 20 väravani, saades ka esimeseks mängijaks, kes on löönud mitu väravat neljas järjestikuses Meistrite Liiga mängus.<ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0267-11c2243c2cc4-ef4d87bba67c-1000--haaland-fastest-to-20-goals/ Erling Haaland fastest and youngest to reach 20 Champions League goals] UEFA. 9 March 2021</ref> Sel hooajal oli Håland Meistrite Liigas enim väravaid löönu mängija (10 väravat). Samal hooajal lõi ta Saksamaa kõrgliigas 27 väravat ning oli selle tulemusega paremuselt kolmas väravakütt. Lisaks valiti Håland hooajal 2020–21 Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks. Hooaja 2021–2022 alguses oli Håland eemal puusa ja reielihase vigastuse tõttu. Ta naasis 27. novembril, lüües oma 50. Bundesliga värava 3:1 võidumängus [[VfL Wolfsburg]]i üle. Sellega püstitas ta uue rekordi, lüües 50 väravat kõigest 50 mängu jooksul ja saades ka noorimaks mängijaks, kes löönud 50 väravat Bundesligas (21 aastat ja 4 kuu vanuselt).<ref>[https://maisfutebol.iol.pt/borussia-dortmund/internacional/haaland-chega-aos-50-golos-na-bundesliga-e-faz-historia Haaland chega aos 50 golos na Bundesliga e faz história] Maisfutebol. 27 November 2021</ref> 10. mail teatas Dortmundi klubi, et Håland lahkub peale hooaja lõppu, et liituda [[Premier League]]'i klubiga [[Manchester City]]. === Manchester City === 27. augustil 2022 tegi ta oma esimese Premier League'i kübaratriki 4:2 võidumängus [[Crystal Palace FC]] vastu ja teise neli päeva hiljem 6:0 võidumängus [[Nottingham Forest FC]] vastu. See tegi Hålandist Premier League'i ajaloo kiireima kaks kübaratrikki löönud mängija, ületades eelmise rekordi 14 mänguga.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2022/aug/31/manchester-city-nottingham-forest-premier-league-match-report Haaland scores hat-trick as Manchester City hit Nottingham Forest for six] The Guardian. London. 31 August 2022</ref> Seejärel valiti ta augustikuu (mis oli tema esimene kuu liigas) Premier League'i parimaks mängijaks. 6. septembril mängis Håland oma Meistrite Liiga debüüdi Manchester City eest, lüües [[Sevilla FC]] vastu kaks väravat ja saades esimeseks mängijaks, kes lõi oma klubide eest 20 esimese Meistrite Liiga mängu jooksul 25 väravat. Temast sai esimene mängija, kes lõi kolme erineva klubi eest debüütmängus rohkem kui ühe värava.<ref name="haal" /> Nädal hiljem Manchester City teises alagrupimängus oma endise klubi Dortmundi Borussia vastu lõi Haaland mängu lõpus akrobaatilise värava, kindlustades oma meeskonnale 2:1 võidu. Tema võiduvärav valiti fännide poolt Meistrite Liiga nädala parimaks väravaks ja hiljem valis UEFA tehnilise žürii selle Meistrite Liiga hooaja parimaks väravaks.<ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0282-183b472dd4af-11ae8eda917e-1000--2022-23-uefa-champions-league-goal-of-the-season-erling-haal/ 2022/23 UEFA Champions League Goal of the Season: Erling Haaland tops Technical Observer selection] UEFA. 1 July 2023</ref> Hålandist sai 2. oktoobril 2022 esimene mängija Premier League'i ajaloos, kes tegi Manchester City 6:3 võidumängus [[Manchester United FC]] üle kolmandas järjestikuses kodumängus kübaratriki, lisaks teenis ta kaks resultatiivset söötu. Temast sai ka Premier League'i ajaloo kiireim mängija, kes tegi kolm kübaratrikki, tehes seda kaheksa liigamängu jooksul.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2022/oct/06/premier-league-records-erling-haaland-alan-shearer-andy-cole-sergio-aguero Premier League records beware: Erling Haaland has landed] The Guardian. London. Archived from the original on 17 April 2023.</ref> Haalandi kaks väravat City 3:1 võidumängus Leeds Unitedi üle 28. detsembril 2022 tõstsid tema väravate arvu 14 liigamängus 20 väravani, saades ajaloo kiireimaks mängijaks, kes jõudis Premier League'is 20 väravani. Håland lõi 14. märtsil 2023 7:0 võidumängus [[RB Leipzig]]i vastu viis väravat, korrates [[Lionel Messi]] ja [[Luiz Adriano]] poolt ühes Meistrite Liiga mängus varem löödud suurimat väravate arvu. Samuti püstitas ta uue rekordi Meistrite Liiga mängus lühima aja jooksul löödud viie värava kohta.<ref>[https://www.espn.com/soccer/report/_/gameId/656866 Five-goal Haaland makes history in 7-0 Man City win over RB Leipzig] ESPN. 12 October 2023</ref> 11. aprillil lõi Håland klubi 3:0 võidumängus Meistrite Liiga veerandfinaalis [[Müncheni Bayern]]i vastu kolmanda värava, mis oli tema hooaja 45. värav. See ületas eelmise rekordi, mis oli 44 väravat kõigis mängudes ühe hooaja jooksul, mille olid löönud Premier League'i mängijad ([[Mohamed Salah]] ja [[Ruud van Nistelrooy]]). Seejärel lõi ta 30. aprillil mängus [[Fulham FC]]-ga oma hooaja 50. värava kõigi hooaja mängude arvestuses. Tema kuus väravat ja kaks resultatiivset söötu aprillis andsid talle teist korda liiga kuu parima mängija auhinna.<ref>[https://www.premierleague.com/en/news/3331263 Haaland wins EA SPORTS Player of the Month award] Premier League. 12 May 2023. </ref> Håland võitis Manchester Cityga 20. mail hooaja 2022–2023 kokkuvõttes oma Premier League'i esimese tiitli. Haalandi debüüthooaeg Inglismaal tõi talle [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]], olles lõpetanud liiga parima väravakütina ja [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]], mis antakse Euroopa parimale koduliiga väravakütile. 36 väravaga 35 mängus püstitas ta uue rekordi Premier League'i hooaja väravate arvu poolest. 52 väravaga 53 mängus püstitas Haaland ka rekordi Premier League'i mängijate poolt ühe hooaja jooksul kõigis võistlustes löödud väravate arvu poolest.<ref>[https://www.football365.com/news/erling-haaland-ridiculous-stats-half-decent-start-premier-league-life Erling Haaland's ridiculous goalscoring stats at Manchester City and Norway] Football365. Archived from the original on 27 September 2024</ref> Håland lõpetas hooaja Meistrite Liiga parima väravakütina, lüües 12 väravat ning liitudes [[Lionel Messi]]ga, kes oli ainsa mängijana saavutanud selle tulemuse enne 23-aastaseks saamist (kahel korral).<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/37833690/ucl-final-stats-haaland-joins-messi-ronaldo-guardiola-man-city-create-history Haaland joins Messi, Ronaldo as Guardiola and Man City create history: UCL Final stats] ESPN. Archived from the original on 26 July 2023</ref> Ta nimetati seejärel augustis UEFA aasta meeste mängijaks, edestades Messit ja Manchester City meeskonnakaaslast [[Kevin De Bruyne]]t. Oma esimese kolme väravaga hooajal 2023–2024 sai Hålandist Euroopa viie parima liiga seas kiireim mängija, kes jõudis 100 liigaväravani, saavutades selle saavutuse vaid 103 mänguga, ületades Ronaldo varasema rekordi, mis oli 100 väravat 133 mänguga.<ref>[https://www.insidesport.com/c/legends/fastest-players-in-the-top-five-leagues-to-reach-100-goals/4051 Fastest players in the top five leagues to reach 100 goals] InsideSport.com.</ref> Pärast seitsmendat klubi eest löödud kübaratrikki 2. septembril [[Fulham FC]] vastu sai Hålandist kiireim mängija, kes sai Premier League'is 50 punkti (väravad pluss resultatiivsed söödud) vaid 39 mänguga, ületades ta [[Andy Cole]]'i ​​​​eelmise rekordi nelja mänguga võrra.<ref>[https://www.premierleague.com/en/news/3666939 Haaland makes more Premier League history] Premier League. 2 September 2023</ref> 29. oktoobril 2023 lõi ta kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu 3:0 [[Derby (sport)|derby]] võidumängus Manchester Unitedi üle [[Old Trafford]]il. Järgmisel päeval anti talle 2023. aasta [[Ballon d'Or]]i auhinnatseremoonial [[Gerd Mülleri karikas]], mis omistatakse mängijale, kes lööb ühe hooaja jooksul klubi ja koondise eest enim väravaid.<ref>[https://www.tntsports.co.uk/football/ballon-d-or/2023/ballon-dor-2023-it-s-what-i-m-good-at-erling-haaland-on-his-job-to-score-after-picking-up-award_sto9862597/story.shtml "Ballon d'Or 2023: 'It's what I'm good at' – Erling Haaland on 'his job' to score after picking up award] Eurosport. 30 October 2023</ref> 25. novembril sai Hålandist kiireim mängija, kes lõi (1:1 viigimängus [[Liverpool FC]]-ga) 50. Premier League'i värava. Tulemuse sai ta vaid 48 mänguga, ületades Andy Cole'i ​​​​eelmise rekordi, mis oli 65 mängu. 20. veebruaril 2024 lõi Håland mängus [[Brentford F.C.]]-ga ühe värava, liitudes [[Harry Kane]]'iga ainsa mängijana, kes on löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud. Nädal hiljem lõi ta [[FA Cup]] karikavõistlustel [[Luton Town FC]] vastu 6:2 võidumängus viis väravat ja temast sai esimene mängija, kes on Manchester City eest kahel korral ühes mängus viis väravat löönud. 19. mail kaitses Manchester City edukalt oma tiitlit pärast 3:1 võitu [[West Ham United FC]] üle. Håland kindlustas endale ka teise järjestikuse Premier League'i Kuldse Saapa, lüües 31 mängus 27 väravat. Hooaja 2024–2025 esimeses kolmes mängus lõi ta seitse väravat, millega ületas endise City mängija [[Edin Džeko]] saavutuse (kuus väravat) enim löödud väravate osas hooaja esimeses kolmes Premier League'i mängus. Temast sai ka esimene mängija pärast hooaega 1994–1995, kes lõi meeskonna esimeses kolmes liigamängus kaks kübaratrikki. 14. septembril lõi Håland veel kaks väravat 2:1 võidumängus [[Brentford F.C.]]-ga, ületades [[Wayne Rooney]] rekordi kaheksa väravat Premier League'i hooaja esimeses neljas mängus hooajast 2011–2012.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2024/sep/14/manchester-city-brentford-premier-league-match-report Erling Haaland double sinks Brentford after Yoane Wissa jolts Manchester City] The Guardian. Retrieved 14 September 2024</ref> == Koondisekarjäär == Muljetavaldavad etteasted [[2019. aasta U-20 maailmameistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta U20 MM]]-il tõid Hålandile sama aasta septembris esimese kutse A-koondisse. Koondisedebüüdi tegi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi Håland 4. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. Järgnevatel aastatel kujunes temast Norra koondise ründeliider ja üks meeskonna tähtsamaid mängijaid. 10. oktoobril 2024 tõusis ta Norra koondise kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks, kui lõi UEFA Rahvuste Liiga mängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu oma 34. koondisevärava ja ületas senise rekordiomaniku [[Jørgen Juve]] 90. aastat püsinud saavutuse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=Erling Haaland Becomes Norway's All-Time Leading Goalscorer |url=https://www.si.com/soccer/erling-haaland-becomes-norway-s-all-time-leading-goalscorer |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=SI |keel=en-US}}</ref> Seisuga 24. juuni 2026 on Håland pidanud Norra koondises 52 mängu ja löönud 59 väravat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erling Haaland - All goals |url=https://www.transfermarkt.com/erling-haaland/alletore/spieler/418560 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.transfermarkt.com |keel=en}}</ref> == Saavutused == ;Salzburgi Red Bull *[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2018–2019, 2019–2020 *[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2018–2919 ;Dortmundi Borussia *[[DFB-Pokal]]: 2020–2021 ;Manchester City *[[Premier League]]: 2022–2023, 2023–2024 *[[FA Cup]]: 2022–2023, 2025–2026 *[[EFL Cup]]: 2025–2026 *[[FA Community Shield]]: 2024 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: 2022–2023 *[[UEFA Superkarikas]]: 2023 === Individuaalsed saavutusi === * FIFA U20 maailmameistrivõistluste Kuldne saabas: 2019 * Austria aasta jalgpallur 2019 * Bundesliga parim mängija: 2020–2021 * Meistrite Liiga parim väravakütt: 2020–2021, 2022–2023 * Premier League'i hooaja parim mängija: 2022–2023 * Premier League'i hooaja parim noor mängija: 2022–2023 * Premier League'i parim väravakütt: 2022–2023, 2023–2024 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: 2022–2023, 2023–2024, 2025–2026 * [[Euroopa Kuldsaabas]]: 2022–2023 * UEFA aasta parim mängija: 2022–2023 * IFFHS-i maailma parim mängija: 2023 * [[Gerd Mülleri karikas]]: 2023 * IFFHS-i maailma parim väravakütt: 2025 == Isiklikku == Erling Braut Håland sündis 21. juulil 2000 [[Leeds]]is, [[Lääne-Yorkshire]]'is, [[Inglismaa]]l, kus tema isa Alf-Inge Håland mängis [[Leeds United FC]] eest profijalgpallurina.<ref>[https://www.leeds-live.co.uk/sport/leeds-united/erling-haaland-molde-leeds-united-14854128 Norway wonderkid Erling Haaland discusses his Leeds United Premier League dream] Leeds Live. Archived from the original on 16 April 2021</ref> Seetõttu kuulus perekond Leeds Unitedi toetajate hulka. 2004. aastal kolis väike Erling koos perega [[Bryne]]'i, oma vanemate kodulinna Norras. Tema ema, Gry Marita Braut, oli 1990. aastatel Norra [[seitsmevõistlus]]e meister.<ref>[https://sports.yahoo.com/articles/inside-erling-haalands-family-life-214805117.html Inside Erling Haaland's Family Life: Father, Mother, Siblings] Sports.yahoo.com. Retrieved 27 June 2026.</ref> Lisaks jalgpallile tegeles Håland lapsena mitmete teiste spordialadega, sealhulgas käsipalli, golfi ja kergejõustikuga. ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Haland, Erling}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] invtyzwx7rek3ungxim48qgzw6vwm82 7191527 7191451 2026-07-12T10:40:54Z Teomees 97479 7191527 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Erling Håland | pilt = Erling Haaland Morocco v Norway 7 June 2026-51.jpg | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = Erling Håland (2026) | täisnimi = Erling Braut Håland<ref name="Håland-to-Haaland">{{cite web | title = Derfor byttet han fra Håland til Haaland |trans-title= The reason he changed from Håland to Haaland |language=norra| publisher=Dagbladet|date=19. september 2019|accessdate=19. detsember 2019|url=https://www.dagbladet.no/sport/derfor-byttet-han-fra-haland-til-haaland/71617171/amp}}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.instagram.com/erling.haaland|title=Erling Braut Haaland, Instagram}}</ref><ref>{{cite web | url=https://twitter.com/erlinghaaland|title=Erling Haaland, Twitter}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3608320|title=Erling Braut Haaland|website=Norra jalgpalliliit}}</ref> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|7|21}} | sünnilinn = [[Leeds]] | sünnimaa = [[Inglismaa]], [[Ühendkuningriik]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 194 cm<ref>{{cite web|url=https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|title=FC Red Bull Salzburg – haaland|website=redbulls|access-date=2020-01-02|archive-date=2019-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20190531043711/https://www.redbullsalzburg.at/en/fc-red-bull-salzburg/team/bullenherde/haaland|url-status=dead}}</ref> | positsioon = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester City]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad1 = 2016–2017 | mänge1 = 16 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Bryne FK|Bryne]] | aastad2 = 2017–2018 | mänge2 = 39 | väravaid2 = 14 | klubi2 = [[Molde FK|Molde]] | aastad3 = 2019–2020 | mänge3 = 16 | väravaid3 = 17 | klubi3 = [[Salzburgi Red Bull]] | aastad4 = 2020–2022 | mänge4 = 67 | väravaid4 = 62 | klubi4 = [[Dortmundi Borussia]] | aastad5 = 2022– | mänge5 = 132 | väravaid5 = 112 | klubi5 = [[ Manchester City]] | klubi_seisuga = 19. mai 2026 | koondiseaastad1 = 2015–2016 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 4 | koondis1 = Norra U-15 | koondiseaastad2 = 2016 | koondisemänge2 = 17 | koondiseväravaid2 = 1 | koondis2 = Norra U-16 | koondiseaastad3 = 2017 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 2 | koondis3 = Norra U-17 | koondiseaastad4 = 2017–2018 | koondisemänge4 = 6 | koondiseväravaid4 = 6 | koondis4 = Norra U-18 | koondiseaastad5 = 2018 | koondisemänge5 = 6 | koondiseväravaid5 = 6 | koondis5 = Norra U-19 | koondiseaastad6 = 2019 | koondisemänge6 = 5 | koondiseväravaid6 = 11 | koondis6 = Norra U-20 | koondiseaastad7 = 2018 | koondisemänge7 = 3 | koondiseväravaid7 = 0 | koondis7 = Norra U-21 | koondiseaastad8 = 2019– | koondisemänge8 = 54 | koondiseväravaid8 = 62 | koondis8 = [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] | koondis_seisuga = 5. juuli 2026 }} '''Erling Braut Håland''' (sündinud [[21. juuli]]l [[2000]] [[Leeds]]is, [[Inglismaa]]l) on [[Norra]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Premier League|Inglismaa tippliiga]] klubis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == === Varasemad klubid === Håland alustas oma karjääri aastal 2016 kodulinna (Bryne) meeskonnas [[Bryne FK]]. Aastatel 2015 ja 2016 mängis ta Norra neljandas liigas Bryne 2 (Bryne reservmeeskond) eest, lüües 18 mängus 18 väravat. 2016 aastal tegi ta 16-aastaselt oma karjääri esimese kübaratriki. Bryne FK põhikoosseisus mängia ta 16 mängu.<ref>[https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=4166302&underside=statistikk Erling Braut Haaland: Statistikk: Klubbstatistikk] [Erling Braut Haaland: Statistics: Club statistics] (in Norwegian).</ref> 2017. aasta 1. veebruaril sõlmis ta lepingu kaheks aastaks [[Molde FK]]-ga. 1. juulil 2018 lõi Håland [[SK Brann]]i vastu esimese 21 minuti jooksul neli väravat, kindlustades oma meeskonnale 4:0 võidu tolleaegse liigaliidri üle. Pärast mängu võrdles Molde FK mänedžer noormehe mängustiili [[Belgia jalgpallikoondis]]e ründaja [[Romelu Lukaku]]ga ja ütles, et klubi oli tagasi lükanud ründaja eest tehtud mitu pakkumist erinevatelt klubidelt. Håland lõpetas 2018. aasta hooaja Molde FK parima väravakütina, lüües 30 mängus 16 väravat. === Salzburgi Red Bull === Jaanuaris 2019 sõlmis ta Salzburgi Red Bulliga 5-aastase lepingu. Håland tegi oma debüüdi [[UEFA Meistrite Liiga 2019–2020|UEFA Meistrite Liigas]] septembris 2019 [[KRC Genk]]i vastu, kus ta lõi 6:2 võidumängu esimesel poolajal kolm väravat, mis oli tema neljas kübaratriki Salzburgi eest. Ühtlasi sai ta esimeseks mängijaks, kes oma liiga debüütmängu esimesel poolajal kübaratriki tegi.<ref name="haal">[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0268-11f9321e7599-fde3dd4a7bd0-1000--erling-haaland-in-the-champions-league-records-stats-who-h/ Erling Haaland in the Champions League] UEFA. 24 December 2023.</ref> Oma kahes järgmises Meistrite Liiga mängus lõi Håland värava [[Liverpool FC]] vastu ja veel kaks [[SSC Napoli]] vastu, saades liiga ajaloos alles teiseks teismeliseks pärast [[Karim Benzema]]t, kes on värava löönud oma kõigis kolmes esimeses mängus. Tema kuus väravat olid ka enim löödud väravad kõigi mängijate arvestuses nende kolmes esimeses Meistrite Liiga mängus.<ref>Salzburg's Haaland matches Drogba's Champions League record". Goal (website). Perform Group. 24 October 2019</ref> Temast sel hooajal [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ajaloo esimene teismeline, kes on värava löönud viies järjestikuses kohtumises. Salzburgi viimases alagrupimängus Liverpool FC vastu tal aga väravat lüüa ei õnnestunud, tema meeskond kaotas 0:2 ja langes võistlusest välja. See osutus Hålandi viimaseks mänguks klubi eest. Ta lahkus, olles Salzburgi eest kõigis võistlussarjades vaid 22 mängus löönud 28 väravat ja andnud seitse resultatiivset söötu. === Dortmundi Borussia === Haaland debüteeris [[Dortmundi Borussia]] eest võõrsil [[FC Augsburg]]i vastu 18. jaanuaril 2020, tulles teisel poolajal vahetusest ning lüües 5:3 võidumängus 23 minuti jooksul kübaratriki. See tegi temast Dortmundi ajaloos alles teise mängija, kes lõi [[Bundesliga]] debüüdil kolm väravat. Kuus päeva hiljem tuli Hålandi väljakule oma teises mängus [[FC Köln]]i vastu taas vahetusest. Ta lõi kaks väravat 10 minutit sees, aidates kaasa 5:1 võidule. Hålandist sai esimene Bundesliga mängija, kes lõi oma kahes esimeses mängus viis väravat ning ka kiireim mängija, kes selle arvuni jõudis (56 mänguminuti jooksul).<ref>Haaland's Bundesliga record – five goals in 56 minutes". Borussia Dortmund. Archived from the original on 25 January 2020</ref> Vaatamata sellele, et ta oli liigamängudes väljakul jaanuaris olnud vaid ainult tund aega, võitis ta jaanuarikuu Bundesliga kuu mängija auhinna. Håland lõpetas oma 2019.–2020. aasta hooaja 44 väravaga 40 klubimängus nii Salzburgi kui ka Dortmundi eest kõigis võistlussarjades. [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021]] hooajal tegid tema kaks väravat 3:0 võidumängus [[Club Brugge KV]] üle 24. novembril temast kiireima mängija, kes löönud Meistrite Liigas 15 väravat, ta oli selle rekordi saavutanud 12 mänguga. Haaland lõi 9. märtsil 2021 toimunud teises mängus [[Sevilla FC]] vastu 2:2 viigiseisus kaks väravat, jõudes veerandfinaali tulemusega 5:4. Vaid 14 mängu tegid ta temast nii kiireima kui ka noorima mängija, kes jõudnud Liigas 20 väravani, saades ka esimeseks mängijaks, kes on löönud mitu väravat neljas järjestikuses Meistrite Liiga mängus.<ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0267-11c2243c2cc4-ef4d87bba67c-1000--haaland-fastest-to-20-goals/ Erling Haaland fastest and youngest to reach 20 Champions League goals] UEFA. 9 March 2021</ref> Sel hooajal oli Håland Meistrite Liigas enim väravaid löönu mängija (10 väravat). Samal hooajal lõi ta Saksamaa kõrgliigas 27 väravat ning oli selle tulemusega paremuselt kolmas väravakütt. Lisaks valiti Håland hooajal 2020–21 Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks. Hooaja 2021–2022 alguses oli Håland eemal puusa ja reielihase vigastuse tõttu. Ta naasis 27. novembril, lüües oma 50. Bundesliga värava 3:1 võidumängus [[VfL Wolfsburg]]i üle. Sellega püstitas ta uue rekordi, lüües 50 väravat kõigest 50 mängu jooksul ja saades ka noorimaks mängijaks, kes löönud 50 väravat Bundesligas (21 aastat ja 4 kuu vanuselt).<ref>[https://maisfutebol.iol.pt/borussia-dortmund/internacional/haaland-chega-aos-50-golos-na-bundesliga-e-faz-historia Haaland chega aos 50 golos na Bundesliga e faz história] Maisfutebol. 27 November 2021</ref> 10. mail teatas Dortmundi klubi, et Håland lahkub peale hooaja lõppu, et liituda [[Premier League]]'i klubiga [[Manchester City]]. === Manchester City === ==== 2022–2023 ==== 27. augustil 2022 tegi ta oma esimese Premier League'i kübaratriki 4:2 võidumängus [[Crystal Palace FC]] vastu ja teise neli päeva hiljem 6:0 võidumängus [[Nottingham Forest FC]] vastu. See tegi Hålandist Premier League'i ajaloo kiireima kaks kübaratrikki löönud mängija, ületades eelmise rekordi 14 mänguga.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2022/aug/31/manchester-city-nottingham-forest-premier-league-match-report Haaland scores hat-trick as Manchester City hit Nottingham Forest for six] The Guardian. London. 31 August 2022</ref> Seejärel valiti ta augustikuu (mis oli tema esimene kuu liigas) Premier League'i parimaks mängijaks. 6. septembril mängis Håland oma Meistrite Liiga debüüdi Manchester City eest, lüües [[Sevilla FC]] vastu kaks väravat ja saades esimeseks mängijaks, kes lõi oma klubide eest 20 esimese Meistrite Liiga mängu jooksul 25 väravat. Temast sai esimene mängija, kes lõi kolme erineva klubi eest debüütmängus rohkem kui ühe värava.<ref name="haal" /> Nädal hiljem Manchester City teises alagrupimängus oma endise klubi Dortmundi Borussia vastu lõi Haaland mängu lõpus akrobaatilise värava, kindlustades oma meeskonnale 2:1 võidu. Tema võiduvärav valiti fännide poolt Meistrite Liiga nädala parimaks väravaks ja hiljem valis UEFA tehnilise žürii selle Meistrite Liiga hooaja parimaks väravaks.<ref>[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0282-183b472dd4af-11ae8eda917e-1000--2022-23-uefa-champions-league-goal-of-the-season-erling-haal/ 2022/23 UEFA Champions League Goal of the Season: Erling Haaland tops Technical Observer selection] UEFA. 1 July 2023</ref> Hålandist sai 2. oktoobril 2022 esimene mängija Premier League'i ajaloos, kes tegi Manchester City 6:3 võidumängus [[Manchester United FC]] üle kolmandas järjestikuses kodumängus kübaratriki, lisaks teenis ta kaks resultatiivset söötu. Temast sai ka Premier League'i ajaloo kiireim mängija, kes tegi kolm kübaratrikki, tehes seda kaheksa liigamängu jooksul.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2022/oct/06/premier-league-records-erling-haaland-alan-shearer-andy-cole-sergio-aguero Premier League records beware: Erling Haaland has landed] The Guardian. London. Archived from the original on 17 April 2023.</ref> Haalandi kaks väravat City 3:1 võidumängus Leeds Unitedi üle 28. detsembril 2022 tõstsid tema väravate arvu 14 liigamängus 20 väravani, saades ajaloo kiireimaks mängijaks, kes jõudis Premier League'is 20 väravani. Håland lõi 14. märtsil 2023 7:0 võidumängus [[RB Leipzig]]i vastu viis väravat, korrates [[Lionel Messi]] ja [[Luiz Adriano]] poolt ühes Meistrite Liiga mängus varem löödud suurimat väravate arvu. Samuti püstitas ta uue rekordi Meistrite Liiga mängus lühima aja jooksul löödud viie värava kohta.<ref>[https://www.espn.com/soccer/report/_/gameId/656866 Five-goal Haaland makes history in 7-0 Man City win over RB Leipzig] ESPN. 12 October 2023</ref> 11. aprillil lõi Håland klubi 3:0 võidumängus Meistrite Liiga veerandfinaalis [[Müncheni Bayern]]i vastu kolmanda värava, mis oli tema hooaja 45. värav. See ületas eelmise rekordi, mis oli 44 väravat kõigis mängudes ühe hooaja jooksul, mille olid löönud Premier League'i mängijad ([[Mohamed Salah]] ja [[Ruud van Nistelrooy]]). Seejärel lõi ta 30. aprillil mängus [[Fulham FC]]-ga oma hooaja 50. värava kõigi hooaja mängude arvestuses. Tema kuus väravat ja kaks resultatiivset söötu aprillis andsid talle teist korda liiga kuu parima mängija auhinna.<ref>[https://www.premierleague.com/en/news/3331263 Haaland wins EA SPORTS Player of the Month award] Premier League. 12 May 2023. </ref> Håland võitis Manchester Cityga 20. mail hooaja 2022–2023 kokkuvõttes oma Premier League'i esimese tiitli. Haalandi debüüthooaeg Inglismaal tõi talle [[Premier League'i kuldne saabas|Premier League'i Kuldsaapa]], olles lõpetanud liiga parima väravakütina ja [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]], mis antakse Euroopa parimale koduliiga väravakütile. 36 väravaga 35 mängus püstitas ta uue rekordi Premier League'i hooaja väravate arvu poolest. 52 väravaga 53 mängus püstitas Haaland ka rekordi Premier League'i mängijate poolt ühe hooaja jooksul kõigis võistlustes löödud väravate arvu poolest.<ref>[https://www.football365.com/news/erling-haaland-ridiculous-stats-half-decent-start-premier-league-life Erling Haaland's ridiculous goalscoring stats at Manchester City and Norway] Football365. Archived from the original on 27 September 2024</ref> Håland lõpetas hooaja Meistrite Liiga parima väravakütina, lüües 12 väravat ning liitudes [[Lionel Messi]]ga, kes oli ainsa mängijana saavutanud selle tulemuse enne 23-aastaseks saamist (kahel korral).<ref>[https://www.espn.com/soccer/story/_/id/37833690/ucl-final-stats-haaland-joins-messi-ronaldo-guardiola-man-city-create-history Haaland joins Messi, Ronaldo as Guardiola and Man City create history: UCL Final stats] ESPN. Archived from the original on 26 July 2023</ref> Ta nimetati seejärel augustis UEFA aasta meeste mängijaks, edestades Messit ja Manchester City meeskonnakaaslast [[Kevin De Bruyne]]t. ==== 2023–2024 ==== Oma esimese kolme väravaga hooajal 2023–2024 sai Hålandist Euroopa viie parima liiga seas kiireim mängija, kes jõudis 100 liigaväravani, saavutades selle saavutuse vaid 103 mänguga, ületades Ronaldo varasema rekordi, mis oli 100 väravat 133 mänguga.<ref>[https://www.insidesport.com/c/legends/fastest-players-in-the-top-five-leagues-to-reach-100-goals/4051 Fastest players in the top five leagues to reach 100 goals] InsideSport.com.</ref> Pärast seitsmendat klubi eest löödud kübaratrikki 2. septembril [[Fulham FC]] vastu sai Hålandist kiireim mängija, kes sai Premier League'is 50 punkti (väravad pluss resultatiivsed söödud) vaid 39 mänguga, ületades ta [[Andy Cole]]'i ​​​​eelmise rekordi nelja mänguga võrra.<ref>[https://www.premierleague.com/en/news/3666939 Haaland makes more Premier League history] Premier League. 2 September 2023</ref> 29. oktoobril 2023 lõi ta kaks väravat ja andis ühe resultatiivse söödu 3:0 [[Derby (sport)|derby]] võidumängus Manchester Unitedi üle [[Old Trafford]]il. Järgmisel päeval anti talle 2023. aasta [[Ballon d'Or]]i auhinnatseremoonial [[Gerd Mülleri karikas]], mis omistatakse mängijale, kes lööb ühe hooaja jooksul klubi ja koondise eest enim väravaid.<ref>[https://www.tntsports.co.uk/football/ballon-d-or/2023/ballon-dor-2023-it-s-what-i-m-good-at-erling-haaland-on-his-job-to-score-after-picking-up-award_sto9862597/story.shtml "Ballon d'Or 2023: 'It's what I'm good at' – Erling Haaland on 'his job' to score after picking up award] Eurosport. 30 October 2023</ref> 25. novembril sai Hålandist kiireim mängija, kes lõi (1:1 viigimängus [[Liverpool FC]]-ga) 50. Premier League'i värava. Tulemuse sai ta vaid 48 mänguga, ületades Andy Cole'i ​​​​eelmise rekordi, mis oli 65 mängu. 20. veebruaril 2024 lõi Håland mängus [[Brentford F.C.]]-ga ühe värava, liitudes [[Harry Kane]]'iga ainsa mängijana, kes on löönud värava iga Premier League'i meeskonna vastu, kellega ta on kohtunud. Nädal hiljem lõi ta [[FA Cup]] karikavõistlustel [[Luton Town FC]] vastu 6:2 võidumängus viis väravat ja temast sai esimene mängija, kes on Manchester City eest kahel korral ühes mängus viis väravat löönud. 19. mail kaitses Manchester City edukalt oma tiitlit pärast 3:1 võitu [[West Ham United FC]] üle. Håland kindlustas endale ka teise järjestikuse Premier League'i Kuldse Saapa, lüües 31 mängus 27 väravat. ==== 2024–2025 ==== Hooaja 2024–2025 esimeses kolmes mängus lõi ta seitse väravat, millega ületas endise City mängija [[Edin Džeko]] saavutuse (kuus väravat) enim löödud väravate osas hooaja esimeses kolmes Premier League'i mängus. Temast sai ka esimene mängija pärast hooaega 1994–1995, kes lõi meeskonna esimeses kolmes liigamängus kaks kübaratrikki. 14. septembril lõi Håland veel kaks väravat 2:1 võidumängus [[Brentford F.C.]]-ga, ületades [[Wayne Rooney]] rekordi kaheksa väravat Premier League'i hooaja esimeses neljas mängus hooajast 2011–2012.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2024/sep/14/manchester-city-brentford-premier-league-match-report Erling Haaland double sinks Brentford after Yoane Wissa jolts Manchester City] The Guardian. Retrieved 14 September 2024</ref> 22. septembril ta lõi värava 2:2 viigimängus [[Arsenal FC]]-ga, korrates [[Cristiano Ronaldo]] saavutust lüüa 100 väravat ühe klubi eest 105 mängus Euroopa viie parima jalgpalliliiga arvestuses. 17. jaanuaril 2025 pikendas Håland klubiga lepingut kuni 2034. aastani, samas kui tema eelmine leping pidi lõppema 2027. aastal. See leping on Premier League'i ajaloo pikim ning Haaland teenib selle uue lepinguga väidetavalt 500 000 naela nädalas.<ref>[https://apnews.com/article/erling-haaland-man-city-contract-4d1b185ac111ae32b6b5884f4ef19641 Erling Haaland signs lucrative new contract with Man City until 2034] AP News. 17 January 2025</ref> Pärast värava löömist Brighton & Hove Albion FC vastu 15. märtsil edestas Håland [[Alan Shearer]]it, saades Premier League'is kiireimaks mängijaks, kes jõudis 100 väravani, tehes seda 94 mänguga (Sheareril 100 mängu).<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/articles/c8rk16vyrzmo How many games it took for first 100 Premier League goal involvements] BBC Sport</ref> Seejärel vigastas ta pahkluud ja jäi mängudest eeamle 10. maini. Håland lõpetas Premier League'i hooaja 22 väravaga, jäädes nende arvult alla [[Mohamed Salah]]ile ja [[Alexander Isak]]ile. 26. juunil 2025 lõi ta oma karjääri 300. värava [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|FIFA klubide maailmameistrivõistluste]] alagrupi võidumängus [[Torino Juventus]]e üle 5:2. Kaheksandikfinaali mängus 30. juunil lõi ta ühe värava, korrates Lionel Messi saavutust lüüa enne 25. eluaastat 56 väravat klubide ametlikes rahvusvahelistes mängudes.<ref>Club World Cup statistics (Round of 16, 30 June – 1 July)". IFFHS. 1 July 2025.</ref> == Koondisekarjäär == Leedsis sündinud Hålandil oli õigus mängida ka [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es, kuid treener [[Gareth Southgate]]'i sõnul soovis ta mängida ainult [[Norra jalgpallikoondis]]e eest.<ref>[https://www.independent.co.uk/sport/football/international/erling-haaland-england-eligible-euro-2020-norway-dortmund-gareth-southgate-a9562321.html Southgate explains why Haaland England call-up was never likely] The Independent. 13 June 2020</ref> Muljetavaldavad etteasted [[2019. aasta U-20 maailmameistrivõistlused jalgpallis|2019. aasta U20 MM]]-il tõid Hålandile sama aasta septembris esimese kutse A-koondisse. Koondisedebüüdi tegi ta 5. septembril 2019 EM-i valikmängus [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi Håland 4. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vastu. 11. oktoobril lõi Haaland oma esimese rahvusvahelise kübaratriki Norra 4:0 võidumängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] üle [[UEFA rahvuste liiga]] B-grupi mängus, viies oma löödud väravate arvu kuue mänguga kuue väravani. Järgnevatel aastatel kujunes temast Norra koondise ründeliider ja üks meeskonna tähtsamaid mängijaid. 10. oktoobril 2024 tõusis ta Norra koondise kõigi aegade resultatiivseimaks mängijaks, kui lõi Rahvuste Liiga mängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu oma 34. koondisevärava ja ületas senise rekordiomaniku [[Jørgen Juve]] 90. aastat püsinud saavutuse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=Erling Haaland Becomes Norway's All-Time Leading Goalscorer |url=https://www.si.com/soccer/erling-haaland-becomes-norway-s-all-time-leading-goalscorer |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=SI |keel=en-US}}</ref> 17. novembril 2024 tegi ta oma neljanda koondise mängude kübaratriki 5:0 võidumängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] üle, võimaldades Norral esimest korda tõusta Rahvuste Liiga A-gruppi tõusta. 9. septembril 2025 toimunud [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] valikmängus lõi ta viis väravat ja andis veel kaks resultatiivset söötu 11:1 võidumängus [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]] üle, saades esimeseks Euroopa mängijaks pärast [[Hans Krankl]]it, kes lõi 1977. aastal MM-valikmängus samuti viis väravat. Kuu aega hiljem, 11. oktoobril, lõi ta kübaratriki 5:0 võidumängus [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] üle, jõudes 21. sajandil kiireima mängijana 50 koondiseväravani. Ta lõi väravad 46 kuue mänguga, ületas [[Harry Kane]]'i senise tulemuse, mis oli 71 mängu.<ref>[https://www.planetfootball.com/manchester-city/erling-haaland-obliterates-goalscoring-record-harry-kane-neymar Erling Haaland obliterates goalscoring record once held by Harry Kane & Neymar] Planet Football</ref> Temast sai ajaloos kuues mängija, kes jõudis 50 koondiseväravani vähem kui 50 mänguga. 16. novembril lõi ta [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] üle 4:1 saadud võidumängus kaks väravat, kindlustades oma koondisele kaheksa võiduga koha 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistlustel. Haaland lõpetas MM-valikturniiri 16 väravaga, lüües värava kõigis kaheksas Norra mängus ja korrates [[Robert Lewandowski]] rekordit [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] valikturniirilt. Hålandist sai teine ​​mängija, kes lõi värava kaheksas järjestikuses MM-valikturniiri mängus, jäädes alla vaid [[Pauleta]]le, kes lõi värava üheksas järjestikuses valikturniirimängus [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] eest (2001–2004).<ref>[https://worldsoccertalk.com/news/erling-haaland-reaches-incredible-goalscoring-record-in-world-cup-qualifiers-not-even-messi-or-ronaldo-achieved/ Erling Haaland reaches incredible goalscoring record in World Cup qualifiers not even Messi or Ronaldo achieved] World Soccer Talk. Archived from the original on 7 July 2026</ref> Seisuga 24. juuni 2026 on Håland pidanud Norra koondises 52 mängu ja löönud 59 väravat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erling Haaland - All goals |url=https://www.transfermarkt.com/erling-haaland/alletore/spieler/418560 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.transfermarkt.com |keel=en}}</ref> == Saavutused == ;Salzburgi Red Bull *[[Bundesliga (Austria)|Austria Bundesliga]]: 2018–2019, 2019–2020 *[[ÖFB-Cup|Austria karikas]]: 2018–2919 ;Dortmundi Borussia *[[DFB-Pokal]]: 2020–2021 ;Manchester City *[[Premier League]]: 2022–2023, 2023–2024 *[[FA Cup]]: 2022–2023, 2025–2026 *[[EFL Cup]]: 2025–2026 *[[FA Community Shield]]: 2024 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: 2022–2023 *[[UEFA Superkarikas]]: 2023 === Individuaalsed saavutusi === * FIFA U20 maailmameistrivõistluste Kuldne saabas: 2019 * Austria aasta jalgpallur 2019 * Bundesliga parim mängija: 2020–2021 * Meistrite Liiga parim väravakütt: 2020–2021, 2022–2023 * Premier League'i hooaja parim mängija: 2022–2023 * Premier League'i hooaja parim noor mängija: 2022–2023 * Premier League'i parim väravakütt: 2022–2023, 2023–2024 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: 2022–2023, 2023–2024, 2025–2026 * [[Euroopa Kuldsaabas]]: 2022–2023 * UEFA aasta parim mängija: 2022–2023 * IFFHS-i maailma parim mängija: 2023 * [[Gerd Mülleri karikas]]: 2023 * IFFHS-i maailma parim väravakütt: 2025 == Isiklikku == Erling Braut Håland sündis 21. juulil 2000 [[Leeds]]is, [[Lääne-Yorkshire]]'is, [[Inglismaa]]l, kus tema isa Alf-Inge Håland mängis [[Leeds United FC]] eest profijalgpallurina.<ref>[https://www.leeds-live.co.uk/sport/leeds-united/erling-haaland-molde-leeds-united-14854128 Norway wonderkid Erling Haaland discusses his Leeds United Premier League dream] Leeds Live. Archived from the original on 16 April 2021</ref> Seetõttu kuulus perekond Leeds Unitedi toetajate hulka. 2004. aastal kolis väike Erling koos perega [[Bryne]]'i, oma vanemate kodulinna Norras. Tema ema, Gry Marita Braut, oli 1990. aastatel Norra [[seitsmevõistlus]]e meister.<ref>[https://sports.yahoo.com/articles/inside-erling-haalands-family-life-214805117.html Inside Erling Haaland's Family Life: Father, Mother, Siblings] Sports.yahoo.com. Retrieved 27 June 2026.</ref> Lisaks jalgpallile tegeles Håland lapsena mitmete teiste spordialadega, sealhulgas käsipalli, golfi ja kergejõustikuga. ==Viited== {{viited}} {{commonskat}} {{Golden Boy}} {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Haland, Erling}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Salzburgi Red Bulli mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Manchester City mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] dbiqjbanedoxz1gave8scz4llqfgbkp 0 574472 7191056 6738164 2026-07-11T13:54:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191056 wikitext text/x-wiki '''Colchester United F.C.''' on inglise [[jalgpalliklubi]], mis on asutatud 1937. aastal. Colchester United mängib Inglismaa tugevuselt neljandas liigas ([[League Two]]). Meeskonna läbi aegade parim koht liigades saavutati 2007. aastal, kui jäädi Inglismaa tugevuselt teises liigas ([[Championship]]) 10. kohale. Colchesteri kodustaadion on [[Colchester Community Stadion]]. Klubi kolis sinna 2008. aastal pärast 71 aastat Layer Roadil. Colchester Unitedi fännid kutsuvad meeskonda hüüdnimega “The U’s”. Colchesteri peatreener on Steve Ball ja klubi kapten on Luke Prosser. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.coludata.co.uk/content.php?pg=clubinfo&pd=1005|pealkiri=Club info - Colchester United|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Ajalugu== Klubi loodi 1937. aastal, kui endise Layer Roadi asunike Colchester Towni klubi omanikud polnud nõus tegema klubist elukutseliste klubi. Meeskonna hüüdnimi on läbi aastate olnud “The U’s.” Meeskond on käinud läbi kõik Inglismaa elukutseliste liigad peale Premier League’i. Parim F.A Cupi tulemus on ette näidata aastast 1937, kui võideti F.A Cup. <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fchd.info/COLCHESU.HTM|pealkiri=Football Club History Database- Colchester United|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Esimest korda tõusti ametlikult Football League klubiks aastal 1950. Klubi on sellest ajast saati mööda liigasid üles ja alla käinud. Esimest korda klubi ajaloos jõuti Inglismaa tugevuselt teise liigasse, Championshipi 2005-2006 hooajal. Esimene hooaeg Championshipis lõpetati 10. kohaga, mis on siiani klubi ajaloo parim liigapositsioon. Kaua siiski Championshipis klubi ei püsinud, sest juba järgmisel hooajal jäädi liigas viimaseks ja kukuti League One’i tagasi. Järgnevatel hooaegadel loodeti, et meeskond naaseb Championshipi, kuid see ei õnnestunud. 2015-2016 hooajal lõpetati enda League One hooaeg 23. kohal ning kukuti tagasi League Twosse. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.coludata.co.uk/content.php?pg=honourclub&pd=1007|pealkiri=Honours - Colchester United|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> 2019-2020 hooajal jõuti teist korda klubi ajaloos Inglismaa EFL Cup veerandfinaali, kolmandas voorus saavutati ka ajalooline võit Tottenham Hotspuri üle. Artikli kirjutamise ajal loositi veerandfinaalis Colchesteri vastaseks Manchester United, mäng toimub 17. detsembril. ==Rekordid== Colchester Unitedi rekordarvu mänge teinud mängija on Micky Cook, kes osales meeskonnas 700 mängus aastatel 1969–1984. Micky Cook valiti ka Colchester United sajandi mängijaks. Rekord väravalööja on Tony Adcock 149 väravaga. Klubi rekordpublikuarv on 19 072 inimest.<ref name=":0" /> Ćolchesteri ajaloo suurim võit pärineb aastast 1961, kui kodus võideti Bradford Cityt 9-1. Suurim kaotus tuli aastal 1988, kui võõrsil kaotati Leyton Orientile 8-0. Colchesteri “hall of fame” nimekirjas on sellised mängijad nagu Micky Cook, Tony English, Brian Hall, Mark Kinsella, Peter Wright, Tony Adcock, Bobby Hunt, Vic Keeble, Martyn King, Reg Stewart, Bobby Cram, Ray Crawford, Brian Garvey, Brian Gibbs, John Gilchrist, John Kurila, Brian Lewis, Mick Mahon, Dave Simmons, Graham Smith, Percy Ames, Mick Packer, Mike Walker, Bob Curry, Kem Izzet, John Fowler. Enim koondisemänge saanud mängijad on Chris Coyne, kes mängis Austraalia eest 7 mängu ning Kaspars Gorkšs, kes esindas Lätit 89-l korral. Ühe hooajaga enim väravaid löönud mängija on Bobby Hunt, kes sai 1961-1962 hooajal kirja 37 väravat.<ref name=":0" /> ==Staadionid== Colchester Unitedi esimene staadion Layer Road valmis aastal 1910. Staadion mahutas kokku 6320 inimest. Meeskond mängis Layer Roadil enda viimase mängu 26. aprillil 2008. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.footballgroundmap.com/ground/layer-road/colchester-united|pealkiri=Layer Road, former home to Colchester United - Football Ground Map|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Staadion suleti 2008. aastal, kui Colchester kolis uude, värskelt valminud Colchester Community staadionile. 2009. aastast on staadioni nimeõigus sponsoril JobServe’il, seega kannab staadion 2019. aasta seisuga nime JobServe Community Stadium. Staadion mahutab 10 105 inimest. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.footballgroundguide.com/leagues/england/league-two/colchester-united.html|pealkiri=JobServe Stadium {{!}} Colchester United FC {{!}} Ground Guide|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Rivaalid== Meeskonna fännid loevad enda põhiliseks rivaaliks Southend Unitedit. Southendi järel on teisel kohal Wycombe Wanderers, kolmandal West Ham United. <ref>{{Netiviide|autor=Marston, Carl|url=https://www.eadt.co.uk/sport/colchester-united-v-wycombe-wanderers-old-rivalries-renewed-1-5206592|pealkiri=Colchester United and Wycombe Wanderers have been deadly rivals, ever since the 1991-92 season when the two clubs were vying for promotion into the Football League.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>(Marston) ==Värvid ja logo== Colchester United sai enda värvid enda eelkäijatelt, Colchester Townilt. Mänguvormiks oli juba algusaegadel siniste ja valgete triipudega särk ning sinised püksid. Stiil ning vormi disain on klubi 82-aastase ajaloo jooksul muutunud, kuid värvikombinatsioonile on siiski kindlaks jäädud. 2012. aastal tähistati klubi 75. sünnipäeva, minnes tagasi enda originaalse mänguvormi juurde. Lisaks ei pandud särgile ka suursponsori logo, vaid otsustati edendada kohalikku äri, pannes eri mängudel särgile kohalike ettevõtete logod. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.coludata.co.uk/content.php?pg=sipg&pd=1147|pealkiri=Sponsors - Colchester United|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Mängijate nimekiri== Mängijate nimekiri 2019. aasta seisuga on: Väravavahid: Dean Gerken, Ethan Ross. Kaitsjad: Ryan Jackson, Cohen Bramall, Luke Prosser, Omar Sowunmi, Cameron James, Thomas Eastman, Ollie Kensdale, Ryan Clampin. Keskpoolkaitsjad: Tom Lapslie, Courtney Senior, Harry Pell, Brendan Sarpong-Wiredu, Brandon Comley, Diaz Wright, Louis Dunne, Ben Stevenson, Noah Chilvers, Michael Fernandes, Kwame Poku, Jevani Brown, Luke Gambin, Dean Ager, Andre Hasanally. Ründajad: Luke Norris, Paris Cowan-Hall, Theo Robinson, Callum Harriott, Frank Nouble. <ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cu-fc.com/fixtures/first-team/|pealkiri=First Team Profiles - Colchester United|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-11-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181122133511/https://www.cu-fc.com/fixtures/first-team/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] 1paanhda40hg8b8sc987mkpsc4f588s 0 576513 7191108 6456067 2026-07-11T16:03:51Z JackyM59 217845 Photograph updated 7191108 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Somain | lipp = | vapp = Blason de la ville de Somain (59) Nord-France.svg | pindala = | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa | pilt = Somain - La Mairie.jpg | pildiallkiri = Somaini raekoda }} '''Somain''' on [[vald (Prantsusmaa)|vald]] Põhja-Prantsusmaal [[Nordi departemang]]us [[Sin-le-Noble'i kanton]]is. Linn oli tuntud ulatusliku kaevandustööstuse poolest. == Sõpruslinn == * [[Castel del Monte (Itaalia)|Castel del Monte]], Itaalia == Tuntud inimesi == * [[Emmanuel Broutin]] (1826–1883), vehkleja == Viited == {{viited}} {{Douai ringkonna vallad}} [[Kategooria:Nordi departemangu vallad]] 4mhq2x2t1svb63cfgnpkmhbqrvruayb 0 577044 7191239 5564062 2026-07-11T23:17:49Z Kuriuss 38125 7191239 wikitext text/x-wiki [[Fail:Flag of Hong Kong (1959–1997).svg|pisi|285x285px|[[Briti Hongkongi lipp]] aastatel 1959–1997]] '''Briti Hongkong''' oli [[koloonia]] ja [[Suurbritannia meretagune ala]] aastatel 1841–1997, välja arvatud pärast lühikest perioodi [[Jaapani okupatsioon Hongkongis|Jaapani okupatsiooni]] ajal aastatel 1941–1945. Koloniaalaeg algas [[Hongkongi saar|Hongkongi saare]] okupeerimisega 1841. aastal [[Esimene oopiumisõda|Esimese oopiumisõja]] ajal. Pärast sõda andis [[Qingi dünastia]] saare 1842. aastal üle ja 1843. aastaks oli see [[Kroonikoloonia|kroonikolooniaks]]. Koloonia laienes pärast [[Teine oopiumisõda|teist oopiumisõda]] 1860. aastal [[Kowlooni poolsaar|Kowlooni poolsaarele]] ja laiendati seda veelgi, kui [[Suurbritannia]] sai 99-aastase rendilepingu [[Uued Territooriumid|Uute Territooriumide]] üle 1888. aastal. Ehkki Hongkongi saar ja [[Kowloon]] loovutati püsivalt, moodustas renditud pind 92 protsenti kogu territooriumist ning Suurbritannia leidis, et üksiku koloonia jagamiseks pole mõistlikku viisi, samas kui [[Hiina Kommunistlik Partei]] ei kavatse rendilepingut pikendada ega lubada [[Suurbritannia valitsus|Suurbritannia administratsiooni]] pärast seda. Suurbritannia nõustus lõpuks kogu koloonia [[Hiina|Hiinale]] üle andma pärast selle rendilepingu lõppemist 1997. aastal pärast garantiide saamist oma süsteemide, vabaduste ja eluviisi säilitamiseks vähemalt 50 aastaks. [[Kategooria:Hongkong]] [[Kategooria:Briti endised kolooniad]] 0olvttdw8implfda2lfl5odezrcl7xg 0 577466 7191322 7106168 2026-07-12T05:32:19Z Mona 355 /* Sportlikud tulemused */ 7191322 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60.65 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67,16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa Mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi. ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] om39kygkcq90q2xbge083xsaz6ytg3c 7191325 7191322 2026-07-12T05:33:27Z Mona 355 /* Tunnustus */ 7191325 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60.65 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67,16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa Mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Super! Isikliku rekordi püstitanud Eesti odaviskaja täitis EM-normi |url=https://sport.postimees.ee/8507171/super-isikliku-rekordi-pustitanud-eesti-odaviskaja-taitis-em-normi |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] haadesrmb39k6e128egfs7ulsf1s1vu 7191326 7191325 2026-07-12T05:34:56Z Mona 355 /* Sportlikud tulemused */ 7191326 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60.65 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67,16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Super! Isikliku rekordi püstitanud Eesti odaviskaja täitis EM-normi |url=https://sport.postimees.ee/8507171/super-isikliku-rekordi-pustitanud-eesti-odaviskaja-taitis-em-normi |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] amad43tcp4z9xgn49dgo2pxai8b9cd3 7191328 7191326 2026-07-12T05:44:12Z Mona 355 /* Sportlikud tulemused */ 7191328 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60.65 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67,16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Super! Isikliku rekordi püstitanud Eesti odaviskaja täitis EM-normi |url=https://sport.postimees.ee/8507171/super-isikliku-rekordi-pustitanud-eesti-odaviskaja-taitis-em-normi |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> === Isikliku rekordi areng odaviskes=== {| class="wikitable" !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Tulemus !Märkused |- |[[2023]] |[[22. juuni]] |[[Kraków]] |{{PisiLipp|Poola}} |'''60,19''' | |- |[[2023]] |[[2. juuli]] |[[Pärnu]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60,65''' | |- |[[2026]] |[[11. juuli]] |[[Tallinn]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60,90''' | |} ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] hkvgnnbsbujl0ksxpyza8f8nnt85hfe 7191329 7191328 2026-07-12T05:50:32Z Mona 355 7191329 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60,90 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67,16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Super! Isikliku rekordi püstitanud Eesti odaviskaja täitis EM-normi |url=https://sport.postimees.ee/8507171/super-isikliku-rekordi-pustitanud-eesti-odaviskaja-taitis-em-normi |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> === Isikliku rekordi areng odaviskes=== {| class="wikitable" !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Tulemus !Märkused |- |[[2023]] |[[22. juuni]] |[[Kraków]] |{{PisiLipp|Poola}} |'''60,19''' | |- |[[2023]] |[[2. juuli]] |[[Pärnu]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60,65''' | |- |[[2026]] |[[11. juuli]] |[[Tallinn]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60,90''' | |} ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] adfo0l59p25io0c4v63dlb5yfhb5fl7 7191390 7191329 2026-07-12T07:32:12Z Mona 355 7191390 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Gedly Tugi | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiala = odavise | haridus = | spordiklubi = | treener = [[Andrej Hajnšek]] | isiklik_rekord = 60.90 | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Espoo 2023]]|odavise}} }} '''Gedly Tugi''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[2001]] [[Karksi-Nuia]]s) on [[Eesti]] kergejõustiklane, [[odaviskaja]]. Ta on lõpetanud Karksi-Nuia [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium|August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi]] 11. klassi ja [[Audentese Spordigümnaasium]]is 12. klassi. Juba lapsepõlves sai Gedly palju tähelepanu suurepärase pallivisketehnika tõttu ning tema esimeseks treeneriks oli tema isa Taimo Tugi, kes talle palli- ja odaviske põhitehnika selgeks õpetas. Tugi treenib kergejõustikuklubis Audentese SK, treenerid olid 2025. aasta augustini [[Toomas Merila]], [[Magnus Kirt]] ja [[Indrek Tustit]]. 2025. aasta septembrist alustas Tugi treenimist [[Sloveenia]]s kogenud treeneri [[Andrej Hajnšek]]i juhendamisel. Hajnšek on varem treeninud näiteks Rio de Janeiro olümpiavõitjat [[Sara Kolak]]it, Sloveenia rekordi (67.16 m) omanikku [[Martina Ratej]]di ning üle 62 meetri visanud ungarlannat [[Reka Szilágy]]it.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti parim odaviskaja on leidnud Sloveenias uue hingamise: olin suvel ikka väga suures mustas augus |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1146739/eesti-parim-odaviskaja-on-leidnud-sloveenias-uue-hingamise-olin-suvel-ikka-vaga-suures-mustas-augus |vaadatud=2025-12-18 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Sportlikud tulemused== [[Noorte olümpiamängud]]el Buenos Aireses 2018. aastal saavutas ta 6. koha 2018. aasta [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U18 meistrivõistlustel]] Ungaris võitis Tugi tulemusega 55.28 (500-grammine oda) pronksmedali ning 2019. aasta [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistluste]] Rootsis võitis ta samuti pronksmedali, saavutades tulemuse 54.52. [[2019. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Eesti meistrivõistlustel]] tuli esimest korda täiskasvanute arvestuses Eesti meistriks, tulemus 51.11. Teist korda tuli täiskasvanute Eesti meistriks [[2022. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Eesti meistrivõistlustel]] visates oda 56.21. 2022. aasta Eesti U-23 meistrivõistlustel Rakveres tuli vanuseklassi meistriks tulemusega 58.39, mis on Eesti läbi aegade 4. tulemus.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Edetabelid]. [[Eesti Kergejõustiku Liit]]. Vaadatud 19.08.2002</ref> [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus]] [[München]]is jäi tema parimaks katseks 54.38, mis andis 18. koha.<ref>[https://www.european-athletics.com/historical-data/athletes/est/gedly-tugi-014757878 European Athletics].</ref> 22. juunil 2023 viskas ta Poolas [[Kraków]]is [[Euroopa mängud]]el isikliku rekordi 60.19 ning 2. juulil [[Pärnu Rannastaadion]]il parandas seda 46 sentimeetriga (60.65), tõustes Eesti läbi aegade edetabelis kolmandaks.<ref>[https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/ Eesti Kergejõustikuliit.] Edetabelid.</ref> 16. juulil 2023 võitis Tugi Soomes [[Espoo]]s toimunud [[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel]] tulemusega 57.62 hõbemedali. Kuldmedali võitis tulemusega 60.73 [[Elina Tzengko]] ja pronksmedali [[Anni-Linnea Alanen]] tulemusega 56.67. 2026. aasta juulis püstitas ta Audentese staadionil [[Aleksander Lohu mälestusvõistlus]]tel isikliku rekordi 60.92 ning täitis augustis toimuva EMi normi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Super! Isikliku rekordi püstitanud Eesti odaviskaja täitis EM-normi |url=https://sport.postimees.ee/8507171/super-isikliku-rekordi-pustitanud-eesti-odaviskaja-taitis-em-normi |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> === Isikliku rekordi areng odaviskes=== {| class="wikitable" !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Tulemus !Märkused |- |[[2023]] |[[22. juuni]] |[[Kraków]] |{{PisiLipp|Poola}} |'''60.19''' | |- |[[2023]] |[[2. juuli]] |[[Pärnu]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60.65''' | |- |[[2026]] |[[11. juuli]] |[[Tallinn]] |{{PisiLipp|Eesti}} |'''60.90''' | |} ==Tunnustus== *2019 [[Eesti Kultuurkapital]]i tunnustuspreemia edukate sportlike saavutuste eest. *2019 [[Viljandimaa parim naissportlane]] *2021 [[Mulgi vald|Mulgi valla]] tänukiri heade sportlike tulemuste eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717070026/https://mulgivald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/EszP2xBbeipz/content/id/33810753?redirect=http://mulgivald.ee Eesti Vabariigi 104. aastapäev Abja kultuurimajas.] mulgivald.ee</ref> *2023 Viljandimaa parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{IAAF}} * [https://sport.err.ee/1608687844/gedly-tugi-pigem-tunnen-suurt-ootust-kui-narvi Gedly Tugi: pigem tunnen suurt ootust kui närvi]. err.ee 17.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120053102/delfi-munchenis-em-il-debuteerinud-gedly-tugi-finaali-ei-paasenud-pole-veel-piisavalt-oskusi-et-voistelda EM-il debüteerinud Gedly Tugi finaali ei pääsenud]. Delfi Sport, 18.08.2022. * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120217115/u23-em-hobe-gedly-tugi-natuke-olen-pettunud-aga-medal-on-medal U23 EM-hõbe Gedly Tugi: natuke olen pettunud, aga medal on medal.] sport.delfi.ee, 16. juuli 2023. {{JÄRJESTA:Tugi, Gedly}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kergejõustiklased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] hwknxn5xi56mzd22fvyuvzxe5oabqgg 0 578033 7191133 6380467 2026-07-11T18:07:19Z Trebors 57925 7191133 wikitext text/x-wiki {|class="wikitable sortable" |- ! Nimi ! Erakond ! Valdkond ! Algus ! Lõpp ! Ametiaja pikkus ! Põhjus |- | [[Marti Kuusik]] || [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| [[väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]] || 29. aprill 2019 || 30. aprill 2019 || 30 tundi || süüdistused perevägivallas |- | [[Martin Repinski]] || [[Keskerakond]] || [[maaeluminister]] || 23. november 2016 || 9. detsember 2016 || 13 päeva || otsustas mitmesuguste skandaalide tõttu ametist tagasi astuda |- | [[Tiit Vähi]] || [[Koonderakond]] || [[siseminister]] || 11. oktoober 1995 || 6. november 1995 || 27 päeva || astus tagasi korteriskandaali tõttu |- | [[Aleksander Sikkal]] || parteitu || [[üleminekuvalitsuse kaubaminister]] || 1. jaanuar 1992 || 29. jaanuar 1992 || 28 päeva || ei kohanenud enda sõnul [[Tiit Vähi]] tööstiiliga |- | [[Riivo Sinijärv]] || [[Koonderakond]] || [[siseminister]] || 17. märts 1997 || 29. aprill 1997 || 43 päeva || |- | [[Jüri Pihl]] || [[Sotsiaaldemokraadid]] || [[siseminister]] || 5. aprill 2007 || 21. mai 2007 || 47 päeva || |- | [[Toomas Vilosius]] || [[Reformierakond]] || [[sotsiaalminister]] || 20. september 1994 || 8. november 1994 || 50 päeva || |- | [[Rein Lang]] || [[Reformierakond]] || [[välisminister]] || 21. veebruar 2005 || 13. aprill 2005 || 52 päeva || vahetas [[justiitsminister|justiitsministri]] ametisse |- | [[Lennart Meri]] || [[Isamaa]] || [[üleminekuvalitsuse välisminister]] || 30. jaanuar 1992 || 24. märts 1992 || 54 päeva || astus Eesti Vabariigi [[Eesti Suursaatkond Helsingis|suursaadik Soomes]] |- | [[Toomas Varek]] || [[Keskerakond]] || [[siseminister]] || 10. veebruar 2003 || 10. aprill 2003 || 59 päeva || |} ==Viited== *[https://www.ohtuleht.ee/775048/tabel-repinski-rekord-pormustati-kuusik-on-luhima-valitsemisajaga-minister Tabel: Kõige lühema valitsemisajaga ministrid] Õhtuleht, 30. aprill 2019 [[Kategooria:Eesti ministrite loendid]] 3vjxiij0exlmjbfnqt3fqkhj8zfg3gv 0 578060 7191207 6965904 2026-07-11T21:37:38Z ~2026-33657-65 231127 7191207 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Kullo Vende''' (sündinud [[12. veebruar|12. ma]]il [[1939]] [[Tartu]]s) on eesti [[keeleteadlane]] ja [[tõlkija]]. ==Hariduskäik== Vende lõpetas 1957. aastal [[Elva Keskkool]]i, 1962 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise filoloogina, 1968 Keele ja Kirjanduse Instituudis aspirantuuri, filoloogiakandidaat (1974, ENSV Teaduste Akadeemia) väitekirjaga "Eesti vokaalide põhitooni mõjustavaid foneetilisi tegureid". Täiendanud end 1978 ja 1984 Moskvas Thorezi-nimelises Võõrkeelte Pedagoogilises Instituudis, 1987 Inglismaal Surrey ülikoolis. ==Töökäik== Ta oli 1962–1963 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] keelte kateedri inglise keele õpetaja, 1963–1964 kirjandusmuuseumi teadur, 1964–1965 Tartu 2. Keskkooli inglise keele õpetaja, 1968–1975 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur, 1975–1981 Tallinna Pedagoogilise Instituudi inglise keele kateedri vanemõpetaja, 1981–1991 dotsent, 1991–1992 Keeleameti nõunik, 1992–1998 presidendikantselei tõlketoimetaja, 1998–1999 [[TEA kirjastus]]e peatoimetaja, 1999–2004 Euroülikooli tõlketeaduskonna professor ja dekaan; 2005. aastast pensionil. Loengukursused: inglise keele ajalugu, tõlketeooria ja -praktika, sissejuhatus keeleteadusse, üld- ja inglise keele foneetika; pidanud loenguid ka üldhariduskoolide inglise keele õpetajatele. ===Liikmesus=== [[Emakeele Selts]]i (1971) ja International Society of Phonetic Sciences liige (1983–2001). ==Teadustöö== Kullo uurimisvaldkond on foneetika (eelkõige eesti keele prosoodika katseline uurimine). ===Publikatsioonid=== Umbes 30 teaduspublikatsiooni, koostanud õppevahendeid. * Финно-угорская транскрипция (ФУТ) в историческом аспекте и в сопоставлении с международным фонетическим алфавитом (МФА). Tallinn 1967 * Intrinsic pitch of Estonian vowels: measurement and perception. // Est. Papers in Phonetics (1972) * Intonation of question and answer in Estonian. I. Perceptual analysis. // Est. Papers in Phonetics (1975) **II. Synthetic stimuli. // Est. Papers in Phonetics (1981) * The basic intonation contours of the principal communicative types of utterances in English and Estonian. // In Honor of Ilse Lehiste. Dordrecht 1987 * Intonatsiooni tähistamisest inglise ja eesti keeles. // Ars Grammatica 1986. Tallinn 1987 * A contrastive study of word stress in English and Estonian loanwords. // Foreign Language in the Classroom. Tallinn 1991 * Basic Estonian-English Dictionary for Learners of Estonian. The First Thousand Estonian Words. Tallinn 2010 ==Tõlked ja toimetustööd== Tõlkinud raamatuid jm muid trükiseid inglise jt keeltest (sh K. Häkkineni "Keeleteaduse alused". Tallinn 2007), olnud mitme väljaande (sh "Inglise-eesti tehnikasõnaraamat", 2000; "E nagu Eesti: eesti keele õpik algajaile", 1998; "Saame tuttavaks! Estonian for Beginners", 2009 jm) [[toimetaja]], üks [[ENE]] artiklite autoritest. ===Tõlkeid=== * Tema Pühadus Johannes Paulus II Eestis / His Holiness John Paul II in Estonia [Paavsti ja president Mere kõned ja läkitused, 10.09.96]. Vabariigi Presidendi Kantselei, 1993, 68 lk. * [[David Satter]]. Meeletuse ajastu. Nõukogude Liidu allakäik ja langus. Varrak, 2005, 368 lk. * [[David Satter]]. Pimedus koidikul. Vene kriminaalriigi kujunemine. Varrak, 2006, 288 lk. * [[:en:John_Lukacs|John Lukacs]]. Juuni 1941. Hitler ja Stalin. Varrak, 2007, 148 lk. * [[:fi:Kaisa_Häkkinen|Kaisa Häkkinen]]. Keeleteaduse alused. Eesti keele Sihtasutus, 2007, 152 lk. * Maailma suurimad lahendamata mõistatused. Inglise keelest tõlkinud Kullo Vende, Riina Jürgens ja Liina Viires. Varrak, 2007, 383 lk. * [[:cs:Barbara_Masin|Barbara Masin]]. Kadalipp. Viis sõpra, 20 000 vaenlase sõdurit ja saladus, mis võinuks muuta külma sõja kurssi. Varrak, 2008, 399 lk. * [[:en:Peter_Vansittart|Peter Vansittart]]. Salaprotokollid. Varrak, 2009, 296 lk. * [https://martinmanser.co.uk/ Martin H. Manser]. Inglise-eesti sünonüümide ja antonüümide sõnaraamat eesti-inglise register-sõnastikuga. TEA, 2012, 392 lk. * Hillary Barrett. Yijing. Muutuste raamat. Iidne Hiina oraakel. TEA, 2016, 208 lk. * [[Sun Zi]]. Sõjakunst. TEA, 2016, 128 lk. [Tõlgitud inglise keelest.] * Kullo Vende. Luuletõlked, nii ilmunud kui ka seni avaldamata. Trükk: Librix Print, 2021, 167 lk. * [[James Joyce]]. Ulysses > Ulixes, 4. ptk: Kalypso. // Vikerkaar 7-8, 2016, lk 48-66; 5.ptk: Lootosesööjad. // Akadeemia 12, 2017, lk 2207-2229; 6. ptk: Hades. // Akadeemia 11-12, 2018, lk 2016-2036, 2206-2226; 7. ptk: Aiolos. // Akadeemia 11, 2019, lk 2037-2086; 8. ptk: Laistrügoonid. // Akadeemia 8, 2020, lk 1435-1483; 9. ptk: Skylla ja Charybdis. // Akadeemia 7, 2021, lk 1221-1298; 10.ptk: Liikuvad kaljud. // Akadeemia 6, 2022, lk 1020-1072; 11. ptk: Sireenid. // Akadeemia 6, 2023, lk 1087-1145; 12. ptk: ==Tunnustus== * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3747}}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli sõjaväelane [[Jakob Vende]], poolvend isa esimesest abielust oli insener ja koduloolane [[Valdeko Vende]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETBL|4|1169-1170}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Vende, Kullo}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] sgz14z51qtok286mbdwprzoh7xuhz3g 0 578063 7191182 6664506 2026-07-11T21:12:25Z ~2026-33657-65 231127 /* Välislingid */ 7191182 wikitext text/x-wiki '''Meeli Sedrik''' ([[7. oktoober]] [[1968]] [[Kärdla]], [[Hiiumaa]] – [[14. mai]] [[2022]]) oli eesti [[leksikograaf]]. == Haridus == Meeli Sedrik lõpetas 1987. aastal [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkooli]], 1992. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] eesti keele ja kirjanduse alal ja 1994. aastal Tartu Ülikooli magistriõpingud eesti keele alal. <!---1999. aastani kestsid doktoriõpingud (väitekirja teema "Hiiu murrakute ja Edela-Soole murrete ühissõnavarast").---> == Töökohad == Sedrik oli 1993 vahetusüliõpilane ja CIMO stipendiaat Turu Ülikoolis, 1997–1998 Svenska Instituteti stipendiaat Uppsala Ülikoolis, 1994 Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli ja 1995 Turu Ülikooli õppeülesande täitja, 1995–1996 Tartu Ülikooli eesti keele õppekooli erakorraline assistent, 1996–1997 ja 1999–2000 erakorraline lektor, 2000–2002 õppeülesande täitja, 2000–2003 [[Eesti Õiguskeele Keskus]]e keeletoimetaja, 2003–2008 Eesti Keele Instituudi (EKI) teadur, 2008–2013 EKI leksikograaf ja 2013–2022 EKI vanemleksikograaf. Ta oli [[Emakeele Selts]]i liige (aastast 1995). ==Teadustöö== Sedriku uurimisvaldkonnad olid eesti murrete sõnavara ja keelekontaktid. ===Teoseid=== * Hiidenmaan murteiden sanasto: yhteydet Itämeren alueen kieliin. // Itämerensuomalainen kulttuurialue. Castrenianumin toimitteita 49, 98−106. Helsinki, 1995. * Swedish loanwords common to Estonian Hiiumaa dialects and south-western Finnish dialects. // Finnisch-Ugrische Sprachen in Kontakt. Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der RijksUniversiteit Groningen. 21.–23. november 1996. Maastricht 1997. * Hiiu murrakute kontaktidest eestirootsi murretega. Taustast. // Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võru Instituudi toimetiseq 6. Võro, 1999. * trintsid (Emmaste kihelkonnast pärit murdekeelend). // Emakeele Seltsi aastaraamat 1998–1999, 67−71. Tartu, 2000. * reimand. // Emakeele Seltsi aastaraamat 2005, 130−137. Tartu, 2006. * "Eesti etümoloogiasõnaraamat", EKSA, 2012. Üks autoreid. * Trips, traps, trull, sina oled kull. // Keel ja Kirjandus 2019/6, 480−492. (koos [[Udo Uibo]]ga) * Meremehel piab olema kümme `keṕsi. // Keel ja Kirjandus 2021/7, 644−650. * [[Paul Kokla]] "Hiiu sõnaraamat". Eesti Keele Sihtasutus, 2015 (toimetaja) * [[Järvi Kokla]] "Hiiu keele raamand". HIIU ÖKO, 2016 (toimetaja) ==Tunnustus== 2020. aastal pälvis ta koos kolleeg [[Udo Uibo]]ga ajakirja Keel ja Kirjandus lühikirjutiste kategoorias aastaauhinna. ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Meeli_Sedrik/est Meeli Sedrik Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://portaal.eki.ee/avalehe-uudised-taisloend/4013-in-memoriam-meeli-sedrik.html IN MEMORIAM: Meeli Sedrik] *{{ETBL|4|110-111}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Sedrik, Meeli}} [[Kategooria:Eesti leksikograafid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria: Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 4xga6460a8y5x3y5ref5hfmgz32ahtq 0 578971 7191578 7180123 2026-07-12T11:27:16Z Velirand 67997 7191578 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Thongloun Sisoulith <br/> ທອງລຸນ ສີສຸລິດ | pilt = Thongloun Sisoulith with Obamas cropped.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Laose president]] | ametiajaalgus = 22. märts 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Bounnhang Vorachith]] | järgmine = | amet2 = [[Laose peaminister]] | ametiajaalgus2 = 20. aprill 2016 | ametiajalõpp2 = 22. märts 2021 | eelmine2 = [[Thongsing Thammavong]] | järgmine2 = [[Phankham Viphavanh]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1946|11|10}} | sünnikoht = [[Houaphanhi provints]], [[Prantsuse Laose protektoraat|Laos]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledž <br/> [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|A. I. Herzeni nimeline Venemaa pedagoogikaülikool]] <br/> [[Venemaa teaduste akadeemia]]<ref>{{cite web|url=http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|title=19th International Conference on The Future of Asia|website=future-of-asia.nikkei.jp|access-date=2020-03-23|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225070520/http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|url-status=dead}}</ref> | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Thongloun Sisoulith''' ([[lao keel]]es ທອງລຸນ ສີສຸລິດ; sündinud 10. novembril 1946) on [[Laos]]e poliitik, alates [[22. märts]]ist [[2021]] [[Laose president]]. Sisoulith sündis [[Houaphanhi provints]]is ning õppis aastatel 1962–1969 Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledžis. Ta käis ennast täiendamas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja [[Vietnam]]is. Lisaks lao keelele räägib ta ka [[vietnami keel|vietnami]], [[vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t. Ta on valitsuses töötanud mitmel ametikohal. Aastatel 1987–1992 oli ta asevälisminister, 1993–1997 töö- ja sotsiaalse heaolu minister, 1998–2000 [[Rahvusassamblee (Laos)|rahvusassamblee]] liige. Temast sai 27. märtsil 2001 asepeaminister ning riigiplaneerimise komitee president; 8. juunil 2006 määrati ta ka välisministriks.<ref>[http://findarticles.com/p/articles/mi_m0WDQ/is_/ai_72999167 "Laos new cabinet lineup"], Asian Political News, 2. aprill 2001.</ref> Ta oli alates 20. aprillist 2016 [[Laose peaminister]]. Ta oli aastatel 2001–2016 asepeaminister, 2006–2016 ka välisminister. Sisoulith on 2001. aastast olnud [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei|Laose Rahvarevolutsioonilise Partei]] [[Laose Rahvarevolutsioonilise Partei poliitbüroo|poliitbüroo]] kümne tähtsaima liikme hulgas.<ref>{{cite news |author=Ron Corben |title=Laos Undergoes Communist Party Leadership Change |url=http://www.voanews.com/content/laos-undergoes-communist-party-leadership-change/3160492.html |publisher=[[Voice of America]] |date=24. jaanuar 2016 |accessdate=27. jaanuar 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://archive.today/20031217212802/http://www.un.int/lao/biography_Thongloun_Sisoulith.htm Elulugu ÜRO veebisaidil (inglise keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Thongsing Thammavong]] | nimi=[[Laose peaminister]] | aeg= 2016–2021 | järgnev=[[Phankham Viphavanh]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Sisoulith, Thongloun}} [[Kategooria:Laose peaministrid]] [[Kategooria:Laose presidendid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 42tj1gmgsrnbhizsyccdv9ay57vy08k 7191587 7191578 2026-07-12T11:30:40Z Velirand 67997 + kategooria 7191587 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Thongloun Sisoulith <br/> ທອງລຸນ ສີສຸລິດ | pilt = Thongloun Sisoulith with Obamas cropped.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Laose president]] | ametiajaalgus = 22. märts 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Bounnhang Vorachith]] | järgmine = | amet2 = [[Laose peaminister]] | ametiajaalgus2 = 20. aprill 2016 | ametiajalõpp2 = 22. märts 2021 | eelmine2 = [[Thongsing Thammavong]] | järgmine2 = [[Phankham Viphavanh]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1946|11|10}} | sünnikoht = [[Houaphanhi provints]], [[Prantsuse Laose protektoraat|Laos]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledž <br/> [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|A. I. Herzeni nimeline Venemaa pedagoogikaülikool]] <br/> [[Venemaa teaduste akadeemia]]<ref>{{cite web|url=http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|title=19th International Conference on The Future of Asia|website=future-of-asia.nikkei.jp|access-date=2020-03-23|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225070520/http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|url-status=dead}}</ref> | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Thongloun Sisoulith''' ([[lao keel]]es ທອງລຸນ ສີສຸລິດ; sündinud 10. novembril 1946) on [[Laos]]e poliitik, alates [[22. märts]]ist [[2021]] [[Laose president]]. Sisoulith sündis [[Houaphanhi provints]]is ning õppis aastatel 1962–1969 Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledžis. Ta käis ennast täiendamas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja [[Vietnam]]is. Lisaks lao keelele räägib ta ka [[vietnami keel|vietnami]], [[vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t. Ta on valitsuses töötanud mitmel ametikohal. Aastatel 1987–1992 oli ta asevälisminister, 1993–1997 töö- ja sotsiaalse heaolu minister, 1998–2000 [[Rahvusassamblee (Laos)|rahvusassamblee]] liige. Temast sai 27. märtsil 2001 asepeaminister ning riigiplaneerimise komitee president; 8. juunil 2006 määrati ta ka välisministriks.<ref>[http://findarticles.com/p/articles/mi_m0WDQ/is_/ai_72999167 "Laos new cabinet lineup"], Asian Political News, 2. aprill 2001.</ref> Ta oli alates 20. aprillist 2016 [[Laose peaminister]]. Ta oli aastatel 2001–2016 asepeaminister, 2006–2016 ka välisminister. Sisoulith on 2001. aastast olnud [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei|Laose Rahvarevolutsioonilise Partei]] [[Laose Rahvarevolutsioonilise Partei poliitbüroo|poliitbüroo]] kümne tähtsaima liikme hulgas.<ref>{{cite news |author=Ron Corben |title=Laos Undergoes Communist Party Leadership Change |url=http://www.voanews.com/content/laos-undergoes-communist-party-leadership-change/3160492.html |publisher=[[Voice of America]] |date=24. jaanuar 2016 |accessdate=27. jaanuar 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://archive.today/20031217212802/http://www.un.int/lao/biography_Thongloun_Sisoulith.htm Elulugu ÜRO veebisaidil (inglise keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Thongsing Thammavong]] | nimi=[[Laose peaminister]] | aeg= 2016–2021 | järgnev=[[Phankham Viphavanh]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Sisoulith, Thongloun}} [[Kategooria:Laose peaministrid]] [[Kategooria:Laose presidendid]] [[A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 0yzh4cjj40n46gfdmi1dlwz365k3e4p 7191598 7191587 2026-07-12T11:36:41Z Velirand 67997 + kategooria 7191598 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Thongloun Sisoulith <br/> ທອງລຸນ ສີສຸລິດ | pilt = Thongloun Sisoulith with Obamas cropped.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Laose president]] | ametiajaalgus = 22. märts 2021 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Bounnhang Vorachith]] | järgmine = | amet2 = [[Laose peaminister]] | ametiajaalgus2 = 20. aprill 2016 | ametiajalõpp2 = 22. märts 2021 | eelmine2 = [[Thongsing Thammavong]] | järgmine2 = [[Phankham Viphavanh]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1946|11|10}} | sünnikoht = [[Houaphanhi provints]], [[Prantsuse Laose protektoraat|Laos]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledž <br/> [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|A. I. Herzeni nimeline Venemaa pedagoogikaülikool]] <br/> [[Venemaa teaduste akadeemia]]<ref>{{cite web|url=http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|title=19th International Conference on The Future of Asia|website=future-of-asia.nikkei.jp|access-date=2020-03-23|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225070520/http://future-of-asia.nikkei.jp/asia2013/eng/speaker03.html|url-status=dead}}</ref> | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Thongloun Sisoulith''' ([[lao keel]]es ທອງລຸນ ສີສຸລິດ; sündinud 10. novembril 1946) on [[Laos]]e poliitik, alates [[22. märts]]ist [[2021]] [[Laose president]]. Sisoulith sündis [[Houaphanhi provints]]is ning õppis aastatel 1962–1969 Neo Lao Hak Sati pedagoogikakolledžis. Ta käis ennast täiendamas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja [[Vietnam]]is. Lisaks lao keelele räägib ta ka [[vietnami keel|vietnami]], [[vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t. Ta on valitsuses töötanud mitmel ametikohal. Aastatel 1987–1992 oli ta asevälisminister, 1993–1997 töö- ja sotsiaalse heaolu minister, 1998–2000 [[Rahvusassamblee (Laos)|rahvusassamblee]] liige. Temast sai 27. märtsil 2001 asepeaminister ning riigiplaneerimise komitee president; 8. juunil 2006 määrati ta ka välisministriks.<ref>[http://findarticles.com/p/articles/mi_m0WDQ/is_/ai_72999167 "Laos new cabinet lineup"], Asian Political News, 2. aprill 2001.</ref> Ta oli alates 20. aprillist 2016 [[Laose peaminister]]. Ta oli aastatel 2001–2016 asepeaminister, 2006–2016 ka välisminister. Sisoulith on 2001. aastast olnud [[Laose Rahvarevolutsiooniline Partei|Laose Rahvarevolutsioonilise Partei]] [[Laose Rahvarevolutsioonilise Partei poliitbüroo|poliitbüroo]] kümne tähtsaima liikme hulgas.<ref>{{cite news |author=Ron Corben |title=Laos Undergoes Communist Party Leadership Change |url=http://www.voanews.com/content/laos-undergoes-communist-party-leadership-change/3160492.html |publisher=[[Voice of America]] |date=24. jaanuar 2016 |accessdate=27. jaanuar 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://archive.today/20031217212802/http://www.un.int/lao/biography_Thongloun_Sisoulith.htm Elulugu ÜRO veebisaidil (inglise keeles)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Thongsing Thammavong]] | nimi=[[Laose peaminister]] | aeg= 2016–2021 | järgnev=[[Phankham Viphavanh]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Sisoulith, Thongloun}} [[Kategooria:Laose peaministrid]] [[Kategooria:Laose presidendid]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 7ks85skcjx0w8x0aahq21skfyog10ff 0 583474 7191471 5631576 2026-07-12T09:31:37Z Velirand 67997 + kategooria 7191471 wikitext text/x-wiki [[Fail: Sergei_Guriev.jpg|pisi|Sergueï Gouriev (2013)]] '''Sergueï Gouriev''' ([[vene keel]]es Сергей Маратович Гуриев ''Sergei Maratovitš Gurijev''; [[osseedi keel]]es Гуыриаты Мараты фырт Сергей; sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1971]] [[Vladikavkaz|Ordžonikidzes]]) on [[Osseedid|osseedi]] päritolu [[Prantsusmaa]] [[majandusteadlane]]. Gouriev sündis [[Tehnikateadlane|tehnikateadlase]] perekonnas. Tema isa [[Marat Gurijev]] (sündinud 1945) on [[infotehnoloogia]] professor, [[tehnikadoktor]]. 1993. aastal lõpetas Sergueï Gouriev kiitusega [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]]. 1994. aastal sai füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi (kaitses [[väitekiri|väitekirja]] "Некоторые математические модели формирования инвестиций и сбережений"). Aastatel 1997–1998 oli järeldoktor [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] majandusteaduskonnas. 1998. aastal asus tööle [[Venemaa Majanduskool]]i. 2001. aastal sai [[majandusdoktor]]i kraadi (kaitses [[doktoriväitekiri|doktoriväitekirja]] "Неденежные формы расчёта в российской экономике"). Aastatel 2003–2004 oli külalisprofessor [[Princetoni Ülikool]]i majandusteaduskonnas ja 2004–2013 Venemaa Majanduskooli [[rektor]]. 2013. aastal oli Gouriev sunnitud poliitilistel põhjustel Venemaalt lahkuma. Ta emigreerus Prantsusmaale, kus töötab [[Pariisi Poliitikauuringute Instituut|Pariisi Poliitikauuringute Instituudis]] majandusprofessorina. Peab loenguid [[inglise keel]]es. Tema abikaasa [[Ekaterina Zhuravskaya]] on [[Pariisi Majanduskool]]i professor. ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.sciencespo.fr/department-economics/en/researcher/sergei-guriev.html Sergei Guriev]. sciencespo.fr {{JÄRJESTA: Gouriev, Sergueï}} [[Kategooria:Venemaa majandusteadlased]] [[Kategooria:Prantsusmaa teadlased]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] q5kl7bz8ztyfqkuent2o17w9pmjefap 0 583873 7191515 7162790 2026-07-12T10:15:36Z Velirand 67997 + kategooria 7191515 wikitext text/x-wiki '''Ljuza Badretdinova''' (sündinud [[16. detsember|16. detsembril]] [[1965]] [[Altajevo|Altaus]] [[Baškortostan]]is) on [[udmurdid|udmurdi]] [[kirjanik]] ja ajakirjanik. Badretdinova sündis kolhoosi brigadiri ja lüpsja peres. Ljuza oli vanim pere viiest lapsest. Pärast Kuzbajevo keskkooli lõpetamist õppis ta udmurdi filoloogiat [[Udmurdi Riiklik Ülikool|Udmurdi Riiklikus Ülikoolis]]. 2006. aastal ilmus tema esimene luulekogu "Сюлэм пужыос". Teine luulekogu "Minu tee viib südamesse = Мынам сюресэ – сюлэме = Дорога в сердце = My way is to the heart" ilmus neljas keeles 2008. aastal Tallinnas.<ref name="unatlib">http://izdania.unatlib.ru/udmwriters/data/badretdinova/02.html</ref> Tema luuletusi on viisistanud mitmed udmurdi heliloojad.<ref name="unatlib" /> Badretdinova luuletusi ja jutustusi on ilmunud ajakirjades [[Invožo]], [[Keneš]], [[Lutš]], [[Ašaltši]] ja [[Kizili]].<ref name="unatlib" /> Ta on tõlkinud ilukirjandust udmurdi keelde permikomi, tatari ja vene keelest.<ref name="unatlib" /> ==Tunnustus== *1996 – Udmurtia teeneline ajakirjanik *2010 – [[Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind]] luulekogu "Sjulem pužõos" ("Südame mustrid") eest ==Eesti keeles ilmunud== *"Minu tee viib südamesse" ("Мынам сюресэ - сюлэме", eestikeelne tõlge [[Arvo Valton]] ja [[Nadezda Pchelovodova]], autoritutvustus Arvo Valton) Tallinn, Kirjastuskeskus, 2008 (rööptekst udmurdi, vene ja inglise keeles) ISBN 9789949445110 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://vorshud.unatlib.ru/index.php/%D0%91%D0%B0%D0%B4%D1%80%D0%B5%D1%82%D0%B4%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%D0%9B%D1%8E%D0%B7%D0%B0 Badretdinova udmurdi veebientsüklopeedias Voršud] (udmurdi keeles) {{JÄRJESTA:Badretdinova, Ljuza}} [[Kategooria:Udmurdi kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Baškortostani inimesed]] [[Kategooria:Udmurdi Riikliku Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] ram3syypsfor59z8c250iujhhhnay81 0 589479 7191525 6991000 2026-07-12T10:24:08Z Mona 355 /* W */ 7191525 wikitext text/x-wiki Selles nimekirjas on loetletud Kuramaa rüütelkonna matriklisse immatrikuleeritud aadlisuguvõsad. __NOTOC__{{tähed}} ==A== [[Adamowicz gen. Adam]] | [[Adeling]] | [[Albedyll]] | [[Alopäus]] | [[Amboten]] | [[Ampach]] | [[Anrep-Elmpt]] | [[Arsenjev (aadlisuguvõsa)|Arsenjev]] | [[Ascheberg]] ==B== [[Bach (aadlisuguvõsa)|Bach]] | [[Bagge af Boo]] | [[Balugjanski]] | [[Bandemer]] | [[Behr]] | [[Beklešov]] | [[Belzig von Kreutz]] | [[Benckendoff]] | [[Bercken]] | [[Berg (Kaarma)]] | [[Berg (Kandla)]] | [[zum Berge]] | [[Berner]] | [[Bienemann von Bienenstamm]] | [[Biron]] | [[Bistram]] | [[Blomberg (aadlisuguvõsa)|Blomberg]] | [[Bodendick]] | [[Boetticher]] | [[Bohl]] | [[Bolschwing]] | [[Borch]] | [[Brackel]] | [[Brasch]] | [[Brevern]] | [[Brincken]] | [[Briskorn]] | [[Brockhausen (Kuramaa suguvõsa)|Brockhausen]] | [[Plater|Broel gen. Plater]] | [[Browne-Camus]] | [[Brucken gen. Fock]] | [[Bruiningk]] | [[Brunnow]] | [[Brüggen]] | [[Brüggener]] | [[Brühl]] | [[Buchholtz]] | [[Budde (Vestfaali aadlisuguvõsa)]] | [[Bunge (suguvõsa)|Bunge]] | [[Buttlar]] | [[Buxhoeveden]] | [[Budberg|Bönninghausen gen. Budberg]] | [[Büldring]] | [[Bülow]] ==C== [[Cancrin]] | [[Castell-Rüdenhausen]] ==D== [[Danzas]] (Dansas) | [[Dermont-Siwicki]] | [[Derschau]] | [[Diebitsch]] | [[Dorthesen]] | [[Drachenfels]] | [[Dreylingk]] | [[Duhamel]] | [[Dönhoff]] | [[Dörper]] | [[Düsterlohe]] ==E== [[Eckeln gen. Hülsen]] | [[Rennenkampff|Edle von Rennenkampff]] | [[Ehden]] | [[Elerdt]] | [[Elmendorff]] | [[Elmpt]] | [[Engelhardt]] ==F== [[Finkenaugen]] | [[Finck von Finckenstein]] | [[Fircks]] | [[Pfeilitzer gen. Franck|Franck]] | [[Fresendorff]] | [[Freytag von Loringhoven]] | [[Fricke]] | [[Funck (Kuramaa)|Funck]] | [[Fölckersahm]] | [[Fürstenberg (Vestfaali aadlisuguvõsa)|Fürstenberg]] ==G== [[Galau]] | [[Galen gen. Halswig]] | [[Gantzkauw]] | [[Gayl]] | [[Gerschau]] | [[Gerschau von Flotow]] | [[Goes]] | [[Gohr]] | [[Golitsõn]] | [[Golovkin]] | [[Gortšakov]] | [[Grandidier]] | [[Greigh]] | [[Grimberg gen. Altenbockum]] | [[Grotthuss]] | [[Gruenewaldt]] ==H== [[Haaren]] | [[Hahn (põlisaadlisuguvõsa)|Hahn]] | [[Hahnebohm]] | [[op dem Hamme gen. Schoeppingk]] | [[Hanenfeldt]] | [[Harreyan gen. Harrien]] | [[Haudring]] | [[Helmersen]] | [[Henning]] | [[Heringen]] | Heyking | [[Hoerner]] | [[Hoff]] | [[Hohenastenberg gen. Wigandt]] | [[Holstinghausen gen. Holsten]] | [[Holtey]] | [[Hoyningen-Huene|Hoyningen gen. Huene]] | [[Howen]] ==I== [[Suvorov (aadlisuguvõsa)|Italiiski]] ==J== [[Jelita-Wolski]] ==K== [[Keller]] | [[Kersenbroick]] | [[Kettler]] | [[Keyserlingk|Keyserling(k)]] | [[Kiewel von Kiefelstein]] | [[Kisseljov]] | [[Klebeck]] | [[Klein (suguvõsa)|Klein]] | [[Kleist]] | [[Klopmann]] | [[Klüchtzner]] | [[Knabenau]] | [[Knigge]] | [[Knorring|Knorre (Knorring)]] | [[Komorowski]] | [[Koskull]] | [[Krumess]] | [[Krähen]] | [[Kutaisov]] | [[Königseck]] | [[Königsfels]] | [[Kühnrath]] ==L== [[Landsberg (aadlisuguvõsa)|Landsberg]] | [[Launitz]] | [[Ledebuer]] | [[Łepkowski]] | [[Lieven]] | [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld-Toal]] | [[Loebel gen. Leubel]] | [[Lohausen gen. Solderbach]] | [[Löwis of Menar]] | [[Lüdinghausen gen. Wolff]] | [[Lysander]] ==M== [[Maltitz]] | [[Manteuffel (Pommeri)|Manteuffel]] | [[Manteuffel|Manteuffel gen. Szoege]] | [[Maydell]] | [[Medem]] | [[Meerfeldt]] | [[Meerscheidt gen. Hüllessem]] | [[Meissner]] | [[Mengden]] | [[Mentzel]] | [[Mestmacher]] | [[Meyendorff]] | [[Meyer gen. Rautenfels]] | [[Michelsohnen]] | [[Mirbach]] | [[Mohl]] | [[zur Mühlen]] | [[Münchhausen (aadlisuguvõsa)|Münchhausen]] | [[Münster (Pokroy ja Krächting)]] | [[Münster (Saliena)]] ==N== [[Nagel]] | [[Nesselrode]] | [[Nettelhorst]] | [[Neuhoff gen. von der Ley]] | [[Nolcken]] | [[Nolde]] | [[Novosiltsov (Orjol)]] ==O== [[Oelsen]] | [[Oest gen. Driesen]] | [[Oettingen]] | [[Offensberg]] | [[Orgies|Orgies gen. Rutenberg]] | [[Orlov]] | [[Osten-Sacken|Osten gen. Sacken]] | [[Ovander]] ==P== [[Pahlen]] | [[Paskau (aadlisuguvõsa)|Paskau]] | [[Patkul]] | [[Paulucci delle Roncole]] | [[Piattoli]] | [[Piele gen. Pfeil]] | [[Piepenstock]] | [[Plettenberg (aadlisuguvõsa)|Plettenberg]] | [[Przezdziecki]] | [[Puttkamer]] ==R== [[Raab gen. Thülen]] | [[Raczyna-Raczyński]] | [[Rahden (aadlisuguvõsa)|Rahden]] | [[Rappe]] | [[Rechenberg gen. Linten]] | [[Recke (aadlisuguvõsa)|Recke]] | [[Reibnitz]] | [[Reyer]] | [[Richter]] | [[Ringemuth]] | [[Roemer]] | [[Ropp]] | [[Rosen (punane)]] | [[Rosenberg]] | [[Rummel]] | [[Rump]] | [[Rönne]] | [[Rüdiger]] ==S== [[Saltza]] | [[Samson-Himmelstjerna]] | [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]] | [[Sayn-Wittgenstein-Berleburg-Ludwigsburg]] | [[Schaffhausen (aadlisuguvõsa)|Schaffhausen]] | [[Scheinvogel]] | [[Schelking]] | [[Schenking]] | [[Schierstädt]] | [[Schilling]] | [[Schlippenbach]] | [[Korff|Schmysingk gen. Korff]] | [[Scholtz]] | [[Schroeders]] | [[Schulte]] | [[Schwaben (suguvõsa)|Schwaben]] | [[Schwartzhoff]] | [[Schwerin (suguvõsa)|Schwerin]] | [[Seefeld (suguvõsa)|Seefeld]] | [[Sesswegen gen. Güldenbogen]] | [[Simolin]] | [[Sivers (Õisu)|Sivers]] | [[Stackelberg]] | [[Stanecke]] | [[Steinrath]] | [[Stempel]] | [[Stichhorst]] | [[Stieglitz]] | [[Streithorst]] | [[Stromberg|Stromburg gen. Stromberg]] | [[Syberg zu Wischling]] ==Š== [[Šuvalov]] ==T== [[Taube]] | [[Thor-Haken]] | [[Tideböhl]] | [[Tiedewitz]] | [[Tiesenhausen]] | [[Timroth]] | [[Tinnen]] | [[Tippelskirch]] | [[Tolck gen. Engel]] | [[Torck]] | [[Tornow]] | [[Totleben]] | [[Trankwitz]] | [[Treyden]] | [[Trotta gen. Treyden]] | [[Tryzna gen. Karp]] | [[Tyszkiewicz]] ==U== [[Ungern-Sternberg]] | [[Uexküll-Güldenband]] ==V== [[Valujev]] | [[Vassiltšikov]] | [[Vietinghoff gen. Scheel]] | [[Vischer]] | [[Volkonski]] | [[Vorontsov]] ==W== [[Wahlen]] | [[Walden (aadlisuguvõsa)|Walden]] | [[Walther]] | [[Warden]] | [[Weiss (Kuramaa aadlisuguvõsa)|Weiss]] | [[Wenge gen. Lambsdorff]] | [[Wessel]] | [[Wettberg]] | [[Wildemann]] | [[Witten]] | [[Wittenheim]] | [[Wrangell]] | [[Wrschowetz-Sekerka u. Sedschütz]] | [[Württemberg]] ==Vaata ka== *[[Kuramaa rüütelkond]] *[[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] ==Kirjandus== *Mühlendahl, Ernst von. Hoyningen-Huene, Baron Heiner von. ''Die Baltischen Ritterschaften''. – Aus dem Deutschen Adelsarchiv. Band 4 der Schriftenreihe. Limburg/Lahn: C. A. Starke Verlag, 1973. [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel| ]] 2etdi6yhht58p60oexw81hxets49grd 0 590392 7191247 6708770 2026-07-11T23:41:20Z Kuriuss 38125 7191247 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2020}} [[Pilt:Seal Nikolaus (Holstein-Rendsburg) 01.jpg|thumb|Holsteini Nikolause pitser aastatest u 1342-1343]] '''Nikolaus''' (ka ''Holsteini Klaus''; 1321 – 8. mai 1397) oli Schauenburgi titulaarkrahv. Nikolaus oli koos algul oma venna ja siis oma vennapoegadega [[Holstein-Rendsburg]]i kaasvalitsev krahv 1340. aastast kuni elu lõpuni. 1390. aastal pärisid Nikolaus ja tema vennapojad [[Holstein-Kiel]]i, mis ise sisaldas endist [[Holstein-Plön]]i tagastamise kaudu 1350. aastal. Seega peale [[Holstein-Pinneberg]]i olid Nikolaus ja tema vennapojad ühendanud kogu Holsteini. Ta oli ka Schleswigi kaasvalitseja aastatel 1375–1386. Ta oli seega [[Schaumburgi dünastia]] juhtiv liige ja mõjukas tegelane piirkonnas [[Elbe]]st põhja pool. Ta oli krahv [[Gerhard III (Holstein-Rendsburg)|Gerhard III]] ja selle naise Sophia teine poeg. Ta valitses [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigit]] aastatel 1375–1384 koos oma vanema venna [[Heinrich II (Holstein-Rendsburg)|Heinrich II-ga]], pärastpoole üksi. 1386. aastal astus ta Schleswigi hertsogi kohalt tagasi Heinrich II poja [[Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)|Gerhard VI]] kasuks, kelle Taani kuningas [[Oluf II]] kinnitas Schleswigi hertsog Gerhard II-ks. 1354. aastal abiellus ta Braunschweig-Lüneburgi hertsogi [[Wilhelm II (Braunschweig-Lüneburg)|Wilhelm II]] tütre Elisabethiga. Nad said ühe tütre: * Elisabeth (1360 – 25. jaanuar 1416) 1362. aastal kihlas Nikolaus oma tütre prints Håkoniga, kellest hiljem sai Norra kuningas [[Håkon VI]]. Kuid kihlus tühistati 1363. aastal poliitilistel põhjustel ja Håkon abiellus hoopis Taani kuninganna [[Margrete I]]-ga. Nikolaus suri 1397. aastal ja maeti [[Itzehoe]]sse. Tema vennapoeg Gerhard VI tegutses tema alaealise tütre Elisabethi eestkostjana. Pärast Nikolausi surma eraldasid tema kaasvalitsevad vennapojad [[Albrecht II (Holstein)|Albrecht II]] ja Gerhard VI Holstein-Rendsburgist Albrechtile Holstein-Segebergi. Gerhard VI jätkas seejärel Holstein-Rendsburgi üksi valitsemist. {{algus}} {{eelnev-järgnev 2-1-2 | eelnev1= [[Gerhard III (Holstein-Rendsburg)|Gerhard III]]<br>kui Holstein-Rendsburgi krahv | nimi= [[Schauenburgi ja Holsteini krahvid|Holstein-Rendsburgi krahvid]]<br>koos oma venna [[Heinrich II (Holstein-Rendsburg)|Heinrich II]]<br>koos oma vennapoja [[Albrecht II (Holstein)|Albrecht II]]<br>koos oma vennapoja [[Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)|Gerhard VI]] | aeg= 1340-1397 | eelnev2= [[Adolf VII (Holstein-Kiel)|Adolf IX]]<br>kui Holstein-Kieli krahv<br>(liin hääbus 1390. aastal) | järgnev1= [[Albrecht II (Holstein)|Albrecht II]]<br>kui Holstein-Segebergi krahv | järgnev2= [[Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)|Gerhard VI või II]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Heinrich (Schleswig)|Heinrich I]] | nimi= [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigi hertsogid]]<br>koos oma venna [[Heinrich II (Holstein-Rendsburg)|Heinrich II]] | aeg= 1375-1386 | järgnev= [[Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)|Gerhard VI või II]] }} {{lõpp}} [[Kategooria:Holsteini krahvid]] [[Kategooria:Schleswigi hertsogid]] p1edp8nvw8gu74fgyam74h5k9p8au59 0 591332 7191370 6227078 2026-07-12T07:11:43Z Kuriuss 38125 7191370 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Fugu''' ([[jaapani keel]]es 河豚; 鰒; フグ) on jaapani roog, mida valmistatakse samuti fuguks nimetatava [[kerakala]] lihast. Fugu serveeritakse peamiselt ''[[sashimi]]''<nowiki/>'na. Fugu-''sashimi'' valmistamiseks kasutatakse terava otsaga ''yanagi ba'' tüüpi ''sashimi''-nuga ''fugu hiki'', mille tera on tavalisest yanagi ba'st peenem ja painduvam. Seda hoitakse teistest nugadest eraldi. Kuigi fugu on [[Jaapan]]is delikatess, võib selle söömine olla eluohtlik, kuna kerakala on surmavalt mürgine. Seega tuleb kerakalast ettevaatlikult eemaldada mürgised osad, ilma et liha mürgitataks. Kerakala maks, munasarjad, olenevalt liigist ka silmad ja nahk sisaldavad närvimürki [[tetrodotoksiin]]i, mis halvab ohvri lihased, kuigi ohver jääb teadvusele. Lõpuks ei suuda ohver enam hingata ja sureb lämbumise tõttu. Vastumürki teada ei ole, tavalisim ravivõte on ohvri [[Hingamiselundkond|hingamiselundkonna]] ning [[Südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] toetamine, kuni mürk on ainevahetuse käigus organismist eemaldatud. Kuigi kala maksa peetakse maitsvaimaks osaks, sisaldab see surmavas koguses mürki, mistõttu on Jaapanis alates 1984. aastast selle restoranis serveerimine keelatud.{{lisa viide}} On tehtud kindlaks, et kerakala mürgisus tuleb sellest, et kala sööb tetrodotoksiiniliste [[bakter]]itega nakatunud loomi, mille vastu kalal endal tekib aja jooksul resistentsus. Fugu on Jaapanis söödud juba sajandeid. [[Jaapani ajalugu#Tokugawa šogunaat ja Edo periood|Tokugawa šogunaadi]] ajal oli Edos ([[Tōkyō]] tollane nimi) ja selle mõjupiirkonnas fugu söömine keelatud, samal ajal Jaapani lääneosas, kus šogunaadi võim oli väiksem ja kerakala oli lihtsam saada, arendati paljusid valmistamisviise, et kala ohutult süüa. [[Meiji]] perioodil oli paljudes kohtades fugu söömine keelatud. Tänapäeval on fugu ainus roog, mida [[Jaapani keiser]] süüa ei tohi. Fugu valmistamine ja müük on Jaapanis rangelt reguleeritud. Alates 1958. aastast on litsents kohustuslik.{{lisa viide}} Kõigepealt tuleb harjutada vähemalt kaks-kolm aastat õpipoisina, siis sooritada kahetunnine kirjalik eksam ja lõpuks 20-minutine praktiline eksam, mille jooksul peab praktikant kala puhastama, eemaldama mürgised osad ilma kalaliha mürgitamata, eraldama need teisele alusele, need märgistama ja seejärel panema lukustatud karpi, puhastatud kalafileest valmistama ''[[sashimi]]'' ja selle ära sööma. Ainult ligi 35% litsentsi taotlejatest läbib eksamid. Kala mürgised osad, mis pandi lukustatud karpi, viiakse tagasi varustajale, kes need hävitab keemilisel teel. [[Kategooria:Jaapani köök]] bdfwvz4mcy6cmiz23ck86879ugywqxk 0 598189 7191037 6930513 2026-07-11T12:39:04Z ~2026-33544-09 231107 7191037 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} '''[[Wimbledoni turniir|Wimbledoni tenniseturniir]] segapaarismängus''' on igal aastal Suurbritannia lahtiste meistrivõistluste raames korraldatav tenniseturniir. Segapaarismängu meistrivõistlusi hakati pidama 1913. aastal, samal ajal naiste paarismängu meistrivõistlustega, ja olid tegelikult jätkuks kogu Inglismaa segapaarismängu meistrivõistlustele, mida mängiti alates 1888. aastast Põhja-Assotsiatsiooni turniiri raames, mida korraldati kord aastas Manchesteris või Liverpoolis. Võistlust ei korraldatud aastatel 1915–1918 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu ja uuesti 1940–1945 [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu. Samuti ei peetud turniiri 2020. aastal [[koroonapandeemia]] tõttu. Segapaarismängus on enim Wimbledoni turniire võitnud ameeriklanna [[Elizabeth Ryan]]: seitse korda aastatel 1919–1932 viie erineva partneriga. Kolm korda, aastatel 1919, 1921 ja 1923, võitis ta selle turniiri koos [[Randolph Lycett]]iga, viimased neli korda vastavalt koos [[Francis Hunter]]i (1927), [[Patrick Spence]]'i (1928), [[Jack Crawford]]i (1930) ja [[Enrique Maier]]iga (1932). ==Võitjad== ===Suurbritannia meistrivõistlused=== [[Pilt:SuzanneLenglen.jpg|thumb|right|[[Suzanne Lenglen]] võitis segapaarismängus kolm Wimbledoni turniiri]] {| class=" wikitable" |- ! Aasta !Võitja !2. koht ! class="unsortable" |Tulemus |- | 1913 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Hope Crisp]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Agnes Tuckey]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[James Cecil Parke]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ethel Larcombe]] || 3–6, 5–3 retired |- | 1914 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[James Cecil Parke]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ethel Larcombe]] || {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Anthony Wilding]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marguerite Broquedis]] || 4–6, 6–4, 6–2 |- | 1915 || rowspan="4" colspan="3" align="center" bgcolor="F5F5F5" |Turniiri ei peetud aastatel 1915–1918 [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] tõttu. |- | 1916 |- | 1917 |- | 1918 |- | 1919 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Randolph Lycett]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Albert Prebble]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothea Lambert Chambers]] || 6–0, 6–0 |- | 1920 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Gerald Patterson]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Suzanne Lenglen]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Randolph Lycett]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || 7–5, 6–3 |- | 1921 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Randolph Lycett]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Max Woosnam]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Phyllis Howkins]] || 6–3, 6–1 |- | 1922 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Pat O'Hara Wood]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Suzanne Lenglen]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Randolph Lycett]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || 6–4, 6–3 |- | 1923 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Randolph Lycett]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || [[Pilt:British_Raj_Red_Ensign.svg|24px|India]] [[Lewis Deane]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothy Shepherd-Barron]] || 6–4, 7–5 |- | 1924 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[BBrian Gilbert]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kitty McKane]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Leslie Godfree]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothy Shepherd-Barron]] || 6–3, 3–6, 6–3 |- | 1925 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Borotra]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Suzanne Lenglen]] || [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861-1946)_crowned.svg|24px|Itaalia]] [[Uberto De Morpurgo]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || 6–3, 6–3 |- | 1926 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Leslie Godfree]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kitty Godfree]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Howard Kinsey]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Mary Browne]] || 6–3, 6–4 |- | 1927 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Francis Hunter]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Leslie Godfree]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kitty Godfree]] || 8–6, 6–0 |- | 1928 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Pat Spence]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Jack Crawford]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Daphne Akhurst]] || 7–5, 6–4 |- | 1929 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Francis Hunter]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Helen Moody]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ian Collins]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Joan Fry]] || 6–1, 6–4 |- | 1930 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Jack Crawford]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|24px|Saksamaa]] [[Daniel Prenn]] <br> [[Pilt:Flag_of_Germany_(3-2_aspect_ratio).svg|24px|Saksamaa]] [[Hilde Krahwinkel Sperling]] || 6–1, 6–3 |- | 1931 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[George Lott]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Anna Harper]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ian Collins]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Joan Ridley]] || 6–3, 1–6, 6–1 |- | 1932 || [[Pilt:Flag_of_the_Second_Spanish_Republic.svg|24px|Hispaania]] [[Enrique Maier]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Elizabeth Ryan]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Harry Hopman]] <br> {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Josane Sigart]] || 7–5, 6–2 |- | 1933 || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1933–1935).svg|24px|Saksamaa]] [[Gottfried von Cramm]] <br> [[Pilt:Flag_of_Germany_(1933–1935).svg|24px|Saksamaa]] [[Hilde Krahwinkel]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Norman Farquharson]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Mary Heeley]] || 7–5, 8–6 |- | 1934 || [[Pilt:Flag_of_Japan_(1870–1999).svg|24px|Jaapan]] [[Ryuki Miki]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothy Round]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Bunny Austin]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothy Shepherd-Barron]] || 3–6, 6–4, 6–0 |- | 1935 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fred Perry]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dorothy Round]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Harry Hopman]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nell Hopman]] || 7–5, 4–6, 6–2 |- | 1936 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Fred Perry]] <br> {{flagicon|GBR}} [[Dorothy Round]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Don Budge]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Sarah Fabyan]] || 7–9, 7–5, 6–4 |- | 1937 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Don Budge]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Alice Marble]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Yvon Petra]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Simonne Mathieu]] || 6–4, 6–1 |- | 1938 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Don Budge]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Alice Marble]] || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] [[Henner Henkel]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Sarah Palfrey Cooke]] || 6–1, 6–4 |- | 1939 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Bobby Riggs]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Alice Marble]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Frank Wilde]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Nina Brown]] || 9–7, 6–1 |- | 1940 || rowspan="6" colspan="3" align="center" bgcolor="F5F5F5" |Turniiri ei peetud aastatel 1940–1945 [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu. |- | 1941 |- | 1942 |- | 1943 |- | 1944 |- | 1945 |- | 1946 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Tom Brown]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Geoff Brown]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Dorothy Bundy]] || 6–4, 6–4 |- | 1947 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Bromwich]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Colin Long]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nancye Bolton]] || 1–6, 6–4, 6–2 |- | 1948 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Bromwich]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Frank Sedgman]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || 6–2, 3–6, 6–3 |- | 1949 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Eric Sturgess]] <br> [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sheila Summers]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Bromwich]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || 9–7, 9–11, 7–5 |- | 1950 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Eric Sturgess]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Geoff Brown]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Patricia Todd]] || 11–9, 1–6, 6–4 |- | 1951 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Frank Sedgman]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mervyn Rose]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nancye Bolton]] || 7–5, 6–2 |- | 1952 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Frank Sedgman]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enrique Morea]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Thelma Long]] || 4–6, 6–3, 6–4 |- | 1953 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Vic Seixas]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enrique Morea]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Shirley Fry]] || 9–7, 7–5 |- | 1954 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Vic Seixas]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Rosewall]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Margaret Du Pont]] || 5–7, 6–4, 6–3 |- | 1955 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Vic Seixas]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Doris Hart]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enrique Morea]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Louise Brough]] || 8–6, 2–6, 6–3 |- | 1956 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Vic Seixas]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Shirley Fry]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Gardnar Mulloy]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Althea Gibson]] || 2–6, 6–2, 7–5 |- | 1957 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mervyn Rose]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Darlene Hard]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Neale Fraser]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Althea Gibson]] || 6–4, 7–5 |- | 1958 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Bob Howe]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lorraine Coghlan]] || {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kurt Nielsen]] <br> [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] [[Althea Gibson]] || 6–3, 13–11 |- | 1959 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Rod Laver]] <br> [[Pilt:US_flag_49_stars.svg|24px|USA]] [[Darlene Hard]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Neale Fraser]] <br> [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1889–1960).svg|24px|Brasiilia]] [[Maria Bueno]] || 6–4, 6–3 |- | 1960 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Rod Laver]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Darlene Hard]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Bob Howe]] <br> [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1960–1968).svg|24px|Brasiilia]] [[Maria Bueno]] || 13–11, 3–6, 8–6 |- | 1961 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Fred Stolle]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lesley Turner Bowrey]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Bob Howe]] <br> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Edda Buding]] || 11–9, 6–2 |- | 1962 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Neale Fraser]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Margaret Osborne duPont]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dennis Ralston]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ann Haydon]] || 2–6, 6–3, 13–11 |- | 1963 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Bob Hewitt]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Darlene Hard]] || 11–9, 6–4 |- | 1964 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Fred Stolle]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lesley Turner]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || 6–4, 6–4 |- | 1965 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tony Roche]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Judy Tegart]] || 12–10, 6–3 |- | 1966 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dennis Ralston]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || 4–6, 6–3, 6–3 |- | 1967 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Owen Davidson]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1960–1968).svg|24px|Brasiilia]] [[Maria Bueno]] || 7–5, 6–2 |} ===Suurbritannia lahtised meistrivõistlused=== {| class=" wikitable" |- ! Aasta !Võitja !2. koht ! class="unsortable" |Tulemus |- | 1968 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ken Fletcher]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Alex Metreveli]] <br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Olga Morozova]] || 6–1, 14–12 |- | 1969 ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Fred Stolle]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Ann Jones]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tony Roche]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Judy Tegart]] || 6–2, 6–3 |- | 1970 || [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Ilie Năstase]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Rosemary Casals]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Alex Metreveli]] <br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Olga Morozova]] || 6–3, 4–6, 9–7 |- | 1971 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Owen Davidson]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Marty Riessen]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || 3–6, 6–2, 15–13 |- | 1972 || [[Pilt:Flag of Romania (1965–1989).svg|24px|Rumeenia]] [[Ilie Năstase]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Rosemary Casals]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Kim Warwick]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Evonne Goolagong Cawley]] || 6–4, 6–4 |- | 1973 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Owen Davidson]] <br> {{flagicon|USA}} [[Billie Jean King]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Ramírez]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Janet Newberry]] || 6–3, 6–2 |- | 1974 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Owen Davidson]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Mark Farrell]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lesley Charles]] || 6–3, 9–7 |- | 1975 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Marty Riessen]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Margaret Court]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Allan Stone]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Betty Stöve]] || 6–4, 7–5 |- | 1976 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tony Roche]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Françoise Dürr]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Dick Stockton]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Rosemary Casals]] || 6–3, 2–6, 7–5 |- | 1977 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Bob Hewitt]] <br> [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Greer Stevens]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Frew McMillan]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Betty Stöve]] || 3–6, 7–5, 6–4 |- | 1978 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Frew McMillan]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Betty Stöve]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ray Ruffels]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || 6–2, 6–2 |- | 1979 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Bob Hewitt]] <br> [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Greer Stevens]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Frew McMillan]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Betty Stöve]] || 7–5, 7–6^(9–7) |- | 1980 || {{Riigi ikoon|USA}} [[John Austin (tennisist)|John Austin]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Tracy Austin]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mark Edmondson]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Dianne Fromholtz]] || 4–6, 7–6^(8–6), 6–3 |- | 1981 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Frew McMillan]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Betty Stöve]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[John Austin (tennisist)|John Austin]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Tracy Austin]] || 4–6, 7–6^(7–2), 6–3 |- | 1982 || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Kevin Curren]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Anne Smith]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John Lloyd]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Wendy Turnbull]] || 2–6, 6–3, 7–5 |- | 1983 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John Lloyd]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Wendy Turnbull]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Denton]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Billie Jean King]] || 6–7^(5–7), 7–6^(7–5), 7–5 |- | 1984 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[John Lloyd]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Wendy Turnbull]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Steve Denton]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Kathy Jordan]] || 6–3, 6–3 |- | 1985 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Paul McNamee]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Martina Navratilova]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Fitzgerald]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Elizabeth Smylie]] || 7–5, 4–6, 6–2 |- | 1986 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Ken Flach]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Kathy Jordan]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Heinz Günthardt]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Martina Navratilova]] || 6–3, 7–6^(9–7) |- |1987 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jeremy Bates]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jo Durie]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Darren Cahill]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nicole Provis]] || 7–6^(12–10), 6–3 |- | 1988|| {{Riigi ikoon|USA}} [[Sherwood Stewart]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Zina Garrison]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Kelly Jones]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Gretchen Magers]] || 6–1, 7–6^(7–3) |- | 1989 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jim Pugh]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Jana Novotná]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mark Kratzmann]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Jenny Byrne]] || 6–4, 5–7, 6–4 |- | 1990 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Rick Leach]] <br> {{flagicon|USA}} [[Zina Garrison]] || {{flagicon|AUS}} [[John Fitzgerald]] <br> {{flagicon|AUS}} [[Elizabeth Smylie]] || 7–5, 6–2 |- | 1991 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[John Fitzgerald]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Elizabeth Smylie]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jim Pugh]] <br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Natalja Zvereva]] || 7–6^(7–4), 6–2 |- | 1992 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Cyril Suk]] <br> {{Riigi ikoon|Läti}} [[Larisa Savtšenko Neiland]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jacco Eltingh]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Miriam Oremans]] || 7–6^(7–2), 6–2 |- | 1993 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mark Woodforde]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Martina Navratilova]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Tom Nijssen]] <br> {{Riigi ikoon|Holland}} [[Manon Bollegraf]] || 6–3, 6–4 |- | 1994 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Todd Woodbridge]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Helena Suková]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[T. J. Middleton]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Lori McNeil]] || 3–6, 7–5, 6–3 |- | 1995 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Jonathan Stark]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Martina Navratilova]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Cyril Suk]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Gigi Fernández]] || 6–4, 6–4 |- | 1996 || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Cyril Suk]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Helena Suková]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Mark Woodforde]] <br> {{Riigi ikoon|Läti}} [[Larisa Savtšenko Neiland]] || 1–6, 6–3, 6–2 |- | 1997 || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Cyril Suk]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Helena Suková]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Andrei Olhovski]] <br> {{Riigi ikoon|Läti}} [[Larisa Savtšenko Neiland]] || 4–6, 6–3, 6–4 |- | 1998 || [[Pilt:Flag_of_Belarus_(1995–2012).svg|24px|Valgevene]] [[Maksim Mirnõi]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Serena Williams]] || {{Riigi ikoon|India}} [[Mahesh Bhupathi]] <br> {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Mirjana Lučić]] || 6–4, 6–4 |- | 1999 || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Lisa Raymond]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Jonas Björkman]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anna Kournikova]] || 6–4, 3–6, 6–3 |- | 2000 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Donald Johnson]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Kimberly Po]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Lleyton Hewitt]] <br> {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kim Clijsters]] || 6–4, 7–6^(7–3) |- | 2001 || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Leoš Friedl]] <br> {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Daniela Hantuchová]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Mike Bryan]] <br> {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Liezel Huber]] || 4–6, 6–3, 6–2 |- | 2002 || {{Riigi ikoon|India}} [[Mahesh Bhupathi]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Elena Lihhovtseva]] || {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Kevin Ullyett]] <br> {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Daniela Hantuchová]] || 6–2, 1–6, 6–1 |- | 2003 || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Martina Navratilova]] || {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Andy Ram]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Anastasia Rodionova]] || 6–3, 6–3 |- | 2004 || {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Wayne Black]] <br> {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Cara Black]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Todd Woodbridge]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Alicia Molik]] || 3–6, 7–6^(10–8), 6–4 |- | 2005 || {{Riigi ikoon|India}} [[Mahesh Bhupathi]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Mary Pierce]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Paul Hanley]] <br> {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Tatiana Perebiynis]] || 6–4, 6–2 |- | 2006 || {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Andy Ram]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Vera Zvonareva]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Bob Bryan]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Venus Williams]] || 6–3, 6–2 |- | 2007 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jamie Murray]] <br> [[Pilt:Flag_of_Serbia_(2004–2010).svg|24px|Serbia]] [[Jelena Janković]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Jonas Björkman]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Alicia Molik]] || 6–4, 3–6, 6–1 |- | 2008 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Bob Bryan]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Samantha Stosur]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Mike Bryan]] <br> {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Katarina Srebotnik]] || 7–5, 6–4 |- | 2009 || {{Riigi ikoon|Bahama}} [[Mark Knowles]] <br> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Anna-Lena Grönefeld]] || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Cara Black]] || 7–5, 6–3 |- | 2010 || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|Zimbabwe}} [[Cara Black]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Wesley Moodie]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Lisa Raymond]] || 6–4, 7–6^(7–5) |- | 2011 || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Jürgen Melzer]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Iveta Benešová]] || {{Riigi ikoon|India}} [[Mahesh Bhupathi]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Elena Vesnina]] || 6–3, 6–2 |- | 2012 || {{Riigi ikoon|USA}} [[Mike Bryan]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Lisa Raymond]] || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Elena Vesnina]] || 6–3, 5–7, 6–4 |- | 2013 || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Daniel Nestor]] <br> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kristina Mladenovic]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Bruno Soares]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Lisa Raymond]] || 5–7, 6–2, 8–6 |- | 2014 || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Nenad Zimonjić]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Samantha Stosur]] || {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Maksim Mirnõi]] <br> [[Pilt:Flag_of_Chinese_Taipei_for_Olympic_games.svg|24px|Taiwan)]] [[Chan Hao-ching]] || 6–4, 6–2 |- | 2015 || {{Riigi ikoon|India}} [[Leander Paes]] <br> {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Martina Hingis]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Alexander Peya]] <br> {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Tímea Babos]] || 6–1, 6–1 |- | 2016 || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Henri Kontinen]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Heather Watson]] || {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Robert Farah]] <br> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Anna-Lena Grönefeld]] || 7–6^(7–5), 6–4 |- | 2017 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jamie Murray]] <br> {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Martina Hingis]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Henri Kontinen]] <br> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Heather Watson]] || 6–4, 6–4 |- | 2018 || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Alexander Peya]] <br> {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nicole Melichar]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Jamie Murray]] <br> {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Viktoryja Azaranka]] || 7–6^(7–1), 6–3 |- | 2019 || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Dodig]] <br> [[Pilt:Flag_of_Chinese_Taipei_for_Olympic_games.svg|24px|Taiwan)]] [[Latisha Chan]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Robert Lindstedt]] <br> {{Riigi ikoon|Läti}} [[Jeļena Ostapenko]] || 6–2, 6–3 |- | 2020 || align="center" bgcolor="#f5f5f5" colspan="3" |Võistlust ei toimunud [[Koroonapandeemia|koroonapandeemia]] tõttu. |- | 2021 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Neal Skupski]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Desirae Krawczyk]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Joe Salisbury]] <br> {{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Harriet Dart]] || 6:2, 7–6^(7–1) |- | 2022 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Neal Skupski]] <br> {{Riigi ikoon|USA}} [[Desirae Krawczyk]] ||{{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Matthew Ebden]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Samantha Stosur]] || 6:4, 6:3 |- | 2023 || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Mate Pavić]] <br> {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ljudmilla Kitšenok]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Joran Vliegen]] <br> {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Xu Yifan]] || 6–4, 6–7^(9–11), 6–3 |- | 2024 || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Jan Zieliński]] <br> [[Pilt:Flag_of_Chinese_Taipei_for_Olympic_games.svg|24px|Taiwan)]] [[Hsieh Su-wei]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Santiago Gonzále]] <br> {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Giuliana Olmos]] || 6–4, 6–2 |- | 2025 || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Sem Verbeek]] <br>{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Kateřina Siniaková]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Joe Salisbury]] <br> {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luisa Stefani]] || 7–6^(7–3), 7–6^(7–3) |- | 2026 || {{Riigi ikoon|El Salvador}} [[Marcelo Arévalo]] <br>{{Riigi ikoon|Läti}} [[Jeļena Ostapenko]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Marc Polmans]] <br> {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Storm Hunter]] || 4-6, 7–5, 6-2 |} ==Vaata ka== '''Wimbledoni tenniseturniiri muud võistlused''' * [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri naiste üksikmängu võitjate nimekiri]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste paarismängu võitjate nimekiri]] * [[Wimbledoni tenniseturniiri naiste paarismängu võitjate nimekiri]] '''Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad''' * [[Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri]] * [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri]] * [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri]] {{Suure slämmi võitjad}} [[Kategooria:Tennisevõistlused]] [[Kategooria:Suurbritannia sport]] 4yrj4axc5uv74azgwh0h13quwwckph6 0 600709 7191079 7188245 2026-07-11T15:02:26Z Velirand 67997 /* Gri */ 7191079 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Gr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Gr". ==Gra== *[[Jørgen Graabak]], norra kahevõistleja (1991–) *[[Barbara Graas]], hollandi kabetaja (1952–) *[[Kolinda Grabar-Kitarović]], Horvaatia poliitik (1968–) *[[Ella Grabbi]], Herbert Grabbi abikaasa (1898–1996) *[[Hellar Grabbi]], eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja (1929–2018) *[[Herbert Grabbi]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Rein Grabbi]], eesti kosmonautikainsener ja alpinist (1934–) *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija (1987–) *[[Sofie Gråbøl]], taani näitleja (1968–) *[[Andrzej Grabowski]], poola näitleja (1952–) *[[Jan Grabowski]], Poola ja Kanada ajaloolane, kirjanik ja õppejõud (1962–) *[[Władysław Grabski]], Poola poliitik (1874–1938) *[[Tiberius Gracchus]], Vana-Rooma poliitik (168–133 eKr) *[[Joey Graceffa]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjutaja, produtsent, laulja ja juutuuber (1991–) *[[Jekaterina Gradova]], vene teatri- ja filminäitleja (1946–2021) *[[David Graeber]], Ameerika Ühendriikide antropoloog, anarhist ja aktivist (1961–2020) *[[Arnold Graf]], Eesti vaimulik (1887–1960) *[[Eha-Mai Graf]], eesti sotsioloog (1946–2011) *[[Mati Graf]], eesti ajaloolane (1939–) *[[Sonja Graf]], saksa ja ameerika maletaja (1908–1965) *[[Steffi Graf]], saksa tennisist (1969–) *[[Stephanie Graf]], Austria keskmaajooksja (1973–) *[[Sue Grafton]], ameerika kirjanik (1940–2017) *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Billy Graham]], USA evangelist (1918–2018) *[[Caroline Graham]], inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik (1931–) *[[Lauren Graham]], USA filminäitleja (1967–) *[[Kenneth Grahame]], šoti kirjanik (1859–1932) *[[Sanni Grahn-Laasonen]], Soome poliitik (1983–) *[[Valeri Graifer]], Venemaa naftatööstustegelane (1929–) *[[Hans Christian Gram]], taani bakterioloog (1853–1938) *[[Mirt Gramann]], eesti astrofüüsik (1961–) *[[Gennadi Gramberg]], Eesti teleajakirjanik (1956–) *[[Remo Gramigna]], itaalia semiootik (1981–) *[[Kelsey Grammer]], USA filminäitleja ja -produtsent (1955–) *[[Marat Gramov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane ning spordifunktsionäär (1927–1998) *[[Antonio Gramsci]], Itaalia poliitik ja filosoof (1891–1937) *[[Jens Grand]], Taani vaimulik (suri 1327) *[[Julio Granda]], Peruu maletaja ja maletegelane (1967–) *[[Ariana Grande]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Fernando Grande-Marlaska]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Leonard Grandell]], Soome sõjaväelane, kindralleitnant (1894–1967) *[[Alessandro Grandi]], itaalia helilooja (1586–1630) *[[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Jean-Baptiste Grange]], prantsuse mäesuusataja (1984–) *[[Ann Granger]], inglise kirjanik (1939–2025) *[[David Granger]], Guyana poliitik ja erusõjaväelane, riigi president aastatel 2015–2020 (1945–) *[[Jennifer Granholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–) *[[Daniil Granin]], vene kirjanik (1919–2017) *[[Markus Granlund]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Mikael Granlund]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Andreas Granqvist]], rootsi jalgpallur (1985–) *[[Hilma Granqvist]], soome antropoloog (1890–1972) *[[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja (1987–) *[[Walter Granzow]], Saksamaa poliitik (1887–1952) *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Avram Grant]], Iisraeli jalgpallitreener (1955–) *[[Franz Grant]], eesti arst (1896–1960) *[[Cary Grant]], inglise päritolu filminäitleja (1904–1986) *[[Hugh Grant]], inglise näitleja (1960–) *[[Johannes Grant]], Vabadussõjas osalenu (1890–?) *[[Madison Grant]], USA eugeenik (1865–1937) *[[Marshall Grant]], USA muusik (1928–2011) *[[Mats Grant]], eesti tõlkija ja kooliõpetaja (1836–1885) *[[Ulysses S. Grant]], USA sõjaväelane ja poliitik (1822–1885) *[[Johannes Gabriel Granö]], soome geograaf (1882–1956) *[[Rinalds Grants]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1974–) *[[Olavi Granö]], soome geograaf (1925–2013) *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Stéphane Grappelli]], viiuldaja (1908–1997) *[[Gunnar Graps-Grāfs]], eesti muusik (1951–2004) *[[Igors Gunārs Graps-Grāfs]], Läti dirigent, tšellist ja muusikapedagoog (1925–2013) *[[Alfred Grass]], baltisaksa päritolu Eesti pedagoog, kunstikriitik ja teatritegelane (1862–1933) *[[Günter Grass]], saksa kirjanik (1927–2015) *[[Anton Grasser]], Saksa sõjaväelane (1891–1976) *[[Hermann Grassmann]], saksa keeleteadlane ja matemaatik (1809–1877) *[[Ivan Gratšov]], Venemaa poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Pavel Gratšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik (1948–2012) *[[Viktor Gratšov]], vene raketitehnikakonstruktor (1923–1996) *[[Ernst Grau]], eesti advokaat (1886–1942) *[[Karl Grau]], eesti advokaat (1884–1952) *[[Ene Grauberg]], eesti filosoof (1944–) *[[Jüri Grauberg]], eesti kirjanik (1946–) *[[Moritz Graubner]], baltisaksa päritolu Eesti ettevõtja (1828–1910) *[[Albert Grauen]], Eesti sõjaväelane (1902–1992) *[[Urmas Grauen]], eesti ärijuht ja endine alpinist (1952–) *[[Gintaras Graujauskas]], leedu kirjanik ja muusik (1966–) *[[Werner Graul]], saksa kunstnik (1905–1984) *[[Arne Graumann]], eesti sõudja ja sõudetreener (1958–2011) *[[Mari-Liis Graumann]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rupert de Grave]], Viljandi komtuur (suri 1535) *[[Mike Gravel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1930–2021) *[[Ryan Gravenberch]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[Peter Graves]], USA näitleja (1926–2010) *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[James Martin Gray]], reformeeritud episkopaalkiriku pastor (1851–1935) *[[John Edward Gray]], Briti zooloog (1800–1875) *[[Macy Gray]], USA laulja (1970–) *[[Paul Gray]], USA muusik (1972–2010) *[[Samuel Frederick Gray]], Briti botaanik ja farmakoloog (1766–1828) *[[Chris Grayling]], Suurbritannia poliitik (1962–) *[[Victor Grayson]], Suurbritannia poliitik (1881–?) ==Gre== *[[Jack Grealish]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Boriss Grebenštšikov]], vene muusik (1953–) *[[Joe Grech]], Malta laulja (1934–2024) *[[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja (1927–2020) *[[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja (1994–) *[[Anna Katharine Green]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1846–1935) *[[Arnold Green]], Eesti NSV riigitegelane ja sporditegelane (1920–2011) *[[Brian Austin Green]], USA näitleja (1973–) *[[CeeLo Green]] (Thomas DeCarlo Callaway), Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1974–) *[[Eva Green]], prantsuse näitleja ja modell (1980–) *[[Hetty Green]], Ameerika Ühendriikide investor ja ärinaine (1834–1916) *[[Johannes Green]], eesti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1960) *[[Julian Green]], USA jalgpallur (1995–) *[[Lennart Green]], rootsi kaardimustkunstnik (1941–) *[[Michael Green]], Briti füüsik (1946–) *[[Morten Green]], Taani endine jäähokimängija (1981–) *[[Nicola Green]], Briti kunstnik ja portretist (1972–) *[[Peter Green]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1946–2020) *[[Seth Green]] Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Thomas Hill Green]], inglise filosoof (1836–1882) *[[Norman Greenbaum]], USA laulja-laulukirjutaja (1942–) *[[Johannes Greenberg]], eesti kunstnik (1887–1951) *[[Joseph Greenberg]], ameerika keeleteadlane (1915–2001) *[[Paul Greenberg]], ameerika esseist ja kirjanik (1967–) *[[Ashley Greene]], USA näitleja (1987–) *[[Brian Greene]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1963–) *[[Graham Greene]], inglise kirjanik (1904–1991) *[[Maurice Greene]], USA jooksja (1974–) *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]], inglise organist, klavessinist ja helilooja (1696–1755) *[[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1926–2026) *[[John Greenewald]] (1981–) *[[Glenn Greenwald]], USA uuriv ajakirjanik, jurist ja publitsist (1967–) *[[Robert Greenwald]], USA filmirežissöör ja poliitaktivist (1945–) *[[Mason Greenwood]], Inglise jalgpallur (2001–) *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Germaine Greer]], Austraalia feminist (1939–) *[[German Gref]], Venemaa poliitik ja majandustegelane (1964–) *[[Max Greger]], saksa muusik (1926–2015) *[[Michael Greger]], ameerika arst ja toitumisspetsialist (1972–) *[[Caitlin Gregg]], USA murdmaasuusataja (1980–) *[[Andre Gregor]], eesti mehaanika- ja keemiainsener (1980–) *[[Kersti Gregor]], eesti sporditegelane (1946–2012) *[[Mary Gregor]], USA filosoof (1928–1994) *[[Gregorios Nyssast]] (4. sajand), teoloog *[[Michael Gregoritsch]], Austria jalgpallur (1994–) *[[Gregorius I]], paavst (540–604) *[[Gregorius II]], paavst (669–731) *[[Gregorius III]], paavst (suri 741) *[[Gregorius IV]], paavst (suri 844) *[[Gregorius V]], paavst (suri 999) *[[Gregorius VI]], paavst (suri 1047) *[[Gregorius VII]], paavst (suri 1085) *[[Gregorius VIII]], paavst (suri 1187) *[[Gregorius IX]], paavst (suri 1241) *[[Gregorius X]], paavst (suri 1276) *[[Gregorius XI]], paavst (1329–1378) *[[Gregorius XII]], paavst (suri 1417) *[[Gregorius XIII]], paavst (1502–1585) *[[Gregorius XIV]], paavst (1535–1591) *[[Gregorius XV]], paavst (1554–1623) *[[Gregorius XVI]], paavst (1765–1846) *[[Gregorius XVII]], vastupaavst (1946–2005) *[[Bernhard Gregory]], Eesti maletaja (1879–1939) *[[David Gregory]], Šoti matemaatik ja astronoom (1659–1708) *[[Dick Gregory]], Ameerika Ühendriikide koomik, ettevõtja, kirjanik ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2017) *[[James Gregory]], šoti matemaatik ja astronoom (1638–1675) *[[Carolyn Greider]], USA molekulaarbioloog (1961–) *[[Otto Greiffenhagen]], baltisaksa ajaloolane (1871–1939) *[[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]], baltisaksa poliitik (1821–1890) *[[Samuel Greigh]], šoti päritolu Venemaa mereväelane (1836–1788) *[[Algirdas Greimas]], leedu päritolu Prantsuse keeleteadlane ja semiootik (1917–1992) *[[Simone Greiner-Petter-Memm]], saksa laskesuusataja (1967–) *[[Edgar Arthur Greinert]], Eesti arst (sündis 1902) *[[Ernst Adolf Greinert]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Friedrich Adolf Greinert]], Eesti vaimulik (1857–1922) *[[Gerhard Greinert]], Eesti advokaat (1898–1971) *[[Leberecht Georg Traugott Greinert]], Eesti vaimulik (1860–1929) *[[Michael Greis]], saksa laskesuusataja (1976–) *[[Thomas Greiss]], saksa jäähokimängija (1986–) *[[Dimitǎr Grekov]], Bulgaaria poliitik (1847–1901) *[[Mitrofan Grekov]], vene maalikunstnik (1882–1934) *[[Hélène Grémillon]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1977–) *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Clément Grenier]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Nicolas Grenon]], prantsuse helilooja (suri 1456) *[[Valentin Grenz]], Eesti sõjaväelane *[[Freddy Grenzmann]], Eesti muusik (1972–) *[[Ado Grenzstein]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1849–1916) *[[Tõnis Grenzstein]], eesti maalikunstnik (1863–1916) *[[Kate Grenville]], Austraalia kirjanik (1950–) *[[Karl Grepp]], eesti fotograaf (1900–1973) *[[Johann Hermann Gressel]], Eestis tegutsenud sakslasest trükkal ja kirjastaja *[[Peter Gresser]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1832–1892) *[[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja (1997–) *[[Gertrud van Grest]], Tallinna kaupmees (suri 1531) *[[Johan van Grest]], Tallinna bürgermeister *[[Guðfríður Lilja Grétarsdóttir]], islandi poliitik ja maletaja (1972–) *[[Elsa Gretškina]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2014) *[[Andrei Gretško]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1903–1976) *[[Georgi Gretško]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1931–2017) *[[Wayne Gretzky]], Kanada jäähokimängija *[[Jules Grévy]], Prantsusmaa poliitik (1807–1891) *[[Aubrey de Grey]], inglise gerontoloog (1963–) *[[Constantin Grewingk]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja arheoloog (1819–1887) *[[Victor von Grewingk]], Tartu justiitsbürgermeister (1854–1931) *[[George Grey]], Kanada suusataja (1979–) ==Gri== *[[Jevgeni Grib]], Eesti balletitantsija (1988–) *[[John Gribbin]], Briti teaduskirjanik (1946–) *[[Paul Grice]], Briti filosoof (1913–1988) *[[Otto Griebel]], saksa maalikunstnik (1895–1972) *[[Edvard Grieg]], norra helilooja (1843–1907) *[[Nina Grieg]], norra laulja (1845–1935) *[[Nordahl Grieg]], norra kirjanik, publitsist (1902–1943) *[[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Anett Griffel]], eesti modell (1990–) *[[Enn Griffel]], eesti autovõidusõitja (1935–2007) *[[Blake Griffin]], USA korvpallur (1989–) *[[Eddie Griffin]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–) *[[G. Edward Griffin]], USA filmiprodutsent, kirjanik ja poliitikateemade kommenteerija (1931–) *[[Grete Griffin]] (Šadeiko), eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Nick Griffin]], Briti poliitik (sündinud 1959) *[[Walter Burley Griffin]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1876–1937) *[[Andy Griffith]], USA näitleja (1926–2012) *[[Melanie Griffith]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (1957–) *[[Florence Griffith-Joyner]], USA kergejõustiklane(1959–1998) *[[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur (1979–) *[[Richard Griffiths]], inglise näitleja (1947–) *[[Nicolas de Grigny]], prantsuse organist ja helilooja (ristiti 1672, suri 1703) *[[Indrek Grigor]], Eesti semiootik, kunstiajaloolane, kunstikriitik, ajakirjanik ja kuraator (1981–) *[[Pjotr Grigorenko]], ukraina päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane, inimõiguslane ja publitsist (1907–1987) *[[Grigori (Tšukov)]], Vene Õigeusu Kiriku metropoliit (1870–1955) *[[Maksim Grigorjev]], Venemaa propagandist ja riigiametnik (1975–) *[[Spiridon Grigorjev]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1910–1986) *[[Vassili Grigorjev]], Eesti põllumees ja poliitik (1870–?) *[[Viktor Grigorjev]], vene keeleteadlane (1925–2007) *[[Galina Grigorjeva]], helilooja (1962–) *[[Jelena Grigorjeva]], Eesti semiootik (1959–) *[[Sveta Grigorjeva]], eesti koreograaf, tantsija ja luuletaja (1988–) *[[Ivan Grigorovitš]], Venemaa sõjaväelane (1853–1930) *[[Juri Grigorovitš]], vene ballettmeister (1927–2025) *[[Iveta Grigule-Pēterse]], Läti poliitik (1964–) *[[Boris Griidin]], Eesti poksija (sündis 1910) *[[Toomas Griin]], eesti videorežissöör *[[Gerrit Grijns]], Hollandi teadlane (1865–1944) *[[Florian Grillitsch]], Austria jalgpallur (1995–) *[[Beppe Grillo]], Itaalia satiirik, blogija ja poliitik (1948–) *[[Casey Grillo]], USA trummar (sündinud 1976) *[[Giulia Grillo]], Itaalia arst-kirurg ja poliitik (1975–) *[[Francesco Grimaldi]], itaalia füüsik ja astronoom (1618–1663) *[[Rocco Grimaldi]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Álex Grimaldo]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Joao Grimaldo]], Peruu jalgpallur (2003–) *[[Barbara Dix Grimes]], Austraalia misjonär, antropoloog ja keeleteadlane *[[Matt Grimes]], inglise jalgpallur (1995–) *[[David Grimm]], õigusteadlane (1864–1941) *[[Jacob Grimm]], keeleteadlane ja muinasjuttude koguja (1785–1863) *[[Konstantin Grimm]], Eesti tehnikateadlane (sündis 1891) *[[Wilhelm Grimm]], saksa folklorist muinasjuttude koguja (1786–1859) *[[Christina Grimmie]], USA laulja (1994–2016) *[[Grimoald]], Benevento hertsog ja langobardide kuningas (suri 671) *[[Arnold Grimpel]], Eesti poliitik (1901–1938) *[[Raoul Grimoin-Sanson]], prantsuse filmipioneer (1860–1940) *[[Nicholas Grimshaw]], inglise arhitekt (1939–2025) *[[Aleksandr Grin]], vene kirjanik (1880–1932) *[[Lauren Grinberg]], eesti näitleja (2000–) *[[Maima Grīnberga]], läti tõlkija (1969–) *[[Māris Grīnblats]], Läti poliitik (1955–2021) *[[Sorin Grindeanu]], Rumeenia poliitik (1973–) *[[David Hieronymus Grindel]], farmatseut, arst, keemik ja botaanik (1776–1836) *[[Brittney Griner]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Aleksander Grinev]], vene päritolu kunstnik (1892–1947) *[[Pierre Gringoire]], prantsuse luuletaja ja näitekirjanik (u 1475 – 1538) *[[Kazys Grinius]], Leedu poliitik (1866–1950) *[[Joseph Grinnell]], ameerika zooloog (1877–1939) *[[Aleksandrs Grīns]], läti kirjanik, tõlkija ja Läti relvajõudude ohvitser (1895–1941) *[[Rupert Grint]], inglise näitleja (1988–) *[[Maria Gripe]], rootsi kirjanik (1923–2007) *[[Maggie Gripenberg]], soome tantsija (1881–1976) *[[Juan Gris]], hispaania kunstnik (1887–1927) *[[John Grisham]], USA kirjanik (1955–) *[[Gus Grissom]], USA astronaut (1926–1967) *[[Charles Griswold]], USA filosoof (1951–) *[[Marina Grišakova]], Eesti semiootik ja kirjandusteadlane (1961–) *[[Petras Griškevičius]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (1924–1987) *[[Jevgeni Griškovets]], vene kirjanik, näitekirjanik, lavastaja, näitleja ja muusik (1967–) *[[Nikolai Grišunin]], Läti poksija (1984–) *[[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja (1983–) *[[Maximilian Gritzner]], saksa heraldik ja veksilloog (1843–1902) *[[Andrea Gritti]], Veneetsia doodž (1455–1538) *[[Giánnis Grívas]], Kreeka poliitik (1923–2016) *[[Vytautas Grivickas]], leedu ballettmeister (1925–1990) ==Grl== *[[Gordan Grlić Radman]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1958–) ==Gro== *[[Louis Groarke]], Kanada filosoof (1953–) *[[Julius Grober]], saksa arstiteadlane (1875–1971) *[[Katarzyna Grochola]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1957–) *[[Melchior Grodziecki]], poola roomakatoliiklik vaimulik, jesuiit, märter ja pühak (1582 või 1584–1619) *[[Matt Groening]], USA koomiksikunstnik ja teleprodutsent (1954–) *[[Laura Groeseneken]], Belgia laulja (1983–) *[[Stanislav Grof]], tšehhi päritolu USA psühhiaater (1931–) *[[Marcelo Grohe]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Dave Grohl]], USA laulja (1969–) *[[Gottwald Eugen Eduard Grohmann]], Eesti vaimulik (1859–1906) *[[Gottfried William August Grohmann]], Eesti vaimulik (1862–1917) *[[Justus Heinrich Grohmann]], Eesti vaimulik (1764–1826) *[[Karl Woldemar Emil Grohmann]], Eesti vaimulik (1830–1896) *[[Woldemar Eugen Grohmann]], Eesti vaimulik (1802–1874) *[[Volodõmõr Groisman]], Ukraina poliitik (1978–) *[[Aleksandr Gromov]], vene ulmekirjanik (1959–) *[[Mihhail Gromov]], Prantsuse matemaatik (1943–) *[[Aleksei Gromõko]], vene politoloog (1969–) *[[Anatoli Gromõko]], Venemaa rahvusvaheliste suhete spetsialist, afrikanist ja diplomaat (1932–2017) *[[Andrei Gromõko]], Nõukogude Liidu diplomaat ja poliitik (1909–1989) *[[Øystein Grødum]], norra kiiruisutaja (1977–) *[[Jens Christian Grøndahl]], taani kirjanik (1959–) *[[Jesper Grønkjær]], taani endine jalgpallur (1977–) *[[Harald Grønningen]], norra murdmaasuusataja (1934–2016) *[[Audun Grønvold]], norra mäesuusataja ja vigursuusataja (1976–2025) *[[Alexander Gronsky]], Lätis elav vene fotograaf (1980–) *[[Eberhard von Groote]] *[[Stefan Groote]], saksa füüsik (1963–) *[[Martin Gropius]], saksa arhitekt (1824–1880) *[[Walter Gropius]], saksa arhitekt (1883–1969) *[[Reet Grosberg]], eesti tõlkija ja toimetaja (1960–) *[[Kamil Grosicki]], poola jalgpallur (1988–) *[[Romain Grosjean]], Prantsusmaa vormelisõitja (1986–) *[[Margus Grosnõi]], eesti näitleja (1978–) *[[Bertrand Grospellier]], prantsuse pokkerimängija (1981–) *[[David Gross]], USA füüsik (1941–) *[[Georg Gross]], eesti rallisõitja (sündinud 1983) *[[Juhan Saul Gross]], eesti filmiprodutsent (1964–) *[[Lalla Gross]], eesti klassikaline filoloog (1912–2008) *[[Mauri Gross]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Oleg Gross]], eesti ärimees (sündinud 1951) *[[Pascal Groß]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Philip Gross]], eesti päritolu kirjanik (1952–) *[[Ricco Groß]], Saksa laskesuusataja (1970–) *[[Stefano Gross]], itaalia mäesuusataja (1986–) *[[Toomas Gross]], eesti antropoloog (1971–) *[[Villem Gross]], eesti kirjanik (1922–2001) *[[Katrin Gross-Paju]], eesti arst (neuroloog) (1963–) *[[Maarja Grossberg-Kuusk]], eesti materjaliteadlane (1981–) *[[Eduard Grosschmidt]], Eesti sõjaväelane ja sõjakirjanik (1896–1975) *[[Martin Grossholm]], eesti advokaat (1896–1966) *[[Kevin Großkreutz]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Elisabeth Grossmann]], Austria poliitik (1968–) *[[Galina Grossmann]], Eesti bioloog (1952–) *[[Fabio Grosso]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Hanno Grossschmidt]], eesti arhitekt (1973–) *[[Otto Grossschmidt]], eesti luuletaja ja näitekirjanik (1869–1941) *[[Viivi Grossschmidt]], eesti filmiteadlane (1938–1984) *[[Igor Grosu]], Moldova poliitik (1972–) *[[Frīdrihs Grosvalds]], Läti advokaat, poliitik ja diplomaat (1850–1924) *[[Jāzeps Grosvalds]], läti maalikunstnik (1891–1920) *[[Petru Groza]], Rumeenia poliitik (1884–1958) *[[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ajakirjanik (1969–) *[[Yonko Grozev]], bulgaaria jurist (1965–) *[[Georg Friedrich von Grotenhielm]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1721–1798) *[[Otto Grotewohl]], Saksamaa poliitik ja Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane (1894–1964) *[[Hugo Grotius]], hollandi õigusteadlane (1583–1645) *[[Johann Heinrich Grotjan]], Eesti vaimulik (1659–1723) *[[Jerzy Grotowski]], poola lavastaja, teatriuuendaja, teatriteoreetik ja õpetaja (1933–1999) *[[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], norra kergejõustiklane, pikamaajooksja (1990–) *[[Ludolf Grove]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1458) *[[Wayne C. Grover]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1906–1970) *[[Leslie R. Groves]], USA sõjaväelane (1896–1970) *[[Rolf Groven]], norra maalikunstnik (1943–2025) ==Grz== *[[Matt Grzelcyk]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Sylwia Grzeszczak]], poola laulja (1989–) *[[Bernhard Grzimek]], saksa zooloog, loomaaia direktor, raamatute autor, toimetaja ja looduskaitsja (1909–1987) *[[Peter Grzybek]], saksa semiootik, keeleteadlane ja slavist (1957–2019) *[[Wacław Grzybowski]], Poola diplomaat (1887–1959) ==Gru== *[[Robert Grubbs]], USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1942–2021) *[[Stephan Grube]], Riia peapiiskop (suri 1483) *[[Bernhard Gruber]], Austria kahevõistleja (1982–) *[[Heinz Karl Gruber]], Austria helilooja, dirigent ja muusik (1943–) *[[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja (1979–) *[[Josip Grubeša]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1978–) *[[Werner Gruehn]], Eesti teoloog (1887–1961) *[[Pavel Grudinin]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Jan Grudziński]], Poola mereväelane (1907–1940) *[[Carlos Gruezo]], Ecuadori jalgpallur (1995–) *[[Nikola Gruevski]], Makedoonia poliitik (1970–) *[[Marko Grujić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Arthur Grumiaux]], belgia viiuldaja ja muusikapedagoog (1921–1986) *[[Greg Grunberg]], USA näitleja (1966–) *[[Norbert Grund]], tšehhi maalikunstnik (1717–1767) *[[Lars Grundberg]], Rootsi diplomaat (1944–) *[[Svend Grundtvig]], taani kirjandusajaloolane ja etnograaf (1824–1883) *[[Aleksander Grusis]], eesti põllumees (1901–1942) *[[Jiří Gruša]], tšehhi kirjanik ja diplomaat (1938–2011) *[[Juozas Grušas]], leedu kirjanik (1901–1986) *[[Mõhhailo Gruševskõi]], ukraina ajaloolane ja poliitik (1866–1934) *[[Maksim Gruznov]], Eesti jalgpallur (1974–) ==Grõ== *[[Kostjantõn Grõštšenko]], Ukraina diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Boriss Grõzlov]], Venemaa poliitik (1950–) ==Grä== *[[Albrecht von Gräfe]], Saksa oftalmoloog (1828–1870) *[[Elias Gräntzin]], Eesti vaimulik (suri 1656) *[[Igor Gräzin]], Eesti poliitik jurist ja vaimulik (1952–) ==Grö== *[[Hermann Gröhe]], saksamaa poliitik (1961–) *[[Eino Grön]], Soome poplaulja (1939–) *[[Irja Grönholm]], eesti kirjanduse propageerija ja tõlkija Saksamaal *[[Jakob Grönholm]], eesti meremees (1896–1931) *[[Marcus Grönholm]], Soome rallisõitja (1968–) *[[Anneke Grönloh]], hollandi laulja (1942–2018) *[[Börje Grönroos]], Soome kergejõustiklane ja poksija (1929–2015) *[[Jari Grönroos]], Soome poksija (1964–) ==Grü== *[[Karl Grün]], Saksa publitsist, filosoof ja sotsialistlik poliitik (1817–1887) *[[Adam Grünbaum]], Eesti advokaat (1904–1979) *[[August Grünberg (kunstnik)|August Grünberg]], eesti klaasikunstnik (1911–1947) *[[Grethe Grünberg]], eesti iluuisutaja (1988–) *[[Maile Grünberg]], eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt (1942–2025) *[[Malle Grünberg]], eesti sisearhitekt ja disainer (1942–) *[[Rein Grünberg]], eesti korvpallur ja sporditegelane (1941–1996) *[[Silja Grünberg]], eesti keeleteadlane (1937–2021) *[[Sven Grünberg]], eesti muusik ja helilooja (1956–) *[[Aleksander Grünbladt]], eesti fotograaf (1851–1910) *[[Gustaf Gründgens]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (1899–1963) *[[Gerhard Grüneberg]], Saksa DV riigitegelane (1921–1981) *[[Tobias Grünenfelder]], Šveits mäesuusataja (1977–) *[[Arthur Otto Moritz von Grünewaldt]], Venemaa sõjaväelane (1847–1922) *[[Ernst von Grünewaldt]], Eestimaa aadlik ja Venemaa sõjaväelane (1864–1925) *[[Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt]], vene riigitegelane (1796–1862) *[[Johann Georg von Grünewaldt]], baltisaksa poliitik (1763–1817) *[[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]], baltisaksa poliitik (1830–1901) *[[Otto Magnus von Grünewaldt]], baltisaksa riigitegelane (1801–1890) *[[Ellen Grünfeldt]], eesti näitleja (1916–2013) *[[Peeter Grünfeldt]], eesti ajakirjanik (1865–1937) *[[Dietrich von Grüningen]], Liivi ordumeister (1210–1259) *[[Ernst Grünreich]], Eesti kohtunik (1894–1956) *[[Kuno-Aleksander Grünstamm]], eesti purilendur ja sporditegelane (1930–2021) *[[Ivar Grünthal]], eesti kirjanik (1924–1996) *[[Julius Grüntal]], eesti õpetaja (1890–1939) *[[Kalle Grünthal]], Eesti poliitik (1960–) *[[Nikolai Grünthal]], Petseri linnapea (1897–1942) *[[Riho Grünthal]], soome fennougrist (1964–) *[[Timotheus Grünthal]], eesti jurist (1893–1955) *[[Villem Grünthal-Ridala]], eesti luuletaja (1885–1942) *[[Evert Grünvald]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Elsa Grünverk]], eesti nahkehistöökunstnik (1901–1963) *[[Alfred Grünwald]], Austria näitekirjanik, libretist (1884–1951) ==Gry== *[[Dalia Grybauskaitė]], Leedu ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Bear Grylls]], Briti teletegija (1974–) *[[Herschel Grynszpan]], Poola juut (1921 – 1943/1944) *[[Frode Grytten]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1960–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Gr, Biograafiad]] 9brborgk66yvujt6ajaz58kobb2sc1l 7191371 7191079 2026-07-12T07:13:24Z Metsavend 738 /* Gra */ 7191371 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Gr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Gr". ==Gra== *[[Jørgen Graabak]], norra kahevõistleja (1991–) *[[Barbara Graas]], hollandi kabetaja (1952–) *[[Kolinda Grabar-Kitarović]], Horvaatia poliitik (1968–) *[[Ella Grabbi]], Herbert Grabbi abikaasa (1898–1996) *[[Hellar Grabbi]], eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja (1929–2018) *[[Herbert Grabbi]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Rein Grabbi]], eesti kosmonautikainsener ja alpinist (1934–) *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija (1987–) *[[Sofie Gråbøl]], taani näitleja (1968–) *[[Andrzej Grabowski]], poola näitleja (1952–) *[[Jan Grabowski]], Poola ja Kanada ajaloolane, kirjanik ja õppejõud (1962–) *[[Władysław Grabski]], Poola poliitik (1874–1938) *[[Tiberius Gracchus]], Vana-Rooma poliitik (168–133 eKr) *[[Joey Graceffa]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjutaja, produtsent, laulja ja juutuuber (1991–) *[[Jekaterina Gradova]], vene teatri- ja filminäitleja (1946–2021) *[[David Graeber]], Ameerika Ühendriikide antropoloog, anarhist ja aktivist (1961–2020) *[[Arnold Graf]], Eesti vaimulik (1887–1960) *[[Eha-Mai Graf]], eesti sotsioloog (1946–2011) *[[Mati Graf]], eesti ajaloolane (1939–) *[[Sonja Graf]], saksa ja ameerika maletaja (1908–1965) *[[Steffi Graf]], saksa tennisist (1969–) *[[Stephanie Graf]], Austria keskmaajooksja (1973–) *[[Sue Grafton]], ameerika kirjanik (1940–2017) *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Billy Graham]], USA evangelist (1918–2018) *[[Caroline Graham]], inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik (1931–) *[[Lauren Graham]], USA filminäitleja (1967–) *[[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1955–2026) *[[Kenneth Grahame]], šoti kirjanik (1859–1932) *[[Sanni Grahn-Laasonen]], Soome poliitik (1983–) *[[Valeri Graifer]], Venemaa naftatööstustegelane (1929–) *[[Hans Christian Gram]], taani bakterioloog (1853–1938) *[[Mirt Gramann]], eesti astrofüüsik (1961–) *[[Gennadi Gramberg]], Eesti teleajakirjanik (1956–) *[[Remo Gramigna]], itaalia semiootik (1981–) *[[Kelsey Grammer]], USA filminäitleja ja -produtsent (1955–) *[[Marat Gramov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane ning spordifunktsionäär (1927–1998) *[[Antonio Gramsci]], Itaalia poliitik ja filosoof (1891–1937) *[[Jens Grand]], Taani vaimulik (suri 1327) *[[Julio Granda]], Peruu maletaja ja maletegelane (1967–) *[[Ariana Grande]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Fernando Grande-Marlaska]], Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Leonard Grandell]], Soome sõjaväelane, kindralleitnant (1894–1967) *[[Alessandro Grandi]], itaalia helilooja (1586–1630) *[[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur (1987–) *[[Jean-Baptiste Grange]], prantsuse mäesuusataja (1984–) *[[Ann Granger]], inglise kirjanik (1939–2025) *[[David Granger]], Guyana poliitik ja erusõjaväelane, riigi president aastatel 2015–2020 (1945–) *[[Jennifer Granholm]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–) *[[Daniil Granin]], vene kirjanik (1919–2017) *[[Markus Granlund]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Mikael Granlund]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Andreas Granqvist]], rootsi jalgpallur (1985–) *[[Hilma Granqvist]], soome antropoloog (1890–1972) *[[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja (1987–) *[[Walter Granzow]], Saksamaa poliitik (1887–1952) *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Avram Grant]], Iisraeli jalgpallitreener (1955–) *[[Franz Grant]], eesti arst (1896–1960) *[[Cary Grant]], inglise päritolu filminäitleja (1904–1986) *[[Hugh Grant]], inglise näitleja (1960–) *[[Johannes Grant]], Vabadussõjas osalenu (1890–?) *[[Madison Grant]], USA eugeenik (1865–1937) *[[Marshall Grant]], USA muusik (1928–2011) *[[Mats Grant]], eesti tõlkija ja kooliõpetaja (1836–1885) *[[Ulysses S. Grant]], USA sõjaväelane ja poliitik (1822–1885) *[[Johannes Gabriel Granö]], soome geograaf (1882–1956) *[[Rinalds Grants]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1974–) *[[Olavi Granö]], soome geograaf (1925–2013) *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Stéphane Grappelli]], viiuldaja (1908–1997) *[[Gunnar Graps-Grāfs]], eesti muusik (1951–2004) *[[Igors Gunārs Graps-Grāfs]], Läti dirigent, tšellist ja muusikapedagoog (1925–2013) *[[Alfred Grass]], baltisaksa päritolu Eesti pedagoog, kunstikriitik ja teatritegelane (1862–1933) *[[Günter Grass]], saksa kirjanik (1927–2015) *[[Anton Grasser]], Saksa sõjaväelane (1891–1976) *[[Hermann Grassmann]], saksa keeleteadlane ja matemaatik (1809–1877) *[[Ivan Gratšov]], Venemaa poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Pavel Gratšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik (1948–2012) *[[Viktor Gratšov]], vene raketitehnikakonstruktor (1923–1996) *[[Ernst Grau]], eesti advokaat (1886–1942) *[[Karl Grau]], eesti advokaat (1884–1952) *[[Ene Grauberg]], eesti filosoof (1944–) *[[Jüri Grauberg]], eesti kirjanik (1946–) *[[Moritz Graubner]], baltisaksa päritolu Eesti ettevõtja (1828–1910) *[[Albert Grauen]], Eesti sõjaväelane (1902–1992) *[[Urmas Grauen]], eesti ärijuht ja endine alpinist (1952–) *[[Gintaras Graujauskas]], leedu kirjanik ja muusik (1966–) *[[Werner Graul]], saksa kunstnik (1905–1984) *[[Arne Graumann]], eesti sõudja ja sõudetreener (1958–2011) *[[Mari-Liis Graumann]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rupert de Grave]], Viljandi komtuur (suri 1535) *[[Mike Gravel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1930–2021) *[[Ryan Gravenberch]], Hollandi jalgpallur (2002–) *[[Peter Graves]], USA näitleja (1926–2010) *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[James Martin Gray]], reformeeritud episkopaalkiriku pastor (1851–1935) *[[John Edward Gray]], Briti zooloog (1800–1875) *[[Macy Gray]], USA laulja (1970–) *[[Paul Gray]], USA muusik (1972–2010) *[[Samuel Frederick Gray]], Briti botaanik ja farmakoloog (1766–1828) *[[Chris Grayling]], Suurbritannia poliitik (1962–) *[[Victor Grayson]], Suurbritannia poliitik (1881–?) ==Gre== *[[Jack Grealish]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Boriss Grebenštšikov]], vene muusik (1953–) *[[Joe Grech]], Malta laulja (1934–2024) *[[Juliette Gréco]], prantsuse laulja ja näitleja (1927–2020) *[[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja (1994–) *[[Anna Katharine Green]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1846–1935) *[[Arnold Green]], Eesti NSV riigitegelane ja sporditegelane (1920–2011) *[[Brian Austin Green]], USA näitleja (1973–) *[[CeeLo Green]] (Thomas DeCarlo Callaway), Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1974–) *[[Eva Green]], prantsuse näitleja ja modell (1980–) *[[Hetty Green]], Ameerika Ühendriikide investor ja ärinaine (1834–1916) *[[Johannes Green]], eesti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (1898–1960) *[[Julian Green]], USA jalgpallur (1995–) *[[Lennart Green]], rootsi kaardimustkunstnik (1941–) *[[Michael Green]], Briti füüsik (1946–) *[[Morten Green]], Taani endine jäähokimängija (1981–) *[[Nicola Green]], Briti kunstnik ja portretist (1972–) *[[Peter Green]], inglise kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1946–2020) *[[Seth Green]] Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Thomas Hill Green]], inglise filosoof (1836–1882) *[[Norman Greenbaum]], USA laulja-laulukirjutaja (1942–) *[[Johannes Greenberg]], eesti kunstnik (1887–1951) *[[Joseph Greenberg]], ameerika keeleteadlane (1915–2001) *[[Paul Greenberg]], ameerika esseist ja kirjanik (1967–) *[[Ashley Greene]], USA näitleja (1987–) *[[Brian Greene]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1963–) *[[Graham Greene]], inglise kirjanik (1904–1991) *[[Maurice Greene]], USA jooksja (1974–) *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]], inglise organist, klavessinist ja helilooja (1696–1755) *[[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1926–2026) *[[John Greenewald]] (1981–) *[[Glenn Greenwald]], USA uuriv ajakirjanik, jurist ja publitsist (1967–) *[[Robert Greenwald]], USA filmirežissöör ja poliitaktivist (1945–) *[[Mason Greenwood]], Inglise jalgpallur (2001–) *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Germaine Greer]], Austraalia feminist (1939–) *[[German Gref]], Venemaa poliitik ja majandustegelane (1964–) *[[Max Greger]], saksa muusik (1926–2015) *[[Michael Greger]], ameerika arst ja toitumisspetsialist (1972–) *[[Caitlin Gregg]], USA murdmaasuusataja (1980–) *[[Andre Gregor]], eesti mehaanika- ja keemiainsener (1980–) *[[Kersti Gregor]], eesti sporditegelane (1946–2012) *[[Mary Gregor]], USA filosoof (1928–1994) *[[Gregorios Nyssast]] (4. sajand), teoloog *[[Michael Gregoritsch]], Austria jalgpallur (1994–) *[[Gregorius I]], paavst (540–604) *[[Gregorius II]], paavst (669–731) *[[Gregorius III]], paavst (suri 741) *[[Gregorius IV]], paavst (suri 844) *[[Gregorius V]], paavst (suri 999) *[[Gregorius VI]], paavst (suri 1047) *[[Gregorius VII]], paavst (suri 1085) *[[Gregorius VIII]], paavst (suri 1187) *[[Gregorius IX]], paavst (suri 1241) *[[Gregorius X]], paavst (suri 1276) *[[Gregorius XI]], paavst (1329–1378) *[[Gregorius XII]], paavst (suri 1417) *[[Gregorius XIII]], paavst (1502–1585) *[[Gregorius XIV]], paavst (1535–1591) *[[Gregorius XV]], paavst (1554–1623) *[[Gregorius XVI]], paavst (1765–1846) *[[Gregorius XVII]], vastupaavst (1946–2005) *[[Bernhard Gregory]], Eesti maletaja (1879–1939) *[[David Gregory]], Šoti matemaatik ja astronoom (1659–1708) *[[Dick Gregory]], Ameerika Ühendriikide koomik, ettevõtja, kirjanik ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2017) *[[James Gregory]], šoti matemaatik ja astronoom (1638–1675) *[[Carolyn Greider]], USA molekulaarbioloog (1961–) *[[Otto Greiffenhagen]], baltisaksa ajaloolane (1871–1939) *[[Thomas Wilhelm Greiffenhagen]], baltisaksa poliitik (1821–1890) *[[Samuel Greigh]], šoti päritolu Venemaa mereväelane (1836–1788) *[[Algirdas Greimas]], leedu päritolu Prantsuse keeleteadlane ja semiootik (1917–1992) *[[Simone Greiner-Petter-Memm]], saksa laskesuusataja (1967–) *[[Edgar Arthur Greinert]], Eesti arst (sündis 1902) *[[Ernst Adolf Greinert]], Eesti vaimulik (1898–1982) *[[Friedrich Adolf Greinert]], Eesti vaimulik (1857–1922) *[[Gerhard Greinert]], Eesti advokaat (1898–1971) *[[Leberecht Georg Traugott Greinert]], Eesti vaimulik (1860–1929) *[[Michael Greis]], saksa laskesuusataja (1976–) *[[Thomas Greiss]], saksa jäähokimängija (1986–) *[[Dimitǎr Grekov]], Bulgaaria poliitik (1847–1901) *[[Mitrofan Grekov]], vene maalikunstnik (1882–1934) *[[Hélène Grémillon]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1977–) *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Clément Grenier]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Nicolas Grenon]], prantsuse helilooja (suri 1456) *[[Valentin Grenz]], Eesti sõjaväelane *[[Freddy Grenzmann]], Eesti muusik (1972–) *[[Ado Grenzstein]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1849–1916) *[[Tõnis Grenzstein]], eesti maalikunstnik (1863–1916) *[[Kate Grenville]], Austraalia kirjanik (1950–) *[[Karl Grepp]], eesti fotograaf (1900–1973) *[[Johann Hermann Gressel]], Eestis tegutsenud sakslasest trükkal ja kirjastaja *[[Peter Gresser]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1832–1892) *[[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja (1997–) *[[Gertrud van Grest]], Tallinna kaupmees (suri 1531) *[[Johan van Grest]], Tallinna bürgermeister *[[Guðfríður Lilja Grétarsdóttir]], islandi poliitik ja maletaja (1972–) *[[Elsa Gretškina]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1932–2014) *[[Andrei Gretško]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1903–1976) *[[Georgi Gretško]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1931–2017) *[[Wayne Gretzky]], Kanada jäähokimängija *[[Jules Grévy]], Prantsusmaa poliitik (1807–1891) *[[Aubrey de Grey]], inglise gerontoloog (1963–) *[[Constantin Grewingk]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja arheoloog (1819–1887) *[[Victor von Grewingk]], Tartu justiitsbürgermeister (1854–1931) *[[George Grey]], Kanada suusataja (1979–) ==Gri== *[[Jevgeni Grib]], Eesti balletitantsija (1988–) *[[John Gribbin]], Briti teaduskirjanik (1946–) *[[Paul Grice]], Briti filosoof (1913–1988) *[[Otto Griebel]], saksa maalikunstnik (1895–1972) *[[Edvard Grieg]], norra helilooja (1843–1907) *[[Nina Grieg]], norra laulja (1845–1935) *[[Nordahl Grieg]], norra kirjanik, publitsist (1902–1943) *[[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Anett Griffel]], eesti modell (1990–) *[[Enn Griffel]], eesti autovõidusõitja (1935–2007) *[[Blake Griffin]], USA korvpallur (1989–) *[[Eddie Griffin]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–) *[[G. Edward Griffin]], USA filmiprodutsent, kirjanik ja poliitikateemade kommenteerija (1931–) *[[Grete Griffin]] (Šadeiko), eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Nick Griffin]], Briti poliitik (sündinud 1959) *[[Walter Burley Griffin]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1876–1937) *[[Andy Griffith]], USA näitleja (1926–2012) *[[Melanie Griffith]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmiprodutsent (1957–) *[[Florence Griffith-Joyner]], USA kergejõustiklane(1959–1998) *[[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur (1979–) *[[Richard Griffiths]], inglise näitleja (1947–) *[[Nicolas de Grigny]], prantsuse organist ja helilooja (ristiti 1672, suri 1703) *[[Indrek Grigor]], Eesti semiootik, kunstiajaloolane, kunstikriitik, ajakirjanik ja kuraator (1981–) *[[Pjotr Grigorenko]], ukraina päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane, inimõiguslane ja publitsist (1907–1987) *[[Grigori (Tšukov)]], Vene Õigeusu Kiriku metropoliit (1870–1955) *[[Maksim Grigorjev]], Venemaa propagandist ja riigiametnik (1975–) *[[Spiridon Grigorjev]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1910–1986) *[[Vassili Grigorjev]], Eesti põllumees ja poliitik (1870–?) *[[Viktor Grigorjev]], vene keeleteadlane (1925–2007) *[[Galina Grigorjeva]], helilooja (1962–) *[[Jelena Grigorjeva]], Eesti semiootik (1959–) *[[Sveta Grigorjeva]], eesti koreograaf, tantsija ja luuletaja (1988–) *[[Ivan Grigorovitš]], Venemaa sõjaväelane (1853–1930) *[[Juri Grigorovitš]], vene ballettmeister (1927–2025) *[[Iveta Grigule-Pēterse]], Läti poliitik (1964–) *[[Boris Griidin]], Eesti poksija (sündis 1910) *[[Toomas Griin]], eesti videorežissöör *[[Gerrit Grijns]], Hollandi teadlane (1865–1944) *[[Florian Grillitsch]], Austria jalgpallur (1995–) *[[Beppe Grillo]], Itaalia satiirik, blogija ja poliitik (1948–) *[[Casey Grillo]], USA trummar (sündinud 1976) *[[Giulia Grillo]], Itaalia arst-kirurg ja poliitik (1975–) *[[Francesco Grimaldi]], itaalia füüsik ja astronoom (1618–1663) *[[Rocco Grimaldi]], USA jäähokimängija (1993–) *[[Álex Grimaldo]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Joao Grimaldo]], Peruu jalgpallur (2003–) *[[Barbara Dix Grimes]], Austraalia misjonär, antropoloog ja keeleteadlane *[[Matt Grimes]], inglise jalgpallur (1995–) *[[David Grimm]], õigusteadlane (1864–1941) *[[Jacob Grimm]], keeleteadlane ja muinasjuttude koguja (1785–1863) *[[Konstantin Grimm]], Eesti tehnikateadlane (sündis 1891) *[[Wilhelm Grimm]], saksa folklorist muinasjuttude koguja (1786–1859) *[[Christina Grimmie]], USA laulja (1994–2016) *[[Grimoald]], Benevento hertsog ja langobardide kuningas (suri 671) *[[Arnold Grimpel]], Eesti poliitik (1901–1938) *[[Raoul Grimoin-Sanson]], prantsuse filmipioneer (1860–1940) *[[Nicholas Grimshaw]], inglise arhitekt (1939–2025) *[[Aleksandr Grin]], vene kirjanik (1880–1932) *[[Lauren Grinberg]], eesti näitleja (2000–) *[[Maima Grīnberga]], läti tõlkija (1969–) *[[Māris Grīnblats]], Läti poliitik (1955–2021) *[[Sorin Grindeanu]], Rumeenia poliitik (1973–) *[[David Hieronymus Grindel]], farmatseut, arst, keemik ja botaanik (1776–1836) *[[Brittney Griner]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Aleksander Grinev]], vene päritolu kunstnik (1892–1947) *[[Pierre Gringoire]], prantsuse luuletaja ja näitekirjanik (u 1475 – 1538) *[[Kazys Grinius]], Leedu poliitik (1866–1950) *[[Joseph Grinnell]], ameerika zooloog (1877–1939) *[[Aleksandrs Grīns]], läti kirjanik, tõlkija ja Läti relvajõudude ohvitser (1895–1941) *[[Rupert Grint]], inglise näitleja (1988–) *[[Maria Gripe]], rootsi kirjanik (1923–2007) *[[Maggie Gripenberg]], soome tantsija (1881–1976) *[[Juan Gris]], hispaania kunstnik (1887–1927) *[[John Grisham]], USA kirjanik (1955–) *[[Gus Grissom]], USA astronaut (1926–1967) *[[Charles Griswold]], USA filosoof (1951–) *[[Marina Grišakova]], Eesti semiootik ja kirjandusteadlane (1961–) *[[Petras Griškevičius]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (1924–1987) *[[Jevgeni Griškovets]], vene kirjanik, näitekirjanik, lavastaja, näitleja ja muusik (1967–) *[[Nikolai Grišunin]], Läti poksija (1984–) *[[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja (1983–) *[[Maximilian Gritzner]], saksa heraldik ja veksilloog (1843–1902) *[[Andrea Gritti]], Veneetsia doodž (1455–1538) *[[Giánnis Grívas]], Kreeka poliitik (1923–2016) *[[Vytautas Grivickas]], leedu ballettmeister (1925–1990) ==Grl== *[[Gordan Grlić Radman]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1958–) ==Gro== *[[Louis Groarke]], Kanada filosoof (1953–) *[[Julius Grober]], saksa arstiteadlane (1875–1971) *[[Katarzyna Grochola]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1957–) *[[Melchior Grodziecki]], poola roomakatoliiklik vaimulik, jesuiit, märter ja pühak (1582 või 1584–1619) *[[Matt Groening]], USA koomiksikunstnik ja teleprodutsent (1954–) *[[Laura Groeseneken]], Belgia laulja (1983–) *[[Stanislav Grof]], tšehhi päritolu USA psühhiaater (1931–) *[[Marcelo Grohe]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Dave Grohl]], USA laulja (1969–) *[[Gottwald Eugen Eduard Grohmann]], Eesti vaimulik (1859–1906) *[[Gottfried William August Grohmann]], Eesti vaimulik (1862–1917) *[[Justus Heinrich Grohmann]], Eesti vaimulik (1764–1826) *[[Karl Woldemar Emil Grohmann]], Eesti vaimulik (1830–1896) *[[Woldemar Eugen Grohmann]], Eesti vaimulik (1802–1874) *[[Volodõmõr Groisman]], Ukraina poliitik (1978–) *[[Aleksandr Gromov]], vene ulmekirjanik (1959–) *[[Mihhail Gromov]], Prantsuse matemaatik (1943–) *[[Aleksei Gromõko]], vene politoloog (1969–) *[[Anatoli Gromõko]], Venemaa rahvusvaheliste suhete spetsialist, afrikanist ja diplomaat (1932–2017) *[[Andrei Gromõko]], Nõukogude Liidu diplomaat ja poliitik (1909–1989) *[[Øystein Grødum]], norra kiiruisutaja (1977–) *[[Jens Christian Grøndahl]], taani kirjanik (1959–) *[[Jesper Grønkjær]], taani endine jalgpallur (1977–) *[[Harald Grønningen]], norra murdmaasuusataja (1934–2016) *[[Audun Grønvold]], norra mäesuusataja ja vigursuusataja (1976–2025) *[[Alexander Gronsky]], Lätis elav vene fotograaf (1980–) *[[Eberhard von Groote]] *[[Stefan Groote]], saksa füüsik (1963–) *[[Martin Gropius]], saksa arhitekt (1824–1880) *[[Walter Gropius]], saksa arhitekt (1883–1969) *[[Reet Grosberg]], eesti tõlkija ja toimetaja (1960–) *[[Kamil Grosicki]], poola jalgpallur (1988–) *[[Romain Grosjean]], Prantsusmaa vormelisõitja (1986–) *[[Margus Grosnõi]], eesti näitleja (1978–) *[[Bertrand Grospellier]], prantsuse pokkerimängija (1981–) *[[David Gross]], USA füüsik (1941–) *[[Georg Gross]], eesti rallisõitja (sündinud 1983) *[[Juhan Saul Gross]], eesti filmiprodutsent (1964–) *[[Lalla Gross]], eesti klassikaline filoloog (1912–2008) *[[Mauri Gross]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Oleg Gross]], eesti ärimees (sündinud 1951) *[[Pascal Groß]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Philip Gross]], eesti päritolu kirjanik (1952–) *[[Ricco Groß]], Saksa laskesuusataja (1970–) *[[Stefano Gross]], itaalia mäesuusataja (1986–) *[[Toomas Gross]], eesti antropoloog (1971–) *[[Villem Gross]], eesti kirjanik (1922–2001) *[[Katrin Gross-Paju]], eesti arst (neuroloog) (1963–) *[[Maarja Grossberg-Kuusk]], eesti materjaliteadlane (1981–) *[[Eduard Grosschmidt]], Eesti sõjaväelane ja sõjakirjanik (1896–1975) *[[Martin Grossholm]], eesti advokaat (1896–1966) *[[Kevin Großkreutz]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Elisabeth Grossmann]], Austria poliitik (1968–) *[[Galina Grossmann]], Eesti bioloog (1952–) *[[Fabio Grosso]], Itaalia jalgpallur (1977–) *[[Hanno Grossschmidt]], eesti arhitekt (1973–) *[[Otto Grossschmidt]], eesti luuletaja ja näitekirjanik (1869–1941) *[[Viivi Grossschmidt]], eesti filmiteadlane (1938–1984) *[[Igor Grosu]], Moldova poliitik (1972–) *[[Frīdrihs Grosvalds]], Läti advokaat, poliitik ja diplomaat (1850–1924) *[[Jāzeps Grosvalds]], läti maalikunstnik (1891–1920) *[[Petru Groza]], Rumeenia poliitik (1884–1958) *[[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ajakirjanik (1969–) *[[Yonko Grozev]], bulgaaria jurist (1965–) *[[Georg Friedrich von Grotenhielm]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1721–1798) *[[Otto Grotewohl]], Saksamaa poliitik ja Saksa Demokraatliku Vabariigi riigitegelane (1894–1964) *[[Hugo Grotius]], hollandi õigusteadlane (1583–1645) *[[Johann Heinrich Grotjan]], Eesti vaimulik (1659–1723) *[[Jerzy Grotowski]], poola lavastaja, teatriuuendaja, teatriteoreetik ja õpetaja (1933–1999) *[[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], norra kergejõustiklane, pikamaajooksja (1990–) *[[Ludolf Grove]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1458) *[[Wayne C. Grover]], Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar (1906–1970) *[[Leslie R. Groves]], USA sõjaväelane (1896–1970) *[[Rolf Groven]], norra maalikunstnik (1943–2025) ==Grz== *[[Matt Grzelcyk]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Sylwia Grzeszczak]], poola laulja (1989–) *[[Bernhard Grzimek]], saksa zooloog, loomaaia direktor, raamatute autor, toimetaja ja looduskaitsja (1909–1987) *[[Peter Grzybek]], saksa semiootik, keeleteadlane ja slavist (1957–2019) *[[Wacław Grzybowski]], Poola diplomaat (1887–1959) ==Gru== *[[Robert Grubbs]], USA keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1942–2021) *[[Stephan Grube]], Riia peapiiskop (suri 1483) *[[Bernhard Gruber]], Austria kahevõistleja (1982–) *[[Heinz Karl Gruber]], Austria helilooja, dirigent ja muusik (1943–) *[[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja (1979–) *[[Josip Grubeša]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1978–) *[[Werner Gruehn]], Eesti teoloog (1887–1961) *[[Pavel Grudinin]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Jan Grudziński]], Poola mereväelane (1907–1940) *[[Carlos Gruezo]], Ecuadori jalgpallur (1995–) *[[Nikola Gruevski]], Makedoonia poliitik (1970–) *[[Marko Grujić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Arthur Grumiaux]], belgia viiuldaja ja muusikapedagoog (1921–1986) *[[Greg Grunberg]], USA näitleja (1966–) *[[Norbert Grund]], tšehhi maalikunstnik (1717–1767) *[[Lars Grundberg]], Rootsi diplomaat (1944–) *[[Svend Grundtvig]], taani kirjandusajaloolane ja etnograaf (1824–1883) *[[Aleksander Grusis]], eesti põllumees (1901–1942) *[[Jiří Gruša]], tšehhi kirjanik ja diplomaat (1938–2011) *[[Juozas Grušas]], leedu kirjanik (1901–1986) *[[Mõhhailo Gruševskõi]], ukraina ajaloolane ja poliitik (1866–1934) *[[Maksim Gruznov]], Eesti jalgpallur (1974–) ==Grõ== *[[Kostjantõn Grõštšenko]], Ukraina diplomaat ja poliitik (1953–) *[[Boriss Grõzlov]], Venemaa poliitik (1950–) ==Grä== *[[Albrecht von Gräfe]], Saksa oftalmoloog (1828–1870) *[[Elias Gräntzin]], Eesti vaimulik (suri 1656) *[[Igor Gräzin]], Eesti poliitik jurist ja vaimulik (1952–) ==Grö== *[[Hermann Gröhe]], saksamaa poliitik (1961–) *[[Eino Grön]], Soome poplaulja (1939–) *[[Irja Grönholm]], eesti kirjanduse propageerija ja tõlkija Saksamaal *[[Jakob Grönholm]], eesti meremees (1896–1931) *[[Marcus Grönholm]], Soome rallisõitja (1968–) *[[Anneke Grönloh]], hollandi laulja (1942–2018) *[[Börje Grönroos]], Soome kergejõustiklane ja poksija (1929–2015) *[[Jari Grönroos]], Soome poksija (1964–) ==Grü== *[[Karl Grün]], Saksa publitsist, filosoof ja sotsialistlik poliitik (1817–1887) *[[Adam Grünbaum]], Eesti advokaat (1904–1979) *[[August Grünberg (kunstnik)|August Grünberg]], eesti klaasikunstnik (1911–1947) *[[Grethe Grünberg]], eesti iluuisutaja (1988–) *[[Maile Grünberg]], eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt (1942–2025) *[[Malle Grünberg]], eesti sisearhitekt ja disainer (1942–) *[[Rein Grünberg]], eesti korvpallur ja sporditegelane (1941–1996) *[[Silja Grünberg]], eesti keeleteadlane (1937–2021) *[[Sven Grünberg]], eesti muusik ja helilooja (1956–) *[[Aleksander Grünbladt]], eesti fotograaf (1851–1910) *[[Gustaf Gründgens]], saksa näitleja ja teatrilavastaja (1899–1963) *[[Gerhard Grüneberg]], Saksa DV riigitegelane (1921–1981) *[[Tobias Grünenfelder]], Šveits mäesuusataja (1977–) *[[Arthur Otto Moritz von Grünewaldt]], Venemaa sõjaväelane (1847–1922) *[[Ernst von Grünewaldt]], Eestimaa aadlik ja Venemaa sõjaväelane (1864–1925) *[[Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt]], vene riigitegelane (1796–1862) *[[Johann Georg von Grünewaldt]], baltisaksa poliitik (1763–1817) *[[Johann Georg Ernst von Grünewaldt]], baltisaksa poliitik (1830–1901) *[[Otto Magnus von Grünewaldt]], baltisaksa riigitegelane (1801–1890) *[[Ellen Grünfeldt]], eesti näitleja (1916–2013) *[[Peeter Grünfeldt]], eesti ajakirjanik (1865–1937) *[[Dietrich von Grüningen]], Liivi ordumeister (1210–1259) *[[Ernst Grünreich]], Eesti kohtunik (1894–1956) *[[Kuno-Aleksander Grünstamm]], eesti purilendur ja sporditegelane (1930–2021) *[[Ivar Grünthal]], eesti kirjanik (1924–1996) *[[Julius Grüntal]], eesti õpetaja (1890–1939) *[[Kalle Grünthal]], Eesti poliitik (1960–) *[[Nikolai Grünthal]], Petseri linnapea (1897–1942) *[[Riho Grünthal]], soome fennougrist (1964–) *[[Timotheus Grünthal]], eesti jurist (1893–1955) *[[Villem Grünthal-Ridala]], eesti luuletaja (1885–1942) *[[Evert Grünvald]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Elsa Grünverk]], eesti nahkehistöökunstnik (1901–1963) *[[Alfred Grünwald]], Austria näitekirjanik, libretist (1884–1951) ==Gry== *[[Dalia Grybauskaitė]], Leedu ja Euroopa Liidu poliitik (1956–) *[[Bear Grylls]], Briti teletegija (1974–) *[[Herschel Grynszpan]], Poola juut (1921 – 1943/1944) *[[Frode Grytten]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1960–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Gr, Biograafiad]] jw9jpcf74zt3amt5asaepe6j2h3lfz1 0 600795 7191163 7179103 2026-07-11T20:14:58Z Velirand 67997 /* Dal */ 7191163 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Da)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Da". ==Da== *[[Stéphane Da Costa]], prantsuse jäähokimängija (1989–) ==Daa== *[[Aden Abdullah Osman Daar]], Somaalia poliitik (1908–2007) ==Dab== *[[Christophe Dabiré]], Burkina Faso poliitik (1948–) *[[Níkos Dabízas]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Issaka Daboré]], Nigeri poksija (1940–2021) *[[Dabrel]], liivi ülik (13. sajand) *[[Maria Dąbrowska]], poola kirjanik (1889–1965) *[[Jan Henryk Dąbrowski]], poola kindral (1755–1818) *[[Sprent Dabwido]], Nauru poliitik (1972–2019) ==Dac== *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht ja organist (1885–1955) *[[Ivica Dačić]], Serbia poliitik (1966–) *[[Nils Dacke]], rootsi mässujuht (suri 1543) *[[David Dacko]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1930–2003) ==Dad== *[[Bob Dadae]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1961–) *[[Alexandra Daddario]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Nooshi Dadgostar]], Rootsi poliitik (1985–) *[[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane (1993–) *[[Djimrangar Dadnadji]], Tšaadi poliitik (1954–2019) *[[Jevgeni Dadonov]], Venemaa jäähokimängija (1989–) ==Dae== *[[Oliver Daemen]], Hollandi piloot ja üliõpilane (2003–) ==Daf== *[[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (1954–2022) *[[Willem Dafoe]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1955–) *[[Ekaterina Dafovska]], Bulgaaria laskesuusataja (1975–) ==Dag== *[[Stig Dagerman]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1923–1954) *[[Pascal-Adolphe-Jean Dagnan-Bouveret]], prantsuse maalikunstnik (1852–1929) *[[Dagobert I]], Frangi riigi kuningas (suri 639) *[[Louis Daguerre]], prantsuse maalikunstnik, [[dagerrotüüpia]] leiutaja (1787–1851) ==Dah== *[[Olivier Dahan]], prantsuse filmirežissöör (1967–) *[[Arlene Dahl]], USA teatri- ja filminäitleja (1925–2021) *[[Bente Dahl]], Taani poliitik (1946–) *[[Joachim Heinrich Dahl]], Eesti vaimulik (1719–1796) *[[Johan Christian Dahl]], norra maalikunstnik (1788–1857) *[[John Kristian Dahl]], norra murdmaasuusataja (1981–) *[[Roald Dahl]], norra päritolu inglise kirjanik (1916–1990) *[[Robert Dahl]], ameerika politoloog (1915–1970) *[[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell (1977–) *[[Klas Dahlbeck]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Alide Dahlberg]], eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik (1891–1981) *[[Anna Dahlberg]], rootsi murdmaasuusataja (1976–) *[[Erik Dahlberg]], Rootsi riigitegelane (1625–1703) *[[Gro Dahle]], norra kirjanik (1962–) *[[Franz Dahlem]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1892–1981) *[[Jonathan Dahlén]], rootsi jäähokimängija (1997–) *[[Hans Dahlgren]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1948–) *[[Bjørn Dæhlie]], norra suusataja (1967–) *[[Johan Dahlin]], rootsi jalgpallur (1986–) *[[Rasmus Dahlin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Albert Gustaf Dahlman]], viimane Stockholmi timukas (1848–1920) *[[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja (1993–2025) *[[Maja Dahlqvist]], rootsi murdmaasuusataja (1994–) *[[Emma Dahlström]], rootsi vigursuusataja (1992–) *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Dahmer]], Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, seksuaalkurjategija, nekrofiil ja kannibal (1960–1994) ==Dai== *[[Lauris Daiders]], läti mootorrattasportlane (?–) *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija (1975–) *[[Gottlieb Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur (1834–1900) *[[Kuniya Daini]], Jaapani endine jalgpallur (1944–) ==Dak== *[[Patson Daka]], Sambia jalgpallur (1998–) ==Dal== *[[Sophie Dal]], Türgi päritolu Saksa näitleja (1981–) *[[Vladimir Dal]], vene arst, kirjanik ja leksikograaf (1801–1872) *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Gustavo Dal Farra]], Venezuela bassist *[[Édouard Daladier]], Prantsusmaa poliitik (1884–1970) *[[Artūrs Dālbergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1941) *[[Ints Dālderis]], Läti klarnetist ja poliitik (1971–) *[[Henry Dale]], inglise farmakoloog, biokeemik ja füsioloog (1875–1968) *[[Massimo D'Alema]], Itaalia poliitik (1949–) *[[Jean le Rond d'Alembert]], prantsuse matemaatik, füüsik, filosoof, entsüklopedist ja muusikateoreetik (1717–1783) *[[Gustaf Dalén]], rootsi leiutaja ja tööstur (1869–1937) *[[Jenny Johanna Dalenoord]], hollandi kunstnik (1918–2013) *[[Andrés D'Alessandro]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[John Daley]], USA poksija (1909–1963) *[[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist (1985–) *[[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja (1994–) *[[Salvador Dalí]], hispaania kunstnik (1904–1989) *[[Zlatko Dalić]], horvaadi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Anatoli Dalidovitš]], Eesti allveesportlane ja treener (1956–) *[[Jānis Daliņš]], läti käija (1904–1978) *[[Lauri Dalla Valle]], Soome jalgpallur (1991–) *[[Stuart Dallas]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1991–) *[[Helena Dalli]], Malta poliitik (1962–) *[[Miriam Dalli]], Malta poliitik ja endine ajakirjanik (1976–) *[[Miguel Dalmao]], Uruguay sõjaväelane, kurjategija (1951–2014) *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija (1989–) *[[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Alexander Dalrymple]], šotlasest Briti geograaf (1737–1808) *[[Jack Dalrymple]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees (1948–) *[[Henrik Dalsgaard]], taani jalgpallur (1989–) *[[Edmund Dalton]], eesti arst (1887–1972) *[[John Dalton]], inglise keemik ja füüsik (1766–1844) *[[Timothy Dalton]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1946–) *[[Mary Daly (kirjanik)|Mary Daly]], Austraalia kirjanik (1896–1983) *[[Mary Daly]], Ameerika Ühendriikide feministlik filosoof, teoloog ja akadeemik (1928–2010) ==Dam== *[[Henrik Dam]], taani biokeemik ja füsioloog (1895–1976) *[[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik (1865–1935) *[[Jean-Michel Damase]], prantsuse pianist, dirigent ja helilooja (1928–2013) *[[Damasias]], Ateena esimene arhont *[[António Damásio]], portugali neurobioloog (1944–) *[[Damasus I]], 37. paavst (4. sajand) *[[Damasus II]], paavst (suri 1048) *[[Mikael Damberg]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Pētõr Damberg]], liivi keeleteadlane, õpetaja, poeet ja rahvalaulik (1909–1987) *[[Jérôme d'Ambrosio]], Belgia vormelisõitja (1985–) *[[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeedia sisulooja ja tantsija (2004–) *[[Damiano Damiani]], itaalia stsenarist ja filmirežissöör (1922–2013) *[[Francesco Damiani]], itaalia poksija (1958–) *[[Dejan Damjanović]], Montenegro jalgpallur (1981–) *[[Tone Damli Aaberge]], norra laulja (1988–) *[[Damokles]], legendaarne Sürakuusa õukondlane (4. sajand eKr) *[[Matt Damon]], USA filminäitleja (1970–) *[[Eduard Dampf]], Nõukogude Liidu poliitvang (1904–) *[[William Dampier]], inglise mereröövel, meresõitja, maadeavastaja ja geograaf (1651–1715) *[[Saulius Damulevičius]], leedu alpinist (1982–) ==Dan== *[[Fjodor Dan]], vene poliitik ja revolutsionäär (menševik) (1871–1947) *[[Nicușor Dan]], Rumeenia poliitik (1969–) *[[Dana International]], Iisraeli laulja (1970–) *[[James Dwight Dana]], USA geoloog, mineraloog ja zooloog (1813–1895) *[[John Cotton Dana]], USA raamatukoguhoidja ja muuseumidirektor (1856–1929) *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Charles Dance]], inglise näitleja ja lavastaja (1946–) *[[Renata Dancewicz]], poola näitleja (1969–) *[[Viorica Dăncilă]], Rumeenia poliitik (1963–) *[[Bidya Dandaron]], burjaadi laama ja tibetoloog *[[Dandin]], India sanskritikeelne kirjanik ja kirjandusteoreetik (u 7.–8. sajand pKr) *[[Enrico Dandolo]], Venezia doodž (1107–1205) *[[Jean-François Dandrieu]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (suri 1738) *[[Eric Dane]], USA näitleja (1972–2026) *[[Ludvík Daněk]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1937–1998) *[[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist (1930–2019) *[[Sven Danell]], rootsi vaimulik (1903–1981) *[[Marcel Danesi]], Kanada semiootik (1946–) *[[Stojan Danev]], Bulgaaria poliitik (1858–1949) *[[Dārta Daneviča]], läti näitleja (1988–) *[[Tsitsi Dangarembga]], Zimbabwe kirjanik ja filmilavastaja (1959–) *[[Elhaida Dani]], Albaania laulja (1993–) *[[Daniel (Lepisk)]], Eesti õigeusu piiskop (1971–) *[[Daniel (Lielvārde foogt)|Daniel]], Lielvārde foogt (13. sajand) *[[Daniel (preester)|Daniel]], preester Vana-Liivimaal (13. sajand) *[[Oskar Daniel]], eesti metsateadlane (1874–1945) *[[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1994)– *[[Villem Daniel]], eesti õigusteadlane (1896–1963) *[[Elina Danijeljan]], armeenia maletaja (1978–) *[[Charlie Daniels]], inglise jalgpallur (1986–) *[[Egil Danielsen]], norra odaviskaja (1933–2019) *[[Erik Wilhelm Wladimir Danielsson]], Eesti ja Soome vaimulik (1815–1882) *[[Gösta Danielsson]], rootsi maletaja (1912–1978) *[[Johan Danielsson]], Rootsi poliitik (1982–) *[[Kikki Danielsson]], rootsi laulja (1952–) *[[Eléni Daniilídou]], kreeka tennisist (1982–) *[[Aino Danilenko]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1930–2000) *[[Rima Danilevičienė]], Leedu kabetaja (1961–2014) *[[Aleksander Danilevski]], Jõhvi linnavanem (1873–1941) *[[Nikolai Danilevski]], vene loodusteadlane, panslavismi ideoloog (1822–1885) *[[Aleksandr Danilov]], vene ajaloolane ja Vene NFSV riigitegelane (1916–1980) *[[Hannes Danilov]], Eesti poliitik (1954–) *[[Ingrid Danilov]], eesti omavalitsustegelane ja koolijuht (1953–) *[[Viktor Danilov]], ersa folklorist (1942–2002) *[[Svetlana Danilova]], Venemaalt pärit Eesti baleriin (1981–2022) *[[Lea Danilson-Järg]], Eesti poliitik (1977–) *[[Aleksandr Danin]], vene maletaja (1986–) *[[Tuğba Danışmaz]], türgi kergejõustiklane (1999–) *[[Danius]], brittide kuningas *[[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane (1962–2019) *[[Arnaut Danjuma]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Arnaud Danjean]], Prantsusmaa poliitik (1971–) *[[Artūrs Dannebergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1941) *[[Gabriele D'Annunzio]], itaalia kirjanik (1863–1938) *[[Marko Daňo]], slovaki jäähokimängija (1994–) *[[Oscar Dansk]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Kevin Danso]], Austria jalgpallur (1998–) *[[Dante Alighieri]], itaalia luuletaja (1265–1321) *[[Johannes Dantiscus]] (von Höfen, Flachsbinder), Preisimaa luuletaja, diplomaat ja kirikutegelane (1485–1548) *[[Arthur Danto]], USA filosoof ja kunstikriitik (1924–2013) *[[Georges Jacques Danton]], prantsuse advokaat ja poliitik (1759–1794) *[[Galina Dantšikova]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Tobias Dantzig]], baltisaksa päritolu USA matemaatik ja teaduskirjanik (1884–1956) *[[Oleksandr Danõljuk]], Ukraina poliitik (1975–) *[[Sergi Danõltšenko]], Ukraina endine poksija (1974–) ==Dap== *[[Tijana Dapčević]], makedoonia laulja (1976–) *[[Ingeborga Dapkūnaitė]], leedu näitleja (1963–) ==Daq== *[[Louis-Claude Daquin]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (1694–1772) ==Dar== *[[Munir Dar (maahokimängija)|Munir Dar]], pakistani maahokimängija (1935–2011) *[[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]], pakistani päritolu Hongkongi kriketimängija (s.1974) *[[Frank Darabont]], USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1959–) *[[Georges Darboy]], Pariisi peapiiskop (1813–1871) *[[John Nelson Darby]], evangelist (1800–1882) *[[Victor d'Arcy]], Suurbritannia kergejõustiklane (1887–1961) *[[Sergi Darder]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Dareios I]] *[[Dareios II]], Pärsia suurkuningas (5. sajand eKr) *[[Dareios III]] *[[Aleksandr Dargomõžski]], vene helilooja (1813–1869) *[[Veronika Dari]] (1989–2005), tapetud koolitüdruk Eestis *[[Vladimír Darida]], Tšehhi jalgpallur (1990–) *[[Pavel Darie]], Moldova luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (1930–2015) *[[Bobby Darin]], Ameerika Ühendriikide laulja (1936–1973) *[[Gérald Darmanin]], Prantsusmaa poliitik (1982–) *[[Srđan Darmanović]], Montenegro poliitik, diplomaat ja politoloog (1961–) *[[Rubén Darío]], Nicaragua luuletaja ja diplomaat (1867–1916) *[[Matteo Darmian]], itaalia jalgpallur (1989–) *[[Roman Darmohrai]], Ukraina sõjaväelane *[[Walther Darré]], Saksa poliitik (1895–1953) *[[Dimebag Darrell]], USA muusik (1966–2004) *[[Danielle Darrieux]], prantsuse näitleja (1917–2017) *[[Clarence Darrow]], USA advokaat (1857–1938) *[[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija (1985–) *[[Emīls Dārziņš]], läti helilooja ja muusikakriitik (1875–1910) *[[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1981–) *[[Jehan Daruvala]], India võidusõitja (1998–) *[[Charles Darwin]], inglise bioloog (1809–1882) ==Das== *[[James Dasaolu]], Suurbritannia kergejõustiklane (1987–) *[[Constantin Dăscălescu]], Rumeenia poliitik (1923–2003) *[[Jules Dassin]], juudi päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja filmiprodutsent (1911–2008) *[[Adolf Dassler]], saksa ettevõtja (1900–1978) *[[Horst Dassler]], saksa ettevõtja (1936–1987) *[[Alfonso Dastis]], Hispaania diplomaat (1955–) ==Daš== *[[Vladimir Daškevitš]], vene helilooja (1934–) *[[Roman Daškevõtš]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1892–1975) *[[Jekaterina Daškova]], vene kultuuri- ja ühiskonnategelane (1743–1810) *[[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna (1991–) ==Daz== *[[Osamu Dazai]], jaapani kirjanik (1909–1948) ==Dat== *[[Pavel Datsjuk]], vene jäähokimängija (1978–) *[[David Datuna]], USA kunstnik (1974–) ==Dau== *[[Michael Dau]], Eesti filosoof (suri 1710) *[[Charles François Daubigny]], prantsuse kunstnik (1817–1878) *[[Alphonse Daudet]], prantsuse kirjanik (1840–1897) *[[Gundars Daudze]], Läti arst ja poliitik (1965–) *[[Zane Daudziņa]], läti teatri- ja filminäitleja, kirjanik, teatripedagoog ja telesaatejuht (1967–) *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija (1988–) *[[August Johann Daugell]], baltisaksa graveerija (1830–1899) *[[Johann Daugull]], Eesti advokaat (1867–1936) *[[Simonas Daukantas]], leedu ajaloolane ja rahvaluulekoguja (1793–1864) *[[Sophie Daull]], prantsuse näitleja ja kirjanik (1965–) *[[Ants Dauman]], eesti revolutsionäär (1885–1920) *[[Daumantas]], Pihkva vürst (suri 1299) *[[Honoré Daumier]], prantsuse kunstnik, skulptor ja karikaturist (1808–1879) *[[Jean Dausset]], prantsuse immunoloog (1916–2009) ==Dav== *[[Dave Dave]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1976–2014) *[[Jack Davenport]], inglise näitleja (1973–) *[[Lindsay Davenport]], USA endine tennisist (1976–) *[[Allen Daviau]], USA filmioperaator (1942–2020) *[[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (1948–2026) *[[Anne-Marie David]], prantsuse laulja (1952–) *[[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (1999–) *[[Ferdinand David]], saksa viiulivirtuoos ja helilooja (1810–1873) *[[Jacques-Louis David]], prantsuse kunstnik (1748—1825) *[[Larry David]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Promise David]], Kanada jalgpallur (2001–) *[[Felix Maria Davídek]], tšehhi katoliku vaimulik (1921–1988) *[[Gheorghe Davidescu]], Rumeenia poliitik ja diplomaat (1892–1959) *[[Brigitta Davidjants]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Kristiina Davidjants]], eesti filmirežissöör (1974–) *[[Markéta Davidová]], tšehhi laskesuusataja (1997–) *[[Lea Davidova-Medene]], läti skulptor (1921–1986) *[[Edgar Davids]], Hollandi jalgpallur *[[Anthony Davidson]], Briti vormelisõitja (1979–) *[[Donald Davidson]], ameerika filosoof (1917–2003) *[[Jason Davidson]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Pete Davidson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1993–) *[[Curtis Davies]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[David Davies (1880–1944)|David Davies]], Briti poliitik (1880–1944) *[[Kevin Davies]], inglise teadusajakirjanik *[[Norman Davies]], Briti-Poola ajaloolane (1939–) *[[Robertson Davies]], Kanada kirjanik (1913–1995) *[[Angela Davis]] (1944–) *[[Anthony Davis]], USA korvpallur (1993–) *[[Bette Davis]], USA filminäitleja (1908–1989) *[[Clifton Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1945–) *[[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent, plaadifirma juht ja jurist (1932–2026) *[[Colin Davis]], inglise dirigent (1927–2013) *[[Daniel Davis]], Briti immunoloog (1970–) *[[David Davis]], Suurbritannia poliitik (1948–) *[[Devon Davis]], USA modell (1976–2018) *[[Don S. Davis]], Ameerika Ühendriikide Armee kapten; Ameerika karakternäitleja, teatriprofessor ja maalikunstnik (1942–2008) *[[Dwight F. Davis]], USA tennisist ja poliitik (1879–1945) *[[Elliot Davis]], ameerika filmioperaator (1948–) *[[Eric Davis]], Panama jalgpallur (1991–) *[[Fred Davis]], Inglismaa elukutseline snuukrimängija ja Inglise piljardi mängija (1913–1998) *[[Geena Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja endine vibulaskja (1956–) *[[Glen Davis]], USA korvpallur (1986–) *[[Howard Davis]], USA endine poksija (1956–) *[[Howel Davis]], piraat *[[Jefferson Davis]], [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitik ([[1808]]–[[1889]]) *[[Jeremy Davis]], USA muusik (1985–) *[[John Davis]], inglise maadeavastaja (suri 1605) *[[Jonathan Davis]], Ameerika Ühendriikide laulja (1971–) *[[Kristin Davis]], USA filminäitleja (1965–) *[[Lydia Davis]], USA kirjanik ja tõlkija (1947–) *[[Meryl Davis]], USA jäätantsija (1987–) *[[Miles Davis]], muusik (1926–1991) *[[Natalie Zemon Davis]], USA ajaloolane (1928–2023) *[[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja (1982–) *[[Steve Davis]], inglise snuukrimängija (1957–) *[[Steven Davis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja (1999–) *[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kolmikhüppaja (1979–) *[[Warwick Davis]], inglise filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1970–) *[[Emily Davison]], Suurbritannia sufražett (1872–1913) *[[Clinton Davisson]], USA füüsik (1881–1958) *[[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik (1971–2020) *[[Ahmet Davutoğlu]], Türgi politoloog ja poliitik (1959–) *[[Nikolai Davõdenko]], endine Venemaa profitennisist (1981–) *[[Aleksandr Davõdov]], vene multifilmide lavastaja ja animaator (1937–2012) *[[Dmitri Davõdov]], Sahha pedagoog ja filmilavastaja (1983–) *[[Sergei Davõdov]], Venemaa kabetaja (1938–2012) *[[Humphry Davy]], inglise keemik (1778–1829) ==Daw== *[[George Dawe]], Inglise portreekunstnik (1781–1829) *[[Charles Gates Dawes]], USA poliitik ja diplomaat (1865–1951) *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1985) *[[Oleg Dawidowicz]], valgevene päritolu Eesti kitarrist ja filmimonteerija *[[Paweł Dawidowicz]], Poola jalgpallur (1995–) *[[Richard Dawkins]], Briti bioloog (1941–) *[[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur (1983–) *[[Neil Dawson]], Uus-Meremaa skulptor (1948–) *[[Shane Dawson]], USA veebinäitleja (1988–) ==Day== *[[Donald Day]], USA ajakirjanik (1896–1966) *[[Doris Day]], USA näitleja, laulja ja loomaõiguste aktivist (1922–2019) *[[Josette Day]], prantsuse filminäitleja (1914–1978) *[[Mikey Day]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Daniel Day-Lewis]], Suurbritannia filminäitleja (1957–) *[[Paul Mario Day]], Briti laulja (1956–2025) *[[Élisabeth Daynès]], prantsuse paleokunstnik ja skulptor (1960–) *[[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor (1993–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Da, Biograafiad]] oqkwy614lu3ajfavq9jh9onsddlfkkx 0 600829 7191046 7187683 2026-07-11T13:08:03Z Velirand 67997 /* Nau */ 7191046 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Na)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Na". ==Na== *[[Batista Tagme Na Waie]], Guinea-Bissau sõjaväelane (1949–2009) ==Naa== *[[Enda Naaber]], eesti ajakirjanik (1938–) *[[Grete Naaber]], eesti ajakirjanik (1942–) *[[Jaan Naaber]], eesti zooloog (1935–2003) *[[Jaan Naaber (prokurör)|Jaan Naaber]], Eesti riigiprokurör (1950–2017) *[[Mart Naaber]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Paul Naaber]], eesti arstiteadlane ja mikrobioloog (1966–) *[[Vello Naaber]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1940–1985) *[[Francis Naali]], Tansaania kergejõustiklane (1972–) *[[Gustav Naan]], eesti teadlane (1919–1994) *[[Mattias Naan]], eesti koomik (1986–) *[[Hendrik Naar]], eesti tehnikateadlane (1973–) *[[Jaan Naaris]], Eesti sõjaväelane (1893–1919) *[[Ago Naarits]], Eesti poliitik (1954–1996) *[[Edgar Naarits]], eesti korvpallitreener ja spordipedagoog (1920–2004) *[[Tiit Naarits]], eesti mälumängur (1983–) *[[Tõnis Naarits]], eesti maadleja (1974–) ==Nab== *[[Kasha Nabagesera]], Uganda inimõiguslane (1980–) *[[David Nabarro]], Briti arstiteadlane (1949–2025) *[[Andrew Nabbout]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Cédric Nabe]], Šveitsi sprinter (1983–) *[[Augustin Naber]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1910–1968) *[[Jaak Naber]], eesti ajaloolane (1952–2021) *[[Reet Naber]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1952–) *[[Tiit Naber]], Eesti diplomaat (1952–) *[[Heiki Nabi]], eesti maadleja (1985–) *[[Nuno Gomes Nabiam]], Guinea-Bissau poliitik (1966–) *[[Elvira Nabiullina]], tatari päritolu Venemaa majandustegelane ja poliitik (1963–) *[[Vladimir Nabokov]], vene kirjanik (1899–1977) *[[Sergei Nabokov]], Venemaa riigitegelane (1866–1940) *[[Jim Nabors]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1930–2017) *[[Nabû-naʾid]], Uus-Babüloonia kuningas ==Nac== *[[Samy Naceri]], prantsuse näitleja (1961–) ==Nad== *[[Jaroslav Naď]], Slovakkia poliitik ja diplomaat (1981–) *[[Rafael Nadal]], hispaania tennisist (1986–) *[[Rafel Nadal]], katalaani kirjanik (1954–) *[[Nadar]], prantsuse fotograaf ja ajakirjanik (1820–1910) *[[Péter Nádas]], ungari kirjanik (1942–) *[[Naddoddur]], Islandi avastaja (9. sajand) *[[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja (1997–) *[[Satya Nadella]], telugu päritolu Ameerika Ühendriikide ärijuht *[[Isaac Nader]], Portugali jooksja (1999–) *[[Nedo Nadi]], itaalia vehkleja (1894–1940) *[[Emmanuel Nadingar]], Tšaadi poliitik (1951–) ==Nae== *[[Ene Nael]], eesti klavessinist (1971–) *[[Jüri Nael]], eesti koreograaf ja tantsija (1975–) *[[Yri Naelapea]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja kirjastaja (1896–1969) *[[Antônio Naelson]], Mehhiko jalgpallur (1976–) *[[Aleksander Naeres]], Eesti poliitik (1885–1942) *[[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane (1969–) *[[Arne Næss]], norra filosoof (1912–2009) *[[Marianne Sivertsen Næss]], Norra poliitik ja koolijuht (1974–) *[[Riin Naestema]], eesti eripedagoog (1974–) *[[Gnaeus Naevius]] (3. sajand eKr) ==Nag== *[[Fadei Nagacevschi]], Moldova jurist ja poliitik (1982–) *[[Kaoru Nagadome]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Terumi Nagae]], jaapani endine jalgpallur *[[Kensuke Nagai]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Yoshikazu Nagai]], jaapani endine jalgpallur (1952–) *[[Yūichirō Nagai]], jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Ryōta Nagaki]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Nagako]], Jaapani keisrinna (1903–2000) *[[Kaori Nagamine]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Moses Nagamootoo]], Guyana poliitik ja kirjanik (1947–) *[[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur (1999–) *[[Ken Naganuma]], jaapani jalgpallur (1930–2008) *[[Nāgārdžuea]], budistlik filosoof (umbes 2. sajand) *[[Asano Nagasato]], jaapani endine jalgpallur (1989–) *[[Yuki Nagasato]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Michiru Nagatsu]], Jaapani päritolu Eesti teadusfilosoof (1978–) *[[Andrus Nagel]], eesti endine korvpallur (1963–) *[[Kalju Nagel]], eesti maalikunstnik (1918–2005) *[[Lemming Nagel]], eesti maalikunstnik (1948–2016) *[[Peter Nagel]], saksa religiooniloolane, teoloog, koptoloog (1938–2024) *[[Thomas Nagel]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide filosoof (1937–) *[[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]], taani jalgpallur (1956–) *[[Urmas Nagel]], eesti vaimulik (1960–) *[[Urmas Nagel (füüsik)|Urmas Nagel]], eesti füüsik (1958–) *[[Abel Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane ja kriitik (1926–2013) *[[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (1929–2022) *[[Julian Nagelsmann]], Saksamaa jalgpallitreener (1987–) *[[Vitali Nagirnõi]], Eesti füüsik (1959–) *[[Hendrik Nagla]], eesti saksofonist, klarnetist ja muusikapedagoog (1941–) *[[Maire Nagla]], eesti klaveriõpetaja (1958–) *[[Harish Nagpal]], India poliitik (1964–) *[[Ádám Nagy]], ungari jalgpallur (1995–) *[[Ferenc Nagy]], Ungari jalgpallur, Eesti jalgpallikoondise ungarlasest peatreener (1884–1962) *[[Imre Nagy]], Ungari poliitik (1896–1958) ==Nah== *[[Johann Naha]], eesti graafik (1902–1982) *[[Gulishan Nahbajeva]], kasahhi maletaja (1986–) *[[Samer el Nahhal]], soome muusik (1976–) *[[Pavel Nahhimov]], Venemaa admiral (1802–1855) *[[Konstantin Nahk]], Eesti jalgpallur (1975–) *[[Hillar Nahkmann]], eesti raadioajakirjanik (1964–2008) *[[Anne Nahkur]], eesti pedagoogikateadlane (1946) *[[Anu Nahkur]], eesti klaveripedagoog (1948–2018) *[[Ave Nahkur]], eesti kunstnik (1962–) *[[Esta-Laine Nahkur]], eesti loomaarstiteadlane (1966) *[[Hando Nahkur]], eesti pianist (1982–) *[[Toivo Nahkur]], eesti pianist ja pedagoog (1947–) *[[Dilaila Nahkur-Tammiksaar]], eesti jurist (1969–) *[[Andrea Nahles]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Tatjana Nahtman]], Eesti matemaatik (1972) ==Nai== *[[Arkadij Naiditsch]], Aserbaidžaani maletaja (1985–) *[[Epeli Nailatikau]], Fidži hõimupealik, diplomaat ja poliitik (1941–2026) *[[Radja Nainggolan]], Belgia jalgpallur (1988–) *[[Vidiadhar Surajprasad Naipaul]], ingliskeelne kirjanik (1932–2018) *[[Gerlin Naisson]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Jaan Naissoo]], Eesti politseinik (1903–1941) *[[Tõnu Naissoo]], eesti helilooja ja klahvpillimängija (1951–) *[[Uno Naissoo]], eesti helilooja ja muusik (1928–1980) *[[Ilja Naišuller]], Venemaa filmirežissöör ja muusik (1983–) ==Naj== *[[Miguel Najdorf]], Argentina maletaja (1910–1997) *[[Muḩammad Najīb]], Egiptuse sõjaväelane ja poliitik (1901–1984) *[[Najib Razak]], Malaisia poliitik (1953–) *[[Moḩammad Najībullāh]], Afganistani poliitik (1947–1996) ==Nak== *[[Tarō Naka]], jaapani luuletaja (1922–2014) *[[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja (1994–) *[[Tatsuya Nakadai]], jaapani näitleja (1932–2025) *[[Kazuki Nakajima]], jaapani autovõidusõitja (1985–) *[[Kesago Nakajima]], Jaapani sõjaväelane (1882–1945) *[[Kyōko Nakajima]], jaapani kirjanik (1964–) *[[Yukie Nakama]], jaapani filmi- ja telesarja ning laulja (1979–) *[[Marvelous Nakamba]], Zimbabwe jalgpallur (1994–) *[[Aiko Nakamura]], jaapani tennisist (1983–) *[[Hikaru Nakamura]], USA maletaja (1987–) *[[Keito Nakamura]], Jaapani jalgpallur (2000–) *[[Kimpei Nakamura]], jaapani keraamik (1935–) *[[Kelsey Nakanelua]], Ameerika Samoa kergejõustiklane (1967–) *[[Shunsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur (1978–) *[[Takehiko Nakao]], jaapani majandustegelane (1956–) *[[Yasuhiro Nakasone]], Jaapani poliitik (1918–2019) *[[Hidetoshi Nakata]], jaapani jalgpallur (1977–) *[[Gen Nakatani]], Jaapani poliitik (1957–) *[[Miki Nakatani]], jaapani filminäitleja ja laulja (1976–) ==Nal== *[[Mikael Nalbandjan]], armeenia kirjanik (1829–1866) *[[Suren Nalbandjan]], armeenia rahvusest NSV Liidu maadleja (1953–) ==Nam== *[[Eric Nam]], korea päritolu Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja saatejuht (1988–) *[[Nameisis]], semgalite vanem 13. sajandil *[[Vladislav Namestnikov]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Ngawang Namgyal]], tiibeti laama (1594–1651) ==Nan== *[[Zeferino Nandayapa]], Mehhiko marimbista, helilooja ja arranžeerija (1931–2010) *[[Nahitan Nández]], Uruguay jalgpallur (1995–) *[[Nani]], Portugali jalgpallur (1986–) *[[Jaak Nanilson]], eesti poliitik (1880–1924) *[[Nanni di Banco]], itaalia skulptor (suri 1421) *[[Matteo Nannini]], itaalia võidusõitja (2003–) *[[Fatos Nano]], Albaania poliitik (1952–2025) *[[Villem Nano]], eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht (1893–1965) *[[Fridtjof Nansen]], norra polaaruurija (1861–1930) ==Nao== *[[Fatima Naoot]], Egiptuse luuletaja, tõlkija ja arhitekt (1964–) ==Nap== *[[Toomas Napa]], eesti autosportlane (1953–) *[[Carl Eduard Napiersky]], baltisaksa ajaloolane (1793–1864) *[[Charles John Napier]], Briti mereväelane (1786–1860) *[[John Napier]], Šotimaa matemaatik (1550–1617) *[[Napoleon I]] *[[Napoleon II]] *[[Napoleon III]], Prantsusmaa president ja keiser (1808–1873) *[[Napoléon VI]] *[[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea (1986–) *[[Giorgio Napolitano]], Itaalia poliitik (1925–2023) *[[Janet Napolitano]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1957–) *[[Mario Napolitano]], itaalia maletaja (1910–1995) *[[Jane Napp]], eesti näitleja (1993–) *[[Valdur Napp]], eesti arhitekt (1942–2015) *[[Lia Nappa]], Eesti keemik (1928–2004) ==Nar== *[[Ram Narayan]], India muusik (1927–2024) *[[Kocheril Raman Narayanan]], India poliitik (1920–2005) *[[Johannes Woldemar Otto Narbutt]], baltisaksa keemik (1879–1937) *[[George Strong Nares]], briti mereohvitser ja polaaruurija (1831–1915) *[[Lev Narets]], Eesti mehaanikateadlane (1899–1978) *[[Kirsti Narinen]], Soome diplomaat (1960–) *[[Armand Naris]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Raul Narits]], eesti õigusteadlane (1952–) *[[Jaroslav Narkevič]], Leedu poliitik ja pedagoog (1962–) *[[Donatas Narmont]], kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1966–) *[[Narses]], Ida-Rooma riigi väejuht *[[Naruhito]], Jaapani keiser (1960–) *[[Hugo Narusberg]], eesti majandusteadlane (1919–2009) *[[Sergei Narusberg]], eesti jurist *[[Anu Narusk]], Eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1948–1999) *[[Mati Narusk]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Priit Narusk]], eesti murdmaasuusataja (1977–) *[[Ljudmila Narussova]], Venemaa poliitik (1951–) *[[Gabriel Narutowicz]], poola insener ja poliitik (1865–1922) *[[Mai Narva]], eesti maletaja (1999–) *[[Regina Narva]], eesti maletaja (1970–) *[[Triin Narva]], eesti maletaja (1994–) *[[Sergei Narõškin]], Venemaa riigitegelane (1954–) ==Nas== *[[Gilberto Carlos Nascimento]], Brasiilia endine jalgpallur (1966–) *[[Nesti Nase]], Albaania kommunistlik riigitegelane ja diplomaat (1922–1995) *[[N. A. Naseer]], India loodusfotograaf ja looduskaitsja (1962–) *[[John Forbes Nash]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (1928–2015) *[[Johnny Nash]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1940–2020) *[[Kate Nash]], Briti laulja ja laulude kirjutaja (1987–) *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Steve Nash]], Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Kanada korvpallur (1974–) *[[Mohamed Nasheed]], Maldiivide poliitik (1967–) *[[Jamāl ‘Abd an-Nāşir]], Egiptuse poliitik ja sõjaväelane (1918–1970) *[[Felipe Nasr]], Brasiilia vormelisõitja (1992–) *[[Hassan Nasrallah]], Liibanoni poliitik ja usutegelane (1960–2024) *[[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Amalie Magdalena von Nassau-Siegen]] *[[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja (1969–2007) *[[Thomas Nast]], Saksa-Ameerika Ühendriikide šaržist ja karikaturist (1840–1902) *[[Alexandru Năstac]], Rumeenia endine poksija (1949–) *[[Adrian Năstase]], Rumeenia poliitik (1950–) *[[Matija Nastasić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Nastja]], Eesti selgeltnägija *[[Marissa Nasution]], Indoneesia näitleja, telesaatejuht ja modell (1986–) ==Naz== *[[Nursultan Nazarbajev]], Kasahstani poliitik (1940–) *[[Dariga Nazarbajeva]], Kasahstani jurist ja poliitik (1963–) *[[Alexandru Nazare]], Rumeenia poliitik (1980–) *[[Anatoli Nazarenko]], Nõukogude Liidu maadleja (1948–) *[[Sergei Nazarenko]], eesti arst (1955–) *[[Armen Nazarjan]], armeenia rahvusest Bulgaaria maadleja (1974–) *[[Stephanos Nazarjan]], armeenia päritolu kirjandusteadlane (1812–1879) *[[Andrei Nazarov]], Eesti kümnevõistleja ja treener (1965–) *[[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja (1999–) *[[Anastasia Nazarova]], Soome maletaja (2001–) *[[Remigija Nazarovienė]], leedu mitmevõistleja ja treener (1967–) *[[Aḩmad Naz̧īf]], Egiptuse poliitik (1952–) ==Nat== *[[Jakub Natanson]], juudi päritolu Poola ja Eesti keemik (1832–1884) *[[Edward Natapei]], Vanuatu poliitik (1954–2015) *[[Šalva Natelašvili]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Alessandro Natta]], Itaalia poliitik (1918–2001) *[[Joe Natuman]], Vanuatu poliitik (1952–) *[[Robert Natus]], baltisaksa arhitekt (1890–1950) ==Nau== *[[Henrik Johan Nauckhoff]], Rootsi mereväeohvitser (1744–1818) *[[Kreidy Naudre]], eesti näitleja (1993–) *[[Denis Naughten]], Iirimaa poliitik (1973–) *[[Kyle Naughton]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Samuel Nauhausen]], Eesti vaimulik (1700–1759) *[[Konrad Naumann]], Saksa DV riigitegelane (1928–1992) *[[Aleksandr Naumov]], Venemaa keemik (1966–) *[[Aleksei Naumov]], jalgpallur (1972–) *[[Marija Naumova]], Läti laulja (1973–) *[[Karl Wilhelm Naundorff]] *[[Gustav Bernhard Julius Naunyn]], saksa arstiteadlane (1839–1925) *[[Peter Naur]], taani arvutiteadlane (1928–2016) *[[Daniel Albert Naurits]], Eesti (aastani 2012) ja Prantsusmaa iluuisutaja (1998–) *[[Gitanas Nausėda]], Leedu majandusteadlane, pankur ja poliitik (1964–) ==Nav== *[[Kermo Nava]], eesti spordikommentaator, jalgpallisaadete juht, harrastusjalgpallur ja muusik (1999–) *[[Kęstutis Navakas]], leedu luuletaja, esseist, kirjanduskriitik ja tõlkija (1964–2020) *[[Julija Navalnaja]], vene kodanikuliikumise aktivist (1976–) *[[Aleksei Navalnõi]], Venemaa poliitik (1976–2024) *[[David Navara]], tšehhi maletaja (1985–) *[[Elvira Navarro]], hispaania kirjanik (1978–) *[[Juan Carlos Navarro]], hispaania korvpallur (1980–) *[[Manel Navarro]], hispaania laulja, laulukirjutaja ja kitarrist (1996–) *[[Silvia Navarro]], Mehhiko näitleja, modell ja saatejuht (1978–) *[[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Keylor Navas]], Costa Rica jalgpallur (1986–) *[[Kęstutis Navickas]], Leedu keskkonnakaitsja ja poliitik (1970–) *[[Monika Navickienė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Navitrolla]], eesti kunstnik (1970–) *[[Martina Navrátilová]], tennisist (1956–) ==Naw== *[[Philipp Nawrath]], saksa laskesuusataja (1993–) *[[Karol Nawrocki]], Poola ajaloolane ja poliitik (1983–) ==Nay== *[[Hans Nayna]], Eesti-Mauritiuse muusik (1989–) *[[Kunal Nayyar]], Briti-India näitleja (1981–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Na, Biograafiad]] dcilpgnqi5gpo7qfv7kp69elqs6gujj 0 602022 7191382 7190366 2026-07-12T07:21:38Z Velirand 67997 /* Kru */ 7191382 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Kr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr". ==Kra== *[[Dietrich Kra]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Wilfried Kraack]], Eesti vaimulik (1894–1961) *[[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (1971–2024) *[[Enn Kraam]], eesti näitleja (1943–2001) *[[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor (1947–) *[[Karl Kraan]], eesti elektromehaanik (1899–1967) *[[Alma Kraas]], eesti pikaealine (1900–2006) *[[Andreas Kraas]], eesti orienteeruja (1978–) *[[Andres Kraas]] (1956–) *[[Hugo Kraas]], Saksa sõjaväelane (1911–1980) *[[Inger Kraav]], eesti kasvatusteadlane (1941–) *[[Jaan Kraav]], eesti pikaealine (1898–2000) *[[Vaido Kraav]], Eesti mereuurija ja riigiametnik (1938–) *[[Janek Kraavi]], eesti kultuuriteoreetik ja raadioajakirjanik *[[Kati Kraaving]], eesti sulgpallur ja squash'i-mängija (1980–) *[[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur (1986–) *[[Argos Kracht]], eesti ujuja ja ettevõtja (1962–) *[[Kersti Kracht]], eesti ettevõtja ja majandustegelane (1955–) *[[Erhard Krack]], Saksa DV riigitegelane (1931–2000) *[[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane (1876–1928) *[[Emil Kraepelin]], saksa psühhiaater (1856–1926) *[[Katia Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1942–1991) *[[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1946–1991) *[[Johann Daniel Kraft]], saksa alkeemik ja kaupmees (17. sajand) *[[Jüri Kraft]], Eesti NSV riigitegelane (1935–2023) *[[Meelis Kraft]], eesti kirjanik (1975–) *[[Vahur Kraft]], eesti pankur (1961–) *[[Emil Krafth]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Jens Otto Krag]], Taani poliitik (1914–1978) *[[Maximilian Krah]], Saksamaa poliitik (1977–) *[[Edgar Krahn]], eesti matemaatik (1894–1961) *[[Rudolf Kraj]], tšehhi poksija (1977–) *[[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja (1911–1999) *[[Krzysztof Adam Krajewski]], Poola diplomaat ja riigiametnik (1963–) *[[Magdalena Krajnakova]], slovaki haridustegelane (1968–) *[[Māris Krakops]], läti maletaja (1978–) *[[Jane Krakowski]], ameerika filminäitleja (1968–) *[[Alex Král]], tšehhi jalgpallur (1998–) *[[Nina Kraljić]], Horvaatia laulja (1992–) *[[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja (1964–) *[[Eino Krall]], eesti bioloog (fütonematoloog) (1931–2009) *[[Heljo Krall]], eesti botaanik (1929–2022) *[[Peeter Krall]], eesti luterlik vaimulik (1951–) *[[Tarvo Krall]], eesti näitleja (1969–) *[[Saveli Kramarov]], Nõukogude Liidu ja USA filminäitleja (1934–1995) *[[Christoph Kramer]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Henning Christoph Kramer]], saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja (1940–) *[[Larry Kramer]], USA kirjanik ja aktivist (1935–2020) *[[Otto Kramer]], eesti aednik ja sordiaretaja (1883–1972) *[[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja (1986–) *[[Ernst Kramm]], Eesti sõjaväelane (1895–1959) *[[Vladimir Kramnik]], vene maletaja (1975–) *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Martin Krampen]], saksa semiootik (1928–2015) *[[Ivan Kramskoi]], vene maalikunstnik ja kunstikriitik (1837–1887) *[[Valter Kraner]], eesti loomaarst (1907–1997) *[[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (1961–2026) *[[Giánnos Kranidiótis]], Kreeka poliitik ja diplomaat (1947–1999) *[[Dimítris P. Kraniótis]], kreeka luuletaja (1966–) *[[Niko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (1984–) *[[Otto Kranzbühler]], saksa jurist (1907–2004) *[[Joel Simon Krapifsky]], juudi päritolu Soome sõjaväelane (sündis 1894) *[[Jane Krasilnikova]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[John Krasinski]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1979–) *[[Zygmunt Krasiński]], poola kirjanik (1812–1859) *[[Lee Krasner]], USA kunstnik (1908–1984) *[[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija (1971–) *[[Andrei Krasnoglazov]] (1964–) *[[Olesja Krasnomovets]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Vadim Krasnoselski]], Transnistria poliitik (1970–) *[[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik (1984–) *[[Pjotr Krasnov]], vene sõjaväelane (1869–1947) *[[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1925–) *[[Liisu Krass]], eesti näitleja (1988–) *[[Tristan Krass]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Leonid Krassin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1870–1926) *[[Mihhail Krassman]], Nõukogude Liidu riigiametnik (1909–) *[[Svetlana Krassman]], Eesti lavastaja (1947–) *[[Jean-Philippe Krasso]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Józef Ignacy Kraszewski]], poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja (1812–1887) *[[László Krasznahorkai]], ungari kirjanik (1954–) *[[Guntars Krasts]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1957–) *[[Uldis Krasts]], liivi rahvusest Läti ajakirjanik, tõlkija, luuletaja ja proosakirjanik (1943–2022) *[[Jarmila Kratochvílová]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1951–) *[[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Bernie Krause]], ameerika bioakustik, ökoloog ja muusik (1938–) *[[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja (1992–) *[[Hermann Krause]], Tallinna arst (1800–1834) *[[Johann Wilhelm Krause]], Eesti arhitekt (1757–1828) *[[Johannes Krause]], saksa geneetik (1980–) *[[Wolfram von Krause]], baltisaksa vaimulik ja teoloog (1914–1989) *[[Kurt Krausp]], Eesti arst ja zooloog (1896–1974) *[[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Nicole Krauss]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1974–) *[[Armands Krauze]], Läti mesinik, agronoom ja poliitik (1970–) *[[Ants Kraut]], eesti arheoloog (1955–) *[[Richard Kraut]], USA filosoof (1944–) *[[Kristīne Kravcova]], läti alpinist *[[Inessa Kravets]], Ukraina kergejõustiklane (1966–) *[[Lenny Kravitz]], USA muusik (1964–) *[[Mai Kravtsov]], eesti rahvalaulik (1845–1933) *[[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1974–) *[[Igor Kravtšenko]], Eesti poliitik (1973–) *[[Leonid Kravtšenko]], vene ajakirjanik, meediamänedžer ning partei- ja riigitegelane (1938–2018) *[[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik (1934–2022) *[[Gérard Krawczyk]], prantsuse filmilavastaja (1953–) ==Kre== *[[Edwin Krebs]], USA biokeemik (1918–2009) *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]], Saksamaa sõjaväelane (1898–1945) *[[Hans Adolf Krebs]], juudi päritolu Briti biokeemik (1900–1981) *[[Anu Kree]], eesti luuletaja (1979–) *[[Evald Kree]], eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane (1918–1995) *[[Liina Kree]], eesti sõudja (1954–) *[[Mihkel Kree]], eesti füüsik (1984–) *[[Jegor Kreed]], vene räppar (1994–) *[[Kairi Kreegipuu]], eesti psühholoog (1973–) *[[Maie Kreegipuu]], eesti kliiniline psühholoog (1950–) *[[Adam Kreek]], eesti päritolu Kanada sõudja (1980–) *[[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (1914–1977) *[[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Cyrillus Kreek]], eesti helilooja (1889–1962) *[[Theodor Osvald Kreekmaa]], eesti poksija (1907–1948) *[[Anni Kreem]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (1942–) *[[Enn Kreem]], eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (1939–2026) *[[Jaagup Kreem]], eesti muusik (1973–) *[[Juhan Kreem]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane (1923–2006) *[[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane (1971–) *[[Ivi Kreen]], eesti endine telediktor (1935–) *[[Toomas Kreen]], eesti näitleja (1959–2018) *[[Uno Kreen]], eesti laulja (1928–1996) *[[Madis Kreevan]], eesti helilooja ja helikujundaja (1990–) *[[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist (1864–1948) *[[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Halliki Kreinin]], eesti sotsiaal- ja majandusteadlane (1992–) *[[Amalie Kreisberg]], eesti töölisliikumise tegelane (1879–1906) *[[Erna Kreischmann]], baltisaksa kunstnik (1885–1929) *[[Bruno Kreisky]], Austria poliitik (1911–1990) *[[Fritz Kreisler]], Austria päritolu USA viiuldaja ja helilooja (1875–1962) *[[Kaja Kreisman]], Eesti poliitik (1969–) *[[Kersti Kreismann]], eesti näitleja (1947–) *[[Randel Kreitsberg]], eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1983–) *[[Kaja Kreitzberg]], eesti balletipedagoog ja endine balletitantsija (1972–) *[[Peeter Kreitzberg]], Eesti pedagoogikateadlane ja poliitik (1948–2011) *[[Dainius Kreivys]], Leedu poliitik (1970–) *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija (1986–) *[[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik (1892–1956) *[[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi õigusteadlane ja politoloog (1916–2014) *[[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Barbora Krejčíková]], tšehhi profitennisist (1995–) *[[Kaljo Krell]], eesti ajakirjanik ja parteitöötaja (1928–2006) *[[Gidon Kremer]], Läti viiuldaja ja dirigent (1947–) *[[Ingrid Kremling]], saksa ooperilaulja (1948–) *[[Ludwig Krengel]], Rakvere foogt (suri 1502) *[[Ernst Krenkel]], Nõukogude Liidu polaaruurija (1903–1971) *[[Egon Krenz]], Saksa DV poliitik (1937–) *[[Endel Krepp]], eesti majandusgeograaf (1908–1983) *[[Věra Křesadlová]], Tšehhi näitleja, laulja ja kunstnik (1944–2025) *[[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist (1973–) *[[Kristiina Kresmer]], eesti murdmaasuusataja (1996–) *[[Allan Kress]], eesti näitleja ja lavastaja (1972–) *[[Arnold Kress]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane, sporditegelane (1897–1974) *[[Gerhard Kress]], Eesti poliitik ja advokaat (1894–1936) *[[Gunther Kress]], inglise semiootik (1940–) *[[Wilhelm Kress‎]], austria leidur ja lennunduspioneer (1836–1913) *[[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik (1983–) *[[Külli Kressa]], eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast (1976–) *[[Ingrid Kressel Vinciguerra]], Eesti diplomaat (1973–) *[[Andres Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1963–) *[[Gert Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1990–) *[[Nikolai Krestinski]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1883–1938) *[[Dario Krešić]], Horvaatia jalgpallur (1984–) *[[Janusz Krężelok]], poola murdmaasuusataja (1974–) *[[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija (1913–2005) *[[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], näitleja (1916–2006) *[[Kristin Kreuk]], Kanada filminäitleja (1982–) *[[Georg Kreuks]], eesti poliitik (1896–1924) *[[Jaan Kreuks]], eesti poliitik (1891–1923) *[[Erwin Kreuzer]], saksa vaimulik (1878–1953) *[[Alexis Kreutzwald]], Eesti raudteelane (1845–1910) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], eesti kirjanik ja arst *[[Peter Carl Aloys Kreutzwald]], Kölni generaalvikaar (1850–1918) *[[Heino Krevald]], eesti korvpallur ja treener (1930–2007) *[[Kristjan Krevald]], eesti arhitekt (1966–) *[[Solveig Krey]], norra mereväelane (allveelaevnik) (1963–) ==Krh== *[[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur (1990–) ==Kri== *[[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja (1991–) *[[Johann von Krieckenbeck]], Liivi ordu maamarssal (suri 1470/1471) *[[Erich Krieger]], eesti laulja (1961–) *[[Fred Krieger]], eesti muusik (1978–) *[[Jamie-Lee Kriewitz]], saksa laulja (1998–) *[[Viktorina Kriger]], Nõukogude Liidu balletitantsija ja teatritegelane (1893–1978) *[[Tanel Kriggul]], Eesti sõjaväelane (1993–2023) *[[Mall Krigul]], eesti arhitekt (1930–2013) *[[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist (1910–1980) *[[Teodor Krigul]], eesti metsateadlane (1907–1983) *[[Ülo Krigul]], eesti helilooja (1978–) *[[Helga Kriiel]], eesti pedagoog (1913–1996) *[[Gunnar Kriik]], eesti muusik (1952–2001) *[[Kari Kriikku]], Soome klassikalise klarneti mängija (1960–) *[[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer (1976–) *[[Aksel Kriisa]], eesti vaimulik (1904–1949) *[[August Kriisa]], eesti loomaarstiteadlane (1908–1975) *[[Eduard Kriisa]], eesti orelimeister (1902–1968) *[[Jaan Kriisa]], Eesti advokaat ja poliitik (1882–1942) *[[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur (2001–) *[[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja (1996–) *[[Sirje Kriisa]], eesti köitekunstnik (1950–) *[[Tannil Kriisa]], eesti orelimeister (1866–1940) *[[Tiia Kriisa]], eesti näitleja (1941–) *[[Tõnis Kriisa]], eesti skulptor ja keraamik (1968–) *[[Valmo Kriisa]], eesti korvpallur (1974–) *[[Jaanus Kriisk]], eesti kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist (1964–) *[[Karl Kriisk]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Keiu Kriit]], eesti lavakoomik *[[Kristina Kriit]], eesti viiuldaja (1977–) *[[Piret Kriivan]], eesti raadioajakirjanik (1961–) *[[Sergei Krikaljov]], endine Nõukogude ja Venemaa kosmonaut ja raketiteadlane (1958–) *[[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (1946–2024) *[[Arvo Krikmann]], eesti folklorist, akadeemik (1939–2017) *[[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur (1948–) *[[Velga Krile]], läti luuletaja (1945–1991) *[[Eron Krillo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Juri Krimarenko]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Kaarel Krimm]], eesti kirjanik (1863–1894) *[[Valter Krimm]], Eesti notar ja poliitik (1902–1944) *[[Virve Krimm]], eesti tõlkija (1938–2017) *[[Voldemar Krimm]], eesti poksija (1946–) *[[Aleksander Krims]], eesti kunstnik (1893–1947) *[[Maimu Krinal]], eesti laulja ja näitleja (1926–2007) *[[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (1929–2014) *[[Günter Krings]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Jevgeni Krinov]], vene meteoriitikateadlane (1906–1984) *[[Saul Kripke]], USA filosoof ja loogik (1940–2022) *[[Priit Kripson]], eesti tantsija (1971–) *[[Roy Krishna]], Fidži jalgpallur (1987–) *[[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja (1895–1986) *[[August Kristal]], Eesti viiulimeister (1866–1925) *[[Marko Kristal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Maija Kristalinskaja]], vene estraadilaulja (1932–1985) *[[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (1930–2019) *[[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (1952–2012) *[[Jakob Kristelstein]], eesti notar (1889–1968) *[[Karl-Gustav Kristenbrun]], eesti koduloolane (1914–1992) *[[Emil Kristensen]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Rasmus Kristensen]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Ulf Kristersson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Julia Kristeva]], Bulgaaria päritolu Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik (1941–) *[[Aksel Kristian]], Eesti sõjaväelane (1900–1985) *[[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja -produtsent (1944–2021) *[[Kristiina]], Rootsi kuninganna (1626–1689) *[[Jaan Kristin]], Eesti fotograaf (1863–1919) *[[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)]], Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna (1573–1625) *[[Kristina Tokesdotter]], rootsi birgitiini nunn (14.–15. sajand) *[[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik (1957–) *[[Grizelda Kristiņ]], viimane emakeelne liivlane (1910–2013) *[[Kristján Þór Júlíusson]], Islandi poliitik (1957–) *[[Georg Kristjanson]], eesti maadleja ja maadlustreener (1897–1975) *[[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog (1969–) *[[Richard Kristjuhan]], eesti arst (1909–1959) *[[Ágota Kristóf]], ungari päritolu Šveitsi kirjanik (1935–2011) *[[Henrik Kristoffersen]], norra mäesuusataja (1994–) *[[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja (1989–) *[[Kris Kristofferson]], USA muusik ja filminäitleja (1936–2024) *[[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator (1952–) *[[Ljuba Kristol]], Iisraeli maletaja (1944–) *[[Ģirts Valdis Kristovskis]], Läti poliitik (1962–) *[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi poliitik ja ökonomist (1988–) *[[Vilis Krištopans]], läti poliitik, endine Läti peaminister (1954–) *[[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja (1993–) *[[Kritias]], vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik (suri 403 eKr) *[[Kriton Alopekest]], Sokratese sõber (5.–4. sajand eKr) *[[Osvald Krivain]], Eesti sõjaväelane ja luuraja (1922–1942) *[[Ralf Krivain]], eesti sõjaväelane ja luuraja (1918–1941) *[[Zdravko Krivokapić]], Montenegro masinaehituse professor ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Krivonogihh]], vene ettevõtja (1975–) *[[Andrei Krivošapkin]], eveeni kirjanik ja ühiskonnategelane (1940–) *[[Ilja Krivošein]], Eesti jalgpallur *[[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1978) ==Krj== *[[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja (1991–) *[[Jüri Krjukov]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja (1985–) *[[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene näitleja (1915–1993) *[[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]], Venemaa riistvõimleja (1978–) *[[Pavel Krjukov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (sündis 1904) *[[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (1924–2007) ==Krk== *[[Bojan Krkić]], serbia päritolu Hispaania jalgpallur (1990–) ==Kro== *[[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (1928–2024) *[[Neelie Kroes]], hollandi poliitik ja ettevõtja (1941–) *[[Kamil Krofta]], tšehhi ajaloolane ning Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1876–1945) *[[August Krogh]], taani füsioloog (1874–1949) *[[August Krogius]], psühholoog (1871–1933) *[[Nikolai Krogius]], Venemaa maletegelane (1930–2022) *[[Christian Krohg]], norra kunstnik, kirjanik ja ajakirjanik (1852–1925) *[[Finn Hågen Krogh]], norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Oda Krohg]], norra kunstnik (1860–1935) *[[Kaarle Krohn]], soome folklorist (1863–1933) *[[Leena Krohn]], Soome kirjanik (1947–) *[[Kroisos]], Lüüdia kuningas (6. sajand eKr) *[[Werner Krolikowski]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1928–2016) *[[Endel Kroll]], eesti arst (1912–1970) *[[Gustav Kroll]], eesti arst (1886–1968) *[[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Monta Kroma]], läti luuletaja (1919–1994) *[[Grigori Kromanov]], eesti filmirežissöör (1926–1984) *[[Gustav Kromel]], Eesti kohtunik ja sõjaväelane (1887–1942) *[[Reet Kromel]], eesti laulja (1961–) *[[Ranomi Kromowidjojo]], Hollandi ujuja (1990–) *[[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (1946–2020) *[[Ain Krondel]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Abraham Kronhjort]], Rootsi vabahärra ja sõjaväelane (1634–1703) *[[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog (1837–1875) *[[Niklas Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1981–) *[[Staffan Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1982–) *[[Heldur Kroon]], eesti endine poksija (1938–) *[[Kalle Kroon]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener (1975–) *[[Toivo Kroon]], Eesti munitsipaalpoliitik (1957–) *[[Tooni Kroon]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1909–1994) *[[Augustin Krooni]], eesti advokaat (1893–1949) *[[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane (1895–1975) *[[Felix Kroos]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Toni Kroos]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane (1872–1937) *[[Pjotr Kropotkin]], vene filosoof *[[Carl Ernst Kropp]], Kuressaare kullassepp *[[Claus Kropp]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Marko Kropõvnõtskõi]], ukraina kultuuritegelane (1840–1910) *[[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik (1971–) *[[Eerik-Niiles Kross]], Eesti riigiametnik ja kolumnist (1967–) *[[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja (1935–) *[[Helga Kross]], eesti tõlkija (1917–1998) *[[Jaan Kross]], eesti kirjanik (1920–2007) *[[Kärt Kross]], eesti näitleja (1968–) *[[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf (1970–) *[[Peder Severin Krøyer]], taani kunstnik (1851–1909) ==Krs== *[[Nenad Krstić]], Serbia korvpallur (1983–) *[[Damir Krstičević]], Horvaatia sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik (1969–) ==Krz== *[[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja (1939–2003) *[[Marcin Krzywański]], poola jooksja (1975–) ==Kru== *[[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane (1923–2013) *[[Georg Krug]], Eesti graafik ja maalikunstnik (1908–1969) *[[Mihhail Krug]], vene laulja-laulukirjutaja (1962–2002) *[[Diane Kruger]], saksa päritolu näitleja *[[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane (1975–) *[[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1929–2015) *[[Dmitri Kruglov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Nikolai Kruglov]], vene laskesuusataja (1981–) *[[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja (1950–) *[[Sergei Kruglov]], NSV Liidu riigitegelane (1907–1977) *[[Janusz Krugły]], Poola sõjaväelane (1942–2024) *[[Paul Krugman]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Sergei Kruk]], Läti semiootik (1968–) *[[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur (1988–) *[[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane (1930–2013) *[[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Franz Krull]], Eesti tööstur (1835–1901) *[[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteoreetik (1964–) *[[Lembit Krull]], eesti basskitarrist *[[Leonhard Krull]], Eesti sõjaväelane ja poliitikategelane (1890–1942) *[[Suzanne Krull]], USA filminäitleja (1966–2013) *[[David Krumholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Hendrik Krumm]], eesti ooperilaulja (1934–1989) *[[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (1928–2016) *[[Piret Krumm]], eesti näitleja (1989–) *[[Andres Krumme]], eesti materjaliteadlane (1972–) *[[Rade Krunić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Malle Krunks]], eesti vehkleja ja keemik (1949–) *[[Igor Krupenski]], Eesti soojusenergeetik (1983–) *[[Juri Krupenski]], eesti maletaja (1982–) *[[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik (1905–1990) *[[Mark Krupnick]], USA kirjandusteadlane ja kultuuriloolane (1939–2003) *[[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1941) *[[Uwe Krupp]], Saksamaa endine jäähokimängija ja praegune treener (1965–) *[[Nadežda Krupskaja]], vene revolutsionäär (1869–1939) *[[Elert Kruse]], Tartu stiftifoogt (suri 1587) *[[Robbie Kruse]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Adam Johann von Krusenstern]], Venemaa maadeavastaja (1770–1846) *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]], Venemaa sõjaväelane (1740–1820) *[[Paul Theodor von Krusenstern]], viitseadmiral ja maadeuurija (1809–1881) *[[Philipp von Krusenstiern]], Rootsi riigiametnik (suri 1676) *[[Irina Krush]], ameerika maletaja (1983–) *[[Richard Kruspe]], saksa muusik (1967–) *[[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener (1944–2017) *[[Erni Krusten]], eesti kirjanik (1900–1984) *[[Otto Krusten]], eesti karikaturist (1888–1937) *[[Pedro Krusten]], eesti kirjanik (1897–1987) *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (1934–2021) *[[Õie Krusten]], eesti nahakunstnik (1923–2001) *[[Andrejs Krustiņš]], Läti sõjaväelane (1884–1941) *[[Pavel Kružajev]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Vaclovas Krutinis]], leedu skulptor (1948–2013) *[[Tiina Krutob]], endine eesti allveeujuja ja praegune saalihokimängija (1965–) *[[Tiit Krutob]], eesti allveeujuja (1963–) *[[Vassõl Krutov]], Ukraina sõjaväelane (1949–) *[[Vladimir Krutov]], vene jäähokimängija (1960–2012) *[[Nikolai Krutšina]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1928–1991) *[[Valeri Krutšinkin]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1954–) *[[Karl Kruuda]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja (1967–) *[[Parri Kruuda]], eesti võrkpallur (1963–) *[[Aleksander Kruus]], eesti vaimulik (1892–1946) *[[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja (1975–) *[[Elmar Kruus]], eesti löökriistademängija (1912–1977) *[[Eve Kruus]], eesti vaimulik, teoloog ja jurist (1964–) *[[Hans Kruus]], eesti ajaloolane ja poliitik (1891–1976) *[[Heino Kruus]], eesti korvpallur (1926–2012) *[[Hermann Kruus]], Eesti politseinik (sündis 1895) *[[Jaan Kruus]], eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Jaan Kruus (kirjamees)|Jaan Kruus]], eesti aabitsakirjanik ja tõlkija (1851–1897) *[[Jesper Kruus]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1622) *[[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht (1979–) *[[Krista Kruus]], eesti purjetaja (1971–) *[[Märt Kruus]], eesti entomoloog (1942–2025) *[[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1929–2007) *[[Priit Kruus]], eesti kirjanik (1981–2018) *[[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane (1957–1992) *[[Richard Kruus]], eesti põllumees (1899–1989) *[[Veronika Kruus]], eesti ajakirjanik (1914–1990) *[[Ülle Kruus]], eesti kunstiajaloolane (1958–) *[[Helgi Kruusa]], eesti sõudja (1938–2013) *[[Kalju Kruusa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Valev Kruusalu]], eesti vabadusvõitleja (1938–2008) *[[Ilmar Kruusamäe]], eesti maalikunstnik (1957–) *[[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane (1879–1937) *[[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist (1995–) *[[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Urmas Kruuse]], Eesti poliitik (1965–) *[[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör (1928–) *[[Otto Kruusement]], eesti kaupmees (1886–1940) *[[Herman Kruusenberg]], eesti maadleja (1898–1970) *[[Ivar Kruusenberg]], eesti teadlane (1984–) *[[Martin Kruusimaa]], eesti poliitik (1883–1957) *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik (1967–) *[[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (1930–2019) *[[Agur Kruusing]], eesti kunstnik (1964–) *[[Jaan Kruusma]], Eesti laskesportlane ja sõjaväelane (1905–1982) *[[Alisson Kruusmaa]], eesti helilooja (1992–) *[[Maarja Kruusmaa]], eesti arvutiteadlane (1970–) *[[Ahto Kruusmann]], eesti diskor ja raadiosaatejuht (1972–) *[[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur (1900–1924) *[[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik (1988–) *[[Piret Kruuspere]], eesti kirjandusteadlane (1961–) *[[Valdek Kruuspere]], eesti tõlkija (1921–1986) *[[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (1940–2012) *[[Jüri Kruusvall]], eesti sotsioloog *[[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist (1979–) *[[Johannes Kruut]], Eesti sõjaväelane (1903–1946) *[[Valter Kruut]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja humorist (1932–2024) *[[August Kruuv]], eesti laevaomanik ja -ehitaja (1899–1968) *[[Hando Kruuv]] (1937–) *[[Krista Kruuv]], eesti purjetaja (1971–) ==Krõ== *[[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik (1986–) *[[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja ja pianist (1934–2019) *[[Aleksei Krõlov]], vene laevaehitaja (1863–1945) *[[Ivan Krõlov]], vene kirjanik (1769–1844) *[[Nikolai Krõlov]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972) *[[Porfiri Krõlov]], vene botaanik (1850–1931) *[[Toomas Krõm]], Eesti jalgpallur (1971–) *[[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur (1988–) ==Krä== *[[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik (1750–1815) ==Krö== *[[Klaus Kröll]], Austria mäesuusataja (1980–) ==Krü== *[[Eduard Alexis von Krüdener]], Venemaa riigitegelane (1829–1878) *[[Georg Krüdener]], Riia peapiiskopkonna ametnik 16. sajandil *[[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Eesti vaimulik (1825–1892) *[[Marcus Krüger]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Simen Hegstad Krüger]], norra murdmaasuusataja (1993–) *[[August Kründel]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1897–1967) *[[Jaan Krüner]], eesti apteeker (1889–1965) *[[James Krüss]], saksa kirjanik (1926–1997) *[[Teo Krüüner]], Eesti sõjaväelane (1943–) ==Kry== *[[Grzegorz Krychowiak]], poola jalgpallur (1990–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Kr, Biograafiad]] gxmpi7odqtyz8cdfqddf34wu92kqnbt 4 605981 7191220 7153467 2026-07-11T22:24:24Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191220 wikitext text/x-wiki == Wikidatasse lisamist vajavad (?) == * [[Adolf II (Schaumburg-Lippe vürst)]] * [[Enn Kaarma]] * [[Ryszard Kaczorowski]] * [[Einar Lundborg]] * [[Gustav Matvei]] * [[Władysław Sikorski]] * [[Valentin Sontag]] * [[Rein Tooma]] == Wikidata loend == {{Wikidata loend |sparql= SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q5. ?item wdt:P509 wd:Q744913. ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,en,de,es,ar,fr". } } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,item:wikidata |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aaliyah]] | | data-sort-value="1979" | 1979-01-16 | data-sort-value="2001" | 2001-08-25 | [[:d:Q11617|Q11617]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aleksandr Lebed]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-20 | data-sort-value="2002" | 2002-04-28 | [[:d:Q295898|Q295898]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Antoine de Saint-Exupéry]] | prantsuse kirjanik ja lendur | data-sort-value="1900" | 1900-06-29 | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | [[:d:Q2908|Q2908]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aurel Vlaicu]] | | data-sort-value="1882" | 1882-11-19 | data-sort-value="1913" | 1913-09-13 | [[:d:Q781514|Q781514]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Buddy Holly]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-07 | data-sort-value="1959" | 1959-02-03 | [[:d:Q5977|Q5977]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Christian Oliver]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1972" | 1972-03-03 | data-sort-value="2024" | 2024-01-04 | [[:d:Q61677|Q61677]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Dag Hammarskjöld]] | poliitik, Rootsi | data-sort-value="1905" | 1905-07-29 | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | [[:d:Q1267|Q1267]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Dmitri Utkin]] | | data-sort-value="1970" | 1970-06-11 | data-sort-value="2023" | 2023-08-23 | [[:d:Q45666735|Q45666735]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Eduardo Campos]] | | data-sort-value="1965" | 1965-08-10 | data-sort-value="2014" | 2014-08-13 | [[:d:Q4864755|Q4864755]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Fernandão]] | | data-sort-value="1978" | 1978-03-18 | data-sort-value="2014" | 2014-06-07 | [[:d:Q664053|Q664053]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Francis Gary Powers]] | | data-sort-value="1929" | 1929-08-17 | data-sort-value="1977" | 1977-08-01 | [[:d:Q309840|Q309840]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Frederick Banting]] | arst, Kanada | data-sort-value="1891" | 1891-11-14 | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | [[:d:Q180350|Q180350]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Glenn Miller]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-01 | data-sort-value="1944" | 1944-12-15<br/>1944-02-15 | [[:d:Q103651|Q103651]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Gloucesteri prints William]] | | data-sort-value="1941" | 1941-12-18 | data-sort-value="1972" | 1972-08-28 | [[:d:Q657778|Q657778]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Jacques Thibaud]] | | data-sort-value="1880" | 1880-09-27 | data-sort-value="1953" | 1953-09-01 | [[:d:Q319456|Q319456]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Jean-François Pilâtre de Rozier]] | | data-sort-value="1754" | 1754-03-30 | data-sort-value="1785" | 1785-06-15 | [[:d:Q310996|Q310996]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[John Denver]] | | data-sort-value="1943" | 1943-12-31 | data-sort-value="1997" | 1997-10-12 | [[:d:Q105460|Q105460]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[José Félix Estigarribia]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-21 | data-sort-value="1940" | 1940-09-07 | [[:d:Q379670|Q379670]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[José Sanjurjo]] | | data-sort-value="1872" | 1872-03-28<br/>1872-03-18 | data-sort-value="1936" | 1936-07-20 | [[:d:Q436763|Q436763]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Karel Rachůnek]] | | data-sort-value="1979" | 1979-08-27 | data-sort-value="2011" | 2011-09-07 | [[:d:Q182144|Q182144]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Lech Kaczyński]] | filminäitleja, Poola Rahvavabariik | data-sort-value="1949" | 1949-06-18 | data-sort-value="2010" | 2010-04-10 | [[:d:Q2757|Q2757]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Lin Biao]] | sõjaväelane, Hiina Nõukogude Vabariik | data-sort-value="1907" | 1907-12-05 | data-sort-value="1971" | 1971-09-13 | [[:d:Q315475|Q315475]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Marcel Cerdan]] | | data-sort-value="1916" | 1916-07-22 | data-sort-value="1949" | 1949-10-28 | [[:d:Q347201|Q347201]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Marília Mendonça]] | Brasiilia laulja, laulukirjutaja ja kitarrist | data-sort-value="1995" | 1995-07-22 | data-sort-value="2021" | 2021-11-05 | [[:d:Q24040310|Q24040310]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Melanie Thornton]] | | data-sort-value="1967" | 1967-05-13 | data-sort-value="2001" | 2001-11-24 | [[:d:Q235243|Q235243]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Oleg Brõžak]] | | data-sort-value="1960" | 1960-10-27 | data-sort-value="2015" | 2015-03-24 | [[:d:Q19676474|Q19676474]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Otis Redding]] | | data-sort-value="1941" | 1941-09-09 | data-sort-value="1967" | 1967-12-10 | [[:d:Q217839|Q217839]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Otto Lilienthal]] | | data-sort-value="1848" | 1848-05-23 | data-sort-value="1896" | 1896-08-10 | [[:d:Q57162|Q57162]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Philippe Leclerc de Hauteclocque]] | | data-sort-value="1902" | 1902-11-22 | data-sort-value="1947" | 1947-11-28 | [[:d:Q312391|Q312391]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Randy Rhoads]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-06 | data-sort-value="1982" | 1982-03-19 | [[:d:Q312276|Q312276]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Ricky Nelson]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-08 | data-sort-value="1985" | 1985-12-31 | [[:d:Q303207|Q303207]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Roald Amundsen]] | norra polaaruurija | data-sort-value="1872" | 1872-07-16 | data-sort-value="1928" | 1928-06-18 | [[:d:Q926|Q926]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Rocky Marciano]] | | data-sort-value="1923" | 1923-09-01 | data-sort-value="1969" | 1969-08-31 | [[:d:Q188362|Q188362]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Samora Machel]] | poliitik, Mosambiik | data-sort-value="1933" | 1933-09-29 | data-sort-value="1986" | 1986-10-19 | [[:d:Q219918|Q219918]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Sophie Blanchard]] | Prantsuse õhusõitja | data-sort-value="1778" | 1778-03-24 | data-sort-value="1819" | 1819-07-06 | [[:d:Q241755|Q241755]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Vladimir Komarov]] | Nõukogude Liidu kosmonaut | data-sort-value="1927" | 1927-03-16 | data-sort-value="1967" | 1967-04-24 | [[:d:Q104865|Q104865]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Werner Lamberz]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1929" | 1929-04-14 | data-sort-value="1978" | 1978-03-06 | [[:d:Q2561874|Q2561874]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Will Rogers]] | ameerika näitleja (1879–1935) | data-sort-value="1879" | 1879-11-04 | data-sort-value="1935" | 1935-08-15 | [[:d:Q457840|Q457840]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Giánnos Kranidiótis|Yannos Kranidiotis]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-25 | data-sort-value="1999" | 1999-09-14 | [[:d:Q5558308|Q5558308]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 948vedguxd1kse9apc62jiszckxzmz7 0 612998 7191065 6789368 2026-07-11T14:32:26Z ~2026-38151-76 232916 7191065 wikitext text/x-wiki [[Pilt:IGT Blades.jpg|pisi|300px|Vaade tööstusliku gaasiturbiini rootorile]] '''Gaasiturbiin''' on [[soojusmootor]]i selline osa, kus mootori kinnises kambris põlemisel saadud [[rõhk|rõhu]] all oleva kõrgtetemperatuurilise [[gaas]]i [[potentsiaalne energia]] muundub staatori labade vahelt välja voolamisel esmalt [[kineetiline energia |kineetiliseks energiaks]], mis siis omakorda muundub üle turbiini [[rootor]]i labade voolamisel [[mehaaniline energia |mehaaniliseks energiaks]] ehk turbiini rootori pöörlemiseks. Gaasiturbiin koos sellega samal võllil oleva õhu[[kompressor]]i ja nende vahel paikneva põlemiskambriga moodustab gaasiturbiinseadme.<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|ENE]] 3. köide, 1988</ref> Gaasiturbiinist kõneldes mõeldakse harilikult niisugust tervikseadet. Turbiini telje ümber paiknevasse põlemiskambrisse pihustatakse kütusepumbaga gaas- või vedelkütus ja antakse kompressorist [[suruõhk]], mida põlev kütus kuumutab. Kambrist pidevalt väljuv põlemisgaas suunatakse turbiini rootori labadele, kus gaas paisudes paneb rootori pöörlema. Turbiinseadme käivitamisel süüdatakse küttesegu [[süüteküünal |süüteküünlaga]], edasi jätkub põlemine iseseisvalt. Gaasiturbiin on [[diiselmootor]]iga võrreldes ehituselt palju kompaktsem, kuid kasutegur on madalam, sest suur osa arendatavast võimsusest kulub turbiiniga samal võllil töötava kompressori käitamiseks. Kasuteguri tõstmiseks rakendatakse suurtes seadmetes soojuse regeratsiooni (põlemisõhu eelsoojendamist turbiinist väljuva gaasiga), õhu astmelist kokkusurumist koos vahejahutusega, samuti põlemisgaasi mitmeastmelist paisumist koos kütuse järkjärgulise põletamisega.<ref name="EE"/> Nii saavutatakse kasutegur üle 40 %. Gaasiturbiine kasutatakse [[soojuselektrijaam]]ades, laevadel, lennukitel, veduritel jm. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://alanvaht.eu/AV/Kirjatukid_files/Kombineeritud%20soojusjouseadmed.pdf Alan Vaht, Rein Kruus. Kombineeritudsoojusjõuseadmed – Gaasiturbiin. Tallinna Tehnikaülikool, 2001] * [https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Gaasiturbiin Heino Punab, Jüri Kask. Gaasiturbiin] * [https://www.mdpi.com/1996-1073/13/19/5230 Variable Geometry in Miniature Gas Turbine for Improved Performance and Reduced Environmental Impact] * [https://ksfmjournal.org/xml/26954/26954.pdf Trends of Micro Turbojet Engines within Thrust Range up to 1,000N] * [https://rotorlab.tamu.edu/me626/Notes_pdf/Microturbomachinery%20Applications%202014.pdf] [[Kategooria: Soojustehnika]] s2b2wykne7h6xirgysdka0nghokkmd1 0 615596 7191472 6859354 2026-07-12T09:32:03Z Velirand 67997 + kategooria 7191472 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Sunyaev.jpg|pisi|Rašid Sjunjajev (2010)]] '''Rašid Alijevitš Sjunjajev''' ([[vene keel]]es Рашид Алиевич Сюняев; [[tatari keel]]es Рәшит Али улы Сюняев ''Rəşit Ğali uğlı Sөnəyev''; sündinud [[1. märts]]il [[1943]] [[Taškent|Taškendis]]) on [[tatarlased|tatari]] päritolu [[Venemaa]] [[astrofüüsik]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] akadeemik. 2013. aastal oli Sjunjajev [[USA|Ameerika Ühendriikide]] uudisteajakirja [[Time]] koostatud maailma 25 mõjukama kosmoseteadlase nimekirjas.<ref name="lwe"/> Ta on andnud suure panuse [[kosmoloogia|füüsikalise kosmoloogia]] ja [[kõrge energia astrofüüsika]] valdkonnas. Sjunjajev on lõpetanud 1966. aastal [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] (MFTI) ja seejärel samas instituudis üldise füüsika ja rakendusfüüsika teaduskonna aspirantuuri. Ta sai 1968. aastal [[Teaduste kandidaat|füüsika-matemaatikakandidaadi]] ja 1973. aastal [[füüsika-matemaatikadoktor]]i kraadi. ==Töökäik== Sjunjajev sai 1974. aastal [[MFTI]] professoriks. 1992. aastal asus ta [[Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituut|Venemaa Teaduste Akadeemia Kosmoseuuringute Instituudi]] peateaduri ametikohale. Aastatel 1995–2018 oli ta [[Max Plancki Astrofüüsika Instituut|Max Plancki Astrofüüsika Instituudi]] üks direktoreist. Venemaa TA Kosmoseuuringute Instituudi kodulehe andmeil (2021. aasta septembri seisuga) oli ta instituudi kõrge energia astrofüüsika uurimisuuna teaduslik juhendaja ja astrofüüsika laboratooriumi juht.<ref name="iki"/> ==Tunnustus== [[Pilt:Asaph Hall Gold Medal.jpg|pisi|120 px|<small>[[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]]</small>]] *1995 – [[Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal]] *2000 – [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] *2002 – [[Fridmani preemia]] *2003 – [[Gruberi auhind]] *2008 – [[Crafoordi auhind]] *2008 – [[Karl Schwarzschildi medal]] *2008 – [[Henry Norris Russelli auhind]] *2011 – [[Kyoto auhind]] *2012 – [[Benjamin Franklini medal (Franklini Instituut)| Benjamin Franklini medal]] *2015 – [[Eddingtoni medal]] *2015 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia Zeldovitši kuldmedal]] *2015 – [[Oskar Kleini medal]] *2016 – [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]] *2018 – [[Marcel Grossmanni auhind]] *2019 – [[Diraci medal (ICTP)|Diraci medal]] *2023 – [[Max Plancki medal]] ====Valitud teadusühingute liikmeks==== *1984 – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] (korrespondentliige) *1990 – [[Academia Europaea]] (liige) *1991 – USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] (välisliige) *1992 – [[Baškortostani Vabariigi Teaduste Akadeemia]] (auakadeemik) *1992 – [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] tegevliige (akadeemik) *1992 – [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] (välisliige) *1995 – [[Tatarstani Vabariigi Teaduste Akadeemia]] (auakadeemik) *1997 – [[Ameerika Astronoomiaselts]] (auliige) *2003 – [[Leopoldina]] (liige) *2004 – [[Hollandi Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] (välisliige) *2007 – [[Ameerika Filosoofiaselts]] (välisliige) *2009 – [[Londoni Kuninglik Selts]] (välisliige) ==Isiklikku== Poeg [[Shamil Sunyaev]] on [[Harvardi Ülikool]]i [[biomeditsiin]]i professor ja poeg [[Ali Sunyaev]] [[Karlsruhe Tehnoloogiainstituut|Karlsruhe Tehnoloogiainstituudi]] informaatikaprofessor. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lwe">[https://lweb.cfa.harvard.edu/~loeb/TIME.pdf The 25 Most Influential People in Space]. lweb.cfa.harvard.edu</ref> <ref name="iki">[https://iki.cosmos.ru/research/hea Астрофизика высоких энергий]. iki.cosmos.ru</ref> }} ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} *[https://scholar.google.com.tw/citations?user=XMMMENAAAAAJ&hl=en&oi=ao Rashid Sunyaev]. scholar.google.com {{JÄRJESTA: Sjunjajev, Rašid}} [[Kategooria:Astrofüüsikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmoloogid]] [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 8xe1774vfl8ohzh8lq853tp3cwdfgdg 0 616959 7191440 7143540 2026-07-12T09:04:54Z Kuriuss 38125 7191440 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Laose kodusõda | osa = [[Vietnami sõda|Vietnami sõjast]], [[Indohiina sõjad|Indohiina sõdadest]] ja [[Külm sõda|külmast sõjast]] | pilt = Vientianne1973.jpg | pildiallkiri = [[Pathet Lao]] sõdurid [[Vientiane]]s (1973) | aeg = 23. mai 1959 – 2. detsember 1975 <br/> (16 aastat, 6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva) | koht = [[Laose Kuningriik|Laos]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Pathet Lao]] ja [[Põhja-Vietnam]]i võit * Rajatakse [[Laose Rahvademokraatlik Vabariik]] * [[Laose Kuningriik|Laose Kuningriigi]] [[Kuninglik Laose Valitsus|valitsus läheb eksiili]] | seis = | osaline1 = {{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Laose Kuningriik]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Lao Neutralist Movement.svg}} [[Forces Armées Neutralistes]] (1962–1966) <br/> {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} <br/> {{flagicon image|Flag of South Vietnam.svg}} [[Lõuna-Vietnam]] <br/> {{pisilipp|Tai}} {{peidetud|'''Toetus:'''| {{flagicon image|Flag of the Philippines (1936–1985, 1986–1998).svg}} [[Filipiinid]] <br/> {{riigi ikoon|Taiwan}} [[Hiina Vabariik]] <br/> {{pisilipp|Austraalia}} <br/> {{pisilipp|Uus-Meremaa}} <br/> {{pisilipp|Indoneesia}} <br/> {{pisilipp|Prantsusmaa}} <br/> {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lääne-Saksamaa]] }} | osaline2 = {{flagicon image|Flag of Laos.svg}} [[Pathet Lao]] <br/> {{flagicon image|Flag of the Lao Neutralist Movement.svg}} [[Forces Armées Neutralistes]] (1960–1962) <br/> [[Patriootlikud Neutralistid]] <br/> {{flagicon image|Flag of North Vietnam (1945–1955).svg}} [[Põhja-Vietnam]] {{peidetud|'''Toetus:'''| {{pisilipp|Nõukogude Liit}} <br/> {{flagicon image|Flag of East Germany.svg}} [[Ida-Saksamaa]] <br/> {{riigi ikoon|Kuuba}} [[Kuuba]] <br/> {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkia]] <br/> {{flagicon image|Flag of Romania (1965–1989).svg}} [[Rumeenia Sotsialistlik Vabariik|Rumeenia]] <br/> {{pisilipp|Hiina}} }} | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Souvanna Phouma]]<br />{{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Phoumi Nosavan]]<br />{{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Vang Pao]]<br />{{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Boun Oum]]<br>{{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Kong Le]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lyndon B. Johnson]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Richard Nixon]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Robert McNamara]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Clark Clifford]]<br>{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Melvin Robert Laird]] | väejuht2 = {{riigi ikoon|Laos}} [[Souphanouvong]]<br />{{riigi ikoon|Laos}} [[Kaysone Phomvihane]]<br />{{riigi ikoon|Laos}} [[Phoumi Vongvichit]]<br />{{riigi ikoon|Laos}} [[Deuane Sunnalath]]<br /> {{flagicon image|Flag of North Vietnam (1945–1955).svg}} [[Võ Nguyên Giáp]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = {{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} 50 000 sõdurit (1954)<ref>{{Cite web |url=http://www.footprinttravelguides.com/c/4999/the-rise-of-communism/ |title=The rise of Communism |access-date=22. märts 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101117114707/http://footprinttravelguides.com/c/4999/the-rise-of-communism/ |archive-date=17. november 2010 |url-status=dead }}</ref> <br/> {{riigi ikoon|Tai}} 21 000 palgasõdurit (1963)<ref>{{Cite web |url=http://www.globalsecurity.org/military/world/war/laos.htm |title=Global security - Pathet Lao Uprising |access-date=22. märts 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170904012248/http://www.globalsecurity.org/military/world/war/laos.htm |archive-date=4. september 2017 |url-status=live }}</ref> <br/> {{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} 19 000 – 23 000 [[hmongid|hmongi]] maakaitseväelast (1964)<ref>{{Cite web |url=http://members.ozemail.com.au/~yeulee/Topical/Hmong%20rebellion%20in%20Laos.html |title=Hmong rebellion in Laos |access-date=22. märts 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100114073355/http://members.ozemail.com.au/~yeulee/Topical/Hmong%20rebellion%20in%20Laos.html |archive-date=14. jaanuar 2010 |url-status=live }}</ref> | jõud2 = {{riigi ikoon|Laos}} 8000 (1960)<ref name="REF1" >{{Cite web |url=http://www.country-data.com/frd/cs/laos/la_glos.html#Lao |title=Area Handbook Series- Laos - Glossary |access-date=21. märts 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160307033933/http://www.country-data.com/frd/cs/laos/la_glos.html#Lao |archive-date=7. märts 2016 |url-status=live }}</ref> <br/> {{riigi ikoon|Laos}} 48 000 (1970) <br/> {{riigi ikoon|Vietnam}} 10 000+ (1970) | jõud3 = | kaotused1 = {{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} u 15 000 | kaotused2 = {{riigi ikoon|Laos}} ''Teadmata'' <br/> {{riigi ikoon|Vietnam}} 3000+ | kaotused3 = | märkused = <center>'''Kokku hukkunuid:''' <br/> 20 000 – 62 000<ref>{{Cite journal|last1=Obermeyer|first1=Ziad|last2=Murray|first2=Christopher J. L.|last3=Gakidou|first3=Emmanuela|year=2008|title=Fifty years of violent war deaths from Vietnam to Bosnia: analysis of data from the world health survey programme|journal=[[BMJ]]|volume=336|issue=7659|pages=1482–6|doi=10.1136/bmj.a137|pmid=18566045|pmc=2440905}} See Table 3.</ref><center> }} '''Laose kodusõda''' ([[CIA]] [[Special Activites Center]]i ja sõja [[hmongid]]est veteranide seas '''salajane sõda''') oli konflikt [[Laose Kuningriik|Laoses]] aastatel 1959–1975. [[Laose kuninglik valitsus|Kuningliku valitsuse]] vastu sõdis [[kommunism|kommunistlik]] liikumine [[Pathet Lao]] koos [[Põhja-Vietnam]]i ja [[laod]]ega. See sarnanes ning oli tihedalt seotud [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] ja [[Kambodža kodusõda|Kambodža kodusõjaga]], kuna mõlemad pooled said küllaldaselt välisabi ning lisaks oli tegu [[külm sõda|külma sõja]] suurjõudude vahelise [[varisõda|varisõjaga]].<ref>[http://www.stephenmbland.com/#!meet-the-laotians-clearing-their-country/c1miw]</ref> Laose Kuningriik oli varjupaigaks Vietnami sõja osapooltele. Oktoobris 1953 [[Prantsusmaa]] ja Laose vahel sõlmitud sõpruse ja ühingu leping andis kogu võimu peale sõjandusalase halduse Laose kuninglikule valitsusele ning Laosest sai [[Prantsuse Liit|Prantsuse Liidu]] iseseisev liige. Uude valitsusse ei kaasatud prantsusevaenulikku rahvuslikku liikumist [[Lao Issara]].<ref>{{cite web |url=http://www.ucdp.uu.se/gpdatabase/gpcountry.php?id=90&regionSelect=7-Eastern_Asia |title=Laos |author=Uppsala Conflict Data Program |date=2. november 2011 |publisher=Uppsala University Department of Peace and Conflict Research |access-date=11. november 2002 |quote=In October 1953, the Franco-Lao Treaty of Amity and Association transferred power.... |archive-url=https://web.archive.org/web/20120121090251/http://www.ucdp.uu.se/gpdatabase/gpcountry.php?id=90&regionSelect=7-Eastern_Asia |archive-date=21. jaanuar 2012 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.ampltd.co.uk/digital_guides/fo_files_usa_series_two_part_2/brief-chronology.aspx |title=Brief Chronology, 1959–1963 |publisher=Foreign Office Files: United States of America, Series Two: Vietnam, 1959–1975; Part 2: Laos, 1959–1963 |access-date=2. november 2011 |quote=October 22 Franco-Lao Treaty of Amity and Association |archive-url=https://web.archive.org/web/20120113215512/http://www.ampltd.co.uk/digital_guides/fo_files_usa_series_two_part_2/brief-chronology.aspx |archive-date=13. jaanuar 2012 |url-status=live }}</ref> Järgnenud aastatel hakkasid omavahel rivaalitsema neli osapoolt: neutralistid prints [[Souvanna Phouma]] juhtimisel, paremäärmuslased [[Champasaki Kuningriik|Champasaki Kuningriigi]] prints [[Boun Oum]]i juhtimisel, vasakäärmuslased prints [[Souphanouvong]]i juhtimisel ning [[Vietnam|vietnamimeelsed]] [[Laose peaminister|peaminister]] [[Kaysone Phomvihane]] juhtimisel. Korduvalt üritati koalitsioonivalitsust kokku saada ning lõpuks astus [[Vientiane]]s ametisse kolmepoolne koalitsioon. Reaalne võitlus toimus [[Vietnami rahvaarmee|Põhja-Vietnami]], [[Military Assistance Command, Vietnam|USA]], [[Tai kuninglikud relvajõud|Tai]] ning [[Vietnami Vabariigi armee|Lõuna-Vietnami sõjavägede]] ning nende ebaregulaarsete varivägede vahel. Põhja-Vietnami armee okupeeris osa Laosest, et sinna rajada [[Ho Chi Minhi rada|Ho Chi Minhi raja]] nimeline tarnevõrgustik ning et Laosest algatada pealetunge [[Lõuna-Vietnam]]ile. Suur osa sõjategevusest toimus ka [[Purkide tasandik]]ul riigi põhjaosas. 1975. aastal väljusid konfliktist lõpuks võitjatena Põhja-Vietnam ning Pathet Lao, kommunism võidutses kogu endise [[Prantsuse Indohiina]] territooriumil. Pathet Lao võimuletuleku tõttu põgenes Laosest [[Tai]]sse kuni 300 000 inimest.<ref name="Kommunismi must raamat">{{cite book|last1=Courtois|first1=Stephane|last2=Werth|first2=Nicolas|last3=Panne|first3=Jean-Louis|last4=Paczkowski|first4=Andrzej|last5=Bartosek|first5=Karel|last6=Margolin|first6=Jean-Louis|display-authors=1|title=Kommunismi must raamat|publisher=Harvard University Press|year=1997|isbn=978-0-674-07608-2|page=[https://archive.org/details/blackbookcommuni00wert/page/n626 575]|title-link=The Black Book of Communism}}</ref> Kommunistide võimuletulekuga tõstsid mässu hmongid. Hmonge koheldi kui reetureid ja ameeriklaste agente ning uus valitsus ja [[Vietnam]] kohtlesid neid inimõigustevastaselt. Hmonge süüdistati ka puhkenud [[Hiina-Vietnami sõda|Hiina-Vietnami sõja]] tõttu [[Hiina]]lt abi saamises. [[Laose ülestõus|Hmongi konfliktis]] hukkus veel üle 40 000 inimese.<ref>[https://web.archive.org/web/20101209005259/http://www.sozialwiss.uni-hamburg.de/onTEAM/preview/Ipw/Akuf/kriege/183_laos.htm ''Laos (Erster Guerillakrieg der Meo (Hmong))''.] Kriege-Archiv der Arbeitsgemeinschaft Kriegsursachenforschung, Institut für Politikwissenschaft, Universität Hamburg.</ref> Pathet Lao saatis [[Laose kuninglik perekond|kuningliku perekonna]] vangilaagritesse, kus enamik nende liikmeist 1970. ja 1980. aastatel hukkus. Vangistuses surid [[Laose monarhide loend|kuningas]] [[Sisavang Vatthana]], kuninganna [[Khamphoui]] ja kroonprints [[Vong Savang]].<ref>http://factsanddetails.com/southeast-asia/Laos/sub5_3a/entry-2943.html. Retrieved 17 April 2018.</ref> ==Vaata ka== * "[[Bomb Harvest]]" * [[Avaliku Poliitika Analüüsi Keskus]] * [[CIA tegevus Laoses]] * [[Esimene Indohiina sõda]] * [[Laose ülestõus]] * [[Laose Inimõiguste Nõukogu]] * [[Lao Veterans of America]] * [[Prantsuse Indohiina]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.foia.cia.gov/sites/default/files/document_conversions/48/6_UNDERCOVER_ARMIES.pdf ''Undercover Armies]'', CIA and Surrogate Warfare in Laos, from CIA's FOIA Reading Room * [http://www.foia.cia.gov/collection/air-america-upholding-airmens-bond CIA Declassified Air America Collection] * [http://www.foia.cia.gov/collection/vietnam-collection CIA Vietnam FOIA Collection]. Documents declassified by CIA under [[Freedom of Information Act (Ameerika Ühendriigid)|FOIA]]. * [http://www.worldpress.org/Asia/2562.cfm "'Secret War' Still Killing Thousands", Andre Vltchek, Worldpress.org correspondent], 14 November 2006. * [http://plainofjars.net/war.htm The Secret War in Laos, from the plainofjars.net Web Site]. * [http://www.air-america.org/ Air America Association web site] * [http://www.vietnam.ttu.edu/virtualarchive/redirects/air.htm Online Archive Materials about Air America in the Vietnam Archive at Texas Tech]{{dead link|date=januar 2015}} * [https://web.archive.org/web/20140321094655/http://www.dcothai.com/product_info.php?products_id=382 Air America] by Christopher Robbins * [https://web.archive.org/web/20140321094723/http://www.dcothai.com/product_info.php?products_id=362 The Ravens, Pilots of the Secret War in Laos] by Christopher Robbins * [http://www.neme.org/texts/hmong-in-transition Hmong In Transition] by Sheila Pinkel * [http://www.clemson.edu/caah/history/FacultyPages/EdMoise/laos.html Bibliography: Laos] (bibliography mainly devoted to the portions of the Second Indochina War that occurred in Laos) *[https://www.pbs.org/video/the-hmong-and-the-secret-war-zwwpgu/ PBS.org - The Hmong and the Secret War] {{Külm sõda}} [[Kategooria:Laose ajalugu]] [[Kategooria:Külm sõda]] [[Kategooria:Kodusõjad]] eh087rlltnlc0hzuc5ercvi2a6k72fm 0 618040 7191539 6885342 2026-07-12T11:00:41Z Velirand 67997 + kategooria 7191539 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2021}} '''Sergei Vladimirovitš Kolesnikov''' (''Сергей Владимирович Колесников,'' sündinud [[1948]] [[Leningrad]]is) on endine Venemaa suurärimees, kes avalikustas nn [[Idokopase neeme residents|Putini paleega]] seotu. == Elukäik ja tegevus == 1972 lõpetas biofüüsika erialal [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] ja töötas järgnevad 20 aastat teadlasena. 1992. aastal osales koos [[Vladimir Putin]]iga meditsiiniseadmete importimisega tegeleva ettevõtte Petromed loomises, mis alates 1996. aastast on erastruktuur, mis kuulus Kolesnikovile ja [[Dmitri Gorelov]]ile, 50/50. Täites Venemaa riiklikke meditsiinitellimusi kanti Putini korraldusel 35 % tehingu maksumusest välismaal asuvatesse ''offshore''-firmadesse, millest hiljem rahastati [[Idokopase neeme residents]]i ehk nn Putini palee ehitust. Selle vastu protesteerides kirjutas Kolesnikov septembris 2010 avaliku kirja Venemaa president [[Dmitri Medvedev]]ile, millele viimane ei vastanud. Kiri avaldati 23. detsembril 2010 ajalehes [[Washington Post]] (David Ignatius, Washington Posti personalikolumnist, avaldas artikli K.-st, tema kirjast Medvedevile ja paleest 23. detsembril 2010).<ref>https://snob.ru/selected/entry/37367/</ref> 2010. aasta sügisel põgenes Kolesnikov Venemaalt. Ta ostis ühe suuna pileti Türki, kust jätkas teekonda Ameerika Ühendriikidesse. Hiljem asus elama Eestisse, kus tegeleb kinnisvarainvesteeringute ja taaskasutatavate materjalide kasutamise tehnoloogiatega.<ref>[https://rus.err.ee/203104/pokinuvshij-rossiju-jeks-priblizhennyj-putina-rossijane-owutjat-rezultaty-korrupcii-i-zapadnyh-sankcij-uzhe-vesnoj "Покинувший Россию экс-приближенный Путина: россияне ощутят результаты коррупции и западных санкций уже весной"] rus.err.ee, 25.11.2014</ref><ref>[https://www.err.ee/1608091477/yle-navalnoi-avaldatud-putini-palee-dokumentaalvideo-allikas-elab-eestis "YLE: Navalnõi avaldatud Putini palee dokumentaalvideo allikas elab Eestis"] ERR, 29.01.2021</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Kolesnikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] q40h4p3fporb3ogjtjk8u8xwvlosimu 0 618584 7191565 6924188 2026-07-12T11:17:44Z Velirand 67997 + kategooria 7191565 wikitext text/x-wiki [[Pilt: 2018-02-11 Oleg Sokolov Оле́г Вале́рьевич Соколо́в 02 (cropped).jpg|pisi|240px|Oleg Sokolov (2018)]] '''Oleg Valerjevitš Sokolov''' ([[vene keel]]es ''Олег Валерьевич Соколов''; sündinud [[9. juuli]]l [[1956]] [[Leningrad]]is) on vene [[ajaloolane]], [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] uurija. Oleg Sokolov lõpetas 1979. aastal [[Kalinini-nimeline Leningradi Polütehniline Instituut| Kalinini-nimelise Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insenerfüüsikuna ja 1984. aastal [[Ždanovi-nimeline Leningradi Riiklik Ülikool|Ždanovi-nimelise Leningradi Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena. 1991. aastal sai ta [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Riiklikust Ülikoolist]] [[teaduste kandidaat|ajalookandidaadi]] kraadi (väitekiri käsitles [[Prantsuse revolutsioon]]i aegse perioodi armee ohvitserikorpust). Sokolov töötas aastatel 2000–2019 [[Peterburi ülikool]]is ajaloodotsendina. 1998., 2000. ja 2002. aastal oli külalisprofessor [[Pariis]]is asuvas kõrgkoolis [[École pratique des hautes études]]. Sokolov valdab [[prantsuse keel]]t. 1999. aastal ilmus tema esimene monograafia "Армия Наполеона", mis 2002. aastal tõlgiti prantsuse keelde. Järgmisel aastal sai Sokolov president [[Jacques Chirac]]i ametiajal [[Auleegioni orden|Auleegioni rüütli klassi ordeni]]. ==Hilisem elukäik== Pärast oma aspirandi tapmist novembris 2019 oli Sokolov eeluurimise all. Detsembris 2020 mõistis kohus talle 12 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Detsembris 2019 teatas Prantsusmaa suursaadik Moskvas meediale, et Sokolovile antud Auleegioni ordeni äravõtmise protseduur on alanud. Lõpliku otsuse teeb [[Auleegioni ordu]] kantsler. Protseduur, mis ise on konfidentsiaalne, võib kesta mõnest kuust kuni mõne aastani.<ref name="wor"/> ==Teoseid== *''Армия Наполеона''. (1999) *''Аустерлиц: Наполеон, Россия и Европа: 1799–1805 гг.''. (2 köidet, 2006) *''Битва двух империй. 1805–1812''. (2012) *''Первая Итальянская кампания Бонапарта 1796–1797. Часть I. Битва за Пьемонт''. (2016) *''Стратегия и тактика Наполеоновской армии''. (2018) *''Битва трёх императоров. Наполеон, Россия и Европа. 1799–1805 гг''. (2019) ===Tõlked prantsuse keelde=== * ''L’Armée de Napoléon'', éditions Commios, 600 p. * ''Austerlitz – Napoléon, l’Europe et la Russie'', éditions Commios, 592 p. * ''Le Combat de deux Empires'', Paris, Éditions Fayard, coll. « Divers Histoire », 2012, 528 p. ISBN 978-2-213-67076-8 ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="wor">[https://www.fontanka.ru/2019/12/16/105/ Противоречит чести: историка Соколова лишают французского ордена Почетного легиона. Теперь официально]. fontanka.ru, 16. detsember 2019 </ref> }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA: Sokolov, Oleg}} [[Kategooria:Venemaa ajaloolased]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Mõrvarid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 6s738fy2c02ghq28b3spqdmedpqlvoe 0 620910 7191303 6021296 2026-07-12T04:19:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191303 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dubí | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Dubí | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Eichwald | pilt = Dubi-Ruska-128.jpg | pildiallkiri = Dubí linnavalitsuse hoone | lipp = Dubi_TP_CZ_flag.png | lipu_link = [[Dubí lipp]] | vapp = Dubi_CoA_CZ.jpg | vapi_link = [[Dubí vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Dubí''' ([[saksa keel]]es ''Eichwald'') on linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]]. Dubí asub [[Saksamaa]] piiri lähedal, [[Teplice]]st vahetult loodes, [[Ústí nad Labem]]ist ligi 18 km läänes. Dubí paikneb merepinnast 389 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/8578/dubi/ Dubí] Místopisný seznam obcí České republiky</ref> Dubít on esmamainitud tinakaevurite asulana [[1494]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20211229213538/https://teplicky.denik.cz/mikroregion/dubi.html Mikroregion: Dubí] Teplický deník</ref> Alates [[1864]]. aastast on Dubís valmistatud [[portselan]]i.<ref>[https://cesky.porcelan.cz/en/home Welcome to the website of Český porcelán a. s. Dubí] Český porcelán</ref> Kuurortasulaks kuulutati Dubí [[1872]]. aastal.<ref>[https://www.mesto-dubi.cz/turisticke-zajimavosti/tereziny-lazne-dubi Tereziny lázně Dubí] Město Dubí</ref> Linnaõigused sai Dubí [[1960]]. aastal, kui Dubíga liideti Bystřice, Běhánky, Drahůnky ja Pozorka külad. Kuurortlinna staatuse sai Dubí [[1966]]. aastal.<ref>[https://www.ziveobce.cz/dubi_c567507 Dubí : Ústecký kraj] Živéobce.cz</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] io8s5aaqxcbul4qfqgg03mz199hb6ik 2 625094 7191385 7189283 2026-07-12T07:29:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7191385 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 37 | ratio = 37 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko in 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 29 | ratio = 29 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 43 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ада Роговцева-МаГіка Фільм-MG 3329.jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnya | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena Chekan in the personal author's performance Marina Tsvetaeva 01.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 34 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 39 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 25 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Molodyi4.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 40 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 67 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 58 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 49 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 38 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 29 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Slovo3.jpg|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} 193gt05o0haa8ferkii77xbodxqm5uf 0 625499 7191538 7145234 2026-07-12T11:00:13Z Velirand 67997 + kategooria 7191538 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = Vitaly Savelyev 2025 1.jpg | pildiallkiri = Vitali Saveljev (2025) | amet = [[Venemaa transpordiminister]] | ametiajaalgus = 10. november 2020 | ametiajalõpp = 14. mai 2024 | järgmine = [[Roman Starovoit]] | eelmine = [[Jevgeni Ditrihh]] | sünnikoht = [[Taškent]], [[Usbeki NSV]], [[Nõukogude Liit]] | alma_mater = [[Peterburi Riiklik Inseneri- ja Majandusülikool]]<br>[[Peterburi Polütehniline Ülikool]] }} '''Vitali Gennadjevitš Saveljev''' (''Виталий Геннадьевич Савельев''; sündinud [[18. jaanuar]]il [[1954]] [[Taškent|Taškendis]]) on [[Venemaa]] [[poliitik]] ja ärimees. Ta oli aastatel 2020–2024 [[Venemaa transpordiminister]]. == Elulugu == 1977. aastal lõpetas Saveljev [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] insener-mehaaniku erialal. Aastatel 1977–1984 töötas ta [[Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam|Sajano-Šušenskaja tamme]] ehitusel, selle valmides naasis Leningradi, kus ta 1984–1987 töötas üleliidulise usaldusfondi Sevzapmetallurgmontaž asejuhatajana. 1986. aastal kaitses ta [[Leningradi Tehnika- ja Majandusinstituut|Leningradi Tehnika- ja Majandusinstituudis]] doktorikraadi majandusteaduses, dissertatsiooni teema oli "Administratiivne äri: juhtimine tsiviliseeritud ettevõtluse süsteemis". Ta on [[Rahvusvahelise Informaatika Akadeemia]] liige.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Савельев, Виталий |url=https://lenta.ru/lib/14159574/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250220155022/https://lenta.ru/lib/14159574/ |arhiivimisaeg=2025-02-20 |vaadatud= |väljaanne=[[Lenta.ru]] |keel=ru}}</ref> Seejärel töötas ta Glavleningradengstroi peakontori asedirektorina (aastad sõltuvad allikast, alustas 1986 või 1987, lõpetas 1988 või 1989). Seejärel asus ta tööle Vene-[[USA]] ühisettevõtte DialogInvestis, mis oli üks esimestest arvutite ja tarkvara turuletoomisega tegelevatest ettevõtetest riigis. Aastatel 1990–1993 oli ta ettevõtte president. 1989. aastal oli ta üks DialogBanki loomise initsiaatoreid ja selle juhatuse liige.<ref name=":0" /> Aastatel 1993–1995 oli ta panga [[Rossija (pank)|Rossija]] juhatuse esimees. Tema ülesandeks oli pank kasumlikuks muuta, mida ta ka tegi, lastes pangal aktiivselt laenata väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. 1995. aastal rajas ta [[Trast (pank)|Menatepi]] panga tütarettevõtte ja aastatel 1995–1996 oli ta panga esinduse juhataja, novembrist 1995 ka Menatepi Peterburi haru juhatuse esimees. 1996. aasta kevadel osales Saveljev teisele ametiajale kandideeriva [[Anatoli Sobtšak]]i valimiskampaania rahastamises ja puutus seeläbi kokku [[Vladimir Putin]]iga.<ref name=":0" /> Aastatel 2001–2002 töötas ta Moskvas [[Gazprom]]i juhatuses finantsvaldkonna aseesimehena. Ta ei saanud juhtkonnaga läbi ja lahkus töölt üheksa kuud peale tööle asumist. 2002. aastast töötas ta [[Svjazinvest]]is ärinõunikuna, samaaegselt oli ta aastatel 2002–2004 telekommunikatsiooniturul tegutseva Gros United Company asepresident.<ref name=":0" /> Aastatel 2004–2007 oli ta [[Venemaa majandusarenguminister|majandusarenguministri]] [[German Gref]]i aseminister. Ta vastutas [[Venemaa majandusarenguministeerium|ministeeriumis]] seitsme osakonna töö eest: riiklikud sihtprogrammid ja kapitaliinvesteeringud, välismajandustegevuse riiklik reguleerimine ja tolliküsimused, territoriaalne areng, kaubandusläbirääkimised, välismajandussuhted, majanduskoostöö [[SRÜ]] riikidega ja rahandus. Ta lahkus 2007. aastal kohe pärast Grefi lahkumist.<ref name=":0" /> Aastatel 2007–2009 oli Saveljev [[AFK Sistema]] esimene asepresident ja vastutas ettevõtte telekommunikatsioonivarade arendamise eest. 2008. aasta suvest töötas ta vaid ühe äriüksusega, mis tegeles ettevõtte telekommunikatsioonivaradega. Veebruarist 2008 kuni juunini 2009 oli Saveljev [[Mobile TeleSystems|MTS]]-i direktorite nõukogu esimees ning aprillis 2008 valiti ta ka [[Comstar]]i direktorite nõukogu esimeheks. 2009. aasta märtsis lahkus Saveljev AFK Sistemast, et asendada [[Valeri Okulov]]i [[Aeroflot]]i grupi tegevjuhina. Sama aasta juunis määrati Saveljev üldkoosoleku otsusega Aerofloti juhatusse, kus töötas 2020. aastani.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Госдума утвердила кандидатуры новых членов правительства. Список |url=https://www.znak.com/2020-11-10/gosduma_utverdila_kandidatury_novyh_chlenov_pravitelstva_spisok |vaadatud=2022-03-02 |arhiivimisaeg=2020-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201110121157/https://www.znak.com/2020-11-10/gosduma_utverdila_kandidatury_novyh_chlenov_pravitelstva_spisok |url-olek=ei tööta |kuupäev=2020-11-20|väljaanne=[[Znak.com]]}}</ref> 10. novembrist 2020 kuni 14. maini 2024 oli Saveljev [[Venemaa transpordiminister]].<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2025-07-07 |pealkiri=Путин отправил в отставку министра транспорта |väljaanne=[[Snob (ajakiri)|Snob]] |url=https://snob.ru/news/putin-otpravil-v-otstavku-glavu-mintransa/}}</ref> Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa kallaletungiga Ukrainale]] kehtestas [[Euroopa Liit]] talle 28. veebruaril 2022 viisa- ja majandussanktsioonid ja tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Poom |eesnimi=Raimo |kuupäev=2022-03-01 |pealkiri=Putini oligarhid, pankurid, propagandistid sanktsioonide all. Euroopa Liit kirjeldab detailides, kuidas nad Ukraina sõda toetasid |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96048091/putini-oligarhid-pankurid-propagandistid-sanktsioonide-all-euroopa-liit-kirjeldab-detailides-kuidas-nad-ukraina-soda-toetasid}}</ref> 14. maist 2024 on ta Venemaa Föderatsiooni valitsuse aseesimees.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Виталий Геннадьевич Савельев |url=http://government.ru/gov/persons/526/bio/ |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=[[Venemaa valitsus]]}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Saveljev, Vitali}} [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] kqru7sr1npzdsp1iqui2gfbx7my2syg 0 628148 7191185 6902006 2026-07-11T21:18:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191185 wikitext text/x-wiki [[Fail:Diana Poudel 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Diana Poudel 2021. aasta [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]]] '''Diana Poudel''' (sündinud [[28. veebruar|28. veebruaril]] [[1981]]) on [[Kommunikatsioon|kommunikatsiooni]]- ja [[Digipädevus|digipädevuse]] ekspert ning koolitaja.<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020">{{cite web|url=https://kultuur.ee/diana-poudel/|title=Diana Poudel - Tallinna Rahvaülikool|website=Tallinna Rahvaülikool|date=2020-11-24|access-date=2022-04-17|language=et|archive-date=2022-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524113614/https://kultuur.ee/diana-poudel/|url-status=dead}}</ref><ref name="Päevaleht Poudel 2021">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/94165465|website=Eesti Päevaleht|date=2021-08-01|access-date=2022-04-17|language=et|last2=Poudel|first2=Diana}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Diana Poudel: TikToki algoritm on tohutult sõltuvust tekitav ja võtnud USA sotsiaalmeedia platvormide kasutajad ära {{!}} Raadio 2 |url=https://r2.err.ee/1609581146/diana-poudel-tiktoki-algoritm-on-tohutult-soltuvust-tekitav-ja-votnud-usa-sotsiaalmeedia-platvormide-kasutajad-ara |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Haridus == * 1999 lõpetas [[Nõo Reaalgümnaasium|Nõo Reaalgümnaasiumi]] tehnik-[[programmeerija]] kutsega<ref>{{Netiviide|url=https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xliii_lend.xlsx_.pdf|pealkiri=Nõo Reaalgümnaasiumi 43. lend vilistlased|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184120/https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xliii_lend.xlsx_.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2015 – 2017 [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž]] Ettevõtlus ja projektijuhtimine (''cum laude''), diplomiõpe<ref>{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_2017TY.html|pealkiri=Tartu Ülikooli 2017. aasta vilistlased|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184120/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_2017TY.html|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2017 – 2019 [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut]] Kommunikatsioonijuhtimine, MA (''cum laude'')<ref>{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/MG_SV_00.html|pealkiri=Sotsiaalteaduste valdkond. Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=13.06.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220613135940/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/MG_SV_00.html|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2022. aastast [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis]] doktorant.<ref name="Tartu Ülikool2">{{cite web|url=https://ut.ee/et/sisu/kuidas-elad-doktor|title=Kuidas elad, doktor?|website=Tartu Ülikool|access-date=13 November 2022|language=et}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Ta töötab [[Küberturvalisus|küberturvalisuse]] ja [[Robootika|robootikaõpetajana]], osaleb HITSA projektis "Valede jaht" ning korraldab digipädevuse koolitusi.<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> Kandideeris 2017. aastal [[Saue]] valla volikokku valimisliidu Koostöö - Meie vald nimekirjas ja 2021. aastal erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, osutudes mõlemal korral valituks.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0726 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused</ref><ref>https://web.archive.org/web/20220722200409/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0037-0725.html 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused</ref> 2022. aastast [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis]] infovastupidavuse [[nooremteadur]].<ref name="Tartu Ülikool2" /> 2022. aastal asutas suhtlusplatvormi [[Mastodon (suhtlusvõrgustik)|Mastodoni]] Eesti kogukonna.<ref name="Ekspress Tuul 2022">{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120109544|title=Eestlane ehitab kaasmaalastele uut suhtlusvõrgustikku. „Twitter muutus peldikuseinaks“|website=Eesti Ekspress|date=6 December 2022|access-date=7 December 2022|language=et|last2=Tuul|first2=Marta}}</ref> == Tunnustus == * 2019 Tartu parim noorsootööteemaline üliõpilastöö<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> * 2023 KL "Aasta Tegu" tunnustus infovastupidavuse valdkonna käimalükkamise eest [[Naiskodukaitse|Naiskodukaitses]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaks naiskodukaitsjat pälvisid “2023. aasta tegu” tunnustuse |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Kaks_naiskodukaitsjat_palvisid_8_5182 |vaadatud=2024-09-23 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee |keel=et}}</ref> == Projektid == * 2011. aastal [[Garage48]] [[Häkaton|häkatoni]] käigus lapsehoidjate andmebaasi lastehoid.net (hiljem Pere24).<ref>{{Netiviide|autor=Ratt, Kadri|url=https://tarbija.postimees.ee/504414/lastehoiu-portaaliga-on-liitunud-ule-1000-lapsehoidja|pealkiri=Lastehoiu portaaliga on liitunud üle 1000 lapsehoidja|väljaanne=Postimees Online|aeg=20. juuli 2011|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * Raamat "Turvaline internet. Digimaailma teejuht"<ref name="Digikool 2018">{{cite web|url=https://kool.digiabi.ee/ebook_author/diana-poudel/|title=Diana Poudel|website=Digikool|date=2018-03-24|access-date=2022-04-17|language=et}}{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Mänd, Miia|url=https://medium.com/digiriik/raamatuarvustus-kuidas-lastele-k%C3%BCberturvalisust-%C3%B5petada-9d2604f73f27|pealkiri=Raamatuarvustus: Kuidas lastele küberturvalisust õpetada?|väljaanne=Digiriik ajaveeb|aeg=9. juuli 2018|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * Digipädevusi arendava lauamäng "Häkkerite lahing" loomine magistritöö raames ning selle välja andmine ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil<ref>{{Netiviide|autor=Saar, Sandra|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3255|pealkiri=Internetiohutust saab õppida lauamänguga|väljaanne=Universitas Tartuensis|aeg=1. juuni 2019|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=18.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210618032625/https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3255|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.hooandja.ee/projekt/lobus-ja-hariv-lauamang-hakkerite-lahing|pealkiri=Lõbus ja hariv lauamäng "Häkkerite lahing"|väljaanne=Hooandja.ee|vaadatud=13.06.2022}}</ref> * [[Lapsehoidja|Lapsehoidjate]] andmebaas Pere24<ref name="Tallinna Rahvaülikool 2020" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Poudel, Diana}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Naiskodukaitse liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 2du3mvcw3qt5gc1w2e2cm5cilr00wts 0 630537 7191218 6704258 2026-07-11T22:20:51Z Amherst99 15496 /* */ 7191218 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] mrmyq05p0c4vkuh1zgr29de4z4q6gh1 7191219 7191218 2026-07-11T22:22:02Z Amherst99 15496 /* */ 7191219 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen'''; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] ma4pykxt6ssn8trbnxi6lunk0z910s0 7191225 7191219 2026-07-11T22:39:24Z Amherst99 15496 /* */ 7191225 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen'''; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Ta on maetud [[Viljandi vana kalmistu|Viljandi vanale kalmistule]]. Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 63se4hbdpt2rqefppfbvbinvpv2tcpg 7191226 7191225 2026-07-11T22:40:30Z Amherst99 15496 /* */ 7191226 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen'''; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Ta on maetud [[Viljandi vana kalmistu|Viljandi vanale kalmistule]]. ==Isiklikku== Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] bpw3307pdihrgh4ratfxznnk8a0h1z6 7191227 7191226 2026-07-11T22:41:29Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7191227 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen'''; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Ta on maetud [[Viljandi vana kalmistu|Viljandi vanale kalmistule]]. ==Isiklikku== Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] cm7mlkh23w7yuy9sp3wr9031hbiut0t 7191228 7191227 2026-07-11T22:42:59Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7191228 wikitext text/x-wiki [[File:Gustav Seen.jpg|pisi]] '''Gustav Seen''' (ka '''Kusta Seen'''; [[30. märts]] [[1871]] [[Urvaste vald (Urvaste kihelkond)|Urvaste vald]] – [[11. aprill]] [[1943]] [[Viljandi]]) oli eesti [[jurist]] ja ühiskonnategelane. Seen oli [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] Mälle taluperemehe Kusta (Gustav) Seene ja Ann Seene poeg. Ta lõpetas [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]i 1890. aastal ja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] ''cand. jur.'' astmega 1894. aastal. Ta oli [[Riia Ringkonnakohus|Riia Ringkonnakohtu]] kohtuameti kandidaat aastatel 1895–1896, [[notar]] [[Viljandi]]s kuni 1918. aastani, [[Viljandi-Pärnu Rahukogu]] esimene esimees, Petseri ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni esimees 1927–1928 ning [[vandeadvokaat]] Viljandis alates 1928. aastast kuni surmani. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige. Üliõpilaspõlves oli ta agar vanavara ja rahvaluule koguja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]]. Viljandis elades aktiivne ja juhtiv liige haridus-kultuurilistes ühingutes ja ettevõtteis. Oli [[Viljandi Tuletõrje Selts]]i esimees ja kauaaegne linnavolinik. [[Viljandi Haridusselts]]i asutaja ja juhatuse liige. Eriliseks huviks oli aiandus, kus ta aretas võõramaa taimesorte. Ta on maetud [[Viljandi vana kalmistu|Viljandi vanale kalmistule]]. ==Isiklikku== Gustav Seene vend Arthur Albert Seen oli raudteeinsener, kes rändas 1917. aasta segastel aegadel [[Galápagose saared|Galápagose saarestikku]] San Cristobali saarele ja elas seal üksiku eestlasena elu lõpuni.<ref>[https://sakala.postimees.ee/2150847/artur-seen-eestlasest-erak-galapagose-saartel "Artur Seen — eestlasest erak Galápagose saartel"] Sakala, 17. jaanuar 2004</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19380903.2.27&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Vandeadvokaat Gustav Seen. Mees süsteemiga ja raudse loogikaga"] Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 36, 3. september 1938 {{JÄRJESTA:Seen, Gustav}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1943]] oaoe0lujsikd3kvpm8pxty2nvjkjwuy 0 630551 7191040 7191014 2026-07-11T12:52:14Z Velirand 67997 7191040 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Biljana_Borzan_-_Croatian_part-_Citizens'_Corner_debate_on_gender_equality_in_EU_labour_markets_(31691251574).jpg|pisi|Biljana Borzan (2017)]] '''Biljana Borzan''' (neiuna '''Biljana Čupurdija'''; sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1971]] [[Osijek]]is) on [[Horvaatia]] poliitik ja arst. Ta on aastast [[2013]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli ka Horvaatia parlamendi liige aastatel 2007–2013. Ta esindab [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Horvaatia Sotsiaaldemokraatlikku Parteid]]. Europarlamendis kuulub ta Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni. Ta lõpetas aastal [[1997]] [[Zagrebi ülikool]]i arstiteaduskonna. Ta oli spetsialiseerunud töötervishoiule ja spordimeditsiinile. Ta töötas aastani [[2007]] [[Osijek]]is tervisekeskuse arstina. Ta osales Osijeki kohalikus poliitikas aastatel 2001–2013. Ta oli aastatel 2004–2005 Osijeki linnavolikogu esimees ja 2008–2009 abilinnapea. Ta valiti Horvaatia parlamenti aastatel 2007 ja 2011. Viimasel ametiajal juhtis ta tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika komisjoni. Ta oli üks Horvaatia vaatlejatest [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]], aastast [[2012]] (riigi [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ühinemise ajal ja enne riigi esimesi Euroopa Parlamendi valimisi). Ta valiti Euroopa Parlamenti aastal [[2013]], misjärel astus ta Horvaatia parlamendist tagasi. Uuesti valiti ta Euroopa Parlamenti aastatel [[2014]] ja [[2019]]. Lisaks valiti ta aastal [[2019]] Euroopa Parlamendi Sotsialistide ja Demokraatide fraktsiooni üheks aseesimeheks. Ta käivitas ja rahastas aastal [[2017]] avaldatud uuringut, millest selgus, et osa Horvaatias müüdavaid tooteid on madalama kvaliteediga kui Lääne-Euroopas müüdavad, samade kaubamärkide tooted. Ta on eriti kriitiline imikutoidu ja imikutoitude oomega-3 taseme erinevuste suhtes, mis uuringus leiti. Tema sõnul on see ka võrdsuse küsimus, kuna tema sõnul ei taha idaeurooplased Euroopa Liidus kohelda neid teise klassi kodanikena. Aastal [[2017]] oli ta Euroopa Parlamendi raporti raportöör, mille kohaselt Euroopa Liit peab seadma eesmärgid toidujäätmete vähendamiseks. Tema sõnul on toidu raiskamisel oluline, negatiivne mõju majandusele ja keskkonnale ning selle vähendamine eeldab valdkonnaülest koordineerimist Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. Pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu keeldus raporti eesmärke täitmast, väljendas ta oma pettumust ja ütles, et Euroopa Liit on lõhestunud: "üks viskab toitu minema" ajal, mil "inimesed nälgivad". Ta on kutsunud üles tegema muudatusi toidu toitumisalase teabega märgistuses. Tema sõnul ei ole toitumisalane teave piisavalt selgelt märgistatud ning seadusandjate kohus on survestada toiduainetööstust, et see oleks tervislik. Tema sõnul on suur osa vähijuhtudest tingitud valest toitumisest. Tema sõnul võiks tubakaseadus olla eeskujuks muu hulgas alkoholi, suhkru ja soola reguleerimisel. == Isiklikku == Ta sündis [[Horvaatia]] [[serblased|serblaste]] perekonnas. Tema isa Jovo oli Horvaatia Kommunistide Liiga liige ja ema Rosa töötas riiklikus julgeolekuteenistuses. Ta on abielus gastroenteroloog Vladimir Borzaniga, neil on kaks poega. Perekond elab Osijekis. Vabal ajal armastab ta maalida, laulda, lugeda ja õmmelda endale riideid. Peale emakeele räägib ta [[inglise keel|inglise]], [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]t. {{JÄRJESTA:Borzan, Biljana}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 0ze2s2cisns0rekcluyohhg986dunz7 0 632545 7191337 6720990 2026-07-12T06:09:40Z ~2026-34651-55 231505 7191337 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022}} '''Tallinna bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga Aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] 4s13hz3h2sd5uldz8b1syiqbcx25f1x 7191341 7191337 2026-07-12T06:20:23Z ~2026-34651-55 231505 7191341 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Õunapuu puiestee|avati=2003|number=34A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b/21215-1/map|eelmine liin=34|järgmine liin=35|järgmine=35 (Tallinna bussiliin)|eelmine=34 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20220627134025/https://transport.tallinn.ee/#bus/34a/a-b|uuendus=12. juuli 2026|suleti=2022}} '''Tallinna bussiliin 34A''' sõitis [[Muuga aedlinn]]a ja [[Hobujaama tänav]]a vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus kõigil päevadel. Väljumised olid 15-45 minuti tagant Marsruut Muuga aedlinna suunal: [[Viru väljak]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Pirita tee]], [[Merivälja tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Muuga tee]], [[Õunapuu puiestee]]. Marsruut Hobujaama tänava suunal: [[Kallavere tee]], [[Muuga tee]], [[Pärnamäe tee]], [[Kloostrimetsa tee]], [[Merivälja tee]], [[Pirita tee]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]], [[Hobujaama tänav]]. ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 2003 | Hobujaama - Kloostrimetsa - Muuga Aedlinn | juuli 2022 | Muudeti ümber liiniks [[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Muuga aedlinn=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * L. Koidula * J. Poska * Reidi tee * Lauluväljak * Lillepaviljon * Maarjamägi * Mälestusvälja * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Kalmuse tee * Metsakalmistu * Kloostrimetsa * Teletorn * Pärnamäe tee * Laiaküla * Ristaia * Käära <small>--- Tallinna linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Maardu linna piir ---</small> * Muuga aedlinn * Kirsipuu puiestee * Hiireherne tee * '''Õunapuu Puiestee''' {{col-break}} ===Muuga aedlinn > Viru keskus=== * '''Õunapuu Puiestee''' * Kabelikivi * Kardheina tee * Pirnipuu puiestee * Muuga aedlinn <small>--- Maardu linna ja Viimsi valla piir ---</small><br> <small>--- Viimsi valla ja Tallinna linna piir ---</small> * Käära * Ristaia * Laiaküla * Pärnamäe tee * Teletorn * Kloostrimetsa * Metsakalmistu * Kalmuse tee * Pirita * Rummu * Lillepi * Mälestusvälja * Maarjamägi * Lillepaviljon * Lauluväljak * Reidi tee * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/34/a-b 34. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] fnqo5z2avnz5ezi9medqdqy8qginkjl 0 632764 7191585 7183957 2026-07-12T11:30:16Z ~2026-39441-74 233360 Lisasin 1 arvamusartikli ja ühe intervjuu artikli 7191585 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik|nimi=Edmar Tuul|pilt=Edmar Tuul.jpg|sünnikoht=Tallinnas|pill=|hääleliik=|stiil=|amet=eesti dirigent, kultuurikorraldaja ja koolijuht|tegev=|plaadifirma=|seotud_esitajad=|URL=|tähelepanuväärsed_pillid=|allkiri=|sünniaeg=24. märtsil 1990}} '''Edmar Tuul''' (sündinud [[24. märts|24. märtsi]]l [[1990]] [[Tallinn]]as) on eesti [[dirigent]], kultuurikorraldaja ja koolijuht. == Haridus == Edmar Tuul lõpetas 2007. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i [[trompet]]i erialal (õpetaja Peep Zink), lisaks õppis ta seal kaks aastat [[fagott]]i. 2009. aastal lõpetas ta [[Tallinna Reaalkool]]i ja alustas õpinguid [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] fagoti erialal (õpetaja Tarmo Velmet) ja orkestri dirigeerimise erialal (õpetaja [[Hando Põldmäe]]), kus õppis 2011. aastani. 2017. aastal sai Edmar Tuul bakalaureusekraadi [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s kooridirigeerimise erialal (juhendaja professor [[Tõnu Kaljuste]]). Edmar on laulnud [[Estonia poistekoor]]is (aastast 1999) ja [[Revalia Kammermeeskoor]]is (aastast 2008) dirigent [[Hirvo Surva]] käe all. Edmar Tuul on osalenud rahvusvahelistel dirigeerimise meistrikursustel: Järvi Akadeemias, [[Berliin]]is, [[Graz]]is, [[Gstaad]]is jne. Ta on täiendanud end dirigentide Tõnu Kaljuste, [[Neeme Järvi]], [[Kristjan Järvi]], [[Paul Mägi]], [[Gennadi Roždestvenski]], Colin Mettersi, Achim Holubi, Lukas Groeni ja Leonid Grini käe all. == Töö == Edmar Tuul oli aastatel 2014–2018 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia [[Sinfonietta]] orkestri mänedžer. Aastatel 2018–2019 töötas ta [[Nõmme linnaosavalitsus|Nõmme Linnaosavalitsuses]] linnaosa vanema kultuurinõunikuna. Aastatel 2020–2021 oli Tuul [[Tapa Valla Kultuurikeskus|Tapa Valla Kultuurikeskuse]] (koosseisus: [[Tapa Kultuurikoda]], [[Tamsalu Kultuurimaja]], [[Lehtse kultuurimaja|Lehtse Kultuurimaja]], [[Tapa muuseum|Tapa Muuseum]], [[Paemuuseum|Porkuni Paemuuseum]]) direktor. 2021. aasta detsembri lõpust töötab Edmar Tuul [[Viimsi Muusikakool]]i direktorina ja selle töö kõrvalt mitme kollektiivi dirigendina. Edmar Tuul on dirigeerinud laulupidudel ja tantsupeol. 2017. aasta [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulupeol]] „Mina jään“ oli ta noorte meeskooride liigidirigent. 2019. aasta XXVII ja XX laulu- ja tantsupeol „Minu arm“ oli ta tantsupeo dirigent. Ta oli 2022. aasta üliõpilaslaulupeo [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamus]] Eesti kava kooride kunstiline juht. Ta on 2018. aastast [[Eesti Meestelaulu Selts]]i juhatuse liige ja kuulub [[Eesti Sümfooniaorkestrite Liit|Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu]] juhatusse (2022–2025). ===Muusikaprojektid=== 2011. aastal osales ta noorteorkestriga [[Reaalmažoor]] ooperis „Katuselt“, mis toodi lavale koostöös [[Teater NO99|teatriga NO99]]. 2015. aasta mais oli Edmar Tuul abidirigent Eesti viimase aja suurimas muusikalises lavastuses Pärt/Wilson „Aadama passioon“ (peadirigent Tõnu Kaljuste). 2016. aastal debüteeris Tuul The Baltic Sea Philharmonicu ees, olles dirigent Kristjan Järvi assistent seoses orkestri kontserditurneega "Baltic Sea Landscapes". Edmar Tuul on debüteerinud [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|ERSO]] ees (2017) ja andnud kontserdi [[Eesti Rahvusmeeskoor]]iga (2017). 2018. aastal debüteeris ta [[Vanemuise sümfooniaorkester|Vanemuise Sümfooniaorkestri]] ees. Tuul on juhatanud veel Gstaadi festivali sümfooniaorkestrit, [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor|Eesti Filharmoonia Kammerkoori]], [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestrit]], [[Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester|Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit]], Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestrit ning EMTA koori. Ta on teinud koosööd [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperiga Estonia]], In Teatri, [[Eesti Noorsooteater|NUKU teatri]] (dirigent muusikalis „Shrek“), [[Eesti muusika päevad|Eesti muusika päevade]] ja [[Pärnu Muusikafestival|Pärnu Muusikafestivaliga]]. 2021. aastal tegi ta orkestriga Ventum koostööd ansambliga Supernova, andes välja [[Ivo Linna]] CD plaadi „Taevatähtedest Tee“. 2022. aasta 23. veebruaril [[Saaremaa|Saaremaal]] [[Kuressaare|Kuressaares]] toimunud valgusetendusel „Õhtu ilu“ oli Edmar Tuul muusikajuht ja peadirigent. Edmar Tuul oli 2022. aasta [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|Gaudeamuse]] (Vilnius) Eesti kava "Looduse vägi" üks kunstilistest juhtidest. === Juhatatavad kollektiivid === * 2007–2017 Tallinna Reaalkooli noorteorkestri Reaalmažoor asutaja ja dirigent * 2014–2019 Kuusalu naiskoori [[Kadri (koor)|Kadri]] dirigent * 2015–2016 [[Virumaa poistekoor|Virumaa Poistekoori]] dirigent * 2015–16 Tallinna Muusikakeskkooli poistekoori dirigent * 2015–2017 [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester|Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri]] peadirigent * 2015–2021 Pärnu Regionaalse Noorte Sümfooniaorkestri dirigent * Alates 2015 [[Tallinna Kammerorkester|Tallinna Kammerorkestri]] külalisdirigent * 2016–2021 [[Pärnu Muusikakool|Pärnu Muusikakooli]] keelpilliorkestri dirigent * 2017–2018 [[Tallinna Poistekoor]]i abidirigent * 2017–2021 Tallinna Raekoori dirigent * Alates 2018 projektiorkestri Ventum asutaja ja dirigent * 2019–2021 naiskoori Virvik dirigent * Alates 2019 [[Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor|Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori]] peadirigent * 2020–2022 Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia abidirigent * 2023–2025 Viimsi Muusikakooli keelpilliorkestri dirigent * 2023–2025 Kaitseministeeriumi segakoori dirigent == Tunnustus == *2024 [https://epikoda.ee/uudised/selgusid-epikoja-tunnustuskonkursi-2024-a-laureaadid Suure ühiskondliku mõjuga tegu] Ühtekuuluvuskontsert, Edmar Tuul *2014 [[Gustav Ernesaksa Fond]]i õppestipendium *2014 VI Eesti noorte koorijuhtide konkurss – III koht ja eripreemia [[EMTA segakoor]]ilt *2009 [[Tallinna Spordi- ja Noorsooamet]] – „Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod“ *2009 [[Tallinna Haridusamet]] – [[Tallinna noor kultuuritegija]] == Artikleid == * Edmar Tuul "[https://edasi.org/57372/dirigent-edmar-tuul-toeline-muusika-paaseb-valla-ainult-juhul-kui-seda-kirega-teha-kuidas-hoida-kirge-eriolukorras/ Dirigent Edmar Tuul: tõeline muusika pääseb valla ainult juhul, kui seda teha kirega. Kuidas hoida kirge eriolukorras?"] Edasi, 9. aprill 2020 * Edmar Tuul [https://arvamus.postimees.ee/8249677/edmar-tuul-meie-tee-moistmiseni-kulgeb-mooda-mentaalset-kaldteed "Meie tee mõistmiseni kulgeb mööda mentaalset kaldteed"] Postimees, 15. mai 2025 * Edmar Tuul [https://www.ohtuleht.ee/1152930/kas-kultuuri-jagub-koigile-ligipaasetavus-ei-ole-luksus-vaid-kultuuri-ellujaamise-tingimus "KAS KULTUURI JAGUB KÕIGILE? Ligipääsetavus ei ole luksus, vaid kultuuri ellujäämise tingimus"] Õhtuleht 17. märts 2026 == Välislingid == * Ringvaade [https://eeter.err.ee/1609874703/edmar-tuul-uhtekuuluvuskontserdist-koik-algas-ideest-oma-aia-roomustada "Edmar Tuul ühtekuuluvuskontserdist: kõik algas ideest oma äia rõõmustada"] ERR, 03.detsember 2025 * Ere Uibo [https://sonumitooja.ee/diri%C2%ADgent-ed%C2%ADmar-tuul-nais%C2%ADkoor-kad%C2%ADri-ope%C2%ADtas-mind-pa%C2%ADre%C2%ADmi%C2%ADni-suht%C2%ADle%C2%ADma/ "Dirigent Edmar Tuul: „Naiskoor Kadri õpetas mind paremini suhtlema.”"] Sõnumitooja, 25. jaanuar 2017 * Eesti Interpreetide Liit. Dirigent [https://interpreet.ee/iwp/staff/maarja-purga-2-2-2-2-2-3-2/ Edmar Tuul] * Sten Sang "[https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/elu-ja-kultuur/24664-voru-juurtega-dirigent-edmar-tuul-meenutab-vanaema-maasikapeenras-veedetud-suvepaeevi Võru juurtega dirigent Edmar Tuul meenutab vanaema maasikapeenras veedetud suvepäevi]" Võrumaa Teataja, 14. märts 2020 * Kärt Radik "[https://viimsiteataja.ee/persoon/viimsi-muusikakooli-juht/ Viimsi muusikakooli etteotsa astus noor ja ambitsioonikas Edmar Tuul]" Viimsi Teataja, 27. jaanuar 2022 * Riina Luik [https://kultuur.postimees.ee/7592421/dirigent-edmar-tuul-ka-naiskoor-voib-olla-age#_ga=2.78783191.2127727624.1663143616-740223850.1646988399 "Dirigent Edmar Tuul: ka naiskoor võib olla äge!"] Postimees, 26. august 2022 {{JÄRJESTA:Tuul, Edmar}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] cw3cshzpeeuaqdwvo3d3w0zzvbqjhcl 0 636254 7191537 6195967 2026-07-12T10:59:43Z Velirand 67997 + kategooria 7191537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oskar Anderson.jpg|pisi|Oskar Anderson]] '''Oskar Johann Viktor Anderson''' ([[2. august]] [[1887]] [[Minsk]] – [[12. veebruar]] [[1960]] [[München]]) oli baltisaksa matemaatik ja majandusteadlane. Ta õppis aastatel 1906–1907 [[Kaasani ülikool]]is [[matemaatik]]at ja [[füüsik]]at ning aastatel 1907–1912 [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Peterburi polütehnilises ülikoolis]] [[Majandusteadus|majandust]]. Kuni 1915. aastani oli ta professor {{ill|ru|Alexander Alexandrovich Tschuprow|Чупров, Александр Александрович|A. Tschuprow}} assistent. Alates 1917. aastast töötas ta [[Kiiev]]is, kus sai 1918. aastal professoriks. Pärast [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|Vene revolutsiooni]] põgenes ta 1920. aastal [[Venemaa]]lt. Kõigepealt kolis [[Ungari]]sse [[Budapest]]i, 1924. aastal emigreerus [[Bulgaaria]]sse. Ta oli [[Varna]]s professor kuni 1933. aastani. Aastatel 1935–1940 õpetas ta [[Sofia ülikool]]is. 1940. aastal emigreerus [[Saksamaa]]le ja töötas vahemikus 1942–1947 [[Kieli ülikool]]is. Aastast 1947 kuni pensionile jäämiseni 1956. aastal õpetas [[Müncheni ülikool]]is. ==Isiklikku== Tema isa [[Nikolai Anderson]] oli [[keeleteadlane]], vend [[Wilhelm Anderson]] oli [[Astrofüüsika|astrofüüsik]] ja vend [[Walter Anderson]] oli [[folklorist]]. Tema vanavanaisa [[Gustav Emmanuel Stockenberg]] oli eesti vaimulik. == Kirjandus == * Jörg Siebels, Kerstin Nees, [http://www.uni-kiel.de/grosse-forscher/index.php?nid=anderson&lang=e "Oskar Anderson"] – Christian-Albrechts-Universität zu Kiel, Famous scholars from Kiel * O.B. Sheynin, [https://www.encyclopedia.com/science/dictionaries-thesauruses-pictures-and-press-releases/anderson-oskar-johann-viktor "Anderson, Oskar Johann Viktor"]. Dictionary of Scientific Biography, vol 1, New York: Charles Scribner's Sons, 1970, lk 154–155 {{JÄRJESTA:Anderson, Oskar}} [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Majandusteadlased]] [[Kategooria:Saksamaa_matemaatikud]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1960]] eybbef4mbcaicl9qqev4cflqks9pk26 0 637622 7191204 6445166 2026-07-11T21:33:10Z ~2026-33657-65 231127 7191204 wikitext text/x-wiki '''Ene Vainik''' (sündinud [[28. aprill]]il [[1964]]) on eesti keeleteadlane. Tema uurimisvaldkondadeks on tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur, semantika, psühholingvistika, kognitiivne lingvistika ja emotsioonide väljendumine keeles. Ta on töötanud [[1989]]. aastast [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudis]], 2003. aastast vanemteadurina.<ref>Eesti teaduse biograafiline leksikon, IV köide, lk 1009</ref> == Haridus == Ene Vainik lõpetas [[1982]]. aastal [[Tallinna 20. Keskkool]]i ning õppis 1982–1989 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keele ja kirjanduse erialal. 2004. aastal kaitses Tartu Ülikoolis doktorikraadi.<ref>https://www.etis.ee/CV/Ene_Vainik/est</ref> 2007. aastast on ta [[Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühing]]u juhatuse liige, 2004. aastast [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]]u liige ja 1990. aastast [[Emakeele Selts]]i liige. 2004−2006 oli ta Eesti Teadusfondi lingvistikaekspert. == Isiklikku == Ene Vainik on [[Teolan Tomson]]i tütar, [[Pille Tomson]]i õde ja [[Uku Vainik]]u ema. == Teoseid == *"Eesti keele väliskohakäänete semantika: kognitiivse grammatika vaatenurgast", Tallinn: Eesti TA Eesti Keele Instituut, 1995 *"Lexical knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary." (Tartu Ülikool). Tartu, Tartu University Press, 2004. *"Eesti tunded. Sõnaportreed." Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2016. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Vainik, Ene}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 76c21zlcklw7v7nklxas1oag6x2nr9i 0 639363 7191333 7179298 2026-07-12T05:58:35Z ~2026-34651-55 231505 7191333 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Maleva|number=33A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=33|järgmine liin=34|järgmine=34 (Tallinna bussiliin)|eelmine=33|päev=ETKNRLP|läbi=Autobussikoondis|uuendus=12. juuli 2026|suleti=1994}} '''Tallinna bussiliin 33A''' oli [[Tallinn]]a bussiliin [[Männiku asum|Männiku]] ja [[Maleva tänav|Maleva]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] ja liiklus toimus iga päev. Liin suleti mais 1994. aastal. Liin 33 sõitis Kopli poolsaare lõppu, suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti). ==Peatused== === Männiku-Maleva=== Männiku - Kauge - Pihlaka - Kraavi - Astri - Valdeku - Nurme - Kaare - Hiiu - Metsa - Raudtee - Hiiu jaam - Võsu - Nõmme - Tehnikaülikool - Männi - E.Vilde tee - Autobussikoondis - Kadaka selver - Joostimägi - Laki - Aiandi - Löwenruh - Marja - Välja - Lille - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Madala - Lõime - Maleva ===Maleva-Männiku=== Maleva - Lõime - Madala - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Lille - Hipodroom - Välja - Marja - Löwenruh - Aiandi - Laki - Joostimägi - Autobussikoondis - E. Vilde tee - Männi - Tehnikaülikool - Nõmme - Võsu - Hiiu jaam - Raudtee - Põllu - Pargi - Hiiu - Kaare - Nurme - Valdeku - Astri - Kraavi - Pihlaka - Kauge - Männiku {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] l8y6psspj6ia77d6a3xjwld02v2ths3 7191342 7191333 2026-07-12T06:21:44Z ~2026-34651-55 231505 7191342 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Männiku|lõpppeatus=Maleva|number=33A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=33|järgmine liin=34|järgmine=34 (Tallinna bussiliin)|eelmine=33 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|läbi=Autobussikoondis|uuendus=12. juuli 2026|suleti=1994}} '''Tallinna bussiliin 33A''' oli [[Tallinn]]a bussiliin [[Männiku asum|Männiku]] ja [[Maleva tänav|Maleva]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] ja liiklus toimus iga päev. Liin suleti mais 1994. aastal. Liin 33 sõitis Kopli poolsaare lõppu, suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti). ==Peatused== === Männiku-Maleva=== Männiku - Kauge - Pihlaka - Kraavi - Astri - Valdeku - Nurme - Kaare - Hiiu - Metsa - Raudtee - Hiiu jaam - Võsu - Nõmme - Tehnikaülikool - Männi - E.Vilde tee - Autobussikoondis - Kadaka selver - Joostimägi - Laki - Aiandi - Löwenruh - Marja - Välja - Lille - Sõle - Ädala - Kolde puiestee - Nisu - Madala - Lõime - Maleva ===Maleva-Männiku=== Maleva - Lõime - Madala - Nisu - Kolde puiestee - Ädala - Lille - Hipodroom - Välja - Marja - Löwenruh - Aiandi - Laki - Joostimägi - Autobussikoondis - E. Vilde tee - Männi - Tehnikaülikool - Nõmme - Võsu - Hiiu jaam - Raudtee - Põllu - Pargi - Hiiu - Kaare - Nurme - Valdeku - Astri - Kraavi - Pihlaka - Kauge - Männiku {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] pa1x7dkd5owbwbxf2yuqret6ez1db3a 0 639364 7191053 6638500 2026-07-11T13:25:14Z ~2026-34651-55 231505 7191053 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987|number=13A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29|järgmine liin=29B|järgmine=29B (Tallinna bussiliin)|eelmine=29 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2009}} '''Tallinna bussiliin 29A''' sõitis [[Seli]] ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu | |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/ 29. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/b-a/ 29. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] lia8fvxgaqupm24x6rg26icihxegwyu 7191054 7191053 2026-07-11T13:25:40Z ~2026-34651-55 231505 7191054 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Kärmu|avati=1987|number=29A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29|järgmine liin=29B|järgmine=29B (Tallinna bussiliin)|eelmine=29 (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2009}} '''Tallinna bussiliin 29A''' sõitis [[Seli]] ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1987 |Hobujaama - Oru - Jussi - Iru Hooldekodu | |- |2006 |Seli - Iru - Kärmu | |- |01.06.09 | - |Muudeti nr [[30 (Tallinna bussiliin)|30-ks]] |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/ 29. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/b-a/ 29. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] cl845x3ygturbhhohk5ykgo0qwtng57 0 639365 7191055 6638499 2026-07-11T13:33:37Z ~2026-34651-55 231505 7191055 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Kärmu|avati=1995|number=29B|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29A|järgmine liin=30|järgmine=30 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29A (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu ja Iru Elektrijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2006}} '''Tallinna bussiliin 29B''' sõitis [[Viru keskus asum|Viru keskuse asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru Hooldekodu ja Iru Elektrijaama. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/ 29. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/b-a/ 29. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] p1jvbbdt6xrlqpl7oo9bk4yyn93p030 7191360 7191055 2026-07-12T06:38:34Z ~2026-34651-55 231505 7191360 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Viru keskus 6|lõpppeatus=Kärmu|avati=1995|number=29B|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=29A|järgmine liin=30|järgmine=30 (Tallinna bussiliin)|eelmine=29A (Tallinna bussiliin)|läbi=Iru Hooldekodu, Iru Elektrijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=11. juuli 2026|suleti=2006}} '''Tallinna bussiliin 29B''' sõitis [[Viru keskus asum|Viru keskuse asum]]i ja [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] vahel läbides Iru Hooldekodu ja Iru Elektrijaama. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] == Ajalugu == {| class="wikitable" |+Liin nr 29B !Avati !Marsruut !Märkused |- |1995 |Hobujaama - Iru Hooldekodu - Iru Elektrijaam - Kärmu |Suleti 2006 |} ==Vaata ka== * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/a-b/ 29. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#bus/29/b-a/ 29. bussiliini sõiduplaan (Viru keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] oxuzfnb38tgltd2jov9ysmyf085x5j4 0 639366 7191052 7184139 2026-07-11T13:24:46Z ~2026-34651-55 231505 7191052 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Priisle|avati=2000|number=13A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=13|järgmine liin=14|järgmine=14 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13 (Tallinna bussiliin)|läbi=Kesklinn|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2002}} '''Tallinna bussiliin 13A''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] ning liin oli käigus tööpäeviti. Bussiliin oli [[ekspressliin]]. Väljumised hommikul ja õhtul. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr 12-ks; Praegune marsruut |- |2016 | - |Liin muudeti tavaliiniks |- |2020 | - |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 57ugiknnwucsto5p5980jmg0j0qps8u 0 642487 7191345 7188660 2026-07-12T06:27:19Z ~2026-34651-55 231505 7191345 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Viru keskus 5|lõpppeatus=Pirita|avati=2007|number=1PR|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=1A|järgmine liin=2|järgmine=2 (Tallinna bussiliin)|eelmine=1A (Tallinna bussiliin)|uuendus=28. juuni 2026|suleti=2009}} '''Tallinna bussiliin 1PR''' sõitis [[Viru keskuse bussiterminal]]i ja [[Pirita]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] ning liiklus toimus kõigil päevadel. ==Liini ajalugu<ref>A.Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk. 173</ref>== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 2007 | Hobujaama - Pirita | jaanuar 2009 | |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} ===Viru keskus > Pirita=== * '''Viru keskus''', 5. peatus * Pronksi * Uus-Sadama * J. Poska * Lauluväljak * Maarjamägi * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita {{col-break}} ===Pirita > Viru keskus=== * Pirita * Rummu * Lillepi * Maarjamägi * Lauluväljak * J. Poska * F. R. Kreutzwaldi * Pronksi * '''Hobujaama''' {{col-end}} ==Vaata ka== * [[1 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1]] * [[1A (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 1A]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/1/a-b/16502-1 1. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} <references /><br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 3hd3cxqd3144o0mgs0vzjm9j10458pe 0 645587 7191407 7190074 2026-07-12T07:57:16Z DurbeK82 206789 pilt 7191407 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaarel Toom.png|pisi|Kaarel Toom 1938. aastal|200px]] '''Kaarel Toom''' ([[5. september]] [[1920]] [[Tallinn]] – [[5. märts]] [[1994]] Tallinn) oli eesti näitleja ja raadiorežissöör. Aastatel 1935–1937 oli ta Draamastuudio noorsooteatri näitleja, 1937. aastal lõpetas [[Paul Sepa teatristuudio]], 1937–1938 oli [[Draamateater|Draamateatri]] näitleja. Oli ansambli [[Laulvad Seilorid]] liige. 1941. aastal lõpetas ta [[Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli]] ja suunati tööle [[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatrisse]], ent samal aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse. Teise maailmasõja ajal oli aastatel 1942–1944 Nõukogude tagalas [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid|Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites]]. Aastatel 1944–1946 töötas ta näitlejana [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (1944–1948)|Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris]], aastatel 1946–1972 [[Draamateater|Draamateatris]].<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/toom_kaarel2 Eesti Teatriliit. Kaarel Toom]</ref> Paralleelselt teatritööga oli aastatel 1949–1991 [[Eesti Raadio]] [[kuuldemäng]]ude lavastaja. Ta on mänginud filmides "[[Külmale maale (film)|Külmale maale]]", "[[Näitleja Joller]]", "[[Lurich]]" ja "[[Teaduse ohver]]".<ref>[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/3454/ Eesti filmi andmebaas. Kaarel Toom]</ref> ==Tunnustus== *1965 [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ==Isiklikku== Tema vend oli poksija [[Johannes Toom]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Toom, Kaarel}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1994]] eajscr5ss86idwy3kzro1wbcer76ab2 1 646886 7191384 6327179 2026-07-12T07:28:25Z Velirand 67997 7191384 wikitext text/x-wiki == Järjestamine == Kui artikli pealkiri on Ricardo Alexandre dos Santos, siis ei peaks olema järjestatud Ricardinho järgi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 19. veebruar 2023, kell 08:22 (EET) : Kordan seda, mida olen varem öelnud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 10:28 (EEST) rujdeiw6cdszzeccn4eoi809zqaee38 0 651348 7191535 7134708 2026-07-12T10:59:10Z Velirand 67997 + kategooria 7191535 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Кошкін Михайло Ілліч.jpg|pisi|Mihhail Koškin]] [[Pilt:Koshkin-bust-stand.jpg|pisi|Mihhail Koškini mälestusmärk sünnikülas Brõntšagis ([[Pereslavli rajoon]])]] '''Mihhail Iljitš Koškin''' ([[vene keel]]es Михаил Ильич Кошкин; [[3. detsember]] ([[vkj]] 21. november) [[1898]] Brõntšagi, [[Jaroslavli kubermang]] – [[26. september]] [[1940]] [[Zmijivi rajoon]], [[Harkivi oblast]]) oli vene tankikonstruktor. Mihhail Koškin lõpetas 1920. aastate esimesel poolel [[Jakov Sverdlovi nimeline Kommunistlik Ülikool|Jakov Sverdlovi nimelise Kommunistliku Ülikooli]] ja 1934. aastal [[Leningradi Industriaalne Instituut|Leningradi Industriaalse Instituudi]] masinaehituse teaduskonna. Ta töötas Harkivi veduritehase tankiehituse konstrueerimisbüroo ülemana. Ta oli tanki [[T-34]] esimene peakonstruktor. ==Tunnustus== *1990 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (postuumselt) ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Koškin, Mihhail }} [[Kategooria:Nõukogude Liidu insenerid]] [[Kategooria:Tankikonstruktorid]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 6u56ynmaig6isj3z7tp7bdpqq8ic51m 0 653283 7191556 7120294 2026-07-12T11:11:58Z Velirand 67997 + kategooria 7191556 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rus Stamp GSS-Hariton.jpg|pisi|Juli Hariton]] '''Juli Borissovitš Hariton''' ([[vene keel]]es Юлий Борисович Харитон; [[27. veebruar]] ([[vkj]] 14. veebruar) [[1904]] [[Peterburi]] – [[19. detsember]] [[1996]] [[Sarov]]) oli juudi päritolu [[NSVL|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] tuumarelvakonstruktor, [[Nõukogude aatomiprojekt]]i üks juhte. Juli Hariton lõpetas 1925. aastal [[Leningradi Polütehniline Instituut|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] füüsikuna. Aastatel 1926–1928 oli ta stažeerimisel [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Cavendishi labor]]is. Kaitses seal [[Ernest Rutherford]]i ja [[James Chadwick]]i juhendamisel väitekirja ja sai [[teaduskraad]]i ''Doctor of Science'' (D.Sc.). Aastatel 1939–1941 esitas Hariton koos [[Jakov Zeldovitš]]iga uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni arvutused. ==Nõukogude aatomiprojektis== 1946. aastal määrati Hariton [[Kurtšatovi instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Labori nr 2]] [[Sarov]]is asuva konstrueerimisbüroo [[KB-11]] (Arzamas-16) peakonstruktoriks ja teadusdirektoriks. Tema juhtimisel osalesid tuumarelvaprogrammi elluviimisel riigi parimad füüsikud. Kõige rangema salastatuse õhkkonnas tehti Sarovis tööd, mis kulmineerus esimese Nõukogude Liidu [[aatomipomm]]i (29. august 1949) ja [[vesinikupomm]]i (12. august 1953) katsetamisega. ==Tunnustus== [[Pilt: 3Герсоцтруда.JPG |pisi|100px|Juli Hariton oli kolmekordne [[sotsialistliku töö kangelane]]]] *1944 – [[Punalipu orden]] (24. september 1944) *1949 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (29. oktoober 1949) *1951 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (8. detsember 1951) *1954 – [[sotsialistliku töö kangelane]] (4. jaanuar 1954) *1957 – [[Lenini preemia]] (sõjatehnika valdkonnas) *1946 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks *1953 – valiti [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks (alates 1991 [[Venemaa TA]] akadeemik) *1982 – [[Lomonossovi suur kuldmedal]] ==Välislingid== {{commonscat}} {{JÄRJESTA:Hariton, Juli}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikud]] [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Sõjatehnikakonstruktorid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu tuumarelvaprojektidest osavõtjad]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kolmekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 3984h7uca922m9t863dni4y5fgp6xnl 0 653290 7191426 6939905 2026-07-12T08:33:33Z Kuriuss 38125 7191426 wikitext text/x-wiki '''Deodorant''' (ka '''desodorant''') on hügieenitoode, mida määritakse või pihustatakse kehale higilõhna eemaldamiseks ja higistamise vähendamiseks. Deodorante kasutatakse tavaliselt kaenlaalustel, kuid neid võib kasutada ka muudel kehapiirkondadel. Deodorandid sisaldavad harilikult antibakteriaalseid ja higistamisvastaseid koostisosi, mis aitavad vähendada bakterite kasvu ja higi lõhna ning samuti vähendada higistamist. Deodorante on eri liiki: rull-, pulk-, aerosooldeodorandid ja deodorantkreemid. Deodorante on erineva lõhna ning eri koostisosadega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=How Does Deodorant Work? |url=https://mykaoshop.com/blogs/ban/how-does-deodorant-work |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Kao Beauty Brands |keel=en}}</ref>[[Fail:20-06-18-Deodorants_RRK6884.jpg|pisi|237x237px|Deodorandid]] == Deodorantide ajalugu == * Deodorante on aastate jooksul palju muudetud ja täiustatud. Tänapäeval on palju variante, millel on erinevad funktsioonid ja omadused. * Algne deodorant. Deodorante hakati valmistama 19. sajandi lõpul. Esialgu oli deodorandid ainult vedelal kujul, sisaldades tavaliselt [[Antiseptiline toime|antiseptilisi]] koostisosi, mis aitasid neutraliseerida [[Bakterid|baktereid]] ja vähendada higilõhna. Esimene lõhna eritumist tõrjuv deodorant oli Mum, mis loodi 1888. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=When Was Deodorant Invented? A Look At The History of Deodorant |url=https://www.oarsandalps.com/blogs/oarsmans-guide/when-was-deodorant-invented |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Oars + Alps |keel=en}}</ref> * Rulldeodorant. 1952. aastal loodi esimene rulldeodorant Ban, mis sai insipratsiooni värskelt loodud [[Pastapliiats|pastapliiatsist]]. See deodorant koosnes vedelast lahusest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Who Do We Have to Thank for Inventing Deodorant? |url=https://www.thoughtco.com/history-of-commercial-deodorants-1991570 |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=ThoughtCo |keel=en}} </ref> * Pulkdeodorant. 20. sajandi alguses tuli turule esimene pulkdeodorant, mida oli vedelast deodorandist lihtsam ja mugavam kasutada. Esimesed pulkdeodorandid sisaldasid enamasti kaenlaaluste lõhna neutraliseerivaid koostisosi, näiteks [[tärklis|tärklist]] või [[Naatriumkarbonaat|soodat]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=U |eesnimi=Prep |pealkiri=Sniff and Tell: The History of Deodorant |url=https://prepuproducts.com/blogs/blog/sniff-and-tell-the-history-of-deodorant |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Prep U |keel=en}}</ref> * Aerosooldeodorant. 1960. aastatel hakati deodorante valmistama ka [[Aerosool|aerosoolidena]], mida oli võimalik kasutada, ilma et toode oleks nahaga otseselt kokku puutunud. Aerosooldeodorandid sisaldavad tavaliselt propellenti, mis aitab kaasa osoonikihi hävinemisele, ning kemikaale, mis kahjustavad pikaajalisel sissehingamisel tervist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Deodorant History And Its Invention ( 1885 ) |url=http://omenter.com/deodorant-history/ |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Om Enterprise |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230505101833/http://omenter.com/deodorant-history/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * Looduslikud deodorandid. Hiljem hakkasid inimesed otsima traditsioonilistele deodorantidele looduslikumaid ja tervislikumaid alternatiive. Looduslikes deodorantides kasutatakse taimseid koostisosi, näiteks teepuuõli, [[lavendel|lavendlit]] või [[sidrunhape|sidrunhapet]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-28 |pealkiri=Natural Deodorant Alternatives for Happy, Healthy Pits |url=https://www.healthline.com/health/deodorant-alternatives |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Healthline |keel=en}}</ref> Need aitavad eemaldada higi lõhna ilma higistamist peatamata, rahustavad nahka ning ei tekita valgele särgile kollaseid plekke.<ref>{{Netiviide |pealkiri=6 Benefits of switching to a natural deodorant |url=https://ediblebeautyaustralia.com/blogs/skincare/6-benefits-of-switching-to-a-natural-deodorant |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=Edible Beauty Australia |keel=en |arhiivimisaeg=2023-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230505101832/https://ediblebeautyaustralia.com/blogs/skincare/6-benefits-of-switching-to-a-natural-deodorant |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kaisa |kuupäev=2019-12-16 |pealkiri=Tõhus ja looduslik pulkdeodorant |url=https://nurme.eu/ilunipid/looduslikud-deodorandid/ |vaadatud=2023-06-18 |väljaanne=Nurme Looduskosmeetika OÜ |keel=et}}</ref> == Deodorantide koostis == Deodorandid võivad sisaldada erinevaid koostisosi. Peamiselt leidub nendes [[Lõhnaained|lõhnaaineid]], antibakteriaalseid ja higistamisvastaseid aineid: * Antibakteriaalsed ained aitavad vähendada higi ja halba lõhna põhjustavate bakterite kasvu. * Higistamisvastased ained aitavad vähendada higistamist, sulgedes ajutiselt higinäärmete avad. * [[Lõhnaained]] aitavad peita higi lõhna ja annavad deodorandile meeldiva aroomi. Mõned deodorandid sisaldavad lisaks muidki koostisaineid, näiteks niisutajaid, nahka rahustavaid aineid ja õlisid. Eriti hoolikalt peaksid nahatüübile sobivate koostisainete sisaldust uurima need, kelle nahal on nahakahjustusi või esineb allergiaid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Deodorant Ingredient Glossary |url=https://www.everydayhealth.com/news/the-deodorant-ingredient-glossary/ |vaadatud=2023-05-05 |väljaanne=EverydayHealth.com |keel=en}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Hügieen]] 8bep4kern8farniyuu449tphcrhxrmp 0 653871 7191039 7108594 2026-07-11T12:50:33Z Velirand 67997 7191039 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jenny Erpenbeck - November 2021.jpg|pisi|Jenny Erpenbeck 2021. aastal]] '''Jenny Erpenbeck''' (sündinud [[12. märts]]il [[1967]] [[Ida-Berliin]]is) on saksa kirjanik. ==Elu== Jenny Erpenbecki isa on füüsik, filosoof ja kirjanik [[John Erpenbeck]] ning ema araabia keele tõlkija Doris Kilias. Erpenbeck lõpetas 1985. aastal Ida-Berliinis [[laiendatud keskkool]]i (''Erweiterte Oberschule'') ning õppis seejärel [[raamatuköitja]]ks. 1988–1990 õppis ta [[Berliini Humboldti Ülikool]]is teatriteadust ja seejärel [[Hanns Eisleri muusikakõrgkool]]is muusikateatri režiid. Pärast ülikooli töötas ta alates 1997. aastast Saksamaal ja Austrias režissöörina. Samal ajal alustas ta kirjanduslikku tegevust. 1999. aastal ilmus tema debüütteos "Geschichte vom alten Kind" (eesti keeles ilmunud kogumikus "Vana laps ja teisi jutte"). Esimese auhinna, Ingeborg Bachmanni auhinna žürii preemia, tõi Erpenbeckile 2001. aastal jutustus "Sibirien" (e.k. "Siber" kogumikus "Vana laps ja teisi jutte"): jutustus räägib kommunistlikust terrorist SDVs ja sellest ida poole jäävatel saksa aladel<ref name="Vana laps">Jenny Erpenbeck. "Vana laps ja teisi jutte", järelsõna Peeter Helme, Tallinn, 2009, lk 126.</ref>. Järgnesid muu hulgas romaanid "Heimsuchung" (2008), "Aller Tage Abend" (2012, e.k. "Viimsepäeva õhtu") ja "Gehen, ging, gegangen" (2015), mille kõigi eest ta sai arvukalt auhindu nii kodu- kui ka välismaal (nt [[Thomas Manni auhind]] ja [[Bookeri auhind]]). Erpenbecki teoseid on tõlgitud 30 keelde. 2017. aastal sai Erpenbeck [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]]i. Saksamaa presidendi kodulehel seisab: "Jenny Erpenbeck kuulub Saksamaa nüüdiskirjanduse tuntuimate kirjanike hulka. Tema teoseid iseloomustab kõrge keeleline ja vormiline kvaliteet ning aktuaalsete ühiskondlik-poliitiliste teemade põhjalik käsitlemine. Erilist tähelepanu on ta seejuures pööranud põgenikele, kelle olukorda Saksamaal ta detailselt kirjeldab." <ref>[https://www.bundespraesident.de/SharedDocs/Berichte/DE/Frank-Walter-Steinmeier/2017/10/171004-Verdienstorden-TdDE.html SLV presidendi koduleht].</ref> 2023. aasta kevadel käis kirjanik Eestis [[Kirjandusfestival Prima Vista|Prima Vista kirjandusfestivalil]]. <ref>[https://kirjandusfestival.tartu.ee/esinejad/jenny-erpenbeck-saksamaa/ Prima Vista koduleht].</ref> ==Teoseid== '''Proosa''' *"Geschichte vom alten Kind" (1999) *"Tand" (jutustused, 2001) *"Wörterbuch" (2004) *"Heimsuchung" (2008) *"Dinge, die verschwinden" (2009) *"Aller Tage Abend" (2012) *"Gehen, ging, gegangen" (2015) *"Kein Roman. Texte und Reden 1991 bis 2018" (2018) *"Kairos" (2021) '''Näidendeid''' *"Katzen haben sieben Leben" (2000) *"Schmutzige Nacht" (2015) ==Eesti keeles ilmunud== *"Vana laps ja teisi jutte", tõlkinud [[Sigrid Reili]], järelsõna [[Peeter Helme]], [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Tallinn]], 2009 *"Viimsepäeva õhtu", tõlkinud [[Terje Loogus]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2021 *"Kairos", tõlkinud Terje Loogus, Gallus, Tallinn, 2026 ==Valik autasusid== *2001 Ingeborg Bachmanni auhinna žürii preemia *2008 Heimito von Dodereri auhinna peapreemia *2014 [[Hans Fallada auhind]] *2016 [[Thomas Manni auhind]] *2023 rahvusvaheline [[Stefan Heym|Stefan Heymi]] auhind <ref>[https://www.mdr.de/kultur/literatur/chemnitz-jenny-erpenbeck-stefan-heym-preis-100.html Mitteldeutscher Rundfunk].</ref> *2024 rahvusvaheline [[Bookeri auhind]] romaani "Kairos" eest ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.muurileht.ee/kiirkohting-jenny-erpenbeck/ "Kiirkohting: Jenny Erpenbeck", Müürileht, 8. mai 2023] *[https://aijasakova.com/blog/jenny-erpenbeck-was-ware-wenn Intervjuu Jenny Erpenbeckiga (saksa keeles)] {{JÄRJESTA:Erpenbeck, Jenny}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] mdqufn18guvxaatpb2jseibt7613yk2 0 655020 7191367 6930987 2026-07-12T07:02:57Z Metsavend 738 7191367 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{birth date and age|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = 12. juuli 2026 | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Centralis]] [[Lõuna-Carolina]]s – [[12. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast on ta olnud [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Želenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ivonp5kigkd6wonos4quppfb8cag8ia 7191368 7191367 2026-07-12T07:08:54Z Metsavend 738 7191368 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 12. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|12|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Centralis]] [[Lõuna-Carolina]]s – [[12. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast on ta olnud [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] b4ofjdav59qnnilaij2woss0ddyz2h4 7191369 7191368 2026-07-12T07:10:14Z Metsavend 738 7191369 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 12. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|12|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Centralis]] [[Lõuna-Carolina]]s – [[12. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] k69vqfa5mrxgo92yuaxhexdl5u06r0m 7191372 7191369 2026-07-12T07:14:39Z Velirand 67997 7191372 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 12. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Centralis]] [[Lõuna-Carolina]]s – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] odt01uyftkoqksogoydzoji204x20uj 7191373 7191372 2026-07-12T07:14:57Z Metsavend 738 7191373 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 11. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Centralis]] [[Lõuna-Carolina]]s – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 2dcc98v857w7sfmqvmbkts44qungg5k 7191374 7191373 2026-07-12T07:15:00Z Velirand 67997 7191374 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 11. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{USA Senati liikmed}} {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 5pd8t7m4bocmpwrww2i1f92vpqwpyi2 7191380 7191374 2026-07-12T07:18:32Z Metsavend 738 7191380 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 11. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ri9gqg0quj2k1w6qfk2l2lx6jz0l8e1 7191393 7191380 2026-07-12T07:35:06Z Velirand 67997 + kategooria 7191393 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 11. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] jurist ja poliitik, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Lõuna-California Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 943i9tyrnkzenxb1jglf8vs1oixdsnn 7191405 7191393 2026-07-12T07:48:18Z Velirand 67997 7191405 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = | pilt = U.S. Senator Lindsey Graham, Official Photo, 113th Congress.jpg | pildiallkiri = Ametlik portree, 2013 | amet = [[Ameerika Ühendriikide Senat|Ameerika Ühendriikide senaator]]<br />[[Lõuna-Carolina]]st | ametiajaalgus = {{Algusaeg|2003|1|3}} | ametiajalõpp = 11. juuli 2026 | eelmine = [[Strom Thurmond]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Lindsey Olin Graham | sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|9|df=y}} | sünnikoht = [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|7|11|1955|7|9}} | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Lõuna-Carolina Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Lindsey Graham Signature.svg | moodul = }} '''Lindsey Olin Graham''' ([[9. juuli]] [[1955]] [[Central (Lõuna-Carolina)|Central]], [[Lõuna-Carolina]] – [[11. juuli]] [[2026]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik ja jurist, [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] liige.<ref name=AJ_2023-05-29 /> Aastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi [[Lõuna-Carolina Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana [[USA Esindajatekoda|USA Esindajatekotta]]. Alates 2003. aastast kuni surmani oli ta [[USA Senat]]i liige. Aastatel 2019–2021 oli ta [[USA Senati justiitskomitee]] esimees. {{pooleli}} 2023. aasta 26. mail kohtus senaator [[Kiiev]]is [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]]ga, 29. mail väljastas [[Venemaa siseministeerium]] senaatori vahistamiskäsu.<ref name=AP /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=AJ_2023-05-29>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-460 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 460 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=US Senator Lindsey Graham visited Kyiv, telling Ukrainian President Volodymyr Zelenskyy: “Russians are dying … Best money we’ve spent.” }}</ref> <ref name=AP>{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-lindsey-graham-arrest-warrant-52ea51c2f33145badbd0666c4e42da36 |title=Russia issues arrest warrant for Lindsey Graham over Ukraine comments |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-05-29 |access-date=2023-05-29 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.lgraham.senate.gov/public/ Senati veebisait] * [https://www.lindseygraham.com/ Kampaania veebisait] * [https://www.aljazeera.com/news/2023/5/29/us-senator-lindsey-graham-on-russia-wanted-list-after-war-remarks US Senator Lindsey Graham on Russia wanted list after war remarks {{!}} Russia’s Investigative Committee says it is opening a criminal investigation into comments made by Republican senator.] [[Al-Jazīrah]], 29. mai 2023 {{JÄRJESTA:Graham, Lindsey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide senaatorid]] [[Kategooria:Lõuna-California Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 87q3ftrm7niz0o7wbjxoi0yavubt8ra 0 655544 7191282 7092148 2026-07-12T01:05:14Z Kuriuss 38125 7191282 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Fail:Red Velvet Cake Waldorf Astoria.jpg|pisi|Punane sametkook]] '''Punane sametkook''' ehk '''Red Velvet''' on magustoit, mis on tuntud oma punase värvi, niiske tekstuuri ja maitse poolest. Tegemist on klassikalise Ameerika koogiga, mis on aastate jooksul kogunud laialdast tuntust nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal maailmas. == Ajalugu == Punane sametkook pärineb 20. sajandi alguse Ameerika Ühendriikidest. Selle populaarsus kasvas märkimisväärselt teise maailmasõja ajal, kui pagarid avastasid, et peeti saab kasutada naturaalse [[toiduvärv]]i asendajana. Sellest ajast sai punane toon koogi tunnuseks. == Koostis ja valmistamine == Red Velveti koogi peamised koostisained on jahu, suhkur, pett, kakaopulber, söögisooda, äädikas, vaniljeekstrakt, punane toiduvärv ja toorjuust <ref>{{Netiviide |pealkiri=Red velvet cake |url=https://www.bbcgoodfood.com/recipes/red-velvet-cake |vaadatud=2023-06-06 |väljaanne=BBC Good Food |keel=en}}</ref>. Koogi valmistamiseks segatakse kuivained omavahel ja märjad ained eraldi. Seejärel lisatakse märjad koostisained{{lisa viide}} järk-järgult kuivsegusse, luues ühtlase tekstuuri. Seejärel valatakse tainas koogivormidesse ja küpsetatakse ahjus kuni täieliku küpsemiseni. Pärast jahtumist on koogid tavaliselt kihilised ja kaetud toorjuustukreemiga. == Kultuuriline tähendus == Red Velveti koogil on Ameerika kulinaarsetes traditsioonides oluline koht <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Necole |eesnimi=Shaunda |kuupäev=2021-11-28 |pealkiri=Black Folks Southern Red Velvet Cake Recipe |url=https://thesoulfoodpot.com/southern-red-velvet-cake/ |vaadatud=2023-06-06 |väljaanne=The Soul Food Pot |keel=en-US}}</ref>. Seda seostatakse sageli pidustuste ja eriliste sündmustega, nagu sünnipäevad, pulmad ja pühad. Koogi erkpunane värv ja ainulaadne maitse muudavad selle visuaalselt atraktiivseks ja maitsvaks maiuspalaks, mis paistab toidulaudadel silma. Kook on populaarsust kogunud ka väljaspool Ameerika Ühendriike. Sellest on saanud nõutud magustoit mitmel pool maailmas, sealhulgas Euroopas ja Aasias. Red Velvetit on kasutatud erinevates kulinaarsetes saadetes ja filmides, mis veelgi tugevdab selle staatust populaarse magustoiduna. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Magustoidud]] nwkur3yabhqxyv4dc73u7hkbg1ghkcq 0 655779 7191067 7187565 2026-07-11T14:37:09Z Velirand 67997 /* Are */ 7191067 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ar)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ar". ==Ar== *[[Müjde Ar]], türgi näitleja (1954–) ==Ara== *[[Arilena Ara]], albaania laulja (1998–) *[[Meri Arabidze]], gruusia maletaja (1994–) *[[Louis Aragon]], prantsuse kirjanik (1897–1982) *[[Kōzō Arai]], Jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Francesco Araja]], itaalia helilooja (1709–1770) *[[Paulus Arajuuri]], soome jalgpallur (1988–) *[[Pentti Arajärvi]], soome õigusteadlane (1948–) *[[Aleksander Arak]], Eesti poliitik (1883–1969) *[[Argo Arak]], eesti võrkpallitreener ja võrkpallur (1976–) *[[Margus Arak]], eesti füüsik (1966–) *[[Arti Arakas]], eesti ettevõtja *[[Imre Arakas]] (1958–) *[[Viljar Arakas]], eesti ettevõtja (1979–) *[[Shizuka Arakawa]], jaapani naisiluuisutaja (1981–) *[[Ketevan Arakhamia-Grant]], Šotimaa maletaja (1968–) *[[Sadao Araki]], Jaapani sõjaväelane (1877–1966) *[[Aleksei Araktšejev]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1769–1834) *[[Aram]] *[[Mauro Arambarri]], Uruguay jalgpallur (1995–) *[[Aracely Arámbula]], Mehhiko näitleja ja laulja (1975–) *[[Fernando Aramburu]], baski kirjanik, luuletaja ja esseist (1959–) *[[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Sabino Arana]], baski kirjanik ja rahvusliku liikumise tegelane (1865–1903) *[[Stefan Arand]], eesti veemotosportlane (2002–) *[[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur (1985–) *[[Charles Aránguiz]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Konstantin Aranovski]], vene jurist (1964–) *[[János Arany]], ungari ajakirjanik, kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1817–1882) *[[Willian Arão]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[Arash]], Iraani päritolu Rootsi laulja, tantsija, meelelahutaja ja produtsent (1977–) *[[Jardena Arasi]], Iisraeli laulja (1951–) *[[Elmar Araste]], eesti õpetaja (1894–1981) *[[Alfonso Arau]], Mehhiko näitleja ja režissöör (1932–) *[[Ernesto Araújo]], Brasiilia diplomaat ja poliitik (1967–) *[[Leonardo Araújo]], Brasiilia jalgpallur (1969–) *[[Luiz Araújo]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Néstor Araujo]], Mehhiko jalgpallur (1991–) *[[Rui Maria de Araújo]], Ida-Timori arst ja poliitik (1964–) *[[Taís Araújo]], Brasiilia näitleja (1978–) *[[Hannu Aravirta]], soome jäähokitreener ja jäähokimängija (1953–) *[[Tom Araya]], USA muusik (1961–) *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]], Tuneesia poliitik (1955–) ==Arb== *[[Aleksei Arbatov]], Venemaae poliitik ja politoloog (1951–) *[[Argo Arbeiter]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur (1983–) *[[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane (1994–2020) *[[Gregor Arbet]], eesti korvpallur (1983–) *[[Michael Arbib]], USA neuroküberneetik (1940–) *[[Pjetër Arbnori]], Albaania kirjanik ja poliitikategelane (1935–2006) *[[Peter Nicolai Arbo]], norra maalikunstnik (1831–1892) *[[Anders Arborelius]], Stockholmi katoliku piiskop ja kardinal (1949–) *[[Roscoe Arbuckle]], USA filminäitleja, -lavastaja ja -stsenarist (1887–1933) *[[Diane Arbus]], USA fotograaf (1923–1971) *[[Leonid Arbusow noorem]], baltisaksa ajaloolane (1882–1951) *[[Leonid Arbusow vanem]], baltisaksa ajaloolane (1848–1912) ==Arc== *[[Arcadius]] *[[Francisco Arce]], Paraguay endine jalgpallur (1971–) *[[Juan Carlos Arce]], Boliivia jalgpallur (1985–) *[[Luis Arce]], Boliivia poliitik (1963–) *[[Archelaos (filosoof)]] *[[Tasmin Archer]], Briti laulja (1963–) *[[Archgallo]], brittide kuningas *[[Archilochos]], vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees (7. sajand eKr) *[[Archimedes]] *[[Giuseppe Arcimboldo]], itaalia kunstnik (1527–1593) *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija (1988–) ==Ard== *[[Arne Ardeberg]], rootsi astronoom (1940–) *[[Eve Arden]], USA filminäitleja (1908–1990) *[[Fanny Ardant]], prantsuse näitleja (1949–) *[[Aleksander Arder]], eesti laulja ja pedagoog (1894–1966) *[[Arpad Arder]], eesti baptisti vaimulik (1922–1995) *[[Helin-Mari Arder]], eesti laulja (1974–) *[[Jaan Arder]], eesti muusik (1952–2014) *[[Ott Arder]], eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija (1950–2004) *[[Jacinda Ardern]], Uus-Meremaa poliitik (1980–) *[[Pierre Arditi]], prantsuse näitleja (1944–) *[[Elmar Ardma]], eesti kergejõustikutegelane (1916–2002) *[[Priit Ardna]], eesti helilooja ja organist (1892–1981) *[[Jaak Ardon]], eesti päritolu USA korvpallur (1939–2000) *[[Vladislav Ardzinba]], Abhaasia poliitik (1945–2010) ==Are== *[[Endel Are]], eesti raadio- ja jalgrattatööstur (1910–1987) *[[Uaongo Areai]], Cooki saarte kergejõustiklane (1962–) *[[Areios]], Aleksandria presbüter (256–336) *[[Aleksander Aren]], Eesti politseinik ja kaitseliitlane (1885–1945) *[[Peet Aren]], eesti kunstnik (1889–1970) *[[Rein Aren]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Väino Aren]], eesti näitleja (1933–2023) *[[Maria Arena]], Belgia poliitik (1966–) *[[Daniel Arenas]], Colombia päritolu näitleja ja modell (1979–) *[[Petr Arenberger]], Tšehhi poliitik ja arst (1958–) *[[Andres Arend]], eesti arstiteadlane (1958–) *[[Geoffrey Arend]], USA näitleja (1978–) *[[Andrzej Arendarski]], Poola poliitik ja majandustegelane (1949–) *[[Hannah Arendt]], juudi päritolu Saksa politoloog (1906–1975) *[[Kuno Areng]], eesti koorijuht ja pedagoog (1929–2017) *[[Karl Arengu]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Andres Arens]], eesti trummar (1992–) *[[Ilmar Arens]], eesti õigusajaloolane (1912–1994) *[[Anton Arenski]], vene helilooja (1861–1906) *[[Ewald Arenz]], saksa kirjanik (1965–) *[[Alphonse Areola]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) *[[Tiraa Arere]], Cooki saarte kergejõustiklane (1984–) *[[Oleksi Arestovõtš]], Ukraina sõjandusekspert ja luureohvitser (1975–) *[[Aulis Aret]], eesti pedagoogikateadlane ja kirjanik (1907–1974) *[[Kaarel Aret]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane, õpetaja ja kodu-uurija (1892–1938) *[[Bernardo Arévalo]], Guatemala poliitik (1958–) *[[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist (1990–) ==Arg== *[[Argo Argel]], eesti fotograaf (1968–) *[[Friedrich Wilhelm Argelander]], Saksa astronoom (1799–1875) *[[Dominick Argento]], itaalia päritolu USA helilooja (1927–2019) *[[Martha Argerich]], Argentina pianist (1941–) *[[Gheorghe Argeșanu]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik (1882–1940) *[[Constantin Argetoianu]], Rumeenia poliitik (1871–1952) *[[Tiiu Argus]], eesti arhitekt (1925–2013) ==Arh== *[[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija (1977–2023) *[[Arhelaos]] *[[Paavo Arhinmäki]], Soome poliitik (1976–) *[[Aleksandr Arhipenko]], skulptor (1887–1964) *[[Valentin Arhipenko]], vene näitleja (1909–1987) ==Ari== *[[Ari Þorgilsson]], islandi ajaloolane (suri 1148) *[[Ariane (Hollandi printsess)|Ariane]], Madalmaade printsess (2007–) *[[Gabriel Arias]], Tšiili jalgpallur (1987–) *[[Jhon Arias]], Colombia jalgpallur (1997–) *[[Santiago Arias]], Colombia jalgpallur (1992–) *[[Óscar Arias Sánchez]], Costa Rica poliitik (1940–) *[[Aribert (Anhalti printsregent)|Aribert]], Anhalti printsregent (1864–1933) *[[Joe Aribo]], Nigeeria jalgpallur (1996–) *[[Dan Ariely]], Iisraeli päritolu psühholoog (1968–) *[[Rene Arikas]], eesti laevakapten (1974–) *[[Hiro Arikawa]], jaapani kirjanik (1972–) *[[Heiki Arike]], Eesti poliitik ja kaitseliitlane (1965–2018) *[[Urmas Arike]], eesti arhitekt (1952–2025) *[[Haruo Arima]], Jaapani jalgpallur *[[Kō Arima]], jaapani endine jalgpallur (1917–) *[[Saori Arimachi]], Jaapani jalgpallur (1988–) *[[Pascal Arimont]], Belgia poliitik (1974–) *[[Abdulla Aripov]], Usbekistani poliitik (1961–) *[[Erna Ariste]], eesti etnoloog ja arheoloog (1904–2000) *[[Paul Ariste]], eesti keeleteadlane (1905–1990) *[[Jean-Bertrand Aristide]], Haiti poliitik *[[Aristippos]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand) *[[Aristophanes]], vanakreeka kirjanik (445–385 eKr) *[[Aristoteles]], vanakreeka filosoof *[[Anton Aristov]], Eesti jalgpallur (sündinud 1986) *[[Karl Ariva]], eesti matemaatik *[[Linda Ariva]], eesti tõlkija ja pedagoog (1921–) *[[Saori Ariyoshi]], Jaapani jalgpallur (1987–) ==Arj== *[[Küllo Arjakas]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–) *[[Andrei Arjev]], vene kirjandusteadlane, proosakirjanik ja kirjanduskriitik (1940–) *[[Rein Arjukese]], Eesti poliitik (1941–2018) ==Ark== *[[Tamara van Ark]], Hollandi poliitik (1974–) *[[Nima Arkani-Hamed]], USA füüsik (1972–) ==Arl== *[[Jan Arlazorov]], vene teatri- ja estraadinäitleja (1947–2009) *[[Harold Arlen]], USA helilooja (1905–1986) *[[Arletty]], prantsuse näitleja (1898–1992) *[[Bartosz Arłukowicz]], Poola arst, arstiteadlane ja poliitik (1971–) ==Arm== *[[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja (1993–) *[[Maire Arm]], Eesti vandeadvokaat ja sporditegelane (1962–) *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokiväravavaht (1992–) *[[Harald Arman]], eesti arhitekt, planeerija ja ametnik (1910–1965) *[[Antoine Armand]], Prantsusmaa poliitik (1991–) *[[Inessa Armand]], prantsuse päritolu vene kommunist (1874–1920) *[[Louis Armand]], prantsuse insener (1905–1971) *[[Franco Armani]], Argentina jalgpallur (1986–) *[[Giorgio Armani]], itaalia moelooja (1934–2025) *[[Ana de Armas]], Kuuba-Hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1988–) *[[Pablo Armero]], Colombia jalgpallur (1986–) *[[Joel Armia]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Aušrinė Armonaitė]], Leedu poliitik (1989–) *[[Billie Joe Armstrong]], USA laulja (1972) *[[Lance Armstrong]], USA jalgrattur (1971–) *[[Louis Armstrong]], USA trompetist ja laulja *[[Neil Armstrong]], USA astronaut (1930–2012) *[[Stuart Armstrong]], Šotimaa jalgpallur (1992–) *[[Antony Armstrong-Jones]], fotograaf (1930–2017) *[[Charles Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1999–) *[[David Armstrong-Jones]] (1961–) *[[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige (2002–) *[[Lea Armväärt]], eesti skulptor (1975–) ==Arn== *[[Jan Arnald]], rootsi kirjanik (1963–) *[[Ólöf Arnalds]], Islandi muusik (1980–) *[[Antoine Arnauld]], Prantsuse katoliiklik teoloog, filosoof ja matemaatik (1612–1694) *[[Bernard Arnault]], prantsuse ettevõtja (1949–) *[[Marko Arnautović]], Austria jalgpallur (1989–) *[[Ernst Moritz Arndt]], saksa kirjanik ja ajaloolane (1769–1860) *[[Johann Arndt]], saksa teoloog (1555–1621) *[[Johann Gottfried Arndt]], baltisaksa filoloog ja ajaloolane (1713–1767) *[[Thomas Arne]], inglise viiuldaja ja teatrihelilooja (1710–1778) *[[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja (1999–) *[[Soraya Arnelas]], hispaania laulja (1981–) *[[Friedrich Arnemann]], sanitaarstatistik (1895–1960) *[[Raul Arnemann]], eesti sõudja (1953–) *[[Rudolf Arnheim]], Saksamaa juudi päritolu USA tajupsühholoog ning kunsti- ja filmiteoreetik (1904–2007) *[[Árni Magnússon]], Islandi õpetlane ja käsikirjade koguja (1663–1730) *[[Anett Arnim]], eesti laulja *[[Lübecki Arnold]], kroonik (12.–13. sajand) *[[Arnold (maamarssal)|Arnold]], [[Mõõgavendade ordu]] sõjaline juht (suri 1211) *[[Arnold (Pöide foogt)|Arnold]], Pöide foogt (suri 1343) *[[Arnold Arnold]], Nõukogude Liidu tsirkuselavastaja (1897–1969) *[[Claus Arnold]], saksa kunstnik (1919–2014) *[[Eddy Arnold]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (1918–2008) *[[Gottfried Arnold]], saksa luterlik teoloog ja ajaloolane (1666–1714) *[[Malcolm Arnold]], inglise helilooja ja trompetist (1921–2006) *[[Vladimir Arnold]], Venemaa matemaatik *[[Klas Pontus Arnoldson]], rootsi ajakirjanik (1844–1916) *[[René Arnoux]], prantsuse võidusõitja (sündis 1948) *[[Lille-Astra Arraste]], eesti rahvatantsujuht (1933–) *[[Alar Astover]], eesti põllumajandusteadlane (1977–) *[[Eduard Arnover]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Toivo Arnover]], eesti näitleja (1947–2024) *[[Tõnis Arnover]], eesti majandusajakirjanik ja tõlkija (1952–) *[[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]], Frangi keiser *[[Arnulf Halb]], Saksa vastukuningas ==Aro== *[[Helle Aro]], eesti kergejõustiklane (1960–) *[[Ilme Aro]], eesti õendusteadlane (1964–) *[[Jessikka Aro]], soome ajakirjanik (1980–) *[[Johannes Aro]], Eesti sõjaväelane (1890–1943) *[[Tiiu Aro]], Eesti poliitik (1952–) *[[Toomas Aro]], eesti laste kardiokirurg (1951–) *[[Viljar Aro]], eesti pedagoog *[[Aleksander Arol]], Eesti sõjaväelane (1897–1937) *[[August Arold]], eesti õpetaja (1882–1947) *[[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf (1931–2024) *[[Mart Arold]], eesti publitsist (1944–2014) *[[August Aron]], Eesti sõjaväelane (1896–1930) *[[Elise Aron]], eesti õpetaja ja riigiametnik (1896–1982) *[[Jean-Paul Aron]], prantsuse kirjanik ja filosoof (1925–1988) *[[Paul Aron]], eesti autosportlane (2004–) *[[Ralf Aron]], eesti autosportlane (1998–) *[[Aron Jóhannsson]], Islandi päritolu USA jalgpallur (1990–) *[[Levon Aronjan]], armeenia maletaja (1982–) *[[Darren Aronofsky]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1969–) *[[Ricardo Aronovich]], Argentina filmioperaator (1930–) *[[Kari Aronpuro]], soome luuletaja (1940–) *[[Johann Aronson]], eesti advokaat (1879–1947) *[[Betti Aronstamm]], eesti arst (1901–1968) *[[Marco Arop]], Kanada jooksja (1998–) *[[Juan Demóstenes Arosemena]], Panama president (1879–1939) *[[Ingeborg Arvola]], [[kveenid|kveeni]] rahvusest Norra kirjanik (1974–) ==Arp== *[[Jean Arp]], kunstnik ja luuletaja (1886–1966) *[[Andrei von Arpshofen]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1875–1932) *[[Karl Woldemar von Arpshofen]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane (1832–1890) ==Arq== *[[David Arquette]], USA filminäitleja ja produtsent (1971–) *[[Patricia Arquette]], USA filminäitleja (1968–) ==Arr== *[[Andres Arrak]], eesti majanduspublitsist (1958–2017) *[[Anne Arrak]], eesti laulja (1988–) *[[Arno Arrak (teadlane)|Arno Arrak]] (1927–2021) *[[Arno Arrak]], eesti kunstnik (1963–) *[[August Arrak]], eesti arst (1891–1945) *[[Eevart Arrak]], eesti kunstnik (1936–2014) *[[Erich Arrak]], eesti maalikunstnik (1925–1997) *[[Helmi-Elfriede Arrak]], eesti kunstnik (1988–) *[[Henno Arrak]], eesti raamatugraafik (1930–2017) *[[Jüri Arrak]], eesti kunstnik (1936–2022) *[[Melanie Arrak]], eesti maalikunstnik (1923–2013) *[[Piibe-Imbi Arrak]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Tõnu Arrak]], eesti noameister (1964–) *[[Urve Arrak]], eesti kunstnik (1938–2011) *[[Moonika Arrak-Jaam]], eesti kinnisvaramaakler, kirjastaja ja autor (1974–) *[[Annika Arras]], eesti kommunikatsiooniekspert (1979–) *[[August Arras]], Loomaarstide Koja esimees (1881–1968) *[[Konrad Arras]], eesti põllumees, taluomanik, omavalitsus- ja ühistegelane ning poliitik (1876–2023) *[[Paul Arras]], eesti rohuteadlane (1892–1980) *[[Angela Arraste]], eesti rahvatantsujuht (1953–) *[[Anneli Arraste]], eesti rahvatantsujuht (1954–2020) *[[Jorge Arreaza]], Venezuela poliitik (1973–) *[[Guillermo Arriaga]], Mehhiko stsenarist ja filmiprodutsent (1958–) *[[Maritza Arribas Robaina]], Kuuba maletaja (1971–) *[[Inés Arrimadas]], Kataloonia jurist ja poliitik (1981–) *[[Kepa Arrizabalaga]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Aino Arro]], eesti spordiarst (1923–2021) *[[Aleksander Arro]], Eesti sõjaväelane (1898–1935) *[[Anni Arro]], eesti kokk (1983–) *[[Christjan Arro]], Eesti põllumajandustegelane ja poliitik (1885–1942) *[[Edgar Arro]], eesti helilooja (1911–1978) *[[Elmar Arro]], eesti muusikateadlane (1899–1985) *[[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog (1982–) *[[Guido Arro]], Eesti tiisikusearst (1926–2010) *[[Heinrich Arro]], eesti lennusportlane (1898–1985) *[[Hendrik Arro]], Saksamaa sõjaväelendur ja eesti tehnikateadlane (1925–2017) *[[Ilmar Arro]], eesti tehnikateadlane (1942–2021) *[[Jaak Arro]], eesti maalikunstnik ja laulja (1957–) *[[Johann Arro]], Eesti riigikohtunik (1865–1928) *[[Johann Arro (advokaat)|Johann Arro]], eesti advokaat (1888–1942) *[[Johannes Arro]], Eesti sõjaväelane (1892–1979) *[[Kalev Arro]], eesti metsavend (1915–1974) *[[Kaupo Arro]], eesti poksija (1989–) *[[Lembit Arro]], Eesti poliitik (1930–2022) *[[Liisu Arro]], eesti keraamik ja tarbekunstnik (1981–) *[[Madis Arro]], eesti laulja (1986–) *[[Mikk-Mihkel Arro]], eesti kümnevõistleja (1984–) *[[Tõnis Arro]], Eesti ettevõtja, juhtimiskonsultant ja tõlkija (1960–) *[[Uno Arro]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1934–2017) *[[Christine Arron]], prantsuse kergejõustiklane (1973–) *[[Kenneth Arrow]], juudi päritolu USA majandusteadlane ja poliitikateoreetik (1921–2017) *[[Abdiel Arroyo]], Panama jalgpallur (1993–) *[[Lara Arruabarrena]], baski päritolu Hispaania tennisist (1992–) ==Ars== *[[Arseni (Heikkinen)]], soome õigeusu vaimulik (1957–) *[[Arseni (Maciejewicz)]], vaimulik (1697–1772) *[[Giorgi Arsenišvili]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1942–2010) *[[Hilda Arsenjeva]], Eesti NSV riigiametnik ja kohaliku võimu tegelane (1896–1986) *[[Natałla Arsiennieva]], valgevene kirjanik ja tõlkija (1903–1997) *[[Tolgay Arslan]], Saksamaa jalgpallur (1990–) *[[Helgi Arst]], eesti geofüüsik (1931–2016) *[[Søren Tobias Årstad]], Norra poliitik ja riigiametnik ==Arš== *[[Heranuš Aršakjan]], armeenia luuletaja (1887–1905) *[[Niina Aršas]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1931–2012) *[[Sofi Aršas]], eesti klaasikunstnik (1965) *[[Andrei Aršavin]], vene jalgpallur (1981–) *[[Aljona Aršinova]], Venemaa poliitik (1985–) ==Arz== *[[Arzami Otšei]], udmurdi kirjanik ja luuletaja (1985–) ==Arž== *[[Nikita Aržakov]], jakuudi filmilavastaja (1962–) ==Art== *[[Charles de Batz-Castelmore, Artagnani krahv]], ("d'Artagnan"), Prantsuse sõjaväelane (umbes 1611–1673) *[[Antonin Artaud]], prantsuse teatriteoreetik, näitleja ja kirjanik (1896–1948) *[[Baqtïyar Artayev]], Kasahstani endine poksija (1983–) *[[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur (1998–) *[[Rael Artel]], eesti kunstiteadlane ja galerist (1980–) *[[Eduard Artemjev]], vene helilooja (1937–2022) *[[Vladislav Artemjev]], vene maletaja (1998–) *[[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane (1979–) *[[prints Arthur Connaught]], Briti kuningliku perekonna liige (1888–1938) *[[Beatrice Arthur]], USA näitleja ja laulja (1922–2009) *[[Chester A. Arthur]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1829–1886) *[[Yann Arthus-Bertrand]], prantsuse fotograaf, ajakirjanik, filmirežissöör ja looduskaitsja (1946–) *[[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja (1999–) *[[Aita Artma]], eesti sõudesportlane ja sõudetreener (1936–2014) *[[Hugo-Herbert Artma]], eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane (1931–2004) *[[Vija Artmane]], Läti näitleja (1929–2008) *[[Eduard Artna]], Eesti sõjaväelane ja laskesportlane ning Kanada laskesportlane (1905–1975) *[[Agda Artna-Cohen]], eesti päritolu Kanada ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1930–2014) *[[Ivan Artobolevski]], vene masinaehitusteadlane ja rakendusmehaanik (1905–1977) *[[Mihhail Artsõbašev]], vene prosaist, näitekirjanik ja publitsist (1878–1927) *[[Aksel Artus]], eesti purjetaja *[[Artur Artuzov]], Nõukogude riigiametnik (1891–1937) ==Aru== *[[Aleksander Aru]], Eesti NSV parteitegelane (1910–1994) *[[Ines Aru]], eesti näitleja (1939–) *[[Jaak Aru]], eesti arst (kardioloog) ja arstiteadlane (1957–) *[[Jaan Aru]], eesti psühholoog, teadvuse- ja ajuteadlane (1984–) *[[Juhan Aru]], eesti matemaatik ja luuletaja (1986–) *[[Karl Aru]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1994) *[[Krista Aru]], eesti ajakirjandusloolane ja museoloog (1958–2025) *[[Leida Aru]], eesti näitleja (1917–1999) *[[Margus Aru]], eesti laulja (1973–) *[[Marx Aru]], eesti võrkpallur (2002–) *[[Peep Aru]], Eesti poliitik (1953–) *[[Tiit Aru]], eesti kergejõustikutreener (1940–) *[[Tiiu Aru]], eesti metallikunstnik (1938–2003) *[[Toomas Aru]], eesti noorsootöötaja *[[Tõnu Aru]], eesti filmioperaator *[[Endel Aruja]], eesti füüsik ja bibliograaf (1911–2008) *[[Madis Aruja]], eesti looduskaitsetegelane ja geograaf (1936–1995) *[[Evi Arujärv]], eesti muusikateadlane, -kriitik, esseist ja kolumnist (1953–) *[[Arno Arukask]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1950–) *[[Madis Arukask]], eesti folklorist ja muusik (1969–) *[[Henri Aruküla]], eesti saksofonimängija (1991–) *[[Aimar Arula]], eesti pedagoog (1966–) *[[Elmar Arula]], eesti agronoom (1917–2000) *[[Timo Arula]], eesti ihtüoloog ja mereökoloog (1982–) *[[Aleksander Arulaid]], eesti maletaja (1924–1995) *[[Meelis Arulepp]], eesti animafilmide režissöör ja animaator (1965–) *[[Jaanika Arum]], eesti näitleja (1987–) *[[Peeter Arumaa]], eesti keeleteadlane (1900–1982) *[[Harry Arumeel]], eesti suusataja ja treener (1924–2000) *[[Meelis Arumeel]], eesti majandustegelane (1948–) *[[Anis Arumets]], eesti laulja (1991–) *[[Heleri Arumets]], eesti laulja (1985–) *[[Johann Arumets]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Anton Arumäe]], Eesti liikluspolitseinik (1892–1957) *[[August Arumäe]], eesti vaimulik (1895–1976) *[[Heino Arumäe]], eesti ajaloolane (1928–2025) *[[Ruta Arumäe]], eesti majandusanalüütik (1976–2021) *[[Urmas Arumäe]], eesti vandeadvokaat (1957–) *[[Enno Aruniit]], eesti poksija (1933–1980) *[[Juhan Aruoja]], eesti metsateadlane (1927–1979) *[[Krista Aruoja]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Virve Aruoja]], eesti filmirežissöör ja näitleja (1922–2013) *[[Ove Arup]], taani päritolu Inglise juhtiv ehitusinsener (1895–1988) *[[Heino Arus]], eesti näitleja (1931–1998) *[[Ardo Arusaar]], eesti maadleja (1988–) *[[Helen Arusoo]], eesti loodusajakirjanik (1972–) *[[Kristjan Arusoo]], eesti ujuja, veepallur, ujumistreener, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1924–1992) *[[Rafael Arutjunjan]], Armeenia päritolu Eesti skulptor (1937–2021) *[[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane (1983–) ==Arv== *[[Giorgi Arveladze]], Gruusia poliitika- ja meediategelane (1978–) *[[Šotha Arveladze]], gruusia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) *[[Friedrich Gustav Arvelius]], saksa päritolu eesti kirjanik (1753–1806) *[[Friedrich Immanuel Arvelius]], Eesti vaimulik (1716–1780) *[[Martin Arvelius]], Eesti vaimulik (1684–1732) *[[Viktor Arvidsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Mait Arvisto]], eesti haridustegelane ja spordipedagoog (1940–2016) *[[Maks Arvisto]], eesti keemik (1896–1936) *[[Henn Arvo]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, spordikohtunik ja karikaturist (1915–1984) *[[Aarne Arvonen]], Soome ülipikaealine (1897–2009) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ar, Biograafiad]] 4ut0q1g38vtun7fc933xlkubtyd08ss 0 655808 7191038 7119936 2026-07-11T12:50:05Z Velirand 67997 /* Erm */ 7191038 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Er)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Er". ==Era== *[[Priidik Eras]], Eesti sõjaväelane (1903–1993) *[[Erasmus]], pühak (3.–4. sajand) *[[Erasmus Rotterdamist]], humanist (1462–1533) *[[Helen Erastus]], eesti koorijuht, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent (1966–) *[[Eratosthenes]], vanakreeka matemaatik, geograaf ja astronoom (276–194 eKr) *[[Dedeh Erawati]], Indoneesia kergejõustiklane (1980–) ==Erb== *[[Elke Erb]], saksa luuletaja ja tõlkija (1938–2024) *[[Ute Erb]], saksa kirjanik ja tõlkija (1940–) *[[Necmettin Erbakan]], türgi poliitik (1926–2011) *[[Eugen Erbe]], eesti advokaat (1897–1965) *[[Eugen Erbe (Tallinna sündik)|Eugen Erbe]], Tallinna sündik ja raehärra (1847–1908) ==Erc== *[[Tomislav Erceg]], Horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Hande Erçel]], türgi näitlejanna (1993–) *[[Candan Erçetin]], türgi laulja (1963–) ==Erd== *[[Ahmet Erdem]], Türgi poliitik (1956–) *[[Eren Erdem]], Türgi poliitik (1986–) *[[Reha Erdem]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (1960–) *[[Gustav Erdman]], Venemaa Keisririigi mereväelane, viitseadmiral (1819–1883) *[[Ernst Erdmann]], Eesti kohtunik (1878–1939) *[[Aslı Erdoğan]], türgi füüsik, ajakirjanik, kirjanik ja kodanikuaktivist (1967–) *[[Recep Tayyip Erdoğan]], Türgi poliitik (1954–) *[[Pál Erdős]], ungari matemaatik (1913–1996) ==Ere== *[[Erigaisi Arjun]], India maletaja (2003–) *[[Tiiu Erelt]], eesti keeleteadlane (1942–) *[[Mati Erelt]], eesti keeleteadlane (1941–2024) *[[Pekka Erelt]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Roman Eremenko]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Lemmo Erendy]], eesti viiuldaja (1939–1996?) *[[Zenta Ērgle]], läti lastekirjanik (1920–1998) *[[Deniz Gamze Ergüven]], türgi päritolu prantsuse filmirežissöör, stsenarist ja näitleja (1978–) *[[Sertab Erener]], türgi laulja (1964–) *[[Paul Ereng]], Keenia jooksja (1967–) *[[Arnold Eres]], väliseesti kunstnik (1917–1986) ==Erg== *[[Peeter Erg]], Eesti notar (1898–1944) *[[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja (1970–) *[[Sadullah Ergin]], Türgi poliitik (1964–) *[[Andres Ergma]], eesti ettevõtja (1946–) *[[Ene Ergma]], eesti astrofüüsik ja poliitik (1944–) ==Erh== *[[Ludwig Erhard]], Saksa poliitik (1897–1977) *[[Robert Erhardt]], baltisakslasest Läti ettevõtja ja poliitik (1874–1941) ==Eri== *[[Erich I (Braunschweig-Grubenhagen)]] *[[Eric Ericson]], rootsi dirigent (1918–2013) *[[John Ericsson]], rootsi-ameerika leiutaja ja insener (1803–1889) *[[Lars Magnus Ericsson]], rootsi leiutaja ja ettevõtja (1846–1926) *[[Marcus Ericsson]], rootsi vormelisõitja (1990–) *[[Erik I (Taani kuningas)|Erik I]], "Ejegod", Taani kuningas (surnud 1103) *[[Erik XIV]], Rootsi kuningas (1533–1577) *[[Erik Abrahamsson (Leijonhufvud)|Erik Abrahamsson]], Rootsi riiginõunik (suri 1520) *[[Erik Johansson (Vasa)|Erik Johansson]], Rootsi riigimees, [[Gustav Vasa]] isa (suri 1520) *[[Erik Knutsson]], Rootsi kuningas (suri 1216) *[[Erik Pommerist]], Norra, Rootsi ja Taani kuningas (suri 1459) *[[Erik Püha]], kuningas (12. sajand) *[[Ain Erik]], eesti loodushoidja (1932–) *[[August Erik]], eesti advokaat (sündis 1893) *[[Imre Erik]], eesti käsipallur ja treener (1976–) *[[Laine Erik]], eesti jooksja ja põllumajandusteadlane (1942–2024) *[[Maie Erik]], eesti looduskaitsja ja koduloolane (1928–) *[[Mare Erik]], eesti muusikaõpetaja ja kooridirigent (1936—1995) *[[Mart Erik]], eesti metsamajanduse insener, ettevõtja ja metsandusvaldkonna nõustaja (1953–) *[[Paul Erik]], eesti metsaülem ja metsandustegelane (1886–1978) *[[Ülo Erik]], eesti metsamees (1928–2022) *[[Birger Eriksen]], Norra sõjaväelane (1875–1958) *[[Christian Eriksen]], Taani jalgpallur (1992–) *[[Edvard Eriksen]], islandi juurtega taani skulptor (1876–1959) *[[Erik Eriksen]], Taani poliitik (1902–1972) *[[Gutte Eriksen]], taani keraamik (1918–2008) *[[Stein Eriksen]], Norra mäesuusataja (1927–2015) *[[Andrei Erikson]], Eesti sõjaväelane (1892–1938) *[[August Erikson]], Eesti sõjaväelane (1898–1992) *[[Aulis-Leif Erikson]], eesti tõlkija (1968–2017) *[[Erik Erikson]], saksa psühholoog (1902–1992) *[[Merle Erikson]], eesti jurist ja õigusteadlane (1972–) *[[Anna Kristina Elisabet Eriksson]], rootsi poliitik (1963–) *[[Erik Eriksson]] (ehk Erik XI), Rootsi kuningas (1216–1250) *[[Hans Eriksson]], soome päritolu Rootsi sõjaväelane (suri 1608) *[[Joacim Eriksson]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Joel Eriksson]], rootsi vormelisõitja (1998–) *[[Knut Eriksson]], Rootsi kuningas (u. 1140–1195 või 1196) *[[Loui Eriksson]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Mikael Eriksson]], Rootsi diplomaat (1963–) *[[Helgi Erilaid]], eesti raadioajakirjanik (1942–2023) *[[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik (1943–2025) *[[Erich Erilt]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1927–1993) *[[Toivo Erilt]], eesti teatritegelane ja ehitusinsener (1942–) *[[Külli Erimäe]], eesti lastelaulukirjutaja ja muusikaõpetaja (1972–) *[[Tõnu Erin]], eesti koolijuht, õpetaja ja ujuja (1958–) *[[Edgars Eriņš]], läti kümnevõistleja (1986–) *[[Rasmus Erismaa]], eesti laulja (bariton) ja dirigent (1987–) *[[Madis Erit]], eesti pokkerimängija (1990–) *[[Oskar Erits]], eesti vaimulik (1903–1979) *[[Johannes Scotus Eriugena]], iiri teoloog, filosoof ja poeet (umbes 815–877) ==Erj== *[[Hans Erjapea]], eesti advokaat (1870–1931) *[[Karl Erjavec]], Sloveenia poliitik ja jurist (1960–) ==Erk== *[[Erkenbert I]], Weida foogt *[[Uwe Erkenbrecher]], saksa jalgpallitreener (1954–) *[[Elita Erkina]], Läti-Eesti baleriin ja balletiõpetaja (1949–) *[[Aatos Erkko]], soome ajakirjanik ja meediaettevõtja (1932–2012) ==Erl== *[[Tage Erlander]], Rootsi poliitik (1901–1985) *[[Joseph Erlanger]], Ameerika Ühendriikide füsioloog (1874–1965) *[[Andreas Erlemann]], eesti köster ja kihelkonnakooliõpetaja ning rahvusliku liikumise tegelane (1833–1915) *[[Robert Julius Erlemann]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1851–1898) *[[Emil Erlenmeyer]], saksa keemik (1825–1909) *[[Konrad von Erlichshausen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1449) *[[Erling Skakke]], Norra jarl (suri 1179) ==Erm== *[[Andres Erm]], Eesti viievõistleja (1960–) *[[Anne Erm]], eesti muusikateadlane, ajakirjanik ja džässifestivalide korraldaja *[[Ants Erm (keemik)|Ants Erm]], eesti keemik (1934–2003) *[[Ants Erm]], eesti teadlane ja poliitik (1953–) *[[Elisabeth Erm]], eesti modell (1993–) *[[Heiki Erm]], eesti mägimatkaja ja alpinist (1947–) *[[Ilse Erm]], eesti õpetaja (1906–2003) *[[Indrek Erm]], eesti arhitekt (1965–) *[[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja (1998–) *[[Leesi Erm]], eesti tekstiilikunstnik (1910–1989) *[[Maia Erm]], eesti õpetaja ja haridustegelane (1948–) *[[Tiit Erm]], eesti muusikapedagoog (1950–) *[[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja (1982–) *[[Eleonore Erma]], eesti keemik (1903–1977) *[[Illu Erma]], eesti nahakunstnik (1952–) *[[Ermanarich]], idagootide kuningas (suri 376) *[[Nigul Ermaste]], Eesti sõjaväelane (1895–1981) *[[Andero Ermel]], eesti näitleja (1976–) *[[R. Lee Ermey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–2018) *[[Eduard Ermits]], eesti vaimulik (1886–1953) *[[Kalev Ermits]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Regina Ermits]], eesti laskesuusataja (1996–) *[[Aarne Ermus]], Eesti sõjaväelane (1966–) *[[Ossia Ermus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1901–1968) ==Ern== *[[Johannes Erna]] *[[Nikolai Erna]], eesti raamatukaupmees, trükikojaomanik ja kirjastaja (1866–1937) *[[Annie Ernaux]], prantsuse kirjanik (1940–) *[[Erwin Erne]], Šveitsi poksija (1875–1954) *[[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], eesti tõstja (1896–1932) *[[Gustav Ernesaks]], eesti helilooja ja koorijuht (1908–1993) *[[Ott Ernesaks]], eesti allveesporditreener (1938–2009) *[[Stella Ernesaks]], eesti spordipedagoog ja metoodik (1909–1973) *[[Viive Ernesaks]], eesti pianist (1931–2023) *[[Voldemar Ernesaks]], eesti majandusteadlane (1903–1989) *[[Ingūna Erneste]], läti maletaja (1966–) *[[Enn Ernits]], eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist (1945–) *[[Erna Ernits]], Tartu Ülikooli raamatukogu ametnik (1908–1954) *[[Heiki Ernits]], eesti karikaturist ja animafilmikunstnik *[[Johannes Ernits (kapten)]], Eesti sõjaväelane (1898–1942) *[[Madis Ernits]], eesti õigusteadlane (1971–) *[[Marje Ernits]], eesti kirjanik (1948–) *[[Peeter Ernits (esperantist)|Peeter Ernits]], eesti esperantist (1879–1945) *[[Peeter Ernits]], eesti ajakirjanik ja zooloog (1953–) *[[Villem Ernits]], eesti keeleteadlane ja karskustegelane *[[Ülle Ernits]], eesti tervishoiuteadlane (1962–) *[[Matilda Ernkrans]], Rootsi poliitik (1973–) *[[Ernst I (Braunschweig-Göttingen)|Ernst]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Göttingeni vürst (suri 1367) *[[Ernst I (Braunschweig-Grubenhagen)|Ernst I]], Grubenhageni vürst (suri 1361) *[[Ernst I (Braunschweig-Lüneburg)|Ernst I]], Braunschweig-Lüneburgi vürst (1497–1546) *[[Ernst Ludwig]], Hesseni suurhertsog (1868–1937) *[[Ernst Raudne]], Austria hertsog (1377–1424) *[[Fabian Ernst]], Saksamaa jalgpallur (1979–) *[[Max Ernst]], saksa maalikunstnik, skulptor, graafik ja luuletaja (1891–1976) *[[Richard Ernst]], šveitsi keemik (1933–2021) *[[Valts Ernštreits]], liivi keeleteadlane (1974–) ==Ero== *[[Derviş Eroğlu]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1938–) *[[Şeref Eroğlu]], türgi maadleja (1975–) *[[Teemu Eronen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Uula Eronen]], soome ajakirjanik ja kirjanik (1937–) ==Erp== *[[Jenny Erpenbeck]], saksa kirjanik (1967–) ==Err== *[[Karl Err]], Eesti sõjaväelane (1891–1920) *[[Arianna Errigo]], itaalia vehkleja (1988–) ==Ers== *[[Mart-Peeter Erss]], eesti sotsiaaltöötaja ja ametnik (1969–) *[[Evi Ersto]], eesti arst (1917–2003) ==Ert== *[[Kirke Ert]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Alide Ertel]], eesti prosaist ja näitekirjanik (1877–1955) *[[Eduard Ertis]], eesti kirjandusteadlane (1915–1994) *[[Gerhard Ertl]], saksa füüsik ja keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1936–) *[[Tahsin Ertuğruloğlu]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik (1953–) ==Eru== *[[Reet Eru]], eesti vaimulik (1957–) ==Erv== *[[Andry Ervald]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja muinasjuttude autor (1958–2011) *[[Pekka Ervast]], soome okultist ja teosoof (1875–1934) *[[Tõnis Ervin]], eesti maadleja (1863–1906) *[[Helle Kalervo Erviö]], soome vaimulik (1906–1951) ==Erw== *[[Johann von Erwitte]], Narva ja Vasknarva foogt 16. sajandil ==Erx== *[[Johann Christian Erxleben]], saksa loodusteadlane (1744–1777) *[[Heinrich Andreas Erxleben]], eesti vaimulik (1746–1809) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Er, Biograafiad]] nu9sdg45by17011qakj4fm998vzosv1 0 655849 7191047 7178513 2026-07-11T13:08:42Z Velirand 67997 /* Mäe */ 7191047 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Mä)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Mä". ==Mäd== *[[Johann Heinrich von Mädler]], saksa astronoom (1794–1874) ==Mäe== *[[Aarne Mäe]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aivar Mäe]], eesti koorijuht (1960–) *[[Aleksander Mäe]], Eesti NSV riigitegelane (1893–1967) *[[Epp Mäe]], eesti maadleja (1992–) *[[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik (1901–1978) *[[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja (1997–) *[[Johann Mäe]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1944) *[[Mikk Mäe]], eesti laulja (1996–) *[[Sirje Mäearu]], eesti keeleteadlane ja keelekorraldaja (1959–) *[[Helika Mäekivi]], eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja (1972–) *[[Mait Mäekivi]], eesti filmioperaator (1959–) *[[Enu Mäela]], eesti looduskaitsetegelane (1932–) *[[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik ja ühiskonnategelane (1898–1978) *[[Meemo Mäelo]], eesti ühiskonnategelane (1928–1998) *[[Alfred Mäeloog]], Eesti ühiskonnategelane (1885–1955) *[[Eino Mäelt]], eesti klaasikunstnik (1940–2021) *[[Helle Mäeltsemees]] (1945–) *[[Sulev Mäeltsemees]], eesti geograaf (1947–) *[[Jüri Mäemat]], eesti pedagoog (1955–) *[[Aare Mäemets]], eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog ja loodusfotograaf (1929–2002) *[[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik (1930–1996) *[[Helle Mäemets]], eesti bioloog (1955–) *[[Saku Mäenalanen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Piret Mäeniit]], eesti ajakirjanik (1956–2023) *[[Outi Mäenpää]], soome näitleja (1962–) *[[Kalmer Mäeorg]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1958–) *[[Madis Mäeorg]], eesti näitleja (1987–) *[[Ain Mäeots]], eesti näitleja, lavastaja ja režissöör (1971–) *[[Anneli Mäeots]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1942–) *[[Olga Mäeots]], Venemaa kirjanduskriitik, toimetaja ja tõlkija (1959–) *[[Vello Mäeots (autosportlane)|Vello Mäeots]], eesti autosportlane (1937–) *[[Vello Mäeots]], eesti laulja (1940–2015) *[[Ivar Mäerand]], eesti alpinist (1973–) *[[Ain Mäesalu]], eesti arheoloog (1955–) *[[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist (1982–) *[[Innar Mäesalu]], Eesti poliitik (1970–) *[[Karmel Mäesalu]], eesti näitleja (1996–) *[[Mihkel Mäesalu]], Eesti ajaloolane (1985–) *[[Terje Mäesalu]], Eesti ametnik ja andmekaitsespetsialist (1974–) *[[Valdo Mäeste]], Eesti sõjaväelane (1894–1965) *[[Jarek Mäestu]], eesti sõudja ja sporditeadlane (1977–) *[[Mati Mäetalu]], Eesti poliitik (1965–) *[[Marko Mäetamm]], eesti kunstnik (1965–) *[[Andres Mäevere]], eesti luteri vaimulik (1950–) *[[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane (1936–2021) *[[Aleksander Mäevälja]], eesti vaimulik ja kirjamees (1857–1938) ==Mäg== *[[Heli Mägar]], eesti tõlkija (1959–) *[[Rein Mägar]], eesti kunstnik, akvarellist (1943–) *[[Kristel Mägedi]], eesti laulja ja luuletaja (1981–) *[[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (1923–2008) *[[Reet Mägedi]], eesti näitleja ja vaimulik (1934–2024) *[[Anni Mäger]], eesti kunstnik (1977–) *[[Berta Mäger]], eesti kunstnik (1918–1999) *[[Mart Mäger]], eesti keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja kriitik (1935–1993) *[[Janek Mäggi]], eesti suhtekorraldaja, luuletaja ja ühiskonnategelane (1973–) *[[Aarne Mägi]], eesti näitleja (1966–) *[[Aleksander Mägi]], Eesti kohtunik (1895–1943) *[[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], eesti jalgpallur (1904 – ?) *[[Aleksander Mägi (näitleja)|Aleksander Mägi]], eesti näitleja (1891–1965) *[[Andre Mägi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Artur Mägi]], eesti õigusteadlane (1904–1981) *[[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (1913–2004) *[[Ester Mägi]], eesti helilooja (1922–2021) *[[Heikki Mägi]], eesti ettevõtja, treener (1980–) *[[Heino Mägi]], eesti pedagoog (1928–2011) *[[Indrek Mägi]], eesti mootorrattasportlane (1991–) *[[Jaan Mägi]], eesti põllumajandusteadlane (1883–1939) *[[Janar Mägi]], eesti käsipallur (1987–) *[[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik (1975–2020) *[[Konrad Mägi]], eesti kunstnik (1878–1925) *[[Laine Mägi]], eesti näitleja (1959–) *[[Leino Mägi]], Eesti poliitik (1955–) *[[Lembo Mägi]], eesti näitleja (1913–1992) *[[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja (1997–) *[[Mai Mägi]], eesti metallikunstnik (1935–1993) *[[Margus Mägi]], eesti filosoof (1959–) *[[Marika Mägi]], eesti arheoloog (1968–) *[[Marin Mägi]], eesti näitleja (1982–) *[[Maris Mägi]], eesti kergejõustiklane (1987–) *[[Marko Mägi (ökoloog)|Marko Mägi]], eesti ornitoloog ja käitumisökoloog (1978–) *[[Mati Mägi]], Tallinna transpordijuht (1941–2013) *[[Milla Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1949–) *[[Monika Mägi]], eesti advokaat (1932–) *[[Paul Mägi (lavastaja)|Paul Mägi]], eesti lavastaja ja laulja (1917–1973) *[[Paul Mägi]], eesti dirigent (1953–) *[[Priit Mägi]], eesti trummar (1975–) *[[Rasmus Mägi]], eesti kergejõustiklane (1992–) *[[Riho Mägi]], eesti tuubamängija, pedagoog ja muusikategelane (1943–2003) *[[Rudolf Mägi]], Eesti sõjaväelane (1905–1972) *[[Tiina Mägi]], eesti ajakirjanik (1939–) *[[Tõnis Mägi]], eesti laulja ja helilooja (1948–) *[[Ulvi Mägi]], eesti rahvatantsujuht ja õpetaja (1971–) *[[Voldemar Mägi]], eesti maadleja (1914–1954) *[[Aleksander Ferdinand Mägis]], eesti vaimulik (1891–1957) *[[Helary Mägisalu]], eesti maadleja (1997–) *[[Julius Mägiste]], eesti keeleteadlane (1900–1978) ==Mäh== *[[Andres Mähar]], eesti näitleja (1978–) *[[Taso Mähar]], eesti sisearhitekt ja disainer (1962–) *[[Evald Mähle]], eesti insener (1878–1939) *[[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik (1881–1950) ==Mäk== *[[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik (1943–) *[[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (1942–2026) *[[Klaus Mäkelä]], soome dirigent ja tšellist (1996–) *[[Tapio Mäkeläinen]], soome kirjanik ja estofiil (1958–) *[[Olli Mäki]], soome poksija (1936–2019) *[[Reijo Mäki]], soome kirjanik (1958–) *[[Esa Mäkijärvi]], soome luuletaja ja kriitik (1984–) *[[Kari Mäkinen]], soome vaimulik (1955–) *[[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja (1931–2010) *[[Tommi Mäkinen]], soome rallisõitja (1964–) *[[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja (1983–) ==Mäl== *[[Elle Mälberg]], eesti pikaealine (1907–2015) *[[Kalle Mälberg]], eesti filmirežissöör ja saatejuht (1948–) *[[Meelis Mälberg]], Eesti poliitik (1970–) *[[Miko Mälberg]], eesti ujuja (1985–) *[[Tiina Mälberg]], eesti näitleja (1970–) *[[Mihkel Mälgand]], eesti basskitarrist ja kontrabassimängija (1978–) *[[Ülo Mälgand]], eesti muusik, arranžeerija, helilooja ja pedagoog (1963–) *[[Maarit Mälgi]], eesti graafik, skulptor ja keraamik (1992–) *[[August Mälk]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Heino Mälk]], eesti vaimulik (1912–1944) *[[Jana Mälk]], eesti juurtega Venemaa teatrinäitleja (1975–) *[[Kadri Mälk]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1958–2023) *[[Leini Mälk]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Mariina Mälk]], eesti teletoimetaja ja -produtsent (1949–) *[[Merilin Mälk]], eesti laulja (2001–) *[[Raul Mälk]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1952–) *[[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa teatrinäitleja (1925–1996) *[[Vaina Mälk]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Valdar Mälk]], eesti põllumees ja omavalitsustegelane (1898–1970) *[[Lauri Mälksoo]], eesti õigusteadlane (1975–) *[[Maria Mälksoo]], eesti politoloog (1979–) *[[Rein Mälksoo]], eesti viiuldaja (1937–) *[[Aino Mälkönen]], soome halastajaõde (1900–1920) *[[Alfred Mäll]], eesti tõstja (1907–1967) *[[Linnart Mäll]], eesti budoloog, tõlkija ja ühiskonnategelane (1938–2010) *[[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog (1980–) *[[Aleksander Mälton]], eesti näitleja (1901–1974) ==Mäm== *[[Mahir Məmmədov]], aserbaidžaani maletegelane (1962–) *[[Novruz Məmmədov]], Aserbaidžaani tõlkija ja poliitik (1947–) *[[Cəlil Məmmədquluzadə]], aserbaidžaani kirjanik (1866–1932) *[[Günay Məmmədzadə]], aserbaidžaani maletaja (2000–) *[[Elmar Məmmədyarov]], Aserbaidžaani diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja (1985–) *[[Zeynəb Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1983–) *[[Türkan Məmmədyarova]], aserbaidžaani maletaja (1989–) ==Män== *[[Ahti Mänd]], Eesti poliitik (1958–) *[[Aleksander Mänd]], eesti sporditegelane (1893–1942) *[[Anu Mänd]], eesti ajaloolane ja kunstiteadlane (1968–) *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]], Eesti sõjaväelane (1896–1987) *[[Heljo Mänd]], eesti kirjanik (1926–2020) *[[Kaspar Mänd]], eesti dirigent (1989–) *[[Lennart-Jaak Mänd]], eesti nahakunstnik ja pedagoog (1968–) *[[Marika Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–) *[[Paul Mänd]], eesti skulptor (1973–) *[[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (1954–2026) *[[Roman Mänd]], eesti kunstnik (1915–1991) *[[Tarmo Mänd]], Eesti riigiametnik (1950–) *[[Vallo Mänd]], eesti trompetist (1975–2024) *[[Reet Mändar]], eesti mikrobioloog (1964–) *[[Maris Mändel]], eesti ehitusajaloolane (1982–) *[[Talvike Mändla]], eesti luuletaja (1992–) *[[Endel Mändma]], eesti metsandustegelane (1929–1985) *[[Endel Mändmaa]], eesti finantsist ja Eesti NSV riigitegelane (1928–2006) *[[Kristjan Mändmaa]], eesti kujunduskunstnik *[[Raivo Mändmaa]], eesti arhitekt (1950–) *[[Eliisabet Mändmets]], eesti iluvõimleja (2001–) *[[Ilmar Mändmets]], Eesti poliitik (1944–2015) *[[Jakob Mändmets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1871–1930) *[[Lea Mändmets]], eesti õpetaja ja kirjanik (1963–) *[[Reet Mändmets]], eesti näitleja (1941–1990) *[[Innar Mändoja]], eesti profijalgpallur (1978–) *[[Aleksander Mändvere]], eesti sporditegelane (1896–1942) *[[Valter Mäng]], eesti jalgpallur (1911–1954) *[[Ants Mängel]], eesti sulgpallur (1987–) *[[Johanna Mängel]], eesti tšellist (1990–) *[[Matis Männa]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (1966–) *[[Vilve Männa]], eesti õpetaja (1934–) *[[Kalle Männama]], eesti jalgrattur (1953–2011) *[[Vello Männama]], eesti elektroonikateadlane (1943–) *[[Haide Männamäe]], eesti näitleja (1971–) *[[Tarmo Männard]], eesti näitleja (1968–) *[[Kadri Männasoo]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Kalev Männe]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Ivari Männi]], eesti tootedisainer ja sisearhitekt (1963–) *[[Maano Männi]], eesti viiuldaja (1966–) *[[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer (1936–) *[[Ruth Männigo]], eesti kiikuja (1992–) *[[Aarne Männik]], eesti helilooja (1947–) *[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]], eesti füüsik (1972–) *[[Eduard Männik]], eesti kirjanik (1906–1966) *[[Ergart Männik]], eesti maadlustreener (1928–) *[[Erika Männik]], eesti pedagoog ja naiskodukaitse aktivist (1894–1971) *[[Georg Männik]], eesti tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusekspert (1955–) *[[Gunnar Männik]], eesti spordiarst (1959–) *[[Hans Männik]], eesti kirjastustegelane (sündis 1893) *[[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane (1926–2003) *[[Hugo Männik]], eesti botaanik (1922–1973) *[[Jaan Männik]], eesti majandustegelane (1945–) *[[Jaanus Männik]], eesti poliitik (1951–) *[[Maire Männik]], eesti skulptor (1922–2003) *[[Paul Männik]], Harju maavanem (1903–1987) *[[Priit Männik]] (1948–), eesti jurist *[[Rein Männik]], eesti füüsik (1945–1994) *[[Regina Männik]], vene näitleja (1971–) *[[Sirje Männik]], eesti sisearhitekt (1951–) *[[Petri Männikkö]], soome poksija (1973–) *[[Mari Männiko]], eesti advokaat ja pankrotihaldur (1972–) *[[Harry Männil]], eesti ettevõtja (1920–2010) *[[Ralf Männil]], eesti geoloog (1924–1990) *[[Raimo Männis]], eesti põllumajandustegelane ja kirjanik (1931–2025) *[[Ants Männiste]], eesti spordikohtunik, -tegelane ja -ajaloolane (1935–2011) *[[Indrek Männiste]], eesti filosoof (1975–) *[[Jüri Männiste]], eesti arst ja arstiteadlane (1938–2012) *[[Merit Männiste]], eesti muusik ja laulja (1996–) *[[Tiiu Männiste]], eesti kultuuriloolane (1959–) *[[Tõnis Männiste]], Eesti sõjaväelane ja pedagoogikateadlane (1973–) *[[Bernhard Mäns]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1871–1935) *[[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik (1974–) *[[Eero Mäntyranta]], soome suusataja (1937–2013) ==Mäo== *[[Juuli Mäoma]], eesti kirjanik, libretist ja stsenarist (1907–1985) *[[Silver Mäoma]], eesti jalgrattur (1995–) ==Mär== *[[Silja Märdla]], eesti andmeanalüütik (1988–) *[[Talvi Märja]], eesti tennisist, treener, sporditegelane, psühholoog ja andragoog (1935–) *[[Leelo Märjamaa-Reintal]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1969–) *[[Veiko Märka]], eesti luuletaja (1964–) *[[Ilmar Märks]], eesti näitleja ja dekoraator (1922–2006) *[[Rauno Märks]], eesti raadiosaatejuht, DJ, kolumnist ja teleseriaali näitleja (1975–) *[[Konstantin Märska]], eesti filmioperaator (1896–1951) *[[Tiiu Märss]], eesti geoloog, paleoihtüoloog (1943–) *[[Olev Märtens]], eesti tehnikateadlane (1960–) *[[Märtha (Norra)|Märtha]], Norra kroonprintsess (1901–1954) *[[Märtha Louise]], Norra printsess (1971–) *[[Markko Märtin]], eesti autorallisõitja (1975–) *[[Jaan Märtson]], Eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Johannes Märtson]], Eesti poliitik (1868–1935) ==Mäs== *[[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka (2007–) *[[Tõnu Mäsak]], eesti kunstnik (1936–2016) *[[Kärim Mäsimov]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Vello Mäss]], eesti allveearheoloog (1940–2024) *[[Eduard Mässo]], eesti kunstnik (1893–1947) ==Mät== *[[Mare Mätas]], eesti kultuurikorraldaja ja õpetaja, Kihnu pärimuskultuuri edendaja (1975–) *[[Risto Mätas]], eesti odaviskaja (1984–) *[[Ella Mätik]], eesti kunstnik (1904–1943) *[[Kalju Mätik]], eesti vabadusvõitleja (1932–2019) *[[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindusteadlane (1881–1956) *[[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik (1929–) *[[Heiki Mätlik]], eesti kitarrist ja pedagoog (1955–) ==Mää== *[[Aleksander Määr]], eesti ihtüoloog (1901–1969) *[[Martin Määr]], eesti piimandustegelane (1874–1947) *[[Mati Määrits]], eesti ajakirjanik (1958–) *[[Jarkko Määttä]], soome suusahüppaja (1994–) *[[Olli Määttä]], soome jäähokimängija (1994–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Mä, Biograafiad]] l90cwfplzubqdq8ruivmvpwm64uvqcx 0 657883 7191187 6831784 2026-07-11T21:19:32Z ~2026-33657-65 231127 7191187 wikitext text/x-wiki {{Lisa materjali}} '''Ele Süvalep''' (varem ka '''Ele Lõhmus'''; sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1951]]) on eesti [[kirjandusteadlane]]. ==Teoseid== *[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], Ele Süvalep ja [[Mart Velsker]] 2001. ''Eesti kirjanduslugu''. Tallinn: Koolibri. *[[Epp Annus]], [[Luule Epner]] ja Ele Süvalep 2006. ''20. sajandi I poole eesti kirjandus''. Tallinn: Koolibri. ==Pere== *Ta on [[Kulno Süvalep]]a ja [[Galina Süvalep]]a tütar. Tema poeg on [[Asko Lõhmus]]. ==Tunnustus== 2016 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |vaadatud=9. märtsil 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== <references /> {{JÄRJESTA:Süvalep, Ele}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 7043f05r7anzfpb60maaex7z5xvhnq4 0 661018 7191072 7190997 2026-07-11T14:53:42Z Mona 355 7191072 wikitext text/x-wiki '''Oliver Ojakäär''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[2005]]) on eesti tennisist. Tema senine kõrgeim koht [[Association of Tennis Professionals|ATP]] üksikmängu edetabelis on 869. (18. märts 2024) ja paarismängus 1151 (27. oktoober 2025). Juunioride maailma edetabelis tõusis ta 5. juunil 2023 kümnendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oliver Ojakäär {{!}} ITF |url=https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.itftennis.com}}</ref> Ojakäär alustas tennisega nelja-aastaselt MK Tenniseklubis. Tema treener on olnud [[Kenneth Raisma]]. 2025. aastal asus ta õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus esindab ülikooli tennisemeeskonda. 2023. aastal võitis Ojakäär koos Rootsi tennisisti [[Max Dahlin]]iga [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] noorteturniiri paarismängu.<ref name="USA lahtised" /> Finaalis alistasid nad Itaalia ja Austria paari [[Federico Bondioli]] – [[Joel Schwärzler]]i. Samal aastal jõudis ta juunioride suure slämmi turniiridel ka Austraalia lahtiste meistrivõistluste üksikmängu neljandasse ringi. Ojakäär on esindanud Eestit [[Davise karikavõistlused|Davise karikavõistlustel]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="USA lahtised">{{Netiviide |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Oliver Ojakäär võitis paarismängus USA lahtiste noorteturniiri |url=https://sport.err.ee/1609095704/oliver-ojakaar-voitis-paarismangus-usa-lahtiste-noorteturniiri |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/-/O0CI/overview Oliver Ojakäär] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ Oliver Ojakäär] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] {{JÄRJESTA:Ojakäär, Oliver}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] el8ewcra0xy14ootepjngyeykz0zikf 7191074 7191072 2026-07-11T14:54:07Z Mona 355 7191074 wikitext text/x-wiki '''Oliver Ojakäär''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[2005]]) on eesti tennisist. Tema senine kõrgeim koht [[Association of Tennis Professionals|ATP]] üksikmängu edetabelis on 869. (18. märts 2024) ja paarismängus 1151 (27. oktoober 2025). Juunioride maailma edetabelis tõusis ta 5. juunil 2023 kümnendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oliver Ojakäär {{!}} ITF |url=https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.itftennis.com}}</ref> Ojakäär alustas tennisega nelja-aastaselt MK Tenniseklubis. Tema treener on olnud [[Kenneth Raisma]]. 2025. aastal asus ta õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus esindab ülikooli tennisemeeskonda. 2023. aastal võitis Ojakäär koos Rootsi tennisisti [[Max Dahlin]]iga [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] noorteturniiri paarismängu.<ref name="USA lahtised" /> Finaalis alistasid nad Itaalia ja Austria paari [[Federico Bondioli]] – [[Joel Schwärzler]]i. Samal aastal jõudis ta juunioride suure slämmi turniiridel ka Austraalia lahtiste meistrivõistluste üksikmängu neljandasse ringi. Ojakäär on esindanud Eestit [[Davise karikavõistlused|Davise karikavõistlustel]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="USA lahtised">{{Netiviide |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Oliver Ojakäär võitis paarismängus USA lahtiste noorteturniiri |url=https://sport.err.ee/1609095704/oliver-ojakaar-voitis-paarismangus-usa-lahtiste-noorteturniiri |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/-/O0CI/overview Oliver Ojakäär] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ Oliver Ojakäär] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] {{JÄRJESTA:Ojakäär, Oliver}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] emccbf8zue4rvtrs0miqyh7uafegxfd 7191077 7191074 2026-07-11T14:54:44Z Mona 355 7191077 wikitext text/x-wiki '''Oliver Ojakäär''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[2005]]) on eesti tennisist. Tema senine kõrgeim koht [[Association of Tennis Professionals|ATP]] üksikmängu edetabelis on 869. (18. märts 2024) ja paarismängus 1151 (27. oktoober 2025). Juunioride maailma edetabelis tõusis ta 5. juunil 2023 kümnendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oliver Ojakäär {{!}} ITF |url=https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.itftennis.com}}</ref> Ojakäär alustas tennisega nelja-aastaselt MK Tenniseklubis. Tema treener on olnud [[Kenneth Raisma]]. 2025. aastal asus ta õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus esindab ülikooli tennisemeeskonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tenniselootus Oliver Ojakäär jätkab karjääri USA ülikoolis |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120339612/tenniselootus-oliver-ojakaar-jatkab-karjaari-usa-ulikoolis |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> 2023. aastal võitis Ojakäär koos Rootsi tennisisti [[Max Dahlin]]iga [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] noorteturniiri paarismängu.<ref name="USA lahtised" /> Finaalis alistasid nad Itaalia ja Austria paari [[Federico Bondioli]] – [[Joel Schwärzler]]i. Samal aastal jõudis ta juunioride suure slämmi turniiridel ka Austraalia lahtiste meistrivõistluste üksikmängu neljandasse ringi. Ojakäär on esindanud Eestit [[Davise karikavõistlused|Davise karikavõistlustel]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="USA lahtised">{{Netiviide |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Oliver Ojakäär võitis paarismängus USA lahtiste noorteturniiri |url=https://sport.err.ee/1609095704/oliver-ojakaar-voitis-paarismangus-usa-lahtiste-noorteturniiri |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/-/O0CI/overview Oliver Ojakäär] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ Oliver Ojakäär] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] {{JÄRJESTA:Ojakäär, Oliver}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] g772ft7awwhql5y7hfs37gwpao58cx4 7191078 7191077 2026-07-11T14:57:07Z Mona 355 7191078 wikitext text/x-wiki '''Oliver Ojakäär''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[2005]]) on eesti tennisist. Tema senine kõrgeim koht [[Association of Tennis Professionals|ATP]] üksikmängu edetabelis on 869. (18. märts 2024) ja paarismängus 1151 (27. oktoober 2025). Juunioride maailma edetabelis tõusis ta 5. juunil 2023 kümnendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oliver Ojakäär {{!}} ITF |url=https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.itftennis.com}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-27 |pealkiri=Ojakäär jätkab karjääri ookeani taga |url=https://sport.err.ee/1609534144/ojakaar-jatkab-karjaari-ookeani-taga |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ojakäär alustas tennisega nelja-aastaselt MK Tenniseklubis. Tema treener on olnud [[Kenneth Raisma]]. 2025. aastal asus ta õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus esindab ülikooli tennisemeeskonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tenniselootus Oliver Ojakäär jätkab karjääri USA ülikoolis |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120339612/tenniselootus-oliver-ojakaar-jatkab-karjaari-usa-ulikoolis |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> 2023. aastal võitis Ojakäär koos Rootsi tennisisti [[Max Dahlin]]iga [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] noorteturniiri paarismängu.<ref name="USA lahtised" /> Finaalis alistasid nad Itaalia ja Austria paari [[Federico Bondioli]] – [[Joel Schwärzler]]i. Samal aastal jõudis ta juunioride suure slämmi turniiridel ka Austraalia lahtiste meistrivõistluste üksikmängu neljandasse ringi. Ojakäär on esindanud Eestit [[Davise karikavõistlused|Davise karikavõistlustel]]. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="USA lahtised">{{Netiviide |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Oliver Ojakäär võitis paarismängus USA lahtiste noorteturniiri |url=https://sport.err.ee/1609095704/oliver-ojakaar-voitis-paarismangus-usa-lahtiste-noorteturniiri |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/-/O0CI/overview Oliver Ojakäär] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ Oliver Ojakäär] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] {{JÄRJESTA:Ojakäär, Oliver}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] omur3q9a6uw31e4dze3myvkl9qyhtaj 7191394 7191078 2026-07-12T07:35:33Z Mona 355 7191394 wikitext text/x-wiki '''Oliver Ojakäär''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[2005]]) on eesti tennisist. Tema senine kõrgeim koht [[Association of Tennis Professionals|ATP]] üksikmängu edetabelis on 869. (18. märts 2024) ja paarismängus 1151 (27. oktoober 2025). Juunioride maailma edetabelis tõusis ta 5. juunil 2023 kümnendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oliver Ojakäär {{!}} ITF |url=https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.itftennis.com}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-11-27 |pealkiri=Ojakäär jätkab karjääri ookeani taga |url=https://sport.err.ee/1609534144/ojakaar-jatkab-karjaari-ookeani-taga |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ojakäär alustas tennisega nelja-aastaselt MK Tenniseklubis. Tema treener on olnud [[Kenneth Raisma]]. 2025. aastal asus ta õppima [[Texase Ülikool Austinis|Texase Ülikoolis Austinis]], kus esindab ülikooli tennisemeeskonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tenniselootus Oliver Ojakäär jätkab karjääri USA ülikoolis |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120339612/tenniselootus-oliver-ojakaar-jatkab-karjaari-usa-ulikoolis |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> Ojakäär on esindanud Eestit [[Davise karikavõistlused|Davise karikavõistlustel]]. == Sportlastee ja saavutused == 2023. aastal võitis Ojakäär koos Rootsi tennisisti [[Max Dahlin]]iga [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtiste meistrivõistluste]] noorteturniiri paarismängu.<ref name="USA lahtised" /> Finaalis alistasid nad Itaalia ja Austria paari [[Federico Bondioli]] – [[Joel Schwärzler]]i. Samal aastal jõudis ta juunioride suure slämmi turniiridel ka Austraalia lahtiste meistrivõistluste üksikmängu neljandasse ringi. ==Viited== {{viited|allikad <ref name="USA lahtised">{{Netiviide |kuupäev=2023-09-10 |pealkiri=Oliver Ojakäär võitis paarismängus USA lahtiste noorteturniiri |url=https://sport.err.ee/1609095704/oliver-ojakaar-voitis-paarismangus-usa-lahtiste-noorteturniiri |vaadatud=2023-09-10 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.atptour.com/en/players/-/O0CI/overview Oliver Ojakäär] [[Association of Tennis Professionals|ATP veebilehel]] * [https://www.itftennis.com/en/players/oliver-ojakaar/800488695/est/jt/s/overview/ Oliver Ojakäär] [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF-i veebilehel]] {{JÄRJESTA:Ojakäär, Oliver}} [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 7i1bc7fps9wo7uigqidyh2pj9jucio1 0 662146 7191143 6492333 2026-07-11T19:06:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191143 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Davõdiv Bridi lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Vene-Ukraina sõja lõunarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |bSize = 4000 | Location = center |cWidth = 333 |cHeight = 207 |oLeft = 2255 |oTop = 1610 }} | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 27. mai 2022 – 16. juuni 2022 (2 nädalat ja 6 päeva) | koht = [[Davõdiv Brid]], [[Berõslavi rajoon]], [[Hersoni oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = 47.242 | pikkuskoord = 33.191 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * [[5. tankibrigaad]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} [[Davõdiv Bridi lahing]] oli Ukraina vasturünnaku operatsioon [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta sissetungi ajal Ukrainasse]]. Reaktsioonina Venemaa [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõuna-Ukraina pealetungile]] üritasid Ukraina väed tagasi vallutada osa [[Vene okupatsioon Hersoni oblastis|Venemaa poolt okupeeritud Hersoni oblastist]] ja hävitada Venemaa ressursse. Vasturünnak algas 27. mail 2022 ja selle keskpunkt oli Davõdiv Bridi küla lähedal, mille Ukraina vallutas algselt tagasi; 16. juuniks 2022 tõrjuti nad aga üle [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõe]]. Teise sillapea Lozove lähedal Ukraina väed aga säilitasid.<ref name="ISWJuly5"/> Järgnenud [[2022. aasta Hersoni vasturünnak|Ukraina lõunapoolses vasturünnakus]], mis käivitati kaks ja pool kuud hiljem, teatati, et Davõdiv Brid võeti Ukraina vägede kätte 4. oktoobril.<ref>{{cite web |last1=Interfax |title=Davydiv Brid in Kherson region liberated from occupation – military |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/863037.html |website=en.interfax.com.ua |publisher=Interfax-Ukraine |access-date=4 October 2022}}</ref> ==Taust== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Vene okupatsioon Hersoni oblastis}} {{Vaata ka|Hersoni lahing|Mariupoli piiramine|Mõkolajivi lahing}} 24. veebruaril 2022 tungis [[Venemaa]] [[Ukraina]]sse 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] järsu eskalatsiooni käigus. Invasioon põhjustas Euroopa kõige kiiremini kasvava [[Pagulaskriis|põgenikekriisi]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]],<ref name="Blake-2022-03-15">{{cite web |last=Blake |first=Daniel Keane, Elly |date=15 March 2022 |title=What is the Homes for Ukraine refugees scheme and how do you apply? |url=https://www.standard.co.uk/news/uk/host-ukraine-refugee-scheme-uk-london-russia-war-apply-b987910.html |access-date=15 March 2022 |website=[[Evening Standard]]}}</ref><ref>{{cite news |last1=Pita |first1=Antonio |last2=Costa |first2=Raúl Sánchez |date=3 March 2022 |title=Ukrainian exodus could be Europe's biggest refugee crisis since World War II |newspaper=[[El Pais]] |url=https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |url-status=live |access-date=9 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405100721/https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |archive-date=5 April 2022}}</ref> enam kui 6,5 miljonit [[Ukraina pagulaskriis (2022–)|ukrainlast põgenes riigist]]<ref name="UNHCR-Ukraine">{{cite web |title=Situation Ukraine Refugee Situation |date=<!--kept up-to-date--> |website=[[United Nations High Commissioner for Refugees]] |url=https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine |access-date=10 May 2022}}</ref> ja kolmandik elanikkonnast on [[Sundränne|ümberasustatud]].<ref>{{cite news |first1=Rebecca |last1=Ratcliffe |first2=Abené |last2=Clayton |first3=Adam |last3=Gabbatt |first4=Léonie |last4=Chao-Fong |first5=Samantha |last5=Lock |first6=Tom |last6=Ambrose |date=19 March 2022 |title=Biden outlines 'consequences' if China aids Russia – as it happened |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |access-date=28 March 2022 |archive-date=29 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220329020321/https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |date=31 March 2022 |title=Ukraine war: Putin being misled by fearful advisers, US says |publisher=[[BBC News]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |url-status=live |access-date=31 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331020115/https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |archive-date=31 March 2022}}</ref> 24. veebruarist 1. märtsini vallutasid Vene väed suurema osa [[Hersoni oblast]]ist, sealhulgas [[Berdjansk]]i ja [[Melitopol]]i linnad.<ref>{{cite web |title="Мелитополь не сдался, Мелитополь – временно оккупирован" – городской голова о ситуации на 1 марта |trans-title="Melitopol did not surrender, Melitopol is temporarily occupied" - the mayor on the situation on March 1 |url=https://www.mv.org.ua/news/264014-melitopol_ne_sdalsja_melitopol_-_vremenno_okkupirovan_-_gorodskoi_golova_o_situacii_na_1_marta.html |date=1 March 2022 |access-date=2 March 2022 |author=Marina Korobova |work=Mestnyye Vesti |language=Russian |archive-date=2 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302054418/https://www.mv.org.ua/news/264014-melitopol_ne_sdalsja_melitopol_-_vremenno_okkupirovan_-_gorodskoi_golova_o_situacii_na_1_marta.html |url-status=live }}</ref><ref name="2022capture">{{cite web |title=Some Russians surrender but situation remains grave - US |url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=621e5a73980bea49f4b7aa11%26Some%20Russians%20surrender%20but%20situation%20remains%20grave%20-%20US%262022-03-01T18%3A36%3A51.880Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:b8392103-0d49-41ed-be6c-15070ee9833a&pinned_post_asset_id=621e5a73980bea49f4b7aa11&pinned_post_type=share |access-date=2 March 2022 |website=[[BBC News]] |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://archive.today/20220306140033/https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=621e5a73980bea49f4b7aa11%26Some%20Russians%20surrender%20but%20situation%20remains%20grave%20-%20US%262022-03-01T18:36:51.880Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:b8392103-0d49-41ed-be6c-15070ee9833a&pinned_post_asset_id=621e5a73980bea49f4b7aa11&pinned_post_type=share |url-status=live }}</ref> 2. märtsil vallutasid Vene väed [[Hersoni]], esimese suurema Ukraina linna, mille Venemaa invasiooni ajal okupeeris.<ref>{{Cite news |date=2022-03-01 |title=Russian forces have entered Kherson, says Ukrainian official |language=en |work=Reuters |url= https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-have-entered-kherson-says-ukrainian-official-2022-03-01/ |access-date=2022-03-02 |archive-date=2 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302054048/https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-have-entered-kherson-says-ukrainian-official-2022-03-01/ |url-status=live }}</ref><ref name=railcap>{{cite web |url= https://fakty.com.ua/ua/ukraine/suspilstvo/20220302-u-hersoni-vorog-zahopyv-zaliznychnyj-vokzal-ta-richkovyj-port/ |title=У Херсоні ворог захопив залізничний вокзал та річковий порт|author=Eugene Shaporenko|work=Fakty i Kommentarii|date=2 March 2022|accessdate=2 March 2022 |language=Ukrainian|archive-date=2 March 2022|archive-url= https://web.archive.org/web/20220302054049/https://fakty.com.ua/ua/ukraine/suspilstvo/20220302-u-hersoni-vorog-zahopyv-zaliznychnyj-vokzal-ta-richkovyj-port/ |url-status=live}}</ref><ref name="falls">{{Cite news |last1=Schwirtz |first1=Michael |last2=Pérez-Peña |first2=Richard |date=2022-03-02 |title=First Ukraine City Falls as Russia Strikes More Civilian Targets |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2022/03/02/world/europe/kherson-ukraine-russia.html |access-date=2022-03-03 |issn=0362-4331 |archive-date=3 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220303000108/https://www.nytimes.com/2022/03/02/world/europe/kherson-ukraine-russia.html |url-status=live }}</ref><ref name="falls2">{{Cite web |date=2022-03-03 |title=Russian claims it has seized Kherson as city's mayor agrees to curfew |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-kherson-take-fall-b2027325.html |access-date=2022-03-03 |website=The Independent |last=James |first=Liam |language=en |archive-date=3 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220303125420/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-kherson-take-fall-b2027325.html |url-status=live }}</ref> Märtsis jätkasid Vene väed oma sissesõitu [[Mõkolajivi oblast]]isse, kuid aprilli alguseks löödi nad tagasi.<ref>{{Cite web |title=Practically no invaders left in Mykolayiv region – head of administration |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451811-practically-no-invaders-left-in-mykolayiv-region-head-of-administration.html |access-date=2022-04-08 |website=www.ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-five-killed-shelling-city-mykolaiv-2022-04-15/|title=Ukraine says five killed in shelling in city of Mykolaiv|website=reuters.com|date=16 April 2022}}</ref> Pärast ukrainlaste võite [[Mõkolajivi lahing|Mõkolajivi]] ja [[Voznessenski lahingud|Voznessenski]] lahingutes hakkas Hersoni–Mõkolajivi rinne takerduma. ==Lahing== 27. mai pärastlõunal alustas [[Ukraina]] vasturünnakut Hersoni oblastis Davõdiv Bridi lähedal.<ref name=Axe/> Ukraina formeeringud, mida juhtis [[5. tankibrigaad]], ületasid Ameerikas toodetud haubitsate [[M777]] toel [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõe]] öösel vastu 27. ja 28. maid Davõdiv Bridi ümbruses, 80 kilomeetrit Hersonist kirdes. Venelased taganesid Davõdiv Bridist kolme linna, mis asusid paar kilomeetrit edelas.<ref name=Axe>{{cite web |first=David |last=Axe |date=28 May 2022 |url= https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/05/28/ukraine-finally-has-launched-its-southern-counteroffensive/?sh=52a75c249997 | title=Ukraine has launched its southern counteroffensive | website=[[Forbes]] }}</ref> Järgmisel päeval kinnitasid uued teated, et Ukraina väed sooritasid eduka piiratud vasturünnaku, sundides Vene väed kaitsele. Selle Ukraina vasturünnaku eesmärk oli tõenäoliselt katkestada Venemaa püüdlused luua lõunateljel tugevad kaitsepositsioonid ja veelgi aeglustada Venemaa jõupingutusi tugevdada administratiivset kontrolli okupeeritud Lõuna-Ukraina üle.<ref name="ISW">{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-29 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 29 |trans-title= |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2022-05-29 |access-date=2022-05-30 |website=understandingwar.org |language= |author=Karolina Hird |author2= Mason Clark |author3=George Barros |quote=The Ukrainian General Staff noted that Russian forces are attempting to recapture positions in Andriivka, Bilohirka, and Bila Krynytsia, indicating the Ukrainian counteroffensive south of Davydiv Brid recaptured these positions on the Kherson-Mykolaiv border on May 28.}}</ref> 31. mail näitasid satelliidipildid, et Vene väed olid Davõdiv Bridist viimastel päevadel positsioonid üles seadnud. Siis polnud selge, kas Ukraina väed olid linna sisenenud või neil oli positsioone [[Andrijivka (Berõslavi rajoon)|Andrijivka]] ja [[Bilohirka (Hersoni oblast)|Bilohirka]] lähedal. Sama päeva õhtul aga eskaleerusid lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel. Ööl vastu 31. maid ja 1. juunit teatasid Ukraina allikad, et Ukraina väed vallutasid Davõdiv Bridi linna.<ref name=ukrinform>{{cite web |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3496853-invaders-mining-inhulets-river-coast-to-hold-off-ukrainian-troops.html |title=Invaders mining Inhulets River coast to hold off Ukrainian troops |date=2022-05-31 |accessdate=2022-06-02 |publisher= |language= |website=ukrinform.net |quote="In the Southern Buh direction, the enemy is defending and mining the coast of the Inhulets River in areas where units of our troops may be operating. It is also engaged in counter-battery combat, inflicting air strikes with the involvement of army aircraft in the area of the settlement of Davydiv Brid, Kherson region,” the statement reads. |archive-date=2022-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220613195649/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3496853-invaders-mining-inhulets-river-coast-to-hold-off-ukrainian-troops.html |url-status=dead }}</ref><ref name=ISW/><ref name=_2001>{{cite web |url=http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp |title=Розподіл населення за рідною мовою на ukrcensus.gov.ua |trans-title=Distribution of the population by native language at ukrcensus.gov.ua |work=database.ukrcensus.gov.ua |access-date=2022-06-17 |archive-date=2014-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140731182036/http://database.ukrcensus.gov.ua/Mult/Database/Census/databasetree_uk.asp |url-status=dead }}</ref> Juuni esimesel poolel jätkusid ägedad lahingud Ukraina ja Venemaa vägede vahel Davõdiv Bridi pärast, kusjuures kumbki pool ei suutnud täit kontrolli üle võtta. Suurtükiväe löögid muutusid mõlemal poolel igapäevaseks. Ukraina vastupealetungile Davõdiv Bridi vastu järgnes rida Ukraina-meelsete aktivistide partisaniaktsioone, mis tõid kaasa [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] (FSB) intensiivistunud tegevuse Hersoni piirkonnas.<ref>{{cite web|url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/06/12/ukraine-kherson-counteroffensive-russian-occupation/ |title=In Kherson, misery under Russian occupation, hope over Ukrainian gains |work=www.washingtonpost.com}}</ref> 6. juunil teatasid Vene allikad, et Ukraina sillapea Davõdiv Bridis on hävitatud ja Ukraina väed tõugatud üle Inhuletsi jõe tagasi, mida kinnitas [[Institute for the Study of War]] (ISW) kaks nädalat hiljem, kinnitades, et Vene väed on vallutanud tagasi jõe idakaldal.<ref name="ISWJune21">{{cite news |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-21 |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 21 |quote=Russian forces likely recaptured the eastern bank of the Inhulets River from the Ukrainian bridgehead situated near the Kherson-Mykolaiv Oblast border... The assessment that Russian forces destroyed a bridgehead on the left bank of the Inhulets river is consistent with unconfirmed Russian claims that Russian forces expelled Ukrainian forces from this area around June 6.|date=21 June 2022 |access-date=21 June 2022}}</ref> 13. juunil teatati, et Ukraina väed osalesid Davõdiv Bridi lähedal rasketes lahingutes Vene vägedega. Ukraina komandörid väitsid, et nende väed sundisid Vene vägesid järk-järgult tagasi ja katsetasid oma teist ja kolmandat kaitseliini.<ref>{{cite news | url=https://www.rferl.org/a/ukraine-losing-winning-war/31899910.html | title=Is Ukraine Losing the War? Depends on How You Look at It | newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty | date=16 June 2022 | last1=Eckel | first1=Mike }}</ref> Suurtükiduellid jõe kohal jätkusid 17.–21. juunini, ISW teatel olid Vene väed Ukraina väed tagasi tõrjunud millalgi enne 17. juunit.<ref name="ISWJune21"/> Siiski teatas ISW 5. juulil, et Ukraina väed säilitasid kontrolli teatud territooriumi üle piirkonnas, kuigi täpsed piirid olid ebaselged.<ref name="ISWJuly5">{{cite web | url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-5 | title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 5}}</ref> 27. juulil üritasid Vene väed rünnata Ukraina sillapead Davõdiv Bridist edelas.<ref>{{cite web|url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-july-27 |title=russian-offensive-campaign-assessment-july-27 russian-offensive-campaign-assessment-july-27 |work=www.criticalthreats.org}}</ref> ==Tagajärjed== Alates augusti lõpust surusid Ukraina väed Hersoni oblastis [[2022. aasta Hersoni vasturünnak|vastupealetungi]] käigus taas Davõdiv Bridi poole. 2.–3. oktoobrini ründasid Ukraina väed linna, kuid nad löödi kaks korda tagasi.<ref>{{cite web|url=https://www.outlookindia.com/international/ukraine-war-ukrainian-counter-offensive-continues-gains-in-east-as-putin-pushes-war-to-dangerous-point-news-227404 |title=ukraine-war-ukrainian-counter-offensive-continues-gains-in-east-as-putin-pushes-war-to-dangerous-point-news-227404 |work=www.outlookindia.com|date=3 October 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-3 |title=russian-offensive-campaign-assessment-october-3 |work=understandingwar.org}}</ref> Siiski 4. oktoobriks Vene väed taganesid ja Ukraina väed vallutasid linna.<ref>{{cite web |last1=Interfax |title=Davydiv Brid in Kherson region liberated from occupation – military |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/863037.html |website=en.interfax.com.ua |publisher=Interfax |access-date=4 October 2022}}</ref><ref>[https://twitter.com/DefenceU/status/1577270974868852736 tweet 1577270974868852736] twitter.com</ref> ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] *[[Hersoni lahing]] *[[Mõkolajivi lahing]] *[[2022. aasta Tšornobajivka rünnakud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 4677p6ugw1vw3gdbwyjx0c7bobhsewx 0 664982 7191258 7174397 2026-07-12T00:07:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191258 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Donbassi lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = Battle of Donbas, August 2022.svg | pildisuurus = | pildiallkiri = Sõjaline olukord 3. augusti 2022 seisuga: roosa tõstab esile Venemaa ja tema volitatud esindajate valduses olevad alad, kollane Ukraina valitsuse valduses olevad alad. | aeg = 18. aprill – september 2022 | koht = [[Donbass]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Venemaa ja separatistlikud jõud vallutavad [[Sjevjerodonetsk]]i, [[Lõssõtšansk]]i, [[Svitlodarsk]]i linnad,<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/ live/world-europe-61546571|title=Ukraina viimased uudised: Severodonetskis jätkuvad mürsud Vene vägede edenedes|veebisait=BBC News|kuupäev=23. mai 2022 |juurdepääsukuupäev=1. juuni 2022|arhiivikuupäev=31. mai 2022| archive-url=https://web.archive.org/web/20220531025115/https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-61546571|url-status=live}}</ref > [[Lõman]]i,<ref>{{cite web |title=Venemaa ründava kampaania hinnang, 26. mai |date=26. mai 2022 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian -offensive-campaign-assessment-mai-26 |väljaandja=[[Institute for the Study of War]] |juurdepääsukuupäev=26. mai 2022 |arhiivikuupäev=28. mai 2022 |arhiiv-url=https://veeb. archive.org/web/20220528172032/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-26 |url-status=live }}{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Svjatohirsk]]i,<ref> [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-14-22/h_94ddfb838c30d67ad29e68beba0b4ce3 Vangistatud Ukraina linnapea vahetab poolt]</ref> kõik ülejäänud Luhanski oblasti linnad ja paljud külad.<ref name="Reuters42" /><ref name="Aljazeera27"/> | tulemus = Ebaselge | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused2 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused3 = | jõud1 = 120 000–150 000<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 | title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas | work=BBC News | date=25. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578 | title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins | work=BBC News | date=19. aprill 2022 }}</ref> | jõud2 = 40 000–50 000<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|publisher=BBC News|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> | jõud3 = Tugevuse hinnangud on sissetungi alguse, mitte lahingu enda seisuga. | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = Hukkus ~5154+ tsiviilisikut, üle 5605 sai haavata<br />Teated on väga erinevad. Vaadake lisateavet [[#Ohvrid|Ohvrid]]. | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Donbassi lahing'''<ref>{{Cite news |last=FP Explainers |date=20. aprill 2022 |title=Battle of Donbas begins: Why Russia has turned its attention to east of Ukraine |work=Firstpost |url=https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |access-date=20. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421110736/https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |url-status=live }}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Ponomarenko |first=Illia |author-link=Illia Ponomarenko |date=21. aprill 2022 |title=EXPLAINER: What to expect from the Battle of the Donbas, Russia's new offensive |url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |access-date=21. aprillil 2022 |website=Kyiv Independent |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |url-status=live }}</ref> oli sõjaline pealetung, mis on osa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] laiemast [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]]. Rünnak algas 18. aprillil 2022 kokkupõrgetega [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] relvajõudude vahel [[Donbass]]i piirkonna kontrollimiseks.<ref>{{cite web |title=Російські війська розпочали битву за Донбас – Зеленський |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |access-date=2022-04-19 |website=Радіо Свобода |language=uk |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418210501/https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Зеленский: Битва за Донбасс началась, генералы РФ действуют осторожнее |url=https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |access-date=2022-04-19 |website=Украинская правда |language=ru |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418224349/https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Битва за Донбасс началась, ничего украинского не отдадим — Зеленский {{!}} Громадское телевидение |url=https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=ru |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063710/https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |url-status=live }}</ref> Sõjaväeanalüütikud peavad seda kampaaniat pealetungi teiseks strateegiliseks faasiks pärast Venemaa esialgset kolmeosalist rünnakut Ukrainale.<ref>{{cite web|url=https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|title=Ukraine conflict: Russia begins Donbas offensive|date=22. aprill 2022|first1=Thomas|last1=Bullock|first2=Nicholas|last2=Fiorenza|website=Janes Defence|access-date=24. aprillil 2022|archive-date=24. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220424205426/https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Єрмак: Почалася друга фаза війни, але у ЗСУ все надійно |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030705/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |url-status=live }}</ref> Venemaa strateegia selles sektoris oli Ukraina vägede piiramine Donbassis ning kogu Donetski ja Luhanski oblasti liitmine Venemaa toetatavate separatistlike riikide [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigiga]] (LRV).<ref>{{Cite news |last=Kirby |first=Paul |date=2022-04-19 |title=Donbas: Why Russia is trying to encircle Ukraine's east |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |access-date=2022-04-22 |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422063727/https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |last=Ellyatt |first=Holly |date=2022-04-20 |title=Russia and Ukraine's battle for Donbas could decide the war — and it could go either way |url=https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |access-date=2022-04-22 |website=CNBC |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422040600/https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |url-status=live }}</ref> 23. juuniks 2022 väitsid Venemaa ametnikud, et kontrollivad 55% Donetski oblastist.<ref name="YF1"/><ref>{{cite web|url=https://www.voanews.com/a/russia-claims-it-has-97-percent-control-of-ukraine-luhansk-province/6606325.html|title=Russia Claims It Has 97% Control of Ukraine's Luhansk Province|work=VOANews|date=7. juuni 2022|access-date=13. juunil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.business-standard.com/article/international/ukrainian-forces-now-control-nearly-45-of-donetsk-says-official-122062300208_1.html|title=Ukrainian forces now control nearly 45% of Donetsk, says official|work=BusinessStandard|date=23. juuni 2022|access-date=28. juunil 2022}}</ref> 3. juuliks kuulutas Venemaa oma kontrolli alla kogu Luhanski oblasti,<ref>{{Cite web |date=2022-07-03 |title=Шойгу доложил Путину о взятии под контроль территории ЛНР |url=https://www.kommersant.ru/doc/5445948 |access-date=2022-07-03 |website=www.kommersant.ru |language=ru}}</ref> kusjuures Vene ja separatistide väed kontrollisid [[Mariupol]]i,<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|title=The Ukrainian authorities declare an end to the combat mission in Mariupol after weeks of Russian siege.|first1=Valerie|last1=Hopkins|first2=Ivan|last2=Nechepurenko|first3=Marc|last3=Santora|newspaper=The New York Times |date=16. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=16. mai 2022|archive-url=https://archive.today/20220516233043/https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|url-status=live}}</ref> [[Sjevjerodonetsk]]i,<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61920708|title=Ukraine war: Kyiv orders forces to withdraw from Severodonetsk|website=BBC News|date=24. juuni 2022}}</ref> [[Lõssõtšansk]]i,<ref name="ISW2July"/> [[Rubižne]]<ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town|work=CNN|date=13. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=13. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|url-status=live}}</ref> ja paljusid teisi linnu. Kampaania aga soikus ja Venemaa edusammud kulmineerusid pärast Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski vallutamist. Osa pealetungist saadud kasu pöörati ümber 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] Lõssõtšanski lähedal asuva küla ning Donetski oblastis [[Lõman]]i ja [[Svjatohirsk]]i linnad. Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu [[Herson]]is ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest."<ref name=FPRI>{{cite news|url=https://www.fpri.org/article/2022/12/how-the-battle-for-the-donbas-shaped-ukraines-success/|title= How the Battle for the Donbas Shaped Ukraine’s Success}}</ref> ==Taust== ===Sõda Donbassis=== {{Vaata|Sõda Donbassis}} Alates 2014. aastast on Donbassi piirkond olnud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]] pikaleveninud lahingute koht isehakanud [[Donbassi seperatistid|Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide]] Venemaa toetatud separatistide ning [[Ukraina relvajõud]]ude vahel. Aastatel 2014 kuni 2021. aasta lõpuni oli sõda võtnud üle 10 000 võitleja (sh Ukraina sõdurid, Vene sõdurid ja separatistide võitlejad) ning 3095 tsiviilisiku elu.<ref>{{cite web|url=https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf|title=Conflict-related civilian casualties in Ukraine|work=Office of the High Commissioner for Human Rights, United Nations Human Rights Monitoring Mission in Ukraine|date=8. oktoober 2021|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=2. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220202172205/https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20(rev%208%20Oct%202021)%20EN.pdf|url-status=live}}</ref> ===Varasemad operatsioonid=== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja idarinne}} [[File:Reporter’s Notebook - On Tour with the Ukrainian Military 01.jpg|thumb|left|Ukraina sõdurid valvavad [[Novoluhanske]] sõjaväebaasi, 19. veebruar 2022]] 2022. aasta veebruaris algas DRV ja LRV kvaasiriikides [[2022. aasta evakueerimine Donetski Rahvavabariigist ja Luhanski Rahvavabariigist|massiline evakueerimine]] ja üldine mobilisatsioon pärast ägenemisi piki "kontaktijoont", rindejoont, mis oli alates 2014. aastast enam-vähem staatiline.<ref>{{Cite web |date=2022-02-20 |title= |script-title=ru:Более 53 тысяч беженцев из ЛНР и ДНР пересекли границу России |trans-title=More than 53 thousand refugees from the LNR and DNR crossed the Russian border |url=https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220220224352/https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-date=2022-02-20 |access-date=2022-03-16 |website=RIA Novosti}}</ref><ref>{{Cite web |title=How Ukraine separatists are mass conscripting anyone of fighting age {{!}} DW {{!}} 27.04.2022 |url=https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519101521/https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-date=2022-05-19 |access-date=2022-05-19 |website=Deutsche Welle |language=en-GB}}</ref> 21. veebruaril 2022 [[Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi rahvusvaheline tunnustus|tunnustas Venemaa ametlikult]] DRV-i ja LRV-i suveräänsete riikidena.<ref name=":1">{{cite news |title=Russia recognizes Ukraine separatist regions as independent states |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220221205402/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |archive-date=21. veebruar 2022 |access-date=21. veebruaril 2022 |work=BBC News|date=21. veebruar 2022 }}</ref> 24. veebruaril 2022 alustasid [[Venemaa relvajõud]] ning DRV ja LRV täiemahulist sissetungi Ukraina territooriumile mitmel rindel, sealhulgas Donbassis. Donbassist põhja pool alustasid Vene ja lojaalsed väed võitlust [[Harkivi lahing]]us, aga ka arvukates teistes väiksemates lahingutes, mille eesmärk oli vallutada Ukraina võtmetähtsusega linnu. Lõuna-Donbassis algas [[Mariupoli piiramine]], mis lõpuks tappis üle 25 000 tsiviilisiku ja hävitas 95% linnast.<ref name="25,000 civilians killed">{{Cite news |date=7. november 2022 |title=The agony of not knowing, as Mariupol mass burial sites grow |work=[[British Broadcasting Corporation]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63536564 |access-date=10. novembril 2022}}</ref> Ajavahemikus 24. veebruarist 18. aprillini ei tegutsenud Vene väed kokkupuutejoonel kuigi palju, vaid alustasid väikesemahulisi luuretegevusi ja suurtükiväekampaaniaid Ukraina sõjaliste objektide vastu. Väidetavalt tulistasid Vene tankid 11. märtsil [[Kreminna]] vanurite hooldekodu, tappes 56 tsiviilisikut ja haavates teadmata arvu elanikke.<ref>{{cite web|url=http://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|title=Russian tank shelled a care home in Kreminna, killing 56|website=Ukrayinska Pravda|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=22. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220422005114/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|url-status=live}}</ref> Ukraina võimude teatel röövisid Vene sõdurid veel 15 tsiviilisikut, kelle nad viisid Luhanski oblasti separatistide territooriumile. 25. märtsil teatasid Venemaa ametiisikud, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene etapp Ukrainas on lõppenud. 29. märtsil 2022 teatasid nad, et kavatsevad vähendada oma sõjalisi operatsioone pealinna Kiievi ümbruses. See lõpetas tõhusalt [[Pealetung Kiievile|Venemaa operatsioonid]] [[Põhja-Ukraina]]s.<ref>{{cite web|title=U.S. believes Russia's pullback near Kyiv is "repositioning," not "withdrawal"|date=30. märts 2022|url=https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211929/https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|url-status=live}}</ref> Venemaa sõjaväeametnikud teatasid, et Ukraina merevägi ja õhuvägi on neutraliseeritud. Samuti väitsid nad, et DRV ja LRV kontrollivad vastavalt 54% ja 93% Donetski ja Luhanski oblastist.<ref name="YF1">{{cite web |date=25. märts 2022 |title=Russia says first phase of Ukraine operation mostly complete, focus now on Donbass |url=https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325135703/https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |archive-date=25. märts 2022 |access-date=25. märtsil 2022 |work=Reuters via Yahoo Finance}}</ref> Vene vägede taktikaline väljaviimine põhjast viidi lõpule 6. aprilliks 2022.<ref>{{cite web|title=Russian troops pull back from areas near Kyiv, Ukrainian officials say|date=2. aprill 2022|url=https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211421/https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Russia Fully Withdraws From Kyiv Area, U.S. Says—Here's What Could Happen Next |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211914/https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |url-status=live }}</ref> Kui Ukraina väed said tagasi varem okupeeritud territooriumi, avastati tõendeid Venemaa [[sõjakuritegu]]de, sealhulgas [[Butša veresaun]]a kohta. 8. aprillil alustasid Vene väed väidetavalt [[Rünnak Kramatorski raudteejaamale|rünnakut Kramatorski raudteejaamale]]. Rünnakus hukkus 59 tsiviilisikut, sealhulgas seitse last, ja sai haavata 114 inimest.<ref>{{cite web|title=Death toll in Ukraine train station bombing reaches 59, including seven children|date=14. aprill 2022|url=https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|website=The Hill|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=25. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220425205215/https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|title=Кількість загиблих дітей від ракетного удару по Краматорську зросла до семи|website=www.ukrinform.ua|date=14. aprill 2022 |access-date=21. aprillil 2022|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420013242/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|url-status=live}}</ref> Ukraina ja Lääne ametnikud kirjeldasid rünnakut kui järjekordset Venemaa sõjakuritegu, samas kui [[Venemaa kaitseministeerium]] eitas süüdistusi ja väitis selle asemel, et rünnak oli Ukraina vägede valelipuoperatsioon, väites, et kasutatud rakett [[SS-21 Skarabeus|Totška U]] ei olnud osa Venemaa, vaid pigem Ukraina arsenal.<ref>{{cite web |date=9. aprill 2022 |title=Russia accused of 'monstrous' war crime in Kramatorsk station attack |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=14. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414055821/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=8. aprill 2022 |title=Over 50 killed in Russian rocket strike on Ukrainian station |url=https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421214126/https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-04-09 |title=Kramatorsk station attack: What we know so far |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |access-date=2022-04-24 |archive-date=13. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220413194341/https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |url-status=live }}</ref> ==Eellugu== 2022. aasta aprilli keskel teatas [[USA luure]], et Venemaa "positsioneerib" oma sõjaväeüksused Donbassi. Põhja-Ukraina lahingurindel Kiievis, Sumõs, Tšernihivis ja mujal asunud Vene üksused asusid [[Maxar Technologies|Maxari]] satelliidipiltide järgi ümber Donbassi piirkonda, samal ajal kui Valgevene ja Venemaa piirkondadest pärit abijõud täiendasid neid üksusi.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|title=Russia 'repositioning' in Ukraine's eastern Donbas region: US|website=www.aljazeera.com|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=2. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220502214811/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|url-status=live}}</ref> Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] tunnistas uue pealetungi algust Donbassis, väites, et see on "väga oluline hetk kogu selles erioperatsioonis"<ref>{{cite news |last=Stepanov |first=Anatoly |date=2022-04-19 |title=New 'Phase' of Ukraine War as Russia Attacks East |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |access-date=2022-04-21 |website=The Moscow Times |language=en |agency=AFP |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421000954/https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |url-status=live }}</ref> Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Ukrainas kohtusid Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] ja USA president [[Joe Biden]] kohtusid Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Saksamaa, Ühendkuningriigi, Kanada, Itaalia, Poola ja Rumeenia esindajatega. Nendega ühinesid [[NATO peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ja [[Euroopa Ülemkogu president]] [[Charles Michel]].<ref>{{cite web |title=Volodymyr Zelensky confirme que l'offensive russe dans l'est de l'Ukraine a commencé |url=https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |access-date=2022-04-19 |website=BFMTV |language=fr |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082808/https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |url-status=live }}</ref> ===Venemaa eesmärgid=== 22. aprillil 2022 kuulutas [[Venemaa Kesksõjaväeringkond|Venemaa Kesksõjaväeringkonna]] ülem [[Rustam Minnekajev]], et riigi Ukrainasse sissetungi "teise faasi" eesmärgiks on Donbassi ja [[Lõuna-Ukraina]] täielik vallutamine ning maismaakoridori rajamine [[Venemaa poolt okupeeritud alad|Venemaa poolt okupeeritud]] [[Transnistria]]ga, rahvusvaheliselt tunnustamata lahkulöönud vabariigiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud [[Moldova]] osana. Ta väitis, et Transnistrias on "tõendeid selle kohta, et venekeelset elanikkonda rõhutakse".<ref name="dw">{{cite news |last=Hubenko |first=Dmytro |date=22. aprill 2022 |title=Russia eyes route to Trans-Dniester: What do we know? |newspaper=[[Deutsche Welle]] |url=https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=27. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220427005207/https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |date=22. aprill 2022 |title=Russia plans to seize Donbas, southern Ukraine: Military official |publisher=Al Jazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426223729/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |url-status=live }}</ref> [[Ukraina kaitseministeerium]] vastas sellele teatele, kirjeldades Venemaa kavatsusi [[imperialism]]ina, öeldes, et see on vastuolus Venemaa varasemate väidetega, mis kinnitasid, et Venemaal ei ole Ukraina suhtes territoriaalseid ambitsioone ja et Venemaa on tunnistanud, et "teise faasi eesmärk" sõda ei ole võit müütiliste natside üle, vaid lihtsalt Ida- ja Lõuna-Ukraina okupeerimine."<ref name="dw" /><ref>{{cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-04-22 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Vene allikate väitel teatas LRV vägede ametlik esindaja Andrei Marotško 3. juulil 2022, et LRV maa kindlustamiseks peavad nende, DRV ja Vene väed Ukraina väed LRV piiridest eemale tõrjuma mitte vähem kui 300 kilomeetrit.<ref>{{cite news |date=3. juuli 2022 |title=The LPR announced its need to move the Ukrainian army 300 kilometers from the borders of the Republic |work=donetsk.kp.ru |url=https://www.donetsk.kp.ru/online/news/4815298/ |access-date=9. juulil 2022}}</ref> 300 km nõue tähendaks kogu [[Harkivi oblast]]it ja [[Donetski oblast]]it, osa [[Dnipropetrovski oblast]]ist, [[Zaporižžja oblast]]ist, [[Sumõ oblast]]ist ja [[Poltava oblast]]ist. Vene allikad ütlesid, et LRV-i suursaadik Venemaal [[Rodion Mirošnik]] kinnitas 4. juulil 2022, et LRV-i väed jätkavad Donbassi pealetungis osalemist, öeldes, et Ukraina üksuste kohalolek LRV-i piiridel ohustab julgeolekut.<ref>{{cite news|date=4. juuli 2022 |title=LPR Ambassador: "We have no intent to tolerate the toxic Ukrainian regime". |work=vz.ru |url=https://vz.ru/news/2022/7/4/1165980.html |access-date=5. juulil 2022}}</ref> ISW hindas 30. juunil 2022, et vaatamata Venemaa koondumisele itta, on neil endiselt territoriaalseid ambitsioone väljaspool Luhanski ja Donetski oblastit.<ref>{{Cite web |last=desk |first=The Kyiv Independent news |date=2022-06-30 |title=Institute for the Study of War: Russia still has territorial ambitions beyond Donbas. |url=https://kyivindependent.com/uncategorized/institute-for-the-study-of-war |access-date=2022-07-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref> ==Vastanduvad jõud ja välismaine osalus== {{Vaata|Lahingujärjekord Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse}} {{Vaata ka|Donbassi sõja võitlejad (2014–2022)|Välisriikide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} ===Vene ja venemeelsed väed=== {{Vaata ka|Donbassi separatistid|Wagneri grupi tegevus Ukrainas|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} [[File:Kadyrovcy 01.png|thumb|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis 2022. aasta juunis]] Venemaa alustas lahingut kolme armeega koos tankidiviisi ja raketisuurtükiväebrigaadiga. Aprilli keskpaigaks oli Venemaa koondunud kontaktjoonele 65 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG). Mitme päeva jooksul enne 18. aprilli lisandus Venemaa olemasolevatele jõududele Donbassis 11 BTG-d, mis suurendas BTG-de koguarvu Donbassis 76-ni, mis teeb kokku umbes 60 000 sõdurit.<ref>{{cite web|title=Defense Official: Russia Adds 11 Battalion Tactical Groups in Ukraine|url=https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|website=U.S. Department of Defense|date=18. aprill 2022|first=David|last=Vergun|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421220758/https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=EXPLAINER: What to expect from the battle of the Donbas, Russia's new offensive|date=21. aprill 2022|url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|url-status=live}}</ref> 2014. aastal moodustatud venemeelse vabatahtlike grupi Donbassi Vabatahtlike Liit kuulus väidetavalt umbes 14 500 võitlejast.<ref name="themoscowtimes_2022-02-10">{{cite web |title=Russian Armed Volunteers Prepare for Action in Eastern Ukraine |date=10. veebruar 2022 |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426211647/https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |url-status=live }}</ref> Lääne meedia teatas Euroopa Liidu ametnikele viidates, et Vene väed mobiliseerisid Donbassi 10 000–20 000 Liibüa, Süüria, Etioopia ja [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõdurit.<ref>{{cite web|title=Russia deploys up to 20,000 mercenaries in battle for Ukraine's Donbas region|url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|work=The Guardian|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419180949/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Russia is deploying up to 20,000 Syrian, Libyan, and Wagner Group mercenaries in the Donbas, European official says|url=https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|publisher=Insider|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420071240/https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|title=Russia pours in more troops and presses attack in the east|author1=Adam Schrek|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|work=Associated Press|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419134618/https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|url-status=live}}</ref> ===Ukraina väed=== [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 43.jpg|thumb|President [[Volodõmõr Zelenskõi]] tervitab 5. juunil 2022 Donbassis [[24. üksik mehhaniseeritud brigaad|24. mehhaniseeritud brigaadi]] sõdureid]] Lahinguks olid ukrainlased koondanud kuus regulaarbrigaadi ja [[Gruusia leegion]]i. 1. veebruari Forbesi andmetel koosnes Ukraina armee 20 tegevbrigaadist, mis tähendab, et 30% Ukraina tegevvägedest ehk umbes 51 000 sõdurit oli organiseeritud Donbassis.<ref>{{cite web |title=One Of Ukraine's Best Brigades Defends One Of Its Most Vulnerable Cities |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=23. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220423012624/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2016-12-13 |title=Полторак поставив сухопутні війська за приклад реформ в Україні |url=https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |access-date=2022-04-23 |website=ТСН.ua |language=uk |archive-date=1. märts 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |url-status=live }}</ref> Lisaks tegutsesid Donbassis territoriaalkaitseväe üksused koos teadmata arvu tsiviilreservide, välisvabatahtlike ja partisanidega. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles 15. aprillil, et Ukraina vägede arv on Donbassi piirkonnas 44 000.<ref>{{cite web |title=Ukrainian combat group in Donbass numbers 44,000 troops, says Zelensky |url=https://tass.com/world/1438185 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=16. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220416180942/https://tass.com/world/1438185 |url-status=live }}</ref> 19. aprillil teatas BBC, et Ukraina vägede arv Donbassis on 40 000–50 000 meest.<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|work=BBC|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> ====Välistoetus Ukrainale==== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja ajal Ukrainale antud sõjalise abi loend}} Ukrainlased jätkasid õhurünnakutega kampaaniat, mille eesmärk oli sihikule võtta Vene laskemoonaladu ja logistikaobjekte Donetski oblastis ning väidetavalt ka USA tarnitud raketisuurtükiväesüsteeme [[M142 HIMARS]] või [[M270 MLRS|M270]]. Ilmnes video Donetski oblastis [[Snižne]]s asuva laskemoonalao plahvatusest. Ukraina-meelsed allikad viitasid sellele, et Ukraina väed kasutasid USA tarnitud [[M142 HIMARS]]-i, et rünnata sügaval Vene-DRV rindejoone taga asuvat ladu.<ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=US rockets blow up a Russian ammo depot in Donetsk Oblast in a fierce response to Putin's forces capturing the region |work=LondonLovesBusiness |url=https://londonlovesbusiness.com/us-rockets-blow-up-a-russian-ammo-depot-in-donetsk-oblast-in-a-fierce-response-to-putins-forces-capturing-the-region/ |access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=Massive Explosion as Russian Ammo Warehouse Hit in Donetsk Region |work=Newsweek |url=https://www.newsweek.com/watch-massive-explosion-russian-ammo-warehouse-hit-donetsk-region-1721561 |access-date=5. juulil 2022}}</ref> Ukraina presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]] väitis, et jätkuvad rünnakud Venemaa laskemoonaladudele ja Ukraina suurenenud suurtükivarud [[NATO]] riikidest sunnivad venelasi esimest korda suurtükimürske ja rakette konserveerima. Ta väitis, et kui see suundumus jätkub, saavutavad ukrainlased lõpuks suurtükiväe ja logistilise üleoleku Donbassi lahinguväljal.<ref name="KP6July" /> President Zelenskõi tervitas oma igaõhtuses avalikus kõnes ka mõju, mida läänest tarnitud suurtükiväeüksused avaldasid väidetavalt Venemaa logistikale ja löögivõimele.<ref>{{cite news |date=6. juuli 2022 |title=Artillery from our Western partners started working very powerfully, so the losses of the occupiers will only increase – address by the President of Ukraine |work=President of Ukraine Official Website |url=https://www.president.gov.ua/en/news/duzhe-potuzhno-zapracyuvala-artileriya-vid-nashih-zahidnih-p-76329 |access-date=7. juulil 2022}}</ref> 2022. aasta juuli lõpus pakkusid Donetskis sõdivad Ukraina sõdurid ja ohvitserid anekdootlikke tõendeid Venemaa suurtükitulede märkimisväärse vähenemise kohta. [[Mozarti grupp]], rühm endisi Lääne sõdureid, kes teenisid Ukrainas vabatahtlikena, evakueeris tsiviilelanikke ja pakkus Ukraina vägedele mitteametlikku lahinguväljaõpet, peamiselt ohvriabi ja [[Meditsiiniline evakueerimine|meditsiinilise evakueerimise]] osas.<ref>{{cite web|url= https://www.bbc.com/news/world-europe-62317366 |author1= Andrew Harding | title=Ukraine war: West's modern weapons halt Russia's advance in Donbas |publisher=BBC|date=28. juuli 2022|access-date=28. juulil 2022}}</ref> ==Lahing== ===Esimesed operatsioonid (18.–30. aprill 2022)=== [[File:Движение техники по понтонной переправе через Северский Донец 001.png|thumb|left|Vene tankid Donbassis pärast [[Donetsi jõgi|Siverski Donets]]i ületamist pontoonsildadega, aprill 2022]] Ööl vastu 18. aprilli 2022 alustasid Vene väed intensiivset pommitamiskampaaniat positsioonide vastu Luhanski, Donetski ja Harkivi oblastis.<ref>{{cite web |title=Massive Bombardment Signals Russia's Renewed Offensive In Eastern Ukraine |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421215332/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |url-status=live }}</ref> Interneti-uudiste allikate andmetel hukkus üleöö Donetski oblastis toimunud Vene mürskudes kaks tsiviilisikut ja sai haavata üheksa.<ref>{{cite web |date=18. aprill 2022 |title=Оккупанты 20 апреля обстреляли восемь населенных пунктов Донецкой области, есть погибший и пострадавшие – МВД |language=uk |access-date=24. aprillil 2022 |url=https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424234434/https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |url-status=live }}</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et "lahing Donbassi eest" on alanud.<ref>{{cite web|title=Zelensky declares battle for Donbas has begun|date=18. aprill 2022|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|work=The Washington Examiner|first=Misty|last=Severy|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421015251/https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|url-status=live}}</ref> Vene suurtükivägi lõi Donbassi linnu, eesmärgiga hävitada kriitilist taristut.<ref>{{cite web |title=Вночі ворог здійснив ракетний обстріл Краматорська |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419133452/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |url-status=live }}</ref> Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht ja oblasti kuberner [[Serhi Haidai]] kutsus piirkonna elanikke viivitamatult evakueeruma, et mitte sattuda pantvangi ega saada tapetud venelaste poolt.<ref>{{cite web |title=Голова Луганської ОВА: Часу на роздуми нема – виїжджайте, бо уб'ють |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082947/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |url-status=live }}</ref> 25. aprilliks saavutasid Vene väed Ukraina vägede üle kolm-ühele arvulise ülemvõimu (traditsiooniline arv, mida peetakse ründava väe nõudeks), koondades kuni 76 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG) 800 isikkoosseisuga BTG kohta Donbassis.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=The battle for Donbas: 'the real test of this war' |url=https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=12. aprill 2022 |title=Ukraine: the battle for Donbas will be protracted and bloody – military expert |url=https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063712/https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=25. aprill 2022 |title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |website=BBC |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103705/https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=23. aprill 2022 |title=Motivated but outgunned: Ukrainian soldiers discuss life on the southern front |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |website=The Guardian |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |url-status=live }}</ref> Esimesel nädalal saavutasid Vene väed [[Kreminna lahing|täieliku kontrolli Kreminna üle]],<ref name="kreminna1">{{cite web |date=2022-04-19 |title=Russian forces capture first city in battle for Donbas |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |access-date=2022-04-21 |website=[[The Guardian]] |language=en |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421160634/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |url-status=live }}</ref><ref name="kreminna2">{{cite web |title=Russian forces seize first town in new phase of Ukraine invasion |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |access-date=2022-04-21 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426161107/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |url-status=live }}</ref> tungisid edasi [[Rubižne lahing|Rubižnes]],<ref name="ISW1">{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 20 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |access-date=2022-04-21 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420225829/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |url-status=live }}</ref> [[Popasna lahing|hõivasid]] suured alad [[Popasna]]s,<ref>{{cite news |title="Люди гибнут даже в укрытиях" – глава военной администрации Попасной |url=https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |access-date=2022-04-21 |website=Радіо Свобода |date=20. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030729/https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |url-status=live }}</ref><ref name="ISW1" /> ja jätkasid positsioonide tulistamist rindejoonel. Ukraina ametniku sõnul vallutasid Vene väed Donetski oblastis 42 küla, kuigi ta ei täpsustanud, millised külad vallutati.<ref name="Reuters42">{{Cite news |date=21. aprill 2022 |title=Ukraine official: Russia captured 42 villages in Donetsk region on Thursday |newspaper=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503135236/https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |url-status=live }}</ref> [[Slobožansk]]i ja Donetski operatiivringkondades intensiivistasid Vene väed mõnes piirkonnas pealetungioperatsioone, püüdes läbi murda Ukraina kaitsest peaaegu kogu rindejoone ulatuses Donetski, Harkivi ja Luhanski oblastis.<ref>{{cite web |title=Битва за Донбас розпочалася, нічого українського не віддамо — Зеленський {{!}} Громадське телебачення |url=https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082437/https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |url-status=live }}</ref> Samal ajal teatas Ukraina valitsus, et nende väed alustasid vasturünnakut ja [[Marjinka lahing (2022–)|vallutasid tagasi]] Marjinka linna.<ref>{{Cite news |title=Ukraine resists Russia's invasion. Day 55: Russia begins assault on Donbas, bombed-out Azovstal, Ukraine retakes Maryinka |newspaper=Ukraine Crisis Media Center |url=https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420104736/https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |url-status=live }}</ref> [[Wagneri grupp|Wagneri grupiga]] tõenäoliselt seotud Liibüa ja Süüria palgasõdurid põrkasid Popasnas väidetavalt kokku Ukraina vägedega. Ukraina valitsus väitis, et 20–25 palgasõdurit sai surma.<ref name="ISW1" /> Vene väed jätkasid aeglast ja ühtlast edasiliikumist, vallutades Popivka, Pistšane, [[Novotoškivske]], Zaritšne ja Žõtlivka linnad ning valmistusid vallutama ja edenema Popasnast mööda, edasi tungima Izjumist kagusse ja Kreminnast läände.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 24 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |website=Institute for the Study of War |access-date=24. aprillil 2022 |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424213208/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |url-status=live }}</ref><ref name="Aljazeera27">{{cite web |date=26. aprill 2022 |title=Russia-Ukraine live news: Russian troops seize eastern towns – Russia seizes two towns in Donbas: Ukraine military |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |work=[[Al Jazeera English|Aljazeera]] |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503165401/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |url-status=live }}</ref> 22. aprillist 29. aprillini hukkus 110 DRV sõjaväelast ja 451 sai vigastada.<ref name="DPRombudsman">{{cite web |date=29. aprill 2022 |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period from 23 to 29 April 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |work=DNR Ombudsman |language=en |access-date=29. aprillil 2022 |archive-date=1. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220501093001/https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |url-status=live }}</ref> ===Tugevamad kokkupõrked (1.–19. mai 2022)=== {{Vaata|Popasna lahing|Rubižne lahing}} [[File:Форсування Сіверського Донця.jpg|thumb|[[Bilohorivka]] juures [[Siverski Donetsi lahing]]u ajal hävitatud Vene pontoonsild ja sõidukid.]] Alates maist alustasid Vene väed Ukraina positsioonidel üle rindejoone intensiivistunud lahinguid, mida iseloomustasid massilised suurtükiväekampaaniad, millele järgnesid maapealsed rünnakud.<ref>{{Cite news |title=Can Western Artillery Stop Russia's Progress In The Donbas? |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-western-artillery-donbas-russian-progress/31878980.html |access-date=2022-06-02 |newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=2. juuni 2022 |language=en|last1=Prince |first1=Todd }}</ref> 7. maiks vallutasid Vene ja [[Donbassi seperatistid|Luhanski Rahvavabariigi väed]] praeguseks suuresti hävinud Popasna linna, seda kinnitas ka piirkonna kuberner.<ref name="mailbd1">{{cite web |date=7. mai 2022 |title=Military correspondent Kotenok about the capture of Popasna: returned to the LPR |url=https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |language=en |access-date=7. mail 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063711/https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |url-status=live }}</ref><ref name="reuters0508">{{cite web |date=8. mai 2022 |title=Ukraine troops retreat from Popasna, Luhansk governor confirms |url=https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |website=[[Reuters]] |access-date=8. mail 2022 |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508115351/https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |url-status=live }}</ref> 12. maiks teatati, et Vene väed vallutasid [[Rubižne]].<ref>{{cite web |date=13. mai 2022 |title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |work=CNN |access-date=13. mail 2022 |archive-date=13. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |url-status=live }}</ref> 5.–13. maini toimus [[Donetsi jõgi|Donetsi jõel]] [[Siverskõi Donetsi lahing|suur lahing]], kus Ukraina kaitsjad tõrjusid edukalt mitu Venemaa katset jõge ületada.<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | title=Bloody river battle was third in three days – Ukraine official | work=BBC News | date=13. mai 2022 | access-date=13. mail 2022 | archive-date=27. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220527023840/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | url-status=live }}</ref> Ukraina relvajõud väitsid, et hävitasid terve Vene vägede pataljoni, tappes kuni 1000–1500 sõdurit.<ref>{{Cite news |last=Parker |first=Charlie |title=Russian battalion wiped out trying to cross river of death |newspaper=[[The Times]] |language=en |url=https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |access-date=2022-05-13 |issn=0140-0460 |archive-date=14. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |url-status=live }}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) teatas, et 550-liikmelisest Vene sõjaväelasest hukkus ja sai haavata 485 ning kaotati 80 sõidukit.<ref name=nyt>{{cite news|title=Growing evidence of a military disaster on the Donets pierces a pro-Russian bubble|url=https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|first1=Anton|last1=Troianovski|first2=Marc|last2=Santora|work=[[The New York Times]]|date=15. mai 2022|access-date=16. mail 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|archive-date=16. mai 2022}}</ref> Ukraina väitis, et alustas 15. mail Izjumi lähedal vasturünnakut Vene vägede vastu.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |access-date=2022-05-15 |website=Sydney Morning Herald |language=en |archive-date=16. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220516080509/https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-collects-russian-dead-war-rages-multiple-fronts-2022-05-14/ |access-date=2022-05-15 |website=Reuters |language=en}}</ref> Samal päeval teatati, et Vene väed vallutasid [[Izjum]]ist lõunas asuva Dovhenke küla.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Russia prepares for Severodonetsk battle as Ukraine lines up counteroffensive near Izyum |url=https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |access-date=2022-05-15 |work=ThePrint.in |language=en |archive-date=15. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515185915/https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |url-status=live }}</ref> ===Venemaa läbimurre (20. mai–3. juuli 2022)=== {{Vaata|Esimene Lõmani lahing|Svjatohirski lahing}} [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 11.jpg|thumb|President Zelenskõi koos 24. mehhaniseeritud brigaadiga Donbassi rindejoone lähedal 5. juunil 2022]] Mai lõpus tegid Vene väed läbimurde paljudes rindejoone piires. Vene väed kasutasid oma jõupingutustes uut "katla" lähenemist, loobudes suurtest ümberpiiramistest väiksemate kasuks, mis võimaldas neil saavutada lahingu esimesed suuremad võidud.<ref>{{Cite web |date=2022-05-27 |title=Russia's 'cauldron' tactic may be tipping Donbas battle in its favour |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/27/russia-cauldron-tactic-may-tipping-donbas-battle-favour |access-date=2022-06-02 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 20. mail astusid Vene väed edasi Popasna lääne- ja lõunaosas, eesmärgiga lõigata ära tee [[Sjevjerodonetsk]]isse.<ref>{{cite web|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell'|work=NBC News|date=20. mai 2022|access-date=20. mail 2022|archive-date=20. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|url-status=live}}</ref><ref>{{Citation |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 20 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |publisher=Critical Threats |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524090333/https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |url-status=live }}</ref> Vaatamata Ukraina tugevale vastupanule murdsid Vene väed 20. mail lõpuks Popasna piirkonnast läbi.<ref>{{Citation |title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell' |date=20. mai 2022 |url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |publication-date=20. mai 2022 |publisher=NBC |access-date=20. mail 2022 |archive-date=20. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |url-status=live }}</ref> 22. maiks suutsid Vene väed kindlustada oma edasitungi ning üritasid samaaegselt tõrjuda läände [[Bahmut]]i suunas ja põhja poole, et katkestada maastikuühendus Sjevjerodonetskiga.<ref>{{Citation |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MAY 22 |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |publisher=ISW |access-date=24. mail 2022 |archive-date=23. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220523225325/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |url-status=live }}</ref> Vene väed sisenesid [[Lõman]]i linna 23. mail ja vallutasid selle täielikult 26. kuupäevaks,<ref>{{Cite web|url=https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|title=Russia seeking to capture Ukraine's Lyman: separatist leader|access-date=25. mail 2022|archive-date=26. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220526032910/https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |date=26. mai 2022 |title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=26. mail 2022 |archive-date=28. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |url-status=live }}</ref> samas kui Ukraina väed lahkusid [[Svjatohirsk]]ist.<ref name="RID Rivista Italiana Difesa">{{cite web |title=RID Rivista Italiana Difesa |url=https://www.rid.it/shownews/4938 |access-date=2022-05-22 |website=www.rid.it |language=it |archive-date=12. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220512085122/https://www.rid.it/shownews/4938 |url-status=live }}</ref> 24. maiks vallutasid Vene väed [[Svitlodarsk]]i linna.<ref name="Svitlodarsk24522">{{cite web|title=Donetsk region: occupying forces capture Svitlodarsk|url=https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|access-date=2022-05-24|work=Yahoo News|date=24. mai 2022 |language=en|archive-date=24. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524213753/https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|url-status=live}}</ref> 1. juunil teatas Ukraina, et 70–80% Sjejerodonetskist on Vene vägede poolt [[Sjevjerodonetski lahing (2022)|vallutatud]].<ref>{{cite web |date=1. juuni 2022|title= Ukrainian official says about 80% of Severodonetsk is occupied by Russian forces |url= https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-02-22/index.html |website=CNN |language=en |access-date=2. juunil 2022}}</ref> 3. juunil väitis Ukraina, et on alustanud vasturünnakut, et võtta tagasi 20% linnast.<ref>{{cite web |date=4. juuni 2022|title= Ukraine has retaken about 20% of territory lost in Sievierodonetsk -regional head |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-has-retaken-about-20-territory-lost-sievierodonetsk-regional-head-2022-06-03/ |website=Reuters |language=en |access-date=4. juunil 2022}}</ref> 8. juunil aga suruti Ukraina armee linna äärealadele tagasi.<ref name="TG08062022">{{cite web |date=8. juuni 2022 |title=Russia-Ukraine war: Russian bombardment of Sievierodonetsk 'pushes Ukrainian troops back to city's outskirts' – live |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/jun/08/russia-ukraine-war-latest-zelenskiy-vows-to-retake-territory-more-than-1000-ukrainian-prisoners-of-war-sent-to-russia-moscow-says-live |work=The Guardian}}</ref> Juuni keskpaigaks oli sõjaväeringkondades üldine konsensus, et Ukraina laskemoon oli peaaegu otsas ja relvad olid tugevalt maha surutud.<ref>{{Cite web |date=2022-06-20 |title=Despite Western arms, Ukraine is outgunned in the east |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-long-slog-2135fc2e76b71451f52e90eb6e5b2cac |access-date=2022-06-23 |website=AP NEWS |language=en}}</ref> Üks kõrge Ukraina sõjaväeametnik lisas, et Ukraina sõltub relvade tarnimisel läänest, kuna Venemaal on 10–15 korda suurem eelis kui Ukrainal ning et Venemaa suurtükiväe hävitamiseks on vaja lääne raketisüsteeme.<ref>{{Cite web |date=2022-06-10 |title=We're almost out of ammunition and relying on western arms, says Ukraine |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/10/were-almost-out-of-ammunition-and-relying-on-western-arms-says-ukraine |access-date=2022-06-10 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Veelgi enam, vaatamata sellele, et Ukraina väed kasutasid 5000–6000 padrunit päevas, täpsemalt lääne poolt tarnitud 155 mm padruneid, olid nad mõnes kohas siiski 40-1 võrra paremad.<ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title=Ukraine forces outgunned up to 40 to one by Russia, intelligence report reveals |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-war-intelligence-russia-kyiv-military-b2096715.html |access-date=2022-06-23 |website=The Independent |language=en}}</ref> Kuna läbimurret Popasna lähistel aeglustas oluliselt Ukraina raskerelvad,<ref>{{Citation |title=Russo-Ukrainian war, day 89: Ukraine slows down Russian advance in Donbas, rules out ceasefire & territorial concessions |date=23. mai 2022 |url=https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524172829/https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |publisher=Euromaidan Press |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |url-status=live}}</ref> alustas Venemaa pealetungi Popasnast kagus, eesmärgiga mööduda Donetsi jõest ja pommitada lõunast Lõssõtsanskit.<ref name="Institute for the Study of War">{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-23 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ISW hinnangul anti Vene komandöridele 26. juuni tähtaeg läbimurdeks ja kogu Luhanski oblasti haldusterritooriumi hõivamiseks.<ref name="Institute for the Study of War"/> ====Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski langemine==== {{Vaata|Toškivka lahing|Sjevjerodonetski lahing (2022)|Lõssõtšanski lahing}} [[File:Troops of pro-Russian separatist forces advance towards Lisichansk.png|thumb|[[Venemaa separatistide väed Donbassis|Vene-meelsed separatistide]] väed [[Lõssõtšanski lahing|edenevad]] Lõssõtsanski poole, juuni 2022]] [[File:Toretska coal mine after Russian shelling on 27 June 2022.jpg|thumb|Tulekahju Toretska söekaevanduses [[Toretsk]]is pärast Venemaa mürsku 27. juunil 2022]] 23. juuniks oli Venemaa lõunas täielikult läbi murdnud, vallutades [[Toškivka]]<ref>{{Cite web |title=Russia has captured Donbas frontline village Toshkivka: Ukraine |url=https://www.geo.tv/latest/423585-russia-has-captured-donbas-frontline-village-toshkivka-ukraine |access-date=2022-06-23 |website=www.geo.tv |language=en}}</ref> ja saavutades olulisi edusamme [[Lõssõtšansk]]ist lõuna pool. Vene väed vallutasid 22. juunil [[Loskutivka]], [[Mõrna Dolõna]], [[Rai-Oleksandrivka]] ja [[Pidlisne]].<ref>{{Cite news |date=2022-06-21 |title=Russian forces capture several more settlements in Ukraine's Luhansk region |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-several-more-settlements-ukraines-luhansk-region-2022-06-21/ |access-date=2022-06-23}}</ref><ref>{{Cite web |title=2 more Luhansk settlements fall to Russia as pressure builds on Lysychansk |website=[[CNN]] |date=23. juuni 2022 |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-23-22/h_3d9315eab77e0cf583903ee2090737c7}}</ref> 23. juunil lõikasid Vene väed ära ja piirasid ümber [[Hirske]] ja [[Zolote]] linnad, mis väidetavalt olid järgmiseks päevaks täielikult vallutatud.<ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23 Russian Offensive Campaign Assessment, June 23]</ref><ref>[https://warsawinstitute.org/russia-potential-plan-smash-ukrainian-stronghold-luhansk-region/ Russia Has Potential Plan To Smash Ukrainian Stronghold In Luhansk Region]</ref> Lisaks tegi Venemaa tõuke, et kindlustada täielikult Sjevjerodonetskis asuva [[Azot keemiatehas (Sjevjerodonetsk)|Azoti keemiatehas]], millest 14. juuniks oli saanud Ukraina sõdurite viimane pelgupaik linnas.<ref>{{Cite web |title=Russia urges Ukrainian fighters in Severodonetsk to lay down arms |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/6/14/russia-calls-on-ukrainian-fighters-in-severodonetsk-to-surrender |access-date=2022-06-23 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Vene väed olid põhjateljel vähem edukad, püüdes teha läbimurdeid [[Mõkolajivka]] ja [[Bohorodõtšne]] lähedal, püüdes edasi liikuda Donetski linna [[Slovjansk]]i poole.<ref>{{Cite web |title=Ukraine's Armed Forces make enemy offensive near Mykolaivka stall |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3507101-ukraines-armed-forces-make-enemy-offensive-near-mykolaivka-stall.html |access-date=2022-06-23 |website=www.ukrinform.net |date=15. juuni 2022 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=General Staff Summary: Russians want to establish control over Bohorodychne and launch an offensive on Sloviansk |url=https://news.yahoo.com/general-staff-summary-russians-want-035012785.html |access-date=2022-06-23 |website=news.yahoo.com |date=14. juuni 2022 |language=en-US}}</ref> Sellegipoolest liigub Venemaa edasi, Venemaa läbimurre lõunas avaldas survet vähestele järelejäänud Luhanski oblasti ukrainlastest kaitsjatele, et nad taganeksid Donetski oblasti piiri lähedal kaitseliinidele.<ref>{{Cite news |date=2022-06-23 |title=Ukrainian troops may pull back from Lysychansk front line to avoid encirclement -governor |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-two-settlements-near-ukraines-lysychansk-2022-06-23/ |access-date=2022-06-23}}</ref> Vene väed piirasid [[Hirske]] ja [[Zolote]] 24. juuniks põhja poole, suundudes Lõssõtšanskisse.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-25 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> Vene allikad väitsid, et Ukraina väed kaotasid viimase kahe päeva jooksul Hirskes, Zolotes ja Lõssõtšanski lähedal üle 1000 võitleja, sealhulgas 800 vangistati.<ref>[https://tass.ru/armiya-i-opk/15016779 Военная операция на Украине]</ref> 25. juuniks olid Ukraina ametiisikud teatanud, et nende väed on Sjevjerodonetskist taganenud, et vältida nende ümberpiiramist Vene vägede poolt, andes sellega märku linna vallutamisest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian troops told to leave Severodonetsk: governor |url=https://polskieradio.pl/art9766_2986846 |access-date=2022-06-24 |website=PolskieRadio.pl}}</ref><ref>{{Cite news |title=Ukrainians Retreat From Key Areas Of Eastern Region As Fighting Enters Fifth Month |url=https://www.rferl.org/a/ukrainians-leave-severodonetsk-fighting-luhansk/31913067.html |access-date=2022-06-24 |website=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref><ref name="almostleft">[https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-06-25/mayor-says-ukrainian-troops-have-almost-left-sievierodonetsk Mayor Says Ukrainian Troops Have 'Almost Left' Sievierodonetsk]</ref> 1. juuliks jätkasid Vene väed [[Lõssõtšanski lahing|Lõssõtsanski piiramist]] lõunast ja läänest, püüdes lõigata linnast ära maanteed T1302 Lõssõtšansk-[[Bahmut]]. Vene väed väitsid, et piiramise osana vallutasid ka Lõssõtšanskist loodes asuva [[Prõvillja]] pärast seda, kui üksused ületasid jõge linnast põhja ja lääne suunas. Ukraina positsioonid [[Siversk]]i, [[Bilohorivka]], Vovtšojarivka, Berestove, Jakovlivka, [[Vidrodžennja]], Majorski ja [[Vuhlehirska soojuselektrijaam]]a lähedal tulistati suurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3519272-enemy-attempting-to-encircle-ukrainian-troops-near-lysychansk.html|title=Enemy attempting to encircle Ukrainian troops near Lysychansk|date=1. juuli 2022|website=Ukrinform.net|access-date=2023-11-16|archive-date=2022-07-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701093541/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3519272-enemy-attempting-to-encircle-ukrainian-troops-near-lysychansk.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.jpost.com/breaking-news/article-710942|work=Jerusalem Post|date=1. juuli 2022|title=Ukraine-Russia War: Russian missile strike kills 18 in Odesa – ministry}}</ref> 2.–3. juulil väitsid Venemaa ja LRV-i separatistide väed, et vallutasid ja kontrollisid Lõssõtšanski, kuid Ukraina ametnikud, sealhulgas president [[Volodõmõr Zelenskõi]],<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521075-president-zelensky-there-is-risk-of-luhansk-region-being-seized-but-lysychansk-not-under-enemy-control-yet.html|title=There is risk of Luhansk Region being seized, but Lysychansk not under enemy control yet – Zelensky|date=3. juuli 2022|work=Ukrinform}}</ref> ei olnud veel ametlikult tunnistanud strateegilise linna vallutamist, vaid ütlesid, et piirkonna nimel jätkuvad ägedad kokkupõrked linnas.<ref name=CNNCapture>{{cite news|url=https://www.cnn.com/2022/07/03/europe/russia-ukraine-luhansk-lysychansk-intl/index.html|work=CNN|title=Russian forces claim to take control over Lysychansk, Ukraine's last holdout in Luhansk region|date=3. juuli 2022}}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) toetas Venemaa väidet, et Lõssõtšansk langes 2. juulil, mis viitas sellele, et Ukraina kaitsjad "tõmbusid tõenäoliselt tahtlikult tagasi" linnast.<ref name="ISW2July">{{Cite web |last1=Stepanenko |first1=Kateryna |last2=Hird |first2=Karolina |last3=Kagan |first3=Frederick W. |date=2. juuli 2022 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 2 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-2 |access-date=2. juulil 2022 |publisher=[[Institute for the Study of War]]}}</ref> Lisaks väitis Venemaa kaitseministeerium, et on vallutanud ja puhastamas paljusid asulaid Lõssõtšanski äärelinnas, sealhulgas Verhnekamenka, Zolotarivka, [[Bilohorivka]], [[Novodružesk]], Malorjazantsevo ja Bila Hora.<ref>{{cite web|url=https://t.me/mod_russia/17359|date=3. juuli 2022|title=Report of the Ministry of Defense of the Russian Federation on the progress of the special military operation on the territory of Ukraine|work=Telegram}}</ref><ref>{{cite web|url=https://t.me/zvezdanews/84600|date=3. juuli 2022|title=ВС РФ овладели Белогоровкой и водрузили на здании администрации Знамя Победы, сообщает Минобороны|work=Telegram}}</ref> Ukraina ametnikud tunnistasid seejärel, et Lõssõtšansk on langenud. Lõssõtšanski ja selle läänepoolsete äärealade langemisega kuulutasid Venemaa ja Luhanski Rahvavabariik esimest korda välja täieliku kontrolli Luhanski oblasti üle, saavutades sellega Venemaa juhitud kampaania eesmärgi.<ref>{{cite news|url=https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022|work=Daily Independent|title=Russia claims control of pivotal eastern Ukrainian province|archive-date=10. juuli 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220710153857/https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|url-status=dead}}</ref> 3. juulil intensiivistus Venemaa [[Slovjansk]]i pommitamist.<ref>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-moscow-government-and-politics-a8652c890cc9583840468eafb049175e|work=Associated Press|title=Splintered Ukrainian city braces for new battle with Russia|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022}}</ref> ===Venemaa paus (4.–16. juuli 2022)=== [[File:Russian missile in Oleksandrivka (Donetsk region), 2022-07-06.jpg|thumb|[[Plahvatamata laskemoon|Plahvatamata]] Vene rakett [[Oleksandrivka]]s 6. juulil 2022]] [[File:Stadium in Bakhmut after Russian shelling, 2022-07-11.jpg|thumb|Venemaa pommitamise tagajärjed [[Bahmut]]is Metallurgi staadionil 11. juulil 2022]] Pärast Luhanski oblasti täielikku vallutamist ja okupeerimist andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]]le korralduse jätkata pealetungi Donbassis plaanipäraselt, lisades, et Luhanski rindel võidelnud üksused "peaksid kindlasti puhkama ja oma lahinguvõimet suurendama."<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62040787|title=Ukraine war: What is Putin's plan now Luhansk has fallen?|first=Joe|last=Inwood|work=[[BBC News]]|date=4. juuli 2022|access-date=9. augustil 2022}}</ref> Sõjauuringute Instituudi teatel ei saavutanud Vene väed väidetavat ega hinnatud territoriaalset kasu "esimest korda 133 sõjapäeva jooksul" ja viitasid sellele, et Venemaa teeb tõenäoliselt "operatsioonipausi", et puhata ja koondada oma väed enne kavandatavat korduv kallaletung.<ref>{{cite news |date=7. juuli 2022 |title=Russia taking 'operational pause' in Ukraine, analysts say |first1=Maria Grazia|last1=Murru|first2=Oleksandr|last2=Stashevskyi|work=[[ABC News]]|url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|agency=[[Associated Press|AP]]|access-date=9. augustil 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715103153/https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|archive-date=2022-07-15}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]] eeldas, et [[Siversk]]i linn on nende uue rünnaku vahetu taktikaline eesmärk.<ref>{{cite news |date=8. juuli 2022 |title=UK says Russia concentrating for attack on Ukraine's city of Siversk |work=Yahoo News |url=https://news.yahoo.com/uk-says-russia-concentrating-attack-050003665.html}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]]i luurebriifingul 4. juulil öeldi, et Vene väed lähevad "peaaegu kindlasti" üle ülejäänud [[Donetski oblast]]i hõivamisele, millest umbes 55 protsenti on juba Venemaa ja [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) separatistide vägede kontrolli all. Ministeerium ennustas, et lahingud Donetskis jätkuvad "jahvatavate ja kurnavatena", mida iseloomustavad massiivsed suurtükiväe tulistamised linnade tasandamiseks aeglase maapinna edenemise ajal. Ukraina Luhanski kuberner [[Serhi Haidai]] ütles, et eeldab, et sellised Donetski linnad nagu Slovjansk ja [[Bahmut]] langevad peagi Venemaa tugeva rünnaku alla, ning ütles, et mõlemat linna tulistatakse üha sagedamini. Sarnaselt Ühendkuningriigi luurearuannete andmetega eeldasid ukrainlased, et venelased tungivad mööda Bahmuti–Lõssõtšanski maanteed läände.<ref>{{cite news|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/04/ukraine-donetsk-next-russian-target-after-capture-of-luhansk-says-governor|title=Putin declares victory in Luhansk after fall of Lysychansk|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.dailykos.com/stories/2022/7/4/2108333/-Ukraine-Invasion-Day-132-improvise-adapt-overcome|work=Daily Kos|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022|title=Ukraine Invasion Day 132: improvise, adapt, overcome}}</ref><ref name=AJRecap1>{{cite news|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/7/7/timeline-week-19-of-russias-war-in-ukraine|title=Timeline: Week 19 of Russia's war in Ukraine|work=Al Jazeera|date=7. juuli 2022|access-date=9. juulil 2022}}</ref> 5. juulil Slovjanski linnapea [[Vadõm Ljahh]], kutsus elanikke üles linnast evakueeruma. "Lähimad Vene positsioonid on linnast 7–10 km kaugusel," ütles Ljahh.<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/05/russia-ukraine-war-updates.html|title=Mayor tells civilians to flee as Russian forces approach; Ukraine warns it will need 'colossal funds' to rebuild|date=5. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> [[Donetski oblast]]i kuberner [[Pavlo Kõrõlenko]] kutsus 350 000 allesjäänud elanikku piirkonnast evakueerima.<ref name=AP6July>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-donetsk-government-and-politics-1fc51f17c706651bd2115cae3d2417f7|work=Associated Press|title=12 killed in Ukraine as Russia pounds rebel-claimed province|date=6. juuli 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Venemaa regulaar- ja reservvägede katse laiendada [[sillapea]]d Donetsi jõel jäi Ukraina suurtükirünnaku tõttu seisma.<ref name=KP6July>{{cite news|url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/renewed-rf-assaults-in-siversk-and-bakhmut-sectors-uaf-claims-kremlin-ammo-problems.html|work=Kyiv Post|date=6. juuli 2022|title=Renewed RF assaults in Siversk and Bakhmut sectors, UAF claims Kremlin ammo problems}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russian-artillery-pounds-donetsk-new-offensive-ukraine-east-rcna36835|work=NBC News|title='No safe place' from Russian artillery as offensive underway in Ukraine's Donetsk|date=6. juuli 2022}}</ref> Venemeelsed allikad väitsid, et Spirne küla oli vallutatud ja edusamme tehti uuesti maapealsete rünnakute käigus Põhja-Donetski Verhnokamjanski külale; väited ei leidnud toona iseseisvat kinnitust. Väidetavalt kinnitasid nii Venemaa kui ka Ukraina allikad, et Ukraina väed vallutasid piiratud vasturünnaku käigus tagasi Solodke küla.<ref name=KP6July/> 11. juulil lükkas president Zelenskõi ümber arusaama, et venelased on "operatsioonipausil", viidates jätkuvale surmaga lõppenud pommirünnakule, õhurünnakutele ja jätkuvatele teadetele Ukraina vägede erinevate Venemaa rünnakute "tõrjumisest". Zelenskõi väitis, et 34 Venemaa õhurünnakut viimase 24 tunni jooksul ei viita "operatsioonipausile".<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/11/live-updates-latest-russia-news-and-the-war-in-ukraine.html|title=Russian rocket attack on Donetsk apartment block kills 24; Moscow temporarily halts gas flows to Europe|date=11. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> 16. juulil teatas Venemaa kaitseministeerium, et operatsioonipaus on sisuliselt lõppenud.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-17 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ===Uus rünnak Donetski oblastile (17. juuli–6. september 2022)=== {{Vaata|Marjinka lahing (2022–)|Siverski lahing|Avdijivka lahing (2022–)|Piskõ lahing|Bahmuti lahing|Soledari lahing}} [[File:Kadyrovcy 05.png|thumb|left|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis, juuli 2022]] 17. juuliks olid Vene väed kontrolli all 55% Donetski oblastist. Donetski Rahvavabariigi (DRV) teabeministri asetäitja Daniil Bezsonov teatas 25. juulil, et DRV loodab augusti lõpuks vallutada kogu Donetski oblasti. Erinevad Venemaa ja Lääne allikad olid varem teatanud, et Venemaa kavatseb korraldada referendumid okupeeritud aladel septembri esimeseks pooleks, tõenäoliselt millalgi 11. septembri paiku, mis on Vene Föderatsiooni ühtne hääletuspäev.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-27|website=Institute for the Study of War}}</ref> 21. juulil hoiatas Briti kaitseministeerium, et venelased on lähenemas [[Vuhlehirska elektrijaam]]ale, Ukraina suuruselt teisele elektrijaamale, ja üritavad seal läbimurret teha.<ref>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/07/21/russian-forces-close-key-ukrainian-power-plant/|work=The Telegraph|title=Russian forces close in on Ukraine's second biggest power plant|date=21. juuli 2022|access-date=27. juulil 2022}}</ref> 25. juulil saavutasid Vene väed [[Berestove]] üle kontrolli. LRV esindaja postitas Novoluhanske sissepääsusildi ette videomaterjali [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõduritest, mis näitab, et Vene väed on tunginud linna, mis asub Bahmuti äärelinnast umbes 25 km kagus. Mitmed Vene allikad väitsid ka, et Vene väed vallutasid [[Novoluhanske]] põhjaservas asuva Vuhlehirska elektrijaama ja tegelesid selle aktiivselt puhastamisega, samal ajal teatas Ukraina kindralstaap, et venelastel oli sellel rindel vaid "osaline edu". Venemeelsed allikad ütlesid, et Wagneri palgasõdurite võitlejad osalesid elektrijaama ründamises ja lahingud kestsid mitu päeva, enne kui 26. juuliks jõuti jaama täieliku kontrolli alla.<ref>{{cite web|url=https://english.pravda.ru/news/hotspots/153288-vuhlehirska/|title=Russian forces take Vuhlehirska power station under total control|website=english.pravda.ru|date=26. juuli 2022}}</ref> ISW oletas, et Ukraina väed viisid tõenäoliselt läbi "kontrollitud väljatõmbamise" Vuhlehirska veehoidla piirkonnast loodes Semõhirja suunas.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 25|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-25|date=25. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> Ukraina ametnik kinnitas elektrijaama hõivamist 27. juulil.<ref>{{Cite web|title=Russian forces capture Ukraine's second biggest power plant, Ukraine says|url=https://www.reuters.com/world/europe/fate-ukraines-second-biggest-power-plant-balance-after-russian-advance-2022-07-27/|author1=Natalia Zinets |date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Reuters}}</ref> 26. juulil teatas [[Ukraina kindralstaap]], et Vuhlehirska elektrijaamast läänes asuvas Semõhirja külas võitlevad Vene väed.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> 27. juulil veebis postitatud geolokatsiooniga videomaterjalid näitasid, et Wagneri palgasõdurid olid jõudnud Klõnovesse, samas kui venemeelne Telegrami kanal [[Readovka]] väitis, et Vene väed saavutasid kontrolli [[Pokrovske]] üle.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 27|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-27|date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Institute for the Study of War}}</ref> 28. juulil teatas Ukraina kindralstaap, et venelased saavutasid [[Soledar]]i ja [[Veršõna]] lähedal väikest edu ning jätkasid rünnakuid [[Avdijivka]] ja [[Piskõ]] vastu. Ukrainlased süüdistasid Vene vägesid maapealsete rünnakute ajal Ukraina vormiriietuse kandmises.<ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872376-invaders-tried-to-storm-pisky-wearing-afu-uniform-general-staff|title=Invaders Tried To Storm Pisky Wearing AFU Uniform – General Staff|work=Ukranews|date=28. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-28-22/index.html|work=CNN|title=Russian forces make small gains in Donetsk region, Ukrainian military says|date=28. juuli 2022|access-date=29. juulil 2022}}</ref> Ukraina sõjavägi väitis, et neutraliseeris 28. juulil 270 Vene ja Vene-meelset sõdurit ning hävitas seitse tanki ning tõrjus edukalt kõik rünnakud Soledar-Veršnka ja Avdijivka-Piskõ rindel.<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/armed-forces-ukraine-neutralise-russian-153511730.html|work=Yahoo News|title=Armed Forces of Ukraine neutralise a Russian reconnaissance group on the Sloviansk front General Staff report|date=29. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872545-afu-liquidate-another-270-invaders-and-7-enemy-tanks-over-past-day-fresh-data-from-general-staff|title=AFU Liquidate Another 270 Invaders And 7 Enemy Tanks Over Past Day. Fresh Data From General Staff|date=29. juuli 2022|work=Ukranews}}</ref> Kuid separatistid väitsid, et Vene ja DRV väed Avdijivka piirkonnas olid teinud märkimisväärseid edusamme linnast põhja- ja ida pool.<ref name=iswjuly29>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 29|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-29|date=29. juuli 2022|access-date=2022-07-30|website=Institute for the Study of War}}</ref> [[File:Giatsint-B of the Kalmius Brigade.webm|thumb|[[Donetski Rahvavabariik|DRV]] [[Kalmiuse brigaad]] tulistas [[2A36 Giatsint-B|Giatsint-B]] suurtükiväest Ukraina positsioonide pihta juulis 2022. Video avaldas [[Venemaa kaitseministeerium]].]] 29. juulil sai Venemaa poolt okupeeritud Olenivkas [[Olenivka vangla veresaun|plahvatuses]] surma ja haavata palju Ukraina sõjavange. 30. juuli seisuga oli rünnaku toimepanija üle vaieldav.<ref name=iswjuly29/> 30. juulil andis president Zelenskõi korralduse kõigil Donetski oblastis allesjäänud tsiviilisikutel evakueeruda. Donetski oblasti okupeerimata territooriumil elas Ukraina hinnangul endiselt 200 000–220 000 tsiviilisikut.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62365797|work=BBC|title=Ukraine War: Zelensky orders civilians to evacuate Donetsk region|date=31. juuli 2022}}</ref> 1. augustil teatas Briti kaitseministeerium, et Venemaa on viimase nelja päeva jooksul igapäevaste rünnakute käigus teinud Bahmuti teljel aeglast edu.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/britain-says-russia-has-continued-attempt-tactical-assaults-bakhmut-axis-2022-08-01/|work=Reuters|title=Britain says Russia has continued to attempt tactical assaults on Bakhmut axis|date=1. august 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Vene väed üritasid värvata ja mobiliseerida elanikke LRV-i kontrolli all olevates linnades, nagu [[Altševsk]].<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/russia-attempts-mount-offensive-bakhmut-060028227.html|title=Russia attempts to mount offensive on Bakhmut on a daily basis Luhansk Oblast Military Administration|date=1. august 2022|work=Yahoo News}}</ref> 2. augustil teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene väed on viimastel päevadel vallutanud kuus rindejoone asulat: Berestove, Pokrovske, Novoluhanske, Semõhirja, Hrõhorivka ja Strjapivka.<ref>{{cite news|work=Yahoo News|url=https://news.yahoo.com/shoigu-says-occupation-donetsk-oblast-104807949.html|title=Shoigu says occupation of the Donetsk Oblast continues "according to plan"|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022}}</ref> Samal päeval vallutasid Vene väed Ukraina positsioonid Butivka söekaevanduse ümbruses Avdijivkast edelas, tõrjudes paigast ära Ukraina positsioonid, mis olid seal olnud alates 2015. aastast. Ukraina kindralstaap teatas ka, et Vene vägedel oli [[Vidrodžennja]]-[[Kodema]] ääres "osaline edu" liin, umbes 20 km [[Bahmut]]ist kagus.<ref name="iswaugust2">{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-2|work=The Institute for the Study of War|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 2}}</ref> 5. augustil väitsid Vene allikad, et Vene väed [[Soledari lahing|võitlevad aktiivselt]] Knauf Gips Donbassi kipsitehases Soledari kaguosas. Vahepeal väitsid separatistlikud võimud, et eraldiseisvad DRV brigaadid ja Wagneri grupi väed olid võtnud kontrolli poole Marjinkast, kuid ukrainlaste teatel olid rünnakud Marjinkale ebaõnnestunud. DRV vägede postitatud geograafilise asukohaga kaadrid viitasid ka sellele, et Travneve tabati tõenäoliselt selleks päevaks.<ref name=iswaugust5>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-5|work=The Institute for the Study of War|date=5. august 2022|access-date=6. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 5}}</ref><ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-6|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 6|date=6. august 2022|access-date=13. augustil 2022|work=Institute for the Study of War}}</ref> 6. augustil kinnitasid lahingukaadrid, et Vene väed tungisid edasi [[Marjinka lahing (2022–)|Marjinka]] idaservale. 7. augustil tungisid Vene väed Piskõ kaitsest läbi ja jõudsid asula keskmesse.<ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-7|work=The Institute for the Study of War|date=7. august 2022|access-date=8. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 7}}</ref> Vene allikad väitsid, et Soledarist kagus asuvad [[Volodõmõrivka]] ja Strjapivka külad vallutati 9. augustiks.<ref>{{cite news|url=https://nationalinterest.org/blog/buzz/russia-pummels-donetsk-new-offensive-intensifies-204111|work=The National Interest|title=Russia Pummels Donetsk as New Offensive Intensifies|date=9. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 10. augustil väitis DRV, et vallutas [[Hladosove]] [[Travneve]]st läänes.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-10|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 10|date=10. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 11. augustil väitsid Venemaa ja DRV allikad, et ligikaudu 90 protsenti [[Piskõ lahing|Piskõst]] on tabatud ning lahingukaadrid näitasid väidetavalt, kuidas venelased pommitasid küla [[TOS-1 Buratino|TOS-1]]A termobaarsuurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-11|work=The Institute for the Study of War|date=11. august 2022|access-date=13. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 11}}</ref> ISW hinnangul oli Piskõ 24. augustiks Vene vägede kätte võetud.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, AUGUST 25 |first1=Karolina |last1=Hird |first2=Layne |last2=Philipson |first3=George |last3=Barros |first4=Frederick W. |last4=Kagan |author-link4= Frederick Kagan |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |date=25. august 2022 |work=[[Institute for the Study of War]] |access-date=2022-08-26}}</ref> Väidetavalt vallutasid Vene ja liitlasväed Kodema 6. septembril.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-6|work=The Institute for the Study of War|date=6. september 2022|access-date=7. septembril 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 6}}</ref> ==Tagajärjed== {{Vaata|2022. aasta Harkivi vasturünnak|Luhanski oblasti rinne}} Osa pealetungi kasu pöördus tagasi 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] – küla Luhanski oblastis Lõssõtšanski lähedal ning [[Lõman]]i ja Svjatohirski linnad Donetski oblastis.<ref name="theguardian.com">{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/sep/19/russia-no-longer-has-full-control-of-luhansk-as-ukraine-recaptures-village | title=Russia no longer has full control of Luhansk region after Ukraine captures village | website=[[TheGuardian.com]] | date=19. september 2022 }}</ref> Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu Hersonis ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest." Nad nimetasid pealetungi tulemust Venemaa jaoks "pürrose võiduks", viidates pikaajalisele negatiivsele mõjule Venemaa võimele hoida oma territooriumi, mille ta pealetungi ja sõja ajal üldiselt omandas.<ref name=FPRI/> Nimelt kulutas Venemaa Donbassis territooriumi hõivamiseks tohutul hulgal tööjõudu ja suurtükiväe laskemoona. Lee ja Kofman märgivad, et Venemaa suutis tööjõu kaotuse kompenseerida [[2022. aasta Venemaa mobilisatsioon|mobilisatsiooni]] sisseviimisega, kuid isegi 2022. aasta detsembris olid Vene väed endiselt sunnitud piirama oma suurtükiväe kasutamist [[Bahmuti lahing]]u ajal.<ref name=FPRI/> ==Hukkunud== ===Sõjaväeohvrid=== Ukraina valitsus hoidus oma vägedele Donbassis hukkunute üldarvu avaldamast, kuigi nad esitasid perioodiliselt erinevaid hinnanguid igapäevaste ohvrite arvu kohta. Ukraina andmetel tapeti 2022. aasta mai lõpu seisuga Donbassi rindel iga päev 50–100 Ukraina sõdurit.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|title=Zelenskyy: up to Ukrainian 100 soldiers killed each day in eastern Ukraine|website=news.yahoo.com|date=22. mai 2022 |access-date=1. juunil 2022|archive-date=27. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527214826/https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|url-status=live}}</ref> 2022. aasta juuni alguseks sai Donbassis iga päev surma kuni 200 Ukraina sõdurit ja haavata üle 800.<ref>{{Cite web |title=Ukraine and Russia 'compete to be last army standing' as Donbas deaths mount |website=[[TheGuardian.com]] |date=8. juuni 2022 |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/08/ukraine-and-russia-compete-to-be-last-army-standing-as-donbas-deaths-mount}}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-06-10 |title=Russia-Ukraine war live updates: Ukraine losing up to 200 fighters daily; Putin links war to Russia's imperial past |language=en |newspaper=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/06/10/russia-ukraine-war-putin-news-live-updates/ |access-date=2022-06-10}}</ref> Juuni keskpaigaks hindasid mõned Ukraina ametnikud, et Ukraina väed kannatasid tunduvalt rohkem kui varasemat 1000 hukkunut päevas, sealhulgas 200–500 hukkunut.<ref>{{Cite web |last=Lawler |first=Dave |date=2022-06-15 |title=Ukraine suffering up to 1,000 casualties per day in Donbas, official says |url=https://www.axios.com/2022/06/15/ukraine-1000-casualties-day-donbas-arakhamia |access-date=2022-06-16 |website=Axios |language=en}}</ref> Seoses Venemaa kaotustega esitas Ukraina [[Ida operatsioonijuhatus]] kuni 2. juulini 2022 igapäevaseid Vene vägede ohvrite nõudeid. Lahingu käigus hukkus LRV-i pataljoniülem, kui ta ja ta võitlejad piirasid Kreminna lähedal Ukraina vägede poolt ümber ja võitlesid LRV-i teatel viimseni. Kokkupõrgetes hukkus ja sai haavatuid teadmata arv.<ref name="Kishchik1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|title=Pro-Russian separatist army commander killed in east of Ukraine|website=[[BBC News]]|date=16. aprill 2022 |access-date=24. aprillil 2022|archive-date=30. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220430190059/https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|url-status=live}}</ref> 18. juulil 2022 hukkusid [[Siversk]]ist kirdes Hrõhorivka lähedal Vene tanki varitsuses toimunud kokkupõrgetes kaks ameeriklast, Kanada ja Rootsi kodanik. Välisvõitlejad kuulusid [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud|Ukraina territoriaalkaitsejõudude erioperatsioonide]] üksusesse.<ref>{{cite news|url=https://www.politico.com/news/2022/07/23/americans-killed-russian-tank-attack-00047567|work=Politico|title=Russian tank attack in eastern Ukraine kills 2 Americans, Canadian and Swede|date=23. juuli 2022|access-date=24. juulil 2022}}</ref> {|class="wikitable plainrowheaders" |- !scope="col"|Jagunemine !scope="col"|Ohvrid !scope="col"|Ajavahemik !scope="col"|Allikas |- ! scope="row" |'''Ukraina jõud'''<br />([[Armed Forces of Ukraine|ZSU]], [[National Guard of Ukraine|NGU]]) |'''15 680+''' tapetud |21. aprill – 6. aprill 2023 |Venemaa kaitseministeerium<ref>120 tapetud (21. aprill) [https://tass.com/politics/1441285] seisuga 22. aprill 2022 80 tapetud (22. aprill) [https://politikus.info/events/143129-brifing-minoborony-rossii-220422.html] 200 tapetud (23. aprill),[https://www.sana.sy/en/?p=270137] seisuga 1. mai 2022 160 tapetud (25. aprill) [https://tvzvezda.ru/news/20224251031-Wwk6o.html] 560 tapetud (26. aprill),[https://www.reuters.com/article/ukraine-crisis-russia-strikes-idUKL5N2WO2I7] seisuga 27. aprill 2022 120 tapetud (27. aprill),[https://tass.com/defense/1443875] seisuga 27. aprill 2022 320 tapetud (28. aprill),[https://oopstop.com/russian-aerospace-forces-hit-114-ukrainian-military-facilities-ministry-of-defense/] seisuga 28. aprill 2022 280 tapetud (29. aprill),[https://web.archive.org/web/20220429131950/https://english.almayadeen.net/news/politics/russia-mod-unveils-tally-of-66th-day-in-ukraine] seisuga 29. aprill 2022 320 tapetud (30. aprill),[https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-30-22/h_2fa0c530c8ea0f9f9ae0392cd040967c] seisuga 12. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-it-hit-17-ukrainian-facilities-killed-more-than-200-troops-2022-04-30/#:~:text=Russia%20says%20it%20hit%2017%20Ukrainian%20facilities%2C%20killed%20more%20than%20200%20troops,-By%20Reuters%20Staff&text=(Reuters)%20-%20Russia%27s%20armed%20forces,to%20store%20rockets%20and%20artillery.] seisuga 1. mai 2022 440 killed (1. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2218] seisuga 14. mai 2022 160 tapetud (2. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-02/brifing-minoborony-rossii-02-05-2022-g/] 230 tapetud (3. mai)[https://tass.com/defense/1446411] seisuga 5. mai 2022 310 tapetud (4. mai) [https://english.alarabiya.net/News/world/2022/05/04/Russia-says-killed-310-Ukraine-fighters-destroyed-36-military-equipment-in-24-hours] seisuga 9. mai 2022 600 tapetud (5. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2420] seisuga 14. mai 2022 280 tapetud (6. mai) [https://web.archive.org/web/20230404112700/https://podolyaka-yurij.ru/utrennij-brifing-minoborony-rf-ot-06-05-2022/] 210 tapetud (7. mai) [https://politikus.info/events/143650-brifing-minoborony-rossii-070522.html] 420 tapetud (8. mai) [https://tass.com/defense/1448381] seisuga 10. mai 2022 350 tapetud (9. mai) [https://svpressa.ru/war21/news/333641/] 280 tapetud (11. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-11/brifing-minoborony-rossii-11-05-2022-g/] 320 tapetud (12. mai) [https://rusdozor.ru/2022/05/12/12-05-2022-1100-brifing-minoborony-rossii_1169063/] 620 tapetud (13. mai) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/05/russian-federation-continue-a-special-military-operation-in-ukraine-in-total-destroyed-165-aircraft-125-helicopters-845-unmanned-aerial-vehicles-304-anti-aircraft-missile-systems-3039-tanks.html] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20230601030620/https://www.dailypioneer.com/2022/world/---russian-aerospace-forces-strike-ukrainian-military-targets-.html] 100 tapetud (14. mai) [https://tass.com/defense/1450883] 360 tapetud (16. mai) [https://www.zenger.news/2022/05/18/video-war-in-ukraine-russian-forces-wipe-out-ukrainian-stronghold-in-series-of-rapid-blasts/] seisuga 18. mai 2022 470 tapetud (17. mai) [https://www.newsweek.com/russia-says-265-azov-fighters-surrender-azovstal-plant-1707499] seisuga 18. mai 2022 270 tapetud (18. mai) [https://www.newsweek.com/russians-reportedly-wipe-out-howitzers-sent-us-ukraine-latest-strikes-1707812] seisuga 18. mai 2022 210 tapetud (22. mai) [https://tass.com/russia/1454305] seisuga 23. mai 2022 230 tapetud (23. mai) [https://www.gazeta.ru/army/news/2022/05/23/17789306.shtml] seisuga 23. mai 2022 350 tapetud (26. mai) [https://www.newsweek.com/russia-launches-ballistic-missile-high-sky-over-ukraine-1710571] seisuga 26. mai 2022 140 tapetud (1. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404112630/https://www.9111.ru/questions/7777777771918563/] 240 tapetud (2. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-hit-ukrainian-positions-hard-missiles-artillery-1712497] 360 killed (3. juuni) [https://cnnn.ru/03/06/2022/62394/brifing-minoborony-rf-3-iyunya-2022-dannye-ob-ukraine-ot-igorya-konashenkova-karta-boevyx-dejstvij-itogi-voennyx-dejstvij-segodnya-poslednij-vypusk-mixaila-onufrienko-yuriya-podolyaka.html]{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 400 tapetud (4. juuni) [https://web.archive.org/web/20220604122715/https://www.turkeynewsen.com/russia-military-cargo-plane-carrying-ukrainian-weapons-and-ammunition-shot-down/] seisuga 4. juuni 2022 400 tapetud (7. juuni) [https://vpk.name/en/608013_about-the-movement-allied-forces-are-preparing-to-push-the-afu-away-from-donetsk.html] 780 tapetud (8. juuni) [https://web.archive.org/web/20220622015612/https://eprimefeed.com/latest-news/the-russian-defense-ministry-reported-that-the-grouping-of-the-ukrainian-armed-forces-in-donbass-suffers-significant-losses/107620/] seisuga 22. juuni 2022 300 tapetud (11. juuni) [https://en.mehrnews.com/news/187869/Russia-destroys-largest-depot-of-West-weapons-in-Ukraine] 350 tapetud (14. juuni) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/06/briefing-of-the-russian-ministry-of-defense-russian-continue-a-special-military-operation-in-ukraine.html] 280 tapetud (16. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-strike-ukrainian-army-positions-missiles-shells-1717042] 200 tapetud (17. juuni) [https://www.zenger.news/2022/06/20/russian-missiles-take-out-buildings-and-military-vehicles/] 160 tapetud (18. juuni) [https://augengeradeaus.net/2022/06/ukraine-russland-nato-der-sammler-am-18-juni-2022/] 400 tapetud (19. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=WLiERGgBZuk] 450 tapetud (20. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=C3bOMhnsSoY] 120 tapetud (22. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=qL6bYfdmUEY] 150 tapetud (23. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=NZ4bI8q-l6c] 420 tapetud (24. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=dqQK8zRQV84] 780 tapetud (25 June) [https://www.youtube.com/watch?v=_QxvzHX6Nvg] 720 tapetud (26. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=sqjs_AnhLv0] 100 tapetud (28. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=1ZWKF6qZmVA] 420 tapetud (29. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=gnJ_xuYCqlg] 140 tapetud (30. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=PU0QK_Hmodc] 190 tapetud (1. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=tt3U0cFaa8E] 150 tapetud (2. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=cxDuEGwkarw] Venemaa andmetel kokku 15 680+ tapetud</ref> |- ! scope="row"|'''Vene väed ja tema liitlased'''<br />([[Venemaa relvajõud|RAF]], [[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]], [[Wagneri grupp|PMC Wagner]]) |'''19 063-19 563+''' hukkunud, välja arvatud [[Avdijivka]] rinne (vaata märkuseid){{refn| Lisaks [[Operatiivväejuhatus Ida]] ja muude ametlike allikate avaldatud ohvrite väidetele on mõned Ukraina-meelsed allikad väitnud veelgi suuremaid numbreid Venemaa kaotuste kohta kampaania ajal. Ukraina valitsusametnik [[Oleksi Arestoviõtš]] (kes juhib ka igapäevast taskuhäälingusaadet) on väitnud, et Venemaa väed said [[Avdijivka lahing (2022)|Avdijivka lahingus]] viimase 100 päeva jooksul umbes 30 000 kaotust, kellest 10 000 tapeti.<ref>{{cite web | url=https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | title=Day 145, July 18. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast • WarTranslated | date=18. juuli 2022 | access-date=2023-11-16 | archive-date=2023-10-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231003214939/https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | url-status=dead }}</ref> Ükski neist väidetavatest arvudest pole aga sõltumatute vaatlejate poolt kontrollitud ja tõenäoliselt on need ülepaisutatud, nagu ka enamik teisi kahe võitleja väiteid ohvrite kohta.<ref>{{cite web | url=https://www.france24.com/en/live-news/20220413-ukraine-conflict-death-toll-what-we-know | title=Ukraine conflict death toll: What we know | date=13. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite web | url=https://fortune.com/2022/03/14/ukraine-russia-death-tolls-misinformation-find-your-own/ | title=Why is it so hard to get accurate death tolls in the Russia-Ukraine war? }}</ref>}} |18. aprill 2022 – 19. mai 2023 |[[Operatiivväejuhatus Ida|Ukraina Ida operatiivväejuhatus]]<ref>1 500+ hukkunud [[Teine Lõmani lahing|Teises Lõmani lahingus]] [https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/10/06/russian-soldiers-left-dead-heavy-defeat-lyman-cauldron/] 200 hukkus suurtükirünnakus Vene komandopunktile [https://theweek.com/russo-ukrainian-war/1013143/ukraine-says-it-destroyed-russias-izyum-command-center-killing-200-but] 10 000-11 000 hukkunud [[Sjevjerodonetski lahing|Sjevjerodonetski lahingus]] [https://www.atlanticcouncil.org/event/a-conversation-with-oleksii-reznikov/] 20–25 hukkunud [[Popasna lahing|Popasna lahingus]] [https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html] [https://web.archive.org/web/20220421091845/https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html Arhiiviversioon] seisuga 21. aprill 2022 1 000–1 500+ hukkunud [[Siverski Donetsi lahing|Siverski Donetsi lahingus]] [https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v] [https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v Arhiiviversioon] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html] 20 hukkunud (18. aprill),[https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank] [https://web.archive.org/web/20220512122143/https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank Arhiiviversioon] seisuga 12. mai 2022 30 hukkunud (19. aprill),[https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/] [https://web.archive.org/web/20220427060212/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/ Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 36 hukkunud (20. aprill),[https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/] [https://web.archive.org/web/20220430161811/https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/ Arhiiviversioon] seisuga 30. aprill 2022 200 hukkunud (21. aprill),[https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html] [https://web.archive.org/web/20220422173627/https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html Arhiiviversioon] seisuga 22. aprill 2022 130 hukkunud (22. aprill),[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/] [https://web.archive.org/web/20220423172826/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/ Arhiiviversioon] seisuga 23. aprill 2022 150 hukkunud (23. aprill),[https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi] [https://web.archive.org/web/20220426183040/https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (24. aprill),[https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html] [https://web.archive.org/web/20220501085933/https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 160 hukkunud (25. aprill),[http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/] [https://web.archive.org/web/20220426000729/http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/ Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (26. aprill),[https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html] [https://web.archive.org/web/20220509005505/https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 75 hukkunud (27. aprill),[https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html] [https://web.archive.org/web/20220427185409/https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 42 hukkunud (28. aprill),[https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri] [https://web.archive.org/web/20220428184839/https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri Arhiiviversioon] seisuga 28. aprill 2022 173 hukkunud (29. aprill), [https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem] [https://web.archive.org/web/20220429213407/https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem Arhiiviversioon] seisuga 29. aprill 2022 81 hukkunud (30. aprill), [https://pravdatut.ua/news/93708]{{Kõdulink|aeg=november 2023|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} 57 hukkunud (1. mai), [https://newsua.one/news-military/65457.html] [https://web.archive.org/web/20220501180034/https://newsua.one/news-military/65457.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 275 hukkunud (2. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html] [https://web.archive.org/web/20220502210104/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html Arhiiviversioon] seisuga 2. mai 2022 [https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/] [https://web.archive.org/web/20220509222526/https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 40 hukkunud (3. mai), [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220508105523/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 8. mai 2022 36 hukkunud (4. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html] [https://web.archive.org/web/20220504185508/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html Arhiiviversioon] seisuga 4. mai 2022 32 hukkunud (5. mai), [https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/] [https://web.archive.org/web/20220509024307/https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 15 hukkunud (6. mai), [https://interfax.com.ua/news/general/830274.html] [https://web.archive.org/web/20220507010907/https://interfax.com.ua/news/general/830274.html Arhiiviversioon] seisuga 7. mai 2022 107 hukkunud (7. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220513141115/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 190 hukkunud (8. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220509024118/https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 250 hukkunud (9. mai) [https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html] [https://web.archive.org/web/20220510224438/https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html Arhiiviversioon] seisuga 10. mai 2022 260 hukkunud (10. mai) [https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky] [https://web.archive.org/web/20220511011203/https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 250 hukkunud (11. mai) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html] [https://web.archive.org/web/20220511213448/https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 180 hukkunud (12. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220513144931/https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 130 hukkunud (13. mai) [https://m.censor.net/ua/news/3341184/na_shidnomu_napryamku_13_travnya_vidbyto_9_atak_rosiyan_znyscheno_do_130_okupantiv_2_tanky_7_odynyts] 80 hukkunud (14. mai) [https://www.5.ua/regiony/u-zoni-oos-viiskovi-vidbily-12-atak-voroha-277167.html] 84 hukkunud (15. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/832411.html] 178 hukkunud (16. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/] [https://web.archive.org/web/20220517132023/https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/ Arhiiviversioon] seisuga 17. mai 2022 110 hukkunud (17. mai) [https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy] [https://web.archive.org/web/20220518180134/https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 220 hukkunud (18. mai) [https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html] [https://web.archive.org/web/20220518223804/https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 40 hukkunud (19. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/] [https://web.archive.org/web/20220520023545/https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/ Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 80 hukkunud (20. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html] [https://web.archive.org/web/20220520182340/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 28 hukkunud (21. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html] [https://web.archive.org/web/20220521181709/https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 9 hukkunud (22. mai) [https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html] [https://web.archive.org/web/20220522205951/https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html Arhiiviversioon] seisuga 22. mai 2022 30 hukkunud (23. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/] [https://web.archive.org/web/20220523183436/https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/ Arhiiviversioon] seisuga 23. mai 2022 180 hukkunud (24. mai) [https://newsua.one/news-military/66638.html] [https://web.archive.org/web/20220524175824/https://newsua.one/news-military/66638.html Arhiiviversioon] seisuga 24. mai 2022 62 hukkunud (25. mai) [https://interfax.com.ua/news/general/834878.html] [https://web.archive.org/web/20220525192636/https://interfax.com.ua/news/general/834878.html Arhiiviversioon] seisuga 25. mai 2022 87 hukkunud (26. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html] [https://web.archive.org/web/20220526192154/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022 60 hukkunud (27. mai) [https://newsua.one/news-military/66798.html] [https://web.archive.org/web/20220527180242/https://newsua.one/news-military/66798.html Arhiiviversioon] seisuga 27. mai 2022 33 hukkunud (28. mai) [https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd] [https://web.archive.org/web/20220601063712/https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd Arhiiviversioon] seisuga 1. juuni 2022 39 hukkunud (29. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html] [https://web.archive.org/web/20220530080940/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 50 hukkunud (30. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html] [https://web.archive.org/web/20220530192212/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 22 hukkunud (31. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/31/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-22-okupanty-bmp-ta-sklad-boyeprypasiv/] 38 hukkunud (1. juuni) [https://www.unian.ua/war/biyci-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-38-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11850669.html] 32 hukkunud (2. juuni) [https://espreso.tv/tsiei-dobi-na-skhodi-ukrainski-voyaki-znishchili-komandno-sposterezhniy-punkt-voroga-32-okupantiv-ta-blizko-10-odinits-tekhniki] 36 hukkunud (3. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/836957.html] 60 hukkunud (4. juuni) [https://espreso.tv/otu-skhid-4-chervnya-znishchili-2-skladi-z-boepripasami-ta-komandno-sposterezhniy-punkt-rf] 43 hukkunud (5. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89507-rozklali-na-atomi-zsu-vlashtuvali-peklo-dlya-okupantiv-u-nebi-ta-na-zemli] 48 hukkunud (6. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/06/vijskovosluzhbovczi-operatyvno-taktychnogo-ugrupovannya-shid-znyshhyly-48-okupantiv-ta-2-minomety/] 56 hukkunud (7. juuni) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-vidzvituvali-pro-uspihi-na-shidnomu-fronti-851395.html] 31 killed (8 June) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/837922.html] 32 hukkunud (9. juuni) [https://newsua.one/news-military/67431.html] 30 hukkunud (10. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89672-pidnyati-vsi-sili-aviaciya-artileriya-pihota-zsu-zavdali-potuzhnih-udariv-okupanti-pozbulisya-velicheznoji-kilkosti-sil-i-tehniki] 20 hukkunud (11. juuni) [https://suspilne.media/249249-vtorgnenna-rosii-v-ukrainu-den-109-tekstovij-onlajn/] 18 hukkunud (12. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/uk/89722-nakrili-gradi-i-skladi-okupantiv-zsu-pokazali-yak-na-triycyu-vidpracyuvali-po-orkah] 48 hukkunud (13. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/13/ukrayinski-vijskovi-znyshhyly-majzhe-50-okupantiv-na-shodi/] 73 hukkunud (14 June) [https://espreso.tv/vprodovzh-14-chervnya-zsu-na-skhodi-znishchili-ponad-70-okupantiv-i-blizko-20-odinits-tekhniki] 34 hukkunud (15. juuni) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3507789-na-shodi-zsu-znisili-ponad-30-zagarbnikiv-ta-dva-skladi-z-boepripasami.html] 26 hukkunud (16. juuni) [https://web.archive.org/web/20221002104140/https://1bpost.com/2022/06/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-26-okupantiv-1-btr-ta-1-bpla/] 15 hukkunud (17. juuni) [https://interfax.com.ua/news/general/839962.html] 87 hukkunud (18. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/840140.html] 14 hukkunud (19. juuni) [https://football.ua/countrieselse/480932-vijjna-den-116-general-patrik-sanders-skazav-svojim-vijjskam-shho-voni-povinni-pidgotuvatisja-vojuvati-v-jevropi-shhe-raz.html] 106 hukkunud (20. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/20/otu-shid-za-dobu-znyshheno-ponad-sotnyu-okupantiv/] kokku 19 063-19 563+ hukkunud Ukraina andmetel</ref> |- !scope="row"|'''[[Donbassi seperatistid]]''' |'''2 575+''' hukkunud, '''11 139+''' haavatud |23. aprill – 2. detsember 2022 |Donetski RV<ref>23. veebruarist 22. aprillini sai surma 1426 ja haavata 5766 inimest[https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/], kogu sissetungi ajal hukkus 4001 ja sai haavata 16 905 [https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-26-november-and-02-december-2022/], lahingu ajal hukkus 2575 ja sai haavata 11139 inimest.</ref> |} ===Tsiviilelanikud=== [[File:Transfer of refugees from Bylbasovka to Dnipropetrovsk, June 2022.jpg|thumb|Pagulased korjavad 23. juunil 2022 teel [[Bõlbasovka]]st ([[Donetski oblast|Donetsk]]) [[Dnipro]]sse oma asjad kaubiku ette.]] Lahingu ajal tugevdas Venemaa rünnakuid tsiviilpiirkondade vastu. Arvatakse, et 60 tsiviilisikut hukkus ja vähemalt seitse sai haavata umbes 90 tsiviilisikut varjanud koolile suunatud Vene õhurünnakus Luhanski oblastis<ref>{{cite web |title=60 believed killed after school attack by Russia in east Ukraine |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |access-date=2022-05-08 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508224315/https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |url-status=live }}</ref>, samas kui Izjumis asuva kortermaja alt leiti rusudest 44 tsiviilisiku surnukeha.<ref>{{cite web |title=Bodies of 44 civilians found under rubble of five-story house in occupied Izyum, says governor |url=https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |access-date=2022-05-10 |website=news.yahoo.com |date=10. mai 2022 |language=en-US |archive-date=10. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220510145041/https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |url-status=live }}</ref> [[Kreminna]] lahingus [[Rubižne]] ja [[Lõssõtšansk]]i lähedal<ref>{{cite web |title=Росіяни взяли під контроль Кремінну, йдуть вуличні бої – Гайдай |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419064227/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |url-status=live }}</ref> kaotasid Ukraina väed raskete lahingute käigus kontrolli.<ref>{{cite web |last1=Sangal |first1=Aditi |last2=Macaya |first2=Melissa |last3=Chowdhury |first3=Maureen |last4=Caldwell |first4=Travis |last5=Regan |first5=Helen |last6=Guy |first6=Jack |last7=Ramsay |first7=George |date=18. aprill 2022 |title=Control over city of Kreminna "lost" amid heavy fighting |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |website=CNN |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421200622/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |url-status=live }}</ref> Lahingu käigus hukkus üle 200 tsiviilisiku, lisaks sai surma neli tsiviilisikut ja veel üks haavata, kui nad üritasid lahingute eest põgeneda.<ref>{{cite tweet|number=1516165162935406598|user=ZarinaZabrisky|title=#Luhansk region The Russians opened fire on the cars with civilians trying to leave Kremennaya, 4 dead, 1 wounded. Medics cannot reach her because of the endless shelling and street fighting. Serhiy Gaidai, head of the Luhansk OVA|author-link=Zarina Zabrisky|date=18. aprill 2022|access-date=24. aprillil 2022|language=en|last=Zabrisky|first=Zarina}}</ref> Ukraina valitsus väitis, et 26. mail hukkus Sjevjerodonetskis üle 1500 tsiviilisiku.<ref>{{cite web |date=27. mai 2022 |title=Ukraine fears repeat of Mariupol horrors as Donbas offensive increases |url=https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220527175818/https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |archive-date=27. mai 2022 |access-date=27. mail 2022}}</ref> 10. juulil tabas Venemaa [[Raketirünnak Tšassiv Jarile|raketirünnak]] [[Tšassiv Jar]]is mitmekorruselist elumaja, tappes vähemalt 34 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian missile attack on high-rise building in Donetsk region: death toll rises to 15 |date=10. juuli 2022 |url=https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710204158/https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |archive-date=10. juuli 2022 |access-date=10. juulil 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-07-12 |title=Chasiv Yar death toll rises to 34 in one of Russia's deadliest attacks so far |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/12/chasiv-yar-death-toll-rises-to-33-in-one-of-russias-deadliest-attacks-so-far |access-date=2022-07-13 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 1. juuni seisuga sai lahinguga seotud sõjategevuses surma vähemalt 5154 tsiviilisikut ja haavata üle 5605 inimese. 10. oktoobri seisuga oli ÜRO hinnangul ainuüksi Donetski ja Luhanski oblastis hukkunud 2964 tsiviilisikut, lisaks sai haavata 3683 tsiviilisikut.<ref>Alates invasiooni algusest kuni 10. oktoobrini hukkus 3696 tsiviilisikut ja 4957 sai haavata[https://www.ohchr.org/en/news/2022/10/ukraine-civilian-casualty-update-10-october-2022], kus kuni 24. veebruarini hukkus 732 ja sai haavata 1371 inimest [https://www.ohchr.org/en/news/2022/04/ukraine-civilian-casualty-update-18-april-2022], mille tagajärjel hukkus ÜRO lahingu ajal kokku 3696 tsiviilisikut ja sai haavata 4957 inimest.</ref> Tsiviilelanike hukkunute ja vigastatute tegelik arv on garanteeritult oluliselt suurem. Tsiviilelanike kaotusi on võimatu tabelisse hinnata [[sõjaudu]] ja Ukraina territooriumi osade sõjalise okupatsiooni tõttu teabevoo puudumise tõttu. Näiteks Ukraina allikate kohaselt tapeti Lõssõtsanskis "tuhanded" tsiviilisikud, kuigi ametlikud andmed hõlmasid vaid 150 tapetud tsiviilisikut.<ref>{{cite news |title='The Russians are determined': Ukrainian soldiers defending Donbas city try to keep up morale under fire |url=https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |access-date=26. mail 2022 |archive-date=26. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220526183425/https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |url-status=live }}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders" |+Tsiviilelanike surmad piirkondade järgi |- ! scope="col" | Piirkond ! scope="col" | Ohvreid ! scope="col" | Ajavahemik ! scope="col" | Allikas |- ! scope=“row” |'''[[Bahmut]]''' |'''204+''' hukkunud, '''505+''' haavatud |1. august 2022 - 1. juuni 2023 ! scope=“row”|Ukraina valitsus<ref>[https://kyivindependent.com/mayor-of-bakhmut-on-civilian-casualties-since-start-of-invasion/ Linnapea: alates täiemahulise invasiooni algusest sai surma 204 Bahmuti elanikku, 505 vigastada]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Bilohorivka]]''' |'''60''' hukkunud, '''7''' haavatud |8. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|title=Ukraine war: 60 people killed after bomb hits school, Zelensky says|work=BBC News |date=8. mai 2022|access-date=23. mail 2022|archive-date=9. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220509110941/https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|url-status=live}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski oblast]]'''<br />(välja arvatud Mariupol) |'''959''' hukkunud, '''1899''' haavatud |18. aprill – 13. november 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Invasiooni ajal sai surma 1204 ja haavata 2588 tsiviilisikut [https://t.me/pavlokyrylenko_donoda/5513], kellest 24. veebruarist 18. aprillini sai surma 245 ja haavata 789 tsiviilisikut,[https://www.newsweek.com/ukraine-war-live-russia-begins-new-offense-donbas-region-1698970], mistõttu 18. aprillist 13. novembrini hukkus kokku 959 tsiviilisikut ja sai haavata 1899</ref> |- ! scope="row" |'''[[Kreminna]]''' |'''200''' hukkunud |18–19. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web |date=19. aprill 2022 |title=Russia takes Donbas town but Ukrainian frontline 'still holding' |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |access-date=2022-04-19 |website=The Guardian |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422004820/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Sjevjerodonetsk]]''' |'''1100+''' hukkunud, '''52+''' haavatud |27. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Kuni 26. maini 2022 oli alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 tapetud vähemalt 1500 inimest[https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html] [https://web.archive.org/web/20220528123458/https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html Arhiiviversioon] seisuga 28. mai 2022 sealhulgas umbes 400 inimest, kes surid 12. aprilliks 2022.[https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320] [https://web.archive.org/web/20220526052604/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320 Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022</ref> |- ! scope="row" |'''[[Lõssõtšansk]]''' |'''158+''' hukkunud, '''42+''' haavatud |25. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say | website=[[TheGuardian.com]] | date=26. mai 2022 | access-date=26. mail 2022 | archive-date=28. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=8 killed in Lysychansk as Russian forces try to storm the city, Ukrainian military official says |date=27. juuni 2022 |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-27-22/h_f2dc383c70eecea2abdfa2caafb2e62c}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Harkivi oblast]]'''<br />(välja arvatud Izjum) |'''723+''' hukkunud, '''328+''' haavatud |18. aprill – 30. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>723 tsiviilisikut tapetud ajavahemikus 18. aprill– 27. juuni (554 tsiviilisikut tapetud kuni 18. aprill [https://web.archive.org/web/20230404041154/https://gx.net.ua/obshhestvo/region/54-j-den-vojny-skolko-pogibshih-sredi-mirnogo-naseleniya-harkovshhiny.html], 1277 tsiviilisikut tapetud kuni 30. september [https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid03R6TdRaVQZPC1rhFY5Qx612JaKcYaWswHjJGnXRkQzDaGx8FwS2mQwTWNtjqdiDNl&id=100002276907245] mis teeb kokku 306 tapetud tsiviilisikut lahingu ajal</ref><ref>328+ haavatud ajavahemikus 18. aprill-27. juuni) 15 haavatud (18. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/18/7340527/] 14 haavatud (19. aprill) [https://www.reuters.com/world/europe/least-three-dead-16-wounded-shelling-ukraines-kharkiv-governor-2022-04-19/] 7 haavatud (21. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 19 haavatud (22. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341497/] 6 haavatud (23. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 9 haavatud (25. aprill) [https://www.reuters.com/world/four-die-nine-wounded-russias-shelling-kharkiv-governor-2022-04-25/] 12 haavatud (26. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/26/7342288/] 3 haavatud (27. aprill) [https://www.yahoo.com/video/kharkiv-region-1-dead-several-192031668.html] 2 haavatud (28. aprill) [https://finance.yahoo.com/news/russian-army-fires-kharkiv-again-101347301.html] 5 haavatud (29. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 8 haavatud (1. mai) [https://finance.yahoo.com/news/kharkiv-region-3-dead-8-185056466.html] 8 wounded (2. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/2/7343567/] 1 haavatud (3. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/3/7343650/] 5 haavatud (6. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/6/7344370/] 5 haavatud (8. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344917/] 10 haavatud (10. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/10/7345393/] 4 haavatud (13. mai) [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3482241-two-civilians-killed-four-injured-in-russias-shelling-of-derhachi.html] 5+ haavatud (19. mai) [https://www.yahoo.com/video/russians-firing-artillery-kharkiv-city-193824279.html] 3 haavatud (20. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/20/7347355/] 3 haavatud (24. mai) [https://www.nurnberg2022.org/en/post/on-may-24-a-woman-died-from-russian-shelling-in-the-kharkiv-region-three-were-injured] 19 haavatud (26. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/26/7348680/] 4 haavatud (30. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/30/7349533/] 14 haavatud (31. mai) [https://finance.yahoo.com/finance/news/three-civilians-killed-kharkiv-region-083539087.html] 1 haavatud (2. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404044150/https://sports.yahoo.com/casualties-kharkiv-night-shelling-073135329.html] 1 haavatud (5. juuni) [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-05-22/h_14f0cfdc7750de0afe1fff902d22105b] 3 haavatud (7. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/fresh-shelling-ukraines-kharkiv-kills-one-mayor-2022-06-07/] 6 haavatud (8. juuni) [https://www.pravda.com.ua/news/2022/06/9/7351401/] 28 haavatud (9. juuni) [https://www.yahoo.com/now/two-people-dead-result-shelling-101611830.html] 2 haavatud (13. juuni) [https://www.yahoo.com/video/russians-shelled-kharkiv-oblast-starting-052922387.html] 3 haavatud (14. juuni) [https://www.yahoo.com/video/one-person-killed-five-wounded-114000847.html]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 10 haavatud (20. juuni) [https://kyivindependent.com/uncategorized/governor-9-civilians-injured-in-kharkiv-oblast-after-russian-shelling/] 16 haavatud (21. juuni) [https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-21-22/h_01708811eadbd5c69de5dfc23d08a4aa] 9 haavatud (22. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404105518/https://sports.yahoo.com/kharkiv-oblast-two-civilians-killed-201023474.html] 22 wounded (27. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-five-civilians-ukraines-kharkiv-regional-governor-2022-06-27/] 6 haavatud (28. juuni) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/28/7355254/] 9 haavatud (29. juuni) [https://english.nv.ua/nation/russian-attacks-on-kharkiv-oblast-kill-two-injure-nine-civilians-50253089.html] 5 haavatud (30. juuni) [https://www.forbes.com/sites/katyasoldak/2022/06/30/thursday-june-30-russias-war-on-ukraine-news-and-information-from-ukraine/?sh=7b31787237da] 5 haavatud (7. juuli) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-five-ukraines-kharkiv-official-2022-07-07/] 31 haavatud (11. juuli)[https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-28-kharkiv-ukraine-2022-07-11/]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Izjum]]''' |'''1000+''' hukkunud |13. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite web |title=Over 1,000 Civilians Killed During Russian Occupation of Izyum |date=13. september 2022 |url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/over-1000-civilians-killed-during-russian-occupation-of-izyum.html}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski oblast]]'''<br />(välja arvatud Sjevjerodonetsk) |'''90''' hukkunud, '''72''' haavatud |18. aprill – 16. juuni 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>https://english.nv.ua/nation/fierce-fighting-around-luhansk-region-leaves-six-civilians-dead-russia-invasion-of-ukraine-50244033.html[https://web.archive.org/web/20220521182126/{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1523391235188469760] seisuga 8. mai 2022 [https://kyivindependent.com/uncategorized/russian-military-killed-15-civilians-in-luhansk-donetsk-oblasts-on-may-18/] seisuga 22. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/17/7340254/] seisuga 23. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220422021653/https://twitter.com/trtworldnow/status/1516142373662830596] [https://suspilne.media/229818-aka-situacia-na-lugansini-stanom-na-18-kvitna/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341292/] seisuga 29. aprill 2022 [https://suspilne.media/231985-u-zolotomu-na-lugansini-za-den-vid-obstriliv-rosijskih-vijsk-zaginulo-6-ludej-gajdaj/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/eight-people-die-russian-attacks-ukraines-luhansk-region-governor-2022-04-24/] seisuga 24. aprill 2022 [https://twitter.com/kyivindependent/status/1525603300510400514] seisuga 15. mai 2022 [https://t.me/mvs_ukraine/12695] seisuga 15. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516220705/https://www.orbitalaffairs.com/russia-ukraine-reside-information-kyiv-says-20-civilians-killed-in-east/] seisuga 16. mai 2022 [https://t.me/chanel24/40283] seisuga 17. mai 2022 [https://twitter.com/olehbatkovych/status/1526488017535483905] seisuga 21. mai 2022 [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-26-22/h_9deabb9855ed0cc94a297cbb945c67ce] seisuga 26. aprill 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1520111992714895360] seisuga 29. aprill 2022[https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493485-russians-kill-13-people-in-donetsk-luhansk-regions-on-may-26.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3508744-enemy-intensifies-shelling-in-luhansk-region-six-killed-in-lysychansk-siverodonetsk.html] [https://web.archive.org/web/20230404065134/https://www.yahoo.com/video/least-two-civilians-killed-russia-093400838.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493363-five-people-killed-in-enemy-shelling-of-luhansk-region-over-past-24-hours.html]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Azovstal]]''' |'''600''' haavatud |29. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | title=600 injured in recent bombing of Azovstal steel plant, Mariupol mayor says | date=29. aprill 2022 | access-date=23. mail 2022 | archive-date=3. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220503200503/https://www.egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski RV]]''' |'''571''' hukkunud, '''1765''' haavatud |23. aprill – 11. november 2022 ! scope="row"|Donetski RV<ref>{{Cite web |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period 04 and 11 November 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-04-and-11-november-2022/}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski RV]]''' |'''101+''' hukkunud, '''314+''' haavatud |28. aprill – 6. oktoober 2022 ! scope="row"|Luhansk PR<ref>{{Cite web |title=LPR mission reveals total number of casualties due to Ukrainian shelling since escalation |url=https://tass.com/politics/1518481 |access-date=2022-10-13 |website=TASS}}</ref> |- ! scope="row" |'''KOKKU''' |'''5154+''' tsiviilisikut hukkunud, '''5605+''' haavatud |18. aprill – 1. juuni 2023 |} ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja ülevaade]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 1t9e9o7ykkkl6qgq2tq505wwelt5gca 0 676686 7191091 7063359 2026-07-11T15:20:24Z Arofru 157125 lisasin juurde näitusepaiku, kuulumise Multrinektar rühmitusse ja Tartu Kuntsnike liitu 7191091 wikitext text/x-wiki '''Mari Frühling''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1984]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/eng/company/14759728/Fr%C3%BChling-O%C3%9C Frühling OÜ], Äriregister (vaadatud 10.11.2024)</ref> [[Viljandi]]s) on eesti kunstnik ja [[loomaõiguslus|loomaõiguslane]]. Aastatel 2012–2021 elas ja töötas Mari Frühling [[Kanada]]s.<ref name="Post">Annaliisa Post, [https://ajakirivegan.ee/artiklid/kas-vegankunst-on-voimalik-mari-fruhling-otsib-kunstikoolis-alternatiivseid-lahendusi "Kas vegankunst on võimalik? Mari Frühling otsib kunstikoolis alternatiivseid lahendusi"], ajakiri Vegan, 7. juuni 2023 (vaadatud 10.11.2024)</ref> Pärast Eestisse naasmist 2021. aasta sügisel alustas Frühling maalikunsti õpinguid bakalaureuseastmes [[Tartu]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]].<ref name="Post" /> 2024. aastal pälvis ta hotelli Pallas maalikunsti stipendiumi<ref name="Kunstimajas" /> ning 2025. aastal lõpetas kooli cum laude<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref>. Frühling on [[Kunstirühmitus Multinektar|kunstirühmituse Multinektar]] liige ning alates 2026. aastast kuulub [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liitu]]. Kunstnikuna püüab Frühlingu kasutada eetilisi ja keskkonnasõbralikke mitteloomseid kunstitarbeid nagu veganmärgistusega [[õlivärv]]id ja sünteetilised [[pintslid]].<ref name="Post" /> ==Näitused== Mari Frühlingu loomingut on eksponeeritud näitusepaikades nagu: * Kunstriruumi galerii Tallinnas T1 keskuses<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri=MARI FRÜHLING ja HEDI KUHI duonäitus |url=https://kunstiruum.ee/blogs/news/mari-fruhling-ja-hedi-kuhi-duonaitus-pallaese-tudrukud-15-02-21-04-2024-mari-fruhling-hedi-kuhi-duo-exhibition-girls-from-pallas-02-15-04-21-2024 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Kunstiruum |keel=et}}</ref> * [[Galerii Pallas]] Tartus * [[Eesti suursaatkond Brüsselis]] * [[Eesti Kirjandusmuuseum]] * [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] * [[Betti Alveri muuseum]] Jõgeval * [[Omicum]]i galerii Tartus * [[Tartu Kunstimaja]] - isikunäitus "Jagatud ruum" (2024)<ref name="Kunstimajas">[https://tartu.ee/et/uudised/mari-fruhling-tartu-kunstimajas "Mari Frühling Tartu Kunstimajas"], Tartu linna koduleht/Tartu Kunstimaja pressiteade, 7. oktoober 2024 (vaadatud 10.11.2024)</ref> * [[Vernissage kunstigalerii]] * [[Kuressaare kuursaal|Kuressaare Kuursaal]] * [[Viscosa Kultuuritehas]] Hiiumaal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kaie Mölter, [https://sakala.postimees.ee/8117649/leonardo-dicaprioga-kohtunud-kunstnik-pani-louendile-naised-ja-kanad "Leonardo DiCaprioga kohtunud kunstnik pani lõuendile naised ja kanad"], Sakala, 19. oktoober 2024 * [https://klassikaraadio.err.ee/1609472307/delta-10-oktoobril-luulepromm-etnokulp-kust-sa-tead-mari-fruhling/ "Delta 10. oktoobril: Luuleprõmm, Etnokulp, "Kust Sa tead?", Mari Frühling"], Klassikaraadio, 10. oktoober 2024 * Annaliisa Post, [https://ajakirivegan.ee/artiklid/kas-vegankunst-on-voimalik-mari-fruhling-otsib-kunstikoolis-alternatiivseid-lahendusi "Kas vegankunst on võimalik? Mari Frühling otsib kunstikoolis alternatiivseid lahendusi"], ajakiri Vegan, 7. juuni 2023 * "[https://kunstiruum.ee/blogs/news/mari-fruhling-ja-hedi-kuhi-duonaitus-pallaese-tudrukud-15-02-21-04-2024-mari-fruhling-hedi-kuhi-duo-exhibition-girls-from-pallas-02-15-04-21-2024 Mari frühling ja Hedi kuhi duonäitus "Pallase tüdrukud""], Kunstiruum, 14. veebruar 2024 {{JÄRJESTA:Frühling, Mari}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8z6r2dsmqgun5o4n7o1tdq94jp3s691 7191095 7191091 2026-07-11T15:28:33Z Arofru 157125 trükiviga - üleliigne u 7191095 wikitext text/x-wiki '''Mari Frühling''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1984]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/eng/company/14759728/Fr%C3%BChling-O%C3%9C Frühling OÜ], Äriregister (vaadatud 10.11.2024)</ref> [[Viljandi]]s) on eesti kunstnik ja [[loomaõiguslus|loomaõiguslane]]. Aastatel 2012–2021 elas ja töötas Mari Frühling [[Kanada]]s.<ref name="Post">Annaliisa Post, [https://ajakirivegan.ee/artiklid/kas-vegankunst-on-voimalik-mari-fruhling-otsib-kunstikoolis-alternatiivseid-lahendusi "Kas vegankunst on võimalik? Mari Frühling otsib kunstikoolis alternatiivseid lahendusi"], ajakiri Vegan, 7. juuni 2023 (vaadatud 10.11.2024)</ref> Pärast Eestisse naasmist 2021. aasta sügisel alustas Frühling maalikunsti õpinguid bakalaureuseastmes [[Tartu]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]].<ref name="Post" /> 2024. aastal pälvis ta hotelli Pallas maalikunsti stipendiumi<ref name="Kunstimajas" /> ning 2025. aastal lõpetas kooli cum laude<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref>. Frühling on [[Kunstirühmitus Multinektar|kunstirühmituse Multinektar]] liige ning alates 2026. aastast kuulub [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liitu]]. Kunstnikuna püüab Frühling kasutada eetilisi ja keskkonnasõbralikke mitteloomseid kunstitarbeid nagu veganmärgistusega [[õlivärv]]id ja sünteetilised [[pintslid]].<ref name="Post" /> ==Näitused== Mari Frühlingu loomingut on eksponeeritud näitusepaikades nagu: * Kunstriruumi galerii Tallinnas T1 keskuses<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri=MARI FRÜHLING ja HEDI KUHI duonäitus |url=https://kunstiruum.ee/blogs/news/mari-fruhling-ja-hedi-kuhi-duonaitus-pallaese-tudrukud-15-02-21-04-2024-mari-fruhling-hedi-kuhi-duo-exhibition-girls-from-pallas-02-15-04-21-2024 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Kunstiruum |keel=et}}</ref> * [[Galerii Pallas]] Tartus * [[Eesti suursaatkond Brüsselis]] * [[Eesti Kirjandusmuuseum]] * [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] * [[Betti Alveri muuseum]] Jõgeval * [[Omicum]]i galerii Tartus * [[Tartu Kunstimaja]] - isikunäitus "Jagatud ruum" (2024)<ref name="Kunstimajas">[https://tartu.ee/et/uudised/mari-fruhling-tartu-kunstimajas "Mari Frühling Tartu Kunstimajas"], Tartu linna koduleht/Tartu Kunstimaja pressiteade, 7. oktoober 2024 (vaadatud 10.11.2024)</ref> * [[Vernissage kunstigalerii]] * [[Kuressaare kuursaal|Kuressaare Kuursaal]] * [[Viscosa Kultuuritehas]] Hiiumaal ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Kaie Mölter, [https://sakala.postimees.ee/8117649/leonardo-dicaprioga-kohtunud-kunstnik-pani-louendile-naised-ja-kanad "Leonardo DiCaprioga kohtunud kunstnik pani lõuendile naised ja kanad"], Sakala, 19. oktoober 2024 * [https://klassikaraadio.err.ee/1609472307/delta-10-oktoobril-luulepromm-etnokulp-kust-sa-tead-mari-fruhling/ "Delta 10. oktoobril: Luuleprõmm, Etnokulp, "Kust Sa tead?", Mari Frühling"], Klassikaraadio, 10. oktoober 2024 * Annaliisa Post, [https://ajakirivegan.ee/artiklid/kas-vegankunst-on-voimalik-mari-fruhling-otsib-kunstikoolis-alternatiivseid-lahendusi "Kas vegankunst on võimalik? Mari Frühling otsib kunstikoolis alternatiivseid lahendusi"], ajakiri Vegan, 7. juuni 2023 * "[https://kunstiruum.ee/blogs/news/mari-fruhling-ja-hedi-kuhi-duonaitus-pallaese-tudrukud-15-02-21-04-2024-mari-fruhling-hedi-kuhi-duo-exhibition-girls-from-pallas-02-15-04-21-2024 Mari frühling ja Hedi kuhi duonäitus "Pallase tüdrukud""], Kunstiruum, 14. veebruar 2024 {{JÄRJESTA:Frühling, Mari}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] javqw9iovc4mbq30o71hbyoteyaf1n2 0 677461 7191534 6685123 2026-07-12T10:58:45Z Velirand 67997 + kategooria 7191534 wikitext text/x-wiki '''Irina Hussainova''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1961]] [[Ivanovo]]s Venemaal) on Eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL>[https://www.digar.ee/id/nlib-digar:258668 Eesti Teaduse biograafiline leksikon, 4. köide]</ref> ==Haridus== Lõpetas [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] 1985 füüsikainsenerina ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 1992 loodusteaduste magistri ja 1999 tehnikateaduste doktori kraadi.<ref name='ETBL' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Irina_Hussainova/est/ Eesti Teaduse Infosüsteem]</ref> ==Töökäik== Oli [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudis]] insener 1985–1992 ning teadur 1992–1994. Aastast 1994 töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is: mehhatroonikainstituudi teadur 1994–2000; materjalitehnika instituudi vanemteadur 2000–2010, juhtivteadur 2010–2015, professor ja materjaliteaduse õppetooli juhataja 2015–2016; mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor alates 2017 (aastast 2019 täisprofessor tenuuris). Oli külalisprofessor [[Gdański Tehnikaülikool]]is 2007, Peterburis [[:ru:Университет ИТМО|ITMO Ülikoolis]] 2014–2015 ja [[Illinoisi Ülikool]]is 2016–2017.<ref name='ETBL' /><ref name='ETIS' /> ==Teadustöö== Põhilised uurimisvaldkonnad: protsessitehnoloogia ja materjaliteadus (komposiitmaterjalid, kermetid, triboloogia, tööstuslike materjalide väljatöötamise mikro- ja nanotehnoloogilised uurimismeetodid).<ref name='ETBL' /> ==Tunnustus== * 2005 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (töörühma liikmena) * 2015 [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] aasta teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia valdkonnas * 2018 TTÜ aasta teadlane 2017 * 2019 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Irina_Hussainova/est/ Irina Hussainova] Eesti Teaduse Infosüsteemis * Irina Hussainova [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=14134 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Hussainova, Irina}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti materjaliteadlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] mvbf99nypm0u0r60zm84cfxcx1iqcyl 0 678262 7191114 6684069 2026-07-11T16:45:36Z Velirand 67997 7191114 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Asenovgrad | hääldus = | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Асеновград | pilt_üldvaade = Asenovgrad-centyr.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Asenovgrad-coat-of-arms.svg | vapi_link = [[Asenovgradi vapp]] | pindala = 78 | elanikke = | asendikaart = Bulgaaria }} '''Asenovgrad''' on linn [[Bulgaaria]] lõunaosas, [[Plovdivi piirkond|Plovdivi piirkonnas]], [[Asenovgradi vald|Asenovgradi valla]] keskus. Asub 19 km [[Plovdiv]]ist lõuna pool. Linna algne nimi oli '''Stanimaka''', [[1934]]. aastal sai tsaar [[Ivan Asen II]] järgi praeguse nime. Asenovgrad on tuntud paljude kirikute, kloostrite ja kabelite poolest. Linnast paar kilomeetrit lõuna pool asub [[Aseni kindlus]].<ref>Николова, Бистра, Православните църкви през българското Средновековие IX-XIV в., София, 2002 г.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} * [http://www.assenovgrad.com/ Asenovgradi koduleht] [[Kategooria:Bulgaaria linnad]] [[Kategooria:Plovdivi piirkond]] ex70vx2hn6ktieo0ij3piwdff9pbba2 0 681356 7191396 7054222 2026-07-12T07:40:20Z Velirand 67997 7191396 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:Yitzhak_Yedid.jpg|pisi|Yitzhak Yedid (2009)]] '''Yitzhak Yedid''' ([[Heebrea keel|heebrea]] יצחק ידיד, sündinud 29. septembril 1971 [[Jeruusalemm]]as) on Iisraeli-Austraalia kaasaegse klassikalise muusika helilooja. Ta on ka pianist ja koolitaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yitzhak Yedid : Represented Artist Profile : Australian Music Centre |url=https://www.australianmusiccentre.com.au/artist/yedid-yitzhak |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=www.australianmusiccentre.com.au}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-02-17 |pealkiri=Soundtrack of survival |url=https://www.jpost.com/israel-news/culture/soundtrack-of-survival-391344 |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> Arvukate auhindade pälvinud Yedid võitis 2021. aastal Azrieli muusikaauhinna oma teose Kiddushim Ve' Killulim eest, 2019. aastal Sidney Myeri loomingulise stipendiumi ja Landau etenduskunstide auhinna 2009. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2017 Sidney Myer Creative Fellows announced |url=https://limelight-arts.com.au/news/2017-sidney-myer-creative-fellows-announced/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Limelight |keel=en-AU}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Azrieli Music Prizes |url=https://azrielifoundation.org/priorities/music-arts-culture/amp/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Azrieli Foundation |keel=en-US}}</ref> Tema kompositsioonistiili on iseloomustatud kui "eklektilist, multikultuurset ja sügavalt isiklikku",<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-05-09 |pealkiri=Playing it as is |url=https://www.jpost.com/israel-news/culture/playing-it-as-is-490245 |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> milles segunevad džässi ja juudi kantorimuusika elemendid, klassikalised Euroopa traditsioonid ja avangardi eksperimenteerimine. Teda on tunnustatud kui üht originaalsemat heliloojat tänapäeval rahvusvahelisel muusikaareenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frucht |eesnimi=Leora Eren |kuupäev=2005-09-04 |pealkiri=On a Jewish prayer and an Arab melody |url=https://www.israel21c.org/on-a-jewish-prayer-and-an-arab-melody/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=ISRAEL21c |keel=en-US}}</ref> Religioonidevaheline dialoog ja kultuuridevaheline integratsioon on Yedidi kunstipraktikas kesksel kohal.[2] Yedidi looming peegeldab tema sügavat huvi Lähis-Ida kultuuri, iidsete rituaalide, klassikalise ja liturgilise araabia muusika esteetika ning mitte-lääne muusika esituspraktikate vastu.<ref>{{Viide |pealkiri=Yitzhak Yedid |kuupäev=2024-09-05 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Yitzhak_Yedid#cite_note-auto3-2 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yitzhak Yedid on spetsialiseerunud juudi-sefardi ja Lähis-Ida vaimuliku muusika esitamisele klaverikontsertide raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piano Concert |url=https://www.yedidmusic.com/piano-concert |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Yitzhak Yedid |keel=en}}</ref> == Biograafia == Yitzhak Yedid sündis [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemmas]] Süüria ja Iraagi päritolu juudi perekonnas.<ref name=imi>{{Cite web |title=Yitzhak Yedid |url=https://www.imi.org.il/Yitzhak-%C2%A0Yedid-Israel-Music-Institute |access-date=2024-01-09 |website=www.imi.org.il}}</ref> Tema algsed muusikalised kogemused hõlmasid liturgiliste jumalateenistuste osalemist kohalikus sünagoogis, kus ta omastas Süüria-Juudi Baqashoti traditsiooni helisid ja rütme.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yitzhak Yedid {{!}} Israel Music Institute |url=https://www.imi.org.il/Yitzhak-%C2%A0Yedid-Israel-Music-Institute |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=www.imi.org.il}}</ref> Kui noor Yitzhak sukeldus muusikasse, mille juured on juudi-araabia traditsioonid ja traditsiooniliste Maqamatil põhinevate laulude esitus, siis tema ema püüdis teda tungivalt lääne klassikalise muusika ja lääne instrumendiga tutvuda. Seitsmeaastaselt alustas ta eraõpetajaga klaveritunde.[12] Tema teismeea kujunedes nihkus tema muusikaline fookus džässklaverile ja kahekümnendaks eluaastaks alustas ta oma originaalteoste esitamist oma uue muusika ansambliga.<ref>{{Viide |pealkiri=Podcast: Composer Yitzhak Yedid, Winner of the 2020 Azrieli Prize for Jewish Music |url=https://soundcloud.com/azrieli-foundation/podcast-composer-yitzhak-yedid-winner-of-the-2020-azrieli-prize-for-jewish-music |keel=en |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yitzhak Yedidi muusikalise esteetika juured on muusikas, millesse ta oma kujunemisaastatel sukeldus, eriti Aleppo traditsioonis laulda Piyyutim ja Baqashot. Tema muusikaline teekond on inspireeritud ka klaverimuusikast ja improvisatsioonist. Yedid integreerib oma kompositsioonides sujuvalt erinevaid elemente, sealhulgas energiaid ja dünaamikat, tuues sisse omanäolise esteetika, mis erineb klassikaliste lavatraditsioonide tavapärastest normidest. Selline uuenduslik lähenemine lisab tema muusikalisele loomingule nüansirikka ja kohati isegi provokatiivse mõõtme.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Orkiestra Muzyki Nowej |pealkiri=Yitzhak Yedid - interview |kuupäev=2024-06-24 |url=https://www.youtube.com/watch?v=pIeuXQd_Xfo |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yedid õppis 1997. ja 1998. aastal Rubini muusikaakadeemias Vjatšeslav Ganelini juures ning Bostonis New Englandi konservatooriumis Ran Blake'i ja Paul Bley juhendamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-03-05 |pealkiri=Traveling between worlds |url=https://www.jpost.com:443/Arts-and-Culture/Music/Traveling-between-worlds |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> Pärast Austraaliasse kolimist omandas ta 2012. aastal doktorikraadi Monashi ülikoolis, avaldades meetodid araabia muusika ja araabia mõjutustega juudi muusika elementide integreerimiseks kaasaegsesse lääne klassikalisesse muusikasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Biography |url=https://www.yedidmusic.com/biography |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Yitzhak Yedid |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Yedid, Yitzhak}} [[Kategooria:Sündinud 1971]] itwe8fus6e1kto26qo2ljyuogtosr2c 7191398 7191396 2026-07-12T07:41:02Z Velirand 67997 + kategooria 7191398 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:Yitzhak_Yedid.jpg|pisi|Yitzhak Yedid (2009)]] '''Yitzhak Yedid''' ([[Heebrea keel|heebrea]] יצחק ידיד, sündinud 29. septembril 1971 [[Jeruusalemm]]as) on Iisraeli-Austraalia kaasaegse klassikalise muusika helilooja. Ta on ka pianist ja koolitaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yitzhak Yedid : Represented Artist Profile : Australian Music Centre |url=https://www.australianmusiccentre.com.au/artist/yedid-yitzhak |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=www.australianmusiccentre.com.au}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-02-17 |pealkiri=Soundtrack of survival |url=https://www.jpost.com/israel-news/culture/soundtrack-of-survival-391344 |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> Arvukate auhindade pälvinud Yedid võitis 2021. aastal Azrieli muusikaauhinna oma teose Kiddushim Ve' Killulim eest, 2019. aastal Sidney Myeri loomingulise stipendiumi ja Landau etenduskunstide auhinna 2009. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2017 Sidney Myer Creative Fellows announced |url=https://limelight-arts.com.au/news/2017-sidney-myer-creative-fellows-announced/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Limelight |keel=en-AU}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Azrieli Music Prizes |url=https://azrielifoundation.org/priorities/music-arts-culture/amp/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Azrieli Foundation |keel=en-US}}</ref> Tema kompositsioonistiili on iseloomustatud kui "eklektilist, multikultuurset ja sügavalt isiklikku",<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-05-09 |pealkiri=Playing it as is |url=https://www.jpost.com/israel-news/culture/playing-it-as-is-490245 |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> milles segunevad džässi ja juudi kantorimuusika elemendid, klassikalised Euroopa traditsioonid ja avangardi eksperimenteerimine. Teda on tunnustatud kui üht originaalsemat heliloojat tänapäeval rahvusvahelisel muusikaareenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Frucht |eesnimi=Leora Eren |kuupäev=2005-09-04 |pealkiri=On a Jewish prayer and an Arab melody |url=https://www.israel21c.org/on-a-jewish-prayer-and-an-arab-melody/ |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=ISRAEL21c |keel=en-US}}</ref> Religioonidevaheline dialoog ja kultuuridevaheline integratsioon on Yedidi kunstipraktikas kesksel kohal.[2] Yedidi looming peegeldab tema sügavat huvi Lähis-Ida kultuuri, iidsete rituaalide, klassikalise ja liturgilise araabia muusika esteetika ning mitte-lääne muusika esituspraktikate vastu.<ref>{{Viide |pealkiri=Yitzhak Yedid |kuupäev=2024-09-05 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Yitzhak_Yedid#cite_note-auto3-2 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yitzhak Yedid on spetsialiseerunud juudi-sefardi ja Lähis-Ida vaimuliku muusika esitamisele klaverikontsertide raames.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piano Concert |url=https://www.yedidmusic.com/piano-concert |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Yitzhak Yedid |keel=en}}</ref> == Biograafia == Yitzhak Yedid sündis [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemmas]] Süüria ja Iraagi päritolu juudi perekonnas.<ref name=imi>{{Cite web |title=Yitzhak Yedid |url=https://www.imi.org.il/Yitzhak-%C2%A0Yedid-Israel-Music-Institute |access-date=2024-01-09 |website=www.imi.org.il}}</ref> Tema algsed muusikalised kogemused hõlmasid liturgiliste jumalateenistuste osalemist kohalikus sünagoogis, kus ta omastas Süüria-Juudi Baqashoti traditsiooni helisid ja rütme.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yitzhak Yedid {{!}} Israel Music Institute |url=https://www.imi.org.il/Yitzhak-%C2%A0Yedid-Israel-Music-Institute |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=www.imi.org.il}}</ref> Kui noor Yitzhak sukeldus muusikasse, mille juured on juudi-araabia traditsioonid ja traditsiooniliste Maqamatil põhinevate laulude esitus, siis tema ema püüdis teda tungivalt lääne klassikalise muusika ja lääne instrumendiga tutvuda. Seitsmeaastaselt alustas ta eraõpetajaga klaveritunde.[12] Tema teismeea kujunedes nihkus tema muusikaline fookus džässklaverile ja kahekümnendaks eluaastaks alustas ta oma originaalteoste esitamist oma uue muusika ansambliga.<ref>{{Viide |pealkiri=Podcast: Composer Yitzhak Yedid, Winner of the 2020 Azrieli Prize for Jewish Music |url=https://soundcloud.com/azrieli-foundation/podcast-composer-yitzhak-yedid-winner-of-the-2020-azrieli-prize-for-jewish-music |keel=en |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yitzhak Yedidi muusikalise esteetika juured on muusikas, millesse ta oma kujunemisaastatel sukeldus, eriti Aleppo traditsioonis laulda Piyyutim ja Baqashot. Tema muusikaline teekond on inspireeritud ka klaverimuusikast ja improvisatsioonist. Yedid integreerib oma kompositsioonides sujuvalt erinevaid elemente, sealhulgas energiaid ja dünaamikat, tuues sisse omanäolise esteetika, mis erineb klassikaliste lavatraditsioonide tavapärastest normidest. Selline uuenduslik lähenemine lisab tema muusikalisele loomingule nüansirikka ja kohati isegi provokatiivse mõõtme.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Orkiestra Muzyki Nowej |pealkiri=Yitzhak Yedid - interview |kuupäev=2024-06-24 |url=https://www.youtube.com/watch?v=pIeuXQd_Xfo |vaadatud=2024-09-09}}</ref> Yedid õppis 1997. ja 1998. aastal Rubini muusikaakadeemias Vjatšeslav Ganelini juures ning Bostonis New Englandi konservatooriumis Ran Blake'i ja Paul Bley juhendamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2010-03-05 |pealkiri=Traveling between worlds |url=https://www.jpost.com:443/Arts-and-Culture/Music/Traveling-between-worlds |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=The Jerusalem Post {{!}} JPost.com |keel=en}}</ref> Pärast Austraaliasse kolimist omandas ta 2012. aastal doktorikraadi Monashi ülikoolis, avaldades meetodid araabia muusika ja araabia mõjutustega juudi muusika elementide integreerimiseks kaasaegsesse lääne klassikalisesse muusikasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Biography |url=https://www.yedidmusic.com/biography |vaadatud=2024-09-09 |väljaanne=Yitzhak Yedid |keel=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Yedid, Yitzhak}} [[Kategooria:Austraalia heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] nkwifszrdd64u8xeagmf89b20ngoftc 0 682358 7191138 6959147 2026-07-11T18:26:52Z Velirand 67997 /* Maetuid */ 7191138 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Perepechinskoe01.jpg|pisi|Perepetšino kalmistu peavärav]] '''Perepetšino kalmistu''' ([[vene keel]]es Перепечинское кладбище) on kalmistu [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Solnetšnogorski rajoon]]is Perepetšino külas. Perepetšino kalmistu pindala on 106 hektarit. Kalmistul on ka kaks moslemite sektorit.<ref>[https://timenote.info/ru/Perepechinskoe-kladbische Перепечинское кладбище] Timenote. Vaadatud 5. oktoobril 2024</ref> Perepetšino kalmistu on rajatud [[1999]]. aastal.<ref>[https://perepechinskoe-kladbishche.ru/ Перепечинское кладбище в Москве] Перепечинское кладбище. Vaadatud 5. oktoobril 2024</ref> == Maetuid == *[[Roman Altšuler]], maletaja ja maletreener *[[Aleksandr Holminov]], helilooja *[[Aleksei Hvostenko]], luuletaja, laulja ja laulukirjutaja *[[Oleg Imrekov]], jalgpallur *[[Valeri Jakubovski]], raskejõustiklane *[[Natalija Junnikova]], näitleja *[[Mihhail Kossarev]], arheoloog *[[Juri Lahhin]], näitleja *[[Veniamin Mandrõkin]], jalgpallur *[[Aleksandr Martõnjuk]], jäähokimängija *[[Aleksei Mironov]], näitleja *[[Jevgeni Mitko]], kirjanik ja stsenarist *[[Albert Moltšanov]], matemaatik *[[Natalja Nazarova]], näitleja *[[Sergei Ogorodnikov]], jäähokimängija *[[Vladimir Pitsek]], näitleja *[[Lev Ragozin]], filmioperaator *[[Mark Rešetin]], ooperilaulja *[[Ivan Rõžov]], näitleja *[[Vladimir Savtšenko]], ulmekirjanik *[[Georgi Skljanski]], näitleja, lavastaja, stsenarist ja teatripedagoog *[[Iraida Soldatova]], näitleja *[[Ljudmila Šagalova]], näitleja *[[Vjatšeslav Šumski]], filmioperaator *[[Mstislav Zapašnõi]], tsirkusejuht, tsirkuselavastaja ja tsirkuseartist *[[Aleksandr Tertõtšnõi]], filoloog ja ajakirjanik *[[Vjatšeslav Tsarjov]], filminäitleja *[[Valeri Tšikov]], filmilavastaja ja stsenarist *[[Rafail Veršinin]], dirigent == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Venemaa kalmistud]] [[Kategooria:Moskva oblast]] fqtj3qjnwifhpt3zcnoz2giiqefmqq0 0 683708 7191495 7124652 2026-07-12T10:00:22Z Velirand 67997 + kategooria 7191495 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Georgy Filimonov, 2023.jpg|pisi|Georgi Filimonov 2023. aastal]] '''Georgi Jurjevitš Filimonov''' ([[vene keel]]es ''Гео́ргий Ю́рьевич Филимо́нов,'' sündinud [[23. veebruar]]il [[1980]] [[Tomsk]]is) on Venemaa riigitegelane, [[Vologda oblast]]i kuberner. Ta on andnud korralduse püstitada [[Vologda]] kesklinna [[Ivan Julm]]a ja [[Jossif Stalin]]i ausambad.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120328460/venemaa-vologda-oblasti-kuberner-teatas-et-rahva-noudmisel-pustitatakse-ausammas-stalinile</ref> == Elulugu == Ta kasvas üles Vologda oblastis [[Tšerepovets]]is. Isa Juri Filimonov oli Tšerepovetsi võitluskunstide keskuse direktor, Venemaa Föderatsiooni teeneline kikkpoksitreener, Tšerepovetsi linnaduuma saadik, kes treenis koos Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja [[Sergei Kirijenko]]ga.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210940/https://www.gorodche.ru/news/vlast/159903/</ref> Lapsepõlvest peale on ta isa juhendamisel tegelenud võitluskunstidega: [[wushu]], [[kikkpoks]], [[karate]], [[taekwondo]]. Kümneaastaselt tuli Venemaa meistriks wushus. Esikoht Venemaa ja NSV Liidu meistrivõistlustel Krasnovodskis, võit Hiinas Shaolini kloostri 1500. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel turniiril, Euroopa karika võitja wushus Türgis ja kikkpoksis Užgorodis. 1999. aastal võitis kikkpoksi maailmameistrivõistlustel Caorle'is (Itaalia) kuldmedali. [[Venemaa teeneline meistersportlane]] (2001).<ref>https://web.archive.org/web/20220209021622/https://wako.sport/official-results/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20231031210135/https://nason.ru/znamenit/1859/</ref> 2003. aastal lõpetas rahvusvaheliste suhete alal [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i Moskvas.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210940/https://www.gorodche.ru/news/vlast/159903/</ref> 2007. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia USA ja Kanada Instituudis kandidaadiväitekirja „USA väliskultuuripoliitika kui pehme jõu komponent.”<ref>https://web.archive.org/web/20231031212347/https://search.rsl.ru/ru/record/01003174111</ref> 2013. aastal kaitses Venemaa Välisministeeriumi Diplomaatilises Akadeemias doktorikraadi teemal “Pehme jõu roll USA välispoliitikas.”<ref>https://web.archive.org/web/20231031210332/https://search.rsl.ru/ru/record/01005533251</ref> 2005–2009 Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni välispoliitika osakonna konsultant ja nõunik. 2009–2011 Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria ja ajaloo osakonna dotsent, 2011–2014 osakonna juhataja asetäitja, 2014–2017 ülikooli strateegiliste uuringute ja prognooside instituudi direktor, rahvusvaheliste suhete teooria ja ajaloo osakonna professor. 2009–2014 kliimaseadmete ettevõtte Soglasije peadirektori asetäitja.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> 2017–2021 Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni sisepoliitika osakonna assistent.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> 2021–2023 Moskva oblastivalitsuse aseesimees. 31. oktoobril 2023 nimetas Venemaa president Vladimir Putin ta Vologda oblasti kuberneri kohusetäitjaks.<ref>https://web.archive.org/web/20231101082700/https://vz.ru/news/2023/10/31/1237784.html</ref> 8. septembril 2024 valiti ta otsevalimistel Vologda oblasti kuberneriks. Tema poolt hääletas 62,30% valijatest. Inauguratsioonitseremoonia toimus 26. septembril 2024. aastal. [[Venemaa sõjateaduste akadeemia]] liige (2015), Irboska klubi liige (2016), Vene Föderatsiooni 3. järgu tõeline riiginõunik (2017)<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> Oktoobris 2024 teatas ta Telegramis, et pärast „pöördumisi avalikkuse poolt“ on ta otsustanud püstitada Vologda kesklinna ausamba Nõukogude Liidu diktaatorile Jossif Stalinile. „Kogu selle isiku rolli tõlgendamise mitteühemõttelisuse juures peame me tunnistama suuri saavutusi, teadma oma riigi ajalugu, teda austama ja tema üle uhked olema, sest meie ajalugu on üks ja jagamatu omavahel seotud, kokku aheldatud ajaloolise protsessi lülide kett, millest iga on moodustanud meie suure rahva jõu, vaimu ja tahte.“ Ta lisas, et samuti on plaanis püstitada ausammas Ivan Julmale, mille eeskuju on väiksemal kujul tema kabinetis.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120328460/venemaa-vologda-oblasti-kuberner-teatas-et-rahva-noudmisel-pustitatakse-ausammas-stalinile</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Filimonov, Georgi}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] dnyzkn5r6oepudy5gcy8osyaxd8sazd 0 684353 7191105 7121770 2026-07-11T15:53:43Z Trebors 57925 7191105 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuli|aasta=2026}} '''Üks Lust''' oli laulu- ja mängukoor, mis tegutses aastatel 1984–2014. Asutaja ja dirigent oli [[Alari Tamm]].[[Fail:Üks Lust Vapp.jpg|pisi|Ärkamisaegse laulu- ja mängukoori Üks Lust põhisümbolid vapil. Trumm, taldrikud ja ärkamisaja pääsukesed. ]] === Tekkelugu === ETKVL-i segaansambel oli 1980-date alguses mõtte- ja töökaaslasi ühendav laululembene sõpruskond, mille juured pärinesid TPI Kammerkoorist ja ETKVL-ist'''''.''''' Siis aga tuli ansambli juhiks maestro Alari Tamm - ja kõik muutus, sest tegemist oli kogenud ja pühendunud muusikamehega. Asusime omandama täiesti uut repertuaari, mis põhines ärkamisaegsete autorite (Fr. Säbelmann, A. Kunileid , K.A. Hermann jt) isamaad ja looduse ilu ülistavatele lauludele . Ühtlasi kolisime ETKVL klubi ruumidesse ning hakkasime tegutsema keemiakombinaadi „Orto“ nö kulu ja kirjadega . Juba naistepäeval, 8. 03. 1985 esinesime „Orto“ rahvale täiesti uue kavaga, milles laulude vahele olid pikitud teemakohased vahelugemised. === Algkoosseis === Esialgses koosseisus laulsid: Aime Trei, Tiia Kaal, Annika Salundo, Marje Laanemets, Lemme Harand, Dorel Kikerist, Maie Angelstok, Jaan Jääts, Andrus Karindi, Melvin Joost, Veeliks Rebane ja Kalju Paluste; ning koori juhatas, konfereeris ja mängis pille – [[Alari Tamm]]. Uue kava vastuvõtt oli väga soodne ja see lisas meisse kindlust alustatuga jätkata. === Laulvast revolutsioonist === Eesti ühiskonnas arenesid ja küpsesid samal ajal rahvast väga erutavad küsimused – jätkuv venestamispoliitika, tuure koguv nn fosforiidisõda, keeleseaduse muutmine ning algav liikumine „peatage Lasnamäe“. Arenesid ja laienesid Roheline liikumine ning muinsuskaitseline tegevus, kuid pead tõstsid ka Interliikumise tegelased. Kõik see oli eelvaatus nn laulvaks revolutsiooniks, mis kulmineerus öölaulupidudega lauluväljakul. Meie olime juba valinud aatelis-isamaalise, eestimeelse ja taasiseseisvumist igati toetava suuna. Hakkasime saama kutseid esinemiseks rahva aruteludele ja koosolekutele. === Nimepäev === Lähenevate vanalinnapäevade eel käis Alari linna kultuuriametis, et meid osalejana registreerida. Aga mis on teie nimi? Sealsamas ametnike laudade vahel mõtleski Alari nime ning tuli sellega proovi. Seega 3. juuni 1985 ongi laulu- ja mängukoori „Üks Lust“ nimepäev. Oleme kasutanud ka arhailisemat nimekuju – saapaviksi ja tökativabriku „Orto“ laulu- ja mängukoor Üks Lust. === Uus kava ja riietus === Ühtlasi avas Alari meile kõik oma plaanid ja mõtted edasiseks. Nüüd läks päris kiireks, sest ees oli mitmeid esinemiskutseid . Asusime tegutsema, et uut repertuaari õppida ja koori väljanägemist ajastukohaseks muuta. Kooris laulis ERKI haridusega disainer Andrus Karindi, kes sajanditaguste fotode , reklaamide ja kirjelduste ning kujutlusvõime alusel kavandas koorile – nii naistele kui meestele – esinemisriiete kavandid. Nn linnakodaniku stiilis riiete valmimisse kaasati nii V. Klementi nim õmbluskoondise, „Baltika“, Lembitu moeateljee kui ka „Kommunari“ töötajate virgad käed. Andrus kavandas ja teostas koori sümboli/vapi (vt päises), mis kleepsu ja meenena kasutusele jäi; tema lõi ka hiljem valminud vimpel-lipu kavandi. Terviklik kava ärkamisaegsete heliloojate lauludega, mille vahele käisid vahelugemised või naljatilgad, ajastukohases riietuses koor ning eriti maestro Alari Tamme võrratu ja nakatav juhtimine sobis igati uue ärkamisaja õhustikku. === Esmakordselt ETV-s === [[Fail:Matkamaja 1986.jpg|pisi|429x429px|Matkamaja (nüüd Hopneri Maja) kontserdi lõpupilt, 14.06.1986. Vasakult: tantsusamme seavad Margot Kvelstein ja Kalju Paluste, Maaja-Katrin Kerem viiuliga, Andrus Karindi, istub maestro Alari Tamm akordioniga, Reet Loderaud, Vello Mäeots, Tiina Kolde kitarr, seljaga Krista Tamm, küljega Lemme Harand, Taavi Kivi alt, tagareas Andres Vasarik, hääleseadja Leelo Talvik, Jaan Jääts puhkpilli lüüraga; Foto – Boris Mäemets, ETKVL.]]Vanalinnapäevade esinemisel tabas meid Eesti Televisiooni kaamera, mistõttu sama, 1985.a jaanilaupäeva õhtul jõudsime esmakordselt Eestimaa kodude sinistele ekraanidele. === Lindistused === Alustasime samal ajal ka oma repertuaari lindistusi Eesti Reklaamfilmi ja Eesti Raadio stuudiotes. Tugevdasime-täiendasime oma ridu kogenud lauljatega, sest lindistused paljastasid nõrku kohti meie ridades. Valmisid 2 helikassetti ( esimesel – 21 ja teisel 28 pala). Aegajalt käisime Reklaamiklubi saadetes. === Esinemis-statistikat === Kui esimesel tegutsemisaastal kogunes 12 esinemist, siis järgmisel juba 52 ja nii üha kasvavalt . Sobilik on meenutada, et me lauljad olime ikkagi oma asutuse/ettevõtte põhikohaga töötajad ning arvestada,et aastas on ju vaid 52 nädalavahetust. Esimese 10 tegutsemisaastaga kogunes 425 esinemist/kontserti. Esinemisi ja kutseid oli üle Eesti ning käisime ka välisesinemistel – põhiliselt väliseesti kogukondade kutsel. === Külas Rootsi eestlaskonnal === [[Fail:Üks Lust Uppsalas.jpg|pisi|545x545px|Kodumaalt lahkumise 45. aastapäeva mälestus-jumalateenistus Uppsala St. Mikaeli kirikus 24.09.1989.]]Nii näiteks 1989. a septembris olime Rootsi eestlaskonna kutsel Uppsalas (ühe esimese kodu-Eesti kollektiivina) , kus St. Mikaeli kirikus toimus kodumaalt lahkumise 45. aastapäeva mälestus-jumalateenistus, mille muusikalise osa sisustas laulu- ja mängukoor Üks Lust. Järgnes elav vestlusring, milles osalesid Rootsi eestlaskonna esindajad (teiste hulgas luuletaja Kalju Lepik) nii Stockholmist kui Uppsalast. See oli kahe seni isoleeritult arenenud eestlaste kogukonna kohtumine, mis oli mõlemale poolele hariv ja kasulik. Meile anti kaasa raja taga ilmunud kirjanike loomingut (Valev Uibopuu, Arnold Mändla jt). Päev hiljem, Wiki lossis (püha Birgitta esivanemate portreede all) toimus meie kontsert, mille lindistas Rootsi STV (rez. Tiiu Thoren). Ühtlasi tugevdasime oma suhteid Uppsala kammerkooriga Tonprakt, kellega kohtusime veel korduvalt nii Rootsis kui Eestis. === Võrratu elamus „Vanemuises“ === Üheks eriti meeldejäänud esinemiseks oli kahe poolega kontsert „Vanemuise“ kontserdisaalis 16. apr 1988 Muinsuskaitsepäevade lõpetamise ja Tartu levimuusikapäevade raames. Saal oli puupüsti täis ja rõdudelt rippusid 3 laia kangast – eraldi sinise. musta ja valge kangana. Linnas oli päeval vaid paari trikoloori märgatud (aeg oli veel üsna segane). Kohati oli erutuse tõttu raske laulda, sest õhkkond ja saali aktiivne kaasalaulmine tõstis klombi kurku ja silmanurka pisara. Vaheajal tuldi lava taha, et õlale patsutada ja nähtut-kuuldut tunnustada – taolist ei koge just alati! Tartu Ülikooli ajalooprof. Sulev Vahtre ümises viisijuppe ja arvas, et just need sobiks nüüd ette kanda. Mäletamist mööda me teise poole kava käigu pealt ka muutsime. Ühiste lõpulaulude ajal oli saal püsti – see elamus säilib küll alatiseks . Aitäh Tartu! === Telefilm „Sui Rõem“ === Väga elamuslik ja kohati seikluslik oli nädalavahetus K.R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal, kus toimusid Eesti Telefilmi võttegrupi poolt meie repertuaari võtted (rez Nele Laanejärv). Võtete käigus täienes ja täpsustus rezii ja selles oli juhtiv roll Alaril. Poole tunnine telefilm „Sui rõem“ oli korduvalt ETV ekraanil ja seda just jaanilaupäeviti, kuna filmis kajastuv rahvalik ja suvine meeleolu nii laulus kui pildis sobis igati südasuvisesse aega. === Tallinna tramm -100 ja gonkaliin === [[Fail:Üks Lust hobutrammis.jpg|pisi|431x431px|Tallinna Tramm – 100 ürituste raames taastatud hobutrammiga Tõnismäel, 27.08.1988., hobutrammil Üks Lust ja pereliikmed.]]Omaette ooper , kui nii võib väljendada, kaasnes seoses Tallinna Tramm- 100 üritustega 1988.a augustis, kui Üks Lust oli kaasatud ajaloolase Robert Nermani instseneeringusse hobu-trammiliini (gonka) avamisüritustega seoses. Kadriorus, kus gonkaliini avamist etendasime (tegelasteks sajanditagune kindralkuberner, linnapea ja parunid-rahastajad oma prouadega) oli väga rahvarohke : ümbritsevate majade aknad olid avatud, osa inimesi olid katusel ning poisikesed ümbritsevate puude otsas. Avamisele ja kõnedele järgnes lustlik sõit hobutrammiga Kadriorust Pärnu mnt depoosse Üks Lusti laulude ja pillimängu saatel . Liiklus oli peatatud. Rahvast ja kaameraid oli rohkesti ning see kajastus sõnas ja pildis nii Eesti kui Leningradi ja Moskva meedias. Üks Lust osales ka Tallinna Tramm -110 . aastapäeva üritustel. === „Kotka Roosi“ rändauhind Tallinnasse === Esinemine rahvusvahelisel Kotka merelaulude festvalil „ Kotka Roos“ lõppes sellega, et rändav Kotka Roos kolis aastaks ETKVL-i klubisse. Meie kava lahutamatuks osaks oli Lust Festi poiste meisterlik kaasalöömine. Kotka Roosi (poolpaljas neiu) kipskoopia ehib tänini Maestro Alari kodu kaminasimssi. Eespool olid toodud vaid mõned eriliselt meeldejäänud kontserdid , kuid esinemisi nii Eestis kui raja taga oli ohtralt : hansapäevad Münsteris, Riias ja Tallinnas; haridusprogrammiga seotud väljasõidud koolidesse Eesti Filharmoonia egiidi all pr. Helgi Ridamäega (sellega kaasnes koori tarifitseerimine, mis tänapäevasele lugejale ilmselt üsna arusaamatu mõiste?), eesti keele toetusüritused Virumaal enne emakeelepäeva kehtestamist jne. Omaette toredad olid esinemised majandite lõikuspidudel ja muudel üritustel, kus rahvaga suheldes objektiivset tagasisidet saime ning elu muutusi tajusime. === Eestimaa on ärganud === [[Fail:Esinemine Tallinna Lillepaviljonis.jpg|pisi|588x588px|ETV Reklaamiklubi otsesaade Tallinna Lillepaviljonis, 8.03.1987. Esireas: Toomas Veenre mandoliin, Andrus Karindi tuuba, maestro Alari Tamm akordion, II rida: Tiia Kaal, Marje Laanemets, Aime Trei, Lemme Harand, Maaja-Katrin Kerem, III rida: Dorel Kikerist, Maie Angelstok, Krista Tamm, tagareas: Jaan Jääts, Veeliks Rebane ja Kalju Paluste.]]Eesti taasiseseisvumine jõudis etappi, kus reaalse elu rutiin lämmatas vabanemisjoovastuse ja sellega kaasneva. Laulu- ja mängukoori Üks Lusti osalus rahva toetaja ja äratajana sai täidetud – esinemisi jäi aina vähemaks (viimase 10 aastaga 132 esinemist - esimese 10 aasta 425 vastu) – oli aeg muude tegemiste juurde asuda ja laiali minna. Seltskond oli väga tore ja ühtehoidev – nagu üks suur pere olema peab; võimalusel ja vajadusel kaasasime oma tegemistesse nii oma lapsi kui teisi pereliikmeid (laulupeol, gonkasõidul, telefilmis jt). === Viimased aastakümned === Oleme aegajalt kogunenud, et ühiselt jõululaule ja muud repertuaari meelde tuletada. Nii näiteks 30. juubelil kogunesime Haapsallu maestro Alari Tamme kodulinna, kus laulud tulid Alari käe all nii et lust kuulata. Selleks puhuks koondasime duubel-CD plaatidele kogu Üks Lusti poolt salvestatud ja fonoteekidest leitud lood (aitäh Erkile!) , ja neid sai kokku – 54 pala : nii isamaalisi- ja ärkamisaegseid- , lodus- ja armastuslaule, aga ka vaimulikku, klassikalist ja kaasaegset repertuaari nii saatega kui a capella. Juubeli eel digiteeris Kuldar kogu koori fotomaterjali, mis on Tiina Tamme halduses. Koori viimases koosseisus laulsid : Reet Loderaud, Janne Kivi, Anu Mälgand, Katrin Tänavsuu, Tiina Tamm, Tiina Lebane, Lemme Harand, Merle Ilus, Kaidi Meriste, Krista Tamm, Jaan Jääts, Erki Targo, Toivo Tuberik, Andrus Karindi, Andres Vasarik, Kuulo Vahter, Taavi Kivi, Kuldar Tamm ja Kalju Paluste. Enamik viimati nimetetuist laulab edasi erinevates koorides (laulupisik on hämmastavalt visa!). === [[Alari Tamm]] – koorijuht, muusik ja pedagoog === [[Fail:Alari Tamm 2004.jpg|pisi|Koorijuht, muusik ja pedagoog [[Alari Tamm]] (1950 – 2020) – laulu- ja mängukoori Üks Lust asutaja ja juht läbi 20 aasta (fotol Musta Rudolfi rollis).]]Laul- ja mängukoor Üks Lust sellisena nagu ta oli ja tegutses, on lahutamatult seotud tema juhi – maestro [[Alari Tamm]]e nime ja tegudega. [[Alari Tamm]] (1950 – 2020) oli hariduselt TPedI lõpetanud muusikapedagoog ja koorijuht (Ants Sööt), kes tegutses laulja ja instrumentalistina RAM-is, EFK-s ja Laine dzässkvintetis. Seejärel asus ta ETKVL klubi juhi kohale, misjärel tegutses vabakutselisena. Asutas 1984 a laulu- ja mängukoori Üks Lust, mis esitas ärkamisaegset muusikat kuni 2004 aastani. Tegutses laulja ja instrumentalistina nii Tallinna varieteedes, restoranides kui laevadel. Elu viimastel aastatel tegutses tseremooniamuusikuna ning õpetas noori Haapsalus . (vt Eesti Muusika Biograafiline Leksikon , II osa, 2008 , Tallinn, lk 368). Eeltoodus pole mainitud Üks Lustiga koos aga ka iseseisvalt tegutsenud instrumentaal-koosseisu Lust Fest, milles tegutsesid tuntud muusikud Ants Nuut, Ants Õnnis, Jaan Arder, Endel Valkenklau, Toomas Veenre jt. Sedagi koosseisu juhatas [[Alari Tamm]]. === Koori kroonikast === Koori tegevusega seotud kroonikamaterjalid (kroonikapäevikud, fotoalbumid, ajaleheväljalõiked, osa plakateid, CD-plaadid, aga ka naiste- ja meeste riietuse näidised) on antud Teatri- ja Muusikamuuseumi fondidesse. Kroonikat pidas ning käesoleva ülevaate koostas – koori kroonik ja baritonilaulja Kalju Paluste Tallinnas, suvel-sügisel 2025.a , koori asutaja ja juhi Alari Tamme 75. sünniaastapäeval ning koori asutamise 40. juubeliaastal. ==Välislingid== * https://www.youtube.com/watch?v=jjVGW9WnUnc * https://arhiiv.err.ee/video/vaata/parem-samal-ajal-uks-lust * https://ajapaik.ee/photo/852474/uks-lust-meeskvartett/ [[Kategooria:Eesti koorid]] [[Kategooria:Laulev revolutsioon]] e53d44la0ahvv9jt00ytyv5qpld3nw3 0 687042 7191479 6794957 2026-07-12T09:35:05Z Velirand 67997 + kategooria 7191479 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Российский астрофизик Борис Штерн в своем доме в Пущино.JPG|pisi|Boriss Štern (2014)]] '''Boriss Jevgenjevitš Štern''' ([[vene keel]]es Борис Евгеньевич Штерн; sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1950]] [[Murmansk]]is) on Venemaa [[astrofüüsik]] ja teaduse populariseerija. Pärast [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] lõpetamist (1973) asus Štern tööle [[Troitsk (Moskva)|Troitskis]] asuvasse [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Tuumauuringute Instituut]]i (kus hiljem edutati juhtivteaduriks). 1980. aastal kaitses ta [[Teaduste kandidaat|kandidaaditöö]] "Исследование электромагнитных каскадов методом Монте-Карло для оптимизации детекторов нейтрино, электронов и γ-квантов". Alates 1999. aastast töötab ka [[Lebedevi Füüsikainstituut|Lebedevi Füüsikainstituudi]] astrokosmose keskuses. 2005. aastal sai Štern [[teaduste doktor|füüsika-matemaatikadoktor]]i kraadi (kaitstud väitekiri "Закономерности во временных свойствах, космологическая эволюция и функция светимости гамма-всплесков"). 2011. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmete valimistel füüsikaosakonnas erialal "tuumafüüsika" esitas [[Venemaa Teaduste Akadeemia Tuumauuringute Instituut|Venemaa Teaduste Akadeemia Tuumauuringute Instituudi]] teadusnõukogu Boriss Šterni kandidatuuri.<ref name="e21"/> Ta ei osutunud valituks. ==Teadustöö== Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[kõrge energia astrofüüsika]] ja [[osakestefüüsika]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[http://www.ruhep.ru/Elect-2011/ck/ShternBE-2011.pdf Кандидат в члены-корреспонденты РАН по Отделению физических наук РАН по специальности «ядерная физика»]. ruhep.ru.</ref> }} {{JÄRJESTA:Štern, Boriss}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikud]] [[Kategooria:Astrofüüsikud]] [[Kategooria:Venemaa füüsikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] c7315md0cie8gwimz8jc2nz2mj9958f 0 687201 7191478 6796827 2026-07-12T09:34:42Z Velirand 67997 + kategooria 7191478 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Belinski photo.jpg|pisi|Vladimir Belinski (2020)]] '''Vladimir Aleksejevitš Belinski''' ([[vene keel]]es Владимир Алексеевич Белинский; sündinud [[26. märts]]il [[1941]]) on Venemaa ja [[Itaalia]] [[füüsikateoreetik]].<ref name="e21"/> Ta on lõpetanud 1965. aastal [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] ning kaitsnud [[Landau Teoreetilise Füüsika Instituut|Landau Teoreetilise Füüsika Instituudis]] 1969. aastal [[teaduste kandidaat|kandidaaditöö]] "Исследование сингулярностей в общих решениях СТО" ja 1980. aastal doktoriväitekirja "Проблемы релятивистской космологии и метод обратной задачи рассеяния в теории гравитации". Sai [[teaduste doktor|füüsika-matemaatikadoktori]] kraadi.<ref name="e22"/><ref name="e21"/> Belinski töötas aastatel 1969–1990 Landau Teoreetilise Füüsika Instituudis. Alates 1990. aastast töötab ta Itaalias: [[Rooma]]s asuvas [[Istituto Nazionale di Fisica Nucleare]]s (professor 1990–2007) ja rahvusvahelise relativistliku astrofüüsika võrgustiku keskuses [[ICRANet]] (alates 2007).<ref name="e21"/><ref name="e23"/> ==Teadustöö== Belinski teadustöö hõlmab [[kosmoloogia]], [[astrofüüsika]], [[gravitatsiooniteooria]], [[üldrelatiivsusteooria]] ja [[kvantväljateooria]]ga seotud probleeme.<ref name="e23"/> Ta on uurinud [[algsingulaarsus]]ega võnkuva kaootilise struktuuri gravitatsioonivõrrandite üldlahendusi.<ref name="e23"/> Koos [[Issaak Halatnikov]]i ja [[Jevgeni Lifšits]]iga leidis (1970–1972) Einsteini võrrandite üldise kosmoloogilise lahendi olulise erisusega ajas.<ref name="e24"/> [[BHL-i singulaarsus]]e kaasautoreid (1982).<ref name="e21"/> ==Tunnustus== *1974 – [[Landau preemia]] (koos [[Jevgeni Lifšits]]i ja [[Issaak Halatnikov]]iga)<ref name="e21"/> *2012 – [[Marcel Grossmanni auhind]] (koos Issaak Halatnikoviga)<ref name="e21"/> ==Publikatsioone== *Belinskii, V. A.; Khalatnikov, I. M.; Lifshitz, E. M. (1982). "A general solution of the Einstein equations with a time singularity". Adv. Phys. 31 (3): 639–667. doi:[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/00018738200101428 10.1080/00018738200101428]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.eduspb.com/node/3735 Белинский, Владимир Алексеевич]. eduspb.com.</ref> <ref name="e22">[https://www.itp.ac.ru/ru/dissertation-council/thesis/ Диссертации]. itp.ac.ru.</ref> <ref name="e23"> [https://www.icranet.org/index.php?option=com_content&task=view&id=333&Itemid=686 Belinski, Vladimir]. icranet.org.</ref> <ref name="e24">[https://old.bigenc.ru/physics/text/2148271 Лифшиц, Евгений Михайлович]. old.bigenc.ru.</ref> }} {{JÄRJESTA:Belinski, Vladimir}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmoloogid]] [[Kategooria:Venemaa füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Itaalia füüsikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] 2v4idivlphshktsiv7rel0fr5fzvw3c 0 688131 7191477 6859351 2026-07-12T09:34:20Z Velirand 67997 + kategooria 7191477 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Viatcheslav Mukhanov, recipient of the 2013 Gruber Prize (iau1304a).tif|pisi|Vjatšeslav Muhhanov (2013)]] '''Vjatšeslav Fjodorovitš Muhhanov''' ([[vene keel]]es Вячеслав Фёдорович Муханов; sündinud [[2. oktoober|2.oktoobril]] [[1956]] [[Kanaš]]is [[Tšuvaši ANSV]]-s) on vene [[füüsikateoreetik]] ja [[kosmoloog]]. Ta on lõpetanud [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi]] füüsikateaduskonna ja kaitsnud 1989. aastal [[Lebedevi Füüsikainstituut|Lebedevi Füüsikainstituudis]] doktoriväitekirja (sai [[teaduste doktor|füüsika-matemaatikadoktori]] kraadi). Muhanov oli aastatel 1989–1992 [[Venemaa Teaduste Akadeemia Tuumauuringute Instituut|Tuumauuringute Instituudi]] vanemteadur ja 1992–1997 [[ETH Zürich]]i dotsent. Alates 1997. aastast töötab ta [[Müncheni ülikool]]is [[astroosakestefüüsika]] ja kosmoloogia professorina.<ref name="e21"/><ref name="e22"/> ==Teadustöö== [[Aleksei Starobinski]] 1979. aastal avaldatud uurimus, mille kohaselt [[Universum]] võis oma eksisteerimise esimestel hetkedel läbida erakordselt kiire [[Eksponentsiaalne kasvamine|eksponentsiaalse]] paisumise, inspireeris Muhhanovit ja [[Gennadi Tšibissov]]i, kes 1981. aastal ilmunud ühisuurimuses jõudsid järeldusele, et eksponentsiaalselt kiire laienemine venitab väikesed [[kvantfluktuatsioon]]id tohutult suureks. Pärast seda suurenevad nende fluktatsioonide amplituudid ja seeläbi muutuvad need [[galaktika]]te moodustumise seemneteks.<ref name="e26"/> [[Kosmiline inflatsioon|Inflatsiooni]] fluktatsioonide uurimine kulmineerus 1985. aastal Muhhanovi uurimusega, milles esitati fluktatsioonide range teooria, mida saab rakendada paljude inflatsioonimudelite, sealhulgas [[uus inflatsioon|uue]] ja [[Kaootilise inflatsiooni teooria|kaootilise inflatsiooni]] puhul.<ref name="e26"/> ==Tunnustus== *2006 – [[Oskar Kleini medal]] *2009 – [[Tomalla auhind]] (koos [[Aleksei Starobinski]]ga) *2012 – [[Amaldi medal]] (koos Aleksei Starobinskiga) *2013 – [[Gruberi kosmoloogiaauhind]] (koos Aleksei Starobinskiga) *2015 – [[Max Plancki medal]] *2019 – [[Diraci medal (ICTP)| Diraci medal]] (koos Aleksei Starobinski ja [[Rašid Sjunjajev]]iga) *2021 – [[Sahharovi kuldmedal]] (teedrajava panuse eest [[Universumi suuremastaabiline struktuur|universumi suuremastaabilise struktuuri]] moodustamise kvantteooriasse)<ref name="e23"/> ==Teosed== *Mukhanov, Viatcheslav, ''Physical Foundations of Cosmology'', Cambridge University Press, 2005. ISBN 0521563984 *Mukhanov, Viatcheslav and Winizki, Sergei, ''Introduction to Quantum Effects in Gravity'', Cambridge University Press, 2007. ISBN 0521868343 ===Publikatsioone=== *Mukhanov, Viatcheslav and Chibisov Gennady: "Quantum fluctuations and a nonsingular Universe", JETP Lett, 33, No.10, 532 (1981). *Mukhanov, V. F., and Feldman, H. A., and Brandenberger, R. H.: "Theory of Cosmological Perturbations", Physics Reports (1992). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.theorie.physik.uni-muenchen.de/cosmology/members/professors/mukhanov/index.html Prof. Dr. Viatcheslav Mukhanov]. theorie.physik.uni-muenchen.de </ref> <ref name="e22"> [https://www.theorie.physik.uni-muenchen.de/cosmology/chair/index.html Chair for Astroparticle Physics and Cosmology]. theorie.physik.uni-muenchen.de </ref> <ref name="e23">[https://www.ras.ru/win/DB/show_per.asp?P=.id-65710.ln-ru.dl-.pr-inf.uk-12 Муханов Вячеслав Федорович]. ras.ru.</ref> <ref name="e26">[https://gruber.yale.edu/prize/2013-gruber-cosmology-prize 2013 Cosmology Prize Recipients]. gruber.yale.edu.</ref> }} {{JÄRJESTA:Muhhanov, Vjatšeslav}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmoloogid]] [[Kategooria:Venemaa füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Saksamaa füüsikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] h89u53hiqvaskzsrfjjqrhrj969x5n2 0 688179 7191476 6839843 2026-07-12T09:33:48Z Velirand 67997 + kategooria 7191476 wikitext text/x-wiki [[Pilt:GennadyChibisov.jpg|pisi|Gennadi Tšibissov]] '''Gennadi Vassiljevitš Tšibissov''' ([[vene keel]]es Геннадий Васильевич Чибисов; [[23. september]] [[1946]] [[Moskva]] – [[7. august]] [[2008]]) oli vene [[füüsikateoreetik]] ja [[kosmoloog]]. Ta kaitses 1972. aastal [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituudis]] [[teaduste kandidaat|kandidaadiväitekirja]] "Физические процессы на ранней стадии расширения Вселенной" ("[[Universumi paisumine|Paisuva Universumi]] varajase staadiumi füüsikalised protsessid").<ref name="e21"/> [[Aleksei Starobinski]] 1979. aastal avaldatud uurimus, mille kohaselt Universum võis oma eksisteerimise esimestel hetkedel läbida erakordselt kiire [[Eksponentsiaalne kasvamine|eksponentsiaalse]] paisumise, inspireeris Tšibissovi ja [[Vjatšeslav Muhhanov]]it, kes 1981. aastal ilmunud ühisuurimuses jõudsid järeldusele, et eksponentsiaalselt kiire laienemine venitab väikesed [[kvantfluktuatsioon]]id tohutult suureks. Pärast seda suurenevad nende fluktatsioonide amplituudid ja seeläbi muutuvad need [[galaktika]]te moodustumise seemneteks.<ref name="e26"/> ==Publikatsioone== *[[Vjatšeslav Muhhanov|Mukhanov, Viatcheslav]] and Chibisov Gennady: "Quantum fluctuations and a nonsingular Universe", JETP Lett, 33, No.10, 532 (1981). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://search.rsl.ru/ru/record/01007071407 Чибисов, Геннадий Васильевич]. search.rsl.ru.</ref> <ref name="e26">[https://gruber.yale.edu/prize/2013-gruber-cosmology-prize 2013 Cosmology Prize Recipients]. gruber.yale.edu.</ref> }} {{JÄRJESTA:Tšibissov, Gennadi}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmoloogid]] [[Kategooria:Venemaa füüsikateoreetikud]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2008]] jpmelz5cergd8vjoy7kxp3cv378n0sc 0 691103 7191584 6939051 2026-07-12T11:30:15Z Velirand 67997 + kategooria 7191584 wikitext text/x-wiki '''Karl Trein''' ([[23. november]] [[vkj]] [[1900]] [[Väike-Maarja kihelkond]] – [[15. detsember]] [[1937]]) oli eesti kirjanik. Karl Trein lõpetas 1917. aastal kihelkonnakooli ja seejärel töötas Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusel. 1917. aastal naasis ta Väike-Maarjasse ja töötas [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao val]]lanõukogus. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i algul oli Trein mõnda aega redus, kuni läks 1918. aasta kevadtalvel Narvast üle piiri [[Nõukogude Venemaa]]le. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] osales ta [[Punaarmee]] pärastise [[3. Tartu kütipolk|3. Tartu kütipolgu]] III roodu sõdurina Arhangelski rindel. Pärast Saksamaa [[novembrirevolutsioon]]i saadeti see [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägede]] polk Narva alla, kus K. Trein võttis 1918. aastal osa [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] lahinguist Punaarmees. 1919. aasta veebruaris siirdus ta sama polguga [[Pihkva rinne|Pihkva rin]]dele ning viimaks Dvinski ja Orjoli alla. Pärast [[Anton Denikin]]i vägede purustamist põdes Trein tüüfust, millest paranedes läks uuesti rindele. 1920. aastal kevadel langes ta koos patareiga [[Peter von Wrangell|Peter von Wrangel]]i vägede kätte vangi, kust Trein põgenes ja läks punase läti diviisi 9. polku. Pärast Wrangeli purustamist võitles Trein sama polgu koosseisus Odessa ümbruses. 1921. aasta talvel õppis ta Saratovis ja hiljem Omskis sõjalis-majanduslikel kursustel. Samal aastal suunati Trein Tomski suurtükiväekooli, kust mõne aja pärast viidi üle Petrogradi [[Internatsionaalne Sõjakool|internatsionaalsesse sõjakool]]i. 1923. aasta veebruarist teenis Karl Trein [[Balti laevastik]]u suurtükiväe-ujuvtöökojas lukksepa abilisena. Aastatel 1923–1925 õppis Karl Trein Petrogradis eesti töölisfakulteedis, mille lõpetamise järel töötas kooliõpetajana [[Luuga maakond|Luuga maakonnas]] Antonovka eesti asunduses ja 1926. aastast [[Pljussa]]s. 1927. aastal astus ta Leningradi [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituu]]di eesti keele ja kirjanduse osakonda, mille lõpetas 1931. aastal. Seejärel töötas toimetajana [[Külvaja (trükikoda)|Külvaja]] kirjastuses (hiljem muudeti see Välismaa Tööliste Kirjastusühisuse eesti osakonnaks)<ref>[[Eduard Ertis]], Karl Treini elu ja looming. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194676/142862/page/3 lk 65–72]</ref>. 1932. aastal astus Karl Trein [[VK(b)P]] liikmeks. Karl Trein represseeriti ja hukati 1937. aasta sügisel, hiljem rehabiliteeriti. == Looming == * "Töötatööline No 287" (1933), lühiromaan * "Inimesed" (1933), lühiproosa * "Palve" (1933) * "Arst" (1933) * "Põgenemine" (1933) * "Anna-Maria" (1933) * "Päikese laik" (1933), kogumik *''Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I''. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, [[Karl Kanger]], Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 [http://erb.nlib.ee/?kid=12477916&oid=fc07e572] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Eduard Ertis]], Karl Treini elu ja looming. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194676/142862/page/3 lk 65–72] == Välislingid == * [http://ilukirjandus.ee/autor/karl-trein/ Karl Trein] ilukirjandus.ee {{JÄRJESTA: Trein, Karl}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1937]] rexpkrzvt5guijhqtxt08nlaw9yi2is 7191597 7191584 2026-07-12T11:36:04Z Velirand 67997 + kategooria 7191597 wikitext text/x-wiki '''Karl Trein''' ([[23. november]] [[vkj]] [[1900]] [[Väike-Maarja kihelkond]] – [[15. detsember]] [[1937]]) oli eesti kirjanik. Karl Trein lõpetas 1917. aastal kihelkonnakooli ja seejärel töötas Tallinna [[Peeter Suure merekindlus]]e ehitusel. 1917. aastal naasis ta Väike-Maarjasse ja töötas [[Vao vald (Väike-Maarja kihelkond)|Vao val]]lanõukogus. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i algul oli Trein mõnda aega redus, kuni läks 1918. aasta kevadtalvel Narvast üle piiri [[Nõukogude Venemaa]]le. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] osales ta [[Punaarmee]] pärastise [[3. Tartu kütipolk|3. Tartu kütipolgu]] III roodu sõdurina Arhangelski rindel. Pärast Saksamaa [[novembrirevolutsioon]]i saadeti see [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägede]] polk Narva alla, kus K. Trein võttis 1918. aastal osa [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjast]] lahinguist Punaarmees. 1919. aasta veebruaris siirdus ta sama polguga [[Pihkva rinne|Pihkva rin]]dele ning viimaks Dvinski ja Orjoli alla. Pärast [[Anton Denikin]]i vägede purustamist põdes Trein tüüfust, millest paranedes läks uuesti rindele. 1920. aastal kevadel langes ta koos patareiga [[Peter von Wrangell|Peter von Wrangel]]i vägede kätte vangi, kust Trein põgenes ja läks punase läti diviisi 9. polku. Pärast Wrangeli purustamist võitles Trein sama polgu koosseisus Odessa ümbruses. 1921. aasta talvel õppis ta Saratovis ja hiljem Omskis sõjalis-majanduslikel kursustel. Samal aastal suunati Trein Tomski suurtükiväekooli, kust mõne aja pärast viidi üle Petrogradi [[Internatsionaalne Sõjakool|internatsionaalsesse sõjakool]]i. 1923. aasta veebruarist teenis Karl Trein [[Balti laevastik]]u suurtükiväe-ujuvtöökojas lukksepa abilisena. Aastatel 1923–1925 õppis Karl Trein Petrogradis eesti töölisfakulteedis, mille lõpetamise järel töötas kooliõpetajana [[Luuga maakond|Luuga maakonnas]] Antonovka eesti asunduses ja 1926. aastast [[Pljussa]]s. 1927. aastal astus ta Leningradi [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool|Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituu]]di eesti keele ja kirjanduse osakonda, mille lõpetas 1931. aastal. Seejärel töötas toimetajana [[Külvaja (trükikoda)|Külvaja]] kirjastuses (hiljem muudeti see Välismaa Tööliste Kirjastusühisuse eesti osakonnaks)<ref>[[Eduard Ertis]], Karl Treini elu ja looming. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194676/142862/page/3 lk 65–72]</ref>. 1932. aastal astus Karl Trein [[VK(b)P]] liikmeks. Karl Trein represseeriti ja hukati 1937. aasta sügisel, hiljem rehabiliteeriti. == Looming == * "Töötatööline No 287" (1933), lühiromaan * "Inimesed" (1933), lühiproosa * "Palve" (1933) * "Arst" (1933) * "Põgenemine" (1933) * "Anna-Maria" (1933) * "Päikese laik" (1933), kogumik *''Eesti Punakaart ja Punavägi kodusõjas. I''. Autorid: A. T. Grünberg, August Friedrich Ilves, Aleksander Jakobson, Aleksander Jänes, Veera Kalpus, [[Karl Kanger]], Vilhelm Kersa, Nikolai Koikson, Mihkel (Mihhail) Kuulbach, Ernst Lahe, Rudolf Lessov, Arnold Maurer, Anton Meister, Alma Müller-Sambler, Aleksander Nurm, August Peis, J. M. Portsmuth, Karl Riipus, J. Roman, Voldemar Seppam, [[Heinrich Teder]], [[Eduard Teiter]], A. Tiismann, Karl Treufeldt, [[Harald-Leopold Tummeltau]], Jaan (Narva enamlane) Tõnisson, [[Rudolf Vakmann]], Aleksander Valtin, Eduard Võsu, Endiste Eesti Punakaartlaste Liidu Kirjanduslis-ajaloo sektor, Koostaja: [[Aleksander Jea]], [[August Lukin]], Toimetaja: Karl Trein. Kirjastaja: Välismaatööliste Kirjastusühisus NSV Liidus, 1934, ISBN 978-9949-716-29-6 [http://erb.nlib.ee/?kid=12477916&oid=fc07e572] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Eduard Ertis]], Karl Treini elu ja looming. Keel ja Kirjandus, 1971, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194676/142862/page/3 lk 65–72] == Välislingid == * [http://ilukirjandus.ee/autor/karl-trein/ Karl Trein] ilukirjandus.ee {{JÄRJESTA: Trein, Karl}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:A. I. Herzeni nimelise Venemaa Pedagoogikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1937]] g2a8hak88eiy12bcdz092o1abf2j08f 0 692487 7191423 7049924 2026-07-12T08:27:55Z Kuriuss 38125 7191423 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Jif (peanut butter) logo.svg|pisi|Jif maapähklivõi logo]] '''Jif''' (mõnikord ka '''JIF''') on Ameerika [[maapähklivõi]] kaubamärk, mille lõi firma [[The J.M. Smucker Company]], kes ostis selle kaubamärgi ettevõttelt [[Procter & Gamble]] 2001. aastal.<ref>[https://archive.today/20120712063212/http://phx.corporate-ir.net/phoenix.zhtml?c=104574&p=irol-newsArticle_Print&ID=629010&highlight= J.M. Smucker Announces Stock Deal with P&G for Jif and Crisco"] , vaadatud 22.04.2025.</ref> 1955. aastal ostis Procter & Gamble William T. Youngilt Big Top maapähklivõi ja selle tootmisrajatised USA [[Kentucky]] osariigis [[Lexington|Lexingtonis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1955-08-23 |pealkiri=Article clipped from The Cincinnati Enquirer |lehekülg=22 |väljaanne=The Cincinnati Enquirer |url=https://www.newspapers.com/article/the-cincinnati-enquirer/103051548/ |vaadatud=2025-04-23}}</ref> Järgnenud aastatel kujundas ettevõte selle ümber ja muutis selle kaubamärgiks, et konkureerida [[Skippy]] ja Peter Paniga. [[Procter & Gamble|P&G]] andis oma tootele nimeks Jif, kasutas hüdrogeenimisprotsessis muid õlisid peale maapähkliõli ning magustas retsepti, lisades suhkrut ja melassi. Uuest tootest teatati avalikult 1956. aasta aprillis, kui valitud turgudel alustati toote testimist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1956-04-12 |pealkiri=Article clipped from The Wichita Eagle |lehekülg=38 |väljaanne=The Wichita Eagle |url=https://www.newspapers.com/article/the-wichita-eagle/103050775/ |vaadatud=2025-04-23}}</ref> == Koostis == [[Fail:Jif Peanut Butter - 14938583767.jpg|pisi|Jif maapähklivõi]] Jif maapähklivõi looduslik kreemjas versioon sisaldab umbes 90% maapähkleid ning lisaks suhkrut, palmiõli, soola ja melassi. Toode on gluteenivaba, vähese soolasisaldusega ning ei sisalda säilitusaineid. Portsjonis (2 supilusikatäit ehk 33 g) on umbes 190 kalorit, 16 g rasva, 7 g valku ja 4 g suhkrut.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Natural Creamy Peanut Butter {{!}} Jif® |url=https://www.jif.com/products/natural/natural-creamy-peanut-butter |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=www.jif.com}}</ref> ==Tootmine== Algne Creamy ja Crunchy stiilis Jif maapähklivõi debüteeris 1958. aastal. 1974. aastal võeti kasutusele Extra Crunchy Jif, millele järgnes 1991. aastal Simply Jif – maapähklivõi variant, milles on vähe naatriumi ja vähem suhkrut kui tavaline Jif. Reduced Fat Jif võeti kasutusele kolm aastat hiljem 1994. aastal. Maapähklivõi tootmisel jahvatatakse röstitud maapähklid peeneks, et saada kreemjas või krõmpsuv tekstuur. Pärast jahutamist pumbatakse toode purkidesse ja suletakse vaakumiga, mis vähendab hapniku hulka ning takistab oksüdeerumist ja riknemist. Jifi maapähklivõid on 9 tüüpi: *Creamy *Extra Crunchy *No Sugar Added Creamy *Simply Jif Creamy (low sodium and sugar) *Omega-3 Creamy *Reduced Fat Creamy *Natural Creamy *Natural Honey Creamy *Natural Crunchy <ref>{{Netiviide |pealkiri=All Peanut Butter Spreads {{!}} Jif® |url=https://www.jif.com/peanut-butter |vaadatud=2025-04-23 |väljaanne=www.jif.com}}</ref> ==Reklaam== 1958. aastal levitati USA-s kaubamärki, mis hõlmas spetsiaalsete veoautode tasuta proovipurkide majast majja jagamist, millel oli tolleaegne Jifi maskott, sinine känguru Jifaroo. Varajases reklaamis rõhutati ka purgipõhja kaldserva, mille eesmärk oli hõlbustada kogu maapähklivõi purgist kätte saamist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1958-09-07 |pealkiri=Article clipped from The Montgomery Advertiser |lehekülg=27 |väljaanne=The Montgomery Advertiser |url=https://www.newspapers.com/article/the-montgomery-advertiser/103051213/ |vaadatud=2025-04-23}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Toiduainetööstus]] [[Kategooria:Kaubamärgid]] r3l15a5ptspwp2f47oyvamxpnla5q6o 0 693899 7191436 6881633 2026-07-12T09:01:44Z Kuriuss 38125 7191436 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Iraagis toimunud konfliktist, mis algas pärast Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist|Pärast Islamiriigi lüüasaamist alanud konflikti|Islamiriigi vastuhakk Iraagis (2017–)|Pärast Ameerika Ühendriikide sissetungi 2003. aastal alanud konflikti|Iraagi vastuhakk (2003–2011)}} [[Pilt:Gate closing Iraq-Kuwait border.jpg|pisi|[[USA|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Kuveit|Kuveidi]] sõdurid sulgevad pärast viimaste sõdurite lahkumist [[Kuveidi-Iraagi piir]]i, sellega lõppes [[Iraagi sõda]] ning algas uus konfliktide periood (18. detsember 2011)]] '''Iraagi vastuhakk''' oli [[sõjaline konflikt]], mis algas pärast [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] lõppu ja [[Ameerika Ühendriikide vägede väljumine Iraagist (2007–2011)|Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist]] 2011. aastal [[Iraak|Iraagis]]. Konflikti osapooled olid [[Iraagi föderaalvalitsus|keskvalitsus]] ning mitmed usurühmitused. Vähemal määral oli ka ilmalikku sõda. 2011. aastal alanud konflikt oli otsene jätk 2003. aastal [[2003. aasta sissetung Iraaki|Ameerika Ühendriikide sissetungiga]] alanud sündmuste käigule. [[Sunniidid|Sunniitlikud]] relvarühmitused hakkasid korraldama [[šiiidid|šiiitliku]] valitsuse vastu rünnakuid tõestamaks, et šiiidid ei suuda ilma [[Multi-National Force – Iraq|lääneriikide koalitsioonita]] püsida. Mitmed sunniitide rühmitused mäslesid ka [[Baathistlik Süüria|Süüria]] valitsuse vastu ning nii sunniidid kui šiiidid läksid üle [[Iraagi-Süüria piir|piiri]] Süüriasse võitlema.<ref name=Kurd-Shiite-Sunni-Split>{{cite web|last=Salem|first=Paul|title=INSIGHT: Iraq's Tensions Heightened by Syria Conflict|url=http://middleeastvoices.voanews.com/2012/11/insight-iraqs-tensions-heightened-by-syria-conflict-96791/|publisher=Middle East Voices ([[Voice of America]])|access-date=3 November 2012|date=29 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130619200757/http://middleeastvoices.voanews.com/2012/11/insight-iraqs-tensions-heightened-by-syria-conflict-96791/|archive-date=19 June 2013|url-status=dead|df=dmy-all}}</ref> 2014. aastal konflikt [[Põhja-Iraagi pealetung (juuni 2014)|eskaleerus järsult]]: [[Mosul]]i ja suured [[Põhja-Iraagi vaidlusalused alad|Põhja-Iraagi alad]] [[Mosuli langemine|vallutas]] [[salafi-džihadism|salafi-džihadistlik]] [[islami fundamentalism|fundamentalistlikku]] [[qutbism|qutbist]]-[[Vahhabism|vahhabistlikku]] sunni usku relvarühmitus ja tunnustamata kvaasiriik [[Iraagi ja Levandi Islamiriik]] (ISIL).<ref name=Wahhabism>{{cite news |author=Fouad al-Ibrahim |title=Why ISIS is a threat to Saudi Arabia: Wahhabism's deferred promise |work=Al Akhbar English |url=http://english.al-akhbar.com/node/21234 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140824121659/http://english.al-akhbar.com/node/21234 |date=22 August 2014 |archive-date=24 August 2014}}</ref><ref>{{cite web|url=http://orientalreview.org/2014/09/23/islamic-state-and-the-policy-of-the-west/|title=Islamic State and the policy of the West|last1=Dolgov|first1=Boris|work=Oriental Review|date=23 September 2014|access-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171009215113/http://orientalreview.org/2014/09/23/islamic-state-and-the-policy-of-the-west/|archive-date=9 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}<p>{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=ejgkDQAAQBAJ&q=islamic+unrecognised+state+isis&pg=PA178|title=Islam and Economic Policy|first=Rodney|last=Wilson|date=15 May 2015|publisher=Edinburgh University Press|isbn=9780748683895|via=Google Books|access-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010042035/https://books.google.com/books?id=ejgkDQAAQBAJ&pg=PA178&lpg=PA178&dq=islamic%20unrecognised%20state%20isis&source=bl&ots=FxgFQd586j&sig=fnjh0lbWavoYJVIhGsD_L_XQ6E0&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwi2gsC11q3QAhXHCMAKHSzHD1cQ6AEITTAJ#v=onepage&q=islamic%20unrecognised%20state%20isis&f=false|archive-date=10 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</p><p>{{cite journal|url=http://www.lrb.co.uk/v38/n05/patrick-cockburn/end-times-for-the-caliphate|title=End Times for the Caliphate?|first=Patrick|last=Cockburn|date=3 March 2016|issue=5 |pages=29–30|journal=London Review of Books|volume=38 |access-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171009214728/https://www.lrb.co.uk/v38/n05/patrick-cockburn/end-times-for-the-caliphate|archive-date=9 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</p><p>{{cite web |title=Does Islamic State have the economic and political institutions for future development? |first1=Dmitry |last1=Pastukhov |first2=Nathaniel |last2=Greenwold |url=https://www.ucl.ac.uk/economics/non-seminar/explore-econ16/accordian/greenwold_pastukhov-poster.pdf |access-date=2017-09-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20171009215047/https://www.ucl.ac.uk/economics/non-seminar/explore-econ16/accordian/greenwold_pastukhov-poster.pdf |archive-date=2017-10-09 |url-status=dead }}</p><p>{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=A8nuBQAAQBAJ&q=islamic+unrecognised+state+isis&pg=PA99|title=A Word Before Leaving: A Former Diplomat's Weltanschauung|first=John|last=Pedler|date=28 April 2015|publisher=Troubador Publishing Ltd|isbn=9781784622237|via=Google Books|access-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010042045/https://books.google.com/books?id=A8nuBQAAQBAJ&pg=PA99&lpg=PA99&dq=islamic%20unrecognised%20state%20isis&source=bl&ots=JPF8tvGE6Z&sig=hCainZZmFnQfVW2i1fR75C1RtxY&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj8gurD1q3QAhXCFsAKHXtiCOg4ChDoAQg4MAY#v=onepage&q=islamic%20unrecognised%20state%20isis&f=false|archive-date=10 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</p><p>{{cite book|url=https://books.google.com/books?id=koeMCwAAQBAJ&q=islamic+unrecognised+state+isis&pg=PA21|title=The Alawis of Syria: War, Faith and Politics in the Levant|first1=Michael|last1=Kerr|first2=Craig|last2=Larkin|date=1 January 2015|publisher=Oxford University Press|isbn=9780190458119|via=Google Books|access-date=22 September 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171010042100/https://books.google.com/books?id=koeMCwAAQBAJ&pg=PA21&lpg=PA21&dq=islamic%20unrecognised%20state%20isis&source=bl&ots=RWKFjmQmIR&sig=07zTECZTRiIOfWKFrVdTBdi5GcU&hl=en&sa=X&ved=0ahUKEwj8gurD1q3QAhXCFsAKHXtiCOg4ChDoAQg7MAc#v=onepage&q=islamic%20unrecognised%20state%20isis&f=false|archive-date=10 October 2017|url-status=live|df=dmy-all}}</p></ref> Islamiriik [[Anbari kampaania (2013–2014)|alistas]] 2014. aasta aluses [[Iraagi julgeolekujõud]] riigi lääneosas ning vallutas seejärel Mosuli ja viis läbi [[Sinjari veresaun]]a.<ref name=CNNanbar>{{cite news |title=John Kerry holds talks in Iraq as more cities fall to ISIS militants |url=http://www.cnn.com/2014/06/23/world/meast/iraq-crisis/ |publisher=CNN |date=23 June 2014 |access-date=10 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160119055306/http://www.cnn.com/2014/06/23/world/meast/iraq-crisis/ |archive-date=19 January 2016 |url-status=live |df=dmy-all }}</ref><ref name=NYTmosul>{{cite news |author1=Suadad Al-Salhy |author2=Tim Arango |title=Sunni Militants Drive Iraqi Army Out of Mosul |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2014/06/11/world/middleeast/militants-in-mosul.html |date=10 June 2014 |access-date=10 December 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151217114732/http://www.nytimes.com/2014/06/11/world/middleeast/militants-in-mosul.html |archive-date=17 December 2015 |url-status=live |df=dmy-all }}</ref><ref name=CapturedSinjar>{{cite news |url=https://www.nytimes.com/2014/08/04/world/middleeast/iraq.html |title=Sunni Extremists in Iraq Seize 3 Towns From Kurds and Threaten Major Dam |work=The New York Times |last1=Arango |first1=Tim |date=3 August 2014 |access-date=20 August 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141015200018/http://www.nytimes.com/2014/08/04/world/middleeast/iraq.html |archive-date=15 October 2014 |url-status=live |df=dmy-all }}</ref> Islamiriigi edu tõttu kasvas siiani suhteliselt vaoshoitud Iraagi konflikt sisuliselt üheks [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjaga]]. ==Vaata ka== * [[Iraagi ajalugu (2011–)]] * [[Kaasaegsete Lähis-Ida konfliktide loend]] * [[Anbari kampaania (2013–2014)]] * [[Põhja-Iraagi pealetung (2014. aasta juuni)]] * [[Põhja-Iraagi pealetung (2014. aasta august)]] * [[Islamiriigi vastuhakk Iraagis (2017–)]] ==Viited== {{viited}} {{Iraagi ja Levandi Islamiriik}} {{Iraagi Kurdistan}} [[Kategooria:Iraagi ajalugu]] [[Kategooria:Sõjad]] qx0kgzl7lgj03oj7uwh7hec8446o401 0 694551 7191473 7178983 2026-07-12T09:32:47Z Velirand 67997 + kategooria 7191473 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Konstantin Shvarts | pilt =[[File:Konstantin Shvarts detsember 2025.jpg|thumb|Konstantin Shvarts]] | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Konstantin Shvarts | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|7|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | tegevusala = rahandus, investeeringud | a1 = Elukutse | a2 = ettevõtja | b1 = Koduleht | b2 = [http://www.konstantinshvarts.com konstantinshvarts.com] |}} '''Konstantin Shvarts''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1966]] [[Tallinn]]as) on Eesti ettevõtja ja endine [[Venemaa]] pangandustegelane == Elukäik == Shvarts lõpetas 1983. aastal [[Tallinna 40. Keskkool]]i. Noortekoondise liikmena püstitas ta oma vanuseklassis Eesti kergejõustikurekordeid.<ref name="spordileht">{{cite news |title=Tallinlased põhiliselt omavahel |work=Spordileht |date=4. juuli 1984 |page=4 |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=spordileht19840604&type=staticpdf |access-date=2. juuni 2025}}</ref> 1984. aastal astus ta [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituuti]], mille lõpetas 1990. Aastatel 2000–2002 õppis ta Venemaa valitsuse juures asuvas [[:ru:Финансовая академия при Правительстве Российской Федерации|Finantsakadeemias]], mille lõpetas kiitusega. 1987. aastal asutas Shvarts koos [[:ru:Конаныхин,_Александр_Павлович|Aleksandr Konanõhhiniga]] ühe esimestest kooperatiividest Moskva oblastis. 1988. aastal lõi ta kooperatiivi „Mosremstroj“<ref name="mosremstroj">https://konstantinshvarts.com/et/blog/moscow-entrepreneurs-tallinn-exchange-1991</ref>, mille tegevus ulatus kogu [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]] ning millel oli [[filiaal]] ka Tallinnas. 1991. aastal algatas ta koostöös [[ALMAVÜ]] ja [[AvtoVAZ]]iga projekti Rosavtobirža, mille raames müüdi [[Lada]] autosid turuhindadega NSV Liidus.<ref name="rosavtobirza">{{cite news |title=Росавтобиржа |work=Коммерсантъ |date=15. august 1992 |url=https://www.kommersant.ru/doc/1328 |access-date=3. juuni 2025}}</ref> [[Augustiputš|Augustiputši]] ajal osales Shvarts sündmustes, viies oma kooperatiivi töötajad [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] kaitsele.<ref name="rosavtobirza" /> Aastatel 1992–2000 töötas Shvarts mitmetel juhtivatel ametikohtadel Venemaa finantssektoris. 2000. aastal omandas ta kontsernile Sodruzhestvo<ref name="sodruzhestvo">{{cite web |title=История – Группа компаний «Содружество» |url=https://www.sodrugestvo.ru/history/ |website=sodrugestvo.ru |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> kuuluvalt ettevõttelt [[:ru:Ростсельмаш|Rostselmaš]] panga Empils. Sama aasta jooksul nimetati see ümber Rosenergobankiks.<ref name="rosenergobank-cbr">{{cite web |title=Информация о кредитной организации |url=https://www.cbr.ru/banking_sector/credit/coinfo/?id=600000031 |website=Банк России |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2016. aastal oli Rosenergobank Venemaa 100 suurima panga hulgas 88. kohal, omades üle 1 miljardi euro väärtuses varasid, 27 filiaali 16 oblastis ja enam kui 1000 töötajat.<ref name="creditpower">{{cite web |title=Росэнергобанк занял 88-е место в рейтинге российских банков |url=https://creditpower.ru/banknews/20170220/rosjenergobank-zanjal-88-e-mesto-v-rejtinge-rossijskih-bankov/ |website=CreditPower.ru |date=20. veebruar 2017 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2017. aasta jaanuaris müüdi pank ärimeeste rühmale, keda Vene meedia seostas režissöör [[:ru:Бондарчук,_Фёдор_Сергеевич|Fjodor Bondartšuk]]iga<ref name="kommersant-bondartchuk">{{cite news |title=Банкир по одному из сценариев |url=https://www.kommersant.ru/doc/3226446 |work=Коммерсантъ |date=2 February 2017 |language=ru |access-date=3 June 2025}}</ref><ref name="bankiru">{{cite web |title=В Росэнергобанке идет нормальная, плановая работа |url=https://www.banki.ru/news/bankpress/?id=771101 |website=Банки.ру |date=2017-01-20 |access-date=3. juuni 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Veebruaris 2017 lahkus Shvarts Venemaalt. Shvarts on tegutsenud Eestis ettevõtjana alates 2009. aastast. Ta on ettevõtte Nordvik Investments juht ja põhiaktsionär.<ref name="nordvik">{{cite web|url=https://www.nordvik.ee/|title=Nordvik Investments OÜ – ametlik koduleht|website=nordvik.ee|access-date=3. juuni 2025|language=et}}</ref> Aastatel 2013–2025 investeeris ta mitmesse iduettevõttesse, sealhulgas [[FinTech]] ja [[HealthTech]] valdkonnas.<ref name="fox2now">https://fox2now.com/business/press-releases/ein-presswire/765785161/nordvik-investments-unveils-new-strategic-developments-us-market-expansion-initiatives/{{Kõdulink|aeg=detsember 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2025. aastal alustas Nordvik Investments aktiivset laienemist Ameerika Ühendriikide turule, keskendudes investeeringutele [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], tervisetehnoloogia ja finantstehnoloogia valdkondades. Ettevõte pakub oma portfelliettevõtetele strateegilist nõustamist, tuge regulatiivsete nõuete täitmisel ning aitab arendada kohalikke partnerlussuhteid.<ref name="fox2now" /> Nordvik Investments on osalenud rahvusvahelistel majandus- ja investeerimisfoorumitel, sealhulgas [[EBAN]]i 2025 kongressil Kopenhaagenis.<ref name="eban">{{Netiviide |url=https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-23 |arhiivimisaeg=2025-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904103957/https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ühiskondlik tegevus == 1990. aastatel toetas Shvarts asepeaminister [[Boriss Nemtsov]]i algatusi. Ta on olnud seotud ka parteiga Parempoolsete Jõudude Liit ning on avalikult toetanud poliitikut [[Boriss Nadeždin]]it, sealhulgas tema kampaaniaid Venemaa presidendivalimistel 2024.<ref name="kommersant-nadezhdin">{{cite web |title=Борису Надеждину припомнили старые долги |url=https://www.kommersant.ru/doc/7166199 |website=Коммерсантъ |date=19. september 2024 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> <ref>{{cite news |title=Политику-банкроту Надеждину разрешили тратить ₽300 тыс. в месяц на лекарства |url=https://rtvi.com/news/politiku-bankrotu-nadezhdinu-razreshili-tratit-%E2%82%BD300-tys-v-mesyacz-na-lekarstva/ |work=RTVI |date=2025-02-12 |language=ru}}</ref>.Shvarts on toetanud teadvuse uurimisega seotud teadusdialooge ning osalenud konverentsi “Природа сознания. Диалог российских и буддийских ученых” („Teadvuse olemus. Vene ja budistlike teadlaste dialoog“) ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Üritusel osales ka [[Dalai-laama]], kellega Shvarts kohtus isiklikult.<ref name="savetibet">{{cite web|url=https://www.facebook.com/savetibetrussia/posts/%D0%BE%D0%BF%D1%83%D0%B1%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B0-%D1%8D%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D0%B0%D1%8F-%D0%B2%D0%B5%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8-%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%81%D0%BE%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D0%B1%D0%B5%D1%81%D0%B5%D0%B4%D1%8B-%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B0%D0%B9-%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B-%D1%81-%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8/781011444039169/|title=Природа сознания. Беседы Далай-ламы с российскими учеными|website=Save Tibet Russia Facebook|access-date=2025-06-15|language=ru}}</ref> == Isiklik elu == Shvarts ei ole abielus. Tal on kolm last. Vabal ajal tegeleb ta [[Surfamine|surfamise]] ja [[Helisuusatamine|helisuusatamisega]].<ref name="youtube-heliski">{{YouTube|id=3IFMug8YF6I|title=Chamonix to Courmayeur: Heliskiing Above the Alps|access-date=4. juuni 2025}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.baltictimes.com/the_incredible_journey_of_estonian_konstantin_shvarts__from_dreaming_of_becoming_a_cosmonaut_to_becoming_a__1_billion_russian_banker_and_a_kremlin_target/ Baltic Times: The Incredible Journey of Estonian Konstantin Shvarts] * Konstantin Shvarts – *The Baltic Times*: https://www.baltictimes.com/konstantin_shvarts___prudence_and_vigilance__not_exuberance__will_define_2026_/ * [https://www.youtube.com/watch?v=EIkduPlphxI From Banking Profitability to ScienceTech Innovation: An Investor's Journey – YouTube] * [https://rus.delfi.ee/statja/120369154/podkast-urozhenec-estonii-otkryl-v-moskve-bank-potom-ego-otzhali-a-teper-rossiya-trebuet-ego-ekstradicii Delfi Rus: Подкаст – уроженец Эстонии открыл в Москве банк, потом его отжали, а теперь Россия требует его экстрадиции] * Teemade kohta on artiklid ingliskeelses Vikipeedias: FinTech, HealthTech, EBAN, Surfamine, Heli-suusatamine {{JÄRJESTA:Shvarts, Konstantin}} [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] qoza1zt6ek7k5gurd47ky8ur25xfu6l 7191474 7191473 2026-07-12T09:33:05Z Velirand 67997 7191474 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Konstantin Shvarts | pilt =[[File:Konstantin Shvarts detsember 2025.jpg|thumb|Konstantin Shvarts]] | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Konstantin Shvarts | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|7|1}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | tegevusala = rahandus, investeeringud | a1 = Elukutse | a2 = ettevõtja | b1 = Koduleht | b2 = [http://www.konstantinshvarts.com konstantinshvarts.com] |}} '''Konstantin Shvarts''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1966]] [[Tallinn]]as) on Eesti ettevõtja ja endine [[Venemaa]] pangandustegelane == Elukäik == Shvarts lõpetas 1983. aastal [[Tallinna 40. Keskkool]]i. Noortekoondise liikmena püstitas ta oma vanuseklassis Eesti kergejõustikurekordeid.<ref name="spordileht">{{cite news |title=Tallinlased põhiliselt omavahel |work=Spordileht |date=4. juuli 1984 |page=4 |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=spordileht19840604&type=staticpdf |access-date=2. juuni 2025}}</ref> 1984. aastal astus ta [[Moskva Füüsika-Tehnika Instituut|Moskva Füüsika-Tehnika Instituuti]], mille lõpetas 1990. Aastatel 2000–2002 õppis ta Venemaa valitsuse juures asuvas [[:ru:Финансовая академия при Правительстве Российской Федерации|Finantsakadeemias]], mille lõpetas kiitusega. 1987. aastal asutas Shvarts koos [[:ru:Конаныхин,_Александр_Павлович|Aleksandr Konanõhhiniga]] ühe esimestest kooperatiividest Moskva oblastis. 1988. aastal lõi ta kooperatiivi „Mosremstroj“<ref name="mosremstroj">https://konstantinshvarts.com/et/blog/moscow-entrepreneurs-tallinn-exchange-1991</ref>, mille tegevus ulatus kogu [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]] ning millel oli [[filiaal]] ka Tallinnas. 1991. aastal algatas ta koostöös [[ALMAVÜ]] ja [[AvtoVAZ]]iga projekti Rosavtobirža, mille raames müüdi [[Lada]] autosid turuhindadega NSV Liidus.<ref name="rosavtobirza">{{cite news |title=Росавтобиржа |work=Коммерсантъ |date=15. august 1992 |url=https://www.kommersant.ru/doc/1328 |access-date=3. juuni 2025}}</ref> [[Augustiputš|Augustiputši]] ajal osales Shvarts sündmustes, viies oma kooperatiivi töötajad [[Valge maja (Moskva)|Valge maja]] kaitsele.<ref name="rosavtobirza" /> Aastatel 1992–2000 töötas Shvarts mitmetel juhtivatel ametikohtadel Venemaa finantssektoris. 2000. aastal omandas ta kontsernile Sodruzhestvo<ref name="sodruzhestvo">{{cite web |title=История – Группа компаний «Содружество» |url=https://www.sodrugestvo.ru/history/ |website=sodrugestvo.ru |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> kuuluvalt ettevõttelt [[:ru:Ростсельмаш|Rostselmaš]] panga Empils. Sama aasta jooksul nimetati see ümber Rosenergobankiks.<ref name="rosenergobank-cbr">{{cite web |title=Информация о кредитной организации |url=https://www.cbr.ru/banking_sector/credit/coinfo/?id=600000031 |website=Банк России |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2016. aastal oli Rosenergobank Venemaa 100 suurima panga hulgas 88. kohal, omades üle 1 miljardi euro väärtuses varasid, 27 filiaali 16 oblastis ja enam kui 1000 töötajat.<ref name="creditpower">{{cite web |title=Росэнергобанк занял 88-е место в рейтинге российских банков |url=https://creditpower.ru/banknews/20170220/rosjenergobank-zanjal-88-e-mesto-v-rejtinge-rossijskih-bankov/ |website=CreditPower.ru |date=20. veebruar 2017 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> 2017. aasta jaanuaris müüdi pank ärimeeste rühmale, keda Vene meedia seostas režissöör [[:ru:Бондарчук,_Фёдор_Сергеевич|Fjodor Bondartšuk]]iga<ref name="kommersant-bondartchuk">{{cite news |title=Банкир по одному из сценариев |url=https://www.kommersant.ru/doc/3226446 |work=Коммерсантъ |date=2 February 2017 |language=ru |access-date=3 June 2025}}</ref><ref name="bankiru">{{cite web |title=В Росэнергобанке идет нормальная, плановая работа |url=https://www.banki.ru/news/bankpress/?id=771101 |website=Банки.ру |date=2017-01-20 |access-date=3. juuni 2025 }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Veebruaris 2017 lahkus Shvarts Venemaalt. Shvarts on tegutsenud Eestis ettevõtjana alates 2009. aastast. Ta on ettevõtte Nordvik Investments juht ja põhiaktsionär.<ref name="nordvik">{{cite web|url=https://www.nordvik.ee/|title=Nordvik Investments OÜ – ametlik koduleht|website=nordvik.ee|access-date=3. juuni 2025|language=et}}</ref> Aastatel 2013–2025 investeeris ta mitmesse iduettevõttesse, sealhulgas [[FinTech]] ja [[HealthTech]] valdkonnas.<ref name="fox2now">https://fox2now.com/business/press-releases/ein-presswire/765785161/nordvik-investments-unveils-new-strategic-developments-us-market-expansion-initiatives/{{Kõdulink|aeg=detsember 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2025. aastal alustas Nordvik Investments aktiivset laienemist Ameerika Ühendriikide turule, keskendudes investeeringutele [[Tehisintellekt|tehisintellekti]], tervisetehnoloogia ja finantstehnoloogia valdkondades. Ettevõte pakub oma portfelliettevõtetele strateegilist nõustamist, tuge regulatiivsete nõuete täitmisel ning aitab arendada kohalikke partnerlussuhteid.<ref name="fox2now" /> Nordvik Investments on osalenud rahvusvahelistel majandus- ja investeerimisfoorumitel, sealhulgas [[EBAN]]i 2025 kongressil Kopenhaagenis.<ref name="eban">{{Netiviide |url=https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-07-23 |arhiivimisaeg=2025-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250904103957/https://www.eban.org/congress25-recap-press-release/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ühiskondlik tegevus == 1990. aastatel toetas Shvarts asepeaminister [[Boriss Nemtsov]]i algatusi. Ta on olnud seotud ka parteiga Parempoolsete Jõudude Liit ning on avalikult toetanud poliitikut [[Boriss Nadeždin]]it, sealhulgas tema kampaaniaid Venemaa presidendivalimistel 2024.<ref name="kommersant-nadezhdin">{{cite web |title=Борису Надеждину припомнили старые долги |url=https://www.kommersant.ru/doc/7166199 |website=Коммерсантъ |date=19. september 2024 |language=ru |access-date=3. juuni 2025}}</ref> <ref>{{cite news |title=Политику-банкроту Надеждину разрешили тратить ₽300 тыс. в месяц на лекарства |url=https://rtvi.com/news/politiku-bankrotu-nadezhdinu-razreshili-tratit-%E2%82%BD300-tys-v-mesyacz-na-lekarstva/ |work=RTVI |date=2025-02-12 |language=ru}}</ref>.Shvarts on toetanud teadvuse uurimisega seotud teadusdialooge ning osalenud konverentsi “Природа сознания. Диалог российских и буддийских ученых” („Teadvuse olemus. Vene ja budistlike teadlaste dialoog“) ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Üritusel osales ka [[Dalai-laama]], kellega Shvarts kohtus isiklikult.<ref name="savetibet">{{cite web|url=https://www.facebook.com/savetibetrussia/posts/%D0%BE%D0%BF%D1%83%D0%B1%D0%BB%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%B0-%D1%8D%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%BD%D0%B0%D1%8F-%D0%B2%D0%B5%D1%80%D1%81%D0%B8%D1%8F-%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8-%D0%BF%D1%80%D0%B8%D1%80%D0%BE%D0%B4%D0%B0-%D1%81%D0%BE%D0%B7%D0%BD%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D1%8F-%D0%B1%D0%B5%D1%81%D0%B5%D0%B4%D1%8B-%D0%B4%D0%B0%D0%BB%D0%B0%D0%B9-%D0%BB%D0%B0%D0%BC%D1%8B-%D1%81-%D1%80%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8/781011444039169/|title=Природа сознания. Беседы Далай-ламы с российскими учеными|website=Save Tibet Russia Facebook|access-date=2025-06-15|language=ru}}</ref> == Isiklik elu == Shvarts ei ole abielus. Tal on kolm last. Vabal ajal tegeleb ta [[Surfamine|surfamise]] ja [[Helisuusatamine|helisuusatamisega]].<ref name="youtube-heliski">{{YouTube|id=3IFMug8YF6I|title=Chamonix to Courmayeur: Heliskiing Above the Alps|access-date=4. juuni 2025}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.baltictimes.com/the_incredible_journey_of_estonian_konstantin_shvarts__from_dreaming_of_becoming_a_cosmonaut_to_becoming_a__1_billion_russian_banker_and_a_kremlin_target/ Baltic Times: The Incredible Journey of Estonian Konstantin Shvarts] * Konstantin Shvarts – *The Baltic Times*: https://www.baltictimes.com/konstantin_shvarts___prudence_and_vigilance__not_exuberance__will_define_2026_/ * [https://www.youtube.com/watch?v=EIkduPlphxI From Banking Profitability to ScienceTech Innovation: An Investor's Journey – YouTube] * [https://rus.delfi.ee/statja/120369154/podkast-urozhenec-estonii-otkryl-v-moskve-bank-potom-ego-otzhali-a-teper-rossiya-trebuet-ego-ekstradicii Delfi Rus: Подкаст – уроженец Эстонии открыл в Москве банк, потом его отжали, а теперь Россия требует его экстрадиции] * Teemade kohta on artiklid ingliskeelses Vikipeedias: FinTech, HealthTech, EBAN, Surfamine, Heli-suusatamine {{JÄRJESTA:Shvarts, Konstantin}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] r4n8b4h2785dkw32wqk17nnf4oa31xn 0 699255 7191084 6988707 2026-07-11T15:14:00Z Trebors 57925 7191084 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[File:Hans Gross, Professor in the universities in Tartu and Tallinn- He developed cross-country skiing classic style.jpg|thumb|Hans Grossi mälestustahvel Otepääl Tehvandi staadioni juures. Avati 3. oktoobril 2025]]'''Hans Gross''' ([[3. oktoober]] [[1925]] [[Haapsalu]] – [[13. märts]] [[2014]]) oli eesti spordipedagoog ja -teadlane. Ta lõpetas eksternina [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2.]] [[Tallinna Reaalkool|Keskkooli]] ja 1954. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (TRÜ) kehakultuuriteaduskonna, sai 1967. aastal pedagoogikakandidaadi kraadi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Hans_Gross |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.esbl.ee}}</ref> Gross hakkas sportima ülikoolis, harrastas suusatamist ja moodsat viievõistlust. Ta oli aastatel 1954–1968 TRÜ suusakateedri õppejõud ja juhataja, 1968. aastast Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse teaduskonna dotsendi kohusetäitja, 1970. aastast dotsent, 1984. aastast professori kohusetäitja, 1991. aastast professor, 1994. aastast emeriitprofessor. Ta oli Eestis viljeldava pedagoogilise kinesioloogia rajaja ning sellealase labori (1970. aastast) ja õppetooli juhataja.<ref name=":0" /> Gross oli aastatel 1958–1988 Suusaspordiföderatsiooni presiidiumi liige (ka teaduslik-metoodilise nõukogu esimees), 1964–1978 NSV Liidu murdmaasuusatamise koondise konsultant suusatehnika alal. Ta arendas [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] [[Klassikaline stiil (murdmaasuusatamine)|klassikalise stiili]] tehnikat, pidas lektorina loenguid Eesti-Soome suusatreenerite täienduskursustel, avaldas teaduslik-metoodilisi trükiseid, monograafiaid ja artikleid.<ref>Hans Gross. Klassikaline suusatamine. Tallinn : H. Gross, 1994, 94 lk.</ref><ref name=":0" /> == Teoseid == * Klassikaline suusatamine (1991) * Õpime suusatama (2003) ==Tunnustus== * 2004 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/15583-hans-gross Teenetemärkide kavalerid]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Gross, Hans}} [[Kategooria:Eesti sporditeadlased]] [[Kategooria:Eesti spordipedagoogid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Aegviidu vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 5k07eoh8el8m45tje76pfrj6bfd2u8x 0 700357 7191236 7154931 2026-07-11T22:59:55Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7191236 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | partei = [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | sünniaeg = 7. mai 1889 | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|01|29|1889|05|07}} | surmakoht = [[Gorki oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = [[venelane]] | vanemad = Mihhail Gorshkov | amet = [[V Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 15. juuni 1932 | ametiajalõpp = 31. detsember 1937 | alma_mater = [[Peterburi ülikool]] | elukutse = [[advokaat]], [[poliitik]] | tegevusala = [[poliitika]] | sünninimi = Иван Михайлович Горшков }} '''Ivan Gorshkov''' (ka '''Gorškov''', '''Gorschkov'''; [[7. mai]] [[1889]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1943]] [[Gorki oblast]]) oli [[Eesti venelased|Eesti venelasi]] esindav [[Eesti]] [[poliitik]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Allandi |eesnimi=Marge |pealkiri=1932 |url=http://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1932 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Meie parlament ja aeg: Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi |väljaandja=[[Eesti Rahvusraamatukogu]] sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu}}</ref> == Elulugu == Gorshkov lõpetas 1907. aastal Tallinnas [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Aleksandri gümnaasiumi]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1907-06-05 |pealkiri=Tageschronik |lehekülg=3 |väljaanne=[[Revalsche Zeitung]] |url=https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1907/06/05/7}}</ref> ja õppis [[Peterburi ülikool]]is õigusteadust. Lõpetanud ülikooli 1. järgu diplomiga, sai temast Peterburi kohtukoja vandeadvokaatide assistent.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-16 |pealkiri=Walga, Wõru- ja Petserimaa rahwarinde kandidaadid Riigiwolikogusse |üksiknumber=46 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/16/37}}</ref> 1912. aastast oli Gorshkov [[kirjandusring]]i juhatuse liige ja mitu korda selle esimees.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=1922-06-29 |pealkiri=И. М. Горшковъ |lehekülg=3 |väljaanne=[[Poslednija Izvestija]] |url=https://dea.digar.ee/page/poslednijaizvestija/1922/06/29/3}}</ref> Eestisse naasnult asus ta tööle Tallinnas [[Jaan Poska]] juures advokaadi abina.<ref name=":1" /> 1917. aastal oli Gorshkov Vabariikliku Liidu asutaja ja esimees. Liidu ülesanne oli [[veebruarirevolutsioon]]i käigus saadud vabaduste säilitamine. Ta korraldas ka [[Rahvalik-Sotsialistlik Tööpartei|Rahvalik-Sotsialistliku Tööpartei]] haru loomist Tallinnas ning erakond esitas Gorshkovi Tallinna linnavolikogu kandidaadiks. 1917. aasta suvel võttis ta osa [[Tallinna Eesti Rahvaülikool|rahvaülikooli]] organiseerimisest Tallinnas, pidades selles loenguid mitmel alal.<ref name=":2" /> [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal oli ta [[Loodearmee]]s. Ta oli seotud venekeelsete ajalehtedega, olles [[Revelskoje Slovo]] toimetuses ja (1919. aastal) [[Novaja Rossija]] kaastoimetaja, kus ta avaldas peamiselt Eesti [[Eesti venelased|vene rahvusvähemuse]] huvisid puudutavaid artikleid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Историк С.В. Волков. База данных «Участники Белого движения в России» на январь 2025. Буква Г. |url=https://swolkov.org/2_baza_beloe_dvizhenie/pdf/Uchastniki_Belogo_dvizhenia_v_Rossii_04-G.pdf |väljaanne=Сайт историка Сергея Владимировича Волкова |lehekülg=419}}</ref> Ta oli ka 1919. aastal loodud [[Vene Praktiline Rahvapartei|Vene Praktilise Rahvapartei]] liige, kuid erakonna tegevus lõppes peagi vene asutuste toetuse puudumise tõttu.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rajasalu |eesnimi=Inda |autor-link=Inda Rajasalu |kuupäev=1995 |pealkiri=Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940) |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/eec8d5f9-e387-4576-8fa6-8fed0996a4c4/content |ajakiri=[[Kleio (ajakiri)|KLEIO]]. AJALOO AJAKIRI |aastakäik=2 |üksiknumber=12 |lehekülg=20-26}}</ref> 1920. aastast sai Gorshkov Eestis vandeadvokaadiks ja töötas edaspidi Tallinnas kohtuasutustes iseseisvalt vandekohtunikuna.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Ta osales vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste eesmärkide arendamist taotleva [[Vene Rahvuslik Liit|Vene Rahvusliku Liidu]] asutamisel 23. augustil 1920 ja oli välja toodud ühe liidu asutajana. Gorshkov sai liidu esimeseks esimeheks.<ref name=":3" /> [[1923. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1923. aastal kohalike omavalitsuste valimiste]] järel sai ta ühendatud vene rühma kandidaadina valitud [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=1924-04-11 |toimetaja-perekonnanimi=Reinhold |toimetaja-eesnimi=J. |pealkiri=Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri. |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19240411.2.9 |vaadatud= |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |täpsustus=Nr. 50}}</ref> Gorshkov kandideeris nii [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutavasse Kokku]] kui ka [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932. aasta valimisteni]] valituks.<ref name=":2" /> 1932. aastal kandideerisid vene kogukonna esindajad Riigikokku ühendatud nimekirjadega ja [[V Riigikogu|V Riigikokku]] osutus valituks ka Gorshkov.<ref name=":3" /> Ta sai vene vähemusrahvuse fraktsiooni juhiks, kuid kasutas Riigikogus ainult [[eesti keel]]t.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raag |eesnimi=Raimo |autor-link=Raimo Raag |kuupäev=jaanuar 2023 |pealkiri=KOLM KOHALIKKU KEELT EESTI PARLAMENDIS |url=https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2023/01/0/6 |ajakiri=[[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat |aastakäik=16 |lehekülg=19-27}}</ref> Pärast [[Pätsi riigipööre]]t avaldas 1934. aasta sügisel Gorshkov fraktsiooni nimel riigivanem [[Konstantin Päts]]i režiimile toetust.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Valge |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Valge |kuupäev=2008-09-05 |pealkiri=Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69193291/eesti-erakonnad-toetasid-patsi-laidoneri-riigipooret}}</ref> Ta kandideeris [[Rahvuskogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] ([[Senno vald|Senno]] ja [[Irboska vald]]) [[Rahvuskogu|Rahvuskokku]], kuid kaotas [[Vladimir Roslavlev]]ile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-12-16 |pealkiri=Petserimaalt waliti 2 eestlast ja 2 wenelast |lehekülg=5 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/12/16/80}}</ref> 1938. aastal kandideeris Gorshkov [[I Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimistel]] samuti [[Riigivolikogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] kandidaadina,<ref name=":1" /> kuid kaotas taas Roslavlevile ja ei osutunud valinuks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-26 |pealkiri=Riigivolikogu valitud |lehekülg=5 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/02/26/18}}</ref> 16. detsembril 1940 arreteerisid Nõukogude võimuesindajad Tallinnas Gorshkovi. Ta saadeti tribunali alla, mis mõistis ta 7. märtsil 1942 süüdi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õispuu |eesnimi=Leo |url=https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |pealkiri=POLITICAL ARRESTS IN ESTONIA 1940–1988 |aasta=1996 |köide=1 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |keel=et |vaadatud=2025-11-18 |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301225704/https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Gorshkov suri 1943. aasta alguses Gorki oblastis.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Gorshkov, Ivan}} [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Slavia liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1943]] kv52dz99zpewkvvxghtgapewmp187go 7191246 7191236 2026-07-11T23:41:03Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7191246 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | partei = [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | sünniaeg = 7. mai 1889 | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|01|29|1889|05|07}} | surmakoht = [[Gorki oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = [[venelane]] | vanemad = Mihhail Gorshkov | amet = [[V Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 15. juuni 1932 | ametiajalõpp = 31. detsember 1937 | alma_mater = [[Peterburi ülikool]] | elukutse = [[advokaat]], [[poliitik]] | tegevusala = [[poliitika]] | sünninimi = Иван Михайлович Горшков }} '''Ivan Gorshkov''' (ka '''Gorškov''', '''Gorschkov'''; [[7. mai]] [[1889]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1943]] [[Gorki oblast]]) oli [[Eesti venelased|Eesti venelasi]] esindav [[Eesti]] [[poliitik]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Allandi |eesnimi=Marge |pealkiri=1932 |url=http://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1932 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Meie parlament ja aeg: Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi |väljaandja=[[Eesti Rahvusraamatukogu]] sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu}}</ref> == Elulugu == Gorshkov lõpetas 1907. aastal Tallinnas [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Aleksandri gümnaasiumi]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1907-06-05 |pealkiri=Tageschronik |lehekülg=3 |väljaanne=[[Revalsche Zeitung]] |url=https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1907/06/05/7}}</ref> ja õppis [[Peterburi ülikool]]is õigusteadust. Lõpetanud ülikooli 1. järgu diplomiga, sai temast Peterburi kohtukoja vandeadvokaatide assistent.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-16 |pealkiri=Walga, Wõru- ja Petserimaa rahwarinde kandidaadid Riigiwolikogusse |üksiknumber=46 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/16/37}}</ref> 1912. aastast oli Gorshkov [[kirjandusring]]i juhatuse liige ja mitu korda selle esimees.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=1922-06-29 |pealkiri=И. М. Горшковъ |lehekülg=3 |väljaanne=[[Poslednija Izvestija]] |url=https://dea.digar.ee/page/poslednijaizvestija/1922/06/29/3}}</ref> Eestisse naasnult asus ta tööle Tallinnas [[Jaan Poska]] juures advokaadi abina.<ref name=":1" /> 1917. aastal oli Gorshkov Vabariikliku Liidu asutaja ja esimees. Liidu ülesanne oli [[veebruarirevolutsioon]]i käigus saadud vabaduste säilitamine. Ta korraldas ka [[Rahvalik-Sotsialistlik Tööpartei|Rahvalik-Sotsialistliku Tööpartei]] haru loomist Tallinnas ning erakond esitas Gorshkovi Tallinna linnavolikogu kandidaadiks. 1917. aasta suvel võttis ta osa [[Tallinna Eesti Rahvaülikool|rahvaülikooli]] organiseerimisest Tallinnas, pidades selles loenguid mitmel alal.<ref name=":2" /> [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal oli ta [[Loodearmee]]s. Ta oli seotud venekeelsete ajalehtedega, olles [[Revelskoje Slovo]] toimetuses ja (1919. aastal) [[Novaja Rossija]] kaastoimetaja, kus ta avaldas peamiselt Eesti [[Eesti venelased|vene rahvusvähemuse]] huvisid puudutavaid artikleid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Историк С.В. Волков. База данных «Участники Белого движения в России» на январь 2025. Буква Г. |url=https://swolkov.org/2_baza_beloe_dvizhenie/pdf/Uchastniki_Belogo_dvizhenia_v_Rossii_04-G.pdf |väljaanne=Сайт историка Сергея Владимировича Волкова |lehekülg=419}}</ref> Ta oli ka 1919. aastal loodud [[Vene Praktiline Rahvapartei|Vene Praktilise Rahvapartei]] liige, kuid erakonna tegevus lõppes peagi vene asutuste toetuse puudumise tõttu.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rajasalu |eesnimi=Inda |autor-link=Inda Rajasalu |kuupäev=1995 |pealkiri=Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940) |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/eec8d5f9-e387-4576-8fa6-8fed0996a4c4/content |ajakiri=[[Kleio (ajakiri)|KLEIO]]. AJALOO AJAKIRI |aastakäik=2 |üksiknumber=12 |lehekülg=20-26}}</ref> 1920. aastast sai Gorshkov Eestis vandeadvokaadiks ja töötas edaspidi Tallinnas kohtuasutustes iseseisvalt vandekohtunikuna.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Ta osales vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste eesmärkide arendamist taotleva [[Vene Rahvuslik Liit|Vene Rahvusliku Liidu]] asutamisel 23. augustil 1920 ja oli välja toodud ühe liidu asutajana. Gorshkov sai liidu esimeseks esimeheks.<ref name=":3" /> [[1923. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1923. aastal kohalike omavalitsuste valimiste]] järel sai ta ühendatud vene rühma kandidaadina valitud [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=1924-04-11 |toimetaja-perekonnanimi=Reinhold |toimetaja-eesnimi=J. |pealkiri=Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri. |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19240411.2.9 |vaadatud= |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |täpsustus=Nr. 50}}</ref> Gorshkov kandideeris nii [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutavasse Kokku]] kui ka [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932. aasta valimisteni]] valituks.<ref name=":2" /> 1932. aastal kandideerisid vene kogukonna esindajad Riigikokku ühendatud nimekirjadega ja [[V Riigikogu|V Riigikokku]] osutus valituks ka Gorshkov.<ref name=":3" /> Ta sai vene vähemusrahvuse fraktsiooni juhiks, kuid kasutas Riigikogus ainult [[eesti keel]]t.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raag |eesnimi=Raimo |autor-link=Raimo Raag |kuupäev=jaanuar 2023 |pealkiri=KOLM KOHALIKKU KEELT EESTI PARLAMENDIS |url=https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2023/01/0/6 |ajakiri=[[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat |aastakäik=16 |lehekülg=19-27}}</ref> Pärast [[Pätsi riigipööre]]t avaldas 1934. aasta sügisel Gorshkov fraktsiooni nimel riigivanem [[Konstantin Päts]]i režiimile toetust.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Valge |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Valge |kuupäev=2008-09-05 |pealkiri=Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69193291/eesti-erakonnad-toetasid-patsi-laidoneri-riigipooret}}</ref> Ta kandideeris [[Rahvuskogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] ([[Senno vald|Senno]] ja [[Irboska vald]]) [[Rahvuskogu|Rahvuskokku]], kuid kaotas [[Vladimir Roslavlev]]ile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-12-16 |pealkiri=Petserimaalt waliti 2 eestlast ja 2 wenelast |lehekülg=5 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/12/16/80}}</ref> 1938. aastal kandideeris Gorshkov [[I Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimistel]] samuti [[Riigivolikogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] kandidaadina,<ref name=":1" /> kuid kaotas taas Roslavlevile ja ei osutunud valinuks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-26 |pealkiri=Riigivolikogu valitud |lehekülg=5 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/02/26/18}}</ref> 16. detsembril 1940 arreteerisid Nõukogude võimuesindajad Tallinnas Gorshkovi. Ta saadeti tribunali alla, mis mõistis ta 7. märtsil 1942 süüdi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õispuu |eesnimi=Leo |url=https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |pealkiri=POLITICAL ARRESTS IN ESTONIA 1940–1988 |aasta=1996 |köide=1 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |keel=et |vaadatud=2025-11-18 |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301225704/https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Gorshkov suri 1943. aasta alguses Gorki oblastis.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Gorshkov, Ivan}} [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Slavia liikmed]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1943]] k8e5zcf195mliuum7lezvzjp61zak7j 7191249 7191246 2026-07-11T23:42:18Z Amherst99 15496 /* */ 7191249 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | partei = [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]] | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | sünniaeg = 7. mai 1889 | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1943|01|29|1889|05|07}} | surmakoht = [[Gorki oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = [[venelane]] | vanemad = Mihhail Gorshkov | amet = [[V Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 15. juuni 1932 | ametiajalõpp = 31. detsember 1937 | alma_mater = [[Peterburi ülikool]] | elukutse = [[advokaat]], [[poliitik]] | tegevusala = [[poliitika]] | sünninimi = Иван Михайлович Горшков }} '''Ivan Gorshkov''' (ka '''Gorškov''', '''Gorschkov''', pereregistris '''Joann Gorškov'''; [[7. mai]] [[1889]] [[Tallinn]] – [[29. jaanuar]] [[1943]] [[Gorki oblast]]) oli [[Eesti venelased|Eesti venelasi]] esindav [[Eesti]] [[poliitik]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Allandi |eesnimi=Marge |pealkiri=1932 |url=http://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1918-1940/1932 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=Meie parlament ja aeg: Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi |väljaandja=[[Eesti Rahvusraamatukogu]] sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu}}</ref> == Elulugu == Gorshkov lõpetas 1907. aastal Tallinnas [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium|Aleksandri gümnaasiumi]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1907-06-05 |pealkiri=Tageschronik |lehekülg=3 |väljaanne=[[Revalsche Zeitung]] |url=https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1907/06/05/7}}</ref> ja õppis [[Peterburi ülikool]]is õigusteadust. Lõpetanud ülikooli 1. järgu diplomiga, sai temast Peterburi kohtukoja vandeadvokaatide assistent.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-16 |pealkiri=Walga, Wõru- ja Petserimaa rahwarinde kandidaadid Riigiwolikogusse |üksiknumber=46 |lehekülg=6 |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1938/02/16/37}}</ref> 1912. aastast oli Gorshkov [[kirjandusring]]i juhatuse liige ja mitu korda selle esimees.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=1922-06-29 |pealkiri=И. М. Горшковъ |lehekülg=3 |väljaanne=[[Poslednija Izvestija]] |url=https://dea.digar.ee/page/poslednijaizvestija/1922/06/29/3}}</ref> Eestisse naasnult asus ta tööle Tallinnas [[Jaan Poska]] juures advokaadi abina.<ref name=":1" /> 1917. aastal oli Gorshkov Vabariikliku Liidu asutaja ja esimees. Liidu ülesanne oli [[veebruarirevolutsioon]]i käigus saadud vabaduste säilitamine. Ta korraldas ka [[Rahvalik-Sotsialistlik Tööpartei|Rahvalik-Sotsialistliku Tööpartei]] haru loomist Tallinnas ning erakond esitas Gorshkovi Tallinna linnavolikogu kandidaadiks. 1917. aasta suvel võttis ta osa [[Tallinna Eesti Rahvaülikool|rahvaülikooli]] organiseerimisest Tallinnas, pidades selles loenguid mitmel alal.<ref name=":2" /> [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal oli ta [[Loodearmee]]s. Ta oli seotud venekeelsete ajalehtedega, olles [[Revelskoje Slovo]] toimetuses ja (1919. aastal) [[Novaja Rossija]] kaastoimetaja, kus ta avaldas peamiselt Eesti [[Eesti venelased|vene rahvusvähemuse]] huvisid puudutavaid artikleid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Историк С.В. Волков. База данных «Участники Белого движения в России» на январь 2025. Буква Г. |url=https://swolkov.org/2_baza_beloe_dvizhenie/pdf/Uchastniki_Belogo_dvizhenia_v_Rossii_04-G.pdf |väljaanne=Сайт историка Сергея Владимировича Волкова |lehekülg=419}}</ref> Ta oli ka 1919. aastal loodud [[Vene Praktiline Rahvapartei|Vene Praktilise Rahvapartei]] liige, kuid erakonna tegevus lõppes peagi vene asutuste toetuse puudumise tõttu.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rajasalu |eesnimi=Inda |autor-link=Inda Rajasalu |kuupäev=1995 |pealkiri=Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940) |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/eec8d5f9-e387-4576-8fa6-8fed0996a4c4/content |ajakiri=[[Kleio (ajakiri)|KLEIO]]. AJALOO AJAKIRI |aastakäik=2 |üksiknumber=12 |lehekülg=20-26}}</ref> 1920. aastast sai Gorshkov Eestis vandeadvokaadiks ja töötas edaspidi Tallinnas kohtuasutustes iseseisvalt vandekohtunikuna.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Ta osales vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste eesmärkide arendamist taotleva [[Vene Rahvuslik Liit|Vene Rahvusliku Liidu]] asutamisel 23. augustil 1920 ja oli välja toodud ühe liidu asutajana. Gorshkov sai liidu esimeseks esimeheks.<ref name=":3" /> [[1923. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1923. aastal kohalike omavalitsuste valimiste]] järel sai ta ühendatud vene rühma kandidaadina valitud [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=1924-04-11 |toimetaja-perekonnanimi=Reinhold |toimetaja-eesnimi=J. |pealkiri=Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri. |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19240411.2.9 |vaadatud= |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |täpsustus=Nr. 50}}</ref> Gorshkov kandideeris nii [[Eesti Asutav Kogu (1918)|Eesti Asutavasse Kokku]] kui ka [[Riigikogu|Riigikokku]], kuid ei osutunud [[1932. aasta Riigikogu valimised|1932. aasta valimisteni]] valituks.<ref name=":2" /> 1932. aastal kandideerisid vene kogukonna esindajad Riigikokku ühendatud nimekirjadega ja [[V Riigikogu|V Riigikokku]] osutus valituks ka Gorshkov.<ref name=":3" /> Ta sai vene vähemusrahvuse fraktsiooni juhiks, kuid kasutas Riigikogus ainult [[eesti keel]]t.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raag |eesnimi=Raimo |autor-link=Raimo Raag |kuupäev=jaanuar 2023 |pealkiri=KOLM KOHALIKKU KEELT EESTI PARLAMENDIS |url=https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2023/01/0/6 |ajakiri=[[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat |aastakäik=16 |lehekülg=19-27}}</ref> Pärast [[Pätsi riigipööre]]t avaldas 1934. aasta sügisel Gorshkov fraktsiooni nimel riigivanem [[Konstantin Päts]]i režiimile toetust.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Valge |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Valge |kuupäev=2008-09-05 |pealkiri=Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69193291/eesti-erakonnad-toetasid-patsi-laidoneri-riigipooret}}</ref> Ta kandideeris [[Rahvuskogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] ([[Senno vald|Senno]] ja [[Irboska vald]]) [[Rahvuskogu|Rahvuskokku]], kuid kaotas [[Vladimir Roslavlev]]ile.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-12-16 |pealkiri=Petserimaalt waliti 2 eestlast ja 2 wenelast |lehekülg=5 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1936/12/16/80}}</ref> 1938. aastal kandideeris Gorshkov [[I Riigivolikogu valimised|I Riigivolikogu valimistel]] samuti [[Riigivolikogu 29. valimisringkond|29. valimisringkonnas]] [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] kandidaadina,<ref name=":1" /> kuid kaotas taas Roslavlevile ja ei osutunud valinuks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1938-02-26 |pealkiri=Riigivolikogu valitud |lehekülg=5 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/02/26/18}}</ref> 16. detsembril 1940 arreteerisid Nõukogude võimuesindajad Tallinnas Gorshkovi. Ta saadeti tribunali alla, mis mõistis ta 7. märtsil 1942 süüdi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õispuu |eesnimi=Leo |url=https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |pealkiri=POLITICAL ARRESTS IN ESTONIA 1940–1988 |aasta=1996 |köide=1 |koht=Tallinn |lehekülg=63 |keel=et |vaadatud=2025-11-18 |arhiivimisaeg=2022-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220301225704/https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/05/Memento-Raamat-1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Gorshkov suri 1943. aasta alguses Gorki oblastis.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Gorshkov, Ivan}} [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Loodearmee koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Slavia liikmed]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1943]] n1reekv4wsfoky3qx21fj0ys04026ub 0 701877 7191214 7063257 2026-07-11T22:11:32Z Amherst99 15496 /* */ 7191214 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | amet = [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu esimees]] | ametiajaalgus = 04.12.1934 | ametiajalõpp = 23.10.1940 <br/>(''de iure'' kuni 05.03.1979) | amet2 = [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru Rahukogu esimees]] | ametiajaalgus2 = 20.03.1933 | ametiajalõpp2 = 03.12.1934 | amet3 = [[Viljandi-Pärnu Rahukogu|Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees]] | ametiajaalgus3 = 01.02.1926 | ametiajalõpp3 = 19.03.1933 | alma_mater= [[Keiserlik Moskva Ülikool]]<br/> ([[õigusteadus]] ([[cand. iur.]]), 1911) | nimi= [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]] [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] | sünniaeg={{sünniaeg|1887|12|05}} | sünnikoht = [[Aruküla]], [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1979|03|05|1887|12|05}} | surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]] }} '''Vladimir Kuusik''' ([[5. detsember]] ([[vkj|vkj 23. nov.]]) [[1887]] – [[5. märts]] [[1979]]) oli Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Vladimir Kuusik sündis 1887. aastal [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Aruküla vald (Harju-Jaani kihelkond)|Aruküla vallas]] Arukülas kooliõpetaja [[Timotheus Kuusik]]u perekonnas.<ref name="anepaio"/> 1896–1906 õppis ta [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is. 1906–1907 õppis Kuusik [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas, diplomit omandmata. 1907–1911 tudeeris [[Moskva ülikool|Keiserliku Moskva Ülikooli]] õigusteaduskonnas. <!-- :ru:Юридический факультет МГУ !--> 1911. aasta jaanuarist sai temast riigiteenistuja. Kuni 6. märtsini 1914 oli ta nooremkohtuametikandidaat Tallinna Ringkonnakohtus ning kuni juulini 1914 vanemkohtuametikandidaat. 1911. aasta septembrist oli [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvinski jalaväepolgus]] 1. järgu vabatahtlik. 1912. aasta mais tegi lipniku eksami 23. jalaväediviisi staabi juures. 1914. aasta juulis mobiliseeriti [[esimene maailmasõda|alanud maailmasõtta]]. Oli roodukomandör edelarindel 331. Orski jalaväepolgus. 1914. aasta novembris langes Poolas sõjavangi. Kuni 1918. aasta veebruarini oli sõjavang Austrias, kuni viimaks saadeti sõjainvaliidina Moskvasse. 1918. aasta juulist kuni 1920. aasta jaanuarini osales Vene kodusõjas, olles admiral Koltšaki armee kohtuteenistuses: 1918. juulist sõjaringkonnakohtu vanemkohtuametikandidaat, 1919. aasta veebruarist 3. armee sõjaringkonnakohtu prokuröri abi. 1919. aasta juulist kuni 1920. aasta jaanuarini Koltšaki armee ülemjuhataja staabi käsundusohvitser, misjärel oli Punaarmee sõjavangis. 1920. aasta veebruarist sai Kuusikust Tomski rahvahariduse osakonna koolide instruktor. 2. oktoobrist 1922 asus Kuusik Tallinna 6. jaoskonna rahukohtunikuks. 24. jaanuarist 1923 oli ta Kohtupalati prokuröri nooremabi, 1. märtsist 1925 vanemabi kohusetäitja ja 8. juunist 1925 vanemabi. 1. veebruarist 1926 määrati ta Viljandi-Pärnu Rahukogu esimeheks. 20. märtsist 1933 sai temast Tartu-Võru Rahukogu esimees. 4. detsembrist 1934 kuni 23. oktoobrini 1940 oli Kuusik Tallinna Ringkonnakohtu (kuni veel 31. jaanuaril 1935 Tallinna-Haapsalu Rahukogu) esimees. Kuigi lahkus 1940. aastal ametist vormiliselt omal soovil, siis 20. aprillil 1944 kogunenud [[Vabariigi Presidendi asetäitmise valimiskogu]] konstateeris, et ''Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi samas koosseisus, nagu nad olid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|enne okupatsiooni]], s. o. [[Juunipööre#Punavägede_sissemarss_ja_Narva_diktaat|16. juunil 1940]] ning nende isikliku koosseisu muudatused võivad olukorrast tingituna aset leida ainult põhiseaduslikus korras''. 1940. aasta novembrist kuni märtsini 1944 pidas Tallinna 2. närvikliiniku raamatupidaja ametit. Seejärel oli ta Kohtukoja prokuröri abi, kuid 20. septembrist kuni 9. oktoobrini taas 2. närvikliiniku raamatupidaja. 10. oktoobril 1944 arreteeriti. 20. detsembril 1944 mõistis NKVD sisevägede tribunal [[Vene NFSV kriminaalkoodeks (1926)|Vene NFSV kriminaalkoodeksi]] [[paragrahv 58|§ 58-1a alusel]] 10 aastat vabadusekaotust koos vara konfiskeerimisega, lisaks veel viis aastat sundasumist, mille kandis ära [[Kasahhi NSV]]-s. Vabanes 7. märtsil 1955. Vladimir Kuusik suri 1979. aastal ja on maetud [[Tallinna Siselinna kalmistu]]le. == Perekond == Tema isa oli kooliõpetaja [[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) ja ema Anna Maria Kuusik (1864–1921). Vladimir Kuusikul oli kolm venda: [[Aleksis Kuusik|Aleksis]] (1886–1956), Leo (1890–1920) ja Platon (1896–1983). Kuusikul oli ka kolm õde: Eugenie Pajusoo (1894–1980), Marie Nõu (1898–1988) ja Agnia Raudava (1904–1993). Tema abikaasa oli Jekaterina Kuusik (neiupõlves Evarestova; 04.03.1895–07.01.1990). Neil olid kaks last: poeg Vladimir (10.10.1924–?), tütar Anna Golubova (17.02.1929–26.11.2014). == Tunnustus == * 1938 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="VPK">{{EVkavaler|19167}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == * Eesti Komitee liige Omskis (oktoober kuni november 1918) * [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige == Viited == {{viited|allikad= <ref name="anepaio">[[Toomas Anepaio]], "Kohtunikud, kohtu-uurijad ja prokurörid 1918–1940" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017), lk 150–151.</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gustav Seen]] | nimi=[[Viljandi-Pärnu Rahukogu|Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees]] | aeg=01.02.1926–19.03.1933 | järgnev=[[Jaak Depmann]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rudolf Georg Gabrel]] | nimi=[[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru Rahukogu esimees]] | aeg=20.03.1933–03.12.1934 | järgnev=[[Jaan Sass]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hendrik Vahtramäe]] | nimi=[[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu esimees]] | aeg=04.12.1934–23.10.1940<br/>''de iure'' kuni 05.03.1979 | järgnev=[[Jaan Kartau]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kuusik, Vladimir}} [[Kategooria:Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti ringkonnakohtunikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1979]] d7qafnz46e5ebj8yjydvitdczhbh0yl 7191215 7191214 2026-07-11T22:12:44Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7191215 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | amet = [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu esimees]] | ametiajaalgus = 04.12.1934 | ametiajalõpp = 23.10.1940 <br/>(''de iure'' kuni 05.03.1979) | amet2 = [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru Rahukogu esimees]] | ametiajaalgus2 = 20.03.1933 | ametiajalõpp2 = 03.12.1934 | amet3 = [[Viljandi-Pärnu Rahukogu|Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees]] | ametiajaalgus3 = 01.02.1926 | ametiajalõpp3 = 19.03.1933 | alma_mater= [[Keiserlik Moskva Ülikool]]<br/> ([[õigusteadus]] ([[cand. iur.]]), 1911) | nimi= [[Vladimir (eesnimi)|Vladimir]] [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]] | sünniaeg={{sünniaeg|1887|12|05}} | sünnikoht = [[Aruküla]], [[Harju-Jaani kihelkond]], [[Eestimaa kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1979|03|05|1887|12|05}} | surmakoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV]] }} '''Vladimir Kuusik''' ([[5. detsember]] ([[vkj|vkj 23. nov.]]) [[1887]] – [[5. märts]] [[1979]]) oli Eesti [[jurist]], [[kohtunik]]. Vladimir Kuusik sündis 1887. aastal [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Aruküla vald (Harju-Jaani kihelkond)|Aruküla vallas]] Arukülas kooliõpetaja [[Timotheus Kuusik]]u perekonnas.<ref name="anepaio"/> 1896–1906 õppis ta [[Tallinna Aleksandri Gümnaasium]]is. 1906–1907 õppis Kuusik [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas, diplomit omandmata. 1907–1911 tudeeris [[Moskva ülikool|Keiserliku Moskva Ülikooli]] õigusteaduskonnas. <!-- :ru:Юридический факультет МГУ !--> 1911. aasta jaanuarist sai temast riigiteenistuja. Kuni 6. märtsini 1914 oli ta nooremkohtuametikandidaat Tallinna Ringkonnakohtus ning kuni juulini 1914 vanemkohtuametikandidaat. 1911. aasta septembrist oli [[91. Dvinski jalaväepolk|91. Dvinski jalaväepolgus]] 1. järgu vabatahtlik. 1912. aasta mais tegi lipniku eksami 23. jalaväediviisi staabi juures. 1914. aasta juulis mobiliseeriti [[esimene maailmasõda|alanud maailmasõtta]]. Oli roodukomandör edelarindel 331. Orski jalaväepolgus. 1914. aasta novembris langes Poolas sõjavangi. Kuni 1918. aasta veebruarini oli sõjavang Austrias, kuni viimaks saadeti sõjainvaliidina Moskvasse. 1918. aasta juulist kuni 1920. aasta jaanuarini osales Vene kodusõjas, olles admiral Koltšaki armee kohtuteenistuses: 1918. juulist sõjaringkonnakohtu vanemkohtuametikandidaat, 1919. aasta veebruarist 3. armee sõjaringkonnakohtu prokuröri abi. 1919. aasta juulist kuni 1920. aasta jaanuarini Koltšaki armee ülemjuhataja staabi käsundusohvitser, misjärel oli Punaarmee sõjavangis. 1920. aasta veebruarist sai Kuusikust Tomski rahvahariduse osakonna koolide instruktor. 2. oktoobrist 1922 asus Kuusik Tallinna 6. jaoskonna rahukohtunikuks. 24. jaanuarist 1923 oli ta Kohtupalati prokuröri nooremabi, 1. märtsist 1925 vanemabi kohusetäitja ja 8. juunist 1925 vanemabi. 1. veebruarist 1926 määrati ta Viljandi-Pärnu Rahukogu esimeheks. 20. märtsist 1933 sai temast Tartu-Võru Rahukogu esimees. 4. detsembrist 1934 kuni 23. oktoobrini 1940 oli Kuusik Tallinna Ringkonnakohtu (kuni veel 31. jaanuaril 1935 Tallinna-Haapsalu Rahukogu) esimees. Kuigi lahkus 1940. aastal ametist vormiliselt omal soovil, siis 20. aprillil 1944 kogunenud [[Vabariigi Presidendi asetäitmise valimiskogu]] konstateeris, et ''Eesti põhiseaduslikud riigiorganid püsivad edasi samas koosseisus, nagu nad olid [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|enne okupatsiooni]], s. o. [[Juunipööre#Punavägede_sissemarss_ja_Narva_diktaat|16. juunil 1940]] ning nende isikliku koosseisu muudatused võivad olukorrast tingituna aset leida ainult põhiseaduslikus korras''. 1940. aasta novembrist kuni märtsini 1944 pidas Tallinna 2. närvikliiniku raamatupidaja ametit. Seejärel oli ta Kohtukoja prokuröri abi, kuid 20. septembrist kuni 9. oktoobrini taas 2. närvikliiniku raamatupidaja. 10. oktoobril 1944 arreteeriti. 20. detsembril 1944 mõistis NKVD sisevägede tribunal [[Vene NFSV kriminaalkoodeks (1926)|Vene NFSV kriminaalkoodeksi]] [[paragrahv 58|§ 58-1a alusel]] 10 aastat vabadusekaotust koos vara konfiskeerimisega, lisaks veel viis aastat sundasumist, mille kandis ära [[Kasahhi NSV]]-s. Vabanes 7. märtsil 1955. Vladimir Kuusik suri 1979. aastal ja on maetud [[Tallinna Siselinna kalmistu]]le. == Perekond == Tema isa oli kooliõpetaja [[Timotheus Kuusik]] (1863–1940) ja ema Anna Maria Kuusik (1864–1921). Vladimir Kuusikul oli kolm venda: [[Aleksis Kuusik|Aleksis]] (1886–1956), Leo (1890–1920) ja Platon (1896–1983). Kuusikul oli ka kolm õde: Eugenie Pajusoo (1894–1980), Marie Nõu (1898–1988) ja Agnia Raudava (1904–1993). Tema abikaasa oli Jekaterina Kuusik (neiupõlves Evarestova; 04.03.1895–07.01.1990). Neil olid kaks last: poeg Vladimir (10.10.1924–?), tütar Anna Golubova (17.02.1929–26.11.2014). == Tunnustus == * 1938 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="VPK">{{EVkavaler|19167}}</ref> == Ühiskondlik tegevus == * Eesti Komitee liige Omskis (oktoober kuni november 1918) * [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige == Viited == {{viited|allikad= <ref name="anepaio">[[Toomas Anepaio]], "Kohtunikud, kohtu-uurijad ja prokurörid 1918–1940" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017), lk 150–151.</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Gustav Seen]] | nimi=[[Viljandi-Pärnu Rahukogu|Viljandi-Pärnu Rahukogu esimees]] | aeg=01.02.1926–19.03.1933 | järgnev=[[Jaak Depmann]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rudolf Georg Gabrel]] | nimi=[[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru Rahukogu esimees]] | aeg=20.03.1933–03.12.1934 | järgnev=[[Jaan Sass]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Hendrik Vahtramäe]] | nimi=[[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu esimees]] | aeg=04.12.1934–23.10.1940<br/>''de iure'' kuni 05.03.1979 | järgnev=[[Jaan Kartau]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kuusik, Vladimir}} [[Kategooria:Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti ringkonnakohtunikud]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1979]] bec3o3ke8n3bly8rq9lc1z2kcp0itjz 0 703665 7191437 7011616 2026-07-12T09:03:04Z Kuriuss 38125 7191437 wikitext text/x-wiki {{Täpsustus}} '''Sudaani kodusõda''' võib viidata järgnevatele konfliktidele: * [[Esimene Sudaani kodusõda]] (1955–1972) * [[Teine Sudaani kodusõda]] (1983–2005) * [[Kolmas Sudaani kodusõda]] (alates 2023) Vahel kasutatakse seda terminit ka teiste Sudaani-siseste konfliktide kohta * [[Sudaani hõimusõjad]] (alates 2008) * [[Sõda Darfuris]] (2003–2020) * [[Sudaani konflikt Sinisel Niilusel ja Lõuna-Kordofanis]] (2011–2020) * [[Relvakonfliktid Sinisel Niilusel]] (2022–2023) == Vaata ka == * [[Lõuna-Sudaani vabadussõjad]] (1955–1972, 1983–2005) * [[Lõuna-Sudaani kodusõda]] (2013–2020) * [[Mahdisti sõda]] (1881–1899) * [[Hegligi kriis]] (2012) c5891oblcstpxez6z3ismbd4efrqorc 0 705438 7191408 7049963 2026-07-12T07:59:14Z Kuriuss 38125 7191408 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fugu]] ehk kerakala. See kala on tuntud oma äärmise maitse poolest, kuid samal ajal ka surmavalt mürgise tetrodotoksiini poolest, mis võib tappa tuhat korda kiiremini kui tsüaniid.<ref name=":0">{{Viide |pealkiri=Fugu |kuupäev=2022-10-23 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fugu&oldid=6227078 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-07}}</ref> Kala ise toksiini ei tooda, vaid see koguneb tema kehasse merepõhjas saastatud mereloomade söömisest. Mürgised on peaaegu kõik tema elundid, mistõttu [https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/80010438/kala-mis-on-1200-korda-murgisem-kui-tsuaniid-peetakse-jaapanis-suureks-delikatessiks?linkTime=1765105613428 selle] valmistamine on äärmiselt täpne protsess ja seda tohivad teha ainult spetsiaalse litsentsiga kokad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kala, mis on 1200 korda mürgisem kui tsüaniid, peetakse Jaapanis suureks delikatessiks |url=https://lemmikloom.delfi.ee/artikkel/80010438/kala-mis-on-1200-korda-murgisem-kui-tsuaniid-peetakse-jaapanis-suureks-delikatessiks |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=Lemmikloom |keel=et}}</ref> <ref name=":0" /> Euroopas on fugu söömine keelatud{{lisa viide}}, Jaapanis ja USA-s aga rangelt reguleeritud. Lisaks fugu mürgisusele mainib artikkel ka seda, et kala tõmbab end ohu korral veega täis, muutes end suuremaks. [[Tetrodotoksiin]] halvab närvisüsteemi ja takistab hingamist ning sellele vastumürki pole, efektiivseim ravi on kunstlik hingamine. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kalad]] fdvn9gndi79fyyuzcfkdggnt8hux2hz 1 705439 7191409 7034632 2026-07-12T07:59:54Z Kuriuss 38125 7191409 wikitext text/x-wiki Vikipeedia artiklile ei viidata. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. detsember 2025, kell 13:50 (EET) -------- ''See kala on tuntud oma äärmise maitse poolest'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 10:59 (EEST) g8y0ymohqzgz3kh0v9ljahlwzwpbfs6 0 706100 7191533 7080951 2026-07-12T10:57:53Z Velirand 67997 + kategooria 7191533 wikitext text/x-wiki '''Jaan Järvik''' (sündinud [[11. august]]il [[1939]] [[Käru vald|Käru vallas]] [[Järvamaa]]l) on eesti tehnikateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000.</ref> ==Haridus== Ta lõpetas aastal 1954 [[Käru Põhikool|Käru 7-klassilise kooli]], 1958 [[Tallinna Polütehnikum]]i elektromehaanika erialal ja 1967 [[Peterburi Polütehniline Ülikool|Leningradi Polütehnilise Instituudi]] elektriinseneri kutsega. 1967–70 oli ta aspirant Leningradi PI elektrijaamade kateedris ning kaitses samas tehnikateaduste kandidaadi kraadi 1971.<ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> Ta on täiendanud end [[:de:Technische Universität Chemnitz|Karl-Marx-Stadti Kõrgemas Tehnikakoolis]] 1974–75, [[:en:Moscow Power Engineering Institute|Moskva Energeetikainstituudis]] 1979, [[:cs:České vysoké učení technické v Praze|Tšehhi Tehnikaülikoolis]] 1981, [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut|Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudis]] 1984 ning [[Kiel]]is [[:de:Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein|Schleswig-Holsteini Äriakadeemias]] 1990.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /> ==Töökäik== Jaan Järvik töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis/[[Tallinna Tehnikaülikool]]is aastast 1971: oli elektriajamite kateedri vanemõpetaja 1971–76 ja dotsent 1976–78; elektrotehnika aluste kateedri dotsent 1978-68, vanemteadur 1986–88, elektrivarustuse automaatika labori juhataja 1988–92; elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudi vanemteadur 1992–97, professor 1997–2015, instituudi direktor 1998–2005. Alates sügisest 2015 on ta emeriitprofessor.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Jaan_J%C3%A4rvik/est Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Teadustöö== Põhiline uurimisala on elektroenergeetika, peamiselt elektrivarustuse automaatika, reaktiivvõimsuse kompensatsioon ja energiasääst, elektrikvaliteet ja elektromagnetiline ühilduvus, energeetilised juhitavad ja küllastusreaktorid, jõuelektroonika, ülikõrgsagedustehnika.<ref name='ETBL' /><ref name='ETIS' /> ==Tunnustus== 2014 – Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal [[Mente et Manu]]<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/453340d0-004d-4f0f-b0ae-36154695294d Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Jaan_J%C3%A4rvik/est Jaan Järvik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Jaan Järviku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=447 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Järvik, Jaan}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Peterburi Polütehnilise Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] r4yvdb14lk8p21m6w9aook0uzk9679s 0 706617 7191399 7051088 2026-07-12T07:44:06Z Kuriuss 38125 7191399 wikitext text/x-wiki '''Yves Rocher''' on prantsuse [[kosmeetika]]ettevõte, mis keskendub looduslike ja taimsete koostisainetega nahahooldus-, juuksehooldus- ja ilutoodetele.<ref name=":0" /> Ettevõtte asutas [[1959]]. aastal [[Yves Rocher]] [[La Gacilly]]s [[Prantsusmaa]]l.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=MEIE AJALUGU |url=https://www.yves-rocher.ee/blogs/about-brand/our-story |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Yves Rocher Estonia |keel=et}}</ref> Algusaastatel müüdi tooteid peamiselt postimüügi kaudu, mis võimaldas klientidel tellida kosmeetikat otse kodust. Hiljem avati jaemüügipoed ning ettevõte laienes rahvusvaheliselt. Yves Rocher on tuntud keskkonnasõbraliku tegevuse poolest, sealhulgas taaskasutatavate pakendite, taimsete toorainete uurimise ja kasvatamise ning looduskaitse edendamise poolest. Ettevõte tegutseb tänapäeval{{millal}} enam kui 90 riigis{{lisa viide}}, turustades tooteid nii jaemüügis kui e-kaubanduses. Selle tootevalik hõlmab nahahooldus-, juuksehooldus- ja lõhnaaineid ning [[dekoratiivkosmeetika]]t. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.yves-rocher.ee/ Eestikeelne koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] [[Kategooria:Kosmeetika]] 6sxlk0buaohnkpxr2m3e6up5fc9j3uu 0 706690 7191064 7190974 2026-07-11T14:30:18Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7191064 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11 juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) [[Kategooria:2026]] 2ufkeh6lmkw11nt67vi18y91p77ttlr 7191165 7191064 2026-07-11T20:18:23Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7191165 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) [[Kategooria:2026]] kve30pto9am7ga9xvkomre9le6z1bz5 7191376 7191165 2026-07-12T07:16:35Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7191376 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) [[Kategooria:2026]] 0ycx0pjlcqva01d7jfth7onx387mrgy 7191492 7191376 2026-07-12T09:55:15Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7191492 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) [[Kategooria:2026]] 99o6zs0vmuhoqrwtxzvpvm4s18nxla0 7191511 7191492 2026-07-12T10:09:45Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7191511 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12 juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) [[Kategooria:2026]] ri6bb84pt9j06eh2wzfn1lpch72n9g5 0 711153 7191152 7174771 2026-07-11T19:47:07Z IvanScrooge98 84924 /* */ pilt 7191152 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mojtabá Khāmene'ī | pilt = Portrait of Mojtaba Khamenei.jpg | pildiallkiri = Mojtabá Khāmene'ī (2026) | amet = 3. [[Iraan]]i [[Iraani kõrgeim juht|kõrgeim juht]] | ametiajaalgus = [[8. märts]] [[2026]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[‘Alī Khāmene'ī]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Mojtabá Ḩoseynī Khāmene'ī | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|09|08}} | sünnikoht = [[Mashhad]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Qomi Seminar | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Mojtaba Khamenei Signature.svg | moodul = }} '''Mojtabá Ḩoseynī Khāmene'ī''' ([[pärsia keel]]es مجتبی حسینی خامنه‌ای; sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1969]] [[Mashhad]]is) on [[Iraan]]i [[poliitik]] ja šiiidi [[vaimulik]], [[Iraani kõrgeim juht|Iraani kolmas kõrgeim juht]] alates [[8. märts]]ist [[2026]]. Khāmene'ī perekonna liikmena ja teise kõrgeima juhi [[‘Alī Khāmene'ī]] teise pojana oli ta sisuliselt oma isa asetäitja staabiülem, vastutades juurdepääsu eest kõrgeima juhi kabinetti ning kõigi poliitiliste ja julgeolekuküsimuste eest. Poliitilises ideoloogias ja õigusteaduses peetakse teda Iraani konservatiivide seas üheks kõige karmima joonega ning tal on Atlantic Councili aruande kohaselt tihedad sidemed mõnede "ideoloogiliselt kõige äärmuslikumate vaimulikega". Analüütikud on üldiselt pidanud teda Iraani tuumarelvaprogrammi arendamise suhtes pooldavamaks kui tema isa, toetades Ali Khamenei tuumarelvade vastase fatwa ümbertõlgendamist. Pärast isa tapmist [[2026. aasta Iraani sõda|2026. aasta Iraani sõjas]] valis Iraani ekspertide kogu Mojtabá tema mantlipärijaks. == Varasem elukäik == Sündinud aastal [[1969]] [[Mashhad]]is [[aserbaidžaani]]-[[pärsia]] Khamenei perekonda, oli ta üheksa-aastane, kui tema isast sai Iraani revolutsiooni juhtfiguur. Ta sai varase hariduse Sardaštis ja Mahabadis ning lõpetas keskkooli Teheranis; pärast seda õppis ta islami teoloogiat oma isa ja Mahmoud Hashemi Shahroudi juhendamisel. Ta liitus Islamirevolutsioonilise Kaardiväega (IRGC) 1987. aastal ja teenis Iraani-Iraagi sõjas. 1999. aastal jätkas ta õpinguid Qomis, et saada vaimulikuks, ja asus hiljem tööle Qomi seminaris teoloogiaõpetajana. 2009. aastal võttis ta kontrolli alla Basij poolsõjaväelise vabatahtlike rühmituse. Tema lapsepõlv langes kokku ajaga, mil tema isast sai juhtiv revolutsionäär šahh [[Mohammad Reza Pahlavi]] monarhia vastu. Ta veetis seitse aastat [[Sardasht]]i ja [[Mahabad]]i linnades (asuvad [[Lääne-Aserbaidžaani provints]]is Loode-Iraanis), kus ta sai oma varase hariduse. Pärast Alavi keskkooli lõpetamist õppis ta islami teoloogiat. Tema varajaste õpetajate hulgas oli ka tema enda isa ja ajatolla [[Mahmoud Hashemi Shahroudi]]. == Poliitiline tegevus == Ta liitus esmakordselt ka Islamirevolutsioonikaardiga umbes 1987. aastal pärast keskkooli lõpetamist 17-aastaselt. Ta oli osa Habib bin Muzahiri pataljonist. Ta osales mitmes operatsioonis, sealhulgas operatsioonis Beit ol-Moqaddas 2, operatsioonis Dawn 10 ja operatsioonis Mersad. [[1999]]. aastal jätkas Khamenei õpinguid Qomis, et saada vaimulikuks. Tema õpetajateks olid seal [[Mohammad-Taqi Mesbah-Yazdi]], ajatolla [[Lotfollah Safi Golpaygani]] ja [[Mohammad Bagher Kharazi]]. 21. augustiks 2008 lekitas WikiLeaks diplomaatilise kaabli Ameerika Ühendriikide saatkonnast Londonis, milles väideti, et Khamenei töötas koos ja mentorluse all [[Asghar Hejazi]], toonase oma isa kabineti poliitilise ja julgeoleku asetäitja, all. Väidetavalt oli ta vahetult [[Mohammad Mohammadi Golpayegani]] all, kes oli staabiülem. Oma rollis väideti, et Khamenei omas märkimisväärset kontrolli oma isaga suhtlemise üle ja saatis teda ametlikel kohustustel kogu Iraanis. Tema isa konsulteeris temaga regulaarselt ning Khamenei jälgis kõiki poliitilisi ja julgeolekuküsimusi, mis kuuluvad kõrgeima juhi pädevusse, saades juhiseid endise IRGC staabiülema [[Mohammad Bagher Zolghadr]]i ja komandöri [[Mohammad Ali Jafari]] käest. Samuti väideti, et ta oli lähedane endise Teherani linnapea [[Mohammad Bagher Ghalibaf]]iga, keda ta poliitiliselt nõustas, rahastas ja logistiliselt toetas. 2009. aastal teatati, et Khamenei oli [[Basij]] juhtimise üle võtnud. Reformistlikud kriitikud süüdistasid teda 2009. aasta presidendivalimiste protestide mahasurumises. The Guardian väitis, et "Mojtaba toetajaskonna tugevust pole tõestatud" ja kuigi ta kannab vaimulikku rüüd, "pole tal mingil juhul teoloogilist staatust", et tõusta kõrgeimaks juhiks. [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium]] oli talle varem [[2019]]. aastal sanktsioonid kehtestanud osana oma poliitikast kehtestada sanktsioone Ali Khameneiga seotud isikutele. 2023. aastal avaldas Iran International IRGC-st lekkinud aruanded, mis paljastasid, et Khamenei kontrollis Basijd tegelikult ja avaldas olulist mõju nende luure- ja luurekaitseorganisatsioonide töötajate ametisse nimetamisele ja vallandamisele. == Iraani kõrgeima juhina == Mitmed analüütikud pidasid Mojtabat oma isa võimalikuks mantlipärijaks. Mõned pidasid seda probleemiks, kuna ülemjuht peab olema valitud šiiidi islami õpetlastest ekspertide kogu poolt, kuid on märgitud, et ametisseastuja Ruhollah Khomeini avaldas Khamenei isa valimisel tugevat mõjuvõimu ja kinnitamata teadete kohaselt oli Ali Khamenei vastu oma poja mantlipärijaks nimetamisele. Iraani põhiseadus nõuab Khomeini tõlgenduse järgimist islami juristi eestkoste põhimõttest (velayat-e faqih). Selle tõlgenduse kohaselt peab ülemjuht olema mujtahid, võimeline tõlgendama šariaadiseadust ja olema saavutanud šiiidi vaimuliku kõrgeima taseme. Jäljendamise allikana (marja e-taghlid) peab ta omama suurajatolla või imaami auastet, juhtima ususeminari (Hawza) ja andma välja šariaadiseaduste praktiseerimise kohta määrusi, mida järgivad madalama auastmega järgijad ja vaimulikud. Mojtaba on Hojjatoleslam, auaste madalam ajatollast, ega mujtahed ning tal puudub Islamivabariigi põhiseadusega nõutav täidesaatev ja administratiivne kogemus. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=märts}} {{JÄRJESTA:Khamenei, Mojtaba}} [[Kategooria:Iraani poliitikud]] [[Kategooria:Iraani vaimulikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] rvdle5f96lissg0n9a24qdfwixlrd8z 0 711169 7191489 7174539 2026-07-12T09:47:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191489 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonia Taiwan Locator.svg|pisi|400px|{{Legend|#3C9D3C|[[Eesti]]}}{{Legend|#E3801C|[[Taiwan]]}}]] '''Eesti-Taiwani suhted''' on rahvusvahelised suhted [[Eesti]] ja [[Taiwan]]i vahel. Eesti järgib [[ühe Hiina poliitika]]t ega [[riigi tunnustamine|tunnusta]] Taiwanit riigina, mistõttu ei ole Eesti ja Taiwani vahel [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi]] ega poliitilisi<ref name="Tsahkna" /> suhteid. Vaatamata sellele teeb Eesti Taiwaniga koostööd mittepoliitilistes valdkondades, nagu kaubandus, investeeringud, haridus, kultuur ja kodanikuühiskonnaorganisatsioonide vaheline suhtlus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-12-23 |pealkiri=Mihkelson: Eesti võiks lahkuda 16+1 formaadist ja edendada suhteid Taiwaniga |url=https://www.err.ee/1608444380/mihkelson-eesti-voiks-lahkuda-16-1-formaadist-ja-edendada-suhteid-taiwaniga |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name="Tsahkna" /> Samuti toetab Eesti Taiwani kaasamist rahvusvahelistesse algatustesse seal, kus see teenib ülemaailmseid huve, näiteks pandeemiavastases võitluses ja [[Maailma Terviseassamblee]]l.<ref name="Tsahkna">[https://vm.ee/uudised/valisminister-margus-tsahkna-kommentaar-vabariigi-valitsuse-hiina-poliitika-regulaarse Välisminister Margus Tsahkna kommentaar Vabariigi Valitsuse Hiina poliitika regulaarse ülevaatamise kohta {{!}} Välisministeerium], 3.11.2023, vaadatud 14.3.2026.</ref> [[Eesti Vabariigi Valitsus]] otsustas 2. novembril 2023 lubada Taiwanil avada Eestis majandus- või kultuuriesinduse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=03.11.2023 |pealkiri=Eesti lubab Taiwanil Tallinnas oma esinduse avada |url=https://www.err.ee/1609153639/eesti-lubab-taiwanil-tallinnas-oma-esinduse-avada |vaadatud=02.01.2024 |väljaanne=ERR}}</ref> 6. novembril 2023 toimus Hiina suursaadiku Eestis [[Guo Xiaomei]] kohtumine [[Eesti-Hiina parlamendirühm]]a esimehe [[Toomas Kivimägi|Toomas Kivimäega]]. Suursaadik ütles, et esinduse avamine võib tähendada tema lahkumist Eestist.<ref>Andres Einmann. [https://www.postimees.ee/7892056/hiina-suursaadik-ahvardas-taipei-esinduse-avamise-korral-eestist-lahkuda Hiina suursaadik ähvardas Taipei esinduse avamise korral Eestist lahkuda], postimees.ee, 7.11.2023.</ref> 2026. aasta alguse seisuga pole Taiwani esinduse uksi Eestis avatud. Avatava esinduse nimetuseks saab kõigi eelduste kohaselt Taipei majandus- ja kultuuriesindus, aga nime osas veel kokkulepet pole.<ref>[https://www.postimees.ee/8403966/taipei-esinduse-avamine-eestis-on-veninud-nimevaidluse-tottu "Taipei esinduse avamine Eestis on veninud nimevaidluse tõttu"] Postimees, 26. jaanuar 2026</ref> [[Riia]]s on Taiwani esindus olnud juba 1992. aastast. [[Leedu]]s avati Taiwani esindus aga 2021. aasta sügisel. Riia esinduse tööpiirkonnas on ka Eesti. [[Riigikogu]]s on olemas Eesti-Taiwani sõprusrühm, mille esimees on [[Kristo Enn Vaga]]. == Kultuurisuhted == [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s ja [[Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu|Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus]] on avatud [[Taiwani Hiina-uuringute teabekeskus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jõesaar |eesnimi=Piret |kuupäev=2023-11-14 |pealkiri=Teadusraamatukogus avati Taiwani Hiina uuringute teabekeskus |url=https://www.tlulib.ee/sundmused/teadusraamatukogus-avati-taiwani-hiina-uuringute-teabekeskus/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-10 |pealkiri=Tartu Ülikooli raamatukogus avatakse Taiwani Hiina-uuringute teabekeskus {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/node/144067 |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=ut.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251211083618/https://ut.ee/et/node/144067 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti Teadusagentuur]]i (ETAG) ning [[Taiwani Riiklik Teadusnõukogu|Taiwani Riikliku Teadusnõukogu]] vahel sõlmiti 2012. aastal koostööleping Eesti-Taiwani koostööprogrammi asutamiseks, mille eesmärk on erinevate meetmete kaudu soodustada ning arendada kõrgetasemelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd Eesti ja Taiwani teadlaste vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti-Taiwani koostööprogramm |url=https://etag.ee/valiskoostoo/bilateraalne-koostoo/taiwani-ja-eesti-koostooprogramm/ |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Eesti Teadusagentuur |keel=et |arhiivimisaeg=2025-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250318104007/https://etag.ee/valiskoostoo/bilateraalne-koostoo/taiwani-ja-eesti-koostooprogramm/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tänu liiklusseaduse jõustumisele 2024. aasta suvel hakkas Eesti tunnistama Taiwanis väljastatud juhilube. Taiwan on esimene riik, mille antud juhiloaga on Eestis lubatud juhtida, kuigi Eesti seda riigina ei tunnusta.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-01 |pealkiri=Eesti hakkab tunnustama Taiwani juhiluba |url=https://www.postimees.ee/8126564/eesti-hakkab-tunnustama-taiwani-juhiluba |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> == Majandussuhted == Eesti ja Taiwani majandussuhted said alguse 1991. aastal, kui Eesti iseseisvus taastati, kuid [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel on Taiwani ja Eesti majandussuhted tagasihoidlikud. Taiwan on suuruselt Eesti 68. ekspordipartner. 2023. aastal eksportis Eesti Taiwani kaupu 7 miljoni euro väärtuses, impordi maht oli 44,7 miljoni eurot. Kaubandusbilansi puudujääk oli 37,7 miljonit eurot. Võrreldes eelneva aastaga vähenes Eesti eksport Taiwani 69,8%, vähenedes 2022. aasta 23,2 miljonilt eurolt 2023. aastal 7 miljonile eurole. Peamised ekspordiartiklid olid elektriseadmed (21,6%), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid (19,1%), mitmesugused toiduvalmistised (15,6%), mineraalkütused (15,0%), puit ja puittooted (10,3%) ning mehaanilised masinad (8,61%). Võrreldes varasema aastaga vähenes Eesti import Taiwanist 43,1%, nimelt 78,6 miljonilt eurolt 2022. aasta 44,7 miljonile eurole 2023. aastal. Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed (23,3%), raud ja teras (19,6%), raud- ja terastooted (19,5%), mehaanilised masinad (7,33%), mootorsõidukid (4,24%), plastid ja plasttooted (3,90%).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taiwan |url=https://data.stat.ee/profile/partner/tw/ |vaadatud=1. veebruar 2025 |väljaanne=data.stat.ee}}</ref> Tagasihoidlikud on ka Eesti ja Taiwani vahelised [[välisinvesteering]]ud. [[Eesti Pank|Eesti Panga]] ja Eesti Statistikaameti avalike andmete järgi Eesti-Taiwani välisinvesteeringuid justkui polegi. [[Taiwani Väliskaubandusbüroo]] andmetel on olnud ainult 7 Eesti-poolset investeeringut Taiwani 87&nbsp;000 [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses ning kõigest üks Taiwanist.<ref>Šimalčík, Matej & Gerstl, Alfred & Remžová, Dominika & Andrijauskas, Konstantinas & Bērziņa-Čerenkova, Una & Boban, Davor & Brinza, Andreea & Filipova, Rumena & Godec, Tinkara & Jerzewski, Marcin & Karindi, Liisi & Mandl, Martin & Matura, Tamas & Rezkova, Alice. (2023). Beyond the Dumpling Alliance: Tracking Taiwan's relations with Central and Eastern Europe. https://www.researchgate.net/publication/369189114_Beyond_the_Dumpling_Alliance_Tracking_Taiwan's_relations_with_Central_and_Eastern_Europe</ref> 2011. aasta sügisel pandi algus [[Eesti-Taiwani ärifoorum]]ile,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-05-04 |pealkiri=Taiwan tahaks Eestisse raha paigutada |url=https://majandus.postimees.ee/830280/taiwan-tahaks-eestisse-raha-paigutada |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=Majandus |keel=et}}</ref> mille eesmärk on rääkida koostööst Eesti ja Taiwani ettevõtete vahel ning pakkuda ülevaadet koostöö arendamise võimalustest. 2021. aasta seisuga on toimunud kokku 7 ärifoorumit [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]], Hiina rahvusvahelise majanduskoostöö organisatsiooni (CIECA) ja Taiwani Väliskaubandusbüroo vahendusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=7. Eesti-Taiwani ärifoorum {{!}} Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |url=https://www.koda.ee/et/sundmused/7-eesti-taiwani-arifoorum |vaadatud=2025-02-01 |väljaanne=www.koda.ee |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti-Hiina sõprusleping]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/uhendused/uhendus/f039932e-68ff-4dde-b5e4-481071e5fdbd/eestitaiwani-soprusruhm/ Eesti-Taiwani sõprusrühm Riigikogus] [[Kategooria:Eesti kahepoolsed suhted]] [[Kategooria:Taiwan]] kvi6co1c87mtb5330aklsnizjlh2gdz 0 711941 7191365 7124086 2026-07-12T06:52:00Z Kuriuss 38125 7191365 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Rew13c05-745a Bread Pudding.JPG|pisi|Leivapuding]] [[Fail:Vanilla pudding (1129124791).jpg|pisi|Vaniljepuding]] '''Puding''' on magus või soolane vormiroog, mille koostisained moodustavad jahuga ühtse massi tänu sellistele siduvatele ainetele nagu [[muna]]d, [[või]] või [[Rasvad|rasv]].<ref>[https://www.oxfordlearnersdictionaries.com/definition/english/pudding pudding] Oxford Advanced Learners Dictionary (inglise).</ref> Sõna "puding" tuleneb prantsusekeelsest sõnast ''boudin'', mis arvatakse tulenevat ladinakeelsest sõnast ''botellus'', mis tähendab väikest vorsti.<ref>[https://britishfoodhistory.com/2011/11/15/what-is-a-pudding/ What is a pudding?] British Food History (inglise).</ref> Erinevalt sellest on Ameerika puding tärklisega paksendatud kreemjas magustoit, lisatud võib olla piima, rõõska koort, vaniljet, suhkrut, karamelli või šokolaadi.<ref>[https://mykitchengallery.com/what-is-american-pudding/ What is American Pudding?] MyKitchenGallery (inglise).</ref> Eestis valmistatakse sageli sellist pudingut.{{lisa viide}} == Vaata ka == == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Toidud]] 2gcbhlldxtfdl0q8ypodn99e2inhdu2 0 713114 7191069 7180146 2026-07-11T14:47:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191069 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Cookie Monster''' ([[Eesti keel|eesti keeles]] 'küpsise koletis') oli programm, mis loodi mitme arvuti operatsioonisüsteemide jaoks 1969. aastal.<ref>{{Cite web|last=Brandom|first=Russell|url=https://www.theverge.com/2014/7/25/5929647/the-computer-virus-catalog#cookie-monster-by-lawrence-slater|title=The Computer Virus Catalog|publisher=The Verge|date=25 July 2014|access-date=28 August 2018}}</ref> Programm sai nime telesaate "The Andy Williams Show" tegelase järgi, kuid hiljem hakati seostama seda "Muppetite" Cookie Monsteriga. Algul oli programm [[Browni Ülikool|Browni ülikooli]] arvutikasutajate viis oma kaasüliõpilasi ärritada, kuna see saatis käsitsi sõnumeid, mis blokeerisid arvutiprotsesse ja nõudsid [[Küpsis (informaatika)|küpsiseid]], kuni lunastatud arvutikasutaja trükkis "küpsis“. Kuigi programmi nimetatakse sageli [[arvutiviirus|viiruseks]], ei paljune ega levi see ise ning seetõttu peetakse seda protoviiruseks või lihtsalt [[Kurivara|pahavaraks]].<ref name="auto">{{Cite web|last=Wentworth|first=Rob|url=http://uanr.com/articles/virus.html|title=Computer Virus!|publisher=Twin Cities PC User Group|website=The Digital Viking|access-date=1 March 2012}}</ref> See ei ole seotud [[HTTP-küpsis|HTTP-küpsisega]]. Kui C.D. Tavares kuulis sellest ideest [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|MIT]]-s, otsustas ta selle automatiseerida. Sellest alates on programmi jagatud erinevate operatsioonisüsteemide vahel.<ref>{{Cite web|last=Tavares|first=C.D.|url=http://www.multicians.org/cookie.html|title=Origin of the Cookie Monster|publisher=multicians.org|website=Multics|access-date=1 March 2012}}</ref> Automatiseeritud programm töötas PDP-seeria [[miniarvuti]]tes<ref name="auto"></ref> ja hiljem kopeeriti see Atari-süsteemile kahes tüves, mida kutsuti Cookie Monsteri A- ja B-viirusteks. Nende ainus erinevus on see, et B-viirus suudab süsteemi taaskäivituse üle elada, kui süsteem ei ole täielikult välja lülitatud.<ref>{{Cite web|url=http://www.atari-forum.com/wiki/index.php?title=Listing_AVK|title=The Known Viruses On Atari And Their Symptoms|publisher=atari-forum.com|website=Listing AVK|access-date=1 March 2012|archive-date=2014-02-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20140203050640/http://www.atari-forum.com/wiki/index.php?title=Listing_AVK|url-status=dead}}</ref> Atari versioonil on sama funktsioon kui originaalprogrammil, kuid seekord hakkab see automaatselt korrapäraste intervallide järel töötama ning see võib mõnikord ilmuda sagedamini, kui programmile rohkem küpsiseid "sööta". Programmi täielikuks eemaldamiseks peab kasutaja trükkima "Oreo".<ref>{{Cite web|last=Posey|first=Talainia|url=http://www.techrepublic.com/article/when-viruses-attack/5031931?tag=content;siu-container|title=When viruses attack|publisher=Tech Republic|website=techrepublic.org|date=25 February 2000|access-date=1 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20160313061638/http://www.techrepublic.com/article/when-viruses-attack/5031931/?tag=content%3Bsiu-container|archive-date=13 March 2016}}</ref> Ühes versioonis on nii, et kui programm nõuab küpsiseid, hakkab ekraan aina kiiremini vilkuma, kuni see järsku peatub ja trükib "ma ei tahtnud küpsist niikuinii" ning seejärel lõpetab tegevuse.<ref>{{Cite web|last=Fitzpatrick|first=Laura|url=http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1839579_1839578_1839526,00.html|title=The Biggest Pranks In Geek History|publisher=Time|website=Time Specials|date=2008-09-08|access-date=2 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20081130133133/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1839579_1839578_1839526,00.html|archive-date=November 30, 2008}}</ref> Programm inspireeris filmi "Hackers" tegijaid lisama filmi väljamõeldud "küpsise koletise viiruse", mis "sõi" Gibsoni nimelise [[superarvuti]] süsteemiandmed. See peatati (arvatavasti ainult ajutiseks), kui süsteemiadministraator trükkis "küpsis". == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arvutiviirused]] lvq5a4vefav88936uplntrquo1qm2t5 0 713593 7191268 7135446 2026-07-12T00:33:03Z Kuriuss 38125 7191268 wikitext text/x-wiki '''Coulomb'i blokaad''' on [[füüsikaline nähtus]], mis esineb [[nanotehnoloogia |nanoobjektide]] elektronide omavahelise vastastikmõju tulemusena ia avaldub [[elektrijuhtivus]]e kadumises voolurajal läbi nanoobjekti, sest oma väikese [[mahtuvus]]e tõttu ümbritseva keskkonna suhtes ei saa see [[elektrilaeng]]ut vabastada ega neelata. See efekt on nime saanud [[Charles Augustin de Coulomb]]'i (1736–1806) järgi, kuid seda ennustati ja täheldati alles palju hiljem. [[Pilt:TySETimage.png|pisi|Elektronmikroskoobi pilt seadmest, mille abil uuritakse Coulomb’i blokaadi piklikel metallsaartel]] Nanoobjektiks võib olla väike [[elektrijuhtivus |juhtiv]] osake, juhtiv saareke isolaatoril (mittejuhil) või [[kvanttäpp]]. See paikneb kahe elektrijuhi vahel (mõnikord nimetatakse neid analoogselt [[väljatransistor]]i elektroodidega ka lätteks ja neeluks). Nanoobjekt peab seejuures olema ühendatud kahe piisavalt suure elektritakistuse kaudu. Praktikas tähendab see, et nanoobjekti ja elektrijuhtide vahe on nii õhuke [[isolaator |isoleerkiht]], et elektronid saavad selle läbida ainlt kvantmehaanilise [[tunneliefekt |tunnelleeramise]] teel. Kahe niisuguse tunnelkontakti vahele ühendatud kvanttäpile pn elektronide pääs blokeeritud (tõkestatud). Vooluraja katkemine on põhjustatud tunnelkontaktides olevate elektronide tõukumisest kvanttäpil elektronidest, samuti täpi elektronide tekitatud täiendavast [[potentsiaalibarjäär |Coulomb'i potentsiaalibarjäärist]]. Sarnaselt sellele, kuidas [[tugev vastastikmõju |tuumajõu]] väli [[alfalagunemine |alfalagunemisel]] takistab [[alfaosake]]se põgenemist, takistab [[Coulombi blokaad]] elektroni põgenemist täpist ja ka uute elektronide sisenemist sinna. Kui elektron jõuab nanoobjektini, muutub objekti pinge Δ''U = e/C'' võrra, kus ''e'' on [[elementaarlaeng]] ja ''C'' on [[mahtuvus]] objekti ja selle ümbruse (kaasa arvatud kaks voolujuhti) vahel. Piisavalt väikese objekti korral võib see mahtuvus olla nii väike, et pinge suurendamiseks vajalik energia on suurem kui termilise ergastuse ja rakendatud pinge kaudu saadaolev elektroni energia. Sel juhul ei suuda elektron genereerida piisavalt energiat nanoobjektini jõudmiseks ja elektronide liikumine on blokeeritud. Selle nähtuse jälgimiseks peab niisiis nanoobjekti ja selle keskkonna vaheline mahtuvus olema väga väike ning temperatuur piisavalt madal, et termiline ergastus ei viiks elektroni nanoobjektile. Näiteks 100 korda 100 [[nanomeeter |nanomeetri]] suurusel metallsaarel, mida saab tänapäevase litograafia abil hõlpsasti toota, on mahtuvus 10⁻¹⁵ faradit, kusjuures 1 nanomeetri paksuse isoleeriva oksiidikihi suhteline [[dielektriline läbitavus]] <math>\varepsilon= 10</math>. Selle objekti Coulomb'i blokeerimise jälgimiseks on vaja temperatuuri alla 1 [[kelvin]]i; rakendatav pinge peab olema mikrovoltides. Toatemperatuuril on Coulomb'i blokeerimist võimalik täheldada palju väiksemate, mõne nanomeetriste objektide puhul. Kuna Coulomb'i blokaad on mehhanism, mis võimaldab laengukandjate voogu elektroni haaval juhtida, siis uuritakse seda eriti seoses [[üheelektronitransistor]]ide arendamisega. == Kirjandus == * {{raamatuviide |autor=Rudolf Gross, Achim Marx |pealkiri=Festkörperphysik |kirjastus=De Gruyter |aasta= 2014 |trükk=2. |ISBN=978-3-11-035869-8}} * {{raamatuviide |pealkiri=Lexikon der Physik |kirjastus=Spektrum Akademischer Verlag |aasta=1998 |url=https://www.spektrum.de/lexikon/physik/coulomb-blockade/2582}} [[Kategooria:Nanotehnoloogia]] 25yltshkvse9mp1xbnh0fyhiezvcwy6 1 714049 7191419 7142979 2026-07-12T08:17:59Z Kuriuss 38125 7191419 wikitext text/x-wiki Taastasin, sest kustutamine ei ole minu meelest põhjendatud. Midagi iseloomulikku on öeldud. See oli nõukogude ajal defitsiitne vorstisort, tavalisest jämedam ja pekitükkidega, maitses paremini kui tavaline vorst. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 09:10 (EEST) :Jah, Mortadella Bologna on kõigi nende keeduvorstide esiisa. Kuid ükski pole nii hea, see on kõige parematest sealiha tükkidest, mingeid lisaaineid nagu munapulbrit, piimapulbrit või tärklist, ei ole lisatud. Nii kvaliteetset vorsti Eestis ei saa. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 16:10 (EEST) :Ma kahtlustan et nõukogude ajal olid vorstid paremad. Olid sellised tahedamad, praegu on kuidagi limased, arvatavasti tänu kõigile lisanditele. Kuid üldiselt läänes selliseid keeduvorste üldse ei tehta, midagi nagu muna, piimapulbrit, lihavalku (lihapulber, mis on aurutatud ja kuivatatud rupskid), tärklist ega sojauba ei lisata. Mis minusse puutub, siis mina tunnen rämpsust rahuldust, ja võin süüa neid küll. Kuid võib leiduda mõningaid, kes arvavad et neil peab kõik hea olema. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:30 (EEST) :: Vorstisort on minu teada olnud siiski pärisnimeline "Lemmik", mitte "lemmikvorst". Lemmikvorst tähendab eelistatud-armastatud vorsti, sõnana on see üldnimetus, mitte vorstisort. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:17 (EEST) di3362uodyp9bqs1n3cvraf8358z8ju 7191422 7191419 2026-07-12T08:22:12Z Kuriuss 38125 7191422 wikitext text/x-wiki Taastasin, sest kustutamine ei ole minu meelest põhjendatud. Midagi iseloomulikku on öeldud. See oli nõukogude ajal defitsiitne vorstisort, tavalisest jämedam ja pekitükkidega, maitses paremini kui tavaline vorst. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 09:10 (EEST) :Jah, Mortadella Bologna on kõigi nende keeduvorstide esiisa. Kuid ükski pole nii hea, see on kõige parematest sealiha tükkidest, mingeid lisaaineid nagu munapulbrit, piimapulbrit või tärklist, ei ole lisatud. Nii kvaliteetset vorsti Eestis ei saa. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 28. aprill 2026, kell 16:10 (EEST) :Ma kahtlustan et nõukogude ajal olid vorstid paremad. Olid sellised tahedamad, praegu on kuidagi limased, arvatavasti tänu kõigile lisanditele. Kuid üldiselt läänes selliseid keeduvorste üldse ei tehta, midagi nagu muna, piimapulbrit, lihavalku (lihapulber, mis on aurutatud ja kuivatatud rupskid), tärklist ega sojauba ei lisata. Mis minusse puutub, siis mina tunnen rämpsust rahuldust, ja võin süüa neid küll. Kuid võib leiduda mõningaid, kes arvavad et neil peab kõik hea olema. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 12:30 (EEST) :: Vorstisort on minu teada olnud siiski pärisnimeline "Lemmik", mitte "lemmikvorst". Lemmikvorst tähendab eelistatud-armastatud vorsti, sõnana on see iseloomustav üldnimetus, mitte vorstisort. Me ei tee ju ometi igast lemmikasjast (lemmiksai, lemmikliha, lemmikjook jne) eraldi Vikipeedia artiklit. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:17 (EEST) 1hu9sf32owcrcq351znjsye69eymsdq 0 714337 7191106 7173421 2026-07-11T15:59:02Z Astromaailm 76538 7191106 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ewald Arenz Juni 2020.jpg|pisi|Ewald Arenz 2020. aastal Viinis]] '''Ewald Arenz''' (sündinud 26. novembril 1965 [[Nürnberg|Nürnbergis]]) on saksa kirjanik. Arenz on pastori poeg ning tema õed-vennad, onu ja nõbu on samuti kas kirjanikud, näitlejad või kunstnikud. Arenz lõpetas gümnaasiumi [[Fürth|Fürthis]] ja õppis [[Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool|Erlangen-Nürnbergi Friedrich Alexanderi ülikoolis]] esialgu juurat. Hiljem asus ta õppima inglise ja Ameerika kirjandust ning ajalugu. Ta juhib telejaamas [[Bayern 2]] telesaadet ning töötab Nürnbergi Johannes Scharreri gümnaasiumis inglise keele ja ajalooõpetajana. == Looming == Arenz on kirjutanud arvukalt romaane ja jutustusi, ühe aimeraamatu ja lavateoseid – peamiselt muusikale. Tema esimene raamat oli aga luulekogu "Wanderungen" ('Hulkumised'), mis ilmus 1987. aastal. Ta on kirjutanud maagilis-realistlikke (näiteks "Der Teezauberer", "Der Duft von Schokolade") ja ajaloolisi romaane ("Das Diamantenmädchen", "Ein Lied über der Stadt"), aga ka klassikalisi armastuslugusid ("Die Liebe an miesen Tagen").<ref>[https://www.headread.ee/authors/ewald-arenz/ HeadReadi koduleht, autori tutvustus]</ref> Saksa kriitikud hindavad keeleliselt kõrge taseme tõttu eriliselt tema kujunemisromaani "Alte Sorten", mis on saanud mitu auhinda ning olnud 2020. ja 2021. aastal [[Der Spiegel|Spiegeli]] müügiedetabelis kõrgel kohal. Ka 2021. aastal ilmunud poeetiline kujunemisromaan "Der große Sommer" on olnud Spiegeli bestsellerite listis. Arenz on saanud oma kirjandusliku tegevuse eest hulgaliselt Saksa kultuuri- ja kirjandusauhindu. Tema romaane "Der Duft von Schokolade", "Alte Sorten" ja "Der große Sommer" on tõlgitud paljudesse keeltesse. Autor külastas 2026. aastal kirjandusfestivali [[HeadRead]] raames Tallinna. == Eesti keeles ilmunud == * "Suur suvi" ("Der große Sommer"). Tõlkinud [[Piret Pääsuke]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn, 2021 * "Armastus halbadel aegadel" ("Die Liebe an miesen Tagen"). Tõlkinud Piret Pääsuke, Varrak, Tallinn, 2025 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120218356/arvustus-meeletut-kirjanduslikku-valgustumist-siin-pole-aga-ideaalne-suvekaaslane-rongi-voi-randa-on-see-teos-kull "Suure suve" arvustus Eesti Ekspressis] * [https://kultuur.postimees.ee/7870233/nadala-noorteraamat-suvi-mis-muutis-koike-jaadavalt "Suure suve" arvustus Postimehes] * [https://kultuur.err.ee/1610072983/ewald-arenz-ukski-autor-ei-salli-kriitikat-aga-sellega-peab-leppima Vestlus kirjanikuga ERRis] {{JÄRJESTA:Arenz, Ewald}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] g6mlmhf64yqu0lw2ldziq4v93g6er4c 0 714586 7191397 7149014 2026-07-12T07:40:21Z Kuriuss 38125 7191397 wikitext text/x-wiki [[File:Taiyaki_005.jpg|thumb|200px|Taiyaki – traditsiooniline Jaapani kalakujuline küpsetis]] '''Taiyaki''' ([[jaapani keel]]es 鯛焼き, sõna-sõnalt 'küpsetatud merikoger') on traditsiooniline [[Jaapan]]i kalakujuline küpsetis, mida müüakse sageli tänavatoiduna ja festivalidel. Taiyaki valmistatakse tavaliselt pannkoogi- või vahvlitaolisest tainast, mis küpsetatakse kalakujulises vormis ning täidetakse magusa või soolase sisuga. Kõige levinum täidis on magustatud [[adzukiuba]]dest valmistatud punase oa pasta ehk [[anko]].<ref name="sbsfood">{{cite web |title=The fish-shaped Japanese snack that brings you good luck |url=https://www.sbs.com.au/food/article/the-fish-shaped-japanese-snack-that-brings-you-good-luck/0un6git5y |publisher=SBS Food |access-date=8. mai 2026}}</ref> Taiyaki nimi tuleneb sõnast ''tai'' (鯛), mis tähendab [[merikoger|punast merikokre]], kala, mida peetakse [[Jaapan]]is hea õnne ja pidulikkuse sümboliks.<ref>{{cite web |title=Culture & Origins |url=https://taiyakinyc.com/culture-info|publisher=Taiyaki NYC |access-date=8. mai 2026}}</ref> == Koostis ja valmistamine == Taiyaki valmistamiseks kasutatakse nisujahust, [[muna]]dest, [[suhkur|suhkrust]] ja küpsetuspulbrist valmistatud tainast. Tainas valatakse spetsiaalsesse kalakujulisse metallvormi, lisatakse täidis ning küpsetatakse mõlemalt poolt kuldpruuniks.<ref name="rimping">{{cite web |title=Taiyaki Japanese Fish Cake |url=https://www.rimping.com/blog/7201/taiyaki-japanese-fish-cake-rimping |publisher=Rimping Supermarket |access-date=8. mai 2026}}</ref> Levinud täidised on näiteks: * magus punase oa pasta ([[anko]]) * vanillikreem * [[šokolaad]] * [[juust]] * maguskartulitäidis Mõnes piirkonnas valmistatakse ka soolaseid taiyaki variante, näiteks [[vorst]]i või [[okonomiyaki]] täidisega. == Ajalugu == Taiyaki loodi [[1909]]. aastal [[Tōkyō]]s pagaritöökojas [[Naniwaya Sohonten]]. Küpsetis arenes välja vanemast Jaapani maiustusest ''[[imagawayaki]]'', mis oli ümmargune oa pastaga täidetud kook. Poodnik [[Seijirō Kanbei]] otsustas muuta küpsetise kuju merikokre meenutavaks, et muuta see klientidele atraktiivsemaks.<ref>{{cite web |title=Where Did Taiyaki Originate? |url=https://explainthat.org/where-did-taiyaki-originate-the-history-of-the-fish-shaped-cake/|publisher=ExplainThat |access-date=8. mai 2026}}</ref> [[Merikoger]] oli ajalooliselt kallis kala, mida söödi pidulikel puhkudel ning mida seostati õnne ja jõukusega. Kalakujuline küpsetis muutus kiiresti populaarseks ning levis üle kogu Jaapani.<ref name="highlightingjapan">{{cite web |title=Sea Bream—A Special Fish for the Japanese People |url=https://www.gov-online.go.jp/eng/publicity/book/hlj/html/202305/202305_01_en.html |publisher=Government of Japan |access-date=8. mai 2026}}</ref> == Kultuuriline tähtsus == Taiyaki on üks tuntumaid Jaapani tänavatoite ning seda müüakse sageli festivalidel, rongijaamades ja spetsialiseeritud maiustusepoodides. Tänapäeval leidub taiyaki variante ka väljaspool Jaapanit, eriti [[Lõuna-Korea]]s, kus sarnast küpsetist tuntakse nimetuse ''bungeoppang'' all. Taiyaki esineb sageli ka [[anime]]s ja [[manga]]s, kus seda kujutatakse nostalgilise ja hubase tänavasuupistena.<ref name="rimping" /> == Vaata ka == * [[Takoyaki]] * [[Wagashi]] * [[Onigiri]] * [[Bungeoppang]] == Viited == <references /> 8uvzyyj3hc975as9guvphs081sgwzuq 0 714603 7191092 7149414 2026-07-11T15:25:01Z Mona 355 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kunstistiilid]] 7191092 wikitext text/x-wiki '''Prerafaeliitide vennaskond''' oli [[1848]]. aastal [[Inglismaa]]l asutatud kunstnike, luuletajate ja kriitikute rühmitus, mille eesmärk oli vastanduda [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuningliku Kunstide Akadeemia]] akadeemilisele stiilile, võttes inspiratsiooni Itaalia kunstist enne [[Raffael|Raffaeli]] aega, eriti 15. sajandi [[Vararenessanss|vararenessansist]]. Grupi asutajad olid kunstnik ja poeet [[Dante Gabriel Rossetti]] ning kunstnikud [[William Holman Hunt]] ja [[John Everett Millais]]. Nendega liitusid kunstnik [[James Collinson]], kunstikriitik [[Frederic George Stephens]], skulptor [[Thomas Woolner]] ning Dante vend ja kirjanduskriitik [[William Michael Rossetti]], moodustades nii seitsmeliikmelise vennaskonna.<ref>Britannica Editors. „Pre-Raphaelite Brotherhood”. Encyclopaedia Britannica. Vaadatud 26. märtsil 2026 aadressil https://www.britannica.com/art/Pre-Raphaelite-Brotherhood</ref> [[Fail:John_Everett_Millais_-_Ophelia_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|345x345px|„Ophelia” (1851–1852), John Everett Millais]] == Looming == Prerafaeliitide esimesi teoseid eksponeeriti 1849. aastal. Kuningliku Kunstide Akadeemias eksponeeriti Millaisi “Isabella” (1848–1849) ja Hunti “Rienzi” (1848–1849), samal ajal kui [[Hyde Park Corneril]] esitleti Rossetti teost “The Girlhood of Mary Virgin” (1849). 1849. aasta jaanuarist aprillini avaldas rühm kirjandusajakirja The Germ, milles ilmusid luuletused ja esseed kunsti ning kirjanduse teemal.<ref>Daly, Gay. ''Pre-Raphaelites in Love''. New York: Ticknor & Fields, 1989. Vaadatud 8. mail 2026 aadressil https://archive.org/details/preraphaelitesin00daly/page/n9/mode/2up</ref> Prerafaeliidid vastandusid akadeemilisele idealiseerimisele, mis tugines kindlatele kompositsioonireeglitele, tasakaalustatud valguse kasutusele ning tegelikkuse esteetilisele “ilusamaks” muutmisele. Selle asemel kujutasid nad objekte ja stseene ühtlase valguse ning väga detailse täpsusega, rõhutades isegi esiplaanil olevaid lihtsaid objekte, mida traditsiooniliselt ei peetud oluliseks.<ref>Landow, G. P. „Pre-Raphaelites: An Introduction”. ''The Victorian Web''. Vaadatud 8. mail 2026 aadressil https://www.victorianweb.org/painting/prb/1.html</ref> Prerafaeliidid seisid vastu kunstlikkusele, mis mõjutas nende arvates maalikunsti alates renessansist. Nad püüdlesid oma loominguga tagasi varajaste maalikunstnike looduslähedase stiili poole, mida iseloomustas siirus, loomulikkus ja elutruu kujutusviis. Prerafaeliidid kasutasid naturalismi sümbolistliku vahendina, et anda edasi sügavamaid mõtteid ja ideid.<ref>Contreras, J. L. „James Collinson, the Campo Santo, and the birth of the Pre-Raphaelite Brotherhood”. ''The Journal of Pre-Raphaelite Studies'' 15, 2006, lk 5–18.</ref> Nende kunsti kritiseeriti grotesksete näoilmete ning kehahoiakute pärast. Leiti, et nad ohverdasid ilu tegelaste olemuse edasi andmiseks.<ref>Codell, J. F. „Expression over beauty: Facial expression, body language, and circumstantiality in the paintings of the Pre-Raphaelite Brotherhood”. ''Victorian Studies'' 29(2), 1986, lk 195–218. http://www.jstor.org/stable/3826952</ref> Pre<s>-</s>rafaeliidid uskusid, et tõeline kunst peab igapäeva elu detaile ausalt edasi andma, vastandudes sellega akadeemilisele idealiseerimisele.<ref>Hartley, L. „Putting the drama into everyday life: The Pre-Raphaelite Brotherhood and a very ordinary aesthetic”. ''Journal of Victorian Culture'' 7(2), 2002, lk 219–240. https://doi.org/10.3366/jvc.2002.7.2.173</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Kunstistiilid]] os1c8b7a5mxqwkby1i6xha69aao5uzc 0 716291 7191145 7190511 2026-07-11T19:19:16Z Hannesvalk 176021 /* 10. juuli */ 7191145 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros peale Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Beebitoidutehas Kiievi piirkonnas peale Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis peale Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] peale Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas peale Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas peale 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis peale Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] d4x5sstv9dep74dm5v9m6rkkb6lkyu6 0 717074 7191269 7175028 2026-07-12T00:35:33Z Kuriuss 38125 7191269 wikitext text/x-wiki [[Fail:Võhma asulakoht 2026.jpg|pisi|Võhma kiviaja asulakoht 2026. aastal]] '''Võhma I kiviaja asulakoht''' on [[Saaremaa]]l [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Võhma (Saaremaa)|Võhma külas]] paiknev [[kiviaeg|kiviaja]] [[asulakoht]], mis on [[arheoloogiamälestis]]ena riikliku kaitse all <ref name="KMR">{{Netiviide | url = https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument | pealkiri = 12549 Kiviaja asulakoht | väljaanne = Kultuurimälestiste register | vaadatud = 2026-04-08 }}</ref>. Lisaks Võhma I asulakohale on piirkonnas kokku kaheksa erinevat kiviaja asulat (Võhma I–VIII) <ref name="Kriiska2020">{{Raamatuviide | autor = Kriiska, A. | toimetaja = Lang, V. | pealkiri = Eesti ajalugu I | peatükk = Keskmine kiviaeg | väljaandja = Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut | aasta = 2020 | leheküljed = 59–72 }}</ref>. Võhma II ja VII on puhtalt [[mesoliitikum|mesoliitilised]] muistised, samas kui Võhma III, IV, V ja VI asulakohtadelt on lisaks mesoliitilistele leidudele saadud ka [[rauaaeg|raua-]] ja [[keskaeg]]seid asustusjälgi. ==Kirjeldus ja uurimislugu== Võhma I asulakoha kultuurikiht hõlmab ligikaudu 2000 m² suuruse ala ning selle paksus on keskmiselt 30–40 cm, kuid asulakoha ülaosas on umbes 25 cm paksuselt segamini küntud <ref name="Kriiska1998">{{Ajakirjaviide | autor = Kriiska, A. | aasta = 1998 | pealkiri = Mesoliitilised asustusjäljed Loode-Saaremaal | ajakiri = Ajalooline Ajakiri | number = 1 | leheküljed = 13–22 }}</ref>. See on seni ainus asulakoht Võhmas, mida on arheoloogiliselt kaevatud <ref name="Kriiska2020" />. Võhma I kiviaja asulakoht avastati 1986. aastal, kui arheoloog [[Vello Lõugas]] viis piirkonnas läbi väiksemahulisi kaevamisi ning põhjalikuma maastikuuuringu. 1987.–1988. aastatel [[tarandkalme]] kaevamistel leiti põlenud kivipurdu, mille seas oli ka keraamikat ja kiviesemeid <ref name="KMR" /> <ref name="Kriiska1998" />. 1997. aastal viis [[Aivar Kriiska]] asulakohal läbi arheoloogilised välitööd. Kaevamiste käigus rajati Võhma I asulale 32 m² suurune kaevand ning dokumenteeriti kultuurikiht ja selle eripärad <ref name="Kriiska1998" />. Kogutud leiumaterjal koosnes peamiselt kvartsi- ja tulekivikildudest ning üksikutest tööriistadest, samuti leiti [[nöörkeraamika]] ajajärku kuuluvaid savinõukilde. Tööriistu valmistati kohalikest kivimitest, mida näitavad leiud ja tootmisjäägid. Raieriistu on leitud vähe ning need piirduvad peamiselt üksikute talbade ja kirveste fragmentide ning toorikutega. Koldekohtadest võetud söe [[radiosüsiniku dateerimine|radiosüsiniku dateeringud]] paigutavad selle asula ajavahemikku 5850–5150 eKr <ref name="Kriiska2020" />, üks dateering on ka hilisemast ajast, 970–1040 pKr <ref name="Kriiska2020" /> <ref name="Kriiska1998" />, mis näitab, et paigal on tegutsetud ka [[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]]. ==Võhma I asula ja Loode-Saaremaa esmaasutus== Võhma kiviaja asulakohad kajastavad inimtegevust Saaremaal alates [[mesoliitikum]]ist. Sellel perioodil olid asulad valdavalt hooajalised püügipaigad <ref name="Sikk2015">Sikk, K. (2015). ''Kiviaegsed tuleasemed Eestis''. Magistritöö. Tartu Ülikool, arheoloogia osakond.</ref>. Mesoliitikumi hilises järgus (6500–5000 eKr) oli saarte asustus tihedalt seotud rannikuga, kus oluline roll oli [[hülged|hüljeste]] küttimisel, kuigi Võhma asulakohtade puhul puuduvad otsesed leiud hülgeluude näol. Võhma piirkonda kasutati tõenäoliselt ajutise laagripaigana, kus peatuti kevadistel ja talvistel aegadel. Võhma I asulakohast ei ole leitud tõendeid loomakasvatuse või põllumajanduse kohta. Asulakohalt leitud [[sarapuupähkel|sarapuupähklikoored]] viitavad korilusele. Sarapuupähkleid oli võimalik kasutada ka reisimoonana pikematel liikumistel. Ala pakkus vajalikke ressursse, sealhulgas küttepuid ning kivimaterjale tööriistade valmistamiseks. Asulakohtade kujunemise ajal paiknesid need vahetult veepiiri lähedal, olles sellest vaid umbes meetri võrra kõrgemal. Selline asukoht võimaldas hõlpsat ligipääsu merele ning seeläbi toiduressurssidele. [[Neoliitikum]]i lõpus muutus asustus püsivamaks. Sellele viitavad Võhma I asulakohast leitud nöörkeraamika killud.<ref name="Kriiska1998" /><ref name="Kriiska2020" /> Kui mesoliitikumi asulad paiknesid sageli veekogude ääres, siis [[nöörkeraamika kultuur]]i inimesed eelistasid rajada oma elupaiku mererannast kaugemale. Võhma piirkonnas paiknes toonane elupaik umbes 1,5 km kaugusel rannajoonest <ref name="Kriiska2020" />. See viitab sellele, et neoliitikumis ei olnud otsene ligipääs merele peamine asukoha määrav tegur. == Viited == {{viited}} alc9vgppihkby2beogkyhxsz7sgfto2 0 717819 7191193 7187952 2026-07-11T21:24:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191193 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Dick Wagner | pilt = Dick Wagner.png | pildiallkiri = Wagner 2012. aastal | sünninimi = Richard Allen Wagner | sünniaeg = 14. detsember 1942 | sünnikoht = [[Oelwein]], [[Iowa]], US | surmaaeg = 30. juuli 2014 (71-aastane) | surmakoht = [[Phoenix]], [[Arizona]], US | stiil = [[Hard rock]], [[Acid rock]], [[Heavy metal]], [[Shock rock]] | amet = Muusik, laulukirjutaja, produtsent, kirjanik | pill = Kitarr, laulja | tegev = 1964–2014 }} '''Richard Allen Wagner''' (14. detsember 1942 – 30. juuli 2014) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Rokkmuusika|rokkkitarrist]], laulukirjutaja ja kirjanik. Ta on tuntud eelkõige oma töö poolest [[Alice Cooper|Alice Cooperi]], [[Lou Reed|Lou Reedi]] ja [[Kiss|Kissiga]]. Ta oli ka oma [[Michigan|Michiganis]] tegutsevate bändide Frost ja Bossmen solist. == Esinemiskarjäär == Wagner sündis Oelweinis [[Iowa|Iowas]], kasvas üles Owosso piirkonnas Michiganis ja lõpetas Waterford Townshipi keskkooli 1961. aastal. Tema esimene bänd, Bossmen, oli [[Detroit|Detroitis]] populaarne ning Wagneri laule "Baby Boy", "You're the Girl for Me" ja teisi mängiti raadios. Wagner moodustas oma järgmise bändi, The Frost, koos Donny Hartmani, Bobby Riggi ja Gordy Garrisega 1960. aastate lõpus ning kogus Michiganis märkimisväärse fännibaasi. Bändis oli kaks soolokitarristi – Wagner ja Hartman. Bänd andis Vanguard Recordsi alt välja kolm stuudioalbumit: 1969. aasta "Frost Music" ja "Rock and Roll Music" ning 1970. aastate "Through the Eyes of Love". Wagner oli Frosti peamine laulukirjutaja, arranžeerija ja vokalist. Nende ''live-''esinemised meelitasid kohale suurel hulgal noori fänne kogu piirkonnas. 1972. aastal kolis Wagner [[New Yorgi osariik|New Yorki]] ja moodustas lühiajalise bändi Ursa Major. Bändis olid klahvpillidel [[Billy Joel]] ja trummidel Rick Mangone. Kuna Billy Joel pidi isiklikel põhjustel bändist lahkuma, asendas Wagner ta endise Amboy Dukesi bassistiga Greg Aramaga. Nad andsid [[Power-trio|''power''-triona]] välja ühe murrangulise ja tunnustatud omanimelise stuudioalbumi. Bänd tuuritas üle riigi [[Jeff Beck|Jeff Becki]] ja seejärel Alice Cooperiga. 1973. aastal värbas produtsent Bob Ezrin Wagneri koos Steve Hunteriga Lou Reedi bändi. Wagner ja Hunter olid kitarristid Reedi süngel ja vastuolulisel kolmandal soolostuudioalbumil "Berlin" (1973). Varsti pärast seda liitusid Wagneri ja Hunteriga Prakash John, Pentti "Whitey" Glan ja Ray Colcord Reedi "Rock 'n' Roll Animal" tuuril. Bändijuhi ja arranžeerijana võttis Wagner Reedi varased laulud, mis olid [[The Velvet Underground|Velvet Undergroundis]] salvestatud, ning arranžeeris need kontserdilava jaoks. Uued arranžeeringud hülgasid varasema Reedi bändi loodud pingevaba kõla ning tõid Reedile esimese kuldplaadi. Bänd käis koos Reediga rahvusvahelisel tuuril, mille tulemuseks oli album "Rock 'n' Roll Animal" (1974), mis salvestati New Yorgi Muusikaakadeemia (New York Academy of Music) kontserdil 1973. aasta detsembris. Ajakirja Guitar Worldi lugejad hindasid Hunteri/Wagneri soolod "Sweet Jane'i" 1973. aasta ''live''-versioonil 100 kõigi aegade parima kitarrisoolo hulgas 81. kohale.<ref>{{Cite web|url=http://guitar.about.com/library/bl100greatestg.htm|title=Guitar World 100 Greatest Guitar Solos|website=About.com|access-date=2010-03-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20111004080557/http://guitar.about.com/library/bl100greatestg.htm|archive-date=October 4, 2011}}</ref> Wagner kohtus Alice Cooperiga, kui ta mängis bändis The Frost. Produtsent Bob Ezrin tõi nii Wagneri kui ka Steve Hunteri stuudiosse, et nad mängiksid kitarri Alice Cooperi varastel albumitel. Wagner oli juba osalenud bändi viiendal stuudioalbumil "School's Out" (1972), eelkõige mängides meeldejäävat kitarrisoolot laulus "My Stars". Wagner jätkas soolokitarri mängimist (mõnikord ilma ametliku tunnustuseta) kõigil järgnevatel Alice Cooperi bändialbumitel, kuni algse bändi laialiminekuni. Kui algse Alice Cooperi bändi liikmed läksid 1974. aastal lahku, ühines Wagner ametlikult Alice Cooperiga ning temast sai tema peamine kaasautor, kitarrist ja bändijuht. Koos kirjutasid nad oma esimese kontseptuaalalbumi "Welcome to My Nightmare". Bob Ezrini produtseeritud album ilmus 1975. aastal. "Nightmare Tour" sai tolle aja suurimaks ja pikimaks rokktuuriks. ''Live''-esinemisel osalesid ka Wagneri ja Hunteri juhtkitarristid, mis jäädvustati samanimelisse filmi. Filmist tehti telesaade, mis ilmus hiljem 1976. aastal videokassetil. Maailmaturnee hõlmas 18 kuu jooksul enam kui 120 linna. Wagner jätkas laulukirjutamist ja kitarri mängimist ka teistel Cooperi albumitel, sealhulgas "Goes to Hell" (1976), "The Alice Cooper Show" (1977), "Lace and Whiskey" (1977), "From the Inside " (1978; autoriteks Alice Cooperi, Dick Wagneri ja Bernie Taupini meeskond), "Zipper Catches Skin" (1982), "DaDa" (1983) ja "Hey Stoopid" (1991). Produtsent Bob Ezrini soovitusel panustas Wagner kitarripartiisid [[Kiss|Kissi]] üliedukale neljandale stuudioalbumile [[Destroyer|"Destroyer"]] (1976) {{Ndash}} see oli esimene Kissi album, kus osalesid silmapaistvad välismuusikud. Kuigi nime pole mainitud, asendas Wagner Ace Frehleyt kitarristina lugudes "Flaming Youth" (ainult kitarripalad) ja "Sweet Pain" (kitarrisoolo), mängides samal ajal ka akustilist kitarri ballaadis "Beth". Ühe Bob Ezrin poolt sageli palgatud sessioonmuusikuna 1970.–1980. aastatel jätkas Wagner oma muusikaliste (ja mõnel juhul ka laulukirjutamise) oskuste panustamist albumitel, sealhulgas [[Peter Gabriel|Peter Gabrieli]] samanimelisel soolodebüütalbumil (1977), [[Air Supply|"Air Supply"]], [[Aerosmith|Aerosmithi]] [[Get Your Wings|"Get Your Wings"]] (1974; Wagner mängis kitarrisoolosid lugudel "Same Old Song and Dance" ja "Train Kept A-Rollin'", viimasel koos Steve Hunteriga),<ref>{{Cite web|url=http://www.wagnermusic.com/discography.htm|title=The Official Dick Wagner Website|website=Wagnermusic.com|access-date=August 29, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20180929211838/http://www.wagnermusic.com/discography.htm|archive-date=September 29, 2018}}</ref> [[Hall & Oates|Halli ja Oatesi]] "Along the Red Ledge" (1978), Kissi [[Revenge|"Revenge"]] (1992) ning Burton Cummingsi "Dream of a Child" (1978). Wagner produtseeris ja kirjutas kaasa laule Mark Farneri soolodebüüdile ning kahele albumile "The Rocky Horror Picture Show" staarile [[Tim Curry|Tim Curryle]] ja teistele. 1978. aastal andis Wagner välja soolostuudioalbumi "Richard Wagner", mille produtsendiks oli Bob Ezrin ja mis ilmus [[Atlantic Records|Atlantic Recordsi]] alt. Albumi pealkiri tekitas segadust nii plaadipoodides kui ka [[Diskor|DJ-de]] seas, kes paigutasid selle plaadi klassikalise muusika riiulisse, kuna eeldati, et tegemist on 19. sajandi [[Richard Wagner|samanimelise klassikalise muusika heliloojaga]]. == Tunnustus laulukirjutamises == Üks Wagneri tuntumaid laule on "Only Women Bleed". Laul "Movin' On" oli kirjutatud kui Wagner oli Frostis, kuid Wagner ei olnud sõnadega rahul ega avaldanud seda. Pärast koostöö alustamist Alice Cooperiga mängis Wagner selle laulu talle ette. Alice'il oli juba olemas pealkiri laulule, mida ta oli tahtnud kirjutada. Cooper ja Wagner kirjutasid uued sõnad ja salvestasid need Cooperi debüütsooloalbumile "Welcome to My Nightmare", säilitades põhiriffi ja vokaalmeloodiad. Laul edastas sõnumi [[Lähisuhtevägivald|koduvägivalla]] vastu. Alates esimesest ilmumisest 1975. aastal on laulu "Only Women Bleed" kaverdanud üle 30 artisti, sealhulgas [[Tina Turner]], [[Etta James]], [[Guns N' Roses]], [[Lita Ford]], Carmen McRae ning [[Tori Amos]].<ref>{{Cite web|url=https://archive.org/details/InterviewWithGuitiarstDickWagner2010-10-17|title=Interview with Guitarist Dick Wagner 2010-10-17 : Outsight Radio Hours : Free Download & Streaming : Internet Archive|website=Archive.org|date=October 17, 2010|access-date=November 27, 2014}}</ref> Pärast lugu "Only Women Bleed" kirjutas Wagner koos Alice Cooperiga hittballaade, näiteks "I Never Cry", "You and Me" ja "How You Gonna See Me Now" (viimase autorid on Cooper, Wagner ja Bernie Taupin). Teised laulud, mille Wagneri kaasautoriks oli, tõid talle avaliku tunnustuse laulukirjutajana. Esmalt "Shine Silently" koos Nils Lofgreniga, kes esitas selle algselt oma viiendal soolostuudioalbumil "Nil" (1979), seejärel Ringo Starr & His All-Starr Bandi 1990. aasta samanimelisel esimesel ''live''-albumil. Wagneri ja Rob Hegeli kirjutatud lugu "Just as I Am" jõudis [[Air Supply]] edetabelis 20 parima hulka. Produtsent Bob Ezrini palvel lendas Wagner Torontosse ja salvestas kitarripartiid seitsmele Air Supply stuudioalbumi loole, mis sisaldas ka seda lugu. Teine võimas ballaad "I Might As Well Be on Mars", taas Alice Cooperiga, ilmus Cooperi kaheteistkümnendal soolostuudioalbumil "Hey Stoopid" (1991). Ezrin produtsendina tegi Wagner 1989. aastal koostööd Tim Curryga mitme loo loomisel Curry esimesele sooloalbumile "FEARLESS", millel kõlas ka Michael Kameni muusika. Tähelepanuväärne oli Wagneri soolotöö Curry laulus "SOS" ning teised lood, mis näitavad tema laulukirjutamise oskust. Need laulud ulatusid Wagneri rokk-CV-st kaugemale, olles sageli sama südamlikud, kui mitte nii mõjukad kui "Only Women Bleed" või "Remember the Child". "Remember the Child" on üks lauludest, mille üle Wagner oli kõige uhkem. See laul käsitleb laste väärkohtlemist ning laulusõnad ja meloodia on lapse vaatenurgast, mis seega edastavad täiskasvanutele võimsa ja liigutava sõnumi, et laps mäletab igavesti oma lapsepõlve armastust või väärkohtlemist. [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] autor John Bradshaw valis "Remember the Child" oma auhinnatud PBS-i telesaate "Homecoming: Reclaiming and Healing Your Inner Child" tunnuslauluks. Bradshaw kutsus Wagneri endaga üleriigilisele tuurile, et esitada seda laulu kui tervendavat muusikapala tuhandetele inimestele, kes osalesid Bradshawi loengutel ja seminaridel. Psühhiaatrid ja psühholoogid on seda laulu kasutanud vahendina, et äratada emotsioone patsientides, kes ei suuda oma tundeid väljendada. 1996. aastal kutsus Saginaw Bay sümfooniaorkestri dirigent Leo Najar Wagneri esinema koos orkestriga kahe ja poole tunni pikkusel kontserdil oma lauludega. Wagner pani kontserdile pealkirjaks "The Remember the Child Concert", millega koguti oma Remember the Child fondi kaudu raha Kesk-Michigani laste väärkohtlemisega tegelevatele organisatsioonidele. == Hilisem elu ja karjäär == Wagner kolis 2005. aastal [[Phoenix|Phoenixisse Arizonasse]], kus ta kirjutas koos Alan Gordoniga uut stuudioalbumit ("Happy Together, Celebrate"). 2007. aastal kirjutas ta artistile Wednesday laule tema debüütstuudioalbumile "Torch Rock", mis ilmus tema sõltumatu plaadifirma Desert Dreams Records alt. Tänu Wagneri karjääristrateegi ja pressiesindaja Al Gomesi pingutustele lisas The Recording Academy Wagneri produtseeritud Wednesday stuudioalbumi ametlikule hääletussedelile 52. Grammy auhindade kategooriates "Aasta parim laul" ("Record of the Year") ja "Parim naisvokalisti ''pop''-esitus" ("Best Female Pop Vocal Performance"). Kolm aastat hiljem aitas Gomes kaasa sellega, et Wagneri ja tema laulukirjutajapartneri Alice Cooperi loo "Something to Remember Me By" (2011. aasta albumilt "Welcome 2 My Nightmare") pääseks 55. Grammy auhindade hääletusele kategooriates "Parim rokiesitus" ("Best Rock Performance") ja "Parim rokklaul" ("Best Rock Song"). 2007. aastal oli Noble Savage Productionsi tootmises film "Rock and Roll Animals", mis käsitles Dick Wagneri ja Steve Hunteri loomingut. Filmis olid intervjuud, kus Alice Cooper räägib Dick Wagneri palkamisest ning temaga koos muusika kirjutamisest, lisaks ka parimate kitarristide värbamisest oma bändi. Intervjueeriti ka Alice Cooper Bandi klahvpillimängijat Fred Mandelit. Film ei saanud kunagi valmis, kuid klipid on [[YouTube|YouTube'is üleval]]. 2006. aastal tegi Wagner koostööd Itaalia rokklaulja Chris Catenaga, kus nad salvestasid [[Jack Bruce|Jack Bruce'i]] ja Pete Browni kuulsa rokklaulu "Theme for an Imaginary Western" kaverversiooni. See ilmus Itaalia laulja kolmandal stuudioalbumil umbes 2015. aastal. 2007. aastal tabas Wagnerit [[Müokardi infarkt|südameatakk]] ja [[insult]]. Pärast seda, kui ta elumärkideta saabus Scottsdale'i haiglasse, veetis ta kaks nädalat koomas, ärgates halvatud vasaku käega. Sel ajal kui ta taastus südameatakist, jätkas Wagner laulude kirjutamist ning hakkas kirja panema ka oma memuaare, millest sai lõpuks tema raamat "Not Only Women Bleed" (2011). Kui ta oli südameatakist ja insuldist aeglaselt taastumas, ilmnesid Wagneril ebatavalised sümptomid nagu raskused kõndimise ja keskendumisega, tasakaalukaotus ning [[dementsus]], mis ohustasid tema muusikakarjääri ja elu. 2011. aastal diagnoositi Wagneri normaalõhu hüdrotsefaalia (NRH) – dementsuse tüüp, mis mõjutab muuhulgas peenmotoorikat ja kõnnakut. 2011. aasta lõpus, pärast edukat operatsiooni Barrowi neuroloogiahaiglas Phoenixis Arizonas, suutis Wagner märkimisväärselt paraneda, taastades tagasi peaaegu kogu oma osavuse, mille ta oli haiguse edenemise käigus kaotanud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. jaanuar 2013 |pealkiri=Rock Star with 'curable' dementia nearly loses career |url=http://gma.yahoo.com/rock-star-curable-dementia-nearly-loses-career-005311950--abc-news-health.html |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Gma.yahoo.com}}</ref> 2008. aastal valiti Wagneri endist bändi The Frosti Michigani rokkmuusika legendide veebipõhisesse kuulsuste halli. Bändi versioon Wagneri laulust "Mystery Man" valiti Michigani legendaarseks lauluks 2009. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=http://www.michiganrockandrolllegends.com |vaadatud=31. juulil 2014 |väljaanne=Michiganrockandrolllegends.com}}</ref> Ta jätkas paranemist peaaegu surmaga lõppenud südameatakist ning salvestas koos oma pikaajaliste koostööpartneri Steve Hunteriga nimetu singli Wednesdayle. Wagner andis 2009. aasta oktoobris Desert Dreams Recordsi alt välja uue soolostuudioalbumi "Full Meltdown". Album sisaldab 15 kadunud ja äsjaavastatud laule, mida Wagner salvestas aastatel 1979–1995. Ta oli ka bändi Warsaw Pact ja sõltumatu artisti Brandon Bullardi produtsent ning mõlemad andsid muusikat välja 2010. aasta alguses. Wagner lõi koos Alice Cooperi ja Briti ''[[funk]]''-rokkbändiga Velvet Hearts heliriba ''[[Indie film|indie]]''-õudusfilmile "Silas Gore, A Film Trilogy" (2010).<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALICE COOPER, DICK WAGNER Music Featured In Horror Film 'Silas Gore' |url=http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&newsitemID=143292 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100728070340/http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&newsitemID=143292 |arhiivimisaeg=28. juuli 2010 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Blabbermouth.net}}</ref> Sarnaselt oma originaalteosele Alice Cooperi debüütsooloalbumil "Welcome to My Nightmare" osales Wagner ka kitarrisoologa albumi "Welcome 2 My Nightmare" (2011) viimases loos "The Underture". See lugu esindab instrumentaalversioone mitmest laulust mõlemalt albumilt. 2010. aastal tunnustas Gibson kitarriste Dick Wagneri ja Steve Hunteri kahe kohaga kõigi aegade 50 parima kitarrisoolo edetabelis ("Top 50 Guitar Solos of All Time") – 25. kohal lauluga "Intro to Sweet Jane" (Lou Reed) ja 41. kohal lauluga "Train Kept A Rollin'" (Aerosmith). 2012. aastal avaldas Gibson albumi "Riff This Way: Aerosmith's Top 10 Riff-Heavy Tracks", kus Dick Wagner saavutas kaks võidukat kitarrisoolot: esikoha parima Aerosmithi kitarrisoolo eest laulus "Same Old Song and Dance" ja neljanda koha tema sooloesituse eest koos Steve Hunteriga laulus "Train Kept A Rollin'". Wagner on võitnud mitmeid BMI laulukirjutaja auhindu (BMI Songwriter awards) ja muid rahvusvahelisi muusikaauhindu ning tema looming on ilmunud albumitel, mis on teeninud üle 35 kuld- ja plaatinaplaadi. Wagneri memuaarid "Not Only Women Bleed, Vignettes from the Heart of a Rock Musician" ilmus 2011. aastal,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner on Outsight Radio Hours |url=https://archive.org/details/DickWagnerOnOutsightRadioHours |vaadatud=2. detsembril 2012 |väljaanne=Archive.org}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=NOT ONLY WOMEN BLEED, Vignettes from the Heart of a Rock Musician |url=https://www.amazon.com/WOMEN-BLEED-Vignettes-Heart-Musician-ebook/dp/B006RMRN28 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131106015933/http://www.amazon.com/WOMEN-BLEED-Vignettes-Heart-Musician-ebook/dp/B006RMRN28 |arhiivimisaeg=6. november 2013 |vaadatud=27. juunil 2026 |väljaanne=www.amazon.com}}</ref> mis pälvis tohutu tunnustuse ning püsis rohkem kui kaks nädalat Amazoni uute väljaannete edetabeli "Biographies & Memoirs of Entertainers" esikohal.<ref name=":0" /> Tema raamat võitis viis rahvusvahelist raamatuauhinda. Wagneri valiti Michigani rokkmuusika legendide kuulsuste halli 2012. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Michigan Rock and Roll Legends - DICK WAGNER |url=https://www.michiganrockandrolllegends.com/mrrl-hall-of-fame/207-dick-wagner |vaadatud=25. augustil 2019 |väljaanne=Michiganrockandrolllegends.com}}</ref> Samal aastal ühines Wagner bändiga The Mugshots – ainus Euroopa bänd, millel Wagner produtseeris<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner's Discography |url=http://www.wagnermusic.com/discography.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180929211838/http://www.wagnermusic.com/discography.htm |arhiivimisaeg=29. september 2018 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Wagnermusic.com}}</ref> – ning veetis kaks nädalat [[Itaalia|Itaalias]], et produtseerida nende kuulsat albumit "Love, Lust and Revenge" (GCM Music/Alka Records/Black Widow Records), millel ta oli ka soolokitarrist. Susan Michelson oli kaasprodutsent, taustavokalistid olid Briti lauljad Never the Bride ning kaanepildil oli Ameerika näitlejanna Suzi Lorraine. Plaadi miksis Otto D'Agnolo Chaton Studios Phoenixis ning masterdas Wagneri pikaajaline sõber ja koostööpartner Gil Markle. Bänd The Mughsots, mis on muusiku sõnul "suurjooneline Euroopa-Ameerika kombinatsioon klassikalisest rokist ja süngete lugudest"<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Mugshots - An introduction by Dick Wagner |url=https://www.facebook.com/themugshots/photos/pcb.10152627803567731/10152627802722731/?type=1&theater |url-ligipääs=piiratud |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180929211841/https://www.facebook.com/themugshots/photos/pcb.10152627803567731/10152627802722731/?type=1&theater |arhiivimisaeg=2018-09-29 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Facebook.com }}</ref>, on teadaolevalt ainus bänd, kes on salvestanud kaverversiooni laulust "Pass the Gun Around", mille Wagner kirjutas 1983. aastal Alice Cooperi kaheksanda soolo-stuudioalbumi "DaDa" jaoks. 2013–2014. aastal, pärast enam kui kuus aastat kestnud äärmiselt raskeid terviseprobleeme (kaks südameataki, insult vasaku käe halvatus, hüdrotsefaalia diagnoos, kaks ajuoperatsiooni, [[Südamerütmur|südamerütmuri]] paigaldamine ja muud) olid Wagneri kitarrimänguvõimed tagasi tulnud ja ta jätkas täies mahus esinemist, tuuritamist Dick Wagner Bandiga, laulude kirjutamist ning muusika loomist. Tema raamatutuur "Not Only Women Bleed" toimus rohkem kui 40 osariigis. Lisaks isiklikele esinemistele dokumentaalfilmides ja filmimuusika loomisele, kõlasid Wagneri kolm laulu dokumentaalfilmis "Louder than Love" (sh avalaul ja lõputiitrilaul), mis võitis mitu auhinda. Enne surma töötas Wagner [[Taani]] rokkstaari Maryann Cottoni kontseptuaalalbumi ja teleprojekti produtsendina ning laulukirjutana. See meenutas Wagnerile šokk-roki ajalugu ning samuti osales ta Itaalia rokkari Chris Catena peagi ilmuvas kolmandas sooloalbumis "Return of the Freak". Wagner suri 71-aastaselt hingamispuudulikkuse tõttu 30. juulil 2014. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner, Guitarist for Alice Cooper, Lou Reed & More, Dies at 71 |url=http://www.billboard.com/articles/news/6193999/dick-wagner-dies-alice-cooper |vaadatud=31. juuli 2014 |väljaanne=Billboard.com}}</ref> == Heategevuslikud annetused == 2013. aasta novembris avaldas Wagner mitmetele digitaalsetel allalaadimisportaalidel oma laulu ja [[muusikavideo]] "If I Had the Time (I Could Change the World)", et koguda raha St. Jude'i lastehaigla toetuseks. Wagner kogus rohkem kui 50 muusikut, et salvestada Sunset Studio Recordersis [[Los Angeles|Los Angeleses]], näiteks Mark Farneri (vokalist), Danny Seraphine'i (trummar), Leland Sklari, Fred Mandeli (pianist), Elliot Eastoni, Jennifer Batteni, Merrilee Rushi ning Trini Lopezi ja Laurie Beebe Lewise (vokalistid). 2011. aasta novembris salvestas Wagner koos Detroiti muusikute Ray Goodmani, Dennis Burr, Prakash Johni, Jim McCarty, Johnny Bee Badanjeki, Jimmie Bonesi, Ty Stone'i, Robert Wagneri, Muruga ja Pat Lewisiga [[Singel|singli]] "Motor City Music" Harmonie Park Studioses, et toetada [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk venna Al Mascia projekti "Jalgrattaministeeriumi" ("Bicycle Ministry"). Mascia sõitis jalgrattakäruga Detroiti kesklinna tänavatel, et jagada kodutule kuumi jooke, toitu ja soojaid riideid. Annetatud tulu võimaldas vend Alil osta lisatarbeid. Wagner oli ka organisatsiooni Guitars for Vetsi esimene kultuurisaadik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Guitars for Vets |url=http://www.guitars4vets.org/ |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Guitars4vets.org}}</ref> Hüdrotsefaaliast paranedes sai Wagnerist veebilehe Hydrocephalus.org-i esindaja. Naiste- ja lastevastase vägivalla teadlikkuse tõstmiseks lõi Wagner koos oma produktsioonifirmaga Desert Dreams Productions video, kus Desert Dreamsi artist Wednesday esitab Alice Cooperi jõulupudinguetendusel ("Christmas Pudding Show") Phoenixis Arizonas oma [[gospel]]-stiilis versiooni laulust "Only Women Bleed". Tema esinemise kaadrid, kus Wagner mängib kitarri, olid põimitud uurimisandmetega väärkohtlemise kohta erinevates vanuserühmades ja kultuurides ning inspireerivate fotodega naistest üle kogu maailma. Pärast Wagneri surma 2014. aastal, jätkasid tema poeg Robert ja Remember the Child fondi esinaine Susan Michelson tema pärandit laste heategevusorganisatsioonide toetamisel, korraldades Detroitis Dick Wagneri "Remember the Child" mälestuskontserti. Iga-aastane kontsert, mille tulu läheb Children's Miracle Networki haigla ja St. Jude'i lastehaiglale, toimus kolm aastat (2015–2017)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner "Remember the Child" Memorial Fund & Concert - Home |url=http://www.dwrtc.org/ |vaadatud=25. augustil 2019 |väljaanne=Dwrtc.org}}</ref> ning taaselustati 2026. aastal. == Diskograafia == '''The Bossmen''' * "Personally Yours: The Complete Anthology of the Bossmen" (kogumik) '''The Frost''' * "Frost Music" 1969 (Vanguard VSD-6520) * "Rock and Roll Music" 1969 (Vanguard VSD-6541) * "Through the Eyes of Love" 1970 (Vanguard VSD-6556) * "Live at the Grande Ballroom 1969" 2001(Vanguard VSD-6553) <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Frost |url=https://www.discogs.com/artist/1403519-The-Frost-2 |vaadatud=21. augustil 2019 |väljaanne=[[Discogs]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Frost Vinyl Records and Rare LPs |url=http://www.vinyl-records.biz/Frost.htm |vaadatud=22. detsembril 2010 |väljaanne=Vinyl-records.biz}}</ref> * "Early Frost" 1969 (kogumik) (Vanguard VSD 79392) '''Ursa Major''' * "Ursa Major" (1972) '''Alice Cooper Band''' * "School's Out" (1972) * "Billion Dollar Babies" (1973) * "Music of Love" (1973) '''Alice Cooper (soolo)''' * "Welcome to My Nightmare" (1975) * "Alice Cooper Goes to Hell" (1976) * "Lace and Whiskey" (1977) * "The Alice Cooper Show" (1977) * "From the Inside" (1978) * "Zipper Catches Skin" (1982) * "DaDa" (1983) * "Hey Stoopid" (1991) (ühe laulu kaasautor) * "Welcome 2 My Nightmare" (2011) '''Lou Reed''' * "Berlin" (1973) * "Rock 'n' Roll Animal" (1974) * "Lou Reed Live" (1975) '''Kiss''' * "Destroyer" (1976) * "Revenge" (1992) '''Aerosmith''' * "Get Your Wings" (1974) * "Toys in the Attic" (1975) '''The Throbs''' * "The Language of Thieves and Vagabonds" (kaasprodutsent) (1991) '''Soolo''' * "Dick Wanger" (algne pealkiri "Richard Wagner") (1978) * "Rock History" (1999) * "Home at Last Vol. 1 and Vol. 2" (2008) * "Remember the Child" (2008) * "Full Meltdown" (avaldamata laulude kogumik) (2009) * "Captured" (2014) '''Meat Loaf''' * "Midnight at the Lost and Found" (1983) (kirjutas laulu "Fallen Angel") '''Christ Catena "Rock City Tribe"''' * "Truth in Unity" (2020) (juhtkitarr laulus "Theme from an Imaginary Western", mis salvestati 2006. aastal) == Viited == [[Kategooria:Surnud 2014]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] <references /> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] f2sbxahxyfqt1lwv7jpji9njqet0nbv 0 718018 7191180 7186003 2026-07-11T21:10:46Z ~2026-33657-65 231127 /* Viited */ 7191180 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Õie Sarv''' (Suuvere; sündinud 1956. Nõmmel) on seto kultuuritegelane.{{lisa viide}} Vanemad on sündinud [[Ungavitsa]] külas [[Petseri]] taga.{{lisa viide}} [[Ülemsootska]] 2009–2010.{{lisa viide}} Osalenud ansamblites [[Leegajos]], [[Sõsarõ]], [[Siidisõsarõ]], Õiõ seto’.{{lisa viide}} Ajalehe “Setomaa” keeletoimetaja.{{lisa viide}} Seto kongressi vanemate kogu peavanem alates 03.11.2025 - [https://www.temuki.ee/2025/12/vastab-oie-sarv/] Rääkis oma perekonnas koos poja Jaan Sarvega [https://vikerraadio.err.ee/879898/kabi-ei-kuku-oie-ja-jaan-sarv Vikerraadios]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-12-09 |pealkiri=Käbi ei kuku... Õie ja Jaan Sarv {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/879898/kabi-ei-kuku-oie-ja-jaan-sarv |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sarv, Õie}} [[Kategooria:Ülemsootskad]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] 6eovwqmtda547hx0vnajuyb8gaekemb 0 718129 7191101 7185828 2026-07-11T15:48:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7191101 wikitext text/x-wiki [[File:Cristian Volpato Australia v USA 19 June 2026-89.jpg|pisi|Cristian Volpato (2026)]] '''Cristian Volpato''' (sündinud [[15. november|15. novembril]] [[2003]] [[Camperdown]]is, [[Uus-Lõuna-Wales]]is) on [[Austraalia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsja]] või [[äärepoolkaitsja]]na Itaalia kõrgliigaklubis [[US Sassuolo Calcio|Sassuolo]] ja [[Austraalia jalgpallikoondis]]es. Ta kuulus noorena Austraalia jalgpalliklubide [[Sydney United]]i, [[Sydney FC]] ja [[Western Sydney Wanderers]] süsteemi. 2020. aastal liitus ta Itaalia klubiga [[AS Roma]]. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta Romaga esimese profilepingu. Roma põhikoosseisus debüteeris ta Itaalia kõrgliigas 4. detsembril 2021 mängus [[Milano Internazionale]] vastu. Esimese värava lõi ta Itaalia kõrgliigas 19. veebruaril 2022 mängus [[Verona Hellas]]e vastu. 2023. aasta juunis siirdus ta Sassuolosse. Tänu sellele, et tema vanavanemad on itaalia päritolu, sai Volpato valida Itaalia või Austraalia koondiste vahel.<ref>{{cite web |last1=Lewis |first1=Dave |title='He loves Australia': AS Roma starlet ready to commit to Socceroos |url=https://www.ftbl.com.au/news/he-loves-australia-as-roma-starlet-ready-to-commit-to-socceroos-576518 |website=FTBL |date=2 March 2022 |access-date=2026-07-03 |archive-date=2025-11-24 |archive-url=https://web.archive.org/web/20251124211155/https://www.ftbl.com.au/news/he-loves-australia-as-roma-starlet-ready-to-commit-to-socceroos-576518 |url-status=dead }}</ref> Aastatel 2022–2025 mängis ta Itaalia noortekoondistes, kuid otsustas ta seejärel Austraalia koondise kasuks. Austraalia koondises debüteeris ta 6. juunil 2026 [[sõprusmäng]]us [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.us/cristian-volpato/nationalmannschaft/spieler/746891/verein/3433/plus/0 Cristian Volpato - National team]. transfermarkt.us. Vaadatud 3.7.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA World Cup 2026 Austraalia koondis}} {{JÄRJESTA:Volpato, Cristian}} [[Kategooria:Austraalia jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:US Sassuolo Calcio mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] l8wxfzc2lu6tstmb3c4ntn18n2wz3yg 0 718141 7191126 7189571 2026-07-11T17:41:07Z Juhan242 213253 /* */ 7191126 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Abelardo de la Espriella | pilt = Abelardo de la Espriella Otero.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Abelardo de la Espriella (2026) | amet = Colombia president | ametiajaalgus = 7. august 2026 | ametiajalõpp = | predecessor = | järgmine = | amet2 = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1978|07|31}} | sünnikoht = [[Bogotá]], [[Colombia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Defensores de la Patria]] | abikaasa = [[Ana Lucía Pineda]] | autogramm = Abelardo de la Espriella signature.svg }} '''Abelardo de la Espriella''' (täisnimi '''Abelardo Gabriel de la Espriella Otero'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1978]] [[Bogotá]]s) on [[Colombia]] [[advokaat]], ettevõtja ja [[poliitik]], alates 7. augustist 2026 president. Ta õppis [[õigusteadus]]t [[Sergio Arboleda Ülikool]]is ning asutas 2002. aastal advokaadibüroo [[De La Espriella Lawyers Enterprise]], mille peamiseks tegevusvaldkonnaks on [[kriminaalõigus]]. Advokaadina on ta osalenud mitmes laialdast avalikku tähelepanu pälvinud kohtuasjas [[Colombia]]s. 2025. aastal alustas de la Espriella poliitilist tegevust ning asutas liikumise [[Defensores de la Patria]]. 2026. aasta Colombia presidendivalimistel osutus ta valituks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Trumpi toega kandidaat võitis Colombia presidendivalimised |url=https://www.err.ee/1610060893/trumpi-toega-kandidaat-voitis-colombia-presidendivalimised |vaadatud=2026-07-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ning asub ametisse [[7. august]]il [[2026]].<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rogero |eesnimi=Tiago |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Far-right millionaire wins Colombia’s razor-tight presidential election |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2026/jun/21/far-right-millionaire-abelardo-de-la-espriella-wins-colombia-presidential-runoff |vaadatud=2026-07-04 |issn=0261-3077}}</ref> Tema poliitilised seisukohad on rahvuskonservatiivsed ning ta on lubanud tugevdada sisejulgeolekut, vähendada riigi kulusid ja toetada ettevõtlust.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{commonskat-tekstina}} {{JÄRJESTA:De la Espriella, Abelardo}} [[Kategooria:Colombia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] rx4rrk9h2wipih42wfwo7zhqy5o2si6 4 718174 7191134 7186513 2026-07-11T18:07:20Z LeeMarx 59920 7191134 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|right|200px|Allveelaev "Lembit"]] *[[7. juuli]]l 100 aastat tagasi sündis [[ajalugu|ajaloolane]] '''[[Sulev Vahtre]]'''. *7. juulil 90 aastat tagasi lasti [[Šotimaa]]l vette [[allveelaev]] "'''[[Lembit (allveelaev)|Lembit]]'''" (pildil), mis tänapäeval on [[muuseumlaev]]. *[[8. juuli]]l 70 aastat tagasi sündis [[dissident]] ja [[poliitvang]] '''[[Arvo Pesti]]'''. *8. juulil sai 40-aastaseks [[laulja]] '''[[Hannaliisa Uusma]]''', kelle tuntuimad laulud on "[[Depressiivsed Eesti väikelinnad]]" ja "[[Absoluutselt]]". *[[10. juuli]]l sai 90-aastaseks [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] kolme koosseisu liige '''[[Tunne Kelam]]'''. *[[11. juuli]]l 160 aastat tagasi sündis [[baltisakslased|baltisaksa]] [[tarbekunst|tarbe]]- ja [[maalikunstnik]] ning [[restauraator]] '''[[Lilly Walther]]'''. 2r1se3npm13uom8koi7ao2ow2xafhxp 0 718229 7191497 7187623 2026-07-12T10:01:30Z ~2026-37536-42 232584 DG RTD töökoha täpsustus - alates suvest 2025 puhta energia tehnoloogiate üksuses. Iisiklikus sektsioonis info nimekaimu kohta, teave GENist. 7191497 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jüri Rute Ruhnus 16 juuni 2026.jpg|pisi|Jüri Rute Ruhnu kivikirikus Eesti piltkaartide näituse avamisel 16. mail 2026, pildistas Reigo Jõe]] '''Jüri Rute''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1964]]) on Eesti riigiteenistuja taustaga [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] poliitikaametnik. == Haridus == Põhihariduse omandas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkool]]i kunstiklassis. Juunis 1983 lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i. Aprillis 1990 lõpetas [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] ökonomist-organisaatori eriala ''[[cum laude]]''. Õpingud katkestas pärast esimest kursust kaheks aastaks sõjaväeteenistus Ukrainas ja Venemaal Moskva sõjaväeringkonnas. 2001–2004 õppis [[Estonian Business School]]'is, kus omandas MBA kraadi. == Töökäik == Töötanud Eesti avalikus teenistuses 1995–1998 [[Haridusministeerium]]i Noorsoo-osakonna nõunikuna, 1999–2000 [[Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet|Tallinna Noorsooameti]] juhatajana ja [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Põllumajandusministeeriumi]] Maaelu Arengu osakonna nõunikuna. 2005–2006 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Tunne Kelam]]i nõunik. Detsembrist 2006 Euroopa Komisjoni ametnik: 9 aastat koordineeris [[:en:Directorate-General_for_Agriculture_and_Rural_Development|DG AGRI]]-s Eesti Maaelu Arengu programme, alates detsembrist 2015 [[:en:Directorate-General_for_Research_and_Innovation|Teaduse ja Innovatsiooni Peadirektoraadis]] biopõhise tööstuse<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Jüri Rute: Eestis tärkab biotootmise uus ajastu |url=https://www.pikk.ee/biotootmise-uus-ajastu/ |vaadatud=2026-07-05 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}</ref> ning juulist 2019 samas Eesti-Soome teaduse ja innovatsiooniga. Suvest 2005 puhta energia tehnoloogiate üksuses. == Isiklik == Abikaasa [[Maive Rute]] on Euroopa Komisjonis (2026) eestlastest kõrgeimal kohal töötav tippjuht. Nimekaim Jüri Rute on sugulane, neil on ühine vaarisa Jüri Rute (1859–1921). == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Rute, Jüri}} [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] qh0jxyu3x6wrwioeduumx919y7n7ytp 0 718513 7191071 7190963 2026-07-11T14:50:55Z Mona 355 7191071 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Roland Collombin | pilt = Roland Collombin 1973.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Roland Collombin (1973) | riik = [[Šveits]] | sünniaeg = [[17. veebruar]] [[1951]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|10|1951|02|17}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1972. aasta taliolümpiamängud|1972 Sapporo]]|[[Mäesuusatamine 1972. aasta taliolümpiamängudel#Kiirlaskumine|kiirlaskumine]]}} }} '''Roland Collombin''' ([[17. veebruar]] [[1951]] – [[10. juuli]] [[2026]]) oli Šveitsi mäesuusataja. Collombin tuli 1969. aastal juunioride maailmameistriks kiirlaskumises. [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikasarjas]] debüteeris ta 1971. aasta detsembris ning saavutas esimese etapivõidu aasta hiljem Val Gardenas. Hooaegadel 1972/73 ja 1973/74 võitis ta kiirlaskumise maailma karika ning saavutas 1972/73 maailma karika üldarvestuses kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Feller |eesnimi=Bastien |kuupäev=2026-07-10 |pealkiri=Schweizer Skilegende Roland Collombin (75†) ist verstorben |url=https://www.blick.ch/sport/ski/sport-schweiz-trauert-ski-legende-roland-collombin-75-ist-tot-id22100586.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Blick |keel=de-CH}}</ref> Karjääri jooksul võitis ta kaheksa maailma karika etappi ja sai 11 poodiumikohta.<ref name=":0" /> [[1972. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sapporo]]s võitis Collombin [[Kiirlaskumine|kiirlaskumises]] hõbemedali,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Roland Collombin |url=https://www.olympedia.org/athletes/84835 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.olympedia.org}}</ref> jäädes alla vaid kaasmaalasele [[Bernhard Russi]]le. Samadel mängudel peetud maailmameistrivõistluste arvestuses pälvis ta samuti hõbemedali, sest aastatel 1948–1980 arvestati taliolümpiamänge ühtlasi [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|mäesuusatamise maailmameistrivõistlustena]]. [[1974. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1974. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sankt Moritz]]is oli Collombin üks kiirlaskumise soosikuid, kuid katkestas võistluse kukkumise tõttu. 1974. aasta detsembris vigastas ta Val-d'Isère'i maailma karika etapil raskelt selga ning pidi kogu 1975. aasta hooaja vahele jätma. Tagasitulekukatse 1975. aasta detsembris samal rajal lõppes uue raske kukkumisega, mille tagajärjel murdis ta kaks selgroolüli. See vigastus lõpetas tema tippspordikarjääri. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Collombin, Roland}} [[Kategooria:Šveitsi mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 0p1863vvng7a6iif0m2rtollc0vfmko 7191102 7191071 2026-07-11T15:52:39Z Mona 355 7191102 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Roland Collombin | pilt = Roland Collombin 1973.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Roland Collombin (1973) | riik = [[Šveits]] | sünniaeg = [[17. veebruar]] [[1951]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|10|1951|02|17}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1972. aasta taliolümpiamängud|1972 Sapporo]]|[[Mäesuusatamine 1972. aasta taliolümpiamängudel#Kiirlaskumine|kiirlaskumine]]}} }} '''Roland Collombin''' ([[17. veebruar]] [[1951]] – [[10. juuli]] [[2026]]) oli Šveitsi mäesuusataja. Collombin tuli 1969. aastal juunioride maailmameistriks kiirlaskumises. [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikasarjas]] debüteeris ta 1971. aasta detsembris ning saavutas esimese etapivõidu aasta hiljem Val Gardenas. Hooaegadel 1972/73 ja 1973/74 võitis ta kiirlaskumise maailma karika ning saavutas 1972/73 maailma karika üldarvestuses kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Feller |eesnimi=Bastien |kuupäev=2026-07-10 |pealkiri=Schweizer Skilegende Roland Collombin (75†) ist verstorben |url=https://www.blick.ch/sport/ski/sport-schweiz-trauert-ski-legende-roland-collombin-75-ist-tot-id22100586.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Blick |keel=de-CH}}</ref> Karjääri jooksul võitis ta kaheksa maailma karika etappi ja sai 11 poodiumikohta.<ref name=":0" /> [[1972. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sapporo]]s võitis Collombin [[Kiirlaskumine|kiirlaskumises]] hõbemedali,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Roland Collombin |url=https://www.olympedia.org/athletes/84835 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.olympedia.org}}</ref> jäädes alla vaid kaasmaalasele [[Bernhard Russi]]le. Samadel mängudel peetud maailmameistrivõistluste arvestuses pälvis ta samuti hõbemedali, sest aastatel 1948–1980 arvestati taliolümpiamänge ühtlasi [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|mäesuusatamise maailmameistrivõistlustena]]. [[1974. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1974. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sankt Moritz]]is oli Collombin üks kiirlaskumise soosikuid, kuid katkestas võistluse kukkumise tõttu. 1974. aasta detsembris vigastas ta Val-d'Isère'i maailma karika etapil raskelt selga ning pidi kogu 1975. aasta hooaja vahele jätma. Tagasitulekukatse 1975. aasta detsembris samal rajal lõppes uue raske kukkumisega, mille tagajärjel murdis ta kaks selgroolüli. See vigastus lõpetas tema tippspordikarjääri. Pärast tippspordikarjääri tegutses Collombin ettevõtjana. Ta töötas pere veinitalus ning avas 2015. aastal Martignys Šveitsi traditsioonilist juusturooga [[raclette]]'i pakkuva restorani "La Streif". 2024. aasta lõpus avalikustas Collombin, et tal diagnoositi vähk. Haigus avastati kurgu-uuringute käigus ning hiljem selgus, et see oli levinud maksa. Ta läbis keemiaravi ja operatsiooni. Roland Collombin suri 75-aastaselt 10. juulil 2026. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Collombin, Roland}} [[Kategooria:Šveitsi mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fu2o94w4ambq56pbtgxpjlq6ede5jka 7191104 7191102 2026-07-11T15:53:19Z Mona 355 /* Viited */ 7191104 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Roland Collombin | pilt = Roland Collombin 1973.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Roland Collombin (1973) | riik = [[Šveits]] | sünniaeg = [[17. veebruar]] [[1951]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|10|1951|02|17}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1972. aasta taliolümpiamängud|1972 Sapporo]]|[[Mäesuusatamine 1972. aasta taliolümpiamängudel#Kiirlaskumine|kiirlaskumine]]}} }} '''Roland Collombin''' ([[17. veebruar]] [[1951]] – [[10. juuli]] [[2026]]) oli Šveitsi mäesuusataja. Collombin tuli 1969. aastal juunioride maailmameistriks kiirlaskumises. [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikasarjas]] debüteeris ta 1971. aasta detsembris ning saavutas esimese etapivõidu aasta hiljem Val Gardenas. Hooaegadel 1972/73 ja 1973/74 võitis ta kiirlaskumise maailma karika ning saavutas 1972/73 maailma karika üldarvestuses kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Feller |eesnimi=Bastien |kuupäev=2026-07-10 |pealkiri=Schweizer Skilegende Roland Collombin (75†) ist verstorben |url=https://www.blick.ch/sport/ski/sport-schweiz-trauert-ski-legende-roland-collombin-75-ist-tot-id22100586.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Blick |keel=de-CH}}</ref> Karjääri jooksul võitis ta kaheksa maailma karika etappi ja sai 11 poodiumikohta.<ref name=":0" /> [[1972. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sapporo]]s võitis Collombin [[Kiirlaskumine|kiirlaskumises]] hõbemedali,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Roland Collombin |url=https://www.olympedia.org/athletes/84835 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.olympedia.org}}</ref> jäädes alla vaid kaasmaalasele [[Bernhard Russi]]le. Samadel mängudel peetud maailmameistrivõistluste arvestuses pälvis ta samuti hõbemedali, sest aastatel 1948–1980 arvestati taliolümpiamänge ühtlasi [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|mäesuusatamise maailmameistrivõistlustena]]. [[1974. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1974. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sankt Moritz]]is oli Collombin üks kiirlaskumise soosikuid, kuid katkestas võistluse kukkumise tõttu. 1974. aasta detsembris vigastas ta Val-d'Isère'i maailma karika etapil raskelt selga ning pidi kogu 1975. aasta hooaja vahele jätma. Tagasitulekukatse 1975. aasta detsembris samal rajal lõppes uue raske kukkumisega, mille tagajärjel murdis ta kaks selgroolüli. See vigastus lõpetas tema tippspordikarjääri. Pärast tippspordikarjääri tegutses Collombin ettevõtjana. Ta töötas pere veinitalus ning avas 2015. aastal Martignys Šveitsi traditsioonilist juusturooga [[raclette]]'i pakkuva restorani "La Streif". 2024. aasta lõpus avalikustas Collombin, et tal diagnoositi vähk. Haigus avastati kurgu-uuringute käigus ning hiljem selgus, et see oli levinud maksa. Ta läbis keemiaravi ja operatsiooni. Roland Collombin suri 75-aastaselt 10. juulil 2026.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Collombin, Roland}} [[Kategooria:Šveitsi mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] n1x1rchwp0gfjfyp2ekpeqowxatx5vk 7191107 7191104 2026-07-11T16:02:35Z Mona 355 7191107 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Roland Collombin | pilt = Roland Collombin 1973.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Roland Collombin (1973) | riik = [[Šveits]] | sünniaeg = [[17. veebruar]] [[1951]] | sünnikoht = | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|07|10|1951|02|17}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1972. aasta taliolümpiamängud|1972 Sapporo]]|[[Mäesuusatamine 1972. aasta taliolümpiamängudel#Kiirlaskumine|kiirlaskumine]]}} }} '''Roland Collombin''' ([[17. veebruar]] [[1951]] – [[10. juuli]] [[2026]]) oli Šveitsi mäesuusataja. Collombin tuli 1969. aastal juunioride maailmameistriks kiirlaskumises. [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikasarjas]] debüteeris ta 1971. aasta detsembris ning saavutas esimese etapivõidu aasta hiljem Val Gardenas. Hooaegadel 1972/73 ja 1973/74 võitis ta kiirlaskumise maailma karika ning saavutas 1972/73 maailma karika üldarvestuses kolmanda koha.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Feller |eesnimi=Bastien |kuupäev=2026-07-10 |pealkiri=Schweizer Skilegende Roland Collombin (75†) ist verstorben |url=https://www.blick.ch/sport/ski/sport-schweiz-trauert-ski-legende-roland-collombin-75-ist-tot-id22100586.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=Blick |keel=de-CH}}</ref> Karjääri jooksul võitis ta kaheksa maailma karika etappi ja sai 11 poodiumikohta.<ref name=":0" /> [[1972. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sapporo]]s võitis Collombin [[Kiirlaskumine|kiirlaskumises]] hõbemedali,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Olympedia – Roland Collombin |url=https://www.olympedia.org/athletes/84835 |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.olympedia.org}}</ref> jäädes alla vaid kaasmaalasele [[Bernhard Russi]]le. Samadel mängudel peetud maailmameistrivõistluste arvestuses pälvis ta samuti hõbemedali, sest aastatel 1948–1980 arvestati taliolümpiamänge ühtlasi [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|mäesuusatamise maailmameistrivõistlustena]]. [[1974. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1974. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Sankt Moritz]]is oli Collombin üks kiirlaskumise soosikuid, kuid katkestas võistluse kukkumise tõttu. 1974. aasta detsembris vigastas ta Val-d'Isère'i maailma karika etapil raskelt selga ning pidi kogu 1975. aasta hooaja vahele jätma. Tagasitulekukatse 1975. aasta detsembris samal rajal lõppes uue raske kukkumisega, mille tagajärjel murdis ta kaks selgroolüli. See vigastus lõpetas tema tippspordikarjääri. Pärast tippspordikarjääri tegutses Collombin ettevõtjana. Ta töötas pere veinitalus ning avas 2015. aastal [[Martigny]]s [[Šveits]]i traditsioonilist juusturooga [[raclette]]'i pakkuva restorani La Streif. 2024. aasta lõpus avalikustas Collombin, et tal diagnoositi vähk. Haigus avastati kurgu-uuringute käigus ning hiljem selgus, et see oli levinud maksa. Ta läbis keemiaravi ja operatsiooni. Roland Collombin suri 75-aastaselt 10. juulil 2026.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Collombin, Roland}} [[Kategooria:Šveitsi mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2026]] op8g5jft8orro8y323f257sh96d58h3 0 718519 7191048 2026-07-11T13:14:21Z ~2026-33544-09 231107 Uus lehekülg: '[[Pilt:Arevalo_RG19_(24)_(48199356311).jpg|pisi|Arévalo 2019. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel]]]] '''Marcelo Arévalo González''' (sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1990]] [[Sonsonate]]s)<ref>[https://www.atptour.com/en/players/marcelo-arevalo/a853/overview Marcelo Arevalo] www.atptour.com</ref> on [[Salvador]]i [[tennis]]ist. [[Association of Tennis Professionals|ATP]] edetabelis oli ta paarismäng...' 7191048 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arevalo_RG19_(24)_(48199356311).jpg|pisi|Arévalo 2019. aasta [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel]]]] '''Marcelo Arévalo González''' (sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1990]] [[Sonsonate]]s)<ref>[https://www.atptour.com/en/players/marcelo-arevalo/a853/overview Marcelo Arevalo] www.atptour.com</ref> on [[Salvador]]i [[tennis]]ist. [[Association of Tennis Professionals|ATP]] edetabelis oli ta paarismängus maailma esikohal 11. novembril 2024. aastal ja tema karjääri kõrgeim üksikmängu edetabel on 139. koht, mille ta saavutas 2018. aasta aprillis, mis teeb temast tennise ajaloo kõrgeima asetusega Salvadori tennisist, nii mees- kui ka naismängija, mõlemas distsipliinis.<ref>[https://www.atptour.com/en/news/arevalo-cincinnati-2024-doubles-spotlight Marcelo's Magic: Arevalo's unlikely ascent to doubles stardom] www.atptour.com August 19, 2024</ref> 2024. aasta detsembris nimetati Arévalo El Salvadori aasta meessportlaseks.<ref>[https://www.atptour.com//en/news/arevalo-el-salvador-male-athlete-of-the-year-2024 Arevalo named El Salvador's Male Sportsman of the Year] www.atptour.com December 10, 2024</ref> Arévalo on võitnud 17 ATP tuuri tasemel paarismängu tiitlit, sealhulgas kolm suurturniiri tiitlit: kaks meeste paarismängus 2022. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel koos [[Jean-Julien Rojer]]iga ja 2024. aasta Prantsuse lahtistel meistrivõistlustel koos [[Mate Pavić]]iga ning ühe segapaarismängus 2026. aasta Wimbledoni meistrivõistlustel koos [[Jeļena Ostapenko]]ga. Ta on esimene Kesk-Ameerika mängija, kes on võitnud meeste paarismängu suurturniiri tiitli.<ref>[https://www.atptour.com/en/news/best-of-2022-doubles Fast-Rising Koolhof/Skupski Feature In Standout Doubles Teams Of 2022] www.atptour.com December 14, 2022</ref> Ta osales ka teises suurturniiri finaalis, saavutades 2021. aasta [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|US Openil]] segapaarismängus teise koha koos [[Giuliana Olmos]]ega. Juuniorina oli Arévalo maailma edetabelis kaheksas ning võitis [[Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon|ITF]] Junior Circuit'il seitse üksik- ja paarismängu tiitlit. Professionaalina jõudis ta 2018. aastal paarismängus 100 parema hulka ja võitis oma esimese ATP tiitli 2018. aasta Los Cabos Openil koos Miguel Ángel Reyes-Varelaga, debüteerides 50 parema seas. Pärast mitut aastat vahelduvate partneritega sõlmis Arévalo 2022. aastal Rojeriga uue partnerluse, mis viis nad neljale täiendavale tuuri finaalile, millest nad võitsid kolm, ja aitas tal debüteerida esikümnes. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Arévalo, Marcelo}} [[Kategooria:Tennisistid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 5zl098n77jfbnhvxzimi82rtvgdykh1 0 718520 7191061 2026-07-11T14:20:37Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Marcelo Arévalo]] 7191061 wikitext text/x-wiki #suuna [[Marcelo Arévalo]] iksg4x31io05xfmwd0dgsugh2rpg7i0 1 718521 7191070 2026-07-11T14:47:48Z ~2026-38151-76 232916 Uus lehekülg: 'Auruturbiini käitav aur on ju ka gaas. Kaasaegse gaasiturbiini erinevuse puhul on oluline teada, et kuum gaas saadakse just samas mootoris, kus turbiin paikneb. Gaasiturbiin on kolbmootoritega võrreldes on neli korda kergem sama arendatava võimsuse juures, mis on oluline eelis lennunduses. Mõiste 'kompaktsus' selle lehekülje tekstis võimsuse ja kaalu suhet küll ei väljenda.~~~~' 7191070 wikitext text/x-wiki Auruturbiini käitav aur on ju ka gaas. Kaasaegse gaasiturbiini erinevuse puhul on oluline teada, et kuum gaas saadakse just samas mootoris, kus turbiin paikneb. Gaasiturbiin on kolbmootoritega võrreldes on neli korda kergem sama arendatava võimsuse juures, mis on oluline eelis lennunduses. Mõiste 'kompaktsus' selle lehekülje tekstis võimsuse ja kaalu suhet küll ei väljenda.[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38151-76|&#126;2026-38151-76]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38151-76|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 17:47 (EEST) l9bayy8jftxyvtb6kxpxv9zzuvj99m3 7191073 7191070 2026-07-11T14:53:54Z ~2026-38151-76 232916 7191073 wikitext text/x-wiki Auruturbiini käitav aur on ju ka gaas. Kaasaegse gaasiturbiini erinevuse puhul on oluline teada, et kuum gaas saadakse just samas mootoris, kus turbiin paikneb. Gaasiturbiin- on kolbmootoritega võrreldes on neli korda kergem sama arendatava võimsuse juures, mis on oluline eelis lennunduses. Mõiste 'kompaktsus' selle lehekülje tekstis võimsuse ja kaalu suhet küll ei väljenda.[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38151-76|&#126;2026-38151-76]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38151-76|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 17:47 (EEST) ltolqoml68v4chwe2quvtjur3wai9ty 0 718522 7191110 2026-07-11T16:33:16Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [["Isamaa ajalugu" Venemaa riiklik fond]] 7191110 wikitext text/x-wiki #suuna [["Isamaa ajalugu" Venemaa riiklik fond]] l4ufmkn1slc3kdvcek6z1q5mmsmhu4m 0 718523 7191111 2026-07-11T16:34:36Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [["Isamaa ajalugu" Venemaa riiklik fond]] 7191111 wikitext text/x-wiki #suuna [["Isamaa ajalugu" Venemaa riiklik fond]] l4ufmkn1slc3kdvcek6z1q5mmsmhu4m 0 718524 7191119 2026-07-11T17:07:48Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Kalev Kruus | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{süv|1979|8|8}} | tegevusala = [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]], [[telesaatejuht]] | töökoht = [[TV3]], [[Go3]] | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klass]] (2026) }} '''Kalev Kruus''' (sündinud [[8. august]]il [[1979]]) on [[Eesti]] [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]] ja [[telesaatejuht]]. Ta on töötanud [[TV3|TV3-s]] alates 1998. aastast ning oli 202...' 7191119 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Kalev Kruus | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{süv|1979|8|8}} | tegevusala = [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]], [[telesaatejuht]] | töökoht = [[TV3]], [[Go3]] | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klass]] (2026) }} '''Kalev Kruus''' (sündinud [[8. august]]il [[1979]]) on [[Eesti]] [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]] ja [[telesaatejuht]]. Ta on töötanud [[TV3|TV3-s]] alates 1998. aastast ning oli 2026. aastal TV3 ja [[Go3]] spordijuht. Kruus on kommenteerinud eelkõige [[korvpall]]i-, [[jalgpall]]i-, [[võrkpall]]i- ja [[autoralli]]võistlusi.<ref name="synd">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-legendaarne-spordikommentaator-kalev-kruus-tahistab-tana-oma-sunnipaeva/ |pealkiri=Palju õnne! Legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus tähistab täna oma sünnipäeva |väljaanne=TV3 |aeg=8. august 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="TV3MM">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Elulugu == Kruus kasvas üles [[Kopli liinid]]el. Lapsepõlves tegeles ta [[ujumine|ujumise]], [[judo]] ja korvpalliga ning mängis hiljem ka [[rannavõrkpall]]i. Korvpallitreeninguid alustas ta Kalinini rajooni spordikoolis Jaanus Laurandi juhendamisel.<ref name="Jalka2018">{{netiviide |autor=Aet Süvari |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-kalev-kruus-ma-ei-saa-end-muuta-ma-olen-nagu-olen-n14815?siteacc=ejl |pealkiri=Kalev Kruus: ma ei saa end muuta – ma olen, nagu olen |väljaanne=Jalka |aeg=30. oktoober 2018 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="Basket2020">{{netiviide |url=https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7187 |pealkiri=Kalev Kruus – juhuse tahtel kommentaatoriboksi sattunust sai rahva lemmik |väljaanne=Eesti Korvpalliliit |aeg=16. juuni 2020 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> Ta õppis Väike-Õismäe keskkooli korvpalliklassis ja jätkas õpinguid [[Audentese Spordigümnaasium|Eesti Spordigümnaasiumis]]. Kruus soovis saada elukutseliseks korvpalluriks, kuid pärast keskkooli lõpetamist tippspordikarjääri ei alustanud. Ta mängis veel mõned aastad Eesti teises liigas Concordia meeskonnas, mida juhendas [[Jaak Salumets]].<ref name="Basket2020"/> Kruus asus õppima [[rekreatsioon]]i, kuid jättis õpingud teletöö tõttu pooleli.<ref name="Basket2020"/> == Ajakirjanikutöö == Kruus alustas 1. aprillil 1998 tööd TV3 uudistetoimetuses. Televisiooni kutsus Kruusi [[Toomas Luhats]], kellega ta oli koos korvpalli mänginud. Esialgu tegeles Kruus spordiuudiste koostamisega.<ref name="Basket2020"/><ref name="Jalka2018"/> Esimese spordiülekande kommenteeris Kruus 2001. aastal [[Pärnu]]s, kus ta vahendas koos Andres Skuiniga võrkpallimängu. Esimestel aastatel kommenteeris ta peamiselt võrkpalli, hiljem kujunes tema põhiliseks alaks korvpall. Ta on kommenteerinud muu hulgas [[EuroLeague]]'i kohtumisi ja [[Eesti meeste korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondise]] mänge.<ref name="Basket2020"/> 2009. aastal alustas Kruus koos [[Toomas Vara]]ga [[UEFA Meistrite Liiga]] mängude kommenteerimist. Hiljem vahendasid nad ka [[Premier League|Inglismaa kõrgliiga]] kohtumisi. Kruus ja Vara kommenteerisid [[Tallinn]]as peetud [[2018. aasta UEFA Superkarikas|2018. aasta UEFA superkarikamängu]] Madridi Reali ja Madridi Atlético vahel.<ref name="Jalka2018"/> Kruus kommenteeris [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistlusi]], kus osales ka Eesti koondis.<ref name="Jalka2018"/> Ta on olnud ka [[Rally Estonia]] teleülekannete saatejuht ja rallistuudio liige.<ref name="rally">{{netiviide |autor=Kristjan Sooper |url=https://autosport.ee/uudised/tv3-kanalid-naitavad-rally-estonia-koiki-kiiruskatseid-ja-enamgi-veel/ |pealkiri=TV3 kanalid näitavad Rally Estonia kõiki kiiruskatseid ja enamgi veel |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |aeg=13. juuli 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> 2024. aastal kommenteeris Kruus [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|jalgpalli Euroopa meistrivõistluste]] kohtumisi. See oli esimene jalgpalli EM-finaalturniir, mille ülekandeid näitas TV3.<ref name="EM2024">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3ee-saated/taavi-tahab-teada/kalev-kruus-jalgpalli-em-i-kommenteerimisest-arvasin-25-aastat-et-seda-ei-juhtugi/ |pealkiri=Kalev Kruus jalgpalli EM-i kommenteerimisest: arvasin 25 aastat, et seda ei juhtugi! |väljaanne=TV3 |aeg=13. juuni 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ajal kuulus ta TV3 jalgpallistuudio saatejuhtide hulka.<ref name="TV3MM"/> == Kommentaatoristiil == Kruus peab spordiülekande puhul oluliseks võistluse emotsiooni vahendamist ning on käsitlenud sporti eelkõige meelelahutusena. Tema kommentaatoristiili iseloomustavad emotsionaalsus, kõnekeelsus ja spontaansed humoorikad ütlused.<ref name="Jalka2018"/> Kruusi otse-eetri ütlused on levinud rahvahuumorina ning neid on kogutud sotsiaalmeediagruppidesse. Tema tsitaate eksponeeriti 2017. aastal [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i pallimängunäitusel „Kõik mängu!“.<ref name="Voolaid2020">{{netiviide |autorid=Piret Voolaid, Kalle Voolaid |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26227 |pealkiri=Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana |väljaanne=Keel ja Kirjandus |aeg=2020 |doi=10.54013/kk747a3 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Harrastussport == Kruus on tegelenud harrastajana [[triatlon]]iga. 2024. aasta augustis läbis ta viiendat korda täispika [[Ironman (triatlon)|Ironmani triatloni]].<ref name="Ironman">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/kalev-kruus-labis-viienda-taispika-ironmani-jalad-valutavad-ja-kuuned-tulevad-otsast-ara/ |pealkiri=Kalev Kruus läbis viienda täispika Ironmani: jalad valutavad ja küüned tulevad otsast ära |väljaanne=TV3 |aeg=27. august 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="Teenetemark">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kruus, Kalev}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] nwk9jlkx788ogd7xnevcf2h3c7cmapr 7191121 7191119 2026-07-11T17:18:49Z LeeMarx 59920 7191121 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Kalev Kruus | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{süv|1979|8|8}} | tegevusala = [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]], [[telesaatejuht]] | töökoht = [[TV3]], [[Go3]] | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klass]] (2026) }} '''Kalev Kruus''' (sündinud [[8. august]]il [[1979]]) on [[Eesti]] [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]] ja [[telesaatejuht]]. Ta on töötanud [[TV3|TV3-s]] alates 1998. aastast ning on 2026. aastal TV3 ja [[Go3]] spordijuht. Kruus on kommenteerinud eelkõige [[korvpall]]i-, [[jalgpall]]i-, [[võrkpall]]i- ja [[autoralli]]võistlusi.<ref name="synd">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-legendaarne-spordikommentaator-kalev-kruus-tahistab-tana-oma-sunnipaeva/ |pealkiri=Palju õnne! Legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus tähistab täna oma sünnipäeva |väljaanne=TV3 |aeg=8. august 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="TV3MM">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Elulugu == Kruus kasvas üles [[Kopli liinid]]el. Lapsepõlves tegeles ta [[ujumine|ujumise]], [[judo]] ja korvpalliga ning mängis hiljem ka [[rannavõrkpall]]i. Korvpallitreeninguid alustas ta Kalinini rajooni spordikoolis Jaanus Laurandi juhendamisel.<ref name="Jalka2018">{{netiviide |autor=Aet Süvari |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-kalev-kruus-ma-ei-saa-end-muuta-ma-olen-nagu-olen-n14815?siteacc=ejl |pealkiri=Kalev Kruus: ma ei saa end muuta – ma olen, nagu olen |väljaanne=Jalka |aeg=30. oktoober 2018 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="Basket2020">{{netiviide |url=https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7187 |pealkiri=Kalev Kruus – juhuse tahtel kommentaatoriboksi sattunust sai rahva lemmik |väljaanne=Eesti Korvpalliliit |aeg=16. juuni 2020 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> Ta õppis Väike-Õismäe keskkooli korvpalliklassis ja jätkas õpinguid [[Audentese Spordigümnaasium|Eesti Spordigümnaasiumis]]. Kruus soovis saada elukutseliseks korvpalluriks, kuid pärast keskkooli lõpetamist tippspordikarjääri ei alustanud. Ta mängis veel mõned aastad Eesti teises liigas Concordia meeskonnas, mida juhendas [[Jaak Salumets]].<ref name="Basket2020"/> Kruus asus õppima [[rekreatsioon]]i, kuid jättis õpingud teletöö tõttu pooleli.<ref name="Basket2020"/> == Ajakirjanikutöö == Kruus alustas 1. aprillil 1998 tööd TV3 uudistetoimetuses. Televisiooni kutsus Kruusi [[Toomas Luhats]], kellega ta oli koos korvpalli mänginud. Esialgu tegeles Kruus spordiuudiste koostamisega.<ref name="Basket2020"/><ref name="Jalka2018"/> Esimese spordiülekande kommenteeris Kruus 2001. aastal [[Pärnu]]s, kus ta vahendas koos Andres Skuiniga võrkpallimängu. Esimestel aastatel kommenteeris ta peamiselt võrkpalli, hiljem kujunes tema põhiliseks alaks korvpall. Ta on kommenteerinud muu hulgas [[EuroLeague]]'i kohtumisi ja [[Eesti meeste korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondise]] mänge.<ref name="Basket2020"/> 2009. aastal alustas Kruus koos [[Toomas Vara]]ga [[UEFA Meistrite Liiga]] mängude kommenteerimist. Hiljem vahendasid nad ka [[Premier League|Inglismaa kõrgliiga]] kohtumisi. Kruus ja Vara kommenteerisid [[Tallinn]]as peetud [[2018. aasta UEFA Superkarikas|2018. aasta UEFA superkarikamängu]] Madridi Reali ja Madridi Atlético vahel.<ref name="Jalka2018"/> Kruus kommenteeris [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistlusi]], kus osales ka Eesti koondis.<ref name="Jalka2018"/> Ta on olnud ka [[Rally Estonia]] teleülekannete saatejuht ja rallistuudio liige.<ref name="rally">{{netiviide |autor=Kristjan Sooper |url=https://autosport.ee/uudised/tv3-kanalid-naitavad-rally-estonia-koiki-kiiruskatseid-ja-enamgi-veel/ |pealkiri=TV3 kanalid näitavad Rally Estonia kõiki kiiruskatseid ja enamgi veel |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |aeg=13. juuli 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> 2024. aastal kommenteeris Kruus [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|jalgpalli Euroopa meistrivõistluste]] kohtumisi. See oli esimene jalgpalli EM-finaalturniir, mille ülekandeid näitas TV3.<ref name="EM2024">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3ee-saated/taavi-tahab-teada/kalev-kruus-jalgpalli-em-i-kommenteerimisest-arvasin-25-aastat-et-seda-ei-juhtugi/ |pealkiri=Kalev Kruus jalgpalli EM-i kommenteerimisest: arvasin 25 aastat, et seda ei juhtugi! |väljaanne=TV3 |aeg=13. juuni 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ajal kuulus ta TV3 jalgpallistuudio saatejuhtide hulka.<ref name="TV3MM"/> == Kommentaatoristiil == Kruus peab spordiülekande puhul oluliseks võistluse emotsiooni vahendamist ning on käsitlenud sporti eelkõige meelelahutusena. Tema kommentaatoristiili iseloomustavad emotsionaalsus, kõnekeelsus ja spontaansed humoorikad ütlused.<ref name="Jalka2018"/> Kruusi otse-eetri ütlused on levinud rahvahuumorina ning neid on kogutud sotsiaalmeediagruppidesse. Tema tsitaate eksponeeriti 2017. aastal [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i pallimängunäitusel „Kõik mängu!“.<ref name="Voolaid2020">{{netiviide |autorid=Piret Voolaid, Kalle Voolaid |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26227 |pealkiri=Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana |väljaanne=Keel ja Kirjandus |aeg=2020 |doi=10.54013/kk747a3 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Harrastussport == Kruus on tegelenud harrastajana [[triatlon]]iga. 2024. aasta augustis läbis ta viiendat korda täispika [[Ironman (triatlon)|Ironmani triatloni]].<ref name="Ironman">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/kalev-kruus-labis-viienda-taispika-ironmani-jalad-valutavad-ja-kuuned-tulevad-otsast-ara/ |pealkiri=Kalev Kruus läbis viienda täispika Ironmani: jalad valutavad ja küüned tulevad otsast ära |väljaanne=TV3 |aeg=27. august 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="Teenetemark">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kruus, Kalev}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] gu4akautogxllpixwtfv6v716pnyce7 7191381 7191121 2026-07-12T07:20:16Z Velirand 67997 7191381 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Kalev Kruus | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{süv|1979|8|8}} | tegevusala = [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]], [[telesaatejuht]] | töökoht = [[TV3]], [[Go3]] | autasud = [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klass]] (2026) }} '''Kalev Kruus''' (sündinud [[8. august]]il [[1979]]) on eesti [[spordiajakirjanik]], [[spordikommentaator]] ja [[telesaatejuht]]. Ta on töötanud [[TV3|TV3-s]] alates 1998. aastast ning on 2026. aastal TV3 ja [[Go3]] spordijuht. Kruus on kommenteerinud eelkõige [[korvpall]]i-, [[jalgpall]]i-, [[võrkpall]]i- ja [[autoralli]]võistlusi.<ref name="synd">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/palju-onne-legendaarne-spordikommentaator-kalev-kruus-tahistab-tana-oma-sunnipaeva/ |pealkiri=Palju õnne! Legendaarne spordikommentaator Kalev Kruus tähistab täna oma sünnipäeva |väljaanne=TV3 |aeg=8. august 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="TV3MM">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/tv3telekanal/tv3-jalgpalli-mm-i-stuudiot-juhivad-kalev-kruus-tonis-parna-ja-kermo-nava/ |pealkiri=TV3 jalgpalli MM-i stuudiot juhivad Kalev Kruus, Tõnis Pärna ja Kermo Nava |väljaanne=TV3 |aeg=14. mai 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Elulugu == Kruus kasvas üles [[Kopli liinid]]el. Lapsepõlves tegeles ta [[ujumine|ujumise]], [[judo]] ja korvpalliga ning mängis hiljem ka [[rannavõrkpall]]i. Korvpallitreeninguid alustas ta Kalinini rajooni spordikoolis Jaanus Laurandi juhendamisel.<ref name="Jalka2018">{{netiviide |autor=Aet Süvari |url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-kalev-kruus-ma-ei-saa-end-muuta-ma-olen-nagu-olen-n14815?siteacc=ejl |pealkiri=Kalev Kruus: ma ei saa end muuta – ma olen, nagu olen |väljaanne=Jalka |aeg=30. oktoober 2018 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref><ref name="Basket2020">{{netiviide |url=https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7187 |pealkiri=Kalev Kruus – juhuse tahtel kommentaatoriboksi sattunust sai rahva lemmik |väljaanne=Eesti Korvpalliliit |aeg=16. juuni 2020 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> Ta õppis Väike-Õismäe keskkooli korvpalliklassis ja jätkas õpinguid [[Audentese Spordigümnaasium|Eesti Spordigümnaasiumis]]. Kruus soovis saada elukutseliseks korvpalluriks, kuid pärast keskkooli lõpetamist tippspordikarjääri ei alustanud. Ta mängis veel mõned aastad Eesti teises liigas Concordia meeskonnas, mida juhendas [[Jaak Salumets]].<ref name="Basket2020"/> Kruus asus õppima [[rekreatsioon]]i, kuid jättis õpingud teletöö tõttu pooleli.<ref name="Basket2020"/> == Ajakirjanikutöö == Kruus alustas 1. aprillil 1998 tööd TV3 uudistetoimetuses. Televisiooni kutsus Kruusi [[Toomas Luhats]], kellega ta oli koos korvpalli mänginud. Esialgu tegeles Kruus spordiuudiste koostamisega.<ref name="Basket2020"/><ref name="Jalka2018"/> Esimese spordiülekande kommenteeris Kruus 2001. aastal [[Pärnu]]s, kus ta vahendas koos Andres Skuiniga võrkpallimängu. Esimestel aastatel kommenteeris ta peamiselt võrkpalli, hiljem kujunes tema põhiliseks alaks korvpall. Ta on kommenteerinud muu hulgas [[EuroLeague]]'i kohtumisi ja [[Eesti meeste korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondise]] mänge.<ref name="Basket2020"/> 2009. aastal alustas Kruus koos [[Toomas Vara]]ga [[UEFA Meistrite Liiga]] mängude kommenteerimist. Hiljem vahendasid nad ka [[Premier League|Inglismaa kõrgliiga]] kohtumisi. Kruus ja Vara kommenteerisid [[Tallinn]]as peetud [[2018. aasta UEFA Superkarikas|2018. aasta UEFA superkarikamängu]] Madridi Reali ja Madridi Atlético vahel.<ref name="Jalka2018"/> Kruus kommenteeris [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistlusi]], kus osales ka Eesti koondis.<ref name="Jalka2018"/> Ta on olnud ka [[Rally Estonia]] teleülekannete saatejuht ja rallistuudio liige.<ref name="rally">{{netiviide |autor=Kristjan Sooper |url=https://autosport.ee/uudised/tv3-kanalid-naitavad-rally-estonia-koiki-kiiruskatseid-ja-enamgi-veel/ |pealkiri=TV3 kanalid näitavad Rally Estonia kõiki kiiruskatseid ja enamgi veel |väljaanne=Eesti Autospordi Liit |aeg=13. juuli 2022 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> 2024. aastal kommenteeris Kruus [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|jalgpalli Euroopa meistrivõistluste]] kohtumisi. See oli esimene jalgpalli EM-finaalturniir, mille ülekandeid näitas TV3.<ref name="EM2024">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3ee-saated/taavi-tahab-teada/kalev-kruus-jalgpalli-em-i-kommenteerimisest-arvasin-25-aastat-et-seda-ei-juhtugi/ |pealkiri=Kalev Kruus jalgpalli EM-i kommenteerimisest: arvasin 25 aastat, et seda ei juhtugi! |väljaanne=TV3 |aeg=13. juuni 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ajal kuulus ta TV3 jalgpallistuudio saatejuhtide hulka.<ref name="TV3MM"/> == Kommentaatoristiil == Kruus peab spordiülekande puhul oluliseks võistluse emotsiooni vahendamist ning on käsitlenud sporti eelkõige meelelahutusena. Tema kommentaatoristiili iseloomustavad emotsionaalsus, kõnekeelsus ja spontaansed humoorikad ütlused.<ref name="Jalka2018"/> Kruusi otse-eetri ütlused on levinud rahvahuumorina ning neid on kogutud sotsiaalmeediagruppidesse. Tema tsitaate eksponeeriti 2017. aastal [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i pallimängunäitusel „Kõik mängu!“.<ref name="Voolaid2020">{{netiviide |autorid=Piret Voolaid, Kalle Voolaid |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/26227 |pealkiri=Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana |väljaanne=Keel ja Kirjandus |aeg=2020 |doi=10.54013/kk747a3 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Harrastussport == Kruus on tegelenud harrastajana [[triatlon]]iga. 2024. aasta augustis läbis ta viiendat korda täispika [[Ironman (triatlon)|Ironmani triatloni]].<ref name="Ironman">{{netiviide |url=https://www.tv3.ee/3-portaal/seltskond/kalev-kruus-labis-viienda-taispika-ironmani-jalad-valutavad-ja-kuuned-tulevad-otsast-ara/ |pealkiri=Kalev Kruus läbis viienda täispika Ironmani: jalad valutavad ja küüned tulevad otsast ära |väljaanne=TV3 |aeg=27. august 2024 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Tunnustus == * 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="Teenetemark">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/58095-662-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=662. Riiklike autasude andmine |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |aeg=30. jaanuar 2026 |vaadatud=11. juuli 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kruus, Kalev}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] oxxr5l32wedyxmc9cvaeq8feh5holhm 0 718525 7191125 2026-07-11T17:38:57Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Golgi kõõlusorgan]] pealkirja [[Golgi kõõluseelund]] alla 7191125 wikitext text/x-wiki #suuna [[Golgi kõõluseelund]] oph7dph99zokpm26ns7cjxy4ol824l2 0 718526 7191139 2026-07-11T18:35:10Z Mmeest 230283 Uus lehekülg: ''''Mantelahi''' on massiivne kivist või tellistest ehitatud '''salvestav ahi''', mis kogub kütmisel soojust ja annab seda aeglaselt ruumi tagasi veel mitu tundi või isegi üle öö. Selle peamised omadused on: * '''Paks kivimass''' salvestab soojuse. * '''Lõõrid''' juhivad kuumad suitsugaasid läbi ahju, enne kui need korstnasse lähevad. Nii jääb suur osa soojusest ahju sisse. * Tavaliselt köetakse '''1–2 korda ööpäevas''', mitte pidevalt. * Sobib hästi puu...' 7191139 wikitext text/x-wiki '''Mantelahi''' on massiivne kivist või tellistest ehitatud '''salvestav ahi''', mis kogub kütmisel soojust ja annab seda aeglaselt ruumi tagasi veel mitu tundi või isegi üle öö. Selle peamised omadused on: * '''Paks kivimass''' salvestab soojuse. * '''Lõõrid''' juhivad kuumad suitsugaasid läbi ahju, enne kui need korstnasse lähevad. Nii jääb suur osa soojusest ahju sisse. * Tavaliselt köetakse '''1–2 korda ööpäevas''', mitte pidevalt. * Sobib hästi puuküttega majadesse ning on Eestis väga levinud. Mantelahju eelised: * Väga ökonoomne puidukasutus. * Annab ühtlast ja meeldivat kiirgussoojust. * Püsib soe 12–24 tundi, olenevalt suurusest ja kütmisest. * Elektrikatkestuse ajal töötab endiselt. Puudused: * Soojeneb aeglaselt – pärast süütamist kulub paar tundi, enne kui kogu ahi on soe. * On raske ja vajab tugevat vundamenti. * Ehitus või ümberehitus on suhteliselt kallis ning nõuab oskustega pottseppa. Eestis kasutatakse sõna '''mantelahi''' sageli ahju kohta, mille sisemine tulekolle ja lõõrid on ümbritsetud välise "mantliga" ehk kivimassist, mis salvestab soojust. Levinud on krohvitud või glasuurplaatidega kaetud mantelahjud. hphgo4f9j0cdsfsgkzahj0xk4dq9ky1 0 718527 7191142 2026-07-11T19:03:07Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Intsident | nimetus = Lorenzo Salgado Araujo tapmine | kujutis = Lorenzo Salgado Araujo.jpg | pildiallkiri = Lorenzo Salgado Araujo. [[Gianluca Costantini]] joonistus | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | koht = Canal Street, [[Houston]], [[Texas]] | koordinaadid = {{koord|29.740806|-95.303583|display=inline}} | kuupaev = [[7. juuli]] [[2026]] | kellaaeg = umbes 6.50 | liik = õiguskaitseametniku sooritatud tulistamine | hukkunud = Lorenzo Salgado Araujo | hukkunuid = 1 |...' 7191142 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = Lorenzo Salgado Araujo tapmine | kujutis = Lorenzo Salgado Araujo.jpg | pildiallkiri = Lorenzo Salgado Araujo. [[Gianluca Costantini]] joonistus | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | koht = Canal Street, [[Houston]], [[Texas]] | koordinaadid = {{koord|29.740806|-95.303583|display=inline}} | kuupaev = [[7. juuli]] [[2026]] | kellaaeg = umbes 6.50 | liik = õiguskaitseametniku sooritatud tulistamine | hukkunud = Lorenzo Salgado Araujo | hukkunuid = 1 | kaasatud = [[Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliamet]] (ICE) | tulemus = Salgado Araujo surm }} '''Lorenzo Salgado Araujo tapmine''' leidis aset [[7. juuli]]l [[2026]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is, kui [[Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliamet]]i (ICE) ametnik tulistas liiklusseisaku ajal 52-aastast Mehhiko kodanikku Lorenzo Salgado Araujot. Salgado Araujo viibis teel ehitusobjektile koos kolme töötajaga. Ta suri hiljem [[Ben Taubi haigla]]s.<ref name="Reuters7">{{Netiviide |autor=Rich McKay |url=https://www.reuters.com/world/us/ice-agent-fatally-shoots-mexican-motorist-texas-during-vehicle-stop-agency-says-2026-07-07/ |pealkiri=ICE agent fatally shoots motorist in Houston vehicle stop, agency says |väljaanne=Reuters |aeg=7. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref><ref name="CBS">{{Netiviide |url=https://www.cbsnews.com/news/lorenzo-salgado-araujo-mexican-houston-ice-shooting/ |pealkiri=Sons of Mexican man killed by ICE officer in Houston demand independent investigation |väljaanne=CBS News |aeg=8. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> ICE teatas pärast tulistamist, et Salgado Araujo ei täitnud ametnike korraldusi, rammis ICE sõidukit ning püüdis oma kaubikuga ametnikule otsa sõita. Tulistanud ametnik olevat tegutsenud enesekaitseks. Kaubikus viibinud kolm meest on selle kirjelduse vaidlustanud ja öelnud, et ükski ametnik ei olnud kaubiku ees ega olnud ohus. Föderaalvõimud ei olnud 11. juuliks avaldanud tulistamist kujutavat salvestist ega muid tõendeid, mis kinnitaksid nende esialgset kirjeldust.<ref name="APtunnistajad">{{Netiviide |autor=Lekan Oyekanmi; Jack Brook; Ryan J. Foley |url=https://apnews.com/article/ice-shooting-houston-lorenzo-salgado-araugo-10cf77f29d4559f0f3796342b946031a |pealkiri=Detainees tell their lawyer an ICE officer shot a Houston driver through a passenger window |väljaanne=Associated Press |aeg=10. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Hiljem teatas [[Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium]], et Salgado Araujo ei olnud operatsiooni algne sihtmärk. Ametnikud olid märganud tema valget kaubikut ja selles viibinud inimest, kes sarnanes nende otsitud isikuga.<ref name="ABC">{{Netiviide |autor=Luke Barr; Meredith Deliso |url=https://abcnews.com/US/ice-officers-wearing-body-cameras-deadly-houston-ice/story?id=134628571 |pealkiri=Man fatally shot by federal officer in Houston was not ICE target, DHS says |väljaanne=ABC News |aeg=9. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> == Taust == Lorenzo Salgado Araujo oli 52-aastane [[Mehhiko]] kodanik, kes oli elanud Ameerika Ühendriikides umbes 35 aastat. Ta töötas ehituses ja juhtis väikest ehitusettevõtet. Tema pere sõnul ehitas ta Houstonis aastakümnete jooksul sadu elumaju ning võimaldas oma kolmel pojal kõrgkooli minna.<ref name="APelulugu">{{Netiviide |autor=Tim Sullivan |url=https://apnews.com/article/houston-ice-killing-immigration-trump-1d8860a6fe93d7cef6d647898a77a434 |pealkiri=Mexican builder fatally shot by an ICE officer is mourned after making a life in the US |väljaanne=Associated Press |aeg=11. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Salgado Araujo elas Houstonis koos abikaasaga, kellega ta oli tutvunud teismelisena Mehhikos. Paaril oli kolm poega. Tema perekonna ja Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikme [[Sylvia Garcia]] sõnul ei olnud tal kriminaalkaristusi. Enne surma oli ta alustanud oma immigratsioonistaatuse seadustamise ja tööloa taotlemise protsessi.<ref name="CBS"/><ref name="ABC"/> == Tulistamine == Salgado Araujo lahkus 7. juuli hommikul oma kodust umbes kell 5.50. Ta võttis peale oma venna ja kaks teist töötajat ning suundus valge kaubikuga ehitusobjektile.<ref name="APelulugu"/> Sisejulgeolekuministeeriumi teatel olid ICE ametnikud saanud vihje kahe Guatemala kodaniku kohta ja jälginud mitu nädalat otsitavate isikutega seotud aadressi. Jälgimise ajal olid nad märganud seal kahte valget kaubikut. Operatsiooni hommikul nägid ametnikud valget kaubikut, milles viibinud inimene meenutas üht otsitavat, ning otsustasid sõiduki peatada.<ref name="KPRCsiht">{{Netiviide |autor=Christian Terry; Brittany Taylor |url=https://www.click2houston.com/news/local/2026/07/09/dhs-says-traffic-stop-on-lorenzo-salgado-araujos-vehicle-was-conducted-because-it-resembled-vehicle-of-suspect/ |pealkiri=Lorenzo Salgado Araujo was not the intended target in Houston ICE shooting, U.S. Rep. Sylvia Garcia says |väljaanne=KPRC-TV |aeg=9. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Ametnikud jälitasid kaubikut kahe tähistamata [[sportmaastur]]iga. Umbes kell 6.50 püüdsid nad sõidukit peatada Canal Streeti 6800. kvartalis Houstoni Magnolia Parki linnaosas.<ref name="Reuters7"/><ref name="KPRCsiht"/> ICE väitel keeldus Salgado Araujo suulisi korraldusi täitmast, rammis ametnike sõidukit ja kasutas kaubikut relvana, püüdes ametnikule otsa sõita. Seejärel tulistas üks ICE ametnik teda väidetavalt enesekaitseks.<ref name="Reuters7"/> Salgado Araujot tabas kuul ülakehasse. Houstoni tuletõrje- ja kiirabiteenistus sai väljakutse kell 6.51 ning viis ta Ben Taubi haiglasse, kus ta suri.<ref name="ABC"/><ref name="CBS"/> ICE pidas kinni ülejäänud kolm kaubikus viibinud meest, kelle seas oli Salgado Araujo vend. Mehed viidi immigratsioonivanglasse.<ref name="APtunnistajad"/> == Vastuolulised kirjeldused == Kaubikus viibinud kolm meest rääkisid oma advokaadi Hugo Balderas-Ibarraga eraldi. Nende ütluste kohaselt ei olnud ükski ametnik kaubiku ees ning Salgado Araujo ei püüdnud kellelegi otsa sõita. Meeste sõnul tulistas ametnik Salgado Araujot kaubiku kõrvalistujapoolse akna kaudu.<ref name="APtunnistajad"/><ref name="WashingtonPost">{{Netiviide |autor=Arelis R. Hernández |url=https://www.washingtonpost.com/immigration/2026/07/10/migrants-who-saw-man-killed-by-ice-houston-say-he-did-not-ram-officers/ |pealkiri=Migrants who saw man killed by ICE in Houston say he did not ram officers |väljaanne=The Washington Post |aeg=10. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Advokaadi sõnul ei olnud pärast tulistamist tehtud fotodel kaubiku esiosas näha kahjustusi, mis kinnitaksid ICE väidet teise sõiduki rammimise kohta. ICE ega sisejulgeolekuministeerium ei olnud 11. juuliks avaldanud tulistamist kujutavaid videoid, sündmuskoha fotosid ega sõidukite kahjustusi kajastavaid materjale.<ref name="APtunnistajad"/> Tulistamises osalenud ametnikele ei olnud väljastatud kehakaameraid. Sisejulgeolekuministeerium põhjendas seda kehakaamerate hankimise ja kasutuselevõtu viibimisega.<ref name="ABC"/><ref name="KPRCsiht"/> [[Harrise maakond|Harrise maakonna]] kohtuarst määras Salgado Araujo surma põhjuseks ülakeha läbistanud laskehaava ja liigitas surma tapmiseks. Kohtuarstlik mõiste „tapmine” tähendab, et surma põhjustas teine inimene, ega tähenda iseenesest, et toime pandi kuritegu.<ref name="ABC"/> == Uurimine == Föderaalset uurimist alustasid sisejulgeolekuministeeriumi peainspektori büroo ja [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] (FBI). FBI uuris muu hulgas föderaalametniku võimaliku ründamise asjaolusid.<ref name="TexasTribune">{{Netiviide |autor=Alex Nguyen |url=https://www.click2houston.com/news/texas/2026/07/09/harris-county-prosecutor-will-investigate-ice-shooting-but-cautions-that-feds-control-access-to-evidence/ |pealkiri=Harris County prosecutor will investigate ICE shooting but cautions that feds control access to evidence |väljaanne=The Texas Tribune |aeg=9. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Harrise maakonna ringkonnaprokurör Sean Teare alustas ka kohalikku uurimist. Tema büroo uurijad kogusid ümbruskonna turvakaamerate salvestisi ja küsitlesid tunnistajaid. Teare sõnul raskendas uurimist asjaolu, et föderaalvõimud kontrollisid sündmusega seotud tõendeid ega olnud kohalikku prokuratuuri föderaalsesse uurimisse kaasanud.<ref name="TexasTribune"/><ref name="APtunnistajad"/> Sisejulgeolekuministeerium ei avaldanud tulistanud ametniku nime, põhjendades seda ametniku ja tema perekonna võimaliku ohustamisega.<ref name="APtunnistajad"/> == Reaktsioonid == Salgado Araujo pojad Ronaldo Salgado ja Lorenzo Salgado noorem nõudsid sõltumatut ja läbipaistvat uurimist. Ronaldo Salgado kirjeldas oma isa abikaasa, isa ja tööandjana ning rõhutas, et ta oli veetnud aastakümneid oma pere ülalpidamiseks töötades.<ref name="CBS"/> Houstoni linnapea [[John Whitmire]] ning Esindajatekoja liikmed Sylvia Garcia, [[Al Green]], Lizzie Fletcher ja Christian Menefee nõudsid sõltumatut uurimist ja tulistamisega seotud materjalide avaldamist.<ref name="ABC"/><ref name="APtunnistajad"/> Kodanikuvabaduste organisatsioon [[League of United Latin American Citizens]] (LULAC) pakkus tulistamist kajastavate salvestiste või muu teabe eest 5000 USA dollari suurust tasu. Organisatsioon väljendas kartust, et föderaalvõimud võivad kinni peetud tunnistajad enne nende põhjalikku ülekuulamist riigist välja saata. Sisejulgeolekuministeerium eitas, et mehi survestati vabatahtliku lahkumise dokumentidele alla kirjutama.<ref name="APtunnistajad"/> [[Mehhiko president]] [[Claudia Sheinbaum]] mõistis Salgado Araujo surma hukka ja teatas, et Mehhiko kaalub õiguslikke samme oma kodanike õiguste kaitsmiseks Ameerika Ühendriikides.<ref name="ReutersProtest">{{Netiviide |autor=Daniel Trotta; Lizbeth Diaz |url=https://www.reuters.com/world/americas/fatal-ice-shooting-houston-sparks-demands-transparency-independent-investigation-2026-07-08/ |pealkiri=Fatal ICE shooting in Houston sparks demands for transparency, independent investigation |väljaanne=Reuters |aeg=8. juuli 2026 |keel=en |vaadatud=2026-07-11}}</ref> Tulistamisele järgnenud päeval toimus Magnolia Parkis meeleavaldus ja küünlavalgusvalve. Meeleavaldus algas mitmesaja osalejaga ning kasvas rongkäigu ajal enam kui tuhande inimeseni.<ref name="ReutersProtest"/> == Vaata ka == * [[Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja tolliamet]] * [[Immigratsioon Ameerika Ühendriikides]] * [[Donald Trumpi teine presidentuur]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Salgado Araujo, Lorenzo tapmine}} [[Kategooria:Houston]] ksntb6m2c3875j6izd5ymhh3qzst6ek 0 718528 7191150 2026-07-11T19:32:09Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Miriam Dalli''' (sündinud [[19. mai]]l [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]) on [[Malta]] [[Leiboristlik Partei (Malta)|Leiboristliku Partei]] poliitik ja endine ajakirjanik, kes on alates 2020. aastast Malta parlamendi liige. Varem oli ta aastatel 2014–2020 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]. Ta omandas [[Malta Ülikool]]is õigusteaduse bakalaureusekraadi. Hiljem lõpetas ta kommuni...' 7191150 wikitext text/x-wiki '''Miriam Dalli''' (sündinud [[19. mai]]l [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]) on [[Malta]] [[Leiboristlik Partei (Malta)|Leiboristliku Partei]] poliitik ja endine ajakirjanik, kes on alates 2020. aastast Malta parlamendi liige. Varem oli ta aastatel 2014–2020 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]. Ta omandas [[Malta Ülikool]]is õigusteaduse bakalaureusekraadi. Hiljem lõpetas ta kommunikatsiooni bakalaureusekraadiga (1998), omandas magistrikraadi Euroopa uuringutes (2003) ja ärijuhtimises (2001). Ta alustas oma ajakirjanduskarjääri õpingute ajal, töötades üle 15 aasta kommunikatsioonisektoris. Ta produtseeris ja juhtis päevakajalisi saateid, nagu TRIP, TEAM ja TX. 2007. aastal tunnustati teda Malta riiklikul auhinnatseremoonial parima uudistejuhi, parima saatejuhi ja parima päevakajalise saate eest. Aastatel 2005–2009 töötas Dalli uudistetoimetajana ONE TV-s ja ONE Radios, saades esimeseks Malta naissoost teleuudiste toimetajaks. Ta määrati poliitiliselt energeetika- ja veekaitseministeeriumi nõunikuks, vastutades kommunikatsiooni, ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sidusrühmade haldamise eest. == Poliitiline karjäär == === Euroopa Parlamendi liige, 2014–2020 === Oma esimesel poliitilisel ametiajal kandideeris ta edukalt [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. Ta pidas kampaaniat loosungiga „Priorita Malta” (Prioriteetne Malta), rõhutades oma pühendumust keskenduda riigi jaoks üliolulistele küsimustele, nagu töövõimalused, ebaseaduslik immigratsioon, taskukohane energia, ELi rahastamine, noored ja bürokraatia vähendamine ettevõtetele. Tema kandidatuuri kiitis heaks Malta peaminister [[Joseph Muscat]], öeldes, et Tööpartei vajab pühendunud Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta umbes 23 500 esimese eelistuse häält, mis tegi temast kolmanda enim hääli saanud kandidaadi kuuest valimisõiguslikust kohast. Temast sai esimene Tööpartei naissoost Euroopa Parlamendi liige, kes valiti otse [[Euroopa Parlament]]i, pärast seda, kui eelmisel aastal valiti kolm naissoost Euroopa Parlamendi liiget ainult kahekordse valimise kaudu. Oma esimestes kommentaarides TVM-ile tänas ta valijaid antud vastutuse eest ja lubas Malta rahva vajaduste nimel kõvasti tööd teha. Parlamendis oli Dalli keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) ning petitsioonikomisjoni (PETI) liige. Pärast Volkswageni heitkoguste skandaali avalikustamist valiti Dalli autotööstuse heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni.[viide puudub] 2020. aastal liitus ta vähivastase võitluse erikomisjoniga.[9] Lisaks komisjoniülesannetele oli ta ka parlamendi delegatsiooni liige suheteks Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga. Dalli oli ka asendusliige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE) ning delegatsioonis ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarses koostöös. 2016. aasta oktoobris valiti Dalli Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide nimel ENVI komisjoni koordinaatoriks, asendades Saksamaa saadikut [[Matthias Groote]]t. Ta valiti tagasi 2017. aasta jaanuaris.[11] See ajendas VoteWatch.eu-d pidama Dallit üheks Euroopa Parlamendi vahekokkuvõtte võitjaks, lisades, et ta näitas üles võimekust pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi kahe peamise partei vahel. Ta esindas Euroopa Parlamenti 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsil (COP21). Pärast 2019. aasta valimisi valiti Dalli S&D fraktsiooni aseesimeheks esimehe [[Iratxe García]] juhtimisel. === Malta parlamendi liige, 2020–tänaseni === 2020. aasta oktoobris vannutati Dalli Malta parlamendis ametisse, võttes üle [[Etienne Grech]]i. 2020. aasta novembris määrati ta Malta energeetika-, ettevõtlus- ja säästva arengu ministriks. Pärast 2022. aasta üldvalimisi määrati ta Malta keskkonna-, energeetika- ja ettevõtlusministriks. == Isiklikku == Ta on abielus ja on kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124970/MIRIAM_DALLI/history/9 Miriam Dalli Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dalli, Miriam}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Energeetikaministrid]] [[Kategooria:Ettevõtlusministrid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] nvphaxu46ry7cbxchsf98veemb9kfjl 7191151 7191150 2026-07-11T19:34:07Z Juhan121 25066 7191151 wikitext text/x-wiki '''Miriam Dalli''' (sündinud [[19. mai]]l [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]) on [[Malta]] [[Leiboristlik Partei (Malta)|Leiboristliku Partei]] poliitik ja endine ajakirjanik, kes on alates 2020. aastast Malta parlamendi liige. Varem oli ta aastatel 2014–2020 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]] (asub [[Malta saar]]e idaosas). Ta omandas [[Malta Ülikool]]is õigusteaduse bakalaureusekraadi. Hiljem lõpetas ta kommunikatsiooni bakalaureusekraadiga (1998), omandas magistrikraadi Euroopa uuringutes (2003) ja ärijuhtimises (2001). Ta alustas oma ajakirjanduskarjääri õpingute ajal, töötades üle 15 aasta kommunikatsioonisektoris. Ta produtseeris ja juhtis päevakajalisi saateid, nagu TRIP, TEAM ja TX. 2007. aastal tunnustati teda Malta riiklikul auhinnatseremoonial parima uudistejuhi, parima saatejuhi ja parima päevakajalise saate eest. Aastatel 2005–2009 töötas Dalli uudistetoimetajana ONE TV-s ja ONE Radios, saades esimeseks Malta naissoost teleuudiste toimetajaks. Ta määrati poliitiliselt energeetika- ja veekaitseministeeriumi nõunikuks, vastutades kommunikatsiooni, ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sidusrühmade haldamise eest. == Poliitiline karjäär == === Euroopa Parlamendi liige, 2014–2020 === Oma esimesel poliitilisel ametiajal kandideeris ta edukalt [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. Ta pidas kampaaniat loosungiga „Priorita Malta” (Prioriteetne Malta), rõhutades oma pühendumust keskenduda riigi jaoks üliolulistele küsimustele, nagu töövõimalused, ebaseaduslik immigratsioon, taskukohane energia, ELi rahastamine, noored ja bürokraatia vähendamine ettevõtetele. Tema kandidatuuri kiitis heaks Malta peaminister [[Joseph Muscat]], öeldes, et Tööpartei vajab pühendunud Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta umbes 23 500 esimese eelistuse häält, mis tegi temast kolmanda enim hääli saanud kandidaadi kuuest valimisõiguslikust kohast. Temast sai esimene Tööpartei naissoost Euroopa Parlamendi liige, kes valiti otse [[Euroopa Parlament]]i, pärast seda, kui eelmisel aastal valiti kolm naissoost Euroopa Parlamendi liiget ainult kahekordse valimise kaudu. Oma esimestes kommentaarides TVM-ile tänas ta valijaid antud vastutuse eest ja lubas Malta rahva vajaduste nimel kõvasti tööd teha. Parlamendis oli Dalli keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) ning petitsioonikomisjoni (PETI) liige. Pärast Volkswageni heitkoguste skandaali avalikustamist valiti Dalli autotööstuse heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni.[viide puudub] 2020. aastal liitus ta vähivastase võitluse erikomisjoniga.[9] Lisaks komisjoniülesannetele oli ta ka parlamendi delegatsiooni liige suheteks Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga. Dalli oli ka asendusliige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE) ning delegatsioonis ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarses koostöös. 2016. aasta oktoobris valiti Dalli Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide nimel ENVI komisjoni koordinaatoriks, asendades Saksamaa saadikut [[Matthias Groote]]t. Ta valiti tagasi 2017. aasta jaanuaris.[11] See ajendas VoteWatch.eu-d pidama Dallit üheks Euroopa Parlamendi vahekokkuvõtte võitjaks, lisades, et ta näitas üles võimekust pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi kahe peamise partei vahel. Ta esindas Euroopa Parlamenti 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsil (COP21). Pärast 2019. aasta valimisi valiti Dalli S&D fraktsiooni aseesimeheks esimehe [[Iratxe García]] juhtimisel. === Malta parlamendi liige, 2020–tänaseni === 2020. aasta oktoobris vannutati Dalli Malta parlamendis ametisse, võttes üle [[Etienne Grech]]i. 2020. aasta novembris määrati ta Malta energeetika-, ettevõtlus- ja säästva arengu ministriks. Pärast 2022. aasta üldvalimisi määrati ta Malta keskkonna-, energeetika- ja ettevõtlusministriks. == Isiklikku == Ta on abielus ja on kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124970/MIRIAM_DALLI/history/9 Miriam Dalli Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dalli, Miriam}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Energeetikaministrid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] r3xivx21hmhgz2fb1j3zjfg3g7jtznp 7191154 7191151 2026-07-11T19:49:50Z Velirand 67997 7191154 wikitext text/x-wiki '''Miriam Dalli''' (sündinud [[19. mai]]l [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]) on [[Malta]] [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] poliitik ja endine ajakirjanik, kes on alates 2020. aastast Malta parlamendi liige. Varem oli ta aastatel 2014–2020 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]] (asub [[Malta saar]]e idaosas). Ta omandas [[Malta Ülikool]]is õigusteaduse bakalaureusekraadi. Hiljem lõpetas ta kommunikatsiooni bakalaureusekraadiga (1998), omandas magistrikraadi Euroopa uuringutes (2003) ja ärijuhtimises (2001). Ta alustas oma ajakirjanduskarjääri õpingute ajal, töötades üle 15 aasta kommunikatsioonisektoris. Ta produtseeris ja juhtis päevakajalisi saateid, nagu TRIP, TEAM ja TX. 2007. aastal tunnustati teda Malta riiklikul auhinnatseremoonial parima uudistejuhi, parima saatejuhi ja parima päevakajalise saate eest. Aastatel 2005–2009 töötas Dalli uudistetoimetajana ONE TV-s ja ONE Radios, saades esimeseks Malta naissoost teleuudiste toimetajaks. Ta määrati poliitiliselt energeetika- ja veekaitseministeeriumi nõunikuks, vastutades kommunikatsiooni, ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sidusrühmade haldamise eest. == Poliitiline karjäär == === Euroopa Parlamendi liige, 2014–2020 === Oma esimesel poliitilisel ametiajal kandideeris ta edukalt [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. Ta pidas kampaaniat loosungiga „Priorita Malta” (Prioriteetne Malta), rõhutades oma pühendumust keskenduda riigi jaoks üliolulistele küsimustele, nagu töövõimalused, ebaseaduslik immigratsioon, taskukohane energia, ELi rahastamine, noored ja bürokraatia vähendamine ettevõtetele. Tema kandidatuuri kiitis heaks Malta peaminister [[Joseph Muscat]], öeldes, et Tööpartei vajab pühendunud Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta umbes 23 500 esimese eelistuse häält, mis tegi temast kolmanda enim hääli saanud kandidaadi kuuest valimisõiguslikust kohast. Temast sai esimene Tööpartei naissoost Euroopa Parlamendi liige, kes valiti otse [[Euroopa Parlament]]i, pärast seda, kui eelmisel aastal valiti kolm naissoost Euroopa Parlamendi liiget ainult kahekordse valimise kaudu. Oma esimestes kommentaarides TVM-ile tänas ta valijaid antud vastutuse eest ja lubas Malta rahva vajaduste nimel kõvasti tööd teha. Parlamendis oli Dalli keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) ning petitsioonikomisjoni (PETI) liige. Pärast Volkswageni heitkoguste skandaali avalikustamist valiti Dalli autotööstuse heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni.[viide puudub] 2020. aastal liitus ta vähivastase võitluse erikomisjoniga.[9] Lisaks komisjoniülesannetele oli ta ka parlamendi delegatsiooni liige suheteks Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga. Dalli oli ka asendusliige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE) ning delegatsioonis ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarses koostöös. 2016. aasta oktoobris valiti Dalli Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide nimel ENVI komisjoni koordinaatoriks, asendades Saksamaa saadikut [[Matthias Groote]]t. Ta valiti tagasi 2017. aasta jaanuaris.[11] See ajendas VoteWatch.eu-d pidama Dallit üheks Euroopa Parlamendi vahekokkuvõtte võitjaks, lisades, et ta näitas üles võimekust pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi kahe peamise partei vahel. Ta esindas Euroopa Parlamenti 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsil (COP21). Pärast 2019. aasta valimisi valiti Dalli S&D fraktsiooni aseesimeheks esimehe [[Iratxe García]] juhtimisel. === Malta parlamendi liige, 2020–tänaseni === 2020. aasta oktoobris vannutati Dalli Malta parlamendis ametisse, võttes üle [[Etienne Grech]]i. 2020. aasta novembris määrati ta Malta energeetika-, ettevõtlus- ja säästva arengu ministriks. Pärast 2022. aasta üldvalimisi määrati ta Malta keskkonna-, energeetika- ja ettevõtlusministriks. == Isiklikku == Ta on abielus ja on kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124970/MIRIAM_DALLI/history/9 Miriam Dalli Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dalli, Miriam}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Energeetikaministrid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 53dc3k6m1ccitpw4rpo3bdbz5z6bhpm 7191159 7191154 2026-07-11T20:08:53Z Velirand 67997 7191159 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Miriam Dalli | pilt = EU2024BE 240304 Miriam Dalli.jpg | pildiallkiri = Miriam Dalli (2024) | amet = Malta energeetika-, keskkonna- ja suure sadama taaselustamise minister | ametiajaalgus = 4. juuni 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = Malta keskkonna-, energeetika- ja avaliku puhtuse minister | ametiajaalgus2 = 28. november 2024 | ametiajalõpp2 = 30. mai 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = Malta keskkonna-, energeetika- ja ettevõtlusminister | ametiajaalgus3 = 30. märts 2022 | ametiajalõpp3 = 28. november 2024 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = Malta energeetika-, ettevõtlus- ja säästva arengu minister | ametiajaalgus4 = 21. november 2020 | ametiajalõpp4 = 26. märts 2022 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = Malta parlamendi liige | ametiajaalgus5 = 19. oktoober 2020 | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus6 = 1. juuli 2014 | ametiajalõpp6 = 18. oktoober 2020 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Miriam Dalli | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|05|19}} | sünnikoht = [[St. Julian (Malta)|St. Julian]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Malta Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Miriam Dalli''' (sündinud [[19. mai]]l [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]]) on [[Malta]] [[Tööpartei (Malta)|Tööpartei]] poliitik ja endine ajakirjanik, kes on alates 2020. aastast Malta parlamendi liige. Varem oli ta aastatel 2014–2020 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1976]] [[St. Julian (Malta)|St. Julianis]] (asub [[Malta saar]]e idaosas). Ta omandas [[Malta Ülikool]]is õigusteaduse bakalaureusekraadi. Hiljem lõpetas ta kommunikatsiooni bakalaureusekraadiga (1998), omandas magistrikraadi Euroopa uuringutes (2003) ja ärijuhtimises (2001). Ta alustas oma ajakirjanduskarjääri õpingute ajal, töötades üle 15 aasta kommunikatsioonisektoris. Ta produtseeris ja juhtis päevakajalisi saateid, nagu TRIP, TEAM ja TX. 2007. aastal tunnustati teda Malta riiklikul auhinnatseremoonial parima uudistejuhi, parima saatejuhi ja parima päevakajalise saate eest. Aastatel 2005–2009 töötas Dalli uudistetoimetajana ONE TV-s ja ONE Radios, saades esimeseks Malta naissoost teleuudiste toimetajaks. Ta määrati poliitiliselt energeetika- ja veekaitseministeeriumi nõunikuks, vastutades kommunikatsiooni, ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja sidusrühmade haldamise eest. == Poliitiline karjäär == === Euroopa Parlamendi liige, 2014–2020 === Oma esimesel poliitilisel ametiajal kandideeris ta edukalt [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] [[Malta]]l. Ta pidas kampaaniat loosungiga „Priorita Malta” (Prioriteetne Malta), rõhutades oma pühendumust keskenduda riigi jaoks üliolulistele küsimustele, nagu töövõimalused, ebaseaduslik immigratsioon, taskukohane energia, ELi rahastamine, noored ja bürokraatia vähendamine ettevõtetele. Tema kandidatuuri kiitis heaks Malta peaminister [[Joseph Muscat]], öeldes, et Tööpartei vajab pühendunud Euroopa Parlamendi liikmeid. Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta umbes 23 500 esimese eelistuse häält, mis tegi temast kolmanda enim hääli saanud kandidaadi kuuest valimisõiguslikust kohast. Temast sai esimene Tööpartei naissoost Euroopa Parlamendi liige, kes valiti otse [[Euroopa Parlament]]i, pärast seda, kui eelmisel aastal valiti kolm naissoost Euroopa Parlamendi liiget ainult kahekordse valimise kaudu. Oma esimestes kommentaarides TVM-ile tänas ta valijaid antud vastutuse eest ja lubas Malta rahva vajaduste nimel kõvasti tööd teha. Parlamendis oli Dalli keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) ning petitsioonikomisjoni (PETI) liige. Pärast Volkswageni heitkoguste skandaali avalikustamist valiti Dalli autotööstuse heitkoguste mõõtmise uurimiskomisjoni.[viide puudub] 2020. aastal liitus ta vähivastase võitluse erikomisjoniga.[9] Lisaks komisjoniülesannetele oli ta ka parlamendi delegatsiooni liige suheteks Magribi riikide ja Araabia Magribi Liiduga. Dalli oli ka asendusliige tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonis (LIBE) ning delegatsioonis ELi ja Armeenia, ELi ja Aserbaidžaani ning ELi ja Gruusia parlamentaarses koostöös. 2016. aasta oktoobris valiti Dalli Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide nimel ENVI komisjoni koordinaatoriks, asendades Saksamaa saadikut [[Matthias Groote]]t. Ta valiti tagasi 2017. aasta jaanuaris.[11] See ajendas VoteWatch.eu-d pidama Dallit üheks Euroopa Parlamendi vahekokkuvõtte võitjaks, lisades, et ta näitas üles võimekust pidada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi kahe peamise partei vahel. Ta esindas Euroopa Parlamenti 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud kliimamuutuste konverentsil (COP21). Pärast 2019. aasta valimisi valiti Dalli S&D fraktsiooni aseesimeheks esimehe [[Iratxe García]] juhtimisel. === Malta parlamendi liige, 2020–tänaseni === 2020. aasta oktoobris vannutati Dalli Malta parlamendis ametisse, võttes üle [[Etienne Grech]]i. 2020. aasta novembris määrati ta Malta energeetika-, ettevõtlus- ja säästva arengu ministriks. Pärast 2022. aasta üldvalimisi määrati ta Malta keskkonna-, energeetika- ja ettevõtlusministriks. == Isiklikku == Ta on abielus ja on kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124970/MIRIAM_DALLI/history/9 Miriam Dalli Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Dalli, Miriam}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Energeetikaministrid]] [[Kategooria:Keskkonnaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] ku6j5n0j9o3cf26dak57izyasu3woun 1 718529 7191160 2026-07-11T20:11:22Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Siin tekkis nüüd kahe ametinimetusega probleem. "Minister for Energy, the Environment and the Regeneration of the Grand Harbour" Tõlkisin: Malta energeetika-, keskkonna- ja suure sadama taaselustamise minister. "Minister for the Environment, Energy and Public Cleanliness" Tõlkisin: Malta keskkonna-, energeetika- ja avaliku puhtuse minister. ~~~~' 7191160 wikitext text/x-wiki Siin tekkis nüüd kahe ametinimetusega probleem. "Minister for Energy, the Environment and the Regeneration of the Grand Harbour" Tõlkisin: Malta energeetika-, keskkonna- ja suure sadama taaselustamise minister. "Minister for the Environment, Energy and Public Cleanliness" Tõlkisin: Malta keskkonna-, energeetika- ja avaliku puhtuse minister. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuli 2026, kell 23:11 (EEST) acumj877pcl810oflq4qbu2xohkqmhd 0 718530 7191173 2026-07-11T20:55:32Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: '[[Fail:Flickr - Israel Defense Forces - Reserve force finds Explosive Belt.jpg|pisi|[[Iisraeli kaitsejõud|Iisraeli kaitsejõudude]] poolt leitud pommivöö]] '''Pommivest''' või ka '''pommivöö''' on [[isetehtud lõhkeseade]], mis on [[Lõhkeaine|lõhkeainetega]] täidetud ja [[Detonaator|detonaatoriga]] relvastatud vöö või vest, mida kannavad [[Enesetapurünnak|enesetaputerroristid]]. Lõhkevööd on tavaliselt täis [[Kuullaager|kuullaagreid]], [[Nael|naelu]], Kru...' 7191173 wikitext text/x-wiki [[Fail:Flickr - Israel Defense Forces - Reserve force finds Explosive Belt.jpg|pisi|[[Iisraeli kaitsejõud|Iisraeli kaitsejõudude]] poolt leitud pommivöö]] '''Pommivest''' või ka '''pommivöö''' on [[isetehtud lõhkeseade]], mis on [[Lõhkeaine|lõhkeainetega]] täidetud ja [[Detonaator|detonaatoriga]] relvastatud vöö või vest, mida kannavad [[Enesetapurünnak|enesetaputerroristid]]. Lõhkevööd on tavaliselt täis [[Kuullaager|kuullaagreid]], [[Nael|naelu]], [[Kruvi|kruvisid]], [[Polt|polte]] ja muid esemeid, mis toimivad sarnaselt [[Šrapnell|šrapnelliga]], et suurendada plahvatuse järgset inimohvrite arvu. Euroopa kontektstis on kõige suuremad pommivööde abil toime pandud rünnakud 2015. aastal toimunud [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakud]] ja 2016. aastal toimunud [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|Brüsseli plahvatused]]. [[Kategooria:Terrorism]] r80ek1ahb218gf5wyarmhxqu05ek6xr 7191174 7191173 2026-07-11T20:57:00Z MoroccoCentral 100804 7191174 wikitext text/x-wiki [[Fail:Flickr - Israel Defense Forces - Reserve force finds Explosive Belt.jpg|pisi|[[Iisraeli kaitsejõud|Iisraeli kaitsejõudude]] poolt leitud pommivöö]] '''Pommivest''' või ka '''pommivöö''' on [[isetehtud lõhkeseade]], mis on [[Lõhkeaine|lõhkeainetega]] täidetud ja [[Detonaator|detonaatoriga]] relvastatud vöö või vest, mida kannavad [[Enesetapurünnak|enesetaputerroristid]]. Lõhkevööd on tavaliselt täis [[Kuullaager|kuullaagreid]], [[Nael|naelu]], [[Kruvi|kruvisid]], [[Polt|polte]] ja muid esemeid, mis toimivad sarnaselt [[Šrapnell|šrapnelliga]], et suurendada plahvatuse järgset inimohvrite arvu. Euroopa kontekstis on kõige suuremad pommivööde abil toime pandud rünnakud 2015. aastal toimunud [[Pariisi terrorirünnakud (november 2015)|Pariisi terrorirünnakud]] ja 2016. aastal toimunud [[2016. aasta Brüsseli plahvatused|Brüsseli plahvatused]]. [[Kategooria:Terrorism]] lrjxlo2xdfejzb2lgme9cimpv3st5o8 1 718531 7191221 2026-07-11T22:24:40Z Amherst99 15496 /* Isikuandmed Eesti pereregistris */ uus alaosa 7191221 wikitext text/x-wiki == Isikuandmed Eesti pereregistris == Lisasin andmed Eesti pereregistrist, kus kirjas nimevorm '''Kusta (Gustav) Seen'''. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) 00av5mr600c82bk97v2ughkjow4sca5 7191223 7191221 2026-07-11T22:33:33Z Amherst99 15496 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7191223 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 1 718532 7191224 2026-07-11T22:35:11Z Amherst99 15496 /* Isikuandmed pereregistris */ uus alaosa 7191224 wikitext text/x-wiki == Isikuandmed pereregistris == Lisasin andmed Eesti pereregistrist, kus kirjas nimevorm Kusta (Gustav) Seen. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:35 (EEST) 9oc68bscvi65lmg4mye8eu7nh0ttor1 1 718533 7191233 2026-07-11T22:53:59Z Amherst99 15496 /* Andmed Eesti pereregistris */ uus alaosa 7191233 wikitext text/x-wiki == Andmed Eesti pereregistris == Lisasin andmed Eesti pereregistrist. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] ([[Kasutaja arutelu:Amherst99|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 01:53 (EEST) 66woaz3q0dhr1yaazaalg0f9f8laxsn 0 718535 7191347 2026-07-12T06:29:31Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''"Total Eclipse of the Heart"''' on [[Wales]]i laulja [[Bonnie Tyler]]i laul, mis ilmus [[1983]]. aastal tema viiendal [[stuudioalbum]]il "[[Faster Than the Speed of Night]]". Laulu kirjutas ja produtseeris [[Jim Steinman]]. "Total Eclipse of the Heart" ilmus singlina 1983. aasta septembris. See on Bonnie Tyleri edukaim laul. Singel jõudis edetabelite tippu mitmes riigis, sealhulgas [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, Au...' 7191347 wikitext text/x-wiki '''"Total Eclipse of the Heart"''' on [[Wales]]i laulja [[Bonnie Tyler]]i laul, mis ilmus [[1983]]. aastal tema viiendal [[stuudioalbum]]il "[[Faster Than the Speed of Night]]". Laulu kirjutas ja produtseeris [[Jim Steinman]]. "Total Eclipse of the Heart" ilmus singlina 1983. aasta septembris. See on Bonnie Tyleri edukaim laul. Singel jõudis edetabelite tippu mitmes riigis, sealhulgas [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s ja [[Norra]]s. Ameerika Ühendriikides püsis see [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal neli nädalat. Loo muusikavideo lavastas Briti režissöör [[Russell Mulcahy]]. Videos on kasutatud sürrealistlikke ja gooti stiilist mõjutatud kujundeid. "Total Eclipse of the Heart" on üks 1980. aastate tuntumaid [[Pop rock|poproki]] [[ballaad]]e. Seda on kasutatud filmides, telesaadetes ja reklaamides ning sellest on tehtud arvukalt uusversioone. Laul pälvis 1984. aastal [[Grammy]] auhinna nominatsiooni parima naislaulja popvokaali kategoorias. [[Kategooria:1983. aasta singlid]] fhv1ymijv2zbv63b88ityxucewns240 7191353 7191347 2026-07-12T06:33:08Z Mona 355 7191353 wikitext text/x-wiki '''"Total Eclipse of the Heart"''' on [[Wales]]i laulja [[Bonnie Tyler]]i laul, mis ilmus [[1983]]. aastal tema viiendal [[stuudioalbum]]il "[[Faster Than the Speed of Night]]". Laulu kirjutas ja produtseeris [[Jim Steinman]]. "Total Eclipse of the Heart" ilmus singlina 1983. aasta septembris. See on Bonnie Tyleri edukaim laul. Singel jõudis edetabelite tippu mitmes riigis, sealhulgas [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s ja [[Norra]]s. Ameerika Ühendriikides püsis see [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal neli nädalat. Loo muusikavideo lavastas Briti režissöör [[Russell Mulcahy]]. Videos on kasutatud sürrealistlikke ja gooti stiilist mõjutatud kujundeid. "Total Eclipse of the Heart" on üks 1980. aastate tuntumaid [[Pop rock|poproki]] [[ballaad]]e. Seda on kasutatud filmides, telesaadetes ja reklaamides ning sellest on tehtud arvukalt uusversioone. Laul pälvis 1984. aastal [[Grammy]] auhinna nominatsiooni parima naislaulja popvokaali kategoorias. [[Kategooria:1983. aasta singlid]] 5wk7by83uunwcv0pr25lydzipno5upp 7191386 7191353 2026-07-12T07:29:55Z Mona 355 7191386 wikitext text/x-wiki '''"Total Eclipse of the Heart"''' on [[Wales]]i laulja [[Bonnie Tyler]]i laul, mis ilmus [[1983]]. aastal tema viiendal [[stuudioalbum]]il "[[Faster Than the Speed of Night]]". Laulu kirjutas ja produtseeris [[Jim Steinman]]. "Total Eclipse of the Heart" ilmus singlina 1983. aasta septembris. See on Bonnie Tyleri edukaim laul. Singel jõudis edetabelite tippu mitmes riigis, sealhulgas [[Suurbritannia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Austraalia]]s ja [[Norra]]s. Ameerika Ühendriikides püsis see [[Billboard Hot 100]] edetabeli esikohal neli nädalat. Loo [[muusikavideo]] lavastas Briti režissöör [[Russell Mulcahy]]. Videos on kasutatud sürrealistlikke ja gooti stiilist mõjutatud kujundeid. "Total Eclipse of the Heart" on üks 1980. aastate tuntumaid [[Pop rock|poproki]] [[ballaad]]e. Seda on kasutatud filmides, telesaadetes ja reklaamides ning sellest on tehtud arvukalt uusversioone. Laul pälvis 1984. aastal [[Grammy]] auhinna nominatsiooni parima naislaulja popvokaali kategoorias. [[Kategooria:1983. aasta singlid]] 1jgqdecr4l5zqpdc74gus8w0njnyymo 1 718536 7191388 2026-07-12T07:31:30Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Mis on siin "limu" ja "limut"? ~~~~' 7191388 wikitext text/x-wiki Mis on siin "limu" ja "limut"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 10:31 (EEST) j3opbvsuesuefdx0p4q16mdhmqzs27w 7191412 7191388 2026-07-12T08:09:26Z Kapsas123 209254 7191412 wikitext text/x-wiki Mis on siin "limu" ja "limut"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 10:31 (EEST) :[[en:Limu (algae)]] [[Kasutaja:Kapsas123|Kapsas123]] ([[Kasutaja arutelu:Kapsas123|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:09 (EEST) emo7ye34rj9n0hd40blr5m554d5mfn5 0 718537 7191389 2026-07-12T07:32:05Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Roman Šayxetdinov]] 7191389 wikitext text/x-wiki #suuna [[Roman Šayxetdinov]] ljcc164u15b081fjisjn93mexluvbot 1 718538 7191424 2026-07-12T08:28:24Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''1958. aastal levitati USA-s kaubamärki, mis hõlmas spetsiaalsete veoautode tasuta proovipurkide majast majja jagamist'' – ? ~~~~' 7191424 wikitext text/x-wiki ''1958. aastal levitati USA-s kaubamärki, mis hõlmas spetsiaalsete veoautode tasuta proovipurkide majast majja jagamist'' – ? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:28 (EEST) givutmgppzy7as3qpugw7pnzg3zbk4j 1 718539 7191433 2026-07-12T08:54:43Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Roheline tee sekkub mitmete ravimite metabolismi.'' – Ise sekkub? Mida see tähendab? ~~~~' 7191433 wikitext text/x-wiki ''Roheline tee sekkub mitmete ravimite metabolismi.'' – Ise sekkub? Mida see tähendab? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 12. juuli 2026, kell 11:54 (EEST) rqz9008nm6t4sxfgzgcand13r8frxcq 14 718540 7191442 2026-07-12T09:05:01Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191442 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 14 718541 7191470 2026-07-12T09:30:54Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191470 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 14 718542 7191494 2026-07-12T09:59:40Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191494 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 0 718543 7191504 2026-07-12T10:05:20Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Walden]] 7191504 wikitext text/x-wiki #suuna[[Walden]] 3jpxoo4mbn77h5xjx3w7ad2hresyqp5 14 718544 7191514 2026-07-12T10:15:11Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191514 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 14 718545 7191532 2026-07-12T10:56:56Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191532 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v 0 718546 7191536 2026-07-12T10:59:19Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja...' 7191536 wikitext text/x-wiki '''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja peaprodutsent on [[Neal H. Moritz]] ning peaosades mängivad [[Vin Diesel]] (Dominic Toretto), [[Paul Walker]] (Brian O'Conner), [[Michelle Rodriguez]] (Letty Ortiz), [[Jordana Brewster]] (Mia Toretto), [[Tyrese Gibson]] (Roman Pearce), [[Ludacris]] (Tej Parker), [[Dwayne Johnson]] (Luke Hobbs) ja [[Jason Statham]] (Deckard Shaw). Filmisari põhineb [[Ken Li]] 1998. aastal ajakirjas Vibe ilmunud artiklil "Racer X", mis käsitles ebaseaduslikke tänavasõite [[New York|New Yorgis]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" ("The Fast and the Furious"; režissöör [[Rob Cohen]], 2001) * "[[Kiired ja vihased 2]]" ("2 Fast 2 Furious" režissöör [[John Singleton]], 2003) * "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift"; režissöör [[Justin Lin]], 2006) * "[[Kiired ja vihased – Uus mudel]]" ("Fast & Furious"; režissöör Justin Lin, 2009) * "[[Kiired ja vihased 5]]" ("Fast Five"; režissöör Justin Lin, 2011) * "[[Kiired ja vihased 6]]" ("Fast & Furious 6"; režissöör Justin Lin, 2013) * "Raevukas 7" ("Furious 7"; režissöör [[James Wan]], 2015) * "[[Kiired ja vihased 8]]" ("The Fate of the Furious"; režissöör [[F. Gary Gray]], 2017) * "[[Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw]]" ("Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw"; režissöör [[David Leitch]], 2019) * "[[Kiired ja vihased 9]]" ("F9"; režissöör Justin Lin, 2021) * "[[Kiired ja vihased 10]]" (Fast X; režissöör [[Louis Leterrier]], 2023) == Vaata ka == * [[Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend]] [[Kategooria:Sarjad]] 897wsnyxoudx2qbjimcm928zicu5fxy 7191542 7191536 2026-07-12T11:02:41Z Mona 355 7191542 wikitext text/x-wiki '''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja peaprodutsent on [[Neal H. Moritz]] ning peaosades mängivad [[Vin Diesel]] (Dominic Toretto), [[Paul Walker]] (Brian O'Conner), [[Michelle Rodriguez]] (Letty Ortiz), [[Jordana Brewster]] (Mia Toretto), [[Tyrese Gibson]] (Roman Pearce), [[Ludacris]] (Tej Parker), [[Dwayne Johnson]] (Luke Hobbs) ja [[Jason Statham]] (Deckard Shaw). Filmisari põhineb [[Ken Li]] 1998. aastal ajakirjas Vibe ilmunud artiklil "Racer X", mis käsitles ebaseaduslikke tänavasõite [[New York|New Yorgis]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" ("The Fast and the Furious"; režissöör [[Rob Cohen]], 2001) * "[[Kiired ja vihased 2]]" ("2 Fast 2 Furious" režissöör [[John Singleton]], 2003) * "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift"; režissöör [[Justin Lin]], 2006) * "[[Kiired ja vihased – Uus mudel]]" ("Fast & Furious"; režissöör Justin Lin, 2009) * "[[Kiired ja vihased 5]]" ("Fast Five"; režissöör Justin Lin, 2011) * "[[Kiired ja vihased 6]]" ("Fast & Furious 6"; režissöör Justin Lin, 2013) * "[[Kiired ja vihased 7]]" ("Furious 7"; režissöör [[James Wan]], 2015) * "[[Kiired ja vihased 8]]" ("The Fate of the Furious"; režissöör [[F. Gary Gray]], 2017) * "[[Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw]]" ("Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw"; režissöör [[David Leitch]], 2019) * "[[Kiired ja vihased 9]]" ("F9"; režissöör Justin Lin, 2021) * "[[Kiired ja vihased 10]]" (Fast X; režissöör [[Louis Leterrier]], 2023) == Vaata ka == * [[Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend]] [[Kategooria:Sarjad]] jmdw017t1ks8p8ad2xd88gqyd2ptq5s 7191553 7191542 2026-07-12T11:09:00Z Mona 355 7191553 wikitext text/x-wiki '''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja peaprodutsent on [[Neal H. Moritz]] ning peaosades mängivad [[Vin Diesel]] (Dominic Toretto), [[Paul Walker]] (Brian O'Conner), [[Michelle Rodriguez]] (Letty Ortiz), [[Jordana Brewster]] (Mia Toretto), [[Tyrese Gibson]] (Roman Pearce), [[Ludacris]] (Tej Parker), [[Dwayne Johnson]] (Luke Hobbs) ja [[Jason Statham]] (Deckard Shaw). Filmisari põhineb [[Ken Li]] 1998. aastal ajakirjas Vibe ilmunud artiklil "Racer X", mis käsitles ebaseaduslikke tänavasõite [[New York|New Yorgis]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" ("The Fast and the Furious"; režissöör [[Rob Cohen]], 2001) * "[[Kiired ja vihased 2]]" ("2 Fast 2 Furious" režissöör [[John Singleton]], 2003) * "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift"; režissöör [[Justin Lin]], 2006) * "[[Kiired ja vihased – Uus mudel]]" ("Fast & Furious"; režissöör Justin Lin, 2009) * "[[Kiired ja vihased 5]]" ("Fast Five"; režissöör Justin Lin, 2011) * "[[Kiired ja vihased 6]]" ("Fast & Furious 6"; režissöör Justin Lin, 2013) * "[[Kiired ja vihased 7]]" ("Furious 7"; režissöör [[James Wan]], 2015) * "[[Kiired ja vihased 8]]" ("The Fate of the Furious"; režissöör [[F. Gary Gray]], 2017) * "[[Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw]]" ("Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw"; režissöör [[David Leitch]], 2019) * "[[Kiired ja vihased 9]]" ("F9"; režissöör Justin Lin, 2021) * "[[Kiired ja vihased 10]]" ("Fast X"; režissöör [[Louis Leterrier]], 2023) == Vaata ka == * [[Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend]] [[Kategooria:Sarjad]] 7mpgksyajlhvq8l2nl8f1hrym2v5q6m 7191571 7191553 2026-07-12T11:23:09Z Mona 355 7191571 wikitext text/x-wiki '''"Kiired ja vihased"''' ([[inglise keel]]es "Fast & Furious") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] märuli-, krimi- ja põnevusfilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmid keskenduvad tänavasõitudele, organiseeritud kuritegevusele, rahvusvahelistele erioperatsioonidele ja perekondlikele suhetele. Sarja peategelane on Dominic Toretto, kes koos oma meeskonnaga satub erinevatesse ohtlikesse ja suurejoonelistesse missioonidesse üle maailma. Sarja peaprodutsent on [[Neal H. Moritz]] ning peaosades mängivad [[Vin Diesel]] (Dominic Toretto), [[Paul Walker]] (Brian O'Conner), [[Michelle Rodriguez]] (Letty Ortiz), [[Jordana Brewster]] (Mia Toretto), [[Tyrese Gibson]] (Roman Pearce), [[Ludacris]] (Tej Parker), [[Dwayne Johnson]] (Luke Hobbs) ja [[Jason Statham]] (Deckard Shaw). Filmisari põhineb [[Ken Li]] 1998. aastal ajakirjas [[Vibe]] ilmunud artiklil "Racer X", mis käsitles ebaseaduslikke tänavasõite [[New York|New Yorgis]]. Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Kiired ja vihased (2001. aasta film)|Kiired ja vihased]]" ("The Fast and the Furious"; režissöör [[Rob Cohen]], 2001) * "[[Kiired ja vihased 2]]" ("2 Fast 2 Furious" režissöör [[John Singleton]], 2003) * "[[Kiired ja vihased: Tokyo Drift]]" ("The Fast and the Furious: Tokyo Drift"; režissöör [[Justin Lin]], 2006) * "[[Kiired ja vihased – Uus mudel]]" ("Fast & Furious"; režissöör Justin Lin, 2009) * "[[Kiired ja vihased 5]]" ("Fast Five"; režissöör Justin Lin, 2011) * "[[Kiired ja vihased 6]]" ("Fast & Furious 6"; režissöör Justin Lin, 2013) * "[[Kiired ja vihased 7]]" ("Furious 7"; režissöör [[James Wan]], 2015) * "[[Kiired ja vihased 8]]" ("The Fate of the Furious"; režissöör [[F. Gary Gray]], 2017) * "[[Kiired ja vihased: Hobbs ja Shaw]]" ("Fast & Furious Presents: Hobbs & Shaw"; režissöör [[David Leitch]], 2019) * "[[Kiired ja vihased 9]]" ("F9"; režissöör Justin Lin, 2021) * "[[Kiired ja vihased 10]]" ("Fast X"; režissöör [[Louis Leterrier]], 2023) == Vaata ka == * [[Filmisarja "Kiired ja vihased" tegelaste loend]] [[Kategooria:Sarjad]] 4k5rb0tndocs4hezwrky2jf4by6l0q4 0 718548 7191592 2026-07-12T11:33:14Z Andres 5 Uus lehekülg: '[[Pilt:Gray631.png|pisi|Närvikiu pikilõige]] '''Schmidti-Lantermani sälgud''' ehk '''Schmidti-Lantermani intsisuurid''' (ladina keeles ''incisurae myelini'', ainsuses ''incisura myelini''; inglise keeles ''myelin incisures'', ''Schmidt-Lanterman clefts'', ''Schmidt-Lanterman incisures'', ''clefts of Schmidt-Lanterman'', ''segments of Lanterman'', ''medullary segments'') on [[müeliintupp|müeliintupe]] sees paiknevad Schwanni raku tsütoplasmat sisaldavad kitsad kanalid...' 7191592 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gray631.png|pisi|Närvikiu pikilõige]] '''Schmidti-Lantermani sälgud''' ehk '''Schmidti-Lantermani intsisuurid''' (ladina keeles ''incisurae myelini'', ainsuses ''incisura myelini''; inglise keeles ''myelin incisures'', ''Schmidt-Lanterman clefts'', ''Schmidt-Lanterman incisures'', ''clefts of Schmidt-Lanterman'', ''segments of Lanterman'', ''medullary segments'') on [[müeliintupp|müeliintupe]] sees paiknevad Schwanni raku tsütoplasmat sisaldavad kitsad kanalid või taskud, mida leidub peamiselt [[piirdenärvisüsteem]]i [[müeliinkiud|müeliniseeritud närvikiududes]]. Need kujutavad endast [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasma säilinud piirkondi, mis jäävad [[müelinisatsioon]]i käigus [[müeliinilamell]]ide vahele. Need on histoloogilised tõendid selle kohta, et kui Schwanni rakk keerdub tihedalt ümber [[akson]]i, säilib Schwanni rakkude moodustatud [[müeliintupp|müeliintupe]] sisemistes kihtides väike kogus tsütoplasmat.<ref>Stacey E. Mills: ''Histology for Pathologists''. Lippincott Williams & Wilkins, 2012.</ref> == Ehitus ja tekkimine == Schmidti-Lantermani sälgud tekivad [[müelinisatsioon]]i käigus. Müelinisatsioon tähendab [[piirdenärvisüsteem]]i aksoni ümbritsemist kontsentriliste [[lipiid]]sete membraanikihtidega ehk [[müeliintupp|müeliintupega]], mille moodustavad [[Schwanni rakud]]. Müeliintupp ei moodustu sirgete üksteise peale asetatud rõngastena, vaid Schwanni raku [[rakumembraan]]ist moodustunud [[mesakson]] keerdub spiraalselt ümber aksoni. Iga järgnev membraani keerd moodustab uue müeliinikihi. Selle käigus surutakse suurem osa Schwanni raku tsütoplasmast müeliintupe välispinna poole, kuid mõned väiksemad tsütoplasmaga täidetud piirkonnad jäävad müeliinikihtide vahele. Need tsütoplasmataskud moodustavadki Schmidti-Lantermani sälgud.<ref>Small, J. R., Ghabriel, M. N., & Allt, G. (1987). ''The development of Schmidt-Lanterman incisures: an electron microscope study''. Journal of Anatomy, 150, 277–286.</ref> Schmidti–Lantermani sälgud paiknevad müeliinilamellide vahel Schwanni raku tsütoplasmat sisaldavate piirkondadena. Nende paiknemine tuleneb müeliintupe spiraalsest moodustumisest: müeliin tekib Schwanni raku plasmamembraani järjestikuse spiraalse ümbermähkumise teel ümber aksoni. Seetõttu kulgevad sälgud koos müeliini spiraalse ehitusega ning paiknevad eri müeliinikihtides nihutatult. Üksik Schmidti–Lantermani sälk ei ole eraldi diagonaalne kanal läbi müeliini, vaid Schwanni raku tsütoplasmaga täidetud katkestus müeliini lamellaarses ehituses. Need tsütoplasmaatilised kanalid võivad ulatuda müeliintupe sisemistest piirkondadest välimiste tsütoplasmaatiliste osadeni ning moodustavad seetõttu müeliini spiraalses struktuuris pidevaid ühendusteid. Radiaalses lõikes võivad need spiraalselt paiknevad struktuurid paista müeliintupe läbivate kaldsuunaliste või V-kujuliste heledate aladena. Seega ei ole nende kaldne kuju seotud sälkude endi sirgjoonelise kuluga, vaid tuleneb spiraalse müeliinistruktuuri kujutamisest histoloogilises lõikes. Elektronmikroskoobis ilmnevad Schmidti-Lantermani sälgud müeliinikihi vähem tihedate piirkondadena, sest erinevalt kompaktsetest müeliinikihtidest sisaldavad need tsütoplasmat. == Histoloogiline välimus == Klassikalises histoloogias kirjeldati Schmidti-Lantermani sälke kui müeliintupe läbivaid kaldsuunalisi või V-kujulisi heledaid jooni. Selline välimus tuleneb sellest, kuidas spiraalselt kulgevad tsütoplasmakanalid lõikuvad preparaadi tasandiga. Seega ei ole sälgud olemuselt sirged kaldkanalid, vaid müeliini spiraalsesse ehitusse kuuluvad tsütoplasmat sisaldavad piirkonnad, mille ruumiline paiknemine annab lõikes kaldse või V-kujulise kujutise. Histoloogilises preparaadis nähtavad sälgud võivad katkestada müeliintupe korrapärase kihilise ehituse. Nendes piirkondades paiknev Schwanni raku tsütoplasma ühendab müeliintupe sisemisi ja välimisi piirkondi. == Arengulised tüübid == Primaarsed sälgud tekivad juba kohe müelinisatsiooni alguses ja ulatuvad läbi kogu müeliintupe radiaalse paksuse, kuid esialgu ainult osaliselt ümber selle perifeeria. Sekundaarsed sälgud tekivad hiljem kompaktse müeliintupe piirkondades. Algul läbivad need ainult osa müeliinikihi paksusest, kuid võivad hiljem haarata kogu selle ümbermõõdu.<ref>Small, J. R., Ghabriel, M. N., & Allt, G. (1987). ''The development of Schmidt-Lanterman incisures: an electron microscope study''. Journal of Anatomy, 150, 277–286.</ref> == Esinemine== Schmidti-Lantermani sälgud esinevad peamiselt [[piirdenärvisüsteem]]i müeliinkiududes, kus müeliintupe moodustavad Schwanni rakud. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ning seal puudub Schwanni raku moodustatud müeliintupp koos sellele iseloomulike tsütoplasmataskutega. == Funktsioon == Schmidti-Lantermani sälkude funktsioon ei ole selge. Arvatakse, et need säilitavad Schwanni raku tsütoplasmaatilise ühenduse müeliintupe sisemiste ja välimiste piirkondade vahel ning võivad hõlbustada ainete liikumist Schwanni raku tsütoplasmas ja toetada müeliinikihi ainevahetust. Samuti on oletatud, et need võivad anda müeliniseeritud närvikiule suurema mehaanilise painduvuse ja aidata taluda venitust, kuid selle rolli kohta ei ole lõplikke tõendeid. Schmidti-Lantermani sälkude häirunud areng või talitlus võib olla seotud müeliintupe kahjustustega. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Исламов Р. Р., Улумбеков Э. Г., Челышев Ю. А., Бойчук Н. В., Кузнецов С. Л. Гистология, эмбриология, цитология, М.: ГЭОТАР-Медиа 2007. owwzjz68qkeeos7izioyhb9iyq0w5tv 7191596 7191592 2026-07-12T11:35:56Z Andres 5 7191596 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gray631.png|pisi|Närvikiu pikilõige]] '''Schmidti-Lantermani sälgud''' ehk '''Schmidti-Lantermani intsisuurid''' (ladina keeles ''incisurae myelini'', ainsuses ''incisura myelini''; inglise keeles ''myelin incisures'', ''Schmidt-Lanterman clefts'', ''Schmidt-Lanterman incisures'', ''clefts of Schmidt-Lanterman'', ''segments of Lanterman'', ''medullary segments'') on [[müeliintupp|müeliintupe]] sees paiknevad Schwanni raku tsütoplasmat sisaldavad kitsad kanalid või taskud, mida leidub peamiselt [[piirdenärvisüsteem]]i [[müeliinkiud|müeliniseeritud närvikiududes]]. Need kujutavad endast [[Schwanni rakk|Schwanni raku]] tsütoplasma säilinud piirkondi, mis jäävad [[müelinisatsioon]]i käigus [[müeliin]]ikihtide vahele. Need on histoloogilised tõendid selle kohta, et kui Schwanni rakk keerdub tihedalt ümber [[akson]]i, säilib Schwanni rakkude moodustatud [[müeliintupp|müeliintupe]] sisemistes kihtides väike kogus tsütoplasmat.<ref>Stacey E. Mills: ''Histology for Pathologists''. Lippincott Williams & Wilkins, 2012.</ref> == Ehitus ja tekkimine == Schmidti-Lantermani sälgud tekivad [[müelinisatsioon]]i käigus. Müelinisatsioon tähendab [[piirdenärvisüsteem]]i aksoni ümbritsemist kontsentriliste [[lipiid]]sete membraanikihtidega ehk [[müeliintupp|müeliintupega]], mille moodustavad [[Schwanni rakud]]. Müeliintupp ei moodustu sirgete üksteise peale asetatud rõngastena, vaid Schwanni raku [[rakumembraan]]ist moodustunud [[mesakson]] keerdub spiraalselt ümber aksoni. Iga järgnev membraani keerd moodustab uue müeliinikihi. Selle käigus surutakse suurem osa Schwanni raku tsütoplasmast müeliintupe välispinna poole, kuid mõned väiksemad tsütoplasmaga täidetud piirkonnad jäävad müeliinikihtide vahele. Need tsütoplasmataskud moodustavadki Schmidti-Lantermani sälgud.<ref>Small, J. R., Ghabriel, M. N., & Allt, G. (1987). ''The development of Schmidt-Lanterman incisures: an electron microscope study''. Journal of Anatomy, 150, 277–286.</ref> Schmidti–Lantermani sälgud paiknevad müeliinilamellide vahel Schwanni raku tsütoplasmat sisaldavate piirkondadena. Nende paiknemine tuleneb müeliintupe spiraalsest moodustumisest: müeliin tekib Schwanni raku plasmamembraani järjestikuse spiraalse ümbermähkumise teel ümber aksoni. Seetõttu kulgevad sälgud koos müeliini spiraalse ehitusega ning paiknevad eri müeliinikihtides nihutatult. Üksik Schmidti–Lantermani sälk ei ole eraldi diagonaalne kanal läbi müeliini, vaid Schwanni raku tsütoplasmaga täidetud katkestus müeliini lamellaarses ehituses. Need tsütoplasmaatilised kanalid võivad ulatuda müeliintupe sisemistest piirkondadest välimiste tsütoplasmaatiliste osadeni ning moodustavad seetõttu müeliini spiraalses struktuuris pidevaid ühendusteid. Radiaalses lõikes võivad need spiraalselt paiknevad struktuurid paista müeliintupe läbivate kaldsuunaliste või V-kujuliste heledate aladena. Seega ei ole nende kaldne kuju seotud sälkude endi sirgjoonelise kuluga, vaid tuleneb spiraalse müeliinistruktuuri kujutamisest histoloogilises lõikes. Elektronmikroskoobis ilmnevad Schmidti-Lantermani sälgud müeliinikihi vähem tihedate piirkondadena, sest erinevalt kompaktsetest müeliinikihtidest sisaldavad need tsütoplasmat. == Histoloogiline välimus == Klassikalises histoloogias kirjeldati Schmidti-Lantermani sälke kui müeliintupe läbivaid kaldsuunalisi või V-kujulisi heledaid jooni. Selline välimus tuleneb sellest, kuidas spiraalselt kulgevad tsütoplasmakanalid lõikuvad preparaadi tasandiga. Seega ei ole sälgud olemuselt sirged kaldkanalid, vaid müeliini spiraalsesse ehitusse kuuluvad tsütoplasmat sisaldavad piirkonnad, mille ruumiline paiknemine annab lõikes kaldse või V-kujulise kujutise. Histoloogilises preparaadis nähtavad sälgud võivad katkestada müeliintupe korrapärase kihilise ehituse. Nendes piirkondades paiknev Schwanni raku tsütoplasma ühendab müeliintupe sisemisi ja välimisi piirkondi. == Arengulised tüübid == Primaarsed sälgud tekivad juba kohe müelinisatsiooni alguses ja ulatuvad läbi kogu müeliintupe radiaalse paksuse, kuid esialgu ainult osaliselt ümber selle perifeeria. Sekundaarsed sälgud tekivad hiljem kompaktse müeliintupe piirkondades. Algul läbivad need ainult osa müeliinikihi paksusest, kuid võivad hiljem haarata kogu selle ümbermõõdu.<ref>Small, J. R., Ghabriel, M. N., & Allt, G. (1987). ''The development of Schmidt-Lanterman incisures: an electron microscope study''. Journal of Anatomy, 150, 277–286.</ref> == Esinemine== Schmidti-Lantermani sälgud esinevad peamiselt [[piirdenärvisüsteem]]i müeliinkiududes, kus müeliintupe moodustavad Schwanni rakud. [[Kesknärvisüsteem]]is moodustavad müeliini [[oligodendrotsüüt]]ide jätked ning seal puudub Schwanni raku moodustatud müeliintupp koos sellele iseloomulike tsütoplasmataskutega. == Funktsioon == Schmidti-Lantermani sälkude funktsioon ei ole selge. Arvatakse, et need säilitavad Schwanni raku tsütoplasmaatilise ühenduse müeliintupe sisemiste ja välimiste piirkondade vahel ning võivad hõlbustada ainete liikumist Schwanni raku tsütoplasmas ja toetada müeliinikihi ainevahetust. Samuti on oletatud, et need võivad anda müeliniseeritud närvikiule suurema mehaanilise painduvuse ja aidata taluda venitust, kuid selle rolli kohta ei ole lõplikke tõendeid. Schmidti-Lantermani sälkude häirunud areng või talitlus võib olla seotud müeliintupe kahjustustega. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Исламов Р. Р., Улумбеков Э. Г., Челышев Ю. А., Бойчук Н. В., Кузнецов С. Л. Гистология, эмбриология, цитология, М.: ГЭОТАР-Медиа 2007. 77dwxx8pt37j5znos244wtwvw0jc0uv 14 718549 7191594 2026-07-12T11:34:54Z Velirand 67997 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]]' 7191594 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Venemaa ülikoolide vilistlased]] 3qtaokakiirspeyqsf1r2zthj2wqg6v